Matsalu naisseltsi lugu

u l a s t a M naisseltsi u g lu

Matsalu naisseltsi lugu 25 aastat põnevaid tegusid ja lõbusaid lugusid

Koostanud Kaja Lotman

Matsalu, 2022

Sisukord

ALGUS

4

TÄHISTAMISED

8

REISID

27

KOOLITUSED JA ÕPITOAD

35

KODUKÜLA SÜNDMUSED

54

NAISED OMAVAHEL

70

KÜLA AJAKIRJANDUS

82

IN MEMORIAM

84

4

ALGUS Matsalu küla naised said kokku 1995. aasta 12. veebruaril ja otsustasid asutada naisseltsi. Kohtumine toimus Matsalu looduskaitseala puhkemajas.

Matsalu naiste esimesele kokkusaamisele kogunesid ja said naisseltsi asutajaliikmeteks: 1. Aino Merisalu, Plangu talu 3. Aino Porgand, Porgandi talu 4. Ella Teppan, Põrgupõhja talu 5. Endla Leht, Veskimäe talu 6. Helle Veltman, Mõisaveere talu 7. Ilme Figol, Ristiku talu 8. Kaja Lotman, Lotmani talu

9. Ludmilla Hein, Paali talu 10. Maire Teppan, Mäe talu 11. Mare Ots, Laine talu 12. Marje Loide, Suur-Tammiku talu 13. Pille Kaisel, Väike-Tammiku talu 14. Tiia Jaksmann, Angerja talu

Esimene kohtumine on alati eriline. Helle Veltman meenutab: “Katsun meenutada päris algust. Oli 1995. aasta tuisune veebruarikuu, kui nähti Matsalu mõisasüdame suunas liikumas erinevas vanuses naisterahvaid ja tuli neid igast ilmakaarest. Põhjus lihtne – iga pere postkasti oli potsatanud kena kutse ühisele kokkusaamisele Matsalu looduskaitseala külalistemajas. Kutse autoriks äsja Tartust siia elama asunud Kaja Lotman, kes plaanis sedaviisi kogu küla naisperega tuttavaks saada ja võib-olla isegi üheskoos midagi ette võtta. Ja sealt see kõik lahti läks – need lõputud peod – nagu tavatsevad meie küla meeshinged öelda.”

Kohtumise päevakavas oli ära märgitud: • laua katmine • tutvumine • käsitöönäitus (Maire, Ella, Endla, Ilme) • kuivatatud taimedest lilleseadete näitus (Marje, Helle) • Aino Miilmetsa slaidiprogramm “Matsalu vaatamisväärsused”

Sündmus kujunes igati meeleolukaks ja huvitavaks, pandi paika tegevusplaanid – kolmapäeviti terviseklubi (joogavõimlemine) Mare juhtimisel, naisteklubi kokkusaamised igal pühapäeval, läheneva vabariigi aastapäeva tähistamise ettevalmistamine jpm.

5

Iseseisvuspäeva tähistamine koos Metsküla kooliga rahvamajas 24. veebruaril 1995. oligi äsjaloodud Matsalu naisseltsi esimeseks suurürituseks.

Käesolev kokkuvõte on tagasivaade meie hoogsale tegevusele. Püüdsime küll võimalikult palju kõik kirja panna aga päris kõike lihtsalt ei jõua ära kirjeldada. See on olnud viljakas toimimine, kus üksteist inspireerides tehakse koos imesid. On olnud rõõmu ja kurbust, imestust ja pahameelt, kuid meelde jääb ikkagi kõik, mis on hea.

Foto 1. Esimesed kohtumised toimusid Matsalu looduskaitseala külaliste korteris, 1996. aastal.

Algus

Foto 2. Matsalu naised.

6

7

8

TÄHISTAMISED Naljapäev Et elu oli 1990. aastate alguses raske, prooviti hakkama saada nalja tehes ja nii korraldati 1. aprillil Metsküla rahvamajas tõsine naljapäev.

Eestvedajateks olid Mare ja Tõnu Ots ning Põrgupõhja talu. Konksuga küsimuste viktoriinile vastasid nelja küla – Metsküla, Matsalu, Keemu ja Meelva – esindused.

Vaimukaim oli Meelva, keda esindanud perekond Kukk, sai enda kätte rändauhinna ja Matsalu „Meie Matsi“. Edasi läks pidu naljalugude võistu jutustamisega suures ringis. Nõrgema närvi ja vähemate lugudega liikmed kukkusid üksteise järel ringist välja. Pika ja naerurikka võistluse võitis Tõnu Ots. Kaaluka auhinna oli võitjale välja pannud Põrgupõhja talu: kott püülijahu ja pere nädala toidukorv, lisaks said parimad naerutajad pähe lina kupardest kuldsed pärjad, mille valmistas Marje.

Foto 3. Naljapäev 1. aprillil 1996 Metsküla rahvamajas.

9

Lõikuspeod Lõikuspidusid meenutavad paljud külade elanikud suure rõõmuga. Need pakkusid võimalusi kokku saada, juttu ajada, nalja visata ja igati tunda end külakogukonnana.

Kaugemad külalised lunastasid pileti, mille abil saime suuremaid kulutusi katta.

Esimestel aastatel oli meil jaksu ise peo eeskava kokku panna. 1998. aasta lõikuspeol esitlesid Matsalu naised oma pulmakleite. Kõige lahkemaks peigmeheks oli Endel Vänt, kes galantse kõnnaku ja sirge hoiakuga meid ükshaaval publiku ette tõi. Imetlusväärne, et sel ajal mahtusid pulmakleidid veel kõigile selga. Nüüd vist mõnele enam ei mahu.

Lõikuspeo oluliseks osaks oli ühine laulmine. Neid laule oli loendamatul arvul ja riiulist oli võtta ka mitmeid laulikuid, kui sõnad ununesid. Aeg-ajalt tellisime isegi õhtujuhid, kes ka mõnd pilli valdasid. Näiteks käis meil küllaltki tihti külas Inda Kõiva, kes on nüüdseks andnud välja raamatu, Lustilaulikute sarja, kus on 3000 lugu. Inda lindistas ka Endel Vända laule. Endli isa oli tuntud laulumees külas ja temalt oli Endel õppinud palju laule.

Säilinud on ettevalmistav töökava 2009. aasta lõikuspeoks.

Matsalu küla lõikuspidu 2009 on reedel, 20. nov. Laudade ettevalmistus ja kaunistamine alates neljapäeva õhtust. Reedel soovitav kohal olla kella 8 paiku.

Külla on kutsutud uus vallavõim – kes iganes nad sel ajal on + perearst Külli.

(Kaja kohtub samal päeval Kiideva külapäeval presidendiga, palutud Matsalu küla lõikuspeo küllakutse edastada presidendile.)

Lõikuspeol: • Külaseltsi juhatuse tegemistest • Kodulehest • Küla arengukavast • Aasta olulisemad sündmused • Vaatame pilte – kus käisime, mida tegime; kui sul on toredaid pilte, võta kaasa CD, mälupulk • Hoidiste konkurss! Ära unusta keldrisse oma põnevaid hoidiseid!

• Peakorraldaja Silvia • Uudised/ probleemid • Muusika: Ülle Jantson (akordion) • Võta kaasa kõik laulusõnad, mida leiad ja pillid, mida mängid!

• Traditsiooniline lõikuspeo pidulaud • Soe toit, salatid, suupisted • Kohv, kringel (Maire), tort (Milla), Matsalu tiramisu (Renate) • Söök, valge viin ja vermut osavõtumaksu eest (100 raha) • Jookide ja suupistete erisoovid võta ise kaasa • Kes on tulija, palun, anna endast varem teada külaseltsi juhatusele • või: 47 79 617 Helle 47 79 642 Kaja 47 79 650 Mare

Tähistamised

10

Foto 4. Lõikuspidude traditsiooni algatasid 3 suuremat talu: Põrgupõhja (Oivo ja Ella Teppan), Paali (Matti ja Milla Hein) ja Metsamäe (Aino ja Ants Porgand) 1997. aastal. Traditsioon kestis kuni 2012. aastani, kui külalistemaja enam külale kasutamiseks ei olnud võimalik saada.

Foto 5. Lõikuspeol oli alati laud kaetud. 1997. aastal istuvad pika laua taga (vasakult) Tiia Jaksman, Cristel Vain, Tõnu Ots, Mare Ots, Peeter Figol.

Foto 6. Ühel korral esitasime eeskavaks oma pulmakleite, 1998.

11

Foto 7. Mitmel korral esitas oma naljajutu Endla. Sel 1999. aastal mängis ta kurepesa..

Tähistamised

12

Foto 8. Meesansabel lõikuspeol.

Foto 9. Matsalu naisseltsi meesansambel Kõmsi vähegi viitsijate peol. Vasakult: Tiia, Ella, Eha, Villu Raja, Endla, Silvi ja Maire.

Foto 10. Peod olid tõesti lõbusad ja alati lauldi ka laulu õllepruulijast.

Foto 11. Lõikuspeol mängiti põnevaid seltskonnamänge.

Foto 12. Matsalu külas hakati tegelema ka näitemängude esitamisega, millest lõpuks sündis laialt tuntud Matsalu näitemängu seltsing.

