Page 1

ilu

tervis

ja

TA LV 2 0 1 6 / 1 7

Terve naeratus

Hambumusprobleemid pole vaid iluviga

Elu pärast sünnitust Kuidas vaevustega toime tulla?

Birgit:

D

-vitamiin

Talvel vajame valgust kui õhku

Kui teised ütlevad, et olen tubli, ju ma siis olen

Hind 1.00 € BENU kliendikaardiga on ajakiri tasuta Ilmub 4 korda aastas

aart

Kliendik u.ee www.ben


EE/CALDC/1016/0001

Calcigran Forte Red 500 mg kaltsiumi ja 1000 RÜ D3-vitamiini

Nüüd veel rohkem D3-vitamiini! Kasutatakse kaltsiumi ja D-vitamiini vaeguse vältimiseks ja raviks. 1 tablett 1 kord päevas. Maasika – arbuusimaitselisi tablette võib imeda või närida.

1 TABLETT PÄEVAS

KALTSIUM

D-VITAMIIN

MAASIKA –ARBUUSIMAITSELINE

90 NÄRIMISE IMEMISE TABLETTI

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.


3

SISUKORD TALV 2016/17

BIRGIT SARRAP Laul ja lapsed käsikäes___________________6

UUDISED Hea une projekt, koostöö TÜ-ga_________ 12

KÜLMETUS

6 28

34

Tabletid, aur või kuum tee?__________________ 16

D-VITAMIIN Kui D-vitamiini puudus kummitab___________ 20

KAAL KONTROLLI ALLA Ülekaal pole vaid iluviga______________________ 24

RETSEPTID Ideed Mari-Liis Iloverilt_______________________ 28

VAEGKUULMINE Oska märgata ja näha_________________________ 30

24

VIIVI-HELENE KESKÜLA Sära täis apteeker_____________________________ 34

ELU PÄRAST SÜNNITUST Kuidas vaevustega toime tulla?______________ 40

IMMUUNSÜSTEEM Turguta end valgusteraapiaga_______________ 44

30

52

ATOOPILINE DERMATIIT Haigus, millega tuleb elama õppida________ 48

TERVED HAMBAD Palju enam kui ilus hambarida_______________ 52

LASTEKÜLG Meisterdama!__________________________________ 58


NERVOSTRONG VOSTRONG KAPSLID N30 Toidulisand Nervostrong kapslid on unikaalne looduslik toode, mis rahustab, soodustab uinumist ning tugevdab närvisüsteemi. Sel moel kaitseb Nervostrong organismi stressi laastava mõju eest. Nervostrongi koostises on rahustavalt mõjuvate ravimtaimede ekstraktid, asendamatu aminohape L-trüptofaan, B-rühma vitamiinid ja magneesium.

BENOSEN TABLETID N20 N + N10 (TASUTA) Toidulisand Benosen tagab kosutava une ning hommikuse värskustunde. Benosenis leiduvad koostisosad aitavad vabaneda pingest ning loovad üldise rahulolu tunde. Sisaldab palderjani- ja humala ekstrakti.

MAGNE B6 TABLETID 470MG + 5MG N50 Toimeaine: magneesium, püridoksiin. Käsimüügiravim. Näidustus: magneesiumi ja B6- vitamiini vaeguse vältimine ja ravi. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

U UNITAL TABLETID N20, N50 N

RELAXEN EL LAXEN L AXEN FORTE KA KAPSLID KAPS PSLID N N20 Toidulisand Aitab puhata parandades une kvaliteeti öösel, säilitab selge mõtlemise järgmiseks hommikuks.

To Toidulisandid Melatoniin lühendab uinumiseks Me kuluvat aega ja kergendab ku ajavööndivahetuse väsimusega aja seotud kaebusi reisimisel. se Unehäirete leevendamiseks •U Ajavahest tingitud vaevuste •A leevendamiseks-reisimine le Tõhus ja kindel abi lennuväsimuse •T korral k • Uinumisaja lühendamiseks • Ei põhjusta hommikust uimasust!

BIOCHRONOSS OCHRONOSS SARI ARI

- CARDIOFIT KAPSLID südamele N15 - NEUROOFFICE KAPSLID füüsilisele ja vaimsele töövõimekusele N12 - NEUROREST KAPSLID une kvaliteediks N12

Toidulisandid Aitavad kiiresti uinuda ja hästi välja magada. Tablettide koostises on ravimtaimede ekstrakte, vitamiine ja mineraale. Need ei sisalda aineid, mis teevad uniseks.

BECALM CALM TABLETID N30 N30, N60 Toidulisandid BeCalm sisaldab suures annuses looduslikke toimeaineid nagu palderjani- ja humala ekstrakt, mis leevendab tõhusalt stressi, unetust ja rahutust. Lisaks soodustab Becalm uinumist ja normaliseerib südametööd.

BioChronoss on KRONOBIOLOOGIA alusel loodud toidulisandite tootesari, mis uurib inimese bioloogiliste funktsioonide ajaliselt muutuvaid rütme.

www.benu.ee

MELISSA SSA DREAM™ TABLETID N20, N40

1


5

Hoidke üksteist soojas

I

lmad on muutunud külmaks ning ka BENU ajakiri tähistab talvist sünnipäeva – kui mullu kaunistas meie esimese talvenumbri kaant Sofia Rubina, siis seekord särab ajakirja kaanel Birgit Sarrap. Birgit on laulja, kes lendas tähtede poole täpselt 10 aastat tagasi toimunud superstaarisaatest ning jagab täna oma aega muusika, pere ja kahe lapse vahel. Birgit on kindel, et muusika on teraapiline. Sel kevadel lõpetas ta Tallinna ülikooli muusikateraapia eriala ning ühe pisikese õnneretseptina pakub ta välja: „Üritame asju naljaga võtta.“ Talvisele numbrile kohaselt räägime ajakirjas vitamiinide ja valguse olulisusest meie kehale ja meelele ning pakume head nõu, kuidas krõbeda talvetuule kiuste terve püsida. Samuti räägime tänaseks 27 aastat ortodondina töötanud Hettel Sepaga, kes tutvustab Eesti laste sagedasemaid hambumusprobleeme. Sepp kinnitab, et tänapäeval peab iga lapsevanem olema natuke valvearsti eest ning kui hammaste arengus on märgata kõrvalekallet, tuleks õigel ajal arsti poole pöörduda. Pigem varem kui hiljem. BENU seekordne persoon on armastatud apteeker Viivi-Helene Kesküla, kes pidas apteekri ametit alates 1957. aastast, viimased 22 aastat lausa kahes apteegis korraga, ning alles sellest sügisest aja maha võttis. Viivi ise ütleb, et on seda aega ja tegelemist 100% nautinud. Loodan, et sarnast ettevõtlikkust, tegutsemistahet ja rõõmu jätkub meile kõigile. BENU soovib kõigile mõnusat talveaega lähedaste seltsis. Olge terved!

MEEDIAP LT

KAIDI KELT BENU APTEEK EESTI OÜ JAEMÜÜGIDIREKTOR

Toimetus: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee E-post: toimetus@meediapilt.ee Ajakirja toimetaja: Kadri Tamm Ajakirja kujundaja: Eve Rammo Trükk: AS Kroonpress Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik Tamro Eesti OÜ nõusolek.


persoon

6

Birgiti

kadunud ja leitud aeg

Päiksest saanud kuu, naerust väsin’d suu, aeg lä’eb jälle käest. Avastades teed, millel seigeldes üksteist leidsime, kõlab Birgiti viimase singli algus, ühtlasi kirjeldab see kõige täpsemalt laulja praegust elu.


7 Paras väljakutse: jagada aega muusika, pere ja kahe maailma kõige toredama lapse vahel.

Lõpetan kiirelt hommikuse kohvitassi ja juba tõttan sooja mantlisse mässitult Kadriorus asuva Gourmet Coffee poole. See on üks Birgiti lemmikkohtadest ja asub ka tema kodu lähedal. Nii saame kiires päevas ilma liigselt aega kaotamata jutud räägitud. Birgit saabub kohtumisele sama säravana kui tunnike tagasi teleekraanilt paistis. Muutunud on vaid see, et laua kõrvale lükkab Birgit lapsevankri, kus magab aprillis sündinud Helin. Pisikese tüdrukuga ma tuttavaks ei saagi, sest laps magab terve aja. Ehkki kohvikus on ikkagi omajagu sagimist ning Birgiti enda hääl kõlab nagu lauljale kohane.

TEKST: ELEN LUHT PILDID: MEELI KÜTTIM

Kes on Birgit Sarrap, mõtlen hommikul enne intervjuule minekut. Lülitan mängima Terevisiooni – tean, et ta esineb seal täna, sest kohtumise aja panime ka selle järgi paika. Birgitil on saate ning järgmise kohtumise vahel kolm tundi aega, millest ühe pühendab ta BENU ajakirjale. Birgit särab ja esitab Terevisioonis uut laulu „Leekides tee“ ning räägib intervjuus saatejuhile, et loodab juba kevadel uue plaadi välja anda.

Sõnumid muusika kaudu „Ärkasin täna kell 5.45, see ei olnud väga hull,“ ütleb Birgit nagu muuseas ja selgitab mu uudishimulikule küsimusele vastuseks, et kuna ärkamise ja saates esinemise vahele jääb ikkagi kaks tundi, selle ajaga jõuab hääl üles ärgata küll. Alates eelmisest suvest käib Birgit esinemistel koos oma bändiga. „See on olnud juba ammune soov, et oleks oma koosseis, kellega oma muusikat teha,“ jutustab ta. Kümne aasta eest superstaarisaadet võites panid Birgitile bändi kokku produtsendid ja mänedžerid, kuid selle bändi teed läksid lahku. Vahepeal käis Birgit esinemas vaid kitarristi ja klahvpillimängijaga. „Esinen akustiliselt muidugi siiani, kuid juba aastaid on olnud sees tunne, et tahaks teha oma lugusid ka nii, nagu nad plaadi peal kõlavad,“ ütleb Birgit. Bändi kitarristi Peter Põderiga on Birgit tuttav juba 15 aastat, mõlemad on Kohilast pärit ja juba kooliajal koos muusikat teinud. „Ta tutvustas mulle oma sõpru ja nemad said ka minu sõpradeks ja nii meie bänd sündis,“ naeratab Birgit ja täpsustab, et tegelikult käib ta esinemas ka ansambel Swingersiga, kuid see on natuke teistmoodi, pidude tantsubänd. Lugusid kirjutab Birgitile enamasti Mihkel Mattisen. „Ta on minu abikaasa parim sõber ja nüüd ka minu

väga-väga hea sõber. Mina väga palju muusikat ei kirjuta, olen pigem see artist, kes laulab teiste laule ning annab sõnumit edasi, nüüd viimasel ajal nokitseme natuke ka Indrekuga ja bändikaaslastega.“ Kuidagi on nii läinud, et muusika, mida ta teeb, on alati positiivne. Birgit mõtiskleb lõbustatult, et ju siis on elus kõik hästi ja sellepärast polegi ta ammu midagi melanhoolset või kurba välja andnud. Muusika ja trenni teraapia Uurin Birgiti käest, kas muusika mõjub teraapiliselt või on sellest saanud nüüdseks juba töö. „Muidugi on teraapiline! Lõpetasin kevadel Tallinna ülikooli muusikateraapia erialal, nii et olen täitsa omast kogemusest näinud seda ja inimeste peal praktiseerinud, kuidas muusika mõjub,“ ütleb Birgit ning seletab entusiastlikult, et muusika abil saab aidata inimesi, kellel rääkimisega probleeme. Muusikat ja laulmist Birgit aga tööks nimetada ei taha. „Paratamatult see on mu töö, kuid ma ei taha kunagi öelda, et lähen tööle või mängule või keikale, nagu muusikud omavahel alati ütlevad. Ma lähen kontserti andma, oma publikut ja ka ennast rõõmustama. Üritan mõtestada enda jaoks, et see on eriline sündmus. Isegi kui pole tuju, ei jaksa, täna ei suuda, tahaks hoopis puhata, siis alati kui lavale jõuan, on mul hea olla. See mõjub mulle endale ka teraapiliselt.“ Naerame, et trenni kohta räägitakse samamoodi ning Birgit räägib, et kuigi talle trennis käia väga ei meeldi, siis korra-kaks nädalas ta seda siiski teeb, just enesetunde pärast. „Mu sõbranna teeb personaaltreeneri pabereid ning mina olen tema esimene klient. Igaühel võiks olla oma eratreener, sest inimesed on niivõrd erinevad ja kui on ikka soov ennast vormi ajada, siis treener oskab soovitada õigeid harjutusi ja jälgib, et teeksid neid ka õigesti, üksi on palju raskem. Tean, et kaalu mul pole vaja langetada, kuid tahaksin lihast kasvatada, pisut välja veninud kõhukesest lahti saada ja trennis lihtsalt tervisliku elustiili mõttes ka käia.” Hea meelega


persoon

8

Alati särav, ka muusikas. käiks Birgit tiheminigi trennis, kuid praegu pole lihtsalt rohkemaks aega. Naeruga elust läbi Kuhu aeg läheb, seda peaaegu ei olegi tarvis küsida. Esinemised erinevatel sündmustel, Tartus käivad muusikaliproovid, saadetes käimised, tunnike intervjuud siia ja sinna, nii need

tunnid lähevad. Kuid kõige suurema osa Birgiti ajast saavad ikkagi tema lapsed, kolmeaastane Simeon ja aprilli lõpus aastaseks saav Helin. „Nüüd, kus on ka lapsed ja pere, siis ajaplaneerimine on elus olulisel kohal. Kuidas arvestada lastega nii, et vahele mahutada ka oma tegemised. Praegu elan pigem üks päev korraga ja usun,

et küll elu näitab,“ sõnab ta ja kiirustab lisama, et väga spontaanne ta siiski ei ole. Pidevalt käivad mõtted, kas teha jõulutuuri või mitte või millal võiks järgmise plaadi välja anda, ka reisipiletid ostaks ta pigem kohe välja, et täpselt oleks ette teada, millal on puhkus. Kuidas ta seda kõike jaksab? „Mul on tore tiim ümberringi, hea abikaasa, hea ema ja hea ämm ja lapsed on ka tublid,“ kiidab Birgit. Ei mingit saladust seega. Abikaasa Indrek Sarrap on ühtlasi muusikaärimees, Birgiti mänedžer ja bändikaaslane Swingersites, mis tähendab, et koos ollakse põhimõtteliselt kogu aeg. Kuid Birgit ütleb, et oma aega nad töö ja isiklike asjade vahel üldse ei jagagi. „Tööasjad käivad muu jutu sisse, kõik toimib kuidagi sujuvalt.“ Birgit naeratab ja lisab: „Ma olen nii õnnelik, et leidsin Indreku, kes on mu kõrval ja kellega on nii lihtne kohe asjad läbi arutada. Minu esimene mänedžer oli alguses mulle võõras ning me pidime helistama ja kokku saama ja rääkima. Nüüd on aga inimene kohe võtta, kes aitab. Olen ise natuke udu, arvatavasti pooled toimetused jääksid mul ära, kui tema neid ei asjataks.“ Birgit jääb mõttesse, et on vahel ka ise mõelnud, kuidas kogu selle hektilise elu juures ei ole mõte kokku jooksnud. „Tahtsime,etlapsedtuleksidkoos,etnad saaksid olla üksteisele mängukaaslased. Kui sellest rääkisime, siis hoiatasin Indrekut, et ma ei garanteeri, et ma vahepeal hulluks ei lähe. Minust ei saa kunagi seda ema, kes lastega ainult kodus on. Vajan laval olemist ka. Indrek siis lohutas mind, et kui lähed hulluks, siis lähed, siis tegeleme sellega,“ ütleb ta ja taas muigab natuke oma tuntud põselohuga naeratust. „Üritame asju naljaga võtta, see vist on küll see nipp. Eks muidugi on ka neid hetki, kus mehe peale häält tõstan, kuid seda juhtub harva ja õnneks on ta hästi rahulik. See rahustab mind ka.“ Tagasiside laste saamisele on Birgiti jaoks olnud positiivne. „Kui teised ütlevad, et olen tubli, ju ma siis olen. Aga eks ma ikka vahel unistan, et tahaks kodus olemise asemel hoopis laval särada või kuhugi glamuuriüritusele minna. Lihtsalt oma aja peremees olla,“ mõtiskleb ta. „Sisimas


9 aga tean alati, et tegin õige otsuse, ei oleks ju mõtet kõiki neid asju teha, kui lapsi ei oleks.“ Natuke hullumeelsed reisisellid Sel aastal otsustas Birgit jätta jõulutuuri tegemata, täiesti teadlikult, et ka lastele natuke aega jääks. Detsembrikuus on „Mamma Mia“ etendused ja esinemised nii oma bändi kui ka Swingersitega ning mõned kirikukontserdid sinna sekka, mis on Birgiti jaoks eriti südamelähedased. Vaba aeg on kõigi jaoks kallis. Kahe väikese lapse emana nimetab Birgit oma vabaks ajaks seda aega, mil tal ei ole ühtegi teist kohustust peale lastega olemise. Vahel on mõned üksikud hetked, mil saab meenutada, kui vaba aeg tähendas veel päris üksinda või koos mehega olemist. Siis kasutab Birgit meelsasti võimalust, et teatris või kasvõi niisama restoranis käia. „Reisimine on puhkus, seda ma ei nimetakski vabaks ajaks,“ ütleb Birgit,

kui reisimiste kohta uurin. Birgit vaimustub kiiresti ja jutustab, et reisimas püüavad nad igal aastal käia paar korda – sügisel kuskil Euroopas ja kevadel Aasias või mujal kaugemates kohtades. Lapsed on ka alati kaasas. „Natuke unistan, et saaks jälle ilma lasteta reisile minna, lastega reisimist päris puhkuseks nimetada ei saa. Aga põnev on ikkagi ja päikest saab,“ ütleb ta ja nendib kelmikalt, „olgugi et vahetevahel mõtlen, et äkki kodus oleks rohkem puhanud kui seal reisi peal.“ Oma rolli mängib kindlasti see, et reisides tahavad nad võimalikult palju näha ja käia. „Nagu elus, nii ka reisides oleme natuke hullumeelsed. Üritame vaadata, et lastel oleks ka tore, käime veeparkides ja kohvikuid valime mängunurga järgi. Kuid alati rendime auto ja käime ringi. Lihtsalt nädalat basseini ääres ei suudaks olla.“ Kevadel ootab perekond Sarrapeid taas Tai. „Kuigi tahame alati uut kohta otsida, siis Tai on saanud meile

nagu teiseks koduks. Abikaasal on seal väike korter, mida ta välja rendib ja nii jõuame kuidagi alati sinna tagasi. Kuna seal ka abiellusime, siis see on meie jaoks tähendusrikas koht,“ ütleb Birgit ja unistab kiirelt edasi, et talle meeldiks väga suvila Hiiumaal või Saaremaal mere ääres. „Kuid meie pere elutempo juures ei ole kahjuks suvila pidamiseks aega.” ja lisab, et Eesti on väga eriline koht, sellist loodust ei ole kuskil mujal, kuid nendib, et ehkki ta on tõeline Eesti patrioot, siis Eestis ei puhka end nii hästi välja. „Mujal maailmas ei tea mind keegi ja ma tunnen ennast sada protsenti vabalt,“ ütleb ta ja lisab, nagu eestlasele kohane, „ja siis see ilma asi ka ju!“ Ellu koos pakitud kohvritega Birgit on üks neist vähestest, kes on saanud ellu astuda koos juba pakitud kohvritega. Kui superstaarisaate katsed algasid, käis Birgit 12. klassis. Et ta soovib tulevikus muusikaga tegeleda ja laulda, seda ta teadis. Lisaks


persoon

10

Birgitit võib sageli kohata ka Kadriorus, septembri lõpust on ta aga perega elanud Tartus: Birgit osaleb Vanemuise muusikalis „Mamma Mia“, kus jagab koos Merili Johansoniga ühe peaosalise Sophie rolli.

