Page 1

Ilmub 4 korda aastas

Uku Suviste –

itimees, kellest sai hoopis muusik

Allergia keerab elu pea peale

Kuidas toiduallergiatel vahet teha?

Jookse õigesti

Jooksutreener Peeter Karask annab nõu

Hind 1.00 €

BENU kliendikaardiga on ajakiri tasuta

aart

Kliendik u.ee www.ben

BENU APTEEGI AJAKIRI

ilutervis ja

Nr. 2, mai 2015


2


Sisukord

Ilus kirju suvi!

Uku Suviste: „Kõike jõuab, kui sead selle endale eesmärgiks!“

Liblikad läksid sel aastal lendama erakordselt vara ja nii kohtasin esimest kirjut liblikat ringi tiirutamas juba märtsi keskel. Aga kirju liblikas tähendab ju ka kirjut suve – seda teab iga lapski!

Lk 6–11 Allergia võib terve pere elu pea peale pöörata

Lk 12–14 Kogu tõde targalt päevitamise kohta

Lk 16–18 Ole ilus suvi läbi!

Lk 20–22 Vaktsineerimine säästab ohtlikust puugihaigusest

Lk 24 Tatjana Platonova – sihikindluse musternäide Narvast

Lk 26–29 Õnnetus ei hüüa tulles – eriti lastega reisides

Lk 30–33 Lasterubriik

Lk 34 Eakad hoidku suvel pigem päikese eest varju

Lk 36–39 Hambaaukudel pole midagi pistmist kurva saatusega

Lk 40–43 Mõnuga ja mõistlikult jooksurajale!

Lk 44–47 Grillime tervislikult ja maitsvalt

Lk 48–50 Palun mulle üks smuuti-tervisepomm!

Lk 52–54 Kaitse lemmiklooma suviste hädade eest

Lk 56–58

Sisult kirju on ka meie ajakirja seekordne suvenumber. Avaloos räägib paljude lemmiklaulja Uku Suviste, mida ta teeb, et nõnda palju jaksab ja nii heas vormis püsib. Uku nipp on mitte anda endale üldse võimalustki vastuväideteks, à la „täna trenni minna ei viitsi/ei jõua/ei taha“. „Kõike jõuab, kui sead endale selle eesmärgiks,“ ütleb Uku. Noor, ilus ja tark on ka meie teine persoon – BENU proviisor Tatjana Platonova Narvast. Tatjana alustas kümmekond aastat tagasi BENU Narva Kesklinna Apteegis praktikandina ning tänaseks on temast saanud sama apteegi juhataja. Muide, paljud alluvad on Tatjanast vanemad ja apteegitöös staažikamad. Kuidas noore juhina saada hakkama endast vanemate alluvatega, sellest Tatjana räägibki. Suve oodates teeme me kõik puhkuseplaane ja loodame, et suvi tuleb pikk, kuum ja päikeseline. Nüüd on paras aeg üle vaadata oma päevitamisarsenal ning anda lihvi kehailule. Kui Teil on aga plaanis reisima minna mudilastega, siis on hea teada, milliseid ravimeid oleks mõtet pista reisiapteeki. Kipub ju lastega ikka äpardusi juhtuma. Hoolime ka oma vanematest ja hoiame neid kuuma eest nõnda, et suvekuumus neilegi liiga ei teeks. Just nendel suvistel teemadel me seekord kirjutamegi. Mida pidada silmas lemmiklooma eest hoolitsemisel suvel, räägib Loomade Kiirabi loomaarst Ain Starast. Lemmikloomaomanikele on meil ka üks tore uudis – kuigi seni müüdi BENU Apteekides inimestele mõeldud ravimeid ja apteegikaupu, siis nüüd oleme laiendamas oma kaubavalikut just lemmikutele mõeldes. Mõnusat suve! Kaidi Kelt BENU Apteek Eesti OÜ jaemüügidirektor

Toimetus: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee E-post: toimetus@meediapilt.ee Ajakirja toimetaja: Kristina Traks Ajakirja kujundaja: Marju Pottisep Trükk: AS Kroonpress Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik BENU Apteek Eesti OÜ nõusolek.

3


UUDISED

Täida BENU apteegi kliendikaardi taotlus Facebookis Nüüdsest saab lisaks BENU Apteegi kodulehele täita elektroonilist kliendikaardi taotlusankeeti ka BENU Facebooki lehel. Lisaks leiab BENU Facebooki lehelt põnevaid tervisealaseid nõuandeid, auhinnamänge, uudiseid BENU Apteegis ja tervisemaailmas toimuva kohta, infot headest pakkumistest ja üritustest ning palju muud huvitavat.

KÜSI MEILT NÕU INTERNETI KAUDU! BENU Apteegi kodulehel www.benu.ee/küsiapteekrilt ja BENU Facebooki lehe kaudu on nüüd võimalik küsida tervisealast nõu BENU apteekrilt. Selleks tuleb täita vastav küsimuse vorm. Meie asjatundlikud apteekrid vastavad küsijatele esimesel võimalusel e-posti teel. Sinu privaatsus on tagatud. Küsi julgelt – vastame rõõmuga!

Lisandus 21 uut apteeki BENU Apteekide pere sai lisa. 21 apteeki kaheksast Eesti maakonnast võttis kasutusele BENU kaubamärgi. 2015. aasta algul liitus BENU Apteegi kaubamärgiga 25 apteeki, mis tegutsesid eelnevalt Apteek1 nime all. Alates märtsist lisandus neile veel 21 apteeki, mis kannavad nüüdsest BENU kaubamärki. Tänaseks on BENU Apteeke Eestis kokku 127. Tere tulemast meie apteekidesse!

4

Apteegiinfo.ee • Apteekide lahtiolekuajad, kontaktandmed • Ravimite hinnakirjad, sh hinnad haigekassa soodusmäärade lõikes • Ravimite soodusmäärad ja soodustuste tingimused • Retseptiravimite väljakirjutamise õigused • Ravimite ja muu apteegikauba info­ lehed (sh näidustused, erihoiatused)


BENU mobiiliäpp on sinu igapäevane abiline Lae mobiili BENU äpp! See aitab sul leida lähima BENU Apteegi, annab teavet nende lahtioleku­ aegade, kontaktandmete ja pakutavate teenuste kohta. Samuti on sul alati võimalus tutvuda hetkel kehtivate sooduspakkumistega. Rakendusse saab sisestada infot kasutatavate ravimite kohta ja lisada meeldetuletusi, mis annavad teada, kui on õige aeg ravimi tarvitamiseks. NB! Vastav võimalus on ainult toetava funktsiooniga ja ei asenda ravi jälgimise vajadust arsti või apteekri poolt!

5


Särav ja karismaatiline Uku Suviste (32) saabub kohtumisele küll väikese hilinemisega, ent muul moel ei saa laulja olemusest kuidagi välja lugeda seda, et viie aasta jooksul ei ole ta saanud endale lubada puhkamiseks kahte järjestikust nädalat.

PERSOONILUGU

„Kõike jõuab, kui sead selle endale eesmärgiks!“ Tekst: Liis Konovalov Fotod: JULIA-MARIA LINNA

6


Nr.1 toode armidele ja venitusarmidele 18-s riigis.

Tegemisi täis pikitud päevakava on saatnud Ukut kogu elu. Juba kooli kõrvalt tegeles ta aktiivselt laulmisega ning klaveri­õpingutega Tallinna Muusikakoolis, leides lisaks aega ka spordiks, tegeledes tennise ja kergejõustikuga. Kõik see on Uku elus alles siiani, lisaks enda esinemiste korraldamise praktiline pool. Kuidas ta küll seda kõike jõuab?

Armid? Venitusarmid? Ebaühtlane nahatoon? Dehüdreerunud nahk? Vananev nahk?

„Kõige jaoks jätkub aega siis, kui sa keelad endal millestki loobumise,” arvab Uku oma edu saladuse peituvat järjepidevuses. „Kui hakata mõtlema selle peale, kas ma nüüd süüa jõuan või kas ma trenni jõuan, lähevad asjad käest ära.” Kõike jõuab, kui oled selle endale eesmärgiks seadnud. Nii mahuvadki Uku päevadesse esinemised, proovid ja lugude kirjutamine kui ka trenn ning kvaliteetaeg koos elukaaslase Sandraga. Päevarütm muidugi erineb tavapärase kontoriinimese omast ja esinemiste tõttu saab ta teinekord magama alles vastu hommikut. Ometi peab Uku und ja unevajaduse täitmist oma tervise ja eriti just hääle seisukohast kõige olulisemaks. „Lauljatel võib unepuudusega hääl lihtsalt ära kaduda,” räägib Uku omast kogemusest. Seega on ta loobunud öösiti trennis käimisest ja kohanenud pigem hilise tõusmisega. Hommikusöök ja päeva algus on tavapäraselt umbes kella kümne paiku. Muid võtteid, millega häält hoida, kaitsta või sellega manipuleerida, Uku ei tea. „Toores muna!” naljatab ta, kuid tõdeb siis, et selle instrumendi ulatust ja kõla saab muuta vaid pideva tööga. Suitsetamisest on ta seni hoidunud – olgugi, et suitsumeestel on väga mõnusad hääletämbrid, võib selle tegevusega hääle täiesti ära rikkuda.

Proovi Bio-Oil® nahahooldusõli

Jaanid ja jõulud on muusiku kiireim aeg „Aasta kõige kiiremad perioodid on kindlasti jõulud ja suvi,” alustab Uku ürituste loendamist, mille puhul artisti vajatakse. „Siis järgneb veebruari lõpp, märtsis on juba naistepäevaga seotud esinemised, aprill, seejärel hakatakse juba emadepäeva peale mõtlema, juunis on jaanipäev, seejärel suvetuurid…” ei tule loetelul lõppu. Suvest jõuame sujuvalt sügise alguseni septembris ja Uku tõdeb, et absoluutselt igas kuus on mõni põhjus, mille puhul haarata kitarr ja esineda.

Küsi lisainformatsiooni apteekrilt või vaata bio-oil.com

-20%

Meie pehmetes ja viiruserohketes talvedes võitlevad paljud inimesed tihti haigustega, aga kuidas Uku talvel vastu peab? „Haiguste vältimise võti peitub ilmselt selles, et ma armastan oma tööd ja elustiili,“ ütleb ta. Küsimusele, kuidas ta on suutnud nii kiire ja intensiivse elu juures vältida läbipõlemist, vastab ta siiralt, et ei kujuta läbipõlemist ettegi. „Mul on vist lihtsalt vedanud, et mulle nii meeldib see kõik, mida ma teen,” kinnitab ta. Külmetushaigustesse Uku lihtsalt ei usu. „Kui ma ka olen kuskil külmetanud, siis ei ole ma haigeks jäänud ja samas on haigused tulnud siis, kui pole olnud vähimatki võimalust külma saada,” nendib ta. Saatusega Uku

7

Soodushind kehtib 01.05-31.05 kõigis BENU apteekides.


Uku Suviste ajakava on nii tihe, et selles on väga raske leida nädalatki iseendale. Puhkamiseks tuleb aega spetsiaalselt planeerida ja kuupäevad, mil esinemisi vastu ei võta, varakult lukku panna.

siiski mängima ei hakka ning talvisel ajal kuuluvad müts ja sall tema garderoobi. Sest eriti just detsembris tuleb püsida terve, kuna siis on aasta kõige esinemisterohkem kuu. Kui Uku kord aga oma esinemisgraafikut ühte kalendriaastasse paigutama hakkab, siis selgub, et kogu aasta on ühtlaselt kohtumisi ja tegemisi täis. Esinemistega Uku tegevus aga ei piirdu – muusiku elu juurde kuulub nii laulude loomine kui ka enese promomine. Inspiratsioon ei küsi, kas on parasjagu päev või öö. „Muusikat kirjutada võin ma hommikuni välja. Mõnikord on nii, et mul on mingi idee. Istun sellega klaveri taha ja siis korraga avastan, et mängin hoopis midagi muud ning olen esialgsest ideest väga kaugele tüürinud.” Nii

lööb mõttelend ja intensiivne loomeperiood päevakava täiesti segamini. „Mulle täitsa meeldib see, et rutiini ei teki,” mõtiskleb ta ise. Tõepoolest, rutiinile ei ole sellise eluviisiga eriti ruumi, aga kuidas on lugu lähedastega – kas nende jaoks on aega? Uku on veendunud, et elu pidevalt komandeeringus käiva inimesega oleks hullem kui elu muusiku kõrval. „Minu esinemised ei kesta ju kaks nädalat, ööseks jõuan ikka koju,” ütleb ta ja lisab, et elukaaslane käib tihti temaga esinemistel kaasas. „Samas ei ole ka koosveedetud aja puhul tähtis mitte selle kvantiteet, vaid hoopis kvaliteet,” toob ta välja veel ühe tähtsa aspekti. Pigem on ta kodus vähem, aga tõepoolest väärtustab seda aega ja on neis hetkedes

8

üdini kohal, mitte ei tegele samal ajal poole silmaga tööasjadega.

Valib, mida sööb Üldiselt sätib Uku end magama kella kahe paiku ja on kell kümme hommikul piisavalt ergas, et tõusta ja hommikusöök valmistada. „Ma võin muud söögid ka teha, kui kedagi teist läheduses ei ole,” naerab ta, kuid lisab, et kokka pole nad koju veel tellima pidanud. Toitumisharjumused on aastate jooksul mõnevõrra muutunud – kui päris pisikesena oli Uku lemmiktoit pitsa ning keskkooli ajal klassikaliseks lemmikuks päts saia ja pudel limonaadi, siis nüüd üritab ta jälgida oma toidu tervislikkust ja toiteväärtust. See käib sisetunde põhjal, moevooludega nagu


näiteks paleotoitumine või gluteenivaba dieet Uku kaasa läinud ei ole. Päris taimetoitlane Uku ei ole, küll aga satub liha taldrikule viimasel ajal pisut harvemini. Lapsepõlves oli periood, kus ta seletamatutel põhjustel üldse ei söönud liha. Ise süüa valmistades järgib ta põhimõtet, et kõik peab olema tasakaalus – ei tasu tarbida liiga palju rasva ega süsivesikuid. Nädalasisesteks eelistusteks on pigem kerged salatid, mitte tugevad road.

Kui päris pisikesena oli Uku lemmiktoit pitsa ning keskkooli ajal oli klassikaliseks lemmikuks päts saia ja pudel limonaadi, siis nüüd üritab ta jälgida oma toidu tervislikkust ja toiteväärtust.

Oma elus suhtub Uku muusika tegemisse sellise pühendumisega, et tal on raskusi puhkeaja leidmisega. „Viimase viie aasta jooksul ei ole kahte nädalat järjest olnud, kus pole ühtegi esinemist,” meenutab ta. Ajakava on viimastel aastatel läinud veelgi tihedamaks ning väga raske on leida nädalatki endale, ent Uku on andnud endast parima. „Veel saab ümber mängida, näiteks eelmisel aastal olin kokku Eestist ära poolteist kuud,” selgitab ta, et puhkamiseks tuleb aega lihtsalt võtta ja kuupäevad, mil esinemiskutseid vastu ei võeta, varakult lukku panna.

Sealjuures peab Uku olema endaga väga karm, sest ta tõesti naudib seda, mida ta teeb, ning kiusatus esineda on kogu aeg. „Ma ei näe seda kui tööd, kus ma pean kuhugi minema või midagi tegema. Iga esinemine on olnud minu jaoks täiesti uudne elamus, täiesti uue atmosfääri ja inimestega. Ma saan kogu aeg õppida midagi uut ja nii kaua, kui ma saan seda teha, on see minu jaoks põnev,” on ta üdini tänulik selle eest, et tal on võimalik muusikaga tegeleda. „Loomulikult on perioode, kus on hästi palju tööd ja tegemist mingi loo kirjutamise või mõne projekti tegemisega,

aga kohe kindlasti ei ole mu töö selline, millest ma puhkust tahaks.”

Kuidas sünnib uus lugu? Lisaks esinemistest saadud heale emotsioonile meeldib Ukule ka loomeprotsess. Ka praegu on tal käsil intensiivne loomeperiood ja ta on võtnud aega lugude kirjutamiseks. Kuidas sünnib ühest mõttevälgatusest esitatav pala? „Ma arvan, et igaüks teeb seda täiesti omamoodi ja ühte kindlat valemit ei ole,” ütleb Uku. Ta mõtestab protsessi lahti: kõik saab alguse ideest – olgu selleks siis meloodia, loo sisu või mõni gruuv. Seejärel läheb ta klaveri taha ja üritab seda edasi arendada punktini, kus on olemas refrään ja üks salm. „Siis ma mängin ja laulan selle sisse – kas või pudi­keeles, kui sõnu veel pole,” ütleb Uku. Sel hetkel tulevad mängu ka juba teised inimesed, sest väga palju sõltub loo kirjutamisel sellest, kuidas läheb paika inimestevaheline sünergia ja kuidas sujub koostöö. Uku ingliskeelsete laulude sõnad võivad valmida hoopis Ameerikas – tema saadab

INTENSIIVNE HOOLDUS Ainulaadsed, naistele mõeldud tooted juuste hõrenemise vastu – Phytocyane Meestele kiilanemise vastu – Phytolium Tõestatud toime

TA I M E D E J Õ U D

1NE NAISTELE MÕELDUD JUUSTE VÄLJALANGEMISVASTANE TOODE – PHYTOCYANE ON KOLMEKORDSE TOIMEGA - JUUKSED ON TAAS TIHEDAD, KOHEVAD JA SÄRAVAD.

TIHEDUS, KOHEVUS JA SÄRA 85%*

* kliinilised uuringud viidud läbi sõltumatu laboratooriumi poolt 77 katseisikuga.

-25% (kuni 31.05.) TÄNU HÕRENEMIST TAKISTAVALE JA TIHENDAVALE TOIMELE ON MEESTE JUUSTE JUURED ELUJÕULISEMAD NING UUTE JUUSTE KASV INTENSIIVISTUNUD.

9

JUUSTE VÄLJALANGEMISVASTANE EFEKTIIVSUS KUNI 88%*

* kliinilised uuringud viidud läbi sõltumatu laboratooriumi poolt, tõestatud tulemused 90 päevaga 22 katseisikuga. Phyto Estonia


Mis seob Uku Suvistet ja arvutiasjandust? Fakt, et hõbehäälsel Uku Suvistel on ka IT-haridus, pole just väga laialt tuntud. Ainuke aeg, kui Uku töötas arvutite alal, oli kooliajal tehtud praktika Tallinna Linnavalitsuses.

Kooliajal ei kaalunud Uku Suviste muusikakarjääri üldse mitte, kuid nüüd on ta veendunud, et tahab just muusikuna tegutseda elu lõpuni. „See elu toimib nagu iseenesest ja hoiab mind seesmiselt põlevana,” ütleb ta.

enda poolt sisse lauldud jupikese, millele tehakse sõnad ja need omakorda sisse lauldakse. Kui need sobivad, siis laulab Uku ise loo sisse, aga sellega protsess veel ei lõppe. „Lool on palju nüansse. Teinekord tuleb mõningaid pille lisaks mängida ja siis mängitut omakorda puhastada. Seejärel tuleb lugu miksida, masterdada ja alles siis on see valmis.” Kõlab nõnda keeruliselt nagu võtaks ühe loo valmimine aega aastaid, kuid see polevat teps mitte nii – optimaalseks ajaks peab Uku nädalat. Koostöö kohta arvab ta, et kõige olulisem on, et inimesed üksteist täiustaks ja aitaks mõnikord tekkivatest barjääridest üle saada. Alati ei lähe aga loomeprotsess libedalt ja kui asi jääb toppama inimeste koostööst tulenevate probleemide tõttu, siis need asjad häirivad. Ta tõdeb ka, et oma tuntuse algusaastatel häiris teda ajakirjandusega seotud pealiskaudsus. „Ma ei saanud aru, kuidas kõigile on oluline see, mida ma kannan ja kuidas ma esinen, aga kedagi ei huvita, millest ma laulan või kuidas need lood sündisid,” meenutab ta, samas mööndes, et tegelikult on lauljale oluline ka väline

pool. Kui just ei tegeleta klassikalise või süvamuusikaga, siis tasubki olla pidevalt pildis ja tähelepanu huviorbiidis. Edevaks end Uku siiski ei pea, pigem ütleb, et on artisti kohta liigagi tagasihoidlik. Uku leiab, et tal on elus tõeliselt vedanud, sest ta saab elada just sellist elu, mida tahab. Huvitaval kombel ei näinud ta seda aga kuidagi tulemas, vaid oli poisina täiesti kindel, et tema elu saab olema seotud hoopis kas teletöö või arvutitega. Poisipõlves oli ta huvitatud masinatest ja tudeeris põhjalikult vanaisa raamatust „Põllumajanduslikud traktorid” leitud jooniseid, hiljem pälvis aukartust isa teletöö. Isegi muusika­kallakuga klassis käimine ning klaveri­õpingud ei pannud elupõlisest muusikute sugu­ võsast pärit Ukule veel pähe muusikaga elatise teenimise mõtet, vaid saatuse sõrmele järele andmiseks oli vaja hoopis ühte õnnelikku juhust. Nüüd aga ütleb Uku, et muusiku­karjäär on tema jaoks loomulik valik, sest see on juhtunud nagu iseenesest, see toimib iseenesest ja hoiab teda seesmiselt põlevana. Kui kaua? „No ikka nii kaua, kuni ma elan,” arvab Uku veendunult. ■

10

Õigupoolest tahtis Uku pärast keskkooli ja sõjaväeteenistuse läbimist saada IT-inimeseks ja astus Tallinna IT Kolledžisse popile IT-administraatori erialale. „Mu toonane tüdruksõber tahtis minna Otsa kooli klaverit õppima ja kutsus mind kaasa,” meenutab Uku muusika juurde jõudmist. „Läksin siis niimoodi täiesti lambist ja saingi sisse!” oli Uku ise ka üllatunud asjade sellisest käigust. Oma arvuti­ õpinguid ta aga pooleli ei jätnud ning sihikindla töö tulemusena lõpetas mõlemad koolid korraga. Praeguseks on Uku oma kutsumuse leidnud ning arvuteid parandama teda paluda ei tasu. „Ma kohe üldse ei talu arvutite parandamist!” teatab ta emotsionaalselt. „Minu jaoks on see kõige hullem töö, sest arvutitel viib alati üks viga teiseni ja algpõhjuseni jõudmine on väga raske,” leiab Uku. Tehnikat ta samas ei põlga – nagu enamikul praegusest põlvkonnast, jookseb ka tema elu ja suhtlus kokku nutitelefoni. „Sõbrad ütlevad, et ma olen kogu aeg online,” naerab ta, väljendades selles osas vastakaid tundeid. „See, et kogu info on telefonis, tekitab meis sellise võltsi kohaloleku illusiooni,” arutleb ta. „Ma näen, et mulle on keegi kirjutanud, aga samas ei vasta ma sellele kohe, sest olukord ei luba ja telefonis on ebamugav trükkida ka,” tõdeb Uku. „Keegi ei kaotaks midagi, kui ta loeks oma e-kirju arvutist paar tundi pärast nende postkasti ilmumist. Seda enam, et ühe käega meili kirjutades avastan end tihti juba teise käega mingit muud infot otsimast, kuigi on selge, et kaht asja korraga tehes ei saa töö valmis kiiremini, vaid kannatab tehtu kvaliteet.“


kupongipakkumised MAIS A M I

DIFFUSIL AEROSOOL 75ML

-30%

Sääsetõrjevahend.

Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

A M I

BIODERMA PHOTODERM AR SPF50+ 30ML

-30%

Tooniv näokreem.

Fakte Uku Suviste kohta

Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

I

A

• Sündinud 1982. aastal. • Õppis Tallinna 21. keskkoolis, mille lõpetas 2000. aastal kahe kiituskirjaga – muusikas ja kehalises kasvatuses. • Laulis kooliajal Tallinna poistekooris ja oma kooli poistekooris, mida juhendas Lydia Rahula. • Oli kooliajal aktiivne sportlane – põhi­ kooli ajal mängis tennist, keskkooli ajal tegeles kergejõustikuga. • 2001. aastal astus Tallinna IT Kolledžisse õppima arvutiadministraatori erialale. Selle kooli lõpetas 4 aastat hiljem. • 2002. aastal astus Georg Otsa nimelisse muusikakooli pop-jazz laulu õppima. • 2006. aastal astus Berklee Muusika­ kolledžisse, kus õppis laulu ja muusikaproduktsiooni. Selles koolis täiendas end poolteist aastat.

M

BETACAROTEN STRONG TABLETID N30

-25%

Toidulisand. Soodustab päevitumist ja annab nahale kestva jume. Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

M I A

BABYFOOT

Pehmete ja siidiste jalgade heaks.

-25%

Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

I

A

M

MYCOSAN KÜÜNESEENE PLIIATS 5ML 10 VIILI

-25%

11 Pakkumine kehtib 1.05 - 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.


Allergia võib terve pere elu pea peale pöörata Tekst: Mariliis Pinn Fotod: Priit Grepp, istock.com

Muusiku ja ajakirjaniku Evelin Samueli peres just nii juhtuski – tema esimese poja, praegu 8-aastase Oskari, toidutalumatus aval­d us juba esimestel elu­kuudel – poisi põsed olid punased, tal olid mured seedimisega ja sügeleva nahaga. Hea uudis on see, et paljudele toidu­ ainetele allergiline laps on tänaseks pea kõikidest allergiatest välja kasvanud. Jäänud on vaid piimatalumatus. „Allergiatestiga sai selgeks, et lapsel on talumatus ligi 30 toiduaine vastu, mistõttu olime sunnitud üle minema allergilistele lastele mõeldud rinnapiima­asendajale. Ei pääsenud ka allergiatilkadest ja hormoonkreemist,” meenutab Evelin. „Proovisime ka üht-teist toidust välja jätta, aga muutusi polnud näha.”

Evelin Samueli esimene poeg Oskar oli väga paljudele toiduainetele allergiline. Tänaseks on ta allergiatest peaaegu täielikult välja kasvanud.

Pikk nimekiri mittesoovitatavatest ainetest Evelinile üllatusena ei tulnud ja julgustuseks oli lastearsti lohutus, et nii väikesed lapsed saavad enamasti toidutalumatusest siiski ajaga jagu.

Toiduallergiate esinemine on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud ning eriti tundlikud on just väikelapsed. Üldjuhul kasvavad nad allergiast välja, kui targalt tegutseda, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla laste-allergoloog Maie Laaniste.

„See toidutundlikkus oli kui lakmustest söödavale. Loobusime välismaisest värskest puu- ja köögiviljast, hüdrogeenitud taimsetest rasvadest, kahjulikest värv­ ainetest – kõik ebasobiv avaldus kohe allergiasümptomitena. Piisas suutäiest Hispaaniast toodud kurgist, kui lapse nägu oli punane ja paistes. Tegin lapsele iga päev toidu lasteaeda kaasa. Karedast nahast saime aga kohe ja lõplikult lahti Fairy nõudepesuainest loobudes,” kirjeldab Evelin.

Kui kahtlustad lapsel allergiat, tuleb tema sõnul kindlasti kohe tegutseda. „Probleemiga mitte tegeledes võib see pigem süveneda ja lisanduda muud allergiad nagu õietolmu allergia, loomakarva allergia,“ ütleb ta. „Kui allergeeniga pidevalt organismi ärritatakse, muutub organism allergeeni suhtes ülitundlikuks.” Mida varem toiduallergia ilmneb, seda tõenäolisemalt võivad inimest tabada ka teised probleemid.

12

Allergiaga saab kõigepealt abi perearstilt „Lapse toiduallergia suudab diagnoosida kompetentne perearst, kes vajadusel saadab edasi nahaarsti või allergoloogi juurde,” ütles Laaniste, kelle sõnul on palju perearste, kes tunnevad teemat hästi, kuid kahjuks ka neid, kelle teadmised veel nii suurepärased pole. Toiduallergia diagnoosimisel aitab palju toidupäevik ja vanemate tähelepanekud toiduaine ja sümptomite vahelisest seosest. Rinnapiimalaste puhul peab jälgima oma toitumist ema. „Abistavateks uuringuteks on naha torketestide tegemine või veres spetsiifilise IgE määramine. Kõige täpsema vastuse annab provokatsioontesti


tegemine ehk patsiendile antakse pime­k atses kahtlusalust toituainet järjest suurenevates annustes ja jälgitakse reaktsiooni teket,” räägib Tallinna Laste­haigla allergoloog Karin Puks. Toiduallergia kahtluse korral tuleks jälgida sümptomite tekke seost kindla toidu­ainega. „Selleks võiks pidada toidupäevikut, kuhu kirjutatakse üles söödud toidu­ained ja tekkinud reaktsioonid. Kui on leitud seos mingi toiduaine ja sümptomite vahel, tuleks see vähemalt üheks kuuks menüüst ära jätta. Edaspidi võib toiduainet uuesti proovida ja jälgida, kas ka kaebused tekivad uuesti,” õpetab dr Puks. „Menüüst välja maiustused, tsitruselised, pähklid ja välismaised puuviljad,” loetleb dr Laaniste tuntud allergeene. Ka tuleb tema sõnul kriitilise pilguga üle vaadata kasutatav kosmeetika ning kodukeemia ja kasutada spetsiaalselt allergikutele mõeldud tooteid. Sagedasemad toiduallergeenid lastel on dr Puksi sõnul lehmapiim, muna, nisu, pähklid ja soja. Täiskasvanutel on

Täiskasvanutel on sagedasemad allergeenid koorikloomad, pähklid, kala. Imiku- ja väikelapseeas esinev piimavõi munaallergia taandub sageli koolieaks.

kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus,” loetleb dr Puks. Mõnedel inimestel võib tekkida eluohtlik allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaksiaks ja siis esinevad mitmed ülaltoodud sümptomid koos.

Kõige tavalisem on sügelus

Mõnedel inimestel, peamiselt täiskasvanutel, aga ka teismelistel, võib kindla toiduaine söömise järgselt tekkida lööve ja naha sügelus siis, kui nad alustavad treeningut. „Raskel juhul võib tekkida isegi anafülaksia. Siin aitab kindlate toiduainete vältimine enne treeningut või ka üldse söömise vältimine mõni tund enne treeningut,” soovitab dr Puks.

Dr Puks selgitab, et toiduallergia sümptomid võivad olla kergetest kuni eluohtlikeni. „Tavaliselt arenevad toiduallergia sümptomid mõne minuti kuni paari tunni jooksul peale allergeense toidu söömist. Kõige tavalisemad toiduallergia sümptomid on suu sügelemine või kipitamine, villide, naha sügeluse või lööbe teke, huulte, näo, keele, kurgu turse, hingeldus, ninahingamise takistus või hingamisraskus või kõhuvalu,

Inimestel, kellel esineb õietolmuallergia, põhjustavad teatud toiduained (värsked puu- ja köögiviljad, pähklid, maitseained) nn suu allergia sündroomi – tekib suu sügelus, huulte, suu limaskesta turse. Raskemal juhul võib tekkida ka hingamisteede turse või anafülaksia. „Selle põhjuseks on ristreaktiivsus, mis tähendab, et puuviljadel ja köögiviljadel on sarnased valgud õietolmudega,” selgitas dr Puks. ■

sagedasemad allergeenid koorikloomad, pähklid, kala. Imiku- ja väikelapse­ eas esinev piima- või munaallergia taandub sageli koolieaks.

13


Mis on mis – toiduallergia ning inimene ei saa juua rõõska piima. Seda esineb rohkem täiskasvanutel, kuid ka lastel peale soolepõletikku. Toidu­ talumatusest saab üle siis, kui loobuda kaebusi tekitavast toiduainest täielikult.

Kalduvus allergiale esineb umbes kolmandikul inimestest. Allergia on tõsine probleem, mis võib ägeneda iga kord, kui organism puutub kokku ebasobiva ainega. Allergia eelsoodumus on suurem neil, kelle vanemad on olnud allergilised.

• nahk punetab ja sügeleb, tekib nõges­ tõbi ja nahapõletik • nina sügeleb ja tekib aevastamine, nohu, astma, korduv köha ja kõri­turse • tekib huulte, keele, suulae sügelus ja turse, kõhulahtisus, oksendamine, kõhupuhitus • silmad sügelevad ja punetavad, tekib pisarate vool, keskkõrvapõletik

Levinumad toiduallergiad lastel Lehmapiimaallergia Lehmapiima ei talu 2–5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal vähendada lehmapiimatoodete tarbimist, kui lapsel tekivad nahalööve või kõhulahtisus. Kui imetada aasta või poolteist, siis lehmapiimaallergia sageli ei avaldugi, lihtsalt selle tekkeaeg läheb mööda. Lehmapiimaallergia korral saab kunstlikul toidul olevale lapsele anda erilist imiku toidusegu – lehmapiimavalgu hüdrolüsaati, mida saab retseptiga (soodustus nagu ravimitel 50–100%). Lehmapiimaallergiast kasvavad lapsed 1.–2. eluaasta jooksul välja. Teisel eluaastal võib hakata andma hapendatud piimatooteid, mida laps talub varem ja paremini kui rõõska piima. Munaallergia Ülitundlikkust tekitab munavalge. Muna­allergia korral võivad haigustunnused tekkida minutite jooksul, kuid vahel ka 2–4 tundi peale muna söömist. Allergia väljenduseks on:

Foto: ©iStock.com/belchonock

Kuidas toiduallergia välja näeb?

Toidutalumatust võivad põhjustada ka toidus olevad lisaained.

Kuidas on võimalik allergiat vähendada?

• silmade sügelemine • iiveldus, oksendamine • kõhuvalu ja -lahtisus • pakitsustunne suus • naha punetus, sügelemine, lööve • köha ja vesine nohu Imikule võib keedetud munakollast anda 9. elukuust. Alustada tuleks veerandist munakollasest ja tasapisi seda annust suurendada kuni kolme munani nädalas. Muna­ valget võib anda alles aastasele lapsele. Kui lapsel on munaallergia, tuleb muna söömisest täielikult loobuda. Kui muna ei kannata rinnalaps, siis peab ka ema muna söömisest loobuma. Munast ei pea loobuma kogu eluks. Kui allergiat on vähe või see on taandumas, võib hakata muna kasutama toitudes (kotletid, pannkoogid, küpsetised). Munaallergia väheneb järk- järgult ja taandub tavaliselt 5–7 aasta vanuses. Sageli ei saa kana­muna suhtes allergiline inimene süüa ka teiste lindude mune. Kanalihast aga enamasti ei pea loobuma. Toidutalumatus Toidutalumatuse korral on allergiale sarnased nähud, kuid tegemist ei ole immunoloogilise reaktsiooniga. Teatud toidu söömise järgselt võivad tekkida vaevused, mis korduvad. Kõige sagedamini on piimasuhkrut ehk laktoosi lammutava ensüümi laktaasi puudulikkus

14

Imiku ja väikelapse toidus tuleks vältida või anda ettevaatusega kõige sagedamini allergiat põhjustavaid toiduaineid: tsitruselised, maasikad, kiivi, mandlid, pähklid, halvaa, kakao, mesi, muna, paprika, tomat, seller, oad, punapeet, koorikloomad (krevetid), kalamari, šokolaad. Imikule ja väikelapsele võib olla aller­ geeniks ka porgand. Sageli ei sobi neile värvilised maiustused ega kauasäilivad küpsetised, aga ka kartulikrõpsud ja ketšup. Kauplusest ostetud läikivad õunad- pirnid tuleks koorida, sest säilivust parandavad ained on lapsele ohtlikud. Ülitundlikkust võivad põhjustada ka kodutolm, toalilled, sünteetilised riided ja vaibad ning kodukeemia vahendid nii aurude sissehingamisel kui puhastatud pindade vastu puutumisel; samuti võivad pesupulber, seep ja kreem tekitada nahaärritust. Allikas: Haigekassa infobrošüür „Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla”

Küsi nõu! Allergialiidu nõuandetelefon +372 5 069 896 tööpäeviti kella 8–20 ja e-post info@allergialiit.ee


Liia Saava proviisor

Tänapäeva naine jõuab kõike – karjääri teha, lapsi kasvatada, kodu korrastada ning seltskondlik olla. Kõige selle eelduseks on tugev tervis ja hea enesetunne. Apteegiletilt leiab mitmeid uusi tooteid, mis teevad naise elu mugavamaks ja lihtsamaks.

APTEEKER SOOVITAB UUDNE LAHENDUS OVULATSIOONIPÄEVADE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS

KUIVŠAMPOON KAERAPIIMAGA

KLORANE KUIVŠAMPOON KAERAPIIMAGA 150ML

UUS! GERATHERM OVU CONTROL OVULATSIOONITEST N1

Kuivšampoon puhastab ja värskendab juukseid vett kasutamata. Sobib hästi reisile ning aitab vältida peanaha kuivust ja juuste loomuliku kaitsekihi eemaldamist.

Test, mis aitab lihtsalt ja diskreetselt määrata viljakat perioodi ehk ovulatsioonipäevi. Meetod on usaldusväärne ning tagab vähemalt 98-protsendilise täpsuse. Tulemus määratakse süljest ja kasutuskordade arv on piiramatu.

TAASTAB JA TUGEVDAB ÕRNA INTIIMPIIRKONNA LOOMULIKKU HÜDROLIPIIDKIHTI

USALDUSVÄÄRNE KAITSE KOGU ÖÖKS

UUS! O.B. PROCOMFORT™ NIGHT

UUS! LACTACYD PHARMA HYDRATANT 250ML

Ainulaadsed tiibadega tampoonid tagavad usaldusväärse kaitse kogu ööks.

Niisutav ja toitev intiimpesuvahend aitab taastada ja tugevdada õrna intiimpiirkonna loomulikku hüdrolipiidkihti.

15


Kogu t천de targalt p채evitamise kohta Tekst: Mariliis Pinn Fotod: Toomas Tatar, Istock.com

16


Foto: ©iStock.com/travnikovstudio

Linnateatri näitleja Piret Kaldale oli nooruses päevitamine väga oluline, nüüd ta enam ennast iga hinna eest pruuniks päevitada ei ürita. „Noorena oli hästi oluline ennast kiiresti ja kõige pruunimaks saada. Päevitamine oli nagu täiskohaga töö,” meenutab ta. „Nüüd enam ma spetsiaalselt päevitama ei kipu, teadlikkus selle ohtlikkusest on tõusnud ja selline põletamine ei ole nahale väga hea.” Siiski ei varja ta ennast täielikult päikese eest ja suvel pikki pükse ei kanna. „Mõistuse piires mõnuga päikese nautimises pole midagi hullu,” räägib Piret, kelle huvitavamad kogemused päevitamisest on Musta mere kallastelt. „Lapsena käisime seal perega puhkamas. Päevitades võeti päikesest viimast. Naha kaitsmise peale ei mõelnud keegi ja pigem määriti ennast posla-masla ehk õliga kokku, et veel kiiremini tumedaks saada. Pärast määriti ennast hapukoorega sisse,” meenutab ta. Loomulikult põles nahk ära, läks punaseks, tulid villid jne. „Aeg oli selline.” Regionaalhaigla dermatoveneroloog ja nahahaiguste keskuse juhataja dr Maigi Eisen soovitab hoiduda päikesepõletustest ehk et päikese käes viibimise järgselt ei tohiks nahk hakata punetama, olla valulik või mis kõige hullem – päevitada nii, et nahale moodustuvad järgnevatel päevadel koguni villid. „Päikesepõletus põhjustab rakkudes muutusi, mis aastate pärast avalduvad nahakasvajate (melanoom, lamerakk- ja basaalrakuline kartsinoom) tekkena,” selgitab ta.

Päikese eest ei peaks kaitsma ennast vaid rannas päevitades, vaid ka näiteks sportides. Ka mehed võiksid julgemini kasutada päikesekaitsekreeme, sest päikesega liialdamine mõjub ühtviisi halvasti nii naistele kui ka meestele.

nahas, kuid selleks sobib ka päikese käes viibimine hommikul enne kella 12 või pärast kella 16.” Reeglina ei tohiks päevitada siis, kui pooleli on mõni ravikuur. „Ravimite võtmise ajal päevitades ajal võivad ilmneda fototoksilised või ka fotoallergilised reaktsioonid ning ravimid võivad tekitada liigset pigmendi kogunemist päikesele eksponeeritud kehaosadel,” ütleb nahaarst. „Kõige mõistlikum on nahka kaitsta päikese eest riietega. Lisaks päikesepõletusele ja nahavähi riskile on päikesekiirgus ka oluline naha vananemise soodustaja.”

Kuidas valida päikesekreemi?

Iga inimene kannatab päikest erinevalt

Piret Kalda igapäevaselt suvel päikese­ kreemi ei kasuta ja eelistab ennast just riietusega kaitsta. „Ka liigne keemia pole hea,” üritab ta leida õiget tasakaalu ja leiab, et põhjamaises kliimas iga päev ehk ennast kreemitada polegi vaja. „Päikesekaitsefaktoriga kreem on oluline lõunamaises kliimas, kus päike on seniidis. Ka peab väikelapsi rohkem hoidma.”

Üldiselt ei soovitata päikese käes viibida päeval kella 12 ja 16 vahel. „Tõestatud on nahakasvajate ja lapseeas saadud päikesepõletuste vaheline seos, mistõttu tuleb erilise hoolega kaitsta oma lapsi intensiivse UV-kiirguse eest,” selgitab dr Eisen. „Teisest küljest on päevitamine vajalik D-vitamiini tootmiseks

Õli ja hapukoort ükski spetsialist täna­ päeval päevitamisel endale peale määrida enam ei soovita. Kuid mida siis kasutada? „Päikesekaitsekreemi, mille faktor on vähemalt 20. Väiksem kaitsefaktor lihtsalt ei kaitse piisavalt,“ ütleb BENU Apteegi proviisor Margot Lehari. Paljudes kreemides on faktor väiksem ja

17

selline kreem sobib vaid juhul, kui tegu on jumestus- või BB-kreemiga (moodsad kreemid, kus on ühendatud nii jumestus- kui ka päevakreemi omadused – toim). Kevadise päikesega piisab piisab vaid näo kaitsmisest kreemiga, kuid suvisel ajal, kui päike intensiivsemaks muutub, tuleb naha kaitsmisele rohkem rõhku pöörata. „Veel peab vaatama, et kreem kaitseks UVA- kui ka UVB-kiirte eest,“ ütleb Lehari. Apteegis müüdavates päikesekreemides on enamikel mõlemat tüüpi kiirte vastane kaitse sees, kuid kindlasti tasub ka ise tähelepanelik olla. UVA-kiired tekitavad päiksepõletust ja on paljuski süüdi naha enneaegses ehk fotovananemises. Lehari hoiatab ka solaariumi eest, sest seal kasutatakse UVB valgusspektrit ning puudub hoiatav kiiresti tekkiv nahapõletus. UVB-kiired on toimelt efektiivsemad ja need jõuavad meieni kevadel ja suvel. Väikses koguses on see isegi tervislik, kuna tõstab naha vastupanuvõimet ja aktiveerib D-vitamiini tootmist. Liialdamine on aga väga ohtlik, sest aastatega UVB-kiirgus kumuleerub kehas ning võib soodustada melanoomi teket. Lapsed peavad kasutama tugevaid füüsikalise kaitsefaktoriga kreeme, kuna nende nahk on õrnem. „Alla kolme aastased ei tohiks üldse päevitada, sest nende nahas puudub selleks sobilik pigmendirakkude


süsteem,” toonitab Lehari. „Füüsikalise kaitsefaktoriga (kreem, milles leidub titaandioksiidi või tsinkoksiidi) kreem suunab peegeldusega päikesekiired nahast eemale, keemiline kaitsefaktor aga tekitab nahas reaktsiooni, mis aitab päikese eest kaitsta.“ Kindlasti tuleb päikesekreem nahale kanda vähemalt 30 minutit enne välja minekut, sest kui teha seda rannas vahetult enne päikese kätte heitmist, on juba oht ennast ära põletada. Päeva jooksul tasub kreemikihti kindlasti uuendada – kevadisi päikesekiiri püüdes tihedamalt, sest nahk pole siis veel päikesega harjunud, suvel pisut harvemini. Lehari toob välja, et kuigi päikesekaitsekreem võib olla veekindel, siis kindlasti tuleks peale ujumist ennast uuesti sellega katta, kuna kaitse ei pruugi muidu piisav olla. Päikesekaitsetooted säilivad 12 kuud ehk üks pudel päevituskreemi on sobilik üheks hooajaks. Kui pudelisse jääbki päevituskreemi alles, siis seda aasta hiljem kasutades ei pruugi see enam anda piisavat kaitset, kuna tootes olevad keemilised ühendid lagunevad aja jooksul. Kui päike on juba liiga teinud, siis kindlasti ei tohi põletuse peale hapukoort või pantenooli panna. „Hapukoor on piimatoode, mis kuuma käes roiskub. Tekivad bakterid ja põletikulisel nahal ei ole bakterite juurde tootmine hea. Ka ei sobi vahendid, mis tekitavad põletusele kileja kihi. Parimad on vesilahusel hingavad põletusvastased geelid,” soovitab proviisor. Ka soovitab ta vältida õlisid, eriti mineraalõlisid. Kõige õigem ja tervislikum aga on päikesepõletust mõistliku päevitamisega hoopis vältida. Mõistlikuks ja tervislikuks päevitamisajaks peetakse 20 minutit päevas. Lehari lükkab ümber arvamuse, et suvel peab palju päikest võtma ja nii meie põhjamaises kliimas talveks D-vitamiini koguma. „Minge, liikuge väljas, olge rannas, tehke päikese paistel oma igapäevatoimetusi, kuid olge kõige selle juures mõistlikud ja vältige liialdamist,” soovitab ta. ■

Tunne oma nahka! Et targemini päevitada, tasub oma nahka tundma õppida. Ühe võimaluse selleks pakub naha diagnostika, millega saab määrata naha niiskust ning rasu ja pigmentatsiooni ehk melaniini sisaldust nahas. Melaniin annab nahale pigmendi ehk värvuse, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest. Melaniini näidu teadmine aitab valida sobiva kaitsefaktoriga päikesekaitsetoote, mis kaitseks nahka päikesepõletuse tekke eest. Mõned uuringud on näidanud ka nahavähki haigestumise riski vähenemist nahas melaniini kõrgema kontsentratsiooni korral. Naha niiskuse ning rasu ja pigmentatsiooni ehk melaniini sisalduse

mõõtmiseks kasutatakse teaduslikel uuringutel põhinevat täpset ja kergesti kasutatavat aparaati. Jumestusega ja puuderdatud nahal on väga keeruline mõõtmist läbi viia ning pärast naha puhastamist võib kuluda kuni 2 tundi, enne kui naha (eriti rasutootmise) normaalne seisund täielikult taastub. Seetõttu teostatakse nahadiagnostikat karvadeta nahapinnal, millele ei ole eelnevalt kantud kreeme ja jumestustooteid. Mõõtmiseks kasutatakse erinevaid pliiatsandureid ning niiskuse, rasu ja pigmentatsiooni sisalduse määramiseks kasutatakse erinevaid mõõtmismeetodeid. Selline analüüs annab ülevaate naha tegelikust olukorrast ja sobivatest nahahooldustoodetest. ■

Mis on mis? UVA, UVB, SPF – mis on mis? Nahale mõjuvad kahjulikult päiksevalguse spektri UVB, UVA ja UVC ultraviolettkiired. Neist viimane õnneks maapinnani ei jõua.

fotosensitiivsete ehk valgustundlike löövete kujunemisel. Lisaks soodustavad UVA-kiired täiendavalt nahapõletuste, nahavähi ja melanoomi teket. Kaitse UVA-kiirte eest on äärmiselt oluline!

