Page 1

EESTI EHITAB E E S T I N Ä I T U S T E M E S S I K E S K U S E S 4 . –7. a p r i l l 2 0 18

12V &

10.8V 100% COMPATIBLE

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty


ELME METALL BLRT

GRUPP

Vana-Narva mnt. 24a, Maardu +3 72 6102 554


KÄSITÖÖNA VALMISTATUD VOODID JA MAGAMISTOA LAHENDUSED www.delux.ee

DELUX DREAMS ESINDUSSALONGID Tallinn: Pärnu mnt 139F, shop@delux.ee, +372 653 4015 Viljandi: Raua tn 5, viljandi@delux.ee, +372 524 5867


Sisu: Tere tulemast messile Eesti ehitab! ............................... 6–7 Eksponentide nimekiri ................................................. 9–10 Teabe-, nõustamis- ja koolitusürituste kava ...............13–14 Portree: Juan Bautista Frigerio ................................... 16–20 Üle Eesti valmivad uued linnasüdamed ..................... 22–26 Puitmajatootjad ekspordivad julgelt ..........................29–30 Aasta tehasemaja konkurss ........................................32–34 Põnev puitehitis: AS Barrus kontor ............................ 38–41 Kinnisvara: müügitehing ja maksud ................................. 44 Looduslik soojustus on kaasaegne valik.................... 46–48 Valtsplekk-katus on oma hinda väärt .........................50–54 Kogemus: kuidas valida biopuhastit? .........................56–58 Põnev hoone: Filmimuuseumi saladused................... 66–70 Arhitektuur: Oliver Orroga Kassisabas ....................... 72–76 Millised hooned saavad aasta katuse tiitli?............... 78–81 Jääkarude uus ja uhke kodu........................................ 82–86 Trammiga lennujaama – ehitaja kogemus ................. 88–92 Messihallide plaanid ....................................................95–98

Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele www.vanerex.eu

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex

EESTI EHITAB Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Ajakirja toimetaja: Liivi Tamm Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee telefon +372 510 7011 Reklaamiosakonna e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundusosakonna e-post: kujundus­­@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).­

MEEDIAP LT


EESTI EHITAB

EESTI EHITAB!

Messitäis ideid, uudistooteid ja koolitusi 4.–7. aprillini on Eesti Näituste messikeskus sagimist täis: rahvusvaheline ehitusmess Eesti ehitab 2018 toob kokku ligi 250 ehitamise ja ehitusmaterjalidega seotud ettevõtet 11 riigist. „Nii mõnigi eksponent ajastab uute toodete või lahenduste esmatutvustuse just messiks või toob messile tooteid, mida möödunud aastal veel polnudki,“ ütles messi Eesti ehitab projektijuht Epp Sultsmann osalejaid tutvustades. „Teiste seas näiteks Danfoss AS-i uudsed termostaadid, FixFas OÜ metallkangad, Floorin AS-i uued põrandatooted, Lasita Aken AS-i kõrge mürasummutavusega aknad või Balteco AS-i 2018. aasta uudistooteid. Nimekiri on muidugi veel palju-palju pikem.“ Eesti ehitab messi vastu on aasta-aastalt huvi tundnud ka ettevõtted väljastpoolt Eestit. „Tänavu on osalejad nii naaberriikidest kui kaugemaltki. End näitama ja kontakte looma tullakse Šveitsist, Belgiast, Saksamaalt, Tšehhist, 6

Itaaliast,“ osutab Epp Sultsmann. Messi teabeprogramm keskendub seekord Eesti ehitusturu arengusuundadele EV100 juubeliaastal, lisaks kulmineeruvad just siin mitmed EV100 juubeliaasta konkursid: kuulutatakse välja aasta katuse ja aasta tehasemaja konkursi võitjad ning saab ülevaate äsja lõppenud aasta betoonehitise konkursi parimatest töödest. Samuti tasub osa võtta messi

Mess on avatud:

Eesti Näituste messikeskuses, Pirita tee 28, Tallinn kolmapäeval, 4. aprillil 11.00–18.00 neljapäeval, 5. aprillil 10.00–18.00 reedel, 6. aprillil 10.00–18.00 laupäeval, 7. aprillil 10.00–17.00

praktilistest töötubadest, et küsida nõu otse spetsialistidelt. „Aktuaalne on ökoehituse teema, ka küttelahenduste töötubade vastu on elav huvi,“ räägib Epp Sultsmann. Messi üldine ülesehitus on analoogne mullusega, ent võrreldes va rasemate aastatega on eksponentide paigutus messihallides pisut muutunud. E-hall on kasvanud ning senisele A-hallile on antud uus funktsioon: sinna jäid vaid messi seminariruumid. „Tegime sellise otsuse sügisel, nii saame pakkuda paremaid tingimusi nii külastajale kui osalejale,“ lausub Epp Sultsmann. Eesti ehitab mess on alates 1999. aastast avanud sümboolselt kevadise ehitushooaja, seega tullakse tänavu ideid ja kogemusi vahetama juba 21. korda.


• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

HEA TEADA: Kolmapäeva sisukad seminarid Kolmapäeval on messikülalised oodatud osa võtma tuletõkke- ja suitsuklappide ja -luukide teemalisest seminarist. Samuti toimub kolmapäeval ehitusala koolitus erilistest katuselahendustest. Koolitusel projekteerijatele, arhitektidele, ehitusinseneridele ja ehitusettevõtjatele tulevad jutuks katuseaiad, käidavad katused ja liiklusega koormatud katused. Samuti toimub messi avapäeval töötuba küttelahendustest ning Eesti IKT-klastri ja puitmajaklastri koostööseminar.

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

Neljapäev on fassaadipäev Neljapäev on ehitusmessil fassaadipäev. Kogu päeva vältava seminari jooksul saab end kurssi viia teemadega fassaadi ehitusfüüsikast kvaliteedi kontrollini, kinnitustarvikutest uute standarditeni. Samuti toimub neljapäeval seminar puitkonstruktsioonidest ning seminar sellest, millised on innovatiivsed materjalid ruumi heliisolatsiooniks. Pottsepad on neljapäeval oodatud Eesti Pottsepad MTÜ üldkoosolekule, samuti saavad huvilised osa võtta nii küttelahenduste kui roomati- ja lubikrohvialasest töötoast. Reedel keskendutakse energiasäästule Reedel oodatakse messikülalisi osa võtma kogu päeva vältavast seminarist „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda?“. Seminaril saab ülevaate nii elamute rekonstrueerimise ja energiatõhususe nõuetest kui erinevatest lahendustest energiatõhususe tõstmiseks: päikeseenergia kasutamisest kuni soojuspumpade ja energiakaevudeni, efektiivsetest ventilatsioonisüsteemidest küttesüsteemide renoveerimise lahendusteni. Samuti toimub seminar „Tegijalt tegijale!“, kus antakse ülevaade tuleohutusest, kvaliteedi, lihtsuse ning uudsuse küsimustest tööstuslikult viimistletud puitmaterjalides. Reedestes töötubades tutvustatakse küttelahendusi ja õpetatakse kasutama loodusvärve. Laupäeval ka lapsed ehitama Laupäeval toimub seminar päikesepaneelide lahendustest eramajadele, töötuba roomati ja lubikrohvi kasutamisest ning töötuba erinevatest küttelahendustest. Ehitusega saavad sinasõbraks ka lapsed, sest Vivendi puidu- ja paberistuudio töötoas meisterdatakse puidust ja paberist esemeid: puidust maja või lipumasti, viskemängu või mobiilihoidjat, paberist palk- ja moodulmaju.

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

PEIKKO EESTI OÜ

Peterburi tee 75A Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86


KAKS VALIKUT, ÜKS AUTOMAAT Vesi, täpselt nii nagu sulle meeldib Isikupära ei pea olema keeruline. Teeme selle lihtsaks. Kõikjal vedelevad veepudelite transpordikastid? Mitte kunagi enam. Taaskasutatav või ühekordne? Pole vahet. Bakterid, pisikud, legionella bakterid? Pole enam probleemi. WPD veeautomaat on otse veevõrguga ühendatud ja toodab nupule vajutades täpselt sellist vett nagu soovid. Gaseerimata või gaseeritud, külm või kuum. Vesi igale maitsele. Täielikult hügieeniline ja keskkonnasõbralik. www.karcher.ee

EESTI EHITAB 2018

4.—7. APRILL BOKS D-21

✂ SELLE FLAIERIGA KÕIK KAUBAD KÄRCHER ESINDUSES —25%

*Soodustus kehtib kõikidele tavahinnaga toodetele perioodil 4.–7. aprill 2018 ning sellele ei lisandu muid soodustusi. Kärcher esindus asub aadressil Pirita tee 102, Tallinn.

www.karcher.ee


EESTI EHITAB

Eksponentide nimekiri FIRMA, STEND

Aco Nordic OÜ

C-35

Demostar OÜ

B2-25

Generga UAB

C-82

Ahjusepad OÜ Airobot OÜ

C-102

Dnimo OÜ

B2-28

GENOKE Trading OÜ

C-99

D-07

Doorfiks OÜ

C-62

Greebaltic.eu C-84

Airwave OÜ

C-78

Dormash Group

E-87

Hansa Floor OÜ

Airvitamin Grupp OÜ

C-96

Dormikor OÜ/Oomipood

E-72

Hansa Maaler

AIT-Nord OÜ

D-25

DOS2000 OÜ

Alistron AS

C-52

Duschy Marketing AS

D-35

Hansakamin OÜ

APK Products OÜ

V-06

EB Therm OÜ

D-24

Hansakaupmees OÜ

B1-13

A-Profiil OÜ

V-01

Ecopood OÜ

E-39

Harju Elekter AS

D-29

Aragosta OÜ

D-08

Arctic Spas OÜ

B2-03

Eesti aiad/Suurmeister OÜ

Viimistlustehnika OÜ

Heakatus OÜ

E-74

E-59

Heikkinen OÜ

V-27

C-59

Hot & Cool Systems GmbH

Eesti Gaas AS

Arel Plus OÜ

V-31

Eesti Pottsepad MTÜ

Arsenal Industrial OÜ

V-16

Eesti Standardikeskus MTÜ

Art Doors OÜ

C-09

Eesti Vabaõhumuuseum SA,

Aru Grupp AS

C-03

maa-arhitektuuri keskus

C-58

Isoreal OÜ

Arutech Parimad Aknad OÜ

C-91

Eko Invest SIA

V-02

AugustESTFIN OÜ

V-03

Ekopanely Servis s.r.o

Balteco AS

C-74

Ekoterm-Pro OÜ

Baltic CH OÜ

D-32

Eksklusiivehitus OÜ

C-89

Elasto SIA

Bauroc AS

B1-19

Eliitehitus ja Viimistlus OÜ

Bauxal OÜ

D-01

Eltarko OÜ

BBTechnics Baltic OÜ

E-80

EM-Serv AS

E-42 C-106

C-107

V-18

Baltic TK Group OÜ

B2-24

B2-30

Icy Getec OÜ Intelivent OÜ

D-40 E-18 D-17 B2-10

J. F. Amonn SRL

C-99

C-12

Janere OÜ

E-01

E-24

JapEst Group OÜ

B1-04 B2-02a

JepRent OÜ JUNG Vilnius UAB

B1-12 B2-06 C-39

B1-01

KAESER Kompressorit Oy

C-66

Eesti filiaal

V-11

E-58, V-22

Kandsa OÜ

V-29

Beam Baltic OÜ

C-104

EMÜ maaehituse ja veemajanduse

Karu Katus OÜ

E-06

Begin OÜ

B2-17

õppetool C-71

Katuselahendused OÜ

B1-01

Benders Baltic Nord OÜ

B1-06

Enerest OÜ

C-101

Katusemaailm OÜ

C-73

Bestair Kaubandus OÜ

C-93

Energo Veritas OÜ

D-29

K-Flex Polska SP.Z.O.O

E-07

Besthouse OÜ

B2-11

Energogen OÜ

D-26

Kindling Cracker

B2-22

Biodom 27 SIA

V-12

Entroc Invest OÜ/Go&Wax

E-75

Kingspan Insulation OÜ

C-80

BL Tehnika OÜ

D-10

Erek OÜ

C-07

Kipsivalu OÜ

E-89

Boatsauna/Rono Design OÜ

V-32

Eritex Invest OÜ

C-01

Klaasplast OÜ

D-36

Brubakken Eesti OÜ

V-21

Esakoda MTÜ

E-76

Kliimaseade OÜ

D-13

Cerbos OÜ

D-16

Esco AS/ Weckman Eesti

C-36

K-Majad OÜ

C-97

E-19

Espak AS

Cewood SIA Chiller Oy CityStock OÜ

E-05

FEB AS

V-15

C-51, fuejee E-34

Kodukolle LT OÜ Kominox OÜ

C-72 B2-07

Filter Express OÜ

D-15

KoneitaCom Estonia OÜ

B2-12

Finest Technologies Oy

D-30

Korstna Ekspert OÜ

C-106

Danfoss AS

D-42

First Step OÜ/Varustaja 24

Dealership OÜ

B2-13

FixFas OÜ

Dambis Eesti OÜ

Deksteel SIA Delfi AS

E-70 B2-18

E-37

V-17

Krimelte Tempsi OÜ

C-88

C-101

Kukkumiskaitse OÜ

C-28

Flexovent OÜ

D-34

Kärcher OÜ

D-21

Floorin AS

C-60

Küttemeister OÜ

D-28

9


EESTI EHITAB

Lasita Aken AS

C-92

Puhastid OÜ/ECCUA

D-33

Sternoberg OÜ

E-64

Lasita Maja AS

V-08

Puhastusimport OÜ

E-61

Stopnoise OÜ

E-71

Layher Baltic UAB

C-28

Puidumeister C-47

Sunair Ventilatsiooniseadmed D-09

LED House OÜ

B2-23

Pumeko AS

C-48

SungateSecurity OÜ

Ledshop OÜ

B2-08

Puukeskus AS

C-32

Sunluna Trade OÜ

B2-20

Ledvance Oy

C-95

Puumarket AS

C-37, C-53

Superservice Innovation OÜ

B2-02

Leovira UAB

C-29

Pärnu Graniit OÜ

Lokaator OÜ

C-49

Päästeamet

Systemair AS

C-75

LRF Private OÜ

D-02

Raitwood Puiduterminalid/Rait AS C-50

T&O Ehitus OÜ

E-86

Majad.ee C-34

Rake AS

C-06

Tallmac Tehnika OÜ

E-41

Makserv OÜ

E-45

Ramudden OÜ

V-04

Tamec Trade OÜ

E-46

C-56

Malmerk Klaasium OÜ

V-25 B2-21

V-20

Säästvad Ehituslahendused OÜ C-58

RCM Baltic/Vahendustehnika OÜ C-94

Teiprol OÜ

E-29

MAN Baltic OÜ

B2-04

Recticel Insulation

B1-08

Tektum OÜ/FAKRO

C-24

Marupes Metalmeistars JSC

B2-26

REIB OÜ

B2-05

Texoblock SIA

Masinateenus OÜ

C-105

Reideni Plaat AS

C-04

Therm OÜ

B1-03 C-46

Mass AS

C-25

Renniekspert OÜ

D-37

Thermaflex Izolacji SP.z.o.o

E-25

Mendali OÜ

C-13

Respo Haagised AS

E-35

Thermomaja OÜ

C-86

Metal Disain OÜ

E-63

Revonia Keldrikoda/

Mexin Baltic OÜ

C-26

Helares Consult OÜ

C-71

Miridon OÜ

Timbeco Woodhouse OÜ

B1-11

E-85

Toolstrade OÜ

E-84

Riwega Srl

C-76

Traidenis UAB

Mobiled Estonia OÜ

V-09

Rotho Blaas Baltic SIA

E-38

Tööinspektsioon

B2-27

Moderator OÜ

V-24

Rubex OÜ

C-45

Uninaks AS

B1-09

Moller Auto Tallinn AS

E-33

Ruukki Products AS

C-21

Uponor Eesti OÜ

V-41

Saaremaa Saunad OÜ

V-19

WARMUP D-38

B1-07

Waterproofing Technologies OÜ E-73

Mona Wood OÜ

C-31

D-23

Monier OÜ

B1-18

Sakret OÜ

Movek Grupp OÜ

D-03

Sanera OÜ

E-83

Watex Ltd

D-39

Muinsuskaitseamet

C-58

SB Keskkütteseadmed OÜ

D-20

VBH Estonia AS

C-57

Männiku Saekoda OÜ

C-98

SBM Fastwood OÜ

C-70

Wedi GmbH

C-32

Naps Solar Estonia OÜ

E-36

Siedle

C-40

Velt Ekspert

E-31

Nate NM OÜ

D-18

SIGA C-63

Velux Eesti OÜ

Nelissen Eesti OÜ

B1-15

SigmaSystems OÜ

E-04

Vertex Systems Oy

Niczuk Metall-PL Sp. J

E-62

C-23 C-103

Silmani Elekter AS

C-20

Wexl Grupp OÜ

C-55

NIMO E-26

Silts Nams SIA

C-83

Wienerberger AS

B1-17

Nordfix OÜ

E-03

Simeri Estonia OÜ

E-90

Viking Window AS

C-02

Nortverk OÜ

D-14

Simpson Strong-Tie

E-88

Villeroy & Boch Gustavsberg Oy

OneWood OÜ

C-90

Since Design OÜ

C-58

Eesti filiaal

Paroc AS

B1-16

Sindelkatuse OÜ

C-08

Vilma AB

Penosil Eesti OÜ

C-54

Sinear OÜ

B1-10

Plastor AS

D-22

Skano Fibreboard OÜ

E-57

Smart Walls OÜ

PlastRex Europe OÜ

C-42

WILO Eesti OÜ

D-19

C-33

Vilpros Pramone UAB

C-30

E-21

Windberg OÜ

Politesna UAB

D-05

SmartEST Baltics OÜ

B2-01

Vitalight Projekt OÜ

Priore OÜ

B1-02

Solar4you OÜ

D-04

Äripäev AS

Prits OÜ

E-20

Soojuskeskus OÜ

D-12

Procurator Eesti OÜ

E-44

Soome Maja OÜ

C-38

Profexpo OÜ

D-41

Sponge Blasting

E-81

Prokliima OÜ

D-31

Spraytec OÜ

E-82

ProVan OÜ

E-23

SSI Schaefer SIA

C-81

10

C-100

Ysse OÜ

C-10 B2-09 B2-06a C-11


Tolmu- ja veekindlad pöördlaserid (IP67), tegevusulatusega kuni 600m • Smart Target/Smart Target Lock funktsioonid. • Vastuvõtja, millel kiire püüdmise funktsioon. • Automaatne kõrguse monitooring. • Vastab ISO 17123-6 standardile. • Horisontaal ja vertikaalkasutus. • Töötemperatuur -20...+50OC. • Kaugjuhtimispult.

Telefonimüük 6511 222; www.wuerth.ee/esindused

Tallinn: Liimi3a, Peterburi tee 81, Veerenni 51• Assaku: Vana tartu mnt 85•Laagri: Linamäe tee 2 Haapsalu: Tallinna mnt 80 • Jõgeva: Tallinna mnt2e • Jõhvi: Jaama49 • Keila: Paldiski mnt 35 • Kuressaare: Kalevi põik 1 • Kärdla: Kõrgessaare mnt 45d • Narva: Vahtra 5 • Paide: Pärnu 126 • Põlva: Jaama 16d • Pärnu: Savi 3 • Rakvere: Niine 4a • Rapla: Kastani 6 • Sillamäe: Kesk 6 •Tartu: Riia 175, Turu 51 •Valga: Metsa 21 • Viljandi: Reinu tee 23 • Võru : Pikk 21


EESTI EHITAB 2018

Teabe-, nõustamis- ja koolitusürituste kava Eesti Näituste messikeskuses KOLMAPÄEV, 4. APRILL 13.00 Rahvusvahelise ehitusmessi Eesti ehitab 2018 pidulik avamine Toimumiskoht: C-hall 11.00–13.30 Seminar: Tuletõkke- ja suitsuklapid ja suitsuluugid Lektor: Reggy Mortier, RF-Technologies NV/SA, Belgia Korraldaja: S.F.P. Group Toimumiskoht: A2 seminariruum 11.00–16.00 Ehitusala koolitus: Katuseaiad, käidavad katused, liiklusega koormatud katused. Koolitus projekteerijatele, arhitektidele, inseneridele, ehitusettevõtjatele Ajakava: 11.00–14.00 Rohekatuse kujundus ja ehitus. Rohekatusesüsteemid Ekspluateeritavate katuste tehnilised lahendused Dreenimattide, kaitsekihtide, eritarvikute kasutamine ekspluateeritavates katustes 14.00–16.00 Ekspluateeritavate katuste projekteerimine ja ehitamine Eestis: vead ja tagajärjed Käidavad katused arenenud Euroopas: konstruktsiooni- ja sõlmlahendused Tavapärase ja pööratud katuse ülesehitused ekspluateeritavates katustes Loengute vaheajad jooksvalt. Pärast loenguid arutelu ja kohvilaud Lektorid: Peter Kafonek (Holland) ja Alo Karu(Eesti) Korraldaja: Ehitusala OÜ Info ja registreerumine: www.ehitusala.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum 11.00–17.00 Töötuba: Küttelahendustest Küttelahenduste erinevused Pottseppade nõustamine Korstnapühkimine Korraldaja: MTÜ Eesti Pottsepad Toimumiskoht: Stend C-59

12.00–14.00 Seminar: Industrial air purification systems (Tööstuslikud õhupuhastamislahendused) Fresh air – clean air. Is fresh air also a clean air? Seminar toimub inglise keeles Lektor: Matti Leppänen Korraldaja: Nate NM OÜ Toimumiskoht: B2 seminariruum

Korraldaja: Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit ja Ehituskeskus Info ja registreerimine: info@katuseliit.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum

14.00–17.00 Eesti IKT-klastri ja puitmajaklastri koostööseminar Korraldaja: IKT Klaster Toimumiskoht: A2 seminariruum

11.00–17.00 Töötuba: Küttelahendustest Küttelahenduste erinevused Pottseppade nõustamine Korstnapühkimine Korraldaja: MTÜ Eesti Pottsepad Toimumiskoht: Stend C-59

NELJAPÄEV, 5. APRILL 10.00–16.00 Fassaadipäev Ajakava: 10.00 Registreerumine 10.30–11.00 IFD uus 2017. a fassaadi juhendi ülevaade (EVS standard 2019) – Enno Rahuoja, EKFML 11.00–11.45 Quality inspection statistic from FI before old C-panel facade renovation. Kvaliteedikontroll enne vanade raudbetoonist paneelmajade renoveerimist, Soome statistika – Toni Pakkala, Soome Fassaadiliit 11.45–12.30 Fassaadi ehitusfüüsika – Targo Kalamees, TTÜ 12.30–13.00 Kohvipaus 13.00–13.30 Metall-liidete ja sandwich-paneeli kinnitustarvikud, “Euroopa hindamisdokument” uus EAD (2016) – Enno Rahuoja, SFS 13.30–14.00 Isover ja Gyproc välisseinte lahendused – Indrek Sniker, SG Ehitustooted 14.00–14.30 Krohvitavad ja tuulutatavad fassaadilahendused Kingspan toodetega (Kooltherm lambdaga 0,020 W/m·K) – Viktor Koplus, Kingspan Insulation 14.30–15.00 Aasta Katus 2017 autasustamine 15.00–16.00 Pidulik lõpetamine

11.00–15.00 Eesti pottsepad MTÜ üldkoosolek Korraldaja: Eesti Pottsepad MTÜ Toimumiskoht: A2 seminariruum

12.00–13.30 Seminar: Timber Structures (Puitkonstruktsioonid) Specific aspects of timber frame design using metal connectors History of metal connectors for timber structures Introduction to metal connectors Connections with connectors, calculation example Common design and installation mistakes Basics of timber frame design Failure mechanisms of timber frame structures Continuous load path design concept Solutions for prefabricated timber frame houses Seminar toimub inglise keeles Korraldaja: Strong-Tie Sp. z.o.o. Toimumiskoht: B2 seminariruum 14.00–15.00 Töötuba: Roomatt ja lubikrohv Lühikoolitusel õpitakse krohvimiseks ette valmistama puitpindasid, paigaldama roomatti ja rooplaati puitpindadele, peale kandma esimesi krohvi- ja viimistluskihte Räägitakse traditsioonilise lubikrohvi positiivsetest omadustest ning juhitakse tähelepanu krohvimistehnikate nüanssidele

13


EESTI EHITAB Koolitaja: Kermo Jürmann, MEISTRI/Säästvad Ehituslahendused OÜ Korraldaja: loodusmaterjalide pood MEISTRI Info ja registreerimine: www.ehituslahendused.ee/koolitused Toimumiskoht: Stend C-58 14.00–16.00 Seminar: Kuidas valida õhufiltrit, et saada hea sisekliima? Eestis kehtiv ainuke õhufiltrite standard ISO 16890 Energiamärgised õhufiltritel (märgiseta filtri kasutamine on palju kallim, kui filter ise maksab) Lektor: Marko Poogen Korraldaja: Nate NM OÜ Info ja registreerimine: info@camfil.ee Toimumiskoht: B2 seminariruum 16.00–16.45 Seminar: Innovaatilised materjalid efektiivseks heliisolatsiooniks Käsitletakse heliisolatsiooni probleeme projekteerimisel ja ehitusel ning nende lahendamisvõimalusi akustiliste toodete abil ZIPS. Karkassita süsteemi ruumi lisaheliisolatsiooni jaoks SoundLine-dB. Heliisolatsiooni tripleks, karkass-vooderdus vaheseinte ja ripplae jaoks Shumoplast. Heliisoleeriv tasanduskiht ebatasaste vahelagede jaoks Lektor: Alexander Boganik, tehniline direktor, Acoustic Group Korraldaja: Stopnoise OÜ Toimumiskoht: A2 seminariruum REEDE, 6. APRILL 10:00–18:00 Seminar: Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda? Päeva juhib Ragnar Kuusk Ajakava: 10.00–10.10 Tervituskohv (registreerimine) 10.10–10.30 Sissejuhatus ESAKODA 8. tegevusaastat tähistavale seminarile, energiasäästlik mosaiik – Ragnar Kuusk, MTÜ ESAKODA 10.30–10.55 Elamute rekonstrueerimine ja energiatõhususnõuded. Regina Michaelis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse valdkonna juht 10.55–11.20 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ülevaade – Vaike Murumets, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik 11.20–11.45 2018 KrtS praktiline rakendamine – Andry Krass, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige 11.45–12.00 Kohvipaus