13

Lõikuspeo ettevalmistusteks jagati naiste vahel ära, kes millist toitu valmistab.

Sealt on meelde jäänud Maire imemaitsvad kringlid, mida siiani perekondlikeks sündmusteks tellitakse. Toitu tehti nii palju, et jätkuks ka järgmiseks päevaks.

Järgmisel päeval tehti majas suur korrastus ja lapsedki said peotoitudest oma osa.

Järelpeol sai peetud plaane ja vahetatud uudiseid.

2004. aastal püüdsime üllatada külarahvast naisseltsi meesansambliga. Tavaliselt tegi meesansabli juurde Endla naisosalisena väikese võrumurdelise naljaloo.

Isetegevuse rõõmus tekkis külasse ka Matsalu näitering. Naisseltsi kohaliku omaalgatuse programmist sai külale puidust pingid, et näitemänge oleks parem vaadata. Hiljem muutus näitemängu seltsing nii menukaks ja kuulsaks, et külalistemaja keldrisse enam näidendid ei mahtunud. Publik ootas neid hoopis suuremates saalides.

Jaanilõkked 1996. aasta jaanipäeval kutsuti kokku kogu küla ja ka endisi külaelanikke. Lapsed esinesid toredasti. Tuli tehti mõisapargi tagumises osas.

1999. aasta 26. juuni Lääne Elu kirjeldab Matsalu küla jaanitulest: Naisselts värvis lõngu, et hakata tegema rahvariide seelikuid ja mehed laotasid haabjat. Jaanituld peeti mõisa kõrval pargis. Jaanitulel oli olnud külalisteks soome sõbrad ja Matsalus korteri ostnud Renate von der Pahlen.

Ühel ilusal suvel, kui Lihula vald oli mõisa ära müünud ja külarahval ei olnud enam mõisa parki asja, kolis jaanituli Keemu randa sadama kõrvale.

Lõkkematerjal kogunes külarahvalt. Platsi on niitnud Porgandid, Heinad ning isegi Saastnast Junkeri Aivar. Naised on abiks olnud riisumisel.

Tähistamised

Foto 13. Lastering rahvatantsu esitamas mõisa tagaaias jaanitule juures, 1996. aasta jaanitulel.

14

Foto 14. Kõik meie väikesed: Madis, Tõnis, Eno-Martin, Ann, Kirsi, Marja-Liisa, Liispet ja mitmeid teisigi ümber Pille.

Foto 15. Jaanitulelised omavahel juttu ajamas. Vasakult: Tõnu ja Mare Ots, Pille Kaisel, Milla Hein ja Endla Leht.

Foto 16. Jaanituli mõisapargis. Nägudega vaataja poole istuvad (vasakult): Helle, Milla, Silvi, Maire, Renate ja Heinz.

15

2002. aasta jaanipäevaks tegi Endla meile Abruka valsi põhjal Matsalu laulu: On kusagil Läänemaa rannal Üks kaunis ja haljendav laht On sinine taevas ta üle Ja meri on sinine ka Siin sadamas tuluke vilgub Ja luigeparv sulistab vees Ja meres on säinad ja silgud Ja havid ja ahvenad koos Tule Matsallu sa, tule Matsallu sa Kas uju või sõida või sõua Tule Matsallu sa, tule Matsallu sa Mööda mandritki pärale jõuad Siin pärnad on valevais õites Ja kaskede rohetav loor Siin jaaniööl sõnajalg õitseb Ja kõigile õnne ta toob On põliste puude all vaikne, Siit lähevad hirvede teed Ja rohi on täis salakäike Metskitsede rajad on need Tule Matsallu…

Kui elu meid kaugele kannab Ja maha jääb kodune laht Eks jälle siis Matsalu rannal Ta lapsed kõik kokku kord saa Me tuleme ikka su juurde Me kodurand, ilus ja hea Ei kusagil maailmas suures Sinust paremat paika me tea

Tähistamised

16

Sel aastal on kroonik kirjutanud jaanitule kohta nii: Lõkke süütamine 22.00, enne seda Jaani otsimine. Seejärel uue kiviaia sisse õnnistamine. Igaüks punus kuus meetripikkust pärga. Tänati meistrit ja korraldati üle aia hüppamine. Endla ja Tõnu laulsid.

Mängud: Köievedu, kotijooks, looga alt pugemine, saapaviskamine. *** 2013. aasta jaanitulest on säilinud meenutus: “Haapsalus toimunud võiduparaadilt saadud tule tõi Aleks hobusel Keemu.

Tule võttis vastu väike Jaan koos külavanem Tõnu Otsaga. Neid aitasid pika Jaani pojad Tõnis ja Madis. Lõke ei süttinud aga kergesti, sest tuult ei olnud. Kogu külarahvas võttis kätest kinni ja lauldi lõkke süttimise laulu.

Lõpuks hakkas tuli ikkagi põlema ja külavanem pidas lühikese kõne, kus tänas platsi korrastajaid ja tutvustas uut külaelanikku - Tõnis Arrot. Söödi ja joodi, mängiti ja võisteldi köieveos. Juttu räägiti päikesetõusuni. Väike seltskond laulis külakojas hommikuni.”

Foto 17. Sel ajal (1999) olime noored ja suutsime mehed isegi looga alt läbi pugema panna, vähemalt jaaniööl.

Foto 18. Jaanituli oli traditsiooniline ka 2021. aastal.

17

Vabariigi aastapäev Vabariigi aastapäeva tähistati esimest korda kohe peale seltsi loomist Metsküla rahvamajas koostöös Metsküla Algkooliga 1996. aasta 24. veebruaril. Mitme seltsi liikme lapsed õppisid tol ajal Metsküla Algkoolis.

Nii oli üsna loomulik, et lapsevanemad asusid kooli organiseerimisel aitama. Kuna lapsevanemaid oli palju, korraldati see avaliku sündmusena rahvamajas, mitte koolis, sest sealsed ruumid olid väikesed.

Hiljem korraldati Matsalu külalistemajas nö järelpidu furšett lauaga, mille kaunistas alati Helle Veltman. Lauake kattis end ise.

2001. aasta Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul tähistamisel Matsalu puhkemajas oli meil kaks väga väärikat külalist: paruness Hella von Hoyningen-Huene Stuttgardist ja kantsler Sulev Vare Keskkonnaministeeriumist. Viimane oli kutsutud seetõttu, et tulemas olid parlamendi valimised. Renate oli Saksamaal poliitikaga tegelenud. Ta mõistis, et Eestis kipub suur poliitika rahvast eemalduma ja soovis, et meie rahva ette tuleks ka mõni suurema partei esineja. Teemaks võtsime Matsalu lahe kalapüügi.

Sulev Varele anti üle Matsalu kalurite pöördumine, kes soovisid, et kalapüügi lubade andmisel eelistatakse kohalikke inimesi.

Sel sündmusel läks eriti hinge Hella eestikeelne ja –meelne kõne, milles ta Eesti Vabariigile ja Matsalu rahvale oma parimad soovid edasi andis. Naisseltsi esindus kandis ette päevakohase luulepõimiku, mida eelnevalt hoolega harjutatud oldi.

Kroonik on öelnud: “Peolaud oli rikkalik ja šampust jäi ülegi”.

Kõige pidulikum oli Matsalu külalistemaja vastuvõtt Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisel.

Kogunemise pöördumisel oli üleskutse: “Vaatame vanu liikuvaid ja liikumatuid pilte, juubeli puhul peame kõned meie ise! Palume IGAÜHELT paariminutilist ajalooteemalist sõnavõttu: minu kõige vanem ja eredam mälestus, külla tuleb vallavanem, rahvustoitudega , ”Lauake, kata end ise!”, riietus 20ndate stiilis.

Peale seda, kui Matsalu külalistemaja ära müüdi ja meie küla inimestel ei olnud enam kohta eraldi kooskäimiseks, on Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks kaetud laud Metsküla rahvamajas ja ikka kasutatud meie lillat lauakatet.

Tähistamised

Foto 19. Külavanem Tõnu Ots avab vahuveini, et Foto 20. Küla piiridega tähistatud kook EW90 tähistada Eesti Vabariigi sünnipäeva 2008. aastal.

Foto 21. EW90 tähistamisel osales hulk toredaid noori inimesi, Helle on riietunud 1920. aastate stiilis naturaalse rebasenahkse kaunistusega.

18

19

Foto 22. Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul tervitas külarahvast ansambel. Mängivad Tõnu-Martin, Tõnis, Raul ja esiplaanil Madis.

Foto 23. Matsalu naised tollastes pidulikes rahvarõivastes

Foto 24. Külavanem annab sõna proua Vera Bodschile, kes jutustas oma pankurist isast ja mälestusi sõjaeelsest Eestist. Ta rääkis suurepäraselt eesti keelt ja oli kaasa võtnud ka oma tütretütre.

Tähistamised

20

Muinastuled Kroonik on talletanud mälestusi: 28. august 2004 kell 21.30 süüdati Läänemeremaades muinastuled muistsete põlvede mälestuseks, mereäärsete rahvaste ühtehoidmise pühitsemiseks.

Päev enne pidulikku hetke oli aastaaja kohaselt vahelduva pilvisusega, kohati sademeid, kusjuures, eriti Matsalu mail, oli sadu hooti tugev.

