Page 1

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 8 detsemb er 2015

AASTA EHITAJA:

Peeter Voovere ÜLEVAADE

Konkursi nominendid FOOKUSES

Tark maja PROJEKTEERIMINE SEADUSED MATERJALID LAHENDUSED


t l i p a i d e e m

VOLDIB JA

KLEEBIB SULLE PÜHADEKS

KAUNEID JÕULE SOOVIDES JA JÄTKUVALE KOOSTÖÖLE LOOTES

www.meediapilt.ee


SISUJUHT Aktuaalne: kutsete taotlemisega peab kiirustama lk 4 Aasta ehitajaks valiti Peeter Voovere lk 6–11 Aasta ehitaja nominentide tutvustused lk 12–16 Ümarlaud: kui tark peaks olema tark maja? lk 18–22 Seadus: ehitustoodete järelevalve lk 23 Energiaaudit: uus kohustus suurettevõtetele lk 24–25 Otsitakse Aasta ehitusprojekti ja Aasta betoonehitist lk 26–27 Tuttav ja tundmatu põlevkivituhk lk 28–30 Materjal: vahva puidust projekt Tansaanias lk 32–35 Juhend energiaaudiitoritele ja uus küttestandard lk 36–37 Selgusid EKVÜ stipendiumi saajad lk 38 Katused: maailma parimad võtavad mõõtu lk 40–41

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

ISSN 2382-8382

3


UUDISED

Kutsetunnistuse taotlemiseks viimane aeg LIIS PIPER TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI EHITUSOSAKONNA PEASPETSIALIST

E

hitusvaldkonna teatud tegevusaladel tegutsemiseks peavad ettevõtete pädevad isikud alates 1. juulist 2016 omama tegevusalale vastavat kvalifikatsiooni (kutsetunnistust). Aega on jäänud veel napilt 6 kuud. Kui varem esitas ehitusvaldkonnas tegevust alustav ettevõtja avalduse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning sai seeläbi majandustegevuse registris ehitusvaldkonna registreeringu, siis nüüdseks on registreeringud asendunud majandustegevusteadetega. Taotlus tuleb nüüdsest esitada Tehnilise Järelevalve Ametile, kes peale andmete sisestamise teeb valdkonna ettevõtjatele esitatud nõuete täitmise üle ka riiklikku järelevalvet. Pädeva isiku nõuded muutusid Lisaks nimetusele, muutusid ka ehitusettevõtja pädevale isikule esitatavad nõuded. Neist olulisim on kutsesüsteemile üleminek. See tähendab, et isikul on õigus olla ettevõtte pädev isik vaid juhul, kui tal on kutsetunnistus, mis tema erialaste oskuste ja teadmisete olemasolu ning taset tõendab. Et aga varasemalt oli spetsialistidel võimalik oma pädevust ka kõrghariduse ja erialase töökogemusega tõendada, siis anti 2014. aastal kutsete taotlemiseks üleminekuaeg – ehitamise tegevusalal kuni 30. juunini 2018 ning projekteerimise, omanikujärelevalve, ehitus-

4

Lisainfo Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tel: 687 0435 indrek@eeel.ee Heikki Meos Eesti Ehitusinseneride Liit Tel: 660 4524 info@ehitusinsener.ee

Viimane aeg kutsete taotlemisega algust teha: 80% pädevatest isikutest kutse puudub. projektide ekspertiiside, ehitise auditi ning ehitusuuringute tegevusaladel kuni 30. juunini 2016. Kuna viimati nimetatud kuupäev on jõudsalt lähenemas, tuleks ettevõtjatel üle kontrollida, kas nende pädevatel isikutel on juba kutsetunnistused olemas. Praegu on veel viimane aeg kutsete taotlemisega algust teha. Hetkeseis näitab, et peaaegu 80% isikutest tõendavad oma kvalifikatsiooni just kõrgkooli diplomiga, mis tähendab, et hinnanguliselt jääb alates 1. juulist 2016 pädevus alles ainult 20%-il majandustegevuse registris olevatest ehitusvaldkonna ettevõtjatest. Siinkohal tuletame meelde, et

ettevõtja peab majandustegevuse registris olevatel andmetel ise silma peal hoidma ning andmete muutumisel neid uuendama. Näiteks juhul, kui pädev isik on saanud uue kutsetunnistuse, sest andmed ise automaatselt ei uuene. See võib omakorda tähendada, et praegu on registris selliseid pädevaid isikuid, kellel tegelikult on kutsetunnistus juba olemas, kuid andmeid selle kohta ei ole lisatud. Andmed tuleks üle kontrollida Käesoleva aasta juulist rakendus ka muudatus, mis näeb ette, et üks isik tohib olla kuni kolme ettevõtte pädev isik. Registrist kedagi sätte jõustumisel kustutatud ei ole, kuid kui ettevõtja majandustegevusteates on isik, kes on märgitud pädevaks isikuks rohkem kui kolmes ettevõttes, siis sellist teadet ei ole võimalik enne ka muuta, kui isikut ei ole teatest kustutatud. See tähendab, et ei saa muuta ka teiste isikute andmeid või lisada uut pädevat isikut. Eelnevast tulenevalt tasub majandustegevuse registri andmeid aeg-ajalt üle kontrollida ning vajadusel muuta. Kiireim viis andmete lisamiseks on majandustegevuse registri kodulehel mtr.mkm.ee. Portaali sisenedes on ettevõtjal võimalik näha seni esitatud majandustegevusteateid, esitada uusi, neid muuta või kustutada. Teabevärava eesti.ee kaudu on ettevõtjal võimalik volitada andmete sisestamiseks ka mõni teine ettevõtte töötaja. Samuti on võimalik esitada andmete muutmise avaldus Tehnilise Järelevalve Ametile.


Kaevevaba tehnoloogia konverents

Baltic NO-DIG Conference 2016 17-18. veebruaril 2016 Tallinna Lauluväljak Paralleelselt konverentsiga toimub kaevevaba tehnoloogia mess, kus on võimalik näha seadmeid ja masinaid ning suhelda vahetult tootjate esindajatega. Osalema on kutsutud vee-ettevõtete liidud ja kaevevaba tehnoloogia liidud ning tööde teostajad Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Konverents toimub samaaegselt kahes saalis, millest üks keskendub rohkem horisontaalsuundpuurimisele ja teine muudele meetoditele. Melker Baltik OÜ on Baltimaades korraldanud iga-aastaseid kaevevaba tehnoloogia koolitusi üle kümne aasta. Peamiselt horisontaalsuundpuurijatele mõeldud koolitused on muutunud järjest populaarsemaks kohtumispaigaks nii kohalikele spetsialistidele kui ka ekspertidele välismaalt. Läbi aastate on meie koolitusel loenguid lugenud parimad kaevevaba tehnoloogia spetsialistid Hollandist, Inglismaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Venemaalt ja Ühendriikidest. Sõltuvalt koolitatavate tasemest oleme rääkinud seadmete tööpõhimõtetest, vardamäärde spetsiifilistest parameetritest, veepõhiste puurimissegude molekulaarstruktuuridest ja kõigest muust, mis on kaevevaba tehnoloogiaga seotud. Osalemiseks eksponendina messil või osalemiseks konverentsil kontakteeruge e-posti aadressil conference@melkerbaltik.eu

Korraldaja: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 6 211 498 | melker@melkerbaltik.eu Konverentsi toetavad:


A A STA E H I TA JA

Aasta ehitaja Peeter Voovere Tartu Pauluse kiriku kellatornis.

6


Suure töö uhke tulemus ehk vaade saali: kirikut poolitanud vahesein on lammutatud, seinad krohvitud, ehitatud rõdud, paigaldatud uus põrnad, lisatud tehnosüsteemid, renoveeritud aknad-uksed.

PEETER VOOVERE:

Ühise töö hea tulemus Tänavuse Aasta ehitaja konkursi võitis Peeter Voovere, kelle juhtimisel rekonstrueeriti Tartu Pauluse kirik. Asjatundliku tellija, nõudliku arhitekti ning kogenud ehitaja koostööst sündinud tulemus hiilgab kvaliteedi ja autentsusega. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: JULIA-MARIA LINNA, AARE TRALLA

„Meie jaoks sai koostöö Tartu Pauluse kirikuga alguse 2009. aastal, mil toimus hange sealse krüpti vahelagede ning sanruumide ehitamiseks. Vahepealsete hangete käigus lõpetasime krüpti ning samuti kolumbaariumi ehitamise,“ meenutab projektijuht Peeter Voovere. „2012. aastal aga toimus mahult suurim hange kiriku saali ja katuse ehitustöödeks ning tor-

ni rekonstureerimiseks. Järgnesid kaks aastat pingelist tööd ja mullu detsembris saime valmis.“ Rekonstrueerides järgiti arhitekt Eliel Saarineni algupärast lahendust ning püüti osutada tema originaalloomingule, kogu ehitustööde aja olid projektiga tihedalt seotud kiriku taastamise arhitektuurivõistluse võitnud Soome arhitektid Merja Nieminen ja Kari Järvinen. „Arhitekti ja tellija kompetentsus tuli välja juba lühikestes jutuajamistes, kui viidati, et üht või teist Saarineni lahendust on kasu-

tatud näiteks Helsingi raudteejaamas, ehk siis Saarineni teised objektid olid eelnevalt üle vaadatud,“ tunnistab Voovere. „Kui mõnes küsimuses meile õhtul vastus võlgu jäädi, siis hommikuks oli tellija esindaja Priit Humal lahendusega kohal. Tugev tellija oli selle objekti juures suur pluss.“ Rekonstrueerimistööde alguses oli saal poolitatud seinaga, rõdu oli ühe postirea võrra väiksema laiusega, külgrõdusid ei olnud. „Arhitektide eesmärgiks oli, et ükski 100-aastase ajalooga detail ei läheks kaduma. Eriti uhked või7


A A STA E H I TA JA

Ornamentikaga tegeles Andres Velleõu, maalingutega Kristiina Ribelus. Leedvalgustitega lühtrid valmistas Humal Elektroonika OÜ, need järgivad algupärast stiili.

me olla altari taga paiknenud 100 aasta vanuste akende taastamise üle. Nõukogude ajal olid need kinni laotud ja tänu sellele säilinud,“ osutas Peeter Voovere. „Uued aknad valmistas Salava Grupp OÜ, pisut lainetavad restaureerimiseks sobilikud klaasid on tellitud Saksamaalt.“ Teadlik tellija Tartu Pauluse kiriku lahenduste osas tuli ehitajal tellijale esitada ka näidistöid, mis kooskõlastati arhitektiga. „Enne ei saanud millegagi alustada, kui näidistöö osapooltele sobis. Näiteks kirikusaali ja rõdu pinkide värvitooni kooskõlastasime kaks kuud, sobilikuks hinnati viies variant. Vahepealsetel versioonidel ei sobinud näiteks liiga tugev värvi mark või pintslitõmbe suund. Isegi pinkide pehmendustele tellisime mitmeid erinevaid lahendusi – pidime nuputama, kuidas teha, et need ei libiseks, kuhu peaks paigaldama luku, millist materjali eelistada,“ kirjeldab Voovere. „Ümberehitusi tuli teha rõdu laudpõranda laudade kok-

8

kulõikamise osas. Lauad ise telliti Rootsist, sest seal oli konkreetne tootja, keda arhitekt usaldas ning me ei julgenud asendamisega riskida. Täna on näha, et see lahendus töötab, aja jooksul peaksid veel väikesed praod tekkima, seda me veel ootame.“ Seega tegeleti parima lahenduse otsinguil iga väikseima detailiga ja valikud ei sündinud kergekäeliselt. „Rõdu metallist piirde proovitükk tehti vastavalt projektile 20 mm paksune. Tuli arhitekt ja arvas, et see ikka ei sobi, kuna varjab liialt vaatevälja ja mõjub rohmakana. Ei olnudki midagi teha, tuli ümber teha ja tuunida piire 15 mm paksuseks,“ meenutab projektijuht. Voovere kinnitusel oli igasse detaili piinlikult süüvimine mõnikord raske ja ehitajale koormavgi, ent ehituslikes küsimustes tõi säärane põhjalikkus kokkuvõttes loodetud tulemuse ja kvaliteedi. Kellatornist saalini Voovere alustab ringkäiku kiriku kellatornist: „On huvitav jälgida, kuidas renoveerimisalased os-


Altarimaal ei olnud selle foto tegemise ajahetkel veel kohal, ent saame imetleda 100-aastase ajalooga restaureeritud aknaid.

kused ja teadmised Eestis on viimase kümne-viieteistkümne aastaga arenenud. Näiteks tuli meil tornikiivrilt eemaldada lakikiht, mis oli sinna kantud aastal 1999. Täna ei tuleks keegi selle peale, et midagi niisugust vaskplekile pintseldada.“ Kuna torn taastati pärast 1944. aastal toimunud põlengut aastal 1999 ja selleks kasutati nn Lode kivi, tuli tegeleda ka nende liialt masinliku väljanägemisega kivide väljavahetamisega – Lode kivid ei ole ka külmatsüklitele vastupidavad ja oli näha esimesi lagunemise ilminguid. „Niipalju kui võimalik, asendasime neid Ilmatsalu tehasest pärit vanade ajalooliste kividega, samuti ostsime täiendavalt kive juurde Saksamaalt, kus suudeti pakkuda kiriku ehitusel kasutatud kividega sama mõõtu ja värvitooni.“ Kiriku saali rekonstrueerimisel pakkus ehitajale väljakutset põrand, kuhu paigaldatud betoonplaate ümbritsevad väikesemad mosaiigina mõjuvad paekiviplaadid. Valget karva paekivi

ehk Saare dolomiit toodigi kohale Saaremaalt, rohekas paekivi pärineb Ölandilt. „Arhitekt eeldas, et oleks palju väikseid mõrasid, aga ei ühtki suurt pragu,“ osutab Voovere. „Põrandaplaadid valmistas OÜ TMB Element. Betooni retseptiga nähti tublist vaeva, sest siin objektil loevad ka sellised nüansid, millega tavapäraselt ei tegeleta.“ Omaette väljakutseks osutus tehnosüsteemide sobitamine ehituslike konstruktsioonidega. Nii kütte- ja ventilatsiooniseadmete kui nõrk- ja tugevoolukaablite ning -seadmete lahendus tuli luua selline, et need jääksid märkamatuks. Erilist tähelepanu pöörati helisüsteemile, kuna kontserdi jaoks sobiv akustika häirib tugevalt kõnest arusaamist ning kirikust edastatakse ka regulaarselt orelikontserte Euroopasse ja jumalateenistuste ülekandeid. Kapriissed rõdud Töömahukaks ettevõtmiseks osutus samuti betoonrõdude ehitamine, millel on raudbetoonist

