Page 1

     

   

Meetodid täiskasvanute koolituses      

   

1


SISUKORD            

Mis on meetod? 3 Millest lähtuda meetodite valikul? 4 Koolitaja meetodi valiku tagamaad 5 Meetodite klassifikatsioone 7

MEETODID 8 Sissejuhatus, kursuse alustamine 9 Grupp ja õppimine 15 Tekstid, kirjutamine ja õppimine 21 Õppija ja õppimine 29 Refleksioon ja tagasiside 33

Tagasiside 43

2


MIS ON MEETOD?

Meetod on  läbiproovitud  tee  millegi  juurde  jõudmiseks.  Meetodi   kasutamine  sisaldab  kogemuslikku  aspekti:  antud  tegutsemisviisi   korduvalt  kasutades  on  tõestunud,  et  juhul,  kui  tegevuskava   järgitakse  järjekindla  täpsusega,  on  sel  viisil  võimalik  jõuda  seatud   eesmärkideni.  (Märja  jt  2003).        

Õppemeetod on  õpetava  ja  õppiva  poole  ühistegevuse  viis,  mida   kasutatakse  õppe-­‐eesmärkide  saavutamiseks.  Õppemeetod  hõlmab   koolitaja  tööviisi  –  õpetamismeetod  -­‐  ning  õppija  tööviisi  -­‐   õpimeetod.  Juhtiv  pool  on  koolitaja,  kes  valib  tööviisi  (õppemeetodi),   mille  abil  ta  esitab  õppematerjali  (aine)  ja  juhib  õppija  tööviisi   (õpimeetod).   (Karm  2001).    

       

3


MILLEST LÄHTUDA MEETODI VALIKUL?

§ teema   § sihtgrupp  (eripärad  ja  ootused);  grupi  suurus     § aeg  ja  ajapiirang     § meetodi  kasutamise  eesmärgid  (saavutatavus,   tulemuslikkus)     § õpikeskkond  ja  vahendid     § koolitaja  enda  kogemus,  isikupära,  oskused  ja  suutlikkus   meetod  läbi  viia  (sh  iseenda  tundmine)     § õppijate  kogemus     § meetodite  terviklikkus  õpiprotsessis     § piisav  aeg  eeltööks     § vahendite  töökorra  kontrollimine     § grupi  arengufaasid  ja  grupiprotsesside  juhtimine     § emotsioonid  ja  nendega  toimetulek  (koolitaja  ja  õppija)     § tagasiside  ja  järelduste  tegemine    

           

4


KOOLITAJA MEETODI VALIKU TAGAMAAD

Reaalses õppesituatsioonis  hakatakse  rakendama  õppemeetodeid,   mida  on  praktiliselt  kasutatud  ja  läbi  analüüsitud.  

Kui inimesed  hakkavad  teisi  õpetama/koolitama,  võtavad  nad  üle  oma   õpetaja  või  koolitaja  meetodikasutuse.    

Koolitajad toetuvad  õppemeetodite  kasutamisel  oma  kogemusele   õppijana.  See  kogemus  on  sageli  läbi  analüüsimata.    

Mida enam  erinevaid  õppemeetodeid  on  koolitaja  ise  kogenud,  seda   enam  tunneb  ta  huvi  selle  vastu,  kuidas  õpetada  ning  seda  julgemalt   ta  erinevaid  meetodeid  kasutab.    

See, kas  koolitaja  kasutab  rohkem  koolitajakeskseid  või  õppijakeskseid   meetodeid  ei  sõltu  õppejõu/koolitaja  vanusest  ega  töötatud  ajast.  

Meetodite valik  sõltub  väga  palju  koolitajast,  tema  oskustest  ja   arusaamadest,  õppimise  käsitlustest.  Küsitletud  koolitajad  ise  tunnetasid   end  lähtuvat  õppijatest.    

