Page 1

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 5 septemb er 2015

PORTREE: E U RO I N S E N E R

Monika Kollo PÕNEV HOONE:

Tark Maja Rakveres

KredEx-i uued meetmed PROJEKTEERIMINE SEADUS ARHITEKTUUR TEEDEEHITUS


SISUJUHT

Ehitaja ootab riigilt tellimusi

E

erialaliidud. Sügise hitajad ei looda hakul sai täiendust hetkel suuremeie ajakirja kolleele kasvule ega pelga ka turu järsku gium: teemade vakukkumist – ilmselt likuks ja nõuandjätkub aasta teine vaks jõuks liitusid ka pool samas rütmis. Eesti Betooniühing Kuigi eratellija akning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. tiivsus on turu suuNüüd kog u neb rema kukkumise ära EhitusESTi kolleehoidnud, oodatakse pikisilmi riigitelligium koosseisus Eesti Liivi Tamm, toimetaja Ehitusettevõtjate Liit, muste käivitumist. Ja seda on oodatud kaua: esiti loode- Eesti Ehituskonsultatsioonibüroode ti EL-i projektide algust 2015. aasta Liit, Eesti Katuse- ja Fassaadialguseks, siis nihkus daatum aasta meistrite Liit, Eesti Kütte- ja teise poolde, nüüd võib loota nen- Ventilatsiooniinseneride Ühendus, de käivitumist pigem 2016. aastal. Eesti Betooniühing ning Eesti Meetmete täpsem ajastamine Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Aitäh kõigile liitudele abi eest! võimaldaks turu kõikumisi vähendada ja luua stabiilsust, räägivad Tagasiside ajakirja sisu osas ja ehitajad üksmeelselt. Stabiilsust vajavad kõik turuosalised kutseõp- ettepanekud on oodatud meiliaadpeasutustest peatöövõtjateni. Seni ressile liivi@meediapilt.ee. ollakse jätkuvalt ootel. Ajakiri EhitusEST mõtleb kaa- Ajakirja EhitusEST saab tellida sa ja toob lugejani probleeme, aadressilt www.meediapilt.ee, mis ootavad lahendamist ja siin erialaliitude liikmete postkastidesse on toimetusele suureks abiks jõuab väljaanne tasuta.

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Sisu: Küsitlus: poolaasta tulemused ja tulevik lk 4–5 Betoonitootjad: ülevaade ning tulvikuperspektiivid lk 6–7 Portree: Monika Kollo lk 8–13 Probleem: kas ja miks jätab soovida teede kvaliteet? lk 14–18 KredEx-i uus rekonstrueerimistoetus lk 20–21 Seadus: toimivusdeklaratsioon lk 22–23 Seadus: fookuses teedeehituse uued määrused lk 24–25 Põnev objekt: Rakvere Tark Maja lk 26–32 Kopli tööstusarhitektuuri pärlid lk 34–37 Stardib konkurss “Aasta Ehitaja” lk 38

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

“Aasta puitehitis” ootab osalema lk 40–41 Eesti Projektbüroode Liidul uus nimi lk 42

ISSN 2382-8382

3


Ü L E VA A D E

Kuidas hindate esimest poolaastat ja mida on oodata aasta teiseks pooleks? N JAANO VINK, NORDECON AS

4

ordecon AS-i esimese poolaasta majandustulemused on analoogsed mullusega, suuri hüppeid üles ega alla ei toimunud. Kõige iseloomulikum on, et kui 2015. aasta alguses oodati EL-i uute finantseerimisprojektide avanemist, siis tegelikult on need edasi lükkunud ja turul pole EL-i finantside mõju nähtavalt tunda olnud. Pigem tulebki tänavu hakkama saada ilma selle toeta ja ELi-i projektide positiivne mõju võib nihkuda pigem 2016. aastasse ja edasistesse perioodidesse. Tööd on pigem juurde tulnud, mis on ehitajale hea, ent teisalt on ehitajaid palju ja tänu kõvale konkurentsile on hinnad tellija jaoks mõistlikud. Ehitaja ei saa lepinguid ja töid vabalt valida, selleks, et lepingut saada, tuleb pingutada. Viimaseid kuid on iseloomustanud ka korterite kiire hinnatõusu mõningane peatumine, pigem on küsimus, kas need hinnad jäävad praegusele tasemele või langevad. Hea meel on selle üle, et Eestil

on siiski õnnestunud eurorahasid rakendada ja ära kasutada, selles osas saab riigisektor hakkama ja protsessid liiguvad õiges suunas. Tuleb lihtsalt oodata, millal mõjud jõuavad reaalsesse majandusse. Võib-olla olime uue ELi-i eelarveperioodi alguses pisut liiga optimistlikud. Maailma majanduses toimuv mõjutab ehitusturgu ajalise nihkega – kui näiteks Soome ja Venemaa turul on keerulisemad ajad, siis selle languse mõjusid tunnevad teised valdkonnad enne kui ehitus, kuhu langus jõuab alles aasta-pooleteise pärast. Ma ei usu poole aasta või aasta perspektiivis ei tohutut turu kasvu ega suurt kukkumist, arvan, et jätkub juba tavapärane tihe konkurents. Hinnad on jätkuvalt tellijale atraktiivsed, muu foon ei toeta nende kiiret kasvu. Asi, mis kaudselt ehitusturgu mõjutab täna ja järjest enam ka tulevikus, on insenerihariduse kvaliteet. On suur väljakutse, kuidas tuua tegusaid noori tööjõuturule.


E KAIDO FRIDOLIN, OMA EHITAJA AS

esti hoonete ehituse peatöövõtuturgu iseloomustab endiselt piiratud turumaht, riigitellimuste vähesus ning terav konkurents. Statistikaameti andmetel vähenes käesoleva aasta II kvartalis hoonete ehitusmaht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Elamuarendus on seni kasvanud mõõdukas tempos, nõudlus uute korterite järele Tallinnas on olemas. Küll on ostjad muutunud palju teadlikumaks. Turul paistab välja see, et erainvestorid on valmis võtma üpris kõrgeid riske ning on käivitatud mitmed ärikinnisvara arendusprojektid. See aga ei kata endiselt riigitellimuste vähenemist. Ehituse sisendhinnad on püsinud stabiilsena. Pigem on täheldada teatud tööde hindade kallinemist. Teine poolaasta kujuneb tõenäoliselt üsna sarnaseks esimesega. Pigem peavad ehitusettevõtted vaatama 2016. ja 2017. aastasse. Turgu mõjutab endiselt tellimuste maht ja konkurents. Kartma peab turumahu vähenemist. Tellimuste

S RAIVO RAND, Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS

tatistika järgi vähenesid esimese kvartali ehitusmahud 3% ja teise kvartali ehitusmahud 6% võrreldes 2014. aasta sama perioodiga. Loodetud euroraha, mis kasutusse pole jõudnud, on tinginud mahtude vähenemise. Õnneks on tööd andnud eratellijad – ehitatakse kortermaju, büroohooneid, lao- ja logistikakeskusi ning kaubanduskeskusi. Siiski pole eratellijad suutnud korvata tühimikku, mis tuleneb riigihangete vähenemisest. Surve pakkumishinnale on jätkuv ja kohati pakutakse ebamõistlikke ehitushindu. Sisendhinnad ei lange, vaid pigem tõusevad, seega võib tulevikus ebamõistlikult odavaid hindu pakkunud firmadel tekkida raskusi. Teedeehituses jätkub madalseis. Langus toimus juba 2014. aastal ja

mahu võimalikul suurenemisel on kindlasti suur osa riigitellimustel, mille hulk võiks oluliselt suureneda. Lootus sellele on, kuna EL-i uue rahastusperioodi hanked ei ole valdavalt käivitunud. Riik võiks olla valmis enda ehitusalaste investeeringute mahtu vastavalt üldisele nõudlusele suunama. Ehk siis turu madalseisus enam ehitusinvesteeringuid tegema ja seda ka laenu abil (näiteks riigile kuuluvate hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks). Oluline on hoida eluasemeturgu stabiilsena, vältides ülekuumenemist ning põhjendamatut langust. Tervitatav on pankade poliitika mitte piirata eluasemelaenusid, vaid hinnata hoolikamalt arendusprojekte. Ehitushinnad ei lange ja pigem tõusevad, kuna sisendhindade vähenemist ei ole põhjust loota. Pisut on elavnenud ka Soome ehitusturg, mis põhjustab vahepeal osaliselt Eestisse tagasi pöördunud Eesti tööjõu ning allhangete liikumise teisele poole lahte. Siit on oht kvalifitseeritud allhankijate ja tööjõu puuduse osas Eesti turul. 2015. aastal on mahud jäänud umbes samaks. Suurem probleem on see, et tööd on väikesed ja killustunud. Toimub põhiliselt katendite remont ja pole ühtegi suuremahulist objekti. Kolmel põhitrassil (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) uusehitisi ei tehta ja pole ette näha, et ka lähitulevikus seda juhtuks. Teatuid töid saab läbi viia üksnes plusstemperatuuridel, seega muutub teedeehitus veelgi sesoonsemaks. 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta esimeses pooles tunduvad ehitusmahud veelgi langevat. Palju sõltub inimeste ostujõust, kas kortermajade ehitus jätkub samas tempos või väheneb. Euroraha kasutusest sõltuv riigitellimus saabub suure tõenäosusega alles järgmise aasta teises pooles. 5


Ü L E VA A D E

Betoonitootjad loodavad ekspordile B

ENNO REBANE, EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

6

etoonisektori olukord on sarnane ehitusmaterjalide sektorile tervikuna, kus kodumaisele turule avaldab survet vähene nõudlus (ehitusmahtude II kvartali tulemus oli negatiivne), kuid eksportijad on seni veel endale võimalusi leidnud. Täpsemalt jäi betoonisegude valmistajate müük I poolaastal möödunud aasta tulemusele alla, kuid betoonelementide müük kasvas. Betoonelementide tootjad on olnud väga tublid juba mitu viimast aastat, eriti paistavad ekspordiga silma AS TMB, AS Muuga Betoonelement, AS Lasbet Tootmine ja AS E-Betoonelement. Betoonist sillutuskivide müük on jäänud eelmise aasta tasemele ja vajaks hädasti nõudluse kasvu. Betoonist müürikivide müük tegi läbi väikese tõusu. Ka kuivsegude pool on väikeses plussis. Viimane kuu on näidanud küll ka koduturul väikest elavnemist, kuid ehitusmahtude mõttes ongi III kvartal alati kõige mahukam kuu. Oleks väga tore, kui II kvartalis välja võetud ehitusload hakkaksid lähiajal ka reaalseteks hooneteks ja rajatisteks muutuma, kuid pigem on kõik ehitusmaterjalitootjad tuleviku suhtes ettevaatlikud. Pikemas perspektiivis oleme enam mures betoonelementide tootmise pärast. See valdkond on

praegu kasvanud edukaks eksportijaks, kuid riik on muutnud selle tootmise sisendeid viimastel aastatel järjekindlalt kallimaks – näiteks keskkonnatasusid on kasvatatud hüppeliselt ja tänaseks on selge, et ka viieprotsendilised, lähiaastateks kavandatud aastased tõusud on ikka veel liiga suured, ületades oluliselt inflatsiooni ja muutes tootmise toorainesisendid – tsement, liiv, killustik, kruus – suhteliselt kallimaks. Oleks väga vaja, et riiki vajutaks siin pidurit. Suure negatiivse mõjuga on erimärgistatud kütuse kasutusvõimaluse riigipoolne kaotamine – kõigepealt tööstuses, paari aasta eest mäenduses ja ehituses ning tänavu aasta ka kütteenergia kandjana. Betoonitööstus peab talvel täitematerjale eelsoojendama ja soojendamiseks kasutatakse sageli vedelkütust. Unustada ei saa elektri kallinemist ning seda, et meie teede piirangud veokite massile sunnivad meie betoonelementide veokeid sõitma naabermaadega võrreldes „poole koormaga”. Näiteks Soomes on kõik siintoodud elemendid lahendatud tootja jaoks soodsamalt. Pikemas perspektiivis läheb meie tootmine nii lihtsalt liiga kalliks, et edukas eksportija olla. Koduturu puhul on tähtis, et teede- ja sildade ehitus jälle suurema hoo sisse saaks.


