Page 1

EESTI E E S T I N Ä I T U S T E M E S S I K E S K U S E S 2 . – 5 . a p r i l l 2 0 14


Vali oma Dušinauding Koos Raindance ® Select S käsiduši ja ShowerTablet ® Select termostaadiga Puhas dušinauding: Select tehnoloogia garanteerib unikaalse

dušinaudingu

ühe

nupuvajutusega.

Raindance Select käsidušiga saab nupuvajutusega valida kolme erineva dušireziimi vahel: õrn silitus, tugev ja ergutav või intensiivne massaz. Kõige selle saamiseks on vaid vaja vajutada Select nupule termostaatsegistil,

mis

avab

ja

sulgeb

vee.

Puhas

dušinauding lihtsa nupuvajutusega.

Rohkem infot Select tehnoloogia kohta www.hansgrohe.ee


Sisu: Tere tulemast messile Eesti Ehitab lk 6 – 8

Korteriühistute Liit kutsub koolitusele lk 44

Eksponentide nimekiri lk 11 - 12

Aasta Katus lk 48 – 50

Messi koolituste ja seminaride kava lk 14 - 15

Küttesüsteemi valimas lk 52

Ehitusliidud analüüsivad olevikku ja tulevikku lk 16 – 21 Portree: Krimelte üks omanikke Jaan Puusaag lk 22 – 24 Eksperiment: ehitustöölisena Lottemaal lk 26–29 Bauhof: ehituskauplustel läheb hästi lk 30 – 33 Sajandi projekt Rail Baltic vajab äriplaani lk 34 –36 Vahva puitarhitektuur Euroopast lk 39 – 40

Renoveerimine: fassaadi soojustamine lk 54 –56 Nõuanne: ventilatsioonisüsteemid lk 58 - 61 Põnev hoone: Viljandi Gümnaasium lk 64 –67 Põrandad, mis jahutavad või soojendavad lk 68 –69 Reisiarhitektuur: Birma ehitusimed lk 72 - 73 Keskkonnasõbralikuim ettevõte valitud lk 74 Messihallide plaanid lk 78 –82

Eesti Ehitab 2013

EESTI EHITAB Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee telefon +372 5107011 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5210632 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Ajakirja toimetaja: Liivi Tamm Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

Innovatiivsed 3D, CAD, BIM mudelprojekteerimise lahendused Koolitused tegijalt tegijale AruCAD Süsteemid OÜ | Suur-Sõjamäe 10, 11415 Tallinn | +372 6306523 | info@arucad.ee | www.arucad.ee


METALLIMÜÜGITURUL AASTAST 2000


RESTID ASTMED TREPID PROFIILPINNAD METALLVÕRGUD PERFOLEHED TOOTMINE Visase 12, Tallinn, Eesti tel 666 9966, faks 666 9969 metaldis@metaldis.ee www.metaldis.ee www.metal-disain.com


Uutele hoonetele, energiatõhusatele ja passiivmajadele

INVESTEERI TÄNA, SÄÄSTAD OCHSNER soojuspumbad on Eesti turul suhteliselt vähe tuntud. Samas on 140 aastat tegutsenud OCHSNER Euroopas ühe pikima tegevusajalooga selles valdkonnas, tegeledes juba 35 aastat ainult soojuspumpadega. OCHNSER on üks uuendusmeelsemaid soojuspumbate tootjaid Euroopas, kelle pumbad valmivad Austrias. Miks nad ei ole tuntud Eestis? Ehk eelarvamusest, et OCHNER’i toodang on hea, aga

väga kallis ning eestlased pole valmis ostma kvaliteetseid ja kauakestvaid seadmeid. Meie oleme arvamusel, et eestlane mõistab, et otstarbekam on osta parima hinna ja kvaliteedi suhtega tooteid, selle asemel, et osta ainult „hinda“, tehnilistele parameetritele tähelepanu pööramata. Tegelikkuses määrab soojuspumba maksumuse mitte ainult hind, vaid ka kliendile sobilike valikute võimalus, kasutegur, müratase, hooldus-abisaamine probleemide korral j.n.e. .

Europa

Golf Midi (plus)

Golf Maxi (plus)

Standard

Tööstuslik

alates 2,2 kW

4,8–11 kW

10–30 kW

30–90 kW

100–1.000 kW


Firma ECO POINT OÜ on soojuspumba tootja OCHSNER ametlik esindaja Eestis. ECO POINT OÜ on aastal 2002 loodud insener-tehnline ettevõte. Põhitoodang on soojussõlmed kaugküttele, soojusvahetid erinevatele keskkondadele, soojuspumbad erinevatele vajadusetele.

Eco Point OÜ Järve tee 3 74201, Loo alevik, Jõelähtme vald e-post: info@ecopoint.ee kodulehekülg: www.ecopoint.ee Tallinna müügikontor Saha tee 24 Tel 6 01 1556 Fax 6 381 711 e-post: info@ecopoint.ee

Tartu müügikontor Jalaka 85, Tartu, 50109 Mob. 5 120 120 Tel./Fax 6 022 627 e-post: rait@ecopoint.ee

OCHSNER’i poolt toodetud soojuspumpasid saab rakendada erinevatest soojusallikatest saadava taastuva energia kasutamiseks. Kõiki pumpasid saab ühendada ka kaskaadi, seega on võimalused „piiramatud“. Õhk

Otsepaisumisega

Põhjavesi

Maa

kuni 70 kW

kuni 21 kW

kuni 99 kW

kuni 90 kW

ODAVA SOOJUSEGA HOMME! Kui hoone valdaja on teinud otsuse investeerida soojuspumpa, siis on ta uue valiku ees. Millist liiki soojuspumpa kasutada ja kellelt soojuspump soetada. Et lihtsustada tellija valikuid anname mõningaid soovitusi millest alustada? Kõige soodsama ja sabiilsema soojusenergia saame pinnasest. Soojatootmiseks saame kasutada kas põhja-, jõe-, järvevett või pinnase kollektorit. Loodusliku vee kasutamine eeldab lubade küsimist keskkonnaametist. Mõistlik on pöörduda sellistele töödele spetsialiseerunud firma poole, nad oskavad reeglina koheselt öelda kas soovitud piirkonnas on üldse mõtet edasi minna või ei. Maakollektori ehitamine keskkonnameti lube ei vaja. Küll tuleb aga taodelda ehitusluba. Maakollektri kasuks otsustamisel tuleks vaadelda kui palju maapinda meil on kasutada. Ligikaudne arvutus ütleb, et 1m2-lt saaks 20-30W maksimaalselt 40W soojusenergiat. Lisaks on vaja teada, kui sügavale saab kaevata, vajalik oleks arvestada kuni 1,5 m-ga, minimaalne sügavus 1 m. Kui on selgunud, et maakollekori kasutamine ei ole võimalik, siis tuleks mõelda õhust saadava soojuse peale. Õhust saadava soojuse puhul peab arvestama asjaoluga, et soojusenergia tarbe kasvuga soojuspumba tootlikkus väheneb välisõhu temeratuuri langedes. Seega, tuleks arvestada ka lisaküttega talvise tarbimise tipu jaoks. Õhk-Vesi soojuspumba valikul võetakse arvesse vajaminevad koormused, kuid valik tehakse

vajalikule soojuskoormusele lähimast pumbast väiksema pumba kasuks, sest ei ole otstarbekas investeerida raha tipu katteks, kui seda võib-olla meil mõnest nädalast kuni kuuni. Selline valik parandab oluliselt investeeringu tasuvusaega. Kui maapinnast soojust ammutavate soojuspumbade kasutegurid on suhteliselt sarnased, siis soojusallikana õhku kasutades tulevad mängu teisejärgulised, kuid tähtsad faktorid, nagu näiteks müra. OCHSNER’i valikus on Õhk/Vesi soojuspumbad, mille müratase on alla üldise mürafooni , säilitades kõrge kasuteguri ja kena välimuse. OCHSNERI Õhk/Vesi soojuspumbad on ühed kõrgeima kasuteguriga soojuspumbad Euroopas. Firmale kuulub rida patente, üks nendest on kõrgema temperatuuri +65 C saavutamine OVI tehnoloogia baasil. ECO POINT OÜ kogemuse põhjal võime kinnitada, et antud tehnoloogia baasil toodetud soojuspumbad on meie kliimasse sobivaimad, tagades kõrge kasuteguri ka – 20 C välistemperatuuri juures - COP 2,3. ECO POINT OÜ osaleb messil Eesti Ehitab, Stend E-12, Lauluväljaku poolse sissepääsu kõrval. Oleme klientide soovidele vastu tulles valmistanud esitlusauto, millesse on paigaldatud töötavad soojuspumbad. Ootame Teid tutvuma meie esitlusautoga ja peale messi on Teil võimalus meid kutsuda külla, esitleme töötavaid lahendusi, konsulteerime.


EESTI EHITAB 2014 stardib 18. korda 2.–5. aprillini toimuv mess Eesti ehitab 2014 on taaskord suurem kui mullu. Vaatamata lisahalli püstitamisele kõik soovijad messile ei mahtunudki. TEKST: KADRI TAMM PILT: EESTI NÄITUSED

TÄNAVUSE EHITUSMESSI TOODETE ja teenuste spekter on mitmepalgeline ning selle teemad on kasvanud välja ehitusturu vajadustest. „Lisaks traditsioonilistele lahendustele räägitakse järjest enam energiasäästust. Nii on messil jõulisemalt esindatud ka seda teemat avavad eksponendid, samuti on Energiasäästu Arenduskoda ette valmistanud pika seminariprogrammi, mis panustab ener8

giasäästlikele lahendustele,“ selgitab messi projektijuht Epp Sultsmann. Seminariprogrammis annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ülevaate energianing elamumajandamisega seotud arengukavade eesmärkidest, toimuvad ka praktilised ettekanded energiakulu kokkuhoiu, küttesüsteemide renoveerimise ja uusi lahendusi tutvustavatel teemadel. Teine oluline teemablokk on ökolahendused ehituses. Lisaks töötubadele on traditsioonilise Ehitusala välkfoorumi teemaks sel aastal ökoinnovatsioon ja ehituslahendused, kus arutletakse ökolahenduste reaalsuse ja suhtelisuse üle. Juttu tuleb nii keskkonnamärgistest, ökodisainist kui keskkonnasõbralikest ehitusviisidest ja -materjalidest. Eksponentide arv messil on võrreldes eelmise aastaga taas kasvanud. „Lisaks neljale paviljonile on ehitatud juurde lisahall, kuid sellest hoolimata ei suutnud me para-

ku kõiki messile soovijaid ära mahutada,“ nendib messikorraldaja. Kokku on messile registreerunud 280 eksponenti, kuid tegelik esindatud ettevõtete arv on suurem, kuna mõned eksponendid on haaranud enda väljapanekusse ka teisi koostööpartnereid. Kohale on tulnud rahvusvaheliste kontsernide esindusi Eestis, kohalikke ettevõtteid, samuti on eksponente nii Leedust, Poolast, Saksamaalt, Itaaliast kui ka lähiriikidest Lätist ja Soomest. „Ehitusmess on ühest küljest oluline, et hoida olemasolevaid suhteid ja kliente, teisalt on see arvestatav koht, mille kaudu siseneda turule ja tutvustada oma uudistooteid,“ selgitab Epp Sultsmann. „Siit leiab huvitava väljapaneku lõpptarbija ja samas suudame olla olulised ka ärikliendile. Ennekõike on oluline aga messil saadud kontaktide hulk, just sellepärast tullakse siia ka tagasi. “ Kokku on tänavu messile oodata 34 000 kuni 35 000 külastajat.


Velux: sihtgrupp on paigas TOOMAS AAVISTO VELUX MÜÜGIDIREKTOR

O

leme messil osalenud palju aastaid, nii masu- kui majanduse kasvuaegadel. Põhiline messile tulemise põhjus on hea võimalus tutvustada oma uusi tooteid ja saada lõpptarbijaga otsekontakt. Mess ongi eelkõige info jagamise koht just õigele sihtgrupile, keda huvitab ehitusvaldkond. Ehitusmessilt käib läbi palju inimesi, keda see valdkond huvitab ja saame neid otse nõustada ning küsimustele vastata.

www.angrooehitus.ee Laki 16, Tallinn. tel.6563149 ; 5138811

KVALITEEDIS

EI TINGI

Reideni plaat: 9 aastat messil Arvi Siim REIDENI PLAAT AS JUHATAJA

I

ga-aastane mess on koht, kus saame kokku oma kauaaegsete ja samuti võimalike uute klientidega. Praktiliselt on see meile tootjatena ainus võimalus otse suhelda meie toodetud materjali juba kasutanud klientidega või nendega, kes seda teha plaanivad. Klientidega silmast silma rääkides on võimalik teada saada nende muredest või ootustest toodetele. Ainult nii mõistame, millest tehitaja tõeliselt puudust tunneb. Nendele arvamustele tuginedes saame teha plaane ja muudatusi tootearenduses. Kokkuvõttes oleme messist teinud endale aastas ühe väga töise pidupäeva. Seda pidu oleme endale lubanud juba viimased 9 aastat.

HINDADES

AGA KÜLL KÜSI info@ HINNAPA K angr ooeh KUMIST: itus.e e

MESS ON AVATUD: kolmapäeval, 2. aprillil 11.00 - 18.00 neljapäeval, 3. aprillil 10.00 - 18.00 reedel, 4 aprillil 10.00 - 18.00 laupäeval, 5. aprillil 10.00 - 17.00 PILET: tavapilet 5 eurot, flaieriga 3,50 eurot. õpilased, üliõpilased, pensionärid 3 eurot eriala õpilas- ja üliõpilasgrupid eelregistreerimisel 2 eurot

-10%


B GA L A IA 14 N A A 4.20 P M KA 01.0

ERAKORDNE PAKKUMINE – SOFT SHELLI OSTJALE KINGIME TURVAJALANÕUD KAUBA PEALE*

SNICKERS Workwear kapuutsiga Soft Shell art 1219/04 art 1219/5804

Kanna trendikat, sportlikku ja nägusat Soft Shelli aastaringselt. Tuulekindel, veekindel ent hingav jakk on valmistatud pehmest ja elastsest 3-kihilisest Soft Shell materjalist. Materjal: 100% polüester, 285g/m². Värv: 04 - must, 5804 - digiprint

* A T U TAS DIADORA Nimbus S3 HRO SRC turvajalanõud

*Osta SNICKERS Workwear kapuutsiga Soft Shell ja saad KINGITUSEKS DIADORA Nimbus turvajalanõud!

art 157602-80013

TAVAHIND 99.-

Veekindlast nubuck-nahast pealsetega turvajalanõudel on sees hingav võrkvooder ja E.V.A. anatoomiline eemaldatav sisetald. Kahevärviline nitriilist välistald talub õli ja mitmeid kemikaale ning tagab hea löögisummutuse. Turvanina ja torkekindel tald (komposiit ja APT) kaitsevad jalga kukkuvate esemete ja võimalike torgete eest. Värv: must/kollane. Suurused: 41–46

art 1219/04 või art 1219/5804

art 157602-80013

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 30.06.2014 või kuni kaupa jätkub!

HIND 124.- €

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2


EKSPONENTIDE

nimekiri FIRMA, STEND 3M Eesti OÜ

Dold Puidutööstus AS

C-61

Gustavsberg Oy Ab Eesti Filiaal

C-89

Aeroc Jämerä AS

B1-20

Donleon OÜ

E-39

Haapsalu Uksetehase AS

C-45

Ahjusepad OÜ

B1-14

Doordec OÜ

C-15

HALS TRADING AS

D-37

Aircom OÜ

C-93

Duschy Marketing AS

D-45

Hansadoor OÜ

Airwave OÜ

C-68

EB THERM OÜ

D-31

Hansashop

Airvitamin Grupp OÜ

C-97

Eco Point OÜ

E-12

Hansgrohe SE

C-33

AKVEDUKT OÜ

D-34

Ecoheat OÜ

D-45a

Harju Elekter AS

D-44

AM Energy Ltd

B2-28

Ecopood OÜ

A1-04

Heikkinen OÜ

Amereta OÜ

E-03

E-37

Eesti Höövelliist OÜ

A-Profiil OÜ

A1-09

Arctictal OÜ

D-05

Liit MTÜ

Art Doors OÜ

C-06

Eesti Standardikeskus MTÜ

Aru Grupp AS

C-03

Egmeta

AruCad Süsteemid OÜ

B2-05

C-40

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite C-11 B2-32 V-13

Ehitusala OÜ

C-71

V-21

HF Tulekustutus AS

D-02

HML Project Management OÜ

E-09

Icy Getec OÜ

B2-26

IK Dinara Rudan SIA

A1-23

Infraroad OÜ InteliVENT OÜ

E-38 D-25, D-26

Arutech Parimad Aknad OÜ

C-32

Ehitusplaat OÜ

C-66

Isoreal OÜ

B2-22

A-Tiilikate OÜ

B1-13

Ekofiltras UAB

D-07

Izopanel OÜ

B1-03

Automaatika Center OÜ

D-20

ELH Palkehituse OÜ

A1-23

Jalo OÜ

B2-24

Awre OÜ

B1-16

ELTARKO OÜ

Balteco AS

C-65

Baltic TK Group OÜ

C-84

Baltimex SIA

A1-14

Energogen OÜ

E-26

Janere OÜ

V-30

EM - Serv AS

V-22

JELD-WEN Eesti AS

C-67

Energiaporaus OÜ

D-11a

Ježvitas UAB

E-21

Jung Vilnius UAB

C-38

D-35, V-32

Baltreiss SIA

E-34

EPOX OÜ

C-44

Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ

Bauer Veetehnika OÜ

D-01

Erek OÜ

C-08

KattoCenter Eesti OÜ

C-34

BB Technics Baltic OÜ

A1-12

Eritex Invest OÜ

C-01

Katusemaailm OÜ

C-64

Benders Baltic Nord OÜ

B1-06

ESAKODA MTÜ

E-20

Klaashoone OÜ

V-03

Best Solutions Baltic OÜ

B2-02

Espak AS

C-47

KLIIMASEADE OÜ

D-15

Bestair Kaubandus OÜ

C-90

EST Trading Partner OÜ

C-72

K-Majad OÜ

C-86

Biorock OÜ

D-52

Estonia Linnaehitus OÜ

B2-12

Koduaken OÜ

C-43

BK Eesti AS

B2-06

Eternit Baltic UAB esindaja Eestis

Kodukolle LT OÜ

C-28 A1-01

BL Tehnika OÜ

D-10

Bestor Grupp AS

B1-07

Koduseinad OÜ

BM Trada Eesti OÜ

A1-23

Fiiberplast OÜ

A1-18

KODUSTUUDIO OÜ

Bobcat Balti OÜ

V-23

First Step OÜ/Varustaja 24

Bornit Baltic OÜ

A1-19

Flagest OÜ

Brubakken Eesti OÜ

V-25

V-14

B2-10

C-22, E-30

Korest OÜ

D-50

A1-08

Korstna Ekspert OÜ

C-83

FORTRONIC AS

B2-15

KOSTRZEWA Baltic UAB

V-29

Buvema B1-08

Foster SME

B2-19

Kustutaja OÜ

Caffold OÜ

B2-11

FPM Trust OÜ

A1-10

Küttemeister OÜ

Callefiks OÜ

D-33

Generga UAB

Cerbos OÜ

D-21

Geosystems Eesti OÜ

Chisinisas

A1-11

Go Well OÜ

Danfoss AS

D-49

GP Baltic OÜ

Demostar OÜ

B2-27

Grolls AB Eesti Filiaal / Kauplus Grolls B1-15

E-10 B2-07

Lankmeta UAB

B2-31 D-39, V-09 A1-13

Lasita Aken AS

C-77

V-33

LED House OÜ

B2-21

V-34

Lincona Põrandakeskus

C-26

Lokaator OÜ

C-42

11


Lossikivi OÜ

C-48A

Raidkivi OÜ

D-28

Timbeco Woodhouse OÜ

B1-12

E-01

RAITWOOD Puiduterminal/Rait AS

C-46

TORU-JÜRI OÜ

V-06

Lumon International Oy

E-27

Rakennustoimisto Piipponen Oy

E-42

Trives OÜ

B2-23

Luxus OÜ

D-13

Rapid Security OÜ

E-41

Turvatehnika AS

B2-04

Maaküte OÜ

V-02

Rautakesko AS

C-51

Tööinspektsioon

B2-25

B2-13

Ravak Baltic UAB

D-06

Tööriista & Tehnika OÜ

B2-03

Reideni Plaat AS

C-05

Tyco Europe OÜ

C-73

Rekman OÜ

C-63

Uksepartner OÜ

C-48

Rigas Laku un Krasu Rūpnica SIA

C-50

Umega AB

C-54

Rihards 2 LTD

C-58

Uninaks AS

B1-10

Lotus Timber

Mainerplus OÜ Makserv OÜ Malmerk Klaasium OÜ Markato MK OÜ Mascus Eesti (FOS Group OÜ)

