/meetodid-raamat1

Page 1

Meetodid täiskasvanute koolituses

1


SISUKORD

Mis on meetod? 3 Millest lähtuda meetodite valikul? 4 Koolitaja meetodi valiku tagamaad 5 Meetodite klassifikatsioone 7

MEETODID 8 Sissejuhatus, kursuse alustamine 9 Grupp ja õppimine 15 Tekstid, kirjutamine ja õppimine 21 Õppija ja õppimine 29 Refleksioon ja tagasiside 33

Tagasiside 43

2


MIS ON MEETOD?

Meetod on läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Meetodi kasutamine sisaldab kogemuslikku aspekti: antud tegutsemisviisi korduvalt kasutades on tõestunud, et juhul, kui tegevuskava järgitakse järjekindla täpsusega, on sel viisil võimalik jõuda seatud eesmärkideni. (Märja jt 2003).

Õppemeetod on õpetava ja õppiva poole ühistegevuse viis, mida kasutatakse õppe-­‐eesmärkide saavutamiseks. Õppemeetod hõlmab koolitaja tööviisi – õpetamismeetod -­‐ ning õppija tööviisi -­‐ õpimeetod. Juhtiv pool on koolitaja, kes valib tööviisi (õppemeetodi), mille abil ta esitab õppematerjali (aine) ja juhib õppija tööviisi (õpimeetod). (Karm 2001).

3


MILLEST LÄHTUDA MEETODI VALIKUL?

§ teema § sihtgrupp (eripärad ja ootused); grupi suurus § aeg ja ajapiirang § meetodi kasutamise eesmärgid (saavutatavus, tulemuslikkus) § õpikeskkond ja vahendid § koolitaja enda kogemus, isikupära, oskused ja suutlikkus meetod läbi viia (sh iseenda tundmine) § õppijate kogemus § meetodite terviklikkus õpiprotsessis § piisav aeg eeltööks § vahendite töökorra kontrollimine § grupi arengufaasid ja grupiprotsesside juhtimine § emotsioonid ja nendega toimetulek (koolitaja ja õppija) § tagasiside ja järelduste tegemine

4


KOOLITAJA MEETODI VALIKU TAGAMAAD

Reaalses õppesituatsioonis hakatakse rakendama õppemeetodeid, mida on praktiliselt kasutatud ja läbi analüüsitud.

Kui inimesed hakkavad teisi õpetama/koolitama, võtavad nad üle oma õpetaja või koolitaja meetodikasutuse.

Koolitajad toetuvad õppemeetodite kasutamisel oma kogemusele õppijana. See kogemus on sageli läbi analüüsimata.

Mida enam erinevaid õppemeetodeid on koolitaja ise kogenud, seda enam tunneb ta huvi selle vastu, kuidas õpetada ning seda julgemalt ta erinevaid meetodeid kasutab.

See, kas koolitaja kasutab rohkem koolitajakeskseid või õppijakeskseid meetodeid ei sõltu õppejõu/koolitaja vanusest ega töötatud ajast.

Meetodite valik sõltub väga palju koolitajast, tema oskustest ja arusaamadest, õppimise käsitlustest. Küsitletud koolitajad ise tunnetasid end lähtuvat õppijatest.

Õppemeetodite rakendamisel juures on nii koolitajad kui õppijad märganud probleemi, et meetodite kasutamise eesmärgid on sageli ebamäärased, seega tuleks analüüsida miks ja mille nimel erinevaid õppemeetodeid kasutada ning mis tagab ühe või teise õppemeetodi rakendamise efektiivsuse.

Koolitajate vastustest aimus ka mõnede õppimise kohta käivate müütide mõju (mida rohkem anda infot, seda rohkem inimene õpib; kui õppija on maksnud, siis tuleb talle anda palju infot; kui õppijal on huvitav ja vaba olemine, siis ta ei õpi midagi). (Karm 2001)

5


Koolitajakesksete meetodite kasutajad tajuvad muutust koolitussituatsioonis ning osa neist on märganud õppijakesksete meetodite kasutamise vajadust, samal ajal ei ole nad sageli kursis, milliste vahenditega saaks oma tööd õppijakesksemaks muuta. Nad vajavad konkreetseid töövõtteid, mis aitaks neil soovitud suunas tegutseda

Ka tavapäraseks ja tuttavaks peetavate õppemeetodite (loeng) puhul ei kasutata ära kõiki nende võimalusi.

Õppijakesksete meetodite kasutamine nõuab koolitajalt teistsuguseid oskusi, näiteks grupiprotsesside analüüs, grupi juhtimine.

Rühmatöö kasutamise puhul tunnetavad koolitajad probleemina tagasiside andmist.

Mitmed probleemid, mis kerkivad õppijakesksete meetodite kasutaja ette, ei ole lahendatavad tema enda poolt. Õppijakesksete meetodite kasutamine on sageli kurnav. Koolitaja vajab innustust ja turgutust.

Õppija peab tõhusamaks õppemeetodeid, mis talle meeldivad. Meeldivad aga meetodid, mis võimaldavad mõtelda, arutada, aru saada ja tegutseda, ning mille kasutamise eesmärgid on talle mõistetavad.

Koolitajatel pole võimalusi ega kogemusi oma tegevust reflekteerida ega oma õpetamisprotsessi analüüsida, see on aga oluline eeldus oma tegevuse täiustamiseks, seega tuleks õpetada ja harjutada koolitajaid analüüsima oma õpetamistegevust.

(Karm 2001)

6


MEETODITE KLASSIFIKATSIOONE Õppemeetodite klassifikatsioon õppeprotsessi lähtepunktist lähtuvalt – – – –

Protsess on koolitajakeskne Protsess on õppijakeskne Protsess on orienteeritud ainele Protsess on orienteeritud protsessile

Õppemeetodite klassifikatsioon õppeprotsessi juhtijast lähtuvalt • •

Koolitajakesksed meetodid – loeng, demonstratsioon, suunatud diskussioon Õppijakesksed rühmameetodid – ajurünnak, arutelu, rühmadiskussioon, kalavaagen, intervjuu, rollimäng, seminar, juhtumite analüüs Õppijakesksed individuaalmeetodid – ülesanded, referaadid, lepinguline õppimine, individuaalne juhendamine

Õppemeetodite klassifikatsioon õppetegevuse iseloomust lähtuvalt •

• •

Esitavad õppemeetodid – loeng, katse, mudeli, videofilmi vms demonstratsioon, lühiülevaade, aruanne jt Suhtlemisel põhinevad õppemeetodid – rühmatöö, rollimäng, dispuut, juhtumi analüüs, küsimused-­‐vastused jt Uurimismeetodid – eneseanalüüs, eksperiment, vaatlus, arenguloo analüüs, funktsioonide uurimine jt

Õppemeetodite klassifikatsioon õppeprotsessi ülesehituse alusel • • • • •

Tutvumis-­‐ ja soojendusülesanded – bingo, rändav lõngakera, riimuv nimi, intervjuu Teemaga tutvumise meetodid – ajurünnak, enne ja pärast, ringlev ülevaade, Uue materjali õppimise ja arusaamise meetodid – lugemine, arutelu, probleemi lahendamine, Õpitu reflekteerimist toetavad meetodid – 5 minuti kirjutamine, õppimispäevik, õpipall, Tagasiside ja hindamismeetodid – test, 3-­‐2-­‐1, kiri iseendale, kiri koolitajale, telegramm

7


MEETODID Sissejuhatus, kursuse alustamine Jana & Kaja Jaana & Hannes & Peeter

Grupp ja õppimine Kati & Roman Toomas & Tõnu

Tekstid, kirjutamine ja õppimine Mihkel & Lii Kärt & Maris

Õppija ja õppimine Aivar & Andres Merle & Rita

Refleksioon ja tagasiside Helen & Priit Kristi & Triin

8


SISSEJUHATUS, KURSUSE ALUSTAMINE Meetodite läbiviijad: KAJA SEPPEL JA JANA ANIER Jäälõhkuja Meetodi nimetus Meetodi eesmärk