14

12.00–12.25 Taastuvenergia valdkondade väljakutsed Eestis – Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht 12.25–12.50 Päikeseenergia kasutamisest. Andres Meesak, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 12.50–13.15 Liginullenergiahoonetest – Jarek Kurnitski, TTÜ professor 13.15–13.40 SmartEnCity projektist – Kalle Virkus, Tartu Regiooni Energiaagentuur, energeetikaekspert 13.40–14.00 Lõunapaus 14.00–14.45 Soojuspumbad ja energiakaevud – Tarmo Eerik, Ait-Nord OÜ esindaja, Eesti Puurkaev OÜ 14.45–15.10 Aereco siseõhuniiskusel automaatselt reguleeruv ja Ventsi soojustagastusega sundsissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid – Karl Sooväli, S.F.P.Group OÜ 15.10–15.35 VVV – ventilatsioon vastavalt vajadusele – Viljo Kaul, Termex OÜ 15.35–16.00 Päikeseenergial töötav ventilatsiooni- ja küttepaneel – Pärt Põldemaa, Ventpanel OÜ 16.00–16.15 Värskendav paus 16.15–16.40 Lahendused küttesüsteemide renoveerimiseks – Marko Moring, Danfoss AS, müügijuht 16.40–17.05 Päikeseküttelahendused. Eerik Kaste, Anrebell OÜ, tehniline konsultant 17.05–17.30 Päikeseenergiast elektrienergia – Ander Pukk, Naps Solar Estonia OÜ 17.30–17.55 Korterelamute renoveerimine: rahaline- ja energiasääst –Lembit Ida, Bravoberg OÜ, korruselamute müügijuht 17.55–18.00 Kokkuvõte, seminaril osalejate tänamine kutsetega messikülastuseks Korraldaja: ESAKODA MTÜ ja koostööpartnerid Registreeru: kuuskragnar@gmail.com või omanikud@omanikud.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum 11.00–17.00 Töötuba: Küttelahendustest Küttelahenduste erinevused Pottseppade nõustamine Korstnapühkimine Korraldaja: MTÜ Eesti Pottsepad Toimumiskoht: Stend C-59 14:00–15.30 Seminar: Tegijalt tegijale! Tuleohutus, kvaliteet ja uudsus tööstuslikult viimistletud puitmaterjalides Puumarket, Puidukoda ja ESSVE esitlevad: Tuletõkketooted ja uued voodri- ja põrandalauad RUSTIK Õlitatud terrass ja õige terrassikruvi valimine ESSBOX – kinnitusvahendite transpordisüsteem professionaalile

Korraldaja: Puumarket AS Toimumiskoht: A2 seminariruum 14.00–15.00 Töötuba: Loodusvärvid Traditsioonilised ja looduslikud värvid, nende positiivsed omadused. Hea loodusvärvi koostisosasid. Tutvustatakse värvimistehnikaid erinevatele aluspindadele, vajalikke tööriistu ja vahendeid. Koolitaja: Kati Männik, Maalermeister ja Hea Maja Pood Korraldaja: loodusmaterjalide pood MEISTRI Info ja registreerimine: www.ehituslahendused.ee/koolitused Toimumiskoht: Stend C-58 LAUPÄEV, 7. APRILL 10.00–17.00 Vivendi töötoad lastele Vivendi puidu- ja paberistuudio töötoas meisterdatakse puidust ja paberist esemeid. EV100 raames saavad lapsed meisterdada endale puidust lipumasti, mille masti saab uhkelt lehvima tõmmata Eesti lipu. Puidust on võimalik meisterdada ka lindude pesakaste. Paberist saab voltida palk- ja moodulmaju. Töötoad on tasuta. Korraldaja: Vivendi Koolituskeskus Info: www.vivendi.ee Toimumiskoht: B2 seminariruum 11.00–16.00 Töötuba: küttelahendustest Küttelahenduste erinevused Pottseppade nõustamine Korstnapühkimine Korraldaja: MTÜ Eesti Pottsepad Toimumiskoht: Stend C-59 12-00–12.45 Seminar: Päikesepaneelide lahendused eramajadele Korraldaja: Energogen OÜ Toimumiskoht: A2 seminariruum 14.00–15.00 Töötuba: Roomatt ja lubikrohv Praktilisel lühikoolitusel õpitakse krohvimiseks ette valmistama puitpindasid, paigaldama roomatti ja rooplaati puitpindadele ning peale kandma esimesi krohvikihte ja viimistluskihte Räägitakse traditsioonilise lubikrohvi positiivsetest omadustest ning juhitakse tähelepanu krohvimistehnikate nüanssidele. Koolitaja: Kermo Jürmann, MEISTRI/Säästvad Ehituslahendused OÜ Korraldaja: loodusmaterjalide pood MEISTRI Info ja registreerimine: www.ehituslahendused.ee/koolitused Toimumiskoht: Stend C-58


EESTI EHITAB

Juan Bautista Frigerio:

Raha nappus pole õigustus halvale arhitektuurile Kohtun maailma ühe juhtiva arhitektuuribüroo Foster + Partners arhitekti Juan Bautista Frigerioga enne betoonipäeva algust 14. märtsil. Mehel on ette näidata muljetavaldav pagas töid ja projekte alates Wembley staadionist ja Ammani rahvusvahelisest lennujaamast kuni Buenos Airese uue raekojani, mis on pälvinud rahvusvahelisi auhindu. TEKST: KADRI TAMM MEEDIAPILT OÜ

Kui tuleb jutuks, et raha võib seada piirid ja lõpptulemust mõjutada, on Frigerio vastus kiire ja kindel: raha ei saa olla vabandus halvale arhitektuurile. Pole vaja raha, et teha häid lahendusi. „Kui on raha, saad teha võib-olla ambitsioonikamaid projekte, kuid heal arhitektuuril ei ole mingit pistmist kasutatud raha hulgaga, vaid loomingulisusega,“ kinnitab ta ja lisab, et raha seab küll piirid, kuid sealt edasi alles algab töö, et leida lahendus. Vahel võib jõuda nii isegi parema tulemuseni, kuna raha kasutatakse vaid oluliste asjade jaoks. 16

Lõpetasite Buenos Airese ülikooli aastal 1992. Tänaseks on sellest 26 aastat. Mida on see aeg kaasa toonud arhitektuuris? Jah, lõpetasin ülikooli 90ndate alguses. See oli aeg, mil arhitektuuris oli märksõnaks funktsionaalsus ja selle kõrval jäi üsna vähe ruumi erinevate vormidega katsetamiseks. See on suurim muutus: tänapäevases n-ö mainstreamarhitektuuris pööratakse suurt rõhku erinevate vormide kasutamisele ilma, et selle taga oleks loogilist põhjendust. Samuti on muutused ühiskonnas mõjutanud arhitektide loomingut: avalikus hoones planeeritakse enam ruumi meelelahutusele, siin jookse-

vad välja erinevad ilu- ja moetrendid. Kokkuvõttes on moodne arhitektuur muutunud enam kui mina ise. Olen endiselt veendunud, et hooned peavad täitma oma ülesannet. Kui me suudame neid panna toimima inimeste heaks, on tegemist hea arhitektuuriga. Teil on olnud põnev karjäär. Olete projekteerinud hooneid, mis on pälvinud mainekaid auhindu. Mis on olnud suurim väljakutse ja põnevaim töö? Keerukuse, mõõtmete ja ka tehnoloogiliste lahenduste osas on meelde jäänud Wembley staadioni ehitamine. Inimeste arv, kelle tegevust pidin koordineerima ja


Juan Bautista Frigerio pärast õnnestunud esinemist betoonipäeval. Foto: Raivo Tiikmaa

Arhitektid on alati pidanud olema head läbirääkijad ja vahel tuleb teha ka kompromisse.

läbi rääkima, oli selle projekti puhul väga suur. Buenos Airese raekoja projekt oli teistpidi põnev. Me võitsime selle konkursi, kuid ei kohtunud oma kliendiga kordagi. Nii proovisime n-ö ridade vahelt lugeda, mõista projekti lähteülesandest, mida klient tegelikult tahab. Kuna tegemist oli ehitus-projekteerimishankega, siis palkas meid ehitusfirma. Tavaliselt tekib siin huvide konflikt: arhitekt soovib väljapaistvat arhitektuurilist lahendust, mis oleks ka viimistletud kvaliteetselt, ehitaja aga soovib teha hoone valmis hästi, kuid piisava kasumiga. Meil tekkis töö käigus palju vaidlusi, kuid kokkuvõttes on see näi-

de väga õnnestunud koostööst. Ehitaja hindas meie tehtud lahendust ja meie omakorda saime aru, et nad pidid hoone ehitama valmis kiiresti ja mõistliku hinnaga. Hea arhitektuur sünnib koostööst, enesekesksusest pole siin abi. Arhitektuuris jooksevad kokku väga paljud erinevad huvid ja arhitekti ülesanne on neist terviklik hoone kujundada. Arhitektid on alati pidanud olema head läbirääkijad ja vahel tuleb teha ka kompromisse. Milline on olnud teie suurim kompromiss? Ühe elamuhoone projekti arendamise käigus Argentinas muutus turuolukord. Algselt olid majja

17


EESTI EHITAB planeeritud suured korterid suurte sisehoovidega, mis mängisid hoone välisilme juures olulist rolli. Korterid olid aga liiga suured, keegi poleks neid tol hetkel ostnud ja me pidime muutma nii hoone välisilmet kui ka sisemist struktuuri. Arhitektina pead asjadel minna laskma. Hoone pole kunagi valmis, kuni see pole valmis ehitatud. Ja mõnikord võibki olla tunne, et mingi muudatus rikub kõik ära, kuid vahel võivad muudatused projekti isegi paremaks muuta. Ka inimesed elavad aina enam digimaailmas ning avalik ruum täitub digilahendustega. Kas jääme ajale jalgu, kui me nende muudatustega kaasa ei lähe? Moodne arhitektuur kasutab uusi lahendusi projekteerimisel, samuti on tehnoloogia sisse murdnud materjalide tootmisse. 3Dprintimine võimaldab disainida

väga keerulisi detaile ning neid ka kiiresti ja täpselt toota. Asjade uus esitlemise ja tegemise viis on loonud täiesti uutel alustel mõtlemise. Tehnoloogia on muutnud näiteks viisi, kuidas me disainime: täna kasutame disainiprotsessis virtuaalset reaalsust. Olete õppinud-elanud-töötanud erinevates riikides. Mida on andnud erinevate keskkondade, reeglite nägemine? Olen elanud Buenos Aireses, Londonis, Bostonis ja New Yorgis. Eelkõige on see andnud oskuse teha koostööd erinevate inimestega. See on õppimine, kuidas ühendada ja köita erinevaid inimesi. Inimesed elavad küll oma kohalikus kontekstis, kuid aina enam kerkib pinnale ka laiem maailm, suur rahvusvaheline võrgustik, kuhu kuuluvad väga erinevad inimesed, kes jagavad samu väärtusi.

Foster + Partners peakontor asub Londonis, nii teen töid nii Argentinas kui Londonis. Samas on huvitavaid projekte käimas nii Panamas, Brasiilias, Tšiilis kui Kolumbias. Kuigi oleme suur rahvusvaheline firma, siis proovime töötada võimalusel alati kohalike inseneride ja arhitektidega. Nii õpime üksteiselt kõige enam. Mis projektid teil praegu töös on? Täna on suur teema see, kuidas liikuda taastuvatel energiaressurssidel põhinevate lahenduste poole. Samuti tegeleme kosmosetemaatikaga. See ei ole täna enam fiktsioon, et otsime uut ruumi väljaspool meie oma planeeti. Teeme koostööd nii NASA kui Euroopa Kosmoseagentuuriga. Seega ulmekirjandus saab reaalsuseks kiiremini kui me seda täna arvame.


Kes on olnud teie suurimad õpetajad ja mida nad on teile kaasa andnud? Olen töötanud nüüdseks 17 aastat ettevõttes Foster + Partners. On olnud lugematul hulgal huvitavaid projekte, kohtumisi väga paljude uute ja huvitavate inimestega. Kui töötad sellise ettevõtte jaoks, pead end kogu aeg harima ja täiendama, et tipus püsida. Samuti on mind palju mõjutanud mu oma lapsed. Nad on väga loomingulised, nõudlikud ja esitavad palju väljakutseid. Nii et mõlemad, heaks lapsevanemaks ja professionaaliks olemine, need on väga suured väljakutsed. Millise arhitektina te end kümne aasta päras ette kujutate? Ma ei tea, mida ma teen järgmisel nädalal, sellele on väga raske vastata. Ma soovin, et oleksin lõpule viinud Argentinas mõned suured projektid, mis on tä-

Fassaaditelling hind alates 16 €/m2

na algamas ja tagasi Londonis või New Yorgis. Selleks, et ise kasvada, peaksin mõne aja pärast edasi liikuma. Keskkond ja sealsed reeglid mõjutavad alati. Kui erinev on teha projekte erinevates paikades? Argentina on väga hõredalt asustatud maa, 1/3 rahvastikust on koondunud pealinna ja veel paari linna. See on justkui linnaarhitekti ideaal. Me usume, et mõistlik on olemasolevate linnade tihendamine, seda muidugi viisil, millest võidaksid ka inimesed. Peame mõtlema, kuidas luua linnadesse uut majanduskeskkonda, mis võimaldaks inimestel ära elada ja teistpidi säilitada linnadest väljaspool olevaid väärtuseid. Täna raiutakse metsi, kuna inimesed vajavad raha ja see on neile eluliselt vajalik. See ei peaks nii olema. Sama kehtib ka Eesti pu-

hul: teil on palju metsa säilinud ja on väga tähis seda hoida. Mis mulje jättis Teile esimese õhtuga Tallinn? Esimene mulje oli, et siinses kliimas võib täiesti ära jäätuda – ellu igatahes jäin. Jõudsin käia Telliskivi Loomelinnakus: piirkond, mille funktsioon on tänaseks muutunud ja erinevalt varasemast on see avatud linnarahvale. Meil on sarnane kogemus Buenos Airese sadamapiirkonnaga, see oli mahajäetud majadega militaarpiirkond, mis nüüd on linnale tagasi võidetud. Tänaseks on saanud sellest finantskeskus, mis asub otse linnasüdame kõrval. Vanu hooneid ei tohikski vaadata kui pühamuid, vaid kui elavaid organisme, neile tuleb anda uusi funktsioone ja nii neid elus hoida. Kui disain on hea, siis inimesed kohanevad kiiresti ja võtavad hoone omaks.


EESTI EHITAB

Juan Bautista Frigerio

Üsna varsti pärast valmimist 2015. aastal muutus Buenos Airese raekoda linna arhitektuuriikooniks ja on võitnud palju tähelepanu ning mainekaid auhindu. El Aleph residents pälvis 2012. aastal RIBA rahvusvahelise elamuehituse auhinna. Juan Bautista Frigerio oli vastutav nii projekteerimise kui ehitamise eest.

Õppis arhitektuuri Buenos Airese ülikoolis, mille lõpetas aastal 1992. Aastal 1995 asus elama New Yorki ning töötas arhitektuuribüroos Gabellini Associates ja Kohn Pederson Fox. Keskendus suurte jaekaupluste projekteerimisele. 1996. aastal jätkas õpinguid Harvardi Ülikoolis. 1998. aastal omandas magistrikraadi arhitektuuri ja linnaruumi kujundamises, MAUD. Kuni 2000. aastani töötas arhitektina arhitektuuripraksises Machado and Silvetti Associates. Alates 2001 seotud ettevõttega Foster + Partners (2008. aastast partner Ladina-Ameerikas). Olulised projektid: Wembley staadion Lääne-Kowlooni kultuurikvartal (2002) Bexley Business Academy, mis oli 2004. aastal Stirling Prize nominentide hulgas Queen Alia rahvusvaheline lennujaam, mis võitis 2006. aastal Cityscape Architectural Review Awards auhinna transpordikategoorias El Aleph residents, mis pälvis RIBA rahvusvahelise elamuehituse auhinna 2012. aastal Buenos Airese raekoda, mis on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas American Planning Association Sustainable Building Project auhind 2015. aastal ning RIBA auhind International Excellence 2016. aastal.

20


REKLAAMTEKST

Kare vesi võib tekitada palju pahandust Kare vesi on sage külaline Eesti kodudes ning põhjustab mitmeid probleeme nii kodumasinatele kui ka küttesüsteemidele. Näiteks Tartu piirkonnas on keskmine veekaredus 9,525,2 saksa kraadi (DH). Onnineni vee- ja kütteseadmete kliendihalduri Margus Poolakese sõnul võiks joogivee karedus olla vahemikus 3-5 saksa kraadi. „Kõik, mis on normist üle, tekitab katlakivi. Ehk siis seadmed, näiteks pesu- ja nõudepesumasin, kohvimasin, kraanikausid, ventiilid ja isegi küttesüsteemid ummistuvad ning sealt edasi tekivad nende kasutamisel probleemid. Lihtne viis, kuidas oluliselt vähendada katlakivi tekkimist ja kuidas säästa oma kodutehnikat ja küttesüsteeme, on kasutada veepehmendajat,“ selgitab Poolakese.

AUTOMAATIKAT TÄIS SEADE Onninenis müüdav Onnline veepehmendi tööpõhimõte on tegelikult lihtne – vesi suunatakse läbi anuma, mis sisaldab spetsiaalset vaigugraanulit. Vees olevad kaltsium- ja magneesiumsoolad seotakse vaiguga. Veepehmendi anumas oleva soola abil pestakse vaiguanumasse kogunenud soolad veepehmendi regeneratsiooni ajal välja ning suunatakse kanalisatsiooni. Vaigu regeneratsiooni ehk läbipesu tsüklite arv sõltub vee karedusest ja tarbitava vee kogusest. Teatud aja tagant tuleb seadmele lisada ka spetsiaalset veepehmendussoola. Onnline veepehmendaja on väga kompaktne ning see tuleb lisada veesüsteemi pärast peen- ja rauafiltrit. „Eesti vees on väga palju rauda ja kui selle osakesed satuvad vaiguanumasse, rikuvad need süsteemi tööd ning vaigugraanul tuleks asendada uuega juba peale paari aastat. Mõistlik on enne veepehmendi soetamist teha veeanalüüs, et selgitada välja millist veetöötlusseadet üleüldse vaja on,“ sõnab Poolakese.

koduseadmesse, kuid kuna katlakivi ladestub ka mujal, siis see probleemi tegelikkuses ei kõrvalda. Alles viimases hädas mõeldakse sellele, et võibolla on probleem vee kareduses ning seejärel hakatakse leidma süsteemsemat lahendust.“ Kui inimene otsustab veepehmendaja kasuks, siis paigaldamise pärast muretsema ei pea. Seadme paigaldab Onnineni koolitatud ekspert, kes kliendiga otse ühendust võtab.

VEE KAREDUSE TABEL Pehme

0…1 mg-ekv/l

0…2,8 °DH (GER)

Mõõdukalt pehme

1…2 mg-ekv/l

2,8…5,6 °DH (GER)

Nõrgalt kare

2…3 mg-ekv/l

5,6…8,4 °DH (GER)

Mõõdukalt kare

3…4 mg-ekv/l

8,4…11,2 °DH (GER)

Kare

4…6 mg-ekv/l

11,2…16,8 °DH (GER)

Väga kare

> 6 mg-ekv/l

> 16,8 °DH (GER)

1 saksa kareduse kraad (1° DH) on karedus, mille põhjustab kaltsiumoksiid kontsentratsiooniga 10 mg/l (0,143 mmol/l) Allikas: http://eestivesi.ee/vee-kareduse-tabel/

Poolakese hinnangul tuleb seadme paigaldamisel kindlasti jälgida, et näiteks aias kasutatav vesi võetakse enne veepehmendit. „Taimede kastmiseks ja auto pesemiseks ei ole vaja kasutada pehmendatud vett. Kui neid toiminguid teha veepehmendajast tuleva veega, koormab see liigselt filtrit, mis tähendab, et seade nõuab tihedamat hooldust ja soolade lisamist.“

KASU NII PINDADELE KUI KA TEHNIKALE Pehmem vesi tähendab pikemat eluiga köögi-, majapidamis- ja ka kütteseadmetele ning väiksemat ajakulu pindade küürimisel. „Pehmem vesi ei koorma seadmeid ja hoiab ära mitmete võimalike kahjustuste tekke. Kuna vesi jätab kuivades vähem plekke nii pindadele kui ka nõudele, on ka vähem koristamist ja puhastamist.“ Poolakese sõnul paljud inimesed ei tea, et mitmete koduseadmeid puudutavate probleemide taga on kare vesi. „Kui inimestel läheb mõni koduseade rikki, viiakse see remonti, kus selgub, et probleemi põhjustab karedast veest tekkiv katlakivi. Järgmise sammuna lisatakse vett pehmendavaid kemikaale

Onnline New veepehmendaja hoiab katlakivi joogiveest eemale.

Võtke ühendust meie spetsialistidega, kes aitavad leida parima lahenduse teie veevärgile: katlalahendus@onninen.com.

ONNINENIST: Onninen pakub töövõtjatele, tööstusele, riiklikele organisatsioonidele, tehniliste toodete müüjatele ja tarnijatele laiaulatuslikke materjali- ja infovoo lahendusi. Oleme Soome ettevõte, mis tegutseb alates aastast 1913. Onninen kuulub Kesko gruppi.


EESTI EHITAB Valga vanalinna rekonstrueerimine esinduslikuks linnaruumiks: töö peaks valmima selle aasta augusti lõpuks. Lahenduse arhitektid on Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost Franchi Associati. Uus keskväljak kerkib linna südames paika, kus praegu on tühermaa. Väljakule rajatakse ka väike abihoone, kus on avalik WC, väljaku teenindamiseks vajalik teisaldatava inventari ladu ja rendipind.

VALGA

Linnasüdamed Eesti juubeliaastaks valmivad paljud uued linnakeskused – ja just nii hakkavad need välja nägema juba sel aastal.

TAPA

Tapa. Mulluseks suurimaks ehitustööks Tapa vallas ja linnas kujunes linna keskosa ümberkujundamine: ehitati ümber tänavad, rajati kõnniteid ja parklaid, korrastati kirikupark ja paigaldati valgustus, lisaks ehitati kultuurikoja kõrvale laste mänguväljak. Rajati kaasaegne tänavavalgustus ja lahendati sademevete ärajuhtimine. Täielikult korraldati ümber bussijaama liikluskorraldus. Lõpetada on jäänud vaid haljastustööd ja ehitada mõningad jalgteed pargis luteri kiriku ja kultuurikoja ümbruses.

22


VÕRU

Võru linna keskväljak on aja möödudes turuplatsist pargiks muutunud, nüüd aktiviseerib taastatav väljak linnasüdame melu. Villem Tomiste projekteeritud Seminari väljakul on kasutatud võru motiive nii platsi kui mööbli disainimisel. Turuletid, taimekastid, tuulevarjud, istepingid, varjualused, valgustid, purskkaev saavad olema ainulaadsed. Väljak valmib 2019. aasta mais.

uues kuues Sillamäe. 2017. aastal rekonstrueeris Sillamäe linn ühe oma pärlitest ja kõige väärikamatest tänavatest – Mere puiestee oma laia allee, ajalooliste elementide ja avatud ligipääsuga merele. Puiestee keskseks elemendiks on ajalooline lehtla ja ilus arhitektuuriline ansambel mere ääres. Samuti selgus järgmise suurprojekti rahastamise otsus – Sillamäe rannapromenaadi ehitamine, mis valmib 2021. aastaks. Samal ajal on plaanis reisisadama ning Sillamäe väikesadama valmimine, mis loovad terviku.

SILLAMÄE

23


EESTI EHITAB

Rapla linna keskväljaku arhitektuurivõistluse võitis arhitekt Siiri Vallneri kavand märgusõnaga „Holly“. Uus reljeefse pinnaga keskväljak rajatakse kahele poole Tallinna maanteed kultuurimaja naabrusesse, kus kohtuvad Rapla rohelise telje olulisemad liikumissuunad. Heledate betoonist plaatidega kaetud väljak saab olema väikelinnale sobivas mastaabis ning peaks mõjuma lõpetatuna ka praegu, mil väljaku ümber esialgu veel hooneid ei ole. Ka keskosa detailplaneering koostati võistlustöö alusel ja sellega nähti väljaku ümber ette ka sobivas mastaabis hoonestus.