9


A A STA E H I TA JA Tellija peab oma soove teadma

valatud figuurelementidest piire. „Selline lahendus oli Saarinenil algselt ette nähtud, ent isegi esimese kiriku aegu oli see liialt kallis teostada ja toonane lahendus oli puidust,“ räägib Voovere. „Rõdupiirete raketise elementide valamisega seoses tuli ette võtta ka ebameeldiv, ent vajalik töö, mida võib lühidalt iseloomustada lausega „mis halvasti, see uuesti“. Nimelt tegime väikese valearvestuse, mille tulemusel tekkis 12 cm kõrguste vahe. Kulu ulatus kümnetesse tuhandetesse, ent oleks see nii jäänud, jäänuks kummitama, et oleme teinud vea. Süda tilkus verd, kui esialgu tehtud ilus töö tuli lihtsalt maha lõhkuda, ent midagi ei olnud parata.“ Kiriku rekonstrueerimisel oli ehitajal suur abi kogenud meistrimeestest, kes oma ala väga hästi tundsid. „Näiteks ornamentika ja krohvitud kapiteelidega tegeles Andres Velleõu, maalingutega Kristiina Ribelus,“ kiidab Voovere. Kokkuvõttes nendib Peeter Voovere, et Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimine ei olnud tavapärane projekt: „Oluline oli usaldus peatöövõtja ja arhitekti vahel ja see, et läksime koos lõpuni välja.“

PRIIT HUMAL TELLIJA

S

100

aasta vanused aknad altari taga renoveeriti. Kellatorn ja ajaloolised kellad. Ehitajal tuli kellatornis asendada murenevaid telliseid, rekonstrueerida tornikiiver.

10

elliste suurte projektide puhul on oluline, et tellija teab oma vajadusi ja juba enne tööde algust kõik läbi mõtleb ehk teisisõnu – tööde õnnestumise eeldus on ka hankija võimekus. Alustuseks tuleb hankedokumendid väga täpselt läbi mõelda ja lähteülesanne püstitada nii, et see oleks pakkumise ajal ehitaja jaoks arusaadav. Tuleb konkreetselt välja tuua, millised tööd on kulukad ja miks, hanketabel põhjalikult lahti kirjutada. Meie tõime välja ka näidiste hinnad, samuti selle, kas ja kuidas on võimalik ehitusprotsessi käigus asendusmaterjale pakkuda. Meile oli abiks see, et eelmiste ehitusetappide hangete kogemus oli eelnevalt olemas ja teadsime, millele tähelepanu pöörata. Väliskonsultandi poolt hankedokumentidesse soovitatud esialgse lahenduse töötasime põhjalikult läbi ja summa ning ridade arv suurenes tunduvalt. Kui eeltöö on korralik, siis on võimalik kvaliteeti saavutada ja jälgida, et hankes pakutud tööd saaksid ka vastavalt tehtud. Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimisel tegid ehitaja ja arhitekt tihedat koostööd, tellijana püüdsime kaasa aidata ja lahendusi otsida. Peeter Voovere on kahtlemata kogenud projektijuht, kellel koostöökogemus ja praktilised teadmised väga erinevat tüüpi ehitustööde koordineerimisest.


TARTU PAULUSE KIRIK

Ehitusplats.

Nominent: Nordecon AS-i projektijuht Peeter Voovere Aadress: Riia 27, Tartu Tellija: Sihtasutus Tartu Pauluse Kirik Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Wuni OÜ, TunnelVia OÜ, Vikingmet OÜ, Puko OÜ, Tartu Restauraator OÜ, Electrum AS, Telegrupp AS Arhitekt: arhitektuuribüroo Kari Järvinen ja Merja Nieminen Projekteerija: inseneribüroo Matti Ollila & Co, inseneribüroo Maaskola (eriosad), Akukon OY (akustika) Omanikujärelevalve:Welterman OÜ, Riivo Klaas Ehituslik maksumus: 5 474 911€ + km Ehituskestvus: detsember 2012 – detsember 2014

Terve elu ehitades

P

õlvas keskkooli viimases klassis lõi meil lausa kaheksal poisil ehitaja pisik välja,“ naerab Peeter Voovere, kui meenutab ehitaja elukutseni jõudmise teed. “Nii me kõik seda ametit õppima läksimegi.” Pärast kooli lõpetamist asus Peeter Voovere tööle toonases Linnaehituse AS-is: „Sealse seltskonnaga on palju aastaid koos tegutsetud, aegade muutumise ja reorganiseerimiste kiuste. See töökoht on pakkunud niivõrd palju eriilmelisi objekte, iga projekt on olnud erinev. Valga spordihall, a le Coq spordihall Tartus, AHHAA Teaduskeskus, Võru riigigümnaasium, Kuperjanovi linnak – igaühega on oma nüansid ja igaüks on midagi õpetanud.“ Eesti ehitussektorit vaagides hindab Voovere, et projektide madal kasumimarginaal on nii mõnigi kord murekohaks: „Ehitusettevõtjad peavad selgelt leidma oma niši. Täna on turul tugevaid ettevõtteid, kel on tulevikust selge visioon, samas on ka palju neid, kes lihtsalt üritavad mingid tööd valmis teha. Eks ühel

hetkel peab turul toimuma korrastumine, alles jäävad tugevamad. Kõik ei saa olla peatöövõtjad. Kui olla väike, siis saab teha peatöövõttu konkreetses valdkonnas, millele ollakse spetsialiseerunud.“ Tööalases plaanis tõi 2015. aasta suure muutuse: asutati Embach Ehitus OÜ ning jätkatakse Nordecon AS-i sidusettevõttena: „Loodan, et oleme õigel teel. Alanud aasta on toonud põnevaid projekte, eriti seoses idapiiri väljaehitamisega. Aasta pärast peaks ka selge olema, mis saab Piusa kordonist.“ Ent mida teeb Voovere vabal ajal? Viimasel viiel aastal on ta osa võtnud Tartu maratoni üritustest. „Vasaloppet on läbitud, praegu on eesmärgiks, et 50. eluaastaks võiks ära teha Worldloppet Masteri tiitli.“ Samuti pakub Võrumaal paiknev maakodu väljakutseid ning ehitamine tuleb nii kojugi kaasa. „Häda ongi selles, et tean täpselt, kuidas tahan ja ei soovi, et asjad saaksid seal lahendatud poolikult. Enne olgu tegemata ja oodaku oma aega,“ võtab ta jutu kokku.

Ajakava: 2008. aastal tegeleti vundamendi ja keldriruumide kaevamisega kiriku all (sh vahelagede ning sanruumide väljaehitamine). 2009–2010 rekonstrueeriti tiibhoone ja olemasolevale hoonemahule ehitati juurde kolumbaarium. 2011–2012 valmisid krüpt ja viimistleti kolumbaarium. 2013–2014 toimus rekonstrueerimistööde mahukaim etapp: lammutati kirikut poolitanud vahesein ja senine orelirõdu, lisati uusi trepikodasid, vahetati katus, kirik soojustati ja krohviti seest. Tornis vahetati murenenud tellised, eemaldati tornikiivri valtsplekilt seda 14 aastat katnud lakikiht, kullati rist. Samuti ehitati põrand, ehitati välja tehnosüsteemid, paigaldati pingid. 2014. aastal alustati ka uue oreli paigaldamist, mille ehitas Paschen Kiel Orgelbau GmbH. Täna saame juba osa ka orelikontsertide ülekannetest Tartu Pauluse kirikust.

11


A A STA E H I TA JA

Kurna liiklussõlm

Tänavusel konkursil tasavägine võistlus Kui mõnel varasemal aastal sündis žürii otsus Aasta ehitaja valimisel kiiresti, siis tänavu oli tasavägiseid kandidaate mitu ja võitja valiti väga tihedas konkurentsis. TEKST: LIIVI TAMM

12

Jõhvi riigigümnaasium

„Tänavune konkurss oli selles osas eriline, et heal tasemel ehitatud objekte oli nii teedeehituse rekonstrueerimise kui uusehitiste osas. Valiku tegemine ei olnud lihtne ja meie hääled jagunesid esikolmiku vahel üsna võrdselt. Esmakordselt žürii ajaloos oli vaja võitja selgitamiseks korraldada lausa kaks hääletusvooru,“ nentis žürii kokkukutsuja, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. Tänavu konkureerisid Aasta ehitaja tiitlile Ahti Suppi (Kentmanni tn 6 äri -ja eluhoone ehitus), Harly Soppe (Tallinna Ehituskooli hoonete ehitustööd), Andres Nurk (Tartu Ülikooli Kliinikumi L. Puusepa 6 hoone rekonstrueerimine), Maksim Štšepetov (Jõhvi riigigümnaasiumi ehitus), Marek Sööt (Viimsi Keskuse ehitus), Roland Vaikmäe (Narva linna veepuhastusjaama rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd), Tiit Joosti (trammitee nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine), Lauri Matteus (põhimaantee nr


Meerhofi residents

Kentmanni tn hoone

11 Kurna liiklussõlme ehitus), Ain Koldits (Meerhofi residentsi ehitus), Guido Lents (Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala projekteerimine ja ehitus) ning Peeter Voovere (Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööd). Põnevad kortermajad Üks põnevamatest kandidaatidest oli Ahti Suppi juhtimisel valminud kortermaja Tallinna südalinnas Kentmanni 6, mille teostuse kvaliteedi osas jätkus žüriil vaid kiidusõnu. Et kasutatud on väga kalleid materjale, ei tohtinud ehitaja paigaldamisel vääratada. „Selle hoone maa-aluse parklaosa ehitamisega alustasime juba 2007. aastal, ent siis tuli masu ja projekt konserveeriti,“ meenutab Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahti Suppi. „Ka hoone funktsioone on aastate jooksul erinevalt planeeritud: alguses oli Irina Raua projekti kohaselt plaanis kortermaja ehitus, siis otsustati büroohoone kasuks, alles 2013. aastal alustati taas ehitust ja ikkagi kortermajana, arhitektiks Indrek Allmann.“

Viimsi keskus

11

kandidaati esitati Aasta ehitaja tiitlile. Hoonet läbib ava, mis vastavalt kontseptsioonile on piisav 2-realise tee läbiviimiseks: kuigi hetkel Rävala puiestee läbimurret ei plaanita, on ka selle võimaliku kontseptsiooniga arvestatud. „24 000 m2 brutopinnaga majas on 93 korterit, ükski neist ei ole teisega sarnane,“ viitab Suppi. „Esimesel kahel korrusel on bürood ja äripinnad, alates kolmandast korrusest korterid, mille keskmiseks suuruseks on 100 m2.. Hoone nn „vaheosa“ toetub 16 meetri kõrgustele betoonist komposiitpostidele, mille püstitamise lahendus nõudis parajal mää-

ral nuputamist. Konstruktiivse lahendusena otsustati järelpinge vahelagede kasuks, et mitte anda vaiadele liialt suurt koormust ning ühtlasi hoone kõrgust kontrolli all hoida. Lisaks Kentmanni 6 hoonele kandideeris tänavu teinegi kortermaja: Pirita tee 26 asuv Meerhofi residents, mille ehitamist juhtis Nordecon AS-i projektijuht Ain Koldits. „See on üks huvitavamaid maju minu karjääri jooksul, eriti põnev on hoone kuju, mis saavutati konsoolsete raudbetoonist rõduelementide abil,“ meenutas Koldits. „Paljud loobusid nende tegemisest, lõpuks saime kokkuleppele Lasbet AS-iga.“ 8-korruselises hoones on 73 luksuskorterit ning 13 650 ruutmeetrit brutopinda. Hoone maa-alune osa on ehitatud monoliitsena ning maapealne osa monteeritavana. Veepuhastusjaamast kaubanduskeskuseni Žürii kiitva hinnangu osaliseks said ka kaks pealtnäha väga erine-