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

Soojendusharjutus Meetodit kasutame grupitöö sissejuhatamiseks, et luua positiivset õhkkonda grupis, aidata õppijatel lõdvestuda, “lõhkuda” tõkked suhtlemisel, elavdada ja motiveerida grupitööd ning aidata õppijatel üksteist tundma õppida. Paberitahvel, markerid, sümboolika (pakisupp ja pakipuder). 5-­‐10 minutit. Grupi suurus ca 15 inimest. Grupiliikmed tutvustavad ennast nimepidi ja lisavad eelistuse valikust, kas supp või puder. Vastavalt sellele toimub gruppidesse jagamine: supi grupp ja pudru grupp. Siis laudadele sümboolikad. Juhendamisoskus. Võib läbi viia ka pikemalt, süvenedes sellesse, millised supid ja pudrud inimestele enim maitsevad. Lähtudes õppijate tagasisidest: kiire ja sisukas sissejuhatus, tundi hästi aktiviseeriv. Kogemus väga hea. Olime informatiivsed, juhatasime teema sisse ja liialt ei venitanud. Wilderom Store. (2010). Icebreakers, Warmups, Energizers & Deinhibitizers. [online] http://wilderdom.com/games/Icebreakers.html (27.10.10)

9


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

Ajurünnak Koolituse keskne sisumeetod Püstitame küsimuse, millele õppijad pakuvad lahendusi. Sedasi on võimalik saavutada originaalseid ideid. Pabertahvel, markerid. 5-­‐10 minutit. Grupi suurus ca 15 inimest (ca 2 x 7 inimest). Supigrupp nimetab võimalikult palju tuttavaid suppe. Pudrugrupp nimetab võimalikult palju tuttavaid pudrusid. Siit võib järeldada, et õppijad teavad palju erinevaid suppe ja pudrusid ja oskavad neid ka valmistada. Kuid meie koolituse eesmärk on välja töötada innovaatilised supi ja pudru retseptid. Juhendamisoskus. Kuna on vaja välja töötada innovaatilised supi ja pudru retseptid, siis järgneb grupitöö teemal “Uus ja innovaatiline supi/pudru retsept”. Tagasisidest: Gruppidesse jagamine hästi teostatud. Jõukohane ülesanne, kus kõik said osaleda. Väga hea kogemus. Koolituse häälestamiseks alati kasutatav. Pedastsaar, T. (2000). Õpi-­‐ ja õpetamisviisid: Õppevahend Tartu Ülikooli õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste bakalaureuseõppe üliõpilastele. Tartu [online] (27.10.10)

10


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused

Meetodi edasiarendused

Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Grupitöö Koolituse keskne sisumeetod Õppeülesanne antakse grupile. Selle täitmiseks analüüsib grupp ühiselt tingimused, planeerib oma tegevuse. Tegevuse lõpul esitab grupp tulemused kaasõppijatele. Suured paberilehed, markerid. 10 + 5 minutit. Grupi suurus ca 15 inimest (ca 2 x 7 inimest). Grupid loovad uue innovaatilise supi ja pudru retsepti: nimi, koostis, valmistamisõpetus. Retsepti plakat. Grupijuhendaja juhatab sisse grupitöö (püstitab probleemi), abistab raskustesse sattunud gruppe, jälgib töö õigsust ja töötempot ning teeb grupitööst kokkuvõtte. Kui aega on rohkem, võib teemat edasi arendada: näit kuidas serveerida jne. Grupitöö võib olla teostatud ka pikema aja vältel (nt. paar päeva) ja esitada tulemus elektroonilisel teel. Tagasisidest: Meetodis kasutati loomingulist lähenemist. Ülesande lahendamiseks oli piisavalt aega ja ruumi. Koolitajad haldasid teemat, toetasid protsessi. Grupitöö tulemus oli nähtav, tööd said esitletud. Kogemus oli hea. Ülesanded said arusaadavalt püstitatud. Grupid lahendasid ülesanded ja kandsid ette – püsisime ajas. Suutsime reguleerida protsessi. Tähele tasub panna, et kui grupid jagunevad ebavõrdselt (supi grupp sai liiga suur), siis võib suure grupi veel pooleks teha (nt. soojad ja külmad supid). Pedastsaar, T. (2000). Õpi-­‐ ja õpetamisviisid: Õppevahend Tartu Ülikooli õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste bakalaureuseõppe üliõpilastele. Tartu [online] (27.10.10)

11


Meetodi läbiviijad: JAANA UKKUR, HANNES GRAUBERG,

PEETER POHLASALU Meetodi nimetus Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupi suurus Meetodi kirjeldus Kogemus ja enda arvates kõige tugevam külg või oskus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Päästenöör Õpilaste tutvumine ja nende eelnevate kogemuste teada saamine kursuse teemast. Sobiva õhkkonna loomine. Nöör umbes 15 m või lõngakera Kuni 20 min vastavalt inimeste arvule; 15-­‐20 inimest. Õpilased ja õpetajad seisavad või istuvad ringis. Õpetaja selgitab tegevust ning alustab – tutvustab ennast ning räägib lühidalt oma kogemustest ja tugevatest külgedest ning ulatab nööripuntra või lõngakera ühele ringis olevale õpilasele. Nööri otsa jätab enda kätte ning ei lase sellest lahti. Õpilane, kes sai nööripuntra, ütleb oma nime ja räägib lühidalt enda kogemustest ning tugevatest külgedest. Teised õpilased võivad esitada täiendavaid küsimusi. Kui õpilane on lõpetanud, siis annab ta nööripuntra edasi jäädes ka ise nöörist kinni hoidma. Tegevus jätkub seni kuni kõik ringis olijad on ennast tutvustanud. Seejärel tuleb nöör lahti harutada nii, et keegi nöörist lahti ei lase. Ülesande arusaadavalt selgitamine, küsimuste formuleerimine ja esitamine, aja arvestamine ning vajadusel õpilaste suunamine. Sõnastanud selle tunni etapil oma oskused, saab edasi minna sellega, mis neil enda arvates vajaka jääb oskustest, teadmistest, st. miks nad koolitusele tulid – ootused. Õppijad kogesid meetodit jäälõhkujana. Pidasid nööri kasutamist huvitava ja gruppi siduvana ning positiivseks seda, et peale tutvumise sai avaldada enda ja teada teiste kogemusi. Õppijate meelest oli nöör ka keskendumisepunktiks siis kui ringis olijate jutt venis pikaks, n.ö lisas põnevust. Õpetajad tundsid ennast grupiliikmena, sest nad osalesid tutvumisringis koos õpilastega. Eestvedava õpetaja ülesanne oli alguses meetodi käivitamine ja jooksvalt juhendamine. Aja kulgu peab igal juhul arvestama varuga, kuigi võib juhtuda ka, et õpilased osutuvad alguses napisõnalisteks. Samuti on aeg sõltuv õppijate arvust. Esmase põgusa tutvumise jaoks sobiv – õppijad ja õpetajad saavad kursuse/õppetunni osalejate kogemuste ja tausta kohta esmast infot. Nööri, mis hargneb kõigi ringis olijate käest läbi, saab tuua näitliku elemendina grupiliikmete omavahelisest seotusest ning iga indiviidi kuulumisest sellesse gruppi. Toimiv kui jäälõhkuja. Andragoogika loengutes tehtud isiklikud märkmed

12


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupi suurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused

Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Kuhu minna, mida teha? Õpilaste ootuste välja selgitamine ja kursuse ning selle eri etappide tutvustamine. Liimiribaga märkmepaberid, 3 paberit A1 formaadis, tahvlinäts või paberteip, paksud markerid 20 min 15-­‐20 inimest. Õpetaja palub õpilastel kirjutada märkmepaberitele nende ootused sellele kursusele (märksõnad). Õpetaja joonistab 3-­‐le kokku teibitud ja seinale või tahvlile paigutatud paberile pildi matkarajast koos punktidega, mille nimetused on kursuse kava moodulid (sisu/teemad): matka tüübid, matka planeerimine, varustus ja tehnilised vahendid, ohutustehnika ja esmaabi, matka läbiviimine ja matka lõpp. Kui õpilased on oma ootused üles märkinud. Palub õpetaja neil oma ootustesedelile leida nende arvates sobiv koht pildil ja see sinna kinnitada. Õpetaja tutvustab toetudes joonisele kursuse kava ning nimetab ka õpilaste ootused ja vajadusel tõstab ümber ootuste sedeleid sinna, kus õpilaste poolt sõnastatud ootused võiksid saada täidetud. NB kindlasti peab õpetaja küsima ka õpilaste arvamust ja kinnitust sellele, kas ta saab õigesti aru ning kas sedeli võiks tema poolt pakutud kohta asetada. Kui sedelil sõnastatud ootused on kogu kursuse sisu hõlmav, siis asetatakse see joonise viimase punkti juurde, mis tähistab kursuse lõppu. Ülesande arusaavalt formuleerimine, joonistamisoskus, vestluse arendamine ja kokkulepete saavutamine. Meetodi läbiviimisel tekkinud kursuse kava/skeemi on võimalik kasutada iga kursuse mooduli läbiviimisel aktualiseerides õppijate endi ootused, mis neil olid kursusele tulles või kursuse lõppedes õppijatega koos meenutamaks, millised olid nende ootused kursusele tulles ning kas need täitusid. Sobiv jätk pärast kursuse sisu ja struktuuri tutvustamist kursusel kehtima hakkavate reeglite ja kokkulepete selgitamine. Hea kursuse struktuuri ja õpilaste ootuste sidumise viis. Õppijad said aimu sellest, millises kursuse osas midagi õpetatakse (info jagamine). Õppijad seadsid endale eesmärgid ning samas tundsid, et nende vajaduste ja soovidega arvestati. Kõigi sedelite pealt ootuste lugemine ja selgitused venisid pikaks, mis vähendas kontakti õppijate ja õpetaja vahel. Õpetaja jaoks lihtne meetod tutvustamaks kursuse kava ning samas aktiviseerida ka õppijaid. Meetodina n.ö kaks ühes – ootused seotud kursuse plaaniga, mis aitab kindlasti planeerida õpetajal edasist õppetööd kursuse jooksul. Soovitav piirduda õpilase kohta ühe kuni kahe ootuse märkimisega, mis on kirjutatud märksõnadena. Andragoogikaloengutes tehtud isiklikud märkmed

13


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupi suurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused

Õppija kogemus

Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

Et meil oleks mõnus olla Kursusel ühiste reeglite kehtestamine, grupitöö arendamine 4 paberit A1 formaadis, paksud markerid, tahvlinäts või paberteip, valge tahvel, valge tahvli marker, kommid, mahlad 20 min 15-­‐20 inimest Õpilased jagatakse nelja gruppi erinevate kommide järgi, mis nad ise valisid. Iga grupp saab markeri ja paberi ning nad peavad endale tekitama grupi laua. Iga grupp saab teema vastavalt valitud mahlapaki margile (võib olla ka mõni teine ese vms): jalgsi -­‐ , jalgratta, -­‐ kanuu , -­‐ suusamatk (teemad valitud vastavalt kursuse sisule). Gruppide ülesanne on panna vastavalt teemale paberile kirja reeglid, millest nende arvates peaks vastava matka (teema käsitluse) käigus kinni pidama. Aega 10 min. Seejärel tutvustavad kõik grupid neid reegleid ning lepitakse kokku ühised kursuse reeglid. Õpetaja juhib ühiste reeglite ja kokkulepete saavutamise protsessi. Ülesande arusaadavalt formuleerimine, vajadusel õpilaste suunamine, küsimuste esitamine, kokkuvõtete tegemine, kokkulepete saavutamine. Gruppide poolt koostatud reeglite plakateid võimalik kasutada vastava teema kohta õppetundi läbi viies. Vastavalt koolitaja poolt suunatud arutelule saab minna edasi sellega, miks on vajalikud need reeglid (nt ohutustehnikast kinni pidamine, tervise või keskkonna hoidmine, vastutuse kandmine jne). Ei tajutud koolitajat domineerivana. Õppijate endi poolt püstitatud reegleid on endil kergem järgida (ei tunta survet). Olulisema välja toomine kõikide gruppide poolt pakutust. Hea kogemus, et keegi ei kehtesta ettekirjutusi vaid ise koostad need. Erinevate kommidega gruppidesse – hea grupi sidumine ja sissejuhatus. Läbiviia sesisukohalt hea meetod, mitte ainult reeglite kehtestamiseks vaid ka teiste erinevate teemade kokkuvõtmiseks, kus on vaja õpilaste arvamusega arvestada või teada nende õpitulemust. Ühiste seisukohtade leidmine aitab kaasa ühtsuse tekkele. Andragoogika loengutes tehtud isiklikud märkmed

14


GRUPP JA ÕPPIMINE Meetodi läbiviijad: KATI ADUL, ROMAN GORISLAVSKI Meetodi nimetus Tuju kaardid Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

Eesmärk on aidata keskenduda neil antud hetke ja aidata luua meeskond Kaardid, millel ühel poole on kindel värv või tunnus ja teisel pool on unikaalne kujutis. (1kaart = 1osaleja ja 1 värv = 1 grupp) 5-­‐15 min. Kuni 50 inimest. Meil läks 5 minutit 20 inimesega. Alustad sellega, et kõik osale valivad ühe kaardi kui nad on kõik ära valinud kaardi, siis nad pööravad ümber ja jaotuvad rühmadesse vastavalt värvidele kaartide taga. Peale rühmadesse jaotumist, nad seletavad rühmasiseselt lahti, miks nad selle valisid. Rääkida/näidata ja kuulata/vaadata Lisaks võivad arutada grupisiseselt ka, kuidas nende valitud kujutis sümboliseerib nende rolli grupis. Üllatav kaardiga idee. Said suhelda omavahel hetke tujust. Saime jaotatud gruppideks ilma suure vaevata.

15


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk Vajaminevad

Probleem situatsiooni simulatsioon Õppida mõtlema meeskonnana, näha probleeme ja osata leida lahendust sellele, arendada esinemisoskust ja kreatiivsust. Hulk probleeme, millele on vaja lahendust.

vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Kuni 30 osalejat. Aeg on vägagi sõltuv osalejate arvust. 30 inimest kuni 1,5h. Kuni 5 inimest grupis. Meil läks 30 minutit 20 inimesega. Alguses jaotad grupid, kui see on tehtud, siis seletad lahti ülesannet, peale seda jaotad probleemid gruppidele laiali. Annad neile aega grupisiseseks arutamiseks, et kuidas nad grupina esitavad teistele antud probleemi ja selle lahendust. Kui aeg saab täis, siis grupid kogunevad ja hakkavad esitama üksteise järel. Peale igat esitust arutatakse kas on ka teise viise selle lahendamiseks ja kuidas oli antud lahendus. Mingigi esinemisoskus, ideid Esitluse ajal ei pea ütlema, mis lahendus ja probleem on ja teised püüavad ära arvata, mis oli probleemiks ja lahenduseks. Võimalik ajaliselt rangelt piirata, kui aega vähe. Õppisid üksteiselt, kuidas võiks lahendada antud probleeme. Pidid lähenema loominguliselt. Nad said esinemise kogemust. Oskus töötada meeskonnana arenes. Leidsime, et ülesanne peab olema hästi läbimõeldud. Pidime jälgima pidevalt aega, et üle mitte minna. Õppisime osa nippe osalejatelt, kui mõni antud probleem tekkiks ka meil. -­‐

16


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk Vajaminevad

Tagasisidestamine Teadvustada osalejate vahel, mida nad õppisid. Tekitada meeskonna vahelist usaldust. Sellele eelnevat ülesannet

vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus Vajalikud oskused Meetodi

Max 10 min. Kuni 25 inimest. Meil läks 8 minutit 20 inimesega. On üks suur ringis istumine ja osalejad räägivad mingis kindlas järjekorras, seda mida nad õppisid, kogesid või lihtsalt lõppsõna. Oskus kokku võtta teemat.

