Issuu on Google+

Kõrgk iu o h is v r e T tu ar T ik Õpiteatm

ÕPITEATMIK TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI TUDENGILE

dengile tu li oo gk õr K u oi sh vi er T tu ar atmik T


Tere tudeng!

Tore on Sind siin meie juures näha! Just kõrghariduses toimub isegi MASU ajal palju asju. 2009. aastal alustavad kõik kõrgkoolid õpetamistegevust väljundipõhiste õppekavade alusel, nii meiegi. Sinu jaoks tähendab see suuremat vastutust ja isetegemise rõõmu. Rohkem ja paremat koostööd tööandjatega nii kõrgkooli kui Sinu poolt. Vaidlust ja arengut kõrgkooli sees koos õppejõududega. Mida järgnevad aastad Sinu jaoks toovad? Kindlasti üha enam kõrghariduse rahvusvahelistumise, mis omakorda tähendab valikute ja võimaluste avardumist. Otse öeldes – Sinu osalisi õpinguid välismaal, et tagasi tulles Eesti elu edendada. Meie kõrgkoolis toetab Sinu mõtteid selles osas Erasmus programm, paarkümmend välispartnerkooli ja kõrgkooli arendusosakonna liikmed. Peale õppimise saad aktiivselt kaasa lüüa üliõpilasesinduse tegevuses. Kui Sul on ideid nii tõsiste kui ka lõbusate ühistegevuste ja muidu ettevõtmiste osas, siis aktiivses üliõpilaselus on puudu just esmakursuslasi. Võta kontakti kohe. Üht pea siin õppides meeles – kõik suured teod saavad alguse väikestest, kõiki väikeseid ideid ellu viies muutub maailm koos meiega samm-sammult paremaks. Seega veelkord

Tere tulemast maailmaparandajate perre! Anneli Kannus rektor


Sisukord SISUKORD 1. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ajaloost Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juhid läbi aegade: 2. Õppekavade kirjeldus 2.1. Õe õppekava 2.2. Füsioterapeudi õppekava 2.3. Tervisekaitse spetsialisti õppekava 2.4. Radioloogiatehniku õppekava 2.5. Bioanalüütiku õppekava 2.6. Ämmaemanda õppekava 2.7. Hooldustöötaja õppekava 2.8. Lapsehoidja õppekava 3. Õppekorralduseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 2. KÕRGKOOLI ÕPPESÜSTEEM JA ÕPPETASEMED 2.1. Õppeained ja moodulid 2.2. Õppekohad

3. KÕRGKOOLI ÕPPETÖÖ KORRALDUS 3.1. Edasijõudmine õppetöös 3.2. Eksamitele ja arvestustele ning valik- ja vabaainetesse registreerumine ja osalemine 3.3. Õpiväljundite saavutamise hindamine 3.4. Eksamid ja arvestused 3.5. Lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine 3.6. Õpitulemuste hindamise skaala 3.7. Õppepraktika korraldus

4. ÕPPIMINE KÕRGKOOLIS 4.1. Immatrikuleerimine 4.2. Väliskülalisena õppimine 4.3. Õppimine eksternina 4.4. Õppimine välismaal 4.5. Akadeemiline puhkus 4.6. Akadeemiline edasijõudmatus 4.7. Õpingute pikendamine 4.8. Õppekava täitmine 4.9. Vääritu käitumine 4.10. Eksmatrikuleerimine

4 5 6 6 8 10 12 14 16 18 20 22 2 3 3 4

5 5 6 6 7 8 8 9

9 9 9 9 10 10 11 11 12 12 14


4.11. Vaba õppekoha täitmine 4.12. Õppetööga seonduvad õigused ja kohustused 4.13. Õppetööga seonduvate vaiete lahendamine

5. RAKENDUSSÄTTED 2009/2010 õa sündmuste kavaI semester 2009/2010 õa sündmuste kavaII semester

4. Kõrgkooli personal 4.1. Juhtkond 4.2. Õppekava koordinaatorid 4.3. Arendusosakond 4.4. Õppejõud 4.5. Õppetööd toetav personal 4.6. Majutaja 5. Üliõpilaskond 5.1. Üliõpilasesindus 5.2. Üliõpilaspilet/õpilaspilet 6. Õppehooned 7. Raamatukogu 8. E-õpe 9. LLP/Erasmus programm 10. Siseveebi kasutamine 11. Avatud Kõrgkool 12. Rakendusuuringud 13. Tagasiside kogumine 14. Sotsiaalküsimused 14.1. Õppelaen 14.2. Õppetoetus 14.3. Haigekassa ja perearst 14.4. Eneseabi 14.5. Kõrgkooli psühholoog 15. Üldinfo 15.1. Riidehoid 15.2. Õppepraktika vorm 15.3. Koristamine 15.4. Suitsetamine 15.5. Infokastid 15.6. Telefoninumbrid ja kodulehed

15 15 16

16 17 18

42 42 43 43 44 52 55 56 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 66 66 67 68 68 69 69 69 69 69 69 69


. Tartu Tervishoiu 1. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Kõrgkooli ajaloost ajaloost Aastal 1811 asutas prof. Chr. Fr. Deutsch Tartu Ülikooli sünnitusabikliiniku juurde ämmaemandate kooli. Arhiivimaterjalidest selgub, et õppused kestsid 7 kuud ning selle kooli esimese lennu lõpetas 1812. a märtsis ,,privilegeeritud ämmaemanda” tunnistuse ja vaba praktika õigusega 4 ämmaemandat. Kooli astujatelt peale lugemise ja kirjutamise oskuse mingit muud hariduslikku miinimumi ei nõutud. Õpilaste arv kooli algusaastatel oli väike ja kõikuv. Esines üksikuid aastaid, kus lõpetajaid polnud üldse või oli ainult üks. Aastatel 1812-1927 lõpetas kooli 21 ämmaemandat. Aastail 18811882 kooli tegevus ajutiselt lakkas õppebaasi kitsikuse tõttu. Kooli avas taas prof M. Runge 1883.a, kes laiendas sünnitusabi polikliinikut. See rahuldas nii ämmaemandate kooli kui arstiteaduskonna üliõpilaste vajadusi. Õpetus kestis 5 kuud ja toimus saksa keeles. XIX sajandi keskel kerkis teravalt üles küsimus ämmaemandate ettevalmistamisest maaelanikkonna jaoks. Aastal 1898 asutati prof A. Muratovi ettepanekul Tartu Ülikooli juures kool ämmaemandate ettevalmistamiseks, mis liitus prof Chr. Fr. Deutschi poolt asutatud ämmaemandate kooliga. Õppus koolis muudeti venekeelseks ja kool hakkas vastavalt

4

eriprogrammile koolitama ämmaemandaid. Ämmaemanda kutset võis taotleda ka eksternina. Kooli vastuvõtt piirdus 30 õpilasega, kusjuures juudiusulisi võeti vastu ainult vabade kohtade olemasolul. Õpilaste vanus jäi 18 ja 50 aasta vahele. Õpilased pidid elama kliiniku ruumides, ainult kliiniku direktori eriloal võis elada väljaspool kooli. Õpetamise ja ülalpidamise maks oli 250 rubla, mis tuli tasuda kooli astumisel. Sellisena eksisteeris kool 1918. aastani. Edasi jätkas ämmaemandate kool tööd prof R. Bernakoff´i organiseerimisel kuni 1930. aastani. Aastatel 1920-1940 oli õigus õena töötada isikuil, kes olid lõpetanud õdedekooli, omasid õe kutsetunnistust, Eesti vabariigi kodakondsust ning valdasid riigikeelt. Tartu Õdedekooli diplom andis kooli lõpetanule õiguse töötada arsti juhatusel haiglates ja eriotstarbega raviasutustes, samuti erapraktikas; olla juhatajaks emade- ja väikelastekodudes ning lastesõimedes; töötada sotsiaal-, tervishoiu- ja hoolekande alal. Kooli lõpetajad said õe või ämmaemanda diplomi. 1944. a 15. detsembrist jätkas Tartu Õdedekool tööd Vabariikliku Meditsiinilise Keskkooli nime all. 1964. a muudeti nimi Tartu Meditsiinikooliks.


Kool on asunud kolmel aadressil: Veski 4, Pepleri 32 ning 1976. a alates Nooruse 9. Aastal 1981 valmis kooli ühiselamu. Pärast sõda sai koolis õppida nii põhikui ka keskhariduse baasil. Koolis õpetati meditsiiniõdesid, ämmaemandaid, velskreid, velskerlaborante ja sanitaarvelskreid. Õppeaastal 1992/93 alustati õpet keskhariduse baasil ning lõpetati velskrite ning sanitaarvelskrite ettevalmistamine. Uue erialana alustati põetajate koolitamisega nii põhi- kui keskkooli baasil. Eesti Vabariigi ajal on kooli õppetöö täielikult reorganiseeritud. Uued õppekavad on koostatud põhjamaade programmide eeskujul, arvestades Euroopa Liidu

koolitusnõudeid. Õpetus on muutunud õpilasekesksemaks, õpilased omandavad teadmisi ja oskusi kutsetööks ja toimetulekuks elus. Koolil on kujunenud mitmed rahvusvahelised sidemed erinevate haridus- ja tervishoiuasutustega. Õppeaastal 1996/97 valiti Tartu Meditsiinikool kutsehariduse pilootkooliks õdede koolituse alal ja õpet hakati andma kutsekõrghariduse tasemel. Alates 2002. aastast õpetatakse koolis rakenduskõrghariduse õppekavade alusel. Aastal 2005 akrediteeriti kõik 6 rakenduskõrghariduse õppekava ja kõrgkool kui institutsioon. Alates 29. augustist 2005 kannab õppeasutus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nime.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juhid läbi aegade: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juhid läbi aegade: 1811 1883 1893 1919 1925 – 1928 1928 – 1941 1944 – 1945 1945 – 1945 1946 apr-juuni

prof Chr. Fr. Deutsch prof M. Runge prof A. Muratov prof R. Bernakoff prof V. Vadi prof A. Lüüs E. Eller V. Pärtelpoeg R. Freiman

1946 – 1950 1950 – 1958 1958 – 1959 1959 – 1960 1960 – 1972 1972 – 1978 1978 – 2000 2000 – ...

M. Eitelberg M. Boston V. Meikas L. Tammekand V. Parvet I. Vaasa H. Tedremaa A. Kannus

5


2. Õppekavade 2. Õppekavade kirjelduskirjeldus 2.1. Õe õppekava Inimese eest hoolitsemine on kaunim kunst maailmas

Õe õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub rakenduskõrghariduse tasemel akrediteeritud õppekava alusel. Õppekava läbinu on omandanud õe kutsealal töötamiseks nõutavad pädevused, mis võimaldavad õena tööle asuda erinevates tervishoiu valdkondades nii haiglates kui ka esmatasandi tervishoiuasutustes. Peale õppekava läbimist ja ühe-aastast töökogemust on õel võimalus spetsialiseeruda üheaastase spetsialistiõppe õppekava alusel neljas erinevas valdkonnas: intensiivõendus, vaimse tervise õendus, kliiniline õendus ja terviseõendus (Tallinnas). Õe haridustase võimaldab jätkata õpinguid õe või sellega lähedase kutsevõi eriala magistriõppes nii Eesti kui ka Euroopa erinevates kõrgkoolides. Õe õppekava on üles ehitatud moodulitena ja väljundipõhiselt. Väljundipõhine lähenemine loob üliõpilasele tingimused aktiivse iseseisva õppimise kaudu omandada õppekavaga ettenähtud teadmised ja oskused ning kujundada hoiakud. Õe õppekava võimaldab saada teadmisi ja oskusi praktilise õendusabi osutamiseks, hooldustööks vajalike väärtuste ja hoiakute kujundamiseks ja õe professionaalse rolli arendamiseks. Õppekava koostamisel on tuginetud väärtustele, mis toetavad terviseedendamist ja säilitamist, inimese

6

individuaalsust ja holistlikku maailmakäsitust. Õe õppe peamiseks alusteooriaks on Roper&Logan&Tierney õendusmudel, mis põhineb inimese kaheteistkümnel igapäevaelutoimingul. Üle 50% õppekava kogumahust moodustab praktiline õpe, millest omakorda 10% teostatakse kõrgkooli õppeklassides ja 40% praktikast sooritatakse erinevates kliinilist õendusabi osutavates tervishoiuasutustes, tervise- ja perearstikeskustes, hooldekodudes, eakate päevakeskustes ja lasteaedades nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Õppekava lõpuks koostavad üliõpilased uurimusliku sisuga lõputöö, mille üks eesmärk on mõista tõenduspõhise teabe olulisust praktilise õendusabi osutamisel ning teadvustada õendusteadusliku uurimistöö tähtsust ja eesmärki. Õe põhiõppe õppekava õpiväljundid Õe põhiõppe õppekava läbinu: · mõistab inimest kui holistlikku tervikut ning tuginedes tunnustatud eetikapõhimõtetele lähtub sellest oma kutsetegevuses · on võimeline rakendama õendusprot-


sessi toetades, õpetades ja juhendades inimesi, et võtta vastutus oma tervise eest · oskab hinnata inimese tervisevajadusi ning leida tervist mõjutavaid tegevusi, toetudes tõenduspõhisusele ja kriitilisele mõtlemisele · mõistab meeskonnatöö põhimõtteid

ning kasutab neid interdisplinaarses meeskonnas õendustegevust juhtides ja vastutades oma pädevuse piires · omab valmisolekut elukestvaks ennastjuhtivaks õppimiseks ja arenguks toetudes oma kutsealases arengus kriitilisele enesereflektsioonile ja analüüsile

2009/2010 õa sisseastujate õe põhiõppe õppekava kogumaht on 210 EAP ja koosneb järgmistest moodulitest: Mooduli nimetus

Teooriaõppe maht

Enesejuhtimine (psühholoogia, õppimine) Õenduse alused Anatoomia-füsioloogia Rahvatervis Reproduktiivtervis I Reproduktiivtervis II Lapse tervis Eaka tervis Üldkliiniline õendusabi (sise- ja kirurgilised haigused) Haige lapse õendusabi Vaimne tervis ja psühhiaatriline õendusabi Geriaatriline õendusabi Komplitseeritud haigusjuhtumite õendusabi Pere- ja kogukonna õendus Kutsealane areng Uurimistöö Võõrkeeled (inglise, vene ja ladina keel) Valik- ja vabaained Lõputöö või lõpueksam

4 EAP 10 EAP 6 EAP 9 EAP 3 EAP 3 EAP 6 EAP 2 EAP 29 EAP 6 EAP 3 EAP 2 EAP 3 EAP 3 EAP 2 EAP 8 EAP 8 EAP 8 EAP 6 EAP

Õppepraktika maht 1 EAP

4 EAP 4 EAP 4 EAP 24 EAP 8 EAP 8 EAP 8 EAP 9 EAP 9 EAP 10 EAP

Õe õppekava koordinaator: Reet Urban

7


2.2. Füsioterapeudi õppekava Liikumine on elu alus

Füsioterapeudi õppe eesmärk on koolitada rakenduskõrghariduse tasemel kutsealase ettevalmistusega füsioterapeute, kes saavad asuda erialasele tööle või jätkata õpinguid magistriõppes. Õppekava läbimise järgselt kõrgkooli lõpetanu: · on võimeline töötama eksperdina nii individuaalselt kui ka interdisiplinaarses rehabilitatsioonimeeskonnas, vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud pädevustele; · oskab teostada funktsionaalset füsioterapeutilist hindamist igas vanuses kliendile, püstitada füsioteraapia eesmärke ja leida parimad sobilikud füsioterapeutilise sekkumise viisid kliendi tervisliku seisundi säilitamiseks ja/või parandamiseks; · oskab hinnata füsioteraapia protsessi mõjutavaid faktoreid ja analüüsida vastastikuseid mõjusid, näidustusi ja vastunäidustusi; · oskab nõustada klienti tervist edendavates küsimustes ja teda motiveerida aktiivselt osalema rehabilitatsiooni proteesis; · lähtub oma töös kliendikesksest põhimõttest, edastab kliendile informatsioon, juhised ning nõuanded didaktilisel moel ning seostab need erinevate klientide psühhosotsiaalse ja kultuurikontekstiga;

8

· on oma töös järjekindel ja korrektne, lähtudes puutumatuse, täpsuse, objektiivsuse, õiglase kohtlemise reeglitest ning eetiliste normide läbipaistvuse põhimõtetest; · hoiab end kursis uusimate arendustöödega oma valdkonnas, on teadlik ühiskonna vajadustest ning võimalustest parandada oma üldisi ja erialaseid oskusi ja teadmisi.

Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul viisil toimuv õppetöö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane kui õppejõud. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.


2009/2010 õa sisseastujate füsioterapeudi õppekava kogumaht on 180 EAP ja koosneb järgmistest moodulitest: 1. Alusmoodul Anatoomia-füsioloogia Dietoloogia ja biokeemia Geneetika Histoloogia Inimese areng Kinesioloogia Patoloogia 2. Erialamoodul I -– Sissejuhatus erialasse Filosoofia tervishoius Haige uurimise alused Taastusravi alused Terapeutiline harjutus Õppepraktika sissejuhatus füsioteraapiasse 3. Erialamoodul II Füüsikaline ravi Ravimassaaž 4. Erialamoodul III Füsioteraapia lõpupraktika Gerontoloogia ja füsioteraapia Kirurgia ja füsioteraapia Neurofüsioteraapia Sisefüsioteraapia 5. Uurimistöö moodul Andmebaasid Statistika Uurimistöö metoodika Lõputöö 6. Vaba- ja valikainete moodul

Füsioterapeudi õppekava koordinaator: Merle Rosenthal

31 EAP 10 EAP 3 EAP 1 EAP 1 EAP 6 EAP 6 EAP 3 EAP 26 EAP 3 EAP 3 EAP 6 EAP 6 EAP 6 EAP 21 EAP 9 EAP 12 EAP 75 EAP 12 EAP 3 EAP 15 EAP 15 EAP 15 EAP 15 EAP 1 EAP 1 EAP 4 EAP 9 EAP 12 EAP

9


2.3. Tervisekaitse spetsialisti õppekava Tervislik elukeskkond igaühele

Tervisekaitse spetsialisti töö eesmärgiks on tagada tervislik elukeskkond. Tema ülesandeks on kontrolli teostamine tervisekaitse nõuetest kinnipidamise üle, vajadusel haldussunni rakendamine kõikides tervisekaitse järelevalve valdkondades, elanikkonna tervisekaitsealaste kaebuste lahendamine, keskkonna ohutegurite taseme väljaselgitamine, registreerimine ja riski juhtimine ning nõustamine. Tervisekaitse spetsialist on orienteeritud kliendikesksusele ning koostööle teiste spetsialistidega. Tervisekaitse spetsialisti õppe lõpetanud sobivad töötama eelkõige riiklikus tervisekaitse süsteemis, kuid tänu hariduse laiahaardelisusele ka töökeskkonna ja tervise arendamise ning toidukontrolli valdkonnas.

10

Tervisekaitse spetsialisti õppekava on kooskõlas kõrgharidusstandardiga ja tervisekaitse spetsialisti kutsestandardiga. Erialaseid õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudis või välisriikides. Õpe jaguneb auditoorseks õppetööks (loengud, seminarid, praktikumid) ja praktikaõppeks praktikabaasides, milleks on eelkõige tervisekaitsetalitused üle Eesti. 3aastat kestev õpe lõpeb lõputöö avaliku kaitsmisega.


2009/2010 õa sisseastujate tervisekaitse spetsialisti õppekava kogumaht on 180 EAP ja koosneb järgmistest moodulitest: 1. Inimese õpetus 2. Reaalainete alused 3. Patoloogia ja haigusõpetus 4. Psühholoogia, klienditeenindus, asjaajamine, eetika 5. Rahvatervis 6. Keeled 7. Juhtimine 8. Keskkonnatervis, keemilised ohutegurid, füüsikalised ohutegurid, bioloogilised ohutegurid 9. Järelvalve menetluse õiguslik regulatsioon 10. Väliskeskkond ja vesi 11. Toiduohutus 12. Nakkushaiguste epidemioloogia 13. Riskianalüüs 14. Planeeringud, projektid ja siseruumi keskkond 15. Laste- ja hoolekandeasutused 16. Teenuste ja toodete terviseohutus 17. Töötervishoid 18. Õppepraktika 19. Lõputöö 20. Teadustöö alused 21. Vaba- ja valikainete moodulid 22. Õppepraktika

10 EAP 6 EAP 7 EAP 7,5 EAP 5 EAP 3 EAP 3,5 EAP 20 EAP 7 EAP 16 EAP 10 EAP 14 EAP 3 EAP 6 EAP 9 EAP 9 EAP 11 EAP 3 EAP 10 EAP 9 EAP 9 EAP 3 EAP

Tervisekaitse spetsialisti õppekava koordinaator: Mare Remm

11


2.4. Radioloogiatehniku õppekava Mida ei näe ega kuule on salapärane

Radioloogiatehniku õppekava eesmärk on koolitada kõrghariduse esimese astme tasemel radioloogiatehnikuid, kes on võimelised iseseisvalt ja vastutustundlikult töötama radiograafia valdkonnas, kasutama radiodiagnostilisi meetodeid ja meditsiinikiirgust haiguste diagnoosimiseks iga tasandi tervishoiuasutuses. Koolituse läbinud radioloogiatehnikutel on võimalus jätkata õpinguid spetsialistija /või magistriõppes. Radioloogiatehniku põhikoolituse läbinu: · omab terviklikku ülevaadet radiograafia ja holistliku inimkäsituse põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest, ülesannetest ja kohast ühiskonnas, arengusuundadest ning lähtub nendest teadmistest kutsealases tegevuses;

12

· on võimeline radiodiagnostika valdkonnas iseseisvalt kasutama sobivaid asendeid, toestusi ja radiograafilisi parameetreid saavutamaks kõrgekvaliteetset pilti rakendades teadmisi anatoomia-füsioloogia, patsiendi/kliendi vajaduste, kasutatava aparatuuri, erinevate organite haiguste valdkonnast ning järgides kehtivaid kiirguskaitse ja ohutusnõudeid; · omab põhilisi kutsealaseid teadmisi ning oskuseid radioloogiliste ravimeetodite valdkonnas; · oskab hinnata patsiendi/kliendi õpetamise vajadust ning tagada patsiendile/ kliendile planeeritud, eetikapõhimõtetele tuginev tõenduspõhine õpetamine; · mõistab ja aktsepteerib meeskonnatöö põhimõtteid, rakendab neid interdistsiplinaarses meeskonnas oma kutsealast tegevust juhtides ja vastutades oma pädevuse.


2009/2010 õa sisseastujate radioloogiatehniku õppekava kogumaht on 210 EAP ja koosneb järgmistest moodulitest: 1. Enesejuhtimine 10 EAP 2. Inimkäsitus 10 EAP 3. Patsiendi õendus-hooldus 10 EAP (I 5 EAP, II 2 EAP, 3 EAP õppepraktika) 4. Kutseala arendamine 22 EAP (I 3 EAP, II 4 EAP, III 8 EAP, IV 7 EAP) 5. Haigusõpetus 12 EAP (sissejuhatus 5 EAP, I 5 EAP, II 2 EAP) 6. Kiirgukaitse 7 EAP (I 4.0 EAP, II 2 EAP, III 1.0 EAP) 7. Radiodiagnostilised meetodid 61 EAP (I 11 EAP, II 3 EAP, III 17 EAP, IV 3 EAP, 27 EAP õppepraktika) 8. Radiodiagnostilised ja ravi meetodid 7 EAP (radiodiagnostilised ja ravi meetodid 4 EAP, 3 EAP õppepraktika) 9. Radiodiagnostilised meetodid organsüsteemide patoloogia diagnoosimisel 35 EAP (I 17 EAP, II 3 EAP, 15 EAP õppepraktika) 10. Radioteraapia 10 EAP (radioteraapia 4 EAP, 6 EAP õppepraktika) 11. Lõpupraktika 6 EAP (radiodiagnostiliste meetodite või radioloogilise ravi meetodite õppepraktika) 12. Vabaaine 2 EAP 13. Valikaine 8 EAP 14. Lõputöö 10 EAP

Radioloogiatehniku õppekava koordinaator: Zinaida Läänelaid

13


2.5. Bioanalüütiku õppekava Täpne analüüs on õige ravi eeldus

Bioanalüütik on rakendusliku kõrgharidusega laboritöötaja, kelle töö eesmärgiks on osutada kvaliteetseid laborialaseid teenuseid. Bioanalüütikul on teadmised ja oskused töötamiseks kaasaegsetes laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organismis toimunud muutusi koe, raku ja molekuli tasemel. Bioanalüütiku kohustuste hulka kuulub: kvaliteetsete laboriuuringute teostamine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside teostamisel, iseenda ja keskkonna ohutuse tagamine, laboritööalase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine, kutse-eetika nõuete järgimine.

14

Bioanalüütiku õppekava on kooskõlas kõrgharidusstandardiga ja bioanalüütiku kutsestandardiga, selle koostamisel on arvestatud mitmete Euroopa riikide laborialase koolituse kogemusi. Põhikoolituse lõpetamise järel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppes nii Eestis kui välisriikides. Õpe jaguneb auditoorseks õppetööks (loengud, seminarid, praktikumid) ja praktikaõppeks praktikabaasides, milleks on erinevad laborid üle Eesti. 3,5 aastat kestev õpe lõpeb lõputöö avaliku kaitsmisega.


2009/2010 õa sisseastujate bioanalüütiku õppekava kogumaht on 210 EAP ja koosneb järgmistest moodulitest: 1. Anatoomia-füsioloogia, õenduse alused 2. Psühholoogia, eetika 3. Keeled 4. Patoloogia, haigusõpetus 5. Rahvatervis 6. Juhtimine 7. Laboritöö alused 8. Labori töökeskkond 9. Biokeemia, molekulaar- ja rakubioloogia 10. Analüütiline keemia ja keskkonnauuringud 11. Üldmikrobioloogia 12. Erimikrobioloogia I,II 13. Hematoloogia ja kliiniline keemia 14. Kliiniline keemia ja hematoloogia, immuunhematoloogia I,II 15. Histoloogia, patoloogia labori õpetus 16. Farmakoloogia, toksikoloogia 17. Geneetika, molekulaardiagnostika 18. Laboridiagnostika eripära füsioloogiliste iseärasuste korral 19. Diplomieelne õppepraktika 20 Teadustöö alused 21. Vaba- ja valikainete moodulid 22. Lõputöö

7 EAP 4 EAP 5 EAP 15 EAP 7 EAP 4 EAP 11 EAP 6 EAP 6 EAP 3 EAP 7 EAP 25 EAP 6 EAP 35 EAP 16 EAP 4 EAP 6 EAP 3 EAP 8 EAP 9 EAP 10 EAP 12 EAP

Bioanalüütiku õppekava koordinaator: Mare Remm

15


2.6. Ämmaemanda õppekava Kuni on maailmas armastust, on ämmaemandal tööd

Ämmaemandate õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub rakenduskõrghariduse tasemel akrediteeritud õppekava alusel. Ämmaemanda õppekava 4,5aastasesse õppeaega on integreeritud ämmaemandus ja õendus ning lõpetanu saab õiguse töötada nii ämmaemanda kui üldõena. Õppe jooksul käsitletakse inimest kui bio-psühho-sotsiaalset tervikut. Oluline on sotsiaalainete ning uurimistöö metoodika roll. Ligi pool õppemahust moodustab kliiniline õppepraktika erinevates tervishoiuasutustes kogenud individuaalsete juhendajate käe all. Õpe lõpeb uurimusliku sisuga lõputöö avaliku kaitsmisega. Ämmaemanda õppekava kannab kutseala põhiväärtusi, on kooskõlas kutsestandardi ja ämmaemanda kutseala arengukavaga, Eesti Vabariigi seadusandluse ja tervishoiusüsteemi arenguga ning vastab Euroopas kehtivatele ämmaemandakoolituse nõuetele ja ICMi (International Confederation of Midwives) ämmaemandate kompetentsusnõuetele. Õppekava arendamisel lähtutakse kõrgkooli kui terviku eesmärgist olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga sotsiaal- ja tervishoiualast koolitust pakkuv õppeasutus.

16

Õppekava arendamisel arvestatakse ühiskonna kui terviku vajadusi ja riigi tervishoiupoliitika üldisi arengusuundi. Iseseisev ämmaemandusabiteenus on liitumas esmatasandi tervishoiusüsteemiga, mis loob uued võimalused kutseala arenguks. Kutseala arengu toetamiseks on oluline, et õppekava raames läbiviidavate rakendusuuringute teemad lähtuksid praktilise kutsetöö vajadustest. Ämmaemandakoolituse eesmärgid: · Ämmaemandatel on kõrgharidus ja kvalifikatsioon, mis võimaldab töötada tervishoiu kõigil tasanditel meeskonnas ja iseseisvalt; · Ämmaemandatel on valmidus tõenduspõhise ning individuaalseid vajadusi arvestava abi osutamiseks sihtgruppidele; · Koolitus käsitleb emadust kui naise psühholoogia ja füsioloogia kompleksset protsessi ja tunnustab naise õigust teha informeeritud valikuid oma keha, tervise ja osutatava tervishoiuteenuse osas; · Koolitus soodustab ämmaemandate personaalset ja professionaalset arengut läbi elukestva õppe, mis on oluline kvalifikatsiooni ja kompetentsuse säilitamisel ja arendamisel ning võimaldab olla kursis ühiskonnas ja tervishoius toimuvate muutustega.


Ämmaemanda õppekava missiooniks on olla Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arengusuutlik ja edukas osa, mille eesmärkideks on:

· Kutseala edendamine läbi arendustegevuse ja rakendusuuringute; · Osalemine tervishoiupoliitika kujundamisel.

· Konkurentsivõimelise, kvaliteetse rakenduskõrghariduse ning elukestva õppe võimaldamine ämmaemandatele sihtgrupi ootustele vastava kvaliteetse ämmaemandusabiteenuse osutamiseks; · Elanikkonna tervisekäitumise mõjutamine ning tervisliku elukeskkonna kujundamisele kaasaaitamine;

Õppekaval tehakse tihedat koostööd kutse- ja erialaorganisatsioonidega. Üliõpilastest 50 % kuulub Eesti Ämmaemandate Ühingu liikmeskonda, üliõpilased on esindatud volikogus ja juhatuses. Õppekava areng ja probleemid on regulaarselt kajastatud EÄÜ juhatuses ja volikogul.

2009/2010 õa sisseastujate ämmaemanda õppekava kogumaht on 270 EAP ja koosneb järgmistest moodulitest: 1. Kutsealane orientatsioon ja tervishoiukorraldus 2. Rahvatervis 3. Psühholoogia, pedagoogika ja andragoogika 4. Terve inimene 5. Uurimis- ja arendustöö alused 6. Farmakoloogia, farmakoteraapia ja retseptuur 7. Emadushooldus I 8. Kliiniline õendus I 9. Kliiniline õendus II 10. Kliiniline õendus III 11. Emadushooldus II 12. Esmatasandi tervishoid 13. Vaba- ja valikained 14. Lõputöö/lõpueksam

Ämmaemanda õppekava koordinaator: Marge Mahla

30 EAP 7 EAP 7 EAP 22 EAP 13 EAP 10 EAP 32 EAP 30 EAP 16 EAP 28 EAP 46 EAP 10 EAP 9 EAP 10 EAP

17


2.7. Hooldustöötaja õppekava Hoolides ja hoolitsedes

Hooldustöötaja (care worker) on tervishoiu ja hoolekande esmatasandi töötaja, kelle töö eesmärgiks on abistada abivajajat tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral, toetades abivajajate füüsiliste ja psühhosotsiaalsete vajaduste rahuldamist. Hooldustöötaja on orienteeritud oma töös kliendikesksusele ja pidevale töö täiustamisele. Ta aitab haigel ja erivajadusega inimesel tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetada teda surma lähenedes. Hooldustöötaja töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu vajavad abi, hooldusõendust või tuge.