RAPLA

Põlva keskväljaku ideevõistluse võidutöö “Puulinn” autorid on Egon Metusala, Kaie Kuldkepp ja Helen Rebane ning see oli detailplaneeringu koostamise lähtematerjaliks. Ala detailplaneeringu koostas AB Artes Terrae OÜ ja detailplaneering omakorda oli üheks projekteerimise aluseks. Valmiva keskväljaku arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse projekti autoriks on Stuudio 2 arhitektid Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Egon Metusala ning väljak saab valmis juba tänavu suve alguseks.

PÕLVA

24


VÄIKE-MAARJA

Väike-Maarja plaanib keskväljaku ehitust: parkimisalade ja kõnniteede väljaehitamine parandab liikluskorraldust ja tagab parema ligipääsu ettevõtetele ja asutustele. Loodetakse, et arendus suurendab võimalusi uute kaubanduse, toitlustuse ja teeninduse sektoris tegutsevate ettevõtete lisandumiseks. Väljakule soovitakse püstitada ka Georg Lurichi monument. Sobivaima lahenduse leidmiseks tehti aastaid ettevalmistustöid. Konkreetsem tegevus algas 2013.aastal, mil Kamp Arhitektid OÜ poolt koostati Väike-Maarja keskväljaku ümberkujundamise eskiisprojekt. Seda eskiisprojekti laiendati lisaks Väike-Maarja aleviku keskväljaku vahetus läheduses paiknevatele looduslike tiikide ümbrusele ning kutsuti appi OÜ Kivisilla.

Tõrva keskväljak rekonstrueeritakse täielikult ning sinna ehitatakse uus bussijaama hoone. Samuti avatakse vaade ja ligipääs Veskijärvele ning rajatakse paisjärve äärde linna sümbolehitusena tõrvaahi. Tööde käigus tsoneeritakse senine suur väljak väikelinnale sobilikumateks väiksemateks väljakuteks ning rajatakse senisest rohkem haljastust. Tõrva keskväljaku rekonstrueerimisprojekti konkursi võitis lahendus nimega „Mulgi kuurort”, autoriteks Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must.

TÕRVA

Foto: Ragnar Vutt

25


EESTI EHITAB

Linnakeskuste valmimist toetas EAS

E

AS toetas uuenevaid linnakeskuseid piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse raames, et muuta linnakeskuste avalik ruum ettevõtlusele atraktiivsemaks. Osade toetatud projektide puhul on seos ka EV100 sündmustega: need saavad valmis juubeliaastal, näiteks Tõrva keskväljak. „Samas on projektide valmimine juubeliaastal pigem boonus, mitte eesmärk omaette. Toetust on projektid saanud maakondade taotlusvoorude ajakavadest lähtuvalt,“ sõnas EAS-i juhatuse liige Sigrid Harjo. „Mitmed toetusotsused oleme teinud alles käesoleval aastal, näiteks Kärdla ja Rakvere linnasüdamete projektid. Samas on hea meel, et oleme saanud rahastada ka projek-

te, mis on eelnevalt läbinud Eesti Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuurikonkursi. See annab neile olulise lisaväärtuse, sest ruumiplaneering on koostöös spetsialistidega läbi mõeldud.“ EAS on tänaseks kokku toetust andnud 12 linnakeskuse projektile summas ligi 18,5 miljonit eurot. Kõige olulisemaks kriteeriumiks toetuse saamisel oli eeldus, et linnakeskuse avaliku ruumi kaasajastamine looks uusi ettevõtlusvõimalusi. Nii sai maksimaalse hindega (4) hinnata projekte, mille tulemusena tekib linnasüdamesse vähemalt 30 uut otsest ja/ või kaudset töökohta ning arendusega kaasnevad ettevõtete täiendavad erainvesteeringud linnasüdamesse vähemalt 50% toetuse väär-

EAS hindas:

projekti põhjendatust ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele projekti prioriteetsust tegevuskavas, selle jätkusuutlikkust projekti ettevalmistuse kvaliteeti, eelarve põhjendatust, kvaliteeti ja kuluefektiivsust projekti teostatavust ja kindlustatust organisatsiooniliste ressurssidega.

tuses (kolme aasta jooksul projekti lõppemisest). „Samuti on oluline, et piirkond kujuneks projekti mõjul linna tõmbekeskuseks ning muutuks atraktiivseks ajaveetmise kohaks elanikele ja piirkonna külastajatele,“ tutvustas Sigrid Harjo otsuste tagamaid.

Bluebeam arendab kvaliteetset ja samas lihtsasti kasutatavat PDF lahendust, keskendutakse ehituse ja arhitektuuri valdkonnale.

Bluebeam Revu – nutikas töötamine PDF failidega, mis viib koostöö uuele tasemele! PDF failide: loomine | redigeerimine; märkuste lisamine | failide kokku tõstmine; võrdlemine, muudatuste automaatne tuvastus.

KASUTAJASÕBRALIK TÖÖKESKKOND KÄEPÄRASED MÄRKUSTE LISAMISE TÖÖRIISTAD INNOVATIIVNE MÄRKUSTE LAEGAS „Tool Chest“ MAHTUDE, MÕÕTUDE VÕTMINE PLAANILT KOOS AUTOMAATSE SALVESTUSEGA

Tarkvaral on tänaseks rohkem kui miljon kasutajat. Tasuta 30-päevane prooviversioon www.arucad.ee kodulehelt

REAALAJAS KOOSTÖÖ BLUEBEAM STUDIO ABIL

AruCAD Süsteemid OÜ | Lõõtsa tn 4, Tallinn | www.arucad.ee | arucad@arucad.ee, +372 6306 551


mira 3650 multipox

Plaatide kinnitamiseks ning vuukimiseks

100% hĂźgieeniline Vee- ja kĂźlmakindel Kulumiskindel Kemikaalikindel

Kahekomponentne epo Vuugi laius 2-12 mm 7 värvitooni 3 kg pakend


www.rockwool.ee

7

erinevat programmi ja kalkulaatorit

>160

BIM-mudelit .rvt ja .ifc vormingus

>200

CAD-joonist ja -sĂľlme

Moodsa elu saladused

ROCKWOOL Eesti

10 aastat


Puitmajatootjad ekspordivad julgelt LAURI KIVIL EESTI PUITMAJAKLASTRI JUHT

A

lates 2011. aastast on puitmajasektori kasv olnud keskmiselt 5–10% ning 15 miljonit eurot aastas. Erandina paistis silma 2015. aasta, mil väga suure hüppe tegi Rootsi turg ja sellest suurenes kogu sektori eksport ca 28%. Möödunud aasta oli puitmajatootjatele stabiilne: kasv on mahult sarnane sektori keskmisele ehk 15,6 miljonit eurot, kuid protsentuaalselt väikseim kasv viimasel seitsmel aastal. Uued turud Meie puitmajatootjate peamised sihtriigid on endiselt Norra ja Rootsi, kuid mõlema riigi krooni kurss on langenud ning prognoositakse mahtude langemist Norra turul. Eurotsooni riikides valmistatud toodete hind kliendile on märkimisväärselt tõusnud ning meie konkurentsivõime võrreldes kohalike tootjatega vähenenud. See sunnib otsima alternatiivseid turge, et riske hajutada ja tulevikus jätkusuutlikult toimetada. Lisaks Skandinaaviasse ja Põhjamaadesse eksportimisele kaardistavad Eesti puitmajatootjad potentsiaalset turgu Prantsusmaal, suure elamukriisi käes olevat Iirimaa turgu ning samuti Hiinas ja Jaapanis tegutsemist. Prantsusmaa ehitustraditsioon on endiselt kivipõhine ja puidust hoonete ehitamise trend visa kasvama. Samas on näha entusiasmi puidu kui ehitusmaterjali propageerimisel ning rahvusvahelise koostöö edendamisel. Riiklikul

15,6

miljonit eurot oli mullu puitmajatootjate kasv, mis on sarnane sektori keskmisele. tasandil on puitmajade ehitamine olnud seal üks prioriteetidest juba ca 10 aastat ning loodetakse teistele puitmaju soosivatele riikidele järele jõuda. Positiivsele trendile aitavad kaasa riiklikud meetmed, uued keskkonna- ja energiatõhususe nõuded ning tõusev teadlikkus. Viimastel aastatel on allkirjastatud muljetavaldav hulk projekte uute puidust kõrghoonete ehitamiseks, kusjuures puidust suuremahulisi projekte on pea igas Prantsusmaa suures linnas. Kogemused Skandinaavias Kuigi oleme Eestis suured eksportijad, on paljude riikide turupotentsiaal meie jaoks meeletu ning peame leidma võimalusi, kuidas neist mahtudest veelgi suuremat osa saada: 2017. aasta andmetel eksportisid Eesti tootjad puitmaju Skandinaavia ja Saksamaa kõrval näiteks Prantsusmaale (üle 17,4 milj euro), Iirimaale (ligi 0,74 milj eurot), Fääri saartele ja Taani (5,3 milj eurot) ja Jaapanisse (1,9 milj eurot). Element- ja moodulmaju eksporditakse peamiselt Skandinaaviasse, aiamajade suur turg on Saksamaa, palkmajad lähevad

Norra ja Lääne-Euroopa riikidesse, samal ajal on Eesti käsitööpalkmajad väga hinnatud Prantsusmaal ja masintoodetud palkmajad Jaapanis. Koduturg ja seadusandlus Eestis on täna registrisse kantud 245 ettevõtet (EMTAK 16232), kelle tegevusalaks on kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine. Eesti puitmajasektor pakub tööd ca 3000 inimesele. 2016. aasta numbriga võrreldes on sama valdkonnaga tegelevate ettevõtete number märgatavalt kasvanud ja on näha, et ettevõtteid lisandub eelkõige elementmajade tootjate gruppi. See on muutnud ettevõtete vahelise konkurentsi päris teravaks. Kokkuvõttes on elementmajade tootmine võrdluses käsitööpalkmajadega jätkuvalt kasvuteel: toodetavate puitmajade peamised kasutusvaldkonnad on elu- ja avalikud hooned, majad pürivad üha enam kõrgustesse ning korterelamute konstruktiivne lahendus on reeglina puitkarkass või CLT. Seega saab see sektor mahtude osas kiiremas tempos kasvada. Samal ajal on karmistuvad energiatõhususnõuded puitkarkasshooneid tehaslikult tootvatele ettevõtetele olemuslikult sobivad, sest õhupidavuse- ning termograafiatestid on element- ja moodulmajatootjate tootearenduse loomulik osa ning kvaliteetsete projekteerijate ja hoonete valmistajate koostöös on nõuete täitmine jõukohane.

29


EESTI EHITAB

Puitmajade eksporditurg

Puitmajatootjate väljakutsed Stabiilse kasvu ja heade tulemuste tõttu on oluliselt kasvanud konkurents Eesti puitmajasektoris, loodud on arvukalt uusi ettevõtteid, kelle peamine eksportturule sisenemise strateegia on parema hinna pakkumine. See on tekitanud sarnase olukorra üldehitussektoriga, kus peatöövõtjatel on lihtne partnerit vahetada. Meie tootjatele tähendab see, et kliendi jõupositsioon ning tugev konkurents nii Eesti oma ettevõtete kui peamiste konkurentriikide tootjate vahel võimaldab majatootjaid väga lihtsalt üksteise vastu välja vahetada, projekte vaidlustada. See paneb keerulisse olukorda paljud ennast varem turul kindlalt tundnud ettevõtted. Ülisoodsa hinnaga majade pakkujad moonutavad elamu reaalse hinna kujunemise põhimõtteid ning eksitavad kliente.

2017, eksport kokku 318 miljonit eurot

Trend ja erisus meie peamistest konkurentsriikidest on ka väga kiire keskmise palga kasv, mis sunnib ettevõtteid tegelema aktiivsemalt tootearenduse ja tehnoloogilise innovatsiooniga, et liikuda tööjõumahukuselt suuremale automatiseeritusele. Tugev konkurents platsiehitajatega – nähtus on tingitud tarbija vähesest teadlikkusest ja mõjutab otseselt läbi ümbrikupalkade riigi maksulaekumist. Konkurentsis püsimiseks on vajalikud mahukad investeeringud tootmisseadmetesse ja tehnoloogiasse. Insenertehniline tööjõukriis sektoris. Kohaliku turu konkurentsivõimet pärssivad tegurid: tootmissisendite hinnatõus, oskustööjõu puudus, täistööhõive ning vananev elanikkond.

6

6

211

31

6

%

7

176

17

23

Norra

Prantsusmaa

Rootsi

Island

Saksamaa

Taani

Holland

Itaalia

Soome Suurbritannia Allikas: statistikaamet

PUUKESKUS ESINDAB NÜÜD EESTIS: KÄHRSI JA KARELIA PARKETID JA CEMBRITI TSEMENTKIUDPLAADID TTÜ pereühiselamu

Norde Centrum

puukeskus@puukeskus.ee | tel 605 4930 | www.puukeskus.ee


REKLAAMTEKST

Kuidas leida raha suuremateks väljaminekuteks Kui kodu vajab remonti, auto väljavahetamist või ees ootab mõni muu suurem väljaminek, siis on üsna keeruline vajalikku raha korraga kokku koguda. Lahenduseks on kulude hajutamine pikema perioodi peale. Coop Panga kinnisvarafinantseerimise äriliini juht Karin Ossipova selgitas, et näiteks kodu remontimiseks kasutatakse peamiselt kahte laenuvõimalust: väikelaenu ja kinnisvara tagatisel laenu. Millise lahenduse kasuks otsustada, sõltub vajamineva summa suurusest. Väikelaenu eeliseks on see, et laenu võtmiseks ei pea omama tagatist. Väikelaen sobib eelkõige väiksemate või keskmiste kulutuste katmiseks ja ootamatuteks väljaminekuteks. Lisaks remondikulude katmisele võetakse väikelaenu sageli ka kasutatud auto ostmiseks, mööbli või kodutehnika

soetamiseks. Laenu summa on üldjuhul kuni 15 000 eurot ja tagasimaksmise periood maksimaalselt 6 aastat. Laenates remondikuludeks näiteks 5000 eurot kolmeks aastaks intressiga 12,9%, tuleb igakuiselt tagasi maksta ca 170 eurot. Nii saab remondiga kohe alustada, aga kulud jagunevad pikema perioodi peale. Kinnisvara tagatisel laen on mõistlik lahendus kinnisvaraomanikule, kes soovib rahastada suuremat väljaminekut. Tagatisega laenu intressid on reeglina tunduvalt madalamad, kui tagatiseta laenudel. Kinnisvara tagatisel laenu kasutusvõimalused on väga laiad ega piirdu üksnes eluaseme ostuga. Laenu võib kasutada näiteks eluaseme renoveerimiseks, kinnisvara ostmiseks, uue köögimööbli ja kodutehnika soetamiseks või muude suuremaid kulutusi nõudvate unistuste elluviimiseks.

Kinnisvara tagatisel laenu intressid ei ole üldjuhul terveks laenuperioodiks fikseeritud, vaid sõltuvad Euriborist. Laenusumma on enamasti kuni 100 000 eurot ja tagasimaksmise tähtaeg oluliselt pikem, kui tagatiseta laenul. Kinnisvara tagatisel laenu pikem tähtaeg võimaldab igakuised maksed taskukohasena hoida. Kinnisvara tagatisel laenu taotlemine võtab veidi kauem aega, sest esitada tuleb rohkem dokumente, sh kinnisvara väärtuse eksperthinnang. Peale laenuotsuse saamist järgneb lepingu sõlmimine, notariaalne hüpoteegi seadmine ja seejärel laenu väljamakse. Näiteks, kui laenata kinnisvara tagatisel viieteistkümneks aastaks 25 000 eurot intressiga 5%+6 kuu Euribor, tuleb fikseeritud maksegraafiku puhul igas kuus tagasi maksta ca 198 eurot.

Tabelis on toodud erakliendilaenude täpsem võrdlus: väikelaen

kinnisvara tagatisel laen

tagatis

tagatist ei ole vaja

tagatiseks on kinnisvara

milleks sobib

universaalne igaks otstarbeks sobiv laen näiteks: kodu remont kasutatud auto ost reisimine ootamatud kulutused

laenuvõtja otsustab laenuraha kasutuse ja levinumad valdkonnad on näiteks: kodu remont kinnisvara ost pikale reisile minek köögimööbli või kodutehnika ost ettevõtluskulud muude unistuste elluviimine

tagasimakse periood üldjuhul

6 kuud kuni 6 aastat

5 kuni 20 aastat

eelis

lihtne ja kiire taotlemisprotsess, tagatist pole tarvis

soodsam intress ja kulude jagunemine pikema perioodi peale

Nii väikelaenu kui ka kinnisvara tagatisel laenu pakub ka Coop Pank. Tingimustega saab tutvuda www.cooppank.ee või lähimas Coop Panga kontoris.


EESTI EHITAB

Korterelamute kompleks Norras Tønsbergis üldpinnaga 8606 m2. Arhitekt on Steinar Andreassen (Spir Arkitekter AS) ja inseneritöö Kodumaja Projekteerimise OÜ.

Kodumaja

EstNor

Aasta tehasemaja parimad palad Aasta tehasemaja žürii ees seisis raske ülesanne vaagida 20 tootja poolt esile tõstetud 40 kandidaati ja leida parimad: tänavu esitati konkursile nii bussipaviljone kui saunamajasid, nii korruselamuid kui laohooneid. Toimetus valis välja neist 7 – siit nad tulevad!

32


Finnlog OÜ 111,7 m2 suuruse üldpinnaga suvemaja asub Läänemaal. Hoone arhitekt on Liis Sagadi ja insener Aivar Praake. Foto: Marina Suvoroff

Finnlog Kortermaja Norras üldpinnaga 1225 m2. Arhitektuur NSW AS (Norra) ja insener on Kristjan Tepner (EstNor OÜ).

Viimsi vallas asuv eramu üldpinnaga 179 m2. Tootja: HH Prefab OÜ, arhitekt HH Prefab OÜ, Rait Kallus. Insener: Indrek Mäe.

HH Prefab 33


EESTI EHITAB

Aiamaja Smart asub Tartumaal. Huuden OÜ toodetud tillukese aiamaja üldpind on 4,7 m2. Arhitekt ja insener on Martti Kalamees.

Huuden

Tagurpidimaja Tartus. Tootja Q-Haus Baltic OÜ. 150 m2 hoone arhitekt on Indrek Taukar ja insener Tõnu Kattai.

Q-House Baltic

Welement

Welement AS toodetud büroohoone üldpind on 450 m2 ja see asub Tartus. Arhitekt on Roomet Raig ja insener Aili Animägi.

34


Kogu saunateadus ühest kohast! Saunamaailma kaubamärk on tõsiste saunasõprade hulgas tuntust kogunud 1998. aastast alates. Oleme võtnud eesmärgiks saunakultuuri edendamise ja arendamise selliselt, et kaetud oleks kõik saunaga seonduv. Usume, et keskendumine vaid ühele valdkonnale on see, mis pakub klientidele kindlust, positiivset ostuelamust ning garanteeritud kvaliteeti. Meie teadmised ning pikaajaline kogemus võimaldavad täna pakkuda professionaalset abi ja nõustamist mistahes saunateemadel - alates projekteerimisest (s.h 3D projektid) lõpetades sisustamise, vanade saunade renoveerimise ning erinevate “saunahaiguste” ravimisega. Saunamaailm on Baltikumi suurim saunatoodete ja -tarvikute maaletooja ning edasimüüja. 20-aastase tegutsemisaja jooksul oleme saanud usaldusväärseks partneriks nii juhtivatele saunakaupade tootjatele üle maailma kui ka ehitusettevõtetele. Saunamaailma tooted ja teenused vastavad kõige nõudlikuma kliendi vajadustele ning võimaldavad ehitada või sisustada väga erinevaid

Saun on elustiil

saunu. Kvaliteetse ja kiire saunakogemuse garanteerivad valmissaunad, materjale ning sisustust leiab nii harrastus- kui ka professionaalne ehitaja. Tootevalikust võib leida kaasaegseid SPA lahendusi, valgustussüsteeme, mööblit ja igapäevaseid sauna-aksessuaare. Sisekujundust, projekteerimist, ehitusteenuseid või ehitusalast nõustamist pakub ehitusja disainiosakond. On rõõm tõdeda, et lisaks hobiehitajatele leiavad meie juurde järjest enam tee ka elukutselised ehitajad ning projekteerijad. Kvaliteetse ja kestva sauna ehitamine nõuab spetsiifilisi teadmisi, suur osa tarkusest tuleb kogemusega. Neile, kel kogemusi napib, anname hea meelega nõu kogu projekteerimis- ja ehitusprotsessi jooksul. Samuti pakume lepingulistele koostööpartneritele erisoodustusi ehitusmaterjalide ja toodete osas. Kui mõelda suurelt, siis tahame jõuda niikaugele, et vähemalt Eestis ei oleks ühtegi „haiget“ ega halvasti ehitatud sauna.

saunamaailm.ee fb: saunamaailma

ehitame

Küsi oma ehitusettevõttele ärikliendi soodustust ja koostööpakkumist!

+372 621 5559 ehitus@saunamaailm.ee


EESTI EHITAB

Puitmajaliit tunnustas tegijaid

E

esti Puitmajaliit annab möödunud aasta silmapaistvate tegude eest välja aunimetused puitmaja sõber 2017 ja aasta tegija 2017. „Arendamisest ja laienemisest rääkides on silmatorkav Eesti Puitmajaliidu liikme Harmet OÜ tegevus. Harmeti juhatuse esimehele Toomas Kalevile otsustasime anda Aasta tegija 2017 aunimetuse,“ lausus Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Kaarel Väer. Toomas Kalev on olnud 2017. aastal avalikkuses valdkonna kõneisik ning uue tehase ehitamise ja selle kogemuse jagamise kaudu on ta turundanud kogu valdkonda nii Eestis kui välisturgudel. Harmet OÜ on kasvanud Eesti suurimaks puitmajatootjaks. Lisaks toob puitmajaliit puit-

Puitmajaliidu Aasta tegija 2017, Toomas Kalev, võtmas vastu auhinda. Foto: Jelena Rudi

maja sõbra tiitli kaudu välja sektorit ja selle liikmeid toetanud organisatsiooni või asutuse. Seekord tõusis esile Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. „Läbi EAS-i klastrite arendamise programmi oleme saanud ellu viia mahukaid ja kulukaid tegevusi, mis toetavad tulevikus Eesti puitmajatootjate konkurentsivõimet,“ kinnitab Väer ja tõi näitena välja sertifitseerimisprotsessi, kus klastriprogrammi kaudu taotleb üle 10 puitmajatootja ühiselt ETA ja CE-sertifikaate. Samuti tõstab ta esile EAS-i ekspordisuunitlusega tegevusi, näiteks erinevatel turgudel ekspordinõunike olemasolu või messikülastuste ja kontaktreiside korraldamist.


MEISTRIKLUBI LIIKMETELE

Elektritööriistadele ja aiatehnikale

garantii 5 aastat!

Garantiitingimused: www.bauhof.ee

Meisterlik valik!


EESTI EHITAB

Üdini puidune

Barrus

Võrumaal asuva AS Barrus kontori sümpaatne lahendus teeb au puidule kui ehitusmaterjalile: hoone sai eripreemia ka aasta puitehitise konkursil. TEKST: LIIVI TAMM FOTOD: ANDRUS KANNEL

38


Puitkonstruktsioon, hööveldatud laudisega kaetud fassaad, soojades toonides siseviimistlus – loogiline ja sobiv valik puiduvaldkonna ettevõtte kontoriks.

„Varem asusid meie kontorid kolmes kohas. Kasvasime ettevõttena ja vajasime rohkem pinda, samuti leidsime, et uus kontorihoone aitaks luua meeskonnatunnet ning ettetulevaid küsimusi kiiremini lahendada,“ kirjeldab AS Barrus juhatuse liige Andres Linnasaar uue kontori saamislugu. „Asja kolmas külg on see, et siin Võromaal ja Setomaal on insenerid väga väärtuslikud. Ka meie inseneridest ca 30% käib Tartust tööl. Mugav kontor on teiste seas üks asi, millega neid motiveerida.“ Kontori asukohavalikul peeti nõu kõigi osapooltega: mõeldi, kuidas lahendada väravast sisenemine nii, et tulija ei peaks läbi tootmisettevõtte kõndima ja kui-

das peaks välja nägema sissesõidutee logistika. „Hoone ehitas OÜ Selista Ehitus, projekteeris ROK Projekt OÜ: Karmo Tõraga oli eelnevalt juba mitu projekti edukalt läbitud,“ tutvustas Linnasaar partnereid. Puitkonstruktsiooniga hoone toob esile materjali ilu Barruse uus hoone on puitkonstruktsiooniga, ruume planeerides arvestati ka väikese kasvuvaruga – seda on hetkel arvestatud ca 25% ja kui vaja, saab hoonele ka ühe tiiva juurde ehitada. Arhitekt Karmo Tõra sõnutsi oli suurema puitkonstruktsioonil hoone loomine väärt võimalus: „Väärtustasime selle hoonega

puitu kui materjali. Barrus on puiduettevõre ja siia sobib puitkonstruktsiooni kasutamine.“ Tõra kinnitusel oli lähteülesandes tulevase kontorihoone asukoht tootmise kõrval, arhitektuurse lahenduse juures arvestati Lõuna-Eesti kuppelmaastikuga: „Maja on jalgadel, et anda kontoris viibijale ülevaate, mis toimub kõrval asuval tootmisalal. Kui oleksime planeerinud hoone ühekordsena, oleksid palgisorteerimisliin ja ladustamisplats hakanud hoonet ja vaadet varjutama.“ Linnasaare sõnutsi mõeldi põhjalikult läbi ruumide planeering. „Esimesel korrusel on tootmine ja müük, mis jagunevad laias laastus kolme üksusesse: palgi ost, sae39


EESTI EHITAB

Sekretäriletti ilmestab puitmosaiik.

on puit ka sisekujunduses olulisel kohal – liimpuidust postid, lintakna paled, puitkomposiitlaed, kus ehedalt eksponeeritud just alumine puidune pind, kesksesse koridori toodud kommunikatsioonid, mis on varjatud puidust ripplaega, puitmosaiikseinad sekretärileti taga.

materjali tootmine ja müük ning komponendi tootmine ja müük. Seejuures on komponendi müük eraldatud saeveskist klaasseinaga – nii ollakse ühtaegu eraldatud, ent samas säilib visuaalne kontakt,“ kirjeldab Linnasaar. „Teisel korrusel on end sisse seadnud raamatupidaja, juhatus, IT-osakond, lisaks asuvad siin nõupidamiste ruumid – ühesõnaga, need üksused, kes vähem liiguvad.“ Puidu eksponeerimine nii laes kui seinamaterjalina Kaks hoonet läbivat plokki on jagatud kaheks tiivaks keskse koridoriga, mille otstes on klaasfassaad. See muudab hoone pikitelgepidi visuaalselt läbinähtavaks – hoone keskel seistes näeb aknast välja vaadates suisa nelja ilmakaarde. „Taotlus oli luua niimoodi läbipaistvust ja kergust,“ sedastab Tõra. Barruse tegevusalale kohaselt

40

Lustakad visuaalid markeerivad klaasvaheseinu.