Ometi – loojangu aegu pilved hõrenesid, päikeseketas vajus kahe tumeda pilve vahelt mere taha nagu lössis pall. Pimeduse lähenedes vilkus hetketi tähti, pimeduse saabudes paistis tükati täiskuudki. Matsalu-Keemu muinastule Keemu sadamas süütasid Tiit, Maire, Marje, Kirsi, Piret ja Mare. Lahe ümber tervitasid meid muinastuled Saastnas, Puises ja Haeskas. Kirkalt põlevad tuled vastaskallastel vaibusid selleks ajaks, kui Matsalu tuli Keemu lõkkeplatsil hoo sisse sai. Matsalu tuli jäi soojalt ja suurelt hõõguma ka pärast piduliste lahkumist.

Hoyningen-Huene perekonna kokkutulek 8. augustil 2000. aastal toimus suursündmus – Hoyningen-Huene suguvõsa kokkutulek Matsalus. Enne seda koristati mõisa nii seest kui väljast. Valmistati ette eeskava ja mõisa ajaloo ülevaade.

Perenaised valmistasid suupisteid, keetsid suppi ja kisselli. See oli ka üks sündmus, mis liitis meid Renate von der Pahleni, Hella von Hoyningen-Huene ja Vera Bodchiga pikkadeks aastateks. Praegu on Renate Rootsis oma pere juures, Hella ja Vera on lahkunud taevariiki.

Eesti metsa lugu 2011. aasta 1. juulil toimus Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel Eesti metsa päevade raames Matsalu mõisas ansambel Rondelluse kontsert. Rahvast tuli kokku nii palju, et suur saal ja koridorid olid täis. Tervituskõne saatis Hella von HoyningenHuene, ka mõisa omanik Stefan Rittersted oli kohal ja tervitas kontserti. Vana mõisahoone ei olnud vist peale kooli sulgemist näinud nii suurt hulka rahvast.

Keskaegset muusikat ei olnud vist selles majas ka varem kunagi mängitud.

21

Foto 25. Hoyningen-Huene aadlisuguvõsa külaskäigu osalejad 2000. aastal. Alla paremale on koondunud suguvõsa esindajad, Hella von Hoyningen-Huene seisab hallis kostüümis nende keskel. Külarahvas on enamasti rahvariietes üleval vasakul.

Foto 26. Naisselts esineb Hoyningen-Huene suguvõsale. Esitasime uue versiooni meie küla tutvustusest ning andsime ülevaate mõisa ajaloost.

Tähistamised

Foto 27. 2011. aastal algab Matsalu mõisa suures saalis kontsert Eesti metsa lugu. Konverentsi sõnalise osa juht, Ott Sandrak, ütleb sissejuhatavad sõnad.

Foto 28. Esineb keskaja muusika ansambel Rondellus.

22

23

Foto 29. Enne tähtsat kontserti tegi naisselts koristustalgud, et saal puhtaks saada. Selleks läks vaja isegi labidat, rääkimata suurtest harjadest.

Foto 30. Matsalu kooli vilistlaste kokkutulek 1999. aastal. Rongkäik algsest koolihoonest mõisani. Vankril mängib pilli Eimar Oosim.

Tähistamised

24

Matsalu kooli vilistlaste kokkutulek 1999. aasta kevadel andsid endised Matsalu kooli vilistlased teada, et neil on suur mure – tahetakse kokku saada ja vana kooli näha, aga ei ole korraldajaid, sest Matsalus ju enam kooli ei ole.

17. juulil korraldas naisselts Matsalu kooli kokkutuleku, mis algas uhke rongkäiguga esimesest koolimajast (praegune Kaluri talu) mõisani. Rongkäigu peaks oli Lotmani hobune Andi, kelle vankris istus Heimar Oosim lõõtspilliga ja lapsed.

Mõisas esitati külaelanike poolt omaloodud näidend „Matsalu haridusest ajast aega“.

Seejärel korraldati kõigile endistele õpilastele nn kontrolltöö, kus küsiti mitmeid küsimusi endise koolielu kohta. Lembitu Varblane esines kokkuvõttega kooli ajaloost. Seejärel tehti ühine jalutuskäik külas ja meenutati möödunut.

Matsalu kooli vilistlaste kokkutulekul selgus, et samal ajal toimub üle lahe Haeska küla kokkutulek. Kuna mõlemas külas süüdati suursündmuse auks lõke, siis tekkis hea mõte korraldada Matsalu lahel nö “tulevahetus” – mõlema küla esindus tõi oma lõkkest osa tõrvikuga ja andis üle teise küla esindajatele.

Foto 31. Naised rahvariietes.

25

Foto 32. Matsalu hariduselu näidendi episood, kus Marje mängib taluperenaist, kes õpetab lapsi kodus

Foto 33. Matsalu hariduselu näidend, kus on episood mõisas koduõpetajana töötanud Eduard Bornhöhest.

Laua taga istub Nikolai von Hoyningen-Huene (Tiit Teppan), tema vastas istub Eduard Bornhöhe (Kaljo Laev), mõisaproua Bertha von Hoyningen-Huene raamatuga (Marina Lepmaa), üks poegadest (Tiit Figol) ja tütar Agnes (Annika Oltre)

Tähistamised

Foto 34. Matsalu kooli vilistlaste kokkutuleku osalejad 1999. aastal.

Foto 35. Tule vahetus Haeska külaga – Helle, Marje ja Jaan meie külast ja Vello Vichterpal Haeska külast.

26

27

REISID Soome 1996. aasta võiks nimetada Soome aastaks. Veebruaris käisid naisseltsi liikmed Lihula valla delegatsiooni koosseisus Soomes. Sealse ajalehe Areena fotol istuvad ühes pingis Helle Veltman ja Pille Kaisel. Õpiti külade võrgustikku looma ja projekte kirjutama.

Helsinkis käisime ka kevadlaadal 2016. aastal. Juba laeval peeti loeng targast taimekasvatusest.

Sigulda lillelaadal Oleme käinud külas ka lõunanaabritel ja tuntud Sigulda kevadlaata külastanud.

Sealt toodi mitmeid maasikataimi, lilli. Mäletan, et mina sain sealt ka karvase tomati.

Siiski see tomat mingit vaimustust ei pakkunud. Kevadlaadal tundus, et põhiliselt oli laada külastajad just eestlased. Buss väljus Saaremaalt, seega saime teel tutvuda ka saarlaste eluga. Meile ootamatult peatus buss tol ajal kuumas ALKO1000 poes, kus siis saarlased bussi pudelikaste täis laadisid. Ega meiegi kuivale jäänud :).

Tallinnasse riigikokku Meie külast valitud parlamendisaadik Aleksei Lotman kutsus küla esindajad tutvuma saadikutööga. Saime põhjaliku ülevaate parlamendihoonest, selle mööblist ja vaipadest, suurest saalist ja parteide fraktsioonide ruumidest. Kõige meeldejäävam oli kohtumine spiiker Ene Ergmaga.

Reisid

28

Foto 36. Väljalõige ühest Soome ajalehest, kus kirjeldatakse, et Eesti-Soome külaliikumise alane kohtumine Matsalus lõppes edukalt. Matsalu külast on pildil Tõnu, Kaja, Helle ja Jaan ning Kaarel. Metskülast Krista ja Tõnis.

29

Foto 37. Sigulda kevadlaadal. Kotid taimi täis ja kodutee ootab. Taamal paistavad suured Sigulda tuntud kirjud jalutuskepid, 2018.

Foto 38. Saime istuda Riigikogu rõdusaalis, 2008.

Reisid

30

Saksamaa Poliitika huvireisi Berliini aitasid korraldada Matsalus elav Renate von der Pahlen ning Saksamaa FDP ehk Liberaaldemokraatliku partei üks juhtivaid poliitikuid Ina Lenke avatud poliitika programmi raames. Kolmepäevane seminar oli mõeldud 48 poliitika huvilisele – 42 kõigist Saksamaa paikadest, ja kuus naist Matsalust.

Seminaripäevad sisaldasid põhjalikku Berliini ekskursiooni tutvumaks ajaloos ja poliitiliste sündmustega seotud oluliste paikadega, kohtumisi poliitikutega ja tutvumist Bundestagi tööga. Asjatundliku giidi saatel saime ammendava ülevaate sõjajärgse Berliini neljast võitnud riigi tsoonist (Inglise, Prantsuse, NSVLi, USA), nägime jälgi 1961. aastal ehitatud ja 1989. aastal lammutatud Berliini müürist ning nautisime tänase Berliini hõbe-kuldset jõulu-eelset melu.

Sõidu põnevaim hetk oli kahtlemata külaskäik Bundestagi. Saksamaa riigikogu on avatud kõigile soovijaile iga päev ja nii pikalt, kui poliitikud koos istuvad. Bundestag töötab ajaloolises hoones, mis sõjas puruks pommitati, taastati algul esialgsel kujul, kuid hiljem rekonstrueeriti. Säilinud on hoone algne nelinurkne põhikuju, lisandunud aga võrratu ümmargune kuppeltorn. Klaaskuplist avaneb lummav vaade nii esimesel korrusel töötavaile poliitikuile kui ka torni ülemistelt korrustelt kogu Berliinile.

