Page 1

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 6 oktoob er 2015

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty


www.resopal.de RESOPLAN® arhitektuursed paneelid välispindadele RESOPLAN® fassaadipaneelid on vastupidavad: murdumiskindlad, valguskindlad, ilmastikukindlad viimistlusvahendid välispindadele. Materjal ei roosteta, on täielikult korrosioonikindel, peab vastu külmale, sademetele ja ei mädane. Seda saab lihtsalt paigaldada, lõigata sobivasse suurusesse, puurida sinna auke ja sobitada teiste materjalidega. Toodeteinfo: • 3 standardmõõtu: 3650 x 1320 mm, 3050 x 1320 mm ja 2180 x 1020 mm • 4 standardpaksust: 6, 8, 10 ja 12 mm ning 3 mm põrandaplaadid • spetsiaalsed rõdude paneelid, mis on mõlemalt poolt ühesuguse dekooriga, on isegi valgeid paneele • karastatud pind 60 • Ehitise liik B1 (RESOPLAN® F) ja B2 DIN 4102-1 • Euro liik DIN EN 13501-1: B, S2-d0, D, S2-d0 SpaStyling® paneelid niisketesse ruumidesse SpaStyling® on musternäidis uue põlvkonna materjalidest niisketesse ruumidesse. Sobib ülihästi asendamaks keraamilisi plaate või looduslikke kiviplaate. Tooteinfo: • seinaplaadid mõõtudega 3050 x 1320 x 7,8 mm

Peterburi tee 46-303, Tallinn, 11415 Estonia Tel:+37256485756 | www.acrulam.ee


SISUJUHT

Koostöö. Sisuline või näiline?

E

räägitu on vaid alsimene poolaasta on kokgus pikemale ja süsku võetud: ehitemaatilisemale tegetusmahud kodutuvuskavale. Lõppude lõpuks: rul on kahjuks jätkukui osapooltel on valt languses, välishead tahet, siis on turgudel annab lookõik võimalik. tust paremale homEhitusEST-i kolsele Soome turg, mis lõpuks ometi on taas leegiumisse kuukasvama hakanud. luvad täna Eesti Eesti ehitusliituEhitusettevõtjate Liivi Tamm, toimetaja Liit, Eesti Katusedega ühise laua taga istudes koorus välja liitude soov ja Fassaadi-meistrite Liit, Eesti senisest enam kaasa mõelda vald- Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatkonna tuleviku kujundamises. Kuidas parandada koostööd mi- siooniinseneride Ühendus, Eesti nisteeriumide ja teiste riigiasutus- Betooniühing ning Eesti Metsatega? Kuidas tagada, et olulised ja Puidutööstuse Liit. Aitäh liitudele abi eest! küsimused ei jääks tähelepanuta? Liitude hinnangul vajab parandaTagasiside ajakirja sisu osas ja mist just sisuline koostöö. Häid mõtteid on palju, ent sel- ettepanekud on oodatud meiliaadleks, et ideest saaks süstemaatili- ressile liivi@meediapilt.ee. ne tegevuskava ja osapoolte mõtted ei jääks vaid ühe nõupidamis- Ajakirja EhitusEST saab tellida teruumi seinte vahele, tuleb tulla aadressilt www.meediapilt.ee, kokku. Loodame, et ka käesoleva erialaliitude liikmete postkastidesse EhitusEST-i kolleegiumi ümarlauas jõuab väljaanne tasuta.

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

Sisu: Tartu mess “Ehitus ja Sisustus” lk 4–6 Esimene poolaasta: ehitusettevõtjate kokkuvõte lk 8–9 Esimene poolaasta: materjalitootjate kokkuvõte lk 10–11 Ümarlaud: sisuline koostöö ministeeriumidega peab paranema lk 14–18 Seadus: elamu ja mitteelamu lk 20–21 Seadus: harmoneeritud standardid lk 22 Põnev objekt: Narva veepuhastusjaam lk 24–29 Betooni taaskasutusest lk 32–35 Portree: Tallinna Ehituskool ja Priit Valge lk 38–43 Materjal: Ristkihtliimpuidu võimalused lk 44–47 Arhitektuur: Kings Cross pakub ideid lk 48–50 EKFL: katuseehitaja elukutsest lk 52–54 EKEL-i uus juht Kalle Karron lk 56–57

ISSN 2382-8382

EKVÜ uudised lk 58 3


MESS

15.–17. OKTOOBRIL TOIMUB AS TARTU NÄITUSTE MESSIKESKUSES MESS EHITUS JA SISUSTUS. SÜNDMUST KORRALDATAKSE JUBA 21. KORDA.

Sügise messimelu. Mida ootavad ettevõtted Tartu ehitusmessist? Mis lootustega võetakse osa ja mida tutvustatakse?

vaiarammija ja postitõmmits ning erinevad määrdeained, mis lisaks ehitusfirmadele ka tavatarbijale võiksid huvi pakkuda.

ELVIS LILLEVÄLJA VARUSTAJA24

M

O

saleme messil teist korda ning eesmärgiks on Lõuna-Eestis oma tooteid tutvustada. Kuna tahame näidata, kuidas tööriistad praktiliselt toimivad, siis on meie jaoks oluline, et pisut lärmi tohiks teha ja paikneme välialal. Eelkõige tuleme messile uute Bosch Professional käsitööriistadega: oleme esimesed, kel on pakkuda 6-ampertunnine tööriist. Kaalu ei ole lisandunud, ent võimsust on poole rohkem. Demonstreerime ka saekettaid, millega saab puitu ja naelu koos lõigata – lammutustööde käigus on seda nii mõnigi kord vaja, samuti universaaltööriista, mil peal 5 erinevat tarvikut. KADI KÜLASALU MELKER BALTIK OÜ

M

eie osaleme messil esimest korda ja loodame leida uusi kliente ning end tutvustada. Esitletavate toodete hulka kuuluvad

4

JAAK JÜRGENSON AHJUSEPAD OÜ

eie oleme Tartu messil käinud juba päris ammusest ajast, umbes viieteistkümnes kord tuleb tänavu ja oleme siinse korraldusega rahul. Hea on messi ajastus, selline sündmus sobib sügisesse hästi: kevadel Tallinnas ja sügisel Tartus, see sobib hästi ka meie klientidele. Tänavu plaanime tutvustada paari uudsemat toodet, näiteks moodulsoojamüüri kaminatele, multifunktsionaalset pliiti, samuti uut tüüpi pelletkütteseadmeid, mida saab nutikalt juhtida näiteks iPadi või nutitelefoni kaudu. ANDRUS LETT HAVATOR KRAANA OÜ

O

saleme messil esimest korda ja idee oligi minna end ka lõuna poole näitama. Tegeleme rasketehnika ning raskete kraanadega ning püüame messil oma tegevuse kohta infot ja materja-


Hetk mulluselt messilt. Foto: AS Tartu Näitused

MESS TOIMUB: Neljapäev, 15. oktoober kl 11-18 Reede, 16. oktoober kl 10-18 Laupäev, 17. oktoober kl 10-16 PILETI HINNAD: Täispilet 5 € Õpilane, pensionär 3€ Grupipilet 2 € Perepilet 10 €

Tartus. le jagada. Messi lõppedes saab teha kokkuvõtte, kas eesmärk leida kontakte ja kliente, sai saavutatud. ELISA UUSSALU ENERGOGEN OÜ

O

saleme messil kolmandat korda ja mess on end senini igati õigustanud, sest uusi kliente ning kontakte on saadud päris palju. Tegeleme päikeseenergiaga ning boksis tuleb teha ka päris palju klientide harimise tööd. Samas olen täheldanud, et kolme aastaga on inimeste teadlikkus suurenenud. Tänavu tutvustame uuel tehnoloogial põhinevaid päikesepaneele, mis on sobilikud eelkõige pindadele, kuhu langevad varjud. Siht on siiski tutvustada terviklahendusi, mitte niivõrd üksikuid tooteid. ANNELA TIKS GREENTEK HULGIKAUBANDUS

L

äheme messile esimest korda ja tutvustame integreeritavat köögitehnikat. Kuna osaleme esimest korda, siis oleme ise ka põnevil, kuidas kõik läheb. Kuna avasime Tartus hiljuti salongi, tundus idee messil osalemisest Tartusse laienemise loogilise jätkuna.

MÜÜGIL UUS TOODE KIVILIIV 1-4 MM (K≥ 739 m/ööp)

TOODAME JA PAKUME

PEALE KILLUSTIKU KA

ERINEVAID SEGUSID Info ja tellimus tel. 657 1144 või tellimus@killustik.ee


A JA K AVA MESS EHITUS JA SISUSTUS 2015 AS TARTU NÄITUSED MESSIKESKUSE C-PAVILJONI SEMINARISAAL

SEMINARID JA TÄIENDKOOLITUSED NELJAPÄEV 15. OKTOOBER MTÜ ESAKODA 12.30–13.00 Sissejuhatus teemasse, mõtteviisi kujundamine, kogemused ja manipulatsioonid. Ragnar Kuusk, MTÜ ESAKODA 13.00–13.30 Majad ei kuluta energiat, inimesed kulutavad. Kalle Virkus, TREA 13.30–14.00 Soojuspumpade lahendused, korterelamute renoveerimiskogemused. Raul Kukk, Marius Vahter, AitNord OÜ 14.00–14.30 Ventilatsioon vastavalt vajadusele. Viljo Kaul, Termex OÜ 14.30–14.45 Kohvipaus 14.45–15.15 Devi termostaadid – energiasääst puudutuse kaugusel. Kütte juhtimine üle wifi-võrgu. Vahur Parve, Danfoss AS 15.15–15.45 Uus lahendus küttesüsteemidele. Marko Moring, Danfoss AS 15.45–16.15 Tehnosüsteemide integratsioon asjade interneti abil. Neeme Takis, Uniflex Systems OÜ 16.15–16.30 Kohvipaus 16.30–17.00 LED-valguse lahendused hoonetes. Tõnis Keel, Ledshop OÜ 17.00–17.30 Reovee ökoloogiline puhastus pinnasfiltritega. Kaspar Nurk, Kompaktfilter OÜ 17.30–18.00 Kokkuvõte

REEDE 15. OKTOOBER LIGINULLENERGIAHOONE – REEGLID JA REAALSUS 10.30–11.00 Registreerumine ja sissejuhatus teemasse. Enn Tammaru, ET Infokeskuse AS, Ehituskeskuse seminaride projektijuht 11.00–12.30 Energiasäästust Energiaintensiivse elukorralduse kujunemisest Euroopas ja USA-s Eesti senised kogemused säästuga

6

Avaliku sektori/ KOV-i kogemused säästuga Liginullenergiahoone kontseptsioon Energiatõhus planeering Lõppkasutaja rollist energia säästmisel Marek Muiste, BSc, Eesti Maaülikool 12.30–12.50 KOHVIPAUS 12.50–13.35 TMKK kogemused liginullenergiahoone projekteerimisel ja ehitamisel. Tõnu Hein, MSc, Targa Maja Kompetentsikeskus 13.35–14.20 Hoonete energiatõhususe tõstmisel läbiviidud projektide analüüs, ilmnenud vead ja puudujäägid. Kaarel Sahk, volitatud ehitusinsener, Eesti Maaülikooli lektor, EMÜ doktorant 14.20–15.10 IT-lahendused projektide läbiviimisel: planeerimisel, korraldamisel, kontrollil, korrigeerimisel. Annika Salak, ehitusinsener 6, Leansite OÜ tegevjuht 15.10–15.30 Küsimused-vastused, tunnistused. Vajalik eelregistreerumine www.ehituskeskus.ee ENERGIASÄÄSTLIK MÕTTEVIIS HOONETES – KUIDAS TEGUTSEDA? 15.45–18.00 MTÜ ESAKODA (EnergiaSäästu ArendusKoda) 15.45–16.10 Hoonete tervise ja omaduste jälgimine asjade internetis. Neeme Takis, Uniflex Systems OÜ 16.10–16.35 Devi välialakütte juhtimine, tööstuslikud isereguleeruvad küttekaablid. Vahur Parve, Danfoss AS 16.35–16.50 LED-valguse lahendused. Tõnis Keel, Ledshop OÜ 16.50–17.00 Kohvipaus 17.00–17.20 Päikesepaneelide tasuvusmudelid. Martin Lall, Energogen OÜ 17.05–17.35 Reovee ökoloogiline puhastus pinnasfiltritega. Kaspar Nurk, Kompaktfilter OÜ

15.–17. oktoober

17.35–18.00 Bioenergia ja koostööjaamad. Ahto Oja, Mõnus Minek OÜ

LAUPÄEV 16. OKTOOBER KORTERMAJA VENTILATSIOONI REKONSTRUEERIMISE KOGEMUSED 2015 KREDEX-I MEETME RAAMES Korraldaja: INTELIVENT OÜ 10:50–11:00 Kogunemine, hommikukohv ja suupisted 11:00–11:25 Kogemused Zehnder Comfosystems ventilatsioonisüsteemi kasutamisel kortermaja ventilatsiooni rekonstrueerimisel. Toomas Kolk, diplomeeritud ehitusinsener, InteliVENT OÜ 11:25–12:10 Tsentraalse kõrge energiatagastusega ventilatsioonisüsteemi kasutuskulud ja energiakasutus. Toomas Rähmonen, volitatud soojustehnika insener, Termopilt OÜ Küsimused/vastused Toomas Kolk, Toomas Rähmonen. Registreerumiseks palume kuni 14.10 2015 saata e-kiri aadressil: koolitus@intelivent.ee 13.00–15.30 MTÜ ESAKODA 13.00–13.25 Hoonete monitooring asjade interneti abil. Peeter Hagen, Uniflex Systems OÜ 13.25–13.50 Eco-nutikas radiaatoritermostaat. Marko Moring, Danfoss AS 13.50–14.15 Ventilatsioon vastavalt vajadusele. Viljo Kaul, Termex OÜ 14.15–14.30 Kohvipaus 14.30–14.55 Päikeseenergia kasutamise uued tehnoloogiad. Martin Lall, Energogen OÜ 14.55–15.20 Taastuvenergia igapäevaelus. Ahto Oja, Mõnus Minek OÜ 15.20–15.30 Kokkuvõttev arutelu Seminaridele eelregistreerimine kuuskragnar@gmail.com või omanikud@omanikud.ee


XIV Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KINNISVARA 2015 Kutsume Teid osalema XIV kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2015, mis toimub 6. novembril 2015 Tallinnas KUMU auditooriumis DISKUSSIOONIPANEELID: • • • • •

MAJANDUSTEEMALINE DISKUSSIOONIPANEEL: „Eesti, Euroopa ja maailmamajanduse makropilt – mis toonid pildil domineerivad?“ ELUKONDLIKU KINNISVARATURU TEEMALINE DISKUSSIOONIPANEEL: „Elukondliku kinnisvaraturu olukord 2016 – kas nõudlust jätkub?“ KAUBANDUSKINNISVARA TEEMALINE DISKUSSIOONIPANEEL: „Missugune on kaubanduskinnisvara uus reaalsus?“ EHITUSTURU TEEMALINE DISKUSSIOONIPANEEL: “Ehitusturg 2016 – kas turg stagneerub või mis saab edasimineku mootoriks?” KINNISVARAINVESTEERINGUTE- JA ÄRIKINNISVARA TEEMALINE DISKUSSIOONIPANEEL: „Millised saavad olema ärikinnisvaraturu suurimad muutused?“

ESINEJAD:

Kristen Michal, majandus- ja taristuminister

Walter Boettcher, Colliers International, (UK)

Keith Silverang, Technopolis Plc

Anvar Samost, BNS Grupp

Ardo Hansson, Eesti Pank

Prof. Raul Eamets, Tartu Ülikool

Tarmo Kase, Ober Haus Kinnisvara

Jaanus Laugus, Uus Maa Kinnisvarabüroo

Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara

Mart Habakuk, Metro Capital

Antti Asteljoki, Huoneistokeskus (Soome)

Aldo Dapon, Admiraliteedi Keskus

Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS

Tiit Roben, Merko Ehitus Eesti

Indrek Hääl, BPT

Viljar Arakas, EfTEN Capital

Jaano Vink, Nordecon

Raivo Rand, Ehitusfirma Rand & Tuulberg, EEEL

Gert Jostov, Technopolis Ülemiste

Arvydas Avulis, Hanner Grupp (Leedu)

Martin Otsa, East Capital Baltics

Allan Remmelkoor, Pro Kapital Grupp

Ants Vasar, Viru Keskus

Martin Lindpere, peaministri majandusnõunik

KORRALDAJAD:

Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Corpore Konverentsid

Valitakse Kinnisvara Guru 2015

Programm, info ja registreerimine: 666 0605, www.corpore.ee


Ü L E VA A D E

Ehitusmahtude langus ei ole peatunud Ehitussektori keskmine brutopalk teist kvartalit järjest languses

kõikide tegevusalade keskimne brutobalk keskmine brutopalk ehituses 1200

1082 1047

1000 800 600 400

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

S

tatistikaameti andmetel vähenesid ehitusmahud 2015. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3%. II kvartalis langesid ehitusmahud eelmise aasta II kvartaliga võrreldes aga juba 6%. Rajatiste osas jäid ehitusmahud eelmise aasta II kvartaliga võrreldes küll ligikaudu samale tasemele, hoonete ehituse osas oli aga langus koguni 10%. Ehitussektor languses Kui I kvartalis mõjutas ehitusmahtude langust rajatiste ehitustööde maht, siis II kvartalis oli languse põhjuseks hoonete remondija rekonstrueerimistööde vähenemine. Samas jätkas uute hoonete ehitus veel kasvutrendi. Kui vaadata II kvartali ehituslubade väljastamise statistikat, siis näeme, et nõudlus uute mitteeluhoonete ja hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib, mis annab lootust, et hoonete uusehituse valdkonnas jätkub tea-

8

200 0

I kv

II kv

III kv IV kv I kv

2013

6%

langesid ehitusmahud 2015.aasta II kvartalis võrreldes 2014. aasta sama perioodiga.

