Page 1

EESTI E E S T I N Ä I T U S T E M E S S I K E S K U S E S 6 . – 9 . a p r i l l 2 0 16

Made in Austria

Kauba transportimine treppidel on automaatse trepironijaga SANO LIFTKAR lihtsam kui kunagi varem!

Trepironijad raskele lastile kuni 330 kg Automaatsed trepikärud kuni 170 kg Universaalsed käsitõstukid Moodulkärud

Täisvõimsus igas olukorras Nobe treppidel, kiire tasasel

www.sano.ee SANO Transportgeraete GmbH Estonia | Latvia | Lithuania Hartico OÜ Mustamäe tee 24, Tallinn tel +372 527 7040 info@sano-baltic.com

Maksimum jõudlus sirge seljaga 1 Kerge ja lihtne kasutada


Suurim valik metalltooteid Eestis,

ehitusarmatuur,

路 Ehitusarmatuuri armatuurv玫rgu,

2


juba 15 aastat

V천tke meiega 체hendust e-posti aadressil info@elmemetall.ee v천i telefoni teel +372 6 102 554

3


4


Sisu:

www.angrooehitus.ee Laki 16, Tallinn. tel.6563149 ; 5138811

Eesti Ehitab, juba 20 aastat

lk 6–7

Vaata, millised firmad on messil esindatud

lk 9–10

Koolitused ja töötoad ehitusmessil

lk 12–13

Criss Uudam: mees, kelle tegemisi toetavad tuul ja päike

lk 14–18

Huvitavad lahendused konkursil aasta katus

lk 20–22

Aasta tehasemaja 2016 – kes kuulutatakse võitjaks?

lk 24–28

Pilguheit tööstusarhitektuurile: Rotermanni elevaatorihoone ja Lutheri mööblivabriku uus elu

lk 30–35

Kuidas vana maja energiasäästlikuks muuta?

lk 38–40

Savikrohvid: miks ja kuidas?

lk 42–46

Tallinn ja Tartu annavad restaureerimistoetust

lk 50–52

Soojuspump töötab ka pakasega

lk 54–56

Elekter majapidamisse päikeselt

lk 58–60

Kodu ehitamiseks saab kodulaenu jupikaupa

lk 62–64

Aivo Rosenberg ja Mati Kitt: 25 aastat lk 66–69 katustega sina peal Messihallide plaanid

EESTI EHITAB Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Ajakirja toimetajad: Heli Lehtsaar-Karma ja Liivi Tamm Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee telefon +372 5107011 Reklaamiosakonna e-post: reklaam­­@meediapilt.ee, telefon +372 56688515 Kujundusosakonna e-post: kujundus­­@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).­

KVALITEEDIS

EI TINGI

HINDADES

AGA KÜLL KÜSI info@ HINNAPA K angr ooeh KUMIST: itus.e e

lk 71–74

-10%

5


Eesti ehitab – mess, mis on toiminud 20 aastat Eesti suurimale erialamessile tulevad tänavu end tutvustama 290 ettevõtet. „Saame tähistada ümmargust sünnipäeva, Eesti ehitab mess toimub 20ndat korda,“ rõõmustab projektijuht Epp Sultsmann. „Suur aitäh neile ettevõtetele, kes on aidanud meil seda vankrit vedada.“ Eesti ehitab messil osaleb lisaks uutele tulijatele selliseid ettevõtteid, kes on enda jaoks messi pärast mõneaastat pausi taasavastanud, samuti neid, kes on osalenud pea igal aastal. „Näiteks Wienerberger AS, Paroc AS, 6

Aeroc Jämera AS, Männiku Saekoda OÜ, samuti Mendali OÜ, Erek OÜ, Velux Eesti OÜ, Movek Grupp OÜ,“ loetleb Epp Sultsmann. „AS Rake on messi enda jaoks taasavastanud, tublisti on osalenud Harju Elekter AS. Eks neid ettevõtteid, kellega koos oleme kasvanud, on veel ja palju.“ Messikülastajaid on viimastel aastatel huvitanud energiasäästu teema, seda nii materjalide kui kütteseadmete aspektist. „Huvitav trend on see, et viimastel aastatel on just kütteseadmete osakaal suurem olnud,“ arutleb Sultsmann. „Mullu osales palju päikesepaneelide ja soojuspumpadega tegelevaid ettevõtteid, tänavu on taasavastatud traditsioonilised küttevormid,

palju on ahjusid ning kaminaid pakkuvaid firmasid.“ Ka ehitusmasinate osas on Eesti ehitab mess paik, kust uued ettevõtted sisenevad turule ja tutvuvad võimalustega. „Tänavu on põneva ja suure väljapanekuga väljas näiteks RealMachinery Oy Soomest,“ lausub ta. Väliseksponente osaleb kuuest lähiriigist. „Palju on eksponente Leedust, ligi kakskümmend,“ nendib Epp Sultsmann. „Leedu riik toetas oma ettevõtjaid, et nad saaksid osaleda. Neilt osaleb nii ehitusettevõtteid, soojustus- ja elektriisolatsioonimaterjalide pakkujaid, samuti tutvustatakse kütteseadmeid, tööriistu ja viimistlusmaterjale.“


Seminariprogrammil kolm fookust

M

essi seminariprogrammi üks fookus keskendub ökoloogilistele ehitusmaterjalidele: erinevaid tehnoloogiaid ja materjale tutvustatakse MTÜ Eestimaaehitus stendis. Kindlasti tasub osa võtta ka töötubadest. „Koostöös Ehitusala OÜ-ga toimub ka temaatiline välkfoorum, kus saab kuulata lühiettekandeid ning öelda sõna sekka arutelul,“ sõnas Epp Sultsmann. Lisaks ökoloogilisele ehitusele pühendatud töötubadele-seminaridele on messi fookuseks tänavu ka energiasäästlik mõtteviis. Toimub MTÜ Esakoda korraldatud seminaripäev, kus jagatakse näpunäiteid taastuvenergia küttesüsteemide uuendamise ja ventilatsiooni teemadel. Lisaks korraldab energiasäästusemina-

ri Hoiame Kokku Grupp OÜ: seminaril arutletakse, kuidas kütta ning elektrienergiat kokku hoida. Kolmanda märksõnana on messil olulisel kohal katustega seonduv: messil kuulutatakse välja Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu korraldatud Aasta katuse konkursi võitjad neljas kategoorias: lamekatused, metallkatused, kivikatused ning rahvuslikud katused, samuti toimub Ehitusala OÜ koolitus, mis keskendub lamekatuste turvalisusele. Messi raames kuulutatakse välja ka Eesti Puitmajaliidu ja Eesti puitmajaklastri poolt juba kuuendat korda korraldatud aasta tehasemaja konkursi võitjad. Konkursi eesmärk on tunnustada Eesti tehastes toodetud puitmaju.

„Messikülastajaid on viimastel aastatel huvitanud energiasäästu teema, seda nii materjalide kui kütteseadmete aspektist.“ EPP SULTSMANN

7


Uus lameda klaasiga lamekatuseaken • • • •

Suurepärane soojapidavus Elegantne disain Väga hea heliisolatsioon Paigaldatav katusesse kaldega 5-15 kraadi

Tootega tutvumiseks külastage meid Eesti Ehitab ehitusmessil messiboksis C-23.

8


EKSPONENTIDE

nimekiri FIRMA, STEND

ABCLED OÜ B2-15 Aeroc Jämerä AS B1-21 Ahjusepad OÜ C-102 Airwave OÜ C-85 Airvitamin Grupp OÜ C-107 A-KAABEL OÜ E-50 Aknaservice Pluss OÜ A-02 AKVEDUKT OÜ D-38 Aleksei Berzin FIE V-36 Alexela Group OÜ D-45 Alobera Mediena UAB A-16 Antiigiveeb MTÜ A-19 APK Products OÜ V-05 A-Profiil OÜ V-01 Araneo OÜ E-44 ArevaSolar Estonia OÜ D-31 Art Doors OÜ C-09 Aru Grupp AS C-03 Aru Technology Group OÜ C-73 Arutech Parimad Aknad OÜ C-73 Astrotel OÜ B2-05 August EstFin OÜ E-17 Avaeksperdid OÜ C-81 AVDS Group OÜ/FiestaDesign C-66 A-Viimistluse OÜ C-62 Balteco AS C-79 Baltic TK Group OÜ C-71 Baltic-S E-28 Baltraina V-32 Basseinimeister OÜ V-09 Bauer Veetehnika OÜ D-01 BBTechnics Baltic OÜ E-51 BEGIN OÜ B2-21, B2-32 Benders Baltic Nord OÜ B1-06 Betonikoneet.com V-35 Bildeco OÜ E-14 BK Eesti AS B2-02 BL Tehnika OÜ D-10 Buvema SIA B1-08 Cerbos OÜ D-15 CONSTECH C-64 Construction & Distribution Europe OÜ B2-26 Creative Woodworks OÜ A-12 Danfoss AS D-33

DAW Baltica SIA Eesti Filiaal C-54 Dealership OÜ A-24 Decora AS Demostar OÜ B2-30 Destra UAB B2-25 Dogma OÜ A-20 Doordec OÜ C-47 Doorfiks OÜ C-36 Doroterma UAB C-94 Dr. Schutz Estonia OÜ A-01 DTC LT UAB D-29 Duschy Marketing AS D-24 EB THERM OÜ D-40 Eco Timber & Finishing OÜ A-05 Ecoheat OÜ D-12 Ecopood OÜ A-21 EEK-TRADE AS C-58 Eesti Höövelliist OÜ C-46 Eesti Standardikeskus MTÜ B2-34 Eestimaa Ehitus MTÜ C-62 Ehitusplaat OÜ C-38 Eko Invest SIA E-52, V-12a Eksklusiivehitus OÜ B1-05 ELGA Ltd D-30 ELTARKO OÜ C-69 EmotionWalls OÜ B2-33 Enerest OÜ C-100 Energogen OÜ D-37 Equilibre MTÜ C-62 Erek OÜ C-07 Eritex Invest OÜ C-01 ESAKODA MTÜ E-43 Espak AS C-53 EST Trading Partner OÜ C-92 Estlife OÜ E-06 EVOPIPES SIA E-29 Favor AS C-24 FEB AS E-60 Fine Floors OÜ C-13 FRÄNKISCHE - Elektro ISB OÜ E-24 Fulder OÜ A-11 Fusion Studio OÜ C-06 G-Color Baltic OÜ E-26 Genco Trade SIA A-15 Geos Nordic OÜ A-03

Geosystems Eesti OÜ B2-09 Gutta Baltic UAB C-44 Hals Interiors OÜ D-16 Hansa Floor OÜ C-18 Hansakamin OÜ C-105 Hansakaupmees OÜ B1-15 Harju Elekter AS D-34 Hartico OÜ E-07 Havator Kraana OÜ E-03 Hea Kaubandus OÜ D-05 Heaenergiahoone OÜ C-62 Heikkinen OÜ V-11 Hemp Eco Systems Latvia A-08 Herdins Baltic OÜ C-70 Hertsog Lift OÜ C-21 HML Project Management OÜ E-05 Hoiame Kokku Grupp OÜ E-37 Hugo Brennenstuhl GmbH & Co Kommanditgesellschaft C-32 I.S.E Puit OÜ C-93 Icy Getec OÜ E-35 Inducont OÜ E-38 Infraroad OÜ B2-11 InteliVENT OÜ D-13, D-14 Isoreal OÜ B2-12 Janere OÜ E-20 Ježvitas UAB C-65 Jung Vilnius UAB C-43 Junivel OÜ A-06 Kaevuluuk OÜ E-36 Karu Katus OÜ C-10 KattoCenter Eesti OÜ C-40 Katusemaailm OÜ C-78 Kingspan Insulation OÜ C-90 Kipsivalu OÜ E-49 Kivifirma OÜ C-25 Klaashoone OÜ V-03 Klaasplast OÜ D-07 Kliimaseade OÜ D-18 K-Majad OÜ C-96 Kodu Kuubis OÜ C-106 Kodukolle LT OÜ C-60 Kolle Beton SIA B1-08 KOLTSI KAMINAD OÜ C-72 Komfortas Baltija UAB C-94

9


FIRMA, STEND Konstruktsioonid OÜ A-09 Korpa UAB D-29 Korstna Ekspert OÜ C-105 Krohwin OÜ C-62 Kärcher OÜ E-54 Küttemeister OÜ D-35 Lasita Aken AS C-80 LED House OÜ B2-24 LHV Finance AS B2-29 Lintman Salong OÜ C-68, V-12 Lokaator OÜ C-49 Loodusehitus OÜ C-62 Looduskeskus OÜ C-62 Lossikivi OÜ C-57 Luku-Expert OÜ B2-01 Luxus OÜ C-95 Magma SIA C-98 Majatohter OÜ C-62 Malmerk Klaasium OÜ C-41 Markato MK OÜ B2-23 Masinateenus OÜ C-104 Massin OÜ V-07 Masterbloc Latvia SIA V-13 Mecro AS V-04 Meldija UAB D-29 MENDALI OÜ C-14 Metnetus UAB C-76 Mexin Baltic OÜ C-27 MIRIDON OÜ C-74 Moderator OÜ V-27 Moller Auto Tallinn AS E-21, V-08 Monier OÜ B1-20 Movek Grupp OÜ D-03 Muinsuskaitseamet C-62 Männiku Saekoda OÜ C-97 Naelaremont OÜ E-01 Naps Solar Estonia OÜ E-16 Nelissen Eesti OÜ A-14 Nobe OÜ C-62 Nord Homes OÜ E-09 Nordfix OÜ A-17 Noto OÜ C-82 Nuputaja OÜ B2-22 OMATALO OÜ C-56 Osmo Baltic OÜ B1-01 Paroc AS B1-18 Pellets OÜ V-33 Penosil Eesti OÜ C-55 Plastor AS D-21 Profexpo OÜ B2-18 Projekt ja Konsultatsioonid OÜ B1-03 Puhastid OÜ/ECCUA D-36 Puhastusimport AS E-42 Puidukoda OÜ C-42

10

PUMEKO AS C-75 Puumarket AS C-42 Rabota RX OÜ D-02 Raidkivi OÜ D-22 RAITWOOD Puiduterminal/ Rait AS C-52 Rake AS C-05 Rakvere RLR OÜ B2-08 Rapid Security OÜ E-25 Rautakesko AS C-59 Reaalprojekt OÜ B2-10 Real Machinery Oy V-22 Reideni Plaat AS C-04 Rekman OÜ C-77 Renniekspert OÜ C-101 Rennikaitse OÜ V-37 Revalkivi Systems OÜ B2-06 Revonia Keldrikoda E-32 Ristatus UAB C-31 RM Tools JSC C-33 ROBERT BOSCH OÜ D-17 RST Valga OÜ E-30 Ruuftop OÜ B1-14 Saaremaa Saunad OÜ V-20 Saksa Automaatika OÜ C-35 Sami Masinakeskus OÜ V-23 Sano Park Ltd C-63 Savinge UAB D-29 SAVITON OÜ C-12 Saviukumaja OÜ C-62 SB Keskkütteseadmed OÜ D-19 SBM Fastwood OÜ B1-01 Sepised24.ee E-34 Serfas LTD C-30 Seve Ehitus AS C-84 Siginda UAB C-94 Sigmasystems OÜ E-48 Silmani Elekter AS C-20 Silverstone Baltic OÜ A-18 Simpson Strong-Tie B2-17 Sindelkatuse OÜ C-08 Sinear OÜ B1-12 Skano Fibreboard OÜ C-51 SNS Nodala SIA A-22 SOLAR4YOU OÜ D-46 SolarSolutions OÜ C-91 Soojuskeskus OÜ D-43 Spalvu Ratas UAB C-94 Spraytec OÜ A-10 Sternoberg OÜ V-02 Stitus MB E-04 Stonelita UAB D-25 Stonerex OÜ C-19 Sunair Ventilatsiooniseadmed D-09

SWS Group OÜ V-05 SVT Balti OÜ V-14 Säästva Renoveerimise Infokeskus C-62 Systemair AS C-83 Z500 Eesti C-67 Tamec Trade OÜ E-46 Tavira UAB D-29 Techranga UAB D-29 Tektum OÜ/Fakro Eesti C-26 Tenapors Ltd B1-09 Terrat AS D-39 Texoblock SIA B1-04 Therm OÜ C-22 Thermoelement OÜ C-67 Timbeco Woodhouse OÜ B1-13 Tomdeka UAB C-94 Toolmarketing OÜ E-31, E-53 Toppi Plast OÜ E-39 Trescon Group OÜ B1-03 Trimmar OÜ B2-31 Trives OÜ B2-04 Tööinspektsioon B2-27 Ulaelu OÜ E-10 Uninaks AS B1-10 Uponor Eesti OÜ D-41 Varustaja 24 V-06 Watex Estonia Ltd D-08 VBH ESTONIA AS C-61 Vecon UAB C-94 wedi GmbH D-42 VELUX Eesti OÜ C-23 Vennad-Dahl AS D-20 Wentelax OÜ E-15 Vesmaco OÜ D-04 Wienerberger AS B1-19 Viking Window AS C-02 Vilkorst OÜ D-26 Villeroy & Boch Gustavsberg Oy Eesti Filiaal C-99 Vilma AB C-45 Vilpra UAB C-34 Windberg OÜ C-11 Vineerimaailm/Klavis OÜ C-39 VKG Plokk OÜ B1-11 Värvivabrik OÜ C-62 Äripäev AS B2-14 Ühinenud Ajakirjad AS B1-16


3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

11


Eesti ehitab 2016 teabe-, nõustamis- ja koolitusürituste kava Eesti Näituste messi­ keskuses Kolmapäeval, 6. aprillil Kell 12.00 RAHVUSVAHELISE EHITUSMESSI „EESTI EHITAB 2016“ PIDULIK AVAMINE

Kell 11.00 – 13.30 EHITUSALA VÄLKFOORUM: HOONE EHITUS KOOSKÕLAS TRADITSIOONIDE JA LOODUSEGA looduslik, ökoloogiline, ökonoomne ja inimsõbralik ehitamine. Modereerib Sven Aluste, savipõhumaja elanik ■■ Looduslike ehitusmaterjalide kasutamine arhitekti silmade läbi (inglise keeles) Kati Juola-Alanen, The Natural Building Company Oy ■■ Looduslike ehitusmaterjalide kasutamine iseehitaja pilgu läbi Jaanus Viese, Looduskeskus OÜ ■■ Ehitusmaterjalide taaskasutus Tarmo Elvisto, SRIK

■■ Katuste ja karniiside restaureerimine

Jaan Vali, Muinsuskaitseamet ■■ Looduslike ehitusmaterjalide valmis­tooted, Ecococon põhupaneelid (inglise keeles)

Paul Lynch, UAB Ecococon, The Natural Building Company Oy

12

■■ Savikrohvid moodsa elamu sise­ viimistluses Knut Klais, Loodusehitus OÜ Korraldaja: Ehitusala OÜ Info ja registeerumine: Tasuta osavõtuks on vajalik registreerumine www.ehitusala.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum Kell 12.00 – 17.00 EESTIMAAEHITUS MTÜ TÖÖTOAD: ■■ Kell 12.00 – 12.30 Töötuba: Looduslike värvide kasutamine Korraldaja: Maalermeister OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 13.30 – 14.00 Töötuba: Mustrirulliga seinte dekoreerimine Korraldaja: Hea Maja Pood Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 15.00 – 15.30 Töötuba: Savikrohv Korraldaja: Saviukumaja OÜ ja Loodusehitus OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 16.30 – 17.00 Töötuba: Savimaja komplekt koolidele ja iseehitajale Korraldaja: Equilibre MTÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 Kell 13.00 – 15.00 ESBE TOOTESEMINAR Ajakava: ■■ Kell 13.00 – 14.00 Uued pelleti­katlad “Everclean” – 30, 50, 100 ja 160 kW. Aavo Isak, SB Keskkütteseadmed OÜ ■■ Kell 14.00 – 15.00 ESBE ringlusmoodulite perekond. (ettekanne inglise keeles) Krzysztof Kamycki, ESBE müügijuht Korraldaja: SB Kütteseadmed OÜ Info ja registeerumine: info@esbe.ee Toimumiskoht: A2 seminariruum Kell 14.00 – 17.00 EHITUSALA KOOLITUS: LAMEKATUSTE TURVAVARUSTUS Tutvustame kvaliteetset sertifitsee­ ritud turvavarustust ja selle paigaldust. Lektor on Alo Karu, ehitusekspert hoone piirdetarindite alal, kel kogemust lamekatustega ligi paarkümmend

aastat. Turvavarustusega toetab Katuse­maailm. Koolituse teemad: <right> Katuse turvavarustus Eestis <right> Katuse turvavarustus Saksamaal ja Soomes <right> Sertifitseeritud toodete kasutamine <right> Massiivsed- ja kergsüsteemid <right> Katuse pollarid <right> Pollarite kinnitus betoonalusele, profiilplekile ja puitalusele <right> Turvavarustus: trossid, siinid, kinnitid, leevendid <right> Käigurajad ja käigusillad Korraldaja: Ehitusala OÜ Tasuta osavõtuks on vajalik eelregistreerimine www.ehitusala.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum

Neljapäeval, 7. aprillil Kell 10.00 – 13.00 ENERGIASÄÄSTMISLAHENDUSTE SEMINAR ■■ 10.00 Sissejuhatus ja tutvustus <right> Küttesääst – juhtimises peitub võlu <right> Veesääst – lihtsaim lahendus, kiireim tasuvusaeg <right> Valgustus – keerulisim valdkond, suurim sääst <right> Suruõhk – leketest analüüsideni <right> Monitooring – standby’st reaktiivenergiani <right> Mõõtmissüsteemid – selleks, et säästa, tuleb mõõta ■■ 12.30 Referentsid, projektid ja tehtud tööd ■■ 12.45 Suupisted, diskussioon ja koostöövõimaluste leidmine Korraldaja: Hoiame Kokku Grupp OÜ Info ja registreerumine: Seminarile pääsevad TASUTA esimesed 50 registreerunut! Ülejäänutele hind 49 € + km. Koostööpartneritele ja liitude liikmetele on osavõtt tasuta. Registreerumiseks saatke e-mail ettevõtte ning osaleja nime ning telefoniga: info@hoiamekokku.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum Kell 11.00 – 17.00 EESTIMAAEHITUS MTÜ TÖÖTOAD: ■■ Kell 11.00 – 11.30 Töötuba: Savi­krohv Korraldaja: Saviukumaja OÜ ja Loodusehitus OÜ


Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 12.00 – 12.30 Töötuba: Looduslike värvide kasutamine Korraldaja: Maalermeister OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 13.30 – 14.00 Töötuba: Lubikrohv Korraldaja: Saviukumaja OÜ ja Loodusehitus OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 15.00 – 15.30 Töötuba: Multipori kasutamine kivihoonete seestpoolt soojustamisel Korraldaja: Säästva Renoveerimise Infokeskus MTÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 16.30 – 17.00 Töötuba: Mustrirulliga seinte dekoreerimine Korraldaja: Hea Maja Pood Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62

energiasäästu eesliinil. Innovaatik, pragmaatik või katsejänes? Andry Krass, EOKL juhatuse liige ■■ 12.30–13.00 Taastuvenergia väike­ lahenduste roll tuleviku energeetikas Andres Meesak, ETEK, Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja

Kell 14.00 – 15.00 KONKURSI AASTA KATUS 2015 VÕITJATE VÄLJAKUULUTAMINE Konkursi „Aasta katus“ võitja kuulutatakse välja 4-s kategoorias: lamekatus, metallkatus, kivikatus, rahvuslik katus (puit, roo, sindel, jms). Korraldaja: Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Toimumiskoht: A2 seminariruum

15.30 – 15.45 Kohvipaus

Reedel, 8. aprillil Kell 10.30 – 18.00 SEMINAR: ENERGIA­ SÄÄSTLIK MÕTTEVIIS HOONETES – KUIDAS TEGUTSEDA? Ajakava: ■■ 10.30 – 11.00 Registreerimine ja tervituskohv ■■ 11.00–11.20 Sissejuhatus teemasse, energiasäästlik mosaiik Ragnar Kuusk, MTÜ ESAKODA ■■ 11.20–11.40 EL struktuurivahendid 2014–2020 ja hoonete energiatõhusus Majandus- ja Kommunikatsiooni­ ministeeriumi esindaja ■■ 11.40–12.05 SmartEnCity – Hruštšjovkast smartovka Kalle Virkus, Tartu Regiooni Energiaagentuur, energeetika ekspert ■■ 12.05–12.30 Kinnisvara omanik

13.00 – 13.15 Kohvipaus ■■ 13.15–13.45 Päikesekütte õige paigaldus Eerik Kaste, Anrebell OÜ tehniline konsultant ■■ 13.45–14.30 Soojuspumbad ja energiakaevud Raul Kukk ja Tarmo Eerik, Ait–Nord OÜ ■■ 14.30–15.00 Aereco mehhaaniline isereguleeruv niiskustundlik kohtventilatsioon Karl Sooväli, S.F.P.Group OÜ ■■ 15.00–15.30 Lahendused kütte­ süsteemide renoveerimiseks Marko Moring, Danfoss AS müügijuht

■■ 15.45–16.15 VVV – ventilatsioon vastavalt vajadusele Viljo Kaul, Termex OÜ juhataja ■■ 16.15–16.45 Päikeseenergiast elektrienergia Ander Pukk, Naps Solar Estonia OÜ tegevjuht ■■ 16.45–17.15 Korrusmajade soojustagastusega ventilatsiooni erinevad lahendused Lembit Ida, Movek Grupp OÜ, tehniline konsultant ■■ 17.15–17.45 Taastuvenergia tasuvus­mudelid Martin Lall, Energogen OÜ juhatuse liige ■■ 17.45–18.00 Kokkuvõte ja seminarikülastajate tänamine Korraldaja: ESAKODA MTÜ ja koostööpartnerid Info ja registreerumine: kuuskragnar@gmail.com või omanikud@omanikud.ee Toimumiskoht: A1 seminariruum Kell 11.00 – 16.30 EESTIMAAEHITUS MTÜ TÖÖTOAD: ■■ Kell 11.00 – 11.30 Töötuba: Lubikrohv Korraldaja: Saviukumaja OÜ ja

Loodusehitus OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 12.00 – 12.30 Töötuba: Looduslike värvide kasutamine Korraldaja: Maalermeister OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 13.30 – 14.00 Töötuba: Vanade väärtuslike akende restaureerimine Korraldaja: Säästva Renoveerimise Infokeskus MTÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 15.00 – 15.30 Töötuba: Mustrirulliga seinte dekoreerimine Korraldaja: Hea Maja Pood Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 16.30 – 17.00 Töötuba: Savikrohv Korraldaja: Saviukumaja OÜ ja Loodusehitus OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62

Laupäeval, 9. aprillil Kell 11.00 – 16.30 EESTIMAAEHITUS MTÜ TÖÖTOAD: ■■ Kell 11.00 – 11.30 Töötuba: Linaõlivärv: sobilik muinsuskaitses ja ökoehituses Korraldaja: Majatohter OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 12.00 – 12.30 Töötuba: Savi­maja komplekt koolidele ja iseehitajale Korraldaja: Equilibre MTÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 13.30 – 14.00 Töötuba: Mustrirulliga seinte dekoreerimine Korraldaja: Hea Maja Pood Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62 ■■ Kell 14.30 – 16.30 Töötuba: Tadelakt & Geolakt Korraldaja: Saviukumaja OÜ ja Krohwin OÜ Toimumiskoht: Eestimaaehitus MTÜ stendis C-62

13


mees,

kelle tegemisi toetavad tuul ja päike Eestis väiketuulikuid ehitanud Criss Uudam on viimasel ajal pilgu pööranud tasuvamate päikesepaneelide poole, kuid taastuvenergia ja üldse energiasäästu teema täidab endiselt tema mõtteid ja tegemisi. TEKST: Vivika Veski

2015. aasta juunis ehitasid tuuleenegia klastri ja energiaühistute programmi liikmed Ruhnus koos küla­r ahvaga valmis ligi kahemeetriste labadega väike­t uuliku, mis paigaldati kümne­ meetrise masti otsa. Foto: Kristiina Sipelgas

14


Üle 20 inimese tegi peaaegu nädal aega Ruhnus tööd ning tuulik saigi püsti. Foto: tuuleenergia klaster

Criss Uudami koostatud raamat „Väiketuulikute ABC”, mis neli aastat tagasi ilmus, abistab väiketuulikute soetajaid õigete valikute tegemisel, samuti kohalike omavalitsuste planeerijaid ja ehitusspetsialiste, kes puutuvad kokku väiketuulikute püstitamise sooviga. Enam kui viiskümmend inimest on Criss Uudami käe all õppinud, kuidas endale ise väiketuulik ehitada. Tema viimane isetehtud väiketuulik pandi sel suvel püsti Ruhnu saarele, kus see ühtlasi on esimene elektrivõrku ühendatud isetehtud väiketuulik Eestis. Praegu on mees aga väiketuulikute ehitamise ootele pannud, sest näeb päikesepaneelidel ja ka suurtel tuulikutel Eestis rohkemgi tulevikku. Päikeseenergia on viimastel aastatel läinud ka üksjagu odavamaks võrreldes väiketuulikutega: 2012. aasta paiku alanesid päikeseenergia ja päikesepaneelide tootmise hinnad märgatavalt, kuna Hiinas ja mujal Aasias oli tehtud suuri investeeringuid päikesepaneelide tootmisseadmetesse ning sealt hakkasid tulema odavamad tooted. Väike kulukam kui suur Tuuleenergia puhul tuleb Uudami sõnul eristada suuri ja väikesi tuulikuid. Väikesed, mida saab ka kodude juurde panna, on võimsusega 5, 10 või 20 kilovatti. Võimsusskaala teises otsas on hästi suured tuulikud, mida paigaldatakse tänapäeval võimsusega ala-

50

inimest on Criss Uudami käe all õppinud, kuidas endale ise väiketuulik ehitada.

tes kahest-kolmest megavatist. Vahepeal on tükk tühja maad. Väikesed tuulikud on investeeringu ühikukulu tõttu aga päris kallid. „Hind ei ole aastatega vähenenud. Võrreldes suurte tuulikutega maksab kilovatt umbes kolm korda rohkem,” tõdeb Uudam. Samas peaks Uudami sõnul tuuleenergiat Eestis toetama see, et talvisel ajal, novembrist veebruarini, kui päikeseenergia on napp, saab tuuleenergiat kinni püüda. Siiski ei suudeta praegu toota piisavalt töökindlaid ja konkurentsivõimelise hinnaga väiketuulikuid. Criss Uudam selgitab, et võrreldes päikesepaneelidega on tuulikud keerukad seadmed. Päikesepaneel on niiöelda üks tükk, paned selle katusele ja ideaalsel juhul kestab ta seal 25 aastat ilma, et vajaks hool15


Ruhnu väiketuuliku ehitamise koolitus juunis 2015. Fotod: Tuuliki Kasonen, Kristiina Sipelgas, Katrin Jõgisaar

dust. Tuulikus seevastu on palju pöörlevaid osasid ning seetõttu juhtub seal kogu aeg midagi. Igal aastal tuleb hooldada, aeg-ajalt midagi välja vahetada, seadistada. Suurte tuulikute puhul tasub see ära, kuna ühikukulu on väiksem ja suurtel kõrgustel toodetakse palju elektrit. „Väikesel sööb hooldusvajadus kasumi ära,” nendib Uudam. Ta lisab, et väga tuulises kohas päris mere ääres võib-olla tuleb tuulik tasuvam kui päikesepaneel ka praeguste hindadega, aga kui minna juba pisutki sisemaa poole, kus on metsa, ja samas mastiga mitte väga kõrgele tõusta, siis arvutuste järgi tasub kindlasti pigem päikesepaneelid paigaldada. Šotimaal tuulikuehitust õppimas Siiski pole see tema hinnangul tõsi, et eraisikutel üldse tuulikute kasutamine ära ei tasu. Näiteks Saksamaal on inimesed energiaühistutes ühiselt investeerinud suurtesse tuulikutesse. Ka Eestis võiks tema sõnul sellel tulevikku olla. Rahaliselt tasub väiketuulik ära siis, kui see endale ise ehitada. Näiteks nii, nagu Criss Uudam mõne aasta eest läbi viidud kursustel seda tegema õpetas. Seda siis, kui omaenda töötunde kriitiliselt ei loe ja võtta ehitamist ning hilisemat hooldust eeskätt kui mõnusat hobi. Materjalidest suure osa võib vahel leida ka

16

enda garaažinurgast – vineeri, raudlatte, nurkraudu, profiile, vana autorattarummu, mille peal tuulik pöörlema hakkab. Osta tuleb vasktraati ja püsimagneteid mootori ehitamiseks. Ise käis Criss Uudam väiketuuliku ehitamist õppimas selle ala guru Hugh Piggotti juures Šotimaal Scoraigis. Koos teise eestlasega õppisid nad tuulikutegu viis päeva kümneliikmelises grupis. Uudam räägib, et külla, kus elab mõnikümmend inimest, ei lähe elektriliini, ja nii peavad elanikud hakkama saama tuulikute ja päikesepaneelidega. Hiljuti olla kohalik elektriettevõte siiski pakkunud, et viib külasse elektriliini, aga kuna see oleks sisal-


Vasakpoolsel fotol on tuuliku generaatori mähised, mis on isetehtud kerijaga kokku keritud ja seejärel valatakse need vaigu abil ühtseks generaatori staatoriks. Parempoolsel fotol on üks kahest generaatori rootori kettast pärast valamist – magnetid metallkettal. Generaatori keskel on mähistega plaat ja tuuliku labad kinnitatakse poltide abil mõlemal pool staatorit paiknevate magnetiketaste külge. Tuul hakkab labasid ja koos nendega ka magnet­ kettaid ringi ajama ning staatoris olevates mähistes indutseeritakse elektrivool. Ongi kogu tuuleenergia muundamise saladus!

danud ka liitumistasu, siis inimesed ei soovinud seda ja jätkavad endisel viisil. Ka Eestis saadakse mõnes maamajapidamises ja suvilas hakkama elektrivõrguta, kuid siis on päikesel ja tuulel abiks diiselgeneraator või on mõnest tänapäevasest mugavusest, näiteks pesumasinast, loobutud. „Elektrivõrguta hakkama saamiseks tuleks kasutusele võtta päikeseenergia salvestusseade,” selgitab Criss Uudam. Saksamaal ja Austrias näiteks ka-

sutataksegi aina enam spetsiaalseid akusid. Uudam prognoosib, et päikesepaneelide akud muutuvad Eesti tarbijale taskukohaseks ehk umbes viie aasta pärast. Ta tõdeb samas, et praegu veel pole säästumehhanismid ja kohalik energiatootmine Eestis nii populaarsed kui Kesk-Euroopas, kuna meil on elekter nendega võrreldes odav. Kesk-Euroopas võib kilovatt-tund tarbijale maksta 25, isegi 30 senti, meil tuleb 11–12 senti.

17


Energiasääst huvitas lapsest saadik

K „Mind pani see juba väikese poisina imestama, kui inimestel kraanid lihtsalt jooksid kuuma veega pikalt tühja, see ei tundunud loogiline.“ Criss Uudam

ui uurida Criss Uudamilt, kuidas ta jõudis taastuv­ energeetika juurde, tunnistab mees, et säästuteema on talle alati südamelähedane olnud. Lapsena ka nõukogudeaegset elu-olu kogenuna mäletab ta, kuidas sel ajal raisati. „Mind pani see juba väikese poisina imestama, kui inimestel kraanid lihtsalt jooksid kuuma veega pikalt tühja, see ei tundunud loogiline. See on mul sees kogu aeg edasi elanud,” tunnistab ta. Peagi jooksis see kõik kokku suure pildiga – kuidas energia raiskamine viib globaalsete poliitiliste ja keskkonnaprobleemideni. Mingil hetkel jõudis ta arusaamisele, et peaks ise ka sellel alal midagi tegema ning asus energeetikat õppima. Seejärel jõudis väiketuulikuteni ja nende ehitamiseni, kuid Criss Uudam on tegelenud ka näiteks elektriautode projektiga.

Samas on mees kogenud seda, et energiasääst on Eestis natuke ebamugav teema, tarbimisühiskonnas tähendab see ei-ütlemist mingitele mugavustele. Kui teha asju keskkonnateadlikumalt, on see tihti kallim, ebamugavam või ei saagi kõiki asju teha. Õnneks tehnoloogia võimaldab ka meie igapäevaseid toimetusi nutikamaks muuta ja seeläbi võib saavutada energiasäästu, mugavuste arvelt kompromisse tegemata. „Tegelikult ju suur osa Tallinnast võiks hommikul rattaga tööle sõita, samamoodi nagu seda tehakse aastaringselt mitmes Soome linnas, aga enamiku jaoks on see veel ebamugav,” tõdeb Uudam. Siiski on ta märganud, et muutus hakkab tasapisi tulema, kui varakapitalismi perioodist üle saadakse. „Eks me vaikselt käime Euroopa kannul, kuhu mujale meil ikka minna on,” tõdeb ta.

Kokkuhoid energiateenuse abil

C

riss Uudam töötab ettevõttes AU Energiateenus OÜ, mis tegeleb ärikinnisvara, tööstuskinnisvara ja kohalike omavalitsuste valduses olevate hoonete energiatõhususe projektidega. Nad auditeerivad hooneid ja protsesse ning pakuvad välja meetmeid, mil viisil saaks energiat säästa ja teha seda nii, et see tooks kaasa ka rahalise kokkuhoiu. Kuu aja eest pälvis viis aastat tagasi asutatud ettevõte keskkonnaministeeriumilt aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli – seoses sellega, et nad 18

on klientide juures süsihappegaasi emissioone põhjustavat elektrit ja soojusenergiat säästnud. Ettevõtte kontor asub Mustamäel Tammsaare teel kõrges moodsas ärihoones, kuid ometi meenutavad mõned asjad seal veidi ökokogukonna kogunemispaika. Näiteks võetakse sisenedes ukse juures välisjalatsid ära – vaipkate püsib nii kauem puhas, mis aitab kokku hoida ka koristusele kuluvat energiat. Janu leevendatakse selles kontoris kraaniveega, mitte pudelisse villitu ja kaugelt auto-

ga kohale veetuga. Uudam ütleb, et sellisele tarbimisele on võimalik rahaline sääst välja arvutada. Enamik suuri hooneid, millega Energiateenus tegeleb, asuvad linnalises keskkonnas, kuhu tuulikud ei sobiks. Samas on suurde hoonesse, kus on piisavalt suur soojuskoormus, võimalik paigutada koostootmisseade. Praegu ühte sellist, maagaasil põhinevat, ehitavad nad Mustamäele. Uudam lisab aga, et kui ettevõte asub näiteks linnaservas, võib kasutada ka puiduhakkel töötavat koostootmisjaama.


19


1

3

2

4

Aasta katus

selgub tihedas konkurentsis Messil Eesti ehitab kuulutatakse v채lja ka Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu korraldatava konkursi aasta katus v천itja. T채navusel konkursil said kandideerida 2014. ja 2015. aastal valminud katused. TEKST: LIIVI TAMM 20


Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

PEIKKO EESTI OÜ

Kriidi 12 Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

5 1. Aadressil Tina 12 asuv juugendvilla on saanud uue kivikatuse. (Ehitaja PK Ehitus) 2. Eramu Pärnumaal, mille katusel on mati kattega valtsplekk. (Ehitaja Toode AS) 3. Eramu katus ja plekkfassaad. (Ehitaja Knoobus OÜ) 4. Mustjala kõlakoja haavalaastudest katus. (Ehitaja OÜ Puitkatused) 5. Muhumaal asuv kuuselaastudest katusega tuulik (Ehitaja OÜ Puitkatused).