C-35 B2-20 Fuajee

C-59

Masinateenus OÜ

C-94

RM Tools OÜ

C-39

Uponor Eesti OÜ

D-30

MASTERMANN / Techbalt OÜ

V-01

ROBERT BOSCH OÜ

D-14

VAKARO RASA UAB

D-48

Maxicom OÜ

A1-17

Rostvalt OÜ

V-40

Valmik OÜ

A1-16

Mechelin Eesti OÜ

C-69

Rotho Blaas Baltic SIA

C-25

Vandens Linija UAB

C-53

Mecro AS

V-04

Rudus AS

V-20

Warren Balti OÜ & Warren Safety OÜ B2-08

Melker Baltik OÜ

C-95

Saaremaa Saunad OÜ

V-05

Watex Estonia Ltd

D-19

MENDALI OÜ

C-18

Saksa Automaatika OÜ

C-31

VBH ESTONIA AS

C-52

Metexcom OÜ

A1-15

Sami AS

V-27

Veepisar AS

C-75

Mexin Baltic OÜ

C-27

Sano Park OÜ

C-56

VELUX Eesti OÜ

C-21

Mida LT UAB, Korporatsioon

Saviukumaja OÜ

Technonicol E-22

SB Keskkütteseadmed AS

D-32

Werrowool OÜ

MIRIDON OÜ

C-62

SBM Fastwood OÜ

B1-01

Vertex Systems Oy

Mobile Hydraulic System OÜ

V-43

Sense OÜ

D-42

Vesmaco OÜ

D-04

Moderator OÜ

V-07

Serafin P.U.H. Andrzej Serafin

V-42

Wienerberger AS

B1-18

Moller Auto Tallinn AS

E-45

Seve Ehitus AS

C-41

Viking Window AS

C-02

Monier OÜ

B1-19

Sigmasystems OÜ

B2-29

Montex Group OÜ

E-40

Silmani Elekter AS

Movek Grupp OÜ

D-03

Multipipe OÜ

D-41 C-87

SKV AB

Männiku Saekoda OÜ Nongroto OÜ

A1-06

Novewater OÜ

D-47

Nuputaja OÜ

B2-09

C-47a

C-81

Vilkorst OÜ

D-24

Sindelkatuse OÜ

C-09

Vilma

C-36

Sinear OÜ

B1-02

Windberg OÜ

C-14

Smelta OÜ SOLAR4YOU OÜ Soudal AS

C-57

Vismas UAB

B2-01

Vivero OÜ

V-15

VKG Plokk OÜ

B1-11

Wood Building OÜ

E-06

D-11 C-30

Specagra OÜ

V-11

Olly Terasprofiilid AS

C-79

Spraytec OÜ

A1-22

D-12

SPU Insulation Baltics OÜ

C-70

D-46

Starfeld OÜ

V-41

PALSPLUSS OÜ

D-51

Stonerex OÜ

Paroc AS

B1-17

Sunair Ventilatsiooniseadmed

D-08

Penosil Eesti OÜ

C-49

Systemair AS

C-80

D-38

Tece Baltikum UAB Eesti filiaal

V-24

Perin Generators Group Pilnstikls SIA

A1-02

Tehnoturg-T Raadiosidekeskus OÜ

E-25

E-35

PISTRIK I-V OÜ

E-44

Tehnovaht OÜ

Plasta AB

E-43

Teknos OÜ

C-44

Plastimet Eesti OÜ

C-74

TEKSTIIL RUUMIS OÜ

C-37

Plasto AS

C-76

Tektum OÜ/FAKRO Eesti

Plastor AS

D-27

Tenax group, Tenapors Ltd.

Poola Suursaatkond Tallinnas

C-13

Teramet AS

Pozeminiai Darbai AB

E-11

Texoblock SIA

A1-03

C-24 B1-05 C-85 B1-04

Puhastid OÜ/ECCUA

D-40

Therm OÜ

C-16

Puleium OÜ

C-88

Thermaflex Izoliacji SP.z.o.o

D-36

PUMEKO AS

C-07

Thermoelement OÜ

E-39

12

C-10

C-20

C-60

Oventrop GmbH & Co. Kg

E-31 C-48b

Vilkonda UAB

ObiCon SIA ORAS Oy

Verkur OÜ

VTA Tehnika AS Ühinenud Ajakirjad AS

kokku

5

halli on tänavu messil Eesti Ehitab

E-08

V-28 B2-30


Kas LED-i valgustugevust saab reguleerida? Jah, ABB LED-i valgusregulaatoriga

ABB tootevalikusse on lisandunud spetsiaalsed LED-valgustite valgusregulaatorid, mis on välja töötatud koostöös Philipsiga. Saadaval on nii klassikaline pööratav regulaator kahejuhtmeliseks ühenduseks (ei vaja neutraali) kui ka surunupuga regulaator kolmejuhtmeliseks (neutraaliga) ühenduseks. ABB LED-valgustite regulaatorid on mõeldud reguleerima 2-200 VA koormust ja sobivad enamikesse ABB lülitite-pistikupesade sarjadesse, sealhulgas Jussi, Impressivo, Basic 55 jt. www.installatsioonitarvikud.ee

ABB AS Aruküla tee 83 75301 Jüri, Rae vald, Harjumaa, Eesti Tel +372 680 1800 Faks +372 680 1810


Eesti ehitab 2014

teabe-, nõustamis -ja koolitusürituste kava

Keskkonnamärgised ehitustoodetel. Liisi

13.30–13.55 Seminar: Hoonete energia-

Liivlaid, Keskkonnaministeerium

tarbimine energiamajanduse arengukavas

Liisi tutvustab keskkonnamärgiseid, nende

ENMAK (Energiamajanduse riiklik arengu-

tausta ja eesmärki ning seda, milliseid mär-

kava) koostamisest ja eesmärkidest

gistega tooteid Eestis saadaval on

Pille Arjakas, Majandus- ja Kommunikat-

Moderaator Peeter Pihlak, Ehitusala OÜ

siooniministeerium

Korraldaja: Ehitusala OÜ

Korraldaja: Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniin-

Info: osavõtt on tasuta, vajalik eelregistree-

seneride Ühendus

rimine: www.ehitusala.ee

Toimumiskoht: A1 seminariruum

Toimumiskoht: A1 seminariruum

Seminarile järgneb EKVÜ Üldkoosolek ainult EKVÜ liikmetele

13.30–14.15 Töötuba: Aluspindade ettevalmistus savikrohvimiseks ja esimese

13.30–14.15 Töötuba: Aluspindade etteval-

savikrohvi kihi paigaldus

mistus savikrohvimiseks ja esimese

Korraldaja: Saviukumaja

savikrohvi kihi paigaldus

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

Korraldaja: Saviukumaja Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

14. 00–14.45 Seminar: Kõrgtööd ehitusel

14.00–14.40 Seminar: Autodesk REVIT LT:

Indrek Link, Tööinspektsiooni tööinspektor

praktiline töövahend BIM projektide

Korraldaja: Tööinspektsioon

teostamiseks

Toimumiskoht: B2 seminariruum

Korraldaja: AruCAD Süsteemid OÜ, Auto-

KOLMAPÄEVAL, 2. APRILLIL

desk Gold Partner

12.00 Rahvusvahelise ehitusmessi Eesti

15. 00–15.45 Töötuba: Savi peenviimist-

Info ja registreerimine: info@arucad.ee,

ehitab 2014 pidulik avamine

luskrohvi paigaldus ja viimistlus kipskiud-

6306523

plaadile

Toimumiskoht: B2 seminariruum

12.00–12.45 Töötuba: Roomati paigaldus

Korraldaja: Saviukumaja

Korraldaja: Saviukumaja

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

14.00–16.00 Seminar Teknose uudistooted Teknose uued ehitus-remontvärvid

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a 16.30–17.15 Töötuba: Tadelakti & Gekolakti

Teknofloor EPO-põrandakatete tutvustus

12.30–15.00 Ehitusala välkfoorum:

tutvustav koolitus

Korraldaja: Teknos OÜ

Ökoinnovatsioon ja ehituslahendused

Korraldaja: Saviukumaja

Toimumiskoht: A2 seminariruum

Loengud ja traditsiooniline vestlusring tee-

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a 15.00–15.30 Seminar: Autodesk BIM 360

madel: Ökodriim. Mihkel Urmet, AB TEMPT

NELJAPÄEVAL, 3. APRILLIL

– tänapäeva pilvetehnoloogia kaasaegsele

Mihkel räägib erinevate näiliste ökolahen-

10.30–13.30 ESTLATRUS projekti Foster

ehitusettevõttele

duste reaalsusest, ökost kui suhtelisusest,

SME kontaktseminar (ainult projektipart-

Korraldaja: AruCAD Süsteemid OÜ, Auto-

tootmisest vs käsitööst, regressi -ja prog-

neritele)

desk Gold Partner

ressiteooriatest, jääkväärtustest ning disai-

Korraldaja: Võru Maavalitsus/FOSTER SME

Info ja registreerimine: info@arucad.ee,

ni vastutustundlikkusest ja tulevikust.

Toimumiskoht: A2 seminariruum

6306523 Toimumiskoht: B2 seminariruum

Ökoinnovatsioon. Juhan Peedimaa, Werrowool OÜ

12.00–12.45 Töötuba: Rooplaadi

Juhan on roheline ettevõtja, kes teinud ka

paigaldus

15.00–15.45 Töötuba: Teise savikrohvi kihi

trükikojast keskkonnasõbraliku ettevõt-

Korraldaja: Saviukumaja

ja džuudikanga paigaldus

te ja räägib nüüd tselluvillast, mis on palju

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

Korraldaja: Saviukumaja Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

enam kui vaid soojustusmaterjal. Euroopa ökomärgisega sisevärv. Anni Tur-

13.00–14.00 EKVÜ infoseminarid 16.30–17.15 Töötuba: Savi peenviimist-

ro, Eskaro AS Anni räägib puhtast värvist. Eskaro laevärv

13.00–13.25 Seminar: Uusi tuuli

luskrohvi paigaldus ja viimistlus kipskiud-

PRIMO 2 on ehitustoode, millele on Eestis

seadusloomes

plaadile

välja antud õigus kasutada Euroopa öko-

Margus Sarmet , Majandus- ja Kommuni-

Korraldaja: Saviukumaja

märgist Ecolabel.

katsiooniministeerium

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

14


REEDEL, 4. APRILLIL

Kaspar Nurk, Kompaktfilter OÜ juhataja

Korraldaja: Saviukumaja

16.40 – 17.00 Lahendused küttesüsteemi-

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

10.30–17.30 Seminar: Mõtleme hoonetes

de renoveerimiseks

energiasäästlikult – kuidas tegutseda?

Marko Moring, Danfoss AS müügijuht

16.30–17.15 Töötuba: Savi peenviimistlus-

Ajakava:

17.00 – 17.20 Soojuspumbalahendused

krohvi paigaldus ja viimistlus erinevatele

10.30-11.00 Registreerimine ja tervitus-

hoonetele

pindadele

kohv

Lembit Ida, Movek Grupp OÜ müügijuht

Korraldaja: Saviukumaja

11.00-11.15 Sissejuhatus teemale

17.20-17.30 Kokkuvõte

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

Ragnar Kuusk, MTÜ ESAKODA tegevjuht

Korraldaja: ESAKODA MTÜ ja

11.15-11.30 Elamumajanduse arengukava

koostööpartnerid

13.30–15.30 Seminar: Purustiga reovee

uues ENMAK’is

Info ja registreerimine: kuuskragnar@

minipumplad

Pille Arjakas, MKM Ehitus- ja elamutalituse

gmail.com või omanikud@omanikud.ee

Korraldaja: Hals Trading OÜ

peaspetsialist

Toimumiskoht: A1 seminariruum

Info ja registreerimine: hals@hals.ee Toimumiskoht: A2 seminariruum

11.30 – 11.50 Majad ei kuluta energiat, inimesed kulutavad

11.00–13.00 Seminar: DR!PSTOP –

Kalle Virkus, Trea energeetika ekspert

ökonoomne ja kiire antikondensaatniisku-

13.00–14.30 Seminar: Minipumplad ja SFA

11.50 – 12.10 Ekonor Küttevalvur keskkütte-

se lahendus profiilplekist katusekatetele

Romain Breton, SFA

süsteemile

Korraldaja: Toode AS, OllY Teras-

Korraldaja: Hals Trading OÜ

Maido Kiviorg, Küttevalvur OÜ juhataja

profiilid OÜ

Info ja registreerimine: hals@hals.ee

12.10 – 12.30 Taastuvenergia tasuvusmu-

Info ja registreerimine: info@toode.ee

Toimumiskoht: A2 seminariruum

delid

Toimumiskoht: A2 seminariruum 14.30–15.00 Seminar: Minipumplad kasu-

Martin Lall, Energogen OÜ müügidirektor 12.30 – 12.50 Säästlik ja pikaajaline LED-

12.00 –12.45 Töötuba: Korkplaadi

tuses. Kusta Kaska

valgustus

paigaldus

Rene Viira, Hals Trading OÜ

Tõnis Keel, Ledshop OÜ juhataja

Korraldaja: Saviukumaja

Korraldaja: Hals Trading OÜ

12.50-13.05 Kohvipaus

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

Info ja registreerimine: hals@hals.ee Toimumiskoht: A2 seminariruum

13.05 – 13.25 VVV – ventilatsioon vastavalt vajadusele

13.30–14.15 Töötuba: Aluspindade

Viljo Kaul, Termex OÜ juhataja

ettevalmistus savikrohvimiseks ja esimese

LAUPÄEVAL, 5. APRILLIL

13.25 – 13.45 Aereco mehhaaniline

savikrohvi kihi paigaldus

11.00–11.45 Töötuba: Roomatti ja rooplaati

isereguleeruv niiskustundlik ventilatsioon

Korraldaja: Saviukumaja

tutvustav koolitus

S.F.P.Group OÜ esindaja

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

Korraldaja: Saviukumaja

13.45 – 14.45 Uued tooted ja lahendused

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

soojustagastusega ventilatsioonisüstee-

14.00–14.20 Seminar: BIM töövahend pla-

mides

neerijale ja projekteerijale – Autodesk

12.00 –12.45 Töötuba: Savi peenkroh-

Vents esindaja Ukrainast

INFRAWORKS

vi paigaldus ja viimistlus erinevatele pin-

14.45-15.00 Kohvipaus

Korraldaja: AruCAD Süsteemid OÜ, Auto-

dadele

15.00 – 15.20 Õhk-vesi- ja maasoojuspum-

desk Gold Partner

Korraldaja: Saviukumaja

pade lahendused

Info ja registreerimine: info@arucad.ee,

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

Marius Vahter, Ait-Nord OÜ müügidirektor

6306523

15.20 – 15.40 Päikeseküte teeb tasuta

Toimumiskoht: B2 seminariruum

sooja vee

13.30–14.15 Töötuba: Korkplaati ja kookoskiudplaati tutvustav koolitus

Anrebell OÜ esindaja

14.30–15.00 Seminar: BIM koostöövahend

Korraldaja: Saviukumaja

15.40 – 16.00 Päikeseenergiast

keskkonna planeerijale – Autodesk

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

elektrienergia

Infraworks 360

Ander Pukk, Naps Solar Estonia OÜ tegev-

Korraldaja: AruCAD Süsteemid OÜ, Auto-

15.00–15.45 Töötuba: Tadelakti ja

juht

desk Gold Partner

Gekolakti tutvustav koolitus

16.00 – 16.20 Kvaliteetsed

Info ja registreerimine: info@arucad.ee,

Korraldaja: Saviukumaja

küttesüsteemid ja armatuurid

6306523

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

Tiit Adams, Küttepartner OÜ tegevjuht

Toimumiskoht: B2 seminariruum

16.20 – 16.40 Märgalal põhinev kompaktne

15.00–15.45 Töötuba: Teise savikrohvi kihi

reoveepuhasti

ja džuudikanga paigaldus

15


EHITUSTURG

Eestis vajab pikemat plaani

Kuigi ehitusturg on aeglaselt masujärgsest talveunest ärkamas, on taastumine olnud aeglane: mullu küündisime elamispindade ehitamisel buumiaastate mahust umbes kolmandikuni. TEKST: LIIVI TAMM

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson

16

„OLEME ILMSELT EURORAHADEGA liigagi harjunud,“ nendib Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. „Eriti annab tunda CO2 projektide lõppemine ajal, kui uus taotlusvoor ei ole veel avanenud. Uue perioodi valguses tuleb aga arvestada, et selle rahastamisperioodi ehitusinvesteeringuteks kavandatud summad on eelmisega võrreldes oluliselt väiksemad. Lähiaastaid silmas pidades on kriitiliseim just tänavune aasta, mil ka hoonete ehituse osas mingit kasvu pole ette näha ning mahud jäävad pigem viimaste aastate tasemest allapoole. Uue rahastamisperioodi meetmete käivitamine võtab aega, mistõttu on suure tõenäosusega 2014. aastal ehitusmahtude osas oodata kuni 10 % langust. Loodan, et 2015. aasta tuleb ehitusettevõtjatele stabiilsem ja ehk hakkab pisut elavnema ka erasektor, ent hinnatundlikkus siiski ei kao.“ Vaja pikaaegset visiooni Petersoni sõnutsi aitaks riiklik ehituspoliitika turu tõusudele ja langustele ning ettevõtjate prognoosidele operatiivselt reageerida: „Loogika on selles, et kui turg on languses, peaks riik ehitama rohkem endale vajalikke objekte, seevastu headel aegadel, nö buumiaastatel, tuleks arendusi vähendada ja riiklikke investeeringuid pigem edasi lükata. Kui riigil on erinevates majandusvaldkondades kindel poliitika ja vaadatakse 20, 30 või 50 aastat ette, on ka muutustele kergem reageerida, sest on teada, kui palju investeeringuid tuleb pikemas perspektiivis kavandada. Täna on paljud pikaajalised vaated seotud Euroopa Liidu direktiividega, ent selline vaade peaks olulistes majandusvaldkondades olema ka Eesti riigil enda strateegiatest lähtuvalt. “ Hetkel pole erainvestor masust piisavalt taastunud ning riik võiks kiirendada meetmete rakendumist, et tagada turu stabiilsus: „Oleks hea, kui võtaksime eeskuju teistest riikidest ja meil oleks välja töötatud la-


Maksusoodustusest võidaksid kõik osapooled Turgu võivad aidata reguleerida ka maksusoodustused: „Kui Soome ja Rootsi suudavad, ehk suudame ka meie. Erinevate maksusoodustuste rakendamisest on ka teistest Euroopa riikidest erinevaid näiteid tuua, millest võiksime eeskuju võtta,“ arutleb Peterson. Õigeaegselt rakendatud, majanduse elavdamisele suunatud investeeringute toetusmeetmetest või maksusoodustustest võidaksid tema hinnangul kõik osapooled. “Me teame, et aastal 2020 hakkab meil kehtima liginullenergiahoonete nõue, mis võib kergitada ehitamise hindu kuni paarkümmend protsenti. Täna me ei tea aga, kuidas käitub ehitusturg üleminekuaastatel: kas hakatakse enne seatud tähtaega massiliselt vanadel tingimustel ehituslubasid taotlema või raugeb mingiks perioodiks elamispindade ehitus hinnahüppe tõttu sootuks. Investoritele, kes oleksid valmis juba 2015. aastal liginullenergia standardile vastavaid hooneid ehitama, võiks riik pakkuda tagastuva meetmena hoone ehituslikust maksumusest kuni 20%-list investeerigutoetust,“ arutleb Peterson. „Tekiks situatsioon, millest võidavad kõik: riik saab rohkem maksulaekumisi, ehitussektor elavneks ja lahendus mõjuks ka tööhõivele hästi. Kui täna turg langeb, siis langeb ka hõivatute arv, tuues töötuskindlustusmakse näol riigile lisakohustusi. Niisugune võimalus toetaks ka ausat maksukäitumist ning nn halli ala vähendamist. Läbi selliste meetmete on ettevõttel ju alati tõhusam kontroll peal. Vastav meede võimaldaks ka ehitusettevõtjatele karmimaid nõudeid seada, seda nii pädevuse, maksekäitumise kui ka majandusvõimekuse osas.” Ühe võimaliku lahendusena näeb Eesti Ehitusettevõtjate Liit ka käibemaksuerisuse kehtestamist eramajade ehitamisel, mis ühelt poolt motiveeriks tellijaid, teiselt poolt aga aitaks vähendada varimajandust. Näiteks Prantsusmaal on just eramajade ehitamisel käibemaksu erisusena kehtestatud 7-protsendiline käibemaks. „20-protsendiline käibemaks moodustab koduehitajate jaoks hinnas kindlasti piisavalt suure osakaalu, et ehitustööd „mustalt“ tellida ja maksupettustega kaasa minna,“ arutleb Peterson.