V ANDRUS KOOLME, AS LASBET TOOTMINE JUHATUSE ESIMEES

aatamata sellele, et juunis ja juulis tootmine vähenes, mis oli tingitud kollektiivpuhkustest ekspordiriikides, on betoonisektori ettevõtetel tööd piisavalt. Mõningate toodete, näiteks õõnespaneelide puhul, nõudlus ajutiselt isegi ületab pakkumist. Probleemiks on Eesti ehitusturul elementide madal hind, mis on tingitud suurest konkurentsist nii ehitajate kui ka tootjate vahel. Eksporditurgudest on kõige perspektiivikam Rootsi turg, kus ka hinnad on paremad kui Eestis. Kuid seal löövad hindu alla lätlased ja leedulased, kelle kulud tootmisele on täna madalamad kui Eestis. Soome turule on võimalik müüa ainult keerulisi ja töömahukaid

O MAI MITT, OÜ TMB ELEMENT MÜÜGIJA TURUNDUSDIREKTOR

lukord betoonelementide tootmise sektoris on praegu rahuldav, sügisperioodiks on veidi kasvanud siseturu nõudlus. OÜ TMB Elemendi hetkeseis on stabiilne, tootmismahud on piisaval määral tellimustega koormatud. Lähitulevikult ehk 2016. aastalt on Eestis ilmselt oodata ehitusmahtude vähenemist võrreldes 2015. aastaga. Turgude lõikes läheb enamik toodangut 2015. aastal Rootsi –

V VAIDO LEOSK, AS E-BETOONELEMENT JUHATAJA

almisbetooni mahud on võrreldes eelmise aastaga languses. Betoonelementide haru ettevõtted on suutnud mahtusid kasvatada tänu edule eksporditurgudel. Kodumaise turu nõudlus on vägagi heitlik. Periooditi on tegu selge langusega, samas teisel ajahetkel tööd jagub. Siin annab tunda Eesti turu väiksus ja sõltuvus suurtest ehitusprojektidest. Välisturgudest on jätkuvalt tugev nõudlus Rootsis, Soome taastub esimese poolaasta madalseisust. Kaugemate turgude mõju on betoonelementide eksportijatele

elemente, näiteks trepielemente, kuna majanduse madalseis ja konkurents on hinnad alla löönud. Potentsiaalne turg on Norra. Eksporditurgudele sisenemine on vaevarikas ja aeganõudev protsess, kuna referentsid seal kas puuduvad või neid on vähe. Tuleb tõestada, et meie toodang on konkurentsivõimeline ning odavam. Tööd kindlasti tuleb nii Eestis kui ka eksporditurgudel, kuna korterite järele on nõudlus ning logistika- ja kaubanduskeskuste ehitamisel on veel arenguruumi. Kindlasti mõjutab Põhjamaade ehitusturgu ka põgenike sissevool ja seda eriti Rootsis. Loodame siiski stabiilsusele ehitusturgudel nii Eestis kui ka ekspordimaades. umbes 70 protsenti. Teiseks suuremaks turuks on Eesti – umbes 25 protsenti. Eksport edeneb hästi, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluliselt kasvanud ekspordimahud Rootsi. Väikest kasvu on näha ka Norra-suunalises ekspordis. Välisturgudel on õnnestunud leida mitmeid uusi kliente tänu varasematele korrektselt teostatud projektidele ja nii saavutatud usaldusele. väiksem, kuna tooted on rasked. Samas pärsib ekspordivõimekust Eestis lubatud koormate kogumassi ja Skandinaavias ringivuravate veokite kogumassi suur erinevus. Selle tõttu on konkurentsivõime piiratud sadamate lähipiirkonnaga või on vaja teha kulukaid ümberlaadimistöid kohalikele vedukitele. Eesti riik peaks välja töötama plaani, kuidas Eesti ettevõtted saaksid olla edukamad eksportijad. Kohalik teedeehitus ning normid ja seadused on Eesti riigi enda teha. Huvitav saab olema jälgida ka betoontee katselõigu ehitamist. 7


PORTREE

Monika Kollo: insener olgu nutikas ja loov 8


KÜSIS: LIIVI TAMM

Kohtume Monikaga TTÜ fuajees, kes tervitab, erkpunane kott õlal, kummikupaar näpus ja teeb ettepaneku minna vestlema raamatukokku, kus „niikuinii peaks pärast veidi uurimistööd tegema.“ Miks valisid inseneriõppe?

Monika Kollo TTÜ-s. Foto: Helen Rammo

Monika Kollo on insener, kellele on omistatud euroinseneri diplom, kes tegutseb TTÜ doktoriõppes, juhendab samas TTÜ Tantsutüdrukuid ning hoiab silma peal AS-i Filter hangetel Venemaal ja Valgevenes.

Aastal 2006 astusin TTÜ-sse ehitusteaduskonna kütte- ja ventilatsioonieriala inseneriõppesse. Enne seda olin veendunud, et minust saab tubli arst. Kui kuulsin, et insener on veelgi vastutusrikkam amet, sest projekteerimisel tuleb vastutada sadade inimeste elude eest, oli kannapööre ja otsus selge. Mul oli gümnaasiumist tugev põhi reaalainetes ning olin otsusega rahul, kui mõistsin, et just matemaatika ja füüsika on inseneriõppe vundamendiks. 5-aastane õppekava hõlmab nii ehitust, mehaanikat, majandust kui ka teisi kasulikke aineid. Insener peab teadma kõigest natuke, kuid eelkõige olema loov ja nutikas. Suur väljalangevus andis mulle eesmärgi tõestada, et inseneriõpe on võimalik lõpetada cum laude, seda ka kooli kõrvalt töötades. Pärast teist ülikooliaastat läksin praktikale firmasse Filter AS, mis tegeleb peamiselt terviklahendustega energia tootmise ja veetöötluse alal. Suvekuude lõpus küsiti, kas tahan sinna ka tööle jääda. Olin nõus ja õigesti otsustasin. Töötamine andis lisaks ülikooli teoreetilistele teadmistele ka praktilise poole ja nüüdseks on Filter AS-is täitunud juba seitsmes tööaasta. Kuidas arenetakse projektijuhiks?

Inseneri ametit peadki alustama madalalt ja mina alustasin disainerina: joonistasin AutoCad’is põhimõtteskeeme ja kujundasin 3D-mudeleid katlamajadest. See oli

nagu arvutimäng, ainult, et päriselt. Iga projekt oli uus kogemus ja kasulik oli see, et sain palju objektidel käia. Peagi tundsin, et „joone tõmbamises“ olen liialt osavaks muutunud ning üha enam kasvas huvi projektiinseneri ameti järele. Sain kogenud kolleegidelt kasulikke näpunäiteid ning töökohustuste hulka lisandus ka seadmete valimine ja iseseisev jaama projekteerimine. Projektijuhiks kasvasin alles pärast neljandat tööaastat, kuid ka siis olin veel noor ja roheline. Lisandus töö kõige huvitavam osa: selgroo kasvatamine ehk finantside jälgimine ja aja planeerimine. Oled spetsialiseerunud idapoolsele turule?

Jah, tegelen peamiselt Venemaa ja Valgevene suunaga, see oli võimalik, sest vene keel oli suus. Tegu on tarneprojektidega, kus koostootmisjaama või katlamaja projekteerime Eestis ja tarnime seadmed komplekteerituna ja/või valmis monteerituna kliendile. Oleme ehitanud suuri jaamu ka konteineritesse, mida saab enne tarnet lahti võtta kui „lego“ ja objektil juhendi järgi kokku monteerida. Teeme igapäevaselt tihedat koostööd oma tütarettevõtetega nendes riikides, kus projektijuhid koordineerivad tööd kohapeal. Kõik projektid on omanäolised ning sõltuvad kliendi vajadustest ja soovidest. Ka Eesti turul tegutseme aktiivselt. Enda projekteerimistöödest Eestis tooksin esile biogaasil töötavad konteinerkoostootmisjaamad, erinevad sooja- ja gaasisõlmed ning tööstusventilatsiooni lahendused. Tihti abistan ka kolleege jooniste vormistamisel ja seadmete valikul. Teen kõike, mida töö kätte toob. Kui kerge või keeruline on projektijuhina idapoolsel turul asju ajada?

Eks Venemaa ja Valgevene töökultuuris on omad eripärad, mi9


PORTREE

Hetk koolitusreisilt Ungarisse, kus tutvuti Ungari riigi energiaettevõtete tegevuste ja arendustega energeetika vallas. Pildil Hulladekhasznosito Mű prügipõletusjaam, mille põletusvõimsus on kuni 420 tuhat tonni aastas, elektrienergia müük umbes 140 000 MWh/aastas (st u 500000 GJ/aasta) ja kaugküte umbakudu 500000 GJ/aastas.

da tuleb tunda ja millega peab arvestama. Kasulik on teada kohalikke standardeid ja projekteerimis- ning ehitusalast spetsiifikat. Erinevusi esineb näiteks gaasitorustike projekteerimisel. Venemaa ja Valgevene kuuluvad ühisesse tolliliitu, mistõttu vastava sertifikaadi olemasolu tarnitavatele seadmetele on oluline. Varem sobis mõlema riigi jaoks GOST sertifikaat, kuid sellest kevadest on Valgevenes nõutud ainult tolliliidu sertifikaat. Segadust tekitab tihti asjaolu, et kohalikud ei tea täpselt isegi, millistele seadmetele on sertifikaati vaja ning kui rangelt kohalikest standarditest kinni pidama peab. Ka tootjad pole alati muutustega kursis ning tihti on sertifikaadid pikendamata või puuduvad hoopiski. Omapärane olukord on ka mõõteseadmetega, millest osasid on lu10

batud riigis kasutada ning osasid mitte. Täielik selgus ja rahu saabub alati siis, kui kohalik inspektor on jaama heaks kiitnud. Õnneks tehnilistes lahenduses saame alati kindlad olla, sest füüsikaseadused on ikka kõikides riikides samad, mille vastu ei saa. Kui palju toovad projektid ootamatusi ja üllatusi?

Üllatusi on igas projektis, aga oleme neist seni üle saanud. Oluline on meeles pidada, et kui vigu on tehtud projekti algfaasis, siis projekti lõpus on selle mõju mitmekordne. Seega on jaama kokku panija kvalifikatsioon võtmetähtsusega, ta peab olema täpne, kuigi teha tuleb ruttu pingeliste ajagraafikute tõttu. Inimfaktor mõjutab alati protsesse, eriti kui meeskonnaliikmeid on palju, sest info võib kuhugi kinni jääda. Igaüks võib eksida,

see on paratamatu, sest tegu pole seeriatootmisega, ent kogu projekt peab loogiliselt jooksma ja kui midagi viibib, tuleb aeg ära kasutada ning kavalalt toimetada, et sellel ajal teha ära mõni teine töö. Aeg tuleb tasuta kätte küll, kuid on ainuke projektiressurss, mida hiljem juurde osta ei saa. Igas projektis on pingelisemaid ja rahulikumaid aegu, ent kui olla alguses korrektne, on lõpus lihtsam. On juhtunud ka lahendusi, mis tagantjärele on päris humoorikad. Näiteks ühes Eesti koostootmisjaamas projekteerisin õhuvõturesti põlemisõhu tagamiseks seina taga olevasse kauplusesse, mida muidugi plaanidel ja hoone lõigetel kajastatud ei olnud. Hea on, kui sellised olukorrad on võimalik avastada enne, kui tegudeni jõutakse. Võin julgelt öelda, igav ei hakka kunagi.


TÖÖRIISTAD ÕIGLASE HINNAGA

Monika Kollo Sünniaeg 23.12.1987, Viljandi linn Hariduskäik 2011– k.a. Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskond, ehitus ja keskkonnatehnika – doktorantuur, (juh) Janek Laanearu, Erineva tihedusega vedelike (gaaside) dünaamiline koostoime avades 2006–2011 Tallinna Tehnikaülikool, ehitusteaduskond, eeskkonnatehnika, küte ja ventilatsioon, tehnikateaduste magistrikraad cum laude, (juh) Janek Laanearu, Sademevee ja soojuspumba integreeritud süsteemi modelleerimine vihmavee optimaalseks kasutamiseks TTÜ VI korpuse näitel 2005–2006 Tartu Ülikooli Teaduskool – Eesti meditsiin – ajalugu ja tänapäev 2003–2006 Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium – matemaatika-füüsika süvaõppeklass 2003–2004 Tartu Ülikooli Teaduskool – täiendavaid ja süvendavaid teemasid koolimatemaatikale I 1994–2003 Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium – inglise keele süvaõppeklass Teenistuskäik 2011– k.a Filter AS, projektijuht 2008–2011 Filter AS, disainer 2007–2008 Viljandi EKE Projekt AS, projekteerija ja geodeet (praktika) Kutsetunnistused EUR ING FEANI, Nr 32844, 3.10.14 – 3.10.19 Volitatud soojustehnikainsener V ESTIS, Kutsekoda, Nr 086080, 11.12.13 – 10.12.19 Diplomeeritud soojustehnikainsener V ESTIS, Kutsekoda, Nr 065737, 5.12.11 (tähtajatu) Tunnustused 2013 Jaan Poska nimeline stipendium - tunnistus välja antud Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostöös Tallinna Linnavalitsusega 2011 SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi Alexela magistriõppe stipendium 2010 SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi Alexela magistriõppe stipendium 2009 Jaan Poska nimeline stipendium – tunnistus välja antud Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostöös Tallinna Linnavalitsusega 2009 SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi Alexela magistriõppe stipendium 2008 SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi Alexela inseneriõppe stipendium

Voolugeneraator GE 7000 HBS-L AVR 6,5 kW 230 v 31,1 A

2200.-

1399.-

6,5 kW 400 v 11,5 A

2400.-

1535.-

Isetumenev keevitusmask

EVERMATIC AIR varustatud Clean-Air õhupuhastus filtrisüsteemiga

600.-

TIG- ja elektroodkeevitus

699.-

CEA Project 180 HF keevitusvool 5- 180A, 220 v, komplekteeritud TIG keevituspõle� ja maanduskaabliga