Õppemeetodite rakendamisel  juures  on  nii  koolitajad  kui  õppijad   märganud    probleemi,  et  meetodite  kasutamise  eesmärgid  on  sageli   ebamäärased,  seega  tuleks  analüüsida  miks  ja  mille  nimel  erinevaid   õppemeetodeid  kasutada  ning  mis  tagab  ühe  või  teise  õppemeetodi   rakendamise  efektiivsuse.  

Koolitajate vastustest  aimus  ka  mõnede  õppimise  kohta  käivate  müütide   mõju  (mida  rohkem  anda  infot,  seda  rohkem  inimene  õpib;  kui  õppija  on   maksnud,  siis  tuleb  talle  anda  palju  infot;  kui  õppijal  on  huvitav  ja  vaba   olemine,  siis  ta  ei  õpi  midagi).   (Karm  2001)

5


Koolitajakesksete meetodite  kasutajad  tajuvad  muutust   koolitussituatsioonis  ning  osa  neist  on  märganud  õppijakesksete   meetodite  kasutamise  vajadust,  samal  ajal  ei  ole  nad  sageli  kursis,   milliste  vahenditega  saaks  oma  tööd  õppijakesksemaks  muuta.  Nad   vajavad  konkreetseid  töövõtteid,  mis  aitaks  neil  soovitud  suunas   tegutseda  

Ka tavapäraseks  ja  tuttavaks  peetavate  õppemeetodite  (loeng)  puhul   ei  kasutata  ära  kõiki  nende  võimalusi.  

Õppijakesksete meetodite  kasutamine  nõuab  koolitajalt  teistsuguseid   oskusi,  näiteks  grupiprotsesside  analüüs,  grupi  juhtimine.    

Rühmatöö kasutamise  puhul  tunnetavad  koolitajad  probleemina   tagasiside  andmist.  

Mitmed probleemid,  mis  kerkivad  õppijakesksete  meetodite  kasutaja   ette,  ei  ole  lahendatavad  tema  enda  poolt.  Õppijakesksete  meetodite   kasutamine  on  sageli  kurnav.  Koolitaja  vajab  innustust  ja  turgutust.    

Õppija peab  tõhusamaks  õppemeetodeid,  mis  talle  meeldivad.   Meeldivad  aga  meetodid,  mis  võimaldavad  mõtelda,  arutada,  aru   saada  ja  tegutseda,  ning  mille  kasutamise  eesmärgid  on  talle   mõistetavad.    

Koolitajatel pole  võimalusi  ega  kogemusi  oma  tegevust  reflekteerida   ega  oma  õpetamisprotsessi  analüüsida,  see  on  aga  oluline  eeldus  oma   tegevuse  täiustamiseks,  seega  tuleks  õpetada  ja  harjutada  koolitajaid   analüüsima  oma  õpetamistegevust.    

(Karm  2001)  

6


MEETODITE KLASSIFIKATSIOONE Õppemeetodite klassifikatsioon  õppeprotsessi  lähtepunktist  lähtuvalt     – – – –

Protsess on  koolitajakeskne   Protsess  on  õppijakeskne   Protsess  on  orienteeritud  ainele   Protsess  on  orienteeritud  protsessile  

    Õppemeetodite  klassifikatsioon  õppeprotsessi  juhtijast  lähtuvalt     • •

Koolitajakesksed meetodid     – loeng,  demonstratsioon,  suunatud  diskussioon   Õppijakesksed  rühmameetodid   – ajurünnak,  arutelu,  rühmadiskussioon,  kalavaagen,  intervjuu,  rollimäng,   seminar,  juhtumite  analüüs   Õppijakesksed  individuaalmeetodid   – ülesanded,  referaadid,  lepinguline  õppimine,  individuaalne  juhendamine  

 

Õppemeetodite  klassifikatsioon  õppetegevuse  iseloomust  lähtuvalt     •

• •

Esitavad õppemeetodid   – loeng,  katse,  mudeli,  videofilmi  vms  demonstratsioon,  lühiülevaade,   aruanne  jt   Suhtlemisel  põhinevad  õppemeetodid   – rühmatöö,  rollimäng,  dispuut,  juhtumi  analüüs,  küsimused-­‐vastused  jt   Uurimismeetodid     – eneseanalüüs,  eksperiment,  vaatlus,  arenguloo  analüüs,  funktsioonide   uurimine  jt  