„Žürii ette laotus päris kena valik,“ nendib Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidust. „Siiski soovitame tulevikus oma töid julgemalt üles pildistada ja jäädvustada ka tööde käiku.“ Katused võtsid mõõtu neljas kategoorias: kivikatused, metallkatused, lamekatused ning rahvuslikud katused. 21


Aasta katus: kvaliteet loeb

K

ivikatuste kategoorias esitati konkursile peaasjalikult eramuid, teiste seas saab imetleda vahva piibersabakatusega eramut. „Kui nõukogude ajal oli probleeme kivide kvaliteediga, siis need ajad on õnneks selja taha jäänud ja valik on lai,“ rõõmustab Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidust.. Metallkatuste kategoorias esitati konkursile peamiselt traditsioonilisi valtsplekk-katuse lahendusi: eks valtsplekk-katuse korrektne paigaldus näitabki katusemeistri professionaalsust kõige selgemini. Hästi teostatud katuseid leidus ka lamekatuste kategoorias, kus teiste seas tuli žüriil muuseas hinnata ka uue ERM-i katuselahendust. Ka rahvuslike katuste kategoorias sai žürii valida mitmete vahvate tööde hulgast. Hästi on la-

Peterburi tee 46 11415 Tallinn

22

hendatud näiteks Mustjala kõlakoja katus, kus on kasutatud haavalaaste, samuti jõudis konkursile Muhumaal asuv kuuselaastudest katusega tuulik ja Prangli kirikukatuse lahendus, kus on kasutatud katusekimmi, mis spetsiaalselt enne paigaldamist Rootsi punase värviga värvitud ja peale tööde teostamist veel teistkordselt kaetud. „Eriline väljakutse oli katta nõgusad pinnad räästas, selleks tuli paigaldada lühemad kimmid, et oleks võimalik neid vajalikul määral koolutada,“ kirjeldas oma tööd Janek Käärd ettevõttest Puitkatused OÜ. Kivikatuste valikuna eelistab tellija täna kas keraamilist kivi või betoonkivi. Põnevalt mõjuvad ka looduslikust kiltkivist katusekatted, samuti on hakatud jälle panema tsementkiudkatuseplaati ehk

asbestivaba eterniiti, mida toodetakse erinevates toonides ning profiilivalikus. „Kivikatuste üldine trend on, et Eestis eelistatakse tumedamaid toone,“ nendib Kärp. „Glasuuritud värvilised kivid meil popid ei ole.“ Metallkatustena kasutatakse traditsioonilise tsinkpleki kõrval isegi rohkem eeltöödeldud ehk värvkattega materjale, mida seejärel valtsitakse – siis ei ole vajadust katust paari-kolme aasta pärast üle värvima hakata. „Üldiselt tehakse üha enam ka alumiiniumja täistsinkkatuseid,“ lausub Kärp. Lamekatuste osas on kasutusel nii bituumenrullmaterjal SBS kui PVC-katendid. „Soojustusmaterjalina eelistatakse seal üha enam heade soojustusomadustega polü­uretaani ehk PIR-soojustust," nendib liidu juhatuse liige Riho Reispass.


GA? A R R O K ÖÖD T K I Õ K TEEME KSUGA! A JÄRELM. 15,9% l • intress akse al. 0 € • sissema

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Tutvu tingimustega: WWW.TOODE.EE/JARELMAKS või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt.

* Järelmaksu pakub AS LHV Finance. Järelmaksu krediidikulukuse määr on 25,64% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,9 €, järelmaksu 23 periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 819 €.


Aasta tehasemaja:

kes kuulutatakse parimaks? Konkursi aasta tehase­maja eesmärk on tunnustada Eesti tehastes toodetud puitmaju.Konkurssi korraldavad Eesti Puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster.

HMK Ehitus ja Projektid OÜ 2015. aastal Norrasse ehtitatud eramus on 359 m2 pinda. Arhitektid Jens B. Relling ja Veiko Koppe. Keerulise arhitektuuriga majas on õige materjal õiges kohas. Hoone on puitkarkassil, kasutatud on ka terast. Fotod: HMK Ehitus

24

Aasta tehasemaja 2016 konkursi võitjad ning eriauhinnad parimale käsitööpalkmajale, parimale masintoodetud palkmajale, parimale puitkarkassmajale ning parimale aiamajale kuulutatakse välja 6. aprillil. Traditsiooniliselt valib aasta tehasemaja välja rahvusvaheline žürii, kuhu kuuluvad tunnustatud arhitektid, ehitusinsenerid ja ajakirjanikud.

Kodumaja AS ehitas 2015. aastal Norrasse Bergenisse 14-korruselise kortermaja, arhitektid Per Reigstad ja Marina Trifkovic (Artec AS). Korterite ruumelemendid paigaldati liimpuidust kandesõrestiku sisse. Ruumielementide paigaldus oli kiire ning välisviimistlus kvaliteetne. Fotod: Maris Tomba


EstNor OÜ 2015. aastal ehitatud eramu Norras, arhitekt Mats Põllumaa (Kuvand OÜ). Majas on 349,5 m2 pinda, ümmargust akent korratakse sisekujunduse detailides. Elementidest puitkarkassmaja fassaadi ilmastikukindlus on tagatud paksu laudise, tavapärasest suuremate räästa- ja katuseplekkidega ja perfektse viimistlusega. Fotod: Maris Tomba

Finnlog Harkusse kerkis 2014. aastal Finnlog OÜ ehitatud 140,4 m² eramu, arhitekt Mikk Lintrop. Suured klaaspinnad ja sisekujunduses eksponeeritud puit loovad hubase kodu. Ühekorruseline masinpalkmaja eksponeerib tagasihoidlikku ratsionaalset vormikeelt ning detailideni läbimõeldud viimistlust. Fotod: Finnlog Atur

Matek AS rajas 2014. aastal kortermaja Norrasse, hoone arhitekt Christian Røren. Mastaapset hoonet ilmestavad rõdud ja terrassid puitkonstruktsioonis. Fotod: Matek

25


Sense OÜ 224,4 m2 üldpinnaga tänavu valminud eramu asub Eestis, selle arhitekt on Eneli Markvart. Väga hea soojustuse ning paksude seinaelementidega maja katab lumivalge krohv. Hoonel on liginullenergia energiatõhusus ehk tegu on A-klassi majaga. Fotod: Sense

Nordic Houses KT OÜ eramu Norras püüab pilku kargesse loodusesse sobiva lakoonilise vormi- ja värvilahendusega. Majas on üldpinda 190 m² ning arhitekt on Atle Lenschow, Kraftværk AS. Elementidest puitkarkassmaja paistab silma huvitava liigendatusega ning keerulise reljeefse välisviimistlusega. Tehasemaja ei pea olema siledapinnaline kast. Fotod: Matek

26


Eestlased eelistavad aina rohkem lasta kodu ehitada tehases TIIT TAMBERG, Eesti Puitmajaklastri kommunikatsiooni­ spetsialist

E

esti puitmajasektori toodangust enamus liigub praegu veel välisturgudele. Tootjate hinnangul on aga Eesti klientide teadlikkus puitmajadest järjest kasvav ning trend tellida endale kodu mõnest Eesti puitmajatehasest üha levinum. Hobbiton Home OÜ tegevjuhi Andrus Prangli hinnangul on umbes 80–90 protsenti sektori tellimustest erilahendus, mitte kataloogikaup. „Reeglina tuleb klient oma sooviga ettevõtte juurde ja maja ehitatakse vastavalt tema soovidele rätsepatööna,“ sõnas Prangli.

Andrus Prangli tõdes, et kataloogimaja tehakse Eestis väga harva, sest iga krunt on erinev ja igal tulevasel koduomanikul on erinev nägemus. „Eestlaste suur eelis ja tuntus Skandinaavias seisneb selles, et kui mujal tehakse sama hinnaga puhtalt liinitööd, siis eestlased pakuvad erilahendusi, kuhu on kaasatud pädevad arhitektid,“ ütles Prangli. „Seega ei ole kohalikul kliendil kindlasti vaja karta, et puitmajatehases teda jutule ei võeta,“ lisas Prangli. Tehasemajad ei ole enam ainult eramute pärusmaa Eesti Puitmajaliit andis sellel aastal aasta puitmajasõbra tiitli Ülenurme vallale, kuhu on kerki-

mas mitu Kodumaja AS-i valmistatud kortermaja. Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ juhataja Indrek Rehme sõnul on eestlastel teadmised ja oskused ehitada suuremaid kortermaju, kuid Eesti seadusandlus paneb kahjuks sellele piirid: „Välisturule ehitame me kuni viie ja kuuekordseid korterelamuid, Eesti seadusandlus lubab puitmaja ehitada ainult kolmekordseks.“ Rehme tõdes, et tegelikult on tehasemaja ehitamine nii arendajale kui ka ehitajale efektiivsem. „Platsil ehitades võib jätta mõned otsused, näiteks viimistlusmaterjalid, hilisemasse faasi, mil näiteks juba seinad püsti on. See omakorda võib tekitada viivitusi või muudatusi ja

27


seeläbi ka vaidlusi projekti maksumuse suhtes. Kodumaja tootmisviisi puhul, milleks on ehitamine ruum­elementidest, on projekt arvutis peaaegu viimse kruvini läbi mõeldud ja enne tehasest väljasaatmist on seal juba 90 protsenti siseviimistlusest valmis, samuti paigaldatud toru- ja kaablisüsteemid, mööblist rääkimata,“ sõnas Rehme ja lisas: „Ehituse ajal saab samuti teha töid paralleelselt – samal ajal, kui tehases valmib maja, saab valmis teha vundamendi, mis omakorda tähendab, et ajakulu tehasemaja ehitamisel on väiksem. Kuna ehitus toimub siseruumides, ei sõltu ehitustööde aeg ka ilmastiku­oludest.“ Rehme kinnitas, et tehase­maja on suur eelis ka arendajatele – tänu paralleelsetele tegevustele valmib arendusprojekt kiiremini. See omakorda tähendab, et kliendid saavad sisse kolida varem ning kuna arendajatel sõltub üldjuhul

28

„Piltlikult öeldes ei jää tehasemaja ehitades üle viis pakki puitmaterjale, mis on ostetud igaks juhuks, klient maksab reaalse koduehitamise kulu eest.“ ELARI KIVISOO, RITSU AS JUHATAJA

järgmise projekti alustamine eelmise projekti lõpetamisest, saab tegeleda lühema aja jooksul suuremate mahtudega. Maja hind moodustub reaalsetest kuludest Ritsu AS juhataja Elari Kivisoo tõdes, et eestlased on hakanud mõistma, et korraliku kodu saab ka tehasest, mitte mitu kuud Eesti ilmastikus platsil ehitades. Kivisool on hea meel, et tellijad on hakanud aru saama sellest, et tehasemaja planeerides saab maja panna paika enda nägemuse järgi, kõik

ehitusprotsessi osad vastavad kõrgetele standarditele ning ilmastik ei sega ehitustöid. Samal ajal on tehasemaja kiirema ehituse ning kvaliteetse tulemuse juures vähemalt sama, kui mitte parema hinnatasemega, võrreldes platsil ehitatavate majadega. „Tehases ehitades on materjalikaod minimeeritud ja klient saab selle, mille eest ta on maksnud,“ kinnitas Kivisoo ja lisas: „Piltlikult öeldes ei jää tehasemaja ehitades üle viis pakki puitmaterjale, mis on ostetud igaks juhuks, klient maksab reaalse koduehitamise kulu eest.“


XPS plaat

Ehitusplaat märgade ruumide ehitamiseks

vaheseinad | töötasapinnad | riiulid dušikabiinid | kaarjad pinnad • Võrgu ja mördiga tugevdatud niiskuskindel ehitusplaat • XPS plaate on eri paksuseid • Lihtne paigaldada • Veekindel - ei hallita • Jäik pind - ideaalne plaatimiseks • Head isolatsiooniomadused • Väike erikaal - lihtne käidelda

Nutikad lahendused uuenenud kodulehel:

29 www.mira.ee


Artur Ümar näitab grafitit, mida ruumi tulevased rentnikud üle värvida või kinni katta ei tohi. Analoogseid detaile on Rotermanni elevaatorihoones palju.

Rotermanni elevaatorihoone: Eesti tööstusarhitektuuri sümbol

Rotermanni kvartalis on ligi 10 aastat käinud vilgas ehitustegevus. Lisaks sinna kerkinud uutele majadele tehakse üksteise järel korda vanad ja väärikad tööstusehitised. Mõned kuud veel ning sajandivanuses elevaatorihoones avavad uksed restoranid ja seavad end sisse kontorid. TEKST: Heli Lehtsaar-Karma Fotod: Raul Mee 30


Elevaatorihoone fassaadil on näha metallist tõmbide otsi. Tõmbid ulatusid läbi terve hoone ja hoidsid maja sõna otseses mõttes koos. Praegu on osad tõmbid tehtud ventilatsioonirestideks.

Elevaatorihoonesse ehk maakeeli viljahoidlasse saime piiluda ühel märtsikuu hommikul, mil objekti tellijale üleandmiseni oli jäänud nädal. Ehitajad askeldavad ringi, kuskilt kostub kõrvulukustavat puurimist ning peatselt on oodata majja päästeametit, kes tuleb kontrollima automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimist. Imposantsed viljakolud „Minu arvates on elevaatorihoone Eesti tööstusarhitektuuri sümbol,“ mainib Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Artur Ümar ringkäiku alustades. 20. sajandi algusaastatel ehitatud viljahoidla on 190 meetrit pikk ja 40 meetrit lai – püüan ette kujutada hiiglaslikku viljakogust, mida seal kunagi hoiti ja puhastati, kuid jään tõtt-öelda veidi jänni. Elevaatorihoone esimesel korrusel, kus peagi avatakse restoranid, on välja puhastatud kaunid paevõlvid ning laes on näha hiiglaslikke viljakolusid – nende kaudu lasti puhastatud vili ülevalt korruselt alla, et see masinatele laadida ja sadama poole teele saata. Artur Ümar selgitab, et elevaatori ülemisele korrusele vinnati vili vintside abil, kus see puuokstest, kõrtest ja muust ebavajalikust puhastati ja seejärel koludes

Elevaatorihoones on 22 viljakolu, osasid neist saab näha esimese korruse restoranide ruumides. Kunagised vilja­ kolud mõjuvad täna efektse interjöörielemendina.

Hoone ehitati 1904. aastal, nõukogude ajal tegutses seal Kalinini nimeline teraviljakombinaat ja 1980. aastatel jäi hoone tühjaks. ladustati, kuni tuli aeg vili maha müüa. Hoolimata sellest, et alates 1980. aastatest hoone tühjana seisis, on möödunud sajandi kolmekümnendatest aastatest pärit atribuutika (viljakolud, võllid jms) õnneks säilinud. Kuidas kasutada akendeta maja? „Hoone rekonstrueerimise tegi keeruliseks asjaolu, et aknaid keskmistel korrustel pole. Järelikult ei tohi eluruume ja büroosid nendele pindadele teha. Aknaid lubasime teha ainult pööningukorrusele, kus nad avanevad hoovi poole ja jäävad katusepin-

nas üsna märkamatuks,“ kirjeldab Ümar. KOKO arhitektid suutsid siiski keerulise ülesande lahendada ja viljahoidlast saab multifunktsionaalne ärihoone: esimesele korrusele tulevad restoranid, keskmistel korrustel leiavad pinna tantsustuudiod ja ülemistel bürood. Ümar nendib, et on elevaatori­ hoonega tegelenud 10 aastat ning nagu ikka vanade hoonete puhul juhtub, tuleb kogu aeg ette üllatusi, midagi tuleb ringi teha ja see maksab palju rohkem kui alguses planeeriti. „Urmas Sõõrumaa (omanik – toim.) tahtis elevaatori­hoonet juba varem korda saada, aga siin on kaks või kolm lammutusfirmat pankrotti läinud, sest eestiaegne betoon on niivõrd tugev ja selle sees olev sarrus raudkangi jämedune. Lammutamisega läks kaks aastat kauem, kui plaanitud,“ selgitab Ümar, kuidas suurt lammutustehnikat kasutada ei saanud, vaid töö tuli ära teha väikeste Bobcat'idega. Loomulikult see ka maksis rohkem. Nii muinsuskaitsjate kui omaniku eesmärk oli siiski võimalikult palju vana säilitada. „Jätsime interjööris kõik võimalikult lihtsaks, eksponeerime betooni ja jätsime näiteks postidele alles grafiti ning viljakoludele peale kirjutatud numbrid,“ tutvustab Ümar. 31


300 aastat tagasi loksus siin meri

R

otermanni kvartalis asuvad Tallinna vanalinna müüridest väljapoole jäävad esimesed kiviehitised, mis kerkisid siia 1829. aastal. Enne seda asus alal puiduhoov ja 1849. aastal ehitas vilja- ja puiduärimees Christian Abraham Rotermann praeguse Mere puiestee äärde kaubamaja. Kuna sadamalähedane asukoht soosis eksporditegevust, arenes kvartal kiiresti. 1920.–1930. aastatel asus Rotermanni kvartalis lisaks jahu- ja leivatööstusele veel puutööstus, katusepapivabrik, lauavabrik, villavabrik, toorelina puhastusvabrik, portselani ja klaasi dekoortöökoda, kudumistöökoda, külmetusmaja ja Rosen & CO „Tallinna Viinavabrik“.

Kõik Rotermanni kvartali hooned, sh elevaatorihoone, on ehitatud maasse löödud puitvaiade peale.

Nõukogude okupatsioon tõi kaasa suuremat sorti ümberkorraldused, eraettevõtted natsionaliseeriti. Kvartali üks olulisemaid ettevõtteid oli toona leivatööstus: tootmiskoondis „Leibur” kasutas Hobujaama hoonet leivatööstusena veel 1980. aastate teisel poolel. Tänaseks on piirkond saanud uue ilme: lisaks juba tehtule renoveeritakse Rotermanni ajaloolised hooned, sh elevaatorihoone, kontrollkäiguhoone, leivavabrik ning nisu- ja rukkiveski. Rotermanni kvartali ala on tegelikult vana merepõhi, kus Rootsi ajal loksus meri. Kõik Rotermanni kvartali hooned, sh elevaatorihoone, on ehitatud maasse löödud puitvaiade peale. Allikad: Artur Ümar, www.rotermann.eu

Fassaaditelling hind alates 16 €/m2

TEEME HOOVID ILUSAKS! + kivisillutisteed + äärekivid + haljastustööd

+ paekivimüürid + freesasfaltteed + sadeveesüsteemid

LEIAME IGALE OBJEKTILE PARIMA VÕIMALIKU LAHENDUSE! Küsi pakkumist: 511 2406 või urmas@astrumkivi.ee 32 astrumkivi.ee Vaata lisaks:


Lutheris hakatakse mööbli asemel uudiseid tootma Praegu valitseb Lutheri mööblivabriku rohkem kui sajandivanuses hoones trööstitu olukord. Foto: Raul Mee

Kui Lutherid 1912. aastal praegu Lutheri kvartalina tuntud piirkonda uut mööbli­ vabrikut ehitama hakkasid, ei osanud nad aimata, et veidi enam kui saja aasta pärast saab samas majas tootmistegevus taas hoo sisse. Nüüd ajalehe­toimetusena. TEKST: Heli Lehtsaar-Karma

Tuntud Peterburi arhitektide Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekteeritud Lutheri mööblivabrikut peetakse Eesti juugendliku tööstusarhitektuuri sümboliks. Samad mehed on Tallinna linnapilti rikastanud veel mitme juugendstiilis hoonega: 1911. aastal sai valmis Lutherite villa Pärnu maantee ääres, mida praegu tunneme Õnnepaleena. Ka Eesti Draamateatri, toona Saksa teatri hoone, on projekteerinud samad mehed. Siiski on saatus Õnnepalee ja teatrimaja vastu olnud tunduvalt heldem kui Lutheri mööblivabriku suhtes. II maailmasõja ajal muuhulgas venelastele vineerist lennukitiibasid ja -osasid tootnud vabrik on viimased paarkümmend aastat tühjalt seisnud ja lagunenud. Nagu mahajäetud tööstushoonete puhul tavapärane, on ka Lutheri mööbli-

vabrikut külastanud metallivargad, et kõik, mis vähegi metalli sisaldab ja millest jõud üle käib, kokkuostu tassida. Jäähall, ujula või hoopis ühiselamu? Pärast Eesti taasiseseisvumist on kuulsat Lutheri vineermööblit tootnud hoonesse plaanitud palju erinevaid funktsioone, kuid plaanideks on need jäänudki. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Artur Ümar asub loetlema: „2007– 2008 planeeriti Luther Sporti, veel on siia projekteeritud turuhoonet, jäähalli, ujulat, ühiselamut, kontoreid – kindlasti jäi mul sama pikk nimekiri võimalikke funktsioone veel nimetamata. Kusjuures kõigi kohta on projektid olemas vähemalt eskiisi tasemel, nii et tegemist