Hööveldatud laudisest fassaad püüab pilke Puidune on ka hoone fassaad – see on ebatraditsiooniliselt kaetud hööveldatud laudisega, jättes pisut kareda mulje. „Tuleb au anda nii tellijale kui ehitajale, kes niisuguse lahenduse ette võtsid ja hästi ära tegid,“ kiidab Tõra. Barruse uus kontor valmis plaanitud ajaga, kuigi graafik oli päris kiire: hoone projekteerimine ja ehitus võtsid kokku umbkaudu aasta. Tõra sõnutsi on ta lõpptulemusega igati rahul. Tundub, et rahul on ka tellija.


Linnast väljas tööjõudu raske leida

A

S Barrus juhatuse liige Andres Linnasaar tunnistab, et Võru linnast 7 km väljas olev asukoht sunnib pingutama, et tööjõudu jätkuks: „Kui kuulen teles poliitikuilt, et maale on vaja luua töökohti, siis see on kõik ju hea mõte, ent eelduseks on hea infra ja elamist maal peab toetama ka teenuste olemasolu. Praegu on maal tööd, ent ei ole inimesi. Oluline on tagada regiooni areng ja sellesse panustada. Küsimus ja palve ei ole selles, et andke ettevõtjaile näiteks 2 miljonit. Et inimesed tuleksid siia elama, vaatavad nad ka seda, kuidas nad saavad liikuma ja seda, kui kaugel nende lapsed hakkavad koolis käima nii põhikoolikui gümnaasiumiastmes.“ Ettevõte teeb omaltpoolt seda,

80%

Barruse toodangust eksporditakse. mida oskab. „Oleme oma töötajate transportimiseks pannud igapäevaselt käima 3 erabussi. Maksame kinni laste huviringid, toetused pulmade, sündide, ka kurbade sündmuste puhul, liitusime Sport ID-ga, toitlustame töötajaid kolm korda päevas,“ loetleb ta. Lõviosa Barruse toodangust eksporditakse – 80% läheb otse ekspordiks ja ka ülejäänud 20% osas on ostjaiks eksportijad. Mul-

lu avati harukontor ka Taanis, et saaks müüa otse ja ilma vahendajateta, seal realiseeritakse ca kolmandik toodangust. Barruse põhiturg on Skandinaaviamaades, Suurbritannias, aga ka vanas Euroopas. „Näiteks Taani müüme rohkem aknakomponente ja see on keeruline turg, sest ka toode on keeruline: me ei saa sinna müüa lihtsalt puidust tükki, sest kvaliteet on väga oluline. Et konkureerida, soetasime röntgenpalgisorteerija, et jälgida puidu tihedust, lülipuidu osakaalu. Kvaliteedi- ja tarnenõuded on seal väga kõrged,“ kirjeldab Linnasaar. „Meie ettevõtte suunitluse osas on kasvav ka Norra ja Rootsi turg – oleme spetsialiseerunud keerukamatele toodetele.“

KUJUNDA UNISTUSTE VANNITUBA ACO - disaintoode soodsa hinnaga!

ACO Easyflow trapid

Hind alates 29.90

Uued mudelid alates aprillist!

• soodne hind! • lihtne • integreeritud hüdroäärikuga trapikõrgendused

Lai valik disainreste • plaaditav rest • hügieeniline • kuivamiskindel

ShowerStep liist- täiuslik viimistlus

ACO Easyflow trapid – terviklik süsteem Allahindlus

-20%

Showedrain E+

Küsi ACO tooteid FEB kauplustest!

Tutvu meie toodetega www.aco.ee Lisainfot küsi telefonil 688 9439 *Tellitavate toodete tarneaeg on üks nädal


Ainulaadne valik Premium sillutus- ja müürikivid

KE

LDR I KE VAD

RU

ODUS TUS

DUSE M

SO

AA

UUDIS! Luoto betoonkivid – loodusest inspireeritud. Rustikko müürikivid – lihtsalt paigaldatavad.

Piano kivi – moodne klassika Ruduse Maakelder – kelder 1 päevaga

www.rudus.ee

Tel: 63 49 560

rudus@rudus.ee

01

.03-0 05.201 1.

8


Teeme ehitaja elu lihtsamaks

Parim valik vundamendi, seina või vahelae valamisel on Unustage armatuuri projekteerimine, ostmine, transport ja paigaldus – kõik need tööd võite asendada Armix kiudbetooniga. Armix betooni projekteerimine või tavaarmatuuri asendamise projekteerimine TASUTA.

ARMIX betoon KIIRE

LIHTNE

SOODNE

GRANIITKILLUSTIK Tallinna laos püsivalt saadaval suures valikus eri värvitoonide ja terasuurusega killustikke teedeehituseks, haljastamiseks, betooni tootmiseks. Olete oodatud tutvuma meie valikuga Tallinnas, Ketta tn 5.

Rudus AS

Tel 6 349 560

rudus@rudus.ee

www.rudus.ee


EESTI EHITAB

Kinnisvaratehinguga kaasnevad maksud üldjuhul ei ole selleks mitte kogu müügihind.

EVELIN KANTER

ARCO VARA JURIIDILISE OSAKONNA JUHT

URMAS USTAV

ADVOKAADIBÜROO LEXTAL PARTNER/ VANDEADVOKAAT

M

aksud tuleb läbi mõelda juba kinnisvaratehingu planeerimisel ehk aegsasti enne seda, kui hakata notariaega sättima. Füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute (äriühingute) poolt kinnisvara omandamisel ja võõrandamisel kehtivad erinevused. Füüsiliste isikute puhul omavad tähtsust tulumaksuga maksustamisega seotud küsimused ja juriidiliste isikute puhul ennekõike käibemaksuga seotud küsimused. Mida loetakse elukohaks? Inimese jaoks, kes ei teosta kinnisvaratehinguid äritegevuse raames tulu teenimise eesmärgil, vaid seonduvalt oma elukohaga, on kõige olulisem küsimus tulumaksu maksmise kohustus. Üldjuhul on igal füüsilisel isikul üks kord kahe aasta jooksul õigus müüa oma kinnisasja, mida ta kasutas alalise elukohana, ilma et tekiks kohustust maksta tulumaksu. Edasi läheb aga pisut keerulisemaks. Elukohana kasutamine on formaalselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses defineeritud, ent reaalsuses faktiliselt sisustatav õigusmõiste, mille osas tihti eksitakse. On laialt levinud müüt, mille kohaselt võluravimiks on rahvastikuregistris konkreetse kinnisasja kuuks-kaheks enda elukohana registreerimine ning – voila! – probleem lahendatud. Ei ole. Elukohana faktiline kasutamine (või mittekasutamine) tuleneb elulistest asjaoludest ning tuleb maksumaksjal vaidluse korral ka endal tõendada. Kui korteriomandi omanikku näeb majarahvas heal juhul korra aastas ühistu koosolekul, ent üürnikud regulaarselt sil-

44

Ei tasu loota, et maksuja tolliametil ei ole ressurssi seesuguste küsimustega tegeleda. ma hakkavad (ja ärgu omanikud arvaku, et valvsad naabrid tähele ei pane), saab omanikul olema äärmiselt keeruline tõendada eluruumi faktilist kasutamist oma elukohana. Küll on võimalik tõendada eluruumi kasutamist oma elukohana, kui töö- ja elukoht on erinevates geograafilistes punktides ja liikumis- ja elamisformaat jagunebki näiteks Tallinnas töötamise ja nädala sees ööbimise ning Tartus elamise ning nädalavahetustel elamise vahel. Juhendis esitatakse kriteeriumid Maksu- ja tolliamet on välja andnud juhendi, mis on kättesaadav lingil https://www.emta.ee/et/ tulu-deklareerimine/vara-voorandamine/kasulik-teave/tulumaksukohustus-vara-voorandamisel. Juhend selgitab täpsemalt ka kriteeriumeid, millise põhjal selgitatakse välja inimese poolt konkreetse kinnisasja kasutamine oma (alalise või peamise) elukohana. Lisaks sätestab tulumaksuseadus rea juhtumeid, kus vara, sealhulgas kinnisasja, võõrandamisest saadavat tulu ei maksustata (nt suvila või aiamaja võõrandamist, kui see on olnud inimese omandis üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 ha). Mõistlik eeltöö on asjakohane siingi. Juhtumiks, kui maksuvabastus ei kohaldu, on ometi oluline kindlaks teha tulumaksuga maksustatav tulu –

Maksustamise tingimused Tulumaksuseaduse § 37 lg 1 kohaselt on tulumaksuga maksustatavaks kasuks vara võõrandamisel soetusmaksumuse ja müügihinna vahe (kinnisasjade vahetamise korral lähtutakse nende turuhinna võrdlusest). Soetusmaksumuse alla arvestatakse ostuhind, omandamistehingu kulud, ise ehitamise korral ehituskulud jms – taas on mõistlik tutvuda eelosundatud lingil kättesaadava juhendiga, vältimaks segadust ja õigusriske. Oluline on kulude tõendatavus, st paberimajandust vältival moel naabrimehest ehitusspetsialistile käestkätte tasu meetodil makstud kulud kuludena arvesse ei lähe, kuna nende tõendamine on keeruline. Mõistagi eeldab maksustamine, et soetamismaksumuse ja müügihinna vahe on positiivne ehk on tekkinud kasu. Seega negatiivse saldo korral tulumaksu küsimust ei tõusetugi. Soetamismaksumuse juures on oluline silmas pidada elus tihti tehtavat viga – eriti lähikondsete vahelistes suhetes antakse kinnisomand üle kinke teel, sama probleem tõusetub pärimise teel omandatud kinnisasja puhul. Nimelt on sellistel juhtudel üldjuhul omandaja jaoks soetusmaksumus 0 ehk vara võõrandamise korral on maksustatavaks kasuks kogu müügihind. Sellist olukorda – mis olemuslikult tundub ebaõiglane, ent reaalsuses siiski eksisteerib – on taaskord mõistlik ja võimalik, mõeldes enne tehingu tegemist paar sammu ette. Soovitame ka spetsialistiga nõu pidada: omaenese tarkusest on sageli kasu üksnes esmapilgul, hilisem vaev ja kulu võib aga olla kordades suurem ja tagajärjed negatiivsemad, kui enda tarkusele lootes kokku hoiti.


EESTI EHITAB

Naturaalne kanepisoojustus on ohutu nii inimesele kui majale. Foto: Villem Jahu

Kaasaegne valik: looduslik soojustus TARMO A. ELVISTO

SÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUSE JUHATAJA

N

aturaalsed soojustusmaterjalid – kas tegu on friikide mängumaa või ehituse möödapääsmatu tulevikuga? Ajal, mil keskkonnasõbralikkusele pööratakse kõiges meid ümbritsevas üha suuremat rõhku, on ehitusmaterjalitööstus selles vallas kohati tupikteel tammumas. Meie turul on juhtkohal soojustusmaterjalid, mis on tehislikud, põhikomponentides taastumatust ressursist sh naftast valmistatud keemiatööstuse lahendused, mis üldistavalt on kokku võetavad kahte kategooriasse: erinevad soojustusvahud ja kunstvaikudel põhinevad mineraalvillad. Tehnilised probleemid Prügina looduskeskkonda sattudes jäävad eeltoodud materjalid tuhandeteks kuni miljoneiks aastateks mittelagunevaks jäätmeks. Tuleb ka tunnistada, et valitsevate soojustusmaterjalide tootmine on väga energiamahukas ja jääke tekitav. Lisaks tekitab kunstmaterjalide kasutamine traditsiooniliste konstruktsioonide juures (rahvakeeles nn hingavate ehk teaduskeeles difuussete) erinevaid tehnilisi probleeme, mida ei ole sugugi lihtne vältida. Eeltoodu tõttu ei kvalifitseeru meil ehitusturgu ab-

46

soluutselt valitsevad soojustusmaterjalid ökomaterjalide nimekirja. Kas leiaks aga alternatiive erinevate loodusmaterjalide näol, mille puhul saame rääkida keskkonnasõbralikumas võtmes? Näiteks taastuva ressursi kasutamine, CO2 sidumine, loodusesse sulandumine, ehitise eluea lõpus võimalik komposteerumine ja hea „hingava“ (ingl. breathable) kodu loomine. Lai valik Meil enim tuntud kaasaegsed ökomaterjalide kategooriasse liigituvad soojustusmaterjalid on puitkiudvill ja -plaat ning tselluvill, naturaalkiududest soojustusplaadid, pilliroo- ja põhuplaadid, korkplaadid. Huvitavad variandid on naturaalsoojustuste alla kuuluvatest materjalidest ka lambavillaplaadid, turbaplaadid, ent et pilti mitte liiga kirjuks ajada, piirduksime siinkohal ülaltoodud taimsete taastuvressursist lahenduste analüüsiga. Mis siis on teadaolevalt naturaalmaterjalide eelisteks? Ühelt poolt n-ö maailmapäästmise aspekt, mille kohaselt talletavad nad taastuva materjalina meie keskkonnast CO2 ja seega on nende eelistamine õilis tegevus, et vähem kasutada taastumatuid ressursse. Olulisemas on nende eelis kokku võetav kahe aspektiga: esiteks asjaolu, et lisaks kunstvilladega laboris arvutuslikult leitud võrdsele soojaisolatsioonile on


Renoveerimise võimalused Isetoimuvat niiskusregulatsiooni võib eristada nii lühiajaliste ehk ööpäevaste kui pikemaajaliste ehk aastaaegade vaheldumisest tingitud niiskusrežiimi muutuste lõikes. Muidugi tuleks ka naturaalsete soojustussüsteemide kasutamisel suhtuda eesmärkide saavutamisel ülesandesse kompleksselt, lahendades erinevad konstruktsioonikihid tervikuna läbimõeldult. Räägime siinjuures sobiva aurutakistusega tuuletõkete kasutamisest või korteri sisepinna tihendamisest koos toimivate viimistluste nagu savi- ja lubikrohvidega või viimastega sarnaste omaduste plaatidest nagu nt Fermacell kips-kiudplaadid. Naturaalse kiuga soojustusmaterjalide eelised avalduvad lisaks uue planeerimisele selgelt ka vanade majade lisasoojustamisel: näiteks ei ole alati võimalik korrektselt paigaldada ettekirjutatud aurutõkkeid ja teipe. (Me räägime siinjuures tavalistest, regulaarselt õhutatavatest siseruumidest. Pesemisruumide jt kõrgendatud niiskusega ruumide puhul ei saa ainult isereguleerumisele lootma jääda ja loomulikult tuleb ka naturaalmaterjalide puhul tagada seal vajalikud isolatsioonikihid.) Mõõdukas naturaalsoojustus on oluliseks riskimaandamise kohaks ka hoonetel, kus püsivalt ei elata ja köeta, vaid tehakse seda hooajaliselt. Neis hoonetes on konstruktsioonide märgumise, mitte väljakuivamise ja selle tagajärgedest tulenev biokahjustuste oht kunstmaterjalide puhul kõrgem kui naturaalmaterjalide puhul. Seega tasuks senisest rohkem uurida materjalide tausta ja analüüsida kodu planeerimisel ka naturaalsete soojustusmaterjalide omadusi ja võimalusi.

FILTERS 24

neil märksa parem sooja- ning niiskusmahtuvus. See aitab õigesti planeerides kaasa sisekliima reguleerimisele: ühe praktilise näitena võimaldab nende materjalide eelistamine näiteks seda, et elamine suviselt kuuma katuse all liiga palavaks ei lähe. Teiseks on väga oluline naturaalsete materjalide kapillaaraktiivsus: erinevalt levinumatest kunstkiuga materjalidest ei teki külmas konstruktsioonis kastepunkti tekkides koheselt vett, vaid toimub niiskuse hajutamine. Sama omadus aitab niiskusel kliima muutudes ka kergemini välja kuivada. See on oluline, kuna soojustuskihi näol on tegu varjatud konstruktsiooniosaga ja me unustame selles toimuva kergesti niikaua, kuni biokahjustused, hallitused, seened probleemidest märku annavad. Tänu niiskuse juhtimisele ja paremale soojuse talletamisele tekib naturaalkiududega soojustusmaterjalis ja seda ümbritsevates puitkonstruktsioonis harvemini meie tervisele ja konstruktsioonidele ohtlikke hallitusi.

KODU JA KONTORI VENTILATSIOONISÜSTEEMIDELE

Õhufiltrite müük ja paigaldus. Kiire tarne, parimad hinnad! SPETSIAALNE PAKKUMINE KORTERIÜHISTUTELE! ORIGINAAL JA ANALOOG FILTRID Mudelid: KOMFOVENT VALLOX FLEXIT SYSTEMAIR SWEGON DEEKAX DANTHERM SUNAIR PARMAIR SALDA

ÕHUFILTRITE E-POOD:

www.filters24.eu info@filters24.eu, tel: 56 229 356 PAKSOL OÜ

Punane 42 – 303 Tallinn 13619 Estonia


EESTI EHITAB

Kolm populaarsemat soojustusmaterjali kaupluses Majatohter on puitmajadele puitja kanepikiuplaadid ja traditsioonilistele kivihoonetele ka seespoolseks soojustuseks sobiv Multipor.

Kaasaegsed ökomaterjalide kategooriasse liigituvad soojustusmaterjalid Eestis on naturaalmaterjalidest enim kasutatud puitsoojustus ehk puitkiudvill ja -plaat aga samuti taaskasutatud vanapaberist valmistatud tselluvill. Mõlemad variandid on olemas nii mahukindlate plaatide kui puiste kujul. Puitkiust valmistatakse nii pehmeid konstruktsiooni vahele paigaldatavaid kui ka jäigemaid, seina katteks kasutatavaid plaate. Eristada tuleks ka sisesoojustuseks ettenähtud ja väljastpoolt tuuletõkkeks kasutatavaid plaate. Lisaks on levinud ka tselluvilla vertikaalpaigaldus märgmenetlusena. Puidupõhiseid materjale iseloomustab

kõrge niiskuse ja soojuse absorbeerimisvõime. Sellega on õige konstruktsiooni korral saavutatav meie elamises suurem õhuniiskuse regulatsiooni võimekus, et saavutada tervislikum sisekliima. Naturaalkiududest (kanepi-, lina-, tšuudikiud) valmistatud soojustusplaate iseloomustab niiskuse ning soojusenergia absorbeerimisvõime. Samas on neil teatud erinevused: näiteks kanepil on suurem vastupidavus niiskuskahjustustele ja õhupuhastusvõime kahjulikke ühendeid sidudes, linakiul jällegi parem niiskuse absorbeerimisvõime, tšuudil on soodsam hind jne.

Kolmandaks võimaluseks on looduslikest taimedest pilliroo- ja põhuplaadid. Pillirooplaadid on pikemaajalise traditsiooniga ja eelkõige puitmajade seintel krohvide all kasutatud lisasoojustus. Materjali isolatsiooniomadustelt jäävad need küll alla eelnevalt nimetatud puitsoojustusele ja naturaalkiududest materjalidele, aga seda kompenseerib hea sobivus aluspinnana naturaalkrohvidega. Korkplaat on tunnustust leidnud kui heade näitajatega isolatsiooniplaat, mille laiemat levikut takistab kõrgem hind võrreldes eeltoodutega.

3 2 4

1

2

ACO. creating the future of drainage.

1

Sademeveerennid kõikide koormusklaaside jaoks A15 kuni F900. Projekteerime äravoolusüsteemi ja valime rennkanalite ning restide tüübid vastavalt projekti eripärale. Kõige laiem valik igas hinnaklassis.

3

ACO õlipüüdurid ja puhastusüsteemid tagavad sademevee ohutu ja ökoloogilisie käitlemise. Terviklik sademeveelahendus efektiivselt , soodsa hinnaga ning vastavus standarditele 100 % tagatud. Betoonist korpusega püüdurite ja setitite paigaldamine on kiire ja ei vaja lisatöid ehitusplatsil.

4

ACO Stormbrixx on uuenduslik ja paindlik viis sademevee kogumiseks või imutamiseks. Projektipõhine hinnakalkulatsioon valmib spetsiaalset planeerimisprogrammi kasutades 30 minutiga.

Küsi nõu sademevee käitelemise valdkonna juhtivalt tootjalt! ACO Nordic OÜ Akadeemia tee 39 12618 Tallinn Mobiil: +372 5323 1313 Tel: +372 688 9439 e-mail: info@aco.ee www.aco.ee


EESTI EHITAB

Valtsplekk-katus: metallkatuste Mercedes

Valtsplekk-katus on tänapäeval metallist katusekatete Mercedes. Peamiseks eeliseks profiilplekkidega võrreldes on läbivate aukude puudumine. ERKI LOIGOM

TOODE AS

50

Olenevalt kasutatavast materjalist on just kinnitustarvikute katusekatet läbivad avad esimesteks kohtadeks, kust saab alguse korrosioon. Kui ajaloo esimesed katusekatted olid igikestvatest metallidest nagu vask ja tsink, kus korrosiooniga muret peaaegu ei ole, siis

tänapäevastel tsingitud terasest toodete korral on sellised argumendid katusekatte eluea seisukohast üliolulised. Samuti on oluline, et katusemeister tunneks erinevate metallide omavahelist käitumist. Valdavalt terasega töötama harjunud Põhjamaade töömehe jaoks tu-


Hiljem ülevärvitud valtsplekk-katus. Fotod: TOODE AS

leb teinekord üllatusena, et tsingitud terast ja vaske ei tohi koos kasutada ja sellised kombinatsioone on teisigi. Elektrikud teavad, et alumiiniumist ja vasest ühendusi teha ei tohi. Samamoodi ei ühendata raud- ja vasktorusid veevärgis. Katustel on lubatud tsingitud terasest katusekatte korral kasutada vasest vihmaveesüsteemi, kuid mitte vastupidi. Kahjuks paigaldatakse Eestis aastas vaid üksikud vasest ja mõnevõrra enam täistsingist valtskatused, mistõttu on teinekord sellised üllatused ootamas ka tsingitud terasest imelisi töid voolivaid katusemeistreid. Veel vähem kasutatakse Eestis katusekatetena alumiiniumit, tina või roostevaba terast. Katusetöödel on peamine arvestada metallide erineva joonpaisumisega, mis esitab nõudeid liidetele ja sõlmedele. Nii näiteks on vase ja terase joonpaisumise vahe kolmekordne. Valtskatus on sobilik valik, kui hoonele on esitatud muinsuskait-

Liikuvad klambrid joonpaisumise kompenseerimiseks.