18

Hooldustöötaja valdab erinevaid meetodeid abivajaja hooldamisel, juhendamisel ja rehabilitatsioonis. Kõrgkooli kutsehariduse õpingute lõpetamisel on võimalik asuda tööle tervishoiuasutusse, institutsionaalsesse hoolekandesse või avahooldusesse. Enamlevinud ametinimetused on: hooldusõde, hooldaja ja hooldustöötaja, sotsiaalhooldaja. Õppe pikkus on 2 aastat (80 õppenädalat).


2009/2010 õa sisseastujate hooldustöötaja õppekava kogumaht on 80 õppenädalat (ÕN). Õpe koosneb üld-, põhi- ja valikõpingute moodulitest, praktikast ja lõpueksamist: Üldõpingud Suhtlemine ja klienditeeninduse alused Kutse-eetika Eesti/Vene keel Majanduse alused Arvutiõpetus ja asjaajamise alused Töökeskkond Põhiõpingud Arengupsühholoogia Sotsiaalpoliitika ja inimeõigused Rahvatervis ja tervisedenduse ja sotsiaaltervishoiu alused Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika alused Hoolduse alused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenused Anatoomia, füsioloogia, patoloogia Inimese elukulg Laste hoolekanne Gerontoloogia ja eaka hooldus Erivajadustega inimeste hooldus Hooldus erinevate haiguste korral Hooldusabivahendid Ergonoomika Toitumisõpetuse alused Ravimiõpetuse alused Aktiviseerivad tegevused Kodumajandus ja korrastustööd Surija hooldus Valikõpingud Soome keel Üldmassaaži alused Sissejuhatus eripedagoogikasse Alternatiivkommunikatsiooni alused Kriisipsühholoogia Praktika Õppepraktika tervishoiuasutuses Õppepraktika avahoolduses Õppepraktika hoolekandeasutuses Lõpueksam

Kutsehariduse õppekavade koordinaator: Tiina Uusma

1 ÕN 1 ÕN 2 ÕN 1 ÕN 2 ÕN 2 ÕN 2 ÕN 1 ÕN 1 ÕN 3 ÕN 5 ÕN 2 ÕN 1 ÕN 2 ÕN 3 ÕN 2 ÕN 10 ÕN 2 ÕN 1 ÕN 1 ÕN 1 ÕN 2 ÕN 2 ÕN 1 ÕN 1 ÕN 2 ÕN 1 ÕN 1 ÕN 2 ÕN 8 ÕN 6 ÕN 8 ÕN

19


2.8. Lapsehoidja õppekava Laste eest ja laste heaks

Lapsehoidja (Babysitter; Hяня) on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks, juhendamiseks ning arengu toetamiseks. Lapsehoidja töö eesmärgiks on kaasa aidata lapse füüsilisele, sotsiaal-emotsionaalsele, kognitiivsele ja kõlbelisele arengule, arvestades seejuures perekonna vajadusi lapse hooldamisel. Lapsehoidja lähtub oma töös eeskätt lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja osutab lapsehoiuteenust kas lapse kodus, lapsehoidja kodus, mujal lapsevanema poolt soovitud kohas või

20

teistes nõuetele vastavates lapsehoidmiseks ettenähtud ruumides. Õppepraktikat sooritatakse lasteasutuses või laste hoolekandeasutustes ja kodukeskkonnas. Lõpueksam on ühildatud kutseeksamiga. Lapsehoiu erialal kestab kutseõpe 1 aasta (40 õppenädalat).


2009/2010 õa sisseastujate lapsehoidja õppekava kogumaht on 40 õppenädalat (ÕN). Õpe koosneb üld-, põhi- ja valikõpingute moodulitest, praktikast ja lõpueksamist:

Üldõpingud Kutse-eetika Eesti/vene keel Töökeskkond Põhiõpingud Lastekaitse ja sotsiaalhoolekande alused Pedagoogika Psühholoogia Lapse tervishoid Erivajadustega laste hoolekanne ja eripedagoogika Kodumajandus Valikained Arvutiõpetus ja asjaajamise alused Ettevõtluse alused Mäng ja loovtegevused Perekool Praktika Õppepraktika lasteasutuses või laste hoolekandeasutuses Õppepraktika kodukeskkonnas Lõpueksam/kutseeksam

1 ÕN 2 ÕN 2 ÕN 2 ÕN 4 ÕN 3 ÕN 6 ÕN 3 ÕN 2 ÕN 2 ÕN 1 ÕN 1 ÕN 1 ÕN 5 ÕN 5 ÕN

Kutsehariduse õppekavade koordinaator: Tiina Uusma

21


3. Õppekorralduseeskiri Õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv dokumentatsioon on saadaval kõrgkooli raamatukogus ja siseveebis, millele juurdepääs on Sinul, lugupeetud esmakursuslane, tänaseks juba olemas. Õppetöö korralduse ja kõrgkoolis rakenduskõrghariduse/kutsehariduse omandamise eripära mõistmiseks ning arusaamatuste vältimiseks soovitame esmakursuslastel tähelepanelikult lugeda kõrgkooli õppekorralduseeskirja.

22


KINNITATUD Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nõukogu 10. juuni 2009 otsusega nr 2

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 2. KÕRGKOOLI ÕPPESÜSTEEM JA ÕPPETASEMED 2.1. Õppeained ja moodulid 2.2. Õppekohad 3. KÕRGKOOLI ÕPPETÖÖ KORRALDUS 3.1. Edasijõudmine õppetöös 3.2. Eksamitele ja arvestustele ning valik- ja vabaainetesse registreerumine ja osalemine 3.3. Õpiväljundite saavutamise hindamine 3.4. Eksamid ja arvestused 3.5. Lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine 3.6. Õpitulemuste hindamise skaala 3.7. Õppepraktika korraldus 4. ÕPPIMINE KÕRGKOOLIS 4.1. Immatrikuleerimine 4.2. Väliskülalisena õppimine 4.3. Õppimine eksternina 4.4. Õppimine välismaal 4.5. Akadeemiline puhkus 4.6. Akadeemiline edasijõudmatus 4.7. Õpingute pikendamine 4.8. Õppekava täitmine 4.9. Vääritu käitumine 4.10. Eksmatrikuleerimine 4.11. Vaba õppekoha täitmine 4.12. Õppetööga seonduvad õigused ja kohustused 4.13. Õppetööga seonduvate vaiete lahendamine 5. RAKENDUSSÄTTED 2009/2010 õa sündmuste kavaI semester 2009/2010 õa sündmuste kavaII semester

2 3 3 4 5 5 6 6 7 8 8 9 9 9 9 9 10 10 11 11 12 12 14 15 15 16 16 17 18

1


1. ÜLDSÄTTED 1.

Õppekorralduseeskiri on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi kõrgkool) õppetöö korraldust ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv dokument, mis on kehtestatud kooskõlas Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

2.

Õppekorralduseeskirja ning selles tehtavad muudatused ja täiendused kinnitab kõrgkooli nõukogu.

3.

Kõrgkooli nõukogul ja prorektoritel on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid normdokumente.

4.

Õppekorralduseeskirja tähtsamad läbivad mõisted: Õppurid on käesoleva õppekorralduseeskirja mõttes on kõik kõrgkooli immatrikuleeritud õpilased ja üliõpilased. Õpilase ja üliõpilase staatus on reguleeritud kõrgkooli põhimääruses. Siseveeb on kõrgkooli õppekorralduse ametlik infovahetuskeskkond, mis asub aadressil https://intranet.nooruse.ee Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. Õppekava koosneb moodulitest. Õppekavade koostamise aluseks on Eesti Vabariigi seadused, Euroopa Liidu direktiivid ja kutsestandardid. Moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest. Moodulil on sõnastatud eesmärk ja mooduli raames saavutatavad õpiväljundid. Õppeaine on teatud teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste hulk, mida õpetatakse erinevate õppemeetoditega ja mille väljundite saavutamist hinnatakse õppekavas ettenähtud viisil. Lõputöö on õppeaine erivorm. Euroopa ainepunkt (EAP) on õppetöö mahuühik, mis vastab 26 tunnile tööle, mille õppur on õppeks kulutanud. Õppekava nominaalkestus on õppekava täitmiseks ette nähtud arvestuslik aeg. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP, mis on 1560 tundi tööd, mille õppur on õppeks kulutanud. Õppekoht on haridusteenuse osutamiseks vajalike korralduslike, sisuliste ja finantsiliste tegevuste planeerimise ühik. Kõrgkooli õppekohad on riigieelarveline õppekoht, riigieelarveväline õppekoht, kõrgkooli moodustatud õppekoht ja vaba õppekoht. Immatrikuleerimine on õppurite kõrgkooli õppurite nimekirja arvamine. Eksmatrikuleerimine on õppuri kõrgkooli õppurite nimekirjast väljaarvamine Reimmatrikuleerimine on õppuri kõrgkooli õppurite nimekirja taasarvamine. Õppevõlgnevus on mittearvestatud või mitterahuldavale hindele sooritatud õppeaine või moodul. Akadeemiline puhkus on õppuri vabastamine õppetöö kohustustest.

2


2. KÕRGKOOLI ÕPPESÜSTEEM JA ÕPPETASEMED 5.

Õppetöö toimub haridus- ja teadusministeeriumis kinnitatud õppekavade alusel. Õppekavas tehtavad muudatused kiidab heaks kõrgkooli õppekava nõukogu.

6.

Kõrgkoolis toimub õpe rakenduskõrghariduse tasemel ja kutseõpe keskhariduse baasil.

7.

Täiskasvanute tööalasel koolitusel osalejad õpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määrab “Täiskasvanute koolituse seadus”.

8.

Rakenduskõrghariduse õppekavade maht on 180 – 270 EAP-d. Õppekava nominaalkestus kõrgkooli õppekavadel on 3 – 4,5 aastat. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega või lõpueksamiga vastaval õppekaval.

9.

Rakenduskõrghariduse õppekava alusel nominaalkestusega kuni 2 aastat (120 EAP-d) on võimalik õppida üliõpilastel, kes omavad vastaval kutse- või erialal diplomit ning töökogemust.

10.

Õppuril on õigus Eesti teistes vastavat haridust andvates kõrg- ja kutsekoolides alustatud õpinguid jätkata kõrgkooli samal õppekaval vabade kohtade olemasolul. Õppekavade erinevuse korral peab õppur sooritama eksamid ja arvestused vastavalt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekavale. Õppeaineid arvestatakse kõrgkooli varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra põhimõtete järgi.

11.

Kõrgkoolis toimub kõikidel õppekavadel täiskoormusega õpe kui kõrgkooli nõukogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

12.

Rakenduskõrghariduse õppekava täitnutele antakse rakenduskõrgharidust tõendav diplom ja akadeemiline õiend (Diploma Supplement). Akadeemilise õiendi väljastamine on enne 2002. aastat lõpetanule tasuline.

13.

Kutsehariduse õppekavade õppemaht on 40 – 80 õppenädalat ja õppekava nominaalkestus on 1 – 2 aastat. Kutseõpe keskhariduse baasil lõpeb lõpueksamiga. Kutseõppe keskhariduse baasil õppekava täitnule antakse lõputunnistus koos hinnetelehega.

14.

Kõrgkooli õppetöö toimub vastavalt õppekavale kursusesüsteemis.

15.

Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus õppur läbib mooduleid ja õppeaineid õppekavas ja õppetöögraafikus kehtestatud järjekorras. Õppur peab täitma semestri lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust 100% õppeaine lõppemise ajaks ning õppuri üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ning vastavate arvestuste, eksamite ja praktika sooritamist 100% õppekavast.

2.1. Õppeained ja moodulid 16.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks aineteks, valikaineteks ja vabaaineteks.

17.

Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb läbida.

18.

Valikaine on õppekava täitmiseks valitud õppeaine õppekava kutse- või erialaste õpiväljundite saavutamiseks.

3


19.

Vabaaine on õppekava täitmiseks vabalt valitud õppeaine õppekava üldiste õpiväljundite saavutamiseks.

20.

Vaba- ja valikainete maht on kindlaks määratud õppekavas ning nende valimine toimub õppekavas määratud põhimõtete järgi.

21.

Väljaspool kõrgkooli läbitud valik- ja vabaainete arvestamine õppekava täitmisel toimub kõrgkooli varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra põhimõtete järgi.

22.

Õppeaine kohta on ainekava, mida õppejõud tutvustab õppuritele õppeaine alguses ning tagab selle kättesaadavuse kõrgkooli siseveebis.

23.

Ainekava osad on: õppeaine nimetus ja maht; vastutava õppejõu ja kaasõppejõudude nimed; õppeaine sisu lühikirjeldus; eesmärk ja väljundid, mis tulenevad õppekava eesmärgist ja väljunditest; käsitletavate teemade ja õppemeetodite loetelu ja toimumise aeg; kontaktõppe ja iseseisva töö maht; iseseisvate tööde juhendid; kohustusliku ja soovitatava kirjanduse loetelu; teadmiste hindamise viisi ja vormi, hindamiskriteeriumid ning eksamile (arvestusele) ja korduseksamitele (arvestustele) pääsemise tingimused ja toimumise ajad.

2.2. Õppekohad 24.

Riigieelarveline õppekoht on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoht, mille õppekulu kaetakse riigieelarvest eraldatud vahenditega.

25.

Riigieelarveväline õppekoht on väljaspool riiklikku koolitustellimust kõrgkooli moodustatud õppekoht, mille õppekulu eest tasub füüsiline või juriidiline isik õppeteenuslepingu alusel.

26.

Kõrgkooli moodustatud õppekoht on väljaspool riiklikku koolitustellimust kõrgkooli moodustatud tasuta õppekoht.

27.

Vaba õppekoht tekib vastuvõtuperioodil riigieelarveliste või riigieelarveväliste õppekohtade täitmata jäämisel või õppekohtade vabanemisel üliõpilaste eksmatrikuleerimisel.

28.

Riigieelarveliste õppekohtade arv kinnitatakse igal aastal haridus- ja teadusministri käskkirjaga, mis on aluseks immatrikuleerimisele.

29.

Riigieelarveväliste õppekohtade ja kõrgkooli moodustatud õppekohtade arvu kinnitab igal aastal kõrgkooli nõukogu.

30.

Riigieelarvevälisel õppekohal õppimine on reguleeritud kõrgkooli kehtestatud korraga. Õppetöö toimub samadel õppekorralduslikel alustel riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate õppuritega.

31.

Esimesel kursusel kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle ilmumata jäänud õppur eksmatrikuleeritakse ning vabanenud kohale võib immatrikuleerida samal aastal kandideerinute pingereas järgmise kandideerija.

4


3. KÕRGKOOLI ÕPPETÖÖ KORRALDUS 32.

Õppetöö korralduse aluseks on õppeaasta, mis jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks: sügissemestriks ja kevadsemestriks.

33.

Akadeemiline kalender fikseerib kuupäevaliselt õppeaasta tsükli ning sätestab õppetöö alguse ja lõpu. Akadeemilise kalendri kinnitab igal aastal kõrgkooli nõukogu.

34.

Õppetöögraafik on ühe õppeaasta õppetöö jagunemine teooria- ja praktikamooduliteks ajalises määratluses ja sisaldab õppetööga seotud olulisi tähtaegasid.

35.

Tunniplaan on õppetöö korraldamise dokument, mis koostatakse iga kursuse jaoks lähtuvalt õppekavast ja õppetöögraafikust. Tunniplaani koostamist korraldab õppekava koordinaator. Tunniplaan on kättesaadav kõrgkooli siseveebis ja paberkandjal õppekavade infostendidel. Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid: õppeaine nimetus ja tundide arv; õppejõu nimi; õppeaine toimumise aeg, koht ja toimumisnädal(ad); kasutatud lühendite selgitused.

36.

Õppetöögraafikust kõrvalekaldumine on õppuril võimalik ainult mõjuval põhjusel. Õppuri sellekohase avalduse vaatab läbi õppekava koordinaator. Positiivse otsuse korral vormistatakse õppijale individuaalne õppetöögraafik, mis kinnitatakse õppekava koordinaatori ja õppuri allkirjaga.

37.