2014

II kv

III kv IV kv I kv

II kv

2015

tud kasv ka lähitulevikus. Samas tuleb arvesse võtta ka kinnisvara hindade stabiliseerumist ja keskmiste müügiaegade mõningast pikenemist, mis eeldab lähitulevikus kinnisvaraturu mõningast rahunemist. Positiivse üllatuse valmistas välisturgudel tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht, mis suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13%. Kasvu üheks mõjuteguriks oli kindlasti Soome ehitusturg, mis 2014. aastal üle pika aja taas kasvule pöördus. Viimaste kvartalite palgastatistikast võime järeldada, et konkurentsi tihenemine ehitusturul tekitab ehitajatele juba ka mõningast hinnasurvet, mida ilmestab II kvartali palgastatistika. Kui tegevusalade keskmine brutokuupalk I-s ja II-s kvartalis aastatagusega võrreldes kasvas, siis ehitussektori keskmine brutopalk oli juba teist kvartalit järjest languses.


Milline tuleb aasta 2016?

E

elnevale tuginedes võib eeldada, et 2015. aasta kokkvõttes ehitusmahud langevad. Milline saab olema olukord ehitusturul järgmisel aastal, see sõltub ilmselt suurel määral järgmistest asjaoludest: Kas SKP kasv saab olema sisenõudluse tagamiseks piisav, et ka kinnisvarainvestorid aktiivsetena püsiks Kuidas toimub uueks rahastamisperioodiks kavandatud investeeringute (õigeaegne või enneaegne) käivitamine Millisel määral kavatsetakse ehitussektori elavdamiseks riigipoolseid toetusmeetmeid rakendada Kas lähiturgudel ehitusmahtude kasv jätkub, mis soodustab ka ekspordi kasvu

Positiivse üllatuse

valmistas välisturgudel tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht, mis suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13%. Ehitusloa saanud eluruumide ja mitteelamute suletud netopind, 1000m²

Ehitusloa saanud eluruumid Ehitusloa saanud mitteelamud 400

358,7

350 300 250 200

165,7

150 100 50 0

I kv 2013

Flooré veega põrandaküte Õhuke ja lihtne põrandakütte lahendus Sobib nii ehitamisel kui renoveerimisel Kasutusvalmis kohe peale paigaldamist Tee see ise - lihtne ka endal paigaldada

MÜÜK JA KONSULTATSIOON: Begores OÜ Laki 11E, Tallinn Tel/faks 656 3346 myyk@begores.com www.begores.com/floore CE-märgis

II kv

III kv IV kv I kv 2014

II kv

III kv IV kv I kv 2015

II kv


Ü L E VA A D E

Materjalitootja ootab koduturu elavnemist ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

E

hitusmaterjalide müük on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga pisut langenud. Eksport kasvas, kuid koduturu miinus tõi kaasa miinuse ka koduturu ja ekspordi kokkuvõttes. Seepärast oodatakse teiselt poolaastalt eelkõige kasvu koduturul – et II kvartalis võetud rohked ehitusload lähitulevikus ka töösse läheksid ning et rajatiste (teed ja taristu) ehitus jälle rohkem hoo-

gu saaks. I poolaasta kokkuvõttes kahanes Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete ehitusmaterjalide müügikäive umbes 1% – 192 miljoni euroni. Tooterühmades on tulemused erinevad. Paremad tulemused on betoonelementide valmistajatel ja avatäidete tootjatel, mõlemad mainitud tootegrupid on tublid eksportijad. Ka liiva ja killustiku müük on plussis. Tulemus on langenud aga betoonisegude ja katusematerjalide müüjate jaoks ning langustendents on ka soojusisolatsioonitoodete osas.

EETL ehitustoodete müük Eestis I poolaasta,miljonit eurot 150

114,8 120

90

60

30

0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

6 438 138 kWh Just nii palju elektrit toodaksime aastas, kui kataksime terve Eesti päikesepaneelidega. Aitame püüda kinni osa, mis võiks kuuluda Sulle. Küsi hinnapakkumist juba täna!

KÜLASTA MEID EHITUSMESSIL TARTU NÄITUSTEKESKUSES 15 - 17 OKTOOBRIL www.energogen.ee info@energogen.ee

+372 5303 7734 Punane 73, 13619 Tallinn


Eksport tõusuteel EETL ehitustoodete müük I poolaasta,miljonit eurot

192

200 150 100 50 0

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

EETL ehitustoodete eksport I poolaasta,miljonit eurot 200 150

77,2

100 50 0

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2015. a esimesel poolel eksporditi toodangut 77 miljoni euro eest, ligikaudu 7% enam kui mullu. Suurema osa toodangust ekspordivad avatäidete tootjad AS Metus-Est ja AS Saajos. Tublide eksportijatena paistavad silma betoonelementide valmistajad AS TMB, AS Lasbet Tootmine, AS Muuga Betoonelement ja AS E-Betoonelement. Eelmisel aastal toimunud väike langus suudeti ekspordi osas taas kasvuks pöörata. Üle 50% toodangust on eksportinud avatäidete tootjad OÜ T-Tammer ja Viking Window AS, lubjakivitoodete valmistaja AS Nordkalk, poorbetoontoodete tootjad AS Aeroc Jämerä ja OÜ VKG Plokk, katusekivide pakkuja OÜ Monier ning plasttorude valmistaja AS Haka Plast.

Tööstuslik alpinism. Kõrgtööd Mastitööd ja antennitööd Sildade remont. Monteerimistööd Tuuleturbiinide remont, paigaldus ja hooldus Metallkonstruktsioonide korrosioonitõrje ja värvimine Reklaamkonstruktsioonide ja valgustuse monteerimine Kõik korrosioonitõrje teenused Fassaadide värvimine ja remont

KONTAKT: Albon Group OÜ/ ATC rope access services

Kanali tee 6 Tallinn, tel +372 52 95 619 info@albon.ee

www.albon.ee


KO N V E R E N T S I D

Tulekul rahvusvaheline puitarhitektuuri konverents

R

ahvusvaheline puitarhitektuuri konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“ toimub 25.–26. novembril Nordea Kontserdimajas (Estonia puiestee 9, Tallinn). Ettekandega esineb näiteks Aspeni kunstihoone insener Dr Gregory Kingsley, kes on president ja tegevjuht tunnustatud Ameerika inseneribüroos KL&A Inc. Dr Kingsley tutvustab oma ettekandes arhitekti visiooni järgi teostatud üle 15 meetri pikkuse silde, 4 meetri pikkuse konsooli ja alla meetri kõrguse puitsõrestikuga katusekonstruktsioonile lahenduse leidmise teekonda. Lisaks esineb näiteks Soome arhitekt Olavi Koponen, samuti Gerhard Schickhofer, Nils Ivar Bovim ja paljud teised. Ühtlasi kuulutatakse konverentsil välja konkursi “Aasta puitehitis 2015” võitjad.

Osalemissoovist teata: konverents@empl.ee või registreeru kodulehe registreerimisankeedi kaudu. Registreerumine on lõplik pärast osalustasu tasumist. Lisainfo: www.puidukonverents.ee

Programm konverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti” 25. november 10:00 Puitarhitektuuri jalutuskäik Süda, Tatari ja Magasini tänavate piirkonnas 11:00 Registreerumine ja tervituskohv 12:00 Konverentsi avamine 12:15 Konverentsi programm Esinevad Gregory Kingsley, Olavi Koponen jpt, nimekiri täieneb 17:30 “Aasta Puitehitis 2015” võistluse auhinnatseremoonia 18:00 Puitarhitektuuriteemaline filmiõhtu 19:00 Konverentsi koosviibimine 26. november 10:00 Registreerumine ja tervituskohv 11:00 Konverentsipäeva avamine 11:15 Konverentsi programm Esinevad Gerhard Schickhofer, Nils Ivar Bovim jpt 16:00 Konverentsi lõpetamine

Konverents Kinnisvara 2015

E

esti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ning Corpore Konverentsid OÜ korraldavad järjekordse, arvult 14. rahvusvahelise kinnisvarakonverentsi Kinnisvara 2015, mis toimub 06.11.2015 Tallinnas Kumu auditooriumis. See on iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonve-

12

rents, kus 13 aasta jooksul on osalenud pea 4000 inimest, rohkem kui 15. riigist. Diskussioonipaneelides arutletakse majandusküsimuste, elukondliku kinnisvara, kaubanduskinnisvara, samuti kinnisvarainvesteeringute ja ärikinnisvara teemadel. Oma koht on ka ehitusturu teemadel. Eesmärk on ühendada kinnisvarasektoris tegutsevaid organisatsioone ning inimesi, et pakkuda uusi visioone ja vahetada kogemusi.

20

esinejat on konverentsil üles astumas.


6 PÕHJUST,

miks valida SYNEGO aknad Vanad aknad põhjustavad majas kõige suuremat energiakadu. Valdavalt on nad tehniliselt juba aegunud ning halva soojusisolatsiooniga. Tagajärjeks on see, et maksate soojusenergia eest kallist hinda, aga see haihtub akende kaudu. 1. 50% parem soojusisolatsioon Uued SYNEGO aknad on ideaalsed säästuprogrammiks. Võrreldes nüüdisaegsete tavaliste akendega, pakub SYNEGO kuni 50% paremat soojusisolatsiooni. Nii vähendavad nad märgatavalt küttekulusid. Reeglina põhjustavad 47% maja energiakaost just akende kaudu toimuvad õhulekked. 2. 22 korda vähem müra Linna pidevalt tuksuv liiklusmüra, naabrite muruniiduk ja kreissaag – päevast päeva oleme ümbritsetud häirivast mürast, mis meid ka koduseinte vahelt üles leiab. Tänu spetsiaalsele heliisolatsioonile annavad SYNEGO aknad võimaluse jätta müra lihtsalt akna taha ja kodu muutub vaikuse oaasiks. Pidev kokkupuude häiriva liiklusmüraga põhjustab oluliselt suuremat südame-veresoonkonna haiguste riski. Lihtne on stressitekitav müra välja jätta. 3. Kodu on kuni 10 korda vargakindlam 80% kõigist sissemurdmistest pannakse toime kergesti avatavate akende ja uste kaudu. Tänu turvatehnikale jääb enam kui kolmandik ainult katseks. Kodu saab kaitsta, kindlustades aknad sissemurdmistõkkega. Kui akent ei saa mõne sekundiga lahti murda, otsivad sissemurdjad endale kiiresti kergema sihtmärgi. Kuni 10 korda parem kaitse sissemurdmise vastu! 4. Üle 220 värvitooni + erinevad vormid Kas säravvalge aken, soe ja reljeefse pinnaga puitdekoor? Kõik see on SYNEGO akende puhul võimalik. Välis- ja sisekülje dekoori saab eraldi valida, värv on püsiv ja ilmastikukindel. Ka vormi on lihtne valida – aken ei pea alati olema kandiline, vaid võib

Min u .. kodu .

olla ka kolmnurkne, ümar, kaarjas – arhitektoonilisi kujundusvõimalusi on palju nii uute kui renoveerimist vajavate hoonete puhul. 5. Aknapesu on nüüdsest lapsemäng SYNEGO akendele spetsiaalselt väljatöötatud kiht High Definition Finishing (HDF) laseb aknal iga päev särada kui uus. Tänu sellele on akna pealispind märkimisväärselt siledam ja säravam, ka mustus ei jää sellele kergesti külge. Aknad püsivad kauem puhtad ja neid on ka kergem puhastada.

REHAU SYNEGO aknaid küsi aknatootjatelt:

6. Vastutustundlik suhtumine keskkonda SYNEGO tootjad jälgivad materjali- ja energiakasutust toote kogu elutsükli jooksul. Nende põhimõte on võtta kasutatud aknad ümbertöötamiseks tagasi. Saadud toormaterjal töödeldakse täielikult ümber ja seda kasutatakse vääristatuna tootmisprotsessis, ilma et kvaliteet kannataks. Tootmisprotsessis eneses vähendatakse mitmete meetmete abil energiakulu, sest see on keskkonnakaitse mõttes parim lahendus.


Ü M A R L AU D

Ehitusliidud: vajame sisulist koostööd Ehitusvaldkonna erialaliidud vajavad suhtluses ministeeriumidega rohkem sisulist koostööd ja teadmist, et kaasamine ei jää vaid näiliseks. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MEELI KÜTTIM

14

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Katuseja Fassaadimeistrite Liidu, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse ning Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhid kogunesid ühise laua ümber, et arutleda, kuidas muuta paremaks sisulist koostööd riigiga. Kuidas saaksid erialaliidud abiks olla seadusloomes? Kas erialaliitudel on oma roll eurodirektiivide


Ehitusliidud nõu pidamas. Fotol (vasakult): Riho Reispass, Enno Rebane, Peeter Kokk, Merike Rannu, Indrek Peterson, Mauno Inkinen, Kalle Karron ja Allan Hani.