Läbiviija kogemus

Kasutada näiteks pehmet palli, millega saab kordamööda üksteisele visata ilma, et üks inimene hoiaks palli kaks korda enda käes. See toob sisse varieeruvuse järjest mõtte välja heitmisele. Osalejad on suutnud mõista, mida teised on õppinud. Ning äkki võtnud midagi endaga kaasa On teadlik, mida osalejad õppisid.

Kasutatud kirjandus

-­‐

edasiarendused Õppija kogemus

17


Meetodi läbiviijad: TOOMAS TELLING, TÕNU POOGEN Meetodi nimetus Tähenärija Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused

Õppija kogemus Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

Osalejate jagamine gruppidesse Klotsid tähtedega 3-­‐4 minutit, grupi suurus alates neljast inimesest Iga osaleja võtab kotist ühe klotsi, millel oleva tähe alusel jagunetakse gruppidesse, üks grupp moodustatakse täishäälikutest, teine grupp kaashäälikutest. Algteadmised grammatikast. Võib kasutada alternatiivseid jagunemistunnuseid, mitte ainult kaas-­‐ ja täishäälikud, vaid näiteks helitud ja helilised häälikud. Kui on piisavalt aega ning on tarvis grupiliikmeid omavahel aktiivselt suhtlema saada, võib kotti paigutada tähed, millest saab sõnu moodustada. Grupid moodustuvad siis vastava sõna tähtedest, näiteks „tool“, „laud“, „tass“, või mõni pikem sõna. Sama varianti võib teha ka numbritega, paaris – paaritud. Suhtlemine grupiliikmetega. Lihtne ja kiire viis moodustada juhuslikke gruppe. Kogemus ja arutelu.

18


Meetodi nimetus

Puud ja mets

Meetodi eesmärk

Grupi käivitamine. Paber, pliiats.

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

5-­‐10 minutit, grupi suurus pole oluline. Grupp peab kirja panema kohalikku päritolu leht-­‐ ja okaspuud. Algteadmised loodusõpetusest. Kogemused loodusega ja loogika on abiks. Piisavalt hea tausta ja teadmistega grupp võib loetleda puuliike mõne muu tunnuse põhjal. Liikide loetlemine valmistab grupi ette järgmiseks ülesandeks, suunab mõtted soovitud suunas. Grupid lähevad soovitud lainele ülesande lahendamiseks. Kogemus ja arutelu.

19


Meetodi nimetus

Otsi kohta

Meetodi eesmärk

Õpetada osalejatele puuliikide põhitunnuseid, eraldama okas ja lehtpuu puitu. Puude näidised, puidu määramise juhend, puidu tunnuseid tutvustav juhend, igale grupile nuga. 15-­‐30 minutit, grupi suurus alates neljast inimesest Grupp saab omale 2-­‐4 puuklotsi, millede liigi nad peavad määrama, kasutades juhendit. Algteadmised puidu struktuurist. Struktuuri ja tunnuste juhend tuleb vajadusel eelnevalt läbi lugeda. Kuna meetod on keeruline ei ole edasiarendus vajalik ega võimalik. Praktiline pool -­‐ esmane tutvumine puidu makroskoopiliste tunnustega. Kogemuslik pool – keerulise ülesande lahendamine üksikute osade kaupa, liikudes sammhaaval punktilt punktini. Gruppide aitamine ja suunamine. Kogemus ja arutelu.

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

20


TEKSTID, KIRJUTAMINE JA ÕPPIMINE

Meetodi läbiviijad: LII BERGSTRÖM JA MIHKEL VELSTRÖM

Meetodi nimetus

Meetodi eesmärk

Vajaminevad

Soojendusharjutus Koolitajad juhatavad edasise töökäigu sisse. Osalejad saavad häälestuda uuele koolituse eesmärgile. Eesmärgiks on panna osalejad filosoofilisel teemal abstraktselt mõtlema A4 paber igale grupile ja pliiatsid

vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Kokku 10 minutit. Iseseisev töö viiakse läbi nelja kuni viieinimestelistes gruppides Koolitaja palub osalejatel mõelda, milline võiks nende meelest välja näha ideaalne täiskasvanute koolitaja. Samal ajal jagatakse joonistamiseks vajalikud vahendid. Seejärel palub koolitaja ideaalne andragoog joonidstada. Juhendamisoskus ja oskus motiveerida inimesi iseseisvale tööle. Võimalik osalejate edasine mõttetöö abstraktse kujutise ja iseenda mina-­‐pildi olemuste ja erinevuste üle. Osalejad tundsid ennast mugavalt ja, et see oli hea häälestus sissejuhatuseks. Hea meetod inimeste kaasamiseks ja ümber häälestamiseks. Samas võib olla seda keeruline läbi viia, kuna osalejatele võib tunduda ülessanne liiga lihtne. Osadel võib vastupanu tekitada soovimatus oma loovaid andeid näidata või hoopis avada ennast kogu grupi ees läbi oma joonistuse. (M. Gross 2010).

21


Meetodi nimetus

Meetodi eesmärk

Vajaminevad

Lugemine ja kirjutamine Kasutades Platon’i koopametafoori kujuneb osalejatel mõningane filosoofiline alus ja mõistmine küsimusele „milline on ideaalne täiskasvanute koolitaja?“ Eesmärgiks andragoogikale metafüüsilise tausta loomine. Platon’i jutustuse koopiad, A1 paberid, vildikad

vahendid Aeg ja grupisuurus

Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Kokku 25 min. Ülesande püstitamine ja materjali jagamine ~2 min. Materjali lugemiseks 10 min. Gruppideks jagamine ja grupitöö tutvustamine ~2 min. Gruppide aruteluks ja tulemuse vormistamiseks 7 min. Grupitööde tulemuste kirjeldamiseks 4-­‐5 min. 3 grupi, suurus oleneb osalejate arvust. Koolitaja tutvustab teemat, samal ajal jagatekse kätte vajalikud materjalid. Lugemine kestab kuni kõik on lõpetanud. Osalejad jagatakse kolme rühma ja tutvustatakse rühmatöö ülesannet. Peale rühmades toimunud arutelu ning tulemuste vormistamist esitleb igast grupist üks grupi poolt valitud liige grupitöö tulemust. Peale grupitööde esitamist annab koolitaja võimaluse esitada küsimusi ja kommentaare teistel gruppidel. Juhendamisoskus, grupitöö läbiviimine ja tagasiside andmise oskus Võib edasi tutvuda filosoofia vaadetega õpetamise ja õppimise osas, laiendades oma maailmapilti. Nii saab vältida tulevikus andragoogilise jalgratta leiutamist, sest kordamine ei ole tarkuse ema. Mõnelt osalejalt tuli tagasiside, et tekst oli liiga keerukas ning kuna nad tajusid ajalist piirangut siis see pärssis keskendumist. Samas laiendas tekst silmaringi ja pani mõtisklema andragoogika olemuse üle teise nurga alt kui tavapäraselt harjunud. Väga meeldiv on, kui kõik ülesannetega kohe kaasa lähevad. Inimeste erinevate arusaamadega oli huvitav tutvuda. Filosoofilise arutelu läbiviimine oleneb väga suures osas sellest, kui palju osalejad on selliseks mõtlemiseks valmis ja kas nad on nõus pingutama. Platoni tekstid (T. Märja, M. Lõhmus, L.Jõgi 2007) (M. Gross 2010).

22


Meetodi nimetus

Kokkuvõttev harjutus

Meetodi eesmärk

Siduda läbitud teema osalejate endiga. Et tekiks seos iseenda ja teemade vahel -­‐

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus

Vajalikud oskused

10 minutit Individuaalne harjutus. Koolitaja palub tagasi enda ette võtta varem joonistatud pildid. Igaüks tutvustab enda joonistatu sisu. Juhendamisoskus ja motiveerimine.

