Issuu on Google+

NR. 39 mai 2010

SOOMAA

SÕPRADE

SELTSI

INFOLEHT

UUDISED ja KROONIKA 01.05.10 – Tipu looduskool avas uksed külastajatele. 19.04.10 – Kevadise suurvee lõpp. Veetase langes paljuaastase keskmise tasemele. 13.05.10 – Keskkonnaminister külastas Soomaa rahvusparki ja imetles suurvett. 6.04-7.04.10 – Kevadise suurvee kõrgpunkt 493cm üla kokkuleppelise nullpunkti (EMHI). 06.04.10 – President tutvus suurvee all oleva Soomaaga. 05.04.10 – Valmis Tipu küla arengukava aastateks 2010-2015. 01.01.10 – Uue aasta esimene päev. 31.12.09 – Vana aasta viimane päev. 19.12.09 – Soomaa Sõprade Seltsi aastalõpulõke. 08.12.09 – Soomaa rahvuspark sai 15 aastaseks. 04.12.09 – Hilissügisene üleujutus Soomaal. 04.12.09 – Soomaa rahvuspark sai Panprgi liikmeks.

VALMIS TIPU KÜLA ARENGUKAVA 2010-2015

Käes on päikesepaisteline kevad. Ja ega Jõhvikaski saa kõrvale põigelda Soomaa viiendast aastaajast. Nii et sajandi suurim üleujutus, vähemalt selle sajandi oma kindlasti. Vett oli palju ja uudistajaid samuti. Soomaa pole nii suurt meediakajastust vist veel saanudki kui sellel aastal. Ühest küljest teeb see natuke edevaks, et elametoimetame sellisel kuulsal maal. Teisalt aga seab ka kõrged nõudmi-

vad külmad, igapäevased lumesajud ning lummemattunud teed takistasid normaalset projekti kulgu ning ka külakoosoleku kokkukutsumist. VÜF projekt edukalt lõppenud.

2009. aasta kevadel rahastas Vabaühenduste Fond Soomaa Sõprade Seltsi projektitaotluse Tipu küla arengukava uuendamiseks. Vana arengukava, mis oli koostatud 2004. aastal, oli ajale jalgu jäänud ja vajas uuendamist. Eelkõige tingis selle Tipu Looduskooli käivitumine, aga ka muud uuendused nii Tipu külas kui kogu Soomaa rahvuspargis.

Tänaseks on projekt lõppenud ning uus arengukava kaante vahel. See koosneb 53st värviliste graafikute ja arvukate fotodega illustreeritud ning mitmete tabelitega täiustatud leheküljest ja viiest lisast. Arengukava sisaldab endas põhjalikku olemasoleva olukorra analüüsi, toob välja küla vajadused ning loob positiivse pildi küla tulevikust. Arengukava valmimise eest täname Enne projekti lõppemist tuli paluda eelkõige Vabaühenduste Fondi, mida kuuajalist pikendust, kuna talvised kest- rahastavad Norra, Island ja Liechtens-

sed, et uudistajatel, kes Soomaale satuvad, jääks piirkonnast meeldiv mälestus. Kohaliku elu edendamine nõuab ka väljaspoolt toetust ning teenused tarbijaid. Edukalt on toimetanud Tipu küla aktiivsed naised-mehed ning saanud valmis Tipu uuenenud arengukava. Tipu küla saab peagi avada oma külamaja ning nagu lehestki lugeda, on looduskoolil sellel suvel tihe tegevuskava.

tein Avatud Eesti Fondi vahendusel. Täname ka külaelanikke, Tipu Looduskooli, valla esindajaid ja Soomaa sõpru, kes valmimisele oma õla alla panid ning Kõpu Vallavalitsust, kes rahaliselt uue arengukava valmimist toetas. Eestseisus


S O O K O L L

T U N N E B

H U V I

SAMM-SAMMUL TIPU LOODUSKOOLI POOLE Tipu Looduskooli valmimiseni on meil ikka pikk tee ees. Alustame vaikselt ja loodame järgmiste aastate jooksul jõuda tulemuseni, et Tipu koolimaja on taastatud, toimuvad keskkonnaharidus- ning koolitustegevused ja et Tipu külas toimib aktiivne elu- ja seltsitegevus. Maikuu jooksul lõpeb Tipu külamaja esimene ehitusetapp, millega saab valmis meie väikese külamaja 1. korrus. Külamaja ehitati koolimaja endise puukuuri asemele. Seal hakkavad toimuma nii Tipu küla üritused kui ka Tipu Looduskooli esmane tegevus. Tipu külamaja finantseerimisele on kaasa aidanud Saksamaa ühingud „Partner für Estland e.V.“ („Eesti Partnerid“) Minden-Lübbecke maakonnast

ja „Mitwelt e.V.“. Esitatud on jätkutaotlus PRIA “Külade uuendamise ja arendamise” taotlusvooru raames (MAK meede 3.2.), millega soovime välja ehitada külamaja teise korruse ning hoone sisustada. Juba käesoleva aasta sügisel loodame külamaja kasutusele võtta kui esimese Tipu Looduskooli kompleksi hoone. Suve jooksul toimuvad Tipu koolimaja juures mitmed üritused, kuhu te olete kõik teretulnud. Info leiate meie koduleheküljelt

www.tipulooduskool.ee. Alatest maikuust pakub Tipu Looduskool koolidele erinevatel teemadel õppeprogramme. Dagmar