Õppetöö kõrgkoolis toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.

38.

Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes), milles osalevad nii õppur kui õppejõud.

39.

Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas ning juhendaja juhendamisel. Õppepraktika toimub praktikabaasides, kellega on kõrgkoolil sõlmitud leping.

40.

Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.

3.1. Edasijõudmine õppetöös 41.

Õppuri üleviimine järgmisele kursusele vormistatakse rektori käskkirjaga iga õppeaasta alguses tingimusel, et eelmise kursuse õpe on läbitud 100%.

42.

Õppeaasta jooksul viiakse õppur üle järgmisele kursusele õppekava koordinaatori esildise alusel tingimusel, et eelmise kursuse õppest on läbitud 100%.

43.

Õppevõlgnevused peavad olema likvideeritud enne õppepraktikale suunamist, kevadsemestri alguses nelja nädala jooksul ning sügissemestri alguseks.

5


3.2. Eksamitele ja arvestustele ning valik- ja vabaainetesse registreerumine ja osalemine 44.

Kohustuslikele õppeainetele registreerumist ei toimu.

45.

Valikainete ja vabaainete toimumisest teavitatakse õppureid siseveebis, kus toimub ka nendele ainetele registreerumine.

46.

Õppejõud võib piirata valikainetes ja vabaaines osalejate arvu, kui see on õppe-eesmärgi saavutamise seisukohalt vajalik. Osalejate piirarv on määratud ainekavas.

47.

Valikainetesse ja vabaainesse registreerimisega võtab õppur kohustuse läbida õpiväljundite saavutamise hindamine vastavas aines. Õigus valikaines ja vabaaines osalemisest loobuda on õppuril ainult peale esimest loengut selles aines ning edaspidi on õppur oma esialgse valikuga seotud.

3.3. Õpiväljundite saavutamise hindamine 48.

Õppuri õpitulemuste hindamine on kirjeldatud ainekavas.

49.

Hindamisel kasutatakse vastavalt õppekavas kirjeldatule diferentseeritud või mittediferentseeritud hindamist.

50.

Kõrgkoolis kasutatakse kujundavat ja lõpphindamist.

51.

Õppuri õppetöö tulemusi hinnatakse iga teooriamooduli ja/või õppeaine ja õppepraktika jooksul (kujundav vahehindamine) ning lõpus (lõpphindamine).

52.

Õpiväljundite saavutamise hindamise tulemused fikseeritakse protokollis ja siseveebis. Õppetöö käigus toimuvate kontrolltööde, laboratoorsete tööde jms tulemusi ei kanta protokolli, kuid õppejõul on õigus neid lõpphindamisel arvestada.

53.

Õppuril on õigus peale ühes ja samas õppeaines või moodulis negatiivselt sooritatud eksamit või arvestust sooritada seda veel kuni kaks (sealhulgas õppuri või õppejõu soovil komisjonieksam või -arvestus) korda ning õppepraktikat, lõputöö kaitsmist ja lõpueksamit ühe korra.

54.

Õppuri või õppejõu soovil moodustatud komisjonieksami või -arvestuse läbiviimise koosseisu kuuluvad vastava aine õppejõud ning õppekava koordinaator ja tema määratud isik.

55.

Positiivsele tulemusele sooritatud õpiväljundite saavutamise hindamine ja kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.

56.

Eksamineerijal on kohustus mitte lubada eksamile või arvestusele õppurit, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud eksamile või arvestusele pääsemise tingimusi ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus märkega „eksamile/arvestusele lubamise tingimused täitmata“.

57.

Eksamineerijal on õigus õppur õpiväljundite saavutamise hindamiselt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti õppejõudu või kaasõppureid solvava või halvustava käitumise korral. Protokolli kantakse märge “mittearvestatud”.

58.

Mõjuvatel põhjustel õpiväljundite saavutamise hindamiselt puudunud õppuril on õigus semestri pikendamisele. Sellisel juhul viiakse hindamine läbi õppejõu määratud ajal.

6


59.

Semestri pikendamise taotlemisel tervislikel põhjustel toob õppur esimesel tööpäeval peale õppetööle naasmist õppekava õppenõustajale vastavat asjaolu tõendava dokumendi. Tõendi esitamata jätmisel ei teki õppuril hiljem õigust taotleda tervislikel põhjustel semestri pikendamist.

60.

Semestri pikendamiseks mõjuvatel põhjustel esitab õppur õppekava koordinaatorile avalduse. Semestri pikendamise otsustab õppekava koordinaator. Semestri pikendamiseks koostatakse koostöös õppejõududega individuaalne õppetöögraafik, mille kinnitab õppekava koordinaator ning vastava õppeaine või mooduli õppejõud määrab õppurile eksami või arvestuse toimumise aja.

3.4. Eksamid ja arvestused 61.

Eksam on õpiväljundite saavutamise hindamise vorm. Eksami tulemuseks on kas positiivne või negatiivne hinne.

62.

Arvestus on õpiväljundite saavutamise hindamise vorm. Arvestuse tulemusena on õppeaine kas arvestatud või mittearvestatud. Arvestus võib olla vahearvestus või lõpparvestus. Arvestuse liik on määratud ainekavas.

63.

Eksamite vahe on üldjuhul kaks päeva. Kui õppeaine maht on neli EAP või enam, on eksamite vahe vähemalt kolm päeva. Eeltoodud põhimõte ei kehti korduseksamite sooritamisel.

64.

Õppur, kes korralise eksami päeval puudub kõrgkoolist tervislikel põhjustel, teatab oma haigestumisest esimesel võimalusel õppenõustajale. Esimesel tööpäeval peale õppetööle naasmist esitab õppur haigestumist tõendava dokumendi õppenõustajale.

65.

Moodulite õpiväljundite saavutamise hindamistulemused sisestatakse siseveebi eksami toimumisele järgnevast tööpäevast alates seitsme tööpäeva jooksul. Hindamistulemused peavad olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami toimumist.

66.

Eksamineeritaval on õigus: - kasutada eksamineerija lubatud abivahendeid ja materjale; - taotleda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjonieksamit; - tutvuda oma kirjaliku eksamitööga kahe tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest. Tööga tutvumist kinnitavad õppur ja õppejõud allkirjaga.

67.

Kui õppur ei nõustu eksami või arvestuse tulemustega, on tal õigus esitada kirjalik protest õppekava koordinaatorile ühe tööpäeva jooksul peale eksamitööga tutvumist. Õppekava koordinaator koos vastava aine õppejõududega lahendab protesti ühe nädala jooksul peale avalduse esitamist.

7


3.5. Lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine 68.

Lõputööde kaitsmist ja lõpueksami läbiviimist reguleerivad kõrgkoolis iseseisvad korrad.

69.

Lõputöö kaitsmisele ja lõpueksamile lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine.

70.

Lõputöö kaitsmisele ja lõpueksamile lubamisele tähtaeg fikseeritakse igal aastal õppetöögraafikus.

71.

Õe ja ämmaemanda eriala õppuritel on kõrgkooli lõpetamiseks võimalik valida lõputöö koostamine ja kaitsmine või lõpueksami sooritamine.

72.

Lõpueksami valik tuleb õppuritel teha õppetöögraafikus näidatud kuupäeval. Lõpueksami valimisel täidab õppur õpilassekretäri juures vastava avalduse hiljemalt õppetöögraafikus näidatud kuupäevaks. Lõputöö valimise korral sõlmivad õppur ja juhendaja(d) lepingu õppetöögraafikus märgitud tähtajal.

73.

Lõputöö kaitsmine on avalik.

74.

Lõputööde kaitsmise komisjoni ja lõpueksami vastuvõtmise komisjoni koosseisu kinnitab õppeprorektor korraldusega.

75.

Lõputööde kaitsmiskomisjon ja lõpueksami vastuvõtmise komisjon töötab kaks korda aastas vastavalt õppetöögraafikule.

76.

Mõjuvatel põhjustel lõputöö kaitsmisele ilmumata jäänud õppur või lõputööd teistkordselt kaitsev õppur peab kaitsma töö järgmisel vastava õppekava kaitsmiskomisjoni töötamise perioodil. Mõjuvateks põhjusteks on üldjuhul haigus, mille tõestuseks on koordinaatorile esitatud arstitõend või ekstreemne perekondlik situatsioon.

77.

Lõputööd säilitatakse liimköitena kõrgkooli raamatukogu lugemissaalis viie aasta jooksul. Lõputööd säilitatakse elektrooniliselt täismahus alates 2005. aastast kooli raamatukogus kümme aastat.

78.

Kõrgkoolil on õppuri kirjaliku nõusoleku alusel õigus avalikustada kaitstud lõputööd kõrgkooli kodulehel.

79.

Kui õppur ei nõustu lõputöö kaitsmise või lõpueksami tulemustega, on tal õigus esitada kirjalik protest õppekava koordinaatorile ühe tööpäeva jooksul peale hindamistulemuse teatavaks tegemist. Õppekava koordinaator koos vastava lõputöö kaitsmise või lõpueksami komisjoniga lahendab protesti ühe nädala jooksul peale avalduse esitamist.

3.6. Õpitulemuste hindamise skaala 80.

Rakenduskõrghariduse tasemel hinnatakse üliõpilaste õpitulemusi haridusministri määruse „Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtne hindamissüsteem“ põhimõtete järgi.

81.

Kutseõppes hinnatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud määruses sätestatud skaala järgi.

8


3.7. Õppepraktika korraldus 82.

Õppepraktika korraldust reguleerivad õppekava, õppepraktika kord ja lepingud praktikabaasidega.

83.

Kõrgkool kindlustab õppurile õppepraktika koha lähtuvalt praktika üldeesmärkidest.

84.

Õppepraktikate sooritamine toimub vastavalt õppetöögraafikule.

85.

Õppepraktika perioodil kannab sõidu- ja ööbimiskulud õppur. Kõrgkool tasub õppurite ööbimiskulud nendele asutustele, kellega kõrgkoolil on vastavasisuline leping.

86.

Kõrgkoolil on õigus vajadusel (praktikakohtade vähesus, sooritamata praktika) õppur õppepraktikale suunata ka väljaspool akadeemilises kalendris fikseeritud õppetöö läbiviimise aega. Sellisel juhul koostab kõrgkool õppurile individuaalse õppepraktika graafiku.

4. ÕPPIMINE KÕRGKOOLIS 4.1. Immatrikuleerimine 87.

Kõrgkooli vastuvõtt ja immatrikuleerimine toimub kõrgkooli vastuvõtueeskirja sätete järgi.

88.

Vabakuulaja on isik, kellel on õigus tasuta osaleda õppetöös maksimaalse ajaga neli nädalat õppetöö algusest. Vabakuulajate arvu õppekavade lõikes kehtestab õppeprorektor igal aastal käskkirjaga.

4.2. Väliskülalisena õppimine 89.

Koostöölepingute ja -projektide raames kõrgkooli õppima tulnud õppurit nimetatakse välisüliõpilaseks.

90.

Välisüliõpilase õppimist reguleerib Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaste ja õppejõudude välisvahetusi ning välisüliõpilaste ja –õppejõudude vastuvõtmist reguleeriv kord.

91.

Kõrgkool väljastab välisüliõpilasele tõendi sooritatud õppeainete kohta.

92.

Välisüliõpilasele laienevad kõik kõrgkooli õppuritele kehtivad õigused ja kohustused.

93.

Kõrgkoolil on õigus katkestada välisüliõpilase õpe õppekava koordinaatori esildise alusel, kui välisüliõpilane ei ole täitnud kõrgkooli õppekorralduse ja sisekorra eeskirju.

4.3. Õppimine eksternina 94.

Eksternõppe avamise otsustab kõrgkooli nõukogu.

95.

Eksternõppe tingimused kehtestab kõrgkooli nõukogu iseseisva dokumendina.

9


4.4. Õppimine välismaal 96.

Õppuritel on õigus õppida välismaa õppeasutustes rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsuste, fondide ja kõrgkoolide stipendiaadina ning üliõpilas- või õpilasvahetuse korras.

97.

Õppeasutuste vaheliste lepingute ja projektide alusel välismaal õppimist taotlevad õppurid osalevad kõrgkooli korraldataval konkursil vastavalt konkursi tingimustele.

98.

Konkursi alusel välismaale õppima asunud õppurid jäävad kõrgkooli rituks.

99.

Välismaal õppimine ei pikenda nominaalset õppeaega.

immatrikulee-

100. Õppeasutuste vaheliste lepingute ja projektide alusel välismaale õppima asumisel koostab õppur koostöös õppejõududega eelnevalt individuaalse õppetöögraafiku, mille kinnitab õppekava koordinaator.

4.5. Akadeemiline puhkus 101. Akadeemilisel puhkusel olija kuulub kõrgkooli õppurite hulka. 102. Akadeemilist puhkust omal soovil võimaldatakse üks kord nominaalse õppeaja jooksul üheks õppeaastaks (lühima perioodiga üheks semestriks). 103. Omal soovil akadeemilisele puhkusele minejal ei tohi olla õppevõlgnevusi eelmisest semestrist. 104. Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust kuni kaks aastat lühima perioodiga üks semester. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab õppur tervishoiuasutuse tõendi. 105. Õppuril on õigus saada lisaks akadeemilist puhkust lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse sünnitunnistuse ja isikliku avalduse alusel. 106. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on õppuril õigus saada üks aasta akadeemilist puhkust lisaks kaitseväe tegevteenistuse kutse alusel. 107. Esimese kursuse esimese semestri õppurile võimaldatakse akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või alla kolmeaastase lapse hooldamisel. 108. Akadeemilise puhkuse taotlemiseks esitab õppur õpilassekretärile vormikohase avalduse õppeprorektori nimele. Akadeemilisele puhkusele lubamine vormistatakse õppeprorektori korraldusega kolme tööpäeva jooksul alates avalduse registreerimisest. Õppurit teavitatakse akadeemilisele puhkusele lubamisest e-kirjaga, mille aadressi on õppur kõrgkooli siseveebis kinnitanud. 109. Akadeemiline puhkus lõpetatakse õppeprorektori korralduse alusel akadeemilise puhkuse avaldusel märgitud lõpukuupäevale järgneval päeval. 110. Akadeemiline puhkus katkestatakse ennetähtaegselt õppuri avalduse alusel. Tervislikel põhjustel akadeemilisel puhkusel olija saab akadeemilise puhkuse ennetähtaegselt lõpetada arstitõendi alusel.

10


111. Tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkusele lubatud õppuril ei ole õigust akadeemilise puhkuse ajal osaleda õppetöös ja sooritada eksameid ja arvestusi. 112. Riigieelarvevälisel õppekohal õppiv õppur, kes akadeemilise puhkuse ajal osaleb õppetööl ja/või sooritab eksameid või arvestusi, tasub selle eest vastaval õppeaastal kõrgkooli kehtestatud ainepunkti maksumusele. 113. Akadeemilisel puhkusel viibiv viimase kursuse õppur pääseb lõputöö kaitsmisele/lõpueksamile juhul, kui akadeemiline puhkus on lõppenud üks kuu enne lõputöö esitamise või eksamile registreerimise tähtaega või kui akadeemiline puhkus on õppuri avalduse alusel ennetähtaegselt lõpetatud üks kuu enne lõputöö esitamise või eksamile registreerimise tähtaega.

4.6. Akadeemiline edasijõudmatus 114. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õppurit üle järgmisele kursusele. Akadeemilisele puhkusele siirdunud õppuri õppekava nominaalkestus pikeneb akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra. 115. Akadeemiline edasijõudmatus on: - ühe ja sama eksami või arvestuse mitterahuldav sooritamine kolmel korral, kusjuures arvestusele või eksamile põhjuseta ilmumata jätmine on võrdsustatud ühe negatiivse soorituskorraga; - lõputöö kaitsmine mitterahuldavale hindele kahel korral või lõpueksami mitterahuldav sooritamine kahel korral. Lõpueksamile põhjuseta ilmumata jätmine või lõputöö õppetöögraafikujärgselt (põhjuseta) esitamata jätmine ning lõputöö kaitsmisele põhjuseta ilmumata jätmine on võrdsustatud ühe negatiivse soorituskorraga; - ühe ja sama õppepraktika sooritamata jätmine kahel korral; - õppevõlgnevuste likvideerimata jätmine sügissemestri alguseks või kevadsemestri alguses nelja nädala jooksul või lõpueksamile/lõputöö kaitsmisele lubamise kuupäevaks.