Kõik ümarlauast osavõtjad olid ühel meelel, et koostöö peaks olema süstemaatiline, näiteks tasuks kaalumist idee algatada kahepoolne dialoog, mille üheks tulemuseks oleks ka omamoodi „halduskoostöö leping“ riigiasutustega, kus saaks täpselt määratleda, mida, mis teemadel, mis ajaks, kuidas, mis alustel ja millise rahastuse abil tuleks teha. Kokkutulnud küll möönavad, et võib tekkida hirm, et idee teostamiseks pole piisavalt inimesi või raha, ent selleks ongi ju kokku tuldud, et lahendus leida: erialaliitudes on sellist potentsiaali ja teadmisi, mida oleks tark ära kasutada. Teemad, mis kipuvad kuhjuma Erialaliitudele teeb muret olukord, kus oluliste teemade arutamisel kipub tagasiside andmine ja tähelepanu vajavate teemade ring kuhjuma lühikesele aja-

valdkondade kaupa, et päringud jõuaksid just õigesse sihtkohta,“ soovitab Allan Hani Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusest. Merike Rannu Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust osutab, et eurodirektiivide rägastikus ongi mõnikord raske orienteeruda. „Oleksime siinkohal valmis kaasa mõtlema,“ lausub ta. Standardite loomine Lisaks seadusloome ja määruste kaasajastamisega seotud küsimustele vajab lahendamist ka standardite loomise teema. „Standardeid loovad erialaliidud, aga liidu inimesed ei pruugi olla juristi taustaga. Tuleb selgitada ka seda, kuidas loodud standardid sobituvad üldisesse seadusruumi. Enamjaolt on standardi järgimine vabatahtlik, samas kohtus on see vastava õigusakti puu-

Koostööd on vaja teha ka standardite osas, sest kohtus käsitletakse neid vastava õigusakti puudumisel kohustusliku iseloomuga dokumentidena. Merike Rannu, EKEL

hindamisel? Mil viisil saaks koostööd muuta tulemuslikumaks? Ühiselt sündinud head mõtted pani kirja ajakiri EhitusEST toimetus, liitudel on koostööettepanekuga plaanis pöörduda ka ministeeriumide esindajate poole. Ehk nagu üks ümarlaual osaleja naljaga pooleks selgitas, siis tuleb vältida olukorda, kus kaasamine nagu oleks, ent selle vorm on selline, et suurt kasu pole asjast kellelegi.

perioodile: on ju kogetud olukorda, kus pool aastat ei tõstatu ministeeriumide suunalt käsitlemist vajavaid teemasid, ent ühtäkki on kiiret tagasisidet vajavaid küsimusi väga palju. Üheks lahenduseks oleks kutsuda kokku töörühmad, kes jagaksid ära tähelepanu vajavad küsimused ja määraksid vastutajad. „Vajalik on jagada teemad 15


Ü M A R L AU D dumisel seaduse jõuga,“ osutab Merike Rannu. „Tegelikult oleks vaja ka standarditele õiguslik analüüs teha.“ „Tootestandardid on uue määruse kohaselt põhimõtteliselt kohustuslikud,“ viitab ka Enno Rebane Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust. Kummaline on olukord ka sellest aspektist, et kuigi erialaliidud on ise standardite loojad, tuleb neil pärast ikkagi neid standardeid ostma hakata. „Kui me loome standardi, näiteks riigihangete korraldamise eeskirja, siis selle kasutamiseks tuleb standard Standardikeskusest välja osta. Tegelikult peaks hea tava olema kõigile tasuta kättesaadav,“ räägib Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust.

Eks me kõik tahame, et riik läheks paremaks, koostööna saaks aga osad ülesanded ka delegeerida. Enno Rebane, EETL

Vajalikud regulaarsed arutelud Selge on ka see, et iga hea algus saab hoo sisse heast tahtest: kui läheneda probleemile nii, et eesmärgiks on lahendada ettevõtja probleem, siis lahendus ka leitakse. „Eks me kõik tahame, et riik läheks paremaks, koostööna saaks aga osa ülesandeid ka delegeerida,“ kinnitab Enno Rebane. Oluline

Vari PROTM –kontrollpult

TAVAKASUTAJA VAJADUSTEST LÄHTUV Innovaatiline Vari PROTM -ruumi juhtimispult on kõigile lihtne kasutada! See on soovitud sisekliima tagamise lahenduselement hotellidele, büroodele ja eramutele. Reaalajas toimuv seire võimaldab energia säästu, õigeaegselt ajastatud hoolduse ja süsteemi optimiseerimise. Vari PROTM -seinakontrolleriga saab jälgida ja juhtida Chilleri intelligentseid, EC-ventilaatortehnoloogiale põhinevaid GRAND VariTM, BOX VariTM, GIANT VariTM ja STUDIO VariTM -sisekliima kassette ja konvektoreid. Süsteemi saab ühendada nii tsentraalvalve kui ka ruumi muud tehnosignaali.

Lisainfo: Chiller Oy • Tel. 506 2986 • info@chiller.fi • varipro.chiller.fi


oleks siinkohal kokku kutsuda kõik osapooled, et nii jõuda lahendusteni. „Vaja on luua kindel süsteem, et ka ametnik teaks, kelle poole pöörduda,“ osutab Peterson.

Vahest on just sisulise kaasamise teema see, mida oleks vaja arutada MKMi partnerpäeval. Oluline on, et ükski oluline teema ei jääks tähelepanuta..Indrek Peterson, EEEL

Teavitamine Üheks kaasamise osaks on ka teavitustöö: ühe näitena sellekohase info edastamine, milliseid dokumente on järelevalvega tegelevatel asutustel õigus ja kohustus nõuda. „Viimane näide probleemidest tuli esile, kui dokumenteerimise kord muutus ning järelevalve on ettevõttelt nõudnud ka tagasiulatuvalt uue seaduse kohast dokumenteerimist. On absurd, et ettevõte on üht objekti 3 aastat seadust järgides ehitanud ja nüüd peaks hak-

kama tagasiulatuvalt kogu dokumentatsiooni muutma. Meie õiguslikku hinnangut selle kohta võib omanikujärelevalve siinkohal kas kuulda võtta või mitte kuulda võtta. Tegelikult peaks seaduse rakendumise tingimustest osapooli laialdasemalt teavitama,“ nendib Peterson. „Palju vaidlusi jääks ära, kui seadusandlike aktide rakenduvust riigiametnike poolt osapooltele rohkem selgitatakse.“


Ü M A R L AU D Tahame ka otsuste tegemise juures kaasa rääkida, mida meil nagunii seadustena täitma tuleb hakata.

Aega tuleb kasutada nutikalt Erialaliidud on küll valmis sisuliseks koostööks, ent siinkohal tuleb arvestada, et iga tegevus võtab Allan Hani, EKVÜ oma aja. Mahukate dokumentide läbi töötamiseks oleks liitudel vaja palgata inimene või leida muu lahendus, et tööd oleks võimalik ka ette planeerida. „Näiteks meie liidus käib hetkel töö vabatahtlikkuse alusel. Kui on vaja standardit korda teha, tuleb mõnd inimest paluda, et see töö saaks tehtud vaba aja arvelt. Samas oleks vaja paljude teemadega süstemaatiliselt töötada,“ osutab Allan Hani. Liitude ettepanekud: „Loomulikult ei saa eeldada, et Tuleb ühiselt läbi arutada teemad, mis vajavad lahendust riik maksaks kinni kogu erialaliitude tegevuse ja seda ei ole vajagi,“ (seadustik, rakendusaktide õigeaegne valmimine jmt) täiendab Indrek Peterson. „Samas Kaardistada huvitatud pooled ning nende võimekus mingi eelarve tagaks kindluse ja Luua koostööks kindel vorm, panna paika ajakava, mõeljätkusuutlikkuse, et töö seaduste ning muude aktidega oleks jär- da läbi rahastamine jepidev.“ Tekitada kindel süsteem, et ka ametnik teaks, kelle pooErialaliitude seisukoht on, et le pöörduda koos tegutsedes hoida kokku ka ministeeriumide aja- ja raharessurssi. Selle asemel, et mingi projekti analüüsimiseks või teostamiseks kasutada palgalisi konsultante, Kui ministeeriumist tuleb interküsida ei ole ka kusagilt. võiks kasutada koostööpartneritenetilink mingile eurodirektiivile Küllap on probleem pigem na erialaliite. Siis ei teki ka olukorkoos üleskutsega see läbi töötada üleüldine, et riigivalitsejaid näja parandusettepanekud otse hakse eraldiseisvana. Kuna sellist da, kus mõni teema jääks nö „kaBrüsselisse läkitada, siis see pole kriitikat on palju tehtud, siis mõhe silma vahele“ ning et Euroopa vist päris see… Töötada lühikese nikord on kriitika vaigistamiseks Liidu trahvi vältimiseks tuleks töö ajaga läbi 500 lehekülge ja teha hakatud kaasama, aga paraku nii teha kiiremini, kui see tegelikult ettepanekuid, see käib üle jõu. mõnigi kord ainult näiliselt. mõistlik on. Kogu protsessi oleks vaja optiMõnikord tekib tunne, et riik ei „Ametnikud on hõivatud väga meerida. Lahendamist vajavad usalda meid partneritena. paljude suurte probleemide lahenküsimused tuleb tõlkida ametnike Kui on idee, siis ei peaks mõtdamisega erinevates valdkondapoolt „maakeelde“ ja liitudelt lema esmajoones sellele, miks des ning probleemi lahendamiseks tagasisidet küsida konkreetsete seda ei saa ellu viia. Oluline on saakski tuge erialaliitudelt. Kokku punktide kohta ja sektoripõhiselt. hoopis mõelda, et kuidas saaks. on vaja panna ühine tegevuskava,“ Mõnikord tundub, et lihtsalt Ärgem öelgem: ei saa, sest… osutab Allan Hani vajadusele kaahunnik direktiive on laual ja nõu Öelgem: saab, kui… sata erialaliidud ning määratleda täpsed vastutusalad.

Veidi kriitikat

18


LS0815FL Kasutaja eelised •

Sujuv käivitus.

Tükeldus- ja nurksaag üldehitustöödeks.

Laser valgustab lõikamisel täpselt saagimisjoont ja kiirendab töötamist turvalisust ohtu seadmata.

LS0815FL

Tükeldus- ja nurksaag kaksikliugraamil 65x305 mm,ketas: 216x30 mm, 1400 W, 14,1kg

DEAWST06

Saealus WST06

149,-

.

.

299,-

.

.

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Kampaania hind kehtib kuni 31.12.2015 või kuni kaupa jätkub. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. www.makita.ee


SEADUS NÕU ANNAB TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMETI EHITUSOSAKONNA JUHATAJA HELVI KORK

Elamu- või mitteelamu – selles on küsimus Kas elamu- või mitteelamu, sellest on saanud uue ehitusseadustiku jõustumise järel kõige enam segadusttekitav küsimus, mis esmapilgul tundub formaalne, kuid süüvimisel muutub vägagi sisuliseks. TEKST: MERIKE LEES

Ehitusseadustiku lisaks on kaks tabelit, millest esimene käsitleb seda, millal on vaja ehitamiseks ehitusteatist, ehitusprojekti ja ehitusluba, teine käsitleb seda, millal on vaja ehitisele kasutusteatist, ehitusprojekti ja kasutusluba. Segadust põhjustab asjaolu, et hooned on seal jaotatud kaheks: elamuks ja mitteelamuks. Vahepealseid, segafunktsiooniga hooneid, ei käsitleta. See aga tähendab, et näiteks korterelamu, mille keldrikorrusel tegutseb kauplus, juuksur või lasteaed, määratlus on lahtine. Osaliselt on tegu elamuga, osaliselt aga mitteelamuga. Elamu ja mitteelamu ehitamiseks kehtivad aga erinevad nõuded. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna juhataja Helvi Kork käsitleks sellist hoonet pigem elamuna ning toob näiteks olukorra, et kui sellises hoones keegi soovib oma elamuosa (korterit) laiendada või ümber ehitada, siis oleks loogiline järgida ela20

mu nõudeid. Tekib aga küsimus, et kui ehitustöid soovib teha samas majas tegutsev mitteeluruumi pidaja, kas siis peaks sellises hoones samuti elamule kehtestatud nõuetest lähtuma? Ja kumba reeglit järgida sellises majas juhul, kui planeeritakse töid hoones tervikuna, nt fassaaditööd, rekonstrueeritakse katust vms. Need küsimused tekitavad segadust ka ametnikes, kes peaksid järgima seaduse korrektset täitmist. Vaikimisi mitteelamu Enne seadustiku jõustumist läbiviidud koolitusel ütles justiitsministeeriumi esindaja, et sellistel puhkudel tuleb juhinduda mitteeluruumide regulatsioonist. „Kui on mitmekümne korteriga elamu, mille allkorrusel väike kauplus ja kui üks isik soovib oma korterit rekonstrueerida, kas siis tuleb tõesti lähtuda mitteeluruumi regulatsioonist,“ kahtleb Helvi Kork. Elamu korral tuleb enne ehitama hakkamist reeglina esitada ehitusteatis, mitteelamul aga taotleda ehitusluba.

Sisuline vahe seisneb selles, et ehitusloakohustusliku ehitise ehitaja kvalifikatsioon peab olema tõendatud, ehitusteatise korral peab ehitaja olema muidu asjatundlik. „Nüüd ongi küsimus, kui kaua võiks lubada lasteaia peal elavatel korteriomanikel vaheseinu maha võtta enne, kui sütib ohutuluke,“ nendib Kork. Ehitusteatise puhul ei pea ka ehitusprojekti koostaja olema tõendatud kvalifikatsiooniga, vaid asjatundlik. Samas saaks olukorra lahendada väga lihtsalt, kuna seadustiku seletuskirjas on sõnaselgelt kirjutatud, et kui mõnda ehitisena defineeritavat asja ei ole lisas nimetatud, tähendab see, et ehitis on vabastatud nii teavitamis- kui ka loamenetlusest. Kas era- või avalik tee? Sarnane probleem ilmneb ka teede ja parklate juures – jälle on küsimus, kas tegemist on avalikult kasutatava tee või avalikkusele ligipääsetava erateega. Selge on see, mis puudutab kohaliku omavalitsuse teid ja riigimaan-


Foto: Erik Prozes/Äripäev

teid, kuid avalikkusele ligipääsetavate erateede määratlus on segasem. Seadustiku kohaselt on avalikkusele ligipääsetav eratee see, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga. Avalikkusele ligipääsetav eratee nõuab kohalikult omavalitsuselt kas ehitusluba või ehitusteatist ja teatud juhtudel kasutusluba. Kaupluste ligipääsuteed ja parklad on arusaadavad, kuid küsimused tekivad kortermajade vaheliste teede ja parklate kohta: kui suures kortermajas on mõni äripind, kas siis seda tuleks võtta kui avalikkusele suunatud funktsiooni ning käsitleda selle kortermaja esist parklat kui avalikkusele suunatud parklat, kus kõik võivad parkida, ja sinna viivat teed kui avalikkusele ligipääsetavat erateed. Kui tegemist ei ole avalikkusele ligipääsetava erateega, ei vaja selle ehitamine kohaliku omavalitsuse teavitamist ega ehitusloa taotlemist. Asja tõlgendatakse ka nii, et juhul, kui hooneesine parkla on eraldatud tõkkepuuga, ei ole see avalikkusele juurdepääsetav, tõk-

kepuu puudumisel on tegu avaliku juurdepääsuga. Elektrirajatised ja audit Helvi Korki sõnul tekitab palju küsimusi kuni 35 kV elektripaigaldiste ehitamine. Seadus on selles küsimuses selge, kuid arusaamatuks jääb, et sellise rajatise ehitamiseks ei ole vaja omavalitsuselt ühtegi luba. „ Tekib kahtlusi, et olukorras, kus kanalisatsiooni ja drenaaži tegemiseks on vaja luba, on elektrirajatised sisuliselt vabaehitamisel,“ nentis Kork. Ehitusseadustiku rakendusaktidest on seni puudu ka ehitise auditile kehtestatavad nõuded. Auditi eesmärk on kontrollida ehitise nõuetele vastavust ja ettenähtud otstarbel, viisil kasutamise ohutust. Samuti on puudu nõuded auditile, mis seondub rakendusseaduses toodud ebaseaduslike ehitiste regulatsiooniga. Omavolitsejatega on hästi palju küsimusi ja seni, kuni pole auditi nõudeid, jätkatakse enne 1. juulit 2015 kehtinud praktikat, kohandades seda võimaluste piires kehtivate õigusaktidega.