oli tal tookord soov midagi muusikale lisaks õppida, kuid mida täpselt, selle plaanis ta pärast keskkooli lõpetamist ühe vaba aasta jooksul välja mõelda. Sellele plaanile segas vahele vanem õde, kes oli ühelt saksa telekanalilt superstaarisaadet näinud ja soovitas Birgitil Eesti saate katsetele minna. Birgit läks koos gospelkoori sõbrannadega nalja pärast proovima. „Mina ei olnud ju seda saadet enne näinud ega teadnud, kui suureks see läheb,“ meenutab Birgit kümne aasta tagust aega, mil kõik algas. „Kasvasin saatega koos iga päevaga. See oli hea pagas, mille sain paari kuuga. Sain fännipagasi kohe ka!“ Raskemad hetked algasid aga pärast võitu. Birgiti hääletooni lisandub taas talle väga omane kindel olek, kui ta selgitab: „Sellest, mis otsused edasi vastu võtad, sõltub see, kas suudad oma kuulajaid hoida ja kas jõuad kuhugi. Libastud või teed ühe vale otsuse ja võid oma karjääri rikkuda. Iga samm on oluline.“ Birgiti sõnul oli tal õnneks pärast saadet ümberringi palju inimesi, kes teda aitasid. Oma kuvandi kohta naerab Birgit, et on kinnistunud arvamus, nagu

ta oleks korralik tore tütarlaps oma kahe lapsega. Noor emme. Jah, tõepoolest, Birgit on kogu intervjuu aja rohkem või vähem naeratanud ja ma näen, et ta lihtsalt ongi selline. Kuid selle stereotüüpse arvamuse kõrvale ei taha mahtuda Birgiti sügavam olek. Ta on enesekindel, teab, mida tahab, ning kõrvalseisjaid ei häbene. Seda võivad kinnitada need, kes selle intervjuu ajal samas kohvikus juhtusid istuma. Neil polnud tarvis seda lugu lugeda, nad ilmselt juba kuulsid seda kõike Birgiti enda suust. „Ma olen tegelikult teinud ka klubimuusikat ja sellist seksikamat värki ka,“ mõtiskleb Birgit oma olemuse kohta ja naerulohule lisandub õlanõks ja sõrmenips. „Võiksin seda praegu ka teha, aga leidsin, et see ei oleks päris mina. Muusikas ei saa mängida kedagi teist. Peab olema mina ise, siis jõuab sõnum kohale.“ Veidi järele mõelnud, lisab ta: „Aga enesekindlus on küll tulnud selle kümne aastaga.“ Näiteks kui kontserdil on heli paigast ära, ei karda ta seda öelda. „Enda eest tuleb seista,“ ütleb alati malbelt naeratav Birgit ning lisab veel igaks juhuks: „Püüan seda alati viisakalt teha.“

PARALLEELMAAILM TARTUS

S

eptembri lõpust alates on Birgit elanud hoopis Tartus ja näitlejate graafiku järgi. Teisipäevast laupäevani kulges aeg tantsu- ja lauluproovides ning lavastaja käe all näitlejameisterlikkust harjutades. Tartu Vanemuise muusikalis „Mamma Mia“ jagavad Birgit Sarrap ja Merili Johanson ühe peaosalise Sophie rolli. „Hästi põnev on! Saab Tartut avastada, kohvikutes söömas käia, palju jalgsi liikuda. Tartu elu on hoopis teistmoodi kui Tallinnas,“ kiitis Birgit ja kinnitas, et proovide vahepeal saab ka lapsi näha ja et midagi ületamatut sellise graafiku juures ei ole. „Kui kaks aastat tagasi rolli vastu võtsin, siis teadsin, et sel ajal võib mul väike tita olla, kuid lavastaja, kel endal on ka viis last, julgustas ja ütles, et küll saame hakkama. Pealegi Abba muusika on nii hea, et oleks kahju olnud seda võimalust raisku lasta!“


SINU ENDA NAHK INSPIREERIS BIODERMAT, LEIDMAKS VIISI VÄHENDADA NAHA TUNDLIKKUST. ALATISEKS.

UUS

Sensibio Gel moussant Kerge ning rahustav puhastusgeel niisutavate omadustega Puhastab täiuslikult igat tüüpi meigi Parandab naha hüdratsiooni +77% Rahustab ärritunud nahka

BIOLOOGIA DERMATOLOOGIA TEENISTUSES

Rohkem infot Bioderma kohta leiad

BIODERMA


uudised

12

Iga uni loeb! HEA UNE PROJEKT Hea uni on igapäevase hea enesetunde alus: väljapuhanud inimesel on parem tähelepanuvõime ja mälutegevus on erksam. Samas on paljudel meist unehäireid – raskusi magamajäämisega, rahutu ja katkev uni või ka liiga varajane ärkamine. Und võib peletada valgus, aga ka liiga külm või soe magamistuba. Samuti on olulisel kohal stress ning ka pingerohke päeva järel võib uni halveneda. Sageli saab inimene ise palju ära teha, et probleemiga tegeleda ning kui uni pole pidevalt kehv, ei tasu koheselt muretseda. Tihti piisab sellest, kui minna pisut hiljem voodisse ja järgmiseks päevaks on pinge alanenud. Samuti ei soovita uneteadlased unehäirete korral ette või tagantjärele magada. Täiskasvanud inimeste puhul võiks voodisolek piirduda pigem kaheksa tunniga, kuna ka liiga pikk voodisviibimine võib und kahjustada ja seda katkendlikuks muuta. Unehäired muutuvad probleemiks, kui organism saab liiga vähe puhata juba pikema aja vältel. Pikaajaline unetus rikub tervikuna organismi tasakaalu ja soodustab paljude tervisehäirete – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi kujunemist. Samuti võib unetus olla liiklus- ja tööõnnetuste põhjustajaks.

BENU HOOLITSEB SINU UNE EEST BENU Apteek on oma sortimendist välja valinud ning väljapanekusse pannud erinevad käsimüügis saadaval olevad toidulisandid ning muud taimsed rahustavad vahendid ja taimeteed. Ennekõike on need tooted rahustavad ning annavad abi olukordades, kus vähese une põhjustajaks on stressiolukorrad. Hea une kampaania kestab novembrist jaanuari lõpuni.

i l n oeb! u a Ig

Käsimüügis on saadaval melatoniini sisaldavad preparaadid. Melatoniin on aju poolt pimeda saabumisest varahommikuni toodetav aine, mis annab kehale signaali pimeduse saabumisest ja puhkeperioodi algusest. Õhtul melatoniini manustamine toob une varasemaks ja osadel inimestel ka kiirendab uinumist. Õige preparaadi valimiseks pöördu meie apteekri poole!

MILLINE ON SINU SÜDAME TERVIS? SÜDAMERAPORT NÜÜD KA NARVA APTEEGIS Kui oled vanuses 35 kuni 50, siis ootame sind tegema südame terviseriski raportit. Mõõdame sinu tervisenäitajaid ning koostame tulemuste põhjal personaalse raporti, mis näitab südame tervise riski ja organismi üldseisundit. Mõõtma on oodatud kliendid, kes tervisekäitumise abil saavad veel muuta südame tervislikku seisundit. Ägedate või krooniliste südamehaigustega klientidel palume pöörduda otse arsti poole.

Toimumisajad: T, K kell 10.00-16.00 Narva Kesklinna Apteek (Puškini 13, Narva). Palume registreeruda apteegis kohapeal või telefonil 359 2378. Mõõtmise hind 8 eurot. BENU kliendikaardiga 5 eurot!


13 BENU APTEEKIDES NÜÜD SAADAVAL KA LUMI NAHAHOODUSTOOTED Suurema kosmeetikasortimendiga apteekides on alates novembrist saadaval LUMI looduskosmeetika tooted. Eesti ülikoolidega koostöös arendatud tooted on valmistatud Eestis vaid parimast kodumaisest toorainest, pidades silmas nende toimet ja koosmõju nahale. LUMI näohooldustooted sobivad ideaalselt ka kõige tundlikumale ja probleemsele nahale ning lastele.

UUS!

BENU APTEEKIDES NÜÜD SAADAVAL KA KUULDEAPARAATIDE PATAREID BENU Apteegil on häid uudiseid. Nüüdsest on paljudes meie apteekides saadaval kuuldeaparaatide patareid vaegkuuljatele, mis vähendab jalavaeva ning toob vajalikud tooted inimestele palju lähemale. Tsink-õhk patareid on oma konstruktsiooni poolest ainulaadsed: patarei peal on värviline kleebis, mille eesmärk on kaitsta patareid kuivamisest ja õhu sissepääsu eest. Selle eemaldamine põhjustab kiiret tühjenemist. Kleebise abil on patareid mugav paigaldada ning selle eemaldamine aktiveerib patarei.

APTEEGID, KUST LEIDA LUMI SARJA TOOTEID: Koduapteek, Aia tn 7, Tallinn Sikupilli Apteek, Tartu mnt 87, Tallinn Papiniidu Apteek, Papiniidu 8/10, Pärnu Narva Kesklinna Apteek, Puškini 13, Narva Postimaja Apteek, Narva mnt 1, Tallinn Viimsi Marketi Apteek, Randvere tee 9, Haabneeme, Viimsi vald Rapla Apteek, Hariduse 3, Rapla Mustika Keskuse Apteek, Tammsaare tee 116, Tallinn

JÄTKUB KOOSTÖÖ TARTU ÜLIKOOLI FARMAATSIA INSTITUUDIGA Oktoobris kirjutasime alla uued koostöölepingud BENU ja Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi vahel uurimistööde ja teadustööde stipendiumifondide pikendamiseks. Lisaks andsime BENU poolt üle kingituse instituudi sotsiaalfarmaatsia õppeklassile, milleks on kaasaegsete infotehnoloogiliste võimalustega ning firma Hansasoft poolt paigaldatud apteegiinfosüsteemi lahendusega arvuti. See võimaldab tudengil harjutada reaalset ravimite väljastamist ja nende kasutamise nõustamist.

Olulise info jagajana on apteekrid muutunud lahutamatuks tervishoiusüsteemi osaks, mistõttu on väga oluline, et juba õppeprotsessis on võimalik anda tulevasele proviisorile võimalikult mitmekülgne praktiline kogemus, kuidas kõige paremini kliendile abiks olla. Siinkohal ongi õppetööd toetav praktiline IT-lahendus väga oluline vahend tudengite õpetamisel: just nii saavad tulevased proviisorid ligilähedase kogemuse sellest, mis neid apteegis tööle asudes ees ootab.


kingitused

14

Leia kingitus BENU Apteegist! VITIRON KIDS NÄRIMISPADJAKESED LASTELE Vitamiinide ja mineraalidega närimispadjakestel on erinevad marja- ja puuviljamaitsed ning kujud.

MICROLIFE VERERÕHUAPARAAT BP A6 PC

AVÈNE COLD KONTSENTREERITUD KÄTEKREEM KUIVADELE JA KAHJUSTATUD KÄTELE (DUOPAKK) Kreem on eriti rikkalik, pakkudes kätele erakordset toitvat hooldust ja kauakestvat mugavustunnet. Sisaldab ka sukralfaati ning Avene termaalvett kombineeritult alfa-bisabolooliga.

Täisautomaatne õlavarre mansetiga vererõhuaparaat. Vererõhu ja pulsi mõõtmine, kodade virvendusarütmia tuvastamine, automaatne kolmekordne mõõtmine, insuldiennetus, mõõtetulemuste mälu, suur ekraan.

LUMI NAHAHOOLDUSTOOTED LUMI uue tootesarja tooted on valmistatud Eestis vaid parimast kodumaisest toorainest, pidades silmas nende toimet ja koosmõju nahale.

SCHOLL WET & DRY JALAVIIL Scholl Velvet Smooth elektroonilise viili Micralumina™ mikroabrasiivsete osakestega pöörlevatel rullotsikutel on teemantkristallid, mis aitavad kiiresti eemaldada liigse kareda naha ja tagavad siidpehmed jalad vaid ühe kasutuskorraga. Võib kasutada kuivalt või vannis ja dušši all.


NICORETTE COOLMINT SUUÕÕNESPREI, 1MG/PIHUSTUSES, LAHUS (NIKOTIIN) Tubakasõltuvuse ravi täiskasvanutel. Ühes pudelis 150 pihustust. Vähendab suitsetamistungi alates 60. sekundist! Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

DOPPELHERZ VITAL TOONIKUM

500 ML Toidulisand sisaldab melissi, raua, magneesiumtsitraadi ja B-vitamiini ainulaadset kombinatsiooni, mis varustab närvisüsteemi ja südame-veresoonkonda oluliste toitainetega. Alkoholi- ja suhkruvaba.

LIERAC NAHAHOOLDUSTOOTED Prantsusmaa vananemisvastane ekspert-bränd LIERAC pakub pühadeks ainulaadseid kinkekarpe! Luksuslik kingitus nõudlikule naisele.

ORAL-B ELEKTRILISED HAMBAHARJAD MÖLLER’S KALAMAKSAÕLI Möller’si kalamaksaõlis on unikaalselt ühendatud väärtuslikud oomega-3-rasvhapped ja looduslikud A- ja D3-vitamiinid. Lastele on saadaval ka Möller’s Junior näritavad geelist kalakesed.

Oral-B elektrilise hambaharja harjasepea ulatub ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, tagades puhtad hambad ja terved igemed.

BENU OMEGA-3 KRILLIÕLI KAPSLID N30 Krilliõlis on kiiresti ja efektiivselt imenduvad rasvhapped, neid on kehal kerge ära tunda ja kasutada. Toetab südame tegevust.


külmetus

16

Tabletid, aurud või kuum tee? „Tänavune sügis-talv tuleb viiruste osas ilmselt raske, sest ilusat suve oli napilt ning inimestel on energiavarud ja akud laadimata,“ ütleb perearst Eero Merilind. „See paistab hästi välja laste pealt, kes hakkasid tavapärasest enam haigestuma juba enne sügisest koolivaheaega.“


17 TEKST: KRISTINA TRAKS

Meie hulgas on vähe neid inimesi, kes saavad talve mööda saata ilma kordagi külmetushaigusesse jäämata. Tavaline on see, et juba esimeste kõledamate ilmadega hakkab ninas kahtlaselt kihelema ja kurgus kraapima. Rahvakeeli kutsutakse sellist olemist külmetushaiguseks, kuid perearst Eero Merilinnu sõnul on selle põhjustajateks enamasti ikkagi mingi viirus. Nohu on indikaator sellest, et viirus on meid kätte saanud. Viiruste levimise tipphooaeg on enamasti jaanuar-veebruar, kuid Merilind ennustab, et tänavu algab see varem – juba novembris. „Tavaliselt on nii, et kui sügiseseks koolivaheajaks pole veel palju viirusi liikvel, tuleb kergemat sorti talv, aga kui juba siis on palju haigestumisi, siis on keeruline talv tulemas,“ selgitab ta. Tavalisim viirushaigus on rinoviirus, mis väljendub nohus, köhas, aga ka silma- ja neelupõletikuna. Samas – kui inimene haigestub selliste tunnustega haigusesse, siis ega ka arst ei oska peale vaadates määrata, mis viirusega täpselt tegemist on. „Tüüpiline on, et 3–4 päeva on kehv olla, kuid kui organism on tugev, siis ei murra see haigus inimest maha ning halb enesetunne möödub selle aja jooksul. Samas gripiviirus on selline, et see murrab ikkagi inimese voodisse ja kes on korra gripi läbi põdenud, tunneb selgesti, kuivõrd piinava haigusega on tegemist,“ lisab Merilind. Igaühel oma taktika Igal inimesel on külmetushaiguse vastu omad võitlusvõtted. Mõni tormab apteeki ja ostab sealt kotitäie kõikvõimalikke ravimeid, teine joob tassitäite viisi maarohuteed ning riputab kaela küüslauguküüntest kee, kolmas ei tee üldse midagi ja üritab kehva olemist lihtsalt ignoreerida. Sageli ei ole köha-nohu-kehva enesetundega võimalik ka töölt koju jääda ning see võib teha karuteene tervisele. „Kui organism parasjagu võitleb viirusega, aga sa ei võta aega maha, siis võivad kergesti tekkida esmase viiruse tüsistused. Näiteks

Lapsele nohurohu valimisel on heaks nõustajaks apteeker, aga tuleb meeles pidada, et mitte kõiki täiskasvanute ravimeid ei tohi kasutada laste puhul.

kopsupõletik, südamelihasepõletik. On mõistetav, et kohe esimeste haigussümptomite ilmnedes ehk ei ole võimalik tööl asju umber korraldada, et koju jääda, kuid kui on näha, et haigus ei möödu, tuleb seda siiski teha. Muidugi on see väga oluline ka viiruste leviku vältimiseks,“ sõnab Merilind. Sageli tekib lapsevanematel küsimus, kas nohuse lapse võib saata lasteaeda. Merilinnu sõnul on see väga tunnetuse küsimus, sest ühelt poolt – kui lapsel nohu on, siis mingit viirust ta kannab. Samas mitte iga laps ei pruugi väikese nohu tõttu veel haigeks jääda, sest tema immuunsüsteem saab viirusega ise hakkama. „Seda me näeme tihti nende laste puhul, kes on pikalt lasteaias käinud ja viirustega nö harjunud – nad võivad olla mitu nädalat justkui nohused, kuid nad pole haiged ja lõpuks läheb nohu ise üle. Samas võib olla kõrval laps, kes pole viirustega harjunud ja tuleb üheks päevaks lasteaeda ning jääb kohe raskelt haigeks,“ räägib ta. „Üldine soovitus lasteaialaste vanematele on, et kui laps tundub tujust ära olevat ja näib haigena, siis on tal halb olla ning ta võiks paar päeva rahulikult kodus olla, et haigus ei süveneks.“ Alusta ravi kohe Nohu ravimisega võiks perearsti sõnul algust teha kohe, kui see ilmneb. Apteegis leidub selleks puhuks mitmesuguseid ninaspreisid, mis toovad leevendust ning mida võib kasutada kuni 7 päeva järjest. Lapsele nohurohu valimisel on heaks nõustajaks apteeker, aga tuleb meeles pidada, et mitte kõiki täiskasvanute ravimeid ei tohi kasutada laste puhul. Tavaliselt apteeker ka alati küsib, kellele rohtu vajatakse. Arsti juurde peaks nohuse lapsega minema siis, kui olukord 3–4 päevaga ei parane. Kuna lastel on hingamiselundid väiksemad, kipub nohu kergemini „kõrva lööma“ ning ka bronhiit ja kopsupõletik tekivad kiiremini. Palaviku alandamise puhul on

Eero Merilind, perearst. paljud inimesed kuulnud soovitust, et ei maksaks alandada palavikku, mis on madalam kui 38,5 kraadi. Merilind aga ütleb, et algava viiruse ja palaviku korral võiks küll ühe doosi näiteks paratsetamooli- või ibuprofeenipõhist palavikualandajat võtta. „Kui on ikka näha, et palavik on tõusuteel, võiks võtta rohtu. Samuti ka siis, kui olemine on ilmselgelt palavikust väga kehv,“ soovitab ta. „Gripiteega“ pole vaja liialdada Täiesti omal kohal on nn gripiteed ehk kombineeritud ravimid, mis aitavad tavaliselt 2–4 haigussümptomi puhul. Liialdada nendega siiski ei maksa, sest nagu iga ravimi puhul, on ka nendega nii, et üle normi mineva koguse tarbimine ei tee mitte tervemaks, vaid olukord võib hoopis halveneda. Antibiootikumide puhul paneb Eero Merilind südamele, et neid ei võetaks oma käe peal, vaid ikka ainult arsti soovitusel. „Üldiselt viirusi antibiootikumidega ei ravita, kuid kui viirus on organismi nõrgestanud juba niivõrd, et tekib näiteks keskkõrva-,


külmetus

18 põskkoopa- või kopsupõletik, siis on antibiootikumid täiesti omal kohal,” selgitab perearst Merilind. Millal on aga õige hetk, kui peaks pöörduma arsti poole? „Kui inimene suudab haigust (palavikku, nohu) kontrolli all hoida, siis võib ta 3–4 päeva kodus ise toimetada. Viiruse esimese 2–3 päeva jooksul on ka meil vastuvõtul raske öelda, millega on tegemist,“ sõnab Merilind. „Kui palavik aga ei lähe alla 4–5 päevaga, on kõrge, ei alane alandajatega, inimene kaebab kõrvavalu ja/või tugevat köha, siis võib kahtlustada tüsistusi ja sellisel juhul peaks küll arsti poole pöörduma. Laste puhul tuleks samamoodi kuulata oma sisetunnet – kui ikka mure on väga suur, siis tulebki pidada nõu arstiga.“ Retsept: pese sageli käsi Kui olla hoolikas, siis ehk õnnestub ka viirusi vältida või vähemalt mitte kõiki neid üles noppida. „Siin on ikka vanad head nipid – pesta sageli käsi, tuulutada tuba, hoida tõbise inimesega vähemalt meeter maad distantsi,“ ütleb Merilind. „Käte pesemine või desinfitseerimine nt Cutaseptiga on väga oluline ja niisuguse töö puhul, kus puutud kokku paljude inimestega, peaks seda mitu korda tunnis tegema. Ei piisa, kui tööle tulles ja õhtul koju jõudes käsi pesed.“ Kui Merilinnu käest uurida, kuidas suhtuda karastamisse, tõdeb arst, et vanarahvas räägib, et protseduurid külma veega aitavad. Kokkupuude vahelduva temperatuuriga „õpetab“ meie veresoontele kiiret ahenemist ja laienemist, nii peaks olema võimalik naha kaudu kehast väljuvat soojahulka vajadusel suurendada või vähendada. „Samavõrd peaks mõjuma ka saun. Kui tervis kannatab, võib oma organismi muidugi karastada. Samas kes enne pole karastamisega tegelenud, siis ma ei soovita nüüd keset viirustehooaega hakata jääaugus suplema,” ütleb Merilind. Vähem ei tasu hinnata ka päikesesoojuse mõju meie immuunsüsteemile. „Kes väga kannatab meie külma ja niiske kliima all, siis samavõrd hästi toimivad ka reisid soojemasse kliimasse,“ ütleb Merilind.