4.7. Õpingute pikendamine 116. Akadeemilise edasijõudmatuse likvideerimiseks on õppuril õigus taotleda õpingute pikendamist, s.o. lõpukuupäeva edasilükkamist 12 kuu ulatuses. 117. Õpingute pikendamisel tasub õppur õppekulu järgnevalt: - õpingute pikendamisel kuni 6 kuud on semestritasu 25% samal õppekaval kehtestatud riigieelarvevälise õppekoha aastasest õppetasust; - õpingute pikendamisel 6 – 12 kuud on semestritasu 50% samal õppekaval kehtestatud riigieelarvevälise õppekoha aastasest õppetasust. 118. Õpingute pikendamiseks lõpukursusel tuleb esitada avaldus õppeprorektori nimele hiljemalt lõputöö esitamise või lõpueksamile registreerimise päevaks. 119. Õpingute pikendamiseks esitab õppur õppeprorektori nimele avalduse. Õpingute pikendamise aluseks on rektori käskkirja alusel õppuriga sõlmitud õppeteenusleping.

11


4.8. Õppekava täitmine 120. Õppekava on täies mahus täidetud, kui õppur on sooritanud õppekavas ette nähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami, kogudes õppekavas ettenähtud hulgal ainepunkte 121. Õppuril on õigus lõpetada kõrgkool selle õppekava alusel, millel ta õppima asus, kui tema õpingute pikkus ei ületa õppekava kahekordset nominaalkestust. Õppekava kahekordse nominaalkestuse ületamisel on õppuril kohustus lõpetada kõrgkool lõpetamise hetkel kehtiva õppekava alusel. 122. Õppekava täitmisel arvestab kõrgkool varasemaid õpinguid ja töökogemusi vastavalt kehtestatud korrale. 123. Diplom kiitusega (cum laude) või tunnistus kiitusega antakse õppurile, kes on täitnud alljärgnevad tingimused: - läbinud rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus (sooritanud kohustuslikud eksamid, arvestused, õppepraktika ning sooritanud lõpueksami või kaitsnud lõputöö, kogudes ettenähtud hulgal ainepunkte); - kelle akadeemilisele õiendile kantud ning diferentseeritult hinnatud arvestused ja eksamid on sooritatud hinnetele “3” (“C”), “4” (“B”) või “5” (“A”); - kaitsnud lõputöö hindele “5” (“A”) või sooritanud lõpueksami hindele “5” (“A”); - kaalutud keskmine hinne on “4,60” või kõrgem, seejuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid. Õpitulemuste hindamisel tähtedega arvestatakse keskmise hinde arvutamisel tähed “A” kuni “E” ümber numbriteks “5” kuni “1” vastavalt kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsele hindamissüsteemile; - läbinud kutseõppe õppekava täies mahus (sooritanud kohustuslikud eksamid, arvestused, õppepraktika ning sooritanud lõpueksami, kogudes ettenähtud hulgal ainepunkte) ja kelle hinnetelehele kantud ning diferentseeritult hinnatud arvestused ja eksamid on sooritatud hinnetele “3”, “4” või “5” ning sooritanud lõpueksami hindele “5”. 124. Kaalutud keskmine hinne arvutatakse kõigi sooritatud õppeainete ja moodulite eksamihinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel kõigi sooritatud eksamiainete ainepunktide kogusummaga.

4.9. Vääritu käitumine 125. Väärituks käitumiseks loetakse kõrgkoolis eelkõige: - teiste õppurite eest õpiväljundite saavutamise hindamise sooritamist; - tahtlikult toimepandud süüteo sooritamist, mille kohta on jõustunud süüdimõistev otsus; - dokumentide võltsimist; - õppekorralduslike reeglite eiramist;

12


- teadmiste lubamatut vahetamist (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms), sealhulgas mittelubatud materjalide kasutamist; - iseenda töö uuesti esitamist, kui selle eest on juba ainepunkte saadud; - loomevargust; - üldtunnustatud kõlbeliste normidega vastuolus olevat käitumist; - kõrgkooli maine kahjustamist. 126. Loomevargus (plagiaat) on teiste autorite loomingu esitamine oma kirjaliku tööna või selle osana nii, et teiste autorite mõtted on ilma nõuetekohase viitamiseta omistatud töö tegijale. 127. Õppejõul on kohustus jälgida õppurite tööde sisu ning vormi vastavust tööle esitatud nõuetele ning edastada loomevarguse kahtluse korral juhtumi materjalid loomevarguse menetlemise komisjonile. 128. Loomevarguse juhtumi menetlemiseks moodustatakse õppeprorektori korraldusega komisjon järgmises koosseisus: võimaliku loomevarguse avastaja, õppekava koordinaator ja teised juhtumiga seotud isikud (õppeaine vastutav õppejõud, uurimistöö juhendaja, kaasatud ekspert). 129. Loomevarguses kahtlustatavale õppurile antakse võimalus oma tegevuse selgitamiseks ja enda kaitsmiseks komisjoni ees. Loomevarguse kindlakstegemisel peab komisjon kõiki juhtumiga seotud asjaolusid igakülgselt ja objektiivselt uurima. 130. Loomevarguse menetlemise komisjon esitab rikkumise tuvastamisel kümne tööpäeva jooksul alates juhtumi avastamisest õppeprorektorile argumenteeritud ettepaneku õppuri karistamiseks vääritu käitumise tõttu. 131. Teiste loetletud vääritu käitumise juhtude ilmnedes on vastava õppekava koordinaatoril õigus teha rektorile ettepanek õppuri kõrgkooli õppurite nimekirjast kustutamiseks. 132. Õppekava koordinaator teavitab õppurit e-kirja teel tema suhtes rektorile tehtavast ettepanekust. Õppurile antakse teada tekkinud olukorda puudutavad asjaolud ja seos saabuva õigusliku tagajärjega ning antakse võimalus esitada õppekava koordinaatorile oma seisukohad ja vastuväited. 133. Oma seisukohtade esitamiseks on õppuril aega viis tööpäeva. Kui õppur nimetatud aja jooksul koordinaatorile ei vasta, loetakse, et õppur ei soovi otsuse suhtes oma seisukohti avaldada või ettepanekut vaidlustada. 134. Kui õppur ei soovi ettepanekut vaidlustada, arvatakse ta rektori käskkirjaga kõrgkooli õppurite nimekirjast välja. 135. Kui õppur esitab ettepaneku suhtes vastuväiteid ja soovib otsuse kujunemisel kaasa rääkida, lahendatakse vaie kõrgkooli pedagoogilises nõukogus õppetööd puudutavate otsuste vaidemenetluse üldises korras.

13


4.10. Eksmatrikuleerimine 136. Õppur eksmatrikuleeritakse: - kõrgkooli algatusel; - õppuri algatusel; - pooltest sõltumata. 137. Eksmatrikuleerimine kõrgkooli algatusel toimub järgmistel põhjustel: - õppekava täitmine täies mahus; - akadeemiline edasijõudmatus; - vääritu käitumine; - esimese aasta õppurite puhul mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe nädala jooksul õppetööle ilmumata jätmine; - riigieelarvevälisel õppekohal õppides õppemaksu tähtajaks tasumata jätmine. 138. Pooltest sõltumatu eksmatrikuleerimine toimub: - õppuri teovõimetuks tunnistamisel; - õppuri surma korral. 139. Eksmatrikuleerimine õppuri algatusel toimub õppeprorektori nimele esitatud avalduse alusel. 140. Õppuri eksmatrikuleerimine kõrgkooli algatusel vormistatakse õppekava koordinaatori esildise alusel rektori käskkirjaga. 141. Õppekava koordinaator teavitab õppurit e-kirja teel tema suhtes rektorile tehtavast ettepanekust. Õppurile antakse teada tekkinud olukorda puudutavad asjaolud ja seos saabuva õigusliku tagajärjega ning antakse võimalus esitada õppekava koordinaatorile oma seisukohad ja vastuväited. 142. Oma seisukohtade esitamiseks on õppuril aega viis tööpäeva. Kui õppur nimetatud aja jooksul koordinaatorile ei vasta, loetakse, et õppur ei soovi otsuse suhtes oma seisukohti avaldada või ettepanekut vaidlustada. 143. Kui õppur ei soovi ettepanekut vaidlustada, arvatakse ta rektori käskkirjaga kõrgkooli õppurite nimekirjast välja. 144. Kui õppur esitab ettepaneku suhtes vastuväiteid ja soovib otsust muuta, lahendatakse vaie kõrgkooli pedagoogilises nõukogus õppetööd puudutavate otsuste vaidemenetluse üldises korras. 145. Kirjeldatud toimingud ei rakendu juhul, kui õppur arvatakse kõrgkooli õppurite nimekirjast välja õppekava täitmise ja kõrgkooli lõpetamisega seonduvalt.

14


4.11. Vaba õppekoha täitmine 146. Vaba õppekoht täidetakse avaliku konkursi korras. 147. Vabanenud õppekohtadest teavitatakse ühe nädala jooksul peale vaba õppekava tekkimist kõrgkooli kodulehel www.nooruse.ee ja kõrgkooli siseveebis ning antakse teada tähtaeg nimetatud kohtadele kandideerimiseks. 148. Kahe nädala jooksul alates vabade õppekohtade avalikustamisest on võimalik vabadele kohtadele kandideerida. 149. Kandideerimiseks esitab õppur õpilassekretärile vabas vormis avalduse õppeprorektori nimele. 150. Vabanenud riigieelarvelistele õppekohtadele kandideerijatest eelistatakse samal õppekaval riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivaid õppureid. 151. Vabanenud riigieelarveliste ja riigieelarveväliste kohtade täitmisel on pingerea moodustumise aluseks õppurite eelnevad õpitulemused ja ühiskondlik aktiivsus. 152. Ühe nädala jooksul peale kandideerimise tähtaja lõppemist teeb õppekava koordinaator rektorile kirjaliku ettepaneku õppekohtade täitmiseks. Vabanenud õppekoha täitmine vormistatakse rektori käskkirjaga. 153. Reimmatrikuleerimist taotletakse isikliku avalduse alusel ja vormistatakse vaba õppekoha olemasolul õppekava koordinaatori esildise alusel rektori käskkirjaga. 154. Akadeemilise edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud õppur saab taotleda reimmatrikuleerimist alates eksmatrikuleerimisele järgnevast semestrist. 155. Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud õppur saab taotleda reimmatrikuleerimist, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud vähemalt üks aasta. 156. Vabale õppekohale saab kandideerija reimmatrikuleerida, kui ta on õppekava järgi eelneval semestril täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust täitnud 100%. 157. Vabale õppekohale kandideerimisel arvestatakse varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt kõrgkoolis kehtivale korrale. 158. Reimmatrikuleeritud õppur alustab õppetööd vastavalt õppetöögraafikule.

4.12. Õppetööga seonduvad õigused ja kohustused 159. Kõrgkooli õppurite peamised õppetööga seonduvad õigused ja kohustused on reguleeritud kõrgkooli põhimäärusega. 160. Lisaks kõrgkooli põhimääruses loetletud kohustustele on õppur kohustatud praktikumides ja õppepraktikal kandma nimesilti ja praktikavormi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava õppuril on kohustus osta praktikavorm. 161. Individuaalseks suhtlemiseks kõrgkooli ja õppuri vahel on õppur kohustatud sisestama kõrgkooli siseveebi oma toimiva e-posti aadressi, mis on nähtav ja infovahetuseks kättesaadav kõrgkooli vastutavatele töötajatele. 162. Õppur on kohustatud külastama kõrgkooli siseveebi ja lugema õppekorralduseeskirja punktis 161 nimetatud e-posti aadressil saabunud kirju vähemalt kolmel tööpäeval nädalas, millest üks on jooksva nädala teine ja teine viimane tööpäev. 15


4.13. Õppetööga seonduvate vaiete lahendamine 163. Õppekorralduslike erimeelsuste, järelepärimiste ja vaiete menetlus on kõrgkoolis üldjuhul kirjalik. 164. .Õppur, kes leiab, et õppekorraldusliku otsusega või menetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi, võib otsuse või õiguslikke tagajärgi kaasa toova ettepaneku vaidlustada. 165. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamiseks pöördub õppur kõigepealt otsuse teinud isiku poole ning väljendab selgelt oma soovi otsus vaidlustada. 166. Kui arutelu otsuse teinud isikuga õppuri vaidlustussoovi ei muuda, võib õppur esitada vaide 30 päeva jooksul alates vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest. 167. Vaie esitatakse õppeprorektori nimele. Vaideavalduses peab vaidlustaja põhjendama, miks otsus või toiming rikub tema õigusi ning mida ta vaide esitamisega taotleb. 168. Õppeprorektor lahendab vaide koos kõrgkooli pedagoogilise nõukoguga, kelle pädevuses on õppetööd puudutavate probleemide ja üksikküsimuste lahendamine. Õppeprorektoril on õigus kaasata vaidemenetlusse üliõpilasesinduse liikmeid ning teisi menetletavas asjas tähtsust omavaid isikuid. 169. Pedagoogiline nõukogu lahendab vaide kümne tööpäeva jooksul alates vaideavalduse registreerimisest kõrgkooli dokumendiregistris. 170. Pedagoogilise nõukogu otsus protokollitakse ning vaidlustajale väljastatakse väljavõte protokollist. Pedagoogiline nõukogu on kohustatud oma otsust motiveerima. 171. Õppuril, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

5. RAKENDUSSÄTTED 172. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nõukogu 13. juuni 2007 otsusega nr 2 kinnitatud õppekorralduseeskiri tunnistatakse kehtetuks. 173. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 10. juuni 2009 otsusega kinnitatud õppekorralduseeskirja rakendatakse 24. augustist 2009.

-------

Sündmuste kava aitab Sul planeerida aega õppetööväliseks tegevuseks. Kõikidel üliõpilastel on võimalus esitada ettepanekuid Kõrgkooli Nõukogule. Kuidas seda teha? Üliõpilasesinduse liikmed oskavad sellele vastata.

16


2009/2010 õa sündmuste kava I semester Õppeaasta algus II - V kursusel

24.08.

26.08. Radioloogiatehnikute õppekava avaaktus Tallinnas

28.08.

Avaaktus Tartus

31.08. 27.-28.09

Üliõpilaskonverents

23.10.

ÄM õppekava ja SA TÜK Naistekliiniku seminar uuringute ja koostöö teemal

11.11.

Kõrgkooli Nõukogu

21.11

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 198. aastapäev

26.11.

Rahvusvaheline konverents „Väljakutsed radioloogiatehnikute koolituses”

30.11.-02.12.

Noorte infomess Teeviit 2010 Tallinnas

03.- 05.12. 16.12.

Lõputööde kaitsmine, lõpueksam

Nordic Network ämmaemanduse õppekaval

15.10.

Kuressaares Saare mk noorte infomess

Talvevaheaeg

Kõrgkooli Nõukogu

Radioloogiatehnikute õppekava seminar õpiväljundite teemal

Kõrgkooli Nõukogu

21.12.09-03.01.10 13.-20.01.2010

17


2009/2010 õa sündmuste kava II semester II semestri algus (II - V kursus)

25.01. 28-29.01.

Lõpuaktus Vanemuise Kontserdimajas, kell 14.00

29.01.

II semestri algus (I kursus)

1.02. 10.02.

Intellektika 2010 Tartus Pärnus noortemess Suunaja 2010

Noorte Infomess Orientiir 2010 Narvas

26.02

25.- 26.03. 29.03-01.04.

Avatud Uste päev 2010

01.04.

08.- 09.04. 05.05.

Lõputööde kaitsmine, lõpueksam SUFUCA-projekti konverents

Lõpuaktus Vanemuise Kontserdimajas, kell 14.00 Üliõpilaste XI suvemängud Käärikul

18

Kõrgkooli Nõukogu

24.03.