Tartu: Vasara 52D Pärnu: Tallinna mnt 84

Lühinumer 1691

www.cedo.ee

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT! jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9 Täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga

www.koopia3.ee


PORTREE

Hindab koostööd ülikooli ning erialaliitudega

M

onika Kollo on lisaks TTÜ doktorantuurile sidunud end ka valdkonna erialaliitudega. Läbi ülikooli puutun kokku põnevate teadusteemadega, käin konverentsidel, arendan esinemise ja kirjutamise oskust. Erialaliitudesse kuulumine annab praktilise võimaluse oma eriala inimestega kokku puutuda ja kogemusi jagada,” räägib ta. „Eesti Soojustehnika Inseneride Seltsiga olen käinud erialareisidel, külastanud jaamu. Näiteks reisid Ungarisse ja Portugali andsid palju juurde, just seda teadmist, kuidas mujal jaamu ehitatakse. Alati leiab uusi nippe, olgu siis materjalide, seadmete või lahenduste osas.” Kollo kinnitusel on ka ülikooli doktoriõpe arendav: teadustööga kokkupuude on olnud väga pro-

jektipõhine, see tähendab, et ta on saanud rakendada oma teemat erinevates valdkondades. „Minu doktoritöö on „Erineva tihedusega vedelike (gaaside) dünaamiline koostoime avades“ – kuulub arhitektuurse vedelike mehaanika valdkonda. Teadus ja kogemused konstrueerivad meie keskkonda. Tänapäeva insenertehilised süsteemid on niivõrd keerulised, et vajavad lisaks insenervalemitele ka kombineeritud meetodite rakendamist lahendite leidmiseks. Oma doktoritöös kasutan optimeerimist, hüdraulikalist modelleerimist ning CFD-d (Computational Fluid Dynamics), et lahendada vedelike (gaaside) liikumist keskkonnas. Näiteks loomuliku- ja sundventilatsiooni koostoimimine hoones või õnnetusse sattunud tankerist merre lekkiva õli voolamine,”


kirjeldab ta ja lisab, et juhendaja Janek Laanearu on teda palju suunanud, olles suureks eeskujuks. “Mulle meeldib ütlemine, et ta on õpetanud lahendama keerulisi probleeme, kasutades keerulisi võtteid, et leida lihtsaid lahendusi. Arvan, et keerulisi probleeme ei saa lõputult lihtsustada, see lihtsalt ei lähe reaalsusega kokku,” kinnitab ta. Kutsete osas tegi Monika Kollo esimesel võimalusel pärast kooli ära diplomeeritud soojustehnikainseneri, tase 5, ning seejärel ka volitatud soojustehnikainseneri, tase 5. Suur eesmärk oli euroinseneri diplom, sest Eestis on 2014 seisuga vaid 41 inseneri täitnud euroinseneri vastavad nõuded ja kantud FEANI (European Federation of National Engineering Associations) registrisse. „See või-

Euroopa tasemel võimaldab konkureerida euroinseneri diplom.

maldab ka Euroopa tasemel konkurentsivõimeline olla ja mul on väga hea meel, et jõudsin pärale,” nendib ta. „Nüüd edasi näen enesetäiendamist koostöös liitudega ja ülikooliga, sest tehnika täiustub ja muutustega tuleb kursis olla.” Vabal ajal on Monika Kollo end hoopis spordiga sidunud, ta on juba neli aastat TTÜ Tantsutüdrukud ja Saltopoisid liige ning nüüd ka abitreener: „See on tõesti väga tore seltskond, suhtleme nii trennis kui väljaspool trenni. Mulle meeldib ka rattasõit ja jooks, harrastusspordina on see tore. Sport on mulle väga hingelähedane. Pingelist tööd muidu ei saakski teha, aga nii saab akud täis laadida ja järgmisel päeval jätkad sealt, kus pooleli jäi. Ma arvan, et on vaja hetki, kus saab teha midagi täiesti teistmoodi.”

Ametlik Autodesk Sertifitseeritud koolituskeskus Koolitused tegijalt tegijale! Registreeru koolitusele siit - www.akoolitus.ee

Miks tulla Autodesk ATC koolitusele? Tagame baasteadmised ja praktilised oskused soovitud Autodesk projekteerimistarkvara valdamiseks Täiendame juba olemasolevaid oskuseid tarkvara tulemuslikumaks kasutamiseks

Koolitus

edasijõudnutele

Koolitusel kasutame ajakohast tarkvara ning uudset 3Dconnexion arvutihiirt – CadMouse CAD-joonestajale

baas

Toimumisajad Soodushind

12 ak. tundi

29-30.09; 5-6.10; 12-13.10; 26-27.10

210,-

8 ak. tundi

11.09; 18.10, 19.10; 16.11

175,-

18 ak. tundi

23-25.09; 20-22.10;

495,-

16 ak. tundi

7-8.10; 4-5.11

450,-

baas

Kiirendame ja lihvime kasutuselolevaid töövõtteid Autodeski ametlik sertifikaat koolitusel osalenule

Kestvus

baas

Pakume koolitusi nii eesti, vene kui inglise keeles. Registreerudes koolitusele enne 30.9.2015 kehtivad soodushinnad -10%. Lisaks pakume 50% soodustust uuele CadMouse hiirele!

AruCAD Süsteemid OÜ Suur-Sõjamäe 10, Tallinn, www.arucad.ee, info@arucad.ee, +372 6306 551


TEE- EHITUS

Müüdid või

tegelikkus Tulles reisilt piiri tagant, kiidavad inimesed nagu ühest suust siledaid ja eriti hea kvaliteediga maanteid igas maailma paigas ja neavad Eesti teede viletsat kvaliteeti. Kas ja miks on kõik välismaine kodusest parem? Sõna saavad staažikas teedeinsener Lembit Makstin ja Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum. TEKST: RIINA VALMSEN

Lembit Makstin: See on müüt. Euroopas ja ka Põhjamaades tuleks peamagistraalidelt maha sõita ja võrrelda teid, kus liiklus on sarnane meie teedel toimuvaga. Meil pole tegelikult midagi häbeneda, seda kinnitavad ka Soome eksperdid, kes on siin ringi sõitnud. Tõsi, aluspinnad on meil kehvemad, konstruktsioonid projekteeritakse õhemad ja ka raha kilomeetri kohta on palju vähem kasutada, sellest ka vähem võimalusi teha väga põhjalikult ja kapitaalselt. Aivo Salum: Nõustun hr Makstini kui kogenud teedeinseneri arvamusega. Ega meil kusagilt arvulist võrdlusmaterjali Euroopa teedevõrgu seisundi kohta saada ei ole, saamegi kasutada ainult tunnetust. Kindlasti ei kannata me võrdlust välja Hollandi või Norraga, kus esimeses on maksumaksjaid ruut14

kilomeetrile üle kümne korra rohkem kui Eestis ja teises naftaraha üleküllus. Muudes Euroopa riikides puuduvad kliima tingimuste tõttu naelkummid ja ka soolata ei ole vaja teid sellises koguses nagu Põhjamaades. Võib aga kindlalt väita, et remondiotsuste tegemisel kasutame me Põhjamaadega samu otsustamise parameetreid. Soome ja Rootsi väga hea teede seisund on ka tänapäeval natuke müüt. Näiteks Soomes on ülekatete raha vähenenud kolm korda ja see on väga hästi näha katete seisundis, sealhulgas ka 2+2 teedel. Ka Rootsis pole seis väga kiita, kuigi rahastamine ei ole seal nii drastiliselt vähenenud kui Soomes. Rootsis eelmisel suvel kiirteed mööda Stockholmist Malmö suunas sõites oli umbes 600 kilomeetrisest lõigust 400 asfaltbetoonist

Aivo Salum. Foto: Scanpix


Lembit Makstin. Foto: Andras Kralla/Äripäev

võrkpragunenud. Kõik, kes on viimasel ajal Euroopas, Ameerikas ja Kanadas ringi liikunud, kinnitavad nagu ühest suust – nn kiirteedel on olukord enam-vähem, sealt maha keerates on aga pilt palju hullem. Läti teed üldiselt ning Leedu kõrvalmaanteed meiega võrdlust välja ei kannata ning põhipõhjus selles on meie kõrvalmaanteede pikaajaline kogemus pindamisega katteid säilitada, samuti on lätlased hädas oma teede vähese rahastatusega ning suurema osaga laekuvast kütuseaktsiisist (u 80%) lahendatakse ühiskonnas teisi küsimusi. Soome kolleegide käest küsides, miks ikkagi rahastamine nii palju on vähenenud, on nad vastanud et „poliitikud on otsustanud selle raha eest midagi muud teha“. Meie eelis on vähemalt viimased 20 aastat olnud ühiskondlik

kokkulepe, et 75% aktsiisist kasutatakse maanteede arendamiseks ja hoiuks ning see on meie üheks edu põhjuseks. Rääkides teede arendamisest – Eesti elanike arv ning riigi pindala annavad sellise liiklusintensiivsuse suhte, et ei ole võimalik võrdsel tasemel arendada teedevõrku võrreldes tiheda asustusega Euroopa riikidega! Loodame, et me ei anna edu käest, sest kulutused, mida tekitavad autod teedele, on vaja läbi tee kasutaja teele tagasi anda. Füüsikaseadusi ei tohi ignoreerida! Mis puutub materjali kvaliteeti, siis siin ei ole meil Põhjamaadele aluskihtide puhul midagi vastu panna – suudame sisse vedada küll pealmistes kihtides kasutamiseks kvaliteetset materjali, kuid kattekihtidest allpool olev tuleb teha kõik kohalikust materja-

list. Samas ehitavad Põhjamaad ka aluskihid puhtast tardkivist. Ka ei ole me kindlad, kas sissetoodav bituumen on ikka selline, mis aastakümneid vastu peab pidama – testid vastavad küll kõikidele nõuetele, kuid viie aasta pärast hakkab kivi piltlikult öeldes ükshaaval kattest välja kukkuma. Loodame väga, et Maanteeameti tellitud bituumeniuuring, kuhu on kaasatud meie, Hollandi ning Kanada parimad selle ala spetsialistid-teadlased, annab tulevikuks sellise lahenduse, et bituumeni pärast ei pea me enam muretsema. LM: Kohalikke materjale annaks kindlasti rohkem kasutada. Kuna ehitatakse reeglina tellija projekti järgi, siis tellija peaks rohkem vahendeid panustama teadus- ja arendustegevusse, et leida ja välja pakkuda kohalikele oludele op15


TEE- EHITUS timaalsed lahendused ning rakendades võimalikult palju kohalikke ja lähedalt saadavaid materjale ja tööjõudu. Kindlasti annaks teedeehituses rohkem kasutada kohalikke lammutusjäätmeid, eriti väiksemate teede ehituses. Läbi sellise teadus- ja arendustegevuse panustaksime ka järelkasvu ning tagaksime hariduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse. Miks ikka juhtub, et ehitatakse ilus ja kallis tee, aga poole aasta pärast kaevatakse lahti, sest mingi kaabel või toru vmt on vaja välja vahetada, mida töö tegemise käigus ei olnud ette nähtud?

LM: Arvan, et probleem pole niivõrd kvaliteedis kui planeerimises, eriti kui linnatingimustes on palju maaomanikke, kommunikatsioonide valdajaid ja raske on ette näha kõiki vajalikke töid ja neid koor-

4 mln eurot on uue 2+2 tee 1 km ehituse hind.

(Aruvalla-Kose) dineerida, samuti avariiolukordi. Probleem võib olla ka rahas, et ei suudeta kõike vajalikke töid korraga ette võtta ja rahastada. Eelarve on poliitiline küsimus ja selle eest annavad poliitikud aru valijatele. Poliitökonoomia õppejõud soovitas mitte unustada,

et teedeehituses on otsustes alati kaks poolt, tehniline ja poliitiline. Antud tähelepanek on väga aktuaalne ka tänapäeval. AS: See on ikka üldjuhul suur erand. Üldjuhul projekteeritakse trassid ja tee linnades ja asulates koos ning ehitatakse ka koos välja ning kõik kommunikatsioonide valdajad on riskidest teadlikud, samuti kaalutakse kommunikatsioonide kvaliteeti projekteerimise käigus. Riigimaanteedel, kus on muldkehad üldjuhul kõrgemad, on igasuguste trasside teemaasse ehitamisel tingimus, et muldkehast läbiminek tehakse kinnisel meetodil. Juhul, kui on vaja kas avariilisel vm tingimusel tee (sealhulgas ka nn uus tee) lahti kaevata, on taastamise tingimused üsna karmid ning sellised, et liikleja kvaliteedi vahest ei tohiks aru saada.

Aitasime renoveerida Rahvusooper Estonia teatrisaali. Aitame ehitada Sinu kodu!

Bauhof müüb aastas vähemalt 190 00 värvipurki, 33 000 elektri- ja 200 000 käsitööriista.


Lõpuni tee lahtikaevamist vältida ei ole võimalik. Kas alapakkumised hangetel võivad olla madala kvaliteedi põhipõhjuseks?