Ehitusteatis või ehitusluba Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitamisel ei ole ehitusluba vaja, puudub ehitusteatise esitamise kohustus. Samade parameetritega mitteelamu püstitamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis. Ehitusteatis (ja ehitusprojekt) on vajalik 20 – 60 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone püstitamisel, aga ka üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel kuni 33%. Ehitus- ja kasutusload Ehitusluba peab olema üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga või üle 5 m kõrge hoone püstitamiseks ja laiendamiseks üle 33%. Kasutusluba on vajalik ehitusloa kohustusega ehitiste kasutama asumiseks. Ehitise audit Ehitise auditi eesmärk on tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist ehitise auditit. Ehitamise dokumenteerimine Õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Dokumendid peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sh ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest, samuti peab olema toodud välja ehitamise eest vastutanud isik. Ehitusdokumendid on eelkõige: teostusjoonised ehituspäevik kaetud tööde akt töökoosolekute protokollid muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sh seadmete seadistusja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid

Allikas: Ehitusseadustik

21


SEADUS

Oluline: harmoneeritud standardid toodetele Ehitustoodete määruse kõige laiem tugisammas on harmoneeritud standard. Kui kõige olulisem ehitustoodetesse puutuv on sätestatud ehitustoodete määrusega, siis sisu neile olulistele nõuetele annavad standardid. ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Ehitustoodete direktiivile toetudes ja tõlgendusdokumentidest lähtudes anti Euroopa Komisjoni poolt välja mandaadid ehk ülesanded Euroopa standardiorganisatsioonile (CEN) konkreetsete tooteperekondade kohta kehtivate standardite koostamiseks. Suur osa mandaatidest koostati eelmisel sajandil, aeg-ajalt viiakse neisse sisse parandusi ja muudatusi. Mandaadile vastavalt valmistatakse ette Euroopa harmoneeritud (toote)standardid, mille kohaseid tooteid peab saama turustada kogu Euroopa majanduspiirkonnas. Harmoneeritud standard sisaldab loetelu kõikidest toote omadustest, milliste kohta kas mõnes või kõigis Euroopa Liidu riikides kehtivad nõuded ning standardis on toodud toote tõendamissüsteem. Olulised on toote omadused Väga oluline on tähele panna, et harmoneeritud standard ei tähenda seda, et toode sobib kõikidesse paigalduskohtadesse, vaid toode (toote omadused) peavad vastama ka projektis ning asukohariigis nõutavale. Harmoneeritud

22

Oluline: Eestikeelset teavet standardite kohta on kõige parem saada Eesti Standardikeskusest, mis igapäevaselt standardite ülevõtmise ja koostamisega tegeleb: www.evs.ee Euroopa Liidu teavet leiab Euroopa Komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsiooni CEN kodulehelt Viimane harmoneeritud standardite nimekiri ilmus Euroopa Liidu Teatajas 2015. a juulikuus

standardile vastavus on eelduseks, et toote vastavushindamine on eeldatavasti tehtud õigesti ning toote kohta deklareeritud väärtused on kõigile ühtviisi arusaadavad (st on kasutatud harmoneeritud standardis viidatud klassifikatsiooni- ja katsemeetodeid). Projekt ja ehitise asukohas kehtivad nõuded muudavad toote kasutamise konkreetseks. Seetõttu on oluline, et projekt on seotud harmoneeritud toodetega ning et asukohariigis on kehtestatud vajalikud nõuded – näiteks millised omadused tuleb selles riigis toote puhul deklareerida. Loetelu omadustest ja tõendamissüsteem koos toote määratluse ja kasutusalaga on toodud standardi lisas ZA, sealt saab olulist informatsiooni, mida on toote puhul va-

ja teada ja teha. Lisas ZA esitatakse näide toote CE-märgistusest. Need standardid, mida on muudetud uue ehitustoodete määruse CPR nõuete kohaselt, sisaldavad ka näidet toimivusdeklaratsiooni kohta. Standardite jõustumine Õigusliku jõu saavad harmoneeritud standardid läbi avaldamise Euroopa Liidu Teatajas (Official Journal). Seal esitatakse standardi nimi ja kaks kuupäeva – esimesest kuupäevast alates võib seda standardit kasutada ja toodet CEmärgistada, teisest kuupäevast alates on standardi kasutamine kohustuslik. Kooseksisteerimisaeg (kehtivad harmoneeritud standardid ja muud tehnilised kirjeldused koos) on standardite puhul tavaliselt üks aasta. Kuigi ka standardi eessõnas on tavapäraselt kirjas kaks erinevat tähtaega – millal tuleb standard jõustada ning millal tuleb kõik vastuolus olevad muud standardid tühistada – siis need kuupäevad on eesmärgiks seadnud standardiorganisatsioon. Õiguslikult kehtivad Euroopa Liidu Teatajas antud kuupäevad. Kui standardit muudetakse, läbib see täpselt samuti kooseksisteerimise perioodi – sel ajal kehtivad nii eelmine kui uus versioon.


EHITAMISEKS VAJALIKUD TARVIKUD TARNIB WÜRTH MEILT LEIAD KA KANDVATES KONSTRUKTSIOONIDES NÕUTAVAD SB JA HV POLDIKOMPLEKTID

Lasnamäe esindus avatud uuel aadressil Peterburi tee 81 Ootame oma vanu ja uusi kliente E-R 8.00-17.00 Tallinn Keila

Sillamäe Narva

Tallinn

(Assaku)

Jõhvi

Rakvere

Rapla Kärdla

Paide

Haapsalu

Jõgeva

Pärnu

Tartu

Viljandi

Kuressaare Põlva Valga

MEID LEIAD KÕIKJALT EESTIST Telefonimüük 6511 222; www.wuerth.ee/esindused Võru


OBJEK T

Suur töö on valmis. Narva veepuhastusjaam.

Projektijuhid Roland Vaikmäe ning Toomas Raja.

NARVA VEEPUHASTUSJAAM

Kvaliteet

kontrollitud!

Pärast kerget linnas ekslemist Kreenholmi vabriku lähedal asuvasse Narva veepuhastusjaama jõudes võtavad meid vastu AS Merko Ehituse projektijuhid Roland Vaikmäe ja Toomas Raja, et tutvustada objekti, mis tagab narvalastele puhta joogivee.

24


TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MEELI KÜTTIM

Olgu öeldud, et tegelikult oleme toimetusega veepuhastusjaama tikkunud juba mitu kuud, ent külalisi ollakse valmis vastu võtma alles nüüd, pärast objekti ametlikku vastuvõtmist ning kasutusloa saamist. “Eks see on selline rajatis ka, et on asju, millest ei saa rääkida,” tunnistab projektijuht Roland Vaikmäe. Tööd kahele projektijuhile Veepuhastusjaama rajamises osalesid konsortsiumis AS Merko Ehitus ning Taani ettevõte Krüger

A/S. Ligikaudu 25 miljonit eurot maksnud projekt jagunes mitme aasta peale. Pindala iseenesest ei ole väga suur, ent objekt on samas keerukas. Lepingu sõlmimisest alates tegeles objektiga AS-i Merko Ehitus projektijuht Roland Vaikmäe, hiljem liitus teine projektijuht. Nii vedasid Eesti poolt vankrit ühiselt Roland Vaikmäe ning Toomas Raja. „Tegelikult olid hanketingimustes tehnoloogia osas juba nii karmid nõuded, et Eesti ettevõtted üksinda ei saanudki osaleda. Taanlased katsid veepuhastuse tehnoloogia projekteerimise ja väljaehitamise, meie kanda jäi kõik ülejäänu,“ kirjeldab projek-

tijuht Roland Vaikmäe ülesannete jaotumist. „See projekt oli tegelikult eriskummaline: tavapärane on, et ühe projekti vältel esinevad faasid, mil projektijuhi koormus on erinev, ent siin olid kõik faasid pingelised.” Keeruline süsteem Toorvesi pumbatakse veepuhastusjaama Narva jõest ligi 26 kilomeetri kauguselt. Vesi võetakse enne elektrijaamu, et nende tehnoloogilised protsessid ei mõjutaks toorvee kvaliteeti. Veehaarde pumpla veevõtu päised on paigaldatud jõe põhja ca 7 meetri sügavusele ja neid puhastatakse perioodiliselt suruõhuga. Pumbatav toorvesi jõuab hoonesse

25


OBJEK T survetoru kaudu, kogu edasine vee puhastusprotsess toimub isevoolselt ja puhastatud vesi jõuab peale mitme puhastusetapi läbimist väljaspool hoonet paiknevatesse puhta vee reservuaaridesse. “Vee isevoolsest liikumisest tulenevalt tuli hoonesse ehitada erinevatel tasapindadel paiknevaid filtrite ja kanalite süsteeme,” selgitab Roland Vaikmäe. “Basseinid asuvad eri kõrgustel ja vett üle ei pumbata. Kõik protsessi osad tuli hüdrauliliselt läbi arvutada, see lisas keerukust,” täiendab Toomas Raja. Merko Ehituse kanda oli veepuhastusjaama ning kolme puhta vee reservuaari ehitamine, toorveepumpla rekonstrueerimine, välisvõrkude ehitus, vana veepuhastusjaama kompleksi lammutustööd. Tehnoloogilised protsessid projekteerisid ja ehitasid välja taanlased, kes kaasasid projekteerijaid ja konsultante ka Poolast ja Prantsusmaalt. Jaama maksimaalne võimsus on 20 500 m3 nõuetele vastavat joogivett ööpäevas. Väga põhjalik tellija Projektijuhid tunnustavad omanikujärelevalve tööd, mida korraldasid Keskkonnaprojekt OÜ ning Telora-E AS: „Kui omanikujärelevalve on korralik, saab ka ehituse projektijuht olla rahulikum, et keegi veel hoiab asjal silma peal,“ lausub Vaikmäe. „Suur abi oli ka Merko enda kvaliteedispetsialistist Jaan Tampuust, kes oli väga põhjalik ja aitas palju.” Kogu protsessiga oli tihedalt seotud ka tellija, seda nii kogu projekteerimise kui ehitamise aja. „No kontrolliti ka pisimaid detaile,” muheleb Toomas Raja. „Eks see tegi mõnes kohas meie töö ka keerulisemaks, sest kui oli vaja kiiresti otsustada, siis tavapärasest pikem ja põhjalikum kooskõlastamise

26

Narva veepuhastusjaama torudesüsteem on muljetavaldav.

Siin

objektil tahtis tellija toimuvaga igal hetkel kursis olla.

protsess avaldas oma mõju. Samas on olukord, kus tellijat toimuv üldse ei huvita, kordades halvem. Siin Narva veepuhastusjaamas tahtis tellija/järelevalve toimuvaga tõesti igal hetkel kursis olla.“ „Narva veepuhastusjaama projekti puhul teab tellija väga täpselt, mida ta on saanud ja selliseid küsimusi, et miks on tehtud nii ja mitte teisiti, neid lihtsalt ei teki,” täiendab Roland Vaikmäe. Go? Või no-go? Kas sobib? Go? Või mitte? Teada on, et ühelt õigelt ehitustandrilt ei saa välja juurida ka huumoripisikut. Narva veepuhastusjaama käivitamisel tuli väga täpselt läbi mõelda, et mida ja millises järjekorras teha. Suur tähelepanu oli kõikvõimalikel ohutusküsimustel. Põhilisteks põhjusteks erinevate


Iga toru ja mahuti on tähistatud.

kemikaalide kasutamine ning isevoolse puhastusprotsessiga kaasnevate eri tasapindade kõrguslikest erinevustest tuleneva kukkumisohu vältimine. Siinkohal oli asjade õigel kulgemisel silma peal hoidmas prantslannast nn „käivitamise eelne kontroll“, kes kontrollis üle kogu rajatud veepuhastusjaama. Piinliku täpsusega asjade kulgu jälgiv naine sai töö käigus endale ka humoorika hüüdnime: Go-no-go-lady. Kas kemikaale tohib objektile tuua? Kas piirded vastavad nõuetele ja normidele? Kuidas ja millistele normidele vastavad evakuatsiooniteed ja ukselukud? Küsimusi jagus, ent kaks päeva kestnud kontrolli järel ning põhjaliku arutelu tulemusel välispartneritega tuli Merkol esitada vaid hunnik kohaliku seadusandluse tõlkeid

Erinevates basseinides on filtrite süsteem.

ning peagi tuli kauaoodatud otsus: „Go!“ Uut jaama tuli katsetada ja tööle saada nii, et Narva linna joogiveega varustatuse katkestus oleks minimaalne. „Võib öelda, et õnnestus, sest kõige pikem veega varustatuse häire oli kuni pool tundi, nõnda, et linnale läks see üsna valutult,“ tunnistab Toomas Raja. Ekskursioon algab! Alustame ringkäiku hoone administratiivosast, mille vasakul käel asub veepuhastusjaama juhtimiskorpus. Siit käib kogu jaama töö jälgimine ja juhtimine. Ekraanidega täidetud ruumis ei lase andmetesse süvenenud töötajad end külalistest heidutada ja nii saame kuvari vahendusel põhjaliku ülevaate kogu vee kulgemise protsessist ning puhastuse etappidest.

„Narva jõe veehaare, toorvee pumpla, torud, siin tuleb toorvesi sisse ja toimub flotatsioon,“ osutab Vaikmäe. „Kõigepealt vähendatakse vee pH-d, siis lisatakse toorveele polüalumiiniumkloriidi ja polümeeri, mis seovad vees olevad osised helvesteks. Flotaatorites puhutakse õhumullide abil vees sisalduvate osiste helbed flotatsioonibasseini pinnale, kust kraabilabad selle kanalisatsiooni juhivad. Edasi liigub vesi liivafiltritesse, kus filtreeritakse välja osised, mida flotatsioonis veel ei õnnestunud eemaldada.” Järgnevad vee desinfitseerimisprotseduurid. Osooni reaktsioonikambrites juhitakse osoonimullid läbi liivafiltrites filtreeritud vee. Vesi filtreeritakse täiendavalt aktiivsöefiltrites, seejärel desinfitseeritakse vett UV-lampidega. Pärast seda korrigeeritakse vee


OBJEK T pH ja desinfitseeritakse vett naatriumhüpokloriti ja ammooniumkloriidiga. Seejärel juhitakse juba joogivee nõuetele vastav vesi puhta vee reservuaaridesse ning sealt edasi linna veevõrku.“ Puhastusprotsessi kiirkursuse käigus saame teada, et Narva veepuhastusjaam on ainuke Eestis, kus joogivesi läbib ka aktiivsöe filtrid. Kuvaritelt saame jälgida nii osoneerimise detaile kui muid tegevusi, ent otsustame siiski hoone ka oma silmaga üle vaadata ja suundume laborisse, mis tuli ehitajal vastavalt lepingule täielikult sisustada, olgu tegu mööbli, seadmete, nõude või tõmbekappidega. Trepikojast teisele poole jääbtootmishoone, mis lükkab meid otse protsessi keskele. „Need suured mustad on pesuveepumbad,“ osutab Toomas Raja. „Tagasipesu pumbad, liiva- ja söefiltrite pesemiseks.“ Kõige olulisem ohutus, midagi ei jää tähelepanuta Uudistame ka osoneerimiskambrit, kus läbi vee lastavad mullid tagavad, et bakterid „süüakse“ veest. „Osoon on mürgine ja sööb ära orgaanika, see on jaama ohtlikuim osa,“ räägib Raja. Ohutuse teemal ollakse Narva veepuhastusjaamas põhjalikud: hoone lugematud torud on piinliku täpsusega märgistatud – see, milline vesi ja millises suunas voolab, peab olema selge esimesest pilgust. Märgis „osoneerimiskambrisse“ ei saa jääda arusaamatuks. Osoneerimiskambri juurest liigume stendi juurde, mis on oma olemuselt statsionaarne labor: alumiiniumiandur annab siin teavet sellest, palju on vees jääkalumiiniumi.

28

Veepuhastusjaama tööd jälgitakse pidevalt monitoridelt.