33


Piltidel on büroohoone osa, kuhu on kavandatud Äripäeva kontor – selline on Arhitekt 11 OÜ nägemuses üks võimalik sisekujunduslahendus. Visuaal: Arhitekt 11 OÜ

polnud sugugi alles ideestaadiumis asjadega,“ nendib Ümar. Kuna plaanid jäid vaid paberile, seisis tööstushoone kaua tühjalt ja seetõttu pole imestada, et hiiglaslike mõõtmetega vabrikuhoones avaneb praegu trööstitu pilt: osad aknaraamid on eest võetud ja toetuvad vastu seina, põrandates on suured avad, mis kunagi mahutasid vineermööbli tootmiseks vajalikke masinaid, kuid nüüd võivad hooletule ringijalutajale ja lakkevahtijale kontemurdvaks lõksuks kujuneda. Lakke vaadata on aga põhjust, sest sadakond meetrit pika ja ilma vaheseinteta hoone ligi 17 meetri kõrguseni ulatuv lagi tekitab mulje, otsekui viibiks kirikus. Kirsiks tordil saab aga olema tõik, et kui hoone järgmiseks aastaks restaureeritakse, siis paigaldatakse sellele ka klaaslagi – nii nagu see oli originaalis üle 100 aasta tagasi. Lutheri vabrikus asub Eesti suurim klaaslaega hoone Ümar selgitab, et tööstushoonete puhul oli klaaslagi üsna läbiv motiiv ja seda praktilistel kaalutlustel. „Kuna hooned on üsna laiad, siis oli keeruline nende keskele piisavalt valgust saada,“ põhjendab ta. Nii oli ka 1912. aastal

34

valminud Lutheri mööblivabriku masinasaali keskmine, kõrgeim lööv täies pikkuses klaasitud. Nõukogude ajal asendati klaas eterniidiga, kuid kui nüüd taas klaas paika saab, on Arturi kinnitusel tegemist suurima klaaslaega hoonega Eestis. „Võib-olla Luunja kasvuhooned välja arvata,“ viskab Ümar nalja. Artur Ümar möönab, et kunagisse tööstushoonesse on ärifunktsiooni olnud üsna keeruline projekteerida. Pikk ja kõrge ruum, madal keldrikorrus, tuletõrjeeeskirjad jpm on teinud ruumide maksimaalse kasutuselevõtmise parajat peamurdmist valmistavaks ülesandeks, kuid nüüd on arhitekt Hanno Grossschmidt sellega peaaegu ühele poole saanud ja peatselt tahetakse ehitusluba kätte saada. Baltikumi vingeimad bürooruumid Ligi 100 meetri pikkune ruum jagatakse kaheks osaks: ajalehetoimetuse kontoriruumid tulevad hoone ühte otsa ja kasutusele võetakse ka alumise tasapinna ruumid. Alumise tasapinna ruumidele vajaliku kõrguse saamiseks tuleb asjale läheneda altpoolt ehk ruumi sügavamaks kaevata. Hoone Vana-Lõuna tänava pool-

sesse otsa tuleb ka katuseterrass. Hoone teises osas on vaba büroopinda umbes 2500 m2 ning praegu otsitakse sinna sobilike üürnike. Ümar selgitab, et ruumikontseptsiooni mõttes väga palju ei muutu, sest kõrge avatud ruum jääb alles, millele klaaslagi omakorda imposantsust ja valgust lisab. Ka tööstusmiljöö säilib, sest betooni ilu tahetakse võimalikult ehedalt ja täies mahus eksponeerida. „Hoone rekonstrueerimine saab olema suur väljakutse. Tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi soovime varjus hoida ja eksponeerime hoone ajaloolist arhitektuuri. Kaasaegse interjööri loome nii, et kombineerime olemasolevaid betoon- ja klaaspindasid selle hoonega seotud mööblitootmises kasutatud vineeriga. Välisosas säilitatakse vana ja väärtuslik. Uued tehnosüsteemid ning katuseterrass varjatakse,“ lisab arendaja Uko Paasik Paasik OÜ-st. Ümar täiendab, et sisekujunduses soovitatakse kasutada klaasi, kivi, puitu ja puiduna tuleb esmalt kõne alla loomulikult vineer, sest seda on siin kunagi toodetud. „Ma usun, et Lutheri masinasaali tulevad Baltikumi kõige vingemad bürooruumid,“ kinnitab Artur Ümar lõpetuseks.


Mööblivabrik ehitati poole aastaga valmis

A

astal 1877 asutatud A. M. Lutheri mehaaniline puidutööstus valmistus 1912. aastal Tallinna vabriku territooriumil (nn Lutheri kvartal) uuteks laiaulatuslikeks ehitustöödeks. Laiendused olid eelkõige seotud mööbliosakonnaga, mille väljalase oli viimastel aastatel suurenenud, kuid mille tehniline seisukord oli jäänud hiljutiste vineeritootmisele pühendatud rekonstruktsioonide käigus unarusse. Juhatuse otsusega 13.01.1912 sanktsioneeriti uue mööblivabriku projekti tellimine hiljutise Tallinna Saksa teatri ja Lutheri villa kujundusega populaarsust võitnud arhitektidelt A. Bubõrilt ja N. Vassiljevilt. Mööblivabriku ehitamine algas juba sama aasta kevadel. Uus tootmishoone oli projekteeritud vastavalt kaasaegsele ehitustehnoloogiale raudbetoonist raamstruktuuriga ja eksterjöör kujutas endast sileda betoonpinna, klaasi ja kohaliku paekivi klombitud tekstuuri kombinatsiooni. Kolmelöövilise masinasaali suurus oli 191 x 38 meetrit ning selle keskmine, kõrgem lööv oli täies pikkuses klaasitud. Ehitustehnoloogia poolest oli uue mööblivabriku struktuurne lahendus oma aja kohta äärmiselt novaatorlik, ja kuna kogu ettevõtmine oli firma jaoks ka staatuse ja edukuse näitaja, jäädvustati selle realiseerimine spetsiaalse dateeritud fotoseeriana. Ehitustöö edenes kiiresti ja juba 1912. aasta sügiseks oli hoone katuse all.

Kinnisvaraarendus Tartu piiril Kanarbiku tn. 6, Ülenurme vallas, mis valmib 2016 sügisel

Allikas: Jüri Kermik „A. M. Luther 1877–1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus“, Kirjastus Sild, 2002

35


36


3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

37


energia­ tõhus ajalooline hoone Autor: Tarmo A. Elvisto

SÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUSE MTÜ JUHATAJA

38

Ajaloolist hoonet targalt renoveerides säilib ajalooväärtus, ent samas saab luua kaasaegseid mugavusi. Eesmärgiks olgu mitte maksimaalne, vaid optimaalne energiasäästu lahendus.


miseks, siis ära usu ka teda. Tegelikult on kompromiss mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik. Ajaloolise hoone puhul lepimegi lihtsalt kokku, et see ei peagi vastama kõigis parameetrites uutele liginullenergiahoonete nõuetele, ent energiatõhususega tuleb ka suurima ajalooväärtusega elumajade juures tegeleda, rääkimata tavalisest ilusast vanast kortermajast. Selle juures tuleb osata ja julgeda ületada tavaehituse mõttemustreid ehk klišeesid. Esimene reegel on see, et kus kõige rohkem võimalik saavutada energiasäästu ilma, et hoone väärtus kannataks, sinna tulebki kõige rohkem panustada.

Kalamajas asuv eel-Lenderi tüüpi üürimaja. Nõukogude ajal rikutud fassaadi renoveerimisel tõusis hoone ajaloo- ja miljööväärtus ja saadi energiasäästu minimaalselt 4% primaarenergiakuludelt.

T

änapäevaste uute moodsate energiasäästlike hoonete kõrval on vanad hooned jäämas vaeslapse rolli. Vana renoveerimine, rekonstrueerimine on tülikas ja tööjõumahukam, aga tööjõukulu on kallis ja lisaks kõrgelt maksustatud. Seega seame me juba maksusüsteemiga vanad majad ebavõrdsesse seisu, lisaks aina rohkem leviv halvustav suhtumine, et vanu maju pole nagunii võimalik tänapäevaste tingimusteni viia, seega oleks lihtsam juba vana lammutada ja uus ehitada. See on aga ajalooliste hoonete suhtes väga lühinägelik suhtumine. Vanade hoonete rehabiliteerimise võimaluseks on nende ajalooväärtuse äratundmine, selle avamine ja rõhutamine. Kui meil on tegu miljööalasse jääva või väärtusliku üksikobjektiga või lausa mälestisega, siis on võimalik end lohutada sellega, et olgugi, et

korrastamine on kulukas, on tegu millegi ainulaadsega ja ainulaadne on see, mis tänapäeval loeb ja maksab. Ajalooline hoone võib olla väga unikaalne monument, loss, elumaja, kortermaja, rehielamu, ait, saun. Suhteliselt lihtne on hea tahtmise korral hoida ja väga ehedalt säilitada näiteks vana aita maakodus. Mida aga teha elumajaga, kus tahaks samuti ehedust, aga tahaks ka mugavusi ning võimalikult väikest elektriarvet, kuigi soe ja mugav peaks olema? Tuleb leida kompromiss Siin tuleb targalt plaani pidada ja leida mitte maksimaalne, vaid optimaalne energiasäästu lahendus. Kui insener kuulutab sulle, et tuleb hoonele uus kasukas selga istutada, siis ära kiirusta sellega. Kui vana kooli muinsuskaitsja kuulutab, et vana kortermajaga ei tohi midagi teha energiatõhususe paranda-

Kombineeritud lahendused Lagede ja põrandate korralik soojustamine, tuuletiheduse tagamine, optimaalsete küttelahenduste kasutamine, läbimõeldud tänapäevaste ventilatsioonilahenduste rajamine, mõõdukas sisemine lisasoojustamine, maja nutikaks muutmine ja taastuvenergia kasutuselevõtt on ajaloolise hoone jaoks vägagi efektiivsed lahendused, millega võimalik saavutada kaasaegne energiatõhususe C-, aga erijuhtudel ka B- ja isegi A-klass. Tavapilgu jaoks esimene meede ehk hoone paksuks ehitamine toob kaasa välisparameetrite olulise muutuse ja ähvardab kaotada vana hoone ajaloolise stiili, muutes unikaalse säilinud hoone inetuks. Lisaks töömahukusele toob see kaasa mitmeid muid lisatöid, nagu akende välispinna nihutamise, katuse uuendamise, sokli soojustamise vajaduse, vahel ka probleemse tänava ja läbipääsude kitsamaks muutmise vms. Seega ei pruugi energeetikute seisukohalt siirad soovitused soojustada vanade hoonete seinad väljastpoolt vähemalt 15 cm villaga ajalooliste hoonete osas hea lahendus olla. Õige on leida optimaalne lahendus ja mitte unustada, et energiasääst on võimalik saavutada erinevate meetmetega ja meetmete koostöös.

39


Hüva nõu renoveerijale Energiasäästu vanal majal aitab luua: ■■Tuuletihedus ehk õhutihedus: kuidas saavutada?

Kas on see võimalik saavutada niimoodi, et selle hinnaks ei oleks haige vana maja? Jah, on. Vajalik on kasutada difuusseid tihendusmaterjale. Difuusne maja ongi rahvakeeles hingav maja. Ajalooline hoone on võimalik renoveerida niimoodi, et see muutub tuuletihedaks, kuid jääb hingavaks ehk difuusseks. Kasuta läbimõeldult aurutõkkeid ja tuuletõkkeid, milleks ei tohi olla õhutihedad kiled, vaid sobivate auruläbilaskvusnäitajatega tuuletõkkekangad ja plaadid, mis kombineeritud kvaliteetsete teipide ja tarvikutega, mis tagab kvaliteedi, kuid samas sobib vana majaga. Nii tuuletõkkeplaadil kui kangal on mõlemal omad eelised, aruta need läbi projekteerijaga ja leia ajaloolisele majale sobivaim lahendus. Korralik teipimine on samuti väga oluline. Ainuüksi õhutiheduse parandamisega saab ajaloolise hoone juures saavutada umbes 8% energia kokkuhoidu, mõnikord ka tunduvalt rohkem.

■■Vahelagede ja põrandate korralik soojustamine

Kohtades, kus need konstruktsioonid kohtuvad külma välispinnaga, seal võiksid need olla maksimaalselt soojustatud ja tihendatud. Horisontaalpindade puhul on otstarbekas kasutada puistevillasid, sest siis saavad kõik praod täidetud. Restauraatorite sümpaatia naturaalse kiu vastu nagu tselluloossoojustus on tegelikult põhjendatud. Naturaalkiud mahutavad reeglina rohkem ja paremini soojust ja niiskust ning on seega sobivamad, kui me soovime ära kasutada difuusse 40

ehk hingava maja konstruktsiooni eeliseid.

■■Optimaalsed kütte­ lahendused

Optimaalsed küttelahendused on väga lai teema, kuid ajalooliste vanade majade puhul tasuks uurida märksõnu nagu automaatne pelletikatel, maasoojuspumbad, õhkvesi tüüpi pumbad, päikesepaneelid. Kohalikud koostootmisjaamad, hübriidseadmed jms. on valdkond, mis areneb väga kiiresti. Energiatõhususe klassidel on vahetu seos kütteallikatega ja lisaks efektiivsusele loevad siin ka kaalumistegurid. Kütteallika optimeerimisega on reeglina vana maja puhul võimalik saavutada suuremat efekti kui seinte paksuks ehitamisega.

■■Ventilatsiooni ei saa vähetähtsustada

Ventilatsioon on teema, millest enamasti vanade elumajade omanikud ei taha rääkida, ent see on iganenud suhtumine. Tegelikult on vaja sellest mitte ainult rääkida, vaid ka tegutseda, sest ilma ventilatsioonisüsteemideta ei ole elumaja võimalik kasutada või on majas viibimine ebatervislik. Vanasti toimisid ahjulõõrid, õhulõõrid ja ebatihedad aknad ja uksed ventilatsioonisüsteemina. Kui me tahame mugavusi, kokkuhoidu ja tervislikkust, siis peame need süsteemid kaasajastama. Siinjuures on erinevaid lahendusi, kuid meeles tuleb pidada, et energiasäästu annavad lahendused, mille korral me väljapuhutavast õhust soojuse elamusse jätame. Levinumad näitajad 60–80% väljapuhutava õhu soojusest. On võimalik kasutada ka süsteeme, mis väljapuhutava soojuse

soojustkandjasse talletavad ja taas ringlusse toovad. Sellised süsteemid on SRIK-i heade partnerite rootslaste soovitusel kõige sõbralikumad vanale majale, ent Eestis senimaani suhteliselt vähe kasutusel. Lisaks õhu puhtusele on olulised näitajad ka niiskustase ja temperatuur, mis samuti mõjutavad hoone konstruktsioone.

■■Mõõdukas sisemine lisasoojustamine

Sisemine lisasoojustamine on teema, mille ohtlikkusega meid on palju hirmutatud. Jah, läbimõtlemata ei tohikski seda teha. Võimalus on aga kasutada kapillaar­ aktiivseid materjale, näiteks puitmajade puhul puitkiudplaate, kivimajadel multipori jt. (Neid võib messil Eesti ehitab leida Majatohtri boksist). Kapillaaraktiivsed materjalid annavad meile võimaluse hoonet soojustada, kuid samas difuusseks e ehk hingavaks jätta ning võtta maksimaalset kasu vanast hoonest kui kliimat reguleerida aitavast konstruktsioonist. Eriti hästi toimivad kapillaaraktiivsed lahendused siis, kui me kasutame ka kaasaegseid ventilatsioonisüsteeme. Sel juhul muutuvad need lausa oluliseks ja aitavad meil loomulikul teel eluruumides kliimat reguleerida, muidu ventilatsioonisüsteemid reeglina liialt kuivatavad õhku.

LOE LISAKS

Ajaloolise hoone soojustamisel aitab juhend-abimaterjal, mis on leitav Säästva Renoveerimise Infokeskuse kodulehel www.renoveeri.net


PUHTALT EHITAJALE. Kärcheri võimsad ja uuenduslikud masinad muudavad igasuguse puhastamise kiireks, lihtsaks, säästlikuks ja tõhusaks. Kärcher – tunneta erinevust! www.karcher.ee

41


Miks savikrohv? Mikk Luht Saviukumaja OÜ

S

avikrohv on populaarne siseviimistlusmaterjal ning huvi selle vastu aina kasvab. Eelkõige on savikrohv väga kasutajaja loodusesõbralik, millega saab luua pilkupüüdvaid ja hubaseid interjööre. Ja mitte ainult vanas palkidest maakodus, vaid ka modernsetes uutes hoonetes. Piisava paksuse ning sobivate savimineraalide sisaldusega savi­ krohvi kiht (vm toorsavist ehitusmaterjal) aitab tasakaalustada ruumi suhtelist õhuniiskust ning akumuleerida soojust. Samas on see lisaväärtus, sest savikrohvi eesmärk on eelkõige siiski kaitsta ja kaunistada seina, lage, küttekeha vms. Nõuetekohane õhuvahetus ruumis 42

värske õhu tagamiseks peaks olema lahendatud ventilatsiooni kaudu. Sisekliima tegureid palju Samas, nii nagu väga hea hoone ehitamiseks on vaja käsitleda hoonet tervikuna ning jälgida paljusid erinevaid detaile, on ka hoones hea sisekliima tagamiseks vaja jälgida väga palju erinevaid tegureid. Ei ole nii, et ainult üks viimistlusmaterjal või ainult hea ventilatsioon teeb ära kogu töö. Ruumi hea sisekliima ei koosne ainult puhtast õhust, vaid on sümbioos kõigest, mis mõjutab elusolendi tervist ja mugavust selles ruumis (õhu kvaliteet, suhteline õhuniiskus, temperatuur, valgus, kõikide

materjalide ohutus tervisele, psühholoogilised tegurid jne). Savikrohv on kasutajasõbralik materjal, aga nagu iga teinegi töö, vajab ka krohvimine harjutamist. Eestis pakuvad savikrohvi koolitusi mitmed eraettevõtted ja -organisatsioonid. Lihtsamad koolitused tutvustavad teatud tüüpi valmistoodete paigaldust, põhjalikumad ka seda, kuidas ise savikrohvi valmistada. Kui ise krohvimistöid ette võtta ei soovi, siis võib alati pöörduda professionaali poole, kes aitab selle töö ära teha. Messil tasub külastada stendi C-62, kus saab tutvuda valmistoodetega, ala parimate meistritega ning osaleda ühiskoolitustel.


Savikrohv kipskrohvist soodsam Savikrohvi ja kipskrohvi võrdlus võrdse kihi paksuse juures, materjalidel jaemüügihinnad ning töö hind Lõuna-Eesti ettevõttelt, mis pakub mõlema materjali paigaldamise teenust.

Materjal

Kihi paksus mm

Kulu kg/m2

Hind km-ta €/kg

Töö hind koos materjaliga €/m2 + km

Kuivamisaeg ööpäeva

Toote energia­ mahukus MJ/kg

Saviukumaja Savi alus­krohv

10 mm

17 kg/m2

0,23 €/kg

11,00 €/m2

Niiskusimuriga kaks ööpäeva, keskmine 5–7. Ebasoodsates tingimustes kauem.

0,087 MJ/kg*

Kipskrohv Knauf

10 mm

10,5 kg/m2

0,29 €/kg

13,00 €/m2

Keskmine 10 ööpäeva. Ebasoodsates tingimustes kauem.

2,09 MJ/kg *

Allikas: „Tööstuslike ja looduslike materjalide kasutamise mõju hoone energiamahukusele“, Aleksei Švõrov, magistritöö maaehituse erialal.

Savikrohv ai­ tab luua huba­ seid interjööre.