LM: Et teedeehitus oleks madala kvaliteediga, sellega ei saa üldiselt nõus olla. Samas tihe konkurents ja madalad hinnad sunnivad ka ehitusettevõtjaid otsima võimalusi ots-otsaga välja tulemiseks. Ja kui ka järelevalve teenus on ostetud vaid hinnakriteeriumi alusel, siis on sellel kahtlemata negatiivne mõju üldisele tööde kvaliteedile. Alapakkumised olid põhiliselt seotud bituumeni hinna ennustamisega ja pärast indekseerimist läks asi paremaks. AS: Kindlasti on see probleem, sest töövõtjad asuvad karmil turul ja selleks, et vähegi kasumisse jää-

da, tuleb ära kasutada kõik võimalused. Samas tellijatena oleme me nö kahvlis – meie saame hinnata üksnes tehtud tööde kvaliteeti. Tulevikus loodame alustada pilootprojektina ehitushankega, kus töövõtja peab tagama pärast ehituse lõppu pikemate aastate jooksul teatud seisundi. Siis kaob ära ehk ka vajadus kõike kontrollida sügavuti ning töövõtja vastutab ise kvaliteedi eest 100%, sest muidu tema ehitatud tee pikka aega sõitjaid ei teeni. Kui põhjalikud on projektid? Kas hoopis sealt ei alga vead ?

LM: Projektides on vigu tõesti palju, aga siin on probleem pigem riigihangete seaduses, mis ei võimalda ebakvaliteetse töö tegijaid järgmistelt hangetelt kõrvale heita. Samuti on probleemiks valdavalt madalama hinna kriteerium.

Teatavasti odav ei ole reeglina kvaliteetne. Samas hankel muude kriteeriumide kasutamisel tuleb sisse subjektiivsuse aspekt, mida tänane riigihanke vaidluste praktika kahjuks ei toeta. Vaidlustuse korral jääb reeglina hankija kaotajaks, pigem ta sellega ei riski ja määravaks jääb pakkumuse hind. AS: Paraku on projekteerijate tase ebaühtlane ning Maanteeamet tellijana peab pidevat võitlust nn rämpsprojekteerijatega, kes ahmivad endale projekte külge ning ei suuda pärast neid õigeaegselt vormistada. Projekti kvaliteet võib sellega kannatada, et ei suudeta kiirustades ette näha, mida vaja mahuliselt, kuid kõik tehnilised küsimused käiakse läbi täiendavalt ehituse käigus ning ehitaja üldjuhul ei lase läbi viga, mis tulevikus võib temale probleemi tekitada. Selleks, et projekteerija suudaks

Tööstuslik alpinism. Kõrgtööd Mastitööd ja antennitööd Sildade remont. Monteerimistööd Tuuleturbiinide remont, paigaldus ja hooldus Metallkonstruktsioonide korrosioonitõrje ja värvimine Reklaamkonstruktsioonide ja valgustuse monteerimine Kõik korrosioonitõrje teenused Fassaadide värvimine ja remont

KONTAKT: Albon Group OÜ/ ATC rope access services

Kanali tee 6 Tallinn, tel +372 52 95 619 info@albon.ee

www.albon.ee


TEE- EHITUS paremini ette näha projekti mahtu, oleme hakanud tellima enne projekteerimise algust geoloogiauuringuid. See võimaldab ka vältida nn „pimeda geoloogia“ tegemist, kus projekteerija jätab osa puurauke tegemata, saamaks omahinda allapoole. Samuti oleme sisse viimas projekti maketti, et kõik projekteerijad saaksid lähtuda parimatest projektide praktikatest. Kas tööde organiseerimisega on ikka kõik korras?

LM: Kindlasti ei ole kõik korras ja asju saab paremini teha. Objektil on tihtipeale nii, et inimestel tekib „objektipimedus“ ja inimesed ei näe seda keskkonda, kus nad kogu aeg viibivad (töövõtja, omaniku esindaja). Sellises kohas on abi meist kõikidest, kui teeme märkusi, sõim ei aita. Administratiivsed meetmed on juba täna küllalt tihedad nii, et edasi on võimalik minna pehmete väärtustega. Miks ei kohta meil kuigi sageli seda pilti, et käib freesimine ja kohe selle järel tuleb asfalt, vaid tegelikult seisab tee freesituna päris tükk aega...

LM: Me tahame kõik sõita siledal teel ja kahe protsessi vahel peab

Kindlasti

ei ole kõik korras ja asju saab paremini teha.

olema jämedate vigade likvideerimiseks kontroll. Vigu teeb ka arvuti (automaatika). Järjest tegemise näide oli Keila ümbersõidul. See ei ole ilmselt parim näide, kuna ka nii tehes oli mittetipptunnil järjekord päris pikk, kuid liiklejad olid rahulikud. AS: Pärast freesimist tuleb tihti teha muid töid, kaevikuid kaevata vmt. Kindlasti on probleem olemas – tihti juhtub, et töövõtjal on frees nö möödasõidul või ei ole freeside tiheda töögraafiku tõttu võimalik neil vahetult enne asfalteerimist katet üles freesida, kuid püüame nii palju kui võimalik lepingutes selliseid olukordi vahetähtaegade kehtestamisega ette näha. Keila sildade ehituse puhul on halb variant see, et selles piirkon-

nas puuduvad head ümbersõiduvõimalused, kuigi oli soovitus kasutada teisi marsruute. Silla ehitusel on ajaliselt kõige piiravam betooni kivistumise aeg ning tehnoloogiliselt väga seda kokku suruda ei anna. Siiski konkreetselt silla ehitus Keila objekti ummikuid ei mõjutanud, vaid juurdepääsuteedega seonduvad tööd. Millised on viimase aja õnnestunumad teed Eestis ja miks?

AS: Ma ei annaks seda tiitlit ise, vaid seda võiks teha keegi kõrvaltvaataja. Viimasel ajal tehtust tooks ehk välja Tartu ringtee IlmatsaluViljandi lõigu, kus kahele aastale planeeritud töö tegi AS GRK Infra ära ühe aastaga. LM: Tooksin välja nt Ülemiste liiklussõlme, mis oluliselt parandas liiklemistingimusi Tallinna linnas, ja Tartu ümbersõidu koos uue sillaga üle Emajõe. Kes on meie parim teedeehitaja?

LM: Varem jagas Maanteeamet sellist tunnustust, kuid viimastel aastatel seda kahjuks enam ei tehta. Selle traditsiooni võiks taas ellu kutsuda, sest ettevõtjad pidasid seda oluliseks.

Halb püsib hästi meeles Aivo Salum,

M

Maanteeameti ehitusosakonna juhataja

õni näide kvaliteedi kohta on selline, mille põhjused on juba ligikaudu 10 aastat tagasi likvideeritud, aga inimesed teevad järeldusi ikka selle objekti järgi, kus probleem esines. Toon näitena Tallinnas Vabaduse puiestee, mis hakkas peaaegu kohe peale valmis saamist lagunema. See oli küll Tallinna linna objekt, aga ei tahaks süüdistada otse-

18

selt ka linna. Nimelt tohib Soomes, Saksamaal ja mujal paigaldada SMA ehk killustikmastiksasfaldi otse poorse asfaldi kihile. Nii tehti ka Vabaduse puiesteel. Paraku selgus, et SMA laseb teatud koguse soolavett läbi ning poorsesse kihti sattudes hakkab see alumisi kihte lõhkuma. Soomes, kus allpool kihtides tehakse poorne asfalt tardkivist, ja Saksamaal, kus teid ei soolatata nii intensiivselt, ei ole see probleem ning sellised katted püsivad. Sama konstruktsioon meil aga

paraku mitte. Maanteeamet keelas kohe pärast selle probleemi ilmnemist sellise katendikihi ülesehituse ära ja käskis paigaldada poorse ja SMA kihi vahele vahekihi, mis väldib seda probleemi. Paraku Vabaduse puiestee peab selle „veaga“ edasi elama, aga meil pole selle teadmisega rohkem midagi pihta hakata, sest tehniliselt on põhjus ammu juba likvideeritud, samas kui kritiseerijad endiselt viitavad sellele teelõigule kui näitele viletsast kvaliteedist Eesti teedel.


A T S A A I L E B U JU BOKIT! M O C I V R Ä V K I L L A T E M

KINGITUSEKS SHIMANO KALASTUSKOMPLEKT Komplektis: ritv, rull, tamiil ja MAKITA värvides roolant. Komplekti 100€ väärtus Harjadeta mootor Hooldusvaba tänu harjade puudumisele. Energiatootmine on efektiivsem kui harjadega mootori puhul, sest tänu harjade puudumisele

COMBOKIT DLX2055TSP

Komplektis: Akulööktrell DHP481, akulöökkruvikeeraja DTD145, 2 x 5.0Ah akut ja kiirlaadija. DHP481: Maks.pöördemoment (Kõva/pehme) 115 / 60 Nm DTD145: Maks. pingutusmoment 165 Nm Mõlemad tööriistad harjadeta mootoriga.

ei esine võimsuskadu, mis võimaldab soojuse genereerimise vähendamiseks alandada voolutugevust ning suurendada aku ühe laadimiskorraga tehtava töö hulka.

Suurem tööhulk aku ühe laadimiskorraga Tänu BLDC-mootori väga suurele efektiivsusele on aku ühe laadimiskorraga võimalik teha tööd rohkem. Aku ühe laadimiskorraga tehtava töö hulk suureneb, mis vähendab akuga seotud kulusid.

Vastupidav pikaajalise töötamise korral Tänu BLDC-mootori madalale soojuse tekkele ei tõuse mootori temperatuur isegi rasketes tööstustingimustes. Hädavajalik tööde juures kus on vajalik pikaajaline katkestusteta töötamine.

575€

2x

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Kampaania hind kehtib kuni 30.09.2015 või kuni kaupa jätkub. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. www.makita.ee


TO E T U S

Sisekliimat tervistav meede KredExi uus rekonstrueerimistoetus eeldab tehnilise konsultandi palkamist ja suurt panust ventilatsioonile, ent korteriühistutes põhjustavad need muudatused esialgu kõhklusi. TEKST: VIVIKA VESKI

Kui korteriühistud soovivad aprillis avanenud meetme kaudu saada vähemalt 25-protsendilist toetust maja rekonstrueerimiseks, tuleb neil kõigepealt valida endale tehniline konsultant. „Praeguseks on taotluse esitanud 29 maja üle Eesti, kellest 15 soovib 40-protsendilist toetust,” nimetab KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu. „Muudatusi toob uus toetus kaasa rohkesti,” tõdeb Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi. Sellest annab tunnistust kasvõi see, et toetuse andmise tingimusi paika panev määrus on eelmisega võrreldes märksa mahukam. Lisaks tehnilise konsultandi palkamise kohustusele nimetab Mardi oluliste muudatuste seas määrusega kindlaks määratud nõudeid, kus on väga suur rõhk just ventilatsioonil. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman toob uuendusena välja tehnilise konsultandi nõude, samuti peavad erinevalt varasemast kõik ehitusprojektid läbima ekspertiisi. „Uue toetusmeetme puhul eeldatakse korterelamute rekonstrueerimisel terviklikumat lähenemist, näiteks pööratakse rohkem tähelepanu tervisliku sisekliima tagamisele. Ühtlasi tähendab see, 20