Bundestagi istungit saime jälgida kõrgelt rõdult. Selle tunni jooksul, mis meie saalis viibisime, toimus dispuut sotsiaaltoetuste teemal. Kogesime tõeliselt emotsionaalseid kõnesid, koalitsiooni jätkuvaid aplause ja opositsiooni pahameelset mõminat.

FDP poliitikutega kohtumisel võisime kuulda sakslaste probleeme – oli ju ka neil majanduslik surutis. Muretseti Saksa autotööstuse allakäigu pärast, arutleti võimaluse üle anda valimisõigus noorematele kodanikele, uuriti kuhu küll kaob riigi raha. Meie poolt võtsid sõna Renate von der Pahlen, kes tutvustas head Eesti toitu ja Matsalu naisseltsi juhataja Kaja Lotman, kes rääkis meie väiksest külast ja kaunist Läänemaa loodusest ning kutsus üles ka sakslasi hoidma Läänemerd puhtana.

Lisaks külastasime suurepäraselt restaureeritud Eesti saatkonda Berliinis, kus arutlesime, kuidas saatkond saaks kaasa aidata, et tutvustada sakslastele meie kaunist loodust ja puhkamise võimalusi ka Läänemaal.

Sõidu õnnestumisele aitasid kaasa mitmed baltisakslased, kel soov igati Eestit toetada – Hella von Hoyningen-Huene, Vera Bodsh ning võrratu teejuht Jürgen von der Bock. Selleks, et anda oma visiidile sügavamat sisu ja tõmmata enam tähelepanu kandsime Berliinis Läänemaa rahvariideid.

31

Teine reis Saksamaale toimus järgmisel aastal ikka Renate korraldatud plaani järgi. Ühegi tõrketa läbisime teekonna: Matsalu - Pärnu - Riia - Bremen - Fallingbostel - Bomlitz - Wernigerode - Brocken - Hannover - Bremen - Riia - Pärnu - Matsalu.

Juba lennukist nägime vaid rohelist maastikku, maapinnal võimutses suur kevad.

Muruplatsid rohelised, õitsvad nartsissid, võõrasemad, tulbid. Sooja oli 13–18 kraadi ja ilm oli päikesepaisteline. Fallingbostelis käisime Raekojas linnapea vastuvõtul.

Linnapea rääkis Fallingbosteli ajaloost ja tänapäevast, Kaja, Helle ja Krista tutvustasid sõnas ja pildis meie elu ja loodust. Tänuks Saksa - Eesti sõprussuhete arendamise eest kinkis linnapea hr Schmuck meie sõidu korraldajale Renate von der Pahlenile, linna aumedali. Viimase öö veetsime Bremenis, kus öömaja pakkus härra Taube Bremeni raekoja taga olevas veinikeldris.

Foto 39. Matsalu Naisseltsi esindus Saksamaal Berliinis Eesti saatkonnas 2008. aastal: Kaja, Helle, Mare, Renate, Milla ja Marje.

Foto 40. Berliinis Bundesdagi katuse ringteel ikka kõrgemale tõustes, 2008.

Foto 41. Saksamaal saime palju uusi sõpru.

Foto 42. Bremenis laulva rentsli kuulamine.

Reisid

32

Kruiis Peterburg-Helsinki-Tallinn Kõigepealt sõitsime laevaga Printsess Anastassia Tallinnast Sankt Peterburgi.

Paljudele oli see esimene kord läheneda sellesse linna Neeva suudme kaudu.

Peterburis leidsime sobiva kodumajutuse ja seiklesime linnas. Giidideks olid meil Aleksei täditütred Natalia Obrastsova ja Larissa Naiditš. Käisime ära Ermitaažis, Iisaku katedraali tornis ja Jelissejevi kaupluses. Kaupluse rajaja ärimees Grigori Jelissejev lasi ehitada Toilasse Oru lossi, millest hiljem sai president Konstantin Pätsi residents. Öösel käisime vaatamas värvikat sildade avamist. Järgmisel päeval jätkus reis laeval Helsingisse.

Helsinki linnas käisime kaljukirikus ja tegime linna tuuri ja külastasime Kiasmat. Õhtul jätkus kruiis ja hommikuks jõudsime Tallinna.

Foto 43. Reisiseltskond laeval Printsess Anastassia Soome lahe päikeseloojangut nautimas.

33

Foto 44. Peterburi linna ekskursioon koos Nataša ja Larissaga.

Foto 45. Jelissejevi kauplus, 2014.

Foto 46. Peterburis linnaeksursiooni ajal Iisaku katedraali trepil jalgu puhkamas.

Reisid

Foto 47. Varane hommik Helsinkis Kaljukirikus muusikat kuulates, 2014.

34

35

KOOLITUSED JA ÕPITOAD Lastering ja muusikaõpetus Pille oli väikeste laste, Liispeti ja Kaspariga, kodus ja hakkas vahelduseks vedama ka küla lasteringi. Alustamine toimus Põllumäe-Ristiku talus, kus Karneli kalveri abil said selgeks esimesed laulud. Seejärel tulid flöödid. Enam-vähem said kõik lapsed flöödipala selgeks. Pille pedagoogioskused olid vaimustavad. Lastering toimus igal pühapäeval. Pillid saadi kultuurkapitali toel ja mõned on kasutuses siiani Metsküla Algkoolis. Lapsed esinesid laulude ja pillilugudega küla jaanitulel.

Marel on meeles, et: Lastekaitsepäeval korraldas Matsalu naisselts kogu suure Lihula valla kõigile 3–6-aastastele lastele LAULU JA MÄNGU JA ISETEGEMISE PÄEVA. Seesugune ettevõtmine oli esimene ja õnnestus suurepäraselt.

Kaunis kultuurimaja oli lapsi, emasid-isasid, vanaemasid-vanaisasid ja rõõmsat sädinat täis kogu pika päeva. Vapralt pidasid vastu ka korraldajad ja tasuks-tänuks oli tõdemine: me tegime seda! Me saime hakkama!

Lihula Kultuurimaja suurel laval sai esineda meie küla lastering. Sündmusest sai osa kokku 116 koolieelikut. Tagasiside oli väga positiivne. Tahtsime tõestada, et hea pealehakkamisega on võimalik teha imesid. Tol ajal veel ei osanud isegi vallaametnikud taotleda toetusrahasid ja kolmas sektor ei olnud välja kujunenud.

Lapsed esinesid hea meelega ka mitmetel küla sündmustel.

2. juunil 1996 toimus Haapsalus tantsupidu, kus osalesid arvukad Matsalu küla lapsed Metsküla Algkooli koosseisus ja kõike seda juhendas Pille Kaisel, teised emad aitasid natukene.

Koolitused ja õpitoad

Foto 48. Läänemaa laulu- ja tantsupeo rongkäik 1997. aastal: Mare, Liispet, Kirsi, Marje ja Eva Maria.

36

37

Foto 49. Matsalu lapsed tantsupeol: õpetaja Pille, esimene paar Eno-Martin ja Liispet, tagumine Ann ja Tõnis.

Foto 50. Lõbus tantsupeo seltskond Haapsalus.

Koolitused ja õpitoad

38

Rahvuslik käsitöö

Foto 51. Meie ajalehe saba uus logo – sukknokad.

1997. aasta sügisel tekkis huvi rahvusliku käsitöö vastu ja ühiselt sõideti külla Anu Rauale Heimtali. Olime suures vaimustuses kõigest, mis Anu näitas ja rääkis. Meie ajalehe saba sai uue logo – sukknokad. Sukknokad kaunistasid Anu mitmeid esemeid.

Meie olime Matsalust kui linnuriigist, siis see sümbol sobis meile hästi. Kõik panime end kirja Heimtali sõpradena. Lambad said elus hoopis teise tähenduse. 1998. aasta talveks pandi Marje abil Lotmani talus üles kudumisteljed ja mitmed naised said kaltsuvaipa kududa. Kajal on siiani kasutuses tütarde kootud kaltsuvaip.

1999. aasta oli teguderohke ja suurte lootustega. Otsustasime tõsisemalt tegelema hakata käsitööga. 25. aprillil õpetas naistele Lihula tikandivõtteid Saima Mägi. Marje Loide näitas oma kirivöö kollektsiooni ning õpetas, kuidas neid teha. Osteti ühiselt punast riiet, et seelikuid tikkima hakata.

Saima on külalisraamatusse kirjutanud: 25. aprill 1999. olen külas Matsalu Naisseltsil. Oli väga meeldiv kohtumine.

Aitähh külalislahkuse eest. Soovin Teile kõigile head tervist ja indu suurteks tegudeks kodukandi elu edasiviimisel.

Lugupidamisega Saima Mägi

2001. aasta 7. jaanuaril laienes Renate von der Pahleni algatusel käsitööhuvi ka Saksamaa moodsamale meisterdamisele. Renate tutvustas albumite vahendusel, millist käsitööd armastavad teha naised Saksamaal ja õpetas meile näiteks soolataignast kaunistuste valmistamist.

Proovisime asja oma käega järele, kirja sai ka taigna retsept: 2 tassi soola 2 tassi jahu

1 tass vett 2 spl õli või glütseriini

39

Foto 52. Marje sätib kangastelgi üles Lotmani talus, 1998.

