Page 1

KURSUSED KOOLIEELSETELE LASTEASUTUSTELE


AMI hea käekäigu eest hoolitsevad igapäevaselt:

Koidu Tani-Jürisoo, arendusjuht, koidu@ami.ee Ene Kulasalu, tellitud kursuste koolitusjuht, kulasalu@ami.ee Marita Tani, kursuste koordinaator ja büroojuht, marita@ami.ee Hele Moor, finantsjuht, hele@ami.ee Ester Aunin, kliendisuhete juht, ester@ami.ee Markus Tani, turundus- ja kommunikatsioonijuht, markus@ami.ee

ja koolitajad üle kogu Eesti

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus


Sa hoiad käes Avatud Meele Instituudi kursuste kava. Siit leiad meie koolituskursuste sisututvustused oma asutusse tellitavate sisekoolituste jaoks. Meie koolitajad viivad meelsasti koolituse läbi teie endi poolt valitud kohas. Avatud Meele Instituut on arengu- ja koolituskeskus neile, kes soovivad õppimise ja enesearenduse abil saada terviklikumaks, ennastjuhtivamaks ja õnnelikumaks. Oleme välja kasvanud Omanäolise Kooli liikumisest ja Eesti haridusmaastikul iseseisva keskusena tegutsenud alates aastast 1999. Meie väärtuseks on inimese ja maailma terviklikkus – õppimine ja õpetamine kui tervik, organisatsioon kui tervik, areng kui tervik. Püüame oma tööd teha nii, et lisaks erialateadmiste ja –oskuste süvendamisele ning eelneva kogemuse mõtestamisele saab iga koolituse läbinu kaasa julgust olla loovam, teadvustada seoseid oma sisemaailma ja tööalase tegevuse vahel ja laiendada oma elukäsitlust. Meie koolitused viiakse läbi kogemusõppe printsiibil - õpitakse praktilise harjutamise, kogemuse analüüsi, lühiloengute ning professionaalselt juhitud rühmatööde ja arutelude abil. Meie koolituste aluseks on tänapäevased teaduslikud uuringud ja kaasaegsed õpi- ja arengukäsitlused. Peame oluliseks vahendada neid teadmisi haridusasutuste igapäevapraktikasse ning tahame, et uus teadmine saaks meie koolitusel oskuseks. Seejuures väärtustame igal kursuslasel juba olemasolevat isiklikku kogemust ja teadmist ning anname võimaluse seda teistega jagada. AMI koolitajad tegutsevad ka ise õpetajate, õppejõudude ja haridusasutuste juhtidena ning suudavad seetõttu olla kursuslastele innustavad partnerid ja inspireerijad. Nad usuvad õppijasse ja tema arenemisvõimesse, usaldavad tema valikuid ja muutusteks vajaminevat aega. Koostöös koolitajaga on võimalik kujundada just teie organisatsiooni vajadusi ja eripära arvestav täienduskoolitus. Peame koolituse tulemuslikkuse seisukohalt väga oluliseks tema kestust ja terviklikkust. Pikaajaline koolitus võimaldab ellu viia arengukavades planeeritut ning säilitada ja tõsta sihipäraselt kvalifikatsiooni. Pakume professionaalset abi koolidele, lasteaedadele ja teistele organisatsioonidele koolitusvajaduste väljaselgitamisel ning oma asutusele arengu- ja koolitusprogrammi kavandamisel.Oleme abiks ka organisatsioonide arengukavade uuendamise protsessis ja erinevate muutuste elluviimisel. Viime läbi lapsevanemate õhtuid ja koolitusi ning pakume tuge lasteaia ja kodu erinevate koostöövormide väljatöötamisel ja elushoidmisel. Lisaks koolitustele toetame haridustöötajate professionaalset arengut grupisupervisiooni ja individuaalnõustamisega. Info ja kursuste tellimine tel 742 8777; 742 8778; ami@ami.ee Korraldame ka avatud kursusi, kuhu saab registreeruda individuaalselt. Meie kodulehelt www.ami.ee leiate avatud kursuste aasta- ja kuukalendri ning rohkem teavet AMI arenguloo ja igapäevase tegevuse kohta.


TASAKAALUSTATUD ARENGUKESKKONNA LOOMINE LASTEAIAS

Mis on esmatähtis, kas arendamine ja õpetamine või arenemiseks ja õppimiseks vajaliku keskkonna loomine? Kuidas säilitada lapse loomupärast uudis- ja õpihimu? Milline vahe on lasteaialapse ja koolilapse õppimisel?

Lastaiaõpetajad teavad, et väikelaps on loomult uudishimulik ja et see on õppimise aluseks. Kuid millal ja kuidas on võimalik teda õpetada? Kas lasteaias peaks üldse toimuma õppimine ja õpetamine? See on kursustel tihti aruteluteemaks. Laulusalm ütleb, et mäng on väikese inimese töö. Kiirustades ja tulemust tahtes võime sundida oma lapsi liiga kiiresti suureks saama. Koolieeliku arenguvajadused on temale esmatähtsad ning kui me jätame need tähelepanuta ja rahuldamata, siis võib laps kiirema edasiliikumise asemel takerduda. Mängus ja liikumises arenev kujutlus- ning algatusvõime muutub hiljem abstraktseks mõtlemiseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Muinasjuttude ja iseloodud etenduste abil kujundatud emotsioonid saavad tulevase koostöövõime aluseks. Vaimsete võimete avaldumine sõltub palju lapse enda aktiivsusest. Kursustel saab uurida, milliste vahendite abil muuta lapse kasvukeskkond selliseks, et tema aktiivsus seal täielikult avalduda ja õitseda saaks. Õppimine ja arenemine tasakaalustatud keskkonnas annab lapsele pikaks kooliteeks kaasa olulisima: tegutsemis- ja töörõõmu. Kursustel saab õppija kogeda ka seda, milline väärtus on inimese individuaalsusel ja terviklikkusel ning kuidas seda lasteaias toetada ja suunata; kuidas säilitada südamest tulev huvi, andmaks lapsele kaasa kõige olulisema: kindlustunde ümbritseva maailma headusest ja turvalisusest, mis toetab tema arengut.


KANDEV ALUS I: lasteaiaõpetaja osa inimese elutee kujundamisel Kes esimese nööbi valesti nööbib, see ei saa ka teisi õigesti kinni panna. J. W. Goethe

Millest: Kuidas säilitada lapse loomupärast õpi- ja uudishimu ning luua teda arendav keskkond? Kuidas hinnata lapse arengut ja planeerida tema tegevust? Kuidas tulla toime erinevates suhtlemisolukordades? Kuidas hoolitseda oma peamise töövahendi – isiksuse – eest? Teemad: I moodul: Lasteaiaõpetaja roll ja isiksus (16 tundi) • lasteaiaõpetaja sotsiaalne roll; ootused erinevatelt sihtguppidelt, rollikonfliktidega toimetuleku võimalused • lasteaiaõpetaja kui usaldus- ja koostöösuhte looja laste, kolleegide ja lapsevanemate vahel, seda võimaldavad väärtused ja oskused • lasteaiaõpetaja kui muutuste esilekutsuja; õpetaja uskumused ja hoiakud ning nende toime kasvatus- ja arendusprotsessile • isiksus kui õpetaja töövahend; isiksuslikud omadused ja nende arendamise võimalused • lasteaiaõpetaja missioon; ühiskondliku mõtlemise peegeldused lasteaias ja isiklikud toimetulekuvõimalused • terviklik aja- ja rollikasutus lasteaiaõpetaja töös II ja III moodul: Lapsest lähtuva arengukeskkonna loomine lasteaias (32 tundi) • kaasaegsed arenguteooriad, nende mõtestamine oma igapäevatöö seisukohalt • koolieeliku arenguvajadused: mõtlemise, tunde- ja tahteelu arendamine; • mälutüübid; lasteaialapse mälu arendamine • järeleaimamine kui peamine õppimisjõud koolieelses õpetuses • tunnustamine ja tagasiside kui arendusprotsessi olemuslikud osad • rütmid lapse elus; rütmilisuse roll ja võimalused õpiraskuste ennetamisel; päevakava ja nädala kujundamine; aastaring, selle kogemine ja kujundamine • meelte areng ja meedia mõjud; meeltesüsteemi eelistused õppimisel • lihtsad rühmatöö võtted lasteaias • temaatilised kunstilised ja praktilised tegevused IV ja V moodul: Lasteaiaõpetaja suhtlemisoskused (32 tundi) • lasteaiarühma kui grupi psühholoogilise arengu seaduspärasused • lasteaiaõpetaja ülesanded ja võimalused grupi arengu suunajana • probleemide määratlemise oskused; lepingud ja motiveerimisoskused • selge eneseväljendamise oskused; enesekehtestamine


• •

aktiivne kuulamine ja abistamisoskused, nende harjutamine konfliktide käsitlemine, nende lahendamise ja vahendamise oskused; koostööharjutused

VI moodul: Lapse emotsionaalne areng ja selle toetamine (16 tundi) • emotsionaalse intelligentsuse mõiste ja selle arendamise võimalused lasteaias • tunnete põhiliigitus, nende tekkemehhanismid ja tähtsus; meeldivad ja ebameeldivad tunded, nende juhtimine • tunnete verbaalne ja mitteverbaalne väljendamine • emotsioonide mõju lapse arengule ja käitumisele; emotsioonide roll õppimisel • mäng ja muinasjutt lapse arendamisel VII moodul: Individuaalsed iseärasused ja erivajadustega lapsed (24 tundi) • sissejuhatus multiintelligentsuse teooriasse, selle rakendamisvõimalused • kooliküpsuse ja -valmiduse mõiste, selle kindlaksmääramise võimalused • kõne areng, selle häired ja korrigeerimise võimalused; kõne- ja kuulmispuudega lapsed • emotsionaalsed häired lasteaiaeas; autistlik, hüperaktiivne, hirmunud laps lasteaias; toimetulek agressiivsuse ja ensesessetõmbumisega • nägemis-, ja liikumispuudega lapsed ning nende arenguks soodsa keskkonna loomine VIII moodul: Loovus, selle vallandamine iseendas ja lastes (16 tundi) • loovuse mõiste; loovuse komponendid; loovuskäsitlused • verbaalne ja mitteverbaalne loovus; erinevad loovusharjutuste liigid • loovuse ja intelligentsuse vahelised seosed • loovad probleemilahendusvõtted lasteaia õpetaja töös IX moodul: Koostöö lapsevanematega (8 tundi) • lapsevanema roll lapse arendamisel ja kooliks ettevalmistamisel • tagasiside andmine lapsevanemale: eesmärgid ja tehnika • lapsevanema nõustamine, selle tehnika ja liigid • koostöövormid lapsevanematega; lapsevanemate koosoleku läbiviimine X moodul: Tegevuse planeerimine ja eesmärgistamine (8 tundi) • tulemuslik eesmärgistamine ja hästiformuleeritud eesmärgi tunnused • plaanid ja kavad lasteaias; raamõppekava kasutamine • töö liitrühmas • planeerimine kui koostöine ja loov protsess • analüüsi 3 aspekti: enesejuhtimisel, grupiprotsessi juhtimisel ja õpiprotsessi juhtimisel; analüüsi ja uue tegevuskava planeerimise seos • õppe- ja kasvatustegevuste vahelise integratsiooni tagamine Maht : 160 tundi (18 päeva), sellest 152 t auditoorset ja 8 t iseseisvat tööd (võimalik tellida ka lühemat koolitust moodulite kaupa)


KANDEV ALUS II: õpetaja kui alushariduse kvaliteedi kandja Roosi saladus on varjul õienupus. Millest? Kuidas kaasata lapse terviklikkust lugema ja kirjutama õppimise protsessi? Kuidas erinevate õpistiilide kaasamine aitab kaasa matemaatiliste mõistete kujunemisele lapsel? Milliseid võtteid kasutada erinevates tegevustes ruumilise võimekuse arenemise võimaldamiseks? Kuidas äratada muusik igas lapses igapäevaste tegevuste kaudu? Kuidas tulemuse ootus võib pärssida liigutuslikkuse arengut? Kuidas loomulikkus aitab kaasa terve psüühika kujunemisele? Kuidas tänapäeva kiirustava elulaadiga maailmas toetada lapse kujunemist tähelepanelikuks, hoolivaks ja vastutustundlikuks inimeseks? Kuidas kujundada keskkonda, mis aitab kaasa lapse eneseteadlikkuse, eneseregulatsiooni ja motivatsiooni arengule? Teemad: I moodul : Lingivistilise intelligentsuse mõjutamine Lapse jutustamis- ja arutlemisoskuse kujundamine • kuulamise ja kõnelemise aluseks olevate meelte arendamise võimalused • loovuse ja kujutlusvõime arendamise vajalikkus ja mõju kõne kujunemisele • hääldamine ja eesti keele jaoks olulised eeltööd sõimeeas ja hilisemas koolieelses eas • mõtlemine väikelapseeas ja selle seosed kõne arenguga • aktiivse kuulamise võtted lapse jutustamise stimuleerimiseks ja kõne arendamiseks • küsimuste toime ja eakohaste arendavate küsimuste esitamine • jutustamiseks ja arutelu läbiviimiseks tingimuste loomine • jutustamine ja arutelu mängu osana Lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise eeltöö lasteaias (NB! Lugema õppima ja kirjutama õppima kirjutatakse lahku) • lugema õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas • kirjutama õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas • kirjutamise ja lugemise koosmõju • poiste ja tüdrukute erinevused ja nende arvestamine lugema õppimisel • lugema õppimise tegevuslikuks muutmine eelkoolieas • meelte arendamise võimalused lugema ja kirjutama õppimise eelduse ja tulemusena Muinasjuttude mõju lapseeas • lapse kõlbelise kujunemise faasid • muinasjuttude psühholoogiline mõju rahva kollektiivsele ja indiviidi semantilisele mälule • last mõjutavad arhetüübid • eakohased arengutingimused muinasjuttude paremaks toimeks