EELKÕIGE TULEB ORGANISMI TUGEVDADA, SIIS HAIGUSED EI MURRA

G

etlin Luige praegu 8– ja 9– aastased pojad on terved poisid, keda harva haigus kätte saab. Ometi oli Getlin mingil perioodil väga hädas kõikvõimalike tõbedega, mida poisid lasteaiast järjest üles korjasid. „Nohu, köha ja kõrvavalu olid sagedased külalised. Ummistasime pidevalt perearsti telefoni ja kasutasime kõikvõimalikke preparaate,“ räägib Getlin. „Tavaline oli, et nädal aega käisid poisid lasteaias ja järgmise poolteist nädalat ravisime kodus haigust. Lasteaeda tagasi jõudes tuli tavaliselt juba uksel mõni tatine laps vastu ja saaga algas otsast peale. Külmetushaigused kulgesid ka raskelt ning lõppesid nii mõnigi kord tüsistuste ja antibiootikumide määramisega.“ Umbes 3 aastat tagasi avastas Getlin homöopaatia ning ei ole sellest ajast peale enam antibiootikume kasutanud. „Alguses oli väga raske ja ma olin allaandmise äärel, kuid mingil ajal märkasin, et haigused muutusid olemuselt nagu leebemaks, lapsed ei jäänud enam nii tihti haigeks ning nüüdseks me

praktiliselt enam haiged polegi,” räägib Getlin edusammudest. „Olen õppinud märkama kõige esimesi haigustunnuseid, mis tihtipeale on tibatillukesed muutused lapse olekus või käitumises. Kui aga haigus kõige kiuste ikkagi ligi hiilib, võtame tarvitusele erinevad eeterlikud õlid, inhalaatori ning C-vitamiini.” Getlini sõnul on oluline ka toitumine ning rohke vedelikutarbimine ja sõnab, et nohu puhul jäetakse toidulaualt kõrvale piima ja piimatooted. Joome palju jõhvikamahla ning tarbime üldse palju vedelikke. „Olen avastanud ka Vipise ninatilgad, mis on naturaalsed ja ei sisalda pseudoefedriini ega muid keemilisi ühendeid. Nad on eeterlike õlide baasil ja toimivad tõhusalt kinnise nina avamiseks. Palavikku aga kohe ei alanda, vaid laseme sellel alguses nö toimida,“ räägib Getlin. „Olen arvamusel, et mida tugevam ja puhtam on organism, seda vähem haigusi ligi hiilib ning organism tuleb väiksemate infektsioonidega kergesti ise toime. Ka ennast ravin ma samamoodi nagu lapsi.“

KÜLMETUS VAJAB HOOLT Kuna lastel on hingamiselundid väiksemad, kipub nohu kergemini „kõrva lööma“ ning ka bronhiit ja kopsupõletik tekivad kiiremini. Pöördu nohuse lapsega arsti poole, kui 3–4 päevaga olukord ei parane. Täiesti omal kohal on nn gripiteed ehk kombineeritud ravimid, mis aitavad tavaliselt 2–4 haigussümptomi puhul. Liialdada nendega siiski ei maksa, sest nagu iga ravimi puhul, ei tee üle normi tarbimine mitte tervemaks, vaid võib teha hoopis haigemaks. Kui täiskasvanud inimesel ei lähe palavik alla 4–5 päevaga, ei alane alandajatega, inimene kaebab kõrvavalu ja/või tugevat köha, võib kahtlustada tüsistusi (näiteks kopsupõletik, südamelihasepõletik) ja sellisel juhul peaks arsti poole pöörduma. Kehva enesetunde puhul peaks proovima võtta aeg maha, viirushaiguste ennetamiseks tuleks pesta sageli käsi, tuulutada tuba, hoida tõbise inimesega vähemalt meeter maad distantsi. Karastamine tugevdab immuunsüsteemi, kuid see peaks algama suvisemal ajal ja järk-järgult, kuna äkiline keha külmaga „ehmatamine“ tekitab organismis stressi ning soovitust erinevalt võib inimene hoopis haigustele vastuvõtlikumaks muutuda.


20

D-vitamiini

tervis

puudus kummitab Enamik eestimaalasi elab kroonilises D-vitamiini puuduses ja kuigi selle vitamiini defitsiiti ei pruugi kohe väga tunda ollagi, mõjutab „päikesevitamiini“ puudus organismi tegelikult väga oluliselt ning loob soodsa pinnase paljudesse tõsistesse tõbedesse haigestumiseks. TEKST: KRISTINA TRAKS

D-vitamiin tekib põhiliselt inimese nahas päikesest saadud UVB-kiirguse toimel ja sellepärast on teda nimetatud ka päikesevitamiiniks. Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst dr Meeli Glükmann selgitab, et selle vitamiini puudus on tavaline just neis piirkondades, kus päikest on vähe, sh Eestis. „Septembrist maini on meil päikese UVB-kiirgusintensiivsus nii madal, et päevitades vitamiini tase organismis ei tõuse ja peame D-vitamiini lisaks tarvitama,“ ütleb ta. „Meie inimeste D-vitamiini sisalduse veres määrab enamasti aga tõesti suvel ja päikesereisidel saadud päikesevalgus. Eestiski on parim aeg D-vitamiini ammutamiseks suvisel keskpäeval, kui päikest tuleks võtta 15 minutit katmata kätele, jalgadele, näole (ca 40% kehapinnale) ja alles seejärel võiks päiksekreemi peale kanda.“ D-vitamiini on võimalik saada ka toiduga, seda leidub rasvastes kalades, näiteks lõhes, forellis, heeringas, vähemal määral võis, munades ja maksas. Praegusel ajal on poodides müügil ka D-vitamiiniga rikastatud piimatooteid, hommikusöögihelbeid jm. Kõik inimesed vajavad D-vitamiini Täna saavad kõik imikud ja väikelapsed profülaktiliselt D-vitamiini ja praktiliselt üldse ei esine enam selle defitsiidist põhjustatud rasket haigust rahhiiti. See luustikku moonutav tõbi oli probleemiks arenenud riikides veel eelmisel sajandil enne, kui avastati kalamaksaõli rahhiidivastane toime. Seetõttu ongi D-vitamiini mõju just organismi kaltsiumi ja fosfori ainevahetusele hästi teada – vitamiin soodustab nende imendumist soolest ja võimaldab tervete luude, naha, juuste ja hammaste kujunemist.


Kupongipakkumised detsembris

Kaubavalik võib apteegiti olla erinev.

DETSEMBRIS

-30% ANANAS STRONG TABLETID N90 Pakkumine kehtib 01.12–31.12.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

DETSEMBRIS D-vitamiin pole oluline mitte ainult luude ja hammaste seisukohalt, vaid selle puudus mõjutab kogu organismi. „Vitamiini piisav tase aitab meil terve olla, tõstab sooritusvõimet, pärsib mitmete haiguste teket, sh diabeedi ja kasvajate arengut. Luude, hammaste arenguks on see eriti oluline lastel, samuti pidurdab D-vitamiin luude hõrenemist. D-vitamiin on väga tähtis ka sportivatele inimestele vöötlihaste koordinatsiooni, sooritus- ja vastupanuvõime jaoks,“ selgitab dr Glükmann. „Täiskasvanud inimene, kellel on vitamiini väärtus veres pikemat aega madal, võib olla rohkem väsinud ja teda kimbutavad tihedamini haigused. Samas võib öelda, et enamikel eestimaalastest on D-vitamiini puudus ning otseselt ei kaeba nad millegi üle.“ Viimasel aastakümnel on leitud D-vitamiini tundlikke retseptoreid paljudes inimorganismi kudedes ja vitamiini madalat taset seostatakse mitmete haigusseisundite tekke riskiga. Vitamiini vähesuse korral organismis põetakse sagedamini infektsioone, liigesehaiguseid, südame- ja veresoonkonnahaiguseid, astmat, hulgiskleroosi, diabeeti jm. Samuti on leitud seoseid D-vitamiini madalama taseme ja teatud vähivormide suurema levimusega: uuritud on vitamiini mõju rinnanäärme-, jämesoole- ja eesnäärmekasvajate korral. D-vitamiinil on soodne toime immuunsüsteemile, tõendust on leidnud D-vitamiini positiivne mõjumsüdamelihasele ja veresoonkonnale. D-vitamiin mõjutab ka valgu sünteesi lihastes, tagades parema koordinatsiooni ja vastupidavuse.

-25% ASTELPAJUÕLI, KUNINGAKEPIÕLI JA TSINGI KAPSLID N60 Pakkumine kehtib 01.12–31.12.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

DETSEMBRIS

54,99

41,29€

-25% NUK MANUAALNE RINNAPUMP JOLIE

Pakkumine kehtib 01.12–31.12.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

DETSEMBRIS

-25% 8,79

6,59€

CURAPROX SUPERDUO HAMBAHARI

Pakkumine kehtib 01.12–31.12.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

DETSEMBRIS

Glükomeetrid: X-mini plus hõbedane X-mini plus punane X-mini plus must

Ostes 3 karpi Glucocard X-Sensor N50 testribasid, küsi apteekrilt

TASUTA glükomeetrit!

Pakkumine kehtib 01.12–31.12.2016 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.


tervis

22

Vitamiinitaset peaks kontrollima sügisel

D

-vitamiini puudus ei teki üleöö. Selle vitamiini varud on inimesel rasvkoes ja nendest peaks jätkuma umbes 6–8 nädalaks. Seega suvel päikesest saadud vitamiini varud hakkavad Eestis inimestel kahanema oktoobri lõpuks. Dr Glükmanni sõnul ongi see parim aeg kontrollida oma D-vitamiini taset veres ja tulemuse alusel tarvitada lisapreparaate, et suveni terve olla. Kui suures annuses vitamiini lisaks võtta, sõltub inimese vanusest, haigustest, füüsilisest koormusest jm teguritest. Analüüs lihtne

D-vitamiini taset saab kontrollida lihtsa veenivere analüüsiga, mida saab teha kas oma perearsti juures või ka SYNLABi laborites. Näiteks tehti SYNLABis eelmise aasta septembrist aprillini ligi 50 000 D-vitamiini analüüsi eestlastele ja keskmine tulemus oli 51 nmol/l (optimaalne tase peaks aga olema 80 nmol/l – toim). Sellisel juhul võiks tarvitada vitamiini ca 2000 IU/päevas 1 kuu jooksul ja edasi soovitus-

liku taseme hoidmiseks nt 1000 IU-d kevadeni. Pea nõu arstiga

Samas soovitab doktor vitamiiniannuse määramisel kindlasti pidada nõu oma perearstiga. „Laboritulemustest näeme, et D-vitamiini taset veres tõstavad paremini õlilahusena olevad D-vitamiini preparaadid. Neid on oluline tarbida õiges annuses, vastavalt vereanalüüsiga kindlakstehtud väärtusele. Normist madalamate väärtuste korral tuleb igapäevaselt võtta piisav vitamiini annus, et selle sisaldust tõsta ja edasi tarvitada profülaktilist annust taseme hoidmiseks veres,“ ütleb dr Glükmann. D-vitamiini soovitatakse üldiselt võtta sügisest kevadeni, kuid inimesed, kes mingil põhjusel ei saa suvel viibida päikese käes, peaksid seda võtma aastaringselt. Samuti vajavad D-vitamiini rohkem sportlased, kuna nende organism kulutab seda rohkem. Kindlasti aga tuleks neil juhtudel oma pere- või spordiarstiga nõu pidada ning mitte omal käel huupi vitamiinidoosi määrata.

D-VITAMIINI ABC Tänapäeval peetakse optimaalseks D-vitamiini tasemeks 75 nmol/l (30 ng/ ml) ja enam, vähesuseks loetakse täiskasvanutel taset alla 50 nmol/l. Raske D-vitamiini puuduse ehk avitaminoosi piir on 25 nmol/l. Sellest alates häirub kaltsiumi ainevahetus juba olulisel määral ehk maakeeli öeldes hakkab organism omaenda luudest kaltsiumi võtma. Tulemuseks on rahhiit või osteomalaatsia ehk luupehmustõbi. Uuringud on aga näidanud, et kaltsiumi ainevahetuse muutused algavad juba D-vitamiini taseme langemisel alla 80 nmol/l. Enamasti pole D-vitamiini puudus tunda. D-vitamiini puuduse saab tuvastada vereanalüüsi teel. Suvel päikese käes viibimisega kogutud vitamiinivarudest jätkub umbes kaheks kuuks. Seejärel peaks tegema analüüsi, mis tõenäoliselt näitab organismis juba vitamiinidefitsiiti ning hakkama vitamiini vastavalt arsti soovitusele juurde manustama. D-vitamiini puuduse teema ei ole ainult laste ja nende kasvavate organismidega seotud teema, vaid selle puuduses elamine räsib igas vanuses inimese organismi. Ka taimetoitlased peaksid mõtlema sellele teemale, sest oluline D-vitamiini allikas on rasvane kala. Ammune soovitus on Eesti oludes võtta D-vitamiini preparaadina lisaks neil kuudel, mille nimes on r-täht ehk siis septembrist aprillini.


EE_D-Pearls_75_Ad_BenuMagazine_200x140_1016

Päikesevitamiin · Nüüd kahe erineva tugevusega: D-Pärlid 1000 ja D-Pärlid 3000 · lahustatud külmpressitud oliiviõlis, mis tagab hea imendumise ja välistab GMO päritolu · väike ja kergelt neelatav želatiinkapsel · aitab hoida luid, hambaid ning immuunsüsteemi talitlust normaalsena

NÜÜD SAADAVAL 25 ja 75 mcg!

· blisterpakend hoiab kapslid hügieenilisena kuni kasutamise hetkeni · kõrge kvaliteet rahvusvaheliselt tunnustatud tootjalt

www.pharmanord.ee


ülekaal

24

Ülekilod

pole vaid iluviga Ülekaalulisus on epideemiana suurenev probleem kogu maailmas ning Eesti pole erand – iga kolmas siinne elanik on rasvunud. Ülekaalulisust peetakse sageli vaid iluveaks, kuid tegelikult on see paljude haiguste oluline riskifaktor. TEKST: KRISTINA TRAKS


25 Alates 1980. aastast on rasvumine kogu maailmas praktiliselt kahekordistunud. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel on enam kui kolmandik 20-aastastest ja vanematest inimestest maailmas ülekaalulised ning kümnendik lausa rasvunud. Samuti on viimase seitsme aastaga Eestis ülekaaluliste laste hulk kahekordistunud ja praegu on iga kümnes koolilaps liiga priske. Laste rasvumine on kogu maailmas suur probleem ning öeldakse, et praegu kasvav põlvkond võib olla esimene, kelle elu jääb lühemaks kui nende vanematel. Seda justnimelt ülekaalu ning sellest tingitud haiguste tõttu. On terve hulk raskeid haigusi ja seisundeid, mille üheks oluliseks riskiteguriks on justnimelt ülekaal. Osasid neist haigustest, nagu näiteks II tüübi diabeeti, nimetatakse ka elustiilihaigusteks ehk et need on põhjustatud väheliikuvast ja mugavast elustiilist. Suhkruhaigus ja rasvumine Salakaval suhkruhaigus murrab aina nooremaid. Kaalutõus ei muuda pelgalt kehavorme, vaid mõjutab otseselt meie elukvaliteeti ja tervist. Rasvumise üheks sagedasemaks kaashaiguseks on II tüüpi diabeet ehk rahvakeeli suhkruhaigus. Diabeetikute arv kasvab kogu maailmas plahvatuslikult, Eestis on diabeedihaigeid 70 000 ja eeldiabeeti põeb 140 000 inimest. Tohtrid peavad selle põhjuseks inimeste üha passiivsemast elustiilist tingitud lisakilosid. II tüübi diabeeti haigestumine on seotud kehakaalu tõusuga ja kuna rasvuvad järjest nooremad, siis tabab see haigus järjest nooremaid. II tüübi diabeet on eluaegne haigus, mis ei lähe üle ja mida ei saa välja ravida. See haigus kahjustab veresooni, mis ongi diabeeditüsistuste tekkimise põhjus. Kõige tõsisemad tüsistused on südame-ja veresoonkonnahaigused nagu infarkt ja insult. Pihta saavad ka silmades olevad veresooned ja see viib ajapikku nägemise halvenemiseni. II tüübi diabeedi eelstaadium on metaboolne sündroom, mille korral on ainevahetus kehas häiritud. Seda seisundit on nimetatud ka prediabeediks

MILLINE PEAKS OLEMA VÖÖÜMBERMÕÕT? Võta mõõdulint ja mõõda ära oma kõhuümbermõõt Naised – üle 88 cm suur risk haigestuda ülekaaluga seotud haigustesse. Mehed – üle 102 cm suur risk haigestuda. Kehamassiindeks Vähem kui 19 – alakaal. 19–24,9 – normaalkaal. 25–29,9 – ülekaal. Oht haigestuda ülekaalust põhjustatud haigustesse nagu diabeet ning südame- ja veresoonkonnahaigused. Soovituslik on langetada kaalu. Rohkem kui 30 – rasvumine. Suur risk haigestuda südameja veresoonkonnahaigustesse, kõrgesse vererõhku ja diabeeti. Arvuta oma kehamassiindeks http://kehamassiindeks.com/ ja siis on võimalik elustiili muutes päris diabeet veel ära hoida. Ülekaal ja haigused Südame-ja veresoonkonnahaigused (infarkt, insult jt) on Eestis suremuse põhjus number üks. Ülekaalulisus ja vähene liikumine on ühed mitmest südamehaigustesse haigestumise riskidest. Tihtipeale kaasneb ülekaalulisusega ka kõrgenenud vererõhk. See seisund võib märkamatult püsida aastaid. Teadlased on tõestanud, et kõhusisese rasvamassi tõus ühe kilo võrra suurendab vererõhuväärtusi 10mm/Hg. Tavaliselt viib liigne kehakaal paigast ka kolesterooli ja triglütseriidide näidud. Rahvakeeli nimetatakse seda seisundit veresoonte lupjumiseks, meditsiiniliselt ateroskleroosiks. Kui protsess süveneb, hakkab inimene rinnus valu tundma, sest läbi ahenenud veresoonte ei jõua südamesse piisavalt hapnikurikast verd.