    Õppemeetodite  klassifikatsioon  õppeprotsessi  ülesehituse  alusel     • • • • •

Tutvumis-­‐ ja  soojendusülesanded   – bingo,  rändav  lõngakera,  riimuv  nimi,  intervjuu   Teemaga  tutvumise  meetodid   – ajurünnak,  enne  ja  pärast,  ringlev  ülevaade,     Uue  materjali  õppimise  ja    arusaamise  meetodid   – lugemine,  arutelu,  probleemi  lahendamine,     Õpitu  reflekteerimist  toetavad  meetodid   – 5  minuti  kirjutamine,  õppimispäevik,  õpipall,     Tagasiside  ja  hindamismeetodid   – test,  3-­‐2-­‐1,  kiri  iseendale,  kiri  koolitajale,  telegramm  

7


MEETODID Sissejuhatus, kursuse alustamine Jana & Kaja Jaana & Hannes & Peeter

Grupp ja õppimine Kati & Roman Toomas & Tõnu

Tekstid, kirjutamine ja õppimine Mihkel & Lii Kärt & Maris

Õppija ja õppimine Aivar & Andres Merle & Rita

Refleksioon ja tagasiside Helen & Priit Kristi & Triin

8


SISSEJUHATUS, KURSUSE ALUSTAMINE Meetodite  läbiviijad:  KAJA  SEPPEL  JA  JANA  ANIER     Jäälõhkuja   Meetodi  nimetus   Meetodi  eesmärk  

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus   Kasutatud  kirjandus    

Soojendusharjutus   Meetodit  kasutame  grupitöö  sissejuhatamiseks,  et  luua   positiivset  õhkkonda  grupis,  aidata  õppijatel  lõdvestuda,   “lõhkuda”  tõkked  suhtlemisel,  elavdada  ja  motiveerida   grupitööd  ning  aidata  õppijatel  üksteist  tundma  õppida.     Paberitahvel,  markerid,  sümboolika  (pakisupp  ja   pakipuder).     5-­‐10  minutit.   Grupi  suurus  ca  15  inimest.     Grupiliikmed  tutvustavad  ennast  nimepidi  ja  lisavad   eelistuse  valikust,  kas  supp  või  puder.  Vastavalt  sellele   toimub  gruppidesse  jagamine:  supi  grupp  ja  pudru  grupp.   Siis  laudadele  sümboolikad.     Juhendamisoskus.     Võib  läbi  viia  ka  pikemalt,  süvenedes  sellesse,  millised  supid   ja  pudrud  inimestele  enim  maitsevad.     Lähtudes  õppijate  tagasisidest:  kiire  ja  sisukas  sissejuhatus,   tundi  hästi  aktiviseeriv.       Kogemus  väga  hea.  Olime  informatiivsed,  juhatasime   teema  sisse  ja  liialt  ei  venitanud.     Wilderom  Store.  (2010).  Icebreakers,  Warmups,  Energizers  &   Deinhibitizers.  [online]   http://wilderdom.com/games/Icebreakers.html  (27.10.10)  