UVB-kiired (280–320 nm) moodustavad ultraviolettkiirgusest 5 protsenti. Nad imenduvad vaid naha pindmisesse kihti, kuid on see-eest nö tugevama kahjustava toimega, päikesepõletust põhjustavad kiired. UVB-kiired on ka üheks peamiseks nahavähi põhjustajateks. Lisaks võivad nad pärssida immuunsüsteemi toimimist ja põhjustada teatud tüüpi valgustundlikke lööbeid.

Uuringutes on leitud, et ägedad nahapõletused, eriti lapsepõlves, kuid ka hilisemas elus, tõstavad melanoomi haigestumise riski. Samuti suurendavad nahavähki ja melanoomi haigestumise riski vahelduv suhteliselt intensiivse päikese käes viibimine (näiteks soojal maal puhkamine) ning kumulatiivne ehk aja jooksul lisanduv UV-kiirguse kogudoos. UVA-kiirgus on vastutav naha fotovananemise eest.

UVA-kiired (320–400 nm) jagunevad omakorda UVA-1 (350–400 nm) ja UVA-2 (320–350 nm) kiirteks. UVA-kiired on küll nö nõrgema nahka kahjustava toimega, kuid nad moodustavad 95% UV-kiirgusest ja jõuavad sügavamale pärisnahka. UVA läbib ka aknaklaasi. UVA-kiired on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuste (solaarlaigud, kortsud, sarvkihi paksenemine) tekkes. Samuti on nad valdava osatähtsusega

Mida näitab SPF kaitsefaktor?

18

SPF number päikesekaitsetootel näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. 1 SPF=15–20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit ja vähem. Allikas: www.derma.ee Elo Kuum, dermatoloog


SINU IDEAALNE NAHK

19


Ole ilus suvi läbi! Tekst: Kristina Traks fotod: BENU, erakogu

Kuidas suvel nahka koorida, millal ette võtta sügav­ puhastav mask juustele ning mida peale hakata nahapaksenditega jalgadel, räägib kosmeetik Eva Miller. Suvisel iluhooldusel on omad nipid, mida tasub teada! Eva Miller.

Alustame kevadest. Kui nahk on pikast talvest elutu ja hall, on suur kiusatus

20

esimeste soojade ilmadega kõik päikese­ kiired kiireks päevitamiseks ära kasutada. Aga ära torma, vaid võta ette hoopis üks põhjalikum koorimine. Kui nahalt on surnud rakud eemaldatud, hakkab päike paremini peale ning päevitus kestab kauem, selgitab Miller. Ei ole rusikareeglit, kui tihti peaks nahka koorima, küll aga peaks jälgima oma enesetunnet ja naha seisundit. Nagu iga muu asjaga, pole hea koorimisega ka liiale minna. Ja üks suvine reegel tasuks endale ka meelde jätta: koori oma


nahka õhtul, sest kui sa teed seda hommikul ja pärast lähed kohe päevitama, võid nahale liiga teha. Nimelt tekitab ka kõige õrnem koorimine nahale mikrokahjustusi. Tehes seda õhtul, jõuab nahk öö jooksul taastuda ning päevitamiseks jõudu koguda. Miller hoiatab ka liiga teralise koorija eest, millega võib nahka vigastada. Kellel on väga õrn nahk, võiks proovida hoopiski ensüümkoorijat. Selles ei ole terakesi ning seetõttu on ensüümkoorija ideaalne just kuivale ja tundlikule nahale. Ensüümkoorija kantakse nahale nagu mask, lastakse 5 minutit mõjuda, masseeritakse nahk kergelt läbi ja pestakse siis vahend maha. Muidugi võib kehakoorija endale ka ise valmistada (näiteks soolast-meest) või koorida ainult meega. Viimast varianti kasutab ka Eva Miller ise. Protseduur käib nii, et mett masseeritakse nahale ning kui on näha, et mesi tõmbab nahalt ära surnud sarvkesta, on aeg massaaž lõpetada. „Esimene kord võib protseduur isegi valus olla, aga tulemus on väga mõnus,“ ütleb Miller. Nii nagu naha koorimisega, peaks ka depileerimise ja päevitamise vahele jääma vähemalt 8–12 tundi. Miks? Põhjus on sama nagu koorimisega – depileerides (ja eriti seda ise tehes) vigastame enamasti nahka ja selliste haavakestega päikese kätte minemine võib olla isegi ohtlik. „Ma soovitan depileerimise lasta teha professionaalil salongis, sest nii tekib üldiselt vähem karvanääpsupõletikku. Kui ise depileerida, tekib see paratamatult ning punnikestega päikese kätte minna ei tohi,“ ütleb Miller.

Tähelepanu jalgadele! Talvel jätavad paljud inimesed jalgade eest hoolitsemise unarusse ning vastu suve selgub äkki, et olukord on üsna nukker. Aga tahaks ju suvel käia lahtiste jalanõudega ning uhkeldada ilusate jalgadega. Mida siis teha? Kõige lihtsam on muidugi seada sammud pediküürisalongi ja lasta jalad korda teha. Ühtlasi

Jalad tahavad hellitamist – vannita neid iga päev ja ära unusta pärast kreemitada.

saab spetsialistilt küsida nõu kõikides jalgu puudutavates küsimustes.

võideldes loome hoopis olukorra, kus nad aina hoogsamalt juurde tekivad.“

Mõnikord püüavad inimesed oma jalad muuta nn titejalgade sarnaseks. Aga kui nahk on juba sõrmega tuntavalt pehme ja astudes valus, siis annab aju valutavale kohale kohe käsu hakata uue hooga paksendit kasvatama.

Spetsialisti juurde soovitab ta kindlasti minna nendel inimestel, kellel on kandadele tekkinud lõhed. Sageli on kannalõhede tekkimise põhjuseks kaasuvad haigused, teatud ravimid. Samuti kipuvad need tekkima eakamatel inimestel ja nendel, kes vähem liiguvad.

Jalgade eest tuleb hoolitseda igapäevaselt. Vanni tahaksid nad iga päev ja vette võiks lisada spetsiaalselt jalavanniks mõeldud jalasoolasid või ka mõnd aroomiõli (eukalüpt, lavendel jne). Pärast mõnusat jalavanni on jalad tänulikud, kui neid kreemitatakse. Suvel on see eriti oluline, sest päike kipub jalgu kuivatama. Endale sobivat jalakreemi küsi apteegist. Nii mõnigi inimene on hädas jalapaksenditega. Neid tuleks maha raspeldada. Seda tehakse pärast jalavanni ja enne kreemitamist. Siin hoiatab Miller aga liigse innukuse eest: „Mõnikord püüavad inimesed oma jalad muuta nn titejalgade sarnaseks. Aga kui nahk on juba sõrmega tuntavalt pehme ja astudes valus, siis annab aju valutavale kohale kohe käsu hakata uue hooga paksendit kasvatama. Nõnda tekib suletud ring – paksenditega

21

Jalgade eest hoolitsemist peab Miller väga oluliseks, sest on ju nahaarstid pannud tähele, et just jalgadele kipub kõige enam tekkima nahavähki. „Ärge depileerige vahetult enne päevitamist ja kaitske ka jalgu päikese eest,“ ütleb Miller.

Kergemat ja vähem Probleemne nahk muutub suveperioodil enamasti paremaks. Rasusele nahale teeb päike igati head – nahk näib tervem ja igasuguseid punnikesi tekib vähem. Rääkimata sellest, et päike on lihtsalt suur rõõmuallikas ning kui tuju tõuseb, on see ka näost ja säravast jumest näha. Suvel võiks anda nahale ka puhkust ja vähemalt proovida mõnda aega saada läbi täiesti ilma kreemideta. Kui nahk kuskilt ei kisu ning näib terve, siis ei ole kreemitamine suvel kohustuslik, ütleb Miller. Sama lugu on meikimisega – kui sulle tundub, et saad hakkama ka meigita, siis võiks muidugi väikese


aeg. Eriti kehtib see blondide juuste kohta, mis kipuvad olema kuivemad. On olemas maskid, millel on SPF-kaitse ning mis on väga sobivad just suviseks kasutamiseks. Hästi sobib juuksemaskiks ka kookosõli. Seda kasutab Eva Miller ka ise – masseerib ööseks õli juustesse ning peseb hommikul maha. „See tuleb väga hästi maha ja juuksed on pärast sellist ööd imeliselt siidised,“ räägib ta. „Kellel on peanahk väga kuiv, need võiksid seda ka peanahka masseerida.“

Kerge suvine kübar on parim viis oma juukseid päikese eest kaitsta.

meigipuhkuse endale lubada. Aga see on juba puhtalt enesetunde küsimus. Enamasti aga läheb ka suvel vaja niisutavat kreemi. Et päike kuivatab nahka teistmoodi kui talvine keskkütteõhk, võiks kreem suvel olla erinev talve­ kreemist – kergem ja õhulisem. Selline, mis annab nahale niiskust, kuid ei tekita peale nö korki.

Veekindla ripsmetuššita on raske suvel ripsmete värvimist ette kujutada. On olemas ka tušid, mis tulevad maha teatud temperatuuril veega ning pole vaja ka meigieemaldajat. Ka suvised maskid võiksid olla pigem kergemat sorti. „Kindlasti ärge unustage hoolitseda dekoltee eest – see näitab välja naise vanuse. Niisutada, niisutada ja teha maske,“ ütleb Miller. „Ning taas – tugevamad hooldused võtta ette pigem õhtuti.“ Kui selja taga on päev rannas, ei maksaks kohe koorimise ja maskitamisega peale hakata, vaid lasta nahal kõigepealt rahuneda. Siis piisab täiesti niisutamisest.

Suvine meigikott võiks olla väiksem ning erinev talvisest iluarsenalist. Nt veekindla ripsmetuššita on raske suvel ripsmete värvimist ette kujutada. On olemas ka tušid, mis tulevad maha teatud temperatuuril veega ning pole vaja ka meigieemaldajat. Väga mugav!

Takukoonalt pähe me ei taha Juuksed tahavad samuti suvel veidi erinevat hooldust kui talvel. Kui juuste eest suvel eriti ei hoolitse, siis sügiseks on pähe tekkinud päris korralik takukoonal. Selleks pole vaja isegi suvi läbi rannas lebada, sest päike mõjub ühtviisi kahjustavalt nii rannas, koduses marjapõõsas kui ka paljapäi sporti tehes. Universaalne soovitus on kaitsta juukseid päikese eest, kandes peakatet. Aga kui terve suvi kübaraga käia ei taha, siis on olemas ka spetsiaalsed SPF-kaitsega sprayd, mida lastakse juustele ning mis neid päikese eest kaitsevad. Sellist vahendit kasutades tuleks umbes kord nädalas pesta juukseid sügavpuhastava šampooniga, mis eemaldab juustelt hooldusvahendi, mere- või basseinivee jäägid. Sügavpuhastavale pesule võiks järgneda juuksemask. Miller soovitab seda teha tunde järgi – kui juuksed tunduvad kuivavõitu, siis on selleks õige

22

Kes puhkab mõne lõunamere ääres, võiks kasutada spetsiaalset šampooni ja balsamit, mis juukseid soolase merevee eest kaitseb. „Meie kohalik merevesi on nii vähesoolane, et see juukseid ei riku, kuid kui kuskil lõunamaal puhata, siis seal on merevesi soolasem ja soovitaks oma juukseid kaitsta,“ ütleb Miller.

Terve suvi ühesuguse patsiga käia vast ei maksaks, sest päike pleegitab ja ka kahjustab siis juukseid pidevalt samalt kohalt. Lendlevate pikkade juustega on tore uhkeldada, kuid vähemalt randa minnes võiks need patsi panna – nõnda ei pääse tuul juukseid sasima ning kahjustab neid vähem. Patsis juuksed on rohkem kaitstud ka päikese eest, kuid terve suvi ühesuguse patsiga käia vast ei maksaks, sest päike pleegitab ja ka kahjustab siis juukseid pidevalt samalt kohalt. Pikkade juuste omanikud on küllap märganud, et just suvel kipuvad juukse­otsad eriti kergesti harunema. Selle vastu aitab juukseotste regulaarne lõikamine, sest muidu võib juhtuda, et sügiseks on juuksed niivõrd kahjustatud, et loobuda tuleb pikast jupist juustest. Kõige olulisem on aga suvel anda kehale puhkust, leida üles oma sisemine tasakaal ja rõõm ning teha just seda, mis kõige enam meeldib. Hea elu peegeldub ka välimuses! ■


23


Vaktsineerimine säästab ohtlikust puugihaigusest Kevadest-sügiseni liikuvad puugid võivad kanda ohtlikke haigusi, millest saab ennast säästa kas vaktsineerimise või ettevaatlikkusega.

küsida ka kiirskeemi, mida kasutades saavutatakse immuunsus kiiremini.

Ole tähelepanelik!

Vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu ning Terviseameti soovitus on, et inimesed, kes elavad piirkondades, kus esineb rohkem entsefaliiti ja liiguvad palju looduses, peaksid ennast selle haiguse vastu vaktsineerima. Vaktsineerimine kaitseb puukentsefaliidi vastu tõhusalt ja nii ütleb nakkushaiguste arst Leelo Moosar, et tema ei ole paarikümne aasta jooksul kohanud nakkuskliinikus puukentsefaliidiga patsienti, kes oleks haigestunud vaatamata vaktsineerimisele.

Puukide puhul tasub arvestada, et nendega võib kohtuda igal pool – ka koeraga linnapargis jalutades või koduõues marju korjates võib saada puugi. Puugid lähevad looduses liikvele siis, kui keskmine ööpäevane temperatuur maapinnal on +5...+7 kraadi ehk et Eestis kestab puugihooaeg aprillist novembrini.

Vaktsineerimise olulisus suureneb vanusega, sest just eakad inimesed põevad puukentsefaliiti raskemalt. Lapsi võib vaktsineerida alates esimesest eluaastast ja eriti oluline on dr Moosari sõnul vaktsineerida koolilapsi, sest nemad liiguvad palju looduses, nt maal vanaema juures või laagrites.

Allikas: Terviseamet

Entsefaliidi vastu vaktsineerimine on etapiviisiline ning peaaegu täielik immuunsus haiguse suhtes tekib pärast kolmandat vaktsiinisüsti. Teine süst tehakse 1–3 kuud pärast esimest ning kolmas doos sõltuvalt vaktsiinist 5–12 kuud pärast teist süsti. Soovituslikult võiks alustada vaktsineerimist aprillis, sest siis on puukide aktiivsuse kõrgajaks käes soovitud immuunsus. Immuunsus üheks hooajaks tekib juba pärast teist süsti, kuid see ei ole püsiv ja sellepärast ongi vaja teha selle pikendamiseks kolmas vaktsiinidoos. Edaspidi revaktsineeritakse iga 3–5 aasta järel. Puugihaigusevastast vaktsineerimist saab teha näiteks oma perearsti juures või ka nakkuskliiniku vaktsineerimiskabinetis. Arstilt võib

Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 83 puukentsefaliidi ja 1289 borrelioosi juhtu

Puugid varitsevad rohukõrtel ning inimese külge haakides otsivad varjulise koha, kus ennast naha külge imevad. Kui puuk hakkab inimese verd imema, siis laseb ta haava tuimastavat ainet, mille tõttu on puugihammustus valutu. Metsast tulles võiks kohe oma riided ära vahetada ja ennast üle vaadata. Kui leiad endalt puugi, eemalda see puugipintsettidega ettevaatlikult tõmmates ning desinfitseeri hammustuskoht. Puuki ära tõmmates püüa haarata võimalikult puugi peaosast, naha lähedalt, ja mitte pigistada puugi tagakeha. Üles võiks märkida ka kuupäeva, millal puugi enda küljest leidsid. Kui puukentsefaliidiviirus võib juba hammustushetkel kehasse tungida, siis teise puugihaigusesse – borrelioosi – nakatumiseks peaks puuk olema naha küljes vähemalt 24 tundi. ■

24

Kuidas puugitõbesid ära tunda? Puukentsefaliit Haiguse peiteaeg on 1–2 nädalat. Esialgu tekivad gripilaadsed sümptomid nagu palavik, nõrkus, halb enesetunne, selja ja jäsemete valud. Pärast seda enamus inimesi terveneb. Kolmandikul puukentsefaliidi põdejatest tekib aga teine haiguselaine 1–20 päeva hiljem. Iseloomulikuks on hästi kõrge palavik, meningiidi või meningoentsefaliidi tunnused – väga tugev peavalu, oksendamine, kuklakangestus, tasakaaluhäired, värisemine, halvimal juhul teadvusehäired ja halvatused. Lapsed ja noorukid põevad haigust tavaliselt kergemini, kõige raskemini aga kulgeb see üle 60 aasta vanustel inimestel. Puukentsefaliidi läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus.

Borrelioos ehk Lyme`i tõbi Selle haiguse vastu puudub vaktsiin. Palju haigestumisi on olnud Hiiumaal, Saaremaal, Läänemaal, Harjumaal ja Pärnumaal. Enamikel juhtudel tekib ümber puugihammustuse järjest suurenev ümarovaalne punetav laik. See tekib 7–14 päeva jooksul. Läbimõõt on vähemalt 5 sentimeetrit. Samas võib ka olla juhtumeid, kus iseloomulikku laiku ei tekigi. Kui märkad puugihammustuse ümber kahtlast laiku, pöördu kohe perearsti poole, kes määrab antibiootikumiravi. Kui haigus jääb laigufaasis ravimata, läheb bakter keha erinevatesse organitesse vere- ja lümfiringega laiali. Tekivad borrelioosi närvisüsteemivormid, liigesevormid või harva ka südamekahjustus. Borrelioosi diagnoositakse täpsustava vereproovi abil. Borrelioosi võib elu jooksul nakatuda korduvalt.


MIDA TEHA PUUGIHAMMUSTUSE KORRAL? Puugid levitavad inimestele puukentsefaliiti ja puukborrelioosi, mis halvimal juhul võivad põhjustada raskeid terviskahjustusi. Leides oma kehalt puugi, on tähtis putukas võimalikult kiiresti eemaldada. Naha muutuste korral (punetus) tuleb pöörduda arsti poole. Puugi eemaldamiseks kasuta SILVALURE PUUGILASSOT! Puugilassot kasutatakse puukide ja teiste naha külge kinnituvate putukate eemaldamiseks. Talitage nii: 1. Ava nupule vajutamisega lasso silmus ning tõmba see võimalikult naha lähedalt ümber puugi. 2. Lase nupp aeglaselt lahti nii, et silmus ümber puugi pea kokku tõmbub. Seejärel aseta puugieemaldaja nahapinna suhtes risti. 3. Keera puugieemaldajat ühe täispöörde võrra ja tõmba puuk välja. Väldi puugi pigistamist. Desinfitseeri hammustuse ümbrus. Puhasta puugieemaldaja alkoholi lahusega. Väikese puugi puhul tuleb eemaldamisel suruda puugieemaldaja ots tihedalt vastu nahka otse puugi pea juures.

VÄIKE KASVAB SUUREKS

Maaletooja: Selteret OÜ

25

Vaktsineeri!