13


A A STA E H I TA JA

Trammiliini nr 4 tööd

vat objekti: Narva linna veepuhastusjaam ning Viimsi Keskus. Narva linna veepuhastusjaama projekt algas 2012. aasta kevadel projekteerimistöödega. Ehitustöid alustati aasta hiljem ning projektijuht Roland Vaikmäel tuli igapäevaselt suhelda tellija, inseneri ning välispartneriga, kelleks oli Krüger AS Taanist. Töötati nii Narva linna veepuhastusjaama territooriumil kui 26 km kaugusel Mustajõe külas, kus asub toorveepumpla. Protsessi omapäraks on see, et vett pumbatakse toorveepumplas ja seejärel juba linnavõrku andmisel. Kogu vahepealse puhastusprotsessi läbib vesi isevoolselt. „Sellest tulenevalt on veepuhastusjaama hoones palju erinevatel tasanditel paiknevaid filtrite ja kanalite süsteeme,“ rääkis projektijuht Roland Vaikmäe. Jaama maksimaalne jõudlus on 20 500 m3 ööpäevas ja väljuv vesi vastab kõigile joogiveele esitatavatele nõuetele. Kui hästi teostatud veepuhastusjaama tavakodanikul asja ei ole, siis kaubanduskeskuse ehitus14

kvaliteeti võib igaüks ise kohapeal käies hinnata. Keskuse ehitust vedas Nordecon AS-i projektijuht Marek Sööt, kes sai tööga Viimsi Keskuses hästi hakkama. „Võimalusel eelistabki Marek Sööt projekteerimis-ehitushankeid, kuna siis on oluliselt suurem võimalus rakendada insenertehnilisi teadmisi,” osutas Nordecon AS-i insenerehituse direktor Reedik Raudla. „Üheks tema edu aluseks on kindlasti püüd leida projektides optimaalseim insenertehniline lahendus.” Viimsi Keskuse tarindi osa projekteerija oli insener Mart Kooser, kelle kinnitusel toimusid ehitustööd septembrist 2014 kuni augustini 2015: “See oli üheteistkümnekuuline ehitusprotsess, mil objekt edukalt püstitati. Mahuka, 16 000 m2-se brutopinnaga, multifunktsionaalse ehitise kohta on see suurepärane tulemus.” Ka Marek Söödi sõnutsi oli suurim väljakutse aeg: põhitööd pidid valmis olema juba juulis, et rentnikud saaksid oma asju sisse sättima hakata. Vahva „kiiksuna“ saab Viimsi Keskuses patsutada Selveri pin-

Narva veepuhastusjaam

nale jäävat kivimürakat, mis tellija soovil jäi oma algsesse asukohta paika. „Nii mõnigi külastaja on kahtlustanud, et siin on tegu mingi butafooriaga,“ muigas ta. Ringteest trammiteeni Infrastruktuuriobjekte esitati tänavu kolm, mis kõik olid paratamatult avalikkuse pingsa tähelepanu all, ent igati hästi teostatud. Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala projekteerimise ja ehituse projekti juhtis Guido Lents. Natura-aladest tingitud keskkonnaalased nõuded tähendasid ajalisi piiranguid, arvestada tuli nii lindude pesitsusaegade kui konnade rändega. Muljetavaldav oli Ihaste silla lahendus, mis ehitati kasutades rippraketist. Trammiliini nr 4 rekonstrueerimise projekti juhtis Tiit Joosti. Rekonstrueeriti 11,5 km rööbasteid, vahetati välja 30 km kontaktliini koos postidega ja rekonstrueeriti 6 veoalajaama. Tiit Joosti sõnutsi on uued rööbasteed kogu ulatuses betoonalusel ja rööpad on varustatud spetsiaalse isolatsioonimaterjaliga. Rinda tuli pista nii


Tallinna Ehituskool

Tartu Ülikooli kliinikum

Teede

ehitajad pidid töötama avalikkuse pingsa tähelepanu all. väga erinevast aluspinnasest tingitud komplikatsioonidega kui tarneküsimustega. Põhimaantee nr 11 Kurna liiklussõlme ehitus toimus aga Lauri Matteuse juhtimisel: projekti käigus valmis 4,4 km I-klassi maanteed, sõidutee ja kergliiklustee viaduktid ning kergliiklustee tunnel. Paljud lahendused, näiteks ajutine liikluskorraldus, töötati välja ehitusprotsessi käigus tihedas koostöös omanikujärelevalve, projekteerija ja tellijaga. Saavutati tulemus, mis oli kõiki osapooli rahuldav, ehitustehniliselt lihtsam teostada ning eelar-

Tartu idapoolne ringtee

veliselt soodsam. „Vaatamata laia kõlapinda leidnud õnnetusele, kus kõrguspiiranguga mitte arvestav veokijuht katkestas viadukti ehitustööd ja ehitajal tuli töödega otsast alustada, suutsime püsida planeeritud graafikus ja objekti õigeaegselt üle anda,“ lausus Matteus. Konkureerisid kaks kooli Aasta ehitaja konkursile esitati tänavu ka kaks kooli: Jõhvi riigigümnaasium ning Tallinna Ehituskool. Jõhvi riigigümnaasiumi ehitusobjekti juhtis Maksim Štšepetov. „Jõhvi riigigümnaasium on omanäoline ja keerukas hoone nii arhitektuurilt kui tehniliselt. Ka tellijaid oli rohkem kui tavapärasel projektil: lisaks kooliperele ka Jõhvi Vallavalitsus ning tellija esindajaks ja hanke läbiviijaks Riigi Kinnisvara AS,“ osutas AS-i Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull. Teise koolina konkureeris Tallinna Ehituskool, mille valmimist juhtis Harly Soppe. Eks see ole väljakutseks igale ehitajale, kui ehitada tuleb kooli, kus koo-

litatakse tulevasi ehitajaid. „Enne Tallinna Ehituskooli projekti on Harly Soppe kokku puutunud mitme koolimaja ja lasteaia renoveerimisega,“ osutas soovituskirjas Bauschmidt OÜ tehniline direktor Martin Viilep. Ajalugu: kliinikum ning kirik Lisaks uusehitistele konkureerisid ka kaks ajaloolist objekti. Tartu Ülikooli Kliinikumi L. Puusepa 6 asuva hoone rekonstrueerimist juhtis Andres Nurk. „Muinsuskaitse objektide eripäraks on pidevate kompromisside otsimine muinsuskaitse tingimuste, tellija võimaluste, järelevalve hinnangute ning ajalise faktori vahel. Antud objektil olid nimetatud faktorid suuremahulised,“ nentis AS EVIKO juhataja Kaimo Sepp. Teise rekonstrueeritava objektina esitati konkursile Tartu Pauluse kirik, mille rekonstrueerimistöid juhtis Peeter Voovere. Pauluse kiriku ehitustööde juhtimine tõi talle ka Aasta ehitaja 2015 tiitli: rekonstrueerimistööd olid tehtud asjatundlikult ning iga ajaloolist detaili arvesse võttes.

15


NOMINENDID KENTMANNI TN 6 ÄRI-JA ELUHOONE Nominent: AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahti Suppi Tellija: OÜ Metsailu Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti Peamised alltöövõtjad: AS Merko Ehitus Eesti Arhitekt: Indrek Allmann Projekteerija: E-Inseneribüroo Omanikujärelevalve: OÜ AIK-Projekt Maksumus: 25 miljonit € + km Ehituskestvus: 24 kuud TALLINNA EHITUSKOOLI HOONED Nominent: Bauschmidt OÜ projektijuht Harly Soppe Aadress: Pärnu mnt.162, 11317 Tallinn Tellija: Tallinna Ehituskool Peatöövõtja: Bauschmidt OÜ Peamised alltöövõtjad: Temiir AS, Everster OÜ, Astorfi OÜ, Booden Grupp, AEK OÜ, Legaato OÜ, Deandra OÜ, Skeleton OÜ,Priman Ehitus OÜ, Kariss Katused OÜ, Tanner OÜ, Arsam Ehitus OÜ, Betoneks AS, Profexprt OÜ, Expolio OÜ, R.E Viimistlus, Expo Ehitus OÜ, FMB Invest Group OÜ, TTammer OÜ, Haapsalu Uksetehase AS Arhitekt: Veiko Tein, Sirkel Ja Mall OÜ Projekteerija: Sirkel Ja Mall OÜ Omanikujärelevalve: Vealeidja OÜ Maksumus: 7,3 miljonit € Ehituskestvus: 15 kuud TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM Nominent: AS EVIKO projektijuht Andres Nurk Tellija: TÜ Kliinikum Peatöövõtja: AS EVIKO Peamised alltöövõtjad: AS SOVEK, OÜ Viljandi Õhumeister, OÜ Risaku, Eesti Otis AS, AS Eesti AGA, OÜ Benner, AS ECOMATIC, OÜ Aluver Tootmine, Greeny OÜ Arhitekt: Arhitektibüroo Vaarpuu & Krõll OÜ, Neeme Vaarpuu Projekteerija: Innopolis Insenerid OÜ, Tarmo Kastemäe Omanikujärelevalve: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, Mati Tael Maksumus: 4 280 000 € Ehituskestvus: 16 kuud JÕHVI RIIGIGÜMNAASIUM Nominent: Maru Ehitus AS projektijuht Maksim Štšepetov Aadress: Hariduse 5b, Jõhvi Tellija: Riigi Kinnisvara AS Peatöövõtja: Maru Ehitus AS/ Ehitustrust AS

16

Peamised alltöövõtjad: LA Ehitustööd OÜ, Seicom Aknatehas OÜ, Seicom Uksetehas OÜ, Malmerk Fassaadid AS, FMB Invest grupp OÜ, Sivellon Grupp OÜ, Ehitus ja Arendus OÜ, Normex Grupp OÜ. Toode AS, Maru THM OÜ, Särts OÜ, Nordair OÜ, Alarmest OÜ, Astnik Ehitus OÜ, Katevara grupp OÜ Arhitekt: Esplan OÜ, Maarja Nummert Projekteerija: Esplan OÜ, Peet Põder Omanikujärelevalve: Sweco Est OÜ, Ants Sibolt Maksumus: 3 946 378,43 € + km. Ehituskestvus: 13 kuud VIIMSI KESKUSE EHITUS Nominent: Nordecon AS-i projektijuht Marek Sööt Aadress: Sõpruse tee 15, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa Tellija: Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS Peatöövõtja: Nordecon AS Alltöövõtjad: Betoneks AS, Caverion Eesti AS, Osilia Jahutus OÜ, Maru Metall AS, Vändra MP OÜ, K-Kate Katused OÜ, Firetek OÜ, Nordecon Betoon OÜ, Voller Sisustus OÜ, Prefabcon OÜ, Westlunds Baltic OU Arhitekt: Jüri Siim, Arhitektibüroo Siim & Põllumaa OÜ Projekteerija: Mart Kooser, 2ik OÜ Omanikujärelevalve: Toomas Sein, Telora AS Maksumus: ca 9,3 miljonit € + km Ehituskestvus: 10 kuud NARVA LINNA VEEPUHASTUSJAAM Nominent: AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Roland Vaikmäe Tellija: AS Narva Vesi Peatöövõtja: AS Merko Ehitus/ Krüger AS (Taani) Peamised alltöövõtjad: Skat-Keskus OÜ, Euro Elektro Service OÜ Arhitekt: OÜ Tõnis Tarbe Projekteerija: Inseneribüroo Pluss OÜ Omanikujärelevalve: OÜ Keskkonnaprojekt/ AS Telora-E Maksumus: 21,1 miljonit € + km Ehituskestvus: 40 kuud TRAMMITEE NR 4 TARISTU Nominent: AS Merko Ehitus Eesti Projektijuht: Tiit Joosti Tellija: Tallinna Linnatranspordi AS Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti AS Peamised alltöövõtjad: Hans Wendel spol.s.s.s&Co Tšehhist, Elektroline AS

Tšehhist ja OÜ Esse Transport Projekteerija: K-Projekt AS Omanikujärelevalve: Vealeidja OÜ Maksumus: 28,7 miljonit € + km Ehituskestvus: 21 kuud KURNA LIIKLUSSÕLM Nominent: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg projektijuht Lauri Matteus Objekti aadress: Kiili ja Rae vald, Harjumaa Tellija: Maanteeamet Peatöövõtja: AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Peamised alltöövõtjad: Sahkar OÜ, Geengreid OÜ, Raunopol AS, Lemminkäinen AS, Elektritsentrum AS, Telko Estonia OÜ, Juliane OÜ, Mexlem OÜ Projekteerija: Teede Tehnokeskus AS Omanikujärelevalve: Telora-E AS (Mikk Mutso) Maksumus: 20 004 221,57 € (sh km) Ehituskestvus: 18 kuud MEERHOFI RESIDENTS Nominent: Nordecon AS projektijuht Ain Koldits Aadress: Pirita tee 26, Tallinn Tellija: Pirita Apartments OÜ Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Maru Betoonitööd OÜ, AS Lasbet Tootmine, Pristis AS, AS Lasita Aken Arhitekt: AB Asum OÜ, Sander Aas Projekteerija: PP Toorprojekt OÜ, Georg Kodi Omanikujärelevalve: Astanger OÜ, Arvo Tragon Maksumus: ca 10 miljonit € Ehituskestvus: 20 kuud TARTU RINGTEE Nominent: AS TREF projektijuht Guido Lents Aadress: Tartu linn, Ringtee tänav Tellija: Tartu Linnavalitsus Peatöövõtja: seltsing koosseisus AS TREF, Lemmikäinen Eesti AS, AS Teede REV-2, AS K-Most, OÜ Toner-Projekt, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ Peamised alltöövõtjad: Empower AS, VK Ehitus OÜ, Greeny OÜ, Roadservice OÜ Projekteerija: OÜ Toner-Projekt, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ Omanikujärelevalve: Teede Tehnokeskus AS Maksumus: 21 443 444 € + km Ehituskestvus: 18.04.2012–17.04.2015


EHITAMISEKS VAJALIKUD TARVIKUD TARNIB WÜRTH MEILT LEIAD KA KANDVATES KONSTRUKTSIOONIDES NÕUTAVAD SB JA HV POLDIKOMPLEKTID

Jõhvi esindus avatud uuel aadressil, Jaama 49 Ootame oma vanu ja uusi kliente E-R 8.00-17.00 Tallinn Keila

Sillamäe Narva

Tallinn

(Assaku)

Jõhvi

Rakvere

Rapla Kärdla

Paide

Haapsalu

Jõgeva

Pärnu

Tartu

Viljandi

Kuressaare Põlva Valga

MEID LEIAD KÕIKJALT EESTIST Telefonimüük 6511 222; www.wuerth.ee/esindused Võru


Ü M A R L AU D

Kui tarka maja me vajame? Tark ehitis – see kõlab hästi, ent kui tehniliseks on mõistlik minna? Ja milline lahendus selle tarkuseni jõudmiseks on optimaalne? Nõu pidasid Novarc Group AS-i juhatuse esimees Jüri Rass, Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juht Kalle Karron, AS-i Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull ja Riigi Kinnisvara AS-i keskkonna- ja tehnilise toe osakonna juhataja Allan Hani. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MERIKE KÜTT

18


Nõu pidasid (vasakult): Allan Hani, Tõnu Kull, Indrek Allmann, Kalle Karron ja Jüri Rass.

ja elu ka ilma IT-lahenduste abita mugavamaks muuta. Kui aga seda võimalust juba planeerimisprotsessis ei kasutata, siis tuleb allpool tehtud vigu püramiidi tipus nö aktiivse tarkusega parandada. Isegi, kui seda suudame, ei pruugi lahendus olla 100% töökindel. „Iseenesest on passiivset tarkust täis terve Rocca al Mare vabaõhumuuseum – paksud seinad, väiksed aknad, suured katused,“ naerab Jüri Rass. „Meie aeg aga võimaldab ka aktiivset tarkust.“ „Iga niisugune püramiid kirjeldab ka maksumuse ja efektiivsuse suhet,“ nendib Indrek Allmann. Küsimus on selles, millist efektiivsust suudab „Targa maja“ tarkvara kasutaja jaoks

Tuleb tegeleda niisuguste lahendustega, et rakendus tõmbab uuendusi ja on samas hoonele turvaline.