Savikrohvi paigaldamisel arvesta aluspinnaga Savikrohv sobib kõikidele ehituslikele pindadele. Vältida tuleks kohti, mis on otseses kokkupuutes veega ja püsivalt liigniiskeid aluspindu. Sobivad nii savipinnad, põhupinnad, puitpinnad, kivipinnad, mineraalkrohvid, ehitusplaadid kui ka teatud tingimustel betoon. Savikrohvi aluspind peab olema stabiilne, raskust kandev, kuiv, imav, hea nakkuvusega ning kindlasti puhas lahtistest materjalidest, tolmust, värvidest ja määrdeainetest (õlid, rasvad). Väga siledaid aluspindu tuleb eelnevalt karestada või nende nakkuvust looduslike vahenditega parandada.

Flooré veega põrandaküte Õhuke ja lihtne põrandakütte lahendus Sobib nii ehitamisel kui renoveerimisel Kasutusvalmis kohe peale paigaldamist Tee see ise - lihtne ka endal paigaldada

MÜÜK JA KONSULTATSIOON: Begores OÜ Laki 11E, Tallinn Tel/faks 656 3346 myyk@begores.com www.begores.com/floore

CE-märgis

43


Savikrohvi kasutamise ABC Mikk Luht Saviukumaja OÜ

44

Savikrohvi saab paigaldada nii pritsiga kui ka käsitsi. Töövahenditeks on kellud, hõõrutid, silutid, pahtlilabidad ning osavad käed. Kui teha pisut eeltööd ning omandada põhivõtted, saab krohvimisega hakkama ka algaja.


V

eega segatud savikrohvi oleks hea enne paigaldamist seista lasta, võimalusel võiks segu ette valmistada juba paigaldamisele eelneval päeval. Vahetult enne paigaldamist tuleks savikrohv uuesti läbi segada. Puitaluspinnad: palk, laudis, puitlaast- ja muud jäigad puitplaadid, korkplaat, vineer

È

Kinnita puitaluspinnale hõre pilliroomatt. Kui tegemist on palkhoonega või laudisest aluspinnaga, siis jälgi, et palk/laudis oleks rookõrrega risti – horisontaalne palk/laudis, vertikaalne kõrs ja vastupidi. Hõreda pilliroomati jäme traat peab jääma väljapoole ning kinnitamiseks kasuta klambripüstolit (klambrid: laius 10 mm, pikkus 20–20 mm). Kui aluspinna laudis/plaat on peenem kui 20 mm ja selle taga on näiteks aurutõke, siis tuleks kindlasti kasutada lühemaid klambreid, et vältida aurutõkke vigastamist. Klambrid tuleks paigaldada igale traadireale siduva traadi koha pealt ca 5–7 cm vahega. Kontrolli, et matt oleks tihedalt vastu aluspinda.

È

Täiendava soojus- ja/või heliisolatsiooni tarbeks võib kasutada näiteks pillirooplaati. Hooneid tuleks võimalusel soojustada väljastpoolt, kuid esineb olukordi kus see on raskendatud või võimatu (nt kaitsealused või miljööväärtuslikul alal paiknevad hooned). Kindlasti tuleks konsulteerida vastava eriala spetsialistiga ning veenduda, et konkreetne puitkonstruktsioon võimaldab täiendava isolatsioonimaterjali kasutamist. Pillirooplaat kinnita aluspinna külge klambrite ja naelte või kruvidega, tihedalt üksteise vastu ning väldi võimalusel horisontaalvuukide kattumist.

È Esimene savi aluskrohvikiht, nn sisseviskekiht,

võiks hõreda pilliroomati puhul ulatuda kõrre pealispinnani (kihi paksus ca 7,5–10 mm, suurte vara vahedega palkseina puhul kohati paksem), pillirooplaadi puhul võib segu olla pisut vedelam ning kiht õhem (ca 5–7,5 mm). Hõõru savikrohv korralikult rookõrte vahele, lase krohvil taheneda ning tasanda pind krohvihõõrutiga. Jäta pind võimalikult struktuurne, et järgmine kiht saaks paremini nakkuda ning lase esimene kiht täielikult ära kuivada.

È Enne teise, nn täitekihi paigaldust, niisuta aluspin-

da kergelt, et parandada nakkuvust ning vältida uue krohvikihi liiga kiiret kuivamist. Puitaluspindade puhul on soovitatav kasutada teises (rohkemate kihtide puhul lõppviimistlusele eelnevas) kihis armeerimiseks täies ulatuses džuutkangast. Džuutkangas on looduslikust kiust armeerimiskan-

gas, sobiv silmasuurus 5 x 5 mm. See tuleks paigalda krohvi sisse ülekattega 7–10 cm. Lase krohvil taheneda ning tasanda kiht võimalikult ühtlaseks, et seda oleks lihtne viimistleda või soovi korral eksponeerida lõpliku viimistlusena. Savikrohvi alus- ja täitekihtide kogupaksus võiks puitpinna puhul olla minimaalselt 15 mm, hea on 20 mm. Suurem kihi paksus kahandab aluspinna võimalikust liikumisest tingitud pragude tekkevõimalust krohvis ning suurendab savikrohvi soojuse akumuleerimise ja ruumi suhtelist õhuniiskust tasakaalustavaid omadusi. Erandiks on puitkiud- ja korkplaat, millele saab savikrohvi paigaldada ilma pilliroomatti kasutamata. Korkplaadile tuleks paigaldada tasanduskiht, selle peale võib teha peenviimistluse. Puitkiudplaadile võib teha tasanduskihi ja peenviimistluse või ka ainult peenviimistluse, sest puitkiudplaat on selleks piisavalt ühtlane aluspind. Džuutkangast on soovitatav kasutada täies ulatuses. Kivipinnad: looduskivi, tellised, ehitusplokid, mineraal­krohvid, betoon

È Kivipindu tuleks eelnevalt korralikult niisutada,

et parandada nakkuvust ja vältida krohvikihi liiga kiiret kuivamist. Siledat mineraalkrohvipinda tuleks eelnevalt karestada ning siledale betoonpinnale teha nakkekiht näiteks selleks sobiva lubjaseguga.

È

Savikrohvi alus- ja täitekihtide kogupaksus telliste ja ehitusplokkide puhul võiks olla minimaalselt 15 mm, et vältida vuukide läbikumamist. Looduskivi puhul võib sõltuvalt aluspinna reljeefsusest ning soovitud resultaadist kihtide kogupaksus olla kordades suurem. Siledale mineraalkrohvile ja betoonile võib paigaldada aluskihi ja selle peale teha peenviimistluse või ka ainult peenviimistluse. Džuutkanga kasutamine on soovitatav, kui on oht, et aluspind võib liikuda. Savikrohvi puhul on töö hind koos materjalidega pisut kallim (vt tabelit järgmisel leheküljel), aga materjali on koguseliselt kaks korda rohkem seinas, mis tähendab paremaid soojuse akumuleerimise ja ruumi suhtelist õhuniiskust tasakaalustavaid omadusi. Savikrohvi energiamahukus on kordades väiksem, puudub vajadus pinda lihvida. Tooted on 100% looduslikud, taaskasutatavad ning ei vaja utiliseerimisel erikäitlust. Paigaldus on kiirem ja meistrisõbralikum. Teise lahenduse puhul on pind kindlasti kergemini puhastatav, aga võimaliku mehaanilise pinnavigastuse korral saab savikrohvile teha kergemini kohtparandusi. 45


Siseviimistlus: kas savikrohv või kipskrohv? Fibo plokkidest seina siseviimistluse võrdlus, töö hind koos materjalidega Lõuna-Eesti ettevõttelt, mis pakub mõlema lahenduse paigaldamist.

Materjal

Kihi paksus mm

Kulu kg/m2

Saviukumaja savi aluskrohv

15 mm Kahes kihis krohvituna 2–3 mm Kahes kihis krohvituna

25 kg/m2

Töö hind koos materjaliga €/m2 + km 18,00 €/m2

3,4–5,1 kg/m2

15,00 €/m2

0,001 kg/m2 28,4–30,1 kg/m2 10,5 kg/m2

1,50 €/m2 34,50 €/m2 13,00 €/m2

Saviukumaja savi peenviimistlus­krohv (40 + tooni, soovi korral looduslikud dekoratiiv­lisandid) Saviukumaja viimistluskrunt Kokku: Kipskrohv Knauf MP 75 Vetonit LR + aluspahtel Vivacolor F peenpahtel Eskaro Flat kruntvärv

17–18 mm 10 mm 1–2 mm 1 mm

1,2–2,4 kg/m2 1,7 kg/m2 0,13–0,19 kg/m2

Eskaro Akrit 7 seinavärv, valge

Kahes kihis

0,26–0,43 kg/m2

Kokku:

12–13 mm

13,8–15,2 kg/m2

15,00 €/m2

28,00 €/m2

Kuivamisaeg ööpäev/tund Niiskusimuriga 2 x 2 ööpäeva Keskmine 2 x 5–7 ööpäeva Ebasoodsates tingimustes kauem Niiskusimuriga üks ööpäev Keskmine 1–2 ööpäeva 3h 6–16 ööpäeva Keskmine 10 ööpäeva Ebasoodsates tingimustes kauem Keskmine 1–2 ööpäeva + lihvimine 3 h + lihvimine Keskmine 1–2 h Ebasoodsates tingimustes kauem Keskmine 2 x 1–2 h Ebasoodsates tingimustes kauem Lõplik kulumiskindlus neli nädalat 15–16 ööpäeva Lõplik kulumiskindlus neli nädalat

KAUAKESTVAD PUITKOMPOSIIT TERASSILAUAD Looduslik puidu välimus. Veekindel. Ei mädane. Toodet on testitud ka soolavees. Ei ole libe. Putukatele, eostele ja hallitusele vastupidav. Ei ole murdumiskohti ega pragusid. Lihtne paigaldada ja puhtana hoida. Ei vaja värvimist ega immutamist. Meeldiv pind paljale jalale.100% taaskasutatud materjalist. Kasutatakse Soome laevatehases valmivate kruiisilaevade väliehituses (päevitusrannad, basseiniääred).

AS Baltoil, baltoil@baltoil.ee, +372 7301700 46 Vaata lisaks: www.baltoil.ee/puitkomposiit/

Tootja:


KAS KÜTAD IKKA VEEL

ÕLIGA? Pelletid vähendavad Su küttekulusid rohkem kui kaks korda! www.pelletikeskus.ee

47


Mõned FAKTID soojustamisest 1. fakt – veeimavus

3. fakt – süttivus

M

S

ineraalvill kujutab endast hüdrofobiseeritud ja standardi EN 13162 nõuetele vastavatest ning sideainega kaetud kiududest konstruktsiooni. Absorptsiooni (niiskusimavuse) parameetrid on mineraalkivivillal ja mineraalklaasvillal ühesugused ega sõltu materjali tihedusest, küll aga ainult kasutatava toote liigist. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil valmistatud tooted on hüdrofobiseeritud. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil valmistatud mineraalvillast tooted omandavad oma nimipaksuse pärast lahtipakkimist ja säilitavad selle kogu kasutamisperioodi vältel. Nad ei kuiva, ei kahane ega muuda oma omadusi ka muutuvate niiskustingimuste korral.

oojustusmaterjali süttivust iseloomustab tuletundlikkusklass. Nii mineraalklaasvillal kui ka mineraalkivivillal on parim ja kõrgeim tuletundlikkusklass A1, mis tähendab, et need materjalid ei sütti, ei tekita suitsu ega eralda põlevaid tilku. Kõik KI mineraalklaasvillast tooted kuuluvad järgmistesse klassidesse:

• А1 – ei soodusta tule levikut ega põhjusta tule süttimist; • s1 – ei tekita suitsu; • d0 – ei eralda põlevaid tilku.

5. fakt – püsimine

P

T

helineelduvustegur ja helineelduvusnäitaja – omadus, mis iseloomustab konkreetset klaavilltoodet; b) heliisolatsioon – omadus, mis iseloomustab kogu hooneelementi (näiteks vaheseina, kaldkatust vms).

А) Helineelduvus

2. fakt –kokkusurumine

K

laasvilla elastsus võimaldab selle mahtu kokkusurumise teel vähendada, seetõttu võtab see transportimisel vähe ruumi. Kohe pärast pakendi avamist sirutab materjal ennast välja ja omandab esialgse paksuse. Seega mahub klaasvilla sama suurde pakendisse kolm korda rohkem kui kivivilla. Väiksem tihedus ja suurem kokkusurutus – see Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud mineraalklaasvilla eelis, mis tagab ka järgmised eelised: • annab tootele suurema mahulisuse ja võimaldab ühte pakendisse paigutada rohkem materjali; • muudab toote kergemaks; • vähendab veokist käsitsi kasutuskohta toimetatava materjali mahtu 30…40%; • võimaldab sama materjalimahu kohaletoimetamiseks teha vähem autovedusid • väiksem koormus katusekonstruktsioonile; • väiksem koormus töötajatele soojustusmaterjali paigaldamise käigus; • vähem CO2 eraldumist tootmise ja vedamise ajal ehk toodangu väiksem kumulatiivne energia, mis annab tootele parema keskkonnakaitse alase hinde.

Toode sobib suurepäraselt keskkonnasõbralikel objektidel kasutamiseks.

48

Karkasskonstruktsioonides (nt kaldkatused või tubade vaheseinad) kasutatava MATERJALI TIHEDUS EI OLE HELIISOLATSIOONI (Rw) SEISUKOHAST OLULINE.

4. fakt - heliisolatsioon ööningulae akustika näitajad on järgmised: а)

Kivivill (vasakul). Klaasvill Ecose® tehnoloogiaia (paremal)

kiu liik ei avalda olulist mõju saadud heliisolatsiooniteguri väärtusele Rw. Ühe ja sama konstruktsiooni võrdlemisel, mis ühel juhul oli kaetud mineraalklaasvillaga (tihedus 12…17 kg/m³) ja teisel juhul mineraalkivivillaga (tihedus 35…60 kg/m³), selgus, et teguri väärtuste maksimaalne vahe oli alla 2 detsibelli.

Seda, kuidas konkreetne materjal heli neelab, väljendab helineelduvustegur α. Helineelduvusteguri väärtus kõigub nullist (0), mis tähendab heli täielikku tagasipeegeldamist, üheni (1,0), mis tähendab heli täielikku neeldumist. Vastavalt väärtusele αw määratakse toodete helineelduvuse klassid. Helineelduvustegurite võrdlus Toode TP 115 (Knauf Insulation)

Tihedus (kg/m3)

Paksus (mm) 50

0,70

15

80

0,95

100

1,0

Mineraalkivivill

50

Mineraalkivivill

35

αw

50–99

0,7

100

0,95

50-99

0,75

100

0,95

Firma Knauf Insulation naturaalsest mineraalkiust Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud tooted kuuluvad kaldkatustele mõeldud tüüppaksuse, st üle 80 mm paksuse materjalikihi puhul kõrgeimasse heliisolatsiooniklassi A. Klaasvilla pikad peenikesed kiud neelavad hästi energiat ning muudavad helilained läbi kiudude kõikumise väikeseks energiakoguseks.

konstruktsioonides

oote püsimine sarikate vahel sõltub konstruktsioonist ja klaasvilla kiudude asendist konstruktsiooni sees, samuti kiudude asendist pärast toote paigaldamist. Pärast sarikate vahele paigutamist haakub firma Knauf Insulation naturaalne Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud mineraalklaasvill tänu materjali ainulaadsele painduvusele ja elastsusele plaadiservadel olevate mikrokidadega tihedalt sarikate külge. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvilla pikad ja paindlikud kiud aitavad kaasa plaatide ainulaadsele sobivusele ehituskonstruktsiooniga. Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalsest mineraalklaasvillast plaadid ei kahane kogu kasutamisaja jooksul ja taastavad oma endise kuju isegi pärast tugevat vajutust (näiteks saapaga peale astumist). Katus, mis on soojustatud kahes kihis paigaldatud Ecose®tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvillaga (plaadid nii sarikate vahel kui ka all), moodustab ühtlase ideaalsete soojusomadustega pinna.

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga

B) Heliisolatsioon Mitmetes pädevates laboratooriumides läbi viidud uuringute tulemused kinnitavad, et selliste konstruktsioonide nagu kaldkatus või vahesein ehitamiseks kasutatud mineraal-

Kivivill


6. fakt – praod paigaldamisel 7. fakt – elastsus

E

cose®-tehnoloogia alusel valmistatav naturaalne mineraalklaasvill koosneb pikkadest ülielastsetest kiududest, mis pärast väljasirutumist haagivad ennast nn mikrokidadega ehituskonstruktsiooni külge. Plaadid liibuvad tihedalt konstruktsiooni vastu, jätmata vähimaidki pilusid või mittehermeetilisi kohti.

E

cose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvilla pikad elastsed kiud ei lase plaadikihtidel üksteisest eralduda. Kiududevaheliste paralleel- ja punktühenduste spetsiaalselt konstrueeritud süsteem annab plaatidele kordumatu elastsuse. Plaatidele vajutamine ei avalda plaadi konstruktsioonile ja elastsusele mingisugust mõju.

Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalne mineraalklaasvill on optimeeritud ergonoomiline materjal, mille tootmisel on kasutatud kõige tänapäevasemaid tehnoloogilisi saavutusi mineraalklaasvilla tootmise vallas. Erilisel moel paigutatud kiud, kiududevaheliste paralleel- ja punktĆ¼henduste spetsiaalselt loodud sĆ¼steem ning klaaskiudude

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga

spetsiaalselt valitud pikkus annavad materjalile keskmisest parema seotuse. Tänu sellele saame pärast klaasvilla paigaldamist sarikate vahele ja alla ühetaolise sooja katusepinna.

Kivivill

z Praod mineraalkivivilla paigaldamisel Ühtlane pind Ecose® tehnoloogiaz alusel valmistatud mineraalklaasvillast plaadi kokkupuutekohas puitpinnaga Ecose® puitkonstruktsioonid

Knauf Insulation

Aleksandr Solonintšik Market Development Coordinator Estonia tel 503 9278 e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com

49


Restaureerimis­ toetus aitab taastada vana ja väärtuslikku Selleks, et aidata omanikel arhitektuuri- ja muinsusväärtusega majad või nende osad korda teha, maksavad mitmed suuremad linnad restaureerimistoetust. Tallinnas kestab tänavune restaureerimistaotluste vastuvõtmise voor kuni 15. aprillini, Tartus on see sel aastal juba lõppenud. TEKST: Vivika Veski Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Timo Aava selgitas, et kui toetuse taotleja esitab taotluse, vaatab muinsuskaitse osakond selle mõne päeva jooksul üle. Taotluse esitamise eeltingimus on korrektsete hinnapakkumiste olemasolu, kusjuures mälestiste puhul peavad olema kaasatud tegevusloaga ettevõtted. Lisaks ei tohiks tööde alustamine esitatud hinnapakkumiste alusel väga kaua aega võtta. Kui kõik on korrektselt vormistatud, jääb taotlus komisjoni otsust ootama – kas toetust antakse ning kui otsus on positiivne, siis kui suures summas. „Komisjon hindab taotluses kavandatavate tegevuste sobivust toetuse eesmärgiga ning hindab objekti arhitektuurset, kunstilist või ajaloolist väärtust, vanust, haruldust, silmapaistvust, terviklikkust ja objekti vaadeldavust avalikus ruumis, originaalmaterjalide olemasolu ja säilimist ning omaniku senist panust ehitise või kultuurimälestise säilimise tagamisse,” selgitas Aava. Toetuse abil tehtavate töödega võib alustada pärast komisjoni positiivset otsust ning lepingu sõlmimist. 50

Erinevalt Tallinna linna ja Muinsuskaitseameti restaureerimistoetuste jagamise süsteemist ei ole Tartus komisjoni, kes otsustaks, kellele toetust anda ja millises summas. Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste vanemspetsialist Kadri Kallast kinnitas, et toetust antakse kõikidele taotlejatele, kelle esitatud dokumendid, plaanitav restaureerimistöö ning restaureeritav hoone vastavad Tartu linnavolikogu kinnitatud restaureerimistoetuse määruses olevatele nõuetele. Seega vahet ei tehta taotleja isiku põhjal – näiteks kas on tegu finantsiliselt võimeka arendaja või pensionäriga – samuti mitte hoone väärtuslikkuse alusel, vaid kvalifitseeruvad kõik enne 1944. aastat ehitatud miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvad või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse alla võetud hooned. Tartu linnavalitsus ei võta toetust määrates aluseks ka hoone tehnilist seisundit. Dokumendid esita õigeaegselt ja korrektselt Vahel on mõni restaureerida soovija peljanud, et asjaajamine võtab kaua aega ja on keeruline, ning on seetõttu toetusest loobu-

nud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Urve Arukaevu kinnitas aga, et asjaajamise edukus sõltub ka taotlejast, näiteks sellest, kas suudetakse esimese korraga dokumendid korrektselt esitada. Kes on seda teinud, on tema sõnul enamasti saanud positiivse kogemuse ning tuleb ka jätkutöödeks taotlust esitama. Tööde sisu ja hind võimalikult täpselt paika Kuigi head restaureerimisfirmat pole alati lihtne leida, on Timo Aava sõnul siiski reaalne, et kevadel taotluse esitanu jõuab suve ja sügise jooksul töö tehtud. Ta lisas, et muidugi sõltub see ka töödest – kui näiteks soovitakse mälestist terviklikult restaureerida, siis võib aega nappida. „Samas on meie kliimas paratamatult mõnede välisviimistluse ja katusetööde jaoks vaid väga üksikud sobilikud kuud,” tõdes Timo Aava. Tartus kuulutatakse taotlusvoor tavapäraselt välja kuus kuni kaheksa nädalat enne avalduste esitamise tähtaega. Siis jõuab inimene plaani paika panna ja taotlemiseks vajalikud dokumendid kokku saada.