Ehitustööd 2005–2014 miljonites eurodes 3000 2500

1980

2000 1500 1000

prognoos

hendused, mida vajadusel kiiresti rakendada. Muidu on nii, et midagi juhtub majanduses ja alles seejärel hakkame mõtlema, mis teha ja kuidas ning kaotame väärtuslikku aega. Kujukas on masu-aastate näide: juba 2008. aasta lõpus oli selge, et tulemas on suur langus nii Soomes kui Eestis. Soome suutis meetmeid rakendada juba 2009. aasta esimeses kvartalis, ent meie suutsime Kredexi toetusmeetmed käivitada alles 2010. aasta suvel, seega enam kui aasta hiljem.“

500 0

05

06

07

08

09

10

11

12

13

14

Ehitustööde osakaal välisriikides 2005–2013 %

4

3

4

4

6

9

10

9

05

06

07

08

09

10

11

12

7 13

Ehitustegevuse osakaal SKP-s jooksevhindades % 12 10

7,5

8 6 4 2 0

05

06

07

08

09

10

11

12

13

EEEL ettepanekud: Elumajade ehitusele madalam käibemaks. Energiatõhususele suunatud meetmete (CO2; KredEx) järjepidev rakendamine - hetkel toimub see liiga tsükliliselt, põhjustades seeläbi ehitussektoris suuri turukõikumisi. Käibemaksu pöördmaksustamine sarnaselt Soomega, et hoida ära käibemaksupettusi. Lahendus aitaks vähendada ka varimajandust. Vajalikud meetmed elukondlike üüripindade üürituru elavdamiseks ja arendamiseks Eestis. Toetusmeetmed liginullenergiamajade ehitamise motiveerimiseks juba aastast 2015.

17


KUTSE AS Olly Terasprofiilid ja AS Toode kutsuvad uudse profiilplekk-katustel kasutatava antikondensaatlahenduse esitlusele näitusel EESTI EHITAB 2014 ESITLUSE TEEMA:

DRIPSTOP – ökonoome ja kiire antikondensaatniiskuse lahendus profiilplekist katusekatetele

DRIPSTOP LAHENDUS: Dripstop on spetsiaalne membraanidega kangas, mis kleebitakse profiiplekile juba profileerimise ajal tehases ja see tagab tema suurepärase haakuvuse mistahes teraskatusega. Seega ei suurenda DRIPSTOP kanga kasutamine ajakulu paigaldustöödele. Membraan on väga vastupidav vananemisele. KASUTUSALA: Eelkõige soovitame DRIPSTOPi kasutamist keerulisemate niiskusoludega, aga samas kiiret paigaldust nõudvates projektides: - lao- ja tootmishooned - kaubahallid - spordisaalid - garaažid - põllumajandushooned PROGRAMM: Ülevaade kondensaatniiskuse tekkepõhjustest DRIPSTOP lahenduse kasutuseeliste ja –võimaluste tutvustamine Õigete paigaldusvõtete kasutamise selgitus Näidisobjektide tutvustus Küsimused-vastused AEG JA KOHT: Reedel, 4.aprillil 2014, Eesti Näituste seminariruum A2, kell 11.00 – 13.00 Esitlus on tasuta, 25-le kiiremale tagab tasuta sissepääsu messile eelnev registreerimine aadressil erki@toode.ee või telefonil 5045543 Töökeeled on inglise ja vene keel, tõlge eesti keelde Dripstop lahenduse asjatundjad Eestis on AS Olly Terasprofiilid (www.olly.ee/dripstop) ja AS Toode (www.toode.ee/dripstop)

Eestit kimbutab üüripindade nappus

E

esti ehitusliitude hinnangul on Eestis murekohaks kaasaja nõuetele vastavate elukondlike üüripindade kättesaadavus. “Kui Skandinaavias moodustavad kogu elamufondist umbes 40 protsenti üüripinnad, siis meil kõigest 1-2 protsenti,” osutab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. “Samas on noorte seas just viimastel aastatel trendiks end mitte kohe peale kooli lõpetamist omanikukohustustega siduda. Selle asemel eelistatakse elamispinda pigem üürida ja võimalikult töökoha lähedale.” Täna oleme Petersoni hinnangul olukorras, kus kaasaja nõuetele vastavate elamispindade üüriturg praktiliselt puudub. “See piirab tööjõu operatiivset liikumist, mis omakorda pärsib kogu majanduse arengut,” räägib Peterson. Siinkohal võiks ju arendajate tegevusetusele viidates küsida, et kui nõudlust on, et miks ei ehitata üürimaju? “Arendajad on elukondlike üüripindade pakkujatena olukorras, kus niinimetatud „musta“ üürituruga konkureerida on vägagi keeruline, kui mitte võimatu, sest kui üüriteenusele lisada 20% käibemaks, ei kannataks see käest-kätte ehk “mustalt” toimunud üüritehinguga konkurentsi välja,” selgitab Peterson. “Seega oleks vaja üüriturgu põhjalikumalt analüüsida, et välja selgitada, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused saaksid arengut paremini motiveerida.”

KOGU ELAMUFONDIST

1–2% MOODUSTAVAD ÜÜRIPINNAD


Puitmajatootjatel läheb hästi MARGIT LOIKMAA EESTI PUITMAJAKLASTER

PUITMAJASEKTORI ARENGUSSE PANUSTAVAD katusorganisatsioonina nii Eesti Puitmajaliit kui –klaster. Ennekõike tegutsetakse koos ühise välisturunduse ja ekspordi nimel, kuid selle kõrval ei saa ka koduturgu unarusse jätta. Värskeim väliskaubandusstatistika näitab, et võrreldes 2012. aastaga kasvas Eesti puitmajade eksport läinud aastal 8%, enim kasvanud turud olid Norra ja Rootsi. Jätkuvalt tegutsetakse edukalt Kesk-Euroopas ja Skandinaaviamaades, mõnevõrra kahanenud on Soome turu atraktiivsus sealse majanduslanguse tõttu.

8% KASVAS EESTI PUITMAJADE EKSPORT MULLU VÕRRELDES 2012. AASTAGA

Standardid vajavad ühtlustamist Oluline on puitehituse sektorit reguleerivate standardite ja õigusaktide ühtlustamise vajadus: suur osa valdkonna ettevõtetest tegutseb valdavalt karmide nõuetega Skandinaavias ning nende toodete kvaliteet põhineb sealsetel tingimustel, mistõttu oleks mõistlik rakendada samu standardeid ka Eesti turul. Hiljuti eesti keelde tõlgitud „Tuleohutu puitmaja“ käsiraamat on üks väga olulisi samme selles suunas.

20

2020. aasta lõpust rakenduv eurodirektiiv nõuab, et ehitatavad hooned peavad olema kõrge energiasäästlikkusega. See paneb palkmajatootjad järjest enam mõtlema tootearendusele ja tehnoloogilistele väljakutsetele. Võib eeldada, et see tingib ka turu puhastumise – alles jäävad uutes oludes paremini kohanevad tootjad. Meil on ettevõtteid, kes võivad juba kerge südamega tulevikule vastu minna, on ka neid, kel seisab ees oma väljavaadete tõsisem hindamine.

Keskkonnateadlikkus hinnas Eestis on meie jaoks üks olulisemaid sihte suurendada teadlikkust tänapäevase puitehituse tehnoloogiliselt pea piiramatutest võimalustest ja siin on erasektori kõrval väga suur roll avalike hoonete tellijal. Eesti inimesed hindavad keskkonnateadlikkust aina enam, ka ehitussektoris peetakse tähtsaks nii mõistlikku majandamist kui ökoloogilise jalajälje vähendamist. Meil võiks lisaks olla ka emotsionaalne side materjaliga, millest meie elamud on tehtud. Ka puidust kõrghoonete teema ei ole Eestiski enam utoopia – me usume, et lähiaastatel on siin teostumas teedrajavaid projekte.


Materjalitootjatel oli edukas aasta Enno Rebane

M

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

öödunud aastal oli ehitusmaterjalide müüjate hulgas plussmärgilise tulemusega tegutsejaid veidi enam ja aasta kokkuvõtteks nägime siiski müügi kasvu. 2013. aastal kasvas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete müügikäive 7% võrra võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga – 414 miljoni euroni. Mitme aasta jooksul on betoonelementide tootjad olnud aktiivsed välisturul ning eelmine aasta oli betoonpaneelide müügi osas edukas ka Eestis – müük oli üks ehitusmaterjalide valdkonna edukamaid. Enam müüdi ka aknaid-uksi, sillutuskive, betoonisegu ning kuivsegusid. Müügitulemus langes killustiku ja sideainete ning soojustusmaterjalide osas. Viimase puhul peab arvestama 2012. a energiasäästuga seotud suuri ehitusmahte, seega võib 2013. a väikest miinust veel väga heaks tulemuseks lugeda. 2013. aastal eksportisid meie ehitusmaterjalide tootjad toodangut 148 miljoni euro eest, mis on 7 miljonit varasemast aastast enam. Enamuse oma toodangust viis Eestist välja rippfassaade tootev ja ehitav AS Metus-Est. Endiselt on väga tublid betoonelementide eksportijad: AS Muuga Betoonelement, AS TMB, AS Lasbet Tootmine ja AS E-Betoonelement. Pool või enam oma ehitusmaterjalide müügist on eksportinud plasttorude valmistaja OÜ Haka Plast, akende-uste tootjad AS Viking Window, OÜ T-Tammer, AS Malmerk Fassaadid, AS Saajos, AS Fenestra ja AS Saku Metall Uksetehas, katusetoodete pakkuja OÜ Monier ning seinamaterjalide tootjad AS Aeroc ja OÜ VKG Plokk.

VIIME TEIE IDEED ELLU!

Sise- ja välisviimistlus, ehitus- ja remonditööd, dekoratiivpahtlite ja -värvide müük ning paigaldus, 3D (epopõrandate) materjalide müük ja paigaldus. Müügikohad Tartus: Varvikeskus Ringtee 4 Marde Kaubandus Aardla 25E Projektimüük: Ringtee 26 Tel 56 903 808 Müügikohad Tallinnas: Värvikeskus Peterburi tee 52 Marde Kaubandus Tuleviku tee 10

Verkur OÜ Ringtee 26, Tartu Projektijuht: Alari Kurg Tel: +372 56 903 808 E-mail: verkur@hot.ee www.verkur.ee

SINDELKATUS - KINDEL KATUS! Owens Corning bituumensindel (USA) 17 värvitooni. Kõik lisatarvikud. Professionaalne ja kiire paigaldus!

EETL ehitustoodete müük ja eksport miljonites eurodes 700 600

Dekoratiivkivid sise- ja välisseintele

500 400

müük

300

müük Eestis

164

100

eksport 01

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

13

prognoos

254

200

0

Kollektsiooni kuuluvad taskukohased tooted nii maamaja kui ka moodsa kodu viimistlejale.

418

14

SINDELKATUSE OÜ

738 1740, 521 9599, sindelkatus@hot.ee

www.sindelkatus.ee, www.dekoratiivkivid.ee


Jaan Puusaag: Vajame

VISIOONI

Peagi 20. sünnipäeva tähistava Krimelte eduloost on paljugi õppida. Ka Eesti riigil. Ettevõtte üks omanikke Jaan Puusaag arutleb, mis võiks olla Eesti edu valem. TEKST: LIIVI TAMM PILT: VEIKO TÕKMAN

22


Ega seda

MARJAMAAD mujal nii palju olegi,

kui esimese hooga mõeldakse. „MIDA TEHA, ET EESTI oleks koht, kuhu tahetaks parkida välisettevõtete peakontoreid?“ küsib Krimelte OÜ üks omanikest Jaan Puusaag. „Meile meeldib rääkida Skypest, ent miks pole Skype Eesti ettevõte? Miks tegutseb selle peakontor Luksemburgis?“ Puusaag tunnistab, et hetkel ongi Eesti keskmise suurusega ettevõtja või väikeettevõtja jaoks päris keeruline küsimus, mida võiks ettevõtluskeskkonna osas paremaks teha. Maksudega mängimine siinkohal suurt pilti ei muuda. „Oletame, et sotsiaalmaks läheb kolm protsenti madalamaks, palgad aga tõusevad samal ajal kümme protsenti,“ osutab ta. „Pigem on just tööjõu nappusest tingitud palgasurve olulisem mõjutaja. Täna on ju lihttöölisel lihtne vaadata Euroopa Liidu poole. Samas Eesti jaoks pole see kokkuvõttes halb, kui palgavahe väheneb ja alumine piir tõuseb.“ Kuigi ettevõtlusest tekib raha, mida saab jagada kogu ühiskonnas, on valdkondi, mis vajaksid tugevamat riigi tuge. „Näiteks tervishoid. Sellest sõltub tervelt elatud aastate arv ja aeg, mil inimene saab ühiskonnale kasu tuua,” arutleb Puusaag. Vajalik otsus Oleks otsus Puusaagi teha, siis kahekordistuks arstide ja õdede palganumber: „See summa, mida arstid streigi käigus nõudsid, selle

oleks pidanud leidma. Kasvõi laenu abiga. Kui arstil pole enam motivatsiooni Eestis töötada, on see riigi jaoks väga kriitiline koht. Ja kui nüüd järele mõelda, siis minult pole aastaid keegi küsinud, kas olen vereproovi andnud. Pigem uuritakse ikka seda, kas auto ülevaatus on tehtud.“ Eesti jätkusuutlikkuse jaoks kõige kriitilisem koht on mehe hinnangul siiski sündivus ja Eesti elanike arv: “Alustuseks tuleb selgeks mõelda, mida siinne ühiskond meile pakkuda saab ja miks peaksime tahtma just siin elada. Inimene ju arutleb, kas on lasteaiakoht või mitte, kas saab ja tasub oodata kolm kuud, et pääseda silma-, kõrva -või südamearsti juurde.“ Suure pildi ootus Massilist väljarännet Puusaag siiski ei pelga. „Ega seda marjamaad mujal nii palju olegi, kui esimese hooga mõeldakse. Inimesed on Eesti mugavustega harjunud, kasvõi eriigiga,” analüüsib ta. “Ja hariduse kvaliteet on meil hea. Olen Rotary klubi tasandil kokku puutunud õpilasvahetusega ja see, mida teab meie kümnenda klassi õpilane võrreldes sellega, mida teab Kanadas elav kümnenda klassi õpilane, on tugevalt meie kasuks. Meie inimesed lähevad välismaale, elavad, aga tulevad ka tagasi, kui lapsed kooli lähevad… Mingiks aja-

perioodiks on maailma avastamine hea, saab kogemusi hankida ja suhtlusvõrgustikke luua.“ Eestis tulekski heade otsuste ja õigete valikute suuna otsimisel selgeks mõelda suur eesmärk, millest lähtuksid väiksemad. “Riik peaks lahendusi otsides vaatama aastakümnete perspektiivis. Näiteks võiksime püstitada eesmärgi, et aastaks 2050 on meil poolteist kuni kaks miljonit eestimaalast,” pakub Puusaag. “Meil on vaja suure pildi nägemist, visiooni. Ja siis tuleb vaadata, kas mingi konkreetne projekt seda visiooni toetab,“ räägib ta. Prioriteet selgeks „Kujutleme olukorda, kus meil ei ole riik, vaid eraettevõte. Kasvõi Krimelte. Kui meil tegutseb ostuosakond, on selle osakonna eesmärgiks kulutada turundusraha nii, et sellest oleks tolku. Osakond teab, mis on meie üldised eesmärgid. Ei ole võimalik, et hakataks keskenduma hoopis sellele, kuidas kirjutada vahvaid projekte, mis võimaldaksid just sellele osakonnale ettevõtte eelarvest suuremat tükki. Selline projekt hakkaks toimima omaette eesmärgina ja samas ununeks laiem eesmärk. Näide on laiendatav ka Eesti riigile ja riigi juhtimise probleemidele,“ võtab Jaan Puusaag teema kokku. “Täna sõltub liiga palju ametnikest, kel ei ole suurema eesmärgi osas selgust”

23


Krimelte vallutab aina uusi turge

K

rimelte edu võti on tegutsemine välisturgudel. „Hetkel otsime arenemisvõimalusi ülevõtmiste kaudu, et niiviisi leida meie majandusruumist kaugemale ulatuvaid võimalusi,“ lausub ettevõtte üks omanikest Jaan Puusaag. Olulisel kohal on ostud Hispaanias. Hiljuti omandati enamus ettevõttes Olivé Química S.A, mis avab võimaluse tugevdada positsiooni Lääne-Euroopas ja hispaaniakeelsetel turgudel. Sihikul on LõunaAafrika Vabariik ja Maroko. Juba enam kui aasta on kaardil ka Brasiilia, kus tegeletakse laienemisvõimaluste otsimise ja loomisega. Tulevikku vaadates nendib Puusaag, et üle 60% maailma rahvastikust on Aasias ja sellel suunal on vaja oluliselt aktiivsemalt tegutse-

da. „Ent Aasia turud vajavad palju oskusteavet, mida hetkel ei ole. Nii tegelengi hetkel sellega, et leida neid, kes teavad. Võrgustiku loomine ja kontaktide otsimine on see töö, mis aktiivselt käib…“ Venemaa olukorda kommenteerides lausub Puusaag, et seal tegutsemine on olnud senini isegi üllatavalt sujuv: „Suurim mure on valuutarisk, aga eks ka seda on võimalik maandada.“ Ka Ukraina turg on Krimelte jaoks aasta algusest kahekordistunud. Ebakindlust tekitab jätkuvalt Venemaa ja Ukraina poliitiline situatsioon. „Meie suur naaber käitub kui teismeline jõmpsikas, vastavalt tujudele. Ja kaasaegse maailma vabakasvatus tähendab seda, et naha peale keegi ei anna. Suur

lohutamine ja „ära-ikka-tee“-stiilis jutt on viinud tänase olukorrani,“ lausub ta. „Samal ajal Euroopa majandus pole väga õitsenud, paar protsenti kõikumist ühes või teises suunas. Põhjast on siiski läbi tuldud ja see on julgustanud sinna investeerima.“ Puusaag, kes näeb juhi tähtsaima ülesande ja oskusena eksperte koos tööle suunata, kordab veelkord, et iga edukas sisenemine uuele turule ja toimiv äri saab alguse meeskonnast. Täna asuvad Wolf Groupi tehased Eestis, Hispaanias, Venemaal ja Brasiilias, müügiüksused Balti riikides, Ukrainas, Rumeenias, Bulgaarias, Taanis, Kasahstanis, Hispaanias, Prantsusmaal, Portugalis ja Ühendkuningriigis.

info@majakyte.ee, www.majakyte.ee tel: 6 878 621, mob: 50 27 051 PELLETIKATLAD TAHKEKÜTTEKATLAD PELLETIKAMINAD BOILERID KÜTTEAUTOMAATIKA JA INSTALLATSIOONIMATERJALID SOOJUSPUMBAD PÄIKESEKÜTE KÜTTESÜSTEEMIDE PAIGALDUS JA HOOLDUS


1 PÄEV

EHITUSEL Eestimaa põnnide ja tirtsude unistus Lottemaal mängimisest saab suvel tegelikkuseks. Kõigepealt peab teemapark valmis saama: ajakirjanik Liivi Tamm tõmbas kiivri pähe ja katsetas ehitusmehe ametit. 26


Lottemaa asendiplaan

TEKST: LIIVI TAMM FOTOD: MADIS SINIVEE

UUDISTAN EHITUSPLATSIL RINGI ja üritan kompleksist ja hoonete paiknemisest sotti saada. Minu teejuhti peatab samal ajal iga saja meetri tagant mõni sigade või jäneste maja kallal kopsiv ehitusinimene. Konteksti tundmata satuks külaline neid vestluskatkeid kuulates ilmselt üsna suurde segadusse: Kas keegi sigadele soojustust paneb? Mis nad teevad seal, Giovannit ja jänest? Millal need vennad Bruno juurest tulevad, lõunaks ju pidi valmis olema? Sekka kostab ehitusvaldkonna termineid: Kuidas soojustus vundamendi perimeetris oli? Mis selle nurga lahendusest saab? Tüürime tulevasest Oskari töökojast ja valmiva tiigi asemest mööda ning uurime Lottemaa asendiplaani. Objektijuht selgitab: „Sissesõit on rongiga sipelgapesast mööda, lauad on lihtsalt praegu kaitseks ees…“ Töömehed peavad nõu ja arvavad ühiselt, et kuna mingi ajakirjanik tuli, siis võiks talle alustuseks tükikese peno ja käsisae kätte anda. Lubatakse varsti kontrollima tulla. Vaatame fotograaf Madisega teineteisele otsa. Tuleb tunnistada, et käsisaega penost suvaliste tükkide saagimine kuigi mõistliku tegevusena ei tundu. Sestap võtame riski ja rikume pisut töödistsipliini hiili-

des Lotte maja juurde, kus parasjagu laotakse vundamendiplokke. Esimene katsumus: Lotte maja „Ei-ei, ploki lõikamist me naisele ei usalda, pärast pole kätt või jalga, mis me siis teeme,“ lõõbib vundamendi kallal askeldav Inno Vatsk. Saan teada, et kolm ruutmeetrit Lotte maja seina laotud vundamendiplokke tähendab kogukaaluna 10,5-tonnise raskuse ühest punktist teise tõstmist. Seguga kokku siis. Ja saan teada ka seda, et kuigi olen pidanud end kogenud remonditegijaks, on minu vundamendi ladumise katsetus paras naljanumber: segu kipub maha kukkuma ja töömeeste lohutamine, et pole hullu, ei muuda ka enesetunnet suurt paremaks. Mingit tolku must polnud, nendin mõttes ja suundun tulevase vesiveski juurde armatuuri paigaldama. Võib ju juhtuda, et seal ei lõpeta me nii äpardunult. Vesiveski „Siia tuleb meetrine vundament ja siia käivad kümnesed armatuurivarvad,“ annab Edgar Kurm mulle ülevaate. Need otsad tuleb ära painutada,“ juhendab ta tööotsa kätte näidates. Tuleb tunnistada, et vähegi mõistliku kiirusega töötamine ja varbade õige nurga alla painutamine on