Personali koolitusnädal

Noorte infomess Viljandis

Kõrgkooli Nõukogu

veebr 7. nädal

24.03. Erirong Tallinn-Tartu ja Avatud Uste päev

SUFUCA projekti töökoosolek Eestis

Kõrgkooli Nõukogu

01.-11.06. 03.06. 09.06. 18.06.

Juuni

Kõrgkooli Nõukogu


41


4. Kõrgkooli 4. Kõrgkooli personal personal Kõrgkooli üldtelefon: 738 1642 Fax: 738 1646 Elektronaadress: nooruse@nooruse.ee Isiklik e-post: eesnimiperekonnanimi@nooruse.ee

4.1. Juhtkond

Anneli Kannus rektor Nooruse 9, ruum 117, tel 738 1621 annelikannus@nooruse.ee

Rene Leiner õppeprorektor/Õppetöö korraldus Nooruse 9, ruum 105a, tel 738 1631 reneleiner@nooruse.ee

Merle Varik arendusprorektor/Teadus- ja arendustegevus, rahvusvahelised ja avalikud suhted, üritused, projektid, raamatukogu, rakendusuuringud Nooruse 9, ruum 112a, tel 738 1641 merlevarik@nooruse.ee

Andres Asser haldusdirektor/Majandustegevus Nooruse 9, ruum 112c, tel 738 1644 andresasser@nooruse.ee


4.2. Õppekava koordinaatorid Õppekava õppetöö korralduse ja arendustegevusega seotud küsimused

Reet Urban õe õppekava koordinaator Nooruse 9, ruum 209, tel 738 1634 reeturban@nooruse.ee

Mare Remm bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekava koordinaator Nooruse 9, ruum 414, tel 738 1649 mareremm@nooruse.ee

Zinaida Läänelaid radioloogiatehniku õppekava koordinaator Nooruse 9, ruum 210b, tel 738 1633 Tallinnas Hariduse 6, tel 697 2597 siinalaanelaid@nooruse.ee

Merle Rosenthal füsioterapeudi õppekava koordinaator Nooruse 5, ruum 120, tel 744 7577 merlerosenthal@nooruse.ee

Marge Mahla ämmaemanda õppekava koordinaator Nooruse 5, ruum 120, tel 744 7577 margemahla@nooruse.ee

Tiina Uusma kutseõppe õppekavade koordinaator Nooruse 9, ruum 210a, tel 738 1636 tiinauusma@nooruse.ee

4.3. Arendusosakond Nooruse 9, ruum 112, tel 738 1640 ja 112b tel 738 1642

Ruth Pihle avalikud suhted, projektid, üritused, üliõpilasesindus, messid ruthpihle@nooruse.ee Tel 738 1642

Piret Saag Erasmuse koordinaator piretsaag@nooruse.ee

43


Danel Jantra Erasmuse koordinaator, üritused, messid daneljantra@nooruse.ee Tel 738 1642

Miisa Vierikko Avatud Kõrgkooli koordinaator miisavierikko@nooruse.ee Tel 738 1640

Tiiu Urva teadur tiiuurva@nooruse.ee Tel 738 1640

4.4. Õppejõud Selgituseks: 5/115 – Nooruse 5, I korrus, ruum 115; 9/213 – Nooruse 9, II korrus, ruum 213 Alus-, sotsiaal- ja toetavate ainete õppejõud

Ruum 5/115, tel 744 7545

Ruum 5/115, tel 744 7545

Anne Murov annemurov@nooruse.ee

Maie Timm maietimm@nooruse.ee

Ruum 5/125, tel 744 7549

Ruum 5/ IV korrus

Ene Linn enelinn@nooruse.ee

Marju Koor marjukoor@nooruse.ee


Ruum 9/112b, tel 738 1642

Ruum 9/116a

Danel Jantra daneljantra@nooruse.ee

Sirje Bunder sirjebunder@nooruse.ee

Ruum 9/116a

Ruum 9/211, tel 738 1647

Merike Siht merikesiht@nooruse.ee

Riina Einasto riinaeinasto@nooruse.ee

Ruum 9/211, tel 738 1647

Ruum 9/211, tel 738 1647

Merle Kolga merlekolga@nooruse.ee

Anneli Kompus annelikompus@nooruse.ee

Ruum 9/211, tel 738 1647

Ruum 9/211, tel 738 1647

Taimi Taimalu taimitaimalu@nooruse.ee

Anne Vahtram채e annevahtramae@nooruse.ee

Ruum 9/211b, tel 738 1635

Ruum 9/211b, tel 738 1635

Olga Jagintseva olgajagintseva@nooruse.ee

Tiina Kukkes tiinakukkes@nooruse.ee

45


Ruum 9/211b, tel 738 1635

Ruum 9/211b, tel 738 1635

Karin Kõiv karinkoiv@nooruse.ee

Priit Pärnapuu priitparnapuu@nooruse.ee

Ruum 9/213 tel 738 1648

Ruum 9/414 tel 738 1649

Ülle Parm ylleparm@nooruse.ee

Mai Treial maitreial@nooruse.ee

Õendusainete õppejõud

Ruum 5/125 tel 744 7549

Ruum 5/125 tel 744 7549

Terje Arula terjearula@nooruse.ee

Kadri Paal kadripaal@nooruse.ee

Ruum 9/211b, tel 738 1635

Ruum 9/211b, tel 738 1635

Birgit Aumeste birgitaumeste@nooruse.ee

Janika Pael janikapael@nooruse.ee

Ruum 9/211b, tel 738 1635

Ruum 9/213, tel 738 1648

Anu Vedler anuvedler@nooruse.ee

Galina Grigorjeva galinagrigorjeva@nooruse.ee


Ruum 9/213, tel 738 1648

Ruum 9/213, tel 738 1648

Brett Aurelia Landra brettaurelialandra@nooruse.ee

Siret L채채nelaid siretlaanelaid@nooruse.ee

Ruum 9/213, tel 738 1648

Ruum 9/213, tel 738 1648

Inge Paju ingepaju@nooruse.ee

Margit Reimets margitreimets@nooruse.ee

Ruum 9/213, tel 738 1648

Ruum 9/213, tel 738 1648

Kaja Solom kajasolom@nooruse.ee

Valentina Timpmann valentinatimpmann@nooruse.ee

Ruum 9/213, tel 738 1648

Ruum 119a, tel 738 1623

Airin Treiman-Kiveste airintreimankiveste@nooruse.ee

Maire Aruots mairearuots@nooruse.ee

Ruum 119a, tel 738 1623

Ruum 119a, tel 738 1623

Marika J채rveots marikajarveots@nooruse.ee

Marit Kiljako maritkiljako@nooruse.ee

47


Ruum 119a, tel 738 1623

Ruum 119a, tel 738 1623

Tatjana Oolo tatjanaoolo@nooruse.ee

Erle Remmelgas erleremmelgas@nooruse.ee

Ruum 119a, tel 738 1623

Ruum 119a, tel 738 1623

Piret Simm piretsimm@nooruse.ee

Eve-Merike Sooväli evemerikesoovali@nooruse.ee

Ruum 119a, tel 738 1623

Kersti Viitkar kerstiviitkar@nooruse.ee

Ämmaemandusainete õppejõud

Ruum 5/125, tel 744 7549

Ruum 5/125, tel 744 7549

Evelin Gross evelingross@nooruse.ee

Sirje Kõvermägi sirjekovermagi@nooruse.ee

Ruum 5/125, tel 744 7549

Ruum 5/125, tel 744 7549

Margit Luiga margitluiga@nooruse.ee

Siiri Põllumaa siiripollumaa@nooruse.ee


Ruum 5/125, tel 744 7549

Maarja-Liisa Veermets maarjaliisaveermets@nooruse.ee

Laboriainete 천ppej천ud

Ruum 9/414, tel 738 1649

Ruum 9/414, tel 738 1649

Evi Aot채ht eviaotaht@nooruse.ee

Ester Jaansoo esterjaansoo@nooruse.ee

Ruum 9/414, tel 738 1649

Ruum 9/414, tel 738 1649

Maris Leimann marisleimann@nooruse.ee

Aivar Orav aivarorav@nooruse.ee

Ruum 9/414, tel 738 1649

Ruum 9/414, tel 738 1649

Kristel Plangi kristelplangi@nooruse.ee

Inga Ploomipuu ingaploomipuu@nooruse.ee

Ruum 9/414, tel 738 1649

Ruum 9/414, tel 738 1649

Anneli Raave-Sepp anneliraavesepp@nooruse.ee

Helen Udras helenudras@nooruse.ee

49


Ruum 9/112, tel 738 1640

Ruum 9/116a

Liana Kurg lianakurg@nooruse.ee

Triin Veber triinveber@nooruse.ee

Füsioteraapia-ainete õppejõud

Ruum 5/115, tel 744 7545

Ruum 5/115, tel 744 7545

Tiiu Lepp tiiulepp@nooruse.ee

Reet Linkberg reetlinkberg@nooruse.ee

Ruum 5/115, tel 744 7545

Ruum 5/115, tel 744 7545

Aili Lopman aililopman@nooruse.ee

Kirkke Reisberg kirkkereisberg@nooruse.ee

Ruum 5/115, tel 744 7545

Ruum 5/115, tel 744 7545

Eva Rüütel evaryytel@nooruse.ee

Ivi Vaher ivivaher@nooruse.ee


Radioloogia-ainete õppejõud

Radioloogiatehniku õppekaval õpetavad õppejõud nii Tartust kui Tallinnast. Tallinnas toimub õppetöö erinevates hoonetes ja õppejõud ning üliõpilased on pidevalt liikvel. Seepärast soovitame Sul, usin esmakursuslane, kohtumine kindlasti e-kirja teel kokku leppida! Aadress e-kirjavahetuseks küsi õppenõustajalt katrijassov@nooruse.ee või õppejõult kui õpiteatmikus pole märgitud.

Eleri Halliste elerihalliste@nooruse.ee

Mari Klammer mariklammer@nooruse.ee

Kristi Kuusk kristikuusk@nooruse.ee

Terje Markus terjemarkus@nooruse.ee

Kadri Orav kadriorav@nooruse.ee

Triin Säre triinsare@nooruse.ee

Airi Kivi Anne Lukken Mare Lintrop Aivi Aigro Priit Ruuge Priit Siinmaa Marko Parve Kärt Aru Eve Palotu

Eve Kliimann Katrin Golovanova (eesti keel) Helgi Saar (eesti keel) Tatjana Niit Reelika Morozov Terje Kirr Kateriina Hiiemäe Zinaida Kovalko Irina Kolodinskaja (vene keel)

51


4.5. Õppetööd toetav personal

Kersti Kaldoja personalijuht Nooruse 9, ruum 117, tel 738 1620 kerstikaldoja@nooruse.ee

Leili Aru pearaamatupidaja Nooruse 5, ruum 110, tel 744 7557 leiliaru@nooruse.ee

Urve Kägu raamatupidaja Nooruse 5, ruum 110, tel 744 7557 urvekagu@nooruse.ee

Aivar Karus projektijuht Nooruse 9, ruum 112c, tel 738 1644 aivarkarus@nooruse.ee

Ilona Pastarus õe õppekava koordinaatori assistent Nooruse 9, ruum 209, tel 738 1634 ilonapastarus@nooruse.ee

Ave Pärand bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekava õppenõustaja/Üliõpilaste toetamine õppeprotsessis (õppetöö korraldusküsimused, õppetöö tulemuste arvestamine, üliõpilase staatusega seotud küsimused). Nooruse 9 ruum 210a, tel 738 1636 aveparand@nooruse.ee

Ele Mägi õe õppekava õppenõustaja/Üliõpilaste toetamine õppeprotsessis (õppetöö korraldusküsimused, õppetöö tulemuste arvestamine, üliõpilase staatusega seotud küsimused). Nooruse 9, ruum 208, tel 738 1630 elemagi@nooruse.ee

Elina Kekkonen füsioterapeudi ja ämmaemanda õppekava õppenõustaja Üliõpilaste toetamine õppeprotsessis (õppetöö korraldusküsimused, õppetöö tulemuste arvestamine, üliõpilase staatusega seotud küsimused). Nooruse 5, ruum 120, tel 744 7577 elinakekkonen@nooruse.ee


Katri Jassov radioloogiatehniku õppekava õppenõustaja/ Radioloogiatehniku õppekava üliõpilaste toetamine õppeprotsessis (õppetöö korraldusküsimused, õppetöö tulemuste arvestamine, üliõpilase staatusega seotud küsimused). Tartu, Nooruse 9, ruum 210b, tel 738 1633 Tallinn, Hariduse 6, V korrus õpetajate tuba, tel 697 2597 katrijassov@nooruse.ee

Ene Linnok õpilassekretär/Õppeinfo, arhiiv, üliõpilas/õpilaspiletid, tõendite väljastamine Vastuvõtt esmaspäevast reedeni 9.00-11.00 ja 12.00-14.00 Nooruse 9, ruum 214 tel 738 1645, faks 738 1646 enelinnok@nooruse.ee

Arle Puidak õpilassekretär/Õppeinfo, üliõpilas/õpilaspiletid, tõendite väljastamine Vastuvõtt esmaspäevast reedeni 9.00-11.00 ja 12.00-14.00 Nooruse 9, ruum 214 tel 738 1645, faks 738 1646 arlepuidak@nooruse.ee

Helgi Sults laborant/Vastutav Nooruse 5 õppekorpuse eest Nooruse 5, ruum 411, tel 744 7548 helgisults@nooruse.ee Iseseisva töö ülesannete täitmiseks registreerimine iga päev kell 9.00-13.00

Sirje Tiisler laborant-asjaajaja Vastutav Nooruse 5 õppekorpuse eest Nooruse 5, ruum 110 telefon 744 7547 Iseseisva töö ülesannete täitmiseks registreerimine iga päev kell 9.00-13.00

Helja Niinemäe laborant Vastutav bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekava laboriruumide eest Nooruse 9, IV korrus tel 738 1649

53


Hannes Kärsna IT juht/Arvutialased küsimused Nooruse 5, ruum 136, tel 744 7555 hanneskarsna@nooruse.ee

Andres Neemela IT spetsialist Arvutiabi tel 738 1626 andresneemela@nooruse.ee

Ivo Vaaks IT spetsialist Arvutiabi tel 738 1626 ivovaaks@nooruse.ee

Anne Rosenberg haridustehnoloog/E- õppe arendamine Nooruse 9, ruum 210, tel 738 1632 annerosenberg@nooruse.ee

Aire Härmask raamatukoguhoidja Nooruse 9, ruum 212, tel 738 1638 aireharmask@nooruse.ee

Maiken Jaanisk kvaliteedijuht Nooruse 9 ruum, 105b, tel 738 1643 maikenjaanisk@nooruse.ee Vastuvõtuaeg leppida kokku isiklikult

Ele Hansen kvaliteedispetsialist Nooruse 9, ruum 105b, tel 738 1643 elehansen@nooruse.ee


4.6. Majutaja

Reet Hussar ühiselamu majutaja Nooruse 5 tel 744 7540 reethussar@nooruse.ee Vastuvõtt: Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel 9.00-13.00 Teisipäeval, neljapäeval 14.00-17.00

55


5. Üliõpilaskond 5. Üliõpilaskond Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaskonna moodustavad üliõpilased ja õpilased. Üliõpilaskonda ei kuulu täiendõppe kursustel osalejad. Üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab üliõpilaste/õpilaste õigust omavalitsusele: kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega otsustab ja

korraldab iseseisvalt üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest. Üliõpilaseks/õpilaseks olemist tõestab immatrikuleerimiskäskkiri ja üliõpilaspilet. Üliõpilaskonna esindusorganiks on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Üliõpilasesindus.