Tekib isheemia ehk hapnikunälg ning areneb välja südame isheemiatõbi. Suurenenud naastud võivad veresoontes ka lõhkeda, rebeneda ja trombe tekitada. Kui tromb tekib südamelihase arteris, on tagajärjeks infarkt. Kui aga veresoon ummistub trombi tõttu ajus, on tagajärjeks insult ehk ajuinfarkt. Ülekaalulisust seostatakse suurema rinna-, soole-, jämesoole-, neeru-, emakakaela- ja maksavähi tekkeriskiga. Kanada bariaatria-alases uuringus (2008) ja Austraalia 70 000 inimest haaravas metaanalüüsis (2007) leiti, et kaalulangus vähendab teatud tüüpi kasvajate, eriti rinna- ja jämesoolevähki haigestumise riski isegi kuni 80 protsenti. Naistel suurendab rasvumine emakaelavähki haigestumise riski koguni kolm korda. Apnoe röövib tervisliku ööune Apnoe on sagedasim uneaegne hingamishäire ning see väljendub selles, et magades tekivad inimesel hingamispausid. Kuna hingamispausidest ülesaamiseks magab inimene rahutult ning ärkab tihti – mõnikord lausa sadu kordi öö jooksul, on tema unekvaliteet väga vilets ning see väljendub ka päevases väsimuses. Hapnikupuudus, milles apnoe all kannatav inimene elab, mõjub kogu kehale laastavalt. Vererõhk tõuseb, tekivad südamerütmihäired, südamepuudulikkus, ülekaal, diabeet. Eestis võib olla ligi 50 000 selle tõve all kannatavat inimest. Riskifaktoriks on ülekaal (kehamassiindeks üle 30) ja sagedamini tabab haigus mehi. Võtmekoht haiguse ennetusel ja ravis on kaalu kontrolli alla saamine. Viljakus väheneb Naistel põhjustab ülekaal menstruaaltsükli häireid ning probleeme raseduse kandmisel. Arvukates viljatusravikeskustes tehtud teadustöödest on selgunud, et ülekaal avaldab ebasoodsat mõju nii munaraku kvaliteedile kui ka küpsusastmele. Paljud autorid arvavad, et ülekaalulistel naistel sagedamini esinevate varajaste raseduste katkemiste taga ongi just munaraku kehv kvaliteet. Ema ülekaal mõjutab ebasoodsalt


ülekaal

26 kogu rasedust, sünnituse käiku ning sündiva lapse tervist. Rasedusaegset ülekaalu seostatakse ka preeklampsia, gestatsioonidiabeedi, keisrilõike, loote makrosoomia ja lapse surnult sündimise keskmisest suurema riskiga. Samuti mõjutab ülekaal meeste viljakust. Nimelt toodab rasvkude naissuguhormooni östrogeeni, liigse rasvkoe olemasolu korral viib toodetud östrogeeni kogus sperma kvaliteedi halvenemisele. Ka erektsioonihäirete üheks põhjuseks peetakse ülekaalu. On leitud, et ülekaalulistel meestel oli enam kui kaks korda suurem tõenäosus erektsioonihäirete tekkeks kui normaalkaalulistel meestel. Ülakaal mõjutab elukvaliteeti Rootsi Sahlgrenska ülikoolis on 1987. aastast alates väldanud uuring, mis keskendub rasvumise kirurgilise ning traditsioonilise raviga kaasnevatele lühi- ja pikaajalistele mõjudele. Uuringu käigus analüüsiti ülekaaluliste patsientide elukvaliteeti ning psüühilist tervist: söömisharjumusi, tundeid, sotsiaalseid suhteid, tööelu, vaba aega, perekonnasuhteid. Uuring on näidanud, et rasvunud inimeste elukvaliteet on madalam: nad tunnevad end sagedamini väsinuna, neil esineb rohkem probleeme kooselus ning välja joonistus ka see, et rasvunud inimesed on sagedamini üksikud, eriti naised. Ülekaalulised inimesed väldivad tavaliselt sotsiaalseid situatsioone ning jäävad parema meelega koju. Pikas perspektiivis võib see viia isoleerituse ning üksinduseni. Prantsusmaal tehtud uuringus uuriti ülekaaluliste seksuaalkäitumist. Selgus, et nad on normaalkaalulistega võrreldes vähem aktiivsed, kuid nende seksuaalkäitumine on riskialtim. Uuringust ilmnes, et naised «põdesid» rohkem oma liigsete kilode pärast: neil esines sagedamini stressi ning kaasinimeste suhtumine läks neile rohkem korda kui ülekaalulistele meestele. Madal enesehinnang ja negatiivne kehakuvand aga mõjutavad naise seksuaalkäitumist, nentisid uurijad.

TOITUMISNÕUSTAJA: JÄLGI KEHAMASSIINDEKSIT JA VÖÖÜMBERMÕÕTU

T

oitumisnõustaja Ellyt Talv ütleb, et kehakaalust olulisem termin on KMI ehk kehamassiindeks, mis annab meile normaalkaalu mõistmiseks teatud vahemiku. Samuti on oluline jälgida vööümbermõõtu, mis ei tohiks meestel olla suurem kui 102 ja naistel 88 sentimeetrit. Kui vööümbermõõt on suurem, on oluliselt suurenenud risk haigestuda liigsest rasvast tingitud haigustesse. Kui meeste vööümbermõõt on alla 94 cm ja naistel alla 80 cm, on risk väike. Vahepeale jäävad väärtused näitavad keskmist riski. „Isegi kui inimene ei tunneta, et ülekaal talle kuidagi ebatervislikult mõjuks ja tema vererõhk ja kolesteroolinäitajad on korras, ei tähenda see, et ülekaal negatiivselt ei mõjuks. Ülekaal paneb südame suure surve alla, mis pikemas perspektiivis nõrgestab kogu organismi,“ selgitab Talv. Tihti koguneb kaal, kuna süüakse mitte ainult valesid toite, vaid ka liiga vähe kordi päevas. „Tekivad igasugused isud ja toit kontrollib inimest, mitte vastupidi,“ räägib Talv. „Ka liikumine ja värskes õhus viibimine jääb tihti ajapuuduse taha – keskendutakse oma igapäevatöödele, mitte toitumisele ja tervisele. Terviseprobleemid ei pruugi tekkida kohe, kuid pikemas perspektiivis küll.“ Kuidas alustada tervislikumat elu?

Kõige olulisem on suhtumine – kaalu langetamine on eesmärk, mitte sõnakõlks, et homme hakkan dieeti pidama. „Mõtle, mida söödav toit sulle annab ja milline on toidu kvaliteet. Organismi varustamiseks eluks vajalike toitainetega on vaja süüa värsket ja mitmekülgset toitu ning juua piisavalt puhast vett. Väga olulist rolli mängib ka mõõdukas kehaline aktiivsus,“ räägib ta. Distsiplineerivalt mõjub, kui kirjutada üles iga söödud suutäis. Pane

Ellyt Talv, toitumisnõustaja.

kirja ka tarbitud joogid, kuna paljud mahlad on salakavalad just suure suhkrusisalduse poolest ning neid on väga lihtne üle tarbida. Tõhus kaalulangetamine

„Hea kaalulangetusprogramm peab olema just sulle sobiv ja säilitama positiivse enesehinnangu ning tekitama head enesetunnet,“ ütleb Talv. See ei pea tingimata sisaldama jõusaalis rassimise treeninguid, vaid just sulle meeldivat liikumist. Igasugused kiirprogrammid võiks ära unustada, tervislik kaalualandamine ja selles püsimine peab olema pigem uus elustiil, mitte kahenädalane ajutine dieet. „Kui elustiili ei muudeta, ollakse pidevalt kahenädalaste dieetide küüsis, kuna pärast seda pöördutakse tavaliselt tagasi oma harjumuspärase menüü juurde. Tagasi tuleb ka kaal, mis kaotati,“ selgitab ta. „Tervislik toitumine on segatoidu tarbimine, kus suurem osakaal peab olema taimsel toidul. Süüa tuleb regulaarselt, sh 3 toidukorda ja 2 vahepala. Toidud peavad olema naturaalsed ja sisaldama palju köögivilju ja osaliselt ka puuvilju, kuna need varustavad meid vitamiinide, mineraalide ja ensüümidega ning karotenoidide ja flavonoididega. Toit peab olema mitmekesine, vaheldusrikas.“


Taimsed oomegarasvhapped kogu perele Green Oil™ – oomegarasvhapped puhtast loodusest

Toitumise tähtsus

pressimise meetodil, tänu sellele on kõik bioloogiliselt aktiivsed ained säilinud. Preparaadi koostisesse kuuluvad organismile vajalikud asendamatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapped. Green Oili kapsleid võivad tarvitada ka taimetoitlased. Green Oil on hästi tasakaalustatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapete kombinatsioon kogu perele. Green Oili kapslitel puudub kalamaitse ja -lõhn!

Kuningakepp

«Lõpuks hakkasin tundma end täisväärtusliku naisena!» rõõmustab Gitte.

Kuidas Green Oili kapsleid tarvitada?

«Kahe viimase aasta jooksul kogesin sageli ebameeldivaid aistinguid suu, nina ja silmade limaskestade kuivuse tõttu. Mul on hea meel, et hakkasin tarvitama Green Oili kapsleid.»

Õli valmistamiseks kasutatakse selle taime seemneid. Neis on palju polüküllastumata rasvhappeid ja organismile eriti kasulikku linoleenhapet (GLA). Täiskasvanutel tuleks võtta kaks kapslit päevas söögi ajal. Vajadusel võib võtta neli kapslit päevas söögi ajal. Alla 11-aastastel lastel võtta üks kapsel päevas söögi ajal. Vajaduse korral võib pigistada kapsli sisu vähese koguse piima, mahla või toidu sisse.

Oomegarasvhapped on rakumembraanide peamine koostisosa, seega on need väga olulised siseorganite, aju, südame ja veresoonte funktsioonide toetamiseks. Need on ühed tähtsamad ehitusmaterjalid, mida organism ise ei tooda. Seetõttu peamegi Kust saab Green Oili kapsleid osta? saama neid nn asendamatuid rasvhappeid Green Oili kapsleid saate osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee igapäevase toiduga.

Aju, nahk, veresooned

Kas teil on küsimusi?

Polüküllastumata rasvhapped kogunevad Täpsema info saamiseks helistage telefonil peaaju ja reproduktiivsüsteemi rakkudesse. 684 3838 või külastage tootja kodulehte Oomega-3- (alfa-linoleen) ja oomega-6- www.newnordic.ee www.newnordic.ee (linoleen) rasvhapped on vajalikud ainevaOnline Store hetusprotsessides, toimivad organismi energiaallikana, kuuluvad kõikide rakumembraanide koostisesse ning osalevad paljudes organismi biokeemilistes protsessides.

Küllastumata rasvhapped

Oomegarasvhapped on vajalikud südameja vereringe ning endokriinsüsteemi tegevuseks, samuti aju, naha ja limaskestade funktsioonideks. Taimsetes lipiidides olevad küllastumata rasvhapped (linoleen-, eikosaanhape) on vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide kaitseks oksüdeerumise eest. Organismi jaoks on paljudes rasvastes liha- ja piimatoodetes leiduvatest küllastunud rasvhapetest bioloogiliselt palju olulisemad just küllastumata rasvhapped.

Skandinaavia preparaat Green Oil

Green Oil on taimne looduslike rasvhapete kombinatsioon, mida saadakse lina-, rapsi- ja kuningakepiseemnetest. Green Oili kapslid on toodetud taimse tooraine külm-

Elu on imeline, kui tunned end suurepäraselt!

Organismi tasakaal Gitte on ujumistreener ja liikumisterapeut. See on raske töö, mis nõuab palju sisemist energiat, mida tuleb jagada ka teistele. Seetõttu on Gitte jaoks tähtis pidevalt hoida organismi head üldseisundit ja olla energiline. «Tundsin end sageli nagu närtsinud lill, sest mind vaevas limaskestade kuivus, seda eriti ninas. Tuju oli kehv, olin väsinud ja kurnatud. Sellega tuli kuidagi võidelda. Ja ma leidsin viisi – hakkasin tarvitama Skandinaavia Green Oili kapsleid. Olen neid võtnud juba kolm kuud,» räägib Gitte. Sai limaskestade kuivusest lahti Gitte võtab Green Oili kapsleid iga päev hommikusöögi ajal. «Olen väga rahul, sest tunnen end suurepäraselt, olen tulvil energiat ning minu organism toi toimib nagu hästi reguleeritud ja õlitatud masin!» räägib Gitte naeratades.


HEA MAITSE

28

RETSEPT KÕRVITSA-HALLOUMI SALAT PÄHKLISEEMNESEGUGA 6 portsjonit Toekas kõrvitsa ja halloumi-juustu salat saab lisaväärtust krõbedast pähkli-seemnesegust, mida kutsutakse dukkah. Segu tuleb rohkem, kui salatile raputamiseks vaja, kuid ta säilib purgis kenasti terve kuu ja saad seda hiljem mujalgi kasutada. Salat on maitsvaim, kui kõrvitsatükid ja juust on soojad. • • • • • • • • • • • •

500 g muskaatkõrvitsat 1–2 küüslauguküünt 200 g halloumi-juustu 65 g rukolat 1 punane sibul värsket münti oliiviõli sidrunimahla soola, musta pipart 6 sl dukkah-segu suur peotäis lehtkapsast (100g) serveerimiseks riivitud parmesani

AUTOR: MARI-LIIS ILOVER

Eemalda kõrvitsalt koor ja seemned. Lõika viljaliha kuubikuteks. Sega suures kausis 3 supilusikatäit oliiviõli purustatud küüslaugu ja soola-pipraga. Vala kausi sisu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, ühe kihina. Rösti 200 kraadi juures umber 20 minutit. Tõsta rukola eraldi kaussi. Maitsesta paari supilusikatäie oliiviõli, sama koguse sidrunimahla ja soola-pipraga. Jäta ootele. Lõika halloumi viiludeks. Prae pannil vähese oliiviõliga kuldseks. Lõika punane sibul õhukesteks poolringideks. Serveerimiseks laota igale taldrikule rukolat, sellele kõrvitsatükid ja halloumi-viilud. Lisa punase sibula viilud. Puista salatile dukkah-segu ja mündilehti.


29

ŠOKOLAADIAVOKAADOKREEM DUKKAH EHK KRÕBE PÄHKLISEEMNESEGU • • • • • •

1 tl terveid koriandriseemneid 1,5 tl terveid vürtsköömneid 1 tl musta pipra teri 130 g sarapuupähkleid (röstitud, kooritud) 50 g seesamiseemneid 1 tl soola

Rösti koriandriseemneid ja vürtsköömneid kuumal kuival pannil umbes 2 minutit. Tõsta koos piprateradega uhmrisse ja purusta. Rösti ka seesamiseemneid pannil. Ettevaatust, need võivad kergesti kõrbema minna. Tõsta sarapuupähklid ja seesamiseemned köögikombaini ja purusta. Sega kõik ained omavahel. Hoia kaanetatud purgis.

2–3 portsjonit Avokaadost tehtud šokolaadine kreem on suurepärane võimalus valmistada luksuslik magustoit organismi rafineeritud toiduainetega koormamata. Lisaks veel kiivid ja granaatõunaseemned talviste vitamiinidena, parapähkel seleeniallikana ja saadki magustoidu, mida süüa on kasulikum, kui söömata jätta. Kui paljude šokolaadiste maiuste kohta veel nii öelda saab? • • • • •

2 küpset avokaadot 2–3 sl mõru kakaopulbrit 4 datlit (vali võimalusel värsked) 1 sl kreemjat kookoskoort või kreemjat kookospiima kaunistuseks: 1 kiivi, 2 sl granaatõunaseemneid, 1–2 parapähklit

Poolita avokaadod. Eemalda kivi ja kaabi viljaliha kaussi. Lisa kakaopulber (esialgu vähem, saad juurde lisada), datlid ning kookospiim. Surista saumikseriga ühtlaseks kreemiks. Maitse. Kui soovid, lisa veel kakaopulbrit. Tõsta kreem pokaalidesse või kausikestesse. Kaunista kiivitükkide, granaatõunaseemnete ja hakitud parapähklitega. NB! Kui kasutad kuivatatud datleid ja nad on väga kuivad, leota neid enne tund aega vees.


vaegkuulmine

30

Kuulda

või mitte kuulda

„Täna on turul päris suur valik kuuldeaparaate, samas on inimestel nende valiku, kompenseerimise tingimuste ning aktiivsusgruppide kohta päris palju küsimusi,“ nendib Rein Järve Eesti Vaegkuuljate Liidust. TEKST: LIIVI TAMM

Kuigi mõnel juhul on kuuldeaparaati vaja vaid koosolekutel või teatris, on ka neid, kes peavad ümbritseva maailmaga kontaktis olemiseks seda kasutama terve päeva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevusega alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad seejuures olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Mõlema kõrva kuulmislanguse korral oleks mõistlik eelistada kahte kuuldeaparaati. „Kui üks kõrv kuuleb veidi ja teine üldse mitte, siis tuleb otsustada

kõrvataguse kuuldeaparaadi kasuks: niisugused kuuldeaparaadid on tugevamad ja võimaldavad erinevaid programme. Igapäevases suhtluskeskkonnas kasutatakse tavaliselt 3–5 programmi, mis arvestab ka valdkonna spetsiifikaga, sellega, kas tegu on näiteks muusikainimese või müüjaga, kes inimestega pidevalt suhtleb,“ kirjeldab Järve. „Nõrgema kuulmislanguse korral sobib sageli ka kõrvasisene aparaat.“ Rein Järve on kuuldeaparaate enda tarbeks korduvalt valima pidanud alates sellest, kui need omal ajal


31

Kuuldeaparaadi saab riigipoolse dotatsiooni abiga soetada üks kord nelja aasta jooksul.

turule tulid: „Minu kuulmislangus on tugev, 95 db, ja olen sobiva ja piisava tugevusega mudelivaliku leidnud näiteks Pärnu maanteel asuvast kuulmisrehabilitatsioonikeskusest, samuti Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina- ja kurguhaiguste keskusest või Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliinikust,“ kirjeldab ta. „Üldiselt tuleb igal aastal turule uusi mudeleid.“ Uue kuuldeaparaadi saab riigipoolse dotatsiooni abiga soetada üks kord nelja aasta jooksul. Erandkorras saab seda taotleda enne nelja aasta möödumist juhul, kui kuulmine on langenud sedavõrd, et olemasolev aparaat ei võimalda enam piisaval määral kuulda. Üldiselt soovitatakse kuuldeaparaati vahetada umbes 4 aasta möödudes: „Ma ise olen praegust aparaati kandnud küll tunduvalt kauem, sest see on mulle sobinud ning see on täpselt minu vajadusi arvestades häälestatud.“ Rein Järve osutab, et korralik kuuldeaparaat on elukvaliteedi tõstmiseks hädavajalik just sellisele inimesed nagu ta ise. „Aparaadid täiustuvad aasta-aastalt,” nendib ta. „Eraldi abi ja lähenemist vajavad need, kelle kuulmine on kahjustunud näiteks trauma tagajärjel ning kes peavad peale suurt muutust uuesti elama õppima. Kes aga on kuulmislangusega lapseeast saati elanud ja toime tulnud, neile on see igapäevane reaalsus, millega on kohanetud, samuti ei osata sel puhul oma kuulmiskvaliteeti tavainimese omaga võrrelda.“ Väiksema kuulmislanguse puhul ei tunnista inimesed mõnikord alguses iseendalegi, et aparaat oleks vajalik: „Kui ikka pereliikmed pidevalt kurdavad, et teler-raadio on liialt kõvaks keeratud, samas vaegkuulja ise probleemi ei näe, tasuks siiski igaks juhuks kontrollis käia,“ nendib Järve. Vaata otsa Erinevalt levinud müüdist ei ole vaegkuuljaga suheldes vaja kõvasti rääkida, sest kuulmine ei halvene enamikel juhtudel mitte lineaarselt: kaduma hakkavad esmalt vaiksed helid, valjusid helisid kuulevad vaegkuuljad hästi ja paradoksaalselt muutuvad