27


Jäneste elamine

Sigade maja

Lotte kodu

korraliku jõutreeningu eest. Et tahan Lotte maja fiaskot kuidagi heastada, ei jäta ma jonni. Veerandtunni möödudes saan aru, et kuskil parema käe ülaosas on mingid sellised lihased, mille olemasolust mul aimugi polnud. Aga Edgar on sõbralik, õpetab töövõtteid, näitab, kuidas varbasid õige nurga alla saada ja tasapisi, ent kindlalt kasvab tehtud töö kuhi mu paremal käel. „Oskaja painutab viis-kuus tükki minutis. Siin on kümneseid armatuure vaja 350, suuremaid 150,“ räägib ta. Harjutame veel mõnda aega, siis aga viivad teed meid tunnikeseks lahku, sest jäneste maja juurest hõigatakse: mõned OSB-plaadid tahavad paika tõstmist. Jäneste maja Jäneste maja ehitajad Roman Lainessaar ja Reijo Vaabel võtavad uustulnukad sõbralikult vastu. Pikka mõtlemist siin pole. „Naelapüstoliga oled enne teinud? Siin on vaja plaat paika panna,“ juhendavad nad. Tõstame OSB paika ja peagi on plaat kindlalt soonde lükatud. Klõps ja paigas. Edasi ootavad soojustusplaadid õigesse mõõtu lõikamist, siin-seal on vaja Penosiliga tihenda-da (kui pärast läbi puhub, siis võite mind süüdistada), natuke on vaja ka liimida ja lõigata… Askeldused võtavad parasjagu aega, aga viltuminekute üle saab muhedalt nalja visatud ja päris uhke

28

Vesiveski

tunne on nentida, et Sohvi, Adalbert ja Albert saavad Lottemaal hea kodu. Ise nägin ja õige pisut tegin ka! Tagasi vesiveskis Päike kipub madalamale vajuma, ent vesiveski armatuuride asi on kuidagi hinge peale jäänud. Edgar lubas ju ka sidumist õpetada. Nii ma peagi seal augus kükitan ja üritan traate keerutada just nii, nagu kogenumad ette näitavad. Lootusetu. Üks pundar ja segadus. Edgar naerab, proovib juhendada nii ja naa. Lõpuks hakkab jonnakas traat sõna kuulama. „Tuleb juba välja küll,“ julgustab ta. Nojah. Ma ütlen oma kuuesele tütrele ka nii, kui ta üritab ise nõusid pesta (kuigi köök lainetab ja riided tuleks koos nõudega masinasse pista). Sigade maja. Juhtiv töö. Päeva lõpetuseks kipun rooli. Tahaks ka natuke liiva tõsta. Katsetada, kuidas kangid sõna kuulavad. Sigade maja küljel on just selline töö pooleli. Ronin kabiini, kuulan ära „põhjalikud“ instruktsioonid (katseta kange, küll siis näed, mis juhtub) ja hakkan proovima. Lõpetan ennetähtaegselt kui näen, kuidas mu selja tagant igaks juhuks asju kokku korjatakse – noh, et muidu tagurdan äkki otsa. Ja ega ma ei tahaks avastada, et olen vundamendiaugus askeldavatele inimestele liiva kaela kallanud.


Päeva kokkuvõte: tore kogemus. Uute oskuste algatused. Toredad õpetajad. Kogenud tegijad. Plaanin tagasi tulla, sest sisetööd on ka huvitavad.

LOTTEMAAD AITAVAD EHITADA

Veel jäneste maja

EVENTUS EHITUS AS (objekti peatöövõtja) VÄNDRA MP OÜ (välistrassid) LEGAATO GRUPP OÜ (nulltsükli tööd) HANSET OÜ (puidutööd) SAHKAR TT OÜ (kaevetööd, teed /platsid, haljastus) KA KILBID OÜ (elektritööd)

Kogupere teemapark Lottemaa Teemapark asub nelja kilomeetri kaugusel Pärnu linna piirilt Reiu külas. Lottemaa laiub 17,9 ha suurusel territooriumil, koosneb kahest kinnistust (12,4 ha teemapark, 5,5 ha parkla) Projekti maksumus ligi 7 miljonit eurot, millest EASi toetus 4,4 miljonit eurot Arhitekt Andres Orav, Architec OÜ Omanikujärelevalve P.P. Ehitusjärelevalve OÜ Arendaja OÜ Lottemaa Teemapark Atraktsioone teemapargis üle 100 Temaatilisi hooneid kokku 11 Täismõõdus seiklusrada Unikaalne Lotte filmides ja raamatutes nähtud mööbel väärtusega 170 000 eurot Lottemaa elanikud mängivad külastajatega, kavas nii muusikalised kui sportlikud tegevused ning meisterdamine Parklakohti 600 autole, 10 bussile Hoonestusõigus 35 aastaks Avamine 25. juulil 2014 Prognoositav külastajate arv aastas 120 000–150 000 Päevas mahub parki külastama 2000 inimest

LOTTEMAA ALALT LEITI

8

GO Well OÜ Kiisa tn 8, 11313, Tallinn Tel. +372 6400 313 GSM +372 5690 3993 e-mail: info@gowelltrail.eu www.gowelltrail.eu Kvaliteetsed haagised Saksamaalt BLYSS-Transporttechnik GmbH ametlik esindaja Eesti Vabariigis

Vaatame tulevikku kindlustundega. TechnoNICOL on Euroopa suurim katusekatte-, hüdro- ja soojusisolatsiooni tootja.

BITUUMENSINDLID JA RULLMATERJALID MIDA LT on osa korporatsioonist TechnoNIKOL ning toodab polümeerbituumenist katusekattematerjale.

SIPELGAPESA, MILLEST OTSUSTATI LUUA KA ATRAKTSIOONID Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, Estonia www.tn-europe.com www.tn.ru Meie stend on näitusel E-22


EHITUSEL hoog sees E

BRITTE MAIDRA TURUNDUSDIREKTOR BAUHOF GROUP AS

esti ja tervikuna kogu Baltikumi majandus on võrreldes Lääne-Euroopaga üsna suure kasvupotentsiaaliga. Kui vaatleme ehituskaupade sektorit, saab välja tuua kaks olulist näitajat, mis kinnitavad märkimisväärset kasvupotentsiaali. Esiteks, võrreldes Eesti elamispinna mahtu per capita Euroopa omaga, siis Euroopas on see 50% suurem kui meil. Teine probleem seisneb elamispinna kõrges vanuses: rohkem kui pool elamispinnast on üle 50 aasta vana. Eesti peab hakkama palju rohkem ehitama ja kiiremini renoveerima. Kriisiaastad tõmbasid pidurit, kuid juba praegu on näha, et nii renoveerimine kui ka uute elamute ehitamine on saanud sisse hea hoo. Eestit mõjutab Skandinaavia Eesti, Läti ja Leedu majandused liiguvad koos, aga ajaline nihe on siiski olemas. Eestit mõjutab Skandinaaviamaades toimuv oluliselt rohkem kui näiteks Leedut. Nii on Eesti majandus Lätist ja Leedust arengult veidi ees, kuigi Läti ja Leedu majandused on suurema elanike arvu tõttu mõnevõrra suuremad. Ruutmeetrite vanus ning maht inimese kohta kehtivad igal turul. Siit tuleb ka kolme Balti riigi turgude mõningane erinevus, mis on siiski pigem kosmeetiline. Aed muutub olulisemaks Tooksin välja, et do-it-yourself (DIY) ärisektor (ehk kaubad, mil-

30

le kasutamisega saavad ostjad ise hakkama) kasvab koos majandusega, kuid alati veidi kiiremini kui majandus. Kui majandus aga langeb, langeb DIY sektor veidi kiiremini kui majandus tervikuna. Leian, et Eesti turg on tänaseks masust päris ilusasti taastunud. Kuna eestlastele on oma kodu ja seda ümbritsev aed väga oluline, tegeles eratarbija ehitus -ja aiatöödega ka raskematel aegadel. Koduaed on kogu Euroopas hobi number üks. Ka meie liigume selles suunas. Tihe konkurents Bauhof on Eestis juba mitmendat aastat turuliider. Siiski on konkurents erakordselt tihe, eriti arvestades kaubanduspinna ruutmeetrite arvu ühe elaniku kohta. Eesti on kindlasti Euroopa kümne kõige konkurentsitihedama jaeturu hulgas ning sellises olukorras suudavad kasumit teenida vähesed. Peame palju panustama, et oma positsioone hoida ja kasvatada. 2013. aasta oli meie jaoks mõõduka kasvuga. Värskelt avasime Bauhofi Mustika kaupluse, kus meie jaoks on ka midagi täiesti uut – nimelt on kaupluse sortiment ja formaat nö linnakontseptsioon, kus on arvesse võetud piirkonna rohkeid kortermajasid ning rõdusid. Usume, et rõdu võib olla iga kodu aed, mistõttu pakume seal tooteid, mis sobivad nii aeda kui rõdule.


TÖÖTLEMATA

KAITSEB

õli-, kütuse- ja toiduplekkide eest

TAKISTAB

umbrohu, muru ja sipelgapesade tekkimise eest

PARANDAB

nii vana kui ka uue sillutise välimust, tuues esile rikastatud kauakestva värvi.

TÖÖDELDUD

RESIBLOCK SUPERIOR ORIGINAL • Saadaval läikivana kui ka naturaalne matt • Ei õliplekkidele garanteeritud • Katta 2 korda • Sobib nii uuele kui ka olemasolevale tänavakivile • Takistab umbrohu ja muru kasvu • Annab parema välimuse nii vanale kui ka uuele tänavakivile RESIBLOCK SUPERIOR SOLVENT FREE • Uus lahustivaba • Saadaval läikivana kui ka naturaalne matt • Keskkonnasõbralik • Vähese lõhnaga • Ei õliplekkidele garanteeritud • Takistab umbrohu ja muru kasvu • Annab parema välimuse nii vanale kui ka uuele tänavakivile

RESIBLOCK ’22’ • Vähendab pinna poorsust, takistades seega mustuse sissetungimist jne. • Parandab enamiku sillutusmaterjalide välimust. • Tugevdab sillutist ja säilitab selle kasutusomadused, hoides liiva vuukides. • Takistab umbrohu kasvamist vuukides. • Hoiab vuugiliiva terad koos ja sillutuskivide vastas, et vältida liiva erosiooni. • Tagab pikaajalise kaitse. • Väldib bensiinijaamades õlide ja kütuse kogunemist liivapatja. • Väldib põhjavee saastumist tänu saasteainete imendumise vähendamisele. • On end tõestanud kogu maailmas.

Resiblock Ltd, Resiblock House, Archers Fields Close, Basildon, Essex SS13 1DW Tel. +44 (0) 1268 273344 Fax. +44 (0) 1268 273355 e-post: technical@resiblock.com www.resiblock.com AMERETA OÜ Tel. +372 516 0382 info@amereta.com

Miks Resiblock? Tugev, vastupidav, kauakestav kiht kindlustab liiva püsimise vuukides ka survepesu ja suure käidavuse korral. Ei mingit umbrohtu, annab parema välimuse koos EI ÕLIPLEKKIDELE GARANTEERITUD tõesti pole teist sellist toodet!

Tuletõrjesüsteemide projekteerimine, paigaldus ja hooldus, tuleohutuskoolitused Tulekahjusignalisatsioonid Sprinklerisüsteemid Suitsueemaldus süsteemid Piksekaitse süsteemid ja õppused Tuleohutusvahendite kontroll ja hooldus Tuleohutusaudit ja dokumentatsioon

StopFire OÜ Laki 15, Tallinn Tel +372 6 865 447 Mob +372 511 85 95 info@stopfire.ee www.stopfire.ee


Huvi e-poe vastu üha kasvab

BAUHOF GROUP turundusdirektori Britte Maidra sõnutsi on internetikaubanduse osakaal ka ehitusmaterjalide müüjate jaoks kasvamas. “Meil on juba mitmendat aastat toimiv e-pood. Kuna oleme Eestis turuliider, näeme kindlat potentsiaali ka internetis – olemasolevate klientide arv on e-poes meile konkurentsieeliseks,” nendib Maidra. “Kuigi täna on internetikaubanduse osakaal veel väike, on trend jõuliselt kasvule.” Maidra kinnitusel on e-pood just sektori eripärast tulenevalt väljakutse. Kaup on mõõtmetelt suur ning inimesed soovivad seda elusuuruses näha ning käega katsuda: “Meie kodulehel käib väga palju kliente, kes teevad enne reaal-

se ostu sooritamist niiöelda kodutööd – nad vaatavad kaupa, hindu ning kauba saadavust. Täiendame pidevalt oma e-poe sortimenti ja pakume välja võimaluse tellida ning maksta kauba eest e-poe vahendusel, kuid samas tulla järgi kauplusesse.” Olulised lojaalsusprogrammid Britte Maidra sõnutsi on Bauhofi liidripositsiooni turul aidanud kindlustada Eesti üks suurimaid lojaalsusprogramme. Meistriklubis on tänaseks üle 220 000 liikme, keda ühendab aktiivne tegelemine ehituse, remondi ja aiandusega ning panustamine oma kodu ja aia korrasolekule. “Meistriklubi kaardiga on ostud soodsamad, lisaks on liikme-

KATAB KÕIK

BEST-HALL OY - projekteerib, valmistab, varustab ja paigaldab hallid vastavalt kliendi vajadustele. Best-Hall on paindlik ning mitmekülgne lahendus igasuguste hallide ehitamisel. Raamide valmissektsioonid paigaldatakse ja kinnitatakse otse asfaltalusele, mille laius võib olla kuni 50 m, või betoonvundamendile, tagades seejuures vaba silde kuni 100 m. Best-Halli saab minimaalse tasu eest demonteerida ja uuele kohale paigutada. Best-Halli välisilme võib kujundada tellija individuaalseid soove arvestades (logod, värvigamma jms).

Best-Hall OY esindus Baltimaades Best-Hall Baltic OÜ Tiit 372 50 94 653 e-post tiit.kremm@besthall.com; Heiko 372 56 505 152 www.bhb.ee Best-Hall OY Yhdystie 3-7, 68300 Kälviä, FINLAND tel +358 6 832 5000, faks +358 6 835 0477 e-post info@besthall.com www.besthall.com


Rohenäppe on Eestis üha enam ja aiakaupade osakaal ehitusmaterjalide kauplustes kasvab iga aastaga. Foto: Bauhof

BAUHOFIL ON

tel personaalne boonuspank, kuhu koguneb igalt ostusummalt vähemalt 1% boonusraha, mida saab kasutada soovitud toodetelt soodustuse saamiseks,” selgitas ta. Tänaseks saavutatud turuosa ja

13 kauplust Eestis ei ole aga veel see, millega turuliider rahulduks: lähiaastatel plaanib Bauhof kasvada Eestis 20 kaupluseni, müügipindu avatakse nii Harjumaal kui teistes piirkondades.

13

kauplust Eestis. Plaanis on veel laieneda.


Rail Baltic. Otse on odav? Rail Balticu planeerimine käib täistuuridel, kuid suurprojektil äriplaani veel pole. TEKST: LIIVI TAMM

ETTEVÕTTEID, MILLE TEGEVUSALAKS on märgitud raudtee-ehitus on viimase aastaga siginenud nagu seeni pärast vihma. Kahtlemata annab projekt ehitusfirmadele nii mõnekski aastaks tööd ja leiba. Kui aga vaadata kaugemale, siis tuleb trassikoridori asukoht hoolega läbi mõelda, et me kogu suurprojektile ka viiekümne aasta pärast peale ei maksaks. Ise samal ajal nentides, et tahtsime ju parimat, aga välja tuli… Selge on see, et väljareklaamitud kiire ühendus, mis lubab reisijatel otse Euroopasse sõita, on küll Rail Balticu üks eesmärke, ent see on teisejärguline. Ka AECOMi uuringus toodud prognoositava reisijate hulga saavutamine ei tundu reaalne. Rail Balticu näol on tegemist ikkagi kaubaraudteega ja tulevikus rööbastel vurav transiit on see, mis peaks meile õnne õuele tooma. 34

Kahjuks pole tänaseni avalikkuse ette jõudnud ühtegi põhjalikumat analüüsi, kust saaks lugeda, et millist kaupa, kust ja kuidas raudteed mööda vedama hakatakse: on selleks siis Soome paberitööstuste toodang või Hiina ketsid. Väga tahaks pilku heita realistlikele tasuvusarvutustele, valmiva raudtee ekspluatatsioonikulude analüüsile, kaubamahtude prognoosidele ja ajakavale, mis ennustaks, mil määral raudtee end ära tasub. Ühesõnaga: äriplaanile. Kogu planeerimisprotsess kihutab samal ajal edasi sellise tempoga, et põhjalikumateks uuringuteks ja analüüsiks aega lihtsalt pole. Kui nüüd peaks juhtuma, et paljuloodetud transiit mingil põhjusel käima ei lähe, tuleks lihtsalt käsi laiutada ja miljonid korstnasse kirjutada. Rikutud looduskeskkond oleks täpiks i-l. On tõsi, et Põhja-Jäämeri võib lähikümnenditel muutuda laevatatavaks kaubateeks. See tähen-

daks, et Rail Balticust saaks kontinentidevaheliste kaupade transpordikoridori lõik. Tegu on siiski aastakümnete prognoosiga ja isegi, kui euroliit katab projekti kuludest 85%, on investeering Eesti jaoks suur. Seda olulisem on läbi mõelda, kuhu ja kuidas raudtee rajada. Loogilisse kohta paigutatud trassikoridori peab saama kasutada kohalikuks arenguks. Täna on Rail Baltic kui mõru pill väiksematele omavalitsustele: otsest kasu nad valda läbivast raudteest ei saa ja kompensatsioonimehhanismid ei ole samuti selged. Kindel võib olla vaid selles, et hüvitatakse kahe aia vahele jääva maa maksumus, mis pole ilmselgelt piisav. Kui põhikriteeriumiks on joonistada trass otse ja hästi odavalt, ei pruugi koridor kokkuvõttes kõige mõistlikumale kohale sattuda. Raudtee ei saa olla eesmärk iseeneses, ent tundub, et eesmärk ja vahend kipuvad meil sassi minema.


Arvestada tuleb tervikpilti TANEL OTS, SAKU VALLAVOLIKOGU ESIMEES

S

uurinvesteeringutel nagu Rail Baltic on alati nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Otsustajate kätes on aga võimalus näha selliseid projekte pikemas ajalises perspektiivis ning vaadelda samasse piirkonda planeeritavate joonobjektide planeerimist ja mõju ühtse tervikuna. Suurprojektide osas nagu Rail Baltic võiks olla riigil kindel suund, et projektide negatiivne mõju pöörata piirkonna arenguks. Raudtee planeerimisel tuleks arvestada ka regionaalset mõõdet, mis tooks raudtee ääres elavatele inimestele kasu. Harjumaal paikneb üks trassialternatiividest Tallinna ringtee ääres. See loob võimaluse ühendada tulevikus olemasolevad raudteekoridorid: ühelt poolt Viimsi, Muuga, Loo ja Lagedi ning teiselt poolt Paldiski, Keila ja Saue. Uue raudteelõigu äärde aga jääksid sellised peatused nagu Jüri, Kiili, Saku, Tänassilma. Sünniks Tallinna ringraudtee, mis ristub kõigi Tallinnasse suunduvate liinidega. Ühtse piletisüsteemi kaudu saaks Harjumaal tulevikus reisida Tallinna läbimata. Ühiskoridor looks ka eeldused tööjõu liikumisele Harjumaa erinevate tõmbekeskuste ning Tallinna ja selle lähiümbruses olevate logistika- ja tööstusparkide vahel.

Osta ja müü masinaid maailma suurimas rasketehnika portaalis!

Vaata www.mascus.ee ja küsi lisainfot!