63 000

Narva elanikule tagab uus veepuhastusjaam joogivee. „Kogu protsess on üles ehitatud ja jagatud paralleelseteks liinideks nii, et kui üks osa jaamast on vaja hooldamiseks välja lülitada, siis on see võimalik,“ lausub Roland Vaikmäe. Saame uudistada ka jõeveega täitunud basseine: „Esimene puhastusprotsessi aste, siin vees on ka palju õhku,“ viitab Vaikmäe basseinis vahutavale veele. „Järgmine bassein on liivafilter: vesi jookseb ülemisest kanalist sisse ning all on nn pilumütsikesed, peenikesed

avad, kust liiv ja mustus läbi ei lähe. Filtrite alt kogutakse vesi kokku ning kinnise protsessina järgneb osoneerimine.“ Igale nurgale peab vajadusel ligi pääsema Aktiivsöefiltrid sarnanevad küll liivafiltritele, ent lähemalt neid uudistama minna ei saa: kuna peale osoneerimist võib ruumi olla sattunud jääkosooni, siis sinna ettevaatusabinõuna erivahenditeta siseneda ei tohi. Ringkäik hakkab jõudma lõpule. Uudistame veel õhukuivateid, mis peavad kondensaadi vältimiseks suhtelist niiskust kontrolli all hoidma, kiikame pumpla kõrval asuvasse kemikaalide ruumi ja juba on näha, et torud puhta joogiveega suunduvad hoonest välja. „Eks siin ongi palju detaile, midagi ei ole juhuslik,“ võtavad projektijuhid jutu kokku. „Kui koridoris on redel, siis ei ole see seal kogemata, vaid tegu on tellija nõudega, et igale poole peab saama kontrolliks ligi.“


KOOLITUSPÄEV:

Kordumatu võimalus!

Hallitusseened ehituses 26. nov kl 9–17 Tallinnas

Technopolis Ülemiste Zappi konverentsikeskuses

27. nov kl 9–17 Tartus Dorpati konverentsikeskuses

Narva veepuhastusjaam Narva veepuhastusjaam tagab kvaliteetse joogivee ligikaudu 63 000 Narva elanikule. Lisaks uue veepuhastusjaama ehitamisele rekonstrueeriti veehaare Narva jõel. Kasutati Fidic lepingu põhja. Lisaks veepuhastusjaamale sisustati bakterioloogia- ja keemialabor. Lepingu maksumus: 21,1 miljonit eurot + käibemaks. Veepuhastusjaama rajamist rahastati 64,44% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest, 25% ulatuses Narva linna eelarvest ning 10,56% ulatuses Narva Vesi AS omavahenditest. Vee puhastamise etapid: Veehaare Narva jõel ja toorvee pumpamine Narva veetöötlusjaama Flotatsioon, liivafilter Osoneerimine Aktiivsöefilter Desinfitseerimine UV-seadmetega Desinfitseerimine kloramiiniga Tegijad: Peatöövõtjad Krüger AS ning AS Merko Ehitus Arhitekt Tõnis Tarbe, konstruktsioonide projekteerija Inseneribüroo Pluss OÜ.

Vajalikud teadmised ehitusjärelevalvele, projekti- ja objektijuhtidele, ehitustööde tellijatele ning ehitusvaldkonna spetsialistidele. TEEMAD: • ennetustööd enne ehitusprotsessi algust • hallitusseened ehituse ajal: tingimused, materjalid, tehnoloogilised protsessid • sisekliima pärast ehitise üleandmist Koolitajateks parimad spetsialistid Eestist, Soomest ja Norrast. Sünkroontõlge. Kohvipausid ja kerge eine Hind 250 €/osaleja. Soodustus 10% mitme osaleja korral ühest ettevõttest, Ehitusettevõtjate Liidu liikmetele ning Ehitusinseneride Liidu liikmetele.

INFO ja REGISTREERIMINE 16. novembrini: info@mycology.ee või tel 5660 6663

www.mycology.ee Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA


TA A S K A S U T U S

 Great Park, 2009, Irvine, California, USA.

 Prügilast kujundatud park, Rhode Island, USA.

TAASKASUTATAV BETOON KESKKONNAEHITUSES

Vana betooni uus võimalus Vana betooni saab edukalt taaskasutada. Siinkohal on oluline tellija tahe, ent vähemalt Soomes on takistuseks paberirägastik, mis sel puhul täita tuleb. SIRKKA SAARINEN, AJAKIRJA BETONI TOIMETAJA Tõlge ajakirjast “Betoni”

32

„Raske,“ vastab Soome maastikuarhitekt Pia Kuusiniemi LOCI Maisema-Arkkitehtit Oy-st küsimusele taaskasutusmaterjalide kasutamise kohta keskkonnaehituses. Ta pöörab oma vastuse positiivseks nentides, et võimalusi ja reserve olukorra parandamiseks on. Maailmas on palju keskkonnaehitusobjekte, kus taaskasutusmaterjalid on projekti loomulik osa. Materjalide taaskasutusmaterjalide kasutamist pärsib ka ehi-

tuspraktika: taaskasutust nähakse ainult kulutusi suurendava, mitte aga mainetegurina, mille eest oldaks valmis maksma. Traditsiooniliselt tuleb ehitusobjektile kõigepealt üks töövõtja, kes lammutab ja viib lahtilõhutud materjalid prügilasse. Tellija tahe otsustab „Mul on endal aga hea kogemus näiteks Helsingi linna tellitud Baana kergliiklustee projekti-


Vananenud betoonist tuhamahuti.

Mahuti saetakse 18-tollisteks plankudeks, et paljastuks pesubetoon. Plangud lõigati erineva pikkusega juppideks.

Materjal ladustati objektile projekti ajaks.

Materjal võeti uuesti kasutusse.

 The Queens Plaza jalakäijate ala, Long Island City, New York, USA, 2012. WRT Design ja Marpilerro Pollack Architects. Lõhestatud ja saetud betoonitükke on kasutatud kergliiklusteede ja autoteede vahelises barjääris ja taimekompositsioonide ääristustena. Park on ulatuslikult uuendatud ja põhjalikult parandatud terviklahendus.

ga, mille kavandamises ma osalesin. Seal võeti vanad raudteesüvendi graniitkivid hoiule ja paigaldati need hiljem tagasi. Kuna ehituse tellija nii soovis, toimis taaskasutus suurepäraselt. Kui tellijal on vaid tahet, võib ta kohustada võtta objekti materjalid taaskasutusse,“ osutab Kuusiniemi. Taaskasutuse tõhustamiseks võiks Kuusiniemi sõnul Soomes rakendada kunstiteoste protsendi sarnast süsteemi: sellist, kus

projektile seataks teatud protsendi ulatuses taaskasutuskohustus. Taaskasutatav betoon: kes pakub? Betooni taaskasutamine killustikuna, eriti taristu ehituses, on juba tavaline praktika. Kui taaskasutatav betoon Soomes kaetakse, ei ole selle kasutamiseks tarvis hankida keskkonnaluba ja piisab teadaandest piirkondlikule keskkonnakeskusele. Mujal on aga betooni

taaskasutamine üsna vaevanõudev, kuigi näiteks murtud betoonplaatide kasutamine teedel või purustatud betooni kasutamine katetena oleks täiesti võimalik. „Teisalt saan aru, kui tellija ei taha käia läbi nende kasutamiseks vajalikku aeganõudvat keskkonnalubadega kaasnevat protsessi. Lisaks, kui projektis on märge „ kilo taaskasutatud betoonkive“, siis peaks olema ka võimalik neid kusagilt tellida,“ nendib Kuusiniemi. 33


TA A S K A S U T U S

 Londoni BMX-raja maastiku aluskonstruktsioonid on tehtud purustatud betoonist. Osa raja pindadest on kaetud betooniga.

Londoni olümpiapark: auahned eesmärgid saavutati

L

ondoni 2012. aasta olümpiamängude teema oli keskkond ja jätkusuutlik areng ning olümpiapark oli võistluste jätkuva arengu süda,“ rääkis Kuusiniemi objektist, mida ta on esitlenud ka Soome betoonkonstruktsioonide seminaril. Vähese süsinikusisaldusega betooni kasutamisel oli Londoni Olümpiapargi kui keskkonnaehitusprojekti eesmärkide saavutamisel tähtis osa. „Parki ehitati oma valmisbetoonijaam. Tohutust transpordimöllust, umbes 70 000 betoonikoorma vedamisest ja sellest põhjustatud heitmetest hoiduti. Betooni täitematerjalina kasutati 170 000 tonni ümbruskonnast lammutatud ja purustatud betoonkonstruktsioone. See moodustas 22% kogu vajadusest. Lisaks säästeti tänu protsessi ratsionaliseerimisele ja tarindite vormimisele veel 120 000 tonni kivimaterjali,“ toonitab Kuusiniemi. Betoonist ehitamisega seotud säästud tähendasid olümpiapargis ühtekokku umbes 50 000 tonni kivisütt.

34

 Londoni olümpiapargi betoontarindites on kasutatud taaskasutusbetooni. Betoonimassis on lisaks kivimassile purustatud ja jahvatatud taaskasutusbetooni.

50 000

tonni kivisütt säästeti betoonist ehitamisega olümpiapargis.


 Helsingi kesklinnas on kergliiklustee, mida nimetatakse Baanaks. Tee pikkus on 1,5 kilomeetrit ja see kulgeb piki kaljusse murtud endist raudteesüvendit Musikkitalo juurest Hietalahtisse. Vastavalt Baanal olevale elektroonilisele loendurile liigub selle kergliiklustee kaudu üle viie tuhande jalgratturi ning paar tuhat jalakäijat ja tervisejooksjat. Baana on omakorda ka näide taaskasutusmaterjalide kasutamisest, sest selle ehitamisel pandi raudteesüvendi vanad graniitkivid hoiule ning paigaldati vastavalt uuele projektile jälle tagasi.

12:15 Avasõnad, sissejuhatus 12:30 Betoonis kasutatavate hüdrofobiseerivate lisaainete toime – Siim Õunloo, Kodasema OÜ

Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikakõrgkool korraldavad 10. aastat Betooni Tehnoloogiapäeva. Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Pärnu mnt. 62, neljapäeval 15. oktoobril 2015. a. kell 12:15-17:00

13:00 Erinevate osapoolte ja materjalide koostöö kontekstist Tondiraba Jäähalli näite põhjal – Ahto Aruväli ja Tanel Ojang, AS Merko Ehitus Eesti 14:15 Kohvipaus IV korruse fuajees 14:45 Innovaatilised lahendused raudteeviaduktide paigaldamisel Eestis – Arto Lille, Nordecon AS 15:30 Betoon: tootmisest paigaldamiseni (Concrete: from production to placement) Daniela Corbella, Marco Calandi, Giovanni Esposito, CIFA S.p.A, Itaalia 16:55 Tehnoloogiapäeva kokkuvõte.

Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu täiendõppe punkte. Osavõtumaks on 50 eurot Eesti Betooniühingu liikmed - 35 eurot TTK ja TTÜ päevased tudengid – tasuta. Lisainformatsioon: www.betoon.org


Sprider – mis see on ja mida sellega teha saab? Sprider on teedeehitusmasin, mis muudab tee-ehitaja elu tunduvalt kergemaks, kiiremaks ja rahaliselt soodsamaks. Masina ülesandeks on kiirendada tööd käsitsi asfalteeritavatel objektidel, samuti pole Spriderit kasutades vaja väikestele objektidele hankida suurel hulgal tehnikat ning inimtööjõudu – seega saavutatakse ka materiaalne kokkuhoid.

Sprideri tööorganit juhitakse raadio teel, mis tagab masina sujuva ja täpse liikumise. Kogu tööosa on varustatud elektriliselt kuumutavate varrastega, mis garanteerib asfaldi temperatuuri ka objektide vahel liikumisel. Lihtne paigaldus Sprider paigaldatakse CMT konteineri külge, mis on soojustatud 50mm paksuse kivivillaga ja kaetud roostevaba terasest plekiga. Kuna konteineris puuduvad nurgad ning konteiner on pealt kaetud topeltpaksu kuumakindla kattega, on asfaldi jahtumine väga minimaalne. Sprider suudab ühtlaselt

konteinerist maha paigutada nii asfalti kui killustikku ja seda kuni 30 tonni tunnis, nõnda on ka meeskonna vajadus minimaalne. Peale autojuhtoperaatori on objektile vaja veel maksimaalselt kolme inimest, et ära teha sama töö, mida tavaliselt teevad samal obejktil 6-7 inimest ja hulganisti teetöötehnikat. Kulude kokkuhoid Sprider EST OÜ tegevjuht ja ametlik edasimüüja Eestis Anti Liivak lisab: “Ettevõtja seisukohalt on mõistlik investeerida Spriderisse, kuna masina eluiga on 10 aastat ja selle soetamisel saab kulusi just kokku hoida nii tööjõu kui


Sprider Maskiner AB on Rootsi perefirma, kes on juba pea 30 aastat välja töötanud ning arendanud teedeehitusmasinat Sprider. Tänaseks on Sprider endale nime teinud nii Skandinaavias kui Euroopas ja müünud enam kui 500 masinat. Sprideri edasimüüjaid on näiteks Norras, Inglismaal, Poolas, Saksamaal ning 2015. aasta sügisest ka Eestis.

ka tehnika arvelt. Sprideri kasutusvõimalused on lõputud, sellega saab kiiresti tehtud nii äärekivi ääred kui ka kaevud või löökaugu remonttööd.” Anti Liivaku kinnitusel ollakse hetkel Eestis ainsad, kes Sprideri teenust pakuvad: “Sellega loodame suurematel tee-ehitajatel elu kergemaks muuta. Eriti näeme siinkohal head lahendust väikestele ja kulukatele objektidele, sest saame pakkuda soodsamat ning kiireimat lahendust.” Masina kohta saab täpsemat infot juba otse Sprider EST OÜst: “Meiega võib julgelt ühendust võtta, nii saame ka teile paremaid lahendusi pakkuda,” lausub Anti Liivak.

Täpsem info: www.sprider.ee info@sprider.ee Tellimine: Anti Liivak, tel: +372 56860030 E-mail: anti@sprider.ee


PORTREE

PRIIT VALGE

Kõik on uus

septembrikuus Legendaarne Vaaderpassi-mees, mitmeid ehitusalaseid raamatuid välja andnud Priit Valge asus sügisest tööle Tallinna Ehituskoolis. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: MEELI KÜTTIM

38


Priit Valge on kui Hunt Kriimsilm, kes on osav mitmes ametis.

need välisvärvina toimivad. Meil on suur haljasala, teeme testtükid ja jätame ilmastiku hoolde, eks siis saab vaadelda, kui hästi näiteks piima, tsemendi ning pigmentide baasil piimavärv toimib.“ Valge osutab, et mõni katse ja näidislapp vajab järelduste tegemiseks ka pikemat aega kui üks õppetsükkel, ent sellest ei maksa end segada lasta: kooli uksed on õpilastele avatud ka pärast lõpetamist. Ja kes tahab omal ajal tehtud töö tulemust oma silmaga kaeda, siis see võimalus on olemas. Priit Valge „kabinet“ Tallinna Ehituskoolis on töökojast eraldatud nurgake – aknaga õppetöökoja poole, et õppuritel silm peal hoida. Parajasti paigaldatakse sillutuskive – näidislapike on valmis saanud ning Valge manitseb mehi tööd üle kontrollima, loodima ning mõõtmistulemusi kirja panema. Et järgmisel päeval uue tehnoloogiaga alustades kvaliteeti võrrelda.