KUULMISLANGUSE KORRAL

Pea nõu perearstiga, kes vajadusel annab saatekirja nina-kõrva-kurguarsti poole pöördumiseks. Vastavalt uuringutulemustele selgitatakse välja, kas patsient vajab kuuldeaparaati. Alates käesolevast aastast toimub aktiivsusgrupi määramine kõrvaarsti kaudu, seejuures eristatakse kahte gruppi: a) inimesed, kes vajavad päevas kuuldeaparaati kuni 5 tundi b) inimesed, kes kasutavad kuuldeaparaati terve päeva vältel. Aktiivsusgruppidesse määramisega üritatakse lühendada järjekordi – toetussummad erinevatele gruppidele on erinevad. Gruppide jaotuse ja summadega on võimalik tutvuda Eesti vaegkuuljate liidu kodulehel aadressil www.vaegkuuljad.ee

valjud helid vahel ebameeldivaks isegi varem kui normaalselt kuuljate jaoks. Küll on hea inimesele rääkides otsa vaadata ning püüda sõnu selgelt artikuleerida, kõne mõistmist hõlbustab ka miimika. Anna probleemist teada Paljud vaegkuuljad oskavad lugeda ka suult. „Mina olen lähtunud sellest, et kui on probleem, tuleb sellest märku anda ja lihtsalt üle küsida ning selgitada, et ma ei kuulnud,“ sedastab Järve. Oluline ongi oma sõnumi selge edastamine ning seda häbenema ei peaks. „Vajadusel tuleb uuesti märku anda, sest on loomulik, et vestluspartneri puue võib jutuajamise käigus meelest minna. Lõpuks inimene harjub sellega, et tuleb lihtsalt natuke teisiti rääkida. Üldiselt eakamad inimesed suhtlevadki omavahel pisut aeglasemalt ja tavapärasest pisut valjema tooniga, nooremate puhul tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata.“


vaegkuulmine

32 KUULDEAPARAADI KOMPENSEERIMINE: Alustuseks on vajalik isikliku abivahendi kaart. Kõrvaarst või ka perearst väljastab tõendi, milles on kirjas, et on vaja kuuldeaparaati. Mine abivahendi kaardiga väljavalitud kuulmiskeskusesse. Kui abivahendi kaart kehtib, aga sellele ei ole märgitud kaardi kehtivuse tähtaega, võta kaasa töövõime kaotuse ja/või puude tuvastamise otsus (välja arvatud vanaduspensioniealine isik). Vali koos sealsete spetsialistidega välja endale sobivaim kuuldeaparaat. Kui sul on valik tehtud, siis vormistab kuulmiskeskus sulle vajalikud dokumendid. Kuuldeaparaadi riigipoolne dotatsioon on sõltuvuses määratud aktiivsusgrupist, mis määratakse kuulmiskeskuse või rehabilitatsioonispetsialistide poolt.

Kui oled pensionär või tööealine, kes ei tööta ja sa ei vaja kuuldeaparaati sagedaseks suhtlemiseks, siis kuulud sa ilmselt esimesse aktiivsusgruppi. Kui oled tööealine ja töötad ametikohal, kus on kuuldeaparaati vaja suhtlemiseks, siis kuulud sa tõenäoliselt teise aktiivsusgruppi. Teise aktiivsusgruppi kuuluvad ka lapsed ja õpilased. Kuuldeaparaadi riigipoolne dotatsioon arvutatakse vastavalt määratud aktiivsusgrupile. Riik on määranud aparaatidele piirhinna. Kui aparaadi hind on võrdne või alla piirhinna, arvutatakse piirmäär 90% aparaadi hinnast. Kui aparaadi hind on kõrgem kui piirhind, siis arvutatakse riigi- ja isikuosalus piirhinnast ja isiku osalusele lisandub toote hinna ja piirhinna vahe. ALLIKAS: VAEGKUULJAD.EE

REEGLID KURDI VÕI VAEGKUULJAGA RÄÄKIMISEL

Enne vestluse alustamist loo pilkkontakt ja vaata rääkides talle otsa. Häälda sõnu selgelt ja mitte liiga kiiresti. Räägi normaalse häälega ning mitte liiga valjusti: kuulmishäirega inimesele võib see ebameeldiv olla, enamus kuulmishäirega inimestest on helitundlikumad normaalselt kuuljatest. Kõrva karjumine või kuulmisaparaadikandjale isegi kõrvas valu tekitada. Hoolitse, et su suu oleks korralikult valgustatud: see võimaldab su näoilmest ja huulte liigutustest paremini aru saada. Väldi vestluse ajal lärmi (raadio, televiisor, muusika jms). Moodusta lühikesed ja selged laused.


Osta

karpi testiribasid, saad

• Eriti suur ekraan • Taustavalgus • 1000 analüüsi mälu • 4 seadistatavat alarmi • Bluetooth® tugi ja USB-liides

tasuta juurde!


persoon

34

Inimene, VIIVI-HELENE KESKĂœLA

kes oskab aidata


35 Terve elu apteekrina töötanud, sel aastal oma 80. juubelit tähistanud Viivi-Helene Kesküla ütleb, et tal on olnud ainult üks amet ühes apteegis. Ja seda aega ja tegelemist on ta 100% nautinud. TEKST: KADRI TAMM FOTOD: MEELI KÜTTIM, ERAKOGU

Viivi sattus Raplasse apteeki nr 45 tööle aastal 1957. Kuidas aga elu just apteekri töö juurde juhatas ja mida põnevat on meenutada omaaegsest apteegitööst? „Tegelikult küsis mu ema Virula algkooli juhatajalt, Tõnis Laurilt, kas võiksin minna apteekriks õppima. Saades jaatava vastuse, pani ta mind peale Pärnu L. Koidula Keskkooli lõpetamist Tallinna meditsiinikooli, kus õppisin kaks aastat,“ meenutab Viivi. Toonasest õppeajast on paljutki meenutada: kooli mindi õhtul kella seitsmeks ja tunnid kestsid poole kaheteistkümneni. Endisaegsete õpingukaaslastega saadakse tänaseni aeg-ajalt kokku. „Aida oli iluuisutaja, Helvi oskas hästi inglise keelt, Zaherä oli tatarlane, Valve puhas viieline. Ja küllap oli neid andeid veel, kuid me ei teadnud üksteise elust paljut. Inimestel oli hirm, kõik veel kartsid ja lihtsalt vaikiti,“ kirjeldab Viivi sõjajärgset aega. Apteeki tööle Kui Viivi asus tööle Rapla apteeki, pakkus talle tuge kodukoha apteekriproua Leili. „Ta andis mulle väiksena suure turvatunde. Lapsena jooksin igasuguste hädadega ikka apteeki ja vahel mängisin apteekri kaksikutega,“ kirjeldab Viivi oma lapsepõlvemälestusi. „Siiani on meeles apteegiköögi ilus põrand, proua sussid ja minu veri seal. Ta ütles: pole midagi, selle pühime ära. Ja nii ta kõikide eluhädade puhul suhtuski: pole midagi, selle saame korda.“ Rapla apteegis oli alguses vaid üksainus ruum, kus asus müügilett,

retseptari laud ja kapiga eraldatud assistendi laud, kus tehti püstijalu kõik salvid ja pulbrid. Apteegil oli vaja varustada ka haiglat ning seda tehti kuni aastani 1992, mil haigla juures avati eraldi apteek. „Keetsime steriile puuküttega pliidil, poti kaane sees oli ka termomeeter. Nii valmisid NaCl, Ringeri- ja glükoosilahused. Vanemõde tõi hommikul haiglast tellimuse ning haigla majandusjuhataja tuli õhtul sellele hobuse ja vankriga järele,“ meenutab Viivi aegu enne seda, kui lahuseid autoga vedama hakati. Apteegis töötamine tähendas ka seda, et arvelaud ja pliiats pidid kogu aeg läheduses olema: ravimite hinnad tuli ju kokku lüüa. „Tuli ka meeles pidada, kes hommikul juba käis ostmas sipelga- või boorpiiritust ja sellele me õhtul enam ei andnud.“ 100 aastat apteeki Rapla apteegi sajandaks sünnipäevaks aastal 1966 oli töötajate arv suurenenud kümnelt viieteistkümneni. Tol hetkel töötas seal 3 proviisorit ning 4 farmatseuti ja töökorraldus vanas puust apteegihoones oli paika loksunud: steriiltuba, pulbrilaud, hommikune assistent, õhtune assistent, retseptor, käsimüüja. „Juhataja pani meid järgemööda kõiki töid tegema ja selle eest olen väga tänulik, töö oli palju vaheldusrikkam,“ tunnistab Viivi. Aeg läks ning üsna pea hakati steriile puupliidi asemel juba gaasipliidil ja autoklaavis keetma, ka veevärk tegi elu kergemaks: enam ei olnud vaja ämbriga kaevust vett tassida. Korke aga seoti ravimipudelitele pikka aega niidi ja tsellofaaniga, mille alla oli märgitud ravimi nimi. „Seejärel tulid kahte sorti korkimisaparaadid: pudel tuli panna keerlevale alusele püsti või siis suruda pudelikael keerlevasse pesasse. Mõlemal juhul pidi olema ääretult täpne,“ meenutab Viivi. Alevi kasvades suurenes ka haigla töömaht ning vajaminevate steriilide arv ja kiirustades tuli ette ka ohtlikke olukordi: „Esimest autoklaavitäit välja võttes lõhkes mul glükoosilahuse pudel ja otse vastu silmi. Prillid jäid küll

Sirvime pildialbumeid, mida Viivil oli intervjuule kaasa võetud terve suur kuhi.

terveks, aga nägemine ühel silmal halvenes. Aga see oli õnnelik õnnetus, Tallinna haiglas ning enne seda Rapla apteegis töötanud proviisor Eno Väkram-Silm kaotas sellise õnnetuse tõttu elu.“ Ühel apteekril pidi tol ajal olema ka kõvasti füüsilist jõudu. „Hiigelsuured vatipallid kaaluga 50 kg tuli pakkida 1 kg kaupa ning 1000-meetrine marlikangas 50-meetristesse tükkidesse lõigata. Marlist lükati KEK-ist tellitud harkel läbi, ja siis hakkasime sealt tõmbama. Keldrisse tellis meie toonane juhata Paul Toots kallutajad, ja nii tõsteti 30 kg pudel üksainus kord sinna sisse ja kallutati seda koos raamiga. Kui oli soolhappe valamine, oli toimuv paras tsirkus. Võtsime oma suure 2-kilose pudeli, hingasime õhu sisse ja läksime piiritusekeldrisse, kus oli ka sool- ja väävelhape. Seal oli jube aur, hoidsime hinge kinni, kuni suutsime ära valada, kork peale ja jooksime välja.“


persoon

36

Ajastule omaselt oli apteegil ravimtaimede kogumise plaan. Kogumise eest vastutas Mare Ehavee, kes on ka täna Rapla apteegi juhataja. „Üks õpilane tõi oma saagi ja Mare palus kviitungile allkirja panna. Poisike ütles aga kohkunult, et tal polegi allkirja, mispeale Mare soovitas kirjutada oma nimi. „Jah, seda ma võin küll,“ ütles õpilane rõõmsalt,“ jutustab Viivi ühe loo ja lisab, et apteegirahvas käis ka ise ravimtaimi varumas. „Koguti võistluse korras ja vaadati, kes saab kõige rohkem,“ meenutab Viivi. Pärast taimede ahju ääres kuivatamist aitasid algklasside õpilased leesikavarte küljest lehti noppida ja proviisorid pakkusid neile teed ja saiakesi. Kui taimed olid kuivatatud, saadeti need ka Tallinnasse uuringutele, et kvaliteedis kindel olla. Mitte ainult töö Apteegirahval jätkus ühiseid tegemisi ka vabaks ajaks, näiteks korraldati igal aastal lastele suur nääripidu. „Oli käpiknukkudega nukuetendus loomade elust, mille tarvis joonistasin suure dekoratsiooni, mis jäi käiku enam kui kümneks aastaks. Kõige pisemad pidulised tuli ikka sülle võtta, hirm oli neil ju suur. Pidusid saatis viiulimäng, pakuti võileibu ja naistepunateed,“ meenutab Viivi

Pead siduma haavad, noppima jalast klaasikillud, lohutama, tõmbama pöidlaid paika – lapsele andsin palderjani, pärast võtsin ise ka. koosolemisi, mis käisid sama rada pidi palju aastaid. Lisaks pidudele käidi matkamas ja reisidel: „Korraldasime ekskursioone üle Eesti, jõudsime nii Saaremaale, Kihnu kui Peterhoffi. Busse saime tellida kolhoosist, supimaterjali, puud ja vee võtsime kaasa. Igal õhtul oli ikka soe söök.“ Viivi tõdeb, et 149-aastasel apteegil varandust jagub ja lisab, et ta tänab südamest Hageri apteegimuuseumi juhatajat Virve Õunapuud, kes võttis Rapla apteegi ajaloolised esemed oma hoolde ja korraldas neist näituse. „Hakkasin omal ajal Tallinna mnt 9 apteegiruumidesse muuseumi tarbeks varandust korjama ja kõik, mis mul oli, andsin sinna. Kõige ilusam asi oli klaasi all puude-põõsaste-seemnete kogu Veinbergi ajast, oma tee Hagerisse leidsid ka paljud teised

asjad: refraktomeeter, tilgapudelid, arvelauad, kaks retseptuurižurnaali aastatest 1892 ja 1912.“ Ühe etapi lõpp Oluline hetk Viivi elus oli 1993. aasta, mil Kaiu velsker-ämmaemanda punktis avati Rapla apteegile kuuluv haruapteek: „1994. aastal läksin sinna natukeseks üht töötajat asendama. Mõtlesin, et lapsed suured, on aega küll. Kuid sellest väikesest asendamisest sai 22 aastat. Õigupoolest jäi ümmargusest aastanumbrist puudu 20 päeva.“ Samal ajal töötas Viivi edasi ka Rapla apteegis. Viivi kirjeldab, et maa-apteekri päev on ikka ivake teine kui linnas. „Pead siduma haavad, lohutama, noppima jalast klaasikillud, tõmbama pöidlaid paika – lapsele andsin palderjani, pärast võtsin ise ka, harvad polnud ka väänatud jalad,“ räägib ta ja lisab, et ka suhtlus arstidega on maal tunduvalt tihedam. Tihti tuli ette sedagi, et Viivi-Helene tõi Raplast bussiga Kaiu abivajajatele rohtusid. Moodsa aja uuendusi Viivi kiidab. „Digiretseptid on väga head – telefon kätte ja arstile kõne.“ Otsus Kaiu apteegi sulgemiseks tehti selle aasta juulis ning selle apteegi aeg sai otsa. „Uut apteekrit lihtsalt polnud leida.“


Kupongipakkumised jaanuaris

Kaubavalik võib apteegiti olla erinev.

JAANUARIS

-25%

Uus algus Rapla apteegis. Aasta oli siis 1957. Viivi-Helene pildil paremal.

SLEEPGÜIDE MELATONIINISPREI 30 ML Lühendab magamajäämise aega. Pihustada keele alla.

Pakkumine kehtib 01.01-31.01.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

JAANUARIS

-25% ACTAVIT KUNINGAKEPIÕLI KAPSLID N60

IGAL APTEEGIL OMA NALJAD

V

iivi on veendunud, et igal apteegil on omad naljad, omad rasked või vastupidi, humoorikad patsiendid. Mingil ajahetkel hakkas ta kogutud nalju ka kaustikusse kirja panema. Nii ongi üks patsient tõdenud, et pärast letsitiini võtmist tuleb ta apteekrile vastu juba polkasammul, mitte enam aeglase valsiga ja samuti teeb ju südame härdaks, kui keegi tuleb ja küsib apteekrilt, kas te mind mäletate. Meelde jäävad ikkagi soojad lood. „Meie apteekri tütar, 5-aastane Kaidi, läks kolleegi 2-nädalase lapse katsikule ja ütles last vaadates: „Sa oled nii hea, sa oled veel parem kui mina.““ Märkmikus leidub ka palju retsepte. Viivi tõdeb, et mikstuuride osa on tänases apteegielus kõvasti vähenenud. „Vanasti näiteks tegime mikstura Pavlovi. Hea mikstuur ja aitab kõige vastu,“ on Viivi kindel.

Pakkumine kehtib 01.01–31.01.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

JAANUARIS

-25% Eucerin Dermatoclean PUHASTUSPIIM 200 ML ja NÄOVESI 200 ML tundlikule nahale. Pakkumine kehtib 01.01–31.01.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

JAANUARIS

-25% 9,69

7,29€ GERATHERM URIINITEST

kuseteedeinfektsiooni tuvastamiseks. N1 Pakkumine kehtib 01.01–31.01.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

JAANUARIS

Apteegimaja Raplas avati 1866.

Osta 3 karpi testiribasid, SAAD 1 KARBI TASUTA juurde. 4 karpi vaid 5,79 € (soodusretsepti korral). Küsi juurde TASUTA glükomeeter! Pakkumine kehtib 01.01–31.01.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.


persoon

38

„Tännoväärt assi, et innimestel mitte 50 ja 100 versta takka kui tarvis rohto ep olle otsida,” kirjutas Eesti Postimees ehk Nädala leht nr 52 28. detsembril aastal 1866.

Kui apteek oma 117. aastapäeva tähistas, oli töötajaid juba kakskümmend neli. Rapla alev kasvas ja sellega seoses suurenes ka abivajajate arv.

Aasta on 1983. Viivi on apteegis töötanud selleks hetkeks 26 aastat.

VIIVI SUUDAB JA JÕUAB KÕIKE MARE EHAVEE RAPLA BENU APTEEGI JUHATAJA

K

õik me oleme imestanud ja kadestanud, kuidas Viivi suudab teha kõiki neid asju, mida ta on teinud. Olla igal pool ja jõuda kõike. Ta on väga suure südame ja energiaga inimene, hea organisaator. Aastaid tagasi korraldas ta meie lastele jõulupidusid, kus lapsed mängisid tema poolt väljamõeldud näidendis erinevaid tegelasi. Meie, nüüd juba täisealised lapsed, kes ise emad-isad, mäletame seda praegugi veel. Ka tema abivalmidus on kõigile teada. Alati, kui oli mingi probleem, oskas ta nõu anda. Viivi oli

kogu hingega oma tööle pühendunud. Rapla ja Kaiu rahvas väga hindas ja armastas teda, kunagi ei lahkunud keegi apteegist ilma sobiliku ravimi ja vajaliku nõuandeta. Samuti on Viivi suur teatri- ja reisihuviline. Aastaid oli tema suureks huviks rahvatants. Tema väga suur panus oli ka esemete kogumine apteegimuuseumi jaoks, lisaks jäädvustas Viivi meie apteegi ajalugu. Igas albumis on foto ja juures täpne seletus ning väljalõiked tolleaegsete ajalehtede artiklitest, mis kajastasid apteegi sündmusi. Ta on meie hulgas tuntud ka osava sõnaseadjana. Viivi kirjutas kõikidele oma kolleegidele tähtpäevadeks luuletusi ning kindlasti on jagunud luuletusi ka tema sõpradele.