Rail Balticu nutikas trassivalik võiks tuua Harjumaale arenguhüppe TEET SAAREPERA ETTEVÕTJA, RRK LOGISTIKAPARGID

M

eie ettevõte tegeleb tootmis- ja laopindade üürileandmisega üle Eesti, aga põhiliselt Tallinna ümbruses. Üüritavat katusealust pinda on kokku 20 jalgpallistaadioni jagu. Harjumaal asuvate tööstusja logistikaparkide kõige suuremaks probleemiks ja arengupiduriks on täna odavama tööjõu kohaletoomine suurtelt elamualadelt nagu Lasnamäe, Maardu ja ümber Tallinna asetsevad satelliitlinnad. Tööjõud liigub enamasti läbi kesklinna, mis on väga ajakulukas. Rail Balticu nutikas trassivalik annaks ülimalt head eeldused kogu Tallinna ja Harjumaa transpordisüsteemi efektiivsemaks muutmiseks ning võiks olla arenguhüppeks kogu Harjumaa arengule. Täna on ühe trassialternatiivina soovitatud trassikoridori kaheks jagunemist enne Tallinna. Rail Balticu kiirrongid suunduksid otse läbi Männiku Ülemistele loodavasse kiirrongiterminali. Kaubarongid seevastu Sakust Muuga sadamani Tallinna ringtee joonel. Nimetatud lahendus võimaldaks luua eeldused Tallinna ringraudtee kohaldamiseks kohalikuks raudteeliikluseks ja muudaks Tallinna lähiümbruses paiknevatesse tööstusparkidesse tööjõu igapäevase liikumise mugavaks. Rail Balticu harudest tekkinud poolsõõri kaks haru on võimalik edaspidi ühendada raudteelõiguga, mis valdavalt paigutuks Lasnamäe kanalisse planeeritud kiirtrammiliini alale ning läbiks Lasnamäe karjääri ja kulgeks üle Peterburi tee Ülemisteni. Hinnangu36

Muuga

MUUGA KAUBATERMINAL

Loo

Tallinn REISITERMINAL

täiendav raudtee kohalikuks liikluseks

LENNUJAAM

Lagedi

Nõmme Tallinn RB eelistatud trass

Jüri

elamuala tööstusala Saku

liselt jääks tekkiva Tallinna ringraudtee haardeulatusse umbes 180 tuhat inimest, nendest 115 tuhat inimest Lasnamäel. Samuti saaks tekkinud ringraudtee ühendada ida poolt Muuga sadamasse viiva Rail Balticu lõigu kaudu Maardu keskusega linna üldplaneeringus trammitee jaoks reserveeritud trassil. Kokku kataks Muuga ja Maardu ühendamine ringraudteega veel 20 000 inimest ning antud lahendus saaks täielikult asendada Maardu ja Lasnamäe ühendamiseks plaanitud Tallinna kiirtrammi. Täiendavate lisaharude loomine tekitaks ühenduse kiirraudtee reisiterminali, Tallinna trammiteevõrgu, lennujaama, Muuga sadama, elamualade ja Tallinna ringtee ääres arenevate tööstusalade vahel ühtekokku umbes 200 000 inimesele. Ühendus kesklinna ja reisisada-

maga oleks tagatud praegu rajatava trammiliini ning praegu kasutuses olevate Ülemistel peatuvate Balti jaama suunduvate rongidega. Teoreetiliselt saaks Muuga sadamasse viivale raudteelõigule ühendada tulevikus ka pidevalt suureneva rahvaarvuga Viimsi 18 000 inimest. Selleks peaks Maardust Miiduranna sadamasse viiva olemasoleva vähekasutatud raudteelõigu ümber ehitama linnalähirongidele sobivaks. Keila ja Saue ühendamine Tallinna ringraudteega haaraks veel 15-20 000 inimest. Läbi Tallinna kulgevatele piiratud mahuga raudteevedude tõttu on täna takistatud ka Paldiski sadamate ja ettevõtete areng. Tallinna ringteele planeeritav Rail Balticu trass annaks tulevikuprojektide toel võimaluse ühendada samasse koridori Paldiski sadam.


IT'S

RUNNING

WELL

Meie näitame vihmale teed, kuhu voolata

TSIVIILEHITUS

MAASTIKUEHITUS

INFILTRATSIOON

SPORDIRAJATISED

FASERFIX®

RECYFIX®

DRAINFIX®

SPORTFIX®

Hauraton toodete müük Laod TALLINN Jüri Tehnopark Tiigi 28/Kesk tee 23a Aaviku küla Rae vald Harjumaa TARTU Ilmatsalu 3j Sinear OÜ | e-post: hauraton@sinear.ee | Mob.: 52 023 68

Peatöövõtt, üldehitus, insenervõrkude ehitus, tänavakivide paigaldamine Sinear OÜ | e-post: ehitus@sinear.ee | Mob.: 50 332 14

www.sinear.ee www.hauraton.com


Ehita puidust kasvõi kõrghoone Euroopasse kerkib puithooneid, mis oma energiasäästlikkuse ja arhitektuurse lahendusega võiks inspireerida ka Eesti tellijat. HENRIK VÄLJA, Eesti Metsa -ja Puidutööstuse Liit

Elu- ja ärihoone Badenerstraßel, Zürich, Šveits. Esimene 2000-vati ühiskonna nõudeid järgiv hoone Šveitsis. Korteritele mõeldud korrused on ehitatud täielikult puitmaterjalidest. Puitmaterjalide kasutamisega vähendati esmast elektritarbimist. Hoone on valminud 2010. aastal. Foto: pool Architekten, Giuseppe Micciche

Alex Monroe juveelipood, London, Suurbritannia. Londonis asuval Bermond-sey tänaval, keset kaitse all olevat miljööväärtuslikku piirkonda, asub traditsiooniline poehoone, mille peale paigutati tsingitud kattega puitkonstruktsioonidel lisakorrused. Uutes ruumides asuvad disainistuudiod, kontorid ja konverentsiruumid. Hoone harmoniseerub suurepäraselt ümbritseva ajaloolise keskkonnaga. Hoone on valminud 2013. aastal. Foto: KLHUK

Bebelalle, Hamburg, Saksamaa. Ridaelamu juurdeehitus on loodud tehases toodetud puitkarkasselementidest. Juurdeehitusega kahekordistati elupind ja vähendati poole võrra regulaarset süsihappegaasi heitmete kogust. Lahendus demonstreerib puidu sobivust olemasolevate hoonete energiatõhusamaks muutmisel. Hoone on valminud 2010. aastal. Foto: © blauraum Architekten, Dominik Reipka

39


Korterelamu Johann-Böhmi tänaval, Kapfenberg, Austria. 40 aasta vanune hoone on renoveeritud vastavalt plussenergiahoone nõuetele. Renoveerimisel on kasutatud tehases toodetud liimpuidust väga hea soojapidavusega fassaadimooduleid, siin integreeriti nii päikeseenergia sidumise tehnoloogiad kui ka passiivmaja standardile vastavad aknad. Hoone on valminud 2013. aastal. Foto: Thomas Raggam

Polo Tecnologico, Reggio Emilia, Itaalia. Hüljatud tööstuskompleksi uuskasutus ja elule äratamine. Hoone välisilmet muutmata on puitelementidega täiustatud interjöör läbinud uuestisünni. Hoone on koduks tehnoloogiakeskusele, kus asuvad ülikooli- ja teadusasutused. Valminud 2013. aastal. Foto: promolegno, Schulte

Korterelamu Via Cenni, Milaano, Itaalia. Via Cenni on hetkel Euroopa suurim ristkihtpuidust korterelamu. Neli omavahel ühendatud üheksakorruselist hoonet demonstreerivad puidu kui ehitusmaterjali kasutamise potentsiaali ka mastaapsete hoonete juures. Hoone on valminud 2013. aastal. Foto: promolegno, Gaia Cambiaggi

40


Puit- ja puitalumiiniumaknad Kaheraamsed aknad Sise- ja välisuksed EI-30 sile- ja tahveluksed Rekman OĂœ | Paneeli 4, 11415 Tallinn Telefon: +372 601 45 51, +372 601 45 52 | Faks: +372 601 45 59 E-mail: rekman@rekman.com | www.rekman.ee


Korteriühistute Liit kutsub koolitustele MULLU KORRALDAS EKÜL Eestis üle saja kahekümne ürituse. 4000 ühistujuhti said osa pikematest koolitustest, ümarlaudadest, info -ja teabepäevadest, foorumitest ning konverentsidest. “Edukalt käivitasime ka korteriühistu juhi e-õppe kursuse, millega jätkame ka tänavu,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Liit kutsub osa võtma ka 8. mail toimuvast Eesti Korteriühistute Liidu õigusteabepäevast, mille teemaks on kahjunõuded korteriühistus. Teabepäeva raames toimub kaks loengut: esimene neist keskendub korteriomandi valdamise ja haldamisega seonduvate kahju hüvi-

TALLINNAS Artelli 8, 10621 Tallinn Tel 656 7018, faks 656 7617 Mobiil 521 1794, 5332 2231 E-post: info@haklift.ee

TARTUS Tähe 127, 50113 Tartu Tel 736 7149, faks 735 6083 Mobiil 506 6421, 512 0511 E-post: tartu@haklift.ee

tamise nõuetele. Lektoriks on Tallinna Riigikohtu kohtunik Tambet Tampuu. Loeng on ülesehitatud riigikohtu praktikatele, andes ülevaate, kuidas reaalselt korteriomandi valdamise ja haldamisega seonduvaid kahju hüvitamise nõudeid käsitletakse. Teise loengu raames antakse ülevaade olulisematest korteriühistuid puudutavatest muudatustest, mis tulenevad märtsikuu alguses välja kuulutatud uue korteriomandi -ja korteriühistuseadusest. Muuhulgas saab teada, millal need muudatused jõustuvad. Lektoriks on Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, jurist Urmas Mardi. Täpsem info: www.ekyl.ee

KAVA

Kahjunõuded korteriühistus, 8. mail kell 10 – 16 Hotel Euroopas 10.00 - 11.30 Korteriomandi valdamise ja haldamisega seonduvad kahju hüvitamise nõuded. Lektor: Tambet Tampuu, Tallinna Riigikohtu kohtunik 11.30–11.45 Paus 11.45–13.15 Loeng jätkub 13.15–14.00 Lõuna 14.00–16.00 Olulisemad muudatused korteriomandi -ja korteriühistuseaduses. Lektor: Urmas Mardi, EKÜL juhatuse liige, jurist Vajalik enne registreeruda: koolitus@ekyl.ee


3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty


Uue põlvkonna katuseaknad! • Rohkem valgust • Energiasäästlik • Stiilne disain

Tööriistade ja kinnitusvahendite müük, rent, liising, remont

Sinu ettevõtte varustajad üle Eesti on:

Aasta KATUS selgumas

Põhja-Eesti piirkond Kristjan Kiil 550 0622 kristjan@varustaja24.ee Põhja- ja Kesk-Eesti piirkond Stanislav Dorosh 5551 2022 stanislav@varustaja24.ee Lõuna-Eesti piirkond Elvis Lillevälja 550 0623 elvis@varustaja24.ee Ida-Eesti piirkond Toomas Vammus 5551 2024 toomas@varustaja24.ee Lääne-Eesti piirkond Kristo Küdorf 550 0624 kristo@varustaja24.ee

Eesti Katuse-ja Fassaadimeistrite Liidu konkursi “Aasta katus 2013” võitja selgub messil Eesti Ehitab. Põnevaid töid oli valikus nii viilkatuste kui lamekatuste kategoorias.

www.varustaja24.ee

TEKST: LIIVI TAMM PILDID: KATUSE-JA FASSADIMEISTRITE LIIT


Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus. Efektse kujuga lamekatust katab murukatus. Ehitas Maleko AS, hoone arhitektid: Salto AB OÜ

Eramu Püünsis. OÜ Projekt ja Konsultatsioonid ehitatud kivikatusel on kasutatud Monieri antiikkivi. Silma paitavad korrektselt tehtud kaldeharjad ja neelukohad. Rohkete vintskappide ehitamine pakkus ehitajale väljakutset.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Katust katab Wienerbergeri Vauban keraamiline katusekivi, mida on harjade peal kombineeritud plekiga. Harjakive pole kasutatud. Siledate väikeste plaadikestena laotuv katusekivi on Eestis erandlik. Kokkuvõttes on tegu tehniliselt päris keerulise, ent õnnestunud lahendusega. Katuse ehitas RCC Katusetööd. (Hoone arhitektid Kavakava).

Vanemuine. Väikese Maja katust katab sile kivi, mis sobib juugendstiilis hoonega. Maja mansardkatusel pakkusid ehitaja Liiwimaa Katusemeister OÜle väljakutset väikesed vintskapid, samuti tuli paigaldada kalde all harjakive, lahendada keerulisi kolmnurki. Hoone renoveerimisprojekti arhitekt Raul Vaiksoo.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla. OÜ Katusetööd ehitatud lamekatus pakkus rohkelt väljakutseid: sööklaploki peal peab vajadusel saama liikuda ka veoauto. Niiskete ruumide tõttu ei saanud kasutada tavapärast pööratud katuselahendust ja seepärast on aluskonstruktsioonile kolmekordse hüdroisolatsiooni alla paigaldatud 50 mm suure koormustaluvusega vahtklaasikiht, mis on Eestis haruldane. Sellele ehitati XPS soojustusega pööratud katus, mis kaeti haljastuse tarvis kärgkividega. (Hoone arhitekt Arhitektuuribüroo Pluss OÜ).

49


Rataskaevu 9. Valtsplekist katuse ehitaja on Kindel Katus OÜ pidi lahendama keerukaid sõlmi. Osaliselt tuli näiteks töid teha lumega, samuti oli ehituspuuseppadele väljakutseks sarikate seisund. Eisma sadam. Titaantsingist katuse ehitas OÜ Valtskatus. Selleks tuli lahendada hoone erineva kõrgusega vintskapid. Enamus plekitöid tehti sõlm sõlme haaval platsil. Hoone arhitekt Indrek Allmann.

Rahvuslik laastukatus. Sellise katuse ning fassaadi leiab Tallinnas asuvalt aiamajalt. Efektsete kumerate pindade loomiseks sobisid hästi haavalaastud, kus see pehme materjal lubas luua vajalikke kaldeid. Ehitaja: Puitkatused OÜ.

50

Rahvuslik kimmkatus. Saaremaal tegutsev Puitkatused OÜ on ASi Hoolekandeteenused tellitud peremaja katust ja fassaadi katvate kimmide tootjaks ning ühtlasi ehitajaks. Kimmidele tooni andmiseks on kasutatud tõrvaõli. Arhitekt Jürgen Lepper.


Uue põlvkonna katuseaknad on kohal! • Rohkem valgust • Energiasäästlik • Stiilne disain


Kuidas ja millega KÜTTA? Eramaja renoveerides või uut ehitades tuleb varem või hiljem langetada otsus, millist soojusallikat maja kütmiseks kasutada. Erinevaid kütteallikaid, nende ehitus- ja kasutuskulusid tutvustab kütte- ja ventilatsiooniinsener Siret Trei.

A B C D E F

TEKST: KADRI TAMM

ENERGIAMÄRGIS

Kütteallika valikut peaks alustama elamu välispiirete soojapidavuse hindamisega. Mida soojapidavam maja, seda väiksemad on hilisemad kulutused hoone kütmiseks. Soojusallikat valides peaks vaatama laiemat pilti, mõeldes läbi kogu maja renoveerimise etapid ning alustama välispiirete soojustamisest. Kindlasti ei tohiks unustada ka hoone ventilatsiooni: kui maja on hästi soojustatud, kuid pole mõeldud õhuvahetuse peale, muutub sisekliima kiiresti ebamugavaks, tulemuseks on terviseprobleemid ning niiskuskahjustused hoone konstruktsioonides.

Energiamärgis näitab hoone energiatarbimise mahtu - hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile ning valgustusele kuluva energia hulka. Mida kõrgema energiamärgise klassi hoone saab (A-G), seda väiksemaid küttearveid on oodata. Seega aitab energiamärgis korteri soetajal ennustada, millised hakkavad olema elektri- ja soojaarved. Hoone projekteerimisel kalkuleeritakse hoone energiamärgise arvutuslik väärtus, kuid paari aasta möödudes mõõdetakse hoone reaalse energiatarbimise baasil nö. reaalne energiamärgis. Korterit või hoonet müües või üürides on energiamärgise esitamine kohustuslik, kui ostja või üürilevõtja seda soovib. Üle 500 m² suurustele hoonetele on energiamärgis kohustuslik.

SOETAMISHIND elekter õhk-õhk soojuspump katlad õhk-vesi soojuspump maasoojuspump

EKSPLUATATSIOON maasoojuspump katel õhk-vesi soojuspump õhk-õhk soojuspump elekter

odavam

kallim odavam

kallim

52

Soojaallika valik eeldab põhjalikku kaardistust ELEKTRIKÜTE: väike alginvesteeringuvajadus, saadaval on väga erineva suuruse, disaini ja võimsusega radiaatoreid. Suureks miinuseks on kõrge ekspluatatsioonikulu. PELLETI-, PUIDUKATLAD: tänapäevased süsteemid on suures osas automatiseeritud ning lisaks küttevajaduse katmisele saab soojaks ka majapidamises vajamineva vee. Kütteallikas sobib ühendamiseks nii radiaatorite kui

G vesipõrandaküttega. SOOJUSPUMBAD: Õhk-õhk soojuspump: investeeringu maksumus on suhteliselt väike, kuid kasutamisel tuleb arvestada, et õhkõhk soojuspumbad kuivatavad õhku ning teevad töötamisel müra. Sobib eelkõige elamutesse, kus kütta on vaja üksikuid ruume ning liigse õhu kuivuse vältimiseks on soojuskoormus alla 10 W/m2 kohta. Samuti on õhk-õhk soojuspumbad suurte miinuskraadide juures ebaefektiivsed, mis tähendab elektriga küttevajaduse katmist. Õhk-vesi soojuspump: erinevalt õhk-õhk soojuspumbast on võimalik soojuspumba paigutamine tehnoruumi, mistõttu ei kaasne müra eluruumis ning soojaks saab ka majapidamises vajamineva tarbevee. Sarnaselt õhk-õhk soojuspumbaga on õhk-vesi soojuspumba kasutegur suurte miinuskraadide juures väike. Maasoojuspump: paigaldamiseks on vaja sobiva pindalaga maatüki, veekogu või puuraugu olemasolu. Maasoojuspumbal baseeruv süsteem katab aastaringselt soodsa kasuteguriga hoone kütte- ja tarbevee vajaduse. Mida madalama pealevoolu temperatuuriga on küttesüsteem, seda efektiivsemalt on soojuspumbad võimelised töötama. Sobilikud on suure pinnaga küttesüsteemid, näiteks põrandaküte.