VABATAHTLIKUD SOOMAAL Meie, Alina (20) ja Julia(20), viime juba üheksandat kuud oma vabatahtlikku öko-aastat (FÖJ) Eestis läbi. Me reisisime kohale Saksamaa erinevatest regioonidest, Edela- ja Loode-Saksamaalt, et üks aasta Soomaal elada ja töötada. Oleme esimesed vabatahtlikud, kes ei tööta otseselt Soomaa rahvuspargi, vaid Tipu Looduskooli heaks, mis rajab vanasse Tipu koolimajja keskkonnahariduskeskust. Valmistame seal erinevaid õppe- ja infomaterjale, seega oleme pidevalt midagi meisterdamas. Aitame ette valmistada ka üht suvist seminari Tipus, millest tulevad osa võtma nii eesti- kui ka saksapoolsed osalejad. Me oleme otse loomulikult ka sageli ja väga meeleldi Soomaal ringi

rändamas. Suvel ja sügisel käisime marju ja seeni korjamas, talvel liikusime ringi jala või suuskadel. Siin Soomaal meeldib meile kõige rohkem puutumatu loodus koos oma arvukate looma- ja linnuliikidega ning samuti vaheldusrikas maastik oma värvimängudega. Eriti rabad on meie poolt kõige sagedamini ülesotsitud kohad. Eesti mentaliteet ja elukorraldus on mõnikord teistmoodi, kui me harjunud oleme, aga väga paljus on see ka sarnane, nagu näiteks toidud. Ainult eesti keel ise on meie jaoks veel senini

tõeline väljakutse. Muidu tunneme end Eestis ja Soomaal väga hästi. Oleme natuke ka Eestis ringi reisinud. Oleme käinud Tallinnas, Tartus ja Saaremaal, tutvunud Pärnu kandis rannikuga. Külm talv tundus meile mõlemale väga pikk, nüüd rõõmustame saabuva suve üle, mille jooksul loodame Eestimaad veel paremini tundma õppida.


SOOKOLLI RÄN NAKUD

KESKÖINE JÕEMATK Lahkumine Karuskose kordoni trepilt jäi päris hämarasse. Kevadine suurvesi oli vallutanud kogu Soomaa ning kogu päikeselise päeva olid kanuud loperdanud mõõda maanteid, sõitnud kuusenoorendikes ning tiirutanud hoovides. Juba mitme tunni eest ei olnud enam teisi kanuusõitjaid heinamaadel näha. Esialgu tuli päris mehiselt tõmmata, et enne pimeda saabumist Tõramaa jõe suudmesse jõuda. Metsavahel lainetav vesi oli maastikupilti tundmatuseni muutmud, nii et ei riskinud jõesuuet pimeda peale jätta. Esimeste tähtede süttides jõudsime

Tõramaa suudmesse. Tegime väikese tiiru Munasküla püstkodade vahel ning rõõmuga võis tõdeda, et onnid olid suurveele vastu pidanud. Üha rohkem tähti süttis taevas ning jõekohal venisid pimedusevanikud järjest suuremaks. Põhjanaela silm veele ei seletanud, nii et ilmakaared tuli sättida Veenuse järgi. Veeväli oli vaikne, ei mingit voolu ega liikumist. Korraga käis plaksatus ning päris kanuu külje all lõi vesi lainetama. Vaikselt sõites oleksime peaaegu kopraga kokku põrganud. Järgmise jõekääru tagant paistis puude vahel koprapesa. Meie suureks üllatuseks oli peremeeski kodus. Istus teine pesakuhila tipus ja jälgis paadi möödumist, kuni kadus pimeduse varju. Olime jõudnud Tamme puisniidule. Suvel sai siin päikeselisel nõlval istuda ja värvikirevate liblikate lendu jälgida, aga praegu võis otse puude vahelt läbi põigata ning kanuuga järgmisele veeväljale sõita. Taevas oli juba kirkalt tähti täis ning veevälja piirid kadunud pimedusse. Liikumissuunda sai määrata taeva taustal mustavate

puulatvade järgi. Tuli otsustada, kas püüda liikuda mööda jõge või valida kindlam teesiht mööda Meiekose matkarada. Tõramaa jõgi ise andis suuna kätte, sest ootamatult sattusime suurele jäätakistusele. Põikasime Lilleniidule ja sealt Meiekose rajale. Pimeduses oli matkarada nagu mustav tunnel, mille kauguses paistsid siravad tähed. Mööda matkarada sõites jõudsime Abaja talu maadel laiuvatele veeväljadele. Nüüd oli pimedus nii suur, et silm ei seletanud suurt midagi. Kindlama sihi võtmiseks liikusime edasi mööda maanteeäärset kraavi. Ja seal eemal puude vahel särasidki külastuskeskuse tuled. MS