AJALUGU 22. detsembril 1866 avas Märjamaa apteegi filiaalina uksed Rapla apteek. Asukohaks sai Tallinna mnt 15, kus praegu tegutseb Autoapteek. Selles majas toimis apteek 129 aastat. 1995. aastalkoliti jõele lähemale, Raimond Valgre sünnimajja, ning alates aastast 2013 ollakse praeguses asukohas Hariduse tänaval. Pika ajaloo jooksul on apteek kandnud väga erinevaid nimesid. SedaonkutsutudnäiteksRaplaApteek, Apteek nr 45, Rapla Rajooni Keskapteek ja Rapla Maakonna Keskapteek.


40

naise tervis

Taasta end pärast sünnitust Kuigi elu loomulik osa, on sünnitus siiski kehale trauma ja esmane taastumine võtab aega umbes kuus nädalat. Millele tähelepanu pöörata ja kuidas end aidata? TEKST: MERIT RAJU

Paljud naised küsivad endamisi pärast sünnitust, kas ma olen ainus, kes tunneb end pärast sünnitust kehvasti. Selg, puusad, rinnad, rüht – kõik tundub järsku teistmoodi. Kuid asi polegi ainult füüsilises kehas. Ka emotsioonid ja mõtted rallivad omas rütmis ja uus roll vajab harjumist. Sageli pikast taastumisajast ja selle detailidest ei räägita. Väsimus on peal nii õnnest kui ka kurnatusest. Platsenta irdumise haavast tuleb verd nii palju, et esimestel päevadel on kasutusel ühekordsed aluspüksid ja öösidemed. Meeleolukõikumised. Kuumalained. Uriinipidamatus. Mure ja ebakindlus, teadmatus, stress infoküllusest. Ja mis seal ikka kurta – kingituseks on ju oma laps, vastupandamatult habras oled, siidsileda nahaga, lõhnav beebi! Aeg perele Beebi esimestel elunädalatel on tegelikult püha vaikus, rahu ja pereks kasvamise aeg. Juba Eesti rahvatraditsioonis nimetati seda aega nurgavoodiajaks ja see kestis esimesed kuus nädalat. See tähendabki sõna otseses mõttes voodis lamamise aega, mida tänases kiires tempos endale sageli lubada ei raatsita. Pikutamine on vajalik vaagna asendi taastumiseks, platsenta irdumisest tekkinud emaka haava paranemiseks, vooluse vähendamiseks, enda energia säästmiseks, lapse imetamiseks ja lihtsalt temaga sideme loomiseks. See side annab lapsele eluaegse sisemise kindluse – ma olen hoitud ja armastatud. Naise jaoks on sünnitusejärgne kohanemine meeletu muutus: ühe aasta jooksul annab naise keha materjali ja ruumi uue inimese loomiseks. Sünnitamine ning imetamine, öösel ja päeval, on kehale väga suur koormus. Ema vajab lisaks füüsilisele abile kodustes töödes ka emotsionaalset toetust ja reaalset, kohustustevaba puhkust. Tähelepanu on sageli üksnes lapse vajadustel, erinevatele ootustele vastata püüdmisel, “hea ema” olemisel ja oma füüsilisel kehal. Öeldakse, et kui värske ema ei võta endale pärast sünnitust 40 päeva puhkust muudest kohustustest, kulub naisel kaks ja pool aastat, et oma jõud ja energia tagasi saada. Õnnelik ja puhanud ema on õnneliku pere alus.

PÄRAST SÜNNTUST Juba paar tundi pärast sünnitust võib teha vaagnapõhjalihaste kokkutõmbeid ja lõdvestamisi vaheldumisi – nii taastuvad sünnitusteed kiiremini. Siseorganite kohale liikumiseks ja seedimise soodustamiseks ning meele rahustamiseks aitab 1–3 minutit sügavat kõhuhingamist (sisse hingates kõht paisub ja välja hingates liigub naba selgroo suunas, kasutades kogu kopsumahtu). Hingamine masseerib ja lõdvestab siseorganeid, leevendab stressi, muudab keha aluselisemaks ja aitab kehal terveneda. Hea oleks mõned nädalad kanda ka ümber kõhu bandaaži, mis aitab siseorganitel omadele kohtadele liikuda. Sünnitanu kõhulihased on nõrgad, aga neid ei tohi kohe treenima hakata – esmalt tuleb uuesti tugevdada vaagnapõhjalihaseid. Pärast sünnitust on kõik organid pressitud vaagnapõhja ning kogu vaagnapõhi ja lahkliha on välja venitatud. Pingutusega on oht oma organeid veel allapoole pressida. Seepärast tohib alguses tõsta maksimaalselt sama kaaluga raskust kui oma laps. Näiteks turvahäll ei sobi naistele tassimiseks! Ometi näeme sageli, et naised vinnavad parklast supermarketisse turvahälli, selg kõveras, aga samas on sünnitanu vaagen alles oma kohale tagasi liikumas – nii võib midagi pahasti nihkesse minna. Ka selg on alles sünnitusest valus ja kindlasti pole vaja tekitada tõstmisega lisapinget. Selgroo ja vaagna jaoks on oluline ka kehahoiak: kui imetad, too laps rinna juurde, mitte ära vii rinda lapse juurde. See aitab rühti säilitada ja rinnad ei veni välja, õlad lõdvestuvad ning piimatootmine sujub paremini. Toeta oma keha patjadega nii istudes kui magades, et sul oleks mugav.


41

Tee kindlaks oma kõhulihaste seisukord: heida selili, toeta tallad maha ja tõsta pea ning katsu naba ümbrust: esimestel nädalatel ja kuudel pärast sünnitust on kõht täiesti pehme, kõhulihased on raseduse ajal külgedele liikunud ja nõrgaks jäänud. Enne kui vaagnapõhjalihased pole taastunud, ei tohi kõhulihaste harjutusi teha! Kui vaagnapõhjalihased on taas igapäevase treeninguga tugevaks treenitud, st uriini ei leki (umbes kolme kuu pärast), siis võid vaikselt väga lihtsaid kõhulihaste harjutusi teha ja kui oled kõhulihaseid kolm kuud treeninud, võid hakata mõtlema tavatrennides osalemisele. Õlgade, turja ja käte harjutused ning ülakeha liikumises hoidmine aitavad aktiveerida piimatootmist. Näiteks võid proovida õlakehitusi ja käteringe 1–3 minutit korraga. Nendele harjutustele võiksid järgneda ettevaatlikud, sujuvad pearingid. Loomulikult on oluline ka piisav vedelikukogus, nt imetamistee. Püüa lõdvestumise hetki leida jalutades ja magades või pikutades. Kui laps juba ise selili või kõhuli maailma uurib, saad samal ajal teha seljale nn lehma-kassi harjutust ning venitusharjutusi jalgade tagakülgedele: istudes ette painutades või seistes alla painutades. Rinnapõletiku ohu vähendamiseks masseeri rindu minutike enne imetamist ringjalt nibu suunas. Hormonaalsed muutused võivad tekitada higistamist ning kuumalaineid, võivad ka tuua meeleolu kõikumist ja koos kurnatuse ja koormusega võib ähvardada lausa sünnitusjärgne depressioon. Märka esimesi märke ning võta vajadusel ühendust raseduskriisi spetsialistiga.


naise tervis

42 ÕIGE TOITUMINE Imetaval emal on hundiisu! Imetades on kindlasti vaja kvaliteetset toitu ja jooki. Hea, kui sul on oma imetamise koha lähedal käeulatuses nii toitvaid snäkke kui ka imetamisteed või vett. Spetsiaalsed imetamisteesegud mõjuvad hästi piimatootmisele, taastavad vedelikuvarusid ja soodustavad seedimist. Kui ema seedimine on hea, jõuab ka beebini kvaliteetne piim. Snäkkideks sobivad võileivad, kuivatatud ja värsked puuviljad. Datlid on hästi energiarikkad ja toitvad, poolikute datlite vahele võib panna kaltsiumirikast tahiinit ehk seesamiseemnepastat. Öeldakse, et datlid teevad rinnapiima magusamaks. Mandlid sobivad kõikidele kehatüüpidele ning neid tuleks vähemalt kuus tundi eelnevalt leotada ning süüa üldiselt kooreta, sest koor on raske seedida ja viib kehast vedelikku välja. Koorega mandleid süüakse ainult menstruatsiooni ajal või vooluse ajal pärast sünnitust: prae peotäis mandleid mandliõlis või ghees, kuni on kuulda esimesi praksatusi. Kui mandlid on veidi jahtunud, lisa mett. Söö soojalt hommikusöögiks – vähendavad voolust ja tervendavad emakat. Idamaades arvatakse, et sünnitus kulutab naise energiat, naine annab ära tohutul hulgal soojust. Seepärast soovitatakse soojuse taastamiseks soojendavaid vürtse nagu ingver, kaneel, nelk jt teena. Meie mail armastatud piparmünditee jahutab ja pärsib piimatootmist. Rõõmusta oma keha tervistava ja soojendava vürtsiteega, mis sisaldab palju mineraalaineid. Selleks vajad 500 ml vett, ingverilõike ca 2 tk, kaneelikoort ca väikese sõrme pikkuse tüki, kardemonikupraid 6 tk, nelki 5 tk, pipart 5 tk. Keeda jooki 20 minutit ja kurna. Maitsesta lehma- või taimse piima ja soovi korral meega.

Vaagnapõhja- ja korsetilihaste treenimine suurendab alakõhus energiat ja verevarustust, toob juurde hormoone, hapnikku ja toitaineid.

Intiimlihased õigesse vormi KATRI RISTAL MINAOLENGINAINE.EE

R

aseduse ja sünnituse tulemusel võivad vaagnapõhjalihased kas nõrgeneda või pingesse minna, mõjutades nii naise identiteeti, enesehinnangut, suhteid partneriga kui intiimelu. Enamlevinumad tunnused, et treenimisega tuleks algust teha, on: • ootamatu uriinileke naerdes, köhides või sportides • tupp on tundetu või valulik • alakõhu- ja seljavalud • raskustunne alakõhus • sage urineerimissoov vm probleemid urineerimisel. Raseduse ajal on põhirõhk hingamisel ning venitustel, valmistades nii lihaseid ette sünnituseks. Pärast rasedust on oluline toetada lihaste taastumist erinevate pingutusharjutustega. Kuna sageli on raseduse nn kaasmõjuks ka kõhulihaste diastaas, soovitan treenida intiimlihaseid, kõhu süvalihaseid ja üldse kõiki korsetilihaseid üheaegselt. Lisaks lihaste treenimisele võiks naine osata erinevaid hingamistehnikaid, mis on vajalikud nii närvisüsteemi rahustamisel kui keha tundlikkuse tõstmisel. Vaagnapõhja- ja korsetilihaste treenimine suurendab alakõhus energiat ja verevarustust, toob juurde hormoone, hapnikku ja toitaineid. Lihaste stimulatsioon, nende tahtlik pingutamine ja lõdvestamine ning õige hingamine võivad leevendada ja ravida mitmeid günekoloogilisi ja uriinipidamatusega seotud probleeme, tasakaalustada hormoone ja suurendada viljastumispotentsiaali.


44

valgusravi

Turguta oma immuunsust valgusega


45

Organismi immuunsus ehk vastupanuvõime on peen süsteem, mille tugevus sõltub paljudest asjaoludest. Ka valgusel on siin oma väga oluline roll täita ja sellepärast tuleb eriti talveperioodil püüda iga päikesekiirekest.

TEKST: KRISTINA TRAKS

Immuunsus on organismi võime tõrjuda haigustekitajaid. See võime on üsna hämmastav, kuid paraku mitte ammendamatu. Võib-olla oled isegi tähele pannud, et pingelise eluperioodi lõppemisele vastab keha haigestumisega. Ta annaks nagu märku, et nüüd on aeg maha võtta ja jõuvarusid taastada. Eriti sügistalvel veedame enamiku ajastsiseruumidespäevavalgusenappuses. Sellel on aga oma hind. On leitud, et sesoonne depressioon ehk rahvakeeli talvemasendus tekib just päevavalguse puudumisest.Tõsi,mittekõikinimesedei kannata pimeda aja käes ning miks see nii on, ei oska ka teadlased (veel) täpsemalt seletada. American Psychiatric Association`i statistikast selgub, et 10–20 protsenti depressioonijuhtumitest on seotud just valguse vähesusega, kusjuures selle probleemi esinemissagedus on suurem põhjapoolsetel laiuskraadidel ehk seal, kus on talvel vähe valgust. Talv peaks olema rahuaeg, mitte ringitormamine Meie aastasadadega sisseharjunud elumuster eeldab talvel tubasemaid tegevusi. Ka Hiina meditsiin käsitleb talve kui rahuaega, mil tuleb elu rahulikumalt ja aeglasemalt võtta. Paraku ei ole tänapäevase elumustriga võimalik talvel aega maha võtta, vaid vastupidi – just siis piitsutatakse end enam takka. Loodusega vastuolus elamisel on oma hind ning võimalik, et just seegi on üks põhjus, miks inimesed kannatavad talvemasenduse all. Valguse vähesus ei muuda mitte ainult depressiivseks, vaid räsib ka immuunsüsteemi nõnda, et see ei jaksa enam endise tõhususega haigustekitajate vastu võidelda. Tulemuseks on sagedane haigestumine.

Ka täiesti sombuse ilmaga on keskpäeval õues valgusühikuid mitu korda rohkem kui hästi valgustatud toas.

Üldiselt peetakse normaalseks, kui täiskasvanud inimene on talve jooksul korra nö külmetushaiguses. Kui aga tõsised haigused nagu angiin, bronhiit, põskkoopapõletik jne kimbutavad juba 3–4 korda aasta jooksul, siis võib see viidata sellele, et organismis on midagi valesti. Valgusterapeut Aili Tammingu sõnul mõjutab valguse vähesus väga paljusid keha funktsioone ning eriti just hormoonsüsteemi. Paljud hormoonravi vajavad haigused leevenevad kevade tulles, kui valgust on rohkem ning vastupidi–ägenevadsügistalviselperioodil. Näiteks põhjaaladel, kus talveperioodil valitseb polaaröö, muutub osadel naistel menstruatsioonitsükkel ebakorrapäraseks või kaovad päevad mingiks perioodiks üldse ära. Eskimonaised on selle nähtusega täiesti harjunud. “Olen ka oma vastuvõtul näinud naisi, kes on soovinud rasestuda ja kellel sügistalvel läheb tsükkel ebakorrapärasemaks ning seega ka rasedaks jäämine raskemaks,” ütleb Tamming. Ela ja toitu tervislikult, püüa iga päikesekiirt! Mida siis teha, et pime aeg võimalikult tervelt üle elada? Laias laastus on retsept väga lihtne – tuleb elada stressivaba ja tervislikku elu. Terve, õnnelik ja puhanud inimene ei haigestu nii kergesti igasugustesse viirustesse. Kui aga keha on stressist laastatud,onstressihormoonikortisoolitase väga kõrge ning organism end lülitanud justkui säästurežiimile, hoides kokku ka vastupanuvõimelt. Immuunsust saab toetada läbi tervisliku, mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise. Süsteemi korrashoiu

seisukohalt on oluline koht ka antioksüdantidel ehk C-vitamiinil, seleenil ja tsingil. Neist viimane osaleb immuunrakkude valmistamises ja kui teda on vähe, siis immuunrakud ei tööta korralikult ehk inimene võib haigestuda väga kergelt. Tsinki leidub pähklites, seemnetes (eriti kõrvitsaseemnetes), munas, lihas. Väga oluline on püüda iga päikesekiirt.Valgusedefitsiitivähendabtõhusalt õues viibimine ja kusjuures pole kõige tähtsam, et tingimata päike paistaks – ka täiesti sombuse ilmaga on keskpäeval õues valgusühikuid mitu korda rohkem kui hästi valgustatud toas. Sellepärast tuleks leida iga päev tunnike aega, et viibida värskes õhus ja loomulikus valguses.Kõigeparemolekstehasedakeskpäeval ja igasuguse ilmaga. Põhjamaa inimene saab abi kaasaegsest valgusravist 1984. aastal avaldas psühhiaater Norman Rosenthal uurimuse valgusteraapia kasutamise positiivsetest tulemustest sesoonse depressiooni all kannatavatel inimestel. Samuti on sellele järgnenud uurimused kinnitanud selles uuringus tehtud järeldusi. Monokromaatse valgusteraapia seansil saadud valgusedoos aktiveerib


valgusravi

46 keha immuunsüsteemi ning kui 2–3 päeva pärast protseduuri teha verepilt, siis on näha, kuidas immuunrakud on muutunud elujõulisemaks. Tamming selgitab, et pooleteise kuni kahe nädala jooksul pärast teraapiaseanssi on neid kehas tavapäraselt ka rohkem. „Madalasageduslik laservalgus onimmuunsüsteemilesõnaotsesesmõttes nagu vitamiinidoos,” ütleb ta. Valgusteraapiat pakuvad mitmed polikliinikud, aga ka spaad. Samuti võib endale koju soetada valgusravi lambi, kuid kodukasutuseks müüdavad lambid on leebema toimega. Nende valgel võib oma toimetusi teha igapäevaselt. Valgusteraapia toob leevendust ka muude hädade korral Valgusteraapiat kasutatakse sageli sesoonse depressiooni raviks, kuid leevendust saab ka unehäirete või koguni üle ajavöötmete reisimisest sassi läinud ööpäevarütmi korrastamisel. „Näiteks kui õhtuti ei taha uni tulla hoolimata väsimusest, siis on abi valgusteraapiakogemisestpäevaesimeses pooles enne keskpäeva. Kipub aga uni hommikupoole ööd lõppema liiga varakult, on abi valguslambi juures toimetamisest just õhtul,“ selgitab Tamming. Muidugi kehtivad valgusteraapias ka omad tingimused. Seda ei soovitata nendeleinimestele,kellelonsiirdatudorgan. Põhjus selles, et kuna valgus tugevdab immuunsüsteemi, siis võib keha hakata siirdatud elundit ära tõrjuma.

Valgusteraapia läbiviimiseks on mitmeid võimalusi Valgusravi läbiviimiseks on mitmeid võimalusi ning aparaate. Valgusedoos monokromaatse valgusemaskiga kestab 10 minutit ning seda tohib teha iga 3–4 nädala tagant. Ravi näeb välja nii, et inimene paneb endale pähe valgusmaski ning saab ise vastavalt enesetundele valida, milliseid värve ta vaatab. „Pärast seanssi on paljud öelnud, et see oli väga ilus ja eriline kogemus. Mu oma sõbrannal voolasid silmist lausa õnnepisarad,“ kirjeldab Tamming.