Meetodi

Võimalik mõtestada enda tegevust läbi filosoofia.

Meetodi kirjeldus

edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Kõige enam tuli positiivset tagasidet viimase harjutuse kohta kus märgiti, et see liitis eelmised kaks osa üheks tervikuks. Iga üks sai oma kogemuse põhjal teha järeldused ja kokkuvõtte. Hea oli näha inimeste rahulolu enda tehtu tutvustamisel. See väljendus ennekõike mõtestatuses. Keeruline oli ajakavast kinni hoida nii paljude piltide tutvustamiseid. (M. Gross 2010)

23


Meetodi läbiviijad: MARIS VILISAAR, KÄRT RANNAÄÄRE Meetodi nimetus Tutvumine grupiliikmetega Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Tutvustada ennast ja tuttavaks saada grupiliikmetega. Sisseelamiseks. -­‐ Individuaalselt. 10min kokku. Grupi suurus 15-­‐20 inimest Igaüks ütleb, kes ta on ja kaua ta on koolitajana töötanud. Suhtlemine Tutvumiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, nt paaridena suhtlemist; ringi liikumist ja enda tutvustamist jms Meetod mõjus õppijatele ergutavana. Igaüks pidi kaasa mõtlema ja ennast tutvustama. Kuigi grupp oli juba omavahel nimepidi tuttav, siis koolituskogemuse kohta saadi uut infot. Meeldetuletus. Positiivse õhkkonna loomine. Õppijate elavdamine. Koolitajal võimalus ka „õigele lainele“ häälestuda ja grupiga tuttavaks saada. -­‐

24


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

Ajurünnak Häälestada õppijad eesseisvaks koolituseks. Teemasse sisseelamine. -­‐ Individuaalselt läbisegi. 5min. Läbisegi pakutakse erinevaid grupiõppimismeetodeid. Meetodit eraldi ei kirjeldata. Suhtlemine. Meetodit võib ka lühidalt kirjeldada. Osade meetodite puhul ainult nimetusest ei saa ülevaadet, millega täpsemalt tegemist on. Paneb õppijad kaasa mõtlema. Häälestab põhiteemaks. Annab ülevaate, kui palju õppijad erinevaid meetodeid teavad. -­‐

25


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

Gruppidesse jagunemine Õppijate gruppidesse jagamine loosisedelid: ajurünnak, ideekaart, rollimäng, kohvikumeetod (kõiki meetodeid võrdselt) 2-­‐3min. 20 inimest jaguneb nelja gruppi – 5 inimest grupis Iga õppija võtab loosiga ühe rulli keeratud sedeli. Avab selle ja loeb, milline meetod on kirjas. Istuvad vastavasse gruppi. Õppijad jagunevad nelja erinevasse gruppi: ajurünnak, ideekaart, rollimäng, kohvikumeetod Suhtlemine. Juhendamine. Võimalik kasutada kohviku-­‐meetodit, lumepallimeetodit vms. Gruppidesse võib jagada erinevate meetodite abil: nt ühesugused kaardid; samavärvi sedelid vms Loosimine tekitab üllatusmomendi. Grupp elavneb. Hea võimalus jagada grupp nelja soovitud gruppi, et grupitööga edasi minna. -­‐

26


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

Grupitöö + esitlus Iga grupp süveneb oma meetodisse, kirjeldab ja esitleb oma meetodit Igale grupile: 1 suur paber, 1 marker, „näts“ või kleeplint 5 liiget grupis. 15min grupitöö + 5min esitluseks

1) Mida see meetod endast kujutab/ kuidas seda meetodit kasutada saab? 2) Too näiteid 3) Grupiesindaja kannab töö teistele ette

Suhtlemine. Juhendamine. Sama meetodi alusel näite läbi mängimine Õppija mõtleb kaasa ja kirjeldab oma meetodit. Toob näiteid, kus/mille puhul seda meetodit kasutada saab. Saab teada teiste meetodite olemusest. Panna õppijad grupina tööle, et igaüks saaks oma osa grupitöösse panustada. -­‐

27


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Iseseisev lugemine + suur ring Iga õppija tutvub iseseisvalt paljundatud materjaliga. Suures ringis kokkuvõte: mida võtad tänaselt koolituselt kaasa? Mida uut said tänasel koolitusel teada? Paljundatud materjal (10 erinevat grupimeetodit). Individuaalselt. 10min. Õppija tutvub paljundatud materjaliga, mis sisaldab 10 erinevat grupimeetodit). Suures ringis teeb kokkuvõtte enda kogemusest lähtuvalt: mida võtad tänaselt koolituselt kaasa? Mida uut said tänasel koolitusel teada? Suhtlemine. Õppijad võivad lisada veel oma meetodeid ja neid kirjeldada Õppija saab teada uusi „vähetuntud“ meetodeid. Teeb kokkuvõtte koolitusel saadud infost. Paljundatud materjal on heaks infoks õppijale (näited erinevatest meetoditest). Teadmine sellest, mida õppija koolituselt kaasa võtab endaga/mis koolitajal kõige enam meeldis/meelde jäi. Erinevaid huvitavaid meetodeid: http://www.mitteformaalne.ee/parimad-­‐meetodid.html

28


ÕPPIJA JA ÕPPIMINE Meetodi läbiviijad: ANDRES OTS JA AIVAR PILV Meetodi nimetus

„BINGO“

Meetodi eesmärk

Virgutusharjutus Aktiviseerida grupiliikmeid suhtlema omavahel, ette valmistama neid eesseisvaks grupitööks. Välja selgitada grupijuht. Tööleht küsimustega

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

2 -­‐ 5 min. Grupi suurus 5 – 7 inimest. 3 gruppi Igale grupiliikmele jagatakse kätte küsimusteleht, millele ta saab vastused teistelt grupiliikmetelt. Eeldab grupiliikmete aktiivset suhtlemist omavahel, auhinna võidab see kes kõige kiiremini saab vastused küsimustele ja hüüab BINGO. Suhtlemisoskus , grupitöö juhtimise oskus. Võimalik kasutada sisulisemaid küsimusi, et tundma õppida grupiliiget või saada vastus sellisele küsimusele, mis huvi pakub. Meetod täitis eesmärgi aktiveerides grupiliikmeid eelseisvaks tunniks. Õppijad oleks tahtnud saada rohkem täpsustavaid juhiseid. Tunnetati ka ajalist survet. Kogesin, et oli hea meetod grupi aktiveerimiseks. Negatiivne oli kaaskolleegi sekkumine minu tunnifaasi ja varem plaanitud tegevuse muutmine, mis tekitas segadust grupiliikmetes. Kogesin koostöö puudumist teise koolitajaga. Rakenduspedagoogika õpik, KJPS,2002

29


Meetodi nimetus

„Hüppa üle oma varju“

Meetodi eesmärk

Juhtimisharjutus Arendada õppurites grupiprotsesside juhtimise kogemust. Ülesannete leht, puzzle, tikutoos

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

10 min. Grupi suurus 5 – 7 inimest. 3 gruppi Grupid on varem moodustatud, grupijuhid valitud (eelnenud ülesanne) Grupijuhid kutsutakse koridori, kus nad saavad ühesugused ülesanded, mis ei arvesta tegeliku grupiressurssi. NB Tähtis ei ole kõikide ülesannete täitmine vaid grupitöö protsessid, seda grupijuhile ei öelda. Varasem grupitöö kogemus, grupi juhtimise kogemus. Anda grupiliikmetele võimalus analüüsida grupiprotsessi ja selle juhtimist. Õppijad tundsid pidevat ajaluist survet ja juhendajate sekkumist samuti kogesid õppijad vähest instrueerimist ülesande püstituse juures. Samas meeldis õppuritele nn. lumepalli aktiivne veeremine. Kogesin gruppide aktiivset tegutsemist ülesande lahendamisel. Nagu esimese meetodi kasutamise juures sekkus kaaskolleeg minu tunnifaasi tekitades grupiliikmetes konflikti koolitajaga. Samas ei leidnud ka võimalust seda olukorda lahendada, sest koolitajate omavaheline diskussioon oleks andud veel halvema tulemuse. Sain hea kogemuse sellest , kui raske on koostöö „ isiksusega“. E. Nõmm, R. Valgmaa, Grupiprotsessid ja nende juhtimine, Tõravere, 1995

30


Meetodi nimetus

Lumepall

Meetodi eesmärk

Lumepalliveeretamine on rühmatöö meetod, mis võimaldab kasutada kõigi õppijate arvamusi ja kogemusi ning selle käigus saavad osaleda kõik õppijad. Kuna tunni tema öeldakse alles peale äratusharjutust ning juhtimisharjutust siis aitab see kindlasti teemale häälestuda.

