Mõnikord võib näha, kuidas koeral lastakse autosõidu ajal pea aknast välja pista. See on ohtlik – loom võib märgata väljas midagi huvitavat ja üritada autost välja hüpata või autost välja kukkuda. Häda võivad saada ka tema silmad, sest sõidu ajal pead aknast välja pistes kuivatab tuul koera silmi või võib talle mõni puru silma lennata ning tekkida silma sarvkesta vigastus. Lemmikuga välismaale reisides uuri kindlasti eelnevalt sealseid vaktsineerimisnõudeid ning tee kindlaks, et sinu looma pass on täidetud nõuetekohaselt. Lemmikloomapass tuleb reisile kaasa võtta ning sellesse märgitud vaktsineerimised peavad kehtima. „Väga tülikas on, kui piirilt valesti täidetud või kehtetute vaktsineerimiste pärast tagasi saadetakse,“ ütleb Starast. Ta rõhutab, et loom peab kindlasti olema ka kiibistatud ning registrisse kantud.
Elu maal Koeri võivad suvel kimbutada ka erinevad seedimismured. Kui nad joovad merevett, võib tekkida oksendamine.
Kergemad hädad mööduvad ise, kuid kindlasti hoiatab Starast koeraomanikke sinivetikate eest – jälgige, et koer ei jooks sinivetikatega saastunud merevett. „Tervisekaitseinspektsiooni hoiatusi sinivetikate kohta tuleb võtta tõsiselt ja ka ise silmad lahti hoida,“ ütleb ta. Sinivetikad on ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele. On juhtumeid, kus koer on joonud sinivetikatega saastunud vett ja ära surnud. Kui aias grillitakse liha, võib koera lihavaagnast päris raske eemale hoida. Ta vaatab ju nõnda paluva ilmega ning kuidas siis keelata talle tükikest grill-liha. Ega väike tükike ei teegi midagi, kuid ka siin tuleb Starasti sõnul piiri pidada – grillliha on enamasti liiga soolane-piprane ja ei ole tegelikult kuidagi koerale sobilik toit. Maal on tihtipeale ka palju seletamist sellega, et koerale ei tohiks konti anda. Ikka leidub sõbralikke naabreid, kes kutsule üle aia konti viskavad, kuid sellest võib tulla palju pahandust, sest kondikillud võivad vigastada koera seedetrakti. Paljud inimesed kolivad suveajaks maakodudesse ja seal on suur kiusatus
võimaldada ka lemmikutele vabadust. „On väga hea, kui loom saab vabalt joosta, kuid kohta selleks tuleb hoolega valida. Järelevalveta koer võib liiga teha metsloomadele, ehmatada inimesi, teiste koertega kaklema minna või ka võõras kohas ära eksida. Liiklusohtusid ei maksaks samuti alahinnata isegi maal,“ ütleb Starast. „Kindlasti peaks loom olema leitav, kui ta juhtubki ära kaduma. Ehk et kui tal on kiip, siis peab see olema ka registris, mida laialdaselt kasutatakse. Sotsiaalvõrgustik töötab tänapäeval küll väga hästi, kuid kui lemmik on kadunud, siis me kõik tahame teda kiiresti leida.“ Veel paneb Starast lemmikloomade omanikele südamele, et ravimeid antaks lemmikutele vaid arsti soovitusel. „Ise ravida ei tohiks, sest ka loomadel esineb ravimite kõrvaltoimeid ning valesti kasutatud ravim teeb pigem halba kui head,“ ütleb ta. „Korra aastas tuleks looma näidata loomaarstile profülaktiliselt ja arutada tema tervis läbi. Selles suhtes saan kiita meie loomaomanikke, sest kuidagi nii on, et loomaga käiakse arstil hoolsamaltki kui iseenda hädade korral.“ ■
Puugirihmast on väga palju kasu Fotograaf Meeli Küttim suvitab oma iiri setteri Fionaga tihtipeale maakodus Hiiumaal. Fional on Hiiumaal paradiis – ta saab vabalt metsas ringi lipata ning mereski lustimas käia.
Fotograaf Meeli Küttimi iiri setteril Fional on suvel mõnus põli - saab vabalt metsas ringi joosta.
Puugirihm on aga see, ilma milleta suvel kuidagi ei saa, ütleb Meeli. Vabas looduses liikuv koer korjab puuke kõvasti, ükskord korjas Meeli Fionalt ära koguni paarikümne puugi ümber. „Ostsin eelmisel kevadel Fionale päris kalli ja ka väga tõhusa puugirihma, aga ta kaotas selle kuskile ära. Järgmine rihm oli odavam, aga vist ka nõrgema toimega, sest umbes kuuajase kandmise järel hakkas Fiona hirmsasti puuke korjama,“ räägib Meeli. Ta on kasutanud ka täpilahust, kuid puugirihm tundub kuidagi loodussõbralikum.
58
Meeli jälgib ka hoolega ilmateadet ning kui hoiatatakse sinivetikate eest, siis hoiab Fiona veest eemale. „Ükskord läksime randa ja vesi tundus imelik, kahtlustasin, et ongi sinivetikad. Fiona jooksis seal, jõi vett ka ning olin pärast väga mures. Sinivetikaid tuleb tõesti hoolega jälgida, sest sellise vee joomine võib looma haigeks teha,“ ütleb ta. Suvel tuleb Fionat ka tihemini kammida ja takjaid tema küljest ära korjata. Meeli laseb Fional taluümbruses vabalt ringi joosta, sest koeral on seal omad käigud, aga samas tundideks ta metsa ei kao. „Seal ei ole inimesi, keda ta võiks häirida ja üldiselt ta alati hüüdmise peale tuleb ka metsast välja,“ ütleb Meeli. ■