Tallinnas Graniidi tn 12 asuva maja elanik Marko Kaljuveer tegi restaureerimistoetuse taotlemise protsessi läbi möödunud aastal ja leidis, et asja­ ajamine oli väga mõistlik. Graniidi 12 tehti korda fassaadilauad, toetust saadi 5340 eurot ja tööd läksid maksma 16 352 eurot. Tänavu on plaanis vahetada keldriaknad ja selleks tööks tahetakse taas toetust taotleda. Foto autor: Julia-Maria Linna

Ka Tartus peab enne toetusotsuse langetamist olema täpselt kokku lepitud tööde sisus ja tehtud võimalikult täpne hinnakalkulatsioon. „Asjaajamise keerukus oleneb nii planeeritavatest töödest kui ka tööde planeerimisest,” märkis Kallast. Olemasoleva detaili restaureerimise korral piisab tööde kirjeldusest, mis hõlmab tegevusi ja materjale, uue detaili valmistamise puhul on aga ka tööjoonised vajalikud. Varu taotlemiseks aega ja väldi kiirustamist Suuremahulisemate tööde puhul, kui taastatakse hoone fassaadil mitmesuguseid detaile, sujub asjaajamine Kallasti sõnul ladusalt, kui enne on kooskõlastatud ehitusprojekt, mille alusel on võetud ka hinnapakkumised. Hinnapakkumuses on iga vaja-

„Taotlemise protsessi­ le käega löömise põh­ jus on tihti see, kui vajalike sammudega alustatakse viimasel hetkel enne tähtaega ning ebaloogilises järjekorras.” KADRI KALLAST, TARTU LINNAVALITSUSE ARHITEKTUURI JA EHITUSE OSAKONNA KULTUURIVÄÄRTUSTE VANEMSPETSIALIST

liku detaili maksumus eraldi välja toodud. „Kui aga taotlejal ei ole avalduse esitamise ajal veel selget ülevaadet, mida täpselt teha planeeritakse, näiteks kui palju saab olemasolevat restaureerida, kui palju peab koopiadetailidena taastama ja milline on nende detailide valmistamise keerukusaste, siis on ühelt poolt keeruline töödele saada adekvaatset hinnapakkumist ning teiselt poolt on keeruline kokku leppida toetatavate tööde ulatuses ja sisus,” selgitas Kadri Kallast eeltöö olulisust. „Minu kaheaastase toetuse taotluste menetlemise kogemuse juures ongi protsessile käega löömise põhjus olnud see, kui taotlemiseks vajalike sammudega alustatakse viimasel hetkel enne tähtaega ning ebaloogilises järjekorras,” ütles Kadri Kallast teema kokkuvõtteks. 51


Toetust saab mõnikümmend protsenti tööde maksumusest

T

allinnas on restaureerimistoetuse kogusumma tänavu 90 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus 10 000 eurot ja maksimaalne määr 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest. Eelnevatel aastatel on toetust saadud umbes 20–30 protsenti tööde kogumaksumusest. Restaureeritud on väga erinevaid objekte, detaile: palju on restaureeritud uksi ja aknaid, aga ka fassaade. „Huvi on olnud üsna suur, taotlusi on alati rohkem tulnud, kui on olnud võimalusi,” tõdes Aava. Kadri Kallast selgitas, kuidas kujuneb määratava toetuse suurus Tartus. See sõltub linna eelarvest eraldatud toetuse kogusummast, kõikide taotlejate kavandatud tööde kulukuse summast ning konkreetse taotleja tööde kulukusest. „Kui linna eelarvest eraldatakse restaureerimistoetusteks näiteks 32 000 eurot ning kõikide taotlejate kogukulud on 97 000 eurot, siis

on selleaastane restaureerimistoetuse määr 33 protsenti. See tähendab, et kõikidele taotlejatele määratakse toetust 33 protsendi ulatuses nende kulutustest. Kui ühe taotleja tööde kulukus on 2500 eurot, siis on temale määratava toetuse summaks 825 eurot. Restaureerimistoetuse andmist reguleerivas määruses on seatud lisatingimused, et toetuse määr ei või olla suurem kui 50 protsenti ning ühele taotlejale määratava toetuse summa ei või olla suurem kui 3200 eurot,” kirjeldas Kallast. Enamasti on Tartu linna restaureerimistoetus jäänud vahemikku 25–35 protsenti ning sõltuvalt konkreetse taotleja tööde mahust ja sellest tulenevatest kuludest on määratud toetusi vahemikus 70– 3200 eurot, seejuures suurem osa on jäänud vahemikku 400–1400 eurot. Toetuse saajaid on viimastel aastatel Tartus olnud 30 ringis. Toetus makstakse välja pärast töö valmimist.

20

kuni 30% töö kogu­maksumusest on Tallinn maksnud restaureerimis­ toetust. Tartus on toetus jäänud va­ hemikku 25–35%.

Õiged tööd õigesse järjekorda KADRI KALLAST, TARTU LINNAVALITSUSE ARHITEKTUURI JA EHITUSE OSAKONNA KULTUURIVÄÄRTUSTE VANEMSPETSIALIST

K

õigepealt tuleb hinnata olemasolevat olukorda, kaasates selleks spetsialistid. Olemasolevate detailide algupärasust oskavad hinnata näiteks asjatundlik projekteerija ja kultuuriväärtuste teenistus ning seisukorda kogenud restauraator. Seejärel tuleb tööd kavandada, vajadusel lasta koostada ka tööjoonised või ehitusprojekt ja, ole52

nevalt tööde iseloomust, kooskõlastada see kas kohaliku omavalitsuse või ainult kultuuriväärtuste teenistusega. Siis on aeg võtta kooskõlastatud tööde kava või ehitusprojekti alusel hinnapakkumised ja panna paika realistlik ajakava tööde läbiviimise kohta, võttes arvesse tööde maksumust ning tööde tegijaga tehtavaid kokkuleppeid.

TASUB TEADA: Nüüd saavad Tallinnalt restaureerimistoetust taotleda ka pärast 1940. aastat ehitatud arhitektuuriliselt väärtuslikud hooned, samuti ei pea need enam asuma miljööväärtuslikel aladel.


TÄHELEPANU! VALMIS OLLA! VAU! UUS KIA SPORTAGE.

www.kia.ee

Uus Sportage ei jäta külmaks ühtegi pilku. Publiku lemmik, mille stiil ja sportlik hing pakuvad tõelist mänguilu. Eristuv disain ja tipptasemel varustus asetavad Sportage‘i tõeliste meistrite liigasse! FC Flora poolkaitsja, Rauno Sappinen Eesti meister: 2015

Parim tiim, parimad partnerid! Toetame ja elame kaasa valitsevale Eesti meistrile ja mitmekordsele karikavõitjale! Jälgime põnevusega, kuidas kulgeb Eesti jalgpalliajaloo suurima ja mõjukaima klubi FC Flora juba 26 hooaega kestev mängude seeria, mille jooksul on võidetud 10 meistritiitlit, 6 Eesti karikat ja 9 Superkarikat.

Kia edasimüüjad Eestis: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/132 kuni 11,2/193, maanteel alates 4,7/132 kuni 6,6/193, keskmine alates 5,1/132 kuni 8,3/193.

53


SOOJUSPUMP töötab ka -35 pakasekraadiga Madalal välistemperatuuril töötav soojus­ pump võimaldab ka Eestimaa talvepakase soojas toas üle elada. TEKST: MERIKE LEES Kui varem oli -25 kraadi miini­ mum­temperatuur, kus soojuspump töötas kui elektriradiaator, siis tehnoloogia arenedes on see muutunud. Täpselt selgub iga soojuspumba efektiivsus seadme töögraafikust, mis näitab, kuidas seadme võimsus ilma külmenedes muutub. Tavaliselt tootjad ei avalda oma graafikuid mitte kõige madalama temperatuuri, vaid -15 või -20 kraadi juures. Soojuspumpa valides tasub pöörata tähelepanu seadme kasutegurile (SCOP), seadme võimsusvahemikele kilovattides (heating capacity min-max), seadme müratasemele (dB) ja garantiiaja pikkusele. SCOP on number, mis näitab, kui suurt säästu on võimalik selle seadmega saavutada. Mida suurem see number on, seda parem. Efektiivsemad soojuspumbad kuuluvad A+++ klassi (seda nii küttekui ka jahutusrežiimis töötades). Panasonicu tippmudelil on maailma kõrgeim SCOP-näitaja 6,2. Dai54

Soojuspumpa valides arvesta hoone suurusega. Foto: Bestair Kaubandus OÜ

kini tippmudelil 5,9 ja Mitsubishil 4,9. Kuna enamus maailmast vajab õhksoojuspumpa suviseks jahutuseks, siis on ka enamus Eesti turul müüdavaid soojuspumpasid konvektortüüpi jahutusseadmed, kuid näiteks Daikini soojuspumbad on spetsiaalselt kütmiseks loodud optimeeritud seadmed, mis sobivad tööks põhjamaises kliimas. Efektiivsus ja temperatuurid Kõige madalamal ehk -35 kraadi juures töötab täna Panasonicu värskelt turule tulnud VZ-seeria tippmudel. „Kuigi turul on täna mitmeid häid mudeleid, siis Panasonic VZseeria mudelile ei ole täna Eestis müüdavate soojuspumpade hulgas näitajatelt otsest vastast,“ kinnitas

Bestair Kaubandus OÜ tegevjuht Ramol Oja. „Lisaks pakub Panasonic oma soojuspumpadele täielikku tehasegarantiid 5 aastat.“ Daikini soojuspumpasid esindava OÜ City Kliima müügijuhi Martin Viisilehe sõnul on enamiku Eesti turul müüdavate soojuspumpade madalaim garanteeritud töötemperatuur -25 kraadi. Praktikas ei ole -25 kraadi Daikini pumpade piir, sest testid näitavad, et seadmed töötavad ka madalamal temperatuuril edasi. Daikiniga võrreldavates tingimustes töötavad Panasonic, Mitsubishi Electricu FH-seeria soojuspumbad ning Toshiba ja Samsungi soojuspumbad. „Tehase andmetel ulatub nende töötemperatuur -25 kraadini, kuid


ka -30 kraadi juures ei lülita ükski seade end välja,“ kinnitas ka Rene Tamm Kodukliima Grupp OÜ-st. Madalamatel temperatuuridel ei ole seadet mõtet enam kasutada, sest efektiivsus kaob, soojuspump muutub sisuliselt elektriradiaatoriks ja selle töös hoidmisel ei ole mõtet. Külmaperioodi väljakutsed Jaanuarikuine pikk külmaperiood, mil temperatuur oli mitu päeva järjest alla -15 kraadi, kohati ka -28 kraadi, testis hästi soojuspumpade töökindlust. Bestair korraldas samal ajal kliendiküsitluse, et saada tagasisidet seadmete töö kohta väga madalatel välistemperatuuridel. Küsitlusse kaasati ka kasutajaid, kes kasutasid teiste edasimüüjate paigaldatud seadmeid. „Ei saa öelda, et meil ei olnud külmal ajal muresid,“ tõdes Ramol

ramra MD IGU

Umbes

1500 eurot maksab soojuspump.

Oja. „Küsitlus tuvastas, et klientidele on vaja kindlasti põhjalikumat koolitust, kuidas ja mis tingimustes oma seadet kasutada. Samuti tuvastasime, et kui klient oli madalamat alginvesteeringut silmas pidades soetanud toote, mis on mõeldud kasutamiseks kuni -20 kraadi juures, siis kasutati soojuspumpa siiski ka -30 kraadi-

TOOTMISTEHNIKA MUUK

www.hmtranstech.com www.heltos.cz www.seco-traktory.cz

murutraktorid jpm

Müük, hooldus Tallinnas

Rannamõisa tee 4F Tel. 50 55 661 607 0048

www.krkmoigu.ee info@krkmoigu.ee

ga. Ilmselgelt sellisel juhul mingid probleemid ilmnevad, kuid kliendid vaatavad sellele läbi sõrmede lootuses, et äkki midagi siiski ei juhtu.“ Osa tootjaid paneb oma seadmetele välistemperatuuri kaitsme peale ja see lülitab seadme välja, kui välistemperatuur on langenud miinimumtemperatuurile. Kasutajale võib olla ebamugav, kui tuba läheb külmaks, kuid seade on sellega väljaspool režiimi töötamise eest kaitstud. Vali õige seade Ramol Oja sõnul tuleb põhjalikult teadvustada seda, mis toode on ostetud ja mida see valik endaga kaasa toob, kui seda valel temperatuuril kasutada. Kui seadet kasutatakse garantiiajal madalamal temperatuuril, kui ette nähtud ja sellega on seadet rikutud, siis tuleb kliendil remondikulud ise kan-

Tippkvaliteediga LAUDPARKETT Eesti Tootjalt

• Parim laudparkett juhtivast Euroopa tehasest • Valmistame 500 000 m2 parketti aastas,mida tarnime üle maailma • Kvaliteet, mis sobilik nõudliku Skandinaavia kliima jaoks • Valikus rohkem kui 300 disaini, millega oma kodu isikupärastada • Luksuslik, unikaalne ja kindla kvaliteediga kestev põrand

Külasta meie Maardu tootmise juures olevat näidistesaali!

www.estaparket.eu Technomar & Adrem Ltd. | ESTONIA | Tel. +372 603 4865 55 Vana - Narva mnt. 22 | 74114 Maardu | info@estaparket.eu


Ka seadme disain on valiku tegemisel üks kriteeriumitest.

da. Mitmel juhul ilmnes ka see, et kliendid vajavad rohkem harimist kaugjuhtimispuldi kasutamise osas. Nii juhtus, et külmade ilmade saabudes oli klient temperatuuri tõstmise asemel kogemata vahetanud hoopis seadme töörežiimi ja seadis soojuspumba kütmise asemel kogemata jahutama. Teistsuguse ehitusega pump Ehkki õhksoojuspumpadest räägitakse kui lisakütteseadmetest, võib avara planeeringu puhul toasooja saamise usaldada õhksoojuspumpadele täies ulatuses. Ainuke probleem on see, et õhk-õhk tüüpi soojuspump ei tooda sooja tarbevett. Õhk-õhk soojuspumpadega kütmisel võib tekkida muresid ka väga sopiliste planeeringutega korterites ja majades, kus soojus ei pruugi igasse soppi jõuda ja toatemperatuur võib jääda ebaühtlaseks. Belgias toodetav Daikini optimized heating soojuspumpade see-

56

ria on välja töötatud, pidades silmas põhjamaa talvi. Selleks on Daikini seadmetel teistsugune seadme väliosa sulatusrežiim ning puudub põhjaplaat, mis võimaldab sulatusveel otse maha tilkuda. Nii ei jäätu kogunev vesi seadme sees ning seda ei pea küttekaabliga sulatama. Viisilehe sõnul on see suurim edasiarendus, mida teistel tootjatel ei ole. Taoline lahendus muudab soojuspumba töökindlamaks ja hooldusvabamaks. Teistel soojuspumpadel tekib eelkõige probleeme küttekaabliga. „Seade võib muus osas küll funktsioneerida, kuid kui üks element ütleb üles, on pahandust palju,“ märkis Viisileht. „Seega pakub see seade lisaks energiasäästule ka suuremat töökindlust.“ Võrreldes Daikiniga toob Tamm esile Mitsubishi vaiksema töö. Esimesel puhumisintensiivsusel töötavad kõik masinad ühtmoodi, kuid kõrgemal puhumisintensiivsusel on Mitsubishi vaiksem. „Suu-

remasse majja on vaja suuremat ja suurema intensiivsusega töötavat pumpa,“ selgitas Tamm. „Enamasti on majadel see häda, et need ei pea sooja ja köetakse õue.“ Hinnaklassilt jäävad soojus­ pumbad 1500 euro kanti. Daikini tippmudel küünib 2500 euroni. Sel õhksoojuspumba mudelil on nii kuivatus- kui ka niisutusfunktsioon, mis tõstab hinda, kuid ei ole paljudel juhtudel klientide jaoks oluline. Daikini tavamudelite hinnad jäävad Panasonicu, Toshiba, Mitsubishi ja Samsungi soojuspumpadega võrreldavasse hinnaklassi, 1000–1500 euro vahele. Tarbijad eelistavad turul kauem olnud ja tuntud kaubamärke. Kui tehniliselt suurt vahet ei ole, siis lähtub ostja seadme välimusest ja disainist. „Näiteks vene rahvusest inimesed ei soovi osta Daikinit, sest nad ei tea sellest midagi ja eelistatakse Mitsubishit,“ märkis Tamm.