Aastatepikkuse kogemuse Tallinna Tehnikakõrgkoolis on Priit Valge rakendanud praktilise töö vankri ette. Tunked saavad seguseks, ent hing on rahul. „Põnev on,“ kinnitab ta. „Eks need õpetamised on mul üsna mitmel alal,“ muigab mees. „Esimesel tööpäeval tutvustas direktor Raivo Niidas kolleege: mõni oli matemaatik, teine keemik,

ent minu kohta tuli öelda, et olen omamoodi üldmees“. Mitu ametit Valge õpetab restauraatoreid, tegeleb nagu muuseas müüritööde juhendamisega ning koolitab ehituspuusseppi. Lisaks on vaja veel ökoloogiliste ehitustehnoloogiate tundi ette valmistada: „Tahan testida tõrva- ja piimavärve, kuidas

Halbu õpilasi pole Õpetajana on Valgel ette näidata ka korralik pagas praktilist kogemust: „Nojah, ka mu vanaisa oli ehitusmees, meister ja töödejuhataja,“ tunnistab ta väikese pinnimise peale. „Noorena osalesin ikka suvistel ehitustöödel Orissaare ümber ja askeldasin koos sealsete ehitusbrigaadidega. Elukutse valiku osas ei tekkinud mul küsimustki, läksin TEMT-i ja edasi kulges kõik juba loogilist rada mööda…“ Priit Valgel jagub oma hoolealuste kohta kiidusõnu. „Ei ole halbu õpilasi, igaühest saab asja. Eks uut õpetajat ikka testitakse, et kus on piirid. Mõni on kuulekam,

39


PORTREE

Kibe tööpäev õppetöökojas. „Õpilase jaoks tuleb alati olemas olla,” usub Valge ise.

teine isepäisem, mõni langeb välja, aga jõuab mujal edasi,“ räägib ta. „Ja iga rühm on muidugi erinev. Just lugesin ehituspuusseppadele sissejuhatavat kursust. Selles täiskasvanute rühmas on üks rakenduskõrgharidusega mees, samuti on platsilt tulnud mehi, kel tööpõhimõtted juba selged. Niisuguse rühmaga oli tunne, et saab tempokalt edasi liikuda. Tundi ette valmistades pidi endalt küsima, kas minu ettevalmistus on ikka piisav, et meeste ette minna,“ arutleb Valge. „Kui tavaliselt on õpetaja see, kes õpilastelt nõuab, siis võib sesoonõppes olla hoopis nii, et õpilane nõuab õpetajalt. See on väga huvitav, kui mehed tunnevad tööd ja elavad tunnile kaasa. Just see, et lisaks teooriale on käelist tegevust, see loob teistsuguse lähtenurga.“ Priit Valge osutab, et Tallinna Ehituskooli tulevad juba pooled õpilased gümnaasiumi baasil ning õpilaste valikud muutuvad üha teadlikumaks. Käelist ametit tule40

vad õppima ka kõrgharidusega inimesed ning eelnev töökogemus on samuti paljudel ette näidata. „Üha rohkem omandatakse siin kindlal erialal töölise oskused. Kui õpilane tunneb, et oleks jaksu-väge enamaks, siis saab juhi tasemele edasi õppida,“ räägib ta. „Laias laastus põhinebki see, mida toodame, just neil poistel, kes siit koolist tulevad, mitte lipsuga vahendajatel ega juhtidel.“ Tööd tuleb teha südamega Uurin siiski, mida teha nende õpilastega, kes on laisad kui lohed? Või kes lihtsalt ei taha süveneda? Või nendega, kelle arvates ka pealiskaudselt kokkuklopsitud töö on piisavalt hea? Priit Valge sõnab, et õpetajad selleks ongi, et suhtumist kasvatada: „Üks asi on oskus kivi seina panna, teine asi aga sisemine töökultuur: töökoht on korras, materjalid korralikult ladustatud ja kasvõi see on märkkorrektsest suhtumisest, kui

õpilane ise võtab harja kätte ja lükkab põranda puhtaks.“ Selles on Priit Valge kindel, et õpetajatööd tuleb teha südamega: „Kui vaatan siin majas kolleege, kellest paljusid tunnen varasemast, näiteks ehitusvõistlustelt, siis ühine nimetaja on see, et need inimesed on oma tööle vägagi pühendunud. Eks iga kool ole pisut isemoodi, ent nende lektorite töö, kes loevad eriala ja annavad ka praktikume, on päris keeruline. Noored peavad tunnetama väljakutset ning kõik tuleb läbi mõelda.“ Ent milline on hea õpetaja? Priit Valge jääb mõtlema ja kirjeldab üht kolleegi, kes vastas õpilase küsimuse peale, mis ajal võiks tema poole pöörduda, et alati võib. „Õpilase jaoks tuleb alati olemas olla. See on kutsehariduses oluline ja näitab ka kooli suhtumist, et õpetaja püüab olla paindlik. Ei ole nii, et halb töö, hinne kaks. Tuleb jälle ja uuesti asi ette võtta. See ongi siin koolis maru. Noortega askel-


PRIIT VALGE Sündis: 18.03.1955 Kingissepa linnas Hariduskäik 1999–2006 Tallinna Tehnikakõrgkool, diplomiõpe 1971–1975 Tallinna Ehitus ja Mehhaanika Tehnikum, ehitustehnik 1962–1971 Orissaare Keskkool, 9 klassi Töökogemus 1977–1992 Tallinn Ehitus- ja Mehaanikatehnikum, õppemeister 1992–1999 Tallinna Kõrgem Tehnikakool, tööõpetaja 1999–2003 Tallinna Tehnikakõrgkool, kutseõpetaja 2003–2008 Tallinna Tehnikakõrgkool, labori insener 2008–2013 Tallinna Tehnikakõrgkool, lektor 2013–2015 Tallinna Tehnikakõrgkool, assistent

1996–1999 saatejuht ehituslikus TV saatesarjas “Vaaderpass” 1999 – .... saatejuht TV saatesarjas “Nurgakivi” Publikatsioonid “Moodulehitis, kasulik mudel nr 01122” – autor “Ehitusfüüsika välilabor, kasulik mudel nr 00632” – autorite kollektiivi liige Koostanud ehitusteemalisi raamatuid: “Saunateed astudes”, 2008 “Suveköögid, grillid ja suitsuahjud”, 2009 “Hobiehitaja ABC”, 2009 “Piirdeaiad”, 2012 “Meisterda tuppa & õue”, 2015 Isetegemise juhiste artiklid ajakirjades Elukiri, Ehituskaar, Kodu&Aed

Rahvusvaheline puitarhitektuuri konverents

PUIT – HOMSE ELUKESKKONNA VÕTI 25.–26. novembril Tallinnas, Nordea kontserdimajas www.puidukonverents.ee


PORTREE damine ei ole töö, mis lihtsalt tuleb ära teha, see on pidev areng, et toimetatakse ja askeldatakse poistega.“ Maagiline tele Kui neli päeva nädalas askeldab Priit Valge noorte õppuritega, siis ühe päeva haarab enda alla teletöö. Kuskil koduses lauasahtlis on Valgel alles ka ümbersalvestus aastast 1996, kus Tuuli Roosma kutsub teleri vahendusel kandideerima neid, kes tahaks teletööd proovida… Koduste õhutusel edastatud sooviavaldusest sündisid esiotsa proovivõtted ning seejärel oli mehe saatus määratud. „Eelmisel kevadel oli juubelisünnipäev ja siis kolleegid Filmimehest arutasid, et minusuguseid „nähtuseid“ on tele-

maastikul päris vähe. Olen 20 aastat üht saadet juhtinud. Hea küll, nimi on muutunud Vaaderpassist Nurgakiviks, ent need kaks asja on omavahel läbi põimunud,“ räägib Valge. Mees osutab töökojas askeldavatele õppuritele ning kinnitab, et õpetaja olemiseks tuleb end pidevalt täiendada: „Teised käivad kursustel, mul räägivad teletöö kaudu ettevõtted oma tehnoloogiatest ja uudistest. See on hea, et elu niimoodi võimaldanud on. Tehnoloogiad uuenevad ja arenevad, uusi nüansse lisandub kogu aeg.“ Siinkohal jääb meie jutt hetkeks katki. Valge näeb läbi akna, et etteantud töölõik on valmis saanud ning poisid kipuvad klassiruumis „tembutama“ – no kui on tõstuk,

Õpetaja olemiseks tuleb end pidevalt täiendada.

e oktoobris

Laos olevale kaubal

SUPERHIND

Nüüd saadaval keemiavaba veepuhastussüsteem


võiks sellega ju pisut sõita? Mees tuiskab töökotta ja juhiseid ning küsimusi tuleb kui Vändrast saelaudu: „Kas loodisite? Aga milliseid mõõte peaksime kirja panema? Miks nii? Siin tuleb analüüs teha ja teeme, mehed, korraliku protokolli…“ Poisid asuvad harjadega askeldades tööplatsi korrastama, meie aga pöördume veel korraks Priit Valge poolt kirjutatud raamatute teema juurde. Raamatud sünnivad õhtuti „Neile saab pühenduda õhtuti, hetkel mul midagi pooleli ei ole,“ lausub mees. Mehe esimene raamat kandis pealkirja „Saunateed astudes: koobassaunast koduspaani. Saunaehitaja märkmed“. „Toona

pöörduti minu poole Ajakirjade Kirjastusest, et kirjutaksin soojustusest, ent tundsin, et see pole nii väga minu teema. Naljaga pooleks pakkusin, et tahate, teen saunaraamatu. Ja nii see kirjutamise töö algaski.“ Priit kutsus kaaslaseks ja fotograafiks ka tol ajal Elukirjas töötanud Tiit Koha ning kuna juba hoog sees oli, hakati juba ise nuputama ja järgmisteks raamatuteks ideid pakkuma. Teemasid on Valge ette võtnud tõepoolest seinast seina, õuedušist sohvakontorini. „Viimane, meisterdamise raamat, on karikatuurselt väljendatuna „kogutud teosed“, seal on ühiste kaante vahele kogutud 5 aasta jooksul ajakirjas „Kodu ja Aed“ ilmunud materjalid,“ lausub Priit Valge.

Ettevõtetega koos

T

allinna Ehituskool teeb tihedat koostööd Eesti ettevõtetega, kes käivad lahendusi ja tehnoloogiaid õppureile tutvustamas. Viimastest projektidest võib esile tõsta näiteks koostöö Eesti Betooniühinguga. Mõte on selles, et ka betooniõpe täiesti uuele tasemele tõsta, ühelt poolt kutsuda noored betooniala õppima ning teisalt tuua mehed platsilt siia. Kavas on käivitada töökohapõhine õpe, mis võimaldab juba ehitusettevõtetes töötavatel meestel Ehituskoolis oma erialaseid oskusi täiendada põhitöö kõrvalt. Et õppe kvaliteeti garanteerida, siis kaasatakse lisaks Ehituskooli kutseõpetajatele koolitusprotsessi ka betooniala spetsialiste ettevõtetest.

TÖÖRIISTAD ÕIGLASE HINNAGA

Voolugeneraator GE 7000 HBS-L AVR 6,5 kW 230 v 31,1 A

2200.-

1399.-

6,5 kW 400 v 11,5 A

2400.-

1535.-

Isetumenev keevitusmask

EVERMATIC AIR varustatud Clean-Air õhupuhastus filtrisüsteemiga

600.-

TIG- ja elektroodkeevitus

699.-

CEA Project 180 HF keevitusvool 5- 180A, 220 v, komplekteeritud TIG keevituspõle� ja maanduskaabliga

Tartu: Vasara 52D Pärnu: Tallinna mnt 84

Lühinumer 1691

www.cedo.ee


M AT E R JA L CLT ehk Cross Laminated Panels Kihtidest kokku liimitud paneel ei ole tavapaneeliga võrreldes nii tundlik niiskuse ja temperatuuri muutustele: CLT „mängib“ siinkohal oluliselt vähem. Betoonist 5 korda kergemal materjalil on head tulepüsivusomadused: 120 mm seinapaneel annab üldjuhul välja tulepüsivuse R60. Põlemiskiirus on 0,65 mm minutis, mida võib lugeda heaks näitajaks. Keskkonnasäästliku materjali CO2 bilanss on positiivne, materjal tagab tervisliku sisekliima.

Ristkihtliimpuit

vallutab turge Eestlased said valmis esimese korruselamu, mille ehitamisel on kasutatud ristkihtliimpuitu ehk CLT-d. Hoone kerkis Rootsi linna Falunisse. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: TIMBECO WOODHOUSE OÜ

44

„Põhiliselt oleme spetsialiseerunud erikujuliste liimpuitkonstruktsioonide tootmisele. Ristkihtliimpuit on meil üsna uus tooterühm,“ nendib Peetri Puit OÜ juhatuse liige Peeter Peedomaa. „Mujal maailmas on seda materjali aga juba rohkemkasutatud ning katsetatud ja trend näitab, et kasutatakse üha rohkem.“ Esimene maja kerkis Falunisse Peetri Puit tegi otsuse ristkihtliimpuitu tootma hakata mullu kevadel-suvel. Juba septembris sai press paika ning hakati katsetama. „Meie press võimaldab too-

ta kuni 15 meetri pikkuseid ja 3,5 meetri laiuseid paneele. Eestis on see täiesti uus toode ja kahtlemata innovaatiline materjal,“ selgitab Peedomaa. Kuigi esialgu arvati, et esimene referents saab püsti Maarjamaal, siis läks teisiti ja ristkihtliimpuitu tuli Timbeco Woodhouse OÜ loodud jooniste alusel toota hoopis Rootsi Falunisse, kuhu planeeriti osaliselt 2-kordne ja osaliselt 3-kordne hooldekodu. „Tööks kulus 2,5 kuud, tempo oli päris kiire. See projekt oli tõsine väljakutse, ent sai valmis, nagu tähtaeg nõudis,“ kirjeldab Peedomaa.


„Kuuldavasti plaanitakse sinna juba järgmist analoogset hoonet, mille juures on samuti kasutatud ristkihtliimpuitu.“ Materjalide kombinatsioon Hoone projekteerija Timbeco Woodhouse OÜ müügijuht Oliver Immato osutab, et antud projekti puhul tegid Timbeco insenerid nii hoone tööprojekti kui kõik tööjoonised: tehti vajalikud tugevusarvutused ning soovitati konstruktsioonilahendus. Timbeco Woodhouse on eelkõige puitkarkasselemendi tootja ja ka Faluni hooldekodu puitkarkasselemen-

did on toodetud Timbecos: ettevõtte tootis hoone, transportis ja juhendas paigaldamist. „Hoone välisseinad on traditsiooniliselt puitkarkassist, vahelaed ja siseseinad on aga osaliselt ristkihtliimpuidust. Tegelikult saaks ehitada ka puhtalt CLT-d kasutades, ent seda materjali saab teistega ka edukalt kombineerida. Faluni hoone puhul kombineeriti soojustatud puitkarkasselemente CLT-ga: näiteks välisseinad on puitkarkasselement, siseseintes on kasutatud nii üht kui teist, vahelagi on ristkihtliimpuidust. Materjali saab karkassiga kokku ehitada, näiteks välisseinad

Esimese objektina võeti ette Faluni vanadekodu ehitus.

45


M AT E R JA L

kui kandev osa, millele lisatakse soojustus. Usun, et materjalikasutus liigubki tulevikus sinna suunda,“ selgitab Immato. Ristkihtliimpuidust projekteerimisel peab siiski arvestama tootjate võimekusega: mõõdud, paksus, kihtide arv ja muud detailid peavad selgeks saama projekteerimise varajases staadiumis. Eraldi tähelepanu vajab transport: Peedomaa osutab, et Faluni maja puhul tarniti 450 kuupmeetrit paneele (3500 m2), selleks oli vaja teha 15 reisi. Seinapaneelid transporditi autodel serviti ja vahepaneelid lapiti.„Siin tuli eritransporti kasutada, samuti lahendada tõstmise küsimus, sest ristkihtliimpuitu ei saa tõsta päris samamoodi kui karkasselementi või betooni,“ täiendab Immato. Võimalusterikas ristkihtliimpuit Peedomaa kinnitusel kehtib ristkihtliimpuidu osas rusikareegel: ühe kortermaja ruutmeetri kohta 0,3 kuni 0,4 kuupmeetrit paneeli. Kui jagunemisest rääkida, siis sellest ca 50% põranda- ja va-

46

helae osa, 35% seintes ja 15% katuslae osakaal. Eesti pinnal võib mitte küll suure, ent siiski arvestatava analoogina esile tõsta Rakvere Targa Maja katuslae konstruktsiooni ristkihtliimpuitpaneele. Materjali eeliseks on kiire ehitusaeg, lisaks võimaldab ristkihtliimpuit väidetavalt ca 10% rohkem kasulikku pinda, mis rahasse arvestatuna peaks igati meelt mööda olema kinnisvaraarendajatele. Plussiks on ka efektne visuaalne külg. „Nähtamatud pinnad, näiteks kaetav vahelagi, ei eelda sellist pinnaviimistluse taset kui vaheseina puhul, mida on plaanis eksponeerida. Nähtavate pindade puhul on kõrgemad nõuded nii oksakohtade või pragude osas, samuti peab väga tähelepanelik olema transpordi ja paigalduse käigus,“ kirjeldab Immato. „Meie näeme materjalis tugevat perspektiivi, huvi on üles näidanud arhitektid ja ehitusfirmad. Seda, kus, millal ja mis mahus ideed ka realiseeruvad, näitab lähitulevik,“ sõnab Peedomaa.