SOOMAA PIIRKONNA KOGUKONNAELU JA KOOSTÖÖ ARENDAMINE TERVIKLAHENDUSTE SUUNAS KÜSK projekt sai rahastuse. 1 aprillil oli Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) poolt kutsutud sõprade seltsi esindaja Tallinnasse, Balti Jaama restorani kaminasaali. Tegu ei olnud aprillinaljaga vaid sõprade seltsi KÜSK poolt toetust leidnud projekti toetuslepingu piduliku allkirjastamise üritusega. Käesoleva aasta jaanuaris kirjutas selts projektitaotluse “Soomaa piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine terviklahenduste suunas”. Projekti eesmärgiks on kogukonna ja kõigi kolme sektori koostöös selgitada välja piirkonna ühtlast arengut takistavad probleemid, leida neile üheskoos komplekslahendusi ja esitada need probleemid koos võimalike lahendusteedega asjaomastele ametkondadele ja omavalitsustele, et anda tugev tõuge piirkonna arengu terviklahenduse poole. Projekti olulisemad tegevused on avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide koondamine, läbi avalike ürituste ja

küsitluse korraldamise ühiste kogukonnahuvide kaardistamine, kitsaskohtade, mis nende huvide realiseerumist takistavad, väljaselgitamine, koostöös läbi ajurünnakute ja talgute neile lahenduste leidmine ja koostöös sündinud lahendustepaketi edastamine omavalitsustele ja avalikku võimu teostavatele asjaomastele ametkondadele. Projekti oodatavad tulemused on: piirkonna MTÜ-de koostöövõimekuse ja partnerluse paranemine, ühiste tegevuste kaudu mõjutatakse piirkonna elu paranemist, läbi konkreetsete ühisettepanekute mõjutatakse piirkonnas toimivaid avalikke poliitikaid ja osaletakse parema elukvaliteedi loomisel. Tänaseks on juhatus ja projektimeeskond korduvalt koos istunud, paika seadnud projektimeeskonna ülesanded. Leitud on eksperdid ning neile edastatud lähteülesanded. Kogu projekti jooksul osaleb projekti tegevustes sõltumatu vaatleja. Projekti pikkuseks on üks aasta. Täname KÜSKi usalduse ja toetuse eest ning soovime projektimeeskonnale jõudu ja edu! Eestseisus


SOOMAA SÕPRADE SELTSI LIIGE Palume tasuda 2010 aasta liikmemaks

KUTSE ÜHISTALGUTELE MUINASKÜLAS MEIEKOSE MATKARAJA ÄÄRES 15. mai 2010 a. kell 10.00

150.- EEK

Soomaa Sõprade Selts on on kogu oma 13 tegevusaasta jooksul hea seisnud Soomaa eest: oleme ühiselt Soomaad võsast välja raiunud, objekte rajanud, loodusväärtusi uurinud. Nüüd on aeg sealmaal, et teeme algust Soomaa kogukondade elu parandamisega läbi kohalike avalike poliitikate mõjutamise. Talgud, millele me Teid kutsume, on KÜSK projekti raames meie aastase ettevõtmise esimene suurem samm. Me pidasime oluliseks lisaks mõttetööle ühise laua taga tulla kokku ka värskes õhus, et ühise koostegemise käigus üksteisega paremini tuttavaks saada. Korrastame Muinasküla ja selle ümbrust, likvideerime suurvee ja tormikahjustusi ning paigaldame onnile uue heinakatuse. ÜLDKOOSOLEK

Liikmemaksudest finantseeritakse SSS-i üritusi ja ajalehe väljaandmist. SEB aa 10220002566011 Õpilaspäevik Juku tuleb koolist pahas tuju ja kurdab isale: “Õpetaja ütles, et mul on halb käekiri, aga vaata milline käekiri tal endal on—kõik neljad näevad välja nagu ühed!”

Loodusloo tund

Pärast talguid on kõik Soomaa Sõprade Seltsi liikmed oodatud oma iga-aastasele üldkoosolekule.

Loodusloo tunnis küsib õpetaja: “Mis on aur?” Juku: “Kuumusest lolliks läinud vesi.”