5.1. Üliõpilasesindus Tervitame Sind, armas esmakursuslane, ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilasesinduse poolt! Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Üliõpilasesindus koosneb kõrgkooli tudengitest, kes vabatahtlikult aitavad kõrgkoolielu mõnusamaks ja meeldejäävamaks muuta. Esinduses on sel õppeaastal 21 liiget, kes kõik on nõus Sind igati aitama ja Sinu küsimustele vastama. Kui tunned, et Sinagi soovid üliõpilasesinduses kaasa lüüa, siis saad seda teha toetajaliikmena avalduse alusel. Üliõpilasesindus on vastutav iga-aastase üliõpilaskonverentsi ja paljude teiste huvitavate ürituste korraldamise eest, traditsiooniks on kujunenud ,,rebaste” ristimine, jõulupidu ja sõbrapäev. Samuti oleme tuutoriteks meie kõrgkoolis õppivatele välistudengitele. Osaleme kõikidel

56

haridusmessidel ja teeme koostööd Tartu kõrgkoolidega, eriti soojad on suhted maaülikooli, kõrgema kunstikooli ja kõrgema sõjakooli üliõpilasesindusega. Kuulume Eesti Üliõpilaskondade Liitu (EÜL) ning üliõpilasesinduse liikmed Marianne Järvroos (bioanalüütik), Monika Kuusk (tervisekaitse spetsialist), Maarika Jaguson ja Mari-Leen Varendi (õde) esindavad kõrgkooli üliõpilaskonda Kõrgkooli Nõukogus. Mõnusalt soojad suhted on meil kõrgkooli arendusosakonnaga, kellega me igakülgset koostööd teeme. Üliõpilasesinduse kaudu on võimalik endale tellida kõrgkooli logoga T-särki, arendusosakonnast kunstnik E. Valteri kujundatud kõrgkooli sõrmust, hetkel on valmimas ka tekkel.


Ootame üliõpilasesinduse ridadesse kindlasti ka uusi liikmeid. Täida kohe sooviavaldusankeet ja libista see meie postkasti. Ootame Sind! Tule astu julgesti läbi ka meie esindusruumist, mis asub paljundusruumi kõrval ruumis 112e. Võimaluse korral vastame küsimustele: yliopilasesindus@nooruse.ee Soojalt tervitades, Käthlin Kirpu ÜE esimees

5.2. Üliõpilaspilet/õpilaspilet Üliõpilaspilet on õppeasutuse kõrgharidustaseme õppekavale immatrikuleeritud üliõpilase õppimist (üliõpilasstaatust) tõendav dokument, mis väljastatakse üliõpilase taotluse alusel tasuta.

Tartu Ülikooli üliõpilasesindusse (Ülikooli 18b). Kaasa võtta isikut tõendav dokument, üliõpilaspilet või teatis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppimise kohta ja foto. Kaart maksab 100 krooni. Juhul, kui kaart on kaduma läinud, saab osta uue.

Üliõpilased võivad omada kahte erinevat üliõpilaspiletit: Eesti ja rahvusvahelist üliõpilaspiletit (ISIC).

ISIC-kaardi omanikul on võimalik saada üle 500 soodustuse Eestis ja üle 40 000 soodustuse maailmas. Keskmine hinnaalandus on kümme protsenti. Ka pangakontorid pakuvad erinevaid võimalusi ISIC- kaardi taotlemiseks.

Eesti üliõpilaspileti väljastavad kõrgkooli õpilassekretärid. Pikendamisel lisatakse piletile vastava õppeaasta numbriga kleebis, pikendamata üliõpilaspilet on kehtetu. Eksmatrikuleeritud üliõpilane on kohustatud üliõpilaspileti tagastama õpilassekretärile. Üliõpilaspileti kaotamisel informeeritakse sellest õpilassekretäre, pilet annulleeritakse ja sellest teatatakse üleriigilistes ajalehtedes. Eesti üliõpilaspilet annab riigis erinevaid soodustusi, näiteks õiguse sõita ühistranspordis odavamalt. Rahvusvahelise üliõpilaspileti ehk ISICkaardi saamiseks tuleb Tartus pöörduda

info: www.isic.ee Õpilaspilet on õppeasutuse kutsehariduse õppekavale kinnitatud õpilase õppimist (õpilasstaatust) tõendav dokument, mis väljastatakse õpilase taotluse alusel tasuta. Õpilaspileti väljastavad kõrgkooli õpilassekretärid. Pikendamisel kinnitatakse õpilaspiletit rektori allkirja ja templiga. Õpilaspilet annab õiguse sõita ühistranspordis soodustusega.

57


6. Õppehooned 6. Õppehooned Õppetöö Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub kahes majas: õppehoones aadressil Nooruse 9 ning ühiselamus asuvas õppekorpuses aadressil Nooruse 5. Nooruse 9 õppehoone IV korrusel

asuvad bioanalüütikute ja tervisekaitse spetsialistide õppelaborid. Õppekorpuses viiakse läbi praktikaõpe, mis eelneb praktikabaasi minekule.

Ruumid Nooruse 9

Ruumid Nooruse 5

I korrus – õpperuumid 101-103, 105-108, 115, 119, 123

0 korrus – õpperuumid 010 (võimlemissaal), 020 ( füsioteraapia õpperuum), 030 (massaažikabinet), 040 ja 045 (radioloogiatehnikute õpperuum), 050 (võimlemissaal), 060 ( füsioteraapia õpperuum)

II korrus – õpperuumid 227, 229 (arvutiklass) IV korrus – õppelaborid 401 (mikrobioloogia labor), 402 (kliinilise keemia ja hematoloogia labor), 403 (bioloogia labor), 404 (molekulaardiagnostika labor), 414a (arvuti), 415 (laboritarvete ruum), 416 (keemia- ja keskkonnalabor)

Paljundamine, printimine, köitmine Nooruse 9 I korrus, ruum 112d Avatud _____________________

58

I korrus – õpperuumid 141 – 142, 161 – 162 (õenduse õpperuum), 151–152 (ämmaemanduse õpperuumid) IV korrus – praktikaruumid 411,415, 420, 425, 430, 435, B-tiib (õenduse õpperuumid)


7. Raamatukogu 7. Raamatukogu Nooruse 9 õppehoone II korruse ruumis 212 asuvas raamatukogus on umbes 10 114 teavikut, 12 lauaarvutit, WIFI leviala. Vaatamata ruumipuudusele püütakse tööd korraldada avakoguna, lugeja võib raamatuid riiulilt ise võtta. Raamatukogu lugejaks registreeritakse kõik kõrgkooli üliõpilased ja õpilased. Õppekirjandust laenutatakse koju kuni üheks semestriks, teadus- ja populaarteadusliku kirjanduse laenutustähtaeg on sõltuvalt eksemplaride arvust üks päev kuni nädal. Teavikuid laenutatakse üliõpilas-, õpilaspileti või ID-kaardi alusel. Kõrgkooli üliõpilastel on õigus laenutada teavikuid koju ka Tartu Ülikooli raamatukogust ja Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu meditsiiniinfokeskusest. Tallinnas õppivad üliõpilased võivad laenutada kirjandust nii Tallinnast kui Tartust. Tallinnas tegeleb sellega õppenõustaja. NB! Tallinnast laenutatud raamatud tuleb tagastada Tallinnasse. Raamatukokku tellitud inglisekeelseid teadusajakirju saab laenutada ja lugeda ka elektrooniliselt. Kõrgkooli arvutivõrgust on juurdepääs e-ajakirjadele vaba, isiklikest arvutitest sisselogimiseks vajalikud paroolid leiab siseveebist. E-ajakirjade ning teadusandmebaaside EBSCO ja PubMed lingid asuvad raamatukogu kodulehel. Kasutusküsimuste, sisselogimise ja sobiva kirjanduse leidmise probleemidega pöördu raamatukogutöötajate poole.

Kõrgkoolis kaitstud lõputöid laenutatakse koju üheks päevaks. 2009. aastal kaitstud tööd on kättesaadavad ka kodulehel elektrooniliselt lõputööde nimekirja juures. Täpse ülevaate raamatukogus leiduvate teavikute kohta annab elektronkataloogist URRAM. Oma lugejakirje ja teavikute tagastustähtaja vaatamiseks vajaliku salasõna saab registreerida raamatukogutöötajate juures. Kolm päeva enne tähtaja saabumist saab lugeja automaatse meeldetuletuskirja tagastamistähtaja kohta. Pikendada saab kas vastates e-kirjale – lisades kirjale kindlasti ees- ja perekonnanime – või helistades raamatukokku. Võlgnikele kehtib viivis ning pikaajalistele võlgnikele (kauem kui kuu) võib raamatukogu kehtestada laenutuskeelu. Enne õppepraktikale või vaheajale minemist peab lugeja kontrollima raamatukogus oma laenutuste seisu. Raamatukokku sisenetakse üleriieteta, lülitatakse hääletuks telefon ja jäetakse kohvitass ukse taha. Raamatukogutöötaja Aire Härmask ootab lugejaid esmaspäevast neljapäevani 8–17 ja reedeti 8–16. Muutusi raamatukogu tööaja kohta kajastatakse siseveebis. Raamatukogu telefon on 738 1638.

59


8. E-õpe 8. E-õpe E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii auditooriumis kui ka eemal, nii loengutes kui ka loenguvälisel ajal. Kõrgkool osaleb 2008-2013 kõrghariduse e-õppe programmis BeSt, mille tulemusel tugevneb kõrgkoolides e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamise ning pideva edasiarendamise toel taseme- ja täiendusõppe kvaliteet ja õppe mitmekesisus, mis aitab kaasa õppijate mobiilsuse kasvu saavutamisele ning õppe kättesaadavuse paranemisele Eesti erinevates regioonides. Programmi alameesmärkideks on: · Kvaliteedinõuetele vastav ja rahvusvaheliselt tunnustatud e-õppe sisu, mis toetub võõrkeelsetele ja eestikeelsetele e-kursustele ning interaktiivsetele õpiobjektidele; · Ühtne e-õppe tugisüsteem, mis toetub regionaalsete e-õppekeskuste ja haridustehnoloogia võrgustiku arendusele; · E-õppe kvaliteedisüsteemi edasiarendamine; · E-õppe alase informatsiooni laialdasem levik kõrgkoolides ja ühiskonnas tervikuna.

60

Programmi toetusel luuakse kõrgkoolis 45 AP ulatuses e-kursusi ja 50 õpiobjekti. Sisutootmisel nõustab õppejõude ja osutab tehnilist abi tugiisik Marge Mahla. Kõrgkool osales aastal 2005-2008 partnerina ESF struktuurfondi projektis ,,E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja kutsekoolides”, mille toetusel valmis 14 e-kursust ja 29 õpiobjekti. Meie kõrgkoolis on kasutusel e-õppe keskkond Moodle. Kõikide õppekavade esmakursuslastel on kohustuslik läbida 2009/10 õa sügisel toimuv e-õppe kursus „Sissejuhatus e-õppesse”, mis annab baasteadmised ja -oskused toimetulekuks veebipõhiste kursuste läbimisel, sest peaaegu pooled õppejõud kasutavad õppeprotsessis e-õpet. Haridustehnoloog Anne Rosenberg toetab õppejõude ning nõustab ja abistab üliõpilasi e-õppe tehnilistes küsimustes; viib läbi eelpool nimetatud e-õppe kursuse; arendab koostööd teiste rakenduskõrgkoolide ja kutsehariduskeskustega ühiskursuste loomisel ja läbiviimisel. Nõu ja abi saamiseks pöörduge julgesti Nooruse 9, kabinet 210, tel 7381 632.


9. Llp/Erasmus 9. LLP/Erasmus programm programm LLP/Erasmus on Euroopa elukestva õppe programmi kõrghariduse allprogramm. LLP/Erasmuse programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada innovaatilisi suundi kõrghariduses, suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas ning parandada õpingute ja kvalifikatsioonide võrreldavust ja ühilduvust kogu Euroopa Liidus. Programmi LLP/Erasmus raames saavad meie kõrgkooli üliõpilased minna õppima ja praktikale Euroopa Liidu liikmesriikidesse, programmiga liitunud Euroopa riikidesse (Island, Norra, Liechtenstein) ning kandidaatriiki Türki. Õppida ja praktiseerida saab ainult nimetatud riikide nendes kõrgkoolides, millel on LLP/Erasmuse ülikooliharta ja kehtiv partnerleping meie kõrgkooliga. Sel õppeaastal on meil partnerlepingud 23 kõrgkooliga 11 Euroopa riigis (vt kõrgkooli koduleht Üliõpilaselu → Õppimine välismaal või Teadus- ja Arendustegevus → Välissuhted). Programmis võivad osaleda (praktikale või õppima sõita) kõik vähemalt teise aasta üliõpilased, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus või Eesti Vabariigi alaline elamisluba ja nõuetele vastav võõrkeele oskus ning õppeedukus. Õpingud väliskõrgkoolis võivad kesta kolmest kuust ühe aastani. Üliõpilased viibivad välisvahetuses ühe akadeemilise aasta vältel, s.o vahemikus 1. juulist kuni 30. septembrini järgmisel aastal. Üliõpilased võivad LLP/Erasmuse programmi raames käia välivahetuses kaks korda: õppimas

(n diplomitööd kirjutamas) 3-12 kuud ja praktikal 3-12 kuud. Avaldused stipendiumile kandideerimiseks soovitame esitada aga juba 1. kursuse sügissemestril! Stipendium koosneb kahest osast: reisitoetusest ja elamistoetusest. Stipendiumi maksmine toimub kahes osas: 80% makstakse enne õpingute/praktika algust ja 20% õpingute/praktika lõppedes pärast nõuetekohaste aruannete esitamist ja kontrollimist (vt kõrgkooli koduleht Üliõpilaselu → Õppimine välismaal → Dokumendid → Välisvahetuse regulatsioon). Ühe kuu elamistoetus võib sõltuvalt sihtriigist olla 5000-7800 Eesti krooni. LLP/Erasmuse programm tähendab üliõpilaste vahetamist partnerkõrgkoolide vahel ning seepärast on meil käivitunud tuutorlussüsteem välisüliõpilaste toetamiseks. Tuutoriks (abiliseks/toetajaks) välistudengile (kogu välistudengi siin olemise perioodi vältel) võib hakata igaüks meie kõrgkoolist. Üliõpilastel, kes on saanud positiivse vastuse stipendiumi eraldamise kohta, lasub kohustus õpingute jooksul olla tuutoriks vähemalt kahele välistudengile. Kui Sinus, hea esmakursuslane, tekkis huvi saada kogemusi väliskõrgkoolist, aga mingil seletamatul põhjusel kahtled, siis loe kindlasti LLP/Erasmuse programmis osalenute edulugusid (vt kõrgkooli koduleht Üliõpilaselu → Õppimine välismaal → Erasmuslaste edulood), mis aitavad Sul otsustada, kas minna või mitte praktikale välisriiki.

61


Viie õppeaasta jooksul on väliskõrgkoolides kogemusi käinud saamas 60 üliõpilast. Kui just Sina otsustad olla 61., siis mine LLP/Erasmuse programmi koor-

dinaatorite infotundi, mis toimub kord kuus kuni kandideerimise tähtaja saabumiseni, saa küsimustele vastused ja esita avaldus!

LLP/Erasmuse stipendiumile kandideerimise tähtaeg 2010/2011 õa on 1. veebruar 2010. Nõu ja jõuga aitavad LLP/ERASMUS-e koordinaatorid Danel Jantra (daneljantra@nooruse.ee) ja Piret Saag (piretsaag@nooruse.ee), kes töötavad arendusosakonnas Nooruse 9, I korrusel, ruumis 112b, tel 738 1642.

0. Siseveebi 10. Siseveebi kasutamine kasutamine Siseveeb on mõeldud kasutamiseks kõrgkooliga seotud inimestele – üliõpilastele, õppejõududele, juhtkonnale, haldustöötajatele. Programmi loomisel on püütud ühendada nii õppetööd kui ka personalihaldust. Ajapikku on kasvanud siseveebist üha suurem ja mahukam keskkond või portaal, millesse on integreeritud koduleht, foorumid, e-õpe, failisüsteem ja teisi valdkondi hõlmavad moodulid. Üliõpilase jaoks on esmatähtis õppekava, sellest lähtuvalt õppetöögraafik, hinnetesüsteem, foorumid suhtlemiseks ja konspektid elektroonilisel kujul. Ühtset kindlat juhist siseveebis orienteerumiseks on üsna raske kokku seada, seega tuleb sisenedes natuke aega varuda ning ise vaadata, mis kuskil hiirt klõpsates avaneb. Süsteemi on sisse ehitatud ka privileegide ja kasutajagruppide moodul, mis piirab ligipääsu erinevatele inimestele vastavalt nende kuuluvusele – üliõpilased, õppejõud, administraatorid, õpilassekretärid jne. Ekraanil olev pilt ei pruugi alati ühtida kasutaja ekraanipildiga, seega – kui midagi on puudu või rohkem – ju see on tingitud erinevatest kasutustasemetest.