9


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk  

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus   Kasutatud  kirjandus  

Ajurünnak Koolituse  keskne  sisumeetod     Püstitame  küsimuse,  millele  õppijad  pakuvad  lahendusi.   Sedasi  on  võimalik  saavutada  originaalseid  ideid.     Pabertahvel,  markerid.     5-­‐10  minutit.   Grupi  suurus  ca  15  inimest  (ca  2  x  7  inimest).     Supigrupp  nimetab  võimalikult  palju  tuttavaid  suppe.   Pudrugrupp  nimetab  võimalikult  palju  tuttavaid  pudrusid.   Siit  võib  järeldada,  et  õppijad  teavad  palju  erinevaid  suppe   ja  pudrusid  ja  oskavad  neid  ka  valmistada.   Kuid  meie  koolituse  eesmärk  on  välja  töötada   innovaatilised  supi  ja  pudru  retseptid.     Juhendamisoskus.     Kuna  on  vaja  välja  töötada  innovaatilised  supi  ja  pudru   retseptid,  siis  järgneb  grupitöö  teemal  “Uus  ja   innovaatiline  supi/pudru  retsept”.     Tagasisidest:  Gruppidesse  jagamine  hästi  teostatud.   Jõukohane  ülesanne,  kus  kõik  said  osaleda.     Väga  hea  kogemus.  Koolituse  häälestamiseks  alati   kasutatav.     Pedastsaar,  T.  (2000).  Õpi-­‐  ja  õpetamisviisid:  Õppevahend   Tartu  Ülikooli  õpetajakoolituse  ja  kasvatusteaduste   bakalaureuseõppe  üliõpilastele.  Tartu  [online]  (27.10.10)    

10


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk  

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused  

Meetodi edasiarendused  

Õppija kogemus  

Läbiviija kogemus  

Kasutatud kirjandus  

Grupitöö Koolituse  keskne  sisumeetod     Õppeülesanne  antakse  grupile.  Selle  täitmiseks  analüüsib   grupp  ühiselt  tingimused,  planeerib  oma  tegevuse.   Tegevuse  lõpul  esitab  grupp  tulemused  kaasõppijatele.     Suured  paberilehed,  markerid.     10  +  5  minutit.   Grupi  suurus  ca  15  inimest  (ca  2  x  7  inimest).     Grupid  loovad  uue  innovaatilise  supi  ja  pudru  retsepti:   nimi,  koostis,  valmistamisõpetus.   Retsepti  plakat.     Grupijuhendaja  juhatab  sisse  grupitöö  (püstitab   probleemi),  abistab  raskustesse  sattunud  gruppe,  jälgib   töö  õigsust  ja  töötempot  ning  teeb  grupitööst   kokkuvõtte.     Kui  aega  on  rohkem,  võib  teemat  edasi  arendada:  näit   kuidas  serveerida  jne.   Grupitöö  võib  olla  teostatud  ka  pikema  aja  vältel  (nt.  paar   päeva)  ja  esitada  tulemus  elektroonilisel  teel.     Tagasisidest:  Meetodis  kasutati  loomingulist  lähenemist.   Ülesande  lahendamiseks  oli  piisavalt  aega  ja  ruumi.   Koolitajad  haldasid  teemat,  toetasid  protsessi.  Grupitöö   tulemus  oli  nähtav,  tööd  said  esitletud.     Kogemus  oli  hea.  Ülesanded  said  arusaadavalt  püstitatud.   Grupid  lahendasid  ülesanded  ja  kandsid  ette  –  püsisime   ajas.  Suutsime  reguleerida  protsessi.   Tähele  tasub  panna,  et  kui  grupid  jagunevad  ebavõrdselt   (supi  grupp  sai  liiga  suur),  siis  võib  suure  grupi  veel   pooleks  teha  (nt.  soojad  ja  külmad  supid).     Pedastsaar,  T.  (2000).  Õpi-­‐  ja  õpetamisviisid:  Õppevahend   Tartu  Ülikooli  õpetajakoolituse  ja  kasvatusteaduste   bakalaureuseõppe  üliõpilastele.  Tartu  [online]  (27.10.10)    

11


Meetodi läbiviijad:  JAANA  UKKUR,  HANNES  GRAUBERG,  

PEETER POHLASALU Meetodi  nimetus   Meetodi  eesmärk     Vajaminevad  vahendid     Aeg  ja  grupi  suurus     Meetodi  kirjeldus   Kogemus  ja  enda  arvates   kõige  tugevam  külg  või   oskus          