Vajaminevad

Plokktahvli lehed, markerid

vahendid Aeg ja grupisuurus

20.11.2010. 18 inimest

Meetodi kirjeldus

Kõigepealt kujundab iga õppija ise käsitletava probleemi suhtes oma seisukoha või pakub oma lahendusvariandid. Töö paarides. Koos analüüsitakse enda esialgseid järeldusi ning kujundatakse ühine seisukoht või valitakse välja parim lahendusvariant. Kuueses rühmas kujundatakse ühine seisukoht ja jagatakse need eri faasideks.. Iga grupi esindaja tutvustab oma rühma seisukohta teistele.

Vajalikud oskused

Reguleerimis-­‐ ja selgitusoskus. Lihtne.

Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus Kasutatud kirjandus

-­‐ Õppijad tundsid aja survet aktiivsuse ja intensiivsusena ning koolitaja sekkumist. Seda meetodiosa märgati õppevestluse osana. Jälgisin aega ja eesmärk sai täidetud. Õppijad häälestasid end juhtimisfunktsioonide teemale. -­‐

31


Meetodi nimetus

Õppevestlus

Meetodi eesmärk

Õpilase aktiivsusele tuginedes, süvendada olemasolevat teadmist. Valge tahvel, jaotusmaterjal teema lõppedes.

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus

20.11.2010. 18 inimest

Meetodi kirjeldus

Teema ja probleemi määratlemine

Tegevusviisi määratlemine

Küsimuste esitamine ja neile vastamine

Vahekokkuvõtted vastustest

Järelduste tegemine

Uue teadmise sõnastamine

Tagasiside õpilasele

Vajalikud oskused

Seostamine, märkamine, reguleerimine, esitlemine

Meetodi

-­‐

edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Õppijad olid elevil, kuna aeg surus neid raamidesse ei olnud neil kerge ühes etapist teise tulla ja seetõttu kogesid nad nö liigset militaarust koolitaja poolt. Õppijad tundisid end grupina ja tajusid selgelt uut teadmist. Jagatud materjalid ja koolitaja selgitused toetasid õppimist. Meetod sobis teema edasi andmiseks. Sellise ajaraamis sees jääb õppijatel reflekteerimisaega väheseks. Palju kulus aega ka distsiplineerimisele ja liigne kiirustamine ning minu kogenematus ei näidanud mind eriti andragoogina. Kuid eesmärk anda edasi konkreetne teadmine ja püsida ajas sai täidetud. Märkasin, et peale tunni lõppu jäid grupid kokku ja arutasid juhi tegevust, mis näitab minu arust teemast aru saamist.

Kasutatud kirjandus

-­‐

32


REFLEKSIOON JA TAGASISIDE Meetodi läbiviijad: PRIIT OJAP JA HELEN MANDEL

Meetodi nimetus

Meetodi eesmärk

Vajaminevad

Soojendusharjutus Õpetajad tutvustavad eesmärki ja juhatavad sisse grupitöö ning kokkuvõtva osa. Grupitöö sissejuhatuses tuletatakse kõigil õpilastel meelde teemad: refleksioon ja tagasiside. Samuti on on meetodi eesmärgiks õpilaste “äratamine” ja saada õpilased omavahel suhtlema ning kogemusi vahetama. Paberiplokk A1 ja paksud vildikad

vahendid Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kokku 10 min. Moodustatud paarid Õpetaja palub õpilastel moodustada paarid ja jagada omavahel positiivselt ja negatiivselt kogetud tagasisidet. Elav diskussioon, peale mida esitavad õpilased oma paariliste kogemusi. Juhendamisoskus ja eelnev kogemus tagasiside saaja ja vastuvõtjana Võib püstitada küsimuse veelgi laiemalt, nt “Tagasiside rakendamine edasises koolitaja tegevuses” Õppijad pidasid positiivseks seda, et nad said valida ise endale vestluspartneri, kellega kogemusi vahetada ja juhendaja oli samuti olemas, kes vajadusel täpsustavaid juhiseid andis. Samas tundus õpilastele, et ülesanne oleks võinud olla selgemalt püstitatud. Õpilased leidsid veel, et soojendusharjutus läks sujuvalt üle tunni peateemat käsitlevaks grupitööks. Hea meetod teema sissejuhatuseks, sest õpilased jagavad hea meelega oma varasemaid kogemusi ja samas sunnib nimetatud meetod ka vähem aktiivseid õpilasi kaasa töötama kui neile määrata ülesandeks rääkida kogu klassile oma vestluspartneri kogemusest.

33


Kasutatud kirjandus

Õpilaste esitlustest ei tulnud küll eriti palju detailseid näiteid, nagu ülesande püstituses selgitati, vaid esitati peamisi vigu tagasiside andmisel, kuid samas oli ka selline lahendus positiivne ja mis kõige tähtsam – õpilased hakkasid tööle! Loengukonspektid andragoogika loengutelt Rakenduspedagoogika õpik David Jaques: Learning in groups, a handbook for improving group work, 2000

34


Meetodi nimetus

Juhised tagasiside andmiseks ja vastu võtmiseks

Meetodi eesmärk

Grupitöö lõpuks saavad õpilased ülevaate tagasiside andja ja vastuvõtja tegevuse kohta. Paberiplokk, vildikad

Vajaminevad vahendid Aeg ja grupisuurus

Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Kokku 20 min. Ülesande püstitamine ja gruppidesse jagamine kuni 3-­‐4 min. Moodustan klassis 2 gruppi (grupi suurus kuni 8 õpilast). Grupi aruteluks kasutatav aeg u 10 min. Grupid esitavad oma grupitöö tulemused a` 5 min jooksul. Koolitaja püstitab gruppidele ülesande ja jagab kätte ülesannete lehe. Palub grupi siseselt määrata grupijuht. Üks grupp arutab teemal “Millega peab arvestama tagasiside andja”. Teine grupp arutab teemal “Millega peab arvestama tagasiside vastuvõtja”. Mõlemad grupid kirjutavad paberile märksõnad või mõtted. Grupitöö käima lükkamiseks annab koolitaja vajadusel erinevaid vihjeid teemade kohta. Grupid esitavad oma grupitöö. Peale tööde esitamist annab koolitaja võimaluse esitada küsimusi ja kommentaare, vajadusel täiendab (kirjutab tahvlile) ning teeb kokkuvõtte. Grupitöö läbiviimine, tagasiside andmise ja vastuvõtmise kogemus. Võib jätkata teemat veelgi laiemalt, koostades MINA sõnumi-­‐ põhise kogemuse ja mõjude peegeldamise lauseid, nt “mina nägin ......... , mina kuulsin ............ , mina märkasin .........., või mulle mõjus ...............”. Õpilased said uut infot, mis ei olnud peale surutud (õige ja vale). Grupitöö käigus said õpilased õpetajalt toetust kui oli vaja täiendavat juhendamist. Õpetaja sai täiendavat informatsiooni õpilaste kohta – millised on nende varasemad kogemused tagasiside andjana ja vastuvõtjana, mis on abiks edasise väljaõppe planeerimisel. Võimaluse korral võib järgmine kord moodustada väiksemad grupid, et võimaldada kõigil aktiivselt kaasa töötada. Loengukonspektid andragoogika loengutelt David Jaques: Learning in groups, a handbook for improving group work, 2000