Foto 53. Väravakujude meisterdamise kutse.

Foto 54. Helle ja Tõnis omale väravakuju meisterdamas, 2007.

Koolitused ja õpitoad

40

Naistepäeva paiku võeti ette saunamütside viltimine, õpetajaks Marje Loide. Vill oli valge, harilikku pesuseepi kulus kõvasti ja käed said ime pehmeks.

24. märtsil käis külas hea käsitöötundja Tallinnast, proua Mare Sihver. Saime teada nii mõndagi uut kinnaste ajaloost ja õppisime tegema nn nõelkindaid, mida ei kootud varrastel, vaid valmistati suure nõela abil. Innukalt kasutati võimalust neid suure silmaga nõelu ka pr. Mare käest osta.

2007. ja 2008. aastatel otsustasime rohkem tähelepanu pöörata ka meeste käsitööle.

Esimeseks katsetuseks oli väravakujude valmistamine. Kasutasime võimalust, et meil on oma skulptor külast võtta – Hannes Strakopf suvitas Keemu Kaluri talus. Iga pere sai Laineotsa talus omale puutüve, millest hakkas valmistama talule sobivat kuju.

2008. aastal võeti ette Jaan Veltmani pooleli olev ühepuulootsik ja tikutati ning õõnestati seda.

2012. aastal läksid moodi Lihula lillkirjaga kalossid.

Foto 55. Ühepuu lootsiku tikutamine ja laotamine, 2008.

Foto 56. Lihula tikandiga kaunid kalossid on nüüd peaaegu kõigil küla naistel tänu Hellele, 2011.

Mahepõllumajandus Mare ja Tõnu Otsa head tuttavad Soome külaliikumisest külastasid Matsalut ja 1999. aasta septembris käis üheksa inimest Matsalust tutvumas Lõuna-Soome mahepõllundustaludega. Ühisprojekt Soome Kemimaa 4H liikumisega jätkus oktoobrikuus koolituse päevadega Matsalus, kus oma mahepõllundustalu tutvustas Saaremaal talu pidav soomlane Seppo Lohtaja, kohal olid ka Taimekaitse Inspektsiooni juhtivspetsialistid Eve Ader ja Margo Mansberg.

41

Sellest inspireerituna tegi Endla laulukese: Uhti-uhti uhkesti Astume Euroopasse Kaasas eesti tönn ja jonn Kuid napiks jäänud mõistus on Püüa kas või kõigest väest Ei saa üle suurest mäest Mis koosneb suurest hunnikust Puhtast lauda sõnnikust Tõnn siis ütles targasti Oma seltsilistele Otsas häda otsas vaev Soome meil kui loodud laev :,: Lähme sinna vaatama Kuidas seda kaevata:,: Soome poisid toredad Juhendamas kohe nad Nendel käivitumas uus Mahepõllumajandus :,: Selles suunas meiegi Nobedasti läheme:,:

Saviring 1998. aasta suursündmuseks oli Euroopa Liidu Phare rahastus projektile, mille abil korraldati Metsküla Algkoolis piirkonna naistele käsitöökursuseid (savikursused, õlgedest punumine) ja kool sai keraamikaahju. Matsalu külavanema kaelamedal sündis savikursusel tänu Hellele.

Koolitused ja õpitoad

Foto 57. Valmistumine põletatud savist esemete värvimiseks.

Foto 58. Marja-Liisa ja Hellat värvimiseks valmis.

Foto 59. Keraamikaringi tööd kuivamas

Foto 60. Väga tähelepanelikult jälgiti keraamik Aivar Rumvolti õpetust. Klaveril on jõuluaegne kadakas, kus ripuvad Marje juhendatud õlgedest meisterdatud jõuluehted.

42

43

Rahvakalender Mall Hiiemäe saabus Lihula kultuurimajja, et rääkida rahvakalendrist ja muistsetest uskumustest. Selgus aga, et kuulajaid oli vaid paar ja needki osalt Matsalust. Nii toodi Mall hoopis Keemu Laine tallu, kus oli soe ja rahvast täis tuba. Teadmiste jagamine võis alata.

Laine talu külaliste raamatust: 6. detsembril 1998.a. (2. advent) Olin täna Seltsi külaline. Põleb advendiküünal, istume ümber laua.

On mitmesugust toitu. Ka vaimutoitu.

Ja seda, mis vajalik hingele.

On ilus talveõhtu. Lihulas tuli lumi. Puud on valges rüüs. Ja tulemas on jõulud.

On nigulapäev 1998. aastal. Varsti asun teele tagasi Tartusse.

Oleme tänapäevani tähtsaks pidanud rahvakalendri sündmusi meeles pidada.

Näiteks tähistasime tõnisepäeva sellega, et valmistasime korralikud Tõnnid igaüks oma kodu kaitseks. Tõnisepäeva võõrustajaks oli Helle.

Meenutus: “Matsalu Tõnnid said tehtud külmal tõnisepäeva ööl kuuvalguse ja tähesära paistel vormitud vanade ja ka väikeste käte vahel toidetud kruubipudru ja seaküljega joodetud jõhvika- ja viinamarjajoogiga kaetud parimate riiete ja pehme lõngaga lõigatud viljakate viljapuude okstest väetatud südamesoojuse ja rõõmsa meelega usaldatud parimatesse kodudesse.”

Koolitused ja õpitoad

44

Foto 61. Kokkuvõte Mall Hiiemäe külaskäigust Laine talus, 1998.

Aastavahetus

Foto 62. Uue aasta esimene päev Laine talus, tagareast: Aleks, Tiit, Ants, Ain, Jaan, Marje, ees istuvad: Kaja, Mare, Aino, Maire, Helle ja Tõnu (külavanem kaelamedaliga), 1999.

45

Oleme pidanud tähtsaks koguneda igal advendil, kuid ka jõulude ajal. Kõige pikemalt kestis tore kohtumine iga uue aasta esimesel päeval Laine talus.

Vastlapäev Mitte küll igal aastal, aga siis kui ilm on sobiv, oleme tähistanud ka vastlapäeva.

Foto 63. Helle õnnestus teha kõige paremini töötav vastlavurr.

Koolitused ja õpitoad

46

Kadripäev Kadripäeva on siinkandis kohe eriti tähtsaks peetud ja noori ning ka veidi vanemaid kadrisid nähakse ikka külas jooksmas, vahel lastakse tuppa sissegi.

Metsküla kool korraldab traditsioonilise kadrilaada ja Matsalu naisseltsi liikmed on laadal väga tänulikud ostjad.

Kuid päris vanal ajal oli siin kombeks peale kadri- ja mardipäeva teha üks suur kadri ja mardi pulm. Õnnestus meie naistelgi ühes sellises Kõmsi kultuurimajas osaleda.

Fotod 64. Kadrid külas õnne toomas (Marje, Ann, Alfred ja Kirsi)

Foto 65. Kadrilaada “alati kohal” müüjannad ja ostjad Helle ja Mare.

47

Taimede maailm 1996. aastal tõestas Marje, et põllu-umbrohud võivad olla päris kasulikud. Suve lõpus korraldati huvitav ettevõtmine, kus iga perenaine tõi küla keskele oma põllu umbrohtusid. Marje eestvõtmisel määrati ära 76 erinevat taimeliiki ja Marje tutvustas, milliseid neid saaks tegelikult kas toiduks või ravimiseks kasutada.

2001. aastal täiendasime end roosikasvatuse alal Põltsamaa roosiaias.

Põltsamaa Roosiaiaga alustatud soojad suhted jätkusid ka hiljem ja Ella kirjeldab järgmiselt: Juba kolmandat korda õnnestus mul Põltsamaa roosiaias käia. Seekord läksin Renate ja Hellega, mind võeti teejuhiks (kuigi paaril korral unustasin õigel kohal ära keerata). Sealset ilu peab oma silmaga nägema!

Meie Naisseltsil on roosiaia kuninga Rein Joostiga head suhted, seda suuresti tänu Renatele, kes on toonud Saksamaalt paar roosisorti, mida roosiaias ei olnud.

Augustikuus külastas Rein Joost Matsalus Renatet ja Hellet. Kuna olen Põltsamaal elanud, käis ta ka meie peres. Tema on lihtne tore inimene.

Ajasime juttu, vaatasime üle roosiaiast toodud roosid. Rein Joost imestas, kuidas roosid nii suureks on kasvanud. Teil peab siin väga hea maa olema, arvas ta. Tiia viis külalise Keemu linnutorni vaatama, hiljem sõitis ta koos Helle ja Renatega Penijõele. Kevadel, kui linnud on saabunud, lubas Rein Joost koos abikaasaga uuesti Matsallu tulla.

2002. aastal sündis Keemu taimetarga rada. Tore algatus, mis kahjuks praeguseks ajaks juba minevikuks saanud.

Mare ülevaatest avanevad ka põhjused, miks rada enam ei toimi: „Marje tuli meile. Küsisin mingi taime kohta, Marje ütles: lähme välja, ma näitan. Ja siis ta näitas! Teoreetiliselt ju tead, et rannaniidu taimestik on liigirikas, aga kui taimetark su õue all sajakonna sammu peal sadakond taime nimetab, hakkab kõhe. Et neid ikka nii palju on! Tahaks teistele ka sellest teada anda!