Vajalikud oskused     Meetodi  edasiarendused     Õppija  kogemus    

Läbiviija kogemus    

Kasutatud kirjandus  

Päästenöör Õpilaste  tutvumine  ja  nende  eelnevate  kogemuste  teada  saamine   kursuse  teemast.  Sobiva  õhkkonna  loomine.       Nöör  umbes  15  m  või  lõngakera   Kuni  20  min  vastavalt  inimeste  arvule;    15-­‐20  inimest.     Õpilased  ja  õpetajad  seisavad  või  istuvad  ringis.  Õpetaja  selgitab   tegevust  ning  alustab  –  tutvustab  ennast  ning  räägib  lühidalt  oma   kogemustest  ja  tugevatest  külgedest  ning  ulatab  nööripuntra  või   lõngakera  ühele  ringis  olevale  õpilasele.  Nööri  otsa  jätab  enda  kätte   ning  ei  lase  sellest  lahti.  Õpilane,  kes  sai  nööripuntra,  ütleb  oma  nime   ja  räägib  lühidalt  enda  kogemustest  ning  tugevatest  külgedest.  Teised   õpilased  võivad  esitada  täiendavaid  küsimusi.  Kui  õpilane  on   lõpetanud,  siis  annab  ta  nööripuntra  edasi  jäädes  ka  ise  nöörist  kinni   hoidma.  Tegevus  jätkub  seni  kuni  kõik  ringis  olijad  on  ennast   tutvustanud.  Seejärel  tuleb  nöör  lahti  harutada  nii,  et  keegi  nöörist   lahti  ei  lase.       Ülesande  arusaadavalt  selgitamine,  küsimuste  formuleerimine  ja   esitamine,  aja  arvestamine  ning  vajadusel  õpilaste  suunamine.       Sõnastanud  selle  tunni  etapil  oma  oskused,  saab  edasi  minna  sellega,   mis  neil  enda  arvates  vajaka  jääb  oskustest,  teadmistest,  st.  miks  nad   koolitusele  tulid  –  ootused.   Õppijad  kogesid  meetodit  jäälõhkujana.  Pidasid  nööri  kasutamist   huvitava  ja  gruppi  siduvana  ning  positiivseks  seda,  et  peale  tutvumise   sai  avaldada  enda  ja  teada  teiste  kogemusi.  Õppijate  meelest  oli  nöör   ka  keskendumisepunktiks  siis  kui  ringis  olijate  jutt  venis  pikaks,  n.ö   lisas  põnevust.   Õpetajad  tundsid  ennast  grupiliikmena,  sest  nad  osalesid   tutvumisringis  koos  õpilastega.  Eestvedava  õpetaja  ülesanne  oli   alguses  meetodi  käivitamine  ja  jooksvalt  juhendamine.  Aja  kulgu  peab   igal  juhul  arvestama  varuga,  kuigi  võib  juhtuda  ka,  et  õpilased   osutuvad  alguses  napisõnalisteks.  Samuti  on  aeg  sõltuv  õppijate   arvust.  Esmase  põgusa  tutvumise  jaoks  sobiv  –  õppijad  ja  õpetajad   saavad  kursuse/õppetunni  osalejate  kogemuste  ja  tausta  kohta   esmast  infot.  Nööri,  mis  hargneb  kõigi  ringis  olijate  käest  läbi,  saab   tuua  näitliku  elemendina  grupiliikmete  omavahelisest  seotusest  ning   iga  indiviidi  kuulumisest  sellesse  gruppi.  Toimiv  kui  jäälõhkuja.   Andragoogika  loengutes  tehtud  isiklikud  märkmed  

12


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk     Vajaminevad  vahendid     Aeg  ja  grupi  suurus     Meetodi  kirjeldus      