Ühel õigel targal majal on mitut sorti tarkust: passiivne, aktiivne ja IT-alane tarkus ehk hooneAllan Hani, RKAS ga seotud tarkvara. Iseenesest võibki hoonet vaadelda kui suurt püramiidi, mille aluseks on hoonestu- toota? Täna hakkame ka Eestis se detailplaneering, millele toetub jõudma nende järeldusteni, milleni hoone arhitektuurne lahendus. mujal maailmas jõuti 20 aasta eest. Arhitektuurse lahendusega seotakse omakorda tehnilised ees- Aktiivne tarkus on haavamärgid, näiteks soojusjuhtivuse tavam nõuded, samuti liidetakse erineSelge on see, et passiivvad seadmed ventilatsioonist taas- ne tarkus ehk ehituslik tuvenergiani. „IT-lahendused paik- lahendus on korraliku nevad juba püramiidi tipus,“ leid- teostamise puhul probsid kokkutulnud. leemide vastu paremini Passiivne tarkus ehk hästi pla- kindlustatud kui muneeritud arhitektuurne kontsept- gavust pakkuvad ITsioon võimaldab hoone kasuta- lahendused.

„Võime küll mõelda, et elame väikeses riigis ja küberrünnak on siinmail äärmiselt ebatõenäoline, ent ühe väikese hoone puhul on mul kogetud olukord, kus süsteemi häkiti väljastpoolt Eestit sisse ning kustutati ka varukoopiad. Kasutades süsteemi kasutajanimeks ja parooliks „admin“, ei ole see kellegi jaoks turvaline. Paraku kipume ohte lihtsalt unustama, kuigi elame avatud inforuumis,“ nendib Allmann. Samal seisukohal on Allan Hani, kes viitas, et hooneautomaatikapargi intensiivistumisega samal ajal tuleb panustada ka võrgu turvalisusesse. „Tuleb tegeleda niisuguste lahendustega, etrakendus tõmbab uuendusi ja on samas hoonele turvaline,“ kinnitas ta. „Süsteeme luues peame hindama, millised hooneautomaatika osad on esmatähtsad, mida võime omavahel liita ja mida mitte. Näiteks tulekahju ja turvasüsteemid on primaarsed ja peavad toimima igal juhul.“

19


Ü M A R L AU D

Iseenesest on terve Rocca al Mare vabaõhumuuseum täis passiivset tarkust: paksud seinad, väiksed aknad.

Teiste tarkade hoonete kõrval on põnevaks lakmuspaberiks vastvalminud Rakvere Tark Maja, mille loomise kogemust on jaganud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juht Kalle Karron. Oluline automaatika „Selle hoone kontseptsioonis olid eesmärgiks energiasääst ja automaatika ehk mugavus, mis võimaldas ka head sisekliimat, et hoones oleks hea olla, jätkuks värsket õhku ja tajutav temperatuur oleks mugav. Passiivse tarkusena vaatab maja õigesse suunda, seal on hästi isoleeritud välispiirded, passiivne varjestus, ka topeltfassaad,“ kirjeldab ta. „Eraldi tähelepanu oli automaatikal, sest eesmärgiks oli integreerida hoone tehnosüsteemid. Kui enamasti piirdutakse iga tehnosüsteemi oma automaatikaga ja neid omavahel ei integreerita, siis Rakvere Targas Majas on automaatika peakontrollerisse programmeeritud, mis võimaldab sisekliimat ruumide kaupa vajadusepõhiselt etteantud parameetrite alusel juhtida. Oleme panustanud ka tulemüüridele. Küberriskid on maailmas olemas, see on selge, kuid ega seepärast ei loobuta ju nuti-

Jüri Rass, AS Novarc Group

telefoni kasutamisest,“ toob ta paralleeli. Kokkutulnud on veendunud, et mugavust pakkuvatest tehnoloogilisest lahendustest ei peaks hirmude tõttu loobuma: „Tarkvara areneb ja hoones, mis

Küberriskid on maailmas olemas, see on selge, ent seepärast ei loobuta ju nutitelefoni kasutamisest. Kalle Karron, EEKL

on hästi planeeritud, saab programme kaasajastada ja vahetada,“ osutas Jüri Rass. Tehnoloogiliste la henduste loomine, programmid ja ITlahendused aga maksavad. Hea kogemus on ette näidata Riigi Kinnisvara AS-il, kes on kümmekond aastat ehitanud hooneid, mille tehnosüsteemid jooksevad hooneautomaatikaprogrammidesse kok20

ku. „Alustuseks tuleb läbi mõelda, mida üldse kavandada ja mida on mõistlik pärast passiivset lahendust juurde siduda,“ osutab Hani. Tõsi ta on: arvestades, et iga punkt maksab suurusjärgus paarsada eurot, tähendaksid kõrgintelligentse hoone 20 0 0 0 pu n kti kokkuvõttes märkimisväärset rahalist kulu. „Nn aktiivse tarkuse lisamisel lähevad riskid täna ka kindlustuse jaoks suuremaks,“ sõnab Hani. „Hoone automatiseeritus tuleb tasakaalus hoida ja mõelda, milliseid punkte reaalselt vaja läheb.“ Kasumimarginaal ja aja käärid Kuigi sageli näitavad arvutused, et hooneautomaatika lisamine tähendab perspektiivis rahalist kokkuhoidu, ei pruugi head mõtted teoks saada, kuna mudel ei käi ühte sammu arendaja kasumiootuste ega ajakavaga. „Tellija soovib tee-


Riik võiks olla keskkonnasäästlike tehnoloogiate osas eestvedaja ning aidata protsessi juhtida.

nida raha ja see paneb lahendustele oma pitseri,“ osutab Karron. Indrek Allmann, EAL „Arendajal on oma eesmärgid oma raha ja äriplaani osas,“ viitab ka Allmann. „Ühe teemasid diplomitöödeks välja näite puhul oli vaja ehitada bü- pakkuda ning töö tulemused võikroohoone ja katsetasime, kuidas sid ühes või teises vormis jõuda tatasuks end ära passiivne jahu- gasi ka ettevõtjateni.” tus. Ehitusmaksumust kalkuleerides ilmnes, et see lahendus ta- Võimalused haldajale sunuks ära seitsme aastaga, samas Targa maja lahendused loovad oli arendaja arvestanud 5 aastaga uusi võimalusi ka hoone haldajaja süsteem jäi rakendamata. Meil le, võimaldades hoone toimimiseEestis on raha kiire. Seetõttu võiks ga seotud probleemkohti avastada riik keskkonnasäästlike tehnoloo- arvuti abiga: nii ei pea näiteks vengiate osas olla eestvedaja ning ai- tilatsiooniagregaadi vea avastamidata protsessi juhtida.“ seks objektile sõitma. „Jah, profes„Jah, Skandinaavias on pilt tei- sionaalsemad küsivad täna juba ne, vaadatakse pigem 20 aasta ka seda, kuidas targa maja süsteeperspektiivi,“ nõustub Tõnu Kull. me integreerida hoone halduses„Rootsis oleks see passiivne jahu- se,“ nõustus Allmann. tussüsteem ilmselt paigaldatud.“

Arendamise ootuses Kohalviibijad osutasid ka naaberriikide kogemusele teaduse arendamisel, kus ülikoolides loodud huvitavad ja elujõulised tooted suunatakse edasi tootmisesse. „Õpetatakse tooteid projekteerima, seejärel liigub teadmine edasi ehitusse ja Tõnu Kull, AS Maru Ehitus haldusesse ning vastavalt saadud tagasisidele tagasi teadusarendusse. Meil paraku sellist loogilist ringi ei ole, kasutatakse valmis lahendusi, mis on sisse Allan Hani sõnutsi on teatud laostetud näiteks Aasiast,“ kinnitab hendused vajalikud ja informatiivAllan Hani. sed: näiteks kanalisatsioonijoonist „Tänasel tasemel automaatika- uuritakse hoone haldaja poolt avalahendusi on mujal maailmas rii puhul alati, veesulgeventiil leitehtud pea 20 aastat,“ nõustub takse samas avariiolukorras ka ise Allmann, kes toob ühe problee- üles. „Halduse kompetents on väga mina esile ka selle, et nii mõni- põnev teema,“ viitab Kull. „Näiteks gi TTÜ-s tehtav teoreetiline töö service võimaldab vea tuvastamist ei jõua reaalses elus praktikuteni: läbi tehase serveri. Samas tuleb ar„Tudeng valib ise teema, ent see vestada, et see lähenemine paneb võiks olla järgmine samm, et aru- suuremad nõudmised hoone omatatakse koostöös dekaanidega, mis nikule.”

Skndinaavias vaadatakse lahendusi analüüsides pigem pikemat, umbes 20 aasta pikkust perspektiivi.

21


Ü M A R L AU D

Tark projekteerimine: kas või miks? T Aega arka maja võib püstitada erinevat tehnoloogiat kasutades. Saab paberi ja pliiatsi abiga, aga saab ka BIM-is projekteerides. Kui oluline on tegelikult see, kuidas ja mis meetoditega tulemini jõutakse? „Terminid on vaja kokku leppida,“ nendib Kalle Karron. „Digitaalsest ehitusest on täna erinevatel seltskondadel erinev arusaam, mingis olukorras läheb kakluseks pelgalt sõna BIM kasutamise üle. BIM-i hakatakse tervikuna kasutama ikkagi alles siis, kui ehitaja näeb sellest tulu. Projekteerijad on siinkohal ehitajatest ees, kuid arenemisruumi on palju. Ka tellija peab sellest nägema kasu, näiteks vähenenud halduskulude või töö kiiruse osas.“ Probleeme võimendab üleminekuaeg: on ju ehitus valdkond, kus aeg ja raha on kaks mõõdikut ja igasuguse arendamise juures tekibki loogiline küsimus, et palju on sellest arendusest kasu, et muuta protsess efektiivsemaks. Uuendused peavad tooma kasu „Kui jutuks on sääst mudelprojekteerimisest, siis ongi küsimus, et kas see toob säästu ka ehitamisse?“ küsib Indrek Allmann. „Juba kümne aasta eest püstitati küsimus, millal võiksid ehitajad järgi tulla maailma tendentsidele, kus korraldati hanked peamiselt ehitustehnoloogia peale – ehitaja pidi hankel tõestama, et kasutatava metoodikaga ehitatakse võimalikult kiiresti, arvestati töötundide kogust. Efektiivsus on märksõna,

22

võtab ümberõpe ja programmidega kurssi viimine paratamatult.

mille poole püüdleme. Eesti ehituse mõtteviis peab siinkohal ka järele jõudma, enne ei tule meil läbimurret ka nt mudelprojekteerimises.“ Täna kasutatakse projekteerimisel paralleelselt erinevaid meetodeid, ning sääst hakkab ehituses ilmnema peaasjalikult siis, kui analoogseid projekte on mitu. „Kindlasti on ka ehitajad arengust huvitatud, ent on päris palju tegevusi, mis selle kiirust mõjutavad,“ osutab Tõnu Kull. „Iga üleminek harjumuspärasest süsteemist uuele on alguses keeruline. Pisut on kinni ka põlvkondade suhtumistes: kui 20 aastat on mingi tulemuse saavutamiseks üht lahendust kasutatud, siis ümberõpe võtab aega.” Eri meetodite segadik Täna on tavapärane, et projekti mõned osad on tehtud programmi abiga, osad mitte. „Lõpuks tekib probleem, et projekti osad ei lähe omavahel kokku,” kirjeldab ta. Kolmas takistus on see, et riik tellijana ei taha tulemuseni jõudmist rahas mõõta, kuigi mudelehitamise kogemusega inimese palkamine on ettevõtte jaoks kulu. “Programm tähendab ka lisakulusid selle ostmise ja inimeste palkamise näol, mida tellija enamasti eraldi kinni ei maksa. Mudelprojekteerimise nõuet pole enamasti ka riigihanke kvalifitseerumistingimustes sees ja ettevõtted püüavad kulusid madalal hoida,“ nendib Tõnu Kull. „On oluline, et kõik osapooled edasi liikumiseks tihedat koostööd teeksid, siis saab takistustest üle,“ võtab Jüri Rass teema kokku.


Ehitustoodete järelevalve Kauplemine ehitustoodetega on seotud ühe Euroopa alustalaga – kaupade vaba liikumisega. Teisalt toob võimalus vabana liigelda kaasa teiste valdkondadega võrreldes suurema reguleerituse. need viidud toote nõuetele vastavuse seadusesse. Täpsemalt on viide Euroopa ehitustoodete määrusele jäetud ehitusseadustikku, kuid viidatud määrus kehtib niikuinii, sellepärast ta otsekohalduv ongi.