Koolitused ja õpitoad

48

Rada testisid osaliselt suvised kooliekskursioonid. Linnalapsele on eriti ootamatu, et ei käidagi mööda rohtu, vaid, et igal kõrrel ja õiel on nimi ja põnev lugu. Küsimusi tuli rohkem kui neile vastata jõudis.

Külalistele avanev küla on omamoodi põnev. Ent turist on kahe otsaga nähtus. Kes sadamale lähemal elavad, on tulnukate mitmepalgelisust juba tunda saanud.

Me arvame ja oletame, et kaugemalt tulnud inimene, laps või täiskasvanu, on heal juhul samasugune kui meie ise. Elu näitab, et ei ole. Kaugeltki ei ole. Eriti linnalaps, eriti suurlinna suurkooli laps. Giid räägib ja õpetajad kordavad enne bussiuste avamist ja laste lahtilaskmist kümme korda, kuidas ja kus olla.

Kes on näinud kevadist vasikate laudast väljatulekut, see teab, kui palju kasu on vasika manitsemisest. Värske õhk lööb talle pähe, silmamunad pööravad pahupidi. Mõnda aega ei ole ta kontaktne. Saad ühel sabast kinni, hoiad teda paigal, kuni tõmblev keha rahuneb, kuni ta su häält kuulma hakkab, siis tuleb ta mõneks ajaks maa peale tagasi. Natukese aja pärast on looduse ilu, avarus ja vaikus ta jälle segi pööranud.

Õunapäev Õunapäevast on kroonik teinud alljärgneva kokkuvõtte: 2. oktoobri keskpäeval kogunesime sadamasse. Taas kord oli meiega Hella von Hoyningen-Huene, Matsalu viimase mõisniku lapselaps.

Proua Hella kinkis Matsalu külale kaks noort õunapuud.

Tänuks Hella von Hoyningen-Huene külale tehtud kingituse eest seadsime Keemu sadamasse, muuli algusesse, vaatega päikeseloojangule imeilusa pingi. Kohaliku meistri kätetöö. Pärast pidulikku avatseremooniat jätkus Külakojas Renate von der Pahleni hakatatud ÕUNAPÜHAPÄEV. Õunakoogid, - pirukad, -vein, -õlu, kuivatatud õunaseibid jpm.

Kohaletulnud tõid kaasa koduaedade õunu ja pirne ja kirjeldasid suviseid õunasorte, mis juba söödud: valge klaar jt.

Taimetarga õpetaja Marje teadmiste ja käsiraamatute toel ning tundmatuid sorte maitstes määrasime ära peaaegu kõik lauale seatud 23 õunahunnikut, vaid 4 jäid nimetuks.

49

Foto 66. Matsalu naised Põltsamaal roosiaias.

Foto 67. Hella von Hoyningen-Huene oma pingil. 2005. aasta üleujutuse ajal läks see pink kaduma ja nüüd on selle asemel uus pink. Hella ei soovinud, et tema nimi pingile kirjutataks, ta oli väga tagasihoidlik inimene, kes armastas sügavalt Matsalut.

Koolitused ja õpitoad

50

Keemu rannas meeldis Hellale päikeseloojangut vaadata. Oma väikesest pensionist leidis ta võimaluse toetada õunapuude ostu, päikeseloojangu pingi valmistamist ja isegi Penijõe matkarajale esimese vaatlustorni ehitamist.

Tervisepäev 2. aprillil 2000 ei tehtud nalja, vaid räägiti tõsisest asjast – tervisest. Külalistemajja oli kutsutud perearst Triinu-Mari Ots, kes muuhulgas mõõtis ka kõigil soovijail vererõhku. Mõõtmised on jäädvustatud naisseltsi logiraamatus: tulemuse said kirja 20 Matsalu küla elanikku, sh. 8 last. Kõik said natuke targemaks oma tervise olukorra kohta sel päeval.

Aasta hiljem külastas meid dr Gabovitsh, kes rääkis homöopaatiast.

22. aprillil 2012 tähistati ka südamepäeva Milla juures. Igaüks sai omale liikumispäeviku.

Foto 68. Holger Wachmeister, 2011.

Foto 69. Maire tutvustab Sereeteri tegemisi, 2011.

Hingedepäev 2011. aastast oleme püüdnud meeles pidada endiste külaelanike viimaseid puhkepaiku Karuse ja Lihula kalmistutel. Esimesel säärasel väljasõidul külastasime Renate eestvõtmisel lisaks ka Holger Wachtmeisteri ettevõtteid.

51

Foto 70. Nikolai ja Bertha von Hoyningen-Huene haual 2011. aastal Karuse kalmistul (Kaja, Mare, Endla, Renate).

Foto 71. Lihula restoranis Vesiroos 2013. aasta hingedepäeval, kus veidi end soojendasime. Vasakult: Ella, Mare, Helle, Endla, Kaja ja Milla.

Küla ajalugu 2010. aastal tähistasime Keemu 80. aastapäeva ajalooseminariga.

Kroonik on teinud seminarist sellise kokkuvõtte: Sügisel 1929 saabusid esimesed asundustalude asukad Peipsi äärest Matsallu. Kevadel 1930 kolisid uued elanikud Keemus vastvalminud majadesse sisse. Lihtne lahutamine (2010-1930) annabki Keemu küla vanuseks 80 aastat. Keemu ajaloost – majade projekteerimisest, rahastamisest, ehitamisest ja uusasukate kohanemisest eluga võõrkeelses (eestikeelses) keskkonnas kõnelesime üksikasjalikult veebruarikuus 5 aastat tagasi, 75. aastapäeval. Matsalu Puhkemajas peetud küla ajaloo konverentsil esines Kunstiakadeemia õppejõud Elo Lutsepp, kes oma magistritöös uuris eesti asundus piirkondade kujunemist.

Vahepeal on Keemus palju vett vastu kallast – ja ka üle kalda – voolanud, muutunud sadam, majad ja inimesed.

Kutsel oli üleskutse: “Keemukad, andke endast märku. Võtame kokku plussid ja miinused ja teeme kevadel jälle ühe asjaliku kokkusaamise”.

Matsalu on rikas küla, kel põneva ajalooga keskuse kõrval omanimelisi all-külasid! (Põliselanikud mäletavad, et kunagi oli Keemusid koguni kaks: Keemu I ja Keemu II.) Kes teab, kuhu tulevik tüürib: valla arendusnõuniku arvutis on kaart, kus tagasi joonistatud vahepealses liitmise tuhinas maha kustutatud vanad külapiirid …

Koolitused ja õpitoad

52

Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks valmis kokkuvõte Matsalu kooli ajaloost.

Oleme pidevalt kogunud andmeid küla ajaloost nii arhiivist kui ka mälestuste talletamisega.

Kuna 2014. aastal ennistati Keemu ja Liustemäe küla, kogume mälestusi nüüd mitmete külade kohta: Meelva, Matsalu, Keemu ja Liustemäe. Üks hea mälestuste vestja on Martin Vänt. Kuid palju on jutustanud ka Aino, Ants ja Juta Porgand, Asta Kruusimägi, Aino Oosim, Milvi Kumm, Anna Ogurtsova ja paljud teised.

Foto 72. Keemu 80 seminar, esineb Lembitu Varblane

53

Foto 73. Matsalu naised heinatööl 1950. ndate aastate alguses. Pildil on: Asta Vähi (nüüd Kruusimägi), Leena Maltis, Hilja Vahter, Maria Tomingas, Minni Merisalu, Maria Vähi, Liisa Säin, taga vasakult: Aino Merisalu, Jüri Pauts (ainule mees), Kristiina Oosim, Selma Porgand, Helmi Ubakivi, Lilli Nimps, tagareas Akiliina Kand, Aino Jalakas.

Foto 74. Martin Vänt meenutab 2019. aastal Laine talus Keemu küla elanikke oma lapsepõlvest.

54

KODUKÜLA SÜNDMUSED Kevadkoristused 1998. aasta kevadkoristuse algatuseks otsustati pesta puhtaks Matsalu bussipeatuse paviljon ja siis värviti see ka värske värviga üle.

Järgmisel aastal koristati Matsalu mõisa parki. Tol ajal ei olnud mõisal veel omanikku, see kuulus Lihula vallale ja külarahvas lootis, et saab sinna kohendada kena lõkkeplatsi, kus jaanilõket teha.

Hiljem sai kevadisi koristusi teha Eestimaa Looduse Fondi algatatud Teeme ära! liikumise kaudu, kus meie kontaktiks oli Marje. Enamasti pesime Matsalu bussipaviljoni ja Keemu külakoja aknaid ja koristasime teeääri.

Foto 75. Aastaid hooldamata Matsalu mõisa pargi koristuseks vajati juba raskemat tehnikat ja selles osas abistas Porgandite pere.

55

Foto 76. Teeme ära! talgupäev lõpetatud, bussipaviljoni aknad on puhtad ja teeääred koristatud. Valmistume Keemu kevadiseks laadaks. Laadal sai osaleda õnneloosis, mille peavõit oli õunapuu istik.

Keemu kiik Naisselts sai 2001. aastal toetust kohaliku omaalgatuse fondist kiige ehitamiseks.