• • • •

muinasjuttude toime lapse terve psüühika arengule ajastute kaja kaasaja kasvatuses muinasjuttude esitamise viisid muinasjuttudest lähtuvad rollimängud ja nende suunamine

II moodul : Loogilis-matemaatilise intelligentsuse mõjutamine • lapse loomuliku teadmise kasutamine uue teadmise omandamisel • harmoonia ja korra loomist võimaldavad tegevused kui matemaatilise mõtlemise kujunemiseks vajalikud alused • multiintelligentse lähenemise võimalused lasteaiamatemaatikas • matemaatiliste mõistete omandamise seosed ealise arenguga • matemaatika integreerimise võimalused igapäevaelu valdkondadesse • abstraktsete sümbolite loomise vajalikkus • mõtlemise paindlikkuse arenemiseks vajaliku psühholoogilise tingimustiku loomine • tegevuslikud ja mängulised meetodid arvude maailma avastamiseks ja matemaatika tundmaõppimiseks • terviktaju ja prognoosimisvõime • matemaatika seotus lingvistilisusega, musikaalsusega, kujutlusvõimega • soolise arengu mõju loogilis-matemaatilise võimekuse arenemisele III moodul: Ruumilise intelligentsuse mõjutamine • poiste ja tüdrukute kujutlusvõime arenemine • sisemisele ja välisele visuaalsele õpistiilile tingimuste loomine rühmategevuses • õpetaja sõnakasutuse mõju visuaalse eelistusega lastele • ruumilise võimekuse kasutamine lugema ja kirjutama õppimisel • kaartide, jooniste ja graafikute loomise võimalikkus lasteaias • konstrueerimise olulisus ja jooniste lugemise oskus • lõigete koostamine ja mudelite kokkupanemine • voolimise roll ruumilise intelligentsuse arenemises IV moodul: Muusikalise intelligentsuse mõjutamine • kõne ja hääl, laulmine, liikumine ja tants, pillimäng, muusika kuulamine • ühised mõisted muusikas ja liikumises ning igapäevastes tegevustes • meetrum ja rütm – kõiki muusikalisi tegevusi siduvad elemendid (meetrumi- ja rütmiõpetus) • muusika kasutamine erinevates tegevustes lasteaias ja selle olulisus • kõne ja hääl kui rütmielemendid - rütmimudelid emakeeles • laulmine (laulu õpetamise võimalusi, laulu sidumine igapäevategevustega) • mäng kehapillil (mängumustrite tundmaõppimine, rütmimudelid kehapillil) • instrumentaarium (kasutusvaldkonnad, mängutehnika) • liikumine (rütmiline liikumine, laulumäng, tants ja lihtne liikumisimprovisatsioon) V moodul: Kehalis-kinesteetilise intelligentsuse mõjutamine • kinesteesia osa eelkooliealise lapse kujunemisel • välise ja sisemise kinesteetilisuse mõjutamise vajalikkus ja erinevus • tundekeele kujundamise võimalusi erinevas vanuses


• kujutavate tegevuste (joonistamine, maalimine, aplikeerimine, meisterdamine ja käsitöö) kasutamine kehalis-kinesteetilise võimekuse arengu huvides • joonistamine kui teadmisest tähenduse loomine lapseeas • liikumine ja koordinatsioon teiste vaimsete võimete arengu teenistuses • liikumise kasutamine kõne- ja lugemisfunktsioonide arengu toetamiseks • kujutlusvõime kasutamine liigutusvilumuse kujundamiseks • maitsmis- ja haistmismeeled õppimise mõjutajatena väikelapsel VI moodul: Looduslik-loomuliku intelligentsuse mõjutamine • liigitamise ja süsteemide loomise võimaldamine eelkoolieas • ökoloogilise teadlikkuse kujunemise võimalikkus, vajalikkus ja mõju lapse psüühika arengule • tervikutaju arengule kaasaaitamise viisid • avastamisrõõmu pakkumise tähendus lasteaiaeas • rütmilise elukorralduse vajalikkus väikelapseeas • rituaalid kui loomuliku rütmi kogemise vahendid VII moodul: Interpersonaalse intelligentsuse mõjutamine • sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas • sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine • kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused • empaatia, ehedus ja siirus kui sotsiaalse soojuse elemendid • tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist • tunnete ja sellekohase arenenud sõnavara osa empaatia arengule • kehtestava käitumise hoiakuline aluse kujunemise toetamine (ebaselge lause) • konfliktide olemus ja liigid • võitja-võitja meetodi kasutamine probleemide ennetamiseks • konfliktide vahendamise oskused: tunnetega tegelemine, läbirääkimisele suunamine probleemidele lahenduse leidmiseks, selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine • keskkonna muutmise võimalusi eakohasusest lähtuvalt konfliktide ennetamiseks VIII moodul: Intrapersonaalse intelligentsuse mõjutamine • emotsioonide roll inimese elus, emotsionaalse intelligentsuse mõiste • eneseteadlikkuse kujunemise eakohasusega arvestamine • vooseisundi toetamine eelkoolieas • emotsioonide äratundmise ja väljendamise oskused ja mõlema arendamise vajalikkus ja võimalused igapäevategevustes • optimism ja pessimism inimese elus - eelised ja ohud • ebaeduga toimetuleku oskuste kujunemise toetamine koolieelses eas • mängud ja harjutused parema enesekontrolli saavutamiseks • lapse kasvamist saatvate täiskasvanute vahelise koostöö olulisus lapse intrapersonaalse võimekuse kujunemiseks Maht: Kokku 180 tundi, millest 160 auditoorset tundi ja 20 t iseseisvat tööd


MÄNGUVÕIME-VAIMSUSE VÕTI: koolieeliku mängu suunamine tema emotsionaalse ja intellektuaalse võimekuse arendamiseks Suurte elamuste saamiseks on peamine vastuvõtlik loomus. Võimalustest üksi ei piisa, põhiline on läbi elada. W. Bagehot

Millest: Kuidas kasutada mängu erinevaid võimalusi lapse emotsionaalse ja intellektuaalse võimekuse tasakaalustatud arendamisel? Mida vaadelda lapse mängus ning kuidas seda kasutada tema arengu analüüsimiseks ja oma tegevuse planeerimiseks? Kuidas saab mängu abil arendada lapse meelte terasust? Mil viisil mõjutab mäng koolivalmiduse kujunemist? Teemad: I moodul: Mäng ja mängimine 32 t. • mängu liigid ja nende seotus lapse arenguga; mängu mõju inimese üldisele intellektuaalsele ja emotsionaalsele küpsemisele • rollimängule häälestumine ja lasteaiaõpetaja osa selles protsessis • mängulised suhted ja tegelike suhtlemismudelite katsetamine nende abil • erinevad mängud rollimängu tehnikate arendamiseks • spontaansus ja selle säilitamise olulisus mängu suunamisel • mängu suunamise ja juhtimise võtted • mängus tekkiva emotsionaalse pinge maandamise võtted II moodul: Lapse mäng ja emotsionaalne võimekus 32 t • rolliline käitumine inimese elus ja selle arendamise võimalused koolieelses eas • emotsionaalse võimekuse liigid ja nende ilmnemise eakohasus koolieelikul • emotsionaalse võimekuse arendamine mängu kaudu • mängukaaslaste valimise kaudne mõjutamine • mängu ühise analüüsi võimalused erinevas vanuses lastega III moodul: Lapse mäng ja intellektuaalne võimekus 32 t • õppimine koolieelses eas ning selle seotus mängu ja emotsionaalse võimekusega • inimese multiintelligentsus ja selle liigid; erinevate intellektuaalsete võimete arendamine mängu kaudu • erineva võimekusega laste mäng kui koostöö uue teadmise loomisel • edutunde ja altruismi tasakaalustatud kujundamine IV moodul: Lapse mängu arendamise planeerimine 8 t • vanemate kaasamise vajalikkus ja võimalused lapse mängu arendamisse


• •

turvalisuse loomine lapsevanematele mängu eelistamiseks ja mängus kaasalöömiseks laste mängu eesmärgistamise ja planeerimise võimalused aasta-, kuu- ja nädalakavas

V moodul: Lapse loovuse ja mängu seosed 32 t • loovus ja selle seos lapse arenguga • loovmõtlemine, selle komponendid ja mõju mängu arengule • loovust vallandava keskkonna loomine lasteaias ja kodus • loovust arendavate harjutuste erinevad liigid • mängu arengut mõjutavate loovusharjutuste koostamise võimalused Maht: 160 t, millest 136 t auditoorset tööd ja 24 t iseseisvat tööd


SUUND JA SIHTPUNKT: lapsekeskne tegevuse eesmärgistamine lasteaias Kui purjekas ei tea, millisesse sadamasse ta on teel, siis pole ükski tuul õige.

Millest: Kuidas ja miks kavandada lapse emotsionaalset, vaimset ja füüsilist arendamist? Kuidas sõnastada eesmärki, mis oleks arusaadav ja tegevuste läbiviimist abistav? Kuidas leida lapse arengust lähtuvaid eesmärke? Miks on hea, kui rühm tegutseb plaani järgi? Teemad: • eesmärgistamise tehnikad; üldine, konkreetne ja tulemust kirjeldav eesmärk • eesmärkide hierarhia planeerimisel ja arengumuutuste juhtimisel • eesmärgistamiseks vajalikud oskused • aasta, kuu ja nädala tegevuse eesmärgistamine, ülesannete selge fikseerimine, rühma tegevuse planeerimise viisid • lapsest lähtuvate eesmärkide seadmine ja sõnastamine, motiveerivate eesmärkide loomine • tegevuse hinnanguvaba kirjeldus kui eesmärgistamise alus • arendustegevuse analüüsimise võimalused

Maht: 16 tundi


SUURED MUSTRID: integreeritud tegevused lapse loomupärase arengu ja õppimise toetajana Tervik on midagi enamat kui osade summa.