PÕNEVAID FAKTE VALGUSE MÕJUST ORGANISMILE

Juba vanad kreeklased ja roomlased märkasid, et jõuetu ja kurvameelne inimene muutub kollaka valguse käes viibides reipamaks ja rõõmsamaks. Seda fenomeni nad aga seletada ei osanud. Teise maailmasõja järgselt avastati Inglismaal pooljuhuslikult, et sinise valgusega on võimalik päästa lapsi, kes sünnivad ikteruse ehk imikukollasusega. Need on tihti enneaegsed lapsed, kelle maks ei suuda läbi töötada bilirubiini, mis punaliblede lagunemisel tekib. Elupäästva sinise valguse toime avastati siis, kui üks haigla pommitades pihta sai ning patsiendid koliti ümber lähedal asuvasse kirikusse. Kirikul oli suur sinine vitraažaken ning kuidagi juhtus nii, et kehvas seisus vastsündinud paigutati akna alla ning nende peale paistis läbi sinise akna sinakas valgus. Lapsed tervenesid. Ka tänapäeval „päevitavad“ ikterusega sündinud lapsed kuvöösis sinaka valguse all ja saavad terveks. Nõukogudeaegsed inimesed mäletavad ehk talviseid kehalise kasvatuse tunde, kui lapsed pandi võimlema sinise lambi valgele. Nimelt kasutatakse sinist valgust meditsiinis ka desinfitseerimiseks ja bakterite hävitamiseks ning kui lapsed olid selles valguses, püsisid nad paremini terved. Valgus mõjub väga hästi paljude nahaprobleemide sh psoriaasi korral. Psoriaasihaiged kannatavad kõige rohkem just pimedal ajal, sest nendele mõjub päikesevalgus ravimina. Valgusravi kasutamine on laialt levinud spordimeditsiinis. Näiteks saab infrapunavalgusest abi lihastraumade leevendamisel. Laservalguseta oleks moodne haavade- ja armiravi mõeldamatu ning suur hulk operatsioone tehakse tänapäeval just laserkiirtega. Päikesevalguse vähesusega seostatakse D-vitamiini puudust, mille all kannatab enamik meie laiuskraadi elanikke. Valgus mõjutab libiidot ning selle languse sügistalvel võib kirjutada valguse vähesuse arvele. Juba 40 aastat tagasi mõisteti, et valgusosakesi tuleb käsitleda ravimina. Kuidas ära tunda talvemasendust? Tunned ennast enamik ajast masendununa Sul pole enam huvi nende tegevuste vastu, mida seni väga nautisid Tunned ennast väärtusetuna ja kõik tundub mõttetu Sa ei suuda hästi keskenduda Oled tavapärasest kergemini ärrituv Suhted teiste inimestega kipuvad pingeliseks Tunned end väsinuna ja energiast tühjaks pigistatununa Jalgades ja kätes on justkui raskustunne Tahaksid aina magada ja tunne on selline nagu oleksid talveunne vajumas Söögiisu on suurenenud ning eriti käivad isud magusa ja rasvase järele Kaal suureneb ALLIKAS: WWW.MAYOCLINIC.ORG


48

Atoopiline dermatiit lööb välja enamasti varases lapseeas, sageli juba esimesel eluaastal. Foto: Shutterstock

nahahooldus


49

ATOOPILINE DERMATIIT – haigus, millega tuleb leppida Atoopiline dermatiit/ekseem ehk atoopilise dermatiidi sündroom on sage krooniline põletikuline nahahaigus, mida esineb 15–20% lastest. Haigust iseloomustab nahakuivus, põletikuliste kollete olemasolu ja sügelus. On teada mitmed geenimutatsioonid, mis on seotud atoopilise dermatiidi tekkega, kuigi lähisugulastel ei tarvitse sellist nahakahjustust olla. TEKST: KADRI PENJAM

Lastearst-allergoloog Kaja Julge kinnitusel on võimalik atoopilise dermatiidi vaevusi leevendada ning tagada nõnda patsiendile parem elukvaliteet. Tegemist on haigusega, mis võib avalduda kergemate või raskemate haigusnähtudega, kulgeb vaibumiste ja ägenemistega ning oluline on õppida sellega koos elama. Õige nahahoolduse ja ärritajate vältimisega ning põletikuvastaste ravimitega annab haigust üsna hästi kontrolli all hoida ja haigus võib ka täielikult kaduda. Välised faktorid mõjutavad haiguse kulgu Dr Kaja Julge sõnul tekib atoopiline dermatiit enamasti varases lapseeas, sageli juba esimesel eluaastal, kuigi haigus võib endast märku anda igas vanuses. Lisaks geneetilisele eelsoodumusele on oma osa välistel teguritel, olgu selleks siis toit, nahka ärritavad ained, õhusaastatus või õhuga levivad allergeenid. „Atoopilise dermatiidiga patsientidel on puudlik naha barjäärfunktsioon. Ebanormaalse rasvhapete ainevahetuse ja häirunud epidermaalse valgu moodustumise tõttu on häiritud kontroll naha veekao üle. Nahk muutub kuivaks, sügelevaks ja vastuvõtlikuks bakterite, viiruste ja seente poolt põhjustatud nakkustele.

Kolmandikul haigetest on tegemist immunoglobuliin E vahendatud allergiaga ja veres on suurenenud IgE antikehade sisaldus toidu või õhuga levivate allergeenide suhtes ning neil on ka nahatorketestid positiivsed,“ selgitab allergoloog. „Imiku- ja väikelapseeas võivad haigust vallandavateks teguriteks olla erinevad toiduained – näiteks piim, munad, kakao, šokolaad, tsitruselised, kiivi, viinamarjad, must sõstar, kala, tomat, herned, pähklid, mesi jm. Koolieelikutel ja koolilastel lisanduvad erinevad allergeenid – näiteks loomade karvad, kõõm ja eritised, tolmulestad, õietolmud, aga ka olmekemikaalide mõju,“ loetleb dr Julge. Samuti seostatakse haiguse ägenemist emotsionaalsete teguritega. Tekib suletud ring – sügelev nahk teeb lapse närviliseks ja närviline laps kratsib oma nahka ning tekib põletiku ägenemine, mis omakorda süvendab sügelust. Lastel väljendub see kerges ärrituvuses, nad on kapriissed ning nutavad sageli justnagu ilma põhjuseta,“ toob allergoloog näiteid. Kuidas atoopiline dermatiit väljendub? Allergoloogi sõnul on haigusega kaasneva nahalööbe iseloom olenevalt vanusest patsienditi erinev. Imikutel esineb löövet esmalt näol, põsed on punased ja karedad, ägedamatel juhtudel võivad tekkida vesivillid, mis purunemise järgselt kattuvad

koorikuga. Lööve võib laieneda otsmikule, haiguse süvenedes ka rindkerele ning jäsemete sirutuspindadele, nahavoltidesse ning suurte liigeste piirkonda. Rasketel juhtudel on haigusest haaratud kogu keha. Lööbes nahk on turses, rohkete marrastuste ja koorikutega. Lööve põhjustab tugevat sügelust, mis põhjustab üle keha kratsimiskriimustusi. Atoopiline nahk on haigustekitajatele heaks kasvupinnaseks isegi silmaga nähtavate tunnuste puudumisel, seetõttu ohustab patsiente nahainfektsioon, mille sagedasemad põhjustajad on kuldkollane stafülokokk (S. aureus) ja seen (Malassezia furfur). Lapseeas kulgeb haigus sageli klassikaliste nähtudega. „Nahk silmade ümber on tihti lillakashallika varjundiga, silmalaud punetavad, ketendavad ning mõnikord esineb silma sidekestapõletikku. Põskede piirkonnas on sümmeetriliselt punetus ja turse. Huuled ja nahk on suu ümbruses ketendavad, nahk on punakaspruun ning suunurkades ja kõrva all või taga on lõhed,“ toob allergoloog näiteid. Lisades, et haigus laieneb ka kuklapiirkonda ja suurte liigeste painutuskülgedele. „Esineb roosakaspunaseid ketendavaid sõlmekesi, mis moodustavad omavahel kiiresti suurema kogumi. Liigeste piirkonnas esineb roosakat kuni lillakaspunast sõlmelis-ketendavat turset. Lastel on sageli haigusest haaratud ka labakäed, mille nahk on eriti küünevalli


nahahooldus

50 ümbruses tugevalt turseline, marrastuste ning koorikutega. Küünevallipõletikuga kaasneb küüneprobleeme, mis raviga leevendub. Lapse- ja noorukieas võib samaaegselt esineda nõgestõbe,“ loetleb dr Julge. Täiskasvanuikka jõudes haiguspilt enamasti leevendub ja lööve on tavaliselt lokaliseerunud kindlatesse kohtadesse. Enim esineb haiguspiirkondi silmade ümbruses, kaelal ning suurte liigeste piirkonnas. Nahk on tavaliselt väga kuiv ning täiskasvanutel esineb tihti käteekseemi. Regulaarne ravi ja ennetavad tegevused Kaja Julge kinnitusel ei ole võimalik atoopilist dermatiiti välja ravida, kuid selle kulgu ning haigushooge on võimalik ennetavate tegevustega ning erinevaid ravimeetodeid kombineerides kontrolli all hoida. Mingil juhul ei soovita arst põhjendamatuid eliminatsioone, dieete kui menüüst lülitatakse välja olulised toiduained, ilma et sellest nahaleid muutuks. Haigus kestab ägenemiste ja taandumistega aastaid. Haiguse diagnoosi panevad ja ravisoovitused annavad nahaarstid või allergoloogid, kuid ravi järjepidevust kontrollivad põhiliselt ikkagi perearstid. „Mida kiiremini suudetakse haigus diagnoosida ning alustatakse raviga, seda pikemaks kujunevad lööbevabad perioodid ning parem on patsiendi elukvaliteet tulevikus,“ kinnitab dr Julge. „Lapseeas diagnoositud atoopilise dermatiidiga patsientidest esineb täiskasvanueas umbes kolmandikul käteekseemi, kahel kolmandikul allergiline nohu või astma ning nende tekkeriski suurendab allergia olemasolu,“ täpsustab allergoloog. Atoopilise dermatiidi ravis ja ägenemiste ennetamises saab igaüks ise väga palju ära teha. Atoopilist nahka ei tohi lasta kokkupuutesse villase ega sünteetilise riidega. Nahk peab olema puhas, kuid pesemisel tuleks vältida sagedast ja pikaajalist vannitamist ning liiga sooja vee kasutamist. Pesuvett saab pehmendada meresoola või vanniõlidega. Kuivatades tuleks kasutada pehmekoelisi

ATOOPILINE DERMATIIT ATOOPIA PÄRILIKKUS

ALLERGIA KIIRE AEGLANE

INFEKTSIOONID BAKTERID VIIRUSED SEENED

HIGISTAMINE (kolinergiline aktivatsioon)

LÖÖVE KRATSIMINE SÜGELUS

STRESS

rätikuid ja hõõrumise asemel nahka tupsutada. Jahedam toaõhk ja õhku hästi läbilaskvad riided väldivad higistamist ja seega higist põhjustatud nahaärrituse teket. Atoopilist dermatiiti on võimalik kontrolli all hoida Haiguse ägenemise vältimiseks tuleks vältida kuuma keskkonda, tubakasuitsust ruumi, traumasid, negatiivseid emotsioone ja stressi, samuti kokkupuudet allergeenide ja ärrititega – näiteks kodukeemiaga. Lisaks vältida toite, mis sisaldavad toiduallergeene. Haiguskollete tekkel tuleb välja ravida kõik põletikukolded, kasutada nahahoolduseks nahaarsti või allergoloogi poolt välja kirjutatud õigeid niisutavaid ja pehmendavaid, vajadusel ka põletikuvastaseid kreeme. Haiguse ägenemisel tuleks kasutada ägenenud haiguskolletel nõrku glükokortikoidsalve ja -kreeme ning sügeluse leevendamiseks arsti poolt soovitatud allergiavastaseid ravimeid kas tablettide või tilkadena.

KUIV NAHK

KUIV ÕHK TALVEL

KAREDAD KIUD

BENU ANNAB NAHAPROBLEEMIDE PUHUL NÕU – PÖÖRDU JULGELT MEIE APTEEKRI POOLE!

Nahahoolduse ekspert


BIODERMA

LABORATOIRE DERMATOLOGIQUE

NAHK ISE

INSPIREERIB BIODERMAT, LEIDMAKS VIISI, KU IDAS TAASTADA SELLE KAITSEBARJAAR

BIODERMA

LABORATOIRE DERMATOLOGIQUE

Peaux

ATOPIQUES

ATOPIC "'"

Sain emollient apaisant

dermo-consolidant

Calme\esdE!mangeaisons,purifie Retablitleconlort des peau� si!ches irritE!es S..n,p,,r,b.n-S.n,parfu.n-Hypo,,11,rg;,,;q.,.

Soothing emollient care Dermo-consolidating C;ilmsitching,purifies Restores comforttodrt.irritatedskm P,r1... frn-Fr,v.,_f.... H,.,.,.....g,toi<

200 ml 8

Atoderm Intensive

Atoopilise naha dermatoloogiline hooldus Leevendab sugelust ja taastab naha mugavustunde 2-aastase poja ema .. Mu poja nahalt on Lciobest tekkinud armid peaaegu taielikult kadunud." Mees, 47-aastane .. Kasutades seda kreemi naeb mu nahk kauem tervem valja. Ma tunnen end ullatavalt hasti.·· 9-kuuse tutre ema ..See rahustab koheselt nahka ning kaotab sugeluse pikaks ajaks."" Naine, 20-aastane .. Ma naudin selle kasutamist. Lopuks ometi saan ma magada, mu nahk ei sugele enam.""

BIOLOOGIA DERMATOLOOGIA TEE


suuhooldus

52

Suuhooldus –

enam kui ilus hambarida

Üks peamisi hambumusanomaaliate tekkepõhjusi on varakult kaotatud piimahambad. Lapsele tuleks õpetada, kuidas ja millist hambaharja ja -pastat kasutada. Foto: Shutterstock


53 27 aastat ortodondina töötanud Hettel Sepa sõnum on lihtne: mida varem probleemse hambumusega ortodondi vastuvõtule jõuda, seda lihtsamalt, kiiremalt ja odavamalt on võimalik hambad korda saada. Halb suutervis ning vale hambumus võivad tekitada probleeme kogu keha toimimises. TEKST: KADRI TAMM

Hettel Sepp kinnitab, et väikelapse hambad saab vahel õigesse ritta vaid ühe hamba lihvimisega, teismelisel või täiskasvanul võib sama häda tähendada üsna keerukat ning kallist operatsiooni. „Piltlikult öeldes peabki lapsevanem olema kodus arsti eest. Kui ta ei oska vaadata, mis lapse suus toimub, siis magataksegi palju asju maha,“ nendib ortodont. Palju täna vajatakse ortodondi abi? „68 protsenti Eesti lastest vajavad ortodontilist ravi. Kerge ravivajadus on umbes 38%-l, keskmine ravivajadus on samas suurusjärgus, suur vajadus 20%-l ja väga suur

ravivajadus 14 – 16%-l lastest. Võrreldes tulemusi Euroopa ja Põhjamaadega, on Eesti laste ravivajadus suurem kui meie naabritel Soomes, Rootsis, Norras, ka Lätis,“ tutvustab Hettel Sepp oma doktoritöös väljajoonistunud mustrit. Üks peamisi hambumusanomaaliate tekkepõhjusi on varakult kaotatud piimahambad. Kuigi hambumusanomaaliate põhjuseid doktoritöös ei analüüsitud, võib ühe põhjusena arsti sõnul välja tuua, et suuõõne üldine tervis, aukude ennetusravi ja ravi pole Eestis veel heal tasemel. „Eesti laste piimahammastes on palju auke ja üllatavalt palju piimahambaid (ja ka jäävhambaid!) tõmmatakse varakult välja. Üks levinud arusaam on, et võtame piimahamba eest ära, siis tekib ruum jäävhambale. Tegelikult piimahamba eemaldamine jäävhambale ruumi ei tee. Vastupidi, sinna kohta, kust piimahammas ära võetakse, vajuvad teised hambad, lõualuu see osa enam ei kasva piisavalt ja vastaval jäävhambal pole enam kuhugi tulla. Inimene isegi ei tea, et sellele kohale peaks hammas tulema. Lõpuks, kui arsti juures see avastatakse, võib olla hilja – antud hammast suhu tuua on väga keeruline, mõnikord võimatu,“ toonitab dr Sepp ja lisab, et ajal, mil jäävhambad suhu tulevad, peaks vanem jälgima, et neil hammastel oleks ka ruum olemas ning piimahambad tulevad tavaliselt loomulikult jäävhambal eest ära.

HOIA JA KAITSE OMA HAMBAID JA IGEMEID KOGU ELU ANTIOKSÜDANTIDE, KOENSÜÜM Q10 JA GRANAATÕUNAGA

UUS Igapäevane põhjalik suuhügieen on väga oluline ka tervete igemete ja hammaste jaoks! Enneta suuhügieeniprobleemide teket uue tootesarjaga GUM® ActiVital®, mille tooted sisaldavad antioksüdante, koensüümi Q10 ja granaatõuna.


54

suuhooldus

Kui 5-aastasel lapsel pole tekkinud piimahammaste vahel vahesid, on põhjust hambaarsti poole pöörduda kontrollimaks, kas jäävhammastel on piisavalt ruumi suhu lõikumiseks. „Kui 5-aastasel lapsel on piimahambad kaunisti reas tihedalt üksteise kõrval ilma vahedeta, on see märk sellest, et lõualuu ei kasva piisavalt. Piimahammas on palju väiksem kui jäävhammas ja lõua kasvades peaks tekkima piimahammaste vahele vahed, et jäävhambal oleks ruumi õigesse kohta õigel ajal lõikuda. Kui juba esimesed jäävhambad tulevad viltu ega mahu suhu ära, on see väga selge märk, et järgmistel jäävhammastel on veel vähem ruumi.“ Korraline hooldus on väga oluline Eestis on vähe lapsi kelle hammastes pole ühtegi auku, Soomes vastupidi – sellist last, kellel on augud, naljalt ei leiagi. Hambaauke ei teki kui pestakse õigesti ja järjekindlalt 3 korda päevas hambaid, tuntakse suhkrukella ja tarvitatakse ksülitooli. „Üks põhiline viga mida tehakse – kästakse lapsel hambaid pesta, kuid kuidas pesta, seda lapsele ei õpetata. Hammaste pesemist peaks käima hambaarsti juures õppimas – arst näitab tehnika ette, räägib kuidas ja millist hambaharja ja -pastat kasutada, tutvustab hambaniite ja vaheharju ning õpetab neid kasutama,“ ütleb dr Sepp. Kui laps küll peseb hambaid, kuid ei tee seda nii, et kõik hambapinnad saavad puhataks, siis on augud garanteeritud. Tavaliselt pöördutakse arsti poole, kui hammas valutab või on mõni muu selge märk, et kõik pole suus korras. Hettel Sepp paneb südamele, et hambaarsti juures peab käima seepärast, et hambad oleksid terved, mitte siis, kui hambas on auk. „Hambaarsti juurde minnakse siis, kui on midagi häda, kuid mõttemall peaks olema selline, et ma tahan, et mul oleks terved hambad ja ma teen kõik selleks vajaliku. Kui on aga suhtumine, et küll arst kõik korda teeb, siis ei ole tõenäoline, et inimene pikalt terve püsib. Oma tervist ja hambaid tuleb hoida – uus, laboris tehtud hammas ei ole kunagi sama, mis päris. Terve olemine ei tähenda valgendatud hambaid ja kunstripsmeid.“ Kas ja millal hambad suhu tulevad? Lisaks regulaarsele hooldusele mõjutab meie hammaste tervist palju erinevaid tegureid: see, mida sööme, samuti kogu geneetiline komplekt, mis sündides kaasa tuleb. Hettel Sepp tõdeb, et sünnipäraselt puuduvaid hambaid on aja jooksul aina rohkem ja rohkem. „Ühest küljest diagnoosime seda paremini, kuid ka ümbritsev keskkond ei ole enam nii puhas ja see mõjutab kogu meie organismi talitlust, sh ka hammaste arengut ja lõualuude kasvu.“ Kui on teada, et perekonnas/suguvõsas on inimesi, kellel teatud hambaalgeid ei moodustunud, tasub oma lapse suhtes valvas olla ja jälgida kas tal esineb sama probleem. Kui mõni piimahammas on komplektist puudu, ei tähenda see kohe 100% seda, et vastavat jäävhammast samuti polegi, kuid tõenäosus on suur, et probleeme võib olla ka jäävhammastega. „Lapsevanem peab kindlasti jälgima,

Hettel Sepp paneb südamele, et hambaarsti juures peab käima seepärast, et hambad oleksid terved, mitte siis, kui hambas on auk. Foto: Scanpix

kas piimahambad lõikuvad õiges järjekorras, kas need on kõik lõikunud, mis värvi need on ja millise kujuga. Kui ilmneb midagi ebatavalist, on põhjust oma hambaarstiga asja arutada.“ Hettel Sepp kinnitab samas, et inimesed on väga erinevad ning paanikaks pole põhjust, kui laps sünnib juba hambaga või kui aastaselt pole kõik hambad veel lõikunud, kuid soovitab jälgida kooliõpikust tuttavat hammaste lõikumise järjekorda. „Kui esineb mingi erisus, tehakse reeglina röntgenipilt, et näha, kas neid hambaid, mis peaksid esimeses järjekorras lõikuma, polegi lõualuu sees või on seal mingi takistus, mis ei lase hambal suhu tulla.“ Ära oota, vaid tegutse õigel ajal Mõnel lapsel tuleb esimene jäävhammas suhu 5-aastasena ja mõnel 7-aastasena. „Kui aga 8-aastasele lapsele ei ole tulnud esimest jäävhammast, siis see on märk sellest, et tuleb tegutseda. Kui hammas on lõualuus olemas, aga tal ei ole ruumi lõikuda või on seal mingi takistus, mis ei lase hambal lõikuda (näiteks lisahammas või luuline moodustis, mis on tekkinud kunagisest traumast), siis see ruum


Kupongipakkumised veebruaris

Kaubavalik võib apteegiti olla erinev.