PolarSol päikeseküttekomplektid SAUNAKOMPLEKT

päikesepatarei päikesekollektor

külm vesi

mahuti

TARBEVESI

tsirkulatsioonipump CP2

PolarSol Suvila komplekt on lihtsalt paigaldatav väike süsteem vee soojendamiseks. Soojendatud vesi toodetakse otse päikesekollektoris ja süsteem ei vaja eraldi soojusvaheteid. Sooja vett võib koguda suvalisse mahutisse. Maja komplekti toiteallikaks on 16 W päikesepaneel, seega sobib ta kasutamiseks ka elektrivarustuseta piirkondades. Süsteem toimib tänu kontrollerile automaatselt. 1m2 kollektoriga komplekt suudab toota suvel 50 – 100 liitrit sooja vett (50 kraadi) päevas. Komplekti kuulub: päikesekollektor (1-4m2), 16W päikesepaneel, tsirkulatsioonipump, kontroller, 2 temperatuuriandurit

HIND ALATES 800.-

kuum

vesi PolarSol saunakomplekt on lihtne süsteem sooja päikesekollektor tarbevee tootmiseks. Kerise taha või kerise kohale lakke paigaldatakse roostevabast terasest soojusvaheti, mis soojendab vett vastavalt juhtplokis talletatud seadetele.Ülekuumenemine soojusvahetit ei kahjusta. Sooja vett võib koguda suvalisse mahutisse. Mahuti täitmine on võimalik lahendada manuaalselt või tsirkulatsioonipump lisapumba abil automaatselt. Komplekti kuulub: soojusvaheti, tsirkulatsioonipump, kontroller, 2 temperatuuriandurit

kuum vesi

tsirkulatsioonipump CP1

päikesepatarei

BASSEINIKOMPLEKT

HIND ALATES 600.päikesepatarei kuum vesi mahuti päikesekollektor

tsirkulatsioonipump CP2 külm vesi

bassein

tsirkulatsioonipump CP1

PolarSol basseinikomplektiga saab kütta nii välikui ka sisebasseini. Suveperioodiks võib süsteemi ühendada basseinivee soojendamiseks otse, pikemaajalisel kasutamisel tuleks kasutada süsteemis soojusülekande vedelikku ja soojusvahetit. 1m2 kollektoriga süsteem suudab suvel soojendada ca 3m3 vett temperatuurini 25 kraadi C kolme tunniga. Iga komplekt koostatakse vastavalt basseini mahule ja kliendi vajadustele. Komplekti kuulub: päikesekollektor (4-20m2), tsirkulatsioonipump (vajadusel), kontroller (vajadusel), 2 temperatuuriandurit (vajadusel), veefilter (vajadusel)

HIND ALATES 2399.-

Pakume PolarSol kütte- ja veesoojenduse lahendusi ka elamutele, korrusmajadele ja katlamajadele. Alvari 1, Tallinn, tel: 506 6655, hanset@hanset.ee, www.hanset.ee

NAELA- JA KLAMBRIPÜSTOLID, KRUVIAUTOMAADID, KINNITUSVAHENDID MECHELIN EESTI OÜ, Laki 15, Tallinn, tel. +372 656 3875, senco@senco.ee


Ajaloolise

PUITMAJA

soojustamisel väldi vigu Ajaloolise hoone soojustamisel võivad sobimatud võtted ja materjalid maja kergesti hävitada. See, milliseid materjale ja võtted kasutada vana hoone lisasoojustamisel, sõltub hoone tüübist. TEKST: LIIVI TAMM

MÕNED LAHENDUSED, mis on igati omal kohal uute hoonete ja sõrestikmajade puhul, võivad palkhoonete juures kergesti probleeme põhjustada. „Puitsõrestikmajade puhul toimib ju hästi lahendus, kus on paigaldatud tuuletõkkeplaadid, soojustus, aurutõke, kipsplaat. Samas palkhoonete osas tehakse väga palju ehitusvigasid sarnasel viisil mineraalvillade kasutamisega, eriti esimese korruse vundamendi piirkonnas. Tootjad hoiatavad, et niiskus ei tohi materjali sisse sattuda, rõhutavad aurutõkke paigaldust, ent vana hoone puhul on ideaalne paigaldus mõnikord võimatu,“ lausub SRIKi restaureerijate ühenduse liige Vallo Varik. „Vundamendi lähedal lõpeb asi liigagi sageli ulatuslike seenkahjustustega, seda siis niiskuse ning temperatuurierinevuste koosmõjus. Vanadel majadel ei ole vundamendil hüdroisolatiooni ja seal peab võimaldama niiskuse välja kuivamist.“ Mehe sõnutsi kasutatakse palkmajade lisasoojustamisel ka umbseid materjale, kombineeritakse kilesid, mineraalvilla ning puitu. Auru mitte siduva materjali märgumine viib aga külmasildade ja lõppkokkuvõttes seentele sood54

sa keskkonna tekkimiseni: „Seente eluks on vaja niiskust, sooja ja seisvat õhku ja need tingimused on valesti soojustatud vundamendi juures olemas. Olen näinud liigagi palju selliseid kurbi näiteid ja lammutusele läinud maju.“ Variku kinnitusel tahab palkhoone mõlemas suunas kuivada ning juhul, kui sein renoveerimise käigus ühelt poolt mittehingava materjaliga kaetakse, siis pole niiskusel kuhugi minna: „Seest täiesti umbseks ehitatud maja võib päästa vaid mehaaniline täiskomplektne ventilatsioon …“. Vana maja soojustamisel tehtud vead ilmnevad Variku kinnitusel sageli alles aastate pärast, mil midagi parandada on juba hilja. „Seente peiteaeg võib olla 5-15 aastat, sageli pole ehitusfirmat enam olemaski ja nad ei näe objekte, millega tegelen.“ Variku kinnitusel hästi hooldatud vana maja uisapäisa ümber ehitama ei tasu hakata. „Kui aknad-uksed on korras, maja värvitud ja küttearved mõistlikud, ei ole vaja tormlema hakata,“ on ta kindel. „Võib juhtuda, et mõni tänapäevane materjal osutub konfliktseks. Kindlasti tuleb end kurssi viia probleemidega, mis majatüübiga võivad seonduda. Kindlasti sobib parandamiseks sama lahendus, mida originaalis ehitamisel kasutatud on.

KUI PUIDU NIISKUSESISALDUS ON ALLA

15% LAKKAB SEENTE ELUTEGEVUS

VANA MAJA RENOVEERIJALE Palkmaja puidust sisepinnale sobivad hästi pabertapeet ja paberpapp. Kui maja on väljast korralikult värvitud, on tegemist veetõkkega, mis ei lase konstruktsioonil niiskuda. Linaõlivärv on väga hea veetõke. Kipsplaadi kasutamisel tuleb arvestada, et kahekordne vana maja võib niiskudes ja kuivades liikuda paar sentimeetrit ülesalla. Seega ei sobi kipsplaat kandvaks lahenduseks. Vanadel majadel ei ole vundamendil hüdroisolatsiooni. Kindlasti peab võimaldama niiskuse välja kuivamist.


BETOONPÕRANDAD • DISAINPÕRANDAD

Nüüd Eestis ka õhkpõrandaküttesüsteem

LEGALETT Kindel kvaliteet! E.S.C Engineering Service Construction OÜ

Koidu 13, 71007 Viljandi, GSM 527 7638, telefon/faks 434 7626 info@esc24.ee, www.esc24.ee

SOODA- ja KLAASPRITSITÖÖD • PLASTIK- JA PUITPINDADE PUHASTAMINE • KLAASIST PINDADE PUHASTAMINE • KIVIST JA METALLIST PINDADE PUHASTAMINE • MÖÖBLI JA FASSAADIDE PUHASTAMINE • TÄNAVAKIVIDE PUHASTAMINE • PAATIDE PUHASTAMINE • MÄLESTUSMÄRKIDE PUHASTAMINE • GRAFFITI EEMALDAMINE

SoodaHai OÜ GSM: 566 58 804 E-post: info@soodahai.ee

Üha enam pööravad inimesed tähelepanu taaskasutusele. Soodapritsi ideaalseid omadusi saab kasutada erinevate pindade ja materjalide puhastamisel. Vajadused pindade puhastamiseks on erinevad: vana mööbli restaureerimine, laudise või palkseina puhastamine vanast värvist või lakist, graffiti eemaldus, tulekahju tagajärjel tekkinud tahma eemaldamine jne. Kuna puhastamiseks kasutatakse söögisoodat, siis võib soodapritsi soovitada ka allergiatundlike isikute ruumide puhastamiseks. Soodaga on võimalik puhastada enam-vähem kõike autokerest kuni mootorini välja. Sooda sobib ideaalselt metalli puhastamiseks, sest ei kuumuta puhastatavat pinda nagu liivaprits. Kuna soodaga töödeldes metallipind ei kuumene, siis on võimalik kasutada seda tehnoloogiat tuleohtlike mahutite puhastamisel. Soodapuhastus on õrn, see ei kraabi ega kahjusta töödeldavat pinda nagu liivaprits. Liivapritsiga puhastatud metalli pind tuleb kohe värvida või katta muu viimistlusvahendiga, et metall rooste ei läheks. Soodaga puhastatud pinnale jääb aga õhuke kelme, mis aeglustab rooste teket.

www.soodahai.ee


Vana maja fassaaditööd on paras pähkel TARMO A. ELVISTO SRIK MTÜ JUHATAJA

E

hitusinsenerid soovitavad vana maja fassaadi soojustada, arhitektuuri -ja kultuurispetsialistid arvavad, et see tuleks lihtsalt remontida, korda teha ja vajadusel originaalist kaduma läinud detailegi taastada. Küsimus, kumba lähenemist eelistada, seisab paljude vanade majade omanike ees. Fassaadid tuult pidama Säästva Renoveerimise Infokeskuse MTÜ sai projektis Cool2Bricks osaledes tutvuda üheksa Läänemere-äärse riigi kogemusega. Kõikjal on küsimusele tegelikult sama vastus: tuleb lähtuda konkreetsest hoonest ja piirkonnast, tuleb spetsialistidega konsulteerida. Kokkuvõtvalt võib siiski tõdeda alljärgnevat: välisseinte väline lisasoojustamine on ajalooliste hoonete seisukohalt ebasoo-

vitav lahendus ja kui seda õnnestub õigesti teha, siis reeglina on tegu keeruka ja kalli lahendusega. Ajaloolistest fassaadidest rääkides pean siinjuures silmas eelkõige muinsuskaitsealuseid ja miljööväärtuslikke hooneid. Selliste hoonete ajalooline väärtus saab säilida ja ümbruskonda rikastada ainult siis, kui fassaadid võimalikult ehedalt taastada. Ideaaljuhul annaks laudiste puhul kasutada vana fassaadilauda, viimane tuleb lihtsalt puhastada ja õige värviga üle värvida. Kuid sageli tuleb vana laudis ühel või teisel põhjusel eemaldada ja sellisel juhul algab valik, mida teha edasi. Suuremat efekti annab õhutiheduse tagamine. Seda saab alati teha, ent oluline on tegutseda õigesti. Ajaloolisele hoonele sobivad hästi selleks ette nähtud tuuletõkkekangad, mis peavad olema difuussed ehk rahvakeeli hingavad. Tuuletõkkekanga taha ei kogune niiskust, kuid need peavad tuu-

le ja vee kinni. Korralik ja õigete teipidega teipimine on samuti väga oluline. Tõhus tuuletõkkekangas Tuuletõkkekangaste kasutamisel ei jää aknad auku ning fassaadi kuju ei muutu märgatavalt. Aukuvajuvad aknad ongi üheks vana maja vale renoveerimise tunnuseks. Akende väljapoole toomine ei ole aga lihtne ettevõtmine. Projekti andmetel saab ainuüksi õhutiheduse parandamisega keskmise ajaloolise maja juures saavutada umbes 8% energia kokkuhoidu. Mõnikord ka kordades rohkem. Teiseks oluliseks meetmeks õhutiheduse tagamisel peale tuuletõkke paigaldmise on akende tihendamine. Siin tuleb lahendada ventilatsiooni sissepuhkeõhu küsimus. Linnas miljööaladel leidub väga palju vanu maju, mis on soojustamise nimetuse all muudetud inetuks. Niisugused hooned pole kahjuks ei uued ega vanad.

Päikesepaneelide müük Päikeseküte Päikesepaneelide paigaldus Päikesepaneelide tarvikud Inverterite müük Inverterite paigaldus Led lahendused Led ekraanid Induktsioonlambid

Hoia kokku kallineva elektrienergia ja võrgutasude ning aktsiiside pealt ISE ELEKTRIT SOLAR4YOU OÜ pakub päikesepaneelide süsteemi: • ehituseks konsultatsiooni • projekteerimist • võrguettevõttele dokumentide esitamist • tootlikkuse arvutust • tasuvuse arvutust • päikesepaneelide müüki • inverterite müüki • tarvikute müüki • paigaldust • üleandmiseks dokumentatsiooni

TOOTES!

muud kaubad: • LED ekraanid • Induktsioonlambid • LED lambid 600x600 kontorisse

Küsi pakkumist: Solar4you OÜ / tel. 56 848 145, 680 1271 / info@solar4you.ee / www.solar4you.ee


MAI LÕPUNI ON «KARU KATUSES» AASTA MADALAIMAD HINNAD. % TERASKATUSED OTSE TOOTJALT!

TALLINN Kopli 72 Tallinn 10412 Telefon: 644 6258 GSM: 52 38 965 E-mail: karukatus@karukatus.ee

Soodustuse saamiseks ütle salasõna “KARU”

TARTU Ringtee 25 Tartu 50105 Telefon/fax: 7 349 300 GSM: 55 629 613 E-mail: tartu@karukatus.ee

RAKVERE Rägavere tee 44 Rakvere 44312 Telefon/fax: 32 42 298 GSM: 58 191 711 E-mail: rakvere@karukatus.ee

www.karukatus.ee


VENTILATSIOON: vajalik hoonele, kasulik inimesele

Toimiv õhuvahetus on teema, millele peab senisest rohkem tähelepanu pöörama nii ehitades kui renoveerides. Indrek Raide CoolBricks projekti Eesti projektijuht

Ventilatsioon ehk õhuvahetus siseruumides on vajalik, et juhtida välja ruumis tekkivat ja sinna sattuvat saastunud õhku ning tagada hea sisekliima. Sisekliima parameetrite hulka kuuluvad näiteks temperatuur, õhu (suhteline) niiskus, õhu liikumiskiirus, erinevate saasteainete sisaldus, müra, valgus jne. Eluruumide puhul on neist kõige tunnetatavamad saasteainete konsentratsioon ruumis, ruumiõhu suhteline niiskus, ruu-

mi jõudva õhu temperatuur ja selle liikumise kiirus ning müra. Ebapiisav ventilatsioon tekitab tõsiseid niiskusprobleeme hoonele ning tervisekahjustusi inimesele. Liigse niiskuse kondenseerumine külmadele pindadele loob keskkonna, mis on soodne mädaniku tekkimiseks ja hallituse vohamiseks. See viib konstruktsioonide soojustehnilise seisukorra halvenemiseni, soojusjuhtivuse ja soojuskadude suurenemiseni. Inimese seisukohalt on hallitusseente ja nende eoste näol tegemist tugevate allergeenidega.

EBAPIISAV VENTILATSIOON

OHUKS TERVISELE

Ventilatsioonisüsteemide liigid: plussid ja miinused Loomulik ventilatsioon Loomuliku ventilatsiooni toimimapanevateks jõududeks on tuulest ning sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest tekkivad rõhkude erisused. Kuna mõlemad parameetrid on otseselt sõltuvad väliskliimast ega allu inimesele soovile, võib loomulikku ventilatsioonisüsteemi lugeda kontrollimatu õhuvahetusega süsteemiks. Ainus reguleerimismeetod on ON/OFF lahendus ehk vastavate väljatõmberestide sulgemine ja avamine. Loomuli-

58

ku ventilatsiooni puuduseks on talvine suur energiakadu ja soojemate ilmadega vähene tõmme. Mehaaniline ventilatsioon Mehaanilise ventilatsiooni puhul tagatakse õhu liikumine ventilaatoritega. Mehaaniline ventilatsioon jaguneb omakorda soojustagastusega ning soojustagastita süsteemideks. Soojustagastita ventilatsiooni enimlevinud lahenduseks on see, et hoone köögist ning sanruumi-

dest tõmmatakse niiske saastunud õhk välja ning vajalik värskeõhu juurdevool tagatakse eluruumide seina paigaldatud värskeõhuklappidega. Lahendus võib olla nii korteri- kui hoonepõhine ehk igas korteris on omaette ventilaatorid või on olemasolevatele väljatõmbekanalitele paigaldatud üks ühine ventilaator. Hoonepõhise lahenduse korral juhitakse kogu hoone väljatõmbeõhk ühise kanali kaudu väliskeskkonda. Lahenduse peamiseks eeli-


VÕ R DLUS LOOMULIK VENTILATSIOON

MEHAANILINE VENTILATSIOON Soojustagastusega

Soojustagastuseta

EELISED

Lokaalsed seadmed

Eelsoojendatud sissepuhkeõhk tagab mugavama sisekliima

Õhksoojuspump

Ei tarbi elektrienergiat

Ei vaja sissepuhketorustiku väljaehitamist

Puudub vajadus lisaseadmete kasutamiseks

Võimaldab ventileerimist ainult hoone kasutusajal, mis alandab energiakulu välisõhu kütmisele võrreldes loomuliku ventilatsiooniga

Ei suuda tagada mugava sisekliima nõuetele vastavat sisekliimat

Võimalik paigaldada, kui tsentraalne süsteem ei ole võimalik

Lihtne paigaldada, sest puudub vajadus ventilatsioonikanalite välja ehitamiseks

Jooksvad kulud hoone ventileerimisele kõige väiksemad

Võimaldab tihti kasutada olemasolevaid väljatõmbekanaleid

Väiksemate korterite puhul madalam alginvesteering võrreldes tsentraalsete süsteemidega

Ilmastikutingimuste muutumine ei mõjuta süsteemi tööd ega põhjusta ebamugavust sisekliimas

Madalam alginvesteering võrreldes tsentraalsete süsteemidega

Ventilatsioonikanalite väljaehitamine võib hoone eripärade tõttu olla keeruline

Välistemperatuuril sissepuhkeõhk suurendab oluliselt ruumide ja hoone soojusvajadust, mis võib viib suurema alginvesteeringuni küttesüsteemi rajamisel

Alginvesteeringu mõttes kõige kallim lahendus. Tehtud investeering võrreldes alternatiivsete lahendustega tasub ära/muutub soodsamaks enamasti alates 10 aastasest perioodist. NB! Sõltub väga suuresti hoone eripärast, kasutuskorrast jm.

Toodab soojust vaid siis, kui ventilatsioonisüsteem töötab

Eluruumides asuvad ventilaatorid võivad tekitada probleeme müratasemega

PUUDUSED

Suur sõltuvus väliskliima parameetritest (tuul, välisõhu temperatuur), mistõttu on süsteem suuresti kontrollimatu. Tuulisemate ja külmemate ilmade korral on hoone oluliselt üleventileeritud

KASUTUSKOHAD

Tsentraalne

Välistemperatuuril sissepuhkeõhk suurendab oluliselt ruumide ja hoone soojusvajadust, mis võib viib suurema alginvesteeringuni küttesüsteemi rajamisel/renoveerimisel

Reaalne kasutegur välisõhu mõju tõttu oluliselt väiksem kui tsentraalsetel süsteemidel

Toodab soojust vaid siis, kui ventilatsioonisüsteem töötab

Ei ole võimalik tagada vv määruses nr. 63 “Energiatõhususe miininimunõuded” toodud piirväärtusi uute ja renoveeritavate eluhoonete energiatarbimise kohta

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete rõhutõstevõime on väga madal, mistõttu soojustagastuse funktsioon ei toimi suurel osal aastast

Toodab energiat ainult väljatõmmatava õhu ja kompressori jahutamisest saadava soojushulga jagu

Sobib kasutamiseks väikse kasutuskorraga eluruumides piisava õhuvahetuse tagamiseks (piisav puhta õhu juurdevool, niiskuse välja viimine)

Võib osutuda mõistlikuks lahenduseks väiksemates korterites (kuni 2 tuba) või hoonetes, kus ei ole aastaringset aktiivset kasutust. Suuremate korterite/majade korral võib paigaldusmaksumus osutuda sarnaseks tsentraalse soojustagastiga süsteemi omaga ning eelistatum oleks viimane

Kui olemasolev loomuliku ventilatsiooni süsteem toimib hoone ja hoone kasutaja seisukohast piisavalt, siis võiks olemasoleva süsteemi alles hoida. NB! Pidevalt kasutuses olevasas hoones ei suuda loomulik ventilatsioon aastaringselt tagada nõutud sisekliimat

Jooksvate kulude ja saavutatava sisekliima seisukohalt kõige parem lahendus. Kindlasti soovitav kasutada hoonetes, kus toimub aastaringne elutegevus

Hea alternatiiv, kui tsentraalse süsteemi väljaehitus ei ole võimalik/otstarbekas. Lahenduse majandusliku mõistlikkuse eelduseks on hoone piisav soojusvajadus kevad-sügis perioodil ning sooja tarbevee kasutus suveperioodil

59


seks on ventilaatorite puudumine eluruumides. See vähendab müra, kuid samas ei saa ka õhuvahetust korteripõhiselt reguleerida. Soojustagastuseta süsteemi on optimaalne hoida töös just sel määral, et nõutav sisekliima on tagatud. Kasutuseta ruumide ventileerituna hoidmine tõstab aga oluliselt üldist küttekulu. Mehaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemis kasutatakse väljatõmbeõhu soojust ära kas sissepuhkeõhu soojendamiseks või mujal hoone küttesüsteemis (näiteks tarbevee soojendamiseks). Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi on võimalik lahendada nii tsentraalselt kui lokaalselt. Tsentraalse süsteemi korral on hoonel või korteril soojustagastiga tsentraalne sissepuhke-väljatõmbe süsteem, mida juhitakse tsentraalsest ventilatsiooniseadmest tervikuna. Lokaalsed soojustagastiga ventilatsiooniseadmed paigaldadakse eluruumidesse ning need teenindavad ainult konkreetset ruumi. Tsentraalne soojustagastiga ventilatsioonisüsteem Tsentraalse soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi korral ehitatakse sissepuhke- ja väljatõmbetorustik, mis on ühendatud ventilatsiooniagregaadiga. Läbi ventilatsiooniagregaadi reguleeritakse kogu hoone õhuvahetust. Ventilatsiooniseade kasutab väljatõmmatava õhu soojust ära sissepuhkeõhu eelsoojendamiseks. Nii tagatakse, et ruumi jõudev värske õhk vastab soovitud sisekliima parameetritele nii temperatuuri, õhu puhtuse, õhu liikumiskiiruse kui müra osas.