Tatjana Platonova – sihikindluse musternäide Narvast Tekst: Kristina Traks Pildid: BENU

BENU Narva Kesklinna Apteegi juhataja Tatjana Platonova (33) on lapsest saadik eriliselt sihikindel ja töökas. Just need omadused on Tatjana teinud väga lugupeetuks ka endast vanemate töökaaslaste seas. Nii kaua, kui põline narvalane Tatjana ennast mäletab, on ta alati püüelnud maksimaalse tulemuse poole. Kõiges. Koolis õppis ainult headele ja väga headele hinnetele ning gümnaasiumi lõpetades oli tänu headele eksamitulemustele tüdruku ees kõik teed valla. „Minu ema on elupõline ökonomist ja tema soovitas mul valida kindlasti enda ametist erinev eriala. Ta arvas, et mulle ei sobi numbrite maailm,“ räägib Tatjana. Niisiis otsustas Tatjana Tartu Ülikooli ja proviisori eriala kasuks. Ja ta ei ole kordagi pidanud seda kahetsema, sest töö on igatipidi huvitav ja arendav.

soovis, pandi ta muusikakooli. Muidugi oli vaja koju hankida ka pianiino, et laps saaks harjutada. Et see aga tütre tuppa saada, tuli lausa seina auk teha, sest kitsukesest koridorist ei õnnestunud pilli tuppa tuua. „Nüüd on klaver toas ja pole enam pääsu mängimisest,“ muigab Tatjana. „Esimestel õpinguaastatel tütar küll vahel punnis vastu, et jätame õppimise pooleli, aga meie peres on põhimõte, et kui midagi on ette võetud, siis tehakse see lõpuni ära. Praegu ta aga juba väga naudib mängimist ning on konkurssidel osalemisest palju innustust saanud. Nüüd tahab juba noorem laps ka klaverit mängima õppida.“

Tatjana töövõime on hämmastav. Seda illustreerib näiteks fakt, et kahe tütre – 11-aastase Valerija ja 5-aastase Ksenija – ema ei võtnud lastega kodusolemiseks pausi. Vanem tütar sündis siis, kui Tatjana oli ülikoolis neljandal kursusel. Kui tavaliselt võetakse ülikooliõpingutes lapse sünni puhul akadeemiline puhkus, siis Tatjana lõpetas ülikooli nominaalajaga hoolimata sellest, et vahepeal oli pere suurenenud. „Kui sain teada, et ootan last, asusin kohe lõputöö kallale,“ räägib ta. „Muidugi oli raske, aga mul olid head lapsehoidjad, lapse isa on väga suur abiline ning eks ma muidugi õppisin ka öösiti.“ Ka noorema lapsega ei jäänud Tatjana koju, vaid pidi juba 3-päevase lapse kõrvalt apteegiasju tulema ajama.

Alustas praktikandina

Paistab, et Tatjana on oma töökust ja visadust suutnud ka tütardesse süstida. Vanem tütar õpib klaverit ja on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel. Tütre klaveriõpingutega seoses on emal rääkida üks tore lugu. Tegelikult ei ole peres varem kellelgi klaveriõppega tegemist olnud, kuid et tütar nii väga pilli õppida

Kuid tuleme tagasi apteegitöö juurde. Ülikooli lõpetamise järel mõtles Tatjana, et äkki läheks tööle hoopis Tallinna. Samas Narva on hea kodune koht ning siin oli konkurents apteegialal väiksem. „Siin on tegelikult suuremad võimalused arenemiseks kui kusagil mujal,“ leiab ta. Nii asuski Tatjana 11 aastat tagasi Narva

26


Tatjana räägib, et ta pole kunagi kartnud vanematelt kolleegidelt nõu küsida, sest ega värskel ülikoolilõpetajal ei saagi ju olla selliseid töökogemusi ja teadmisi nagu aastaid apteegis töötanud inimestel. „Kui sain apteegi asejuhatajaks, võtsin kasutusele nii mõnegi Maria Parthali nipi, olgu juhtimises või ka administratiivtöös,“ ütleb Tatjana. Üks on kindel – mitte iialgi pole Tatjana ennast teistest paremaks pidanud ega suhtunud oma kaaslastesse, et „mina olen ju proviisor ja teie olete farmatseudid“.

Paneb ise ka käed külge Tatjana (paremal) aitab oma kolleege Maria Pinchuki (vasakul) ja Jekaterina Milovat rõõmuga ka leti taga.

Kesklinna Apteegis tööle praktikandina. Juba õige peatselt oli tarmukast noorest proviisorist saanud apteegi ase­ juhataja. Kas vanemad kolleegid viltu ei vaadanud, et tuleb tütarlaps ülikoolist ja saab kohe peaaegu et juhatajaks? Tatjana tunnistab, et mõnede inimestega oli tõesti probleeme, sest nad arvasid,

et on ise pigem väärt asejuhataja ametit. „Ma olen väga tänulik apteegi endisele juhatajale – Maria Parthalile – kes otsustas mind võtta tööle ja valmistada ette juhataja ametiks,“ ütleb Tatjana. „Usun, et tõestasin oma tööga, et mul on tugev teadmiste baas ja et ma olen töökas ning kohusetundlik inimene.“

27

Praegu juhatab Tatjana BENU Narva Kesklinna Apteeki ning selle kolme haruapteeki. 1960. aastast tegutsevas apteegis töötab 7 inimest ning Tatjana on üliväga rahul oma töökollektiiviga – kokku on õnnestunud panna tõeliselt toredad meeskonnad. Nõukogude ajal asus samas kohas hiigel­apteek, kus sai tööd koguni 50 inimest. Tatjana ei ole oma inimestele juht, kes istub ainult kabinetis ning tähtsalt


BENU Narva Kesklinna Apteegi endised ja praegused töötajad.

käske jagab. Ei, kui on vaja, siis lööb ta igal pool käed külge. Näiteks valmistab ise rohtusid. See pole küll otseselt tema töö, kuid kui inimesel, kes tavaliselt rohtusid valmistab, juhtub olema vaba päev ning klient vajab rohtu kohe, siis teeb Tatjana ise selle ära. Samamoodi asendab ta vajadusel töötajaid leti taga. „Mul on üks töötaja lapsepuhkusel ja mina olen iga päev praegu leti taga kliente teenindamas,“ räägib ta. „See on väga tore, sest nii saan ka oma inimestele olla eeskujuks. Ja samuti kliendid rõõmustavad, sest enne kui hakkasin tegelema peamiselt administratiivtööga, oli mul oma klientuur. Nüüd kohtume jälle apteegis silmast silma.“ Tatjana tegeleb ka praktikantide juhendamisega. Nimelt on BENU Apteegis põhimõte, et võimalusel võetakse tööle praktikante, kellest siis endale apteekrid koolitatakse.

Veel nuputatakse apteegis pidevalt, kuidas paremini klientide vajadusi rahuldada ja ka apteegi läbimüüki suurendada. Narvas käib palju Vene turiste ning nad on huvitatud ka apteegikaubast. Tatjana mõtles välja, et miks mitte pakkuda neile võimalust osta apteegist ilutooteid ja toidulisandeid tax-free hinnaga. Uuendus läkski käiku ja Tatjana teada ükski teine apteek Narvas sellist võimalust turistidele ei paku.

kuidagi eriliselt tõestama. „Nemad austavad mind ja mina austan neid,“ ütleb ta. „Mina suhtun oma kolleegidesse nii, nagu ma tahan, et minusse juht suhtuks. Püüan teha nii, et meil kõigil oleks hea ja tore töötada, just inimsuhete mõttes. Inimene veedab tööl sama palju aega kui kodus ning on väga oluline, et tööl oleks meeldiv olla ning puuduks emotsionaalne pinge. Seda enam, et meil on üsna raske klientuur.“

Apteegirahvas on nagu suur pere

Aastate jooksul on Tatjana haruapteekidesse loonud meeskonnad, kus inimesed hästi omavahel klapivad ning seega sujub töö mõnusasti. Psühholoogia on Tatjanat alati huvitanud ja juhtimisele lähenebki ta kui psühholoog – tunneb ära inimestevahelised hõõrumised ning sümpaatiad ja püüab omavahel koos töötama panna inimesed, kes hästi kokku sobivad. Nüüd ongi kujunenud nõnda, et apteegirahvas suhtleb ka

Tatjanale meeldib hästi sõna „aja­ juhtimine“. Ta teeb plaane ja paneb täpselt paika, mida on vaja teha täna, sel nädalal või kuul. Ning püüab siis kõik ettevõetu ära teha. Enamasti jõuab ka. Juba ammu ei pea Tatjana ennast ea poolest vanematele kolleegidele

28


töövälisel ajal. Ja mitte ainult – isegi apteegiprouade abikaasad on hakanud omavahel suhtlema, sest Tatjana on justkui nööp liitnud erinevad inimesed kokku üheks suureks pereks. Tatjana ellukutsutud traditsioon on ühised suvepäevad. Neid peetakse juba 7 aastat ning osalema on oodatud mitte ainult apteegi töötajad, vaid ka nende pered. Suvepäevade korraldamine on täielikult Tatjana rida – ta mõtleb välja, mida vahvat võiks koos teha, organiseerib transpordi ja majutuse, sest üritus on kahepäevane. Muide – suvepäevade sisu on töötajatele üllatuseks ning see selgub alles kohapeal. Nii on käidud üheskoos seikluspargis, kanuudega sõitmas, Rakvere linnuses. Rõõmu on palju ja suvepäevad on hästi oodatud üritus.

Räägi inimestega! Mis on apteegitöös kõige olulisem? Kõik töölõigud peavad olema täpselt ja korrektselt tehtud, kuid eriti tõstab Tatjana esile suhtlemist klientidega. Tatjanal on raudne põhimõte

Igal aastal korraldab Tatjana oma töötajatele suvepäevad, kuhu oodatakse kõiki koos peredega. Pildil on apteegirahvas eelmise aasta juunis Rakvere linnuses toimunud suvepäevadel.

– apteeker peab inimesega ka rääkima, mitte ainult üle leti rohu ulatama. „Väga tihti on nii, et inimene teab, et tal on vaja rohtu, aga ta ei oska seda ise valida. Näiteks, kui klient küsib köharohtu, siis meie alati küsime vastu, et milline see köha teil on. Ja ega ei osata öelda, kas on kinnine või lahtine.

Öeldakse, et ma võin näidata – ja nii nad siis köhivadki siin,“ muigab Tatjana. „Meil on nii, et kliendid juba teavad, et meie käest saab ka asjalikku nõu ja kuna meie apteek ei asu kaubanduskeskuses, vaid siia tuleb eraldi tulla, siis tihtipeale tullaksegi väga spetsiifilist nõu küsima. Ja seda siit ka saab!“ ■

DIOPTI - silmaümbruskreemid erinevatele probleemidele; PHYTOLASTIL - tooted venitusarmide ennetamiseks, vähendamiseks; DERIDIUM - tundlikule nahale vananemisvastased kreemid; ARKESKIN+ kreem nähtavate, hormonaalsetest muudatustest tingitud naha vananemisvastaste ilmingute ennetamiseks ja korrigeerimiseks; PHYTREL ampullid - kontsentreeritud seerum rindade korrigeerimiseks;

-25% (kuni 31.05.)

PHYTOPHYLINE – ülikontsentreeritud seerum soovimatute kehakurvide korrigeerimiseks ja tõrksa tselluliidi vähendamiseks

29 Lierac Estonia


Õnnetus ei hüüa tulles – eriti lastega reisides Tekst: Mari-Liis Pinn Fotod: Erakogu ja BENU

Lastega on tore reisida, kuid ikka juhtub nendega äpardusi – nad ronivad igale poole, võivad end katki kukkuda või sattuda ootamatutesse olukordadesse. Sestap tasub lastega reisides kindlasti kaasa võtta arsenal tavapärasemate hädade raviks. Pisemate kriimustuste puhul piisab plaastrist, kuid reisiapteek võiks siiski olla rikkalikum. Kindlasti võiks kuuluda sinna ka valuvaigistaja -palavikualandaja, allergiaravimid ning midagi seedehäirete leevenduseks.

„Mõni allergiaravim ja paratsetamool,” soovitab Linnamõisa perearstikeskuse perearst Eve Kivistik põhivarustust jõnglastega reisile minnes. Loomulikult võib ka rohkem ennast varustada ja reisile võtta samad asjad, mida leidub tavalises koduapteegis. Kui juhtub õnnetus ja vanemad ei tea, mida teha, soovitab Kivistik aga kindlasti konsulteerida spetsialistiga. „Helistada näiteks 1220. Seal on meditsiini­h aridusega spetsialistid tööl. Nad oskavad küsida õigeid küsimusi ja suuniseid anda,” ütleb Kivistik.

30

Väärt nõuanded lapsevanematele on kokku pannud ka Haigekassa. Nende infovoldikuid leiab meditsiiniasutustest kui ka kodulehelt www.ravijuhend.ee. „Lastega reisimisel soovitan lugeda voldikut „Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla”. See annab lapsevanematele väga hea ülevaate õnnetusjuhtumi korral tegutsemiseks,” lisab dr Kivistik.

Kolm p-d: probiootikumid, plaaster, palavikualandaja Hille Tressum reisib oma poja, 6-aastase Hugoga, paar korda aastas. Just hiljuti naasesid nad puhkuselt Dubaist.


Reisihimulise pere reisiapteegis on alati seedetegevust korrigeerivad bakterid, plaaster ja palavikualandaja. „Reisil on alati kaasas probiootikumid kõhuhädade vastu. See on eriti oluline soojades maades, kus on meie omadest erinevad bakterid. Annan seda Hugole tavaliselt hommikusöögi ajal koos jogurtiga ja see on meid päästnud paljudest kõhuprobleemidest,” räägib Hille. Kui probiootikume pole käepärast, sobivad reisiapteeki hästi ka tavalised söetabletid. „Need on head kõhulahtisuse korral,” soovitab Hille. Lisaks on tal reisiapteegis alati siirupina palavikualandaja, plaastrid ning side. „Kui aus olla, siis rohkem ei olegi,” ei näe ta põhjust suurt apteeki reisile kaasa võtta. Samas ilma nende asjadeta ta kodust ei välju, sest laps võib reisil kergemini haigestuda, kuna lendamine ja pikad sõidud väsitavad ning nõrgestavad organismi. Kui reisil aga läheb vaja mõnda arstimit lisaks, loodab Hille kohalike apteekide peale. Õnneks pole Hugoga reisidel õnnetusi ette tulnud, kuid ettevaatus pole kunagi liiast. Küll aga soovitab Hille lastega reisile minnes vormistada Euroopa Liidu tervise­kindlustuskaart, mis tagab arstiabi kättesaadavuse kogu Euroopa Liidu piires. ■

Mida teha, kui reisil juhtub õnnetus Esmaabikoolitaja Ellen Sternhof jagab nõu, mida teha, kui lapsega juhtub õnnetus. Lõikehaavad ja kriimustused. Pane laps võimalusel istuma, imikut tuleb hoida süles. Pese kriimustus/lõikehaav ettevaatlikult veega puhtaks, igaks puhastamiseks tuleb kasutada uut puhastuslappi. Puhastamisliigutused tee suunaga vigastusest eemale. Aseta haavale piisavalt suur haavaplaaster, millel on riidepolster. Vaheta plaastrit, kui see on saanud märjaks või mustaks. Juhul, kui lõikehaav on sakiliste servadega, vii laps kindlasti EMOsse, sest haava võib olla vaja õmmelda. Pöördu perearsti poole, kui haav läheb paiste, punetab ning lapsel tekib palavik. Kukkumised. Sagedamini piirdub kukkumine ehmatuse või mõne sinikaga, sest kukkudes võivad puruneda väikesed veresooned ja tekib verimuhk. Kui laps on kukkumise järgselt täiesti vaikne, nutab nõrgalt või kiljuvalt, jääb ootamatult uniseks või magama, tuleb ta viia läbivaatuseks lähemasse haiglasse. Valutavat kohta saab leevendada külmaga, näiteks kasutada külmakotti või jahedat vett. Kui muljuda saanud jäse on liigutamisel valulik või ebaloomulikus asendis, tuleb minna EMOsse. Iga kukkumise järel peaks laps rahulikult lamama, kuni on selge, et vigastusi ei ole. Päikesepiste. Vii laps päikese käest varju, tee nahk jaheda veega märjaks, lehvita tuult. Anna jahedat juua, aseta laubale külmaveekott või külma vee lapp. Juhul, kui tekib teadvusehäire, helista numbril 112 ja kutsu abi.

Hille ja Hugo.

Põletused. Põletusi on erineva raskusastmega, kuid alati tuleb põletuspinda jahutada veega 15–20 minutit. Kui vett

31

Ellen Sternhof ja lapselaps Stella.

käepärast ei ole, siis kasutage jahutamiseks spetsiaalseid jahutavaid geele. Väikest põletust võib ravida kodus, suuremat ala haaravat põletust peab näitama arstile, kes oskab soovitada õige ravi. Mürgistused. Püüdke kindlaks teha, mida ja kui palju laps mürki sisse sõi. Helistage mürgistuskeskusse 16662 ja küsige nõu. Seisundi halvenemisel kutsuge kiirabi. Puuk. Tõmba puuk aeglaselt pintsettidega välja, puhasta hammustuskoht. Soovitav on kuupäev endale kirja panna, sest kui lapsel tekivad järgneva kuu jooksul külmetushaiguse tunnused või puugihammustuse kohale punetav laik, saab kohe kahtlustada puugihaigust ning vajadusel kiiresti ravi alustada. Sääsehammustus. Sääsekublad võivad palju vaeva teha ning apteekides on müügil erinevaid vahendeid kupladele määrimiseks.


Mida võiks sisaldada väike reisiapteek? Koer hammustas. Sagedamini hammustavad lapsi kassid ja koerad, kelle hammustused on ohtlikud peamiselt looma süljes olevate haigusetekitajate tõttu, mis võivad põhjustada raskeid põletikke. Mida teha? Peske haava rohke sooja vee ja seebiga, seejärel puhastage desinfitseeriva lahusega. Katke haav steriilse marliga ning siduge sidemega kinni. Kui haav jookseb verd, siduge rõhksidemega, mis peatab verejooksu. Tõstke haavaga koht ülespoole ja minge lähimasse haiglasse. Kui laps kaotas teadvuse, pange ta külili, riiderull selja taha toeks ning helistage 112. Võtke haiglasse kaasa lapse vaktsiinipass, sest oluline on teada, kas talle on tehtud teetanuse kaitsesüst. Kui last hammustas tundmatu loom, tuleb arvestada võimalusega, et last peab vaktsineerima marutõve vastu. Iga looma hammustuse korral küsige alati arstilt nõu. Rästikuhammustus. Pange laps lamama, katke soojalt ja hoidke teda liikumatult. Hammustatud käsi või jalg pange lahasesse ja hoidke kehast pisut kõrgemal. Valu vaigistamiseks võib pärakusse panna paratsetamooli küünla. Ärge andke midagi suu kaudu. Helistage 112 või viige laps kiiresti lähimasse haiglasse. Ärge pange hammustatud jäsemele rõhksidet ega püüdke haavast mürki välja imeda!

Lämbumine. Väikesed lapsed on väga uudishimulikud ja kipuvad kõike leitut suhu panema. Pisikesed esemed, näiteks pärlid, pähklid, herned või Lego klotsid võivad neelamisel sattuda hingetorusse ning laps ei saa enam hingata. Hingetorusse võib sattuda ka toit, eriti kui laps söömise ajal nutab või räägib. Mida teha? Kui laps suudab veel hingata ja köhib, oodake. Kui laps enam ei hinga, tuleb kiiresti tegutseda. Las keegi kolmas kutsub abi, samal ajal pange laps risti üle oma põlvede, pea allapoole rippu ja koputage 4–5 korda abaluude vahele. Imik pange oma käsivarrele, pea allapoole ja koputage samamoodi abaluude vahele. Kui see võte ebaõnnestus – laps ei hakka hingama – proovige uuesti nii: suurema lapse puhul seiske tema selja taha, pange käed tema ümber nii, et üks käsi on rusikas vahetult nabast ülevalpool vastu kõhtu ja haarake teisega sellest kinni. Tõmmake kätt nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole. 
Imik pange selili ja suruge oma rusikas õrnalt kõhtu suunaga rinna poole. 
Äkiline rusikaga vajutamine võib võõrkeha hingamisteedest välja lükata. Korrake protseduuri kuni 5 korda. Isegi juhul, kui võõrkeha õnnestus edukalt eemaldada, peab arstil laskma kontrollida, kas lapse hingamisteed on vabad ja pole saanud kahjustada. ■


32

• allergiavastane ravim • naha puhastusvahendid • põletuseravim • kraadiklaas • plaastrid • paar sidemerulli • puhtad haavalapid • käärid • puugipintsetid • termotekk • palavikku alandav ravim • külmakott, -geel või -sprei • paar kolmnurkrätikut • silma loputusvahend • seedetraktihäirete puhuks probiootikumid Allikas: Ellen Sternhof, Eesti Punane Rist, Linnamõisa perearstikeskus


Hädaolukorraks tuleb valmis olla Kuidas kiiresti abi leida? Kui käes on hädaolukord, laps on saanud viga ja vajab kiiresti abi, pole enam aega otsida telefoninumbreid. Need peavad olema alati nähtaval kohal telefoni juures.

• Eesti hädaabinumber, sealt saadetakse kiirabi – 112 
 • Perearsti nõuandetelefon – 1220 
 • Mürgistusteabekeskus – 16662 
 • Lähim haigla, kust võiks juhatust saada 
 • Perearst, lastearst 


Mida kiirabi kutsudes teatada? Häda­ abikeskus tahab alati teada, mis ja kellega juhtus, keda ja miks nad peavad aitama. Suruge alla oma erutus ja püüdke rääkida rahulikult ja selgelt – mis juhtus, kellega juhtus, millal juhtus, kes helistab, kust te helistate, kas laps on teadvusel. Kui teid juhendatakse, mida abi saabumiseni teha, täitke juhiseid täpselt. 
 Ja kõige tähtsam - säilitage rahu! Edasi-tagasi siblimine ja paanika ainult halvendavad olukorda! 


• Isa mobiiltelefon, ema mobiiltelefon 


Enne telefonitoru haaramist: 
 • Pange laps külili – see on ohutu asend
 • Avage riided, et ta saaks paremini hingata • Kui ta ei hinga, tehke suust-suhu hingamist • Kui võimalik, hõigake keegi appi

BENU plaastrid

Kindel valik! KÕRGE KVALITEET, SOODNE HIND

33


LASTE RUBRIIK

Mida teha, kui... BENU pardipere annab nõu

Kui juhtusid end kriimustama, pese haav veega ja pane sellele peale plaaster.

Sõber sõi midagi mürgist? Kutsu kiiresti mõni vanem inimene appi!

Leidsid endalt puugi? Rahu, ainult rahu! Kutsu appi mõni vanem inimene ja eemaldage puuk!

Tunned, et päike teeb liiga? Mine ruttu varjulisse kohta ja kutsu ema-isa appi!