35


Meetodi nimetus

Meetodi eesmärk

Vajaminevad

Kokkuvõttev harjutus Kokkuvõtva harjutuse eesmärk on anda eeldused refleksiooni läbiviimiseks, lähtuvalt varasemalt kogetud tagasisidest, vastavalt õpetaja poolsetele juhistele ja jaotusmaterjalidele. Kontroll-­‐lehed

vahendid Aeg ja grupisuurus

Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused Õppija kogemus

Läbiviija kogemus

Kasutatud kirjandus

Kokku 15 min. Kokkuvõtva harjutuse sooritamise aeg 5 min. Koolitaja poolne refleksiooni sisu ülevaade ja koolituse kokkuvõte kuni 10 min. Koolitaja selgitab kokkuvõtva harjutuse sisu, jagab kätte kontroll-­‐lehed ja harjutus teostatakse iseseiseva tööna. Koolitaja kirjeldab refleksiooni erinevaid tasandeid ja nendega omandatavaid teadmisi. Suunab õpilasi mõtestama oma tegevust dialoogis iseenda või teistega. Koolitaja annab juhised koduseks iseseisvaks tööks. Juhendamisoskus, tagasiside ja refleksiooni teema valdamine Jätkata kontroll-­‐lehe täitmist kodus ning mõtestada enese jaoks refleksiooni osatähtsust. Laiendas õpilaste silmaringi enesehindamise osas. Samuti mõjus positiivselt koduse ülesande andmine, mis suunas edasi tegelema enesearendamisega tagasiside ja refleksioni valdkonnas. Õpetaja jaoks oli positiivne, et jaotatud individuaalsete kontroll-­‐lehtede täitmine pakkus õpilastele huvi ja samuti suhtuti positiivselt kui nimetatud lehed kästi lõpetada koduse tööna. Puudusena oli ajanappus, mis ei võimaldanud käsitletaval teemal grupis arutada ja õpilased ei saanud oma kogemusi ja tähelepanekuid teistega jagada. Loengukonspektid andragoogika loengutelt David Jaques: Learning in groups, a handbook for improving group work, 2000

36


Meetodi läbiviijad: TRIIN KAASIK JA KRISTI METS Meetodi nimetus

Sissejuhatav osa rühmatööle ehk gruppidesse jagamine

Meetodi eesmärk

Gruppidesse jagunemine Olenevalt koolitatavate grupi suurusest on vaja soetada erinevat sorti abivahendid või mõisted, mis on aluseks gruppide moodustamisel. Grupi suurus piiramatu, kuid vajalik eeltöö, et liigituse aluseks olevate omaduste/asjade arv oleks piisav arvestades koolitatavate hulka. Gruppidesse jagunemine lapsepõlve lemmikkommide järgi. 10 minutit. Sobib kõigile.

Vajaminevad vahendid

Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Olenevalt koolitatavate grupi suurusest on vaja soetada erinevat sorti kommid. Koolitajad tutvustavad kommisorte (eelnevalt välja jaotatud) ning paluvad koolitatavatel liikuda selle laula juurde, millele on asetatud lapsepõlve lemmikkommid.

Vajalikud oskused

Julgus koolitada, selge ja kõlav hääl.

Meetodi

Läheneda meetodile loominguliselt võttes jagunemise aluseks vabalt valitud liigituse, erinevuse.

edasiarendused Õppija kogemus

Positiivne, emotsionaalne, tavaliselt meeldib kõigile isiklikest maitseeelistustes rääkida. Võimaldab saada uut infot ka teiste koolitatavate kohta. Huvitav ja lihtne. Eesmärk ja tunni sisu nähtav. Toodi välja ebaõnnestumise võimalus. Nimetati eesmärgi lahtiseletamist, selgust, lihtsust, informatiivsust.

Läbiviija kogemus

Valmisolek ebavõrdseteks gruppideks, mis oleks vajanud lahendamist. Kõik sujus üllatavalt hästi. Kiire gruppidesse jagunemine. Samas võib olla problemaatiline, kui ühte valdkonda eelistavad liiga palju koolitatavaid, mis võib tähendada seda, et grupid ei ole proportsionaalsed. Kogenud koolitaja aga oskab sellega arvestada ja sekkub vajadusel ning palub mõnel inimesel valida nö „lemmikust järgmisem lemmik“.

Kasutatud kirjandus

Grupinõustamine Teooria ja praktika. Tallinn, 2010 Gross, M. Täiskasvanukoolituse vormid ja meetodid I loengu õppematerjal. Loengukonspekt

37


Murk, P.J. (1994) Effective Group Dynamics: Theories and Practices, Paper presented at the International Adult Education Conference of the American Association for Adult and Continuing Education. Nashville, TN, November 2-­‐5 Valgmaa, R., Nõmm, E. (2008) Õpetamisest: Eesmärgist teostuseni. Eesti vabaharidusliidu Kirjastus http://www.mitteformaalne.ee/gruppidesse-­‐ jagunemine.html

38


Meetodi nimetus

Rühmatöö

Meetodi eesmärk

Rühmatöö tagasiside ja reflektsiooni teemal, võttes aluseks reflektiivse lähenemise (peegeldamine). Tööjuhendid, ülesande kirjeldus ning selles ülesannet lahendada aitavad vahendid. Paber, kirjutusvahend, tahvel, esitlustehnika, ruumi paigutus vastavalt vajadusele. Maksimaalne grupiliikmete arv 7 inimest, minimaalne grupitöö aeg 20 minutit, maksimaalne kestvus sõltub püstitatud ülesandest. Ühte gruppi jaotatud grupiliikmed peavad etteantud küsimustele või teemavaldkonnale keskendudes vormistama ühise avalduse. Meetodi juurde ühe ülesandena kuulub ka oma rühmatöö teistele gruppidele esitlemine.

Vajaminevad vahendid

Aeg ja grupisuurus

Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused

Koolitajalt grupi protsesside tundmine. Koolitatavatelt sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi -­‐ tolerantsus, koostöövõime, koostöövalmidus, vastutusvõime, viisakus. Aktiivne kuulamine.

Meetodi edasiarendused

Grupitööde tulemused võib vormistada ühiseks diskussiooniks või ideeskeemiks või projektiks. Grupitöö tulemusi on võimalik läbi ettekannete või esitluste tagasi sidestada, ühiselt läbi arutada. Võimaldab grupitööna kasutada juhtumiõpet.

Õppija kogemus Läbiviija kogemus

Võimaldab avaldada igal grupiliikmel oma arvamust, seisukohta avaldada, suhelda teiste grupiliikmetega, uued ideed või ideede edasiarendused. Suurem kogemuste ja teadmiste, informatsiooni saamise võimalus. Ülesannete jaotamine tähendab ka vastutuse võtmist ja kohusetunnet. Grupi teadmiste summa ületab harilikult individuaalseid teadmisi. Selge ja arusaadav, vajalik info ülesande kohta välja toodud, kriteeriumid olemas, visuaalselt nähtav. Leidlik lähenemine reflektsioonile. Ülesande ülesehitus võimaldas anda tagasisidet. Tagasisidet raske anda ilma hinnangut andmata. Grupiprotsesside juhtimise oskus on väga oluline. Oluline olla iga grupi jaoks kättesaadav, et vastata täpsustavatele küsimustele. Huvitav on jälgida koolitusruumis toimuvat, teha vajadusel märkmeid iga grupi koostöö kohta. : Huvitav oli jälgida kujunenud gruppe. Enamus gruppidest liikus kiiresti koostöö faasi ning hakkas grupile seatud

39


ülesannet lahendama. Üks grupp ei soovinud ülesande lahendamisega tegeleda ning saboteeris rühmatööd üldises plaanis. Koolitajatena ei soovinud antud vastuhakuga tegeleda ning ignoreerisime probleemi. Huvitav oli kuulata gruppide esitlusi ning küsida vajadusel täpsustavaid küsimusi. Ajalises plaanis said grupid antud ülesandega kiiremini hakkama, koolitajatena otsustasime liikuda edasi järgmise päevakorra punkti juurde.