Sisemine täistsingist rennilahendus.

selisi nõudeid, see sobib hoone arhitektuuriga või on lihtsalt katus väga madala kaldega. Eesti rahvuslik katuseehitusstandard EVS920:2 (metallkatuste ehitusreeglid) lubab valtsplekki kasutada alates katusekaldest 5°. Samuti on valtsplekk-katus lahendus, kui sooviks on kõige pikema elueaga metallkatus. Korrektselt ja terviklikult lahendatud katusekonstruktsiooni korral peetakse tsingitud terasest valtspleki elueaks ku-

Nurkvalts täistsingist fassaadil.

ni 100 aastat. Vasest või täistsingi korral võib selle numbri korrutada julgelt kolme-neljaga. Millised tehnilised näitajad on olulised enimkasutatava tsingitud terase korral valtskatuse tootmisel ja paigaldamisel? Materjal peab olema töödeldav, korrosioonikaitset tagav tsingikiht piisav ning see ei tohi mitmekordsel painutamisel muutuda liiga õhukeseks, rääkimata irdumisest. Tsink, mis katab teraslehte, on iseenesest hästi veniv materjal, mis tagab materjali painutamisel piisava kaitsekihi säilimise ka paindekohtades. Eesti ja Põhjamaade normid määravad tsingitud terase välistingimustes kasutamise normiks vähemalt 350 g/m2 tsingimassi kasutamise teraslehel. See tähendab umbes 20 mm paksust kihti. Sellise materjali topeltvaltsimisel mõõdetud tsingikihi paksus tihedalt kokkupressitud paindekohas jääb 9–12 mm, mis tagab piisava kaitse. Eestis ning meie lähiriikide turul pakutakse mitmeid sarnaste tehniliste 51


EESTI EHITAB

näitajatega pinnakatteid, kus tsingi asemel on kasutatud näiteks alumiiniumit või magneesiumit. Need on tsingiga võrreldes odavamad metallid, muutes ka lõpptoote mõne protsendi võrra soodsamaks, kuid töödeldavuselt ei asenda need kunagi tsinki. Seetõttu on sellised materjalid sobilikud aladel, kus tooted valmivad enne ning seejärel saavad korrosiooni eest kaitsva kihi. Näiteks autotööstuses. Ka vähem painutamist ja töötlemist nõudvate profiilplekkide (nt trapetsprofiilide) tootmises on sellised asendusmaterjalid sobilikud. Lisaks korrosioonikaitset pakkuva tsingikihi piisavusele peab valtsplekk-katusel kasutatav materjal olema ka pehmem ehk tema voolavuspiir väiksem kui näiteks profiilplekkide või metallist kergroovide ja kandvate trapetsprofiilide tootmiseks kasu-

tatav. Viite õigele toorainele annavad toorme nimetuses olevad sõnad, mis viitavad plekksepaplekile. Erinevatel tootjatel võivad need nimekujud olla erinevad. Iga meister hakkama ei saa Valtsplekk-katuse paigalduses on suurem osa hea tulemuse saavutamisel siiski meistri kätes. Valtspleki paigaldus ei pruugi olla jõukohane igale kuldsete kätega meistrile. Tihtipeale on valtsplekiga sina peal olevad meistrid keskmisest parema ruumilise mõtlemisega, neil on väga häid praktilisi kogemusi ja teadmisi ning nad on tugevate reaalainete taustaga kunstiinimesed. Viimase kolme aasta jooksul on esimest korda Eesti ajaloos asutud koolitama riiklike õppekavade alusel noori valtsimeistreid just katuseehitusliku fooku-

0,60

mm paksust materjali eelistatakse üha enam. se läbi. Varasema skepsise on alla neelanud ka aastakümneid praktiseerinud meistrid, kes on avastanud enda vajakajäämisi just teoreetilistes teadmistes. Kutsekoolides, mis seda õpet pakuvad, on õppesuunad mehitatud ning kutsetunnistus kõrges hinnas. Visuaalselt on valtskatus üsna askeetlik klassikaline katusekate. Kuid siingi on võimalik erisusi tekitada. Enamlevinud kaasaaegne lähenemine on ühes tükis pikast paanist harjast räästani ulatuv, orienteeruvalt 500–600 mm laiune lint, mis kahekordse

AASTAT EHITUSINFOT JA KOOLITUSI Ehituskeskus on ehitusalase info keskus: Ehitusalaste raamatute ja juhendite tõlkimine, kirjastamine ja müük RYL käsiraamatud ehitustööde kvaliteedinõuetest ETF-Net veebikartoteek Alaline ehitusnäitus ja ehitusalase info keskus Ehitusalased koolitusseminarid

Ehituskeskus on avatud Rävala pst. 8, Tallinn. Seminaride ja ehitusalase kirjanduse lisainfo: www.ehituskeskus.ee


valtsliitega omavahel veetihedalt ühendatakse. Paane hoiab aluskatuse küljes kahe paani vahele jääv klamber. Enne tööstusliku tootmise alustamist tunti töökodades või objektil valminud kuni kahemeetristest lehtedest valtsipaane ehk tahvelvaltsi. Lisaks pikiservade omavahelistele liidetele tuleb sellised paanid liita ka lamavaltsidega (mahalöödud valts) ristisihis. Visuaalselt annab tahvelvaltsi paigaldada näiteks malekorras. Tahvelvaltsi kasutatakse Eestis piisavalt just muinsuskaitsenõuetega hoonetel, näiteks kirikutel. See on kõige klassikalisem valtskatuse paigalduslahendus, mida kõrge paigalduskulu tõttu kasutatakse siiski peamiselt eelpooltoodud nõuetega katustel. Kuid ka pikale ja ühes tükis kulgevale paanile on võimalik teatud tööriistadega luua üsna tõetruu pettevalts tahvelvalt-

sile iseloomulike lamavaltside imiteerimiseks. Erinevusest saab aru vaid asjatundja. Vettpidav ilma silikoonita Palju on vaieldud, millal kasutada topeltvaltsi ning millal on lubatud ühekordne. Põhjamaades on tavaks saanud kahekordse liite kasutamine peaaegu iga kalde korral (ka fassaadidel), kuid sadu aastaid praktiseerinud ja norme loonud Kesk- ja Lääne-Euroopa asjatundjad lubavad järsemate kallete korral ka ühekordse liite kasutamist. Eesti on selles küsimuses jäänud Põhjamaade komberuumi. Visuaalsest vaatenurgast tasuks Eestiski rohkem kaaluda Euroopas populaarsust koguva nurkvaltsi kasutamist. Sellise liite korral jäetakse topeltvaltsi viimane paine tegemata ning moodustub 20–25 mm laiune visuaalselt soliidne ri-

ba. Selline liide on väga sobilik just fassaadidel. Võimalik on veel kasutada ribivaltsi ning pikkade paanide korral tuleb arvestada joonpaisumisest tekkivate paanide pikkuse muutusega ning kaaluda liikuvate valtsühenduste kasutamist. Oluline on sellisel juhul kasutada ka liikuvaid klambreid, mis laseks paanidel pikenedes ja lühenedes liikuda. Näiteks täistsinkkatuste korral on klambreid lausa kolmes erinevas pikkuses. Paigaldusnõuete kaasaega kuuluvad ka spetsiaalsete mastiksite ja valtsiõlide kasutamine niiskuse hülgamiseks ja jäätumisest tekkivate paisumiste ennetamiseks. Katused tuleb siiski saada vettpidavaks ilma silikoonide ja mastiksiteta, valtskatustel on nende toodete kasutamisel muu eesmärk kui veepidavuse tagamine.

Ilusad asjad algavad Aldermanist Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Muuda oma kodu eksklusiivseks ja kordumatuks.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

* vt garantiitingimusi Aldermani kodulehelt

Premium-tasemel väravad ja automaatika.

Alderman 4 Trading OÜ Tähetorni 21b, Tallinn, tel 672 6867, 672 6845 www.alderman.ee, info@alderman.ee

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

aiad ja väravad • väravaautomaatika • sepised ja sepiselemendid • trepipiirded • kruvivundamendid


EESTI EHITAB

Liikumisteed ja hooldus

Tahvel- ja pikast paanist valtskatus.

Luubi all aluskatus

V

altspleki, aga ka teiste katusekatete korral on oluline aluskatuse olukorra hindamine. Enamasti võetakse katusevahetus ette läbijooksude tõttu ning see tähendab ka puitkonstruktsioonide ülevaatust, vajadusel uuendamist. Eriti oluline on süveneda tuule tõstejõust tekkinud probleemide ennetamiseks toolvärgi kinnitusele. Tihtipeale asendatakse eterniidist katusekate plekiga, süvenemata aluskonstruktsiooni olemusse. Eterniitkatused ei olegi projekteeritud kannatama rõhkude vahet, mida tekitab sisuliselt ühes tükis plekk-katus. Selline asendus vajab kindlasti inseneri arvutusi ning aluskatuse täiendavat kinnitamist. Tähelepanu ventilatsioonile Katusekonstruktsioon on tervik. Korrektselt tuleb ära lahendada katusealune ventilatsioon. Kui varasemalt olid hoonete pööningud n-ö külmad ja kondensaadiga probleeme ei tekkinud, siis kaasajal on pööningud sageli eluruumideks ning sellega on aluskattekile kasutamine tekkiva niiskuse püüdmiseks möödapääsmatu. Samuti tuleb läbi mõelda küttekehade läbiviimisest katusel tekkiva kondensaadi kokkukogumine. Katuseakende paigaldamisel tuleb tagada selle korrektne piiritlemine soojustusega ning aluskattekilele akna taga nn järve tekkimise vältimine.

54

Isegi igikestva valtskatuse juures on väga oluline selle hooldus. Kuigi enamlevinud on värvkatteta tsingitud pleki kasutamine, on eluea pikendamise seisukohast soovitatav tsingitud katus siiski mõne aasta jooksul värvida. Ka tänapäevased korraliku tsingikihi (350g/m2) ja tugeva värvkattega tooted on Eestis saadaval ja nende populaarsus plekkseppade hulgas kasvamas. Oluline hooldus Meeldiv on, et harjumuspärane poolemillimeetrine materjal on aina enam asendumas 0,60 mm paksuse toormega, mida nõuab ka Soome ehitusnorm. Paksem materjal ei taga pikemat eluiga (seda annab tsingimass terasel), kuid annab siledama tulemuse. Valtsplekk-katus ei ole aga kunagi peegelsile ja ei peagi seda olema. Metall on elav materjal, mille maht sõltub temperatuurist, samuti tekitab valtsimistehnoloogia kühme ja lohke. Oluline on ka regulaarne katuse puhastamine orgaanikast, mida koguneb eriti renni taha, neeludesse ja liidetesse piiretega. Lumekoristusel ei tohi katusekatet läbivalt vigastada, värviparandused tuleb teha koheselt vea avastamisel. Läbiva rooste korral tuleb paik lappida ja asendada. Objektil valtspleki ladustamisel tuleb järgida rangeid reegleid nn valge rooste tekke vältimiseks.

Oluline on läbi mõelda katusepealsed liikumisteed ning turvaliste võimaluste loomine läbiviikude (sh korstnad, antenniläbiviigud, katuseaknad jms) hooldamiseks. Alates 2017. aastast on kohustuslik üle 11° kaldega katustel kohtkindlate redelite kasutamine. Optimaalse käiguteede, redelite, luukide paigutuse aitab tellijale välja mõelda iga pädev katusemeister. Valtsplekk-katustel kasutatakse tihti vanakooli lahendusega nn sottrenni või teisisõnu katusepealset renni. See on kuni meetrilaiune sileplekist objektil valtsitud kaldega ülespööre, mille ülesanne on sadevete suunamine allajooksude poole. Tugevuse ülespöördele annavad kas kolmnurkseks lõigatud pruss või metallist kandurid. Kuigi selline ca 10–15 cm kõrgusega ülespööre peab kinni ka mingil määral lund, ei ole vastavalt EVS920:2 järgi selline renn käsitletav lumetõkkena! Sõltuvalt katuse kaldenurgast ja suurusest tuleb lumetõkkesüsteem paigaldada eraldi. Väiksema katuse korral sobivad kahetorusüsteemid, suurematel või käidavama rajooni hoonete korral suurema jõudlusega kõrgemad lumetõkkeaiad. Katusepealse renni ülespöördest räästapoole jääva sileda osa lumevabana hoidmisel on sageli ainsaks lahenduseks küttekaabel.

Hea teada!

Metallist katusekatete ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Juba kolm sajandit enne Kristust on kirjeldatud Sri Lankal asuva Lovamahapaya templi katust, mida katavad vasest elemendid. Hiljem on vaske ja täistsinki kasutanud roomlased ning keskaegse Euroopa mitmeid arhitektuuripärleid katsid tihti just nendest metallidest katused. Kuigi Leonardo da Vinci joonistustes on õhukese metall-lehe tootmiseks loodud masin dateeritud aastast 1480, jõuti tööstusliku tootmiseni kaks sajandit hiljem Inglismaal. Sellest ajast on katusekattena kasutatud pikki, erineval moel kokkuvaltsitud plekklehti. Tänapäeval tuntakse sellist lahendust valtsplekk-katuse nime all.


www.ruukki .ee

RUUKKI KATUS Ainult üks saab olla usaldusväärseim Ruukki katusepaigaldusega võite olla kindel, et Teie kodu on ilma eest kaitstud. Katusetöödele kuni 5-aastane ja katusematerjalidele kuni 50-aastane Ruukki garantii.

Kutsu tasuta katusemeister kohe:

ruukki.ee/meister


EESTI EHITAB

KOGEMUS:

Kui väiksemad kopad olid otsad andnud, saabus rasketehnika.

Pae sisse auk saada – see pole kerge.

Kogemus: kuidas ma TEKST: MARIS SEPP

O

n kevad. Kõik tundub justkui muinasjutus – elan ju linnalähedal maal. Sel aastal on vaid üks „aga“: nimelt olemasolev kanalisatsioonisüsteem ei suuda iseäranis kevadise tõusuvee oludes enam kuidagi hakkama saada. Meie majas on 60ndatest aastatest pärit betoonist kruusapõhjaga settekaev ja pole midagi öelda: majja ehitatud vesiklosett, vannituba, pesumasin ja muud mugavused on midagi sellist, millega vana süsteem hakkama ei saa. Ja kuigi looduse võime tulla toime on muljetavaldav, pole see siiski ka õige: vaatame juba kahtlustavalt iga külalise peale ja loeme liitreid. Saunast oleme loobunud. Asi on selge: mugavustega linnaelu maal pole selliselt võimalik. Ma pole varem teemaga kokku puutunud, seega on algus keeruline. Pakkujaid on palju ja kõik 56

nad lubavad sama: tuua koju uus elu, olla teistest parem ja lahendada süsteem filigraanselt. Pöördu esmalt valla poole Pärast erinevate pakkujate veebilehtedega tutvumist ning seaduseid ja määruseid sirvides jõuame ainuõigesse kohta – valda. Nimelt reguleerivad kohalikud omavalitsused reoveega seotut määrustega ning ühelt poolt oleneb süsteemi valik sellest, millised on valla kehtestatud tingimused, teisalt tuleb vaadata kaarti: kas tegu on hästi kaitstud või nõrgalt kaitstud põhjaveealaga. Meie puhul ongi viimane variant ehk meil on kaks alternatiivi: kogumismahuti, kuhu kogutakse kogu reovesi, või nõuetekohase biopuhasti paigaldamine ja imbsüsteemi rajamine. Paraku imbub tavapärasest septikust reovesi siiski maapinda ja seepärast on hinna poolest odavamate septikute paigaldamine nõrgalt kaitstud

põhjaveealadel reeglina keelatud keelatud. Kogumismahuti puhul kogutakse kogu tekkiv reovesi kokku kinnisesse kogumismahutisse, mida vajaliku sagedusega tühjendatakse. Selle variandi miinuseks ongi kõrged hoolduskulud, lisaks mugavus – mahuti võib vajada tühjendamist just kõige ebasobivamal momendil. Teine alternatiiv oli seega paigaldada biopuhasti ehk omapuhasti, kuhu juhitud reovesi puhastatakse bakterite ja mikroorganismide abil, kes lagundavad reovees olevaid orgaanilisi aineid ja kasutavad neid toiduks. Biopuhastit saab kasutada nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus pinnasefiltri ehitamine on keelatud. Lihtsalt öeldes toimub biopuhastis heitvee puhastamine, mille käigus mikroorganismid lagundatakse. Seda tänu bakterite võimele toituda mitmesugustest heitvees sisalduvatest orgaanilistest ainetest ja mineraalainetest.


Kogemus: paigaldamine pole käkitegu

K

ui peaks juhtuma, et tahate paigaldada biopuhastit kivise või paese pinnaga elukohta, tasub vägagi hoolikalt teha pinnaseluuret. Minu kogemus näitab, et ka mõnemeetrise muutusega võib sattuda ühest äärmusest teise: pehmest pinnasest purunematu kivikõrgendikuni. Kahjuks sattusin mina tagumise variandi otsa ja see lõppes märgatavalt suurenenud aja- ja rahakuluga. Projekteeritud asukohas sattus kaevetööga tegelenud ratas-

traktor kivini, millest tema ramm enam üle ei käinud. Sarnane oli ka teise, seekord piigiga ratastraktori saatus: traktor kippus ise hüppama, kivi seisis nagu kivi ikka. Biopuhastile vajaliku sügavusega augu saamiseks otsisin abi juba päris tõsiste masinate pargist. Võimu vastu ei suutnud seista muidugi ka kõige kõvem kivi ja plaanitud biopuhasti leidis ankurdamiseks tugeva aluse. Loodushoiu poolt vaadates on individuaalne biopuhasti vägagi

hea lahendus eraldi seisvale elamisele reoveega hakkama saamiseks. Loodusesse tagasi lastav vesi on praktiliselt puhas ja läbipaistev. Kuludest ja tasuvusest rääkides peaks märkima tõsiasja, et kuna ööpäevaringselt töötab kompressor suruõhu jaoks ja perioodiliselt pumbatakse vett erinevate sektorite vahel, peab biopuhasti omanik arvestama ka mõningase elektrienergia kuluga. MIHKEL SUURKIVI

biopuhasti sain Tulemuseks pole midagi muud kui see, et reovesi suunatakse juba puhastatult tagasi loodusesse. Kaasa omanikujärelevalve Kui projekt sai koostatud ja vallalt jah-sõna käes, jõudis kätte päev, mil aiaväravast keeras sisse kopp. Kui majast väljatulevat kanalisatsioonitoru otsides kulutasime suhteliselt pisikese augu tegemiseks tunde labida ja kangiga, siis nüüd hakkas töö edenema hoopis teises tempos. Paari tunni pärast seisis traktor keset õue, kaevunud rattakoobasteni koduõue murusse ning betooni- ja kivitükid polnud mõistagi mingi küsimus. Päeva alguses veel püsis lootus, et õhtuks on kõik möödas, kui kõik läheb ilma üllatusteta. Üllatused muidugi tulid ja paraku üsna järgemööda, mis tõi meelde ammuräägitu: kui pole ise ehitaja ega järelevalvaja, siis kaasa keegi, kes asja tunneb ja omanikult suhtluse endale õlule võtab.

Loodud lahendus on lõppkokkuvõttes toimiv, kuid tööde algusest kuni tööde vastuvõtmiseni kulus pea kuu ja rõõmu kõrval uuest süsteemist näris küsimus, kuidas on võimalik, et asjad nii viltu hakkavad kiskuma ja miks neid joonele saada on niivõrd keeruline? Läbisime kõik etapid: esmane paigaldus erines projekti kirjutatust ja tehtud töö tuli osaliselt lahti kaevata, millega kaasnes vajadus materjali juurde tuua. Seejärel polnud enam vabu töömehi, polnud ilma, ja kui jõudsime taas kaevetöödeni, ei sarnanenud õueala enam kuidagiviisi õuealaga. Asi võttis järjest hullemaid pöördeid ilma, et meil oleks toimivat reoveesüsteemi. Kui paigaldustööde lõppedes keeras mulla laialiajamiseks hoovi hiiglasuur traktor ja taas suured rööpad sisse vedas, rääkimata sellest, et sellise töövahendiga pehmel pinnasel on lootusetu tööd teha, ärkas minus äikseline veri. Tänaseks olen valminud lahen-

dusega siiski enam kui rahul. Biopuhasti pole streikinud, saab suurepäraselt hakkama ka erinevate kemikaalidega (nt nõudepesuvahendid, pesupulber), ja mis seal salata – tegelikult on hea tunne, et minu jalajälg loodusele ja oma kodukandile on pea olematu. Mida õppida? Kui mõelda, et iga asi on millegi jaoks hea, siis koduomanikuna õppisin, et on mõistlik panustada summa omanikujärelevalvele, et rumalused ei sünniks sinu silme all ja keegi kogenum oskaks neid ette näha. Kui vaadata ettevõtte poolt, siis on see ka väga suur summa, mis tuli lisaks maksta ja mitmekordse ümbertegemise tõttu lõpetasid nad ehk nullringiga – maksab ju meeste tööaeg, tehnika rent jm. Tundus, et põrkasime kokku igipõlise probleemiga: nõudlust on nii palju, et ei jõua ära teha. Aga loobuda ka ei raatsi.

57


EESTI EHITAB

Hajaasustuse programm aitab kulusid katta

B

iopuhasti maksumus võrreldes septiku või kogumismahutiga on alginvesteeringut vaadates suurem, kuid maapiirkondades tasub vaadata, millal avaneb iga-aastane hajaasustuse programm – kuludest on võimalik katta pea 70%. Taotluse koostamisega kaasneb teatud määral paberitööd ning vajalik on pakkumuste võtmine, ent tegu pole ülejõukäiva bürokraatiaga ning saadav hüve taskukohase ja toimiva puhastussüsteemi näol on kordi suurem. Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondade peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa seal elanike arvu püsimisele. Lisaks kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisele toetatakse vee-

1428

projekti said programmist toetust mullu, summas 5 904 659 eurot. süsteemide uuendamist, juurdepääsuteede rajamist ja autonoomsete elektrisüsteemide väljaehitamist (kui majapidamine pole liitunud elektrivõrguga). Tingimus on, et projekti tulemus ei tohi olla poolik: näiteks peab tulemusena olema joogivesi kättesaadav, juurdepääsutee kasutuskõlblik aastaringselt või peab olemas olema vajadustele vastav elektrisüsteem.

KVALITEETSED GENIE TÕSTUKID Müük Gert Kull tel:+372 558 4665 gert.kull@simeri.ee

www.simeri.ee

Hooldus ja varuosad Kaspar Kõll tel: +372 5812 2710 kaspar.koll@simeri.ee

E-mail info@simeri.ee

Hea teada! Reoveesüsteemi renoveerimiseks maapiirkondades on võimalik taotleda toetust hajaasustuse programmist. Maksimaalne toetus 6500 eurot, toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 66,67%. Hajaasustuse programmi kaudu on võimalik välja ehitada veevärk ja kanalisatsioon, teha korda koduõuest suurele teele viiv juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Projektide teostumisse panustavad võrdselt nii riik, kohalik omavalitsus kui ka taotleja. Vaata lähemalt tingimusi siit: https://www.eas.ee/teenus/hajaasustuse-programm/


REKLAAMTEKST

Kas soovid värsket õhku oma tuppa, nii et tüütud sääsed ja õietolm ei pääseks segama? Akna- ja uksevõrkude valikul on oluline nii mugavus, disain, vastupidavus, vajadus (kas ainult putukate või ka õietolmu eest kaitse), sobivus (sisse- või väljapoole) kui ka funktsioon (raam, hingedega raam, ruloo, elektrimootoriga ruloo, plissee vm). Eeltoodu tagab pisidetailidena läbimõeldud alumiiniumraamil võrk. Asjakohane materjal, kõrge kvaliteet ning ajatu ilu on Saksa tuntuima putukavõrgutootja Neher’i tähtsaimad elemendid. Erinevateks otstarveteks on vaja sobivaid putukavõrke. Õietolmuallergia on putukate eemalhoidmise järel teine põhjus aknavõrkude kasutamiseks. Umbes 20% inimestest kannatab õietolmuallergia all ja tendents on tõusev. Peamine soovitus on püüda vältida kontakti allergeenidega. Polltec akna- ja uksevõrguga võite oma eluruume usaldusväärselt kaitsta õietolmu eest ega pea vajalikust õhutamisest loobuma. Vastupidiselt tavapärastele tihedatele kangastele on Polltec võrgul piklikud silmad, mille kaudu tuleb palju rohkem õhku ja valgust. Sellele vaatamata jääb õietolm kanga

külge kinni tänu spetsiaalsele kihile, mis seda ligi tõmbab ja seal kinni hoiab. Samuti on Polltec võrku lihtne puhastada. Eesti Allergialiit on andnud oma soovituse just Polltecile. Transpatec on väga õhuke, kuid seejuures hea rebenemiskindlusega putukavõrk, millel on võrreldes konkurentidega kuni 140% suurem õhuläbilaskvus. Neher’i klaaskiudvõrku on pikkade aastate vältel testitud ning see on kasutusel kõikides raamsüsteemides ja rullvarjudes nii akendele kui ustele. Antud toote omadused: tõhus putukakaitse tänu 1,41 mm x 1,58 mm võrgusilmale, rebenemis- ja ilmastikukindlus, hea läbipaistvus tänu neutraalsele hallile. Neher’i võrguraamid on alumiiniumist, nurkades sisemiste lisatugevdustega, kerged, pisikeste putukate ja tolmu läbilaske vältimiseks karvakestest tihendiga. Besthouse OÜ esindab Eestis Neher’i tooteid. Valmistame tellija soovide järgi putuka- ja õietolmu eest kaistva võrguga raame nii suurtele kui väiksematele akendele, ustele, katuseakendele ja mujale. Meie spetsialistid annavad nõu ja leiavad parima lahenduse Teie soovidele.

põhjust, miks soetada endale Neher’i putukakaitsevõrk Besthouse’lt: Parem elukvaliteet: avatud akende ja ustega tuba putuka- ja õietolmuvabalt. Lai valik ja vastupidavus: elukestev putukakaitsevõrk rohkem kui 300 variandis. Keskkonnasõbralik: putukate ja õietolmukaitse ilma keemiata.

Kasutajasõbralik: valgust ja õhku hästi läbilaskev, lihtne paigaldada ja kerge kasutada. Hooldust mittevajav ja kergesti puhastatav: mittekuluv materjal. Innovatiivne ja ootustele vastav: miljonid rahulolevad sakslased, auhinnatud tooted.

Ajatu disain: tagasihoidlik, kaunikujuline ja kvaliteetne. Me kuulame ja nõustame (professionaalsus), leiame kliendile sobiva lahenduse, mitte ei paku standardtooteid (kliendikesksus), me toimetame kohale ja paigaldame (kliendi mugavus).