34


Liia Saava proviisor

Põhjamaa inimene põgeneb võimalusel suveks perega maale, kus ammutab päikest, värsket õhku ja vitamiine, et järgmisele külmale hooajale reipana vastu minna. Pruuni jume ihaluses ei tohi päikesega siiski liiale minna. Apteegist leiab erinevaid tooteid, millega ennast ja lapsi tõhusalt kiirguse eest kaitsta ning samas päevitumist soodustada. Suvila esmaabikappi tasub kaasa pakkida ka kõik esmased ravimid, mis on vajalikud pere pisemate tervisemurede ennetamiseks ja leevendamiseks.

APTEEKER SOOVITAB KASUTA BETA-CAROTENI JUBA ÜKS KUU ENNE PÄEVITUSHOOAJA ALGUST

IMIKU NINA HOOLDUSEKS JA HÜGIEENIKS

QUIXX BABY 10ML

Ninatilgad aitavad beebil nohu sümptomeid leevendada ning rahulikult süüa ja magada.

BETA-CAROTEN STRONG TABLETID N30

Beta-Caroten soodustab päevitumist ja kaitseb nahka. Kasutamine kogu päevitushooaja jooksul tagab kestva jume.

KASUTA SMARTSUN UV-KÄEPAELA ALATI KOOS PÄIKESEKREEMIGA

IDEAALSELT PEHMED JA NIISUTATUD HUULED BLISTEXIGA!

BLISTEX HUULEHOOLDUS

SMARTSUN UV-KÄEPAEL N7

Blistex muudab huuled pehmeks ning kaitseb päikese kahjulike mõjude eest. Peaaegu kõik Blistexi tooted sisaldavad päikesekaitsefaktorit.

Uus revolutsioonilne päikesekaitsevahend Smartsun UV- käepael mõõdab päeva jooksul saadud UVA- ja UVB-kiirguse kogust ning näitab ära, millal tekib päikesepõletuse oht. Käepaela kasutamine on lihtne ja mugav, sobib kõigile. Eriti vajalik on see lastele ning I ja II nahatüübiga inimestele.

35


Eakad hoidku suvel pigem päikese eest varju

Foto: ©iStock.com/lisafx

Tekst: Ilu ja Tervis Fotod: istock.com, BENU

36


Suviste kuumalainete eest pole meist keegi kaitstud, kuid raskemalt võib see mõjuda vanemate inimeste tervisele. Silmas tasub pidada lihtsaid reegleid: juua tunnis vähemalt 2–4 klaasi vett ning võtta oma ravimeid korraliselt. Viimane tähelepanek kõlab elementaarsena, kuid näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloog Ilmar Särg teab omast käest, et nii mõnigi pensionär ongi kuumaga haiglasse sattunud, sest ei järginud arsti reegleid ning ravimikord ununes. „Kui ilmad lähevad soojaks, on rannad rahvast täis. Noore inimesega ei juhtu kuuma käes üldjuhul midagi. Organism on tugevam, nii lihtne see ongi,“ arutleb Särg. „Eakamale inimesele pole liigne kuumus kunagi hea. Eriti mõjub see reuma- ja südamehaigetele.“ Südamepuudulikkuse korral on süda kaotanud võime efektiivselt töötada, mistõttu tekib vereringepuudulikkus. Suure kuuma ja lisaks ka vedelikupuuduse korral see võimendub. „Olen kuulnud mõne patsiendi käest, et kuumalaine korral läheb ta kasvõi keldrisse varju. Nii hull asi siiski pole. Otseselt päikese käes praadimine pole hea, aga näiteks aias peenraid rohides ja põõsaste-puude varjus olles on teine lugu,“ lisab ta. BENU Apteegi proviisor Sille Krüger ütleb, et lisaks südamehaigetele mõjutab kuumus palju ka kilpnäärmeprobleemidega inimesi ning kehvemini tunnevad end loomulikult ka ülekaalulised. Ta lisab, et organism üritab ülekuumenemisega võidelda, kuid seda võib raskendada füüsiline koormus. Tagajärjeks võib olla vererõhu tõusmine ja hullemal juhul isegi südameatakk. Tema kinnitusel võivad kuumatalumatust võimendada näiteks viirushaigused, sest organism kasutab olemasolevat energiat viirusega võitlemiseks. Kuumatalumatust võivad suurendada ka rahustid.

Veejoomist ei tohi suure kuumaga kindlasti ära unustada või edasi lükata. 2-4 klaasi tunnis ära juua on igati mõistlik.

Vett peab jooma, olgu janu või mitte Krügeri sõnutsi võivad palavuse vastu leevendust tuua mõningad ravimteed – näiteks piparmündist, palderjanist ja viirpuust. „Oluline on tarvitada oma ravimeid regulaarselt ning muidugi juua palju vett,“ lisab ta. Vesi peaks olema pigem jahe, mitte jääkülm. Krüger ütleb, et oodata ei tuleks janu tekkimist, vaid juua 2–4 klaasi soovitavalt mullita mineraalvett tunnis. „Kui inimene higistab, siis see viib kehast vedeliku välja. Veri läheb paksemaks ja see teeb südame töö raskemaks. Süda peab verd pumpama ja sellepärast ongi vaja juua.“ Ilmar Särg teab näiteid, kus inimesed mõtlevad, et mis sellest joogist ikka, küll pärast jõuab. Eriti kippuvat see välja paistma turismireisidel, kus inimeste tähelepanu koondub hoopis muule. „Tean ühte inimest, kes läks kõrbematkale. Vedelikku jäi puudu ja tal tekkisid isegi nägemishäired. Ta lihtsalt ei näinud mõnda aega mitte midagi. Loomulikult nägemine hiljem taastus, aga olukord oli hirmutav. Veekao puhul on koormus organismile väga suur ja inimene võib ka kokku kukkuda.“ Kuidas kõrvaltvaataja saab aru, et vanema inimesega on midagi valesti? „Tekivad tasakaaluhäired ega suudeta enam sirgelt kõndida. Kaaslane võib

37

tunda end väga nõrgana ja tal on suur joogijanu,“ kirjeldab Särg. Sille Krüger räägib, et üldiselt on meie pensionärid siiski teadlikud ning kuuma ilmaga naljalt ringi ei liigugi. Pigem jäetakse oma toimetamised hommikusse või õhtusse, kui väljas juba jahedam. „Küll tuleb apteeki vahel keset päeva turiste, kes on kuuma tõttu väsinud ning nende süda puperdab. Istuvad jahedas apteegis ja saavad siis osta näiteks silmatilku. Taastavad ennast.“

Alkohol teeb tervisele liiga Ilmar Särg viitab samuti vanemate inimeste teadlikkusele. Kuna terviseteemadel loetakse palju, siis teatakse erinevatest riskidest. „Noor inimene ei pruugi mõeldagi, et liiga kaua päikese käes olles on oht saada ka nahavähk, kuid vanem inimene on elukogenum ja pigem just mõtleb taoliste ohtude peale. Seepärast ta hoidubki päikese käes praadimisest.“ Üks oht aga ei küsi tema sõnutsi vanust, vaid on murekohaks laiemalt – alkoholi tarbimine. „Kui ennast purju juuakse, siis jäädakse päikese kätte magama ja ülejäänu on juba teada. Kahjuks on alkoholi tarbimine meil nii levinud pahe.“ Õlle joomist võiks siis kuumade ilmade ajal üldse vältida? „Õlu polegi ehk kõige halvem, aga mida kangem alkohol, seda raskem organismile,“ ütleb südamearst. ■


Ülekuumenemise ohtu suurendavad:

Dr Ilmar Särg. Foto: Äripäev

• Vanus – eriti ohtlik on palavus vanuses 65+ ning väikelaste puhul (eriti kui mudilased jäetakse umbsesse autosse) • Ülekaalulisus • Alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine • Kroonilised haigused (näiteks diabeet, südame-veresoonkonna haigused) • Teatud ravimid (näiteks rahustid). Lisainfot ravimite tarvitamise kohta palavate ilmade ajal tasub küsida oma perearstilt • Vähene vedeliku tarbimine • Vale riietus: paksud ja keha ümber olevad riided võimendavad kuuma

mõju, samas on kindlasti vajalik kanda peakatet • Otsene päikese käes viibimine, pigem otsida varjulisi kohti • Päikesekreemide mitte kasutamine Allikad: Ilmar Särg, Sille Krüger

Ülekuumenemise märgid: • Vererõhuhäired • Iiveldus • Tasakaaluhäired • Suurenenud joogijanu • Südame puperdamine • Kõrge kehatemperatuur (üle 39° C) • Pulsi kiirenemine • Inimene ei higista Allikad: Ilmar Särg, Sille Krüger

Viktor Vassiljev: kuumatalumatust võimendab isegi nohu kohanemine temperatuuri- ja üldisemalt kliimamuutustega. Ta märgib, et kuumatalumatust võimendavad praktiliselt kõik haigused, isegi nii lihtne külmetusnähtus kui nohu. „Südameprobleeme

ja diabeeti on meil vanemaealise elanikkonna seas suhteliselt palju, sellepärast seostatakse paljusid probleeme just nende haigustega,“ viitab ta.

Foto: ©iStock.com/monkeybusinessimages

Sisehaiguste arst Viktor Vassiljev ütleb, et iga organismi (ka looma, taime) vananemisega kaasnev põhiline nähtus on kohanemisvõime langus. Sama on inimestega – vananedes halveneb

Eakamal inimesel on kõige targem „päevitada“ puu all, mõnus suvine kübar peas.

38

Ta ütleb, et kui kuuma tõttu muutub enesetunne viletsaks ehk pea käib ringi ja silme ees virvendab, siis peaks minema jahedasse, heitma pikali ning oma rohud sisse võtma. „Tuleb natuke oodata, küll läheb üle. Kui üle ei lähe, siis loomulikult kiirabi välja kutsuda. Ja kui on kahtlust, et tegemist kuumarabandusega, siis kraedvööd lahti, otsaesisele ja kaelale külm-märg rätik ja ikkagi esimese asjana päikese käest ära.“ Vanematele inimestele on Vassiljevil lihtne soovitus: „Otseste päikesekiirte all istumine ei ole hea, vanainimese „päevitamine“ on ikka puu varjus, suvine kübar peas.“ ■


kupongipakkumised JUUNIS I UN JU

Kuumarabandus ja päikesepiste Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon ülekuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks – üle 42 ° C. Kuumarabanduse korral ei suuda organism enda sees füüsilisel koormusel tekkivat soojushulka ära anda, higistamine lakkab.

BLISTEX TOPELTNIISUTAV HUULEPALSAM SPF15

Üks kuumarabanduse vorme on päikesepiste, mis kujuneb otsesest päikesekiirguse toimest ilma kehalise koormuseta. Sageli saavad päikesepiste rannas magama jäänud inimesed (eriti siis, kui nad on alkoholijoobes), päikesepaistelisel päeval autosse jäetud väikelapsed ning väljas töötavad inimesed (näiteks ehitustöölised).

-30%

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

I UN JU

Päikesepiste hoiatavateks nähtudeks on peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus. Nahk on kuum, pehme ja kuiv. Pulss kiireneb 160–180 löögini minutis, tekib hingeldus. Protsessi süvenedes teadvus häirub, nii et inimene ei saa enam aru, kus ta viibib või mis temaga toimub. Kehatemperatuur võib tõusta kuni 40–41 °C.

DUREX PLAY FEEL LUBRIKANT GEEL PUMBAGA 50ML

“Tervise ABC” (Kirjastus Valgus, 2009)

-30%

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

LACTRASE KAPSLID N30

Toidulisand. Lõhustab laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks.

Tallinna kiirabiarstide sõnul hakkavad tervisehädad endast märku andma juba 25 kraadise kuumusega. Kui kuuma­ rabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Kutsu kohe kiirabi, kuni abi saabumiseni tuleks kuuma­rabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

I UN JU

Kuidas aidata kuumarabanduse ohvrit?

-25%

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

VICHY AQUALIA THERMAL RICH 40ML

Niisutav kreem kuivale ja ülikuivale nahale.

I UN JU

• Toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika. • Jahuta kannatanu kiiresti, kasutades käe­ päraseid vahendeid. Näiteks: paiguta inimene jaheda dušši alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett; niisuta teda jahedasse vette kastetud käsna, märgade jahedate rättide või paberiga. Võimalusel lehvita talle jahedamat õhku (ventilaator, konditsioneer jne). • Mõõda aegajalt kuumarabanduse ohvri keha­ temperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.

-30%

VICHY AQUALIA THERMAL LIGHT 40ML

Niisutav kreem normaalsele ja seganahale. Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

I UN JU

Häirekeskuse number on 112. FREE AEROSOOL 150ML

Allikas: Terviseamet

39

-25%

Putukatõrjevahend. Lõhnatu.

Pakkumine kehtib 1.06 - 30.06.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.


Hambaaukudel pole midagi pistmist kurva saatusega

Tekst: Kristina Traks Fotod: Istock.com; ERAKOGU; BENU

Foto: ©iStock.com/Deklofenak

Hambaaugud ja igemehaigused ei ole mitte kurb saatus, vaid elustiilihaigused, mille ärahoidmiseks saab korraliku ja järjepideva suuhügieeniga vägagi palju ära teha.

40


kusjuures pärast õhtust hambapesu ei tohiks enam midagi süüa või juua. Erandiks on puhas vesi.

Dr Karen Puusepp

Maxilla hambakliiniku hambaarst Karen Puusepp ütleb, et korralik hambapesu ühes heade toitumisharjumustega aitab ära hoida uute hambaaukude tekkimise ja on seega väga oluline osa suuõõne tervise eest hoolitsemisel. Hammaste puhastamise eesmärk on eemaldada hammastele kogunenud bakteritest koosnev hambakatt, mis toidus leiduvate suhkrutega koosmõjus meile aja jooksul hambaauke tekitabki. Hambaid tuleb pesta hommikul ja õhtul,

Tihti jäävad korralikult puhastamata mõned raskesti ligipääsetavad piirkonnad suus (tagumised hambad, hambavahed). Hinnanguliselt tekib 40 protsenti igemehaigusi ja hambaauke tekitavast hambakatust just taolistesse hambaharjale raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Kuidas ka need paigad puhtaks teha, soovitab dr Puusepp küsida oma hambaarstilt, kes oskab siis individuaalselt nõu anda. „Suuhügieeni seisukohalt on väga oluline lisaks hambaharjale kasutada regulaarselt hambaniiti. Ka selle kasutamise õpetust võiks oma hambaarstilt küsida,“ ütleb dr Puusepp. Lisaks on olemas ka pisikesed hambavaheharjakesed, mida saab kasutada suuremate hambavahede, proteeside või ortodontiliste aparaatide kasutamise korral. Hambahari võiks pigem olla pehmem kui liiga karm. Nimelt võib liiga kõvade harjastega harjaga hambaid puhastades neid liigselt kulutada. Elektrilise

hambaharjaga on mõnes olukorras lihtsam hambad puhtaks saada, kuid hambaarsti sõnul saab ka tavalise harjaga hambad õige tehnikaga harjates puhtaks. Hambaid pole vaja nühkida üleliia ülesalla, sest nõnda võime liiga teha igemetele. Samuti on hambaarsti sõnul oluline, et hambaid ei harjataks liiga tugevasti. Nimelt võib jõulise toimetamisega kahjustada hambaemaili. Hammaste puhastamise aeg võiks olla 2–3 minutit ning oluline on tähele panna, et puhastatud saaks kõik piirkonnad suus. „Soovitan lausa luua endale mingi hammaste puhastamise süsteem, et ei juhtuks seda, et mõni koht jääb puhastamata,“ ütleb dr Puusepp. Ta lisab, et õpetab oma patsientidele pidevalt hammaste õiget puhastamist, eriti kui on näha, et puuduliku puhastamise tõttu tekivad probleemid. Hambaniiti oleks soovitav kasutada igal õhtul, sest seda kasutamata on väga keeruline või pea võimatu hambavahesid puhtaks saada. Seevastu suuvee kasutamine on pigem enesetunde küsimus.

sunstar gum® hambapastad ® ® sunstar gum hambapastad täielik valik tugevamate ja tervemate sunstar gum hambapastad

hammaste ning igemete jaoks täielik valikvalik tugevamate ja tervemate täielik tugevamate ja tervemate hammaste ning igemete jaoks hammaste ning igemete jaoks Eemaldab hammastelt efektiivselt plekid ja aitab vältida nende taasteket, samal ajal tugevdades teie hambaid ja igemeid. EemaldabEemaldab hammastelt efektiivseltefektiivselt plekid ja aitab hammastelt plekid ja aitab Professionaalne vältida nende taasteket, samal ajalsamal tugevdades vältida nende taasteket, ajal tugevdades hambakatueemaldus igemete teie hambaid ja igemeid. teie hambaid ja igemeid. optimaalse tervise tagamiseks. Professionaalne Professionaalne Kahe antiseptikumi koostoimesüsteem hambakatueemaldus igemete hambakatueemaldus igemete eemaldab maksimaalselt hambakatu optimaalse tervise tagamiseks. optimaalse tervise tagamiseks. GUM® ning kauakestva kaitseOriginal White Kahe antiseptikumi koostoimesüsteem Kahetagab antiseptikumi koostoimesüsteem vastu. hambakatu eemaldabigemeprobleemide maksimaalselt hambakatu eemaldab maksimaalselt White White ning tagab kauakestva kaitseOriginal GUM® ning tagabGUM® kauakestva kaitseOriginal igemeprobleemide vastu. vastu. igemeprobleemide Igapäevane kaitse ja leevendus tundlikele hammastele elujõudu ning Igapäevane kaitse jaAnnab leevendus tundlikele Igapäevane kaitseigemetele ja leevendus tundlikele remineraliseerib hambaemaili hammastele hammastele Annab igemetele elujõudu ning Annab igemetele elujõudu ning remineraliseerib hambaemaili remineraliseerib hambaemaili Eriline koostis tõhustab hammaste kaitset emailist juurepinna dentiinini. GUM® SensiVital® Eriline koostis tõhustab Eriline koostis hammaste tõhustab hammaste kaitset emailist dentiinini. GUM® SensiVital® kaitsetjuurepinna emailist juurepinna dentiinini. GUM® SensiVital®

GUM® Soft-Picks™ GUM®GUM® Soft-Picks™ Soft-Picks™

Hambapasta 2–6-aastastele lastele Maksimaalne kaariese ennetamine ja GUM® CariesProtect kahekordne hambaid tugevdav toime lastele fluoriidi Hambapasta 2–6-aastastele lastele Hambapasta 2–6-aastastele täiendatud koostis koostis ja isomalti kompleksiga, täiendatud Maksimaalne kaariese ennetamine ja mis on Maksimaalne kaariese ennetamine ja UM® CariesProtect piimahammaste vastu õrn. kahekordne hambaid hambaid tugevdav toime fluoriidi GUM® CariesProtect kahekordne tugevdav toimeeriti fluoriidi ja isomaltijakompleksiga, mis on Kids isomalti kompleksiga, mis on Hambapasta 7–12-aastastele lastele. GUM® piimahammaste vastu eritivastu õrn. eriti õrn. piimahammaste 41uute Ennetab maksimaalselt kaariest ja tugevdab GUM® Kids GUM® Kids jäävhammaste emaili, põhinedes eakohasel Hambapasta 7–12-aastastele lastele. lastele. Hambapasta 7–12-aastastele fluoriidi ja isomalti kombinatsioonil. Ennetab maksimaalselt kaariest jakaariest tugevdab uute Ennetab maksimaalselt ja tugevdab uute jäävhammaste emaili, põhinedes eakohaseleakohasel jäävhammaste emaili, põhinedes fluoriidi jafluoriidi isomaltijakombinatsioonil. isomalti kombinatsioonil. GUM® Junior

täiendatud koostis täiendatud koostis koostis täiendatud

täiendatud koostis

sunstargum.ee sunstargum.ee sunstargum.ee

s suuhugieen.ee ssuuhugieen.ee ssuuhugieen.ee


Kauplustes ja apteekides on müügil kõikvõimalikke hambapastasid, mis lubavad kasutamisel lumivalget pärlirida. Kuidas nende hulgast see kõige õigem ja sobivam pasta leida? Dr Puusepa sõnul ei saa siin anda ühest soovitust, mis kõikidele inimestele sobiks. Väikelastele, kes ei oska veel hambapastat välja sülitada, on müügil spetsiaalsed vähendatud fluoriidisisaldusega pastad. Täiskasvanute hambapastad on tema sõnul koostiselt aga väga sarnased. „Mõnel juhul on võibolla vaja valida hammaste tundlikkust vähendav pasta või ülitundlikkuse korral eelistada vahuaineteta pastat,“ ütleb ta. „Kui aga on mure igemete veritsemise või hammaste tundlikkusega, siis ei maksaks jääda uskuma reklaamides lubatut, vaid küsida nõu hambaarstilt, kellega koos leitakse probleemi põhjus ja seejärel ka sobiv hambapasta.“

Foto: ©iStock.com/FedotovAnatoly

Dr Puusepp soovitab valida fluoriidiga hambapasta, sest pastas leiduv fluoriid aitab hammastel muutuda vastupidavamaks hambaaukude tekkimise suhtes ning ei lase bakteritel nii efektiivselt suhkrust hapet toota. Tänapäevastes hamba­ pastades on vähendatud abrasiivse

Loomulikult peab igal pereliikmel olema oma hambahari, mida kasutab ainult tema.

komponendi osa ja asendatud see ensüümidega. On ka pastasid, mis vahutavad vähem ning sobivad seetõttu inimestele, kellel hambapastades leiduv vahuaine tekitab reaktsioone suu limaskestadel. Hambapasta tuleb valida vastavalt vanusele ja hammaste-igemete seisukorrale. Väga võimalik, et kõikidel pereliikmetel tuleks valida oma isiklik hambapasta, rääkimata sellest, et loomulikult peab igaühel ka isiklik hambahari olema.

Lapsi pole vaja hambaarstiga hirmutada, sest nii võib alguse saada terve elu kestev hambaarstihirm.