VEEBRUARIS

tekitatakse suhteliselt kiiresti ja üsna lihtsate võtetega või eemaldatakse takistus – ja ongi kogu ravi. Kui aga tullakse arsti juurde näiteks 10-aastasena, on ravi juba keerulisem, lapse jaoks ebamugavam ja tõenäosus väiksem, et selle hamba suhu saab.“ Lisaks hammaste lõikumise järjekorrale, kujule ja värvile tuleks Hettel Sepa sõnul jälgida seda, kuidas ülemised ja alumised hambad kokku käivad. Kui laps paneb hambad kokku, siis peavad need kontaktis olema nii, et ülemised hambad natukene katavad alumisi hambaid nii ees kui taga. Kui on vastupidi – alumised hammustavad üle ülemiste hammaste, on see põhjus kohe ortodondi juurde pöördumiseks. „Selline hammaste kontakt kulutab pahasti hambaid, hambaid ümbritsevat kudet ja alalõualuu liigest, samuti on mälumislihased ülekoormatud ja pinges, millest omakorda on tingitud tihti esinevad piinavad peavalud. Lisaks kõigele ei pääse näo-, lõua- ja koljuluud sümmeetriliselt kasvama.“ Siinkohal kummutab Hettel Sepp väite, et ortodondi juurde maksab minna alles siis, kui kõik jäävhambad on lõikunud. „Kui hambad ei lähe õigesti kokku, on vale oodata seda aega, et jäävhambad suhu tuleksid. Ortodondi juurde tuleku aeg ei sõltu vanusest, vaid diagnoosist. Hambumusanomaaliast ei kasva välja, aja jooksul läheb ainult keerulisemaks seda ravida,“ toonitab dr Sepp. „Laste ja täiskasvanute ortodontiline ravi erineb selle poolest, et täiskasvanutel lõualuude kasvu enam mõjutada ei saa, lastel saab. Hammaste liigutamine lõualuus toimub lastel ja täiskasvanutel ühesuguselt.“ Terved hambad mõjutavad meie elu On mitmeid üldhaigusi (näiteks diabeet, rahhiit, pahaloomulised kasvajad, osteoporoos, südamehaigused, toitumishäired jne), mille ravi peaks toimuma tihedas koostöös hambaarstiga. „Kui hambumus on vale (ülemised ja alumised hambad ei lähe omavahel kokku nii, et alalõualuu liiges on vabalt pesas, lõikehammastega ei saa toitu hammustada, purihammastega toitu peenestada), on mälumisprotsess häiritud. Vale hambumus ja sellest tingitud ebamugavustunne võivad tekitada suhtlemisprobleeme. Rääkimine (häälikute moodustamine, hääle kõla, selgus) ja hingamine on otseselt seotud sellega, kuidas lapse lõualuud kasvavad ja hambad omavahel kokku lähevad,“ loetleb Hettel Sepp. „Kui laps hingab läbi lahtise suu, on keel suulae asemel suupõhjas, mistõttu suulagi ja sellega seotud luud ei kasva laiusesse, ninakäigud jäävad kitsaks, alalõualuu kasv on tagant ette suunas häiritud ja see jääb väikseks. Sellest omakorda võivad tekkida unehäired, norskamine, öine uriinipidamatus, hammaste krigistamine. Viltused hambad ei ole ainult esteetiline probleem, vaid märksa laiem hädade jada. Kui inimese hapnikuga varustatus on häiritud seetõttu, et hingamisteed ei ole pääsenud normaalselt kasvama, on see tõsine tervisehäda ning neil, kel on lapsena ortodontiline ravi tegemata jäänud, tekib täiskasvanuna sellega seoses palju muid probleeme.“

-30% NINASALV MENTHOL+ 6 ML NINASALV MENTHOL&EUCALYPTUS 6 ML Pakkumine kehtib 01.02–28.02.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

VEEBRUARIS

-25% PROSTALAN QUATTRO TABLETID N60 Pakkumine kehtib 01.02–28.02.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

VEEBRUARIS

-25%

DOPPELHERZ E-VITAMIIN KAPSLID N60 E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

Pakkumine kehtib 01.02–28.02.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

VEEBRUARIS

-25% 7,79

5,89€ DECUBAL KÄTEKREEM 100 G. Toitev, kaitsev ja pehmendav kätekreem kuivale ja tundlikule nahale.

Pakkumine kehtib 01.02–28.02.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

VEEBRUARIS

-20% 47,89

38,39€

GERATHERM OVU CONTROL KORDUVKASUTATAV OVULATSIOONIPULK N1

Pakkumine kehtib 01.02–28.02.2017 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.


suuhooldus

56

MIDA JA KEDA UURITI? Hettel Sepa poolt tehtud uuringu põhieesmärk oli teada saada, mis olukorras on Eesti laste hambad. Valimisse olid kaasatud lapsed ühtlaselt üle Eesti: Tallinnast, Pärnust ja Tartust. Uuriti 1200 last, et saaks teha üldistusi Eesti laste kohta. Valim jaotati kolme gruppi: piimahammaskond (4–5-aastased lapsed), vahelduvhammaskond (7–10-aastased) ja jäävhammaskond (17–19-aastased). Mis olid tulemused? 98%-l esines hambumusanomaalia, nendest 68% vajasid ortodontilist ravi.

Joonistus välja selge tendents, et tänasel päeval jäävhambad lõikuvad suhu pigem varem kui hiljem. Hammaste lõikumise järjekord ei ole reeglina selline nagu õpikus kirjas. Võivad esineda üllatavalt suured individuaalsed kõikumised. Jäävhammaskonnas esines palju risthambumust – noorukeid, kelle ülemised hambad ei hammusta üle alumiste, oli 12%. See probleem peaks olema välja ravitud 8ndaks eluaastaks. Peaaegu pooltel Eesti lastel esines klass II tüüpi hambumust, rohkem kui pooltel oli esimeste purihammaste ja silmahammaste kontakt asümmeetriline.

PANE TÄHELE! Luti ja pöidla imemine peaksid olema unustatud aastaselt. Imemine teeb suukaart kitsamaks ja jäävhammastel ei teki ruumi õigesse kohta lõikumiseks, sest lõualuude kasv on häiritud. Mitmed logopeedilised probleemid on seotud hambumusega, huule- ja keelekidaga. Kui lõualuu liiges naksub, ragiseb, laps teeb söömise ajal imelikke liigutusi, kõrv valutab, kuid kõrvaarst ei leia midagi, siis on selge, et haige on hoopis alalõualuuliiges, mis on tingitud valest hambumusest.

Piimahammaste esimesed alged arenevad 5.–7. rasedusnädal. 3. raseduskuul on kõik piimahamba alged juba valmis, jäävhamba alged moodustuvad lapse esimesel eluaastal. Kui last või ema mõjutab mõni viirushaigus, tarbitakse ravimeid, alkoholi, narkootikume, viibitakse saastunud keskkonnas või jälgitakse mingit kitsast toitumistrendi, saab ka hammaste areng ebasoodsalt mõjutatud. Normaalselt arenenud ja terved hambad on ema kingitus oma lapsele.


A P T E E K E R S O OV I TA B Nii nagu eeldame talve hakul, et küttesüsteem teeb toa s o o j a k s , o o ta m e oma organismilt, et see seisab külmetustele ja viirustele südilt vastu. Tervena püsimiseks tuleb ka ise üht-teist ära teha – piisavalt liikuda, tervislikult süüa ning tagada organismile eluolulised vitamiinid. Tõsise haigestumise vältimiseks ravi viirus alati korralikult välja ning anna oma kehale ja vaimule aeg-ajalt puhkust. Tugevat tervist!

BIO-OIL NAHAHOOLDUSÕLI PROBIOTICS RATIOPHARM PULBER JA KAPSLID Probiotics-Ratiopharm sisaldab viit erinevat probiootilist bakterit, mis toetavad, taastavad ja tasakaalustavad Sinu organismi mikrofloorat seedeprobleemide korral, antibiootikumiravi ajal ning sobivad kurnatud organismi immuunsuse tugevdamiseks. Pulber sobib ka lastele. Kapslid sisaldavad probiootiliste bakterite elutegevust toetavaid B-rühma vitamiine.

Nahahooldusõli kasutamine aitab rasedusest ja kaalukõikumisest tingitud venitusarme ennetada, aga ka juba tekkinud armide ja neid ümbritseva naha värvust ja struktuuri ühtlustades arme märkamatumaks muuta. Regulaarne naha õlitamine aitab vähendada naha kuivusest tingitud sügelust ja pinguloleku tunnet. Ühtlasi lisab Bio-Oil siledust ja toonust vananevale või kortsus keha- ja näonahale ning aitab taastada nahas leiduvate looduslike õlide tasakaalu, mida on vähendanud ekstreemsed ilmastikuolud, sage vanniskäimine ning keskküttest ja õhukonditsioneerist põhjustatud naha liigne kuivus. Bio-Oili soovitab kasutada kogu raseduse vältel ja selle järel Eesti Ämmaemandate Ühing.

NINASALVID MENTHOL & EUCALYPTUS JA MENTHOL+ COLIEF® INFANT DROPS Kas beebit kiusavad gaasivalud? Mõnel lapsel on esimestel elukuudel piimas sisalduva laktoosi seedimine raskendatud. Colief® Infant Drops aitab lõhustada suurema osa rinnapiimas või imiku piimasegus olevast laktoosist enne lapse toitmist, tehes seedimise lihtsamaks.

Liia Saava, proviisor

Külmetuse korral saab abi tõhusast looduslikust ninasalvist. Ninasalv Menthol+ sisaldab hingamist kergendava toimega L-mentooli, piparmündi- ja eukalüptiõli ning toimet tugevdavat propolist. Lastele ja tundliku nahaga inimestele sobib salv Menthol & Eucalyptus, mis ei sisalda mesilassaaduseid ning tugevaid allergeene. Ninasalvid on antiseptilise toimega ja sobivad kasutamiseks ka miinuskraadidega.

VIPIS HINGAMISTEEDE SIIRUP JA VIPIS KÜLMASIIRUP

Rahvameditsiinis tuntud ravimtaimede siirupid vaigistavad köhaärritust ja aitavad hingamisteid kerge külmetuse korral. Astelpaju mahl ja mesi mõjuvad jõuduandvalt ja üldtoniseerivalt. Külmasiirup on alkoholivaba ja sobib ka lastele.


lapsed

58

MEISTERDA MEIEGA! TALVISEL AJAL ON TORE MÕNEL ÕHTUL VÕTTA ETTE MEISTERDAMINE – SEEKORD NÄITAME, KUIDAS VOOLIMISSAVIST SAAVAD PIPARKOOGIVORMIDE ABIGA ERINEVAD LOOMAD, MIDA RIPUTADA AKNALE VÕI KINKIDA SÕBRALE.

TEE NII: 1. SAVILOOMAKESTE VALMISTAMISEKS TULEKS VARUDA KOJU ÜKS PAKK VOOLIMISSAVI. OLEMAS ON NII VALGET KUI KA PUNAST VÄRVI SAVI – VALI ISE, KUMB SULLE MEELDIB! 2. OTSI VÄLJA PIPARKOOGIVORMID NING TAIGNARULL. 3. MURRA ÜKS TÜKK SAVI JA RULLI SEDA NAGU TAINAST. ÄRA RULLI SAVI LIIGA ÕHUKESEKS, MUIDU VÕIVAD SAVILOOMAD KERGESTI KATKI MINNA. 4. VAJUTA PIPARKOOGIVORMIDEGA VÄLJA LOOMAKUJUNDID NING ÄRA UNUSTA TEHA NÖÖRI JAOKS AUKU! 5. VÕTA GUAŠŠ- VÕI AKRÜÜLVÄRVID JA VÄRVI KUJUKESED ÄRA. 6. LASE KUJUDEL PAAR TUNDI KUIVADA, PANE NÖÖR TAHA JA ONGI VALMIS!


BENU APTEEGID BENU APTEEGID TALLINNAS

Aia 7 Kaubahalli Rimi  Tartu mnt 87 Sikupilli Keskus  Õismäe tee 105a  Õismäe tee 1b Nurmenuku Keskus  Õismäe tee 107 Järveotsa Apteek  Sadama 6/8 Sadamarket  J. Sütiste tee 17 Vesivärava 37 Torupilli Selver  Madala 3  Mustamäe tee 45 Marja Apteek  Narva mnt 21 Comarket  Gonsiori 3  Narva mnt 7  Põhja pst 17 Põhja Rimi Supermarket  Kari 3 Grossi Toidukaubad  Lastekodu 11a Keskturg  Pärnu mnt 326 Nõmme  Pärnu mnt 76  Sõle 63 Kopli Polikliinik Tööstuse 103 Tööstuse Rimi  Tulika 31/ Endla 45a  Narva mnt 1 Postimaja  Vilde tee 101 Szolnok  Tammsaare tee 116  Mustika keskus Pärnu mnt 15 Kawe Plaza  Pae 74 Paekivi Apteek 

BENU APTEEGID HARJUMAAL

Aruküla tee 29 Jüri  Aruküla tee 25 Jüri Randvere tee 9 Viimsi Rimi  Nelgi tee 1 Viimsi Vallamaja Kaluri tee 5 Haabneeme  Kase 10 Aegviidu Kodu 2 Kose Grossi keskus  Kreutzwaldi 7 Kehra  Jaama 11 Keila  Rae 38 Paldiski Konsum  Rae 14b/14c Paldiski MAXIMA  Vaela tee 4 Kiili MAXIMA  Keemikute 25 Maardu turg Papli 2 Loksa  Piiri 12a Aruküla Veskitammi 4 Laagri  Saha tee 11 Loo Tallinna mnt 19 Raasiku Pärnu mnt 556a Laagri Rimi 

Pärnasalu tee põik 1b Grossi Toidukaubad, Saue



BENU APTEEGID TARTUS JA TARTUMAAL Sõbra 56 Selver Sõbra 58 Prisma Ujula 2 Konsum Turu 14 Zeppelini Keskus Vahi 62 Vahi Selver Soola 7 Grossi Võru 77 Aardla Selver Elva tee 1 Puhja Rannu Noormaa küla Lossi 3 Alatskivi Lähte Tartu vald Oja 17 Kallaste Kesk 4 Ulila Koosa küla Vara vald Sepa 21 Sepa Keskus Lillevälja tee 1 Veibri küla, Luunja vald

        

 

BENU APTEEGID PÄRNUS JA PÄRNUMAAL

Papiniidu 8/10  Kaubamajaka Keskus Suur-Jõe 57 Suurejõe Selver  Linaküla Kihnu Pikk 11 Pärnu Suur-Sepa 14 Pärnu Riia mnt 17/19 Pärnu Karja 4 Pärnu Koonga vald Koonga Kesk 7 Tootsi Pärnu mnt 3 Tori Pärnu mnt 65 Kilingi-Nõmme

BENU APTEEGID LÄÄNEMAAL Jaama 1 Risti Posti 26 Haapsalu Rannarootsi tee 1, Ridala vald Rannarootsi keskus

  

BENU APTEEGID PAIDES JA JÄRVAMAAL Pärnu mnt 63 MAXIMA, Paide Vee 3 Paide

Apteekides müüdavad kosmeetikasarjad Apteekides tasuta jagatav ajakiri Veterinaartoodete saadavus Haavahooldusekspert

 Vichy  60+  



 Eucerin

Kase 1 Järva-Jaani Lasteaia 4 Aravete Tallinna mnt 4 Türi



BENU APTEEGID NARVAS JA IDA-VIRUMAAL

Kreenholmi pst 39f Narva  Vestervalli 15 Narva Mõisa 5 Narva  Pavlovi 12a Sillamäe Tškalovi 3 Sillamäe Viru pst 22/1b Sillamäe Keskpuiestee 35 Kiviõli Soo 3 Kiviõli Puškini 13 Narva  Vestervalli 15 Narva Polikliinik Kerese 3 Kerese Selver, Narva  Tiimani 20 MAXIMA, Narva  Kangelaste prospekt 5-62 Narva  Viru 1 Püssi  Rakvere mnt 71  Megamarket, Narva Kalevi 32a Kohtla-Järve  Keskallee 6 Kohtla-Järve Järveküla tee 68  Selver, Kohtla-Järve Järveküla tee 62b Kohtla-Järve Põhja-Allee 4  Säästumarket, Kohtla-Järve Rakvere mnt 29 MAXIMA, Jõhvi 

BENU APTEEGID RAPLAS JA RAPLAMAAL

Hariduse 3 Rapla  Lasteaia 12 Tervisekeskus, Rapla  Tööstuse 5 Kohila Vana-Asula 2 Järvakandi  Viljandi mnt 8-2 Käru Pärnu mnt 12-14 Lelle

BENU APTEEGID RAKVERES JA LÄÄNE-VIRUMAAL

Laada 27 Rakvere Kroonikeskus  Tuleviku 1 Rakvere Polikliinik  Pargi 26 Kunda Kasemäe 12 Kunda Rakvere mnt 3 Haljala Vallamaja  Salutaguse tee 6 Laekvere

 Bioderma

 Avene

 Lierac

Sõpruse 1a Vinni Pikk 33 MAXIMA, Tapa  Jaama 1 Grossi Toidukaubad, Tapa  Mere 63a Võsu

BENU APTEEGID VÕRUS, VALGAS JA VALGAMAAL Jüri 85 RIMI Võru Vabaduse 10b Võru Põllu 2 Antsla Sänna mnt 4 Rõuge Riia 18 RIMI, Valga Valga 3 Kevade Keskus, Tõrva Lipuväljak 28 Konsum, Otepää

     

BENU APTEEGID VILJANDIS JA VILJANDIMAAL

Jakobsoni 2 Mulgi Market, Viljandi  Vaksali 11a Kantremaa Apteek  Viljandi mnt 6 Kolga-Jaani Oru 1 Abja-Paluoja

BENU APTEEGID SAAREMAAL Kihelkonna mnt 3 Kuressaare Säästumarket Turu 2 Kuressaare Mustjala 3 Kuressaare Lossi 1 Kuressaare Aia 25 Kuressaare Liiva Muhu vald

BENU APTEEK HIIUMAAL Linnumäe küla Hiiumaa Selver



   



BENU APTEEGID JÕGEVAMAAL Kesk 4 Selver, Jõgeva Lossi 9 Põltsamaa Kesk 6-9 Torma Pala küla Pala vald Tartu mnt 3 Mustvee

   

BENU APTEEGID PÕLVAMAAL Tartu mnt 21 Ahja Mäe 2a Põlva Võru mnt 1 Räpina Räpina mnt 2 Veriora Pikk 30 Värska

 La Roche Posay

 

BENU Apteegi kliendiajakiri, Ilu ja Tervis, talv 2016/2017  

Koostöös BENU Apteegiga ilmub neli korda aastas ajakiri Ilu ja Tervis, mis toob lugejani erinevad terviseteemad, annab nõu nahahoolduse ning...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you