Vajalikud oskused     Meetodi  edasiarendused    

Õppija kogemus    

Läbiviija kogemus    

Kasutatud kirjandus    

Kuhu minna,  mida  teha?   Õpilaste  ootuste  välja  selgitamine  ja  kursuse  ning  selle  eri  etappide   tutvustamine.   Liimiribaga  märkmepaberid,  3  paberit  A1  formaadis,  tahvlinäts  või   paberteip,  paksud  markerid     20  min    15-­‐20  inimest.     Õpetaja  palub  õpilastel  kirjutada  märkmepaberitele  nende  ootused   sellele  kursusele  (märksõnad).  Õpetaja  joonistab  3-­‐le  kokku  teibitud  ja   seinale  või  tahvlile  paigutatud  paberile  pildi  matkarajast  koos   punktidega,  mille  nimetused  on  kursuse  kava  moodulid  (sisu/teemad):   matka  tüübid,  matka  planeerimine,  varustus  ja  tehnilised  vahendid,   ohutustehnika  ja  esmaabi,  matka  läbiviimine  ja  matka  lõpp.  Kui   õpilased  on  oma  ootused  üles  märkinud.  Palub  õpetaja  neil  oma   ootustesedelile  leida  nende  arvates  sobiv  koht  pildil  ja  see  sinna   kinnitada.  Õpetaja  tutvustab  toetudes  joonisele  kursuse  kava  ning   nimetab  ka  õpilaste  ootused  ja  vajadusel  tõstab  ümber  ootuste   sedeleid  sinna,  kus  õpilaste  poolt  sõnastatud  ootused  võiksid  saada   täidetud.  NB  kindlasti  peab  õpetaja  küsima  ka  õpilaste  arvamust  ja   kinnitust  sellele,  kas  ta  saab  õigesti  aru  ning  kas  sedeli  võiks  tema   poolt  pakutud  kohta  asetada.  Kui  sedelil  sõnastatud  ootused  on  kogu   kursuse  sisu  hõlmav,  siis  asetatakse  see  joonise  viimase  punkti  juurde,   mis  tähistab  kursuse  lõppu.     Ülesande  arusaavalt  formuleerimine,  joonistamisoskus,  vestluse   arendamine  ja  kokkulepete  saavutamine.   Meetodi  läbiviimisel  tekkinud  kursuse  kava/skeemi  on  võimalik   kasutada  iga  kursuse  mooduli  läbiviimisel  aktualiseerides  õppijate   endi  ootused,  mis  neil  olid  kursusele  tulles  või  kursuse  lõppedes   õppijatega  koos  meenutamaks,  millised  olid  nende  ootused  kursusele   tulles  ning  kas  need  täitusid.  Sobiv  jätk  pärast  kursuse  sisu  ja   struktuuri  tutvustamist  kursusel  kehtima  hakkavate  reeglite  ja   kokkulepete  selgitamine.   Hea  kursuse  struktuuri  ja  õpilaste  ootuste  sidumise  viis.  Õppijad  said   aimu  sellest,  millises  kursuse  osas  midagi  õpetatakse  (info  jagamine).   Õppijad  seadsid  endale  eesmärgid  ning  samas  tundsid,  et  nende   vajaduste  ja  soovidega  arvestati.  Kõigi  sedelite  pealt  ootuste  lugemine   ja  selgitused  venisid  pikaks,  mis  vähendas  kontakti  õppijate  ja  õpetaja   vahel.   Õpetaja  jaoks  lihtne  meetod  tutvustamaks  kursuse  kava  ning  samas   aktiviseerida  ka  õppijaid.  Meetodina  n.ö  kaks  ühes  –  ootused  seotud   kursuse  plaaniga,  mis  aitab  kindlasti  planeerida  õpetajal  edasist   õppetööd  kursuse  jooksul.  Soovitav  piirduda  õpilase  kohta  ühe  kuni   kahe  ootuse  märkimisega,  mis  on  kirjutatud  märksõnadena.       Andragoogikaloengutes  tehtud  isiklikud  märkmed  

13


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk     Vajaminevad  vahendid     Aeg  ja  grupi  suurus     Meetodi  kirjeldus    