Suuprobleemid kulgevad tihti varjatult Hammaste eest hoolitsemine pole tähtis sugugi vaid esteetilisest vaatenurgast lähtudes, vaid on terve rida haigusi, mis võivad saada alguse just lagunenud hammastest ja viletsast suuhügieenist. On täheldatud seoseid südameveresoonkonna haiguste ja liigesepõletike ning varjatult kulgevate hambapõletike vahel. Väga paljudele inimestele teeb muret hambakivi, mis ikka ja jälle hammastele tekib ning mida oleks hea aegajalt hambaarsti juures eemaldada. Kui hambakivi ei eemaldata, siis hambad aegamööda hävivad. „Hambakatt mineraliseerub sülje toimel, bakterid nö kivistuvad hambale. Hambakivi tekitab igemepõletikku ja veritsust. Halvimal juhul järgneb parodontiit, mille tulemusena luu igemetes taandub, hambad hakkavad loksuma ja võivad suust välja kukkuda,“ kirjeldab dr Puusepp. „Korraliku suuhügieeniga on võimalik edasi lükata hambakivi teket, aga kui see ikkagi kipub suhu tekkima, tuleb seda lihtsalt aeg-ajalt hambaarsti või suuhügienisti juures eemaldamas käia.“ Kord aastas tasuks kindlasti hambaarstilt läbi käia, sest paljud protsessid suus

42

toimuvad väga varjatult, ei anna endast kuidagi tunda ning neid märkabki ainult hambaarst. „Suured põletikud võivad kulgeda aastakümneid nii, et valu pole mingisugust. Ka tekkiv hambaauk ei anna endast kuidagi märku. Vaikselt arenedes aga võib ta kasvada närvipõletikuks ja sealt edasi luupõletikuks,“ räägib dr Puusepp. Hambaarstid on ka kohanud inimesi, kellel on magades hammas lihtsalt ära tulnud, sest suus oli pikaajaliselt ja varjatult arenenud parodontiit. Mõned inimesed arvavad, et kui neil on sünnipäraselt viletsad ja lagunevad hambad, siis ei olegi midagi teha. Tegelikult on kaaries bakterite poolt põhjustatud haigus, mida me ei saa mitte geenidega kaasa, vaid nakatume tavaliselt juba imikueas. Kõige tavalisemad nakkusteed on lutt, mida ema puhastab oma suus, lusikas ja suule suudlus. Kaariesse nakatutakse tihti juba 6–30ndal elukuul ehk ajal, kui suhu tulevad alles piimahambad. Mida varem laps nakatub ning mida tugevama nakkuse ta saab, seda enam esineb tema hammastel edaspidi kaariest. Muide – kaaries on maailma kõige levinum nakkushaigus. Samas ütleb dr Puusepp, et hea suuhügieeniga saab igal juhul väga palju ära teha. „Puhastamine pluss korralik


Dr Puusepa sõnul pole olemas ühtegi hammaste iluviga, mille puhul hambaarstilt abi ei saaks. Hambaravi haru, mille käigus parandatakse hammaste asendeid, on ortodontia. Ravi käigus saab muuta hammaste asendeid, parandada hambakaarte kuju ja funktsiooni. Ruumipuuduses olevad hambad saab suunata sirgesse ritta, sulgeda liiga suuri vahesid hammaste vahel või taastada parodontiidi tõttu kohalt nihkunud hammaste asendeid.

Dr Puusepa sõnul pole viltused hambad tihti mitte ainult iluprobleem, vaid nad võivad valesti kokku minna Breketeid kandes saab hambad ilusasse sirgesse ritta. ja seetõttu valesti kuBreketeid on võimalik valida erivärvilisi ja erikujulisi. luda või võivad vale hambumuse tõttu tekkida kohad, kust hambaid ei ole võimalik vanemad talle sellist asja räägiksid. Dr Puupuhastada. sepa sõnul on sellised jutud karuteene lapsele ja just sealt võib saada alguse aastatepikkune hambaarstide vältimine. Müüt hirmsast

Ortodontilist ravi tehakse igas vanuses inimestele, kuid kõige soovitavam on sellega alustada teismeliseeas, kui jäävhambad on just suhu lõikunud. Hambad saab ilusasse sirgesse ritta breketite kandmisega ning neid on tänapäeval võimalik

Foto: ©iStock.com/photoclicks

Iluvigadega ei pea leppima

valida mitut tüüpi – metallist, keraamilisi ja iseligeeruvaid. Samuti on neid erivärvilisi ja erikujulisi. Ravi kestab enamasti 1,5–2 aastat ja seda Haigekassa üldiselt kinni ei maksa.

söömine – tuleb meeles pidada, et iga suutäis, mis suhu läheb, on hammastele üks toidukord. Aga toidukordade vahele peaks jääma 2–3 tundi kindlasti. Hammaste seisukohalt on väga-väga halb pidev toidu näksimine,“ ütleb dr Puusepp.

hambapuurimisest Paljudes meist istub sügaval sees hirm hammaste puurimise ees ning pahatihti anname seda edasi ka oma lastele. Juba jutt, et „ära karda, hambaarst ei tee haiget“ tekitab lapses hirmu, sest miks muidu

Eestis on lastele kuni 19. eluaastani hambaravi tasuta. „Mitte kõikides riikides pole see nii ning meie inimesed võiks seda võimalust oma laste puhul hästi hoolega ära kasutada,“ soovitab dr Puusepp. ■

NÜÜD MÜÜGIL UUED TERVISEPÜRAMIIDI VITAMIINID MEESTELE JA NAISTELE 50+

N.A.I.N.E 50+ 30 tabletti Nooruslikkuse sära ja energiavitamiinide kompleks naistele 50+

• sisaldab kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale, et organism oleks terve ja tugev • sisaldab hobukastani ekstrakti, mis tugevdab veeniseinu ja parandab venoosset vereringet • sisaldab rohelise tee ekstrakti, mis kiirendab ainevahetust

M.E.E.S 50+ 30 tabletti

Elujõu ja energiavitamiinide kompleks meestele 50+

• sisaldab kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale, et organism oleks terve ja tugev • sisaldab arginiini, mis annab lihastele jõudlust • sisaldab serenoa palmi ekstrakti, mis on kasulik 43 eesnäärme funktsioonidele

www.tervisepyramiid.ee


Foto: ©iStock.com/lzf

Mõnuga ja mõistlikult

jooksurajale! Algatuseks soovitab ta kriitilise pilguga üle vaadata oma jooksujalatsid ja riietuse. Jooksutossud ei kesta nimelt igavesti ning isegi kuigi nad pole kuskilt katki, väsivad nad aktiivsel kasutamisel umbes paari aastaga. Kümme aastat vanad jalanõud võivad olla küll mugavad ja jala järgi, kuid nad ei täida enam joostes oma funktsiooni ning selliste jalanõudega joostes võib oma liigestele liiga teha.

MyFitnessi jooksutreener Peeter Karask.

Kevadel alustavad paljud inimesed õhinal jooksutreeninguid, sest jooksmine tundub ju nõnda lihtne. Kuidas aga läheneda asjale nii, et jooksurõõm kestaks kauem ning treeningud ei kujuneks vaid enesepiitsutamiseks, õpetab MyFitnessi jooksutreener Peeter Karask.

Spordipoes räägi müüjale oma soovidest ja küsi proovimiseks just jooksujalanõusid. Varem oli küll nii, et ühesuguste tossudega harrastati erinevaid spordialasid, kuid tänapäeval on iga ala jaoks oma jalats ning need on vastavalt alale küllaltki erinevate funktsioonidega. Proovimiseks võiks müüjalt küsida julgelt 2–3 paari tossusid, mida proovida mõlemasse jalga. Suur viga, mida inimesed (spordi)jalanõusid ostes teevad, on see, kui proovitakse jalatsit vaid ühte jalga ning tehakse seda istudes. „Pane tossud jalga, tõuse püsti, proovi kõndida, joosta, pöördeid teha,“ soovitab Karask. Jooksujalats võiks olla varbast umbes pool sentimeetrit pikem, et kõiki varbaid selles saaks liigutada. Poodi mine kindlasti õhtupoolikul, sest siis on jalad rohkem turses ja saad osta paraja mõõduga tossud. Kui hommikul minna spordijalatseid valima, siis võivad need osutuda hilisemal kandmisel hoopis väikeseks.

44

Tekst: Kristina Traks Foto: erakogu, Julia-Maria Linna, istock.com

Jooksuriietus peaks olema õhuke, hingav. Spetsiaalseid jooksuriideid on müügis suures valikus ning nad on väga mugavad. Mõnusates riietes on kindlasti ka lahedam joosta ja sellepärast soovitab Karask teha see ühekordne investeering mugavatesse riietesse. Loomulikult peab riietus olema ilmastikule vastav ja soovitavalt mitmekihiline. Ja kui ilm on tuuline või jahe, tasub ka müts pähe panna.

Ära pane kohe alguses gaasi põhja Jooksmine tundub hästi lihtne. Seda enam, et väga paljud meist on seda nooruses teinud. Nii juhtub ka tihti, et esimestel kordadel minnakse suure hurraaga jooksma ning pingutatakse üle. Keha pole jooksmisega harjunud, tegevus võtab väga võhmale ning juba paari­ kümne minuti pärast tundub veremaik suus olevat. Selline kogemus pole just positiivsete killast ja seepärast soovitab Karask alustada just tasapisi ja rahulikult. Väga võimalik, et alustada tuleb jooksutreeningutega hoopis kõnnist või kiirkõnnist. Miks on oluline alustada ettevaatlikult? „Tavaliselt on põhivastupidavus talve jooksul vähenenud, samuti südame treenitus ja sooritusvõime,“ selgitab Karask. „Alguses võiks joosta ja kiirkõndi teha vaheldumisi. Kui aga juba jooksma minna, siis alguses olla korraga kuni pool tundi


väljas. Kindlasti ei tohi alguses pingutada nii, et hing paelaga kaelas on.“ Jooksutreeninguid alustatakse hingamis- ja vereringeelundkonna tugevdamisest ehk nö põhja ladumisest. Tuleks joosta sellises tempos, et suudad veel kaaslasega rääkida. Treening algab soojendusega, seejärel alustad kõnniga, lähed üle kiirkõnnile ning kui tunned ennast hästi, siis jooksed. Kui jooksmine tundub liiga raske, võta tempot aeglasemaks. Parem on, kui esimesi treeninguid ei tee koos sõbraga, kes on juba palju jooksnud. Tema ei saa sellest trennist siis kasu, sest ta peab ennast tagasi hoidma ja sina ei tunne ka treeningust mõnu, sest sa üritad treenitud inimese tempos püsida. Kes on väga ülekaalulised, need peaksid Karaski sõnul alustama hoopis kaalu langetamisest, sest kui kaal on normist üle, siis varem või hiljem tekivad probleemid liigestega. Ülekaalulistele soovitab ta jooksmise asemel treeninguna pigem kiirkõndi, kepikõndi või mäkkekõndi – pulss tõuseb ja saab sama koormuse kui joostes. Jooksutreeninguid võiks alustades teha 2 korda nädalas korraga pool tundi. Edaspidi pikendada treenimiseaega ühe tunnini ning lisada üks treeningkord. Lisaks võiks harrastada ka muid spordialasid – nt käia ujumas, aeroobikatrennis või treenida kergete raskustega jõusaalis. Jooksmisega harjumine võtab organismil aega tavaliselt 2–3 nädalat ning siin tuleb jälgida oma sisetunnet – kui tunned, et tahad jooksma minna, kuskilt ei valuta ja mõnus on olla, siis järelikult on keha jooksmise omaks võtnud.

Anna kehale vett Tihti tehakse joostes see viga, et ei joosta anaeroobses ega aeroobses pulsitsoonis, vaid kuskil vahepeal. See ei ole eriti efektiivne ning kui suvi läbi nõnda joosta ja minna siis võistlustele, ei ole tegelikult väga põhja laotud ega ka intervalltreeninguid tehtud. Kui nüüd spurtida, on pulss kohe üleval, hing kinni ning olemine vilets. „Joosta võiks aeroobses läves ehk pulsivahemikus 120–140 lööki minutis (see sõltub inimese vanusest, treenitusest ja muudest eripäradest), sellega laotakse põhi. Kui aga tahta kiirendada ja parandada sooritusvõimet, siis kiirendada pigem anaeroobsesse tsooni ehk nii, et pulss tõuseb 160–170 löögini (sõltub jälle inimese vanusest, treenitusest). Need oleksid lühiajalised kiirendused kestvusega umbes 15–60 sekundit,“ selgitab Karask. Pulsikella soovitab ta endale hankida nendel, kes kavatsevad ka natuke võistelda või tahaksid treeningutele läheneda teadlikumalt. Vanasti öeldi, et jooksmise ajal ära joo, kuid praegu soovitatakse täpselt vastupidist – kindlasti juua vett treeningu ajal. Juba tunniajase jooksmisega kaotab keha vett nii palju, et kui


üldse ei joo, siis on tulemuseks väsimus – ei jaksa enam joosta.

parem emotsionaalne tagasiside organismilt,“ ütleb Karask.

Kas juua tavalist vett või spordijooki, on harjumise asi. Pühapäevajooksjale piisab täielikult lihtsalt veest. Küll aga tasub silmas pidada seda, et kui minna võistlustele, siis mitte võtta seal joogiks spordijooke, kui oled eelnevalt harjunud treeningul vett jooma.

Võistlema!

Jooksma ei tohiks minna tühja kõhuga, vaid poolteist tundi enne tuleks süüa. Kui on plaanis pikem, üle tunni kestev treening, peaks kindlasti enne välja minekut sööma süsivesikuid, mis annavad kehale energiat joostes vastu pidada.

Karask soovitab siin asjasse suhtuda mõistlikult – iga nädalavahetus jooksuvõistlusel osaleda pole kuigi tark tegu, sest keha vajab aega ka taastumiseks. „Tavalised rahvasportlased pingutavad tihtipeale võistlemisega üle. Suve jooksul 3–5 võistlust tavainimesele on täiesti paras mõõt. Pigem tunne jooksmisest mõnu, osale 1–2 võistlusel, kui et jooksed 10 võistlust hooajal. On ju jooksurajal ka hinge heidetud ning enamasti on nende juhtumite taga just ülepingutamine. Hasart ei ole halb, kuid ta võib olla ohtlik, sest me pingutame lihtsalt üle.“

Karask soovitab teha venitusi nii enne kui ka pärast jooksu. „Tee seda enesetunde järgi, kui tunned venitades ennast hästi, siis venita,“ ütleb ta. Jooksmisest valusaks jäänud lihased on tuttav tunne eriti algajatele. Vanasti öeldi lausa, et õige trenn ongi see, mis lihased valutama paneb. Tänapäeval nii siiski ei arvata. „Lihasvalu võib tekkida, aga see ei peaks olema treeningu eesmärk. Treening on see, kui sa naudid tegevust, tulemused vaikselt paranevad, sa tunned ennast hästi ja peale jooksmist suudad ka veel elada. Võistlustel tuleb piimhape kindlasti lihastesse, aga treeningul võiks valida nii õige pikkusega distantsi, et lihasvalu pigem ei teki.“ Joosta soovitab Karask mitte kilomeetreid, vaid pigem aega. „Mõtled küll, et mul on kindel ring, jooksen selle ära. Aga sa ei tea, kui valmis oled seda jooksma. Võta parem nii, et täna jooksen 20 minutit, järgmine kord 25 minutit ja edasi 30 minutit,“ õpetab Karask. Kui kiiresti jooksutreeningutel tulemusi võib näha? „Jooks on väga hea ala selles mõttes, et jooksmine ise on ka test. Ta annab kõige kiiremini ja selgemini tagasisidet. Näiteks, kui ma aprillis jooksin 5–6 kilomeetrit ajaga 40–50 minutit, siis kuu aega hiljem suudan sama distantsi läbida poole tunniga, siis see on kõige

Eestimaa suvi on väga rikas kõikvõimalike jooksuürituste poolest – neid toimub igas Eesti nurgas ja tihti mitu tükki samal nädalavahetusel. Kiusatus võistelda võimalikult paljudel neist võib olla suur.

Karask annab veel nõuandeid rahvasportlasest võistlejale: Pea spetsialistiga treeningute osas nõu. Kui sa tahad näiteks minna maratoni jooksma, siis lase spetsialistil teha endale spetsiaalne harjutamiskava. See peab kindlasti olema individuaalne, mitte nii, et tellid internetist mingi tüüpkava. Oleks hea teha ka Vomaxi testid, et teada saada oma pulsivahemikud. Treening on 10-kordne võistlusmaa. Rusikareegel on, et kui lähed võistlema, siis pead enne olema läbinud 10-kordselt võistlusmaa. Ehk kui minna maratoni jooksma, siis peaks enne olema läbitud 420 km. Harjuta ka asfaldil jooksmist. Kuna enamik võistlusi on asfaldijooksud ja kui tahta neist osa võtta, siis tuleks osa treeninguid teha asfaldil, et jalad ja organism harjuks jooksmisega asfaldil. Võistle ainult iseendaga. Kui sa võistlema lähed, siis võistle iseenda varasemate aegadega, mitte töökaaslase,

46

sõbra või tuttavaga. Me kunagi ei tea, kui palju tema on trenni teinud ja kui hea on tema vorm. Võistlemine on rangelt vabatahtlik! Kui sa ikka üldse pole võistleja tüüpi inimene, siis pole vaja sundida end vägisi jooksuvõistlusest osa võtma. Joosta võib ka ainult oma lõbuks! Seda enam, et rahvamöllus on oht viga saada alati suurem, kui üksi kodusel jooksurajal harjutades.

Jookse tehniliselt õigesti – mida tähele panna Joosta saab ka valesti ning tehnika on sellel alal üsna oluline. „Eesmärk on joosta nii, et kuskilt hiljem ei valutaks, ei tekiks vigastusohtu ja samal ajal põletame ka kaloreid,“ ütleb Karask. Keha on joostes kolm-neli kraadi ettepoole kallutatud. Ei maksa joosta sirge seljaga, sest siis on jooksmine nagu hüplemine. Kui keha ette kallutada, siis automaatselt hakkadki ette liikuma. Jalgade töö – ei tohiks tõsta liiga palju põlvi, sest mida kõrgemale tõstad, seda lühemaks samm jääb. Põlvetõste sõltub jooksukiirusest. Käed käivad ette taha, küünarvarre nurk on 90 kraadi, sõrmed kergelt rusikas. Liikuma peaksid mõlemad käed ja kindlasti tuleb vältida käte ristipidi liigutamist. Käte töö on joostes väga oluline, sest kätega saab jooksule hoogu anda. Õlad hoia madalal ja väldi joostes õlgade tõstmist – nii tekib õlavöö pinge. Ükskõik, kus pinge tekib, vähendab see alati vastupidavust ja jõudlust. Pea hoia otse, kui võimalik, ära vahi oma varbaid. Vaade 20–30 meetrit edasi, nii ei teki kaelapinget. Päkk võiks maad puudutada esimesena.


BENU Narva Tiimani Apteegi apteeker Alina Ovtsinikova (25) pole mitte alati olnud suur jooksusõber. Nüüd aga naudib jooksmist Narva-Jõesuu mererannas ja ootab kannatamatult Narva Energiajooksu, et teada saada, kas jooksmine tuleb tänavu välja paremini kui aasta tagasi.

Alina Ovtsinikova.

Kuidas ma jooksmist armastama hakkasin

Alina on läbi elu väga sportlik olnud ja proovinud erinevaid spordialasid. Kooliajal mängis ta võrkpalli ja katsetas õe kõrvalt kergejõustikuga. Praegu leiab Alinat tihti tantsu- või aeroobikatrennist ning muidugi jooksurajalt. Ta räägib, et hakkas jooksmas käima suuresti sellepärast, et kõik justkui tegelevad sellega. „Panin tossud jalga ja läksin jooksma. Minu kaasa on hästi sportlik ja läksin temaga kaasa. Proovisin jooksmist armastama hakata. Aga ei, alguses oli väga raske, ma ei jõudnud joosta ja mulle sellepärast ei meeldinud ka see tegevus,“ kirjeldab Alina. Ta sai nõu ühelt oma healt tuttavalt, kes ise

jooksmisega tegeleb. Nõu oli selline, et jookse omas tempos kasvõi 15 minutit ja sellest piisab. Järgmine kord jookse 20 minutit ja nii pikenda iga kord jooksuaega. „Ma jälgisin tema nõuandeid ja see tõesti aitas. Ma hakkasin jaksama. Sest alguses proovisin kohe nii, et läksin jooksma ja püüdsin korraga kohe palju joosta,“ räägib Alina. Eriti sai Alina jooksuvaimustus hoogu pärast suvist Narva Energiajooksu. Alina jooksis seal 7-kilomeetrise distantsi ja see oli üldse tema elu esimene jooksuvõistlus. „Idee minna võistlusele tuli Narva BENU Kesklinna Apteegi juhatajalt, kes mind jooksma kutsus. Jooksime seal töökaaslastega koos ja nüüd on meil plaan ka sel aastal samamoodi joosta,“ räägib Alina. Ta möönab, et tulemus oleks võinud olla parem, aga esimene kord võisteldes lihtsalt ei tea, kuidas asjalood kujunevad. „Näiteks pakuti seal juua ja ma ka võtsin. Pärast esimest joogipausi hakkasin ennast väga halvasti tundma ja mõtlesin juba, et jätan pooleli. Aga ma jätkasin ja varsti sain edasi joosta nagu uue hingamisega.“

APTEEKER SOOVITAB

OMRON M3 VERERÕHUAPARAAT

Täpne ja usaldusväärne universaalse mansetiga (22-42cm) vererõhuaparaat annab LED tuledega märku, kui vererõhk on soovituslikust ülempiirist kõrgem.

UUS! WORTIE 50ML

Külmutusmeetodil põhinev Wortie on kiire ja tõhus abiline naha pehmete fibroomide (nahanäsade) kiireks ja tõhusaks eemaldamiseks. Wortie ainulaadne koonilise kujuga otsik külmutab fibroomi täpselt ning tõhusalt ilma ümbritsevat nahka kahjustamata ning ebameeldiv moodustis kaob kahe nädala jooksul.

47

SYSTANE ULTRA 10ML

Väga paljud inimesed kannatavad silmade kuivuse all. Systane Ultra libestavad silmatilgad tagavad pikaajalise heaolutunde, vähendades kuivusest tingitud silmade väsimust, ärritust, hõõrdumist, ohjeldamatut pisaravoolu. Vaatamata sellele, et puudub spetsiaalne ravi kuivale silmale aitavad niisutavad silmatilgad kaitsta ja taastada silma pinda.