Millest: Miks ja kuidas integreerida erinevaid ainevaldkondi? Kuidas viia tegevusi läbi mänguliselt, laste huvist ja grupi eripärast lähtuvalt? Kuidas integreeritud tegevused toetavad individualiseerimist? Kuidas leida häid mõtteid ja huvitavaid ideid ning olla loov ja mänguline õpetaja? Teemad: • lapsest lähtuva planeerimise põhimõtted • tervikust lähtuv teemade käsitlemine • õpetaja roll integreeritud tegevuste planeerija, läbiviija ja analüüsijana • individualiseerimine integreeritud tegevuse abil • laste kaasamine integreeritud tegevuste organiseerimisel • integreeritud tegevus laste mängu osana • põnev õppimine õues • võtteid ja mõtteid põnevate tegevuste leidmiseks • integreeritud tegevuste kajastamine planeerimisel (rühma tegevuskava, nädalaplaan, õppe- ja kasvatustegevuse päevik)

Maht: 16 tundi


AKNAD MAAILMA JA ENESESSE: meelte arendamine kui õpivõime alus Tõeline avastusreis ei seisne mitte uute maastikkude otsimises, vaid uute silmade leidmises. M. Proust

Millest: Mitme meelega kogeme maailma ja iseennast? Kuidas tunnevad meie meeled end tänapäeva maailmas? Kuidas avalduvad lastel erinevate meelte kahjustused ja milliseid meeli peaks erinevatel eluperioodidel eriliselt hooldama? Miks ja kuidas alustada teadliku meeltekoolitusega? Teemad: • meele mõiste; õpetus 12 meelest ja nende tegevusest • inimese meelteorganismi terviklikkus, meelte omavahelised seosed • meeltetegevuse häired ja nende avaldumine lastel • lapse areng, hoolitsemine meelte eest erinevatel eluperioodidel • meelte kahjustused ja nende tervendamine • enesetunnetust arendavad mängud ja liikumisharjutused • meelte korrashoid – tervise, tasakaalu ja õpivõime alus • televiisor ja arvuti lapsehoidja rollis: poolt- ja vastuargumendid, arengutendentsid • meelte arengu mõju lapse intellektuaalsele arengule koolis • täiskasvanu meeltekoolitus, mõtlev ja tajuv inimene Maht: 16 tundi


HÄÄLIK, TÄHT JA SÕNA: lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise eeltöö lasteaias „Tead sa ka, mis see siin on?“ küsis Iiah. - „Ei,“ vastas Notsu. „See on A.“- „Oo!“ imestas Notsu. „ Mitte O, vaid A,“ lausus Iiah rangelt. A. A. Milne

Millest: Millised võimed arenevad lugema ja kirjutama õppimise käigus? Kuidas kaasata last kui tervikut lugema ja kirjutama õppimise protsessi? Kas ja kuidas vajavad poisid ja tüdrukud erinevat lähenemist, et neil kujuneksid välja lugemiseks vajalikud funktsioonid ajus? Teemad: • lasteaiaõpetaja roll õppimise esilekutsumisel • mõtlemise ja mälu ealine areng ning selle arvestamine lugema ja kirjutama õppimisel • lugema õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas • kirjutama õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas • kirjutamise ja lugemise koosmõju • poiste ja tüdrukute erinevused ja nende arvestamine lapse õpiprotsessi suunamisel • multiintelligentse lähenemise kasutamine lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise suunamisel • lugema õppimise tegevuslikuks muutmine eelkoolieas • meelte arendamise võimalused lugema ja kirjutama õppimise eelduse ja tulemusena • lapse kaasasündinud tahtepingutust toetava õpitingimustiku loomine • emotsioonide roll lugema ja kirjutama õppimisel

Maht: 60 tundi, sellest 48 t auditoorset ja 12 t iseseisvat tööd


SUUR ÜKS JA MIS SEAL SEES LEIDA ON: matemaatikaga tutvumine lasteaias „Oletame, et mina kah hakkaksin oma peret taskus kandma nagu Kängu - ei tea, mitu taskut mul peaks olema?“ küsis Jänes. „Kuusteist,“ vastas Notsu. „Seitseteist, kas pole tõsi?“ parandas Jänes. „Ja siis veel üks taskurätiku jaoks. See teeb kokku juba kaheksateist taskut ühel ülikonnal.“ A. A. Milne

Millest: Millised lapse võimed arenevad matemaatikaga tegeldes? Mis on maailma kõige suurem arv? Kas matemaatika on töövihikute täitmine või arvude maailmas tegutsemine? Kuidas erinevate õpistiilide kaasamine aitab kaasa matemaatiliste mõistete kujunemisele lapsel? Teemad: • lapse loomuliku teadmise kasutamine uue teadmise omandamisel • multiintelligentse lähenemise võimalused lasteaiamatemaatikas • matemaatiliste mõistete omandamise seosed ealise arenguga • matemaatika integreerimise võimalused igapäevaelu valdkondadesse • lapse meelering ja matemaatiliste mõistete kujundamine eelkoolieas tundlike meelte kasutamise abil • meelte terasuse arendamine matemaatika kaudu ja matemaatika abil • tegevuslikud ja mängulised meetodid arvude maailma avastamiseks ja matemaatika tundmaõppimiseks Maht: 40 t, millest 32 t auditoorset ja 8 t iseseisvat tööd


VÄIKESED SUURED LASTE KÜSIMUSED: mõtlemisõpetus ja väärtuskasvatus õppetegevuses Kuhu aeg läheb? Miks on suurtel alati õigus? 4 – 9 aastased lapsed

Millest: Kuidas laste küsimusi kasutada õppekava rakendamisel? Kuidas läbivaid teemasid hõlpsasti muude teemadega põimida? Kuidas arendada mõtlemist mänguliselt filosofeerides? Kuidas ühendada mõtlemisõpetus ja väärtuskasvatus? Kuidas põimida mõtlemisõpetus hõlpsasti oma igapäevatöösse? Teemad: • lastega filosofeerimise olemus ja tähtsus • mänguline filosofeerimine kui meetod õpetaja igapäevatöös kasutamiseks • küsimuste liigid, filosoofiline küsimus • sokraatiline küsimismeetod • lapse ealiste iseärasustega arvestamine meetodite ja küsimuste valikus • vestluse käivitamine (erinevad võimalused) • tekstide valimise põhimõtted • sissejuhatus väärtuskasvatuse meetoditesse • võimalused lapse „mina“ arengu toetamiseks Kursuse maht: 16 tundi


MÕTTEVARU - JUTT JA ARU: lapse jutustamis- ja arutlemisoskuse kujundamine Suured mõtted ei jää kauaks riiulile. J. M. Shanahan

Millest: Kuidas stimuleerida lapse kõnelemist? Milline keskkond on hea lapse arutlusoskuse arenguks? Kuidas arendada jutustamiseks vajalikku kujutlusvõimet? Millised on lapse mõtlemist virgutavad eakohased küsimused? Teemad: • kuulamise ja kõnelemise aluseks olevate meelte arendamise võimalused • loovuse ja kujutlusvõime arendamise vajalikkus ja mõju kõne kujunemisele • hääldamine ja eesti keele jaoks olulised eeltööd sõimeeas ja hilisemas koolieelses eas • mõtlemine väikelapseeas ja selle seosed kõne arenguga • aktiivse kuulamise võtted lapse jutustamise stimuleerimiseks ja kõne arendamiseks • küsimuste toime ja eakohaste arendavate küsimuste esitamine • jutustamiseks ja arutelu läbiviimiseks tingimuste loomine • jutustamise liigid lasteaias, nende iseloomulikud eakohased tunnused • lavastusmängude osa kõne arengus • jutustamine ja arutelu mängu osana

Maht: 40 t, millest 32 t auditoorset tööd ja 8 t iseseisvat tööd


TULILIND KUNINGALOSSIS: muinasjuttude mõju lapseeas Me ei tea muud, kui et see lind, kes vihiseb läbi õhu, on terve maailmatäis rõõmu, kes peksleb meie viie meele võrgus. W. Blake

Millest: Mida sisaldavad endas muinasjutud? Kuidas muinasjutt mõjutab lapse kasvamist ja mil viisil seda jutustada? Kuidas muinasjuttudel aidata mõjuda, mõtestada ja teostuda? Miks võiksid vanad muinasjutud just tänapäeva lastele hästi mõjuda? Teemad: • lapse kõlbelise kujunemise faasid • muinasjuttude psühholoogiline mõju rahva kollektiivsele ja indiviidi semantilisele mälule • last mõjutavad arhetüübid ja „kultuurikonservid“ • eakohased arengutingimused muinasjuttude paremaks toimeks • muistend ja muinasjutt ning nende toime läbi arhetüübi isiksuse kujunemisele • muinasjutt kui lapse loomulikkust ja tema spontaansust arendav vahend • ajastute kaja kaasaja kasvatuses • muinasjuttude esitamise viisid • muinasjuttudest lähtuvad rollimängud ja nende suunamine • muinasjuttudest lähtuvad lapse loovuse arendamise võimalused Maht: 36 t, millest 32 t auditoorset tööd ja 4 t iseseisvat tööd


LOOVMÄNGUST TEATRINI loomuliku eneseväljenduse kujundamine rollivahetuse abil Loovus ei ole eriline anne, vaid viis elada, kasutada oma jõuvarusid, väljendada ennast, olla ühenduses oma ümbrusega. M. Lindquist

Millest: Kuidas luua lasteaias lapse loovust arendav ja loovmängu toetav keskkond? Kuidas arendada ja suunata loovmängu? Milline on õpetaja roll laste mängus ja kuidas seda planeerida? Millised on teatritegemise põhimõtted ja võimalused lasteaias? Teemad: • millal mäng mängu tuleb: õppimise-mängimise vahekorrast, õppimise mängulisus • õpetaja - lasteaiapäeva looja: õpetaja rollist loomuliku eneseväljenduse võimaldajana • kust jutud tulevad: repertuaari valik ja laste osa selles, kuidas ise jutte teha, mida jutud õpetavad • kui asjad räägiksid: loovmänguvahendid rühmas, samastumine esemetega draamamängu üks viis • muinasjutt - juttude ema: kuidas rääkida/mängida muinasjuttu, muinasjuturuumi tekitamine • hommikuringist päevaringi: loova energia andmine päevaks, draamaelemendid hommikuringis, päeva kajastamine hommikuringis ja vastupidi • mängu loomine: kujundatud ja suunatud loovmäng, loovmängunurk ja vahendid, õpetaja roll loovmängu suunajana • väike näitleja: draamakasvatusest lasteaias (eesmärgid, põhimõtted), lapse loovust pärssiv õpetaja käitumine, loovat eneseväljendust arendavad mängud • mänguruum ruumis: lapse loovat tegutsemist toetava keskkonna kujundamine, loovmängunurgakesed ja vahendid, rollimängukastid • nuku sünd: erinevad nukud, lihtne nuku valmistamine • rühmaruumist teatrilavaks: miniteatri vormid, erinevaid teatritegemise võimalusi rühmas • lihtne lavastamisõpetus: lavastamisprotsess lasteaialastega, eksplikatsiooni kirjutamine, rollide valik, kostüümid jne Maht: 32 t, millest 24 t auditoorset tööd ja 8 tundi individuaalset tööd


LAPSE ANDEKUSE ARENDAMINE – multiintelligentsuse teooria ja selle rakendamine lasteaialapse arendamisel Vanasti küsiti: “Kui tark ta on?” Täna küsime: “Mismoodi ta tark on?” E. Jensen

Millest: Kuidas vaadelda ja mõista lapse tervikvõimekust? Intelligentsus... kas mõõta nõrkusi või toetuda tugevustele? Kuidas aitab multiintelligentsuse teooria tundmine kaasa lasteaialapse arendamisele? Teemad: • lapse andekus ja selle igapäevane arendamine lasteaias • intelligentsuse mõiste ja erinevad käsitlused, multiintelligentsuse mõiste • 8 intelligentsustüübi olemus ja väljendumine, laste intelligentsuse profiili märkamise ja kirjeldamise võimalused • erinevad meetodid, tegevused ja õppematerjalid laste tervikvõimekuse haaramiseks lasteaias • õpetajatöö tõhustamine multiintelligentsuse teooria tundmise abil • õpiraskustega laste arendamine multiintelligentsuse teooria igapäevase rakendamise abil • lapsekeskne planeerimine lasteaias Maht: sissejuhatav kursus 2 päeva (16 tundi); jätkukursused 8x4 tundi, mis keskenduvad iga intelligentsustüübi arendamiseks sobilike meetodite ja tegevuste õppimisele. Õpetajad saavad ka metoodilised materjalid lastega tegelemiseks.


LOOVUS MINUS JA MINU KASVANDIKES: loovuse arengut takistavad ja edendavad mõjud Iga laps on kunstnik. Kuid küsimus on selles, kuidas säilitada temas kunstnik ka siis, kui ta on saanud täiskasvanuks. P. Picasso

Millest: Mis on loovus? Kuidas arendada oma leidlikku meelt ja loovat fantaasiat? Mis tõkestab loovuse vallandumist ja kuidas sellest üle saada? Kuidas ja miks arendada loovust lasteaialastes? Teemad: • loovuse mõiste ja loovuskäsitlused • sõnalised ja mittesõnalised loovusharjutused • divergentne ja konvergentne mõtlemine, nende arendamise võimalused lasteaias • loovad probleemilahendusvõtted ja nende kasutamine rühmas • laste loovuse arendamiseks sobiva keskkonna kujundamine • loovus igapäevase toimetuleku alusena, argiloovuse vallandamine ja arendamine

Maht: 16 tundi


KOOS SÜNNIB MUUSIKA: loova lähenemise võimalusi muusikaõpetuses (C. Orffi süsteemi tutvustav kursus) Loovuse eelduseks on oskus mängida. C. Rogers

Millest: Kuidas ühendada muusikatunnis kõne, liikumine ja muusika? Mis on kehapill ja kuidas seda mängitakse? Kuidas äratada muusik igas lapses? Teemad: • Carl Orffi süsteemi olemus ja eesmärgid • Orffi süsteemi elemendid – kõne ja hääl, laulmine, liikumine ja tants, pillimäng, muusika kuulamine • ühised mõisted muusikas ja liikumises • meetrum ja rütm – kõiki muusikalisi tegevusi siduvad elemendid (meetrumi- ja rütmiõpetus). • kõne ja hääl kui rütmielement - rütmimudelid emakeeles • laulmine (laulu õpetamise võimalusi, laulu sidumine teiste Orffi süsteemi elementidega) • mäng kehapillil (mängumustrite tundmaõppimine, rütmimudelid kehapillil) • instrumentaarium (kasutusvaldkonnad, mängutehnika) • liikumine (rütmiline liikumine, laulumäng, tants ja elementaarne liikumisimprovisatsioon)

Maht: 16 tundi


RÜTMIGA JA RÜTMITA: võimalusi rütmiõpetuse rakendamiseks lasteaias Kus ei aita jõud, seal aitab rütm.