Vajalikud oskused     Meetodi  edasiarendused    

Õppija kogemus    

Läbiviija kogemus     Kasutatud  kirjandus  

Et meil  oleks  mõnus  olla   Kursusel  ühiste  reeglite  kehtestamine,  grupitöö  arendamine     4  paberit  A1  formaadis,  paksud  markerid,  tahvlinäts  või  paberteip,   valge  tahvel,  valge  tahvli  marker,  kommid,  mahlad   20  min    15-­‐20  inimest     Õpilased  jagatakse  nelja  gruppi  erinevate  kommide  järgi,  mis  nad  ise   valisid.  Iga  grupp  saab  markeri  ja  paberi  ning  nad  peavad  endale   tekitama  grupi  laua.  Iga  grupp  saab  teema  vastavalt  valitud  mahlapaki   margile  (võib  olla  ka  mõni  teine  ese  vms):  jalgsi  -­‐  ,  jalgratta,  -­‐  kanuu  ,  -­‐   suusamatk  (teemad  valitud  vastavalt  kursuse  sisule).  Gruppide   ülesanne  on  panna  vastavalt  teemale  paberile  kirja  reeglid,  millest   nende  arvates  peaks  vastava  matka  (teema  käsitluse)  käigus  kinni   pidama.  Aega  10  min.  Seejärel  tutvustavad  kõik  grupid  neid  reegleid   ning  lepitakse  kokku  ühised  kursuse  reeglid.  Õpetaja  juhib  ühiste   reeglite  ja  kokkulepete  saavutamise  protsessi.   Ülesande  arusaadavalt  formuleerimine,  vajadusel  õpilaste  suunamine,   küsimuste  esitamine,  kokkuvõtete  tegemine,  kokkulepete   saavutamine.   Gruppide  poolt  koostatud  reeglite  plakateid  võimalik  kasutada   vastava  teema  kohta  õppetundi  läbi  viies.  Vastavalt  koolitaja  poolt   suunatud  arutelule  saab  minna  edasi  sellega,  miks  on  vajalikud  need   reeglid  (nt  ohutustehnikast  kinni  pidamine,  tervise  või  keskkonna   hoidmine,  vastutuse  kandmine  jne).     Ei  tajutud  koolitajat  domineerivana.  Õppijate  endi  poolt  püstitatud   reegleid  on  endil  kergem  järgida  (ei  tunta  survet).  Olulisema  välja   toomine  kõikide  gruppide  poolt  pakutust.  Hea  kogemus,  et  keegi  ei   kehtesta  ettekirjutusi  vaid  ise  koostad  need.  Erinevate  kommidega   gruppidesse  –  hea  grupi  sidumine  ja  sissejuhatus.   Läbiviia  sesisukohalt  hea  meetod,  mitte  ainult  reeglite   kehtestamiseks  vaid  ka  teiste  erinevate  teemade  kokkuvõtmiseks,  kus   on  vaja  õpilaste  arvamusega  arvestada  või  teada  nende  õpitulemust.   Ühiste  seisukohtade  leidmine  aitab      kaasa  ühtsuse  tekkele.   Andragoogika  loengutes  tehtud  isiklikud  märkmed  

14


GRUPP JA ÕPPIMINE       Meetodi  läbiviijad:  KATI  ADUL,  ROMAN  GORISLAVSKI     Meetodi  nimetus   Tuju  kaardid   Meetodi  eesmärk   Vajaminevad   vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus   Kasutatud  kirjandus        

Eesmärk on  aidata  keskenduda  neil  antud  hetke  ja  aidata   luua  meeskond   Kaardid,  millel  ühel  poole  on  kindel  värv  või  tunnus  ja   teisel  pool  on  unikaalne  kujutis.  (1kaart  =  1osaleja  ja  1  värv   =  1  grupp)   5-­‐15  min.  Kuni  50  inimest.  Meil  läks  5  minutit  20   inimesega.   Alustad  sellega,  et  kõik  osale  valivad  ühe  kaardi  kui  nad  on   kõik  ära  valinud  kaardi,  siis  nad  pööravad  ümber  ja   jaotuvad  rühmadesse  vastavalt  värvidele  kaartide  taga.   Peale  rühmadesse  jaotumist,  nad  seletavad  rühmasiseselt   lahti,  miks  nad  selle  valisid.   Rääkida/näidata  ja  kuulata/vaadata   Lisaks  võivad  arutada  grupisiseselt  ka,  kuidas  nende   valitud  kujutis  sümboliseerib  nende  rolli  grupis.   Üllatav  kaardiga  idee.  Said  suhelda  omavahel  hetke   tujust.     Saime  jaotatud  gruppideks  ilma  suure  vaevata.        