Kiik on nagu küla süda, kui kiigub, siis küla elab. Peakiigemeister oli Ülo Leht ja teda abistas Ain Meriste. Kiige avamine toimus jaanipäeval. Kiik kaunistati ja rahvariides naised said esimese kiigeproovi. Endla oli selleks puhuks teinud ka uue laulu. Kiigeposte kasteti vahuveiniga, et need kaua kestaks.

Endla kiigelaul: Kiigu, mu kiigeke, roogude vallas, Tuiska meid pilvede vahele.

Hea on siit sinuga tervitust hüüda Kaunile Matsalu lahele!

Ka järgmisel aastal õnnestus toetust saada ja siis valmis kiigeplatsi serva kiviaed, mille ehitas Ahto Jaksmann.

Koduküla sündmused

56

Matsalu ratsapäev 26. mail 1996. aitas naisselts korraldada Matsalu ratsapäeva. Korraldajaks on märgitud Matsalu Poniklubi, vist esimene ja viimane sündmus selle klubi elus. Sel korral peeti järgmisi võistlusi: • Hobuste näitus (14 hobust: 6 eesti maatõugu hobust ja 3 Shetlandi poni, 1 trakeen, 1 tori-hannover, 1 tori, 1 tori ja orlovi traavel, 1 orlovi traavel).

• Võistlused: hüpped, vigursõit, galopi võidusõit.

Hiljem kasvas sellest välja võistlus Metsküla Kronu.

Foto 77. Punase kuuega Ott Oberschneider, kelle hobused oli lühikest aega Matsalu mõisa tallis.

57

Foto 78. Esiplaanil Madli Polma, vaatajad tagaplaanil bussipaviljoni ümber.

Foto 79. Olev Michels, kelle algatusel korraldati hiljem Metsküla Kronu, kus sõideti hobustega ja mängiti “kolfi” hobuse pabulatega hobuse jäljeaukudesse karjamaal.

Koduküla sündmused

58

Heinaskulptuurid Ühel aasta, oletatavasti 2010. aastal sündis mõte Karusepäeval teha heinaskulptuure.

Krattide aasta skulptuurid olid: Krattide võimla – noored Otsad Silmad (silmadest vaid tuld veel lööb, käed on seotud – kaduvik meid sööb) – Keemu talu Pätikülast Harilik kodukratt (Krattus krattus) – Veltmanid Rändkratt Hillar – Martin ja Pärtel Metskülast Kalakratt – väga osav ja kiire – Mere talu Keemu külast Kratt ootab nimesilti – Eno-Martini tiim Rebadill – Kajaka talu Keemult Väga praktiline kratieit – suure seeliku alla mahub palju kraami – Lotmanid Lendkratt – Suur-Tammiku

Foto 80. Koolibuss pakkus lastele huvi, kuid väga väikesed ei saanud selle väärtusest kohe aru.

59

Foto 81. Heinaskulptuuride tegemise kuulutus.

Foto 82. Flamingo valmistas Martin Pedanik selle flamingo mälestuseks, kes kunagi sattus sõjasegadustes Matsalu lahele.

Koduküla sündmused

Foto 83. Perekond.

Foto 84. Krattide aasta parim Kratt.

60

61

Foto 85. Rapuntseli patsi põimimine: Anna Ogurtsova, Helina, Elen Heidiga, Silvia ja sõbrad Columbiast.

Foto 86. Hobutaks(o) lastega: Elmo, Helina, Märten, Pärtel, Madis ja Simo.

Koduküla sündmused

Foto 87. Imelise taustaga “Silm”.

62

63

Koduküla sündmused

Foto 88. Viimane skulptuur 2017. aastal sai tehtud kogu küla poolt ühiselt Jaan Veltmani kava järgi, 2017.

Foto 89. Valminud koge.

64

65

Rott – Tammikute pere Mere talust Püstkoda “Lenin Razlivis” – Annaliisa Pärt ja Martin Mikson perega Metskülast Läbi rõnga hüppav metsik tiiger – Annaliisa Pärt Meritäht “Mõtle positiivselt!” – Martin Pedanik ja Indrek Köster Squonk, lahustuv pisarkeha – Veltmanid Kepphobud – Triinu Mari ja Co Ümarmudil – Silvia Lotman

Ühine skulptuur oli Keemu koge, mille tegemine pakkus kõige enam elamusi ja eriti selle põletamine. Skulptuuri kava autoriks oli Jaan Veltman, valmimisele aitas kaasa kogu küla. Idee sündis sellest, et 2005. aasta torm uhtus Laine talu randa 13. sajandi laeva, koge, tükikesed. Need viidi uurimisele ja muuseumi. Külale jäid pildid ja mälestus. Sündmus pälvis suurt tähelepanu. Aktuaalse Kaamera otseülekanne toimus sündmuskohal. Süüdati heinast koge.

Lilled postiljonile 2014. aasta mais tuli mõte kaunistada oma postkastid Lihula lilltikandi ainetel lilledega. Toreda üllatuse tegi Peeter Figol, kes valmistas kõigile postkastid. Need toimivad siiani suurepäraselt.

Foto 90. Kaunistatud postkastid, 2014.

Koduküla sündmused

66

Isetegevus 1999. aastal sattus naisselts kohalikku meediasse Haapsalu kultuurikeskuses 26. veebruaril toimunud Vähegi Viitsijate päeval esinemisega.

2. märtsil ilmunud „Lääne Elust“ võib lugeda: … Täiesti omamoodi olid Matsalu naised. „ Me oleme antikultuursed individualistid ja siia tulime selleks, et kuulsaks saada“, tutvustas Kaja Lotman. Kuulsaks said Matsalu naised küll, sest nende vaimukad kohalikust käepärasest materjalist kostüümid lihtsalt pidid silma jääma …

Vanaemadelt lastelastele Vanaemade päeva ehk lastepeo algatajaks oli Ella Teppan.

Sellest on ta kirjutanud nii: „Olin just suve hakul pensionile saanud. Mõtlesin: teeks õige külalastele suve lõpupeo. Lapselapsi on mul kenasti, olin ammu tahtnud midagi laste heaks teha, aga alati lükkus edasi. Rääkisin Silvile, tal ka neid pisipõnne üksjagu, kutsusin kampa. Saime suurepäraselt kokkuleppele. Silvi oli oma lastele varemgi suvepäevi korraldanud. Leppisime kokku, kes mida valmistab ja toob. Silvi pani kuulutuse välja. Palusime igal lapsel väikeseks esinemiseks valmistuda – luuletust lugeda, laulda, tantsida.

Pidu algas meie lühikese sõnavõtuga. Siis hakkasime sööma. Küllalt söönud, joonud, algasid esinemised: lapsed laulsid, lugesid luuletusi, üks poiss (Silvi lapselaps) tantsis breiki. Mitu last oli enda saateks kaasa võtnud muusikakasseti, kahjuks jäi nende esinemine ära selle õnnetu elektririkke pärast.Vahepeal käisid lapsed ujumas. Päev oli väga palav. Korraldasime võistlusi, mängisime mänge. Kotisjooks meeldis kõigile. Ja rongisõit oli väga vahva. Võitjad said auhinnaks kommi.”

67

Foto 91. Rannaküla päeval on meestel oma mäng: koroonat mängivad Ants Porgand, Matti Hein, Endel Vänt, 2008.

Läänlaste päevade raames Rannakülade päev Keemus Rannakülade päeval kutsuti külla teisigi rannakülasid ja peo pidamine oli mõeldud järjepidevaks korralduseks. Kahjuks ei viinud järgmised külad seda traditsiooni edasi.

Kroonik on kirjutanud: Kavas olid erinevad sportlikud ja meelelahutuslikud jõukatsumised, savimätsimine, mälumäng, külakärajad: “Elu võimalikkusest ja vajalikkusest rannakülas tänapäeval”

Enne suurt sündmust värviti Matsalu bussipaviljon ja Keemu külakoda, parandati kiik ja niideti külavain.

Koduküla sündmused

68

Matsalu küla kevadlaat Ideed vedas Silvi Laev mitu aastat. Kahjuks ei soosinud ilm meie pingutusi – kord sadas mai alguses lund ja teinekord oli nii suur torm, et ei olnud võimalik paigal seista.

Laeva Silvi meenutab 2012 aasta 12. mai laata: “7.30 hommikul olin Keemu sadamas. Käisin muuli peal pildistamas tormist vahutavat merd, laine lõi üle muuli. Esimesed laadalised saabusid kell 8.00, et oma kaup välja panna. Torm aina tugevnes ja kell 9 ajal lendasid esimesed varjualused minema ja osa läks katki. Taimedki said kannatada. Laadamüüjad pakkusid kohalikku nö “kodukootud” kaupa.

Kommertskaupadest oli vaid üks müüja. Super head suitsukalad, kodused koogid-kringlid, käsitöö, käsitöövahendid, taimed, istikud, moosid, koduveinid, mahlad, siirupid, kanamunad, hanemunad, kitsepiim, kartulid, pirukad, kohv ja tee joogiks. Loomadest müüdi kitsi, lambaid kanu ja isegi kukke. Töötas ka baar. Suitsuliha ja suitsuvorsti müüja tuli lausa Tõrvast.