Millest: Milliseid rütme võime leida enda sees ja ümber? Kuidas teadlikult oma elus ja töös rütme kasutada ning seeläbi aega ja jõudu säästa? Millised on rütmides peituvad teraapiavõimalused? Kuidas on hea rütmitunne seotud õpetaja isiksuse ja tema töövõimega? Teemad: • rütmi ja kaose vastandumine ja seotus • inimese elu rütmilisus ja rütmilised protsessid inimeses • rütmi väljendused füsioloogias, luules, muusikas, kunstis ja mujal • 7 looduslikku rütmi ja loodusrütmide mõju inimesele • temperamendirütmid • rütmidega arvestamine tegevuskava koostamisel • aasta-, kuu-, nädala-, päevarütmid, nende mõju lapse arengule, loodusrütmide kasutamine lasteaia õppetöös • rütmielementide kasutamine erinevates õppetegevustes (matemaatika, emakeel, võõrkeel, muusika, kehaline kasvatus, kunstiõpetus) • hüperaktiivne käitumine rütmi ja kaose vaatenurgast • rütmis peituvad ravi- ja teraapiavõimalused • muusikalised rütmimängud • rütmitunnet arendavad sõna- ja liikumismängud • rütmitaju arendamine õpetaja isiksuse kujundajana

Maht: 16 tundi


KERGE KUI ÕHK; RASKE KUI KIVI: lihtsaid võtteid laste mõistmiseks ja nende arengu toetamiseks Inimesed ei ole tüüpides, vaid tüübid on inimestes.

Millest: Mis on temperament ja kuidas see väljendub looduses ja inimeses? Kuidas ära tunda ja tasakaalustada laste temperamenti? Kuidas tulla toime rühmatäie erinevate lastega? Mida teha, kui veenmine ei aita? Kuidas temperamendiõpetuse abil kasvatada laste eneseteadvust? Teemad: • nelja elemendi otsingud looduses ja iseendas • temperamenditüüp kui konstitutsioonilise eripära hingeline väljendus • rütmide ja temperamendi seosed • temperamendi väljendumine käitumises, kõnes, liikumises, käelistes tegevustes • temperamendi määramise raskused tänapäeval • “rahva temperament” • temperament erinevas vanuses • eneseteadvuse kasvatus temperamendiõpetuse kaudu • suhtlemine erinevate temperamenditüüpide esindajatega • soovitused temperamendijõudude suunamiseks • uued oskused vastupanu vähendamiseks • temperamendi koolitamine täiskasvanu enesekasvatuse osana • koolitatud ja koolitamata temperament Maht: 16 tundi


SIID JA KLAAS: 5-7-aastaste laste siidi- ja klaasimaali katsetuste suunamine Õppida võibki ainult läbi üllatuste. R. Silverberg

Millest: Kuidas juhatada lapsi siidi- ja klaasimaali maailma ja kuidas neid seejuures juhendada? Milliseid vahendeid, milleks ja kuidas kasutada? Millised võimed arenevad lastel siidi- ja klaasimaali tehes? Teemad: • eakohaste vahendite valik siidi- ja klaasimaaliks • siidimaali kavandamine ja kavandi joonistamine • siidi ettevalmistamine ja kinnitamine • kontuurpasta kasutamine ja selle õppimise võimaldamine • siidivärvi toime ja sellest tuleneva värvimisviisi valimine • siidimaali tehnikad • klaasimaali kavandamine • klaasimaali võtted erineva vormi puhul (tasapinnaline, õõnes, nõgus, kumer) • kontuurpliiatsi ja pintsli kasutamine • klaasivärvi toime ja sellest tulenev eseme hoidmine • siidi- ja klaasimaali vahendid: hoid, säilitamine, säästmine, puhastamine • laste jaoks vajaminevate vahendite ettevalmistamine • näidiskavandite koostamine • töövõtete selgitamine lastele • siidi- ja klaasimaali tegemisel arenevad võimed

Maht: 16 tundi


VORMI VÕLU: 5-7-aastaste laste voolimistegevuse suunamine See, mis kunstiteoses loomulikkusena paistab, ei ole loodus, vaid inimene. J. W. von Goethe

Millest: Millised on voolimismassi omadused ja mida tasub lastega tegutsedes sel puhul arvestada? Kuidas voolimismassi töödelda ja valmistatud esemeid tugevdada ja säilitada? Mida kõike on võimalik koos lastega valmistada? Kumba eelistada, kas kavandamist või spontaanset tegevust? Teemad: • voolimismassi “Cernit” omadused ja nende uurimine koos lastega • kingituste valmistamine erinevateks tähtpäevadeks • klaasi kaunistamine voolimismassiga • roosivormiliste ehete valmistamine • kavandamine või spontaanne tegevus - kumb tuleb rohkem kasuks? • lisavahendite kinnitamine (nõelad, traadist otsikud jne), abivahendite kasutamine • instruktsioonide koostamine ja töövõtete selgitamine lastele

Maht: 8 tundi


AASTARING LASTEAIAS: igakülgse tervikliku arengu võimaldamine lasteaias 1 puu, 12 oksa, igal oksal 4 pesa, igas pesas 7 muna?

Millest: Mispärast on väikelapsel oluline elada kooskõlas aastaringiga ning kuidas seda lasteaias võimaldada? Kuidas kasutada rütme laste õpetamisel, arendamisel, organiseerimisel ning seeläbi aega ja jõudu säästa? Millised on täiskasvanu võimalused aastaringi vaatlemiseks ja rütmiliseks läbielamiseks? Miks seda tasub teha? Teemad: I moodul: • rütmilise elukorralduse vajalikkus väikelapseeas • aasta-, kuu-, päeva- ja nädalarütmid, nende mõju lapse arengule, rütmilisus inimese eluprotsessides • loodusrütmide kasutamine lasteaia õppetöös • rütmi kasutamine õppimiseks, meeldejätmiseks, laste organiseerimiseks • rituaalid kui emotsionaalse intelligentsuse arendamise vahendid (hommikuring, sünnipäevad jm) II-V moodul (iga moodul pühendatud ühele aastaajale): • aastaring, erinevate pühade sügavamad tähendused • täiskasvanu võimalused aastaringi vaatlemiseks ja rütmiliseks läbielamiseks • Eesti rahvatraditsioonide vaimsed alused ja nende edasikandmise võimalused tänapäevas • aastarütmid, aastaaegadega seotud üritused lasteaias • rütmidega arvestamine tegevuskava koostamisel • rühmaruumi kujundamine aastaringi kaasaelamiseks • temaatilised kunstilised tegevused aastaringi läbielamise toetamiseks (meisterdamine, kaunistamine, laulumängud, tantsud, salmid jm.) Maht: 16-160 tundi auditoorset tööd (vajadusel ka iseseisvad tööd)


KUIDAS MU LAPSEL TÄNA LÄKS?: lasteaialapse ealise arengu märkamine ja tagasiside andmine lapsevanemale Areng põhineb sellel, et keegi söandab püüda enamat sellest, kes ta on või mida ta oskab. J. Sarasvuo

Millest: Mida on tähtis teada lapse ealiste arenguetappide kohta? Kuidas märgata ja arvestada lapse arengu tundlikkusperioode lasteaias? Kuidas lapse füüsiline arenemine mõjutab tema mõtlemise ja tundeelu arengut? Kuidas lapse arengut hinnanguvabalt kirjeldada? Teemad: • lapse psüühiline areng ja keskkonna mõjud, terve arengu põhitingimused • lapse ealise arengu näitajad • lapse individuaalsed iseärasused • lapse jälgimise tehnikad • vaatlusfookuse määramine • hindamise ja sildistamise mõju enesehinnangule • hinnanguvaba kirjeldamise kasutamine tagasiside andmisel • arengumapi kasutamine lapse arengu jälgimiseks ja mõtestamiseks Maht: 32 tundi

JA


KUULAMINE – MÕISTMISE ALUS: lapse kuulamisoskuste kujunemise toetamine Kuulamine aitab teisel paremini iseennast mõista. T. Gordon

Millest? Millised tegevused kuulamise ajal aitavad kaasa mõistmisele? Kuidas toetada mõistva kuulaja arengut? Mis vanuses ja mil viisil on võimalik suunata empaatia arengut? Mil viisil kujundada lapse emotsionaalset sõnavara? Kuidas kuulamine moodustab sotsiaalse pädevuse aluse? Teemad: • kontakti loomine ja hoidmine kui kuulamise eeltingimus • kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused, igapäevategevused, hommikuringid jne • mõisted kuulamine, kuulmine ning aktiivne kuulamine; nende tähenduse sarnasus ja erinevus • kehakeele mõistmise arendamise võimalusi • tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist ning kuulmistaju • aktiivse kuulamise tähelepanu väljendamise, jälgimise ja peegeldamise oskused • harjutused jälgimisoskuste arendamiseks ja mõistmiseks • harjutused ümbersõnastamise arendamiseks • aktiivse kuulamise võtete arendamise võimalusi laste mängudes ja integreeritud õpija tegevusprotsessis Maht: 32 tundi


KOOLIVALMIDUS VÕI KOOLI VALMIDUS? PÕHJAPOLUS AVASTUD PUHHI POOLD PUHH LEIDIS SELE

Millest: Millal on laps kooliks valmis? Kuidas määrata lapse küpsust ja koolivalmidust? Mida saab kool oodata lasteaialt? Teemad: • kooliküpsuse ja koolivalmiduse mõisted • füüsiline, sotsiaalne ja kognitiivne koolivalmidus: nende alaoskused ja tajutavad näitajad • kehalised muutused 6.-7. eluaastal, nende seos lapse mõtlemise ja mälu arenguga • lihtsate praktiliste ülesannete ja harjutuste kasutamine lapse arengulise küpsuse määramiseks • võimete alusel grupeerimise ja eraldamise mõjud laste arengule • tegevused laste koolivalmiduse arendamiseks, sobiva keskkonna kujundamine • kooli ja lapsevanemate ootused laste kooliks ettevalmistamisele Maht: 16 tundi (2 päeva; jätkukursuste võimalus)


PROBLEEM JA SELLE OMANIK LASTEAIAS õpetajate koostöövormid koolis õppija arengu toetamiseks Probleemid on vaid võimalused töörõivastes. H.J.Kaiser Millest: Kuidas läbi viia õpetajate aineteülest koostööd õpilaste arengu toetamiseks? Kuidas vaadelda probleeme erinevatest vaatenurkadest ja sõnastada neid nii, et tekiks koostöö? Millistel viisidel muuta probleemid õppimisvõimalusteks ja kindlustada lahenduste teostumist? Kellele: Klassijuhatajad, aineõpetajad, õppejuhid, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, huvijuhid ja koolide meeskonnad Teemad: • õpilase ja õpetaja roll õpiprotsessis, erinevad vaatenurgad probleemidele lähenemisel • erinevad koostöised metoodikad probleemide ja/või väljakutsetega tegelemiseks ja kogemuste konstruktiivseks esiletoomiseks, õpetajatevahelise koostöö loomine • süsteemne lähenemine ja selle võimalused, töö konkreetsete juhtumitega • olukordade kaardistamine, käitumiste kirjeldamine, informatsiooni hankimise erinevad võimalused • õpilaste käitumise aluseks olevad kavatsused, nende uurimine, mõistmine ja kasutamine • keskkonna ümberkujundamine õpilase arengu toetamiseks • kovisioon: mõiste ja praktiline rakendamine Kursusel õpitakse ja harjutatakse praktilisi meeskondlikke mudeleid probleemjuhtumitega tegelemiseks, valmivad abimaterjalid hilisemaks iseseisvaks meeskonnatöö jätkamiseks Maht: min. 28 tundi: 2 päeva + vahepealne iseseisev rakendamine (4 t) + 1 päev; soovitavalt 6 koolituspäeva koos vahepealsete iseseisvate meeskondlike ülesannetega koolis


ERILINE LAPS: lapse arenguliste ja hariduslike erivajaduste märkamine ja tema arengu toetamine Ma õpin kõige paremini siis, kui teen seda omal viisil. 9-aastane laps