60

Soojustagastiga kohtventilatsiooniseadmed Soojustagastiga kohtventilatsiooniseadmed töötavad põhimõtetelt sarnaselt tsentraalse ventilatsiooniseadmega. Sellisel juhul aga ei ole tarvis välja ehitada sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniõhukanaleid: õhuvahetus toimub otse läbi seadme. Nimetatud seadmeid on suuresti kahte liiki. Esiteks soojussalvestuse põhimõttel töötavad seadmed ning teiseks rekuperatiivsed ehk plaatsoojustagastit kasutavad seadmed. Kirjeldatud ruumiseadmete suurimateks probleemideks on aga seadmete ventilaatorite müra ning väike rõhutõstevõime. Kuna need on aga üksteisest otseselt sõltuvad ehk mida suurem rõhutõstevõime, seda suurem müra, siis on probleemile keeruline lahendust leida ning nende kasutamise sobilikkus eluruumides küsitav. Kohtseadmete kasutusalaks võib kaaluda väiksemaid kortereid või väikese kasutusastmega hooneid, mis ei ole pikematel perioodidel talvekuudel kasutusel. Külmemate ja tuuliste ilmade korral võib kohtseadmete ventilaatoritel tekkida probleeme väliskliimast rõhkude erinevuse ületamisega hoones ja välisõhus, siis langeb oluliselt nende seadmete kasutegur. Kolme-nelja ruumi teenindamiseks vajaminevate seadmete hind võib juba ületada tsentraalse soojustagastusega süsteemi maksumust. Ventilatsioonisoojuspump Ventilatsioonisoojuspumba (väljatõmbeõhu soojuspumba) tööpõhimõte hoone ventileerimisel on täpselt sama kui mehaanilisel tsentraalsel väljatõmbesüsteemil, kuid ruumidest väljatõmmatav õhk jahutatakse soojusvahetis ning saa-

dud soojusenergia kantakse soojuspumptehnoloogiat kasutades üle kütte- või sooja tarbevee süsteemile. Sarnaselt mehaanilise väljatõmbesüsteemiga on ruumidesse sisse puhutav õhk eelsoojendamata: suureneb ruumide ja hoone soojuskoormus ning võib tekkida probleeme tuuletõmbusega. Süsteem sobib alternatiivseks lahenduseks, kui tsentraalse süsteemi välja ehitamine on keerukas või ei ole majanduslikult ratsionaalne, kuid tasub arvestada, et energia tootmine toimub vaid ventilatsioonisüsteemi töötamisel ning energiat toodetakse väljatõmmatava õhu ja kompressori jahutamisest saadava soojushulga jagu. Ventilatsioonisoojuspump kompenseerib talvisel perioodil osaliselt külma välisõhuga ruumide suurenenud küttekoormust ning kevad-sügis perioodil annab soojusenergiat lisaks ruumide küttele ka tarbevee soojendamiseks. Suviti töötab pump ainult tarbevee soojendajana.

Ventilatsioonisoojuspumba süsteem sobib alternatiivseks lahenduseks, kui tsentraalse süsteemi välja ehitamine on keerukas või ei ole majanduslikult ratsionaalne.


Ajalooliste hoonete õhuvahetus

T

Tarmo A. Elvisto SRIK MTÜ juhataja

Säästva Renoveerimise Infokeskus osales projektis Cool2Bricks, mille käigus otsiti lahendusi ajalooliste hoonete energiasäästu ja nende säilitamise vastuolulistele küsimustele.

gamiseks. Lisaks õhu puhtusele on olulised parameetrid ka sobiv niiskus ja temperatuur, mis mõjutavad ka hoone konstruktsioonide olukorda. Lisaks on õhuvahetus vajalik hoones toimivate tehnosüsteemide tarvis (küttesüsteemid, traditsiooniliselt ahjuküte ja teised seadmed). Ei tohi unustada, et soojuse liikumine konstruktsioonides on otseselt seotud ka niiskuse ja vee liikumisega. Kontrollitud niiskusrežiim aitab vältida kondentsvee ja hallituse teket. Kui elada ilma piisava värske õhu juurdepääsuta hoonetes, võib see viia tõsiste kahjustusteni nii inimeste tervise kui hoonete säilimise osas. Seega tuleb vana maja ümber ehitades arvestada, mis muutusi toob see kaasa hoone ventilatsioonile ja siseõhu kvaliteedile. Sageli muudavad olukorra veelgi halvemaks siseruumide remondiks ja sisustuseks kasutatud kunstmaterjalid, millest satub siseõhku lenduvaid ja keemilisi ühendeid.

änapäeval on renoveerimise üks esimesi tehnilisi ülesandeid hoone õhutiheduse saavutamine. Ajaloolise hoone jaoks tähendab see aga enamasti loomuliku õhuvahetuse ventilatsiooni muutumist või lakkamist. Läbimõeldud ventilatsioonisüsteemide rajamine ajaloolisse hoonesse, eriti eluhoonesse on komplitseeritud teema, millest nii arendajad kui korteriomanikud püüavad sageli mööda vaadata. Paljud inimesed arvavad, et vana maja „hingab“ ja ka uued puitaknad tagavad loomuliku ventilatsiooni toimimise, kuid see ei ole alati nii, kuna ajaloolistes hoonetes on toimunud ventileerimine reeglina hoone ebatiheduste ning akende ja uste kaudu. Oluline roll on ka korstnalõõridel ja ventilatsioonilõõridel. Kui püütakse parandada energiatõhusust, muudetakse olemasolevat ventilatsiooni renoveerimistööde käigus enamasti vähemuse suunas. Ventileerimine on vajalik nii inimeste kui hoonete tervise ta-

VAJAD AEDA? …kui kodu saab alguse piirdeaiast… • Tiib- ja liugväravad, automaatikaseadmete müük ja paigaldus • Metall-, betoon- ja puitpiirdeaia elementide valmistamine • Piirdeaedade ehitus, projekteerimine • Pressbetoonist soklid ja postid tk

13 14

!

Kohtumiseni ehitusmessil EESTI EHITAB 2014

mu ge st

a

ta o as

Allika tee 16, Alliku, Saue vald 76403, tel 655 2713, faks 655 2719, eritex@eritex.ee, www.eritex.ee

61


DANTHERM'i ventilatsiooniseadmed madalenergia- ja passiivmajadele

Peamised eelised • nõudluspõhine juhtimine, sisseehitatud niiskusandur • soojustagastus kuni 95% • heakskiidetud passiivmajades kasutamiseks • väikese energiatarbega EC-mootorid • soojustagastist möödaviik • soojusvaheti jäätumiskaitse funktsioon • madal müratase • rõhu mõõteotsikud õhuhulkade reguleerimiseks • juhtmevaba kaugjuhtimispult (lisa) • HCV mudelid sobivad 60x60 kapimoodulisse

HVC - vertikaalne ventilatsiooniseade.

HCH - horisontaalne ventilatsiooniseade, mille võib paigaldada ka kütmata ruumi

EB THERM OÜ Pärnu mnt. 160g, Tallinn tel. 6558319 ebtherm@ebtherm.ee www.ebtherm.ee

EB THERM OÜ asukoht messil: D-hall, stend D-31


XPS plaat Ehitusplaat märgade ruumide ehitamiseks

vaheseinad | töötasapinnad | riiulid dušikabiinid | kaarjad pinnad

www.mira.ee

nutikad lahendused


Eriline ja põnev

KOOL

Viljandisse koguneb põnevat arhitektuuri: Salto AB ideelahendus liitis muinsuskaitsealuse Valuoja koolimaja maastikku sulanduva uue koolihoonega. Sündis Viljandi Gümnaasumi hoonekompleks. TEKST: LIIVI TAMM PILDID: SALTO AB

ARHITEKTID MAARJA KASK ning Andro Mänd tutvustavad Viljandi Gümnaasiumi sünni -ja saamislugu. Mida tuli arvesse võtta Viljandi Gümnaasiumi projekti loomisel? Maarja: Arhitektuurse lahenduse juures on arvestatud Viljandi reljeefse maastiku ja sealsete ajaloo-

64

liste hoonetega. Olulised tegurid on vertikaalse teljena toimiv vana Valuoja koolimaja ning paisjärve kalda tugev horisontaalne joon. Uus ja vana hoone on vaadeldavad nii eraldiseisvatena kui ka omavahelises sümbioosis. Andro: Vana maja on edev ja dekoorirohke, uus tasakaalustab seda minimalistlikuma joonega. Maarja: Siselahendus on veidi ebatraditsiooniline, sest tekitasime võimalikult palju avatud ruumi ja vältisime maksimaalselt ko-

ridore. Tavaliselt asuvad söökla, kohvik ja raamatukogu eraldi, Viljandi Gümnaasiumis on aga tegu avatud lahendusega, mis lisab avalikku pinda. Tänapäeva raamatukogu funktsioonid ning ülesehitus on muutunud võrreldes sellega, mis nad olid paarkümmend aastat tagasi ja ka söökla ei meenuta enam veneaegse stereotüübiga ruumi. Alumise korruse avalik ruum on oma olemuselt pigem elutuba. Hoone mahud muutusid alguses plaanituga võrreldes päris palju? Maarja: Olime juba konkursile tööd esitades arvestanud, et maja peab võib-olla muutma suuremaks või väiksemaks. Seda juhtub väga paljude projektidega: näiteks Maanteemuuseum tuli kolmandi-


Laserid.ee Laser ProLine LPL103

Viljandi Gümnaasium.

- 2 lasersektorit ehk "ristlaser" - horisontaal ja vertikaal - täpsus 3.33mm/10m Hind 85€, - põrutus-, koos niiskus- ja vastuvõtjaga tolmukindel 119€ - töötemperatuur -18° kuni +50° - soovitatav max töömaa 25m Komplektis: universaalne konsool, märklaud, kott

Laser ProLine ELPL106

MÕELDUD, SAAB

MAHTU MUUTA KA NII, ET PÕHIIDEE EI KANNATA.

ku võrra suurem, Pärnu Loodusmaja puhul tuli projekti lõpus üks korrus maha võtta. Ka Viljandi Gümnaasiumi lähteülesanne muutus eelprojekti käigus kolmandiku võrra. Milliste piirangutega pidite arvestama? Maarja: Palju oli muinsuskaitselisi piiranguid, tuli mõelda, kuidas uut ja vana siduda, millised oleksid sobilikud kõrgused. Andro: Hoone juures kasutatud materjalide valik oli kahjuks üsna piiratud ja Riigi Kinnisvara AS-i poolt reglementeeritud. Maarja: Algmõte eskiisprojektis oli see, et kokku saaksid betoonist seinad ning puitpõrand. Soe tundlik puidupind moodustas meie nägemuses eraldi maastiku. Paraku oli tellija soov, et me

lähtuksime Riigi Kinnisvara ASi koostatud ruumikaardist, mille kohaselt saime kasutada ainult odavaid PVC-materjale. Arutelud ning vaidlused materjalide valiku üle kestsid mitu kuud. Kompromissina sai avalikes ruumides kasutatud hallikas-pruuni EPO liivmassi, klassides tuli kasutada PVC-d. Andro: Sellest on kahju, et RKAS ruumikaartides on koolide puhul nii kitsas valik ja erandi tegemise vastutust ei taheta võtta. Samas julgen väita, et puit ei ole kuidagi halvem või ebakvaliteetsem materjal. Maarja: Ametnike kiindumus teatud materjalide vastu on üsnagi nõutuks tegev. Kulub ju iga materjal ja kui puit kulub, siis ta kulub väärikalt, mida ei saa väita kulunud PVC kohta.

Komplektis: universaalne konsool, märklaud, kott

Laser ProLine SPL200 - iseloodiv horisontaal, vertikaal ja täisnurk - nähtava kiirega laserid (alla, ülesse ja pöörlev) - manuaalne kalde võimalus - täpsus 1mm/10m - töömaa 400m - puldi töömaa 30m - töötemperatuur -10°C kuni +40°C - toide akud - tööaeg akudega ca 24h - tolmu-, vee- ja põrutuskindel Komplektis: laserkiire vastuvõtja, pult, akud, laadija, märklaud, seinakonsool, laserprillid ja kohver

Hind 399€

KUI ASI ON HÄSTI LÄBI

- 5 laserkiirt ja 2 lasersektorit ehk "ristlaser" - täisnurk - horisontaal ja vertikaal Hind 165€, - põrutus-, koos niiskus- ja tolmukindel vastuvõtjaga 199€ - täpsus 3mm/10m (jooned) 4mm/10m (täpid) 6mm/10m (täpp alla) - soovitatav max töömaa ca 30m (laserkiire vastuvõtjaga 100m)

Proline Laserid OÜ Tel: 566 899 86

Laserid.ee


Miks arhitektuurikonkursse kardetakse? Maarja: Üks tellijate hirme on, et arhitekti visiooni on pärast väga raske muuta. Tegelikult tekibki sageli arusaam vajadustest ja võimalustest alles siis, kui eskiis on valmis ja kokkupandud ruumitabel silme ees. Konkurssi ei peaks kartma. Andro: Kui asi on hästi läbi mõeldud, saab mahtu muuta ka nii, et põhiidee ei kannata. Viljandi Gümnaasiumi puhul jäi peale kärpeid arhitektuurne lahendus siiski paika. Maarja: Õige ei ole ka suhtumine, et arhitektuurikonkursse ei saa teha, kuna need võtvat aega. Hooneid ehitatakse aastakümneteks, seega väikene mõttepaus parima lahenduse saamiseks on igati omal kohal. Kas jäite Viljandi Gümnaasiumis tulemusega rahule? Maarja: Mina vaatleksin rahulolu hoopis kasutaja seisukohast: oluline on see, kuidas meie loodud ruum tööle hakkab. Viljandi puhul tundub, et õpilased on avatud ruumi idee väga hästi omaks ning ka kasutusele võtnud.

7

ÕPPESUUNA vahel

saavad valida Viljandi Gümnaasiumi õpilased. 66

Salto AB SALTO AB on 2004. aastal asutatud arhitektuuribüroo. Kaaluka osa Salto senisest loomingust moodustavad avaliku funktsiooniga ruumid: koolimajad, kultuurikeskused, aga ka installatiivsed ruumiobjektid, mis on enamasti alguse saanud arhitektuurivõistlusel osalemisest. Installatiivset laadi ruumiobjektidest on enim tähelepanu pälvinud näiteks NO99 Põhuteater, Gaasitoru Veneetsia arhitektuuribiennaalil, Fast Track Archstoyanie festivalil. Püsivatest ehitistest väärivad esile tõstmist Viljandi Gümnaasium, Balti Filmi- ja Meediakolledž, Eesti Maanteemuuseum ja Sõmeru keskusehoone. Kollektiivse loomingu oluliseks väljundiks on Saltole ka õppejõutöö Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas. Salto juhtivarhitektid Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke usuvad, et inimkeskne ja kasutajasõbralik ruum on midagi enamat kui peavari argitoimetustele. Ruumides peab olema nii mängulisust kui reserveeritust, vastavalt vajadusele, vastavalt sobivusele.

Fakte Viljandi Gümnaasium on kui sümbioos olevikust ja minevikust – vana ajalooline koolihoone harmoneerumas uuega. Arhitektuurne lahendus arvestab krundi eripäraga. Olemasolev majaosa säilitati võimalikult algupäraselt lähtudes kontseptuaalselt 1920. aastatel loodud Wolffeldti ja Nürnbergi koolihoone projektist. Siin asuvad abipinnad, klassid, kabinetid. Uue hoone avarale aatriumi alale kavandati puhkeruumid, raamatukogu-lugemissaal, kohvik-söökla. Trepid ja astmestikud lahendati puhkealana.


Kiirus, kõrgus, kaugus... laseriga Kvaliteetsete mõõteriistade müük, hooldus, remont, rent, koolitus; aastast 1998.

Universaalne lasernivelliir UL633 Laser UL633 on Trimble premiumklassi kõige universaalsem lasernivelliir, millega saab mõõdistada horisontaale, vertikaale, täisnurki ja kaldeid. Seade on kasutatav ka torulaserina. Laseri täpsust korrigeerib temperatuuriandur. Väga suur töömaa ja täpsus, ilmastiku ja põrutuskindlus, suhteliselt laia vastuvõtualaga laserkiire vastuvõtja, mis näitab laserkiire asukohta millimeetrites, laserpunkti automaatne leidmine jms teevad laserist UL633 parima ja universaalseima lasernivelliiri nii sise- kui välistingimustesse. Vastuvõtjat HL750 on võimalik ühendada monitoriks raadio teel teise HL750-ga. Näiteks, et kopamees näeks mida latimees teeb. Lisaks omab UL633 mitmeid vajalikke funktsioone nagu telje automaatne määramine, olemasoleva kalde mõõtmine jne. Põrutuskindel 1m kõrguselt betoonile. Supergarantii 5 aastat.

Universaalne laserkiire „Ristlaser” LT56 vastuvõtja DR400 DigiRod 400 on

Uue hoone aatriumis on palju avatud ruumi ja ei mingeid koridore.

TRIMBLE uus toode, kus ühendatud laserkiire vastuvõtja ja laser kaugusmõõtur. Tulemuseks laserkiire vastuvõtja, mida kasutatakse ilma latita. Mõõtetulemus on palju täpsem kui latiga mõõtes, kuna kaugusmõõturis on kalde andur ka seadet viltu hoides saab täpse kõrguse maapinnast. Soovi korral saab DR400 kasutada nii kaugusmõõturina kui ka tavalise laserkiire vastuvõtjana, mis näitab laseri asukohta millimeetrites.

3 lasertasapinda, mis moodustavad 5 laser-risti. Oma klassi eredaim laserkiir ja parim täpsus. Võimas liitiumioonaku võimaldab töötada laseriga nädal aega. Seade on tolmuja ilmastikukindel. Õues töötamiseks on saadaval komplekt koos laserkiire vastuvõtjaga.

Põrutuskindel 1m kõrguselt betoonile. Limiteeritud garantii 3 aastat.

Markato MK OÜ Spectra Precision on Trimble laserite kaubamärk

Pärnu mnt 102, TALLINN Tel: 56 51 247, 56 51 240, 65 49 470

Trimble - Nr 1 tegija oma valdkonnas

www.markato.ee


Põrandajahutus on hääletu ja tuuletõmbevaba Kui põrandaküte ja põrandajahutus on liidetud üheks süsteemiks, saab ruumi vajadust mööda nii kütta kui jahutada. JÜRI PÜSS UPONOR EESTI TEHNILINE TUGI

JÄRJEST SELGEMAKS saab asjaolu, et madalenergia- ja passiivmajad vajavad aeg-ajalt jahutust. Kuna madalenergiamaju köetakse põrandaküttega, on kasulik süsteem vajaduse korral nö reverseerida ehk teistpidi jahutamiseks tööle panna. Lahendusega, kus põrandaküte ja põrandajahutus on liidetud üheks süsteemiks, saab ruumi nii kütta kui ka jahutada, rakendades selleks sama põ-

randaalust torustikku ning sama automaatikat. Sõna „põrandajahutus”, mis tähendab ruumi sisekliima muutmist jaheda põranda abil, kõlab üsna intrigeerivalt. Paar aastakümmet tagasi tundus ka täna tavaline põrandaga kütmine hullumeelne idee, Mida aeg edasi, seda energiasäästlikuma pilguga vaadeldakse küttelahenduste kõrval ka jahutuslahendust. Maja kavandamisel tuleks peale jahutusseadmete põhjalikult läbi mõelda hoone asend ning passiivsed jahutusmeetodid (päikesekaitse ja topeltfassaad), sest hästi projekteeritud ehitis vajab jahutust tunduvalt vähem. Vaikne põrandajahutus Tavaliste radiaatorite puhul jahutusvõimalus puudub. Nii kütta kui ka jahutada saab üksnes ven-

PARIMATE MASINATE MAAILM

• MÜÜK • HOOLDUS • REMONT • VARUOSAD

BOBCAT BALTI OÜ Ehitajate tee 107A 13514 Tallinn

E-mail: bobcat@bobcat.ee WWW.bobcat.ee

Tel.: +372 6 511 330 Faks: +372 6 511 331 GSM: +372 50 46 139


tilaatorradiaatori ehk ventilaatorkonvektoriga (fan-coil). Selle tugev eelis seisneb jahutusvõimsuses: intensiivne õhuvool jahutab ruumi väga tõhusalt. Probleem peitub aga seadme müras, hooldusvajaduses (filtrid ja ventilaatorid) ning kiires, tuuletõmbust tekitavas õhuliikumises. Seevastu põrandajahutuse elemente hooldada pole vaja ja võrdlemisi suur jahe pind loob parasjagu mõnusa olemise. Olulisim pluss põranda või muude konstruktsioonidega jahutamisel on see, et süsteem töötab hääletult ega tekita tuuletõmbust. Tark automaatika Kindlasti ei tohi põrandatemperatuur langeda jahutamisel alla 19 kraadi. Põranda jahutusvõimekus kõigub suurel määral: olenevalt olukorrast ja soovitud ruumi-

PÕRANDAJAHUTUSE PLUSSID töötab hääletult jahutuselemendid on hooldusvabad; süsteem on peidetud hoone konstruktsiooni; tänu õhu väiksele ringluskiirusele tolm ruumis peaaegu ei liigu. Arvesta põrandajahutust kavandades järgmiste teguritega: jahutusallika valik; jahutusvõimsus lähteülesanne ehk soovitav ruumitemperatuur; passiivsed jahutusabinõud: päikese eest varjutamine, akende ja maja asend jne.

temperatuurist jääb see vahemikku 20–150 W/m2. Enamiku jahutussüsteemide puhul võib siseruumides liiga madala temperatuuri rakendamisel tekkida tarinditele kondensaat. Seepärast on oluline jälgida, et õhu suhteline niiskus ja jahutuskõver püsiks kondensaadi teket vältival tasemel. Põrandajahutuses on selleks abimehed olemas: keskne jahutuskontroller ühildub suhtelise õhuniiskuse anduritega ega lase kondensaadil tekkida. Nii kütte- kui ka jahutussüsteemis on oluline pealevoolava energiakandja temperatuur. Automaatikat häälestades tuleks energiakasutust optimeerida: jahutuse pealevoolu temperatuur peaks olema võimalikult kõrge, sest iga soojem kraad annab korraliku energiasäästu.