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Suurem reguleeritus ehitustoodete puhul on väljendunud läbi Euroopa otsekohalduva määruse 305/2011 (CPR), st läbi kõrgeima taseme õigusakti. Ehitustoodete määrus CPR toetub omakorda sadadele ehitustoodete harmoneeritud tootestandarditele ja Euroopa tehnilise hinnangu võimalustele. Nõuetel on mõte olemas siis, kui neid täidetakse, mis omakorda viib terava vajaduseni korraldada vajalikul tasemel järelevalvet. Siin on tegemist väga rohkearvuliste tehniliste nõuetega ja tehniliste nõuete täitmine ei saa kulgeda isevoolselt. Kuni uue ehitusseadustikuni olid ka ehitustooteid puudutavad teemad ehitusseaduses, nüüd on

Järelevalve ja nõuded Eestisiseselt kehtib ehitustoodete kohta kaks määrust (MKM nr 49, 2013 (üldehitusmaterjalid) ja MTM nr 74, 2015 (teedeehitusmaterjalid)), need mõlemad kehtestati toote nõuetele vastavuse seaduse alusel. Ka järelevalve mõttes on ehitustooted kahes valdkonnas – turujärelevalve ja ehitusjärelevalve. Turujärelevalvegi toetub Euroopa määrusele – määrusele nr 765/2008, meie Toote nõuetele vastavuse seaduses räägib turujärelevalvest peatükk 6. Ehitustoodete turujärelevalveasutused on Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). TJA laiemas mõttes ja Tarbijakaitseamet kitsamas mõttes – viimased valvavad tarbijaile mõeldud tooteid (jaemüük). Ka ehitustoodete määruses CPR on turujärelevalvele pühendatud VIII peatükk. Ehitustooteid hõlmava saab jagada kaheks: kuni turule laskmiseni – vastavushindamine (katsetamine ja vajadusel sertifitseerimine) ja peale turule laskmist – turujärelevalve. On oluline,

et ehitustoodete nõuetele vastavuse kontrollimisega tegeleks pidevalt ka ehitusjärelevalve, nii riiklik järelevalve (Tehnilise Järelevalve Amet, kohalik omavalitsus) kui omanikujärelevalve (ehitusseadustik, §20). Vastavalt ehitusseadustiku alusel kehtestatud määrusele (MTM nr 80, 2015 – omanikujärelevalve tegemise kord) kontrollib omanikujärelevalve nii ehitustoote dokumentidele vastavust kui ka ehitustoote nõuetele vastavust. Seega on oluline, et omanikujärelevalve tegijad järjepidevalt end ehitustoodete nõuetega kursis hoiaksid ja pidevalt ennast täiendaksid, muuhulgas tähendab see asjakohaste standardite ja tehniliste hinnangute tundmist. Probleeme tuleb ennetada Leian, et meie regulatsioon nõuab rohkem selgitavaid materjale mõistmaks, mida õigusaktidega meilt nõutakse. Seda pole vaja vaid järelevalvele, vaid kõigile osapooltele, et nõuete sisust aru saada. Utreeritult võib öelda, et täna saadakse vähegi keerulisematele küsimustele vastus alles Riigikohtus. Ka uus ehitusseadustik vajaks juhendeid selgitamaks, mis on „asjatundlik“ või w„keskkonnasäästlik“. Sealjuures paneb ehitusseadustik selgituskohustuse ehitamisega tegelevatele isikutele. Kõigi ehitamise protsesside puhul tuleks tegeleda enam ennetava osaga, st tegevused, tooted, kavandamine hoolikalt läbi mõelda. Kohtuskäimise vajadus olgu minimaalne.

23


E N E R G I A AU D I T

Suurettevõtjaid kohustatakse Alates järgmise aasta lõpust peavad suurettevõtted hakkama hindama oma elektri-, kütte-, gaasi- ja muud energiatarbimist, et täita Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi kohustust. TEKST: VIVIKA VESKI

Üle Eesti on puudutatud umbes 260 ettevõtet erinevatelt tegevusaladelt – nii neid, kes tarbivad energiat eeskätt kontori kütmiseks ja valgustamiseks kui ka tööstust. Energiaauditi nõue tuleneb Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist ning selle järgimisel peab Eesti riik saavutama igal aastal poolteist protsenti lõpptarbimise säästu, et 2020. aastal vastaks tarbimine jälle 2010. aasta tasemele. Uued nõuded puudutavad ettevõtteid, kus töötajate arv on 250 või enam või ettevõtte aastabilansi maht üle 43 miljoni euro või aastakäive üle 50 miljoni euro. Kaks võimalust hinnata Volitatud energiatõhususe spetsialist Aivar Uutar selgitab, et ettevõtetel on energiatarbimise hindamiseks kaks võimalust – kas teha nõuetekohane energiaaudit või juurutada ettevõttes energia- või keskkonnajuhtimissüsteem, mis järgib samu nõudeid. Energiaaudit on enamasti ühekordne ettevõttevälise ressursi kaasamisega tehtav tegevus, juhtimissüsteem aga teatud reeglistikku järgiv protsess. Energiaaudit toob selgelt esile, kui palju energiat kulub nii energiaühikutes kui ka rahas, kuhu energia kulub, kas on võimalusi vähendada kulutusi energiale, kui palju

24

Ettevõtete energiatarbimise teadlikkus on väga selgelt seotud sellega, kui suure osa ettevõtte käibest moodustab energiakulu. Aivar Uutar

on otstarbekas energiaefektiivsuse parendamisse investeerida. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna peaspetsialist Urmas Raudsaar kinnitab, et energiaaudit toob ettevõttele rahalise kokkuhoiu, kui seda õigesti teha. „Toon näiteks energiajuhtimise viimase standardi järgi sertifitseeritud keskmise suurusega ettevõtte Eestist, kelle peamise energiatarbimise moodustas elekter ning selle järel autotransport. Nüüd on see ettevõte oluliselt vähendanud nii transpordi poole pealt kilometraaži ja ühikkilomeetri kulu kui ka elektritarbimist, võttes kasutusele kulutõhusaid meetmeid,” lausus ta. Uutar lisab, et süstemaatiline sisekaemus toob alati välja min-

gid probleemid, kui oled need üles leidnud, tekib võimalus olukorda parandada. „Tihti kardetakse auditi kulu või juhtimissüsteemi investeeringukulu. Meie kogemus on täna see, et ettevõtetele tekib tänu auditile tulem, märgatakse seni tähelepanuta jäänud kokkuhoiuvõimalusi,” räägib Uutar. Tööstusettevõtjad teadlikud MKM on jaganud Eesti suurettevõtted energiatarbimise järgi kolme rühma. Esimesse kuuluvad need, kelle energiatarbimine tuleneb eeskätt hoonete ja kinnisvara kasutamisest: majutusja toitlustusasutused, koolid, info- ja sideettevõtted, pangad jne. Rühm hõlmab ka haridusasutusi ja haiglaid, meelelahutust pakkuvad ettevõtteid jm. Teise rühma moodustavad tootmine ja töötlev tööstus ning kolmanda transport, logistika, kaubandus ja ehitus. Kolmandale rühmale on iseloomulik märkimisväärne energiatarbimine transpordis. Uutar tõdeb, et mõnel suurettevõttel võib energiatarbimine olla nullilähedane – näiteks rendipinnal tegutseval raamatupidamis- või vahendusfirmal. Kuna aga töötajate arvu või käibe järgi loetakse seda suurettevõtteks, peab ta täitma energiaauditi kohustust. „Sellisel juhul on ka audit väga lihtne,” kinnitab Uutar. „Aga suurtööstur, kes kulutab oma protsesside jaoks energiat mitme miljoni euro eest aastas, teab ka ise, et see kulu on suur ja need ettevõtjad valdavalt saavad aru, et iga kulu vähendamine suurendab kasu.” Raudsaar lisab, et auditi järel saab ettevõtte ise otsustada, milline meede on energiatarbimise seisu-


energiaauditit läbi viima kohalt kulutõhus ja milline ei ole. „Nii nagu investeeritakse põhitegevusse, oodates sealt kasumit, on ka energiatõhususe tegevus tõestatult majandusliku kulutõhususega,” võrdleb Raudsaar. Uutar on kogenud, et kuigi audit ei kohusta soovitusi järgima, näevad üheksa ettevõtet kümnest siiski, et seda on mõistlik teha. Ettevõtete energiatarbimise teadlikkus on väga selgelt seotud sellega, kui suure osa ettevõtte käibest moodustab energiakulu. Energiamahuka tegevuse korral tunnetatakse seda kulu väga hästi. Sõna „kohustus” paneb ettevõtjaid siiski võtma kaitseasendit – jälle peab midagi tegema. Raudsaar selgitab, et energiatõhususe direktiivist tulenevalt tuleb seda siiski sõnastada kohustusena. Kui aga lähemalt vaadata, mida see kohustus tähendab, siis selgub, et paljud ettevõtjad juba tegutsevad selles suunas. Lisaks järgivad paljud ettevõtted keskkonnajuhtimise standardit ja kui lisada sellele energiajuhtimise aspekt, on see samuti üks võimalus saada auditist vabastus. Peale selle on mitmetel ettevõtetel juba auditid olemas, näiteks paljudel välismaa firmadel, kes kuuluvad suurtesse korporatsioonidesse, on emaettevõtted saatnud audiitori kohustust täitma Eestis. „Oluline on silmas pidada, et kohustus viia regulaarselt läbi energiaaudit või juurutada energia- või keskkonnajuhtimissüsteem on niiöelda maksimum, kui kaugele kohustusega minnakse. See tähendab, et ettevõtjaid ei kohustata energiaauditis leitud kulutõhusaid energiasäästu meetmeid rakendama isegi, kui see on selgelt mõistlik. Samuti pole näha, et Euroopa

Hea teada Kohustuse täitmise võimalus ISO 50001/14001 alusel ISO 50001 – energiajuhtimissüsteemi standardi sertifikaat – annab vabastuse energiaauditist. ISO 14001 – keskkonnajuhtimissüsteemi standardi sertifikaat – võimalus laiendada keskkonnajuhtimissüsteemi energiaauditi miinimumnõuete osas. Kohustuse taust Kohustuse päritolu – Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv – EED 2012/27/EU Kohustused riigile Eesmärk hoida 2020. aasta lõpptarbimine 2010. aasta tasemel Valitsusasutuste renoveerimine energiatõhusaks 3% aastas Riigihanked energiatõhusad 1,5% lõpptarbimise säästu aastas Energiateenuste turu arendamine: audiitorid, energiateenused Kohustused ettevõtjatele Suurettevõtjate kohustus viia iga nelja aasta järel läbi energiaaudit

Liidu õigus selles suhtes karmistuks,” selgitab Raudsaar. Esimene kord lihtsamini Et energiaauditi kohustuse täitmist reguleerida, on MKM välja töötamas energiamajanduse korralduse seadust (ENMAKS). Kuna suurettevõtteid on suhteliselt palju, energiaaudiitoreid vähe ja tähtaeg lähedal, pakub nimetatud seadus välja võimaluse rakendada esimeseks tähtajaks järgmise aasta lõpus energiaaudititele võimalikult lihtsaid nõudeid ehk järgida nn lihtsustatud energiaauditi plaani. Raudsaare selgitusel koosneb iga

energiaaudit põhimõtteliselt kahest osast ehk vaatlusest ja analüüsist. Lihtsustatud energiaauditi plaani järgi viivad suurettevõtjad vaatluse osa ise läbi, märkides etteantud vormi ja juhendi alusel üles energiatarbimise andmed energiaallikate ja kasutamisotstarvete järgi. Kirja tuleb panna näiteks, kui palju kasutatakse elektrit, soojusenergiat, gaasi, vedelaid ja tahkeid kütuseid. Samuti, millele see energia kulub – tootmine, hoonete kütmine, valgustus, transport jne. Analüüsi osa on aga võimalik täita osalemisega ühel ressursi- ja energiatõhususe koolitusel, mille MKM ja Keskkonnaministeerium tänavu novembris ja detsembri alguses korraldasid. „Võttes arvesse, et koolitustel osales esialgsetel andmetel umbes 50 protsenti Eesti suurettevõtjatest, on tõenäoline, et sarnaseid koolitusi korraldatakse 2016. aastal uuesti, kuid selleks peaksid ka ettevõtjad ise huvi üles näitama, kuna pole teada, kui paljudel suurettevõtjatel on nõuetekohane energiaaudit iseseisvalt tehtud või tegemisel või kui paljud rakendavad nõuetekohast juhtimissüsteemi,” selgitab Raudsaar. Järgmistel kordadel ehk alates 5. detsembrist 2019 peab aga energiaauditi läbi viima juba kutseline energiaaudiitor. Praegu on erineva tasemega energiaaudiitoreid Eestis kokku 43 ning riigil on plaanis toetada veel vähemalt 40 spetsialisti koolitamist. ENMAKS jõustub kavakohaselt järgmise aasta suvel. Kuus kuud pärast seda on aega energiaauditi kohustuse esimese tähtajani Eestis. Seejärel tuleb audit läbi viia iga nelja aasta järel. Kohustuse täitmist jälgib Tehnilise Järelevalve Amet. 25


Ü L E VA A D E 

Lõõtsa 6

Võru Gümnaasium 

Aasta ehitusprojekti nominendid Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu poolt korraldatavale Aasta ehitusprojekti konkursile esitatud hooned on kõik silmatorkavalt eriilmelised, samas on neil ka läbivaid ühisjooni. Enamus konkursile esitatud hoonetest on omamoodi maamärgid, seda nii visuaalse silmapaistvuse kui energiatõhususe ja keskkonnast hoolimise seisukohast. „Nii on Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuva büroohoone puhul tegemist ühe parima näitega keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses Eestis. Rakvere Tark Maja näitab aga ilmekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhitektuurset veetlust,“ kirjeldab Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron. Kandidaate tervest Eestist Konkursile esitatute seast leiab objekte Kuressaarest, Jõhvist ja Võrust. Hoone kasutuseesmärgilt on esindatud nii büroo-, ärija õppehooned. Lisaks uutele, nul-

26

list kavandatud ehitistele on konkursile laekunud tööde hulgas ka ajaloolisi hooneid, mis asjatundlikult renoveeritud ning pälvinud Muinsuskaitseameti tunnustuse hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise eest. Nii on Võru riigigümnaasiumi 18. sajandist pärit hoonet tunnustatud sel aastal „Hästi restaureeritud mälestise“ kategoorias. Samuti on kino Kosmos restaureerimisprojekti tunnustatud hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise ning ehitusprojekti kõrgetasemelise koostamise eest. Kandidaatide hulgas on esindatud näited, kus renoveeritud hoones on ühendatud väärikas ajalugu ning uushoonestuse tänapäevane funktsioon. Nii on Rakvere Targa Maja puhul tulemuslikult teostatud tellija soov siduda olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoo-

ne uue eksperimentaalse juurdeehitusega. Tunnustus kogu meeskonnale Aasta ehitusprojekti 2014/2015 konkursi eripäraks on asjaolu, et konkursile esitatud tööd peavad olema valmis ehitatud, hoonel peab olema väljastatud kasutusluba ja objekt tellijale üle antud. Konkursi võitja valib esitatud nominentide hulgast välja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liikmeskond. Hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda, funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professionaalsust, kvaliteeti ja innovaatilisust. Tunnustatakse peaprojekteerijat ja äramärkimist leiab kogu projekteerimismeeskond. Võitja kuulutatakse välja 28. jaanuaril toimuval pidulikul galal.