Millest: Kuidas keskkond määrab lapse erivajaduse ilmnemise? Kuidas erivajadusega laps soodustab rühmas emotsionaalse intelligentsuse arengut? Millised näitajad võivad viidata tulevasele õpiraskusele või eriandekusele? Teemad: • erivajaduse mõiste ja tähendused • lapse põhilised arenguvajadused eelkoolieas ja sellele vastamine tänapäeval • eelkooliealise lapse meelte arengu seos võimalike õpiraskustega • õpiraskuste varajane märkamine ja õppimise suunamise korrigeerimine • õpiraskuse ja eriandekuse hinnanguvaba kirjeldamine kui esimene samm individuaalse õppimise toetamisel • lapse arengulisi erivajadusi mõjutavad sotsiaalpsühholoogilised riskifaktorid • emotsionaalsed häired: autistlikud ja hüperaktiivsed, hirmunud ja endassetõmbunud ning agressiivsed lapsed • emotsionaalsete häiretega laste suunamise ja mõjutamise võimalused • kaasasündinud individuaalsete õpistiilide märkamine ja kasutamine arengu toetamisel andeka ja erivajadusega lapse puhul • multiintelligentsusega arvestamine ja selle kasutamine lapse õppimise suunamisel • lasteaiasisesed koostöövormid ja meeskonnatöö mudelid lapse arengu toetamiseks • süsteemne lähenemine lapse arengu toetamisel Maht: 32 tundi, soovi korral jätkukoolitused


JUTU TAGA JA SÕNA ALL: laste suhtlemisoskuste arendamine Empaatia on reis, mitte sihtpunkt. D. Stone

Millest: Kuidas suunata last mõistma juttu ja teise lapse käitumise mõtet? Kas kuulamise ja kõne arendamisest piisab, et lapsest saaks hea suhtleja? Millal on õige aeg tegeleda suhtlemisoskuste õppimisega? Kuidas suhtlemisoskus mõjutab lapse toimetulekut erinevatel haridustasemetel? Teemad: • suhtlemine kui võime teiste inimeste emotsioone oskuslikult juhtida ja selle ilmnemine lastel • meelte arengu mõju inimese suhtlemisoskustele • suhtlemisoskused ja nende arendamise võimalused • mina-keelne väljendamine lapse kõne arengu taustal • aktiivse kuulamise olemus ja selle harjutamise toetamine • probleemi märkamise ja lahendamise mudeli kasutamise võimalused • empaatia arendamise osa suhtlemisoskuste toetamiseks • kaaslase tunnete ja nende all olevate vajaduste mõistmiseks vajalikud harjutused ja igapäevased eluolukorrad • tagasiside mudeli eakohase kasutamise võimalused teise lapse tegevuse ja käitumise mõjudest teadaandmiseks • mitmekesisuse ärakasutamine mõtlemise paindlikkuse ja probleemi märkamise abil • mittesõnaliste signaalide mõistmise õppimine • enesekehtestamise hoiakulise aluse kujunemisele kaasaaitamine • täiskasvanute osa lapse efektiivsete suhtlemismudelite kujunemisel • praktilised harjutused, materjalid ja meetodid kõigi nimetatud suhtlemisoskuste kujundamiseks lapsel Maht: 16 tundi üksiku suhtlemisoskuse teema läbimiseks ja 160 tundi kogu kursuse läbimiseks


AARDELAEGAS: lasteaialastele sobivate meetodite loomise võimalused See, kes oskab kõige rohkem, jääb alati alla sellele, kes õpib kõige kiiremini. Milleks? Mis on õppimine ja millal see algab? Kuidas kaasasündinud õpitingimustiku eelistused mõjutavad lapse omandamiskiirust? Mille järgi saab aru, mida laps vajab mõistmiseks? Kuidas arvestada sensoorseid eelistusi meetodite loomisel erinevates tegevustes? Mil viisil väljendub lapse tegevusstiil? Kuidas suhtuda lohakusse ja vastutustundetusse? Kas neid saab muuta? Teemad: • inimese isiksuslikku arengut mõjutavad faktorid • õppimise teoreetilised käsitlused ja nende mõju õpetaja tegevusele • õpitingimustiku eelistused ja nende mõju õppimise tulemuslikkusele • mõtlemist mõjutav sensoorne eelistus ja sellest lähtuv õppematerjali esitlus tegevuste ajal • lapse tegutsemisviiside liigid ja nende kasutamine tegevuste ülesehitamisel • lapse motivatsiooni suundumused ja selle arvestamine arengukeskkonna kujundamisel rühmas • õpetaja kõne mõju asjade ja olukordade mõistmisele lapse poolt • õpetaja poolt kasutatava kõne muutmise võimalikkus ja vajalikkus koolieelses eas

Maht: 32 tundi


SEGASUMMAS KOOLI POOLE: erivanuseliste laste koosmõjulise arengu juhtimine lasteaiarühmas Kui ühed peavad sind suureks ja teised pisikeseks, vahest siis just ongi see päris paras vanus käes. A. Lindgren Millest? Kuidas mõjutab koolieelsete lasteasutuste seaduse 2010. a. muudatus arenguprotsesside juhtimist lasteaiarühmas? Kuidas organiseerida erivanuseliste laste koostöist tegevust arengu huvides? Kuidas planeerida erivanuseliste laste tegevust kuu- ja nädalakavades? Teemad: I moodul: Laste õppimise juhtimine erivanuseliste laste rühmas - 4 päeva (32 t) • vajadused seadusemuudatuse sisseviimiseks, sellest lähtuvad võimalused ja takistuste ületamise viisid • probleemid erivanuselise laste õpiprotsesside juhtimisel ning toimetulek • laste arengu juhtimine 3 protsessi kaudu (õpiprotsess, individuaalne arenguprotsess, koostöö arengu protsess rühmas) • 3 protsessist tuleneva tegevuse planeerimine rühmas • õppimise olemus ja sellest lähtuvad õpetajategevused • hinnangu mõju lapse motivatsiooni arengule erivanuselises rühmas • tagasiside kui arengu korrigeerimise korraldamine lasteaiarühmas • hinnanguvaba kirjeldamise oskus – lapse enesehinnangu kujundaja • tegevuse planeerimise alused ja võimalused II moodul: Laste eakohase individuaalse arengu juhtimine erivanuseliste laste rühmas – 2 päeva (16 t) • laste erivanuselise ja samavanuselise koosseisu võimalused ja ohud arengule • lapse eakohased arenguvajadused erinevas vanuses (mõtlemise, tunde ja tahte arengu aspektidest) • laste erinevast vanusest tulenevate vajadustega arvestamine rühmas • laste individuaalsed vajadused õppimise ajal ja õpetaja tegevused nendega arvestamisel • laste sotsiaalse võimekuse arenemise ressursid erivanuselise rühmas III moodul: Koostöö loomine täiskasvanute vahel erivanuseliste laste arengu suunamisel – 2 päeva (16 t) • koostöö vajalikkus ja võimalused erivanuseliste lastega rühmas • koostöö eeldused ja tingimused, koostööprintsiibid • koostöö käivitamine • erinevad koostöövormid rühmas • koostöö arenguetapid Maht: 64 tundi (võimalik tellida moodulite kaupa)


SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ LASTEAIAS

Kuidas hoida tõelist väärtust - inimese suhet inimesega? Kuidas jõuda rühmas parema üksteisemõistmiseni, lahendada ja vahendada konflikte arukal ning edasiviival moel, tulla toime ettenägematute olukordadega? Kuidas suuta sedasama teha töökollektiivis?

Meil kõigil tuleb aeg-ajalt kuulata ja mõista oma kaaslasi, teha ennast arusaadavaks ja kuuldavaks, pidada raskeid läbirääkimisi. Koostööoskused on tänapäeva inimese põhioskusteks. Nende õppimisel väikelapseeas on oluline olla täiskasvanute kõrval, et neid omandada mudeldamise teel. See eeldab aga lasteaiaõpetajate poolt tulemuslike ja vägivallatute suhtlemismudelite kasutamist ning oskust suunata rühma kui terviku arenguprotsesse. Nii õpib laps ka hiljem leidma kohta kaasinimese kõrval, tunnustama enese ja teiste inimväärikust ja väärtuslikkust. Koostöine tegutsemine annab võimaluse kuuluda ja rahuldab inimlikku vajadust olla armastatud, austatud ning tingimusteta hoitud. Lihvitud oskused ei asenda küll õiglustunnet, hoolivat soojust või siirast abistamissoovi, kuid ilma oskuste valdamiseta võime keerulistes olukordades hätta jääda. Järgnevad kursused pakuvad kõigile võimalust täiustada ja harjutada koostööoskusi, mis aitavad igapäevases professionaalses elus kooskõlalisemalt toime tulla ning pakuvad tuge isiklikus suhteringis.


LAPS TEISTE SEAS: lapse sotsiaalsed oskused ja eakohase suhtlemise olemus Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone, milles sa ise samal ajal sees oled.

Millest? Mis määrab suhtlemise kvaliteedi? Millest koosnevad sotsiaalsed oskused? Miks suhtlemisoskusi on vaja kaasajal õpetada? Kuidas suhtlemistasandi valik mõjutab lapse enesehinnangu kujunemist? Kuidas kujuneb lapse suhtlemistasand? Teemad: • sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas • vanemate ja teiste täiskasvanute osa lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel • väärtused, uskumused ja hoiakud, mis soodustavad sotsiaalse toimetuleku kujunemist • Thomas Gordon, Carl Rogers, Eric Berne, Jaak Panksepp, J. L. Moreno jt inimese sotsiaalsete oskuste arengust • oma suhtlemistasandi kasutuse ja muutmise võimaluste uurimine • suhtlemistõkete liigid ja toime lapse psüühikale ja hoiakute kujunemisele • Thomas Gordoni käitumisaken vajaliku suhtlemisoskuse määratlemiseks • sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine Maht: 16 tundi


SUHTLEMISÕPETUS LASTEAIAS: lasteaiaõpetajad kui kaasaegsete suhtlemisoskuste arendajad

Milleks? Mis on selge eneseväljendus ja kuidas lastel säilitada ja arendada? Kuidas luua võimalusi laps aktiivse kuulamise arenemiseks? Mil viisil arendada lastes konfliktide lahendamise ja vahendamise oskusi? Teemad: I moodul: Sotsiaalsed oskused ja suhtlemise olemus • sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas • vanemate ja teiste täiskasvanute osa sotsiaalsete oskuste kujunemisel lapsel • väärtused, uskumused ja hoiakud, mis soodustavad sotsiaalse toimetuleku kujunemist • Thomas Gordon, Carl Rogers, Eric Berne, Jaak Panksepp, J. L. Moreno jt inimese sotsiaalsete oskuste arengust • täiskasvanute poolt kasutatavate suhtlemistasandite mõju lapse sotsiaalse võimekuse kujunemisele • oma suhtlemistasandi kasutuse ja muutmise võimaluste uurimine • suhtlemistõkete liigid ja toime lapse psüühikale ja hoiakute kujunemisele • Thomas Gordoni käitumisaken vajaliku suhtlemisoskuse määratlemiseks • sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: lastega tööks vajalike materjalide loomine II moodul: Aktiivse kuulamise kujunemise toetamine • kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine • kontakti etapid • kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused • mõisted: kuulamine ja kuulmine ning aktiivne kuulamine- sarnasus ja erinevus • empaatia, ehedus ja siirus kui sotsiaalse soojuse elemendid • tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist • tunnete ja sellekohase arenenud sõnavara osa empaatia arengule • aktiivne kuulamine: tähelepanu väljendamise, jälgimise ja peegeldamise oskused • aktiivse kuulamise võtete arendamise võimalusi laste õpi- ja tegevusprotsessis • aktiivse kuulamise harjutuste kogemine ja loomine Maht: 24 tundi auditoorset tööd, 16 tundi refleksiooni ja aktiivse kuulamise kujundamiseks vajalike vahendite loomine ning kavandamine õpi- ja tegevusprotsessis III moodul: Selge suhtlemise kujunemise toetamine • mõisted selge ja ebaselge suhtlemine • ebaselge suhtlemise mõjud


selge suhtlemise mõjud selge suhtlemine kui probleemidest hoidumise vahend mina-teadete liigid: selgitavad, ennetavad ja vastavad, tunnustavad, konfronteeruvad mina-teated • käitumisviisid ja sellest lähtuvad väljenduslaadid suhtlemisel • oma käitumisviiside muutmise võimalikkus • kehtestava käitumise hoiakuline alus • kehtestamise tehnika: konfrontatsioon ja tunnetega tegelemine • erinevate mina-teadete arengu võimaldamine lastele igapäevategevustes, mängudes, õpiprotsessis Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: refleksioon ja lastega tööks vajalike materjalide loomine • • •