Grillime tervislikult ja maitsvalt

Tekst: Kristina Traks Fotod: Enn Tobrelutsu erakogu

Suvi polekski õige suvi, kui puuduksid hõrgutavad grillilõhnad! Hea uudis on see, et grillroogi saab sütel küpsetada vägagi tervislikult. Kuidas täpselt, õpetab grilli- ja BBQ-koolitaja Enn Tobreluts. Kõik algab muidugi tooraine valikust. Parim valik tervislikuks grillimiseks on väherasvane liha, näiteks linnu-, lihaveise-, uluki- või loomulikult ka väherasvane sealiha (sise- või välisfilee jm vähemrasvasemad tükid). Liha puhul soovitab Tobreluts kindlasti võimalusel eelistada Eestimaist liha, sest isegi, kui see ei ole maheliha, on ta tihti mahedam kui importliha. Rääkimata värskusest, mis on tooraine valikul samuti väga oluline. Kui osta poest valmis grill-liha, tasuks süveneda tooteetiketti ning vältida neid tooteid, kuhu on lisatud väga palju lisa-, värv- või lõhnaaineid ning maitsetugevdajat. „Kõige parem on liha marineerida kodus ise, sest nii tead täpselt, mis lihale lisatud on,“ ütleb Tobreluts. Poes müüdavatest julgeb ta soovitada Maks&Mooritsa suvetooteid, mille valmimisele on ise aidanud. Kui grillid kana, siis tee seda koos nahaga, sest see hoiab liha grillil liigse kuivamise eest. Kananaha võid eemaldada pärast grillimist, kui pelgad liigseid rasvasid. Tobreluts ärgitab grillima rohkem ka kala, mida võiks grillida puuplangul. Eelnevalt vees leotatud puuplank asetatakse grillile ning sellele pannakse

48


kupongipakkumised juulis VÄRVITU PÄIKESEKAITSESPREI SPF30 200ML

Põhimõtteliselt saab gillida kõike ning muidugi ka köögivilju. Suvikõrvits ja šampinjonid on siin klassika, aga Tobreluts ärgitab grillile panema ka muid köögivilju – näiteks poolpehmeks keedetud ja grillil üleküpsetatud kartul on hoopis teise mekiga kui lihtsalt keedukartul. Ja magustoiduks pane grillile banaanid või ananassirattad. Või hoopis virsikud – grillitud virsikud ühes jäätisega on väga lihtne suvine maiusroog.

EUCERIN AFTER SUN

PÄEVITUSJÄRGNE IHUPIIM 150ML Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

Spetsiaalne armide ja venitusarmide nähtavust vähendav ning nahatooni ühtlustav nahahooldustoode.

Hoidu süütevedelikust! Ühele asjale juhib Tobreluts aga eriti tähelepanu – grillrest olgu enne toidu valmistamist väga korralikult puhtaks tehtud. Harjuta endale sisse komme, et kui grillimise lõpetad, siis puhastad resti kohe terasharjaga, tõmbad tolmu ära majapidamisrätikuga ning õlitad resti kergelt. Nõnda on hea järgmist grillimist alustada kohe puhta restiga.

-25%

LI

BIO-OIL 60ML

U JU

Köögivilju võib grillida täiesti naturaalselt ning neid ei ole vaja üle valada õli või maitseainete hunnikuga. Las tulevad esile köögivilja enda maitsed! Lisada võib soovi korral veidikene musta pipart, soola ja kvaliteetset neitsioliivõli.

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-30%

I

UL

JU

SHOLL KONNASILMA PLIIATS 2IN1

Tervislikuks grillimiseks on väga oluline ka see, milliste süte peal toitu valmistada. Parim valik on siin Tobrelutsu sõnul eestimaine lepapuusüsi (nt “Grillon BBQ”). Tasuks vältida tammepuust või muudest kõvadest puudest valmistatud sütt või, veelgi hullem, kokkupressitud söebrikette. Lehtpuust valmistatud puusüsi annab tervislikuma tulemuse.

Tõhus konnasilmade eemaldamise vahend.

Grilli süütamiseks on kõige parem tavaline toiduõli, järgnevad süütekuubikud või süütestarterid. Süütevedelikku ei soovita Tobreluts kohe kindlasti kasutada, sest pahatihti uputatakse grill sellega täielikult üle, ei lasta teda korralikult sütel ära põleda ning lihale jääb külge ebameeldiv süütevedeliku maitse.

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

FUTURA AVIA N20

-30%

I

UL

JU

Toidulisand. Reisitabletid.

Tobrelutsu enda eelistuseks on Kamado Joe keraamiline grill, kuid koduse grillimise puhul ajab asja täiesti ära ka tavaline kuppelgrill või ka gaasigrill. ■

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

-30%

I

49

Toidulisand. Ergutab seedimist, aktiveerib puhastumisprotsesse.

UL

SILVASLIM DETOX KAPSLID N60

JU

Enn Tobreluts.

-30%

LI

EUCERIN SUN

U JU

kala. Puuplank kuumeneb ning kala küpseb sellel veelgi paremini kui foolium­alusel. Puuplanke saab osta osadest grillipoodidest ja ka otse Enn Tobrelutsu enda käest. Lõhe on tuntud suurepärase grillimismaterjalina, kuid väga hästi sobib grillimiseks ka forell, lest, meriahven, tursk.

Pakkumine kehtib 1.07 - 31.07.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.


Mahlane ja tervislik grill-liha samm‑sammult – Ennu lihaküpsetamisnipid: • Enne grillimist võiks liha tund aega toasoojas seista, sest nii ei toimu kiiret temperatuuri­muutust. • Grill on toiduvalmistamiseks valmis, kui söed hõõguvad ühtlaselt, leeki enam ei ole ja süte pealispinnale on tekkinud õrn valge tuhakiht. Selleks kulub tavaliselt 10-20 minutit. • Aseta liha grillile alles siis, kui grillrest on kuum ja puhastatud. • Pruunista liha alguses kõrgemal kuumusel ühelt küljelt ja siis teiselt küljelt. Lihalõiku tohib keerata vaid 1 kord. Samas toorvorste, ribisid ja šašlõkki võib keerata ka mitu korda.

Ennu maailmakuulus „Dirty steak“ Vaja läheb: ❚❚ lihaveise laagerdatud RibEye või välisfilee steik (eelistatud on marmorliha) ❚❚ kõrgekvaliteetne balsamiäädikas Balsamico Red Wine Vinegar (soovitavalt laagerdatud ehk ingl k “aged”) ❚❚ purustatud must pipar ❚❚ meresoola helbed Toimi nii: • Ava pakend, puhasta liha kelmest ja lõika ca 1 cm paksused steigid. Lase lihal toatemperatuuril kuni tund aega seista. • Raputa liha ühele poolele natuke musta pipart (veskist) ja mõned tilgad palsamiäädikat. Ettevaatust maitsestamisega – liha ei tohiks kaotada oma naturaalset maitset! • Sega ahjuroobiga hõõguvad söed läbi ja tuuluta grill-labidaga, et nende külge ei jääks söetolmu. Veendu, et kõik söed kenasti hõõguvad. • Aseta steik otse hõõguvatele sütele küpsema. Kohe peale seda võta mõlemasse kätte tangid, kergita steiki ja lükka maha nende külge jäänud söetükid. Aseta liha tagasi süte peale

• Lihatükki võib pöörata siis, kui ühelt poolt grillitud lihalõigu pealispinnale on tekkinud väike lihamahla loiguke.

küpsema. Korda juba mõne hetke pärast seda tegevust, sest siis on kindel, et liha sütel ära ei kõrbe või süte külge kinni ei jää. • Grilli steiki nii kaua, kuni nende külg on pruunistunud (ca 1 minut). Seejärel keera liha teistpidi ja toimi samamoodi, nagu teise küljega toimisid. • Ole ettevaatlik sütega ja väldi liha ja ka enda kõrvetamist! Küpsetusaeg on umbes 1–2 minutit kummalegi poolele, lisaks umbes 3–5 minutit nn tõmbamisaega toatemperatuuril lõikelaual. Oluline, et saaksid tulemuseks mahlase medium-küpsetusastmega liha. See liha on tugeva söearoomiga ja eriliselt nauditav! • Kui soovid küpsemat liha, siis võid steigid asetada eelnevalt hõõguma aetud puuhalule järelküpsema. Oluline on, et halg hõõgub, mitte ei põle. • Enne serveerimist pühi steigi pealispind ja ääred näpuga puhtaks. Raputa steigile peale soolahelbeid. Maitseelamus on meeliülendav – soolakristall avaneb hamba all ning toob lihamaitse veelgi paremini esile!

Superfood salat Vaja läheb: ❚❚ roheline noor spinat ❚❚ rukola ❚❚ mangoldi lehed ❚❚ avokaado (küps) ❚❚ kirsstomateid ❚❚ kurk ❚❚ punane sibul ❚❚ lutserni idud ❚❚ mungoa idud ❚❚ seemnesegu (päevalille-, lina-, kõrvitsa- ja seesamiseemned) ❚❚ kuivatatud goji marjad ❚❚ värsked füüsalid ❚❚ värske till ❚❚ värske õunamahl, kvaliteetne neitsi­ oliivõli ja veidi õunaäädikat ❚❚ must pipar ja helvessool Sega kõik komponendid omavahel ning serveeri salat kohe. Väldi salati ülemaitsestamist, sest domineerima peaksid jääma viljade endi maitsed.

• Peale liha pruunistamist tõsta liha grilli vähem kuumemale alale või kõrgemal asetsevale restile järelküpsema, sulge grillikaas. • Kui kuumus läheb liiga suureks ja lihast eralduv rasv on sütel põlema läinud, saab leeki summutada grillile kaane peale asetamisega ja ventilatsiooniavade sulgemisega. • Lihatükkide pööramiseks kasuta grilltange ja mitte kunagi kahvlit. Lambasooles vorstikeste pööramiseks on parimad lapiku otsaga grilltangid, mille vahele saad korraga võtta hulga vorste.

50


51


Tekst: Ilu ja Tervis Fotod: Rimi

Palun mulle üks smuuti-tervisepomm! Kerge ja tervislik smuuti on väga mõnus pala grillipeo lõpetamiseks. Smuutide tegemine on imelihtne ning neid saab teha just käepärast ainetest.

saanud sinna valida oma lemmikviljad ja ise joogi valmis suristada.

Veel mõned nipid enne kui smuutit valmistama:

Smuutit võib valmistata nii värsketest kui ka sügavkülmutatud marjadest-puuviljadest. Hobikokk Kätrin Maidla annab kavala nipi – lisa smuutile natuke külmutatud spinatit, raua- ja mineraalainete allikat.

• Smuuti põhi võiks olla tavaline vesi. Vedelik aseta alati blenderi põhja, sest nii töötab masin paremini ja sinu smuuti saab kreemisem. Smuuti valmistamisaeg blenderis on 30 sekundit kuni minut.

Smuuti sobib suurepäraselt ka päeva alustamiseks või kasvõi tervislikuks vahepalaks. Lapsed armastavad üldjuhul smuutisid hullupööra, eriti kui nad on

Smuuti magustajaks sobib suurepäraselt hästi küps banaan – selline, millel koor juba pruunitäpiline. Veel sobivad kuivatatud ploomid ja datlid.

• Smuuti baasretsept on 3 osa puuvilja ja 1 osa vedelikku. Pea see nipp meeles ja lase aga fantaasial lennata.

52


• Võimalusel lisa smuutisse ka veidi rasva, sest hulk vitamiine on rasvlahustuvad. Sobib näiteks avokaado või kookospiim. • Kui tahad smuuti teha lausa magustoiduks, lisa pähklivõid või pähkleid. Pane pähklid eelmisel õhtul vette ligunema, siis on neid kergem blenderdada, sest nad on justkui ellu ärganud. • Proovi smuutit teha ka kookos- või mandlipiimaga. Väga hea kreemine tulemus! • Hoia smuutit klaasanumas. Parim on smuuti kohe pärast valmistamist, aga säilib külmkapis 24–48 tundi. • Smuutisse võib lisada erinevaid väge andvaid lisandeid – chia seemneid, spirulinat, astelpaju marju, õietolmu. Katseta ja leia ise oma lemmik!

Suvelonks kahele Vaja läheb: ❚❚ 250 g külmutatud maasika-punase sõstra-põldmarja segu ❚❚ 400 grammi maitsestamata jogurtit ❚❚ 1 väike küps banaan ❚❚ külmutatud spinati kuubik Pane marjad ja külmunud spinatikuubik blenderisse kümneks minutiks sulama. Lisa jogurt ja banaan ning blenderda kreemine jook. Serveeri kohe. Soovi korral turguta spirulinaga.

Mango-spinati smuuti, ühele Vaja läheb: ❚❚ peotäis spinatit ❚❚ 100 grammi värskeid küpseid või külmutatud mangokuubikuid

53

❚❚ veerand kooritud sidrunit ❚❚ 150 ml vett ❚❚ soovi korral mett või datleid Pese spinat ja blenderda veega 20 sekundit. Lisa mango ja kooritud sidrun ning vurista ühtlaseks. Soovikorral turguta õietolmuga. Magustajaks võib lisada mett või datleid.

Päikesetervitus Vaja läheb: ❚❚ 2 keskmist apelsini ❚❚ peotäis peterselli (varred ja lehed) ❚❚ 100 ml vett ❚❚ 4–5 astelpaju marja ❚❚ 1–2 datlit sõltuvalt apelsini magususest Blenderda petersell ja vesi. Lisa kooritud apelsin, astelpajumarjad ja datlid. Blenderda pikalt, et kõik seguneks. Naudi kohe!


Vaja läheb: ❚❚ 1 suur küps pirn ❚❚ 2 sellerivart ❚❚ 1 kooritud sidrun ❚❚ 100 ml vett

Foto: ©iStock.com/ValentynVolkov

Foto: ©iStock.com/ValentynVolkov

Shreki smuuti

Eksootika Vaja läheb: ❚❚ 1 väike küps banaan ❚❚ 1 kooritud laim ❚❚ 4–6 lehte rooma salatit ❚❚ 2 granadilli sisu ❚❚ 100 ml vett

Foto: ©iStock.com/Watcha

Blenderda seller, vesi ja sidrun. Lisa ilma südamikuta pirn ja vurista kogu segu ühtlaseks.

Kõik smuutides vajaminevad ained leiad Rimi kauplustest. Retseptid koostas Rimi tellimusel toidublogija Kätrin Maidla.

Blenderda salat ja vesi, lisa ülejäänu ja töötle smuutiks.

54


Liia Saava proviisor

Suvel tahab iga inimene olla terve ja tegus, teha sporti ja nautida looduses olemist. Allergiad ja kõhumured on ennetatavad ning nendest ei tohi ennast segada lasta. Küsi apteekrilt nõu, et leida sobiv ravim tüütu terviseprobleemi leevendamiseks ning naudi suve.

APTEEKER TUTVUSTAB

AITAB LAKTOOSITALUMATUSE PUHUL NAUTIDA PIIMATOOTEID

EEMALDAB SOOLESTIKUST GAASID JA MÜRGISED JÄÄKAINED

LACTRASE KAPSLID N30 LACTRASE GO NÄRIMISTABLETID N50

EUCARBON HERBAL TABLETID 105MG N30 Toimeaine: Taimsed komponendid. Käsimüügiravim. Näidustus: kõhukinnisus. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga. Taimedel põhinev Eucarbon (taimsed komponendid) leevendab kõhukinnisust ning aitab kõhupuhituse vastu. Sennalehed ja rabarberijuur ergutavad sooletegevust, aktiivsüsi seob gaase ja mürgiseid ühendeid.

Lactrase kapslid ja närimistabletid aitavad ennetada piimatoodete söömisest tekkivat “mullirevolutsiooni” kõhus. Lactrase lõhustab laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks.

SULAB JUBA SUUS

LEEVENDUS ALLERGIALE

MANUSTAMISEKS POLE VAJA VEDELIKKU

EI PÕHJUSTA UIMASUST

MÜNDIMAITSELINE

YOSQIERO® 5MG TABLETID N10

Toimeaine: desloratadiin. Käsimüügiravim. Näidustus: allergilise riniidi ja urtikaaria sümptomaatililine ravi. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. B11412278220 Allergiaravim leevendab heinanohust või tolmuallergiast tingitud ebamugavaid sümptomeid. Yosqiero (desloratadiin) aitab nii vesise nohu, aevastamise kui nina ja silmade sügeluse korral.

55

IMODIUM® INSTANT 2MG N6

Toimeaine: loperamiid. Käsimüügiravim. Näidustused: ägeda mittespetsiifilise kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Imodiumi toimeaine loperamiid aeglustab seedimist ning aitab ägeda kõhulahtisuse korral.


Kaitse lemmiklooma suviste hädade eest Tekst: Kristina Traks Fotod: BENU, Meeli Küttim

Suvel vaevavad lemmikloomi üsna spetsiifilised probleemid, millest paljusid on aga võimalik teadliku tegutsemisega ära hoida. Loomade Kiirabi loomaarst Ain Starast räägib lemmikloomade levinumatest suvistest hädadest ning nende ennetamisest. Suve saabudes muutub inimeste elustiil oluliselt ning ühes sellega ka meie lemmikute elu. Rohkem on liikumist väljas ja kokkupuudet loodusega. Ka parasiitidega, kellega koerad-kassid on soojemal ajal palju enam kimpus kui jahedamatel aastaaegadel. Parasiidiprobleem algab kohe lume sulades, kui linnades paljastuvad nn miiniväljad. „Koerad tunnevad mingitel

põhjustel väljaheidete vastu isuväärastust ja kipuvad neid sööma. Nad võivad sealt saada nakkuse või sooleparasiidid ning see võib kergesti ka inimestele edasi kanduda, sest oma lemmikut me ikka ju kallistame ja musitame. Eriti kergesti võivad lapsed saada niimoodi siseparasiite,“ räägib Starast. Loomad puutuvad rohkem kokku ka erinevate välisparasiitidega või ka lestalistega. Maal metsas jooksev koer võib nii saada metsloomade seas leviva kärntõve ning ka kirpe on väga lihtne saada. Igale loomaomanikule on tuttav suvine puuginuhtlus. See algab siis, kui keskmine välistemperatuur tõuseb üle 6 kraadi ning kestab külmadeni välja. Loomad ei haigestu entsefaliiti, aga borrelioos võib tabada ka koera. „Borrelioosi kliinilised tunnused on koertel sarnased inimeste omadele, kuigi tõsi – punast laiku hammustuse ümber ei teki või seda pole näha karvade seest.

56

Tunnused on tihti ebaselged, tekivad liikumisprobleemid, loom on loid, tal tõuseb palavik,“ ütleb Starast. „See haigus on kiirtestidega hõlpsasti diagnoositav ja ka ravitav. Koerte borrelioos allub nimelt ravile oluliselt paremini kui inimestel.“ Kassid borrelioosi ei haigestu, kuid puuke korjavad nad ikka ja võivad neid oma karvastiku sees ka tuppa kanda. Nõnda võib puugi saada mõni pereliige, kes üldse väljas ei käinudki, kui eriti halvasti läheb, siis ka puuknakkuse.

Puukide korjamist saab vältida Lemmiklooma tuleb regulaarselt puukide suhtes üle vaadata, kuid neid tüütuid parasiite on võimalik vältida ka mitmete spetsvahenditega. On olemas spetsiaalsed kaelarihmad, mis kestavad ühe hooaja ja hoiavad selle jooksul


puugid jm parasiidid loomast eemale. Need maksavad küll päris palju ja nii üritavad loomaomanikud Starasti sõnul pigem hakkama saada täpilahusega. Neid on erinevatele loomaliikidele ning ka erineva koostisega. „Kindlasti tuleb täpilahust kasutades jälgida ravimi infolehte ning mitte tarvitada seda valesti,“ ütleb ta ja lisab, et kui võimalik, siis tuleks kasutada looduslikku täpilahust. Aja jooksul võib täpilahuse mõju väheneda, sest ka puugid jm parasiidid harjuvad ravimi lõhnaga. Mõningaid täpilahuseid müüakse retseptiravimitega ning neil võib olla kõrvaltoimeid. „Peab arvestama, et nad ei hoia eemal mitte ainult puuke ja kirpe, aga ka tapavad nn head nahaparasiidid. Soovitan olla nende lahustega mõõdukas ning valida kõige lahjem toimiv lahus,“ ütleb Starast. Kui loomale on pandud täpilahust, siis võib juhtuda nii, et pärast seda, kui koer on käinud suplemas, lahus ei toimigi. Nüüd võib tekkida kiusatus loomale uuesti vahendit panna, kuid Starast hoiatab selle eest, et nii teha ei tohiks. „Kui koer suplusest ära kuivab, hakkab ka täpilahus uuesti toimima,“ ütleb ta.

edasi ei annagi. Nüüd, kui me hakkame teda aktiivselt välja keerama, siis kiirendame nakkuse edasikandumist, räägib Starast. Puugi võiks püüda tervelt kätte saada, sest kui tema pea sisse jääb, võib koer hakata end sellelt kohalt kratsima ja endale haava tekitada.

Sesoonsed nahapõletikud ja allergiad Paksema karvastikuga tõuge kipuvad soojal ajal ja eriti siis, kui loom armastab ka ujumas käia, kimbutama nahapõletikud, mida kutsutakse hot spotiks ja kõrva väliskuulmekäigupõletikud. Et neid hädasid vältida, tuleks loom pärast suplemist korralikult kuivatada ning loomulikult jälgida tema kriitilisi piirkondi, et tekkivale probleemile võimalikult kiiresti jälile saada. Kriitilised piirkonnad on need, kus karvastik on paksem ja millel on niiskusega rohkem kokkupuudet. Näiteks alalõuapiirkond, sabaalune jne. Samas kõrvade hooldamisega ei ole mõtet ka üle pingutada. Pole vaja püüelda täieliku bakterivabaduse poole, vaid panna tähele, et kui loom hakkab pead kuidagi viltu hoidma, raputama või

Koertel-kassidel on ka allergiaid. „Nii kui hakkavad kõrstaimed õitsema, hakkavad loomadel allergiaprobleemid. Silmad jooksevad vett, nahk sügeleb eriti pea piirkonnas (koonu ja kõrvade juures) või ka abaluude piirkonnas,“ kirjeldab Starast. „Kui loota, et probleem ise üle läheb, võib tekkida atoopia ning koer on lõpuks ennast täiesti katki kratsinud ja karvutu.“ Loomadel määratakse allergeene samamoodi nagu inimestele. Üldiselt loomadel inimeste allergiaravimid ei toimi, küll aga on turvalisi vahendeid, mida saab lasta loomaarstil välja kirjutada ja siis kindla raviskeemi järgi kasutada. Põhiline on teadlikkus, ütleb Starast. „On võimalus tellida ka immuunseerumit, kui teame, et loom elab põllu ääres ja on kõrstaimedele tundlik.“

Kuuma eest pakku

Spetsiaalsete parasiitide vastaste kaelarihmade kasutamine on turvaline. Nad eritavad pikaajaliselt lõhna, mis parasiidid eemal hoiab ja neid saab kasutada vastavalt elustiilile. „Toas võiks kaelarihma ära võtta, panna karpi, aga kui metsa või välja lähete, siis loomale kaela panna. Kaelarihmad töötavad päris hästi ja ta ei sega ka looma. Kassidega, tõsi, on veidi keerulisem, sest nemad kipuvad kaelarihmu kergesti ära kaotama. Tavaliselt aitab kaelarihm lisaks puukidele ka kirpude vastu ja mõned ka kõõmalestade vastu,“ selgitab Starast. Kui lemmik on siiski puugi saanud ning puuk on ennast ka juba külge imenud, siis tuleks ta eemaldada spetsiaalsete puugitangidega tõmmates. „Vanasti õpetati, et puuk tuleb välja keerata, aga uuemad soovitused on just vastupidised – keerata ei tohi, sest sellega me intensiivistame puugi seedetegevust. Kui puuk alguses ennast sisse imeb, siis ta haigust

kratsima, siis ettevaatlikult vatipulgakesega kindlaks teha tema kõrvade olukord. Kui on näha, et tal on väga ebamugav, siis konsulteerida arstiga, leida koos kõrvapuhastusvahend ja sobiv ravim.