Selgusid Aasta betoonehitise konkursi nominendid

A

asta betoonehitise konkursi nominendid on selgunud. Tänavu konkureerib tiitlile 15 objekti. „Konkursi žürii koguneb uue aasta alguses, siis pannakse paika ajagraafik objektide külastamiseks ja ülevaatamiseks, misjärel saame teha otsuse,“ märkis Peeter Kokk Eesti Betooniühingust. Betoonehitise konkursile võis esitada ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2015. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi. Võitja kuulutatakse välja 2016. aasta märtsikuus Betoonipäeval. Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsement AS ja ehitusajakirjanduse esindajad.

Ihaste sild.

Nominendid: Kentmanni tn 6 äri- ja eluhoone – Tallinn Rakvere Tark Maja – büroohoone, Rakvere Viljandi Krematoorium – tavandisaal, Viljandi Jõhvi Riigigümnaasium, Jõhvi Võru Riigigümnaasium, Võru Ihaste sild, Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala, Tartu Ühepereelemu, Põldmarja 12, Tartu Maxima Logistikakeskus, Tallinna ringtee, Harjumaa Koda – elamu/ateljee/kontor/klassiruum Kroodi viaduktid, Loo-Maardu teelõik, Harjumaa Marsi tn korterelamud, Tondi, Tallinn Kehärata rongitunneli kaarelemendid Helsinki lennujaama all, Vantaa, Soome Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, Muuseumi tee 2, Tartu Kultuurikatel, Põhja pst 27a, Tallinn Eramu Tabasalus, Ranniku tee 10, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa.

Võru riigigümnaasium.

Ühepereelamu ehitus Põldmarja tänaval Tartus.

27


TO O R A I N E

Tuha mahalaadimine.

Tuttav ja tundmatu põlevkivituhk Põlevkivituhk sobib tooraineks ka ehitusmaterjalitööstuses: Eesti materjalitootjatest kasutavad seda VKG Plokk OÜ ning AS Kunda Nordic Tsement. TEKST ja PILDID: AGO GAŠKOV

„Põlevkivituhka kasutavad tsemenditootja ja poorbetoontoodetest väikeplokkide tootja. Oluline on see, et mõlemad tootmised omavad aastakümnete pikkust ajalugu – selle jooksul on väga põhjalikult uuritud nii tuha omadusi kui ka erinevate tuhkade kasutusvõimalusi tsemendis ja poorbetoonis (varasemalt nimetati gaasbetooniks). Juba nõukogude ajal olid siin 28

tugevad uurimiskeskused. See tähendab, et teemat tuntakse hästi, põhjalikud katsed on andnud suure kogemuse ja probleeme osatakse lahendada ning ette näha,“ selgitas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane. „Meie saame osa toorainest, mida teised poorbetooni tootjad kaevandama peavad, põlevkivituhast kätte,“ ütles VKG Plokk OÜ juhatuse liige Jaak Saar. „Võrreldes loodusliku toormega on vahe selles, et

põlevkivituha koostis ei ole stabiilne. Näiteks võib vaba kaltsiumoksiidi sisaldus kõikuda. Teise firma tootmisjäägist on keerulisem, kuid keskkonnasõbralikum toota kui looduslikust toorainest,“ lisas ta. Põletamise tehnoloogia areneb VKG Plokk OÜ kasutab praegu toorainena Narva Elektrijaamade filtrituhka, aga Saare sõnul uuritakse ka teiste põlevkivituhk a d e k a s ut a m i s või m a lu si . „Põlevkivituhk ei ole siiski mingi imematerjal, mis probleeme lahendab, vaid pigem kompromiss vajaliku ja sobiliku vahel. Põlevkivi põletamisest saadav tuhk on ühtede omadustega, kuid tsemendi ja poorbetoontoodete valmistamisel on vaja veidi teistsuguste omadus-


Massiiv on sobivatesse mõõtmetesse lõigatud ja läheb edasi autoklaavi.

tega materjali, nii püütakse leida sellise keemilise koostise ja omadustega tuhka, et lahendus kõikidele osapooltele sobiks,“ kommenteeris Enno Rebane. VKG Plokk OÜ toodang on võrreldes poole sajandi taguse Ahtme ehituskombinaadi toodanguga märgatavalt kvaliteetsem. Ploki geomeetria on täpne ja materjal ise kergem. Kui aastakümnete eest oli poorbetooni tihedus 600–700 kg/m3, siis nüüd isegi 300 kg/m3. „Mida väiksem tihedus, seda rohkem õhku ja seda soojapidavam on materjal, aga medalil on ka teine külg. Mida poorsem ja kergem see betoon on, seda väiksem on tema survetugevus,“ selgitas Saar. Põlevkivituhka on mitmesugust. Poorbetooni ja põlevkivituhk-portlandtsemendi tootmiseks kasutatakse tolmpõletamiskatelde tuhatsüklonitest ja elektrifiltritest saadud tuhka. Suur osa elektrijaama kolletes tekkivast tuhast suunatakse tuhaplatoole. Seda tuhka praegu ei kasutata ja see on suurim osa Eesti põlevkivituhast. Elektrijaama vanades kateldes põletatakse põlevkivi kõrgel temperatuuril ja põhiosa kaltsiumkar-

Põlevkivituha, liiva ja vee segu on vormis tahenenud ning läheb edasi mõõtu lõikamisse.

Põlevkivituhk

ei ole siiski mingi imematerjal, mis probleeme lahendab, vaid pigem kompromiss vajaliku ja sobiliku vahel. Jaak Saar

VKG Plokk OÜ tegevjuht

bonaadist laguneb. Kui elektrijaamade vanad katlad keskkonnanõuete tõttu sulgeda tuleb, ahenevad põlevkivituha kasutamise võimalused. Uutes kateldes põletatakse põlevkivi palju madalamal temperatuuril ja tuha lubjasisaldus on väike. Sama kehtib ka õlitööstuses Petroter ja Enefit tüüpi uttegeneraatorite tuha kohta. „Tänapäeval muutub põlevkivi põletamise tehnoloogia pidevalt. Tuha tekitaja ja kasutaja peavad kogu aeg oma tegevust kontrollima ning kohandama. Tulenevalt karmistuvatest keskkonnanõuetest ei tea me, kui pika perioodi jooksul on veel võimalik põlevkivituhka kasutada,“ tõdes Enno Rebane. Põlevkivituha omadused Eestis tekib kümmekond erinevate omadustega põlevkivituhka, selgitas Viru Keemia Grupp AS-i juhatuse liige Jaanus Purga. „Hüdraulilised omadused, mis on vajalikud tsemendi- ja plokitööstuses, on parimad vanade katelde tuhal. Keevkihtkatelde ja õlitööstuse tuhal on nad madalamad. Hüdraulilised omadused sõltuvad vaba kaltsiumoksiidi sisaldusest,“

29


TO O R A I N E ütles Purga. Tema sõnul ei tähenda see siiski, et vanade katelde sulgemise järel enam põlevkivituhka ehitusmaterjalitööstuses kasutada ei saa. „Keevkihtkatelde ja õlitehaste tuhk on võimalik viia vastavusse nende nõuetega, mida ehitusmaterjalitööstus vajab,“ selgitas ta. “Tolmpõletuskatelde tuhka ollakse harjunud kasutama, aga ehitusmaterjalide tootmiseks kõige sobilikumat fraktsiooni nendest väga palju ei tulegi.” „Uutele tuhkadele või uutest tehnoloogiatest pärit tuhkadele on oluliselt keerulisem kasutamisvõimalusi leida, sest selleks on vaja läbi käia põhjalik uuringute jada,“ lisas Rebane. Selleks, et tuhka toormena kasutada, on vaja põlevkivituha standardit. „Ehitusmaterjalitööstuses ei räägita mitte põlevkivituhast, vaid põletatud põlevkivist,“ täpsustas AS-i Kunda Nordic Tsement marketingijuht Andrus Rekka. Ettevõte on praegu suurim põlevkivituha kasutaja, aga ka see firma kasutab vaid väikese, tsemenditootmiseks sobiliku, osa Eestis tekkivast põlevkivituhast. „Isegi kümnendikku tuhast on ebareaalne ära kasutada,“ tõdes Rekka. Eestis ei ole ühtegi võimalust ära kasutada üheksat tonni tuhka elaniku kohta aastas, nii suuri ehitusi lihtsalt ei ole. Valmimas on ka ehitusliku põletatud põlevkivi standard. „Standard iseenesest ei kasuta ühtki tonni tuhka, aga selgus, mille see loob, võib tuha kasutamisele kaasa aidata,“ ütles Rekka. Kui ehitusmaterjal vajab sertifikaati, saab sertifitseerija infot, milliste omadustega toorainet on kasutatud. Ehituslikuks tootmiseks kasutatava põlevkivituha ehk ehitusliku põletatud põlevkivi standard täiendab senist tsemenditootmises kasutatavat tuha standardit ja Eesti Energia ettevõttesi30

Põlevkivituhk läbi ajaloo

E

Keevkihtkatelde ja õlitehaste tuhk on võimalik viia vastavusse nõuetega, mida ehitusmaterjalitööstus vajab. Jaanus Purga

VKG Plokk OÜ juhatuse liige sest standardit, mille järgi väljastatakse poorbetoonplokkide jaoks kasutatavat tuhka. „Nüüd on eri dokumendid koondatud ühte ja sisu on tänapäeva nõuetele vastavaks muudetud,“ resümeeris Rekka. Põlevkivituhast toodetud ehitusmaterjalide kvaliteedikontroll muutub lihtsamaks. Üks valdkond, kus põlevkivituhka laialdaselt kasutada võiks, on teedeehitus, kus see sobiks turbapinnase stabiliseerimiseks. Maanteeamet on Virumaal ehitanud paar katselõiku, kuid nende uurimine veel käib. Suurim võimalus põlevkivituhka kasutada on vanade kaevanduskäikude täitmine.

esti kukersiitpõlevkivi, mida põletatakse elektrijaamade kolletes ja kasutatakse õlitööstuses, sisaldab umbes 60% mineraalseid aineid – kaltsium- ja magneesiumkarbonaati ning savimineraale, mis põlemis- või utteprotsessis moodustavad põlevkivituha. Tuhk on põlemise paratamatu saadus. Kui aastas kasutatakse elektri ja õli tootmiseks umbes 15 miljonit tonni põlevkivi, siis tekib tuhka umbes 9 miljonit tonni. Põlevkivituhk on problemaatiline jääde, mille kasutamisvõimalusi on uuritud üle poole sajandi. Nõukogude ajal lubjati sellega Lõuna-Eesti happelisi muldi. Tuhk oli toona ja vähesel määral ka täna kasutusel väetisena. Möödunud sajandi 20. aastate keskel jõudsid rootslased Johan Axel Eriksson ja Hendrik Kreüger nii kaugele, et liivast, tsemendist, kipsist ja lubjakivist ning alumiiniumpulbrist õnnestus toota gaasbetooni – kerget, poorset ja soojuspidavat ehitusmaterjali. Eestis hakati 1950. aastatel uurima, kuidas tsement asendada põlevkivituhaga. 1961. aastal hakkas Ahtmes tööle poorbetoonplokkide tehas, mis töötab ka täna, kuid uue tehnoloogiaga, tehase praegune nimi on VKG Plokk.

9 mln

tonni tuhka tekib aastas, kui õli ja elektri tootmiseks kasutatakse 15 mln tonni põlevkivi.


LS0815FL Kasutaja eelised •

Sujuv käivitus.

Tükeldus- ja nurksaag üldehitustöödeks.

Laser valgustab lõikamisel täpselt saagimisjoont ja kiirendab töötamist turvalisust ohtu seadmata.

LS0815FL

Tükeldus- ja nurksaag kaksikliugraamil 65x305 mm,ketas: 216x30 mm, 1400 W, 14,1kg

DEAWST06

Saealus WST06

149,-

.

.

299,-

.

.