57


PÄIKESE­PANEELID

vabastavad kodu elektriarvetest Kui inimesel on vaba raha, siis päikesepaneelide paigaldamine oma kodu juurde on hea tootlikkusega investeering, mis targa tarbimise korral lubab edaspidi unustada ka elektriarved. TEKST: KRISTO RAIDNA

58

Jüri Tiits on Saaremaale kodu juurde rajanud 10,7 kW võimsusega jaama. „Hakkasin pensionile jääma ja oli soov endale teha päikesepaneelidest pensionisammas,“ ütleb Tiits. Tiits uuris päikesepaneelide kohta infot ja leidis, et mikrotootjale lubatud 11 kW rahuldab tema majapidamise elektrivajaduse täielikult. Arvutused näitasid ka seda, et 13– 14 aastaga on päikesepaneelidesse tehtud investeering tagasi teenitud. Eestis päikesepaneele tootva Naps Solar Estonia OÜ tegevjuht Ander Pukk kiidab investeeringut. Tema sõnul inflatsioon seda investeeringut ei ohusta ning tootlikkus on 9–10% juures. „Panna raha ettevõtmisse, mis stabiilselt tulu toodab, on väga hea mõte. Võr-

reldes kinnisvaraga puuduvad püsivad kulud – maamaks, korterites rentnikega jändamine ja renoveerimiskulud. Teiseks vähenevad kohe elektriarved,“ selgitab ta. „Praegu veel natuke võõrastav mõte päikesepaneelidest on kiiresti muutumas uueks normaalsuseks. Paari aasta pärast ei kujuta keegi meist enam uut maja ilma ettegi,“ on Pukk veendunud. Tarbimisharjumusi võib olla vaja muuta Puki kinnitusel võib elektritarbimise harjumusi muutes ja optimaalse suurusega tootmissüsteemi kasutades saavutada ka olukorra, kus elektri müügitulu katab kogu aastase tarbimise ja ühtegi elektriarvet


Tarmo Salve paigaldas oma maja­ pidamisse Räpinas maapinnale 33 kW päikeseenergia tootmissüsteemi ja lisaks oma tarbimisele müüb ta elektrit ka võrku. Foto: erakogu

„Praegu veel natuke võõrastav mõte päikesepaneelidest on kiiresti muutumas uueks normaalsuseks. Paari aasta pärast ei kujuta keegi meist enam uut maja ilma ettegi.“ ANDER PUKK,

NAPS SOLAR ESTONIA OÜ TEGEVJUHT

enam tasuma ei pea. Kõige lihtsam on oma tarbimisharjumusi muuta, kui nihutada suurema elektritarbimisega seotud tegevused päevasele ajale. Kui seni olete harjunud pesu pesema öise elektriga, siis nüüd peaks seda tegema päeval, kui oma paneelid elektrit toodavad. Odav elektri hind pikendab tasuvus­aega Puki kinnitusel on olemas ka tehnilisi lahendusi, kuidas oma tootmisest saadavat elektrit rohkem ära kasutada, juhtides boilerit, põrandakütet või soojuspumpa. Tüüpiline on siiski, et oma elektrit suudetakse kasutada ligi 20–30% toodangust, harva 40% ja enam. Siin peab meeles pidama, et oma toodetud elektri ülejääki õnnestub võrku müüa reeglina siiski madalama hinnaga võrreldes sellega, mis tuleb maksta võrgust elektrit vajadusel tagasi ostes. Tavapäraseks päikesepaneelide tasuvusajaks nimetab Pukk 10 aastat. Tiitsul nii hästi ei ole läinud. Tema

MIDA ARVESTADA PÄIKESEPANEELIDE PAIGALDAMISEL? Katusele paigaldada võimalusel otse lõunasuunda 40-kraadise nurga all. Väikese nurga all võib paigaldada ka ida- või läänesuunda, kuid siis on tootlikkus natuke väiksem. Paneelidele ei tohi langeda varju – puud, korsten, lipumast vms. Paneelide tootlikkus maapinnal on parem, kuna katusel töötavad paneelid kõrgemal temperatuuril, mis vähendab tootlikkust. Olemas on paneelisüsteeme, mis täidavad ka katusekatte otstarvet. Eestis on need veel vähe levinud. Allikad: Solar4you, Naps Solar Estonia, Areva Solar Estonia

on päikesepaneelidega elektrit tootnud 1,5 aastat. Paneelid töötavad veatult ning toodavad rohkemgi, kui esialgu paigaldaja lubas. On selgunud, et Saaremaal on päikese intensiivsus Eestis kõige suurem ja eelmisel aastal oli 42 paneeliga 10,7 kW süsteemi tootlus üle 12 megavatt-tunni. Alt on aga vedanud elektri hind. See on võrreldes esialgu tehtud arvutustega läinud palju odavamaks. Seetõttu peab Tiits nentima, et ka tasuvusaeg on nihkunud kaugemale, arvatavasti 16–17 aasta peale. Tiits tarbib kolmandiku oma toodangust ise, ülejäänu müüb võrku ning öösiti ostab elektrit võrgust juurde. Ta nõustub, et päikesepaneele planeerides tuleb välja mõelda, kas suudetakse kogu toodetav elektrienergia ise ära kasutada. „Võrku müües makstakse ikkagi väga vähe,“ möönab ta. Ta tunnistab, et ka tema süsteem sai liiga suur. Kuid seda põhjusel, et oli plaan arendada ka oma puidu- ja mööblitootmist, kuid see jäi ära. Kokkuvõttes ütleb Tiits oma päi59


Päikesepaneeli süsteemi planeerides võta ehitusmessile kaasa andmed:

aastase elektritarbimise kohta maja asendi- ja katuseplaan, pilt ja mõõdud

Küsi messil päikesepaneelide pakkujatelt:

kas toodetel on olemas kvaliteeti näitavad sertifikaadid ja testprotokollid? kui efektiivsed on pakutavad paneelid (mida võimsam paneel, seda efektiivsem ta on)? kus on pakutavad tooted toodetud? kui pikk on toodetele ja paigaldusele antav garantiiaeg? kelle poole pöörduda garantiiajal ja ka 10 aasta pärast, kui midagi süsteemiga juhtub? kui pikk on ettevõtte kogemus?

Messil pakuvad päikesepaneele: ArevaSolar Estonia Energogen Naps Solar Estonia Solar4you

kesepaneelide projekti kohta: „Mina olen täiesti rahul. Kui päikesepaneele hakkasin panema, läks minu ettevõttel hästi ja teenitud raha tuli kuhugi panna. Investeeringuna olen selle otsusega rahul.“ Räpina mehel 33 kW tootmissüsteem Tarmo Salve on päikeseenergia tootmisse investeerides läinud veel kaugemale. Ta otsis 3–4 aastat infot – käis messidel ja luges ajakirjandust. Kui esialgne plaan oli panna püsti tuulik, siis lõplik otsus langes päikesepaneelide kasuks – tuulikud ei ole nii töökindlad ja on kordades kallimad, leidis ta. Nüüd on ta Räpinasse maapinnale paigaldanud 33 kW päikeseener-

60

gia tootmissüsteemi. „Seda on korraliku varuga. Ruumi oli, panin siis rohkem,“ ütleb Salve. Tegelikult ei olnudki päikesepaneelide paigaldamise mõte ainult oma majapidamisele elektritootmine, vaid investeering. Ta on oma investeeringu tasuvusajaks arvestanud 12 aastat. Kui elektri hind muutub (Salve loodab, et see muutub aina kallimaks), siis muutub ka tasuvusaeg lühemaks. Salve toodab päikesepaneelidega elektrit teist aastat. Talv on üsna kehva tootlikkusega aeg. Sellel ajal võrku müümiseks midagi ei jää, kuid oma tarbimise vajadus saab rahuldatud. Ainult öösiti tuleb elektrit juurde osta. Tootmise madalkuud ongi detsember ja jaanuar. Kuid juba märtsi päikesepaisteliste ilmadega on tootlikkus tipus. Salve leiab samuti, et investeering on korda läinud ja kaalub võimalust tulevikus paneele juurde paigaldada. Eramajale sobib 5–11 kW süsteem Eestis on juba rohkelt kodutarbijatest päikeseenergiatootjaid. Solar4you juht Hannes Reinola ütleb, et nende ettevõte on viimase kolme aastaga paigaldanud ja võrku ühendanud üle 100 mikrotootja. Päikesepaneelide pakkujate hinnangul on eramaja kvaliteetse päikeseenergia süsteemi nn võtmed kätte (vajalikud komponendid ja paigaldustööd) hind 1–1,1 eurot/W. Süsteemi suurusele ei ole otseseid piiranguid, kuid Raido Vaikre, päikesepaneele pakkuvast ettevõttest ArevaSolar Estonia OÜ, ütleb, et eramaja juurde on optimaalne rajada süsteem alates 5 kW-st. Ülemine piir on soovitav jätta 11 kW juurde, kuna siis on tegemist veel mikrotootjaga, kelle puhul näeb seadusandlus ette lihtsustatud dokumentatsiooni. 11 kW süsteemi tootlikkus on Vaikre väitel 11 000 kWh aastas ja eramajad üldjuhul sellise koguse aastas tarbivadki. Seega on 5–11 kW süsteemi maksumus 5000– 11 000 eurot. Võtmed kätte lahenduse puhul tuleb lisakuluna arvestada vaid liitumistasudega, mis on umbes paarsada eurot.

10

käsku algajale elektritootjale 1. Tee endale selgeks, milleks sul alternatiivenergiasüsteemi on vaja. 2. Arvuta välja, kui suur on sinu majapidamise elektritarbimine (aastas, kuus, päevas) ning vajalik tippvõimsus. 3. Anna aru, millised on sinu majanduslikud võimalused ning milline on keskkond, kas on kohta, kuhu panna PV-paneelid, kas tuuliku jaoks on ruumi ning kas tuult on piisavalt. 4. Kui otsustad tuuleenergia kasuks ja soovid paigaldada tuulikut, uuri naabrite ja kohaliku omavalitsuse arvamust. 5. Kui otsustad süsteemi tellida, siis uuri pakkuja tausta ja püüa teada saada, mida teenusepakkuja on varem teinud. Mida suurem on pakkuja kogemus, seda väiksem on tõenäosus, et midagi valesti läheb. 6. Võimalusel võta ühendust teenusepakkuja teiste klientidega. Kui teenusepakkuja ei taha oma kliente nimetada, ole valvas, sest see võib viidata, et midagi on läinud valesti. 7. Uuri välja, kas teenusepakkuja on varem teinud sinu projektiga sarnaseid töid. 8. Uuri, kas pakutavad seadmed sobivad põhjamaises kliimas kasutamiseks. 9. Kui otsustad süsteemi ise välja ehitada: - tee projekt või telli see; - vaata projekt koos asjatundjatega läbi, konsulteeri kogenumatega; - tutvu komponentide garantii- ja hooldustingimustega ning veendu tootjate olemasolus; - loe hoolikalt läbi paigaldusjuhend. 10. Kui plaanid süsteemi edaspidi laiendada, siis arvesta seda kohe paigalduskoha ja komponentide valikul.


61


Kodulaenuga maja ehitades saab laenu jupikaupa pakkumised või juba sõlmitud ehituslepingud,” ütleb Sepp. Ta lisab, et vajadusel võib tarvis olla ka ehitusprojekti. Juba sõlmitud ehituslepingute esitamisel analüüsib pank ka ehitajat, kelle kodurajaja on palgata otsustanud. Ehitaja puhul pöörab pank eelkõige tähelepanu tema võimele täita ehituslepinguga võetud kohustusi. Tõnu Sepp selgitab, et analüüsi eesmärk on välistada olukord, kus maja ei saa elamiskõlbulikuks või eksisteerivad selle kasutuselevõtuks olulised puudused.

Kodulaenu võetakse enamasti nii maja ehitamiseks kui krundi ostmiseks. Kuna ehitamine toimub etapiviisiliselt, väljastab pank vastavalt tagatisvara väärtuse kasvule laenu osade kaupa. TEKST: Getter Orusalu Fotod: erakogu Enne kodulaenu väljastamist soovib pank saada ülevaadet kogu laenuprojektist, analüüsides hoolikalt laenutaotleja sissetulekuid ning kulusid. Arvesse võetakse ka senist maksekäitumist ja tarbimisharjumusi. „Vahel hindavad inimesed oma rahalisi võimalusi üle ning pank peab siinkohal olema realistlik, mõeldes paar sammu kaugemale,” selgitab SEB jaepanganduse divisjoni juht Tõnu Sepp. Tema sõnul võiksid igakuised finantskohustused jääda alla 62

30–40% laenutaotleja netosissetulekust. Finantskohustuste all peetakse silmas olemasolevate laenude ja liisingute makseid ning samuti järelmaksu kuumakseid. Lisaks laenutaotleja krediidivõimekusele analüüsib pank hoolikalt ka finantseeritavat objekti. Tähelepanu pööratakse nii projektile tervikuna kui ka vaadeldakse ehitatava maja otstarvet ning asukohta. „Maja ehitamine on aeganõudev ja kulukas protsess, mistõttu soovib pank saada ülevaadet tervest ehitusprotsessist. Pangale tuleb esitada kalkulatsioon kogu projekti maksumuse kohta, ehituse hinna-

Krunt ja maja laenuga Enamikul juhtudel soovivad inimesed laenu nii maja ehitamiseks kui krundi ostmiseks. Tõnu Sepp selgitab, et pank ainult krundi ostmist ei finantseeri, vaid soovib kohe saada tervikpilti planeeritava objekti kohta. Kui krunt on välja valitud, siis tuleb koostada ehitusprojekt ning esitada see koos ajakava, ehituspakkumiste ning lepingutega panka laenu taotlemiseks. Saades positiivse vastuse, väljastatakse esmalt krundi ostmiseks vajalik laenusumma. „Krunti ostes vajame lisatagatist, sest maatükki pank laenutagatisena ei aktsepteeri,” toob Sepp välja. Krundi tagatiseks sobib näiteks korter ning selle hüpoteegi alt vabastamist saab taotleda siis, kui maja on valmis. Kui majaehitajal on aga krunt juba olemas, käib protsess sisuliselt samamoodi. Tasub ainult teada, et krundi olemasolul on vaja panka esitada ka ehitusluba. Kui krunt on varem laenuga ostetud ja selle laenu tagasimaksmine alles


kestab, siis see Tõnu Sepa sõnul üldiselt mingeid erisusi kaasa ei too. Olles pangale esitanud laenutaotluse ning dokumendid, otsustab pank maja ehitamise finantseerimise. Positiivse vastuse korral sõlmitakse laenuleping ja üldjuhul on laenusaajal kohustus ehitamist alustada kuue kuu jooksul. Elamu peaks valmima laenulepingu sõlmimisest hiljemalt 18 kuu jooksul. Laen väljastatakse osade kaupa Kui maja ehitamine toimub etapiviisiliselt, väljastab pank kodulaenu samuti osade kaupa vastavalt maja tagatisvara väärtuse kasvule. See tähendab, et pank maksab välja osa laenust, klient investeerib selle maja ehitusse, tõstes selle turuväärtust ja ühtlasi ka laenu tagatiseks oleva vara väärtust. „Pärast laenuosa ehitusse investeerimist tuleb järgmiseks laenuosa väljamakseks laenusaajal esi-

18

kuu jooksul laenulepingu sõlmimisest peaks elamu valmima. tada pangale uus eksperthinnang, mis aitab ühtlasi pangal veenduda eelnevalt väljamakstud laenu sihtotstarbelises kasutamises,” sõnab Sepp. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et eksperthinnang

oleks koostatud panga poolt aktsepteeritavas kinnisvarabüroos. Maja väärtus ei pruugi alati tõusta Probleem võib tekkida siis, kui ehituse teatud järgus tagatisvara väärtus pärast investeeringuid oluliselt ei suurene. Ehk teisisõnu ei saa pank välja maksta ehituse jätkamiseks vajalikus summas laenu järgmist osamakset. Taoline olukord võib tekkida ka juhul, kui ehitamine jääb kinnisvarahindade üldise languse perioodi. „Soovitame laenutaotlejail eelnevalt läbi mõelda, kas neil on sellises olukorras laenu tagatiseks ajutiselt pakkuda mõnd täiendavat tagatist,” soovitab Sepp. Sel juhul on pangal võimalik järgmine laenumakse väljastada ja maja ehitus saab jätkuda. Tagasimakse algab pärast esimese osamakse väljastamist, kui ei ole otsustatud taotleda põhiosa maksepuhkust.

63


Jaokaupa väljastatava laenu intressi pangad ei fikseeri

K

odulaenul võetakse laen kasutusse osade kaupa, mistõttu ei saa sellel ka intressimäära fikseerida. „Pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressitasemega laenuraha pikema aja jooksul,” selgitab Tõnu Sepp. Seega on ehituslaenude puhul intressimäärad üldjuhul fikseerimata, olles enamasti seotud kuue kuu euriboriga. „Intressi arvutatakse laenujäägilt ja see teeb osade kaupa laenu väljamaksmise kliendile soodsamaks,” ütleb Tõnu Sepp.

TASUB TEADA: võta mitmest pangast pakkumised Kui hakkad eluasemelaenu taotlema, tasub võtta pakkumised vähemalt kolmest pangast. Erinevused võivad olla nii intressi suuruses, selle arvutamise alustes, minimaalse sissetuleku ja omafinantseeringu suuruse nõudes kui ka paljudes muudes tingimustes. Kokkuvõttes võid võita või kaotada sadu, kui mitte tuhandeid eurosid. Pakkumiste võrdlemist lihtsustab see, et pank peab sulle enne lepingu sõlmimist andma tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Teabelehtede vorm on kõigis pankades ühesugune ja see teeb pakkumised lihtsalt võrreldavaks. Allikas: www.minuraha.ee

Sissetuleku nõue erineb pankades üsna palju Swedbank

Nordea

Krediidipank

SEB

Laenutaotleja netosissetulek kuus

Vähemalt 600 eurot (koos kaastaotlejaga kokku vähemalt 800 eurot).

Tallinnas ja Harjumaal 640 eurot, muudes Eesti piirkondades 540 eurot. Pere puhul Tallinnas ja Harjumaal 960 eurot ja muudes Eesti piirkondades 830 eurot.

Tallinnas ja Harjumaal 500 eurot, Tartus ja Tartumaal 450 eurot, muudes regioonides 400 eurot.

Vähemalt 448 eurot, perel 640 eurot

Kui suur osa igakuisest sissetulekust võib maksimaalselt kuluda eluasemelaenu maksele?

Kõik laenu- ja liisingumaksed kokku võivad olenevalt sissetuleku suurusest moodustada 50% regulaarsest ja tõestatud sissetulekust.

Kõigi laenu- ja liisingumaksete kogusumma ei või ületada 40% laenutaotleja(te) sissetulekutest.

Kuni 40% igakuisest sissetulekust, millest on lahutatud kohustused (laenud, järelmaksud, liisingud jmt).

Kõigi laenu- ja liisingu­maksete summa võib olla kuni 50% neto­ sissetulekust.

Laenuperiood

Kuni 30 aastat.

Kuni 30 aastat, kogu laen peab olema tagasi makstud 70. eluaastaks.

Kuni 30 aastat, kogu laen peab olema tagasi makstud 75. eluaastaks.

Kuni 30 aastat, kogu laen peab olema tagasi makstud 75. eluaastaks.

Omafinantseering

Lisatagatisega 0%, Alates 20% ostetava kinnisvailma lisatagatiseta ra hinnast, KredExi* käenduvähemalt 10% os- sega 0–10%. tetava kinnisvara hinnast.

Reeglina Alates 20% ostetava kinvähemalt 20%. nisvara hinnast, KredExi* käendusega ka vähem. Rahalise omafinantseeringu puudumisel aktsepteeritakse lisatagatist (kinnisvara).

*KredExi käendus: noorele perele või noorele spetsialistile pakutav eluasemelaenu käendus. Lisainfo www.kredex.ee

64


LHV väikelaen • Tagatist ei ole vaja • Laenusumma kuni 10 000 eurot

Messi raames lepingutasuta Leia meid messiboksist B2-29 või lhv.ee/vaikelaen Väikelaenu pakub AS LHV Finance. Tutvu tingimustega müügikohas või lhv.ee/vaikelaen ja küsi nõu meie asjatundjalt. Väikelaenu igakuise osamakse suurus on 55,67 € ja krediidi kulukuse määr on 23,57% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 1500 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 29,9 €, laenu tasumise periood 36 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 2034,84 €.