Meede

on põhjalikumalt fookusesse võtnud ventilatsiooni. et rohkem tuleb pöörata tähelepanu ka enne rekonstrueerimist toimuvatele tegevustele,” põhjendab Leppiman uuendusi. „Tõhustatud on ka hilisemat kontrolli. Nii näiteks peavad toetuse saajad esitama pärast tööde lõppu tehnosüsteemide toimimist tõendavad mõõteprotokollid.” Vajalik või kulukas Mardi sõnul on veel raske otsustada, kas kõik uuendused on põhjendatud. „Nüüd oleks vaja rahulikult vaadata, millised on investeeringud, milline võimalik energiasääst, ja tulla siis teema juurde tagasi. Määrus on praegu veel liiga toores,” leiab ta. Mardi hinnangul oleks nüüd mõistlik umbes pool aastat oodata, et saada selgeks, milliseid küsimusi hakkavad korteriühistud ja korteriomanikud selle toetuse kohta kõige rohkem esitama ja

kas neile küsimustele leiab põhjendatud vastused. Selle aja jooksul peaks tema sõnul selguma ka see, kui selle meetmega seoses on tõsiseid probleeme. KredExilt on Reinsalu sõnul korteriühistud seni kõige rohkem uurinud tööde kohta, mida toetuse saamiseks on vaja teha ning samuti ventilatsioonile esitatavate nõuete kohta. Ventilatsioon ongi uues meetmes varasemast märksa põhjalikumalt käsile võtnud. „Eelmisel perioodil toetuse saanud korterelamute rekonstrueerimistegevust hinnates tuleb tõdeda, et tihti ei ole olnud kasutatud ventilatsioonilahendused piisavad, et tagada korrektselt energiatõhususe või tervisliku sisekliima nõudeid,” põhjendab Leppiman uuendusi. „Siin on erinevaid põhjuseid, kuid olulisemad nendest on olnud nii täpsemate nõuete puudumine kui ka süsteemide mittejärjepidev hooldamine ja -korrektne kasutamine. Uue meetmega on sisekliima tagamise nõudeid täpsustatud, toodud sisse konsultandi kaasamise nõue ning toetuse saamiseks on vajalik sõlmida ka tehnosüsteemide hooldusleping.” Mardi siiski ei soostu päriselt väitega, et varem rekonstrueeritud majadel on muresid: „Kindlasti mõnel on, aga leian, et lõviosa maju on korda tehtud ja inimesed on rõõmsad saavutatu üle.” Ta pakub, et väga suur panustamine ventilatsioonile võib uue toetuse puhul olla hoopis üks hirmu faktor. „Nii palju, kui olen kuulnud inimeste arvamusi, siis ventilatsiooni hinnatakse ebamõistlikult kulukaks,” tunnistab ta. Siiski tõdeb Mardi, et see teema muutub ajas pidevalt. „Kui rääkida


paneb taotlejaid kõhklema TTÜ professoritega, kes määruse koostamise juures olid, siis väidetavalt tuleb turule ka kogu aeg uusi lahendusi, mis ei ole korteriühistutele nii koormavad,” julgustab ta. Investeering ja energiasääst „Toetuse kogueelarve on 102 miljonit eurot, taotlusi on seni tulnud kogumahus 3,4 miljonit eurot,” toob Reinsalu välja. Mardi leiab, et protsess võiks olla juba hoogsamini käima läinud. Ta teab küll mitmeid maju, kus ühistu liikmed on selle toetuse poolt hääletanud, ja ka selliseid, kus see on tagasi lükatud, kuid olukord võiks tema hinnangul olla aktiivsem. Tagasilükkava otsuse on tema teada mõnel juhul toonud see, et inimesed on hinnanud investeeringusummat liiga suureks võrreldes säästuga, mida saavutatakse. „Aga see hinnang ei pruugi alati olla kõige objektiivsem. Võibolla oli ühistujuhtide töö ebapiisav, mistõttu ei saadud paljudele küsimustele vastuseid. Võib-olla ei olegi paljudele küsimustele vastuseid. Vaja on andmeid, miks inimesed rahul ei ole. Eesmärk on ju majad korda teha. Juhul, kui tõesti määruse nõuded on ebamõistlikult kõrged, nii et inimesed leiavad, et neil ei ole mõtet toetusega jamada, et nad pigem võtavad pangalaenu, et teha oma majad korda, siis on midagi väga valesti,” arutleb Mardi. Samas tõdeb ta, et ka varasemate toetuste taotlemine ei läinud kohe algul hästi käima. Alles siis, kui raha hakkas otsa saama, inimesed justkui ärkasid ja avastasid, et tegelikult on see tegevus, mida toetatakse, väga vajalik: „Inimesed

102

mln eurot on toetuse kogueelarve.

KredEx-i

rekonstrueerimistoetus Rekonstrueerimistoetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii laenudega kui omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses, Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis. Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti maksumusest juhul, kui see on koostatud alates 2014. aasta jaanuarist. Rekonstrueerimistoetust rahastatakse perioodil 2015-2020 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused.”

saavad aru, et ei ole võimalik lõputult elada nõukogudeaegsetes majades, kus küttekulud ja sisekliima ei vasta tänapäevastele normidele.” Ehitajate põud ei kimbuta „Rekonstrueerimistoetust rahastatakse Euroopa Liidu strukt uu r i fond id e v a he nd it e s t . Rahastuse põhimõtete tõttu on paratamatu, et erinevate rahastusperioodide vahelisel ajal toetuste maht väheneb,” räägib Leppiman. Need nii-öelda augud võivad aga kaasa tuua selle, et ehitajatel ei jagu kodus kogu aeg piisavalt tööd ja nad lähevad seda otsima mujalt. Just ehitajatest ja projekteerijatest sõltub aga Mardi sõnul ka see, et tulemus oleks piisavalt kvaliteetne, sest tellija ei pea kõike teadma ega saagi seda teha. Praegu siiski Mardi kogemuse järgi korteriühistutel häid ehitajaid ülemäära keeruline leida pole. Küll aga oli see nõnda paar-kolm aastat tagasi. „Tegin siis üleskutse, et head ehitajad, andke märku, kes oleks nõus ühistut renoveerima, sest väga paljud olid Soomes ja suuremad ehitajad ei olnud neist objektidest huvitatud. Palju rekonstrueeriti siis ka riigi objekte ja seal olid mahud loomulikult hoopis suuremad,” räägib Mardi. Leppiman annab lootust, et ehitajail on ka edaspidi põhjust Eestis püsida: „Energiamajanduse arengukavas on 2030. aasta vaates kavandatud kiiremas tempos korterelamute renoveerimist, kui praegused vahendid võimaldavad, ja seega teeb ministeerium endast oleneva, et enne praeguse rahastusperioodi lõppu leida lisavahendid, et korterelamute rekonstrueerimise toetamine jätkuks”.

21


SEADUS

Toimivusdeklaratsioon on vaba liikumise alus Toimivusdeklaratsioon (declaration of performance, DoP) on uue Euroopa ehitustoodete määruse võtmeelement. Samuti võib öelda, et toimivusdeklaratsioon on ehitustoodete vaba liikumise alus Euroopas. ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Idee on selles, et toimivusdeklaratsioonis on kirjas kogu vajalik informatsioon konkreetse ehitustoote kohta ning see on kõikjal Euroopas ühtviisi arusaadav. Arusaadavus tuleneb üleeuroopalistest standarditest, st toimivusdeklaratsioonis esitatud teave on saadud harmoneeritud standardis esitatud meetodite alusel. Sarnaselt koostatakse toimivusdeklaratsiooni Euroopa tehnilise hinnangu alusel, st toote omadused on määratud hinnangus esitatud meetodite alusel. Deklaratsiooni vorm muutus Minimaalsed nõuded toimivusdeklaratsioonile on toodud Ehitustoodete määruse (CPR) artiklis 6. Samuti on ette antud toimivusdeklaratsiooni põhimõtteline vorm – see on esitatud CPR lisas III. Oluline on tähele panna, et deklaratsiooni vormi on ametlikult muudetud: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ Siit leiab Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 574/2014, mille-

22

ga muudetakse toimivusdeklaratsiooni vormi, nii eesti keeles kui muudes keeltes. Punktide kaupa on eraldi lahti kirjutatud, mida iga jaotisega mõeldakse. CE-märgistamine järgneb toimivusdeklaratsiooni koostamisele ning tõendab, et tootja on järginud deklaratsiooni koostamiseks vajalikke protseduure, seega toimivusdeklaratsioon on korrektne ja usaldatav. Kui toode ei põhine Euroopa standardil või tehnilisel hinnangul, siis toimivusdeklaratsiooni koostada ei saa ja tootekohase teabe saab dokumenteeritult edasi anda vastavusdeklaratsiooniga. Kuna ehitustooted võivad olla äärmiselt erinevad, siis paraku ei pruugi deklaratsiooniga seonduv üleliia lihtne olla. Pealegi saab tootja ise otsustada, mitme omaduse puhul ta sõltuvalt valitud kasutusalast väärtused esitab – ta võib valida näiteks standardis toodud 15 nõudest 5 välja ja esitada nende puhul vastavad väärtused. Selline valik peab põhinema toote konkreetse kasutusala valikul (näiteks kas toode on mõeldud kasutamiseks välis- või sisetingimustes). Ülejäänud omadused võivad jää-

da tema poolt määramata, nende puhul kirjutatakse selle omaduse reale NPD (toimivus määratlemata ehk inglise keeles No Performance Determined). Vähemalt üks omadus peab igal juhul kirjas olema – määrus sätestab sellise miinimumnõude. Vasturääkivad nõuded Selleks, et teada saada, kas toote kohta eksisteerib harmoneeritud standardit, võib kasutada NANDO kodulehte või Eesti Standardikeskuse kodulehte. Endiselt on oluline see, et enamiku standardite puhul valitseb vastuolu standardi lisas ZA toodu (st seal räägitakse tavaliselt veel vastavusdeklaratsioonist, mitte toimivusdeklaratsioonist) ning Ehitustoodete määruses CPR esitatud toimivusdeklaratsiooni nõude vahel. Kuna nõuded on vasturääkivad, siis lähtutakse sellest, et CPR on Euroopa kõrgema taseme õigusakt ja seega kehtib CPR nõue ning ei kehti standardi lisas ZA toodud nõue. Euroopa standardiloome kulgeb loodetust oluliselt aeglasemalt ja seepärast jätkub see konfliktne olukord ilmselt veel päris pikka aega.


näide detsembris kehtima hakkavast tuletõkkeuste standardist:

S I D I Ä N TOIMIVUSDEKLARATSIOON Nr xxx (annab tootja)

1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:

annab tootja 2. Tüübi, partii või seerianumber või mõni muu element, mis võimaldab ehitustoote identifitseerida, nagu on nõutud artiklis 11 (4): annab tootja 3. Tootja poolt ette nähtud ehitustoote kavandatud kasutusotstarve või -otstarbed kooskõlas kohaldatava ühtlustatud tehnilise kirjeldusega: tule- ja/või suitsutõkkesektsioonid ja/või evakuatsiooniteed 4. Artikli 11 lõikes 5 nõutud tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktaadress: AS Mis Tahes, postkast 21 B-1050 Brussels, Belgium Tel. +32987654321 Fax: +32123456789 Email: anyco.sa@provider.be 5. Vajaduse korral sellise volitatud esindaja nimi ja kontaktaadress, kelle volitused hõlmavad artikli 12 lõikes 2 täpsustatud ülesandeid: N/A 6. CPR i V lisas sätestatud ehitustoote toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem või süsteemid: Süsteem 1 7. Ühtlustatud standardiga hõlmatud ehitustoote toimivusdeklaratsiooni korral: Teavitatud toote sertifitseerimisasutus nr xxxx teostas tootetüübi kindlaksmääramise tüübikatsetuse alusel (sealhulgas proovivõtt), tootva tehase ja tehase tootmisohje esmase ülevaatuse ning tehase tootmisohje pideva järelevalve ja hindamise ning andis välja toote toimivuse püsivuse sertifikaadi. 8. Deklareeritud toimivusatsioon Põhiomadused

Toimivus

Harmoneeritud tehniline spetsifikatsioon

Tulepüsivus (kasutamiseks tuletõkkesektsioonides):

E: EI1: EI2: EW:

90 60 90 60

Suitsupidavus (ainult selliste rakenduste puhul, kus suitsu leviku piiramine on nõutav):

S200

Vabastusvõime

Vabanenud

Isesulgumine (ainult isesulguvate tule- ja/või suitsutõkkeuste ja/või avatavate akende puhul)

C

Vabastusvõime kestvus

Vabastusvõime säilinud

Isesulgumisvõime kestvus (ainult isesulguvate tule- ja/või suitsutõkkeuste ja/või avatavate akende puhul): - degradeerumise suhtes (tsüklikatsetus): - vananemise suhtes (korrosioon):

2 Saavutatud

EN 16034:2014

9. Punktides 1 ja 2 identifitseeritud toote toimivus on kooskõlas punktis 8 deklareeritud toimivusega. See toimivusdeklaratsioon on välja antud punktis 4 identifitseeritud tootja ainuisikulisel vastutusel. Allkirjastanud tootja nimel: ……………………………………………………………………………………………… (nimi ja amet) …………………………………..……………… …………………………………..… (väljaandmise koht ja kuupäev) (allkiri)

23


SEADUS

Ehitusseadustik tõi ka tee-ehitajaile muutuseid Juulist kehtivuse kaotanud teeseaduse asemel on jõustunud ehitusseadustik. Ettevõtjate tegutsemisõiguse aluste ühtlustamine on kaasa toonud muudatusi teehoiutööde tegevuslubasid omanud ettevõtjatele. Uue seaduse kohaselt on vajalik teavitamine. Nii mõnedki ettevõtjad on saanud teate, et nende majandustegevuse registreeringus on osa kandeid kehtetud ja seda kindlasti valdkondade osas, kus nüüd on vajalik teavitamine. Tähelepanu vajavad ka valdkonnad, kus tegutsemisõiguse aluseks olid isikute pädevustunnistused või ka kutsed. Kui nende dokumentide kehtivus on lõppenud, tasub üle kontrollida, kas pädevusdokumendid seaduse jõustumise ajal ka tegelikult vastavalt seaduses kehtestatud üleminekuperioodile pikenduse said. Neid asju koordineerib täna Tehnilise Järelevalve Amet. „Üks näide oli selline, et augustis lõppenud töötaja pädevustunnistus oleks pidanud üleminekuperioodil kuni aastani 2018 kehtima, kuid majandustegevuse register seda ei kinnitanud,“ selgitas Teede Projektijuhtimise AS-i juhataja Ilmar Link. Tee-ehituses erisusi Tegevusõiguste osas leiab infot majandustegevuse registrist, sinna on üles pandud näiteks majandustegevusteatis. Need tegevusalad, millel tegutsemiseks peab ettevõtja esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrile, on loetletud EHS § 25 ja § 24 sätestab teatud te-

24

Määrused

teedevaldkonnas on täpsustunud ja tuleks üle vaadata. gevusaladele kvalifikatsiooninõuded. Näiteks ei nõuta enam teede alal liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks teavitamist, küll aga on seda vaja liikluskorraldusprojektide koostamiseks. Oluline on ka tähele panna, et kõik nõuded, mis kehtivad ehitamisele või ka omanikujärelevalvele, kehtivad nii üldehituses kui ka teedeehituses ja üldjuhul neid ei eristata. Samas on teede-ehituse osas alamaktides ehk määrustes toodud mitmeid erisusi seonduvalt teedeehitusega – näiteks omanikujärelevalve osas on mitmeid täiendavaid nõudeid. Tee-ehitust puudutav reeglistik on peaasjalikult jaotatud ehitusseadustiku ning liiklusseaduse vahel, millest tulenevalt on täpsustunud ka osa olemasolevaid tee-

devaldkonna määruseid, mida on soovitav üle vaadata, et hiljem muret vähem oleks. „Ehitusseadustikus eristatakse keskkonna põhimõtet, ohutuse põhimõtet ja asjatundlikkuse põhimõtet, mis on enamasti seotud ka isiku pädevusega. Siinkohal on oluline pädeva isiku vastutus,“ osutab Ilmar Link. Mõisted selgeks Ilmar Link soovitab üle vaadata EhS § 4, mis sätestab ehitamise mõiste: ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Need mõisted on olulised, kui vaja saada selgeks, millal on tegemist ehitamisega ja millal on vajalik ka ehitusluba, teavitamine või kasutusluba või kasutusteatis.