Ootame Sind ehitusmessil hall B2-11. Rohkem infot: www.besthouse.ee


REKLAAMTEKST

Ekspert kirjutab: mida pidada silmas vannituba planeerides Millest lähtuda, millele mõelda ning mida silmas pidada, kui on käsil vannitoa ehitamine? Onnineni vannitoa­ lahenduste ja küttesüsteemide projektijuht Ivar Pilv kirjutab, et ennekõike tuleb otsa vaadata oma soovidele ja võimalustele ning siis kaasata spetsialistid, et soovitud lahendused trendikad ja vastupidavad saaksid. KUIDAS ALUSTADA VANNITOA PLANEERIMIST?

VANNITOA EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED

Esimene samm peaks olema see, et võetakse ette ruumiplaan ja visandatakse enda jaoks üles need soovid, mis kindlasti peaksid vannitoas olema. Aga mis seal siis peaks olema – see sõltub väga palju inimese soovist.

Kui soovid ja võimalused kaardistatud, tasuks kaasata spetsialist, kes vaatab üle, kas soovitud lahendused on tehtavad ning sobivad vannitoa ruumi. Professionaal suudab kiiresti teha selgeks, et näiteks need lahendused sellisel kujul ei sobi, sest nõuavad suuremaid ehitustöid või ümberehitusi, mida ruumis teha ei saa jne. Kindlasti peavad saama paika need viis elementi: vee juurde- ning äravool, ventilatsioon, küte ja elekter.

Vannituba on olemuselt ju tualettruum ehk hügieeniruum. See tähendab, et seal peaksid olema võimalused ennekõike esmaseks hügieeniks vajaminevate protseduuride läbiviimiseks. Inimene tuleb vannituppa mingi konkreetse sooviga. Seega peaks ruumis olema minimaalselt vann/ dušš, valamu, segisti, WC ja peegel. Tähtis on ka piisav panipaikade olemasolu riiulite ja kappide näol. Seejärel tuleks lahti mõtestada, kuidas ruum nii planeerida, et kõik näeks disainilt ilus välja, sinna mahuks vajalik tehnika ja kõik oleks praktiline ja mugav. Kindlasti tuleb arvesse võtta, kuidas on planeeritud vee juurde- ja äravool, vajalikud niiskustõkked, elektriseadmete ja valgustuse kaabeldus jne. Alati tuleb loomulikult otsa vaadata ka enda võimalustele, nii mahuliselt kui ka finantsiliselt.

Lisaks tuleb jälgida, et materjalid, mida vannitoas nii mööbli- kui ka ehitusmaterjalina kasutatakse, oleksid niiskuskindlad. Sest vannitoas on ju kuldreegel, et vesi peab kuskilt tulema ja kuhugi minema. Siin on aga väga oluline märgata, et vesi sellel teekonnal ja aurustumisel ei tekitaks niiskuskahjustusi. Vannitoas on väga olulisel kohal ventilatsioon ehk õhuvahetus. Kui ehituslikult on niiskustõkked vannitoas korralikult paigaldatud, aga õhk ei vahetu ja ventilatsioon vannitoas tekkivat niiskust ära ei vii, siis selle kondenseerumisel seintel võib ikkagi tekkida erineva tasemega kahjustusi.

TRENDID? Põhjamaade ja Euroopa suurimate trendide puhul saab välja tuua, et mööbel asetatakse seina peale, kõik kommunikatsioonid aga paigaldatakse seina sisse: nii dušš, WC-poti ja valamute toeraamistik koos vee- ja kanaliliidetega, segistid kui ka muud vee juurde- ja äravoolud. Trendidena võib kindlasti välja tuua ka igasugused elektroonilised ja WIFI-lahendused nii segistite kui ka duššide jaoks. Ehk teisisõnu, levinud on nutikad seadmed. Näiteks näitavad segistid kasutajale, missugune on veetemperatuur, voolukogus, neid saab ette programmeerida jne. Trendikad veeseadmed säästavad energiat ja vett, summutavad veevoolu müra, dušid lubavad kasutajal valida sobivat muusikat, valgustust ja režiimi ning jätavad perekonnaliikmete eelistused meelde. Ja ka WC-pottide juures on olulisteks märksõnadeks nutikad lahendused. Uuemad pottide/bideede lahendused salvestavad erinevate kasutajate eelistusi. Loomulikult on kaasaegne portselan mustust hülgava kihiga ja WC-pott Onnineni kvaliteetsete vannitoalahenduste tarnijate hulka kuuluvad ilma baktereid koguva sisemise ääreta. Gustavsberg, Geberit, Oras, ja Hansgrohe ja Aco Nordic – vannitoa Kokkuvõtvalt võib öelda, et vannituba ehitades peab äravoolude terviklahenduse pakkuja. lähtuma praktilistest vajadustest. Väga oluline on kasutada kvaliteetseid materjale, disainis võiks lähtuda KUIDAS AGA LEIDA ENDALE SOBIV DISAIN? oma soovidest ning olenevalt eelarvest tasub mõelda ka Ennekõike tuleks ringi käia avatud silmadega ning tutvuda nutikate lahenduste kasutamisele. erinevate trendide, lahenduste ja võimalustega. Vajadusel Võtke ühendust meie spetsialistidega, kes aitavad leida kaasata ka professionaal, kes saab oma teadmiste ja sobivad lahendused teie vannitoale: kytevesi@onninen.com. kogemustega aidata leida parimat lahendust. Loomulikult on eelarve väga tähtis ja tuleb enda jaoks selgeks teha, et soovid ja võimalused oleksid tasakaalus. ONNINENIST: Onninen pakub töövõtjatele, tööstusele, riiklikele organisatsioonidele, tehniliste toodete müüjatele ja tarnijatele laiaulatuslikke materjali- ja infovoo lahendusi. Oleme Soome ettevõte, mis tegutseb alates aastast 1913. Onninen kuulub Kesko gruppi.


Ideaalne LAOVALGUSTI Sinu lattu! PROLUMEN UFO IP65 130lm/W garantii 5 aastat

www.prolumen.ee


K

ui mõne inimese kohta öeldakse, et ta vaatab maailma läbi roosade prillide, siis Metal-Disaini looja ja omanik Nikolai Nikitin vaatab maailma kindlasti läbi metallprillide. Nimelt Metal-Disaini restid, trepid, fassaadid on saanud osaks linnaarhitektuurist, ning kui oled neid korra märganud, pole enam võimalik neist mööda vaadata. Kaubanduskeskuste õhulised fassaadid, parkimismajade diskreetsed peiteseinad, kortermajade erikujulised rõdupiirded, rääkimata nii rongipeatuste kaldteedest kui ka treppidest, tuleohutusväljapääsudest ja paljude kaubandusettevõtete uste ees asuvatest porirestidest – see kõik on pärit Metal-Disaini Tallinnas asuvast laoja tootmishoonest. Metal-Disain OÜ alustas oma tegevust 2000. aasta kevadel, ühendades oma meeskonda mõttekaaslasi, kellest igaühel oli juba töökogemusi metallitoodete turul. Nüüdseks on ettevõttest saanud Baltikumi ning Soome piirkonna ainukene keevisrestide tootja, kust saab kiirelt ja paindlikult projekteerimisteenust ning tooteid alates perforeeritud lehtmetallist kuni võrkude ja restideni välja..

MetalDisain:

algusest lõpuni Eestis toodetud Visase 12, 11415 Tallinn +372 666 9966 +372 666 9969 metaldis@metaldis.ee

Tugev materjal, paindlik ettevõte Metal-Disaini kontorisse juhatab suurelt teelt nende enda majas toodetud ja kokku pandud suur metallrestist suunaviit. See on esimene viide, et sellest majast saab peale restide ka teadmisi ja kogemust, kuidas reste ja metall-lehti erilahendusena kasutada.

www.metaldis.ee


„Nii nagu suurtellijad, on siia oodatud ka väiksemate projektide autorid, kes sooviksid materjali kasvõi näiteks ühe sekretärilaua tegemiseks,” räägib Nikolai Nikitin Metal-Disaini kontorit ja tootmishoonet tutvustades. Peamiselt kasutatakse reste ja resttooteid erinevate käigu- või sõidutasapindade katmiseks, kuid samuti ka hoonete fassaadidel päikesesirmi või vaadet piirava dekoratiivse lahendusena. Metallist ja komposiidist restid on väga mitmekülgse kasutusotstarbega tooted, millega saab sulgeda või katta nii erinevaid avasid kui ka tasapindasid. „Meil on pikk kogemus nii restide tootmisel kui nende töötlemisel ja meilt saab kõiki vajalikke lisateenuseid projekteerimisest teostuseni,“ räägib Nikitin, tuues näiteks lisaks eespool mainitutele keerdtreppe, invapanduseid, tugi- ja kandekonstruktsioone. Tooted valmivad seejuures nii MetalDisaini enda kui ka kliendite jooniste järgi ning ning vajadusel saab pakkuda teenuseid nii Eestis kui ka naaberriikides. Metal-Disaini väljastatav toodang vastab kehtivatele kvaliteedinormidele ja on varustatud vajalike sertifikaatidega.

METAL-DISAIN PAKUB Kõik tooted on kasutatavad nii sise- kui ka välistingimustes. Neid võib kasutada mööbli valmistamisel, kodu või kontori kujundamisel, piiretena, tööstuslike masinate osadena, helitõketena jne. Pressitud restid. Eelistatud restitüüp kõikidele tasapindadele ja fassaadidele. Eriti sobilik sõidetavatele ja käidavatele pindadele. Keevisrestid. Enimkasutatav restitüüp teenindus- ja tööstusplatvormidele. Offshore keevisrestid on aga mõeldud peamiselt merenduses või kõrgel paiknevate tööstuslike ja tehniliste platvormide, nt puurtornide, katmiseks. Täisrestid. Täisreste kasutatakse kohtades, kus on vajalik, et nii resti kandekui ka sideribid oleksid võrdse kõrgusega. Täisrestid on eelistatud seal, kus restid on kas altpoolt vaadeldavad ja/või täidavad dekoratiivset funktsiooni. Näiteks hoonete välisseinad, käiguteed, päikesekaitsed, ripplaed jne. Žalusiirestid. Žalusiireste kasutatakse vaadet piiravate, päikesekaitse või valgust ning õhku suunavate katterestidena. Parklate või varjualuste seinad, avatäited, fassaadid, käiguteed, jahutus- ja ventilatsioonikanalid, valguslaed-põrandad. Fassaadirestid. Metallreste on võimalik kasutada ka huvitava fassaadikatte või vaadet piirava elemendina. Peamisteks materjalideks on kuumtsingitud või kuumtsingitud ja värvitud teras ning värvitud alumiinium. Porirestid. Metallist jalapuhastusreste saab tellida nii standardmõõtudes kui ka vastavalt tellija joonistele erikujulisena. Astmed. Trepiastmeid valmistatakse kõikidest resti või profiilpinna tüüpidest standardmõõtudes või vastavalt tellija mõõtudele. Sealhulgas valmistatakse astmeid ka keerdtreppidele. Perfolehed. Perforeeritud lehtmetalli kasutatakse nii sise- kui ka välisviimistluses. See on hea alternatiiv tavalisele lehtmetallile.


EESTI EHITAB

Ilmus kinnisvaraõiguse käsiraamat Ilmunud on mitmete kinnisvaravaldkonna käsiraamatute autori Evi Hindpere koostatud käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC“ uus ja täiendatud väljaanne. Käsiraamat pakub kinnisvaratehingute tegemisega seonduva õigusliku tausta praktilist käsitlust. „Juba 2013. aastal ilmunud käsiraamat vajas hädasti uuendamist, sest kehtima on hakanud mitmed uued seadused – näiteks planeerimisseadus, ehitusseadustik, korteriomandija korteriühistuseadus,“ tõi koostaja Evi Hindpere välja käsiraamatu uuesti trükkimise vajaduse. Uuendatud-täiendatud käsiraamatus on kirjeldatud nii uued regulatsioonid kui värskemad kohtulahendid, millega turuosalised peavad igapäevaselt kursis olema. Omajagu tähelepanu on pööratud kuiva juriidilise teksti lugejasõbralikkusele. „Koostamisel oleme pööranud olulist

tähelepanu teksti loetavusele ja arusaadavusele. Seaduse teksti paremaks mõistmiseks oleme selle juurde toonud praktilised näited otse elust, samuti asjakohased kohtulahendid,“ kirjeldas Evi Hindpere. Käsiraamat on mõeldud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele kinnisvaraspetsialistidele, aga ka kinnisvara omanikele, ostjatele ja müüjatele. Käsiraamatu koostaja Evi Hindpere on Raid & Ko kinnisvara- ja õigusbüroo jurist ning ühtlasi kuue käsiraamatu autor, mis kõik puudutavad kinnisvaravaldkonna erinevaid tahke alates maakleri igapäevatööst kuni varasuheteni. Lisaks on Evi Hindpere pikaajalise kogemusega kinnisvarakoolitaja.

Raamatus on 328 lehekülge Ilmumine 2018 ISBN 978-9949-9655-7-1

Käsiraamatu kirjastaja on Kinnisvarakool OÜ ja raamatut saab soetada e-raamatupoest www.kinnisvarakool.ee


20 aasta jooksul on tulnud avada ja sulgeda palju uksi. Mõnikord on uks nina eest kinni löödud ja mõnikord on tunne, et uksed avanevad justkui automaatselt ja õigeaegselt. Teele on jäänud uksi, kust polegi varem käidud, ja uksi, mis nii füüsiliselt kui ka vaimselt on juba väsinud. On olnud uksi, mida ei olegi õnnestunud avada, ja uksi, mis pika töö tulemusena on ikkagi lahti kangutatud. Nii mõnigi TAMMERi sein on tormi ja tuult trotsides püsti püsinud. Mõni sein on seisma pandud. Isegi seda on juhtunud, et esialgsest seinast on saanud lõpuks uks. Oleme suutnud oma kollektiiviga olla piisavalt järjekindlad ja paindlikud, arvestada meie klientide soove ja turu nõudlust ning nõudlikkust. Loodame, et need uksed, mille avamist teil tuleb kaaluda, on meie tehtud uksed. Olgu teil tarkust ja kannatlikkust otsustada, missuguse seina asemel peaks hoopis uks olema.

Sein eraldab, uks ühendab Täname oma töötajaid, kliente ja koostööpartnereid koos käidud 20 aasta eest ja loodame, et üheskoos saab avatud veel palju uksi ja püstitatud tugevaid seinu! T-Tammeri kollektiiv ja tegevdirektor Anti Tammo

TERASPROFIILUKSED / SILEMETALLUKSED / TULETÕKKEUKSED


EESTI EHITAB

Fotod: aasta betoonehitise konkurss

Hollywood Maarjamäe lossis Kui oled end üsna tuulisest trepist ülesse Maarjamäe lossikompleksini surunud, ootab sind ees punane vaip ja prožektorite sära. Need süttivad punase vaiba ääres igal õhtul nagu toimuks seal iga päev Oscarite jagamise tseremoonia.

TEKST: TANEL RAIG

66

Läbi lossiõue kulgev rada ei ole muidugi kaetud punase vaibaga, vaid seda jäljendava teekattega. Tee ääres ei sära aga päris prožektorid, vaid neid meenutavaks disainitud välisvalgustid. Kogu see filmimaailma glamuurset poolt jäljendav filmiallee viib Eesti eelmise aasta ühe tähelepanuväärsema uusehitiseni, Maarjamäe lossikompleksis asuva Ajaloomuuseumi juurde ehitatud Filmimuuseumini. Kuigi ka pargis on palju tähelepanuväärseid detaile, jäävad territooriumile tulles esmajoones silma

pargi tagumises ääres olevad roostekarva püramiidid – nagu ilma ühegi aknata monumendid. Kirjelduse järgi kõlab nagu tegemist oleks vanade tööstuslike angaaridega. Kuid vastupidi. Nad mõjuvad korrektsena ja tekitavad huvi minna neid lähemalt uurima. Tegemist ongi filmimuuseumi ja sellele ehitatud hoidlaga. Muinsuskaitsenõuded ning hoonete väljanägemine Ajaloomuuseumi arendusdirektor Inge Laurik-Teder ja Filmimuuseumi juhataja Maria Mang ei oska öelda, miks Filmimuuseumi hooned on just sellise kuju ja värviga. „See oli arhitektuurivõistluse tulemus,“ ütleb Laurik-Teder. Ta ise oli võistlustöid hinnanud komisjonis ja kinnitab, et on tulemusega kindlasti rahul. Maria Mang tunnistab, et tema kartis rohkem, mis välja tuleb. Ennekõike oli tal kartus, et maja roostekarva toon jääb liiga sünge. „See, mis välja tuli, on väga hea, nagu ka kogu maja sisevibe,” nendib Mang. Enne ehituse algust ütles ka arhitekt Anto Savi, kes on Filmi-


Lahendus, mis täitis nii muinsuskaitsenõudmisi kui Filmimuuseumi ootusi.

muuseumi arhitektuurivõistluse võitnud OÜ-st BOA: „Tavainimesele kõlab see kummaliselt, et pildi pealt vaadates on siin üks suur plekk-kuur, kus pole ühtegi akent.“ Tegelikult toetab see kõik hoone funktsiooni, sest hoones olev näituseruum ja kinoruum ei tahagi valgust. Kogu hoonestiku arhitektuurne väljanägemine on aga kujunenud paljuski läbi muin-

suskaitse esitatud piirangute.” Laurik-Tederi sõnul olid muinsuskaitse eritingimustes ettenähtud juurdeehitatavate hoonete mahud, mis olid tema väitel üllatavalt ranged. Samuti olid tingimused paiknemisele, mis pidi lähtuma ümbritsevast 19. sajandi hoonestusest. Oluline oli ka, et hoonel oleks viilkatus. Ühest küljest pani muinsuskaitse ette väga ranged nõuded,

kuid Laurik-Tederi sõnul mõtlesid nad ka ise oma soovid läbi ja tahtsid saada nüüdisaegset lahendust. Seetõttu ei küündinud arhitektuurivõistlusel parimate hulka näiteks ka tööd, kus olid täidetud kõik muinsuskaitse nõudmised, kuid mis olemuselt sobisid rohkem Vabaõhumuuseumisse ja ei olnud piisavalt filmile viitavad. Arhitekt Savi on selgitanud, et nad jõudsid lahenduseni, mis sobitus ilusti muinsuskaitse nõuete järgsesse kitsasse hoonestusalasse. Vaatamata mahukale ruumiprogrammile oli eesmärk järgida olemasolevat ajaloolist hoonestusmahtu. Selleks jagati hooned visuaalselt neljaks väiksemaks tahukaks ning jäljendati kinnistul olevat katusemaastiku tänapäevases võtmes. Savi selgitusel on väiksemad tahukad tekitatud filmimuuseumi maa-aluse korrusega ühendamise abil. Tänu sellele jääb hoonete vahele õhku, vähendades niiviisi hoone pikkust ning hoonete vahelt tekivad pargist vaated taamal olevale klindiplatoole. Välisviimistluses kasutatud roostes teras peab aga toetama 67


EESTI EHITAB

olemasoleva hoonestuse looduslike materjalide käsitlust, kuid seda tänapäevases mõistes. Välisfassaadil kasutatud Cor-ten teras saavutab ajapikku oma väärika väljanägemise ning vastavalt ilmastikule mängib sellega kaasa. Muuseum on arhitektide pakutud lahendustega väga rahul, sest see annab ka suurepärase võimaluse väliürituste korraldamiseks. Maria Mang räägib, et suvel pannakse muuseumi kahe hoone vahele, ehk maa alla viidud sissepääsu kohale, ülesse väliekraan ja hakatakse korraldama välikino seansse. Kahe hoone vahel oleva sissepääsu katuse võib muuta ka kontserdilavaks ja maa-aluse sissepääsuni viiva trepi pealtvaatajate istumiskohtadeks. Ehitaja maadles arhitekti esitatud väljakutsega Ehitajale olid aga mõned arhitektide lahendused tõeliseks väljakutseks. Ehitusfirma Oma Ehitaja ehitusdirektor Tarmo Pohlak möönab, et Filmimuuseumi hoone on arhitektuurselt lahenduselt väga atraktiivne ja hästi õnnestunud. Kasutatud on lihtsaid naturaalseid materjale – tooni andvat roostes plekki, klaasi ja raudbetooni. Kuid raudbetoon ei ole ainult hoone kandekarkass, vaid ka üks arhitektuurilistest dominantidest, mida on ka julgelt eksponeeritud. Näiteks on raudbetoonist valatud muuseumi kaldus katuslagi, mille laugem külg on 155 kraadi ja suurema kaldega külg 50 kraadi ning kogu kaldus katuslagi on näitusesaalis kõigile vaatamiseks näha. „Objektimeeskonnast ei olnud kellelgi kogemust nii suures mahus kaldus pinna betooni valamisega. Kuid see betoonpind pidi jääma ka hoone sees laitmatu kvaliteediga. Pidime välja töötama korraliku sõjaplaani, kuidas see raske ülesanne lahendada,“ kirjeldas Pohlak olukorda, millesse nad sattusid. Kuna Filmimuuseumi hoones

68

on raudbetoonist kaldus lagesid kolmes tsoonis: kinosaal, kontoriplokk ja näitusesaal, millest eksponeeritavaks jääb näitusesaali lagi, siis võeti vastu otsus, et esmalt valatakse kinosaali kaldus katuslagi ja seejärel kontori osa. Nende katuslagede valamisega kogutakse võimalikult palju kogemust ja infot, mida näitusesaali kaldkatuse valamisel paremini teha. Tehti selgeks, mitme brigaadiga peab korraga valama, milline peab olema betooni tarnegraafik, sest betooni pumpamise vahele ei tohtinud mingil juhul tekkida pausi. Pohlak kirjeldab, et valmistuti ka voolukatkestusteks ja objektile oli toodud elektrigeneraator. Tema ütlusel mängib betoonkupli valamise juures ääretult suurt rolli ka ilm, mistõttu pidi hoolikalt valima betoneerimise päeva. Näitusesaali kupli betoneerimine algas juba hommikul kell 7 ja lõppes sama päeva õhtul kell 22, kui objektilt lahkus viimane betoonipump. „Kogu selle aja pidi ilmastik keerukat valamise protsessi toetama ja õnneks see nii ka läks. Õhtul tundsime üsna suurt kergendust, kuna enamus töid


SUURIMAST HARJUMAA MAARDLAST KÕRGMARGILISEST PAEKIVIST • KILLUSTIK • PAEKIVI • KIVILIIV 1-4 MM • SIDUMATA SEGUD (TELLIMISEL) ja ka TRANSPORT

kupli valamisel kulges plaanitult,“ meenutab Pohlak. Kaldus betoonlagi on muuseumi näituse osa Muuseumis oldi kindlalt seda meelt, et erakordne kaldbetoonlagi tuleb jätta nähtavale ka näituse külastajate jaoks. Seetõttu valitigi näituse kujunduse konkursil võitjaks Tarmo Piirmetsa töö. Tema oli ainus, kes jättis muuseumi lae eksponeeritavaks. Teistes töödes sooviti lagi katta ekraanidega. Ringkäigul muuseumis näitab Mang, kuidas Piirmetsa lahendus kasutab betoonlage ennast ekraanina. Teise korruse ekspositsioonis saab kaldlaele projitseerida liikuvaid pilte. Need on näha ka altkorruselt ja näituse külastaja teab, et teisel korrusel on ka midagi. „Ülemisel korrusel on oma maailm, mis suhtleb selle kaldlaega. Samas on kõik üks näitus,“ räägib Mang. Mullu oktoobris avatud Filmimuuseumil seisab ees esimene suvi, mil peaks avalduma kogu muuseumi potentsiaal ja korraldatakse üritusi ka uudse lahenduse saanud välialal. Praegu on mööda punast vaipa Filmimuuseumisse sammunud 5000– 6000 külastajat kuus.

Info: tel. 657 1144 tellimus@killustik.ee www.killustik.ee

See kruvi kannab 550 kg ja maksab 26.90 eur/tk

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn


EESTI EHITAB

Filmimuuseum tegutseb ka õues

F

ilmimuuseumi arhitektuurivõistlusega sooviti saada kaks ühes, ehk ühe võistlusega sooviti lahendust nii Filmimuuseumi hoonete kui ka välialale. Ajaloomuuseumi arendusdirektori Inge Laurik-Tederi sõnul oligi arhitektuurivõistluse võidutöö kõige suurem tugevus välilahendus. Selles oli filmiallee, vabaõhulava, laste mänguväljak, mis kõik olid filmimuuseumiga seotud. „Nende pakutu oli kõige ägedam lahendus tervikkompleksile, mis vastas muuseumi vajadustele,“ ütleb Laurik-Teder. Laurik-Teder ja Filmimuuseumi juhataja Maria Mang kiidavad oma jutus korduvalt läbi pargi muuseumi viivat punase vaiba imitatsiooniga filmialleed. „See punane vaip toimib nagu maamärk. Ütled, et tulge mööda punast vaipa ja keegi ei eksi teelt,“ ütleb Mang. Prožektoreid meenutavate valgustitega ääristatuna jätabki punast värvi pargitee mulje saabumisest filmimaailma mõnele glamuursele üritusele. Sissepääsu juurde laskuv trepistik on kujundatud selliselt, et seda saab kasutada istumiskohtadena kontserdil või välikino seans70

side ajal, sest lava või välikino ekraan oleks maa alla viidud sissepääsu katusel. Filmiallee ümber on skulptuurid, mis panevad tööle pargis jalutaja fantaasia ja soovi korral võimaldab testida oma teadmisi Eesti filmiajaloost. Skulptuuride leidmiseks korraldatud konkursi võitis noor skulptor Juss Kaselaan. Tema valmistatud humoorikates skulptuurides on vihjed Eesti filmiajaloos tähelepanuväärsetele teostele nagu „Karujaht Pärnumaal“, „Viimne reliikvia“, „Kevade“, „Mandariinid“. Selgitusi autor skulptuuride juurde ei soovinud. Tema soov oli, et kunst räägiks iseenda eest. Kokku püstitati 5 skulptuuri ning hiigelprojektor, mis on paigutatud välikinos istuvate inimeste selja taha, jättes mulje nagu näidataks sellest filmi. Pargis on ka Eesti kaardi kujuline laste mänguväljak, kust on näha nii Eesti peamine teedevõrgustik kui suuremad linnad. Mänguväljak-kaardile on kujundatud ka Eestis olulised pinnavormid – põhjaranniku paeklint paekivist pingina, Munamägi ja ka Peipsi järv madala veekoguna.