65


Veerandsada aastat

katuseid TEKST: Liivi Tamm

66


Kuidas elada üle majanduskriise? Millist katust eestlane eelistab? Äsja 25-aastaseks saanud AS-i Toode juhid Aivo Rosenberg ja Mati Kitt teavad. Kui Aivo Rosenberg ja Mati Kitt 1990. aastate alguses katuseäri püsti panid, puhusid ärikliima mõttes soodsad tuuled: tänased alustajad peavad koguma tõhusa algkapitali, ent toona polnud ei õiget turgu ega ka konkurentsi. Või noh, õigupoolest olid Steco, Rannila ja Weckman juba usinalt tegutsemas, ent noor riik arenes tormiliselt ja tublisid tegijaid turule mahtus. Alustati kahemehefirmana Toonase IME ehk Isemajandava Eesti ärksamad mehepojad võtsid šnitti ka piiri tagant: põhjanaabrite juures oli ehitusmaterjalide tootmine arenenum valdkond ja nõnda sõitsid Soomest otsekontakte otsima ka koolipõlvesõbrad Aivo ja Mati: „Seisime viisajärjekorrad ära, hoidsime kohale jõudes silmad-kõrvad lahti, astusime sisse metallitehastesse, otsisime otsekontakte. Ostan-müün-vahetan põhimõttel läksid ärimehepõlve alguses kaubaks isegi kasutatud pesumasinad.“ Soomest toodi omal ajal Lada asemel Eestisse ka metallikaupa, katuserenne ja muid tarvikuid. „1994. aastal tegime esimese katusetehingu,“ meenutab Rosenberg. „Põnev aeg oli. Üks keevitas, teine puuris, siis vahetasime rollid.“ „Sisuliselt oli meil kahemehefirma,“ nõustub Mati Kitt. „Ka täna on selliseid päris palju: väike meeskond võib katuse paigaldusel hea olla, ent erinevus toonaste aegadega seisneb selles, et turg on jagunenud.“ Kui 1995. aastast hakkas Eestis katusematerjalidele nõudlus tekkima, elavnes ka turg. Rosenberg ja Kitt leidsid esimesed kliendid ukselt-uksele käies ja end laatadel-messidel tutvustades. „Esime-

ne suurem töö oli meil Tapa linnas, kus tegutses ettevõtte Linda õmblustootmiskoondis. Katsime selle hoone fassaadi plekiga, sõbrad ja klassivennad tulid appi, lugesime paberilt profiilide paigaldusjuhiseid-skeeme, tegime nende järgi ja töö lendas käes,“ muigab Rosenberg. „Neil aegadel tuli igal pool ise käed külge lüüa. Selleks, et materjali tuua, sõitsime Soome Peterburi kaudu, sest laevapilet oli liialt kallis. Ja Vene tollile tuli tol ajal lääne ajakirju kinkida, et piiriületus ikka kenasti sujuks.“ Toonasest kapitalismidžunglist on Eesti tänaseks välja kasvanud. Hakkajate katusemeistrite pisikesest algatusest on kasvanud välja suur ettevõte: AS Toode teeb ise ja müüb toormaterjali ka teistele väiksematele tegijatele. Rosenbergi ja Kitti kutsel liitusid ettevõttega algusaastatel mitmed sõbrad, kellest mõningaid tunti juba lasteaiapäevilt. „Pea paarkümmend protsenti on tänagi neid töötajaid, kellega koos koolis käidud,“ tunnistavad nad. Kriisidest üle Majanduskriisid on riikidest ja inimestest ikka lainetena üle käinud. Esimese madalseisuga tuli Rosenbergil ja Kittil silmitsi seista 1999. aastal. „Eks see ehmatus oli,“ tunnistab Kitt. „Konkurendid Kuningkate ja Steco lõpetasid tegevuse, meie aga laienesime parajasti Läti suunal ja alustasime tootmist.“ „Kui siinne turg jäi vaikseks, siis meie panustasime aktiivsesse müüki. Võtsime riski, laenasime raha ja panustasime reklaamile ajal, kui kõik teised oma turunduseelarveid kärpisid,“ täiendab Rosenberg. Nõnda olid AS-i Toode juhid tu-

„Erinevus 1990. aastate algus­ aegadega seisneb selles, et turg on jagunenud.“ MATI KITT

„Panustasime reklaamile ajal, kui kõik teised turunduseelarveid kärpisid.“ AIVO ROSENBERG

ru langust juba kord kogenud, kui 2009. aasta masu taaskord harjumuspärase ärimudeli segi paiskas. „Meil oli selja taga seitse aastat korralikku kasvu, aga keeruline oli sellegipoolest. Ka meil olid koondamised, kui kolmandik käibest ära kukkus. Nii suurele seltskonnale polnud enam rakendust pakkuda. Järgmisel aastal jätkus langus 20 protsendi ulatuses, aga 67


eks päike tõuseb ikka samamoodi edasi, tuli selg sirgu ajada ja edasi minna,“ tunnistab Kitt. Mõnikord „liigub“ töö ka valdkonnast valdkonda: kord võimaldas rekonstrueerimistoetuste meede tööd korterelamute ja avalike hoonete ehitamisel, siis liikus fookus põllumajandusse. „Kui turg on erinevates segmentides, millest igaüks on erinevas arenguetapis, siis see aitab kokkuvõttes tasakaalu leida,“ osutab Rosenberg. „Päris suurt majandusdepressiooni ei ole me õnneks näinud, see oleks tõeline väljakutse,“ nendib mees. „Meie senised kriisid on siiski olnud suhteliselt lühiajalised. EL-i pangad ei lasegi Ameerika 1930. aastate suure depres68

siooni stiilis majanduskriisil kumuleeruda.“ Täna aitab julge müük Kuigi täna võib tegijatel olla kiusatus saavutatuga rahule jääda ja tehtut stabiilselt arendada, siis paraku loorberitele puhkama jääda ei saa. „Pidevalt peab uusi tooteid välja mõtlema, oluline on tootearendus, tuleb olla innovaatiline, leida uusi turge. Müük peab olema väga aktiivne,“ kirjeldab Rosenberg tänast ärimudelit. „Jah, tähtis on investeerida, et kasvada ja areneda,“ nõustub Kitt. AS Toode on panustanud turvatarvikute ja vihmaveesüsteemide arendusse, samuti on uueks tooterühmaks päikesepaneelide kinni-

tid. „Olid ajad, kus katuse eesmärk oli vaid see, et vesi ei tilguks tuppa. Tänapäeval pööratakse tähelepanu redelitele, sildadele, sellele, et katus oleks turvaline ja sertifikaadidki normikohased. Majaomanik ei taha riskida sellega, et purikas kellelegi kaela prantsatab,“ osutab Rosenberg. „Ajad on muutunud.“ Ka fassaadilahenduse materjalivalik on laienenud: arhitektid vajavad oma visiooni teostamiseks erilisi lahendusi, kasvõi säravat vaske. Egas muud, kui tuleb soovitud tooted leida ja neid pakkuda. „Uudseid materjale otsime üle maailma. Suhtleme ka terasetehastega Aasias – vastastikused külaskäigud on olnud vägagi informatiivsed,“ räägib Kitt.


Hetked, mis on saanud ajalooks. Ka 1990. aastate keskpaigas asus kontor ja tootmine Sauel, ent toonased kastikujulised kuvarid, paberühekroonised ja faksimasinad kuuluvad juba ajalooarhivaaride uurimisvaldkonda. Tänaseks on ettevõte tublisti kasvanud, ent korraliku plekitöö põhivõtted jäävad ikka samaks. Fotod: AS Toode

Baltikumi eripalgelised turud

B

altikumi turul konkureerimisel tuleb silmas pidada, et sama erinevad, kui on eesti, läti ja leedu keel, on ka nende riikide ärikultuur. „Lätis ja Leedus on levinud must turg, võib öelda, et ollakse siinse keskkonnaga võrreldes alles lapsekingades,“ nendib Rosenberg. „Hea võrdlusmoment on meil oma tehase kaudu olemas. Ka seal on teraskatused populaarsed, ent kui Eestis uuritakse ka pleki paksuse kohta, arvestatakse värvi- ja tsingikihi paksust, siis seal vaadatakse rohkem hinda. Eelistatakse välimuselt sarnaseid, ent odavamaid

versioone.“ Koduses Eestis seevastu on materjalide kvaliteedist räägitud aastaid ja mingil määral on see töö ka vilja kandmas. „Koduturg on viimased kolm aastat olnud stabiilne, ilma märkimisväärsete tõusude ja langusteta,“ selgitab Rosenberg. „Tundub, et ka tänavu läheb samas rütmis.“ Ilu olevat vaataja silmades. Ja maitse üle kakeldakse. Selles, mis on ilus, on Eesti inimeste arusaam aastate jooksul muutunud. „Kui umbes 5–7 aasta eest oli Eestis nõudlus kiviprofiili järele, siis täna eelistatakse võimalikult siledaid klassikalisi pindu. Meil on

pakkumises uuendatud Classicprofiil, ka klassikaline valtsplekk on tõusuteel,“ tutvustavad Rosenberg ja Kitt katusemoodi. „Kui toonivalikust rääkida, siis kümne aasta eest eelistati tumepruuni katust, täna pannakse pigem halli.“ Lisaks toonidele-profiilidele on muutunud ka läike-eelistused. „Matt on Eestis moes,“ lausub Rosenberg. „Samuti jälgib tellija, milline on tsingikiht ja materjali paksus. Klient oskab juba küsida, kas tsingikihi mass on 275 grammi või 350 grammi. Kui varem ehitati 0,45-sest plekist, siis täna on palju ka 0,50-st ja 0,60-st.“ 69


70


HALL *B2*

940 m²

Messihallide plaanid

A1

A-05 ECOTIMBER & FINISHING

A-06 JUNIVEL

A-18 SILVERSTONE BALTIC

A-19 ANTIIGIVEEB

A-03 GEOS NORDIC

A-19

SEMINARIRUUM A1 SEMINAR ROOM A1

A-02 AKNASERVICE PLUSS A-01 DR SCHUTZ ESTONIA

A-08 HEMP ECO SYSTEMS

A-07

A-20 DOGMA

A-09 KONSTRUKTSIOONID

E e E 2 H

A1

A-21 ECOPOOD A-22 SNS NODALA

A-24 DEALERSHIP

A-10 SPRAYTEC

A-11 FULDER

A-17 NORDFIKS

HALL *B2* B2-02 BK EESTI

B2-04 TRIVES

B2-05 ASTROTEL

B2-06 B2-08 REVALA-16 A-15 RLR RAKVERE KIVIALOBERA GENCO SYSTEMS MEDIENA TRADE

B2-09 A-14GEOSYSTEMS EESTI

NELLISEN

B2-10 REAALPROJEKT

B2-11 INFRAROAD

A-12 CREATIVE B2-12 WOODWORKS ISOREAL

B2-14 ÄRIPÄEV

B2-15 ABC LED

B2-01 LUKUEXPERT

SEMINARIRUUM/ SEMINARROOM B2

B1

HALL B1

HALL B1

B2-34 EESTI STANDARDIKESKUS

B2-17 SIMPSON STRONG-TIE B2-18 PROFEXPO

B2-19

B2-33 EMOTIONWALLS

B2-31 TRIMMAR

B2-32 BEGIN

B2-30 DEMOSTAR

B2-27 TÖÖINSPEKTSIOON

B2-29 LHV FINANCE

B2-26 CONSTRUCTION & DISTRIBUTION EUROPE

B2-25 DESTRA

B2-24 LED HOUSE

B2-23 MARKATO MK

B2-21 BEGIN

B2-22 NUPUTAJA?

HALL *B1* B1-13 TIMBECO WOODHOUSE

B1-15 B1-14 HANSAKAUPMEES RUUFTOP

B1-12 SINEAR

B1-11 B1-10 VKG PLOKK UNINAKS

B1-09 TENAPORS B1-16 ÜHINENUD AJAKIRJAD

B1-18 PAROC

B1-19 WIENERBERGER

B1-20 MONIER

B1-21 AEROC JÄMERÄ

B1-08 KOLLE BETON B1-01 SBM FASTWOOD OSMO BALTIC

Tulekustuti

Tuletõrjevooliku kapp

B1-03 PROJEKT & KONSULTAT- B1-04 SIOONID TEXOBLOCK TRESCON GROUP

B1-05 EKSKLUSIIVEHITUS

B1-06 BENDERS BALTIC NORD

BUVEMA

KARDIN

71


B2

HALL *B2*

B2-02 BK EESTI

B2-05 ASTROTEL

B2-04 TRIVES

B2-06 REVALKIVISYSTEMS

B2-09 GEOSYSTEMS EESTI

B2-08 RAKVERE RLR

B2-10 REAALPROJEKT

B2-11 INFRAROAD

B2-14 ÄRIPÄEV

B2-12 ISOREAL

B2-15 ABC LED

B2-01 LUKUEXPERT

B2-17 SIMPSON STRONG-TIE

SEMINARIRUUM/ SEMINARROOM B2

B2-34 EESTI STANDARDIKESKUS

B2-18 PROFEXPO

B2-19 B2-33 EMOTIONWALLS

B2-31 TRIMMAR

B2-32 BEGIN

B2-30 DEMOSTAR

B2-27 TÖÖINSPEKTSIOON

B2-29 LHV FINANCE

hall C

B2-23 MARKATO MK

B2-24 LED HOUSE

B1-13 TIMBECO WOODHOUSE

B1-15 B1-14 HANSAKAUPMEES RUUFTOP

B2-21 BEGIN

B2-22 NUPUTAJA?

B1-12 SINEAR

B1-11 B1-10 VKG PLOKK UNINAKS

B1-09 TENAPORS

FUAJEE FOYER

C-02 VIKING WINDOW

B2-25 DESTRA

HALL *B1*

B1-16 ÜHINENUD AJAKIRJAD

C-01 ERITEX INVEST

B2-26 CONSTRUCTION & DISTRIBUTION EUROPE

B1-19 WIENERBERGER

B1-18 PAROC C-03 ARU GRUPP

C-04 REIDENI PLAAT

C-05 RAKE

B1-20 MONIER

C-06 FUSION STUDIO

C-07 EREK

B1-21 AEROC

C-08 JÄMERÄ SINDELKATUSE

C-09 ART DOORS

C-10 KARU KATUS

C-11 WINDBERG

C-13 C-12 FINESAVITON FLOORS

Tuletõrjevooliku kapp C-52 RAITWOOD C-53 ESPAK

PUITERMINAL/

C-71 BALTIC TK GROUP

KARDIN C-53 ESPAK

C-54 DAW BALTICA SIA EESTI FILIAAL

C-55 PENOSIL C-56 OMATALO

C-58 EEK TRADE

C-33 BUVEMA C-32 RM TOOLS H. BRENNENSTUHL C-45 VILMA C-44 GUTTA BALTICS

C-68 C-69 LINT- ELTARKO MAN SALONG

C-36 DOORFIKS

TRESCON C-40 GROUP KATTO CENTER EESTI

KOLLEC-34 BETON VILPRA

C-62

C-63 SANO PARK

EESTIMAAEHITUS MTÜ SAVIUKUMAJA A-VIIMISTLUS HEAENERGIAHOONE KROHWIN LOODUSKESKUS EQUILIBRE LOODUSEHITUS VÄRVIVABRIK NOBE SRIK MAJATOHTER MUINSUSKAITSEAMET

C-61 VBH ESTONIA

C-64 CONSTECH C-65 JEŽVITAS

C-74 MIRIDON

C-66 AVDS GRUPP

C-76 METNETUS C-75 PUMEKO

C-70 HERDINS BALTIC

MAAILM

B1-05 EKSKLUSIIVEHITUS C-42 C-41 MALMERK PUUMARKET PUIDUKODA KLAASIUM

C-31 RISTATUS

C-60 KODUKOLLE

PLAAT

RAIT C-51 SKANO FIBREBOARD

C-49 LOKAATOR

C-47 DOORDEC

C-19 STONEREX

C-30 SERFAS B1-06 BENDERS BALTIC NORD C-43 JUNG VILNIUS

C-59 RAUTAKESKO

C-20 SILMANI ELEKTER

Tulekustuti

C-23 VELUX EESTI

C-27 MEXIN BALTIC

C-26

B1-03 TEKTUM/ FAKRO PROJEKT & KONSULTAT- B1-04 SIOONID TEXOBLOCK

C-57 LOSSIKIVI

C-46 EESTI HÖÖVELLIIST

C-18 HANSAFLOOR

C-24 C-25 FAVOR KIVIFIRMA B1-01 SBM FASTWOOD C-38 C-39 BALTIC EHITUS- OSMO VINEERI-

C-35 SAKSA AUTOMAATIKA

C-21 C-22 HERTSOG THERM LIFT

C-14 MENDALI

B1-08

C-73 ARUTECH PARIMAD AKNAD

C-77 REKMAN

C-78 KATUSEMAAILM

ARU TECHNOLOGY GROUP

C-72 KOLTSI KAMINAD

C-97 C-96 MÄNNIKU K-MAJAD SAEKODA

C-79 BALTECO

C-81 AVAEKSPERDID

C-83 SYSTEMAIR

C-80 LASITA AKEN

C-98 MAGMA

C-99 VILLEROY&BOCH GUSTAVSBERG OY AB EESTI FILIAAL

C-84 SEVE EHITUS

C-100 ENEREST

HALL*D* 72

C-82 NOTO

C-85 AIRWAVE

C-101 RENNIEKSPERT

C-102 AHJUSEPAD

C-90 KINGSPAN INSULATION C-93 ISE PUIT

C-104 MASINATEENUS

C-91 SOLAR C-92 SOLUTIONS EST TRADING C-94 SPALVU RATAS DOROTERMA KOMFORTAS BALTIJA SIGINDA VECON TOMDEKA

C-67 THERMOELEMENT Z500 FINEST

C-95 LUXUS

C-105 HANSAKAMIN KORSTNAEKSPERT

C-106 KODUKUUBIS

C-107 AIRVITAMIN


hall D

SISSEPÄÄS ENTRANCE

E-21 MÖLLER AUTO

HALL *C*

E-20 JANERE D-02 RABOTA RX

D-22 D-29 RAIDKIVI KÜTTEM

E-24 ELEKTRO ISB

E-60 FEB

D 1

E-25 RAPID SECURITY

E-17 AUGUSTBIO

D-04 VESMACO

D-40 EB THERM

D-42 wedi

E-16 NAPS SOLAR ESTONIA

E-26 G-COLOR BALTIC

D-24 DUSCHY MARKETING

E-15 WENTELAX

D-05 HEA KAUBANDUS

E-14 BILDECO

E-28 BALTIC-S

E-54 KÄRCHER

D-07 KLAASPLAST

E-29 EVOPIPES

E-30 RST VALGA E-10 ULAELU

E-52 EKO INVEST

E-53 TOOLMARKETING E-31 TOOLMARKETING

E-51 BBTECHNICS BALTIC

E-32 REVONIA KELDRIKODA

E-09 NORD HOMES

D-15 CERBOS

E-49 KIPSIVALU

E-50 A-KAABEL

E-07 HARTICO

E-48 SIGMASYSTEMS

E-34 TRADEWORKS ESTONIA

D-35 KÜTTEMEISTER

D-14 INTELIVENT

D-46 SOLAR 4YOU

D-31 AREVA SOLAR

VENNAD DAHL

D-16 D-20 CERBOS

D-36 PUHASTID/ ECCUA

D-10 BL TEHNIKA

D-30 ELGA

D-09 SUNAIR VENTILATSIOONISEADMED

D-19 SB KESKKÜTTESEADMED

D-37 ENERGOGEN

D-45 ALEXELA GROUP

D-29 DTC LT KOPRA TAVIRA TECHRANGA SAVINGE MELDIJA

D-16 HALS INTERIORS

D-08 WATEX

D-26 VILKORST

D-38 AKVEDUKT

D-17 ROBERT BOSCH

D-39 TERRAT

D-43 SOOJUSKESKUS

D-25 STONELITA

E

D-18 KLIIMASEADE

D 3

D-41 UPONOR

Eesti ehitab Estbuild 2 0 1 6

D-03 MOVEK GRUPP

D-01 BAUER VEETEHNIKA

D-21 PLASTOR

E-06 ESTLIFE

E-35 ICY GETEC

E-46 TAMEC TRADE

D-12 ECOHEAT

D-34 HARJU ELEKTER

D-13 INTELIVENT

D-33 DANFOSS

E-05 HML PROJECT MANAGEMENT

E-36 KAEVULUUK E-44 ARANEO

E-04 STITUS, MB

HALL *E*

Eesti Ehitab Estbuild 2 0 1 6 * D *

E-03 HAVATOR KRAANA

D

hall E

E-37 HOIAME KOKKU GRUPP

E-38 INDUCONT

E-43 ESAKODA

E-01 NAELAREMONT

10

E-39 TOPPI PLAST

E-42 PUHASTUSIMPORT

0

EMERGENCY

19

15

EXIT

10

5

0


V-37 RENNIKAITSE

V-35 BETONI KONEET

V-36 ALEX HALJASTUS

A

V-33 PELLETS

V-32 BALTRAINA

V-29

V-28

B

GEOS

V-27 MODERATOR

V-06 VARUSTAJA 24

V-07 MASSIN

V-02 STERNOBERG

V-01 A-PROFIIL

V-04 MECRO 10*6

V-09 V-08 BASSEINIMÖLLER MEISTER

V-05 APK PRODUCTS SWS GROUP

FUAJEE V-03 KLAASHOONE

74 V-12 LINTMAN SALONG

V-22 REAL MACHINERY

V-10 V-11 PUHASTUS-HEIKKINEN IMPORT

C

V-12a ECOINVEST

V-20 SAAREMAA SAUNAD

V-23 SAMI MASINAKESKUS

V-13 MASTERBLOC LATVIA

V-14 SVT

TULETÓRJE VEEVÓTUKOHT / FIRE WATER SUPPLY

1

D

E

E

välipind


SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

6.-9. aprill 2016 Eesti N채ituste messikeskuses

Lisainfo: Eesti N채ituste AS Pirita tee 28 Tallinn 10127 Tel 613 7335 e-post:estbuild@fair.ee www.fair.ee/eestiehitab

75


76

Eesti ehitab 2016 messiajakiri  

Aprilli alguses toimub Eesti Näituste messikeskuses aasta suurim ehitusvaldkonna spetsialistidele mõeldud mess Eesti ehitab 2016. Messiajaki...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you