NÕIUTUD JÄRVE LUGU Üks ennemuistne pajatus

Sellest on oma aasta möödas, kui oma jutustust Elli läks ära. Tema pead täitsivad igasugused pajatasime. Enne edasiminekut tuletaks meelde, mõtted. Ta uskus ja lootis ning tänas südames mis eelmises osas juhtus. vana Sannat. Vana Sanna vaatas talle kaua järele. Elli oli Metsakõnnu küla vaenelaps Elli sattus oma juba ammu rabamändide taha ära kadunud, kuid rännakul Ördi rabajärve äärde, kus temasse vanaeit seisis ikka veel ühe koha peal ja sosistas armus Vetevana noorim poeg. Ka Elli südames midagi oma kolletanud huultega. Mustad linnud süttis igatsus armastuse järele. Suures kurvastu- lendasivad üle ta pea. ses pöördus Elli Vana-Sanna poole, kes talle nõu Elli tegi vanaeide õpetust mööda.Ta noppis leidis. sookailusid ja pildus poistele tee peale.Aga asjata! „Siin annan sulle nõu, mida arvan olevat parima Keegi ei korjanud neid üles, paiguti tallas sinu tarvis. Sookailude õitseaegu tule täiskuu mõne tähelpanematu jalg nad puruks või lükkas neljapäeval rabasse ja nopi kimbuke sookailu. tee pealt kõrvale. Siis viska üks taim tee peale ette. See noormees, Sel kombel läksivad esimene ja teine aasta kes õie maast üles võtab, hakkab sind armastama. mööda ning ka kolmas hakkas lõpule jõudma. Ei võta aga keegi sinu õit maast üles, tule järgmi- Kolmandal aastal õitsesivad sookailud kõige sel täiskuu neljapäeval jällegi kimbukese järele. tugevamine. Kuid mida nõiduslikumalt nad Kui kolme aasta jooksul ükski noormees sinu särasivad ja õhu tugeva lõhnaga täitsivad, seda kimbukest ei nopi, tule rappa oma viimase kimbu kahvatumaks muutusivad Elli palged. järele. Ja pane tähele, kuidas sa sel puhul tegema Vana Sanna nõuanne seisis Ellil alles meeles pead: järve kohale ulatab ühe vana männi tüvi. ja ta otsustas selle järele teha. Esimese keskköö ajal, kui täiskuu paistab, istu Öö oli vaik ja soe, täis nõidust ja etteaimdusi. tüve peale … siis lase pea kummargile, hinga Kesköö ajal, kui kõik maailm magas, noppis oma viimase sookailu kimbu haisu sisse ja sa Elli oma viimase kimbu sookailusid. Siis läks ta saad õnnelikuks.” järvele.

Toimetuse aadress: Vabaduse plats 2 Viljandi

Sammaldunud, lirtsuv-lortsuv teerada viis otsekohe vana männi tüve juurde, mis purdena veepinna kohale ulatas. Elli istus tüve peale ja vajus sügavasse mõtiskellu. Kuid varsti ärkas ta mõttest, surus pea rinnale, ja hingas taimede uimastavat lõhna sisse. Oh! Nõiduslik unenägu võttis selsamal silmapilgul kõik ta meeled vangi. Ta unistas ilusate veenäkkide rõõmsast elust. Veelkord hingas ta sügavaste lillelõhna sisse. Taevake! Vetepeeglist vaatas vastu Vetevana kaunis poeg, noorim ja nägusaim, kõigi näkkide lemmik. Elli meelest oli juba, et ta ise ka näkk on, kes ilusaid poissa vete sügavussesse ahvatleb … Elli vaos iseenesest veepeeglile lähemale, et noormeest silmitsella. Vana mänd õõtsus tahtmata nagu lapse häll. Nõiutud järve vesi jagunes, pritsis üles ja langes jälle kokku. Kõik jäi uueste vaikseks. Elli oli kadunud. Vana puu tüvi õõtsus alles ja läbi okste langes kuu surnud valgus veepinnale. Keegi ei hüüdnud enam, et temast nõia-Sanna saab. Ellist oli saanud nüüd õnnelik kaasa Vetevana pojale. Rahus ja armastuses elavad nad veel praegugi järve sügavuses. Ja meilgi teiega on mõnikord õnn näha järvel kauneid udulinikuid, mida Elli kududa mõistab paremine kui keegi teine vetesügavustes. Õhkõrnad, eriti peened ja säravvalged, hõljuvad nad järve kohal, kui Elli järjekordselt uue välja riputab. (Lõpp)

Välja antud Soomaa Sõprade Seltsi kulu ja kirjadega. www.soomaa.net Vastutav väljaandja: Meelis Suurkask


Jõhvikas nr 39