Asukoht köidab Maarjamäe lossikompleks on olnud oluliseks võttepaigaks kolmele filmile: 1931. aastal tehti lossi ümber välivõtteid Saksa-Eesti koostööfilmile „Kire lained“. Nõukogude Liidu ajal filmiti siin Sherlock Holmes ja doktor Watsoni filmide osa „Baskerville’ide koer“. Maarjamäe loss oli selles filmis oma algsel kujul ega olnud veel muuseumiks ümber ehitatud. Lossi näidati filmis Baskerville Hall’ina ja tehti ka välivõtteid. Lähiajaloos on Maarjamäe lossi kasutatud filmi „Luuraja ja luuletaja“ tegemisel.

TEGIJAD:

Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseum; Arhitektuuriprojekt: OÜ BOA ja OÜ Innopolis Insenerid Arhitektid: Anto Savi, Jürgen Lepper, Margus Soonets, sisearhitekt Ville Lausmäe Konstruktor: OÜ Virtex, konstruktor Konstantin Kublov Ehitajad: peatöövõtja AS Oma Ehitaja, betoonitööde teostaja AS Raunopol, betooni tarnija AS HC Betoon, raketise tarnija AS Peri Maksumus: 2,7 miljonit eurot.


EESTI EHITAB

Kassisaba kant oli Toompea eeslinn Juba traditsiooniks saanud arhitektuurilised jalutuskäigud viisid seekord Kassisabasse – ühte neist Tallinna asumitest, kus kohtuvad erinevad ajastud ja arhitektuurilised hõngud. TEKST: MATI FELDMANN FOTOD: RAUL MEE

Alustame Paldiski maanteelt, hotellist Tallinn paarsada meetrit eemal. „Kunagi, 17.–18. sajandil, olid Toompea nõlva all muldkindlustused, neid teatud tüüpi kindlustusi kutsuti die Katzen, kassid. Ja praegune Paldiski maantee oli justkui kassi saba, mis viis Toompea poole,“ selgitab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise lektor Oliver Orro, kuidas Kassisaba kant on endale nime saanud. „Siin paiknes ka asumi vanim asustus, puithütid, millest viimased alles nõuka-ajal lammutati. Juba 1930. aastatel loeti Paldiski maanteed linna üheks peatänavaks, mis tuli täita uue ja soliidsema arhitektuuriga, peale sõda mindi sama suunaga edasi. Ent 1860. aastatest on säilinud nt Paldiski mnt 19, vene kaupmehe maja, millesse 1875 asus elama ettevõtja Franz Krull. Tema alustas 72

Paldiski mnt 19, millesse 1875.a kolis Franz Krull.

siinkandis oma masinatööstusega – vast tuntuimad on Franz Krulli tõstetoolid,“ jutustab Oliver edasi. Tõstetooli teame tänapäeval liftina. Krulli tehases, mis hiljem kolis Kalamaja lõppu, ehitati aga ka trammivaguneid ja auruvedureid, valati laternaposte ning kanalisatsioonikaevude katteluuke. Keerame sisse Loode tänavasse. Oliveri sõnul on tegu tüüpilise kitsa eeslinnatänavaga, kuhu esimesed majad ehitati hiljemalt 17.–18. sajandil. Vanimad säilinud majad on 19. saj algusest. Siin avaneb meile arhitektuuriajaloolase sõnul tõeliselt vana eeslinna pilt, tänavafrondil majad vaheldumisi plankudega. Ja tihedalt paiknevate majade vahel pole isegi tulemüüre, sest see nõue tuli hiljem. Kassisaba on ses mõttes autentne kant, et seda pole hiljem süsteemselt ümber ehitatud, erinevad aja-

lookihistused on ladestunud pigem üksteise kõrvale ja peale. Säilinud on näiteks 1870. aastail ehitatud maja Loode 12 koos võluvate arhitektuuriliste detailidega, nagu peenelt kujundatud aknapealdised ja aknaluukide sepishinged. Oliver juhib tähelepanu keraamilistest plaatidest kõnniteele Loode 2 maja ees: see on lähedal asunud keraamikatehase praaktoodang, mis jõudis tänavakatteks. Üleminekud arhitektuuriloos Keerame sisse Adamsoni tänavale. „Siin on põnevad eri ajastute majad, nagu näiteks arhitekt Jaanika Oksa 2014. a kavandatud moodne puumaja Adamsoni 27. Aga ka vanu õuemaastikke nagu Adamsoni 21, kus on säilinud kojamehe majakesega kokku ehitatud pesuköök. Siit Paldiski maantee poole tagasi siirduv Ao tänav


Loode tänav on tüüpiline kitsas eeslinnatänav. Vanimad tänaseni säilinud majad on 19. sajandi algusest.

seevastu pole ürgvana, vaid kujunenud Franz Krulli tööstuskinnistu tükeldamisel 1930. aastatel, arvestades algusest peale ka autoliiklusega, mistõttu on ta palju laiem. Adamsoni 15 majale on tehtud moodne juurdeehitis, aga see on lubatud, kuna siinsed majad pole otseselt arhitektuurimälestised, vaid miljööväärtuslik ala,“ selgitab Oliver, keda sellised kontrastsed juurdeehitused eriti ei häiri. Tema arvates on õnnetud hoopis näiteks plastaknad Adamsoni 17 majal. „Et saada lahti 1990. ja 2000. aastate plastakendest ja metallustest, selleks läheb veel aastaid,“ nendib ta. Arhitektuuriasjatundja tähelepanu pälvib maja Eha tn 8: „See on üleminekuepohh Eesti arhitektuuriajaloos, juba enne II maailmasõda plaaniti siia kanti Punase Risti maja, aga praegune hoone

Klassikaline eeslinn: hooned vahelduvad plankudega.

on kavandatud N. Kuzmini poolt ning ehitatud vahetult pärast sõda 1945–1946, ometi näeb ta välja täiesti eestiaegne. Maja ehitati raudtee lastehaiglaks. Tollal oli raudtee eraldi süsteem nõukogude riigis oma haiglatega, kauplustega jne.“ Pöördume tagasi Koidu tänavale, kus Kassisaba asumis hävisid kõik majad 1944. a 9. märtsi pommitamises. See piirkond anti 1940. aastate lõpul raudteele hoonestamiseks. Siia sooviti luua tüüpiline stalinistlik ansambel. „Juhiksin tähelepanu, kuidas kolm paralleeltänavat – kitsas Loode, laiem Ao tänav ja sootuks teistsuguse ruumilise mõjuga Koidu tänava algus – näitavad liikumist tsaariajast stalinistlikku perioodi. Koidu tänavas on rõhutatud seda, et kõik majad pidid nüüd uues, praktiliselt eraomandita nõukogude ühiskonnas 73


EESTI EHITAB

Arhitekt Tiivi Torimi loodud moodne puumaja Adamsoni 3, kus tänapäevase arhitektuuriga on sobitatud traditsiooniline eenduv räästas.

olema ühesugused, mitte nii, nagu enne sõda, kus iga peremees ehitas oma krundile pisut erineva maja,“ toob Oliver välja. Erinevate ajastute kohtumispaik Adamsoni 3 on moodne puumaja, arhitekt Tiivi Torim, kes on Oliver Orro sõnul huvitav ajaloolistesse keskkondadesse uute majade kavandaja: „Vahva on tänapäevase arhitektuuriga sobitatud traditsiooniline eenduv räästas, mis kaitseb seina.“ Teele jääb ka Westholmi Gümnaasiumi uus maja, mis on oma aja (valmis 1940) üks moodsamaid koolimaju eraldi projekteeritud aula ja võimlaga. Edasi on ees Falgi park. „Hans Heinrich Falck oli 19. saj keskpaiga värvikas Tallinna kodanik,“ jutustab Oliver. „Ta oli Toomgildi oldermann ja rajas oma rahaga Falgi tee Toompeale. Ja andis oma krundi praeguse Falgi pargi tarbeks. Muide Falcki elamu oli praegune kaitsepolitsei maja Endla ja Toompuiestee alguses.“ Seisame Wismari haigla ees,

74

Loode 12 on säilinud võluvad arhitektuursed detailid nagu peenelt kujundatud aknapealsed ja aknaluukide sepishinged.

mis ajalooliselt oli toomvaeste koolimaja. Selles koolis käis ka skulptor Amandus Adamson, kelle järgi on nimetatud Adamsoni tänav. Wismari haigla hoones alustas tegevust onkoloogiahaigla, mille peaarst oli tollal kuulus dr Aleksander Gavrilov. Väike sissepõige Artur Kapi tä-

navasse. Seal, nagu Ao tänavalgi, on säilinud eestiaegne hoonete ansambel. Need on 1930. aastate nn Tallinna majad, kivist trepikojaga puumajad. Tagasi Wismari tänaval vaatleme pikemalt paarismaju Wismari 10 ja 12, mis on ehitatud aastal 1912. Arhitektiks Anton Uuesson, kes õppis Riias


ehitusinseneriks ja projekteeris tsaariaja lõpul hulga esinduspuumaju. Uuesson oli hiljem ka Tallinna linnapea. Wismari tänava üllatused Wismari 29 asus kunagi sepikoda, sest hobuseid oli ju vaja rautada. Üsna kitsas Wismari tänav pärineb selgesti hobusõidukite ajastust, üldse näeb Kassisabas paiguti veel tööstusliku pöörde eelset linnapilti, mis mujal ammu kadunud. Teisel pool tänavat on ühekordsed, otsaseinaga tänava poole majad Wismari 20 ja 22. „Need on ehitatud 1870. aastail, omaaegsed slobodaa-tüüpi tarekesed on praegu väga populaarsed majad. Mõtle: sa võid omada oma maja Toompeast viie minuti kaugusel,“ selgitab Oliver. „Wismari tänava lõpus, rohelises väikeses majas, elas vahepeal peaminister Taavi Rõivas,“ räägib Oliver sümpaatia-

Wismari 10 ja 12 paarismajade arhitekt on Anton Uuesson, kes projekteeris tsaariaja lõpul hulga esinduspuumaju ja oli hiljem ka Tallinna linnapea.

ga. „Ja Mart Laar elab senini Ao tänaval.“ Seevastu 2000. aastate alguses arvasid paljud, et Kassisaba olukord on nii õnnetu, et siin küll mingit miljööd säilitada ei õnnestu ning allakäinud agulisse hulkuvate kasside, üksikute pensionäride ja joodikute keskele ei tule elama ükski korralik inimene. Praeguseks on paljud lootusetutena näinud hoonedki korda teh-

tud. Üks maja, Wismari 41, ehitatakse uuesti üles koopiana vanast majast (ehitatud 1877), mida ei õnnestunud taastada. Pikk puumaja on tollele ajale iseloomulikult ilma tänavapoolsete usteta. Roopa tänava hoonestust hakati seevastu uuendama juba nõukogude aja lõpus ning jätkati 1990. aastate algul. Roopa 4a, 8 ja 12a olid omas ajas innovaatilised eripro-

ramra MD IGU

www.hmtranstech.com www.heltos.cz www.seco-traktory.cz

TOOTMISTEHNIKA MUUK metallitööpingid puidutööpingid palgisaed pelletipressid murutraktorid mikrolaine puidukuivatid jpm

Müük, hooldus Tallinnas

Rannamõisa tee 4F Tel. 50 55 661 607 0048

www.krkmoigu.ee info@krkmoigu.ee


EESTI EHITAB

Andres Alveri meeskonna poolt projekteeritud uus maja Koidu 44, mis jääb meelde oma tugeva karakteri poolest.

jektid, kuid tänapäeva arusaamade järgi domineerib Roopa tänavas uus liialt vana üle. Oliveri sõnul pole need majad kesklinlikud, vaid sobiksid pigem äärelinna. Ka 2010. aastal valminud Roopa 4 pole Oliveri meelest õnnestunud uusehitis: domineerib maa-aluse parkla allasõit, lahendus ei mõju kesklinnas hästi. „Siin oli väärtuslik mantelkorstnaga maja, mis kahjuks lammutati. Siin piirkonnas on detailplaneeringud vanemad ja ehitised uuemad. Enam kesklinna sellist hoonet ehitada ei lubataks.“ Vaatame veel meeleolukat ühekorruseliste puumajade rida Koidu 31–37 ning tühja kohta Koidu ja Luise tänava nurgal, kus kunagi asus Marie Underi sünnimaja, mis 1980. aastail maapealt pühiti. Oliver jõuab kiita ka Andres Alveri meeskonna poolt projekteeritud uut maja Koidu 44 (Tagasihoidlik, ent tugeva karakteriga) ja hakkabki ringkäik lõppema. „Kassisabas, kus praegune hoonestus on vanem kui nt Kalamajas, näeb paljusid etappe, mida linn on läbinud, väga kitsal alal. Väiksel territooriumil on põnev ajalooline mikstuur, ajastud on segiläbi. Samas on vanad majad korda tehtud ja kerkivad uued. Kui Kassisabast moodustati 20 aastat tagasi miljööala, oli skeptikuid palju, täna on asum elujõudu täis,“ võtab arhitektuuriasjatundja Oliver Orro kokku. 76

Adamsoni 21: kojamehe majaga kokku ehitatud pesuköök.

Märtsipommitamises hävinud majade asemele sooviti rajada stalinistlik ansambel.

Wismari tänava lõpus elades oled Toompeast vaid 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel.


Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


EESTI EHITAB

AASTA KATUS

Kes võidab konkursi? Messil Eesti ehitab kuulutatakse välja aasta katuse tiitlivõitja. Mõõtu võeti viies kategoorias: aasta parim kivikatus, aasta parim metallkatus, aasta parim lamekatus, aasta parim rahvuslik katus ning aasta parim fassaad. Žürii vaagis töid, hinnates sõlmede lahendusi (nende korrektsust ja toimivust), sõlmede keerukuse astet ja lahenduste leidlikkust, töö vastavust standarditele, samuti arhitektuurset lahendust (kaasaegsus, sobivus keskkonda jmt) ja materjalide kasutamist. Tänavu konkureerisid tiitlile 27 objekti. Meiegi toimetus tegi oma valiku.

Metallkatuste kategooria: Katusepartner OÜ renoveeris koostöös Indrek Steinmanniga Toom-Kuninga 12 katuse. Eemaldati vana konstruktsioon ja paigaldati uus.

78


Kivikatuste kategooria: Illuste mõis. Eksklusiivehitus OÜ vahetas katusekatte ja parandas kandekonstruktsiooni. Säilitati ajalooline vihmaveesüsteem, meelde jäävad nn nahkhiirevintskapid.

Metallkatuste kategooria: Hansakatused OÜ valtsplekk-katus Korese tänaval. Mansardkorrusega elamu sai uue kuue.


EESTI EHITAB

Lamekatuste kategooria: liginullenergiahoonest Põlva riigigümnaasium Katusefirma OÜ-lt. Keerulised ja kvaliteetsed lahendused aitasid saavutada ka katuse täieliku õhupidavuse.

Rahvuslike katuste kategooria: Puitkatused OÜ renoveeris C.R. Jakobsoni talumuuseumi hoone ja vahetas laastukatuse, kasutades kolmekihilist tõrvaõliga immutatud kuuselaastu.

Rahvuslike katuste kategooria: Puitkatused OÜ tehtud Luua mõisa kavaleridemaja sindelkatus.

80


www.angrooehitus.ee Laki 16, Tallinn. tel.6563149 ; 5138811

KVALITEEDIS

EI TINGI

Lamekatuste kategooria: Lõunakeskuse laiendus. Uus katusepind OÜ-lt Evari Ehitus 7650 m2 ja renoveeritud pind 15 050 m².

HINDADES

AGA KÜLL KÜSI info@ HINNAPA K angr ooeh KUMIST: itus.e e

-10% Fassaadi kategooria: Valtsimees OÜ paigaldas Rohula tn 57 vasetatud 0,5 mm roostevabast plekist fassaadi.


EESTI EHITAB

Jah, on küll paks klaas: karude suplust saab vaadata läbi veealuse prisma.

Õnn tuli jääkarude õuele

82

Tallinna loomaaia jääkarude uus kodu teenib uudistajatelt vaid kiidusõnu ja mõistagi on avarate tingimustega rahul ka maailma suurimatest maismaakiskjatest mõmmikud ise. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: JULIA-MARIA LINNA


Aediku liigendatud seinad kujunesid väljakutseks nii betoonitööde tegijaile kui müüriladujaile.

Ekspositsiooni tutvustavad Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran, Valter Napits IB Telora OÜ-st ja arhitekt Joonas Sarapuu Innopolis Insenerid OÜ-st. Aastal 2012 algas jääkarude uue kodu planeerimine. Selleks anti arhitektile üsna vabad käed: seni miilude valduses olnud alale tuli kujundada polaarium. „Teada oli see, et karudele tuleb luua kaks erineva suurusega ala, ent sellega täpsed suunised ka lõppesid,“ meenutab arhitekt Joonas Sarapuu planeerimise algust. Mees on sellise asjade käiguga igati rahul. „Ma

sain vabalt joonistada ning koostöös loomaaiaga käisime jooksvate arutelude käigus läbi iga detaili. Kuna siinne lahendus on üks ja ainus omanäoline, siis valmislahendusi ja retsepte ei olnud.“ Inspiratsiooni saadi Taanis asuva Aalborgi loomaaia polaariumist: sealne ekspositsioon on küll väiksem ja kujunduski teises võtmes, ent kogemusi ja soovitusi vahetada on kasulik. „Tegelikult oli meil projekteerimise alguses kahtlus, et äkki on meie jääkarudele mõeldud ala liialt suur, kuid lõpuks realiseerus ta ikkagi sellise-

na, nagu algselt plaanisime ja hea on,“ teab Joonas Sarapuu. Põnev rada Jääkarude ja nende territooriumi uudistamiseks tekitati polaariumis külalistele jalutamiseks rada, mis lubab loomade tegemisi mitme nurga alt uudistada – läbi veealuse prisma, läbi klaasi, soojast toast, ülalt- ja altvaates. Kuigi rada on päris pikk, ei hakka mitmesajameetrisel teel igav ühelgi hetkel. Ülemiselt platvormilt on näha kaheks suureks aedikuks jagatud territoorium, kumbki aedik

83


EESTI EHITAB

Tehtut üle vaatamas: (vasakult) Valter Napits, Tiit Maran ja Joonas Sarapuu.

oma kivikuhila ja basseiniga: 1200 m2 suurusel alal elab praegu Friida oma poja Aroniga. Teise, 800 m2 suurusesse aedikusse, kolib peagi sisse isakaru Nord – loomad tunnevad üksteise lõhna ja veidi ka näevad. Edasi kõnnib jalutaja basseinini ja seda katva aknani ja lõpuks ka siseruumi, kust on hea külma ilmaga karude tegemisi jälgida. „Mõtleme, et tulevikus võikski loomaaias pakaseliste ilmadega liikumiseks välja pakkuda marsruudid, kus vahepeal saab sooja minna,“ räägib Tiit Maran. Päris hea ülevaate karude tegemistest looduses annavad ka polaariumi infotablood – näiteks

saab neilt lugeda karude menüü kohta, võrrelda enda pikkust püstisirutuva karu omaga või uurida termokaamerapildilt, kuidas hoiab sooja jääkaru karvkate võrdluses mantliga. Ehitus: betoon ja paekivi Kuigi polaariumi projekteerimis-ehitustöövõttu tuli rahalistel põhjustel alustada juba laiendatud eelprojekti põhjal, oli arhitektil ehituse projektijuhiga hea koostöö. „Lihtne siin ehitajal kindlasti ei olnud, aga ta sai hästi hakkama,“ tõdeb Joonas Sarapuu. Palju aega tuli pühendada betoonitöödele ning müüride ladumisele. „Oleme rahul, et saime

kasutada just seda paekivi, mida soovisime,“ räägib Valter Napits. „Müüre ilmestavad Lasnamäe karjäärist käsitsi murtud paasist hallid triibud. Kartsime pisut, kas saame kogu vajamineva materjali piisavalt ruttu kätte, aga kõik õnnestus ja ka ladujad töötasid professionaalselt.“ Ka Joonas Sarapuu on müüriladumise tulemusega üldjoontes rahul, veidi mõtteainet pakkus küll see, et kiire töötempo eeldas erinevate meistrite kohalolu ja igal meistril on teadagi pisut erinev käekiri: „Sai kohapeal käidud ja arutatud, aga ega paekiviga saa retsepti ette anda. Looduses on paekivi ladestus pisut erineva joonega, seega mõjub tulemus loomulikult.“ Paekivist on laotud ka aediku keskel olevad künkad – just need, kuhu talitajad hommikuti karudele avastamiseks porgandeid poetavad – pärast on püsiasukatel avastamisrõõmu kui palju! Lisaks paepindadele jäävad meelde liigendatud betoonpinnad. Paljusid neist hakkab tulevikus katma haljastus, mis saavutab oma lopsakuse paari aastaga – nii ronivad üles metsviinapuud ja humal. Osad seinad, mille triibutatud muster meenutab murduvat jääd, jäävad siiski ehedalt eksponeerituks ka aastate möödudes.


Suurim kiskja ehk turvalisus ennekõike

K

arude möllamist vaadates hüüatavad külalised – nii armas! Siiski ei tohi unustada, et tegu on maailma suurimate maismaakiskjatega ja metsloom ei ole lemmikloom. „Ükskord ema pahandas poisiga, siis oli küll nii, et instinktiivselt astusin sammu tagasi,“ tunnistab Valter Napits. Külastajate turvalisust valvavad seinad ja väravad, purunemiskindlad klaasid ja elektrikarjus. „Esimesel päeval kaardistati territoorium ära ja tutvuti iga nurgatagusega,“ teab Tiit Maran. „Karjus jääb meelde, ent sellega on ka nii, et üldiselt loomad tunnetavad elektrivälja ja kui seda ei ole, siis nad arvestavad ka selle puudumisega.“ Karude aedikus ega öömajas siiski midagi juhuse hooleks ei

jäeta ja inimliku eksituse võimalust püütakse hoida minimaalsena. Külastajate rõõmuks on aediku ümber pandud mitmeid klaaspiirdeid – uudishimulikud karud tulevad nii mõnigi kord lähedalt uudistama, mida külastajad teevad. Mõmmikud otsivad tegevust Iga uus kutsub avastama – nii leiavad loomaaia Otid rõõmu uue territooriumi soppide piinliku täpsusega läbiuurimisest. Eriti põnev oli karude jaoks seinas oleva sadeveekollektori ava, kust vahel vihmavett immitseb – et mis toru see ikkagi on? „Eks sel veel on ka teine lõhn,“ teab Tiit Maran. Aga kas karud uuel alal ka pahandust teevad? „Esialgu tõmbas väike karu maast muru ja taimi

välja – see oli uus asi neile,“ naerab Valter Napits. „Eks ema hoidis tal silma peal, alul ei lubanud vettegi – kes teab, äkki on ohtlik.“ „Neile tuleb siia edaspidi veelgi rohkem tegevust,“ lisab Tiit Maran. „Toome kõikuva puu, millega nad saavad mängida. Plaanime sinna augud puurida ja õli aukudesse panna, siis on neil huvitav. Ja tulevikus tahaksime basseinidesse kalu lasta. Mujal maailmas on seda tehtud.“ Aga kas karud kalu pintslisse ei pista? „Nad ei saa neid kuigi hästi kätte, kalad on vilkad. Ja kui ka paar tükki saavad, siis saavadki endale toitu otsida,“ selgitab Tiit Maran. „Me lihtsalt ei ole veel jõudnud selgeks teha, mida kalade sööt puhastusseadmetele kaasa toob.“

Raudbetoon karkassielemendid (postid, talad)

VMT BETOON KAUBABETOON JA ELEMENDID

AS VMT Betoon betoon@vmt.ee Kaubabetoon: tel 5331 4792 Betoon elemendid: tel 5331 4751

w w w. v m t . e e


EESTI EHITAB Polaarium Tellija: Tallinna Kultuuriamet, Tallinna Loomaaed Arhitekt: Joonas Sarapuu (Innopolis Insenerid OÜ) Konstruktor: Tanel Seppel (RIMER Konsult OÜ) Peatöövõtja: Astlanda Ehitus OÜ Omanikujärelevalve IB Telora OÜ Betoonitööd: Trex OÜ Maksumus: 2,7 miljonit eurot kattis Tallinna linn, loomaaia sõprade seltsi kaudu koguti ligi 350 000 eurot (veetöötluse ja infotabloode kulu) ja riik panustas 35 000 euroga. Nelja meetri sügavuse basseini vesi on kristalselt puhas.