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Kampaania hind kehtib kuni 31.12.2015 või kuni kaupa jätkub. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. www.makita.ee


ARHITEK TUUR

Võimas projekt Tansaanias Konverentsil „Puit, homse elukeskkonna võti“ tutvustasid Müncheni Tehnikaülikooli arhitektuuritudengid oma praktikatööd „Design Build Studio Tanzania“, milleks on põneva lahendusega kooliaula Tansaanias Kibwigwas. TEKST: LIIVI TAMM

Projekti tutvustavad Karolina Kreutzer ja Julia Rings. Kirjeldage oma meeskonda, millise ajakavaga pidite arvestama? „Design Build Studio Tanzania” põhimeeskond koosnes kaheksast naistudengist: Franziska Bartels, Theresa Blömer, Sophie Frey, Karolina Kreutzer, Julia Rings, Simone Schneider, Jelena Sosa ja Johanna Süß. Oleme kõik Müncheni tehnikaülikooli tudengid ja ühinesime projektiga professor Hermann Kaufmanni kaudu, kes juhib arhitektuuridisaini ja puitkonstruktsiooni õppetooli. Projekti ettevalmistamiseks kulus kaks semestrit: esimesel tegelesime koos 22 tudengiga erinevate disainilahenduste väljatöötamisega, millest valisime välja neli. Semestri lõpuks oli selgu-

32

nud võidutöö ja samuti meeskond. Teisel semestril arendasime disainilahendust, kalkuleerisime ja arvutasime läbi erinevaid mudeleid. Viie kuu vältel püüdsime leida õige geomeetria ja suuruse ning valmistasime ette ehitise plaanid kuni konstruktiivsete detailideni välja. Samal ajal püüdsime end kurssi viia kohalike oludega. Ehitamise esimene etapp toimus augustis ja septembris 2014 Kibwigwas, Tansaanias. Rajasime vundamendi, tegime müüritööd ja alustasime puidust katusekonstruktsiooni ehitamist (püstitati esimene kaar). Teise etapi ehitamine algas märtsis 2015, mil püstitati puitkonstruktsioon ning paigaldati katus. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kogu töö võttis aega 13 kuud, 10 neist koolis ja 3 Aafrikas, ehitusplatsil. Meeskonnana oli igaüks isegi väikseimates küsimustes pidevalt kaasatud. Planeerimisprotsessi

Valmimas on ajalooline „Zollingeri” konstruktsioonilahendus. Fotod: „Design Build Studio Tanzania”

väikesed õnnestumised ja ebaõnnestumised tõid meid üksteisele lähemale. Kuna tegu oli peaaegu kõigi jaoks esimese projektiga, mida reaalselt ehitati, tõstis see meie motivatsiooni veelgi. Hea tiimitöö võtmesõnaks on kommunikatsioon, tuleb olla ava-


tud uutele ideedele ja sul peab olema oma vaatenurk. Suhtlemine on oluline, eriti ehitusplatsil. Tuleb rääkida kõigiga, ka kohalike abilistega, samuti kolleegidega, et probleeme lahendada. Millel põhines materjalivalik? Arhitektuurses lahenduses kasutati ajaloolist puitkonstruktsioonilahendust, mida nimetatakse „Zollingeriks“. See lahendus võimaldab suuri vahemaid sildeta ületada, ei ole vaja poste ega teisi toestusi. Kogu projekti fookus lähtus sellest konstruktsioonilisest lahendusest. Eesmärgiks oli lisaks kohalike ehitusvõtete kasutamisele võtta kasutusele ka kohalikke materjale, näiteks päikese käes kuivatatud ja põletatud savikivi, bambust, puitu. Konstruktsioonimaterjalina kasutati mändi. Esmapilgul ei näi männipuit Aafrika kontekstis just kohalik materjal, kuid tegelikult loo-

di Saksa ja Briti koloniaalperioodil Tansaaniasse palju männiistandusi ning mänd ongi konstruktsioonide ehitamisel üheks kõige tavalisemaks kohalikuks ehituspuiduks. Miks valisite sellise konstruktsiooni? Õpingute käigus tutvusime paljude kaasaegsete kõrgtehnoloogiliste puitkonstruktsioonidega, samas oli meile selge, et Tansaania lahendus peab olema tehnoloogiliselt lihtne. Uurisime lihtsaid puitkonstruktsioone, mis on suure sildega ja lõpuks jõudsime Saksa inseneri Zollingeri loodud konstruktsioonilise lahenduseni, mida kasutati palju 1920. aastatel. Ühelt poolt on tegu väga lihtsa tehnoloogilise lahendusega, mida on lihtne mõista ja selgitada ka töölistele, kes ei ole kuigi kogenud, teisalt on see soodne ja ökonoomne.

Pärast II maailmasõda oli Zollingeri lahendus populaarne: inimtööjõud oli odav ja betoon ning teised materjalid, mis eeldasid tehnoloogiat, olid kallid. See on üks põhjustest, miks see lahendus tänapäeva Euroopas enam levinud ei ole: tänapäeval on materjal odavam kui tööjõud ja seega on Euroopas täiesti vastupidine olukord kui Aafrikas. See konstruktsiooni tüüp ei eelda mingeid kõrgtehnoloogilisi liime ega ka kõrgkvaliteedilist puitu, mida Tansaanias olnuks keeruline leida. Seega oli lahendus meie vajadusi ja võimalusi arvestades ideaalne. Kuidas jõudsite arhitektuurse lahenduseni? Mis oli kõige keerulisem? Meil kulus 5 kuud, et jõuda konkreetse arhitektuurse lahenduseni. Ilmselt oleksime võinud arendustööle kulutada veel ühe semestri, et seda veelgi paremaks muu-

33


ARHITEK TUUR Eesmärgiks oli lisaks kohalike ehitusvõtete kasutamisele võtta kasutusele ka kohalikke materjale.

ta, aga ka olemasolev ajaraamistik oli piisav. „Katsetus ja viga“: nii võib lühidalt kirjeldada meie tööprintsiipi. Ehitasime palju erinevate skaaladega mudeleid, töötasime materjalidega ja testisime neid ülikooli katselaborites. Kõige vahvamaks osaks kogu protsessis oli 1:1 suuruses mudeli loomine. Esimese kaare püstitamiseks kulus meil 8 päeva. Saime konstruktsiooni jätta ülikoolihoone hoovi veel kaheks kuuks, et seda viimistleda ja sisse viia parandusi. Oli väga oluline, et mõistaksime konstruktsiooni ja seda, kuidas lahendust paremaks muuta. Kõige keerulisemaks osutusid liidete kohad: need olid peamisteks elementideks, mis dikteerisid ehitise geomeetria ning kogu hoone väljanägemise. Lõikenurga või kruvide asendi muutmine muutis konstruktsiooni. Veelgi enam, neid liiteid oli ehitusinseneril peaaegu võimatu arvutada, seega tuli paljutki lihtsalt katsetada. See oli paras väljakutse: pidime liidetes ehitise jäige-

1:1 suuruses mudel ülikoolihoone hoovis.

maks muutma ja tegema arvestused varuga, et saada ehitusluba. Analoogse lahendusega ajaloolised hooned Saksamaal on tänini kasutuses ja meie 1:1 suuruses mudel aitas Saksa ehitusinsenere veenda, et konstruktsioon on stabiilsem, kui arvutiekraanilt tundub. Kõige keerulisem oli lahendada meie endi loodud probleemi: hoonel on suur üleulatuv katus, mis katab kogu hoone. Lisaks on hoone sees kaks tellistest ehitatud ruumi, kus on köök ja laoruum, mis samaaegselt moodustavad sissekäigu. Katuse otstes aga puuduvad katusealused otsaseinad – just

see kujuneski suurimaks väljakutseks. Nimelt on kõikidel ajaloolistel „Zollingeri” konstruktsioonidel katusealused otsaseinad, mis muudavad ehitise jäigemaks ja lisavad tugevust. Otsaseina puudumine tekitas ebastabiilsust. Võimalike lahendustena kaaluti terasest ankrute paigaldamist, kuid see oleks rikkunud kogu projekti idee: ilma segavate elementideta katusekonstruktsiooni. Lahenduseni jõudmine võttis kaua aega. Katuseservad on tugevdatud puitmaterjaliga, mis kaeti lainelise plekiga ning nii saavutati tulemus, kus tugevduskonstruktsioonid pole märgatavad.


„Design Build Studio Tanzania”: mis see on? Müncheni ülikooli puitkonstruktsioonide õppetool on professor Hermann Kaufmanni juhtimisel iga-aastaselt läbi viinud erinevaid disaini/ehitamise projekte, millest Tansaania projekt oli järjekorras juba kaheksas. Esimene neist oli lasteaia projekt Lõuna-Aafrika Vabariigis 2007. aastal. 2013. aastal paluti õppetoolil projekteerida ja ehitada aula Tansaanias Kibwigwas asuva keskkooli jaoks. Kõik hooned projekteeritakse tudengite poolt ja ehitatakse koostöös kohalike ehitajatega. Tansaania on vastavalt ÜRO inimarengu indeksile üks madalaima kategooria riikidest, kus elanike sissetulek on üks maailma madalaimaid, samal ajal kasvab rahva arv kiiresti ja hariduse kättesaadavus on probleem. Kibwigwa, kus elab 15 000

inimest, asub Lääne-Tansaanias (Ida-Aafrika), piirkonnas on suuri probleeme haridusega – vaatamata põhikoolidele olemasolule on Kibwigwa keskkool ainuke paik, kus saab edasi õppida. 2012. aastal otsustati kooli laiendada: see mahtutab nüüd 360 poissi ja sama palju tüdrukuid. Aula ehitamine oli väga vajalik, et tekiks paik, kus lapsi nt muusikalistele üritustele kokku tuua ning samuti igapäevaselt toitlustada. Seniajani olid osad lapsed sõitnud 2 tundi, et einestada kodus. Projektijuht on Kibwigwas üles kasvanud isa Ferdinand Barugize, kes lõpetas oma õpingud Austrias asuvas seminaris. Tema abiga loodi kohalike noorte toetamiseks Azubi Kibwigwa Assossatsioon, mis nõustas ja toetas ka aula ehitamise projekti.

Tegijad: Karolina Kreutzer on Müncheni tehnikaülikoolis õppinud arhitektuuri alates 2009-dast aastast ja töötab lisaks sellele alates 2014 aastast Auer Weber-i arhitektuuribüroos. 2014 aastal osales ta vabatahtlikuna Tansaanias Müncheni tehnikaülikooli tudengite projekteeritud kooli aula ehitusel. Julia I.M Rings otsustas pärast Aacheni ülikooli lõpetamist otsustas keskenduda keskkonnasõbraliku ehituse tehnoloogiatele ja jätkata õpinguid Müncheni tehnikaülikoolis. Õpingute raames veetis ta aasta Illinoisi Ülikoolis. Pärast Müncenisse naasmist osales ta Design Build Studio raames Tansaanias kooli aula ehitamises. Rings´i magistritöö keskendus puitkonstruktsioonidele ja tema juhendajaks oli Prof. Hermann Kaufmann.

NTIDE

STRUME N I E S U T S PUIDUTÖÖ JA MÜÜK HOOLDUS

ritus.ee

te www.mad6ix 0

91 92 Info tel: 56 ixteritus.ee info@mad

www.sami.ee

MÜÜK HOOLDUS JA TÖÖVAHENDITE RENT

Harjumaa, SAUE, Tule 20. Tel 528 2732, 521 8462 Valgamaa, VALGA, Petseri 40. Tel 524 1759

MADIX TERITUS OÜ

Tootmisjuht: +372 5648 7053 Müük: +372 5624 8856 myyk@madixteritus.ee

TELLI MEIE KULLERAUTO KOHALE! Meeri küla 61615, Tartumaa


EK VÜ

Juhend energiaauditi loomiseks TÕNU JÕESAAR ENERGIAAUDIITOR

E

esti kortermajade valdav enamus on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ja kätte on jõudnud aeg, kus nende tehniline seisund vajab uuendamist. Paljud korteriühistud on püüdnud olukorda parandada, vahetades aknaid ja uuendades küttesüsteemi, mille läbi on loodetud vähendada küttekulusid. Seejuures on tähelepanuta jäänud vajadus tagada tervislik sisekliima. Energiaauditi olemasolu ja sellel tuginev rekonstrueerimiskava muutus kohustuslikuks alates aastast 2010, kui korteriühistutel tekkis võimalus saada KredEx-i kaudu toetust. 2014. aastal tellis KredEx uuringu “Rekonstrueeritud korterelamute sisekliima ja energiatarbe seire analüüs ning nende vastavus standarditele ja energiaaudititele.” Uuringu tulemusena selgus, et energiaauditite tase on üsna erinev ja audiitorite ettepanekud ja energiasäästuprognoosid erinevad kohati oluliselt tegelikult saavutatud tulemustest. Mitte kõik energiaaudiitorid ei ole suhtunud oma ülesandesse vastutustundega. Olukorra parandamiseks on KredEx tellinud Eesti Kütteja Venti latsioon i i nseneride Ühenduselt, kes on ka energiaaudiitorite kutsete andja, kortermajade energiaauditite koostamise juhendi. Juhendi eesmärk on avada energiaauditi olemust täpsemalt ja sisulisemalt, kui seda teeb majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 16 „Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord“. Kortermaja energiaauditi aluseks on hoone tegelik ener-