Kindlasti tuleb lemmikut säästa kuumarabandusest. Üldiselt taipavad loomad ise palavuse käest varju minna, kuid mõni loom võib ennast unustada päikese kätte magama ja tõsiselt üle kuumeneda. Kui loomal on kuumarabandus, siis on ta täiesti loid ja apaatne. Nüüd on väga kiire tema jahutamisega – ta tuleb viia jahedasse paika, teha talle jahedat vanni. Aitab ka alkoholiga jahutamine – kallata koerale selga pudel viina ja seejärel loom märjaks teha.

Puugirihm on kõige lihtsam vahend hoidmaks puugid loomast eemal.

57

Mõistagi ei tohi looma jätta suvel autosse ootama, sest seal on ülekuumenemine kerge tulema. Kui loom on kaasas autoreisil, siis võiks ta reisida oma puuris, mitte aga autos lahtiselt ringi sebida. See on oluline kõikide ohutuse seisukohalt – ringisebiv koer võib takistada auto juhtimist, äkkpidurduse korral viga saada või inimesi vigastada.


Mõnikord võib näha, kuidas koeral lastakse autosõidu ajal pea aknast välja pista. See on ohtlik – loom võib märgata väljas midagi huvitavat ja üritada autost välja hüpata või autost välja kukkuda. Häda võivad saada ka tema silmad, sest sõidu ajal pead aknast välja pistes kuivatab tuul koera silmi või võib talle mõni puru silma lennata ning tekkida silma sarvkesta vigastus. Lemmikuga välismaale reisides uuri kindlasti eelnevalt sealseid vaktsineerimisnõudeid ning tee kindlaks, et sinu looma pass on täidetud nõuetekohaselt. Lemmikloomapass tuleb reisile kaasa võtta ning sellesse märgitud vaktsineerimised peavad kehtima. „Väga tülikas on, kui piirilt valesti täidetud või kehtetute vaktsineerimiste pärast tagasi saadetakse,“ ütleb Starast. Ta rõhutab, et loom peab kindlasti olema ka kiibistatud ning registrisse kantud.

Elu maal Koeri võivad suvel kimbutada ka erinevad seedimismured. Kui nad joovad merevett, võib tekkida oksendamine.

Kergemad hädad mööduvad ise, kuid kindlasti hoiatab Starast koeraomanikke sinivetikate eest – jälgige, et koer ei jooks sinivetikatega saastunud merevett. „Tervisekaitseinspektsiooni hoiatusi sinivetikate kohta tuleb võtta tõsiselt ja ka ise silmad lahti hoida,“ ütleb ta. Sinivetikad on ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele. On juhtumeid, kus koer on joonud sinivetikatega saastunud vett ja ära surnud. Kui aias grillitakse liha, võib koera lihavaagnast päris raske eemale hoida. Ta vaatab ju nõnda paluva ilmega ning kuidas siis keelata talle tükikest grill-liha. Ega väike tükike ei teegi midagi, kuid ka siin tuleb Starasti sõnul piiri pidada – grillliha on enamasti liiga soolane-piprane ja ei ole tegelikult kuidagi koerale sobilik toit. Maal on tihtipeale ka palju seletamist sellega, et koerale ei tohiks konti anda. Ikka leidub sõbralikke naabreid, kes kutsule üle aia konti viskavad, kuid sellest võib tulla palju pahandust, sest kondikillud võivad vigastada koera seedetrakti. Paljud inimesed kolivad suveajaks maakodudesse ja seal on suur kiusatus

võimaldada ka lemmikutele vabadust. „On väga hea, kui loom saab vabalt joosta, kuid kohta selleks tuleb hoolega valida. Järelevalveta koer võib liiga teha metsloomadele, ehmatada inimesi, teiste koertega kaklema minna või ka võõras kohas ära eksida. Liiklusohtusid ei maksaks samuti alahinnata isegi maal,“ ütleb Starast. „Kindlasti peaks loom olema leitav, kui ta juhtubki ära kaduma. Ehk et kui tal on kiip, siis peab see olema ka registris, mida laialdaselt kasutatakse. Sotsiaalvõrgustik töötab tänapäeval küll väga hästi, kuid kui lemmik on kadunud, siis me kõik tahame teda kiiresti leida.“ Veel paneb Starast lemmikloomade omanikele südamele, et ravimeid antaks lemmikutele vaid arsti soovitusel. „Ise ravida ei tohiks, sest ka loomadel esineb ravimite kõrvaltoimeid ning valesti kasutatud ravim teeb pigem halba kui head,“ ütleb ta. „Korra aastas tuleks looma näidata loomaarstile profülaktiliselt ja arutada tema tervis läbi. Selles suhtes saan kiita meie loomaomanikke, sest kuidagi nii on, et loomaga käiakse arstil hoolsamaltki kui iseenda hädade korral.“ ■

Puugirihmast on väga palju kasu Fotograaf Meeli Küttim suvitab oma iiri setteri Fionaga tihtipeale maakodus Hiiumaal. Fional on Hiiumaal paradiis – ta saab vabalt metsas ringi lipata ning mereski lustimas käia.

Fotograaf Meeli Küttimi iiri setteril Fional on suvel mõnus põli - saab vabalt metsas ringi joosta.

Puugirihm on aga see, ilma milleta suvel kuidagi ei saa, ütleb Meeli. Vabas looduses liikuv koer korjab puuke kõvasti, ükskord korjas Meeli Fionalt ära koguni paarikümne puugi ümber. „Ostsin eelmisel kevadel Fionale päris kalli ja ka väga tõhusa puugirihma, aga ta kaotas selle kuskile ära. Järgmine rihm oli odavam, aga vist ka nõrgema toimega, sest umbes kuuajase kandmise järel hakkas Fiona hirmsasti puuke korjama,“ räägib Meeli. Ta on kasutanud ka täpilahust, kuid puugirihm tundub kuidagi loodussõbralikum.

58

Meeli jälgib ka hoolega ilmateadet ning kui hoiatatakse sinivetikate eest, siis hoiab Fiona veest eemale. „Ükskord läksime randa ja vesi tundus imelik, kahtlustasin, et ongi sinivetikad. Fiona jooksis seal, jõi vett ka ning olin pärast väga mures. Sinivetikaid tuleb tõesti hoolega jälgida, sest sellise vee joomine võib looma haigeks teha,“ ütleb ta. Suvel tuleb Fionat ka tihemini kammida ja takjaid tema küljest ära korjata. Meeli laseb Fional taluümbruses vabalt ringi joosta, sest koeral on seal omad käigud, aga samas tundideks ta metsa ei kao. „Seal ei ole inimesi, keda ta võiks häirida ja üldiselt ta alati hüüdmise peale tuleb ka metsast välja,“ ütleb Meeli. ■


Kirpude ja puukidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel. Kirbuallergiast põhjustatud dermatiidi ennetamine ja osa ravistrateegiast kassidel ja koertel.

fiproniil

Täidega nakatumise ennetus ja ravi kassidel ja koertel.

Kaitseb just õigel kohal

FYPRYST® Kropla ochrony na właściwym miejs

FYPRYST 67 mg roztwór do nakrap dla kotów. Skład zawiera 268 mg Leczenie i przeciw u psów. Leczenie (Trichodectes can Dermacentor spp przeciwdziałanie danych produktu przeznaczone do brak dostępnych 1 kg. Nie stosowa cencji. Nie stosow na dopuszczeni do nakrapiania d do nakrapiania dl KRKA, d. d., Novo

Przed użyciem za

Informacja ad

K

febantel, pyrantelu embonian, prazikwantel

FYPRYST 67 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 134 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 268 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 402 mg roztwór do nakrapiania dla psów, FYPRYST 50 mg roztwór do nakrapiania dla kotów. Skład 1 pipetka 0,67 ml zawiera 67 mg fipronilu, 1 pipetka 1,34 ml zawiera 134 mg fipronilu, 1 pipetka 2,68 ml zawiera 268 mg fipronilu, 1 pipetka 4,02 ml zawiera 402 mg fipronilu, 1 pipetka 0,50 ml zawiera 50 mg fipronilu. Wskazania Leczenie i przeciwdziałanie infestacji pcheł (Ctenocephalides spp.) i kleszczy (Rhipicephalus spp., Dermacentor spp., Ixodes spp.) u psów. Leczenie i kontrola alergicznego pchlego zapalenia skóry (APZS) u psów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji wszołów (Trichodectes canis) u psów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji pcheł (Ctenocephalides felis) i kleszczy (Rhipicephalus spp., Dermacentor spp., Ixodes spp.) u kotów. Leczenie i kontrola alergicznego pchlego zapalenia skóry (APZS) u kotów. Leczenie i przeciwdziałanie infestacji wszołów (Felicola subrostratus) u kotów. Przeciwwskazania Ze względu na brak dostępnych danych produktu nie należy stosować u szczeniąt w wieku poniżej 8 tygodni lub ważących mniej niż 2 kg. Produkty dla psów są przeznaczone do stosowania u psów i nie należy go stosować u kotów ze względu na ryzyko przedawkowania. Ze względu na brak dostępnych danych produktu dla kotów nie należy stosować u kociąt w wieku poniżej 8 tygodni lub ważących mniej niż 1 kg. Nie stosować produktu u zwierząt chorych (cierpiących na choroby układowe, gorączkę) lub u zwierząt w okresie rekonwalescencji. Nie stosować produktu u królików ze względu na ryzyko wystąpienia działań niepożądanych, a nawet zgonu. Pozwolenie na dopuszczenie do obrotu w Polsce nr FYPRYST 67 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1972/10, FYPRYST 134 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1973/10, FYPRYST 268 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1974/10, FYPRYST 402 mg roztwór do nakrapiania dla psów - 1975/10, FYPRYST 50 mg roztwór do nakrapiania dla kotów - 1971/10. Podmiot odpowiedzialny KRKA, d. d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Słowenia.

DEHINEL® PLUS W trosce o przyjaciela … DEHINEL® PLUS Tabletki do podawania doustnego dla psów. Skład 1 tabletka zawiera: febantel 150 mg, pyrantelu embonian 144 mg, prazikwantel 50 mg. Wskazania Preparat przeznaczony jest do profilaktyki i leczenia inwazji nicieni żołądkowo-jelitowych oraz tasiemców u psów. Jest skuteczny przeciwko: nicienie żołądkowo-jelitowe Toxocara canis − formy dojrzałe i stadia larwalne, Toxascaris leonina − formy dojrzałe i stadia larwalne, Uncinaria stenocephala − formy dojrzałe i stadia larwalne, Ancylostoma caninum − formy dojrzałe i stadia larwalne, Trichuris vulpis − formy dojrzałe; tasiemce Echinococcus granulosus, Echinococcus multilocularis, Dipylidium caninum, Taenia spp., Multiceps multiceps, Mesocestoides spp. Przeciwwskazania Nie podawać sukom ciężarnym w pierwszych dwu trymestrach ciąży. Działania niepożądane Nie są znane. Interakcje Nie podawać preparatu jednocześnie z innymi lekami o działaniu cholinergicznym (np. lewamizol) oraz lekami wpływającymi na acetylocholinoesterazę (np. lekami fosforoorganicznymi). Nie podawać z preparatami zawierającymi piperazynę ze względu na jej antagonistyczne działanie w stosunku do pyrantelu. Dawkowanie i droga podania Preparat należy podawać jednorazowo w dawce 1 tabletka na 10 kg m.c. (co odpowiada: febantel 15,0 mg na kg m.c., pyrantelu embonian 14,4 mg na kg m.c., prazikwantel 5,0 mg na kg m.c.) to jest: szczenięta i małe psy: o masie ciała do 5 kg − 0,5 tabletki, o masie ciała od 5 kg do 10 kg − 1 tabletka; średnie psy: o masie ciała od 10 kg do 15 kg − 1,5 tabletki, o masie ciała od 15 kg do 20 kg − 2 tabletki, o masie ciała od 20 kg do 30 kg − 3 tabletki; duże psy: o masie ciała od 30 kg do 40 kg − 4 tabletki, o masie ciała od 40 kg do 50 kg − 5 tabletek, o masie ciała od 50 kg do 60 kg − 6 tabletek. Tabletkę należy umieścić głęboko w jamie ustnej na języku lub podać ukrytą w kawałku karmy (mięsa, wędliny lub sera). Preparat należy podać natychmiast po zdiagnozowaniu inwazji. W przypadkach silnej inwazji dawkę można powtórzyć po dwu tygodniach. W celach profilaktycznych zaleca się regularne podawanie preparatu 3- lub 4-krotnie w ciągu roku. Preparat podaje się szczeniętom w wieku powyżej 3 tygodni po laboratoryjnym potwierdzeniu inwazji mieszanej. W przypadku glistnicy u szczeniąt preparat należy podać dwukrotnie w wieku 6 i 12 tygodni. Warunki przechowywania i transportu Przechowywać w temperaturze do 25oC. Specjalne środki ostrożności Przechowywać w miejscu niedostępnym i niewidocznym dla dzieci. STOSOWAĆ WYŁĄCZNIE U ZWIERZĄT. WYDAWANY NA PODSTAWIE RECEPTY. Opakowania Blistry aluminiowe zawierające 2 tabletki, pakowane w pudełka kartonowe po 10 i 100 tabletek. Podmiot odpowiedzialny KRKA, tovarna zdravil, d.d., Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Słowenia. Pozwolenie na dopuszczenie do obrotu w Polsce nr 1642/06. Materiał reklamowy przekazywany jest wyłącznie z Charakterystyką Produktu Leczniczego Weterynaryjnego, która stanowi integralną część niniejszej reklamy.

Przed użyciem zapoznaj się z treścią ulotki dołączonej do opakowania. Informacja adresowana jest wyłącznie do lekarzy weterynarii.

prasikvanteel püranteelembonaat febanteel

prasikvanteel püranteelembonaat febanteel

KRKA-POLSKA Sp. z o.o., ul. Równoległa 5, 02-235 Warszawa, Tel. (022) 573 75 00, Fax (022) 573 75 64, E-mail: poland@krka.biz www.krkapolska.pl

Kompletna ochrona sõprus KRKA Harmooniline

tabletid koertele 150mg+50mg+144mg N100, N2

tabletid koertele 175 mg+525mg+504mg N12

Järgmiste ümarusside ja paelusside segainfektsioonide raviks täiskasvanud koertel ja kutsikatel: Solkmed: Toxocara canis, Toxascaris leonina (vanemad noorvormid ja täiskasvanud) Kõõrpead: Uncinaria stenocephala, Ancylostoma caninum (täiskasvanud) Paelussid: Taenia spp., Dipylidium caninum.

Täielik kaitse sinu lemmikule! Müügiloa hoidja: KRKA, d.d. Novo mesto, Šmarješka cesta 6, 8501 Novo mesto, Sloveenia. 59 Täiendavat informatsiooni saab müügiloa hoidja Eesti esindusest: Krka, d.d. Novo mesto Eesti filiaal: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Eesti. Tel: +372 6671658 Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

Slovenia, 5/2011, 2011-13908B, IF/KS.

YST® Kropla ochrony na właściwym miejscu


BENU APTEEGID BENU APTEEGID TALLINNAS

Aia 7 Kaubahalli Rimi Mustakivi 3a Mustakivi Selver Tartu mnt 87 Sikupilli Keskus Õismäe tee 105a Õismäe tee 1b Nurmenuku Keskus Ehitajate tee 137 Õismäe Polikliinik Sadama 6/8 Sadamarket J. Sütiste tee 17 Merivälja tee 1 Regati Maja Vesivärava 37 Torupilli Selver Madala 3 Narva mnt 21 Comarket Gonsiori 3 Narva mnt 7 Põhja pst. 17 Põhja Rimi Supermarket Kari 3 Grossi Toidukaubad Lastekodu 11a Keskturg Pärnu mnt 326 Pärnu mnt 76 Sõle 63 Kopli Polikliinik Paasiku 2a Grossi Toiduaubad Tulika 31/ Endla 45a Narva mnt 1 Postimaja Vilde tee 101 Szolnok Tammsaare tee 116 Mustika keskus

      

              

BENU APTEEGID HARJUMAAL Aruküla tee 25 Jüri Nelgi tee 1 Viimsi Vallamaja Kaluri tee 5 Haabneeme Kase 10 Aegviidu Kreutzwaldi 7 Kehra Jaama 11 Keila Rae 38 Paldiski Konsum Rae 14b/14c Paldiski Maxima Vaela tee 4 Kiili Maxima Keemikute 25 Maardu turg Papli 2 Loksa Pärnu mnt. 556a Laagri RIMI

 

     

BENU APTEEGID TARTUS JA TARTUMAAL Sõbra 56 Selver Sõbra 58 Prisma Ujula 2 Konsum Turu 14 Zeppelini Keskus Vahi 62 Vahi Selver Soola 7 Grossi Võru 77 Aardla Selver Aleksandri 8 Rannu Noormaa küla Lossi 3 Alatskivi Oja 17 Kallaste Koosa küla Vara vald

BENU APTEEGID PÄRNUS JA PÄRNUMAAL

Papiniidu 8/10  Kaubamajaka Keskus Aida 7 Pärnu Keskus  Suur-Jõe 57 Suurejõe Selver  BENU APTEEGID RAPLAS JA Linaküla Kihnu RAPLAMAAL Pikk 11 Pärnu Hariduse 3 Rapla  Suur-Sepa 14 Pärnu Lasteaia 12 Tervisekeskus, Rapla Riia mnt 17/19 Pärnu Kasvandu tee 12 Kaiu, Raplamaa Karja 4 Pärnu  Tööstuse 5 Kohila Pärnu mnt 65 Kilingi-Nõmme Vana-Asula 2 Järvakandi Viljandi mnt 8-2 Käru BENU APTEEK LÄÄNEMAAL Pärnu mnt 12-14 Lelle Posti 26 Haapsalu  Rannarootsi tee 1, Ridala vald  BENU APTEEGID RAKVERES JA Rannarootsi keskus

LÄÄNE-VIRUMAAL

Laada 27 Rakvere Kroonikeskus Pargi 26 Kunda Tuleviku 1 Rakvere Polikliinik  Rakvere mnt 3 Haljala Vallamaja Salutaguse tee 6 Laekvere BENU APTEEGID NARVAS JA Pikk 33 Maxima Tapa Jaama 1 IDA-VIRUMAAL  Grossi Toidukaubad Tapa Kreenholmi pst 39F Narva Mere 63a Võsu Vestervalli 15 Narva

BENU APTEEK JÄRVAMAAL Lasteaia 4 Aravete Tallinna mnt 4 Türi

Apteekides müüdavad kosmeetikasarjad Apteekides tasuta jagatav ajakiri

www.benu.ee

       

 BENU APTEEGID VÕRUS, Mõisa 5 Narva Pavlovi 12A Sillamäe VALGAS JA VALGAMAAL Tškalovi 3 Sillamäe Kooli 2 Maxima, Võru  Viru pst. 22/1B Sillamäe Vabaduse 10b Võru  Soo 3 Kiviõli Põllu 2 Antsla Puškini 13 Narva  Sänna mnt 4 Rõuge Vestervalli 15 Narva Polikliinik Raja 5 Selver, Valga  Kerese 3 Kerese Selver, Narva  Valga 3 Kevade Keskus, Tõrva  Tiimani 20 Maxima, Narva  Lipuväljak 28 Konsum, Otepää  Kangelaste prospekt 5-62 Narva  Kreenholmi 50 Narva BENU APTEEGID PAIDES, Rakvere mnt 71 Megamarket,  VILJANDIS JA VILJANDIMAAL Narva  Kalevi 32a Kohtla-Järve  Pärnu mnt 63 Maxima, Paide Jakobsoni 2 Mulgi Market, Keskallee 6 Kohtla-Järve  Viljandi Järveküla tee 68 Selver,  Viljandi mnt 6 Kolga-Jaani Kohtla-Järve Põhja-Allee 4 Säästumarket,  Kohtla-Järve BENU APTEEGID Rakvere mnt 29 Maxima, Jõhvi  SAAREMAAL

 Vichy  60+

 Eucerin

 Bioderma

 Avene

Kihelkonna mnt 3 Kuressaare Turu 2 Kuressaare Mustjala 3 Kuressaare Lossi 1 Kuressaare Aia 25 Kuressaare Liiva Muhu vald

BENU APTEEK HIIUMAAL Linnumäe küla Hiiumaa Selver





BENU APTEEGID JÕGEVAMAAL

Kesk 4 Selver, Jõgeva Lossi 9 Põltsamaa  Kesk 6-9 Torma Pala küla Pala vald  Tartu mnt. 3 Mustvee

 

BENU APTEEGID PÕLVAMAAL

 Tartu mnt 21 Ahja Mäe tn 2A Põlva  Võru mnt 1 Räpina Räpina mnt 2 Veriora Pikk 30 Värska

 Lierac

 

 Bodysol

BENU Apteegi kliendiajakiri, Ilu ja tervis, mai 2015  

Koostöös BENU Apteegiga ilmub neli korda aastas ajakiri Ilu ja Tervis, mis toob lugejani erinevad terviseteemad, annab nõu nahahoolduse ning...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you