62

Siseveebile ligipääsuks vajatakse ainult internetiühendust ning kasutajakontot, mis tehakse niipea, kui õppuri andmed on andmebaasi sisestatud. Soovitav on browserina kasutada Internet Explorerit, teiste surfimisprogrammidega võib ekraanipilt olla moonutatud või harjumatu. Kõikide õppekavade esmakursuslastel on kohustuslik läbida õppeaasta algul toimuv e-õppe kursus „Sissejuhatus e-õppesse”. Kursus annab teadmised ja oskused siseveebi sisselogimiseks ja antud keskkonnaga toimetulekuks. Probleemide ja küsimustega pöördu esmajärjekorras kursusekaaslaste poole – äkki on nende seas keegi, kes oskab kohe vastata. Kui probleem juhtub olema tõsisemat laadi ja vajab administraatori sekkumist, siis arvutiklassist leiad vajalikud inimesed. Siseveeb on õppija üks kõige külastatavamaid kohti internetis õppetöö ajal, sest see on põhiline informatsiooniallikas. Kõrgkooli IT meeskond – Hannes Kärsna, Ivo Vaaks, Andres Neemela – ootab igasuguseid ettepanekuid siseveebi kujundamise ja täiustamise kohta, sest ainult koos luuakse järjest parem ja parem õpikeskkond.


11. Avatud 11. Avatud kõrgkool Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool peab väga oluliseks, et tema vilistlased oleksid oma töökarjääris edukad ja konkurentsivõimelised ning tähtis on ka side lõpetajatega – seepärast asutati 2007. aasta sügisel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Avatud Kõrgkool, mis tegeleb muu hulgas täiskasvanute täiendkoolituse, rahvusvaheliste konverentside ja seminaride ning projektidega. Avatud Kõrgkooli tegevust suunavad kõrgkooliga samad põhiväärtused: professionaalsus – inimesekesksus – areng – terviklikkus. Avatud Kõrgkooli tegevuse eesmärk on kaasa aidata spetsialistide edule tööturul, toetada ja pakkuda elukestvat õpet ning professionaalset arengut.

Avatud Kõrgkool pakub kõrgetasemelisi teenuseid lähtudes erinevate sihtgruppide vajadustest. Lisaks kõrgkooli õppejõududele püütakse leida professionaalseid koolitajaid erinevate õppeasutuste tegutsemisvõimelisest koostöövõrgustikust, mis võimaldab osaleda ka rahvusvahelistes projektides ja korraldada rahvusvahelisi koolitusi. Avatud Kõrgkooli kaudu on võimalik organiseerida täienduskursusi ja -seminare asutustes. Täiendkoolituse, konverentside, seminaride ja projektidega seotud küsimustega palutakse pöörduda Avatud Kõrgkooli koordinaatori Miisa Vierikko poole telefonil 738 1640 või miisavierikko@nooruse.ee.

63


2. Rakendusuuringud 12. Rakendusuuringud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli missiooniks on haridusinvesteering tervishoiu arengu tulevikku ning visiooniks aastaks 2020 jõuda tulemuseni, et uurimistöö on muutunud rahvusvaheliseks. Õppides rakenduskõrghariduse õppekavadel on üliõpilastel suurepärane võimalus süvitsi uurida tervishoiu valdkonda kuuluvaid probleeme ning saadud tulemusi kasutada lõputöö kirjutamisel. Üliõpilase lõputöö vastab uurimistööle esitatud nõuetele: on loogilise ülesehitusega, käsitleb aktuaalset teemat ning tulemus on praktilise väärtusega. Õppe- ja uurimistööprotsessis osalemisega omandavad üliõpilased uurimistöö koostamise kogemuse, teoreetilise allikmaterjali refereerimise, andmete kogumise ja analüüsi ning saadud tulemuse praktikasse rakendamise oskuse. Uurimistöö-

64

ga saadud teadmine on aluseks erialase (kliinilise) tegevuse ja juhtimise korraldamisele, koolitusvajaduse määramisele ja täiendkoolituse korraldamisele. Rakendusuuringute teostamiseks moodustatakse õppekavadel uurimisgrupid, mida juhivad lektorid või vanemassistendid. Uurimistöösse kaasatakse ka üliõpilased, kes saavad uuritava teema raames koostada ja kaitsta oma lõputöö. Kõrgkooli rakendusuuringuid koordineerib teadur Tiiu Urva, e-mail tiiuurva@nooruse.ee, telefon 738 1640. Uurimistööde tulemusi tutvustatakse erialastes väljaannetes, vabariiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning kõrgkooli iga-aastases uurimistööde kogumikus.


13. Tagasiside 13. Tagasiside kogumine kogumine Kõrgkool nagu iga teinegi organisatsioon vajab oluliste sihtrühmade hinnangut oma tegevuste toimimise tulemuslikkusele. Asjakohase tagasiside saamine nendelt sihtrühmadelt, kelle heaks kõrgkool töötab, on osa kõrgkooli kvaliteedikindlustamisest ja hästi toimiva tervikliku juhtimissüsteemi eeldus, sest: · varustab kõrgkooli juhtkonda regulaarselt mõõdetava infoga kvaliteedisüsteemi toimimise kohta; · võimaldab langetada asjakohaseid otsuseid nii õppe-, teadus- ja arendustöö kui ka kõrgkooli tugiprotsesside kvaliteedi parandamiseks; · hõlmab üliõpilasi, õppejõude, vilistlasi ja tööandjaid.

Kooliaasta algab kõigile esimese kursuse tudengitele “Üliõpilaste vastuvõtu korralduse uuringuga”, mis toimub septembris. Ainekursustele tagaside andmine vältab kogu õppeaasta kestel. Kõikidest küsitlustest saate infot meie siseveebi ja e-kirjade kaudu. Tagasisidet küsitluste tulemuste kohta jagame nii infotundides, stendidel kui e-kirjade teel. Et saaksime Teile pakkuda meie kõrgkoolis ainult parimaid tingimusi, on väga oluline, et kõik üliõpilased ja õpilased täidaksid tagasiside küsimustikke. Kõrgkooli kvaliteedimeeskond – Maiken Jaanisk ja Ele Hansen- on ettepanekutele avatud!

Tagasiside annab vastuse kvaliteedi tagamise põhiküsimustele: · Kus me praegu oleme? · Millises suunas on tarvis edasi minna? · Millist teed mööda tuleks liikuda?

65


4. Sotsiaalküsimused 14. Sotsiaalküsimused 14.1. Õppelaen

Selle õppeaasta algul tutvustame Sulle, esmakursuslane, õppelaenu taotlemist väga üldiselt. Konkreetsete tingimustega tutvumiseks soovitame lugeda vastavat seadust, guugeldada, klikkida pankade kodulehtedele ja leida endale sobiv võimalus, kui otsustad taotleda õppelaenu. Õppelaenu taotlemiseks peab üldjuhul laenusaaja: · Õppima täiskoormusega Eesti avalikõiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis; · Olema Eesti kodanik või viibima Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ning õpingute kestus õppekava järgi peab olema üheksa kalendrikuud või enam;

Pane tähele: · Õppelaenu on õigus saada nii mitu korda, kui mitu aastat kestab nominaalne õppeaeg; · Õppelaenu ei anta üliõpilasele, kes viibib akadeemilisel puhkusel; · Esimese aasta üliõpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 1. juunini; · Õppelaenu väljastamisel kontrollivad pangad tavaliselt laenuvõtja senist maksekäitumist, mis tähendab, et olemasolevate võlgnevuste korral võib pank laenuandmisest keelduda; · Pangal on õigus iga kord enne õppelaenu väljastamist kontrollida, kas laenuvõtjal on õigus õppelaenu saamiseks; · Õppelaenu tagatisena on nõutav kahe Eesti kodaniku käendus või Eestis asuv kinnisvara.

14.2. Õppetoetus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on kehtestatud õppetoetuse maksmise kord, mis on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadusele.

66


14.3. Haigekassa ja perearst Eesti Haigekassa poolt tagatud õigus ravikindlustusele

Eesti alalistest elanikest üliõpilaste ravikindlustus kehtib õppekava nominaalkestuse jooksul ja veel 3 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist. Kui üliõpilane ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest või on õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb tema ravikindlustus sellest 1 kuu möödumisel. Andmed õpilaste ja üliõpilaste kohta esitab haigekassale teadus- ja haridusministeerium, mis vastutab ka edastatud andmete õigsuse ja tähtaegse esitamise eest. Seoses õpilaste ja üliõpilaste registri üleminekuga Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) koosseisu, on alates 1. jaanuarist 2005 andmete edastajaks Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. Pärast seda, kui nõuetekohased andmed on jõudnud haigekassasse, peab haigekassa tegema kindlustuskande 5 kalendripäeva jooksul. Akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustus peatub, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud inimese haigusest või vigastusest. Kui akadeemiline puhkus on võetud meditsiinilistel põhjustel, tuleb see ka vastavalt vormistada, et andmed haigekassasse jõuaksid. Kui akadeemilisele puhkusele jäädakse nominaalõppeaja jooksul, siis ravikindlustus peatub ja jätkub pärast akadeemilise puhkuse lõppu. Õpilased ja üliõpilased, kes õpivad välismaal ning kes omavad ravikindlustust

Eestis, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Täpsemat infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiate www.haigekassa.ee arstiabi EL-s. Probleemide ja küsimuste korral: 1. Kontrolli oma ravikindlustuse kehtivust riigiportaalist eesti.ee või helistades haigekassa kliendiinfo telefonil 16363. 2. Kui selgub, et Sul ravikindlustus puudub, aga arvad, et Sul on sellele õigus, siis võid pöörduda küsimusega Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusesse (REKK) tel 646 1674. 3. Eesti Haigekassa Tartu osakond asub Põllu 1a. Info üldtelefon 16106. Avatud E; T; K; R 8.30-16.30 ja N 8.30- 18.00. www.enslib.ee Perearst

Kõikidel inimestel on võimalik ööpäevaringselt esmast meditsiinilist nõu saada perearsti nõuandetelefonilt 1220. Igal kindlustatul on olemas perearst, keda saab kontrollida internetipangast e-teenuste alt, riigiportaalist eesti.ee või küsida haigekassa klienditeenindusest kliendiinfonumbril 16363. Soovi korral või elukoha muutuse tõttu on Sul õigus perearsti vahetada. Kuidas toimida? Info leiad Eesti Haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee. Perearst on soovitav valida oma elukohale võimalikult lähedal!

67


14.4. Eneseabi Nõustamine

Usaldustelefonid

MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus

Tartu Usaldustelefon - 742 7111 Kõnesid oodatakse igal õhtul 18.00-22.00

Vaksali 14 II k telefon 742 7555. Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia. Kriisiabi. Seksuaalkäitumise-alane nõustamine. Toitumisspetsialist. Avatud: E-N 10.00-18.00, R 10.00-13.00 e-post tnk@tnk.tartu.ee OÜ Tartu Noorte Nõustamiskeskus pakub noortele tasuta nõuannet seksuaaltervisega seotud küsimustes. Nõustamiskeskus asub Vaksali 17 II k, telefon 744 2086 e-post: amor@amor.tartu.ee

Usaldustelefoni töötajateks on erialase väljaõppe saanud vabatahtlikud. Üle-eestiline usaldustelefon 126 (eesti keeles), iga päev 10.00-03.00 127 (vene keeles), iga päev 19.00-23.00

www.usaldus.ee Lahendus.net – pakutakse noortele psühholoogia-alast infot ja toetust eesti ja vene keeles. Lahendus.neti sihtgrupp on 13-25 aastased noored, ent kõik kirjad saavad vastuse. Nõustamisega tegelevad peamiselt Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Akadeemia Nord vanemate kursuste psühholoogiaüliõpilased, kes on läbinud vastava valikusõela. www.lahendus.net

14.5. Kõrgkooli psühholoog Üliõpilaste ja õpilaste abistamiseks töötab kõrgkoolis psühholoog Marju Koor, kelle poole võib pöörduda järgmistes küsimustes: · suhted ja suhtlemine sõprade, vanemate ja õppejõududega; · raskused kohanemisel ja efektiivsete õpioskuste leidmisel; · üleväsimus ja motivatsioonipuudus; · õppimisega seotud ärevus, hirmud ja madal enesehinnang;

68

· toimetulematus stressi või depressiooniga; · kriisiolukordadesse (ootamatu haigus, raske kaotus, vaimne ja füüsiline vägivald jne) sattumine. Vastuvõtuajad: T 9.00-16.00 (kokkuleppel ka teistel aegadel). Vastuvõtule registreerimine ja täpsem info: marjukoor@nooruse.ee tel 525 3135


15. Üldinfo 15. Üldinfo 15.1. Riidehoid

15.4. Suitsetamine

Riidehoid asub Nooruse 9 õppehoones keldrikorrusel ja on avatud esmaspäevast neljapäevani 8.00-18.00 ja reedel 8.0016.30. Üleriietega on õppetundides viibimine keelatud (v.a ruumi temperatuuri langemisel alla 18º C).

Kõrgkooli hoone territooriumil ja 100 m selle ümbruses on suitsetamine keelatud.

Nooruse 5 jäetakse üleriided I korruse riidehoidu.

Infokastid üliõpilastele/õpilastele asuvad I korrusel infostendide juures. Sinna pannakse parandatud kontrolltööd, jäetakse teateid jne. Infokastid on rühmitatud õppekavade kaupa.

Nooruse 5 asuvates praktikaruumides on vahetusjalanõud kohustuslikud. 15.2. Õppepraktika vorm Kõrgkoolis nõutakse praktikatundides ja väljaspool õppeasutust toimuval individuaalsel õppepraktikal õppepraktika vormi kandmist. Vorm koosneb jakist, mille taskule kinnitatakse kõrgkooli logo ja pükstest. Vormi ostmise kulud katavad üliõpilased ise ning arvestada tuleb kuni 1000 kroonise väljaminekuga I semestril. 15.3. Koristamine Üldkoristamise eest vastutavad kõrgkooli koristajad. Üliõpilased/õpilased korrastavad õppeklassid enne klassist lahkumist. Praktikaruumides on välisjalanõudes viibimine keelatud. IV korruse laboriruumides jälgi seal kehtivat korda!

15.5. Infokastid

Õppejõudude infokastid, kuhu on võimalik jätta teateid ja töid, asuvad II korrusel ruum 213 kõrval. 15.6. Telefoninumbrid ja kodulehed Linnavalitsuse info: Turismiinfo: Lõuna-Eesti infotelefon: Traumapunkt Puusepa 8: Haigekassa: www.haigekassa.ee Bussiinfo:

736 1101 744 2111 740 4020 731 8195 16363

maaliin 12550 linnaliin 12012 1447

Rongiinfo: SA TÜ Kliinikum www.kliinikum.ee Tartu Linna kodulehekülg www.tartu.ee Sotsiaalkindlustusamet www.ensib.ee

69


70


M채rkmed! 71


Hea esmakursuslane!

Seni asus Tartu Tervishoiu Kôrgkooli oluline info Sinu jaoks www.nooruse.ee → sisseastujale all, nüüd astu sammuke edasi ja tutvu materjaliga www.nooruse.ee → üliõpilaselu rubriigis. Kõige OLULISEM – Tartu Tervishoiu Kôrgkooli õppekorralduseeskiri – on Sul, usin esmakursuslane, seda õpiteatmikku lehitsedes juba kindlasti loetud. Püsivust, vastupidavust ja õnnestumisi 9. Nooruse saladuse avastamisel!

Sinu Tartu Tervishoiu Kõrgkool!

72


Tartu Tervishoiu Kõrgkool Nooruse 9, Tartu 50411 tel 738 1642 www.nooruse.ee nooruse@nooruse.ee

Õpitea


Information Guide