Ehitusluba ja kasutusluba

Seadustiku lisas 1 toodud tabelis antakse teavet, millal on vaja ehitusluba ja teatist ning lisas 2 esitatakse kirjeldus, millal on oluline kasutusluba ja teatis. Teatud tööde osas teedeehituses ei ole kasutusluba enam nõutav, piisab ka kasutusteatisest: näiteks olukorras, kus toimub samaväärsega asendamine ei nõuta ei ehitus- ega ka kasutusluba (näiteks võiks selleks olla olemasoleva teekatendi mahafreesimine ning uue paigaldamine). Samal ajal nõutakse tee laienduse ja ümberehituse puhul luba (vt lisa 1) ja sildade puhul on kasutusluba praktiliselt alati nõutud ja seda ka üksikute osade vahetamisel samaväärsete vastu.

Nõuded on uuenenud

T

eedeehituse osas on uuendatud mitmeid määruseid, näiteks teetööde kvaliteedi nõuded ja tee-ehituse projektile esitatavad nõuded. Teedeehituse osa aitab reguleerida üks ehitusega ühine omanikujärelevalve määrus, kus juurde on toodud mõned erisused. „Kui enne tehti ehituse puhul ekspertiis, siis see kehtib ka täna, ent teedeehituses räägime selle asemel auditist. Lisaks on näiteks EL-i rahastusega teedele vaja teha ka liiklusohutuse audit nagu ka varasemalt,“ osutab Link. „Üle tasuks kontrollida ka hooldusjuhenditele esitatavad nõuded, mida on täpsustatud.“ Ehitusloakohustusliku tee ehitamisel tuleb teha omanikujärelevalvet. Omanikujärelevalve kohus-

Tehases valmistatud palkseinad professionaalsele ehitajale

Vipson Projekt OÜ • Jeedasküla, Vastseliina, Võrumaa Tel 520 8041 • faks 785 1400 • info@vipson.ee

www.vipson.ee

tuseks pole arhitektuursete ja tehniliste lahenduste muutmine, nendes küsimustes vastutab projekteerija. Loomulikult, vigade avastamisel tuleb omanikujärelevalvel reageerida ning osapooli sellest teavitades. Muutused on ka ehitusloa kehtivuse osas: kui vahepeal oli teedeehituses ehitusloa kehtivuseks vaid aasta, siis nüüd kehtib see 5 või 7 aastat (7 aastat juhul, kui ehitamist on juba alustatud). Kindlasti tasub üle lugeda ka EhS peatükk 11, mis puudutab teede termineid: näiteks metsateed ja selle nõuded, ka siin on veidi muutusi terminoloogias ning ka 8. peatükk „Ehitise kaitsevöönd“, kus on koondatud kogu informatsioon insenerivõrkude ja tee kaitsevööndite kohta.


PĂ•NEV HOONE

Lummavalt

Tark Maja 26


Rakvere Tark Maja on esimene avalik liginullenergia hoone Eestis, energiatõhususarvuga 98 kWh/m2 aastas. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Rakveres Lai tn 20 asuv tark maja on tarkusekuu alguseks peaaegu valmis. Osa mööblit on veel saabumas ja paika sätitakse hoone automaatika seadistusi. Juhatuse liige Kalle Karron on siiski ekskursiooniga nõus: „Kasutusluba on käes, vast võime üle vaadata küll,“ lausub ta, ent manitseb fotograafi viimaseid elektriühendusi paika sättivaid töömehi siiski mitte pildile püüdma. Kui hoone esimene ja teine korrus jäävad linna kasutusse, siis kolmas on Rakvere linna ja EAS-i toel valminud kompetentsikeskuse korrus, kus asuvad targad laborid, katseruumid, tark korter ning kuhu on väga oodatud nii ülikoolide ja ettevõtetega seotud projektid kui kõikvõimalikud start-up-id. Enne, kui kogu maja „tarkuse“ potentsiaali uudistada jõuan, jääb silma maitsekas materjalikasutus: hoones on eelistatud kodumaiseid materjale, puitu ja betooni, neid omavahel taktitundeliselt kombineerides.Arhitekt Oliver Alveri nägemuses on eelistatud sirged, puhtad pinnad. Vaid lagedel on ripplage vältides teadlikult eksponeeritud torud ning kaabliskeemid. Iga korruse südameks on soojades toonides kujundatud nö saareke, millele lisab õdusust ripplagi ning eritellimusel valminud mustriline põrandakate. Kõndides katuseid mööda Esimese hooga suundume katusele, kuhu tulevikus pääsevad ka ekskursioonigrupid: „Siia on planeeritud päikesepaneelid, mis aitavad meil liginullenergia tulemust saavutada,“ osutab Karron paremale. „Süsteem tuleb saada efektiivselt toimima.“

27


Katusel asub ka ilmajaam, kust hoone tehnosüsteemid saavad infot, kui on vaja jahutust või kütet sisse lülitada ning häälestada. Talviseid küttearveid aitab välisseina eelsoojendusena vähendada klaasist topeltfassaad. Suviselt kuumade ilmadega avanevad ülal automaatselt aknad ning alt üles tekib loomulik ventilatsioon. Ka aknapõsed arvestavad päikese tõusmise ja loojumise suunaga, lihtne idee püüab selle poole, et ruumidesse meelitada võimalikult palju loomulikku hajusat valgust. Tark valgus Muidugi süttib Targa Maja koridorides ja tualettides automaatselt nii trepipiirete efektvalgus

28

kui üldvalgustus, sest liikumisandurid kindlustavad, et lülitit otsida ei ole vaja. „Sillapiirete-RGB valgustid toimivad efektlahendusena, muutes värvi vastavalt seadistaja soovile – ka see on näide hoone tehnosüsteemide võimalustest,“ räägib Kalle Karron. Targa Maja kompetenstikeskuses leidub ruume erinevateks vajadusteks: siin on demoruum, kus ettevõtted saavad lahendusi demonstreerida, arvutiklass, kus hakatakse õpetama hooneautomaatika tarkvara saladusi, samuti büroopind 4–5 renditöökoha tarbeks, kindlasti on põnev piiluda „korterisse“, kus saab katsetada ja arendada kõikvõimalikke targa kodu

Eesmärk on toetada ettevõtteid, et nad saaksid katsetada ja arendada uusi tooteid.


Hetked ekskursioonilt: Kalle Karron näitab hubaseid kabinette, läbimõeldud tehnoruumi, osutab katuseakende lahendusele, mis meelitavad ligi loomulikku valgust ning demonstreerib koridoridest avanevat avarat vaadet puidust ja betoonist pindadele ning RGB-valgustitega rõdupiiretele. Targa Maja Targast Korterist aga leidsime duši, mis vee jahedast temperatuurist sinaka valgusega teada annab.


Targa Maja julged lahendused: saali videosein, korruseid liigendav roheline “saareke”, seinast eenduv ja kokkuvolditav tuletõrjeredel ning fassaadi “ribikardin”, mille passiivne varjestus murrab päikesekiiri, hoides kuumal ajal eemal otsest päikest.

juurde sobivaid seadmeid. „On olemas ka selline mõiste nagu „asjade internet“ – tegelikult oleks võimalik hoone automaatikasüsteemi integreerida nii, et kohviautomaat saab ise aru, millal end hommikukohvi valmistamiseks sisse lülitada,“ kirjeldab Karron. „Eks meie asi on proovida ja katsetada ning inimesed siis juba otsustavad, mida nad soovivad.“ Kompleksi vanas muinsuskaitselises osas korrastati väärikas saal, ent nutikatest lahendustest ei olnud pääsu siingi: otsaseinas 30

troonib videosein, laudparketti ilmestavad delikaatselt paigutatud valgusribad, mis tooni vahetavad ning seintesse paigaldatud videopannood ootavad elektroonilisi fotonäituseid. „Loodame saali võimalusi oma avakonverentsil näidata,“ lausub Karron. Mugav sisekliima „Rakvere Targas Majas dimensioneeritakse ventilatsiooni ning kütet vastavalt inimeste arvule ruumis, infot annavad CO2 andurid.

Kabinettide lakke on kinnitatud ka metallist jahutuspalgid, mis jahutavad ruumi ülalt hajusalt. „Tänavusel külmemal suvel ei olnud neid vajagi, piisas ventilatsioonist,“ sõnab Karron. Tähelepanu väärib ka Rakvere Kompetentsikeskuse mõnus siseõu, kuhu on mahutatud 60 meetri sügavusele puuritud vertikaalsete puurkaevude lahendus. Nii saab majas kasutada oma energiakaevu toodangut, millega suvel ruume jahutada ning talvel kütta.


Structo Industry OÜ alustas tegevust 2004. aastal ning on pälvinud klientide ja koostööpartnerite heakskiidu tänu oma toodete kvaliteedile ja usaldusväärsusele. Kaubamärgiga L-Uks pakume laia materjalivalikut (spoon, värvitud mdf, melamiin, alumiinium, peeglid, klaasid jpm.), kvaliteetset mööblifurnituuri ning kaasaegset tehnoloogiat nõudlike, funktsionaalsust ja loomingulisust ühendavate sisustusideede teostamiseks mõõtmisest paigalduseni. Liuguste osas oleme saavutanud Eestis juhtpositsiooni – toodame ca 500-600 liugust nädalas, millest ligi 50% läheb Soome turule ning laiendame koostööd ka Rootsi edasimüüjatega. Lisaks liugustele ja garderoobidele valmistame kaubanduskeskustele ning bürooruumidele vaheseinu alumiinium- ja puitraamiga ning püstraamita klaasist lahendusi.

EESTI SUURIM LIUGUSTE TOOTJA

Teeme koostööd Eesti, Soome ja Rootsi ehitusfirmade ja edasimüüjatega, ehitusmaterjalide jae- ning hulgimüüjatega ning oleme oma suurklientidele välja töötanud nende spetsiifilistele vajadustele vastavad standardiseeritud tootesarjad, mille tellimuste kogused on varieerunud mõnest ühikust tuhandeteni. Ärikliente teenindab projektimüügi meeskond ning erakliendid on teretulnud külastama meie edasimüüjaid üle Eesti.