IV moodul: Konfliktide lahendamise mudelite omandamise suunamine • konfliktide olemus ja liigid • konfliktis toimetulekuks vajalikud hoiakud ja uskumused • konflikti liigist lähtuvad toimetuleku viisid • konfliktide lahendamise võimalused: autoritaarne, liberaalne, kompromiss, koostöine • autoriteedi mõiste ja mõju probleemsete situatsioonide lahendamisele • konflikti lahendamise võitja-võitja meetod • võitja-võitja meetodi kasutamine probleemide ennetamiseks • ajurünnak kui loov probleemilahendamise meetod • konfliktide vahendamise oskused: tunnetega tegelemine, läbirääkimisele suunamine probleemile lahenduse leidmiseks, selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine • keskkonna muutmise võimalusi eakohasusest lähtuvalt konfliktide ennetamiseks • aja kasutamine ja selle praktiline planeerimine konfliktide ennetamiseks kolleegidega ja lastega, lapsevanematega Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: refleksioon ja lastele konfliktihalduse õpetamiseks vajalike meetodite ja vahendite loomine. V moodul: Grupi arengufaasid ja nende juhtimine koostööni • grupi psühholoogiline areng ja selle mõju omavahelistele suhetele ja suhtlemisele • sõltuvusfaasi olemus • sõltuvusfaasis suhetele soodsa tingimustiku loomiseks vajalikud oskused • konfliktifaasi olemus, vastupanu mõiste • vastupanuga toimetulekuks vajalikud hoiakulised alused • konfliktifaasi läbimiseks vajalikud oskused • eraldumisfaasi olemus ja selleks eakohaste tingimuste loomine • koostööfaasi olemus ja võimalused koostöiseks tegevuseks ja õppimiseks lähtuvalt eakohasusest ja laste suhtlemisoskustest • suhtlemisel baseeruvate koostööoskuste planeerimine õpitegevusse Maht: 16 tundi auditoorset tööd Kursuse kogumaht: 176 tundi


KOOSKÕLALINE RÜHM Kolm meest, kes üksteist aitavad, teevad ära sama töö, mis kuus meest ühekaupa. Hispaania vanasõna

Millest: Kuidas muuta rühmatäis erineva tausta ja erinevate kogemustega lapsi üksteisest hoolivaks tervikuks? Kuidas rakendada konfliktid arengu teenistusse ja õpetada oma kasvandikele eluks hädavajalikke sotsiaalseid oskusi? Mida saab lasteaiaõpetaja ära teha selleks, et tema rühmas kujuneks arenguks soodne suhtekeskkond? Teemad: I moodul: Grupi psühholoogilise arengu faasid ja nende suunamine • grupi psühholoogilise arengu faaside avaldumine lasteaiarühmas • grupi juhitavus ja emotsioonid grupis, lasteaiaõpetaja ülesanded ja võimalused grupi arengu suunajana • ebameeldivate emotsioonide ja agressiivsuse tekkepõhjused lasteaiarühmas, erinevate sekkumisvõimaluste efektiivsus • selge eneseväljendamise viisid ja aktiivse kuulamise tehnikad, nende harjutamine • koostöö kujunemise tingimused rühmas, koostööoskused ja nende õpetamiseks sobivad mängud ja harjutused lastele II moodul: Ebakohase käitumisega toimetuleku võimalused • ebakohane käitumine rühmas, selle peamised eesmärgid • ebakohase käitumisega toimetulek, selle positiivne suunamine • tõrjutuse tekkemehhanismid, selle ennetamine ja vähendamine • tegevuslikud meetodid rühma suhete struktuuri avalikustamiseks ja mõjutamiseks III moodul: Konfliktide lahendamise oskused • konfliktide liigid: vajadus- ja väärtuskonfliktid • koostöö lastega võitja-võitja meetodil • konfliktide lahendamine ja vahendamine • enesekehtestamise oskused, konfronteerumine • lasteaiaõpetaja mina-tasandi paindliku kasutuse võimalused Maht: 60 tundi (3x2 päeva), sellest 48 tundi auditoorset ja 12 tundi iseseisvat tööd


KOOSTÖINE GRUPP: sissejuhatus grupi psühholoogilise arengu faasidesse ja nende juhtimisse Kui armastad valmistumist, armastad ka võitu. J. Sarasvuo

Millest: Millised on grupi psühholoogilise arengu seaduspärasused ja kuivõrd on nad suunatavad? Kuidas märgata grupiliikmete vastupanu ja mida sellega ette võtta? Kas konflikt soodustab või takistab grupi arengut? Milliste vahendite abil saab grupijuht soodustada grupi edasiliikumist koostöö poole? Kellele: Kõigile grupijuhtimisega (n. lastevanemate koosolek jmt) tegelevatele inimestele ja gruppidesse kuuluvatele inimestele Teemad: • grupi psühholoogilise arengu faasid, nende äratundmine • grupi produktiivsus ja juhitavus erinevates arengufaasides, juhi võimalused ja ülesanded grupi arengu suunajana • vastupanu mõiste, põhjused ja liigid, toimetulek vastupanuga, erinevate sekkumisvõimaluste efektiivsus • juhile vajalikud selge eneseväljendamise viisid ja kuulamistehnikad • koostöö kujunemise tingimused grupis, koostööoskused ja nende arendamine Maht: 16 tundi (2 päeva)


MINA JA SINA: ennastkehtestav käitumine ja koostööoskused Ma olen elu, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada. A. Schweitzer

Millest: Kuidas väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove selgelt, otse ja ausalt? Kuidas seista oma vajaduste ja arvamuste eest sellisel viisil, et ka partner saaks seista oma vajaduste ja arvamuste eest ning tunneks ennast väärikana? Kuidas vastutustundlikult probleeme lahendada ja koostööni jõuda? Teemad: I moodul: Enesekehtestamine ja selle aluseks olev mõtteviis • agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumisviis, enesekehtestamine kui koostööprotsess • probleemi määratlemise oskused, vajadus- ja väärtuskonfliktid • suhtlemistasandid ja nende mõju suhtlemisele • selge ja ebaselge kommunikatsioon • konfronteeruva mina-teate koostamine (käitumise hinnanguvaba kirjeldamine kui pinge alandamise vahend; tunded ja nende arvestamine käitumise mõjutamisel; häiriva käitumise mõju esiletoomine) • tagasisidega videoharjutus II moodul: Aktiivne kuulamine ja selle aluseks olevad hoiakud • usaldussuhe aktiivses kuulamises, selle olemasolu näitajad ja avaldumise tasandid • aktiivse kuulamise tehnikad ja nende kasutamine • tagasisidega videoharjutus III moodul: Koostööoskused • koostööd mõjutavad tegurid, koostöö arenguetapid • produktiivsed ja ebaproduktiivsed rollid koostöös • tagasisidega videoharjutus

Maht: 60 tundi (3+2+2 päeva): 56 t auditoorset ja 4 t iseseisvat tööd või lühivariant 16 tundi valitud teemal


ÕPETAJA SUHETE KARUSSELLIL: suhtlemistasandid meis ja meie ümber On ainult üks tõeline väärtus, see on inimese side inimesega. A. de Saint-Exupéry

Millest: Kuidas saavad ühes inimeses peituda (ja ühe suu kaudu rääkida) Lapsevanem, Laps ja Täiskasvanu? Kuidas “lugeda” inimestevahelise suhtlemise keelt, mõistes nii keha kõnekaid märke kui sõnadetaguseid sõnumeid? Kuidas muuta ebameeldivat või stereotüüpset suhtlusolukorda, mitte minna kaasa provokatsioonidega ja tunda end tasakaalukamana? Teemad: • sissejuhatus E. Berne’i transaktsionaalse analüüsi põhimõtetesse • inimese 3 mina-tasandit (Vanem, Laps ja Täiskasvanu), nende avaldumine käitumises ja tundeseisundis • mitteverbaalne suhtlus: liigutused, näoilme ja ruumisuhted • hääleomadused ja metasõnumid • sõnakasutus erinevatel tasanditel • tasandite ülesanded, paindlik tasandikasutus • suhete analüüs • protseduurid, rituaalid, ajatäited ja mängud inimsuhetes • suhtlemisoskused Täiskasvanu tasandil • suhtlemine lapsega, lapsevanemaga, kolleegidega, ülemusega Maht: 38 tundi (2x2 päeva), sellest 32 t auditoorset ja 6 t iseseisvat tööd


RASKED KÕNELUSED: läbirääkimiste pidamine tööl ja igapäevaelus Midagi mõista tähendab leida teises midagi omaenda loomusest ja iseenese avastamine teistes teeb meid sageli õnnelikuks. R. Tagore

Millest: Kuidas ette valmistada ja alustada ebameeldivaid vestlusi? Kuidas jõuda kokkulepeteni tööl ja isiklikus elus? Miks headel kavatsustel võib olla halb mõju? Kas sõnumisõda saab muuta arendavaks vestluseks? Teemad: • raskete kõneluste põhistruktuur ja tajumoonutused • kuidas juhtida vestluse kulgu • inimestevahelise suhtlemise põhitõed • kuulamine ja selge eneseväljendamine • tunded probleemi koostisosana, tunnetega kontakti saamine ja nende adekvaatne väljendamine • konfliktide liigid ja nende lahendamise võimalused • probleemide lahendamise oskused • manipuleerimise äratundmine ja sellega toimetulek • suhtlemistasandid ja paindlik tasandikasutus • keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil (klassikaline psühhodraama, sotsiodraama või videoanalüüs) Maht: 48 tundi (3x2 päeva)


KUULMINE JA KUULAMINE: aktiivse kuulamise kursus edasijõudnutele Empaatia on reis, mitte sihtpunkt. D. Stone

Millest: Kuidas hea kuulamise abil suurendada inimestevahelist usaldust? Kuidas mõista vestluspartneri seisukohti, tundeid ja kavatsusi? Kuidas märgata teise inimese mõtlemise omapära ja “tõlkida” oma sõnumit tema keelde? Kuidas oskuslik kuulamine saab aidata partneril võtta vastutust muutuste eest? Teemad: • usaldussuhe aktiivses kuulamises, selle olemasolu näitajad ja avaldumise tasandid • mittesõnaline peegeldamine ja sobitumine • sõnaline peegeldamine ja sobitumine • inimese eelistatud meelesüsteemid ja nende määramine • meelesüsteemi eelistuste ilmnemine kõnes, tähenduste mõistmine ja lausete “tõlkimine” teise meelesüsteemi keelde • küsimuste esitamine aktiivsel kuulamisel • keele kasutamisel ja kõne tajumisel toimuvad protsessid: kustutamised, moonutamised, üldistamised • erinevate küsimuste kasutamise võimalused sõnumi täpsustamisel • videoharjutus ja selle analüüs Maht: 32 tundi (4 päeva)


JAGATUD RÕÕM, JAGATUD MURE: koostöö lapsevanemaga Abi aiast, vari võrgust, tugi teisesta mehesta. Eesti vanasõna

Millest: Kuidas luua ja hoida usaldussuhet lapsevanemaga? Kuidas abistada lapsevanemaid eneseavamisel ja vastutuse võtmisel? Milliseid erinevaid koostöövorme kasutada peredega suhtlemisel? Kuidas läbi viia lapsevanemate koosolekut ja anda edasiviivat tagasisidet? Teemad: • lapsevanem koostööpartnerina, usaldussuhte loomine ja hoidmine • õpetajate vaatenurk koostööle lapsevanematega • lapsevanemate vaatenurk koostööle lasteaiaga • kooli ja kodu koostöö mõju laste arengule • eelarvamused, uskumused ja kogemused koostöö takistajatena ning töö nendega • õpetaja sotsiaalsed oskused, mis võimaldavad usaldust ning häid koostöösuhteid luua ja hoida • lapsevanema abistamine eneseavamisel ja vastutuse võtmisel • lapsevanemate koosolekute ülesehitamine, ettevalmistamine ja läbiviimine • teised koostöövormid lapsevanematega, perede kaasamine rühmategevusse, pidude ja pereürituste organiseerimine ja läbiviimine, teatritegevus koos perega • kaasavad meetodid lapsevanemate koostöötahte ja aktiivsuse äratamiseks ja säilitamiseks • tagasiside saamise võimalused vanematelt • konstruktiivse tagasiside andmise võtted • tagasiside lapse kohta, selle andmise kasud ja ohud, erinevad tagasiside andmise võtted • abivahendid toimivate koostöövormide analüüsimiseks ja täiustamiseks Maht: min. 16 tundi, soovitavalt 32 tundi, koos iseseisvate ülesannetega vahepeal. Võimalik keskenduda põhjalikumalt ühele või mitmele koostöövormile või õpetaja sotsiaalse oskuse lihvimisele ja harjutamisele


LAPSE JA ÕPETAJA ISIKSUSLIK ARENG Kas ja kuidas peaks suunama lapse isiksuslikku arengut? Milline tähendus on õpetaja isiksusel lapse arengus ja kuidas seda arendada?