40


Meetodi nimetus Meetodi eesmärk

Vajaminevad vahendid

Aeg ja grupisuurus Meetodi kirjeldus

Vajalikud oskused Meetodi edasiarendused

Tagasiside rühmatööle arutelu või diskussiooni vormis Kokkuvõte teiste gruppide esitlusi kuulates ning neid tagasi sidestades. Eelneva grupitöö ülesande tulemusel kujunenud seisukohad, arvamused. Valminud slaidid jms. Piiramatu. Annab võimaluse eelnenud rühmatöö tulemused gruppide kaupa ette kanda ning hinnata püstitatud eesmärkidele vastavust. Aktiivne kuulamine. Võib kasutada rühmatöö raames. Diskussiooni võib kasutada sissejuhatava osana koolituses või ka kokkuvõtva tagasisidena. Üldpildi suurendamise võimalus.

Õppija kogemus

Kaasarääkimise võimalus, ideede paljusus, teemast kokkuvõtte tegemine, reflektsiooni võimalus. Õigele tagasiside andmisele tähelepanu pööramine. Tunnis teema kordamine. Jäi selgusetuks, kuhu oli vaja välja jõuda ning ei märgatud kasutatavat meetodit. Toimus tagasiside andmine koolitajate ja koolitatavate poolt. Vältida üheaegselt rääkimist. Kõiki meetodeid peab juhendaja juhtima.

Läbiviija kogemus

Kokkuvõtte tegemise võimalus, koolituse lõpetamine, oluliste seisukohtade väljatoomine. Kordamine, täpsustavate küsimuste esitamine. Kuna läbiviidud koolituse teemaks oli refleksioon ning tagasiside siis jäi teema analüüsimine ja kokkuvõte lahtisemaks, kui ühe koolituse juures võiks olla, see eelkõige sellepärast, et reflektsioon, kui selline on sügavalt individuaalne. Juhinduda alati koolitusruumis toimuvast ning koolitusele seatud eesmärgist. Olla paindlik ning reageerida vastavalt kujunenud olukorrale ja grupile.

Kasutatud kirjandus

Grupinõustamine Teooria ja praktika. Tallinn, 2010 Gross, M. Täiskasvanukoolituse vormid ja meetodid II loengu õppematerjal. Loengukonspekt Murk, P.J. (1994) Effective Group Dynamics: Theories and Practices, Paper presented at the International Adult Education Conference of the American Association for Adult and Continuing Education. Nashville, TN, November 2-­‐5

41


Valgmaa, R., Nõmm, E. (2008) Õpetamisest: Eesmärgist teostuseni. Eesti vabaharidusliidu Kirjastus

42


TAGASISIDE Kaja ja Jana s e ning teostu a terviklik ide j d u ld e õ im Hästi läb , kuid tas väga hästi ö ö t e in m tu o a j öö Gruppidesse is ei ole grupit m , id p ru g d re sad suu tekkisid liialt rupis jäävad o g s re u u S . d naalse nete puhul puhul funktsio antud ülesan lt o o p ie e T . le asatud. õppijad kõrva leks grupis ka o ik õ k t e , e oli olulin fookus olid ning tervik ja lt ka lu aa ak Mõjusite tas hästi esil.

Jaana, Hann es ja Peeter Väga hästi v alitud teema n ing selge foo püsimine. kuses Meetodid olid sidusad, loo vad ning gru haaravad. Ko ppi olituse ootuse te ettelugem liialt pikk, m ine oli ille jooksul g rupi tähelep Siin on olulin a n u hajus. e mõelda, ku idas hoida gru ning miks on ppi koos oluline, et g rupiliikmed k osalevad. uulavad, Omavahelin e tööjaotus s ujuv ja teine teist toetav.

oman d. Kati ja R hendatu a l lt u k li emaga eid sobis te gamine l e a j in e m s a s t e ide kasu Gruppid n anda element u g n ä Oluline o kerdusid . im e n a Roll r P õ ne v ä T o om a ja haa esmärgip d juhul t u t n A . . rav tee as ja Tõnu u is ning oli e t o h t u õ s j t a e e l s e lg mavali jate le se ebaselgu lda analüüsi k, mis osalejate Valitud le huvi. lesande e ü õ pakku id m p i u b r ä m l g e d s a n e t li e m rjalid o mit liigagi n olu o l u h u l p i , d u s id g e u m . n k s s ä , k a t lühi hu k Rollim õppija sanded i hajusa d haar kese aja joo ad ja mõnet ravad üle hetkel jä a is a h m , a j i ksul ei a ik d ä t k Teie fo a. ava suuda ehk ist. o ud huvit m a n k d o u n o l s k ie e G ä t õ ike rupp ja Oli Kuigi ü veel t õp le vajanuks vajanu sanded eeld pimine haju juhiseid as ks s v Meeto grupitöö se id grupis töö eidi ära. lgema did ja ü t amist t s siis lesand terviku ed mo truktuuri. . odusta sid loo gilise ii L a j l ke ih M Kärt ja Mari viklik lähenemine. er t a j e de i Valitud teem Huvitav s s igale ku a ak p o is li m , k id o us oskõlas kurs eld n in Tegevused vah g andis lisak usel käsitlett s teadmisi o uga aluse oma mõtete lemasolevate meetoditest õppijale sobiva võim st . väljandamiseks. ntud Soojendus harjutuse adust ülesannetele a na kasutatud vajanuks vee Mõneti tekitasid seg ajurünnak um l õn s l l ä b de i kin m ba e õtlemist, ku osalejaid kaa juhised ja koolitaja id a s aktiviseerid samõtlema. a Ü le õppijatele. sa nnete püsita es, ad lit oo k s oo m sk he is ü e a l on oluline m on ülesande Oluline on jälgid õelda, millin taotlus ja se ded koolitajate an e les ü ad ev da ka õppija un ag j s Mõneti tekit kuida le selgitada. asid ülesand ed segadust mistõttu gru vahel. õppijates, ppis hajus fo okus.

43


Aivar ja Andres alne, mida n oluline ja aktua Valitud teema o . ülgsed ülesanded toetasid mitmek g on pidev in n eg piiratud a n o us k , ed nd Ülesa järgneb oluline, et neile survestamine on surve ning . Märkasin, et aja üs lü na a ik al hj mis ei ole põ ga lõi õhkkõnna, pi ru g e in m tle uh järsk s imist toetav. avatud ning õpp ine, kuid see li Õppija ja õppim o ks se ku oo f ie Te esile. es ning ei tulnud ollid ja hajus ülesannet das jagunevad r ui k a, ld õe im äb l Oluline on koolitaja puhul. ülesanded kahe

Rita ja Merl e Julge ja loov lähenemine . Soojendusha rjutused toe tasid teema avamist ning õhkkonna lo omist. Grupis lahendatav ü lesanne oli õ p pijatele väljakutset e sitav ning sa muti pakkus vaheldust. Kokkuvõtva ülesande pu hul tasub oll tähelepaneli a k, sest kõigil e õppijatele e pruugi sarna i ne lähenemin e sobida ja tuntakse end halvasti. Olu line on mõeld kuidas sellist a, riski vältida.

Helen ja Priit asjakohane ning Teema püstitus ev. i lisateadmisi and lis lu o le gi oo ag andr hästi d olid omavahel di to ee m a j ed Ülesand terviku. seotud ning lõid mist. sid teema mõist Materjalid toeta kalt ja õjusite tasakaalu Koolitajatena m Kristi ja Triin ijaid toetavalt. Loov lähenem pp õ g in n st ei st ük ine tagasiside mudelile, mis võimaldas nö ohutu teemag a proovida tagasiside and mist. Ülesanne oli l oovalt püstita tud ja aktiviseeris osa lejate eelnevai d kogemusi. Lisaks rühma tööde tulemu ste esitamisele oodanuks selg emat lähenem ist teema lõpetamiseks .

44


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.