Structo Industry OÜ info@L-uks.ee www.L-uks.ee

Eritellimusel liuguksed, garderoobid ja vaheseinad


PÕNEV HOONE Projekteerimistöid teostasid:

Eriti nutikas korter

T

argas Majas on ka Tark Korter. “Jah, see on tõesti korter, tark korter,“ tutvustab Kalle Karron ja avab ukse, millel olev seade lubab tulevikus testida erinevaid tuvastus- ja läbipääsusüsteeme sõrmejäljeandurist võrkkesta skaneerijani. Korteriks kujundatud labori seintes on palju peidetud kaableid ja see võimaldab läbi viia erinevaid simulatsioone. „Siin on ülejäänud hoonest eraldi automaatika ja seega saab süsteemi erinevat moodi häälestada, näiteks saab anda üliõpilastele ülesande lahendus optimaalselt tööle panna. Peagi saabub ka köögimööbel, siis saab katsetada kodutehnikat, ühendada interneti kaudu erinevaid kodumasinaid ja katsetada nende koostoimimist,“ kirjeldab meie teejuht. Tarku lahendusi jagub ka tualetti: kätepesuvesi suundub loputuskasti, dušist voolava vee temperatuurist annab märku segistist kiirgav valgus, mis on kuuma vee puhul punane ning jaheda puhul sinine. „Iseenesest on siin võimalik katsetada kõikvõimalikke tehnoloogiaid, näiteks olukorras, kus märgade kätega ei ole tahtmist telefonist sõnumit avada, saab saabuva teate automaatselt hoopis vannitoapeeglile kuvada. Meie eesmärgiks on erinevaid võimalu-

32

Alver Arhitektid OÜ (arhitekt Oliver Alver) Konstruktiivne osa: EA-Reng AS Küte ja ventilatsioon ning vesi ja kanalisatsioon: HEVAC OÜ Sisearhiterktuur: Jan&Ken OÜ Elekter, Side ja Automaatika: AS Eleväli Energiakaevude projekteerimine ja rajamine: OÜ Keskkonnaekspert Ehitustööde peatöövõtja: EBC Ehitus AS ja KRTL OÜ

Targa maja lahendused: PASSIIVNE TARKUS Avatud ja ilma segava kandekonstruktsioonita planeering Päikese suunas avatud aknad Talvise päikese püüdmine katuseakendega Liigse päikeseenergia passiivne varjestamine lõunafassaadil Passiivne päikeseenergiaga kütmine. Muudetava kasutusfunktsiooniga katus (pööratud katus) Hea juurdepääs ja võimalus kõiki tehnosüsteeme lihtsalt muuta Topeltfassaad Hästi isoleeritud hoone – välispiirete soojusjuhtivus (U) on: U seinad = 0,1, U katus = 0,1, U klaasfasaadid = 0,8 ja U aknad = 0,8, blower-door testi n50 > 1,5

Targa korteri vannituba: kätepesuvesi on suunatud loputuskasti. Ülemisel pildil tuulutatav topeltfassaad, mis aitab küttekulusid madalamal hoida.

si tutvustada ja ettevõtetega koostöös arendada, see, mis reaalselt käiku läheb, seda näitab aeg,“ räägib Karron. Kavalusi jagub ka magamistuppa, näiteks mõõdab voodijala alla paigaldatud andur pulsi sagedust, mis võib näiteks eakatele oluliseks abiliseks osutuda, samuti katsetatakse ka häirenuppu, millele vajutades teade häirekeskusesse liigub, ravimidosaatorit ning pliiti välja lülitavat andurit.

AKTIIVNE TARKUS Jahutuse, kütte, ventilatsiooni ja valgustuse sünkroniseeritud juhtimine Välise informatsiooni kasutamine hoone kliima hoidmisel (ilmateade, tööaja graafik jne) Taastuva loodusressursi kasutamine jahutamisel / kütmisel (vertikaalsed avatud energiakaevud 60 m sügavusel, põhjavesi ) Aktiivne päikese kasutamine (päikesepaneelid) Päikesevalguse aktiivne varjestamine lääneküljes. (automaatselt juhitavad ribikardinad) Sademevee kogumine ja kasutamine tualettides


Kuuli

ne

Puna

Pet

ur erb

e

i te

e

uli te

Smu

Lasnam채e esindus avatud uuel aadressil Peterburi tee 81 Oleme avatud E-R 8.00-17.00 tel 6052 475 telefonim체체k 6511 222 telli@wuerth.ee www.wuerth.ee


ARHITEK TUUR

KOPLI tööstusmaastikud:

maiuspala arendajatele Eesti tööstusarhitektuuri saatus on kahetine: on hooneid, mis on juba leidnud või leidmas uut funktsiooni ja hingamist, ent on ka väärtuslikke hooneid, mille saatuseks on kinnilöödud akende taga aeglane lagunemine. Palju põnevat on koondunud just Põhja-Tallinna.

34


Kopp on juba maasse löödud: tulevikuvaated Arsenali keskusele, mille rekonstrueerimistöödega Nordecon AS juba alustab. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: KOKO Arhitektid OÜ, Arsenal Centre OÜ

„Tallinnas on umbes 20 ajaloolist tööstuskvartalit, millest umbes pooltes on hooned mingil määral kasutuses,“ osutab Artur Ümar Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist. „Räägin siinkohal sellistest ettevõtetest, mis on ajalooliselt pakkunud tööd vähemalt 1000 inimesele ja osades, näiteks Balti Puuvillavabrikus ja Balti Laevaremonditehases, leidsid rakendust ca 10 000 töölist.“ Tänapäeval leitakse tööstushoonetele uus funktsioon peaasjalikult äri- või elukvartalina – nii on juhtunud Dvigateli, Lutheri kvartali, Noblessneriga ja uut algust EKA peahoonena ootab ajalooline Raunaniit (Suva Sukavabrik). On harv juhus, kui kasutusele võe-

takse või on säilinud nende algne funktsioon nagu näiteks BLRT-l Kopli poolsaare tipus. „Tundub, et Põhja-Tallinna keskpunkt hakkab liikuma Noblessneri ja Volta kanti,“ osutab Ümar. „Ainuüksi Noblessneris on umbes 275 000 m2 kasulikku pinda, kui võtame veel Volta ja ajaloolise Krulli tehase – Tallinna Metallitööstuse ning arvestame Volta ja Erika tänava vahele jäävate arendustega, siis saame kokku pea miljon ruutmeetrit kasulikku pinda. Eeldada võib, et sellest saab ühel päeval üsna tiheda asustusega ala Tallinnas.“ KOPLI PÄRLID: Arsenali keskus Üks põnevamaid arendusi on kunagine miinisadama sõjasada-

ma kasarmu, mida Eesti Vabariigi ajal hakati kutsuma Arsenaliks. Sinna kerkib Põhja-Tallinna suurim kaubanduskeskus (rekonstrueerimisprojekt: PIN Aritektid). Arenduse esimene etapp peaks valmima juba järgmisel aastal. 4,4 hektari suurusel alal valmib esimese etapina 15 000 ruutmeetrit büroo- ja kaubanduspinda, kasutusele võetakse tsaariaegsed hoonemahud, integreerides uut ja vana. Ekspertiishinnangus kolmele ajaloolisele sõjatehase „Arsenal“ hoonele nendib Monika Eensalu: „Tõenäoliselt ajavahemikus 1913-1915 ehitati Karjamaa (Soo, Tööstuse) tänava äärde, tulevasele Arsenali territooriumile, esimene tööstushoone. Hoonet on nimetatud 1920ndatel Arsenali teiseks peahooneks, nõukogude ajal 35


ARHITEK TUUR

 Vaade linnulennul endisele Balti Manufaktuuri alale. Esiplaanil Kopli tänav koos kavandatava 60-korruselise kõrghoonega.

Vaade rekonstrueeritavale muinsuskaitsealuse tehase peahoonele. Hoonesse rajatakse avarad loftid, katusele vintskapid ja terrassid. 

Korpus 2-ks. Arsenali peahoone nimetuse saanud suur esinduslik klassitsistlik hoone Erika tänava ääres (Erika 4) on eelmainitud üleandmisaktis dateeritud 1917. aastasse. Tõenäoliselt oli selle hoone esmane, kuid elluviimata funktsioon kasarm, sest hoone on arhitektuurselt väga lähedane teiste Peeter Suure merekindluse raames projekteeritud suurte kivikasarmute projektidega. Kindel on fakt, et hoonet vana riigikorra ajal valmis ei jõutud, seega kasarmuna ei pruugitud ja uus vabariik hakkas hoonet esimesel võimalusel kasutama sõjaväe tarbeks asjade tootmiseks.“ Kolmas tööstushoone aadressil Tööstuse 71 on lisatud 1930. aastate lõpus. Tänapäeval moodustavad 36

nimetatud kolm hoonet tervikliku, üksteisele lähestikku asetudes piisavalt kompaktse, ajalooliste hoonete grupi. Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise vabrik (Kopli 35) Ettevõtte ajalugu ulatub 1898. aastasse, mil alustati muinsuskaitsealuse 210 meetri pikkuse 5-korruselise hoone ehitust, kus on 4-meetrised vahelaed. Täna seisavad Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise vabrik ehk lühemalt Balti Puuvillavabrik ning omaaegne direktori uhke villa tühjana. Villa aknad-uksed on küll kinni löödud, ent eluheidikud on sinna nii mõnigi kord sisse murdnud ning 19. ja 20. sajandi vahetuse historistlikus stiilis esinduslik

puitvilla laguneb. Hoone kõrvale on nüüd planeeritud sama kõrgusega sihvakas pilvelõhkuja. Need kaks hoonet, üks püstine ja teine pikali, peaksid koostöös toimima omamoodi maamärgina. 60-meetrisest tornist pidi saama uue tornkõrghoonete ala keskpunkt: Kopli, Sitsi ning Sõle tänava vahelisele alale soovitakse rajada äri-, elu- ning vaba aja veetmise kvartal, mis võtaks enda alla ligi 11 hektari suuruse ala. Endise vabrikuhoone alumisele korrusele peaksid tulema kaubandus- ja äripinnad, ülespoole aga uhked kuni nelja meetri kõrgused korterid. Täna on uhkete plaanide tulevik ebaselge, sest masu sundis nende teostamist edasi lükkama.


Linnulennul vaade uutele kuni 14-korruselistele hoonetele. Hoonestus on Volta tänava ääres kuni 4-kordne ning tõuseb Kopli suunal.

Vaade kesksele lineaarpargile, mis on ümbritsetud ajaloolistest hoonetest, mis osaliselt on restaureeritud ja osaliselt on tegemist uute juurdeehitustega.

 Noblessneri loometsehh.

Volta ja Krulli tehased: kaks tööstusmaastiku lipulaeva 1899. aastal avatud Voltat pommitati II maailmasõja ajal ja seejärel ehitati nõukogude perioodil tugevalt ümber, samal ajal kui 116-aastases Franz Krulli tehases on säilinud uhket tsaariaegset arhitektuuri, muuhulgas 4 hoonet, mis on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Täna planeeritakse KOKO arhitektide juhtimisel Krulli tehase territooriumi arendust: osad eri ajastutest pärit hooned rekonstrueeritakse elamuteks, teiste asemele ehitatakse uued kortermajad. Nobelssneri äri- ja elulinnak ning sadam Noblessneri piirkond võiks olla üks lüli ketis, mis avab Tallinna

merele: tekiks promenaad, mis kulgeks mööda kallast Linnahalli ja kaitsekasarmu juurest ning jätkuks ka vesilennukite kai juures. Vaidlused ja huvide konfliktid aga ei näi lõppevat ning merelinna tiitlit kandev Tallinn on jätkuvalt ootel. Kuigi tulevikus võiksid siin kohtuda erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid, on hetkel projektid vaid vahetult mereäärse platoo osas. Tähelepanuväärne on siiski viimati valminud Noblessneri endine materjalide pealadu või uue nimega Creative House (arhitektid: Ars Projekt), mida Artur Ümar on iseloomustanud järgnevalt: „Arhitektuurilt on hoone klombitud paest fassaadidega ja kaaraken-

dega historitsistliku stiili esindaja. Fassaade liigendavad rütmiliselt ülalt alla laienevad kitsad tugipiilarid, millega jaotati tööstushoonele lasuvat kasutuskoormust. Hoone on projekteeritud toonase ehitusaja kohta traditsioonilises võtmes – betoonist vahelaed ning metallfermidest katusekonstruktsioon koos harjal paikneva pika klaasist valguslaternaga. Algsest interjöörikujundusest on osaliselt säilinud ka tänapäeval väga moodsad kärjemotiiviga täismass põrandaplaadid. Plaadid muudab atraktiivseks Eesti tööstusmaastikel nende ainulaadne neoontoonides värvus. Ilmselt on plaadid juhtinud erinevate värvidega kombineerituna tööpinkide juurde või tähistanud evakuatsiooniteid.“ 37


KO N K U R S S

“Aasta Ehitaja 2015” –

otsitakse parimat ehitusjuhti Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) kuulutab välja konkursi “Aasta Ehitaja 2015” eesmärgiga leida parim ehitusjuht, kelle töö on pälvinud tunnustuse nii töö tellija, arhitekti, projekteerija kui ka omaniku järelvalve teostaja poolt. “Aasta Ehitaja 2015” konkursi nominente on võimalik esitada kahes hinnakategoorias ja lisaks võib žürii välja anda eripreemiaid. Nominente võivad esitada nii EEEL-i kuuluvad kui ka liitu mitte kuuluvad ettevõtted ja ehitusobjektide tellijad. „Kindlasti kutsuks üles ka väiksemaid ettevõtteid ja ettevõtjaid julgemalt oma kandidaate esitama,“ lausus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. Avalikule konkursile on oodatud osalema kõik ehitusjuhid, kellel on erialane kõrgharidus ja eelnev projektijuhtimiskogemus.

Eelnevatel aastatel on tiitli võitnud: Tarmo Pohlak (2009) poolt juhitud Tallinki büroohoone ehitus. Tiit Joosti (2010) poolt juhitud Ämari lennubaasi ehitus. Arvo Kirotus (2011) poolt juhitud Tallinna Reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd. Keit Paal (2012) poolt juhitud Tallinna Ülikooli Loomemaja NOVA õppehoone. Aivo Pedak (2013) poolt juhitud Viljandi Riigigümnaasiumi ehitustööd. Ahto Aruväli (2014) poolt juhitud Tondiraba jäähalli ehitustööd.