Vanadekodu ehitus Falunis on jõudmas lõpusirgele.


10%

enam võimaldab ristkihtliimpuit kasulikku pinda.

Koduturg ja eksport olgu tasakaalus

P

eetri Puit OÜ juht Peeter Peedomaa osutab, et iga projekti näol on tegu eriprojektiga: iga projekt on erinäoline, samuti ei ole aastad vennad. „Suured tööd võivad langeda erinevatesse aastatesse, samuti võib ette tulla ootamatusi, seega on mahtude teatav kõikumine meil tavapärane,“ lausub Peedomaa. „Samas osatakse aina paremini planeerida ja materjali eeliseid ära kasutada.“ Peetri puidu TOP3 tööde hulka mahuvad Leedus asuv Kaunas Arena, Tartu AHHAA Teaduskeskus ning erinevatel konkurssidel ohtralt kiidusõnu pälvinud Tondiraba jäähall. „Mahuliselt on pärast Tondiraba suur töö ka Kohila vineeritehas, olles oma 15000 m2 pinnaga Tondiraba järel teisel kohal. Liimpuitkonstruktsioonid olid lätlastest omanike teadlik valik.“ Sel aastal on ettevõttel käsil veel

Vilniuse tennisehalli ning lõppjärgus oleva Rakvere tennisehalli montaaž. Kohalikku turgu kommenteerides viskab Peedomaa kivi tellijate kapsaaeda: „Eestis on tavaline, et kui tellijal on otsus tehtud, siis on kohe vaja või oli sisuliselt eile vaja. Meie lahenduste puhul on aga tegu sisuliselt rätsepatööga, kus riiulist vastava laokaubaga toodet lihtsalt võtta pole. Projektid on töömahukad ja peaks alati arvestama väikese puhverajaga.“ Oluline eksport „Läbi aastate on umbes 50– 60% toodangust läinud ekspordiks. Põhiline turg on meile olnud Saksamaa, seejärel Prantsusmaa ja Hispaania ning väiksemas mahus Skandinaaviamaad ja Läti-Leedu,“ kirjeldab Peedomaa. „Eksportida ei ole alati lihtne, aga see väljund peab paratamatult olema, ükskõik,

mis tootest me keskmise suurusega ettevõtte puhul räägime. Eesti on lihtsalt liiga väike, et vaid koduturuga piirduda.“ Prantsuse ja Hispaania turul tegutsemisel on omad riskid: ei armastata suhelda inglise ega saksa keeles ja seega peab vaatama, et äri keelebarjääri taha ei jääks, ka maksekäitumine pole Eestiga võrreldes nii korrektne, kui tootjad näha tahaks. „Oluline on samas, et oleks erinevaid väljundeid. Kui näiteks Saksamaal hästi ei lähe, siis kompenseerib selle Prantsuse või Hispaania turg.“ Hetkel Prantsusmaal midagi väga kiita pole, kuid eks olukorrad muutuvad ajas. „Saksamaal on meil kindlad koostööpartnerid, kelle peale saame olla kindlad. Seal tegutsedes on olulised just personaalsed kontaktid, et üldse omaks võetaks. Lisaks kindlasti hind, kvaliteet ja tarnete täpsus.“ 47


KO G E M U S

Kings Cross: pätipesast linna südameks

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu Londoni-külastuse üheks eredamaks ja vahest üldsust enam puudutavaks ettevõtmiseks oli Kings Cross liiklussõlme tekkiva uusarenduse külastus. Meid võõrustas ACE nõukoja liige, kes on ühtlasi vastutav nimetatud uusarenduse funktsioneerimise eest. TÕNIS TARBE EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT

48

Kings Cross on 150 aastat tuntud tööstuspiirkonnana, kuhu sajandivahetusel koondusid kodutud ning kriminaalid ning kuhu naljalt rahakotiga jalutama ei mindud. Piirkond on saamas uut hingamist ja kujunemas Londoni modernsete keskuste oluliseks liikmeks. Arenduse kavandamisel oli laual erinevaid skeeme. Uudsete mõtete ning lähenemismeetoditega jõuti arusaamisele, et traditsioonilised keskused, kus ülekaalus on mõni hetkel kõrge tootlikkusega ettevõtmine (kaubandus, korterid, bürood) kaugele ei jõua ning tekkida võib mõne aja pärast samasugune allakäinud keskkond nagu ku-


Kaubanduspinnad avanevad tänavale, kohvikud hubasesse siseõue.

Kings Gross on kujunemas üheks uueks Londoni keskuseks, kus aastal 2016 elab 30 000 inimest. Fotod: EKEL.

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatus õppereisil Londonis.

junes sajandivahetuseks. Otsuseks oli „mitmekesisus“, kus on kõike alates eluasemetest kuni hariduseni, kultuurini ja kindlasti töökohtadeni ja sotsiaalse keskkonnani. Sündiski segu, kuhu on integreeritud akadeemilist hõngu Londoni Kunstiülikooli näol, asjalikkust suurkorporatsioonide bürooplokkidesse tunglevate ametnikega, spirituaalsust erinevaid kultuure integreerivate keskustega, nooruslikku tarmu ülikooli tudengite ühiselamu rajamisega, korterelamutega. Ja kõike neid erinevaid funkt-

sioone ühendavad uued tänavad, pargid korrastatud Themsi suubuva kanali ja veesilmadega ning tiigiga, kus saab rahulikult ujumas käia ja riietuskabiine kasutada. Kaubandus ja söögikohad on hõivanud esimesed tasapinnad viisil, kus söögikohad avanevad haljasalale ning kaubandus tänavale. Ehkki oleks võinud ehitada kõrgustesse püüdlevaid hooneid, otsustati jääda kuni kümnekorruseliste plokkide juurde, et luua meeldivamat ja vähem varje tekitavat keskkonda. Arvestades, et tiheduse suurenemisega (kõrgusesse) oleks tarvis olnud hoonete omavahelist kaugust suurendada, mindi seda

teed, et „madalamad hooned, tihedam keskkond“. Hoonete teenindamine on viidud maa-alusele korrusele. Kellelgi ei tule mõttesse, et õllekasti peab lohistama tagaõuest müügisaali. Selleks on lift, samuti on restoranide köökidega. Maa peal pole neile lihtsalt ruumi! Ja tulemuseks on kogu hoone perimeetris paiknevad äripinnad, mitte prügikonteineritega kuhjatud ja diisli järgi haisvate veokitega tagaõued! Pingid, purskkaevud ja rekreatsioon selle asemele. Ja häbenemata on lillepeenardes päevalilled, kapsad, mõned porgandid ja till vaheldumas tokkroosidega. 49


KO G E M U S Kings Cross numbrites 27 ha 50 uusehitist 2 000 uut kodu 20 uut tänavat 10 uut avalikku väljakut 10,5 ha vaba pinda 30 000 inimest aastaks 2016

Õppereisi taust:

Kokku kerkib piirkonda 50 uusehitist.

Londonis parkimisel teised kombed

K

ui küsimuste voorus esitasin enda meelest argumenteeritud küsimuse, et kuidas on lahendatud parkimine, sain vastuse, mille üle oli mõtet järele mõelda. Üks „kummaline“ prantsuse firma oli soovinud saada 40 000 m 2 suurusele büroole 30 parkimiskohta keldrikorrusele. Soov rahuldati, kuid seda peeti erandlikuks ja veidraks, sest Londoni ühistransport on korraldatud nii hästi, et igal juhul on sõiduautoga liikumine aeglasem ja kulukam kui ühistranspordiga. Jah, iga hoone juurde on ehitatud parkimiskohad – umbes 10 000 m 2 kohta 1–2 parkimiskohta, mis on mõeldud liikumispuuetega inimestele ja kolimisautole, kuid praktikas olid need ko-

50

had ilma klientideta. Siis mõtlesin ma kodumaale, kus kogu riigis on kehtestatud parkimiskohtade normatiivid, millest vähem ei ole võimalik parkimiskohti planeerida. Saab küll, vähemalt Londonis, ja rõõmus elu on sellest hoolimata võimalik. Mõelda, kui palju oleks meil vaba linnaruumi linna ehitamiseks, kui kõik need sadu autosid mahutavad parkimisplatsid maju ja heakorrastatud parke täis ehitada. Saaksime tiheda, sõbraliku ja mõnusa linnakeskkonna. Kes küll sellised normatiivid välja mõtles? London tõestab, et tõepoolest saab tänavalt tänavale kulgeda jalgsi, ühistranspordi või jalgrattaga alternatiivina vibreerivatele „jeepidele“.

16.-18. septembril 2015 osales Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu 11-liikmeline juhatuse delegatsioon õppereisil Londonis. Eesmärgiks oli tutvuda Suurbritannia ehituskonsultatsiooniteenuste (projekteerimise) turuga, arendada koostööd ning soodustada eksporti. Õppereis toimus koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ning Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel. Külastati insenerifirmat AKT II Limited Consulting Structural and Civil Engineers ja arhitektuuribürood Alma-Nac Architects, kus tutvuti nende ehitusprojektidega, samuti uuriti kogemusi erinevate materjalide ja tehnoloogiate kasutamisel. Võeti osa kõrgetasemelisest Suurbritannia Ehituskonsultantide Assotsiatsiooni (ACE) juhatuse koosolekust. Kõne alla tuli ka Euroopa Ehituskonsultantide Föderatsiooni liikmelisus, sh Eesti võimalused ja huvitatus selles organisatsioonis osalemiseks. ACE esindajad andsid ülevaate Suurbritannia õigusruumist, hoonete energiatõhususest ja mudelprojekteerimisest. Lisaks oli arutlusel elamispinna kriis Londonis ning räägiti vajalikest ehitusmahtudest ja meetmetest elamukriisist ülesaamiseks.


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


uudised Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit 52

Katuseehitaja

on elukutse, mitte igameheõigus Eestis on kutsehariduse kehv olukord ja vähene populaarsus laialdaselt teada, ülikoolidiplomite ja -kraadidega inimesi ilmselgelt liiga palju ja ühiskonna väärtushinnangud ise kätega midagi teha oskavate inimeste suhtes endiselt nõukogude perioodist väga vildakad. ERKI LOIGOM, EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIDU JUHATUSE LIIGE, WWW.KATUSELIIT.EE

Samasuguse probleemi sees sipleb ka katuseehitussektor, kuna levinud arvamus lubab katusetöid teha mistahes muude oskustega töömeestel. Siin on toimumas lähimas tulevikus positiivseid arenguid ja muutusi. Eestis ei ole kunagi koolitatud kutseharidussüsteemis katuseehitajaid ja -katjaid. Katustega seonduvat on õpetatud isalt pojale, meistrilt sellile. Seeläbi on tekkinud ilma igasuguse irooniata väga pädevad meistrid, kelle praktilised teadmised ja kogemused on hindamatud.

Viimase kahe kümnendiga on aga toimunud murdelisi arenguid ehitustehnoloogiate arengus, mille on esile kutsunud ehitusmaterjalide omaduste paranemine, suur roll on ka inimeste harjumuste muutumises. Katuseehituses on kujundlikuks näiteks pööningute kasutuselevõtt eluruumidena, mis muudab toimuvaid ehitusfüüsikalisi protsesse oluliselt – selline hoone ja tema välispiirded vajavad tunduvalt teistsuguseid ventilatsioonilahendusi kui sada aastat tagasi külma pööningu ja liivapõranda korral. Siinkohal tulebki mängu vajadus olla kursis mitmete aspektidega, mis kaasaegses katuseehituses (ja ehituses üldisemalt

ka) rolli mängivad – materjalide tundmine, hoone ehitusfüüsika lahtimõtestamine, normide ja nõuetega kursisolek. Kuigi üks kolleeg palub mul igal korral 5 eurot panna laua nurgale, kui kasutan sõna „elukestev“, siis seekord ma maksan selle summa meeleldi – katuseehitajaks ei ole kunagi hilja hakata, samuti ei ole patt, kui pika kogemusega töömees võtab ette värskendava koolitee, et olla kursis uusimate lahenduste ja nõuetega. Oluline kutsete süsteem Eesti Katuse- ja Fassaadimeist r ite Li it (ed a spid i Katuseliit) on oma asutamisest alates võtnud pikaajaliseks eesmärgiks luua Eestis toimiv


ja aktsepteeritav katuseehitaja kutsesüsteem, mis tagaks turul toimetajatele õigustatud teenistuse, kuid mis peamine, annaks tellijale ja lõpptarbijale kindluse, et tema katus on ehitatud kestma pikaajaliselt. Peamiselt entusiastidest, kogemustega katuseehitajatest koosnev liit on viimase paari-kolme aasta jooksul loonud rahvuslikud normid peamistele katusekattematerjalidele ja nende paigaldamisele (EVS 920 sari, milles on leida standard metall-, kivi-, eterniit- ja lamekatuste paigaldamiseks), aidanud kaasa õppekavade koostamisel katuseplekksep-

2016. aasta kevadel annavad esimesed koolide lõpetajad kutseeksami. pade ja lamekatusekatja elukutse andmiseks ning olnud algatajaks ehitusplekksepa ja lamekatusekatja kutsestandardi loomisel. Need järjestikused ja loogilised sammud on kõik olnud vajalikud saavutamaks meie lõppeesmärki – Eestis peavad toimetama katustel kutsetunnistusega katuseehitajad. Katuseliidu liikmetele üritame luua soodustingimustel eksamiandmise võimaluse. Hetkeseisuga annavad vastavalt eelpooltoodud dokumentidele Eestis katuseehitajatele sobivat kutseharidust Lasnamäe Mehaanikakool ja Haapsalu Kutsehariduskeskus (mõlemad koolitavad juba teist aastat katustele fokuseeritud plekksep-

pi) ja Tallinna Ehituskool (toimub õpe lamekatusekatjatele). Leitud on riiklik tugi tehnilise baasi loomiseks, pädevad õpetajad ja külalislektorid, sponsorid katavad regulaarselt kulumaterjalide vajadused. Katuseliidu, SA Innove, Kutsekoja ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu koostöös on valmimas kutseeksamite andmise kord ja metoodika, mis positiivse stsenaariumi korral lubavad esimesed koolide lõpetajad juba 2016. aasta kevadel andma kutseeksameid. Konkreetne süsteem on hetkel loomisel ja veidi vara on rääkida, millise kutsetaseme meistrid eksamitelt väljuvad, kuid on selge, et kutsetunnistusega katuseehitajal peaks tekkima kiire konkurentsieelis turul toimetamisel. Kutsetunnistus auasjaks Katuseliit on võtnud südameasjaks kutseõppe propageerimise, et sektorisse tekiks kriitiline hulk kutsetunnistusega tegijaid, mis sunniks ka teisi pingutama. Kadestamisväärne on pottseppade ja korstnapühkijate edu, kes on suutnud kaasata välise kontrollorgani Päästeameti näol, mis on loetud aastatega korrastanud turu ja teadmine kutsetunnistusega korstnapühkija vajadusest on levinud massidesse. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit on sellekohaseid mõttetalguid pidanud nii kindlustusseltside kui ka näiteks Tööinspektsiooniga, et leida meiegi valdkonda väline sunnimeetod kutseoskustega meistrite eelistamiseks. Eesti paduliberaalses majandussüsteemis on see siiski ilmselt natuke liigne optimism ja piirab ettevõtlusvabadust.