Lapse arengu suunamine koolieelses eas nõuab õpetajalt isiksuslikku küpsust rohkem kui ühelgi teisel hilisemal haridustasemel, sest inimese psüühika ja võimete alged kujunevad just nüüd. Lapse isiksus on õrn ning vastuvõtlik mõjutusele: nii heale kui halvale. Teda ümbritsevate täiskasvanute hinges olevad moraalsed omadused ja harmoonia või nende puudumine mõjutab last mitteteadlikul tasemel sügavamalt kui kunagi hiljem võimalik. See, kas laps saab olla tulevasel kooliteel rõõmsameelne, enesekindel, loov ja eakohase eneseregulatsiooniga, oleneb koolieelse ea kogemustest. Mida enam on last saatev ja suunav täiskasvanu tegelnud omaenese sisemaailma kujundamise ja sellest teadlikuks saamisega, seda enam suudab ta hoolida iseendast, teistest ja vastutada oma suhete eest keskkonnas. Tähtsaim asi, mida me saame tulevase maailma ja nooremate inimpõlvede hüvanguks teha, ongi iseenda tervendamine ja tasakaalustamine. Alles siis, kui suudame ennast jaatada, austada, armastada, alles siis suudame näha ka maailma ja teisi inimesi isetu armastusega. Me saame kaitsta ja austada lapsepõlve; mõista, julgustada ning toetada kõikide individuaalsete eripärade ilmnemist ja arenemist.


ARENGUVESTLUS LASTEAIAS: milleks, millest ja kuidas? Kui me võtame inimesi sellistena, nagu nad on, siis teeme me nad halvemaks. Kui me käsitleme neid sellistena, nagu nad olla võiksid, siis aitame me neil ka selleni jõuda. J. W. Goethe Millest: Millised on lapse arenguvajadused ja kuidas nendest aru saada? Kuidas läbi viia nauditavat ja tulemuslikku arenguvestlust? Kuidas anda lapsevanemale tagasisidet nii, et tema kogemuse väärtus ja puutumatus ei satuks kahtluse alla? Milliseid andmeid ja kuidas tuleks arenguvestluseks koguda? Kuidas motiveerida lapsevanemaid koostööle ja abistada neid vastutuse võtmisel? Teemad: I moodul: Tagasisidevestlused lapsevanemaga, tagasiside andmise ja vastuvõtmise oskused • arenguvestluse eesmärgid ja ülesehitus • konstruktiivne tagasiside, selle andmise eesmärgid ja meetodid • vestluse mudelid ja nende praktiline harjutamine • lapsevanema abistamine eneseavamisel ja vastutuse võtmisel • suhtlemistõkked, nende äratundmine ja vältimine • aktiivse kuulamise oskused ja nende harjutamine • selge eneseväljendamise oskused • hinnanguvaba kirjeldamise oskused • õpetaja tasandikasutuse mõju arenguvestluse tulemuslikkusele II moodul: Arenguvestluse ettevalmistamine, arengumudelid ja individuaalsed iseärasused • lapse arengufaaside fenomenoloogiline kirjeldus • lapse arengut mõjutavad jõud, terve arengu põhitingimused • lapse mõtlemise, tunde- ja tahteelu muutused, nende jälgimise võimalused • kriisid lapse elus, nende mõju hilisematele eluperioodidele • lapse tervikvõimekuse arengu jälgimine • multiintelligentsuse olemus, intelligentsustüüpide väljendumine • arenguvestluse ettevalmistamine ja andmete kogumise viisid III moodul: Supervisiooniseminar • toimunud arenguvestluste analüüs: kordaminekute ja ebaõnnestumiste põhjused • keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil • isiklik eesmärgistamine ja motiveerimine Maht: 16-160 tundi (2-14 päeva)


SUURED JA VÄIKESED JA TÄNAPÄEV Lastel on eelis kasvada

Millest: Mis on selles head, et tänapäeva lapsed on teistsugused? Mis on teistmoodi – kas lapsed, täiskasvanud või maailm? Kuidas toimida keerulistes suhetes kaasaja lastega? Kuidas mina õpetaja ja lapsevanemana saan arenevat last toetada? Teemad: • keskkond lapse arengu mõjutajana • lapse roll ühiskonnas läbi ajaloo • laste maailmatunnetuse mõistmise keerukus • laste väljendamata ootused täiskasvanutele • teadlik suhtekujundamine • rikastava teekonna nautimine koos lapsega Maht: 16 tundi


POISID JA TÜDRUKUD LASTEAIAS: soolistele arenguvajadustele vastamine lasteaias On olukordi, kus ühest inimesest oleneb, kas teise inimese elu õnnestub või mitte. K. E. Logstrup

Millest: Kuidas ajuehituse erinevused mõjutavad poiste ja tüdrukute mõtlemist, emotsioone ja tegutsemist? Kuidas õpivad poisid ja tüdrukud neile loomuomasel viisil? Milliseid võimalusi on lasteaial ja kodul poisi psühholoogiliseks mõjutamiseks tema teekonnal küpse mehelikkuseni? Kuidas reageerida poisi ebaküpsele provokatiivsele käitumisele? Teemad: I moodul: erinevused poiste ja tüdrukute arengus ja õppimises • poiste ja tüdrukute aju sünnipärased erinevused ja nende mõju • poiste ja tüdrukute areng ning õppimisviisid • soolised erinevused mõtlemises, neile vastavad õppimisvõtted, mängud, käelised tegevused ja abivahendid • laste emotsionaalse pinge ennetamine ja sellega toimetulek, läheduse ja sõprussuhete loomine II moodul: küpseks meheks kujunemise võimaldamine • poisi ja mehe psühholoogilised arhetüübid, nende kujunemise põhimehhanismid • emotsionaalse intelligentsuse põhikomponendid ja nende seos rollilise käitumisega • küpse ja ebaküpse hingeelu 3-osaline struktuur • ebaküps provokatiivne käitumine, selle mõjutamine ennast ja last säästval viisil • poisi suunamine eneseanalüüsile ja oma käitumise korrektsioonile • poisi arengut saatvate täiskasvanute küpsuse ja ebaküpsuse mõju tema isiksuslikule arengule, õpetaja hoiakute ja uskumuste mõju Maht: 32 tundi (2x2 päeva), soovi korral jätkukursus


RÄNNAK LAPSE MAAILMAS: lapse areng erinevatel elujärkudel ja selle suunamine Tõelise õnne leiab inimene ainult siis, kui ta elu aastaaegu samuti tähele paneb kui aastaaegu looduses. S. Undset

Millest: Millised on lapse arenguvajadused ja kuidas neist aru saada? Kuidas kogeb laps oma “mina” arengut ja mil viisil mõjutab see tema käitumist? Millised on lapseea erinevate arengujärkude juhtmotiivid ja kuidas nende toetav väljaarendamine mõjutab last täiskasvanuna? Teemad: • humanistliku psühholoogia vaated inimese küpsemisele: inimese elukaar ja olulised tähised eluteel • lapse arengut mõjutavad jõud: bioloogiline, psühholoogiline ja biograafiline aspekt • lapse arengufaaside vaheldumise fenomenoloogiline kirjeldus • keha arenguperioodid, üleminekuilmingud • lapse mõtlemise, tunde- ja tahteelu perioodilised muutused • eelkooliiga, terve arengu põhitingimused • kriisid lapse elus, nende ilmingud, põhjused, pedagoogiline ennetamine ja toimetuleku võimalused • kooliküpsuse ja koolivalmiduse mõisted ja selle kindlaksmääramise viisid • terve arengu põhitingimused, kasvukeskkond ja lapsevanema roll Maht: 16 tundi


STRESSIGA ÜHELE POOLE: enesejuhtimise ja pingest vabanemise oskused Kui me ei leia rahu iseendas, siis pole mõtet seda ka mujalt otsida. F. de la Rochefoucauld

Millest: Millised on enesejuhtimise võtted? Kuidas on võimalik kiiresti ja lihtsalt oma seisundit muuta? Kuidas eesmärgid meid mõjutavad? Kuidas on võimalik teisi abistada pingest vabanemisel? Teemad: • piiravate ja kasulike uskumuste toime eneseteadlikkusele ja eneseregulatsioonile • harjutused enda seisundite mõjutamiseks: tervistamiseks, meeleolu muutmiseks, kriitikaga toimetulekuks • tegevuslikud meetodid enese paremaks mõistmiseks ja oma olukorra mõtestamiseks (kujutavad tegevused, lavastused, liikumine) • endas toimuvate „hingevalude“ haldamise mõtestamine ja stereotüüpsete käitumismustrite teadvustamine • eesmärgistamise tehnikad eneserefleksiooni abistajatena • spontaansus stressi ennetamisel ja sellega toimetulemisel • loovuse vallandmine ja isiksusliku jõu leidmine Maht: 24 tundi


ÕPETAJA TERVIS JA TASAKAAL: eneseregulatsioon liikumise ja kehataju arendamise abil Kellel on tervis, sellel on lootus; ja see, kellel on lootus, sellel on kõik. Araabia vanasõna

Millest: Kuidas on omavahel seotud keha, mõtlemine ja emotsioonid? Kuidas õppida kuulama oma keha ja saavutada oma sisemine terviklikkus? Kuidas oma kehataju arendamine suurendab enesekindlust ja avardab väljendusvõimalusi? Teemad: • inimene kui tervik; elukvaliteet ja kehaimidž • keha, mõtlemise ja emotsioonide seosed • keha ja stress, lihaspingete olemus • ergonoomilised sirutus- ja ergutusharjutused, lõõgastavad harjutused • harjutused terve selja heaks, ergonoomilised istumis- ja töötamisasendid • rühi korrektsioon, kehatunnetuse arendamine • inimlikud vajadused ja nendevahelise tasakaalu saavutamine • empaatia- ja kontaktivõime seos kehatunnetusega, puudutus inimese elus • kehataju ja loovuse arendamine liikumises • eneseregulatsiooni võtted, emotsionaalse tasakaalustamise ja stressi maandamise tehnikad liikumise abil Maht: 16-32 tundi


ÕPETAJA HÄÄLEHOID: kõne ja hääle arendamine Helisev hing paneb ka sõnad helisema. A. H.Tammsaare

Millest: Kuidas hääl peegeldab inimese kui terviku seisundit ja suhtumisi? Millest annavad meile märku hääleprobleemid? Kuidas on heli ja liikumist võimalik kasutada organismi tasakaalustamiseks ja enesetervendamiseks? Teemad: • hääl kui inimese isiksuslik väljendusvahend, hääle füsioloogia ja parameetrid • õpetaja häält mõjutavad tegurid, kõne ja hääle arendamine, häälehoid • hääl eneseregulatsioonis, hääle loomulik tekitamine • hääle toonimise toimed ja hüved, tervendavad helid • stressi ja pingete maandamise tehnikad hääle kasutamise, hingamise ja liikumise abil; loovust vabastava emotsionaalse tasakaalustamise võtted • suhtlemine enda ja teistega mittesõnalisel moel Maht: 16 tundi (2 päeva) või vastavalt grupi vajadustele Koolitusel on võimalik saada individuaalset konsultatsiooni. Osalemiseks ei ole tarvilikud ei muusikalised eelteadmised, viisipidamine ega laulukogemus.


ARMAS AEG: tervikliku ajakasutuse alused Suurimat tähtsust omavaid asju ei või iial jätta kõige vähem tähtsate asjade meelevalda. J. W. Goethe

Millest: Kuidas olla rohkem rahul oma igapäevase eluga ja säästa ennast pidevast ajapuudusest? Kust saada juurde elujõudu ja suutlikkust? Kuidas avastada oma elu põhisuund ja seada oluline esikohale? Kas võtta või anda aega? Teemad: • erinevad lähenemisviisid ajakorraldusele, tervikliku ajakasutuse alused • ajamaatriks, pakilisuse ja olulisuse printsiip aja planeerimisel • valikute tegemine, proaktiivne ja reaktiivne tegutsemine ning selle mõju tegevuse tulemuslikkusele • inimlikud vajadused ja nendevahelise tasakaalu saavutamine • delegeerimise ja äraütlemise kunst • oma rollide määratlemine, nende arendamine ja seos missiooniga • tulemuslik eesmärgistamine, eesmärkide seos rollide ja missiooniga • nädala organiseerimine, prioriteetide määratlemine, ajakasutuse analüüs Maht: soovitavalt 24 tundi (2 + 1 päeva)


RÕÕM ISEENDAST: eneseanalüüs tööalase arengu käivitajana Öeldes, et sa suudad midagi teha või öeldes, et sa ei suuda seda – mõlemal juhul on sul õigus.