36

Juhend

on suunatud energiaaudiitoritele ja auditi tellijatele. giatarbimine ja audiitori hinnang sisekliima olukorrale. Juhendis kirjeldatakse tegevusi, mis on vajalikud hoone toimimisest adekvaatse ülevaate saamiseks. See sisaldab korterelamu piirdetarindite ja tehnosüsteemide ülevaatust, sisekliima parameetrite mõõtmist, õhuvahetuse hindamist, sisekliima kohta andmete kogumist ankeetküsitluste teel ja hoone termograafilist ülevaatust. Uuringute pakett lepitakse kokku korteriühistu juhatuse ja energiaaudiitori vahel. Lihtsustused olgu põhjendatud Korterelamu energiatarbimise analüüsiks koostatakse energiabilanss, mis sisaldab ühelt poolt soojuskadusid läbi välispiirete, energiavajadust ventilatsiooniõhu soojendamiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. Energiabilansi teise poole moodustavad sisseostetud energia, kütused ja vabasoojus (olmeelekter, elanike soojuseeraldus, päikese poolt hoonesse antud soojus). Olemasoleva hoone energiabilansi arvutused võivad põhimõtteliselt erineda ehitusinseneride poolt tehtavatest hoone energiatõhusust tõendavatest arvutustest,

mis tehakse täpsete algandmetega, milleks on hoone standardkasutus (soojuslik mugavus ja õhu kvaliteet vastab normidele), ehitusprojekt ja ehitusmaterjalide kindlaks määratud omadused. Seega on tulemus täpne. Olemasolev hoone ei ole kunagi standardkasutuse olukorras ja hoone energiabilansi koostamisel on otstarbekas kasutada lihtsustavaid eelduseid. Lihtsustused peavad olema põhjendatud, on tähtis, et kõik audiitorid teevad arvutusi ühtse metoodika alusel. Uuenduseks nullpaketi soovitus Juhendi energiaarvutuste osa sisaldab soojuskadude arvutamist läbi hoone välispiirete, õhuvahetuse soojuskadude hindamist ning kütte- ja soojaveesüsteemi soojuskadude käsitlemist. Energiaauditi tulemuseks on rekonstrueerimisettepanekute koostamine, mis vormistatakse pakettidena. Uuenduseks on nn nullpaketi koostamise soovitus, mis sisaldab möödapääsmatuid öid hoone tehnilise seisundi ja sisekliima parandamiseks. Nullpakett energiasäästumeetmeid ei sisalda. Järgnevate energiasäästupakettide tasuvust hinnatakse nullpaketi suhtes, mitte olemasoleva olukorra suhtes nagu senini. Lõpuks tuleb audiitoril hinnata rekonstrueerimispakettide mõju elanike maksekoormusele, kui maja rekonstrueeritakse KredEx-i toetusega. Korterelamute energiaauditite koostamise juhend on valminud EKVÜ ja TTÜ Keskkonnatehnika instituudi koostöös. Autorid on Tõnu Jõesaar ja Anti Hamburg, osales ka EKVÜ kutsekomisjon, ettepanekuid esitasid Targo Kalamees ja Teet Tark.


Küttestandard uueneb PEETER PARRE

J

EKVÜ NOEMIDE TOIMKONNA JUHT

uba aastast 2004 pärinev standard EVS 844 “Hoonete kütte projekteerimine” läbis uuenduskuuri ja on hetkel arvamusküsitlusel. Algselt olid n-ö korralise ülevaatuse käigus plaanis vaid kosmeetilised parandused, kuna oodata on vastava Euroopa standardi uusversiooni. Paraku selgus töö käigus, et nii mõneski osas on 844 elule jalgu jäänud, leides samas üsna usinat kasutamist ja sealjuures ka täht-tähelt järgimist. Seetõttu osutus ka korrektuur planeeritust mahukamaks ja rohkem põhimõttelisi muudatusi sisaldavaks. Üheks olulisemaks muudatuseks oli senise arvutusliku välis-

õhu temperatuuri (VAT) valiku aluste muutumine. Kahest mitmeveerulisest tabelist jäi alles üks üheveeruline ja üheselt mõistetav. Samas säilisid ka arvutusalused erijuhtudeks ja ekstreemsete temperatuuride jaoks. Teiseks oluliseks muudatuseks oli täpsustus küttesüsteemi arvutuslike temperatuurirežiimide valikuks. Uues lahenduses on soojuskandja soovituslikud temperatuurid viidud sõltuvusse hoone erisoojuskoormusest. Ruumide arvutuslikud sisetemperatuurid on viidud vastavusse teiste standarditega ja ka kavandatava sisekliima määruse eelnõuga. Täpsustatud on ruumide soojusbilansi ja küttesüsteemide tasakaalustamise osa. Standardist on välja jäetud tä-

naseks mittevajalikud viited materjalide valikule ja vastavatele standarditele, aga samuti soovitused küttesüsteemi valiku osas. Viimane on asendatud viidetega valiku alustele. Samuti on tehtud rida täpsustusi ja täiendusi arvestuse osas, sest standardit kasutavad ka inimesed, kelle kogemused küttesüsteemide projekteerimise või ehitamise kohalt ei ole väga pikaajalised. Seetõttu on nii mõnigi täiendus pigem abivahend noorele projekteerijale-ehitajale või järelevalvele ning meeldetuletuseks kogenud seltskonnale. Senise tagasiside põhjal tundub, et valminud standard on sobilik kasutamiseks kuni vastava Euroopa standardi valmimiseni ja ilmselt aluseks vastavaks rahvuslikuks lisaks.


ST I P E N D I U M I D

EKVÜ stipendium jagatud

S

elgus tänavune EKVÜ stipendiumi võitja, kelleks on TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetooli doktorant Ülar Palmiste. Kokku esitati hindamiskomisjonile viis stipendiumitaotlust, neist üks doktoriõppe ning neli inseneriõppe EKVÜ stipendiumile. „Tegelen doktoritöö raames õhupuhastustehnoloogia arendamisega õhus lenduvate kahjulike gaaside ja mikrobioloogilise saaste filtreerimiseks. Selle tehnoloogia võimalikud rakendused on sisekeskkondades, kus esitatakse kõrgemad nõudmised siseõhu kvaliteedile, nagu näiteks puhasruumid, haiglad, teatud tööstushooned, samuti nende inimeste kodud, kes on siseõhu saasteainete suhtes ülitundlikud,“ kirjeldas Ülar Palmiste oma projekti. Hindamiskomisjon hindas tänavu taotluse esitanute töid igati sisukaks. „Taotluse esitanud kütte- ja ventilatsioonieriala tudengid on valdavalt juba seotud valdkonna et-

Hetk stipendiumi üle andmiselt: Allan Hani (vasakul) ja Ülar Palmiste.

tevõtetega. Tööd tuleb teha valdkonna edasiarendamise sooviga ning visiooniga, kuidas areneda hoonete sisekliima kujundajateks, väärtustades inseneriteadmisi. Stipendiaadi puhul saab välja tuua suurepärase valdkonna ter-

vikpildi tunnetuse,” sedastas žürii oma hinnangus. EKVÜ stipendiumi hindamiskomisjoni kuulusid Allan Hani (komisjoni esimees), Aivar Uutar, Kristi Nakkurt, Tõnu Jõesaar ning Kalev Kundla.

Tunnustus Hendrik Vollile

P

rofessor Heinrich Laulu nimelise Nordeconi noore teadlase ja õppejõu stipendiumi sai EKVÜ eestseisuse liige prof. Hendrik Voll. Professor Heinrich Laulu nimeline Nordeconi stipendium suurusega 6400 eurot on mõeldud ehitusteaduserialadel doktorikraadi kaitsnud kuni 40-aastasele Tallinna Tehnikaülikooli õppejõule/teadlasele. Stipendiumi määras TTÜ Arengufondi nõukogu poolt kin-

38

nitatud 5-liikmeline komisjon. Aasta pärast stipendiumi kätteandmist esitab stipendiaat TTÜ Arengufondi nõukogule aruande aasta jooksul tehtud teaduslike tööde ja uurimuste kohta.

Hendrik Vollile määrati professor Heinrich Laulu nimeline Nordeconi stipendium.


TERASPROFIILUKSED SILEMETALLUKSED TULETÕKKEUKSED

Sein eraldab, uks ühendab

T-TAMMER OÜ

Peterburi tee 47b, 11451 Tallinn Tel 614 5500 Faks 614 5501 info@tammer.ee www.tammer.ee


K AT U S E U U D I S E D

Parim lamekatus

Parim metallkatus

Maailma parimad valitud PEETER KÄRP EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIDU JUHATUSE LIIGE

M

aailma katusemeistreid ühendav erialaliit IFD valis taaskord neljas kategoorias maailma parimaid katuseid. Konkursile oli esitatud 58 tööd kaheteistkümnest riigist. Kõige enam kandidaate osales metallkatuste kategoorias, järgnesid kivikatuste kategooria ja lamekatused, vaid 7 tööd esitati fassaadide konkursile. Eestist olid esindatud 9 objekti. Võistluse korraldust juhtinud IFD peasekretär Detlef Stauch andis edaspidiseks Eesti meistritele soovituse oma uhkeid töid enam pildistada ja seda ka tööde käigus. Väljast paistavad kõik katused kenad, kuid IFD sooviks tutvuda ka sellega, mis on ilusa koore all. Neid fotosid oli meil esitada 9-st objektist vaid kahe kohta.

40

Parim fassaad

Võitjad kategooriate kaupa Kivikatus - Madarászi külalistemaja Ungaris, ehitaja Remek Mesterek. Lamekatus - Kiirabihoone Austrias Klagenfurtis, ehitaja Spitzer GmBH. Metallkatus - Szolnoki F.Liszti nimeline Muusikaakadeemia Ungaris, ehitaja Puskás Müvek Kft. Fassaad - Rahvuslik Aatomituumade Uuringute Instituut Manchesteris, ehitaja Lakesmere Group.


Parim kivikatus

Noorte katusemeistrite MM toimub Riias

I

FD kongressil Bonni lähedal Königswinteris valiti Riia 2018. aasta noorte katusemeistrite maailmameistrivõistluste toimumiskohaks (pingelisel hääletusel sai Riia 30 ja Peking 14 häält). Ilmselt lähema 100 aasta jooksul Baltimaad teist võimalust ei saa. 2018 . aasta oktoobris Läti Vabariigi juubelipidustuste raames toimuvale MM-le lubas Läti valitsus kindlustada võistluste korraldamiseks vajalikud vahendid. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidul on lätlastega pikaajalised suhted, mille üheks väljundiks on ka BaltRoof katusemeistrite võistlus, mis seekord toimub 23.–24. aprillil Tallinnas Pirita messikeskuses samaaegselt messidega Aindus ja Interjöör. Võistlustest võtavad osa Eesti, Läti, Leedu ja esialgsete luba-

duste põhjal ka Venemaa võistkonnad. Analoogselt MM-võistlustega toimuvad võistlused 3 alal: lame-, metall- ja kivikatus. Nendel võistlustel selgitatakse ka välja Eesti esindajad 2016. aasta oktoobri lõpus Varssavis toimuvatele maailmameistrivõistlustele, mis toimuvad samaaegselt IFD aastakongressiga. Neid võistlusi tutvustas Riias ka IFD direktor Detlef Stauch samuti tutvustas ta 2017. aasta sügisel toimuva IFD kongressi asukohta – Austria pealinna Viini.Kongresside vaheajal töötavad aktiivselt IFD töögrupid – viilkatuste, lamekatuste, kutsehariduse ja -koolituse ning turunduse komitee, samuti äsjaloodud ventileeritavate fassaadide tehniline komitee. Nende töös osalevad ka Eesti liidu esindajad. 41


R A A M AT

Ilmus käsiraamat ehitusseadustikust

A

lates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai advokaadibüroost Glikman, Alvin & Partnerid. „Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust enesest, peale selle mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“ Teos on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele

ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides. Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele. Pealkiri: Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid) Maht: 344 lehekülge Lisainfo: www.kinnisvarakool.ee

Liginullenergiahoonete näiteid meilt ja mujalt

K

ogumik võtab kokku TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi töö tulemused 2012–2015 aastast. Uurimisgrupi töös osalesed TTÜ professorid Jarek Kurnitski, Targo Kalamees ja Hendrik Voll ning nende juhendatavad doktorandid, kellest osa on juba oma töö kaitsmiseni jõudnud. Kogumikus tutvustatakse liginullenergiahoonete näiteid, analüüsitakse rohemärgise teemat, esitatakse korterelamute tervikliku renoveerimise juhendmaterjal, tutvustatakse nt piirdetarindite või fassaadide tehnilisi lahendusi. Autorite hinnangul on liginullenergiahoonete teema otsekui vihmavari, mis koondab enda alla hoonete energiatõhususe, ehitusfüüsika, sisekliima, tehnosüs-

42

teemide ja osa arhitektuuri valdkonnast. „Liginullenergiahoonete ehitamisel kasutatavad lahendused jagunevad passiivseteks ja aktiivseteks, nii hooneautomaatika abil juhitavateks kui isereguleeruvateks, kusjuures on oluline, et lõpptulemusena valmiv hoone oleks lihtsasti kasutatav ja hooldatav, et tagada kasutajate heaolu energiatõhusal viisil,“ osutab Kurnitski. Uuringud käsitlevad nii uute hoonete lahendusi kui olemasolevate renoveerimist. Energiatõhususse panustamise majandusmõjude hindamisel jõuti riigi seisukohast optimaalsete tervikliku renoveerimise lahendusteni, mis on tehniliste tingimustena KredEx-i renoveerimistoetustes.

Pealkiri: Liginullenergiahooned täna ja homme. Artiklite kogumik Toimetanud: Jarek Kurnitski Lisainfo: www.etag.ee/rahastamine/mobilitas/liginullenergiakonverents


SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

6.-9. aprill 2016 Eesti N채ituste messikeskuses

Lisainfo: Eesti N채ituste AS Pirita tee 28 Tallinn 10127 Tel 613 7335 e-post:estbuild@fair.ee www.fair.ee/eestiehitab


Võimsad ja säästlikud LEDvalgustid lattu, tootmishoonesse või kontorisse. Neljas suunas hargnemine tagab sobiva valgustite paigutuse igas ruumis. Maksimaalne ühe toitega jadaühenduse pikkus 80m.

Valgustitele kehtib tehase poolt 7 aastat garantiid*

Valgusvihu saab seadistada vastavalt koha eripärale.

*garantii-, paigaldus- ja müügitingimustega saab tutvuda Turvatehnika AS esinduses, Tondi 49, Tallinn.

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinn telefon: 6 715 039 | e-mail: QTS@QTS.ee

turvatehnika.eu | ledtehnika.ee Oleme avatud: E-R 9-17

Ehitusest detsember 2015  

6 korda aastas koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you