Algatamisel uued kutsestandardid

L

isaks eelpool mainitud mitmele standardile on Katuseliit algatanud viilkatusekatja kutsestandardi loomise. Kui hetkel on kaetud kitsamad erialad nagu katuseplekksepp ja lamekatusekatja, siis enamik meie hoonefondist on kaetud lisaks valtsplekile ka teiste katetega viilkatustega (profiilplekk, kivikatus, eterniit, bituumen, puit jne), mistõttu on loomulik, et ka selle katuseliigi ehitajad saavad ühel heal päeval paberitega meistriteks. Materjalide ja paigaldusalastest rahvuslikest standarditest on lähitulevikus kavas alustada aluskatuste ja katuse turvatarvikute ehitamise ja paigaldamise standardiga ning ventileeritavate fassaadide standardiga. Seejärel peaks enamik Eesti katuse- ja fassaaditurul toimetavad meistrid ja kasutatavad materjalid ning katuseliigid olema kaetud normdokumentidega mahus, mis lubab tellijal ja majaomanikul olla kindel katuseehitaja kompetentsuses. Katuseliidul on plaanis veel 2015. aasta jooksul läbi viia kaks koolitust, mis aitaksid ettevõtjatel olla kursis ja korrektselt vormistada objektil tööohutusega seotud dokumentatsiooni. Lisaks tutvustame pädevusnõudeid, mis seonduvad katuseehitusettevõtte juhtimisega tulevikus. Koolituste osas teeme koostööd Tööinspektsiooni ja Eesti E h it u s ette võt jat e L i idu ga . Koolitused on mõeldud küll esmalt Katuseliidu liikmetele, kuid ootame sümboolse tasu eest kuulama ka kõiki teisi huvitatud asjaosalisi. Koolitusplaanide tulevik on Katuseliidul aga märksa laiem –loomisel on oma punktisüsteem ja koolitusi hakatakse viima läbi mitmel korral aastas.


Katuseehitajad mõõtu võtmas

L

isaks aastakümnete pikkuste kogemustega tegijatele on hea meel, et Eesti noored on toonud viimaselt kahelt maailma mõõduvõtmiselt koju nii kulda, hõbedat kui pronksi ja Katuseliit kui maailmaorganisatsiooni IFD täisliige, saadab kindlasti ka edaspidi Eesti meeskondi üle kahe aasta toimuvatele maailmameistrivõistlustele. Järgmised sellised leiavad aset 2016. aasta lõpus Poolas. Selleks, et selgitada parimad Eestis, korraldab Katuseliit kevadel rahvusliku eelvooru, kus võistlema kutsume kuni 26-aastaseid noori kivi-, plekk- ja lamekatuse kategoorias. Võistluse täpsem toimumine ei ole veel selgunud, võimalik on selle korraldamine näiteks sisustusmessi raames Pirital, Eesti Näituste messikeskuses. Ehitusmess, mille fookus sobiks vaata, et pareminigi, toimub klimaatiliselt natuke ebasobival ajal ja on risk võistluse pidamiseks ebasobivas ilmastikus. Täpsem info võistlusest ilmub avalikkuse ette lähinädalatel. Baltroof taas Eestis Seni on Katuseliit korraldanud Baltimaade mõõduvõttu Baltroof, mis toimus Moostes ja eelmisel aastal Lätis, Erglis. Seekord oleks kord Leedu käes, kuid sealne huvipuudus sunnib ilmselt taaskord eestlasi korraldust ette võtma. Katuseliit otsis ühisosa hiljuti suurel koosolekul, kus külaliseks oli Läti Katuseliidu delegatsioon. Läti Katuseliit on pikema ajalooga ettevõtmine ja tuleb tunnustada nende võimekust mitmesuguste väljapaistvate algatuste loomisel. Kindlasti on üheks selliseks iga-aastane katusemeistrite võistlus, kus ainuüksi ühes kategoorias on teinekord võistlemas ligi 10 meeskonda. Sellest on saanud Lätis tugev traditsioon ja on seepä-

54

Katuseliit

korraldab kevadel rahvusliku eelvooru, kus võistlema kutsume kuni 26 aastaseid noori kivi-, plekk- ja lamekatuse kategoorias.

rast mõistetav nende ülalt alla vaatav suhtumine meie ettepanekule panna seljad kokku Baltroofi korraldamisel. Seega on võimalus sel aastal Eestis näha Läti tugevamaid võistkondi küll kaheldav, kuid oma rahvusliku au päästmiseks lubati mõned meeskonnad siiski saata. Lätlased on IFD maailmameistrivõistlustel olnud läbi aegade väga edukad ja Läti katuseehituse tase on ilmselt Eesti omast mõnevõrra tugevam. Lätis on samuti kasutatavate materjalide valik laiem ning vaadates keskmist Läti maja, millel enamasti on vähemalt üks torn, nõuab see võrreldes Eesti tavapäraste viilkatustega spetsiifilisemaid oskusi. Samas on Eesti tunduvalt eespool kõiges, mis puudutab normide ja regulatsioonide loomist. IFD-i MM Riiga? 2018. aastal täitub Läti Vabariigil 100 aastat ja juubeliürituste raames plaanib Läti Katuseliit ellu viia auahne plaani – tuua IFD MM Riiga! See on võimalik tänu juubeliaasta toetamise riiklikule programmile, mis võimaldab katta selle suurürituse korraldami-

sega seotud kulud. Läti Katuseliit palus oktoobris Saksamaal toimuval IFD kongressil Eesti poolthäält Lätile. Konkurendiks on Hiina Rahvavabariik, kelle erialaliit tutvus eelmisel MM-l Bukarestis võistlusega muljetavaldava delegatsiooniga ning lubab seekord katta kõikide võistlejate kulud. See on tugev sõnum, kuid arvestades Hiinasse reisimise keerukust (kaasa tuleb võtta ka tööriistad), tundub eelistus langema Läti poole. See oleks pikaajalisele IFD liikmele ka väärt tunnustus ja Eesti poolt lubame pingutada ja abistada, kuidas suudame. Töid hinnatakse ka Kölnis Eesti meistrite oskusi hinnatakse veel ühel konkursil, mille tulemused selguvad oktoobri viimasel õhtul IFD pidulikul galal Kölnis, Saksamaal. Katuseliit on esitanud 11 tööd Eestist üleilmsele konkursile, mis valib välja parimad kivi-, metall- ja lamekatused ning fassaadid. Konkreetsemalt on võimalik kandidaatidega tutvuda Katuseliidu kodulehel www.katuseliit.ee ja tulemusi kajastame ka meedias, kuid äramärkimist väärib IFD peasekretäri Detlef Stauchi kommentaar, et „eestlased tulevad kord aastas ja võtavad oma medalid“. Kuigi IFD konkursi lai geograafiline haare ei luba žüriil tutvuda kõigi kandidaatidega süvitsi ja konkurssi on süüdistatud ka arhitektuurivõistluseks muutumises, langeb siinkohal suurem vastutus just riikide erialaliitudele, kes peavad olema kindlad, et konkursil edukaks osutunud töö ei oleks vaid väljast kirju ja seest mäda. Ka Eesti kandidaadid on läbinud tiheda sõela. Esimest korda oleme esindatud ka fassaadide kategoorias, kahjuks jäi kandidaat esitamata lamekatuste võistlusele.


Use ROCKWOOL Protect Environment


UUS JUHT

Kalle Karron: valmis

sukelduma lepingute maailma

E

esti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu uue juhi Kalle Karroni esmane fookus on standardite korrastamisel ja lepingutingimuste täpsustamisel. „Eks uus töö on väljakutse. EKEL-i liikmete seas on ettevõtteid nii projekteerimise, arhitektuuri kui inseneride valdkonnast, tuleb tunnistada, et uut ja lahendamist vajavaid küsimusi on palju,“ räägib Kalle Karron. Fookuses lepingutingimused ja standardid 13 aastat Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži juhi ning selle töö kõrvalt ka Rakvere Targa Maja projekti vedamisega tegelenud Karronile meeldib ideede genereerimine ja eriti see, kui need ka ellu viiakse. „Targa Maja puhul oli alguses oli vaid hea mõte, siis tuli luua kontseptsioon ja lõpuks tuli mul olla ka projekteeri-

56

mis- ja ehitusprotsessis tellijapoolne esindaja,“ kirjeldab Karron tehtud tööd. „Digitaalsed lahendused ja energiasääst on vägagi põnevad teemad ning eks nende küsimustega tuleb kokku puutuda ka uues ametis.“ Mehe kinnitusel ootavad Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidus lisaks muudele tegemistele süvenemist kaks olulist teemavaldkonda: projekteerimise lepingutingimuste väljatöötamine koostöös ministeeriumide ja Riigi Kinnisvara AS-ga ning teisalt vajavad üle vaatamist ja kohendamist projekteerimise standardid. „Mis puutub projekteerimise lepingutingimustesse, siis ehituskonsultatsiooniettevõtjad näevad, et osapooli on palju alates tellijast ja lõpetades ehitajaga ning on päris keeruline luua niisugust universaalset lepingu põhja, mis sobiks nii eratellijatele kui minis-


Foto: Julia-Maria Linna

Kalle Karron Sündis 27.detsembril 1968, Rakveres Haridus 2004–... Tartu Ülikool, ärijuhtimise magistriõpe (MBA) 1997 Tallinna Pedagoogikaülikool, kehakultuuriteaduskond 1987 Rakvere 3. Keskkool Töökogemus Alates 15.09.2015 EKEL, tegevjuht 05.2011 - … SA Virumaa Kompetentsikeskus, juhatuse liige 08.2002–07.2015 Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, direktor 04.2002–07.2002 Rakvere Kutsekeskkool, asedirektor 10.1998–04.2002 OÜ Norax Koolitus, tegevdirektor 10.1998–04.2002 Rakvere Kutsekeskkool, täiendõppeosakonna juhataja 07.1993–10.1998 Lääne-Virumaa Tööhõiveamet, koolituskonsultant Juhitud projektid 09.2011– … Targa Maja Kompetentsikeskuse arendusprojekt, Euroopa Regionaalarengu fond, EASi Kompetentsikeskuste arendamise meede 11.2011–04.2014 Innovative solutions in care of elderly citizens living at home, Central Baltic INTERREG IVA Programme 2007-2013 12.2006–12.2007 Web for communications and guidance, Etelä-Suomen ja Viron Interreg III A-ohjelma

teeriumitele. Tahaks selle aasta lõpus MKM-le siiski töö üle anda,“ lausub Karron. „Standardite osas vaatleme nii hoonete kui rajatiste standardeid ning seletuskirju ja leiame, et need tuleb üheskoos üle vaadata ning muuta sõnastused ühtsemaks ja arusaadavamaks. See, et õigusaktid saaksid head, on oluline nii meie liidu liikmete kui teistele turuosalistele. Oodatakse uusi liikmeid Uus tegevjuht soovib tähelepanu pöörata ka liidu liikmete senisest veel tihedamale kaasamisele – 60 liiget peidavad endas ka kasutamata potentsiaali, samuti tuleb Karroni kinnitusel mõelda, kuidas kutsuda liidu liikmeks uusi tegijaid: „Mida enam meil on asjalikke insenere ja arhitekte, seda parem on kaasa rääkida seadusloomes,“ võtab ta teema kokku.


uudised Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus 58

Tulekul korterelamute energiaauditi seminar

T

TÜ Mectorys toimub 10.11.2015 kell 10.00–14.00 seminar, kus tutvustatakse peagi valmiva korterelamute energiaauditi metoodilist juhendit. Juhend koostatakse KredEx-i tellimusel ja valmib novembrikuus. Esinevad juhendi kaasautor Anti Hamburg ja energiaaudiitor Tõnu Jõesaar. Korterelamute energiaauditite metoodiline juhend aitab

ühtlustada energiaauditeerimise metoodika kasutamist praktikas. Viimastel aastatel on tehtud mitmeid uuringuid korterelamute renoveerimise ja selle tulemuste kohta, uurimistulemused võetakse arvesse metoodilise juhendi koostamisel. Metoodiline juhend on ajakohastatud töövahend energiaaudiitoritele. Energiaaudit on protseduur, mis selgitab, kuidas kasutatak-

se energiat, millised on võimalikud energiasäästumeetmed ja kuidas saab auditiobjektil energiat säästlikumalt kasutada. Energiaaudit annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast ja energiakadudest. Audit toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutustega. Täpsem info ja registreerumine: www.ekvy.ee

Registreeru koolitusele soodsamalt

E

esti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse (EKVÜ) liikmed saavad Soome erialaliidu Suomen LVI-Liito Ry koolitustel osaleda SuLVI liikme hinnaga. SuLVI üks eesmärkidest on oma liikmete erialaoskuste säilitamine ja arendamine läbi koolituste, infotundide ja muu-

de ürituste. SuLVI-l on umbes 5000 liiget (sh projekteerijad, ehitajad, töövõtjad, järelevalve, teadlased, ettevõtjad, kinnisvara hoolduspersonal). Koolitusele registreerumisel märkida oma EKVÜ liikmelisus. Koolituskavaga saab tutvuda: http://www.sulvi.fi/koulutus/

LIGIKAUDU

500 liiget on Soome erialaliidul SuLVI-l.

Tool Concept: tulekul infopäev

K

innisvarasektorile suunatud infopäev toimub 19. novembril, kus räägitakse ärihoonete energitõhususest, mida on võimalik Total Concept meetodil analüüsida. Total Concept meetod on suunatud peamiselt nelja tüüpi kasutajatele ja huvitatud osapooltele: mitteeluhoonete omanikud ja haldajad, energiasäästu konsultandid, kes töötavad igapäevaselt planeerimise, auditeerimise ja analüüside koostamisega, olemasolevate mitteeluhoonete arendajad ja ettevõtted,

kes tegelevad mitteeluhoonete renoveerimisega ning avaliku sektori asutused, kes koostavad poliitilisi, õiguslikke ja finantsraamistikke riiklikuks hoonete energiatarbe vähendamiseks. Meetodit on rakendatud mitmetes Rootsi mitteeluhoonetes ja selle baasil on loodud koostööprojekt, mis hõlmab Rootsit, Norrat, Soomet, Eestit ja Taanit. Esimese sammuna viiakse hoones läbi põhjalik analüüs eesmärgiga välja selgitada teostatavad energiasäästu meetmed ning koostatakse meetmete pa-

kett. Teise sammuna viiakse väljavalitud meetmete pakett ellu. Oluline on renoveerimistööde kvaliteet, et vältida planeeritud energiasäästu vähenemist tööde ebakvaliteetsest teostamisest tingituna. Kolmas samm on järelmonitooring, et veenduda tulemuste saavutamises. Kui tulemus pole ootuspärane, tuleb põhjused selgitada ja vead likvideerida. Lisainfo: Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus.


Mis on DLP paneel? DLP on pilkupüüdev juhtpaneel, mille minimalistlik disain ja funktsionaalsus pakuvad võimalust juhtida kogu Sinu kodu läbi ühe seadme.

Lai valik “ targa maja “ seadmeid HDL ja KNX protokoll Koolitus ja nõustamine Projekteerimine Soodne hinnapoliitika

Valgustus

Muusika

Katted

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinn Telefon: 6 715 039 | E-mail: info@Qts.ee

Kardinad

Videovalve

Vent ja küte

turvatehnika.eu | ledtehnika.ee Oleme avatud: E-R 9-17

Ehitusest 2015 oktoober  

6 korda aastas koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu ja Eesti Kütte-...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you