15


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk   Vajaminevad  

Probleem situatsiooni  simulatsioon   Õppida  mõtlema  meeskonnana,  näha  probleeme  ja  osata   leida  lahendust  sellele,  arendada  esinemisoskust  ja   kreatiivsust.   Hulk  probleeme,  millele  on  vaja  lahendust.  

vahendid Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus  

Kasutatud kirjandus  

Kuni 30  osalejat.  Aeg  on  vägagi  sõltuv  osalejate  arvust.  30   inimest  kuni  1,5h.  Kuni  5  inimest  grupis.  Meil  läks  30   minutit  20  inimesega.   Alguses  jaotad  grupid,  kui  see  on  tehtud,  siis  seletad  lahti   ülesannet,  peale  seda  jaotad  probleemid  gruppidele  laiali.   Annad  neile  aega  grupisiseseks  arutamiseks,  et  kuidas   nad  grupina  esitavad  teistele  antud  probleemi  ja  selle   lahendust.  Kui  aeg  saab  täis,  siis  grupid  kogunevad  ja   hakkavad  esitama  üksteise  järel.  Peale  igat  esitust   arutatakse  kas  on  ka  teise  viise  selle  lahendamiseks  ja   kuidas  oli  antud  lahendus.     Mingigi  esinemisoskus,  ideid   Esitluse  ajal  ei  pea  ütlema,  mis  lahendus  ja  probleem  on  ja   teised  püüavad  ära  arvata,  mis  oli  probleemiks  ja   lahenduseks.  Võimalik  ajaliselt  rangelt  piirata,  kui  aega   vähe.   Õppisid  üksteiselt,  kuidas  võiks  lahendada  antud   probleeme.  Pidid  lähenema  loominguliselt.  Nad  said   esinemise  kogemust.  Oskus  töötada  meeskonnana   arenes.   Leidsime,  et  ülesanne  peab  olema  hästi  läbimõeldud.   Pidime  jälgima  pidevalt  aega,  et  üle  mitte  minna.   Õppisime  osa  nippe  osalejatelt,  kui  mõni  antud  probleem   tekkiks  ka  meil.   -­‐  

16


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk   Vajaminevad  

Tagasisidestamine Teadvustada  osalejate  vahel,  mida  nad  õppisid.  Tekitada   meeskonna  vahelist  usaldust.   Sellele  eelnevat  ülesannet  

vahendid Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus   Vajalikud  oskused   Meetodi  

Max 10  min.  Kuni  25  inimest.  Meil  läks  8  minutit  20   inimesega.   On  üks  suur  ringis  istumine  ja  osalejad  räägivad  mingis   kindlas  järjekorras,  seda  mida  nad  õppisid,    kogesid  või   lihtsalt  lõppsõna.   Oskus  kokku  võtta  teemat.  

Läbiviija kogemus  

Kasutada näiteks  pehmet  palli,  millega  saab  kordamööda   üksteisele  visata  ilma,  et  üks  inimene  hoiaks  palli  kaks   korda  enda  käes.  See  toob  sisse  varieeruvuse  järjest  mõtte   välja  heitmisele.   Osalejad  on  suutnud  mõista,  mida  teised  on  õppinud.   Ning  äkki  võtnud  midagi  endaga  kaasa   On  teadlik,  mida  osalejad  õppisid.    

Kasutatud kirjandus  

-­‐

edasiarendused Õppija  kogemus  

17


Meetodi läbiviijad:    TOOMAS  TELLING,  TÕNU  POOGEN     Meetodi  