Loterii peavõit oli õunapuu istik “Martsipan”. Selle võitis laada külaline.

Kaup läks hästi. Kell üks saabus lilleistikute müüja Noarootsist, kuid selleks ajaks oli enamus külastajaid juba lahkunud. Isitikud olid aga väga ilusad ja ka tema müük edenes. Nende jaoks oli suur elamus selline tormine meri ja kohalik tahtejõud mitte laata ära jätta. Laat läks korda, ise jäime rahule.

Arvestan, et laadalisi käis kokku 100 ringis.”

Foto 92. Laadamüüjad omast külast – Ilme käsitöövahendid ja Maire kringlid 2011. aastal.

69

Foto 93. Silvi korraldab Matsalu kevadlaata 14. mail 2011.

Heinakohvik Lihula vallavalitsus kuulutas välja kohvikutepäeva ja sellega haakus ka KeemuMatsalu-Meelva rahvas. Algselt oli küla ühiskohvik Keemu külakojas, pakuti paadisõitu, suitsukala, kooke ja käsitööd. Ka lapsed küpsetasid kooke ja küpsiseid ning tegid oma esimesi samme külakaubanduses. Enamasti kasutati oma kookide müügitulu teiste kookide ostmiseks ja maitsmiseks. Praegu veavad kodukohviku päeva traditsioone Keemu Maru talu Matsalu Cottage ja Matsalu Suur-Tammiku talu Royal Oak nime all.

Foto 94. Keemu heinakohvik. Taustal on näha näitust heinaskulptuuridest, 2018.

70

NAISED OMAVAHEL Talvised üle lahe retked

Foto 95. Üle Matsalu lahe jää kelkudega, 2016.

Mitmel aastal matkasime kaunil pühapäevasel päeval üle lahe Tuulingu talusse, kus Ants Ale meid kuuma supiga vastu võttis. Ants oli kord isegi nii lahke, et tõi Soome kelgud meile siiapoole valmis, et saaksime liuelda üle jää ja lume. Ühe jääretke meenutus: “Laht on jääs ja jää eriti libe! Kui mullusel ülelahe-matkal saime sammuda põlvini lumes, siis sedakorda kippusid kelgud ja jalad alt libisema. Ainult Haeska Suurrahul sumasime roos ja rohus. Tuulingu kohvitoas tervitasid meid lahked peremees-perenaine, ootasid küdev kamin ja kaetud lõunalaud! Täname südamest! Juttu jätkus noore videvikuni.”

71

Oli ka üks kena suvi, kui saime rannas kokku ja peesitasime täitsa nagu linnarahvas Keemu muulil lasteranna juures.

2012. aasta kevadel erutas meeli kuuldus, et Tallinna Botaanikaaias toimub orhideede näitus ja samal ajal toimub ka Hortus Musicuse uue kava esimene kontsert. Mõeldud-tehtud – buss tellitud ja sõit sai teoks. Tagasi tulles oli kõigil ostetud mitmeid kauneid orhideesid ja kõrvus lõbusad keskaegsed viisid. Üheks suuremaks ettevõtmiseks oli Matsalu külalistemajast välja kolimine.

Foto 96. Haeska Suurrahu tagant Haeska poole suundumas

Olime ju aastaid majja toonud kokku igasugu vajalikke asju. Hoyningen-Huenede võõrustamisest oli jäänud suur kogu toidunõusid. Vahepeal olime algatanud ka küla ajaloomuuseumi. Nüüd vedasime kogutud nõud Silvi Laeva aita ja kogutud museaalid pildistas Marje virtuaalseks koguks, et tulevikus sellest teha küla virtuaalmuuseum. Esemed jagasime omanikele tagasi.

2013. aasta kuulutati välja Anton Hansen Tammsaare lugemise aastaks. Sel puhul kohtusime kitsukeses Metsküla raamatukogu riiulite vahel hubases kohvilauas.

Iga osaleja tõi välja Tammsaare loomingust endale huvitavamaid teoseid ja luges paremaid kohti ette. Võimalik, et see kohtumine andis indu ka edaspidi Metsküla raamatukogu raamatuhuviliste klubi kujunemiseks.

Naised omavahel

Foto 97. Renate liugleb üle hangede.

72

73

Naised omavahel

Foto 98. Matsalu naised rannas. Meil ei ole küll liivaranda, aga päike hakkas peale ka kivisel rannal.

Foto 99. Pärnus spaas tervist parandamas.

74

75

Foto 100. Tammsaare lugemine Metsküla raamatukogus, 2013.

Naised ei saa kuidagi ilma retseptideta. Petiemanda retseptiga saime nii kuulsaks, et meist tehti Läänemaa maitseid tutvustav filmilõik, kus Milla valmistab seda põnevat rooga ja tutvustab retsepti. Eriti hea maitse oli petiemandal siis, kui Millal olid oma lehmad. Ühelt poolt arvatakse, et retsept tekkis Matsalu mõisas, kuid on kuulda, et ka Muhu kandis midagi sellist tehti.

Foto 101. Petiemanda retsept.

Naised omavahel

Foto 102. Renate õpetab Millale huvitavat näppudega kudumist.

76

77

Foto 103. Põnev maitsmine – Millakese võlujook. Milla kasvatab viinamarju ja teeb maitsvat koduveini. Kas aga heeringavõileib selle kõrvale sobis, see jääb unustuse hõlma, sest võlujook on ikkagi võlujook.

Foto 104. Suuremad sünnipäevad tähistame koos.

Naised omavahel

Foto 105. Endla 80. sünnipäeval said naised jälle kokku Sakste majas, 2019. Foto Olev Mihkelmaa.

78

79

Naised omavahel

80

Roosiaia vastuvõtt 24. augustil 2006. aastal kirjutas Eesti Ekspress: Kus, millal? Tallinnas Vabariigi Presidendi Kantselei roosiaias läinud neljapäeval. Mida veel? Oma erialadel ning ametites tublid ettevõtjad ja lugupeetud daamid kogunesid EENA üheks traditsiooniliseks suurürituseks, et tutvustada ühiskonnale möödunud sajandi alguse ning praeguseid tegusaid õrnema soo esindajaid. Pisuke edevusemoment käib naiste puhul loomuliku iseenesestmõistetavusena kaasas – kübaramoe kallal olid tõsist vaeva näinud nii eenalannad ise kui ka läbi aegade aasta naise tiitli saanud daamid, saatkonnaprovvad, avaliku elu kangelannad...

Sellisest toredast Roosiaia kübaratega peost sai osa ka Matsalu naisseltsi esindus.

Meie kübarad ei olnud sugugi kehvemad kui teistel.

Foto 106. EENA ehk ettevõtlike naiste selts korraldas peene kübaratega peo Roosiaias 2006. aastal. Helle on kaamera taga ja teeb pilti.

81

Foto 107. Kokku võib saada ka külmemal ajal Keemu külakojas, 2018.

82

KÜLA AJAKIRJANDUS Mare kindlal juhtimisel andis selts välja esimese ajalehe Matsalu 1/1998. Ajalehes kirjutati Vabadussõjast osa võtnud endistest külaelanikest (August Jalakas, Mihkel Lillemaa, Konstantin Keerd, Jaan Oosim, Anton Porgand ja Jüri Puusild). Märgiti, et 28. jaanuaril sündis uus poisslaps Toomas Teppan. Mare Ots sai 55-aastaseks, Tõnis Veltman 10-aastaseks, Teele ja Liispet 5-aastaseks.

Foto 108. Näide ajalehest.

83

Matsalukyla blogi Matsalu, Keemu ja Meelva tegemisi saab jälgida blogist: matsalukyla.ee.

2011. aastal sai Matsalu küla logo, mille autoriks on külaelanik ja tuntud kunstnik Martin Pedanik. Seda logo on kasutanud ka naisselts, näiteks oma kollastel kaelarätikutel.

Uued küla naised on hakanud juba sisse elama ja see kokkuvõte ongi neile, et nad teaksid, mis asju tehtud on ja mida võiks veel koos teha.

84

IN MEMORIAM AINO MERISALU 16.03.1928–7.10.2015

AINO PORGAND 20.09.1935–8.05.2020

Foto 109. Aino Merisalu viimane foto oma koduõuel.

Foto 110. Aino Porgand

Mõlemad puhkavad Karuse kalmistul ja me ei unusta neid kunagi.

Head toetajad HELLA VON HOYNINGEN-HUENE EHK MATSALU HELLA 6.10.1925–18.09.2015 HOLGER WACHTMEISTER 5.05.1953–6.05.2013

85

86

Matsalu naisseltsi lugu Matsalu naisselts: Helle Veltman, Mare Ots, Ilme Figol, Pille Kaisel. Maire Teppan, Silvi Laev, Marje Loide, Ludmilla Hein, Kaja Lotman, Renate von der Pahlen, Endla Leht, Tiia Jaksmann ja Ella Teppan, Nele Sõber, Mirjam Varik.

Toimetaja: Kaja Lotman Teksti korrektuur: Aliine Lotman Graafiline disain: Mirjam Varik Kaanefoto: Kaarel Kaisel Fotod: Matsalu Naisselts, Olev Mihkelmaa lk 76-77 Toetaja: Lääneranna vald Matsalu, 2021 ISBN 978-9916-4-0814-8

87