Vesi ei jäätu ehk talisuplus iga ilmaga

M

eie külastuse ajal säravad karud lumega võidu – nad on avastanud supluse võlud ja sügisesest porist ei ole karvkattele midagi alles jäänud. Nelja meetri sügavust basseini ja suplevaid karusid saavad külastajad vaadelda ka läbi neljasentimeetrise klaasi. (Muide, kord askeldasid rahva rõõmuks vee all hoopis akvalangistid, kes nühkisid klaase puhtaks. Vetikaid ikka tekib.) Jääkarude basseinide ehitust kaaluti põhjalikult: kuidas korraldada sissevool ja kuidas tagada, et bassein talvel ei jäätu, sest kes meist tahaks basseinijääl tagajalgadele tõusva karuga barjäärita tõtt vaadata (viimase olukorra vältimiseks kaaluti alternatiivina ka talvise veetaseme tugevat langetamist). Lisaks arutatakse ja arvutatakse, palju lisada veele soola, et puhastussüsteem toimiks. Basseinide puhastussüsteemist käib kaks korda ööpäevas läbi 1200 m3 vett. Jämefiltrid, skimmerid, liivafiltrid, osonaatorid – professionaalne teave, mis osteti sedakorda sisse Austriast. Basseini soolasisaldust praegu tasapisi tõstetakse, ent hetkel on see juba piisav, et skimmerid tööle hakkaksid. Ekspluatatsioonile kuluvatest rahanumbritest järelduste tege86

Külma ilmaga võib karude tegemisi ka soojast ruumist jälgida.

miseks peab veel küll pisut aega andma: oktoobris saab aasta ja siis saab teha kokkuvõtted, palju puhastussüsteem tegelikult vett liigutades energiat tarbib. „Võime teha ükskõik palju eelnevaid arvutusi, ent järeldused saab teha reaalse elu ja praktika pealt,“ teab Tiit Maran. Muide, õues basseini piirava klaasise seinaga avatud ruum on leidnud juba kasutust teisekski otstarbeks – ka nullkraadise ilmaga kütavad gaasisoojendajad selle mõnusalt soojaks ning kui vesi sillerdab läbi klaasi, tekib atmosfäär, mis lausa kutsub loomaaias üritusi korraldama. „Mais on meil üks rahvusvaheline sündmus tulemas, mõtlesimegi, et teeme vaheürituse seal,“ võtab Tiit Maran jutu kokku.

Jääkarude ekspositsioon Rajatud konstruktsioonid on kõik individuaallahendustega, arhitektuurselt liigendatud ja originaalsed. Ekspositsiooni ehitised teeb eriliseks asjaolu, et arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus pidi järgima loomaaia nõudeid ja samas tagama ekspositsiooni atraktiivsuse. Kasutatud on Eesti oludes unikaalseid ja harvaesinevaid lahendusi, näiteks jääkarude veealuse vaatluse aknad basseinide betoonseintes, betoonist piirdemüüride äärmine liigendatus ja arhitektuurselt efektsed paekivimüüritised betoonist piirdemüüridel. Paigaldatud betooni maht ekspositsioonis oli 1700 m³. Allikas: Konkurss aasta betoonehitis


EESTI EHITAB

Viimased 1400 meetrit lennujaamani

Keerukaim ehitus Tallinnas Eelmise aasta sügisest sõidab tramm Tallinna lennujaamani. Seni oli trammil lennujaamast puudu vaid 1400 meetrit rööbasteid. Kuid nende rööbaste mahapanekuks tuli rajada Eesti esimene trammitunnel ning tõsta kitsastes oludes ümber hulk trammiteega ristuvaid kommunikatsioone.

88


TEKST: TANEL RAIG FOTOD: TIIT VEERMÄE

Trammitee pikendamist lennujaamani on peatöövõtja Merko Ehitus Eesti hinnanud oma referentsilehel viimaste aastate keerukaimaks ja innovaatilisemaks ehitusprojektiks Tallinnas. Trammiliini pikendus algab Peterburi maantee äärde rajatud pöördekanjonist, kulgeb tunnelis raudteerööbaste ja Suur-Sõjamäe tänava alt läbi, jõuab süvendis tõustes Ülemiste Citys Keevise tänaval taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga Tallinna lennujaama juures. Kokku rajati projekti käigus 1,4 km rööbasteed, ehitati veoalajaam ja Tallinna esimene trammitunnel (suletud osa 150 meetrit). Kõik see pidi valmima nii, et 2017. aasta septembrist sõidaks tramm lennujaama. Trammitee rajamist juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Tiit Joosti ütlusel on uue hoone rajamist võimalik suhteliselt hästi ette kavandada. Infrastruktuuri rajamisel selgub tegelik olukord seevastu sageli alles tööde käigus – olemasolevate rajatiste (kommunikatsioonid, vundamendid jms) paiknemine ning seisukord, geoloogia jne. Linna keskkonnas taristuprojekte ehitades on ka pea alati kitsas, seda nii olemasolevate kommunikatsioonide ümberpaigutamisel kui ka igapäevase logistika ja inimeste liikumise korraldamisel. Keerulisim oli tunneli rajamine olemasoleva raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alt.

Keerukaim ülesanne oli ristumine raudteega Ehitusprojekti keerulisemaid ülesandeid oligi tunneli rajamine olemasoleva raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alt. „Ehitustööde seisukohalt oleks olnud lihtsaim ehitusplatsi läbiv liiklus sulgeda ja olemasolevad kommunikatsioonid välja lülitada. Kui aga öelda, et järgmised kuu aega rong Tartusse ei sõida, siis aru-

saadavalt ei ole see aktsepteeritav,“ rääkis Merko Ehitus Eesti objektijuht Ragnar Vallner. Seetõttu otsustatigi tunneli süvendiga raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alt läbiminek jagada etappideks. Vallneri väitel oli kõige keerulisem osa raudtee alt läbiminek. See teostati kahes ajaaknas, mis vältasid nädalaste vahedega 86 ja 44 tundi. Nendes ajaakendes toimus

töö katkestusteta. Tunnel piigati sisse olemasolevasse kaljupinda. Raudteealuse tunneliosa rajamiseks tõsteti raudteeliiklus esmalt ühele läbivale harule, millega anti esimeses tööaknas töömaht tunnelile, tehti seal vajalikud tööd ning pärast suunati liiklus juba valmis lõigule. Ühe ajaakna jooksul toimus kontaktvõrgu ümber- ja tagasipai89


EESTI EHITAB

galdamine, raudtee demontaaž ja uuesti paigaldus, süvendi rajamine kaljupinda, monteeritavatest elementidest tunnelikonstruktsiooni rajamine ning selle hüdroisoleerimine, pinnasedrenaaži rajamine, raudtee mulde ja ballasti väljakaeve taastamine. Oluline oli ka, et tööks antud ajaaknas oleks kriitilise tähtsusega tehnika olemasolu dubleeritud. Objektijuht Andres Peterson rääkis, et selle 44 tunni jooksul lakkas töötamast tõstepositsioonil kraana. Kiiresti tuli kohale kutsuda asenduskraana, et teha vajalikud tõsted. „Tagantjärele võib kergendusega öelda, et iga probleem leiab siiski lahenduse,“ lausus Andres Peterson. Ekskavaator ei mahtunud ümber pöörama Võiks arvata, et liiklusele suletud Keevise tänaval jätkus töö lihtsamalt. Siiski mitte. Ka seal ei saanud tunneli rajamist jätkata ühe korraga, sest olemasolevaid kom-

90

150

meetrit on trammitunneli suletud osa pikkus ja rambi pikkus on 125 meetrit.

kirjeldab, et olemasoleva hoone vundamendi ja kaeviku vahet tuli mõõta vaid sentimeetrites. Süvendi kaevamiseks tugevdati esmalt hoone vundamenti ning tehti ettepuurimised. Samal ajal oli majade vahel niivõrd kitsas, et kaevetöid tegeval ekskavaatoril ei olnud võimalik seal ringi pöörata.

munikatsioone tuli ümber tõsta. Selleks tuli eelnevalt rajada trassid uude asukohta ja teha järkjärgult ümberlülitamisi või rajada ajutisi trasse, kuna hiljem tuli alaline trass rajada üle tunneli. Näiteks ristus rajatav tunnel olemasoleva veemagistraali ning sadeveekollektoriga. Need tuli ümber tõsta, et vabastada front tunneli rajamiseks. Tunneli ehitusega Ülemiste linnaku külje alt läbi minnes oli ka ruumi vähe. Lähedal seisvate hoonete tõttu oli tunneli süvendi rajamine raske. Ehitustöödel objektiinsenerina osalenud Tõnis Saarts

Ehitajale keeruline, ent kasutaja naudib lõpptulemust Merko Ehitus Eesti insenerehituse divisjoni spetsialistid nendivad kokkuvõttes, et lennujaama trammiliini näol oli insener-tehniliselt tegemist keeruka objektiga, kuid lisavad, et taristu objektile tavapäraselt jäävad selle probleemid ning nende lahendused maa sisse peitu. Linnaelanikele tähendab valminud objekt ennekõike uut väärtuslikku avalikku ruumi, kus lisaks trammiteele saab kasutada sillutiskividega kõnniteed ning lennujaama kõrvale rajatud uut linnaväljakut.


Hea teada Eesti pikim autotunnel ja esimene trammitunnel – mis oli nende ehituses erinevat? Merko Ehitus Eesti oli ka paar aastat tagasi Ülemiste liiklussõlme rajatud Eesti pikima autotunneli ehitaja. Ehitaja hinnangul autotunneli ja trammitunneli objekte võrdsustada ei saa, kuna tingimused olid niivõrd erinevad. Ülemiste liiklussõlme autotunnel: geoloogiline olukord oli trammiliini tunneli ehitamisest erinev. Pinnasevee tase oli maapinnast vähem kui meeter. Ehitussüvendi rajamiseks tuli tagada pinnasevee alandus, mis oli nõudlik ülesanne. Piiranguid seadis ka süvendi kõrvalt jooksev ajutiselt ringitõstetud, kuid töötav raudteetrass. Ülemiste trammitunnel: ajalisi piiranguid seadis tunneli kaevamine töötava raudteetrassi alt. Ruumiliselt väga kitsad tingimused olid ehitustöödel hoonete vahelt läbiminekul.

Meie peamiseks tegevusalaks on puit-, metall-, paneel-, võrk- ja varbaedade ning loomavõrkude müük ja paigaldus. Samuti valmistame erinevaid väravaid ning tegeleme lipumastide müügi ja paigaldusega.

Pärtli 1, 75203 Haljava, Jõelähtme vald, Harjumaa tel 5663 9905 info@maxdoor.ee

moodulaiad puitaiad paneelaiad varbaiad moodulaiad saksa automaatika firmalt Sommer liugväravad tiibväravad jalgväravad terrasside ehitus tõkkepuud jne Lisaks pakume lipumaste klaasplastist ja alumiiniumist.


EESTI EHITAB

Lennujaama trammiliin

Uus trammitunnel oli ehitajale väljakutseks, ent tulemusega on osapooled rahul.

Trammitunneli roll Eesti Euroopa Liidu eesistumisel Lennujaama trammiliini tunneli õigeaegne valmimine oli oluline ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise jaoks. Külalisi ei transporditud lennujaamast linna küll trammiga, kuid trammitunnelit kasutati ühe võimalusena külaliste eskortimiseks, et vähendada liiklusseisakuid Tartu maanteel. Allikas: Merko Ehitus Eesti

Trammitee pikkusega ca 1400 m Trammitee betoon 763 m3 Kontaktvõrgu maste 45 tk Trammitunnel 150 meetri pikkuse suletud osaga ja 125 meetri pikkuse rambiga Kaevetööde maht 59 000 m3 Kanalisatsioonitrasse 1271 jm Sadeveetorustikke 3052 jm Veevarustuse torustikke 1806 jm Gaasitrasse 650 jm Asfaltkatendeid 35 900 m2 Betoonkivisillutisi 7100 m2 Haljastust 14 000 m2 Keskpinge (6kV) kaabelliine 3750 jm Madalpinge kaabelliine 6000 jm Sideliine: optikakaablid 3600 jm, vask magistraalkaabel 700 jm, sidekaablikanalisatsioon 7000 jm Valgustusmaste 133 tk Uus peatusehoone põrandapinnaga 772 m2 koos varikatusega, mille pindala on 965 m2 ja raudbetooni maht 700 m3 Veoalajaam

Trammiliin avas terminali uue külje

L

ennujaama trammiliin andis lisaks trammiühendusele lennujaama reisijate terminalile ka uue väikse juurdeehituse ning atraktiivse valguslahendusega väljaku terminali kõrvale. Kui seni pääses lennujaama vaid Tartu maantee poolsest küljest, siis trammiliini ehitus avas ligipääsuks uue külje – lennujaama terminali linnapoolse otsa. Selleks ehitati trammiliini lõpp-peatusesse ühistranspordi keskuse ootepaviljon, mis ühendati lennujaama reisijate terminaliga 53 meetrit pika jalakäijate galeriiga. Lisaks rajati ühistranspordi keskuse ette uus linnaväljak. Suure varikatusega ühistranspordipaviljon ei ole suur ehitis, kuhu lisaks bussi või trammi ootajatele mahuvad veel paari autorendifirma esindused. Paviljoni projekteerinud arhi92

tekt Tõnis Tarbe sai enda ütlusel tellijalt detailse lähteülesande, millega tuli siiski sisuliselt palju tööd teha. Lennujaama terminali ühistranspordikeskusega ühendav galerii oli planeeritud olemasoleva parkla tasapinnale, mis liiklusskeemi järgi oleks tähendanud, et tänav oleks galerii katkestanud enne ootepaviljoni. Tarbe pakkus oma arhitektuurse lahenduse arusaama järgi, et trammipeatuse galerii tuleb tõsta terminaliga samale tasandile, et galeriis kõndijatel oleks võimalikult hea side välismaailmaga. „Oli loomulik, et galerii oleks jätk terminali hoonele ka arhitektuurses väljenduses, ehk klaasfassaad ja terminali varikatuse parapeti jätkumine oli loomulik,” leidis Tõnis Tarbe. Tema sõnul on ootepaviljon galeriile lihtne lõpetus, mille puändiks sai ülespööratud serva-

dega ebasümmeetriline monoliitsest raudbetoonist varikatus. Algselt oli varikatus kavandatud küll terasest, kuid koostöös ehitajatega leidis arhitekt, et ehitustehniliselt, ajaliselt ja loogilisusest tulenevalt on raudbetoonist varikatus efektsem ja arukam lahendus. Raudbetooni kasutamise ettepanek oli arutlusel ka töö alguses, kuid Tarbe sõnul peeti seda mõtet algselt liiga uuenduslikuks. Ühistranspordikeskuse esine sai ka uue linnaväljaku, mille lahenduse autor on arhitektuuribüroo Must. Linnaväljaku idee lähtub linnadevaheliste lennuliinide ruumilisest kujundist. Iga väljakul paiknev ringjas lillekast koos istepingiga tähistab ühte Euroopa linna. Nende vahele loodud valgest metallist kaarestik tähistab lennuliinide trajektoore. Kaarestiku sisse on integreeritud ka valgustus.


OLE

LED

VALGUSTATUD Ostes 12.03.– 01.07.2018

kõige rohkem JBL

allpool olevaid tooteid, saad endale Boombox kõlari väärtuses 599€!

BRSB

QN

IBP

PL

MEGAL

Kokkuvõtted tehakse ja võitja selgitatakse 02.07.2018. Lisaks anname välja lohutusauhinda.

10

www.esvika.ee


V-31 BOATSAUNA

V-41 MONA WOOD

V-31 AREL PLUS

A

V-29 KANDSA

V-28 VAHENDUSTEHNIKA/ RCM BALTIC

V-27 HEIKKINEN

V-25 PÄRNU GRANIIT

B V-02 EKOINVEST

V-24 MODERATOR

V-03 AUGUST ESTFIN

V-22 EMSERV

V-07 r

V-06 APK PRODUCTS

V-04 RAMUDDEN

V-20 SUNGATE SECURITY

V-08 LASITA MAJA

V-19 SAAREMAA SAUNAD

V-09 MOBILED ESTONIA

V-17 FIRST STEP/ VARUSTAJA 24

V-11 KAESER KOMPRESSORID OY EESTI FILIAAL

V-18 ARCTIC SPAS

C

V-16 ARSENAL INDUSTRIAL

V-12 BIODOM 27

V-15 CITYSTOCK

E

E

TULETÓRJE VEEVÓTUKOHT / FIRE WATER SUPPLY

1

D

MESSIHALLIDE PLAANID

V-01 A-PROFIIL

FUAJEE V-21 BRUBAKKEN EESTI


B1-15 NELLISEN EESTI

B2-27 B2-26 MARUPES TÖÖINSPEKTSIOON METALMEISTARS

B2-28 DNIMO/ TERMOFASAD

B2-30 EESTI STANDARDIKESKUS

B2-25 DEMOSTAR

B2-03 DOS2000

B1-01 KATUSELAHENDUSED & ELIITEHITUS JA VIIMISTLUS

B1-13 HANSAKAUPMEES

B2-24 HANSA FLOOR

B1-02 PRIORE

B1-16 PAROC

B2-06 JEPRENT

B1-03 TEXOBLOCK

B1-04 EKSKLUSIIVEHITUS

B2-08 LEDSHOP

B1-18 MONIER

B1-10 SINEAR

B2-19 READYWALL

B2-07 KOMINOX

B2-20 SUNLUNA TRADE

B1-11 TIMBECO WOODHOUSE

B1-17 WIENERBERGER

B2-22

B2-06a ÄRIPÄEV

KINDLING B2-21 B2-23 CRACKER LED HOUSE (FANDANGO PÄÄSTEAMET VENTURES)

B2-05 REIB

B1-12 JAPEST GROUP

B2-04 MAN BALTIC

B2-18 DELFI

B1-19 BAUROC

B1-09 UNINAKS

B2-09 VITALIGHT PROJEKT

B1-06 BENDERS BALTIC NORD

KOHVIKUSSE

96

B2-01 SMARTEST BALTICS

B2-02 SUPERSERVICE INNOVATION

B2-02a ELASTO B2-10 ISOREAL

B1-07 SAKRET

B1-08 RECITEL INSULATION

B2-11 BESTHOUSE

B2-12

B2-17 BEGIN

DAMBIS

HALL *B1*

Eesti Ehitab Estbuild 2 0 1 8 * E *

B2-13 DEALERSHIP

HALL *B2*

EESTI EHITAB

SEMINARIRUUM/ SEMINARROOM B2


E-31 VELT EKSPERT

C-20 SILMANI ELEKTER

C-48 PUMEKO

C-47 PUIDUMEISTER

C-46 THERM

C-90 ONEWOOD

C-91 ARUTECH PARIMAD AKNAD

C-98 C-97 MÄNNIKU K-MAJAD SAEKODA

C-73 KATUSEMAAILM

C-51 ESPAK

GENOKE

OY AB EESTI FILIAAL

C-37 PUUMARKET

HALL*D*

C-75 SYSTEMAIR

C-62 DOORFIKS

FIXFAS

C-101 ENEREST

C-93 BESTAIR KAUBANDUS

C-76 RIWEGA

C-54 PENOSIL

C-38 SOOME MAJA

C-26 MEXIN BALTIC

C-06 RAKE

E-07 K-FLEX POLSKA

E-18 ICY GETEC

C-102 AHJUSEPAD

C-09 ART DOORS

E-05 CHILLER

E-04 SIGMASYSTEMS

E-59 EESTI GAAS

C-104 BEAM BALTIC

C-105 MASINATEENUS

C-45 RUBEX

C-44

C-59 EESTI POTTSEPAD

C-96 AIRVITAMIN GRUPP

C-106 HANSAKAMIN KORSTNAEKSPERT

C-94 C-95 VAHENDUS- LEDVANCE TEHNIKA/ RMC BALTIC

C-107 EESTI AIAD SUURMEISTER

MUINSUSKAITSEAMET EESTI VABAÕHUMUUSEUM

SINCE DESIGN

E-63 METAL DISAIN

E-64 STERNOBERG

E-74 HEAKATUS

C-12 EKOPANELY SERVIS

SÄÄSTVAD EHITUSLAHENDUSED

C-58

C-32 PUUKESKUS WEDI

C-11 YSSE

C-80 C-81 KINGSPAN SSI INSULATION SCHAEFFER

C-57 VBH ESTONIA

C-42 VILMA

E-65

E-62 NICZUK METALL-PL

E-66

E-75 GO&WAX

E-03 NORDFIX

E-61 PUHASTUSIMPORT

C-10 WINDBERG

hall D

E-76 ESAKODA

C-31 C-30 VILPROS TRAIDENIS PRAMONE

C-78 AIRWAVE

C-103 VERTEX SYSTEMS

E-58 EM-SERV

E-57 PLASTEREX EUROPE

E-06 KARU KATUS

C-66 ELTARKO

C-56 MALMERK KLAASIUM

C-55 WEXL GRUPP

C-63 SIGA

C-40 SIEDLE

C-29 LEOVIRA

C-39 JUNG

C-28 KUKKUMISKAITSE LAYHER BALTIC

C-08 SINDELKATUSE

E-46 TAMEC TRADE

E-80 BBTECHNICS BALTIC

E-45 MAKSERV

E-81 SPONGE BLASTING

E-19 CEWOOD

C-07 EREK

0E-41 TALLMAC TEHNIKA

E-21 SMART- E-20 WALLS PRITS

C-53 C-52 PUUMARKET ALISTRON

C-36 ESCO/ WECKMAN

C-92 LASITA AKEN

C-74 BALTECO

ESPAK

C-35 ACO NORDIC

C-100 C-99 VILLEROY&BOCH j.F.AMONN GUSTAVSBERG

C-34 MAJAD.EE

C-25 MASS

E-82 SPRAYTEC

E-42 HANSAMAALER VIIMISTLUSTEHNIKA

E-83 SANERA

C-86 THERMOMAJA

C-89 BALTIC TK GROUP

C-60 FLOORIN

C-23 VELUX EESTI

C-24 TEKTUM/ FAKRO

C-04 REIDENI PLAAT

E-23 PROVAN

E-38 ROTHO BLAAS BALTIC

E-39 ECOPOOD

E-84 TOOLSTRADE

E-44 PROCURATOR EESTI

E-25 E-24 THERMAFLEX EKOTERM ISOLACJI PRO

C-03 ARU GRUPP

E-26 NIMO

E-37 KONEITA. COM E-36 NAPS SOLAR ESTONIA

E-85 REVONIA KELDRIKODA E-72 DORMIKOR

E-73 WATER PROVOING TECHNOLOGY

E-71 STOPNOISE

E-01 JANERE

E-70 DEKSTEEL

E-86 T&O EHITUS

E-35 RESPO HAAGISED

E-87 DORMASH GROUP

FUAJEE FOYER

E-88 SIMPSON STRONGTIE

C-84 GREENBALTIC.EU

C-88 KRIMELTE TEMPSI

C-33 SKANO FIBREBOARD

C-21 RUUKKI PRODUCTS

C-02 VIKING WINDOW

C-50 RAITWOOD PUITERMINAL/ RAIT

C-01 ERITEX INVEST

sissepääs messile 2 entrance

E-89 KIPSIVALU

E-29 TEIPROL

E-34 FEB

E-90 SIMERI ESTONIA

C-83 SILTS NAMS

C-49 LOKAATOR

C-82 GENERGA

C-70 SBM FASTWOOD

C-13 MENDALI

C-71 MIRIDON EMÜ

E-33 MOLLER AUTO TALLINN

C-72 KODUKOLLE LT

E-HALL C-HALL

97

avarii väljapääs emergency exit


HALL *C*

D-03 MOVEK GRUPP

D-29 KÜTTEM

D-02 LRF PRIVATE

98

D-01 BAUXAL

D-23 UPONOR EESTI

D-35 DUSCHY

D-19 WILO EESTI

D-31 PROKLIIMA

D-36 KLAASPLAST

D-14 NORTVERK

D-07 AIROBOT

D-15 FILTEREXPRESS

D-09 SUNAIR VENTILATSIOONISEADMED

D-32 BALTIC CH

D-26 ENERGOGEN

D-38 WARMUP

D-20 SB KESKKÜTTESEADMED

D-08 ARAGOSTA

D-37 RENNIEKSPERT

D-25 AIT-NORD

D-05 POLITESNA

D-39 WATEX

D-21

D-16 CERBOS

D-33 PUHASTID/ ECCUA

D-17 INTELIVENT D-41 PROFEXPO

D-34 FLEXOVENT

D-28 KÜTTEMEISTER

D-40 HOT& COOL SYSTEMS

KÄRCHER

D-10 BL TEHNIKA

D-12

D-42 DANFOSS

D-29 HARJU ELEKTER & ENERGO VERITAS

SOOJUSKESKUS

D-18 NATE NM

D-30 FINEST TECHNOLOGIES

D-24 EB THERM

D-13 KLIIMASEADE

D-04 SOLAR4YOU

D HALL

D-22 PLASTOR

D 1

E E E 2 *

EESTI EHITAB

HALL *E*


Multiruumi helilahendused harmoonias meelepärase valguse ja temperatuuriga: professionaalses JUNGi targas majas muutub elamine meeldivaks kogemuseks.

Helikogemus

KNX KOMPAKT-RAUMCONTROLLER

JUNG.EE


Profile for Meediapilt OÜ

Eesti ehitab 2018  

Eesti ehitab messiajakiri annab ülevaate valdkonna uudistest, ajakirjast leiab huvitavat lugemist nii spetsialist kui praktilisi näpunäiteid...

Eesti ehitab 2018  

Eesti ehitab messiajakiri annab ülevaate valdkonna uudistest, ajakirjast leiab huvitavat lugemist nii spetsialist kui praktilisi näpunäiteid...

Advertisement