38

Konkursi “Aasta Ehitaja 2015” tiitlile võib esitada nii peatöövõtu kui alltöövõtu projektijuhte, kelle juhitud ehitusobjekt on valminud ajavahemikul 02. oktoober 2014 – 01. oktoober 2015. Nominente saab esitada kuni 31. oktoobrini 2015. Konkursi korraldav EEEL kehtestab konkursi reeglistiku, nimetab žürii koosseisu, korraldab žürii tööd, kuulutab välja konkursi tulemused ja autasustab võitjat EEEL-i aastalõpukoosolekul 2015. aasta detsembris. „Eelvalik tehakse zürii poolt novembris. Lisaks esitatud ankeetidele tasub lisada ka põhjalik illustratiivne materjal.

7.

korda valib EEEL konkursil “Aasta Ehitaja”

Esitatud materjalide põhjal teeb zürii eelvaliku ning külastab võitja väljaselgitamiseks nominentide poolt juhitud ehitusobjekte,“ lausus Indrek Peterson. Lisaks küsitleb žürii ka ehitusobjektide erinevaid koostööpartnereid (ettevõtja, tellija, projekteerija, arhitekt, omanikujärelevalve jmt.) Mullu võitis Aasta Ehitaja tiitli Ahto Aruväli Tondiraba jäähalli ehitustööde juhtimise eest.. Täidetud ankeedid tuleb saata kas kirjalikult aadressil Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn või e-posti aadressil eeel@eeel.ee.

EEEL Eesti Ehitusettevõtjate Liit on ehitusettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, mis tegutseb eesmärgiga kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust ehitustegevuse majanduspoliitilistes küsimustes ja suhetes töövõtjatega ning nende organisatsioonidega. EEEL-i kuulub 105 liiget. Liitu kuulumine annab liikmeskonnale võimaluse kaasa rääkida ehitusala reguleerivate seaduste ja dokumentide väljatöötamisel ning omapoolsete seisukohtade avaldamisseks läbi liidu.


XPS plaat

Ehitusplaat märgade ruumide ehitamiseks

vaheseinad | töötasapinnad | riiulid dušikabiinid | kaarjad pinnad • Võrgu ja mördiga tugevdatud niiskuskindel ehitusplaat • XPS plaate on eri paksuseid • Lihtne paigaldada • Veekindel - ei hallita • Jäik pind - ideaalne plaatimiseks • Head isolatsiooniomadused • Väike erikaal - lihtne käidelda

Nutikad lahendused uuenenud kodulehel:

www.mira.ee


KO N K U R S S

Algab võistlus Aasta puitehitis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit korraldab Puuinfo raames juba 13. korda „Aasta puitehitise“ võistlust, kuhu oodatakse kandidaate kuni 4. oktoobrini 2015. Konkursi eesmärgiks on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on puidu kasutamine konstruktsioonis, välis- või siseviimistluses toimunud parimal võimalikul viisil arhitektuurses, tehnilises ja ehituslikus mõttes. Võistlusele võib esitada ehitisi (hooneid ja rajatisi) või ehitiste gruppe, mis saavad valmis hiljemalt 30.09.2015 ning mida ei ole „Aasta puitehitise“ võistlusele varasemalt esitatud. Ehitised võivad olla valminud ka varasematel aastatel, sest puidule omane ilmastikus muutumine võib osutuda põnevaks ja võluvaks just aastate pärast. Lisaks peaauhinnale antakse välja „UPM-Kymmene Otepää aasta vineeriauhind”, „Arcwood’i aasta liimpuiduauhind”, „Raitwood’i aasta fassaadiauhind” ning sel aastal esmakordselt ka eriauhind parimale traditsiooni tõlgendusele kaasaegses puitarhitektuuris. Peaauhinnale kandideeriv ehitis peab olema ehitatud Eestisse, eri40

Mullune võitja, Eikla küla seltsimaja Saaremaal (arhitekt Sten Ader, SKAD Arhitektid).

auhindadele võib esitada ka ehitisi, mis on ehitatud Eesti arhitektide poolt väljapoole Eestit. „Loodame ka tänavu aktiivset osavõttu,“ lausus Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja. „Tavapäraselt on esitatud palju eramuid ja väikevorme, lisaks neile kutsume üles esitama ka suuremaid objekte: näiteks puitfermidega hooned pakuvad kindlasti huvi liimpuidu eripreemia kontekstis, puitfassaadi preemiale võivad kandideerida ka hooned, mille põhikonstruktsioon on mõnest muust materjalist, vineeriauhinnale võib esitada ka sisearhitektuurse lahenduse, kus seda ma-

terjali kasutatud on. Tänavu kuuluvad žüriisse Indrek Allmann – Eesti Arhitektide Liidu esimees, Targo Kalamees – TTÜ professor ja Ehitusinseneride Liidu liige, Sten Ader – „Aasta Puitehitis 2014” arhitekt, Margus Sarmet – RKAS Teadus- ja arendusosakonna juhataja ja Epp Lankots – kunstiajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Võistluse tulemused kuulutatakse välja 2015. aasta novembris toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”. Võistlusele võib esitada ehitisi kuni 4. oktoobrini 2015. Võistlusel osalemiseks tuleb täita ankeet: www.puuinfo.ee


Tulekul konverents:

Puit– homse elukeskkonna võti

K

onverents toimub 25–26 novembril Nordea kontserdimajas, kandes traditsioonilist pealkirja „Puit – homse elukeskkonna võti“. Üritusele saab registreeruda puidukonverents.ee lehe kaudu. „Esinejatest tõstaksin esile näiteks Gregory R. Kingsley´t, kes räägib innovatsioonist puitinseneerias. Gregory R. Kingsley on doktorikraadiga insener Ameerika Ühendriikidest, kes on töötanud erinevate materjalidega ning väga kogenud insener. Lisaks ootame arhitektuuritudengeid Saksamaalt ja arhitekte Austriast, kes tutvustavad Kesk-Euroopas toimuvat,“ rääkis Metsa- ja Puidutööstuse

Üritus toob kokku tipptasemel insenere ja arhitekte üle maailma. Liidu puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja. Üritus toimub juba üheksandat järjestikust korda, tuues kokku just niisuguseid tipptasemel insenere ja arhitekte üle maailma, kel-

Flooré veega põrandaküte Õhuke ja lihtne põrandakütte lahendus Sobib nii ehitamisel kui renoveerimisel Kasutusvalmis kohe peale paigaldamist Tee see ise - lihtne ka endal paigaldada

MÜÜK JA KONSULTATSIOON: Begores OÜ Laki 11E, Tallinn Tel/faks 656 3346 myyk@begores.com www.begores.com/tooted/floore

lel on kogemusi puitmaterjalidega. „Eesmärk on pakkuda Eesti arhitektidele, inseneridele, ehitajatele, tudengitele ja kõikidele huvilistele võimalust näha valdkonna tippesinejaid ja olla kursis viimaste trendide ja arengutega. Loodame, et see loob pinnase, mis võimaldab viia Eesti piirkonnana puitehituse ja puitarhitektuuri tippude hulka. Lisaks esinejatele on üritus ka oluliseks kohtumispaigaks valdkonna inimestele,“ nentis Välja. 25. novembril on kava pigem suunarõhuga arhitektuurile, samuti kuulutatakse siis välja konkursi „Aasta puitehitis” võtja. 26. novembril keskendutakse rohkem inseneeria suunale.


PROJEK TEERIMINE Vanal lapsel uus nimi

Ehk miks EPBL-st EKEL sai TÕNIS TARBE EKEL JUHATUSE LIIGE

Eesti Projektbüroode Liit sai sel aastal nii täiskasvanuks, et oleks võinud igasse ööklubisse sirge seljaga sisse astuda. Trakside, põlvikute aeg sai otsa, Jukust oli sirgunud Juhan. Et ei oleks kahtepidi mõtlemist, siis otsustas liidu liikmeskond, et nimeregistris nime muuta oleks hädavajalik, täiskasvanud lapsele omasemaks. Olles asutatud 1994. aastal ja 1995. aastast Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) liige, oleme osa suuremast, üle 100 maailma riiki hõlmavast assotsiatsioonide ühendusest ning meie liidu liikmete ettevõtmised ning tegevusvaldkonnad on oluliselt ulatuslikumad, vastutusrikkamad ja teenused liigiti suuremad kui pelgalt ehitusprojektide koostamine. Liidu liikmed on ettevõtted, kes

läbi oma valdkonna süvateadmiste on võitnud tellijate poolehoiu ja usalduse, olles peale traditsiooniliste loomeprotsesside (arhitektija insenererialadel) väga tihti nõuandjaks kogu kinnisasja arendusprotsessis. Osaletakse oma teadmisi ja oskusi jagades kinnistu ostuotsuse tegemisest kuni ehitise ekspluatatsiooni lõpuni. Liidu liikmeid tunnustatakse ja arvestatakse visionääride ja ekspertidena kõikide ehitusvaldkonnas tegutsevate osapoolte ja erinevate riiklike institutsioonide poolt. Ehk Jukust pidigi sirguma Juhan! Ja Eesti Projektbüroode Liidu uueks nimeks sai liikmete otsusega Eesti Ehituskonsultatsioonibüroode Liit (EKEL). Oleme uhked ja tänulikud oma „vanematele“ – projekteerimisfirmadele ja „ristivanematele“ – tellijatele ja riigi institutsioonidele, et meil on olnud võimalus saada

täiskasvanuks ning põhimõtete kindlaks ühenduseks. Loodetavasti, kui liidu vanust saab arvestada viiendast kümnendist ülespoole, on asjakohane rääkida uuest nime faasist – kas Juhanist võiks saada Johannes? Oleme valmis kinnitama ja tegudes tõestama, et oleme hästi koolitatud, eetilised ja esteetilised ehitusvaldkonda süviti tundvad konsultandid, kes tunnetavad vastutust oma elukutse ja ühiskonna ees! 23.05.2015 registreeriti Äriregistris Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (registrikood 80040373). Liidu aadress on Kalasadama 4, Tallinn 10415. Nime muutusega jäävad kehtima kõik senised omandisuhted, lepingud, koostööprojektid, rekvisiidid, jm.

TAUST

E KE L

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) asutati 24.03.1994 Eesti arhitekti- ja inseneribüroode poolt ehitusvaldkonna projekteerimistegevuse edendamiseks. Juba 1995. aastal võeti EPBL vastu Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) liikmeks. Seda tänu Soome sõsarassotsiatsioonile (Suunnittelu- ja konsulttitoimistojen liitto SKOL ry), kes aitas meid kiiresti kurssi viia ehitus- ja projekteerimisvaldkonnas toimuvaga nii Soomes kui välismaal ja ühtlasi liituda FIDICuga. FIDIC-u organisatsiooni kuulub täna pea 100 riiki kõigist maailma osadest, ta esindab erasektoris töötavate insenerkonsultantide enamikku. Tutvudes nii FIDIC-u tegevuse kui ka erinevate FIDIC liikmesorganisatsioonide teenustega, sai meile üsna kiiresti selgeks, et välisriikide assotsiatsioonidesse kuuluvate ettevõtete tegevusvaldkonnad olid ulatuslikumad ja tellijatele osutatati mitmekülgsemaid teenuseid kui Eestis. Nii hakkasid ka EPBL-i liikmed eeskuju võtma lääneriikide edukamate ettevõtete kogemustest ning osutama mitmekülgsemaid ehitusvaldkonna teenuseid.

EKEL-i visiooniks on saada hinnatud ja mainekaks ettevõtjate huvide kaitsjaks, kelle tegevus toodab nende ettevõtjate äritegevuseks lisandväärtust EKEL-i väärtusteks on pädev ja eetiline liikmeskond, kes tunnetab vastutust oma elukutse ja ühiskonna ees EKEL-i põhimõteteks on ehituskonsultatsiooniteenuste valdkonna avatuse, läbipaistvuse ja atraktiivsuse suurendamine ning liikmeks olemise väärtustamine, samuti liikmete kaasamine ja koostööle motiveerimine Soovime, et EKEL-i kuuluksid kõik aktiivsemad ja edukamad ehituskonsultatsiooniteenuseid pakkuvad ettevõtted. Veelgi suurem projekteerimisettevõtete osakaal liidus võimendaks nende ettevõtete omavahelist koostööd ning võimaldaks vähem panustades paremini saavutada EKEL-ile seatud eesmärke EKEL-i tegevust juhib üldkoosoleku poolt valitud juhatus, juhatuse esimees on Merike Rannu ja aseesimees Tõnis Tarbe

42


Mis on DLP paneel? DLP on pilkupüüdev juhtpaneel, mille minimalistlik disain ja funktsionaalsus pakuvad võimalust juhtida kogu Sinu kodu läbi ühe seadme.

Lai valik “ targa maja “ seadmeid HDL ja KNX protokoll Koolitus ja nõustamine Projekteerimine Soodne hinnapoliitika

Valgustus

Muusika

Katted

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinn Telefon: 6 715 039 | E-mail: info@Qts.ee

Kardinad

Videovalve

Vent ja küte

turvatehnika.eu | ledtehnika.ee Oleme avatud: E-R 9-17

Ehitusest 2015 september  

6 korda aastas koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu ja Eesti Kütte-...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you