– puidust ja betoonist energiasäästlik kivimaja VELOXi ehitussüsteem koosneb puidu baasil valmistatud seinaplaatidest, laekarpidest, klambritest ja sarrustest. Lisades betooni, valmib VELOXist terve soojustatud majakarp.

VELOXi plaadid on  lihtsalt töödeldavad (nagu puit)  kõrge tulekindlusega  hea heli- ja soojusisolatsiooniga  auruläbilaskvusega  viimistletavad nii krohvi, laudise kui kiviga  vastupidavad ilmastikutingimustele  tervislikud ja loodussõbralikud

Messipakkumine! Tellides aprillis või mais majakomplekti VELOXist, saate kingituseks naelapüstoli 1080 euro väärtuses!

laekarp betoon

Tänu nendele omadustele  langeb ehituse omahind  lüheneb ehitise püstitamise aeg  hoitakse kokku energiat  valmib kauakestev ja tervislik maja

VELOXi ehitussüsteem ühendab endas kivimaja parimad omadused ning puitmaja ehitamise lihtsuse.

sisemine plaat välimine, soojustusega plaat

www.koduseinad.ee I messiboks: A1-01 info@koduseinad.ee I tel 640 6006


OSTA KAABLIT, MITTE PESUNÖÖRI! Kas teadsid, et suur osa tuleõnnetustest saab alguse nõuetele mittevastavast elektripaigaldisest?

Esvika müügiesindustes pakutavad Draka Keila Cables paigalduskaablid vastavad Eestis ja Soomes kehtivatele standarditele ja rangele kvaliteedikontrollile ning on ette nähtud paigaldamiseks põhjamaade oludes (lubatud madalaim paigaldustemperatuur kuni -15OC). TURVALISUS, MIDA SINU KODU VÄÄRIB!

Sõbralikud hinnad väärt kaubale leiad meie müügiesindustest: Tallinn Tartu Paide Pärnu Jõhvi

Tammsaare tee 118 Ilmatsalu 1a Jaama 8 Ehitajate tee 18 Linda 15d

tel. +372 6711 777 tel. +372 7426 222 tel. +372 3846 777 tel. +372 4440 477 tel. +372 3972 501

www.esvika.ee


Birma iidse mahajäetud pealinna Bagani territooriumil kõrguvad tohutud templid.

Mandalay mungad. Väikstes stuupades peituvad palvetahvlid.

Stuupa Mingunis. Maailma suurim täistellistest ehitis.

Koloniaalarhitektuuri näiteid ehitatakse ümber.

Ehitusimed

BIRMAS

Birma on kontrastide maa, kus rändaja saab osa nii iidsest arhitektuurist kui kummalistest uusehitistest. TEKST ja PILDID: ERKI MEISTER

72


lindab | teeme ehitamise lihtsaks

BIRMA (Myanmari Liidu Vabariik) Birma rahvaarv on ligikaudu 56 miljonit. Rahvaarv on ligikaudne, sest viimane sõjaväehunta korraldatud rahvaloendus toimus 1983. aastal. Viimane usaldusväärne rahvaloendus toimus 1931. aastal. Birma rahvastiku tihedus on 75 inimest ruutkilomeetri kohta. Tegu on piirkonna ühe hõredamalt asustatud riigiga. Birma on üks maailma vaesemaid maid. Kaks kolmandikku töötajatest on tegevad põllumajanduses.

us m ge o k is di! m t o litee o t ne pkva a t aas ab tip tag

Hiina India

Birma

Vihmaveesüsteemid, profiilplekid, katuse turvasüsteemid ning viilhallid Rootsi tootjalt!

Hea klient! Anna oma majale atraktiivne välimus ilma eelarvet ületamata. Lindab pakub laia valikut kuluefektiivseid terasprofiile paljudes värvides. Suur valik kõrgeid ja madalaid profiile annavad Sulle võimaluse disainida täpselt vajaduse järgi. Tänu oma tugevusele ja vastupidavusele on Lindabi terasprofiil ideaalne materjal katuste, fassaadide ja vaheseinte ehitamiseks. Seda saab kasutada alates hüpermarketitest ja tootmishoonetest kuni lautade ja tallideni. Samuti on see täiuslik väikehoonetele nagu ühepereelamud ja garaažid. Lindab’i vihmaveesüsteem Rainline on tuntust võitnud oma lihtsa paigalduse- ja silikoonivabade ühendustega. Erinevad dimensioonid ja lai värvivalik annavad võimaluse kõige efektiivsema vihmaveesüsteemi leidmiseks Tellides teraskatuse ja lisadetailid koos, kehtib tellimusele allahindlus –30%. Küsi pakkumist või kutsu katusespetsialist mõõtma ja seda TASUTA. Teeme ehitamise lihtsaks!

Vaiadel majad Inle järvel. Siinne veetase kõigub sõltuvalt aastaajast 4 - 5 meetrit.

Lindab AS Tallinnas

Lindab Center Tartus

Saha-Loo tee 4, Jõelähtme vald Tel: +372 5551 3790 E-post: profil@lindab.ee

Võru tn. 196 Tel: +372 502 8543 E-post: tartu@rootsiprofiil.ee

Lindab Center Viljandis Leola tn 53, Viljandi Tel: +372 505 5604 E-post:profil@lindab.ee


Werrowool valiti aasta keskkonnasõbralikuks ettevõtteks KESKKONNAMINISTEERIUM NIMETAS AASTA keskkonnasõbralikuks ettevõtteks OÜ Werrowool, kes toodab Eesti kohalikest paberijäätmetest keskkonnasõbralikku soojustusmaterjali tselluvilla. Antslas tegutseval ettevõttel õnnestus saavutada esikoht keskkonnajuhtimise kategoorias. Komisjon kiitis ettevõtet keskkonnateadliku mõtlemise eest ning keskkonnajuhtimise integreerimise eest üldisesse juhtimisse. Lisaks jagas OÜ Werrowool esikohta keskonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias koos Reet Ausi loodud AusDesign OÜga. Kate-

gooriate kokkuvõttes kuulus OÜle Werrowool ka üldvõit. „Werrowooli tugevus on selles, et äri on algusest peale üles ehitatud keskkonnaaspekti oluliseks pidades. Näha on, et nad ei ole üritanud tavapäraselt toodetud ülikonna külge õmmelda kunstlikult keskkonnasõbralikkuse nööpi, vaid on asjale lähenenud terviklikult,“ ütles Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liige Lauri Tammiste. „Järjepidevalt arendatakse nii keskkonnajuhtimist, tootmisprotsessi kui ka toodet. Meil on väga hea meel sellist ettevõtmist tun-

nustada ning anda omalt poolt lisavahendeid, et nad saaksid oma keskkonnaalaseid kompetentse veelgi tõsta,“ sõnas ta. KIKi toel saab OÜ Werrowool valida välja pakutud auhindade seast keskkonnatulemuslikkuse või enesetäienduseks auhinna, mille maksimaalne väärtus on 35 000 eurot. Eesti hindamiskomisjon otsustas esitada ettevõtte keskkonnajuhtimise kategoorias ka Euroopa konkursile. Otsuseid on oodata aasta lõpus. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Otsid ideid, kuidas lahendada kodu kütte- ja veesüsteemid? Vaata:

P.S. Siit leiad ka usaldusväärse ehitaja!


Tene Kaubandus OÜ, Lihula mnt 22B, 90510 Haapsalu Tel +372 47 22000 | Fax +372 47 22001 | info@tenekaubandus.ee | www.tenekaubandus.ee

• Freesprussist aiamajade ja puitmajade tootmine aastast 1999 • Hea puitmajade hinna ja kvaliteedi suhe turul • 28/40mm seinapaksusega aiamajad, majad laost kohe kätte • Väga lai tootevalik • Garantii majade konstruktsioonidele 5 aastat


-Soojussalvestid -Infrapuna soojuskiirgurid -Elektriarvestid Staatilised soojussalvestid on komplekteeritud kuumakindlate, suure soojusmahutavusega plokkidega, mis võimaldavad soodsama elektritariifi kehtimise ajal salvestada soojust piisavalt, et kütta ruumi 24 tunni jooksul. Staatilise soojussalvesti tööpõhimõte on lihtne: külm õhk siseneb soojussalvestisse altpoolt, liigub läbi õhukanalite, soojeneb ning suundub loomuliku konvektsiooni teel tagasi köetavasse ruumi. Väljuva soojenenud õhu kogust reguleeritakse spetsiaalse siibri abil. Staatilised soojussalvestid sobivad hästi eluruumide, eriti magamistubade kütmiseks. Infrapuna kiirguri tööpõhimõte põhineb asjaolul, et infrapunakiirgus soojendab esmajoones enda teele jäävaid esemeid. Otseselt õhk infrapunakiirest soojust praktiliselt ei saa, vaid laseb selle endast läbi. Konvektsiooni teel järk-järgult soojenevad esemed annavad soojuse edasi õhku. Mitte õhukeskkonna, vaid vahetult pindade soojendamine võimaldab saavutada olulise energia kokkuhoiu.

Ettevõtte Pistrik I-V põhitegevuseks on alates 1993. aastast olnud elektriseadmete paigaldus ja hulgimüük, kaugloetavate elektriarvestisüsteemide projekteerimine, paigaldamine, programmeerimine ja seadistamine. Radikas on ettevõtte Pistrik I-V täiendav teenusepakett, mis loodi eesmärgiga aidata tarbijatel vähendada küttekulusid.

Laki 26, 12915 Tallinn Tel. +372 651 6310 Fax +3726461440 E-post: sales@pistrik.ee

Tähe 110, 51013 Tartu Tel. +372 735 3465 Fax +372 735 3465 E-post: info@pistrik.ee

Narva mnt 50, 41546 Jõhvi Tel. +372 336 0241 Fax +372 336 0242 E-post: info@pistrik.ee


ÖKOLOOGILISED PREMIUM KLASSI PALKMAJAD www.honka.com OÜ Fusion Studio, Pärnu mnt 160C, 11317, Tallinn. Telefon; 56484691 6558 600, e-mail: info@honka.ee Honka® on rahvusvaheliselt kaitstud kaubamärk, mille omanik on Honkarakenne Oyj.

HOME OF PREMIUM LIVING


Messihallide plaanid

A1-10 FPM TRUST

A1-03 EHNOVAH TT

A1-09 A-PROFIIL

A1-13 LANKMETA

A-1

A1

A1-11 CHISINI SAS

A1-12 BB TECHNICS

A1-23 IK DINARA RUDAN

A1-22 SPRAYTEC

A1-23 BM TRADA EESTI

A1-23 E-LK PALK EHITUSE

A1-15 METEXCOM

A1-02 PILNSTIKLS

A1-14 BALTIMEX

A1-01 KODUSEINAD

KONVERENTSISAAL A1 CONFERENCE ROOM A1

A1-08 FLAGEST

A1-06 NONGROTO BALTIC

A1-04 ECO POOD

A1-16 VALMIK

A1-17 MAXICOM

A1-19 BORNIT BALTIC

A1-18 FIIBERPLAST

HALL B1

HALL B1

B-1 B1-14 AHJUSEPAD

B1-12 TIMBECO WOODHOUSE

B1-13 A-TIILIKATE

B1-11 VKG PLOKK

B1-10 UNINAKS B1-08 BUVEMA

B1-15 GROLLS AB EESTI FILIAAL

B1-17 PAROC

B1-18 WIENERBERGER

B1-19 MONIER

B1-20 AEROC JÄMERÄ

B1-01 SBM FASTWOOD

B1-02 SINEAR

B1-03 IZOPANEL

B1-04 TEXOBLOCK

B1-05 TENAPORS

B1-06 BENDERS BALTIC NORD

FUAJEE FOYER 78

B1-07 ETERNIT BALTIC

B1-16 AWRE


Terrassid Plaatvundament

LintVundament

Keldri välisseinad / alusmüür

drenaaz ja niiskustõrje ühes. i plaat on niiskust tõrjuva soojustusena kuiv, kiire ja energiatõhus lahendus keldri välisseinte,valatud plaatvundamendi, vundamendimüüride, lintvundamendi, terasside ning spordiväljakute hüdroisolatsiooniks ja soojustamiseks. • Kindel drenaaaž -

i plaadid vähendavad kaevetööde ja pinnase-

masside äraveo, samuti uue täitematerjali soetamise ning kohaleveo vajadust. • Tõhus niiskustõke -

i plaatide kokkuliimitud terakesed tagavad

ülihea poorsuse, mis takistab vee kapillaarset imendumist konstruktsiooni. • Kiire kuivamine - Maja vundamendis sisalduv betoon saab alati kuivada nii üles- kui allasuunas, see lühendab kuivamisaega ja võimaldab kiiremat värvimist/viimistlemist. • Hea soojustus -

i plaadi kihi paksusest olenemata toimib see alati

nii hea soojustuse kui ka betoooni hüdroisolatsioonina. i plaadid ei ima vett, sest igat tera kaitseb bituumeni- ja lateksikiht. Seevastu juhivad Isodräni plaadid vett väga efektiivselt. SAMUTI MÜÜME SOODSATE HINDADEGA EPS JA XPS TOOTEID! BEST SOLUTIONS BALTIC OÜ tel 56 670 716 | info@bsb.ee | www.bsb.ee


B2-03 MAKSERV

B2-02 BEST SOLUTIONS BALTIC

B2-04 TURVATEHNIKA

B2-05 ARUCAD

B2-06 BK EESTI

B2-07 GEOSYSTEMS EESTI

B2-08 WARREN BALTI

B2-09 NUPUTAJA

B2-10 JÄÄTMETE B2-11 B2-12 SORTEERIMISE CAFFOLD EL EHITUS KESKUS

B2-01 SMELTA

B2-13 MAINERPLUS

B2-15 FORTRONIC

B2-31 KUSTUTAJA B2-29 B2-30 ÜHINENUD SIGMA AJAKIRJAD SYSTEMS

B2-28 AM ENERGY

B2-26 B2-27 DEMOSTAR ICY GETEC

B2-25 TÖÖINSPEKTSIOON

B2-24 JALO

B2-23 TRIVES

B2-21 B2-22 LED HOUSE ISOREAL

B2-20 MARKATO MK

KOHVIKUSSE

SEMINARIRUUM/ SEMINARROOM B2

B2-32 EESTI STANDARDIKESKUS

B2-19 FOSTER SME

B2-16

hall B-2 SISSEPÄÄS 1

hall C

80


SISSEPÄÄS 2 HALL *C* D-28

D-03 MOVEK GRUPP

E-45 MOLLER AUTO

D 1

D-12 ORAS

D-13 LUXUS

E-12 ECO POINT

D-30 UPONOR

D-04 VESMACO

E-43 PLASTA

D-07 EKOFILTRAS

D-15 KLIIMASEADE

D-34 AKVEDUKT

D-08 SUNAIR VENTILATSIOONISEADMED

D-35 ENERGOGEN

D-10 BL TEHNIKA

il

D-20 AUTOMAATIKA CENTER

D-21 CERBOS

D-40 PUHASTID/ ECCUA

D-48 VAKARO RASA

D-11a ENERGIAPORAUS

E-03 3M EESTI

D-44 HARJU ELEKTER

D-52 ECOVILL D-51 PALSPLUSS

D-11 SOLAR4YOU

D-50 KOREST

D-42 SENSE

C-39 KÜTTEMEISTER

D-41 MULTIPIPE

D-49 DANFOSS

D-25 INTELIVENT

D-47 NOVEWATER

E-34 BALTREISS

D

KOHVIK

E-31 VERKUR

E-38 INFRAROAD E-25 STONEREX

E-41 RAPID SECURITY E-27 LUMON

D-37 HALS TRADING

D-46 OVENTROP

E-37 AMERETA D-26 INTELIVENT

b

D-45a ECO HEAT

D-38 PERIN GENERATORS

D-36 THERMAFLEX

D-33 CALLEFIKS

D-06 D-05 ARCTICTAL RAVAK

D-32 SB KESKKÜTTESEADMED

D-31 EB THERM

D-14 ROBERT BOSCH

E-30 Kodustuudio

D-45 DUSCHY MARKETING

E-42 RAKENNUSTOIMISTO PIIPONEN E-10 GENERGA

E-39 DONLEON E-26 ELTARKO

E-22 TECHNONICOL E-08 VISMAS

E-21 JEZVITAS E-06 WOOD BUILDING D-24 VILKORST

D 3

E-40 MONTEX E-09 HML PROJECT MANAGEMENT D-19 WATEX ESTONIA

D-29RAIDKIVI KÜTTEM

E-20 ESAKODA

hall D

E-44 PISTRIK I-V E-11 POZEMINIAI DARBAI

E-35 TEHNOTURG-T

HALL *E*

D-02 HF TULEKUSTUTUS

D-01 BAUER VEETEHNIKA D-27 PO LAST R

E-01 LOTUS TIMBER

EXIT

hall E

81


V-15 VIVERO

V-14 V-13 VARUSTAJA 24 EGMETA

V-11 SPECAGRA

A

V-10

V-09 KÜTTEMEISTER

B

V-08

V-07 MODERATOR

V-06 TORU-JÜRI

V-05 SAAREMAA SAUNAD 7*6

V-02 MAAKÜTE

V-01 TECHBALT

FUAJEE V-03 KLAASHOONE

82 V-04 MECRO

V-20 RUDUS V-21 HEIKKINEN

V-25 BRUBAKKEN EESTI

V-22 EM-SERV

C

V-27 SAMI

V-23 BOBCAT BALTI

V-24 TECE BALTICUM

V-29 KOSTRZEWA

V-28 VTA TEHNIKA

V-31 JANERE

V-32 ENERGOGEN

V-40 ROSTVALT

V-33 GO WELL

V-41 STARFELD

1

V-34 GP BALTIC

V-42 SERAFIN

D V-43 MOBILE HYDRAULIC SYSTEM

välipind

EE


PIGEM FRANKEPAREM KÖÖK

-valamud -segistid -õhupuhastid -sorterid

Kohtume ehitusmessil – stend C47


Tõenäoliselt kvaliteetseim OSB Eesti turul!

EHITUSPLAAT

Kronopol OSB/3 Esindaja Eestis:

REPAL-E OÜ Vitamiini 7, Tartu • tel 742 8356 • faks 742 5413 repal@repal.ee • www.repal.ee

Edasimüüjad: ESPAK grupi ehitusmaterjalide kauplused: Decora AS TARTU Riia 128, tel 733 1350 PÄRNU Lai 18, tel 447 1420 VILJANDI Leola 53, tel 434 2040 VÕRU Lepa 2, tel 782 6812 JÕGEVA Puiestee 38, tel 776 2500 PÕLTSAMAA Viljandi mnt 2, tel 776 2505

SAMBLA AS Ehitusmaterjalid

SILBET AS JÕHVI Rakvere 38A, tel 332 5855

TEVO KAUP AS TARTU Riia 140, tel 730 2000

UUEMÕISA Tehnika 30, Ridala vald, Läänemaa, tel 473 1052

TARTU Turu 24, tel 747 2864 VILJANDI Reinu tee 35, tel 433 6652 PÄRNU Papiniidu 4, tel 444 7150 PÕLVA Jaama 16D, tel 799 3383 KURESSAARE Uus-Roomassaare 35, tel 453 3439 RAPLA Tallinna mnt 3B, tel 489 4590 PAIDE Prääma tee 20, tel 387 0070 RAKVERE Rägavere tee 42, tel 322 3532 JÕGEVA Tallinna mnt 2A, tel 776 0303

Eesti Ehitab 2014 messiajakiri  

2-5.aprillil 2014 Eesti Näituste messikeskuses toimub mess Eesti ehitab 2014, mis on ehitusvaldkonna spetsialistidele mõeldud erialamess. Me...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you