Millest: Millest lähtuvalt ja kuidas oma tegevust analüüsida? Milline eneseanalüüs aitab näha oma arenguperspektiive ja soodustab edasiminekut? Kuidas mõjutab töötajate eneseanalüüs organisatsiooni arengut? Mispärast tasub õppida toetuma oma tugevatele külgedele? Teemad: • eneseanalüüsi 3 aspekti: iseenesest, tegevusest ja lapsest lähtuv • oma professionaalse tegevuse analüüsimise eeldused ja oskused • tegevusvaldkondade (õpiprotsessi, grupi psühholoogilise arenguprotsessi ja lapse individuaalse arenguprotsessi) suunamise ja juhtimise vaatlemise, kirjeldamise ja hindamise võimalused • küsimused analüüsimisel - protsessile suunatud ja tulemusele suunatud • eneseanalüüsi seostamine eesmärkide ja kavandamisega • loovad eneseanalüüsi meetodid • eneseanalüüsi vormistamise võimalused • piiravad ja kasulikud uskumused eneseanalüüsi takistavate ja toetavate faktoritena Maht: 16 tundi


ELUJÕUD HINGESÜGAVUSEST: arendus– ja supervisiooniseminarid See, mis asub meist tagapool ja see, mis asub meist eespool, on täiesti tühine, võrreldes sellega, mis asub meie sees. O. W. Holmes

Millest: Kuidas leida üles ja arendada oma isiksuse tugevaid külgi ja edendada seeläbi oma ametioskusi? Kuidas arukalt kasutada oma jõuvarusid ja tulla toime tööalase stressiga? Kuidas saada julgust olla loovam, väärtustada iseennast ja seeläbi jõustada ka oma rühma lapsi ja kolleege? Teemad: • isiksuse mõju inimsuhetes ja oma isiksusliku jõu kasvatamise võimalused • toimetulek tööalaste probleemidega: keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil (klassikaline psühhodraama, sotsiodraama jt grupitöö meetodid) • isiksus ja rollid, rollikonfliktid, rollitreening • tööalane rollirepertuaar, selle arendamine ja laiendamine • õpetajategevuseks vajalikku spontaansust ja loovust vallandavad harjutused • stressiga toimetuleku võimalused, tasakaalu saavutamise viisid • oma elutee uurimine ja avastamine Maht: 16 t korraga vastavalt soovile; 1-4 korda aastas mitme aasta vältel


TUNDETARKUS: lapse emotsionaalse arengu suunamine kodus ja lasteaias Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. A. de Saint-Exupéry

Millest: Kuidas arendada lapses eluks hädavajalikku sihikindlust, optimismi ja enese motiveerimise oskust? Mil viisil on emotsionaalse intelligentsuse arendamise abil võimalik suurendada lapse arukust ja kuidas see mõjutab toimetulekut koolis? Kuidas tänapäeva heitliku ja kiirustava elulaadiga maailmas toetada lapse kasvamist tähelepanelikuks, hoolivaks ja vastutustundlikuks inimeseks? Teemad: I moodul: Emotsionaalse intelligentsuse varase arendamise võimalused • emotsioonide roll inimese elus, emotsionaalse intelligentsuse mõiste • emotsioonide äratundmise ja väljendamise oskused • empaatia ja hoolivuse avaldumine varases lapseeas ja nende arendamise võimalused • optimism ja pessimism inimese elus - eelised ja ohud • erinevate kasvatusstiilide mõju lapse emotsionaalsele arengule • laste kõlbeline arendamine: südametunnistus, sallivus, hoolivus, hea ja halva kategooriad • valetamine, selle põhjused ja lapse abistamine • laste kaasamine probleemide lahendamisse, loovad probleemilahendusvõtted koolieelikutele II moodul: Kooselu oskuste arendamine ja enesejuhtimise õpetamine • vestlus- ja kuulamisoskused, mitteverbaalne suhtlemine • huumor, selle kasutamine ja mõju, laste huumorimeele arendamine • laste sõprussuhted, sõprade leidmine ja hoidmine • motivatsioon ja enesejuhtimise oskused • ebaeduga toimetuleku oskuste õpetamine lastele • mängud ja harjutused parema enesekontrolli saavutamiseks Maht: 32 tundi, soovi korral jätkukoolitused


VOOG JA TAHE: lapse motivatsiooni arengu toetamine Emotsioonid on need, mis panevad meid liikuma, nad toidavad meie motivatsiooni, see omakorda juhib meie mõtlemist ja vormib tegevust. D. Goleman

Milleks? Milliste vahendite abil saab õpetaja mõjutada lapse tahte arengut ning kutsuda esile koostöövalmidust? Kas ja kuidas on väljastpoolt võimalik äratada sisemist motivatsiooni ? Kuidas vältida lapse motivatsiooni hääbumist ja suurendada võimalusi tulla toime takistustega? Teemad: • motivatsiooni olemus ja seos inimese emotsionaalse võimekusega • vooseisund ja sisemine motivatsioon • motivatsiooni reguleerimise võimalused ja mõju • hinnangulisuse mõju lapsele; tagasiside ja hinnangu erinevus • motiveeriva tagasiside andmise viisid • liikumapanevate eesmärkide loomine koos lapsega alates 5.-6. eluaastast • tagasiside ja tunnustamine kui lapse motivatsiooni käivitavad ja säilitavad tegevused • lapse kohusetunne ja vastutuse iseloom • hirmutava ja väljakutselise keskkonna ilmingud ja mõju tegevusele • tasu ja karistuse mõju motivatsiooni arengule Maht: 32 tundi


NÕUSTAJA KUI PARTNER: dialoogilise nõustamise alusoskused Kaks inimest koos taluvad suuremaid raskusi ja saavad jagu hullematest katsumustest, kui need, milleks kaks inimest eraldi võimelised oleksid. J. Sarasvuo

Milleks? Kuidas pedagoogiline nõustamine arendab nõustajat ennast? Kuidas nõustamistegevus võib suurendada partneri vastutust oma tegevuse eest? Mil viisil nõustaja ja nõustatav saavutavad teineteisemõistmise? Kuidas nõustamisprotsessi üles ehitada? Kuidas juhtida nõustamisprotsessi erinevaid etappe? Teemad: Pedagoogilise nõustaja roll • nõustamise olemus, mittedirektiivne nõustamine • täiskasvanu professionaalse arengu ja muutuste juhtimiseks vajalikud rollid ja kompetentsid • nõustaja rollide isiklik mõtestamine ja määratlemine seoses teise õpetaja pedagoogilise nõustamisega, nende rollide edasiarendamise võimalused • kahekõnelise ja motiveeriva tagasisideprotsessi ülesehitamine, edasiviiva tagasiside andmise sammud • nõustatava suunamine eneserefleksioonile Nõustaja ja nõustatava isiksus • isiksuslikud omadused ja baastingimused usaldussuhte loomiseks • hinnanguvabadus ja aktsepteerimine nõustamise alushoiakuna • nõustaja isiksusliku ressursi hoidmine ja taastamine • enesearengu kavandamine • nõustatavate psühholoogilised kaitsed • nõustatava vastupanu ühe osana nõustamisest, selle põhjused ja toimetuleku võimalused Nõustaja professionaalsed oskused • nõustaja tasandikasutus ja selle mõju kollegiaalse suhte kujunemisele • suhtlemistõkked nõustamises ja nende toime nõustatava arengule • aktiivse kuulamise tehnikad ja võimalused nõustamisel • eneserefleksiooni käivitavad küsimused nõustamisel • selge eneseväljendamise oskused • tegevuse hinnanguvaba kirjeldamise oskus


Nõustaja strateegiad erinevatel nõustamisetappidel I Etapp: koostöise ja toimiva suhte loomine • nõustamiseelne kontakt • esimene kohtumine, selle olulised komponendid • nõustamisintervjuu protsessi alguses; nõustamislepingu sõlmimine • strateegiad nõustatava avatuse soodustamiseks ja tema motivatsiooni äratamiseks II Etapp: olukorra mõistmine • info kogumine olukorra hindamiseks • nõustamiseesmärkide koostöine formuleerimine • strateegiad nõustatavate kaasamiseks nõustamisprotsessi • nõustatavaga probleemis ja nõustamise eesmärgis kokkuleppimine • erinevad eesmärgistamise tehnikad III Etapp: muutmine • nõustatavas usalduse ja muutumisvalmiduse loomine • muutustele vastupanuga toimetuleku strateegia • sekkumistehnikad • isikliku arenguplaani väljaarendamine • käivitunud muutusprotsessi toetamine • probleemilahendustehnikate kasutamine muutuste käivitamise toetamiseks Maht: 160 tundi


ORGANISATSIOONIARENDUS JA JUHTIMINE Mis määrab haridusasutuse emotsionaalse seisundi ja kuidas see mõjutab ühise eesmärgi poole püüdlemist? Kuidas sõnastada selgeid eesmärke ning käivitada ja säilitada inimeste motivatsiooni?

Kogu meie elu on protsess, liikumine ja teelolek. Kaasaegne lasteaed, mis arvestab muutustega ühiskonnaelus, areneb koos lapsevanemate ja laste vajadustega ja on seega pidevas muutumises. Alati ei ole lihtne otsustada, kuidas ja kuhu peaks meie organisatsioon arenema. Kes õigupoolest määrab lasteaia suuna ja sihtpunkti? Kuidas luua sellist visiooni, mis julgustab kõiki liikmeid arenema ja toob neis esile soovi anda oma panust muutuste elluviimisesse? Sellest alajaotusest võib leida kursusi, mis aitavad mõtestada asutuse kui terviku hetkeseisu ja edasiliikumist. Siin on kursused inimestele, kes tahavad ja julgevad esile kutsuda muutusi ning arengut organisatsioonis ja selle liikmetes. Muutust käivitada on lihtne, kuid selle tõeline elluviimine nõuab oskusi ja julgust töötada tervikuga ning minna sügavamale pinnapealsetest ettekirjutustest. Üha suuremat rolli kannavad lasteaia arengus juhatajate, õppealajuhatajate ja õpetajate isiklikud väärtused: millest nad hoolivad, mida oluliseks peavad, mille eest välja astuvad. See kajastub kogu organisatsiooni töös ja suhetes, see kajastub iga asutuse hetkeseisus ja arengukavas. Õppiv organisatsioon on selline suurepärane meeskond, kes pidevalt kasvatab oma võimet teostada seda, mida tõeliselt soovitakse. Juhtimiskunst seisnebki suutlikkuses järjekindlalt arendada organisatsiooni ja kõigi selle liikmete meisterlikkust. On vaja hakata lendamist õppima – või visata rännuplaanid peast. Homne päev kuulub neile, kes selleks täna ettevalmistusi teevad.


KUI TE SOOVITE/VAJATE/TAHATE: - omandada uusi teadmisi ja täiustada oskusi kogu kooli kollektiiviga või väiksema meeskonnaga - võimaldada oma koolis uue riikliku õppekava mõtestamist ja kindlustada selle rakendumist - täiustada kooli õpikeskkonda, suhtekeskkonda ja pöörata tähelepanu töötajate isiksusele - võimaldada uute koostöövormide teket ja proovida erinevaid õppija arengut toetavaid meeskonnatöö mudeleid - olla õppiv organisatsioon, kes teadlikult ja süstemaatiliselt reflekteerib oma kogemust ja õpib sellest, SIIS PAKUME TEILE SISEKOOLITUSI JA ARENGUPROGRAMME, mille paneme kokku üheskoos just teie vajadusi ja eesmärke arvestades. Käesolev kursuste kava pakub selle väljakujundamiseks ideid ja inspiratsiooni. KUI TEIE SOOV JA VAJADUS ON: - lihvida juba olemasolevaid oskusi, mõtestada saadud kogemusi ja kindlustada nende jätkuvat rakendamist - tegelda igapäevatöös esilekerkinud probleemide ja väljakutsetega - toetada õpetajaid ja teisi töötajaid ning vähendada nende tööväsimust ja läbipõlemise ohtu - tuua meeskonda rohkem avatust, rõõmu, optimismi, küpset enesekindlust ja aktiivsust, SIIS PAKUME TEILE GRUPILIST JA INDIVIDUAALSET SUPERVISIOONI KUI TEIE ASUTUSE TÖÖTAJAD VAJAVAD: - erinevate sotsiaalsete oskuste arendamist - ideid ja metoodilist tuge erinevate ainete õpetamisel - kohtumisi ja kontakte kolleegidega teistest koolidest SIIS KASUTAGE VÕIMALUST TULLA MEIE AVATUD KOOLITUSGRUPPIDESSE, mille kohta saab jooksvalt infot meie kodulehelt www.ami.ee ja telefonil 7 428 777 KUI VAJATE JUHINA: - suuremat selgust oma rollipildis ja eesmärkides - loovaid ideid, optimismi ja enesekindlust - igakülgset tuge oma tööalasele ja isiklikule arengule - võimalust koos teiste juhtidega anda tähendusi oma töökogemustele ja luua uut teadmist ning kogeda kuuluvust ja küünarnukitunnet, SIIS KASUTAGE VÕIMALUST TULLA MEIE JUHIKOOLITUSELE, JUHTIDE SUPERVISIOONIGRUPPIDESSE VÕI KÜSIGE INDIVIDUAALSE NÕUSTAMISE VÕI JUHI COACHINGU VÕIMALUST Kõik küsimused on teretulnud tel.7 428 777; 7 428 778; ami@ami.ee

ÕK Lasteaedadele  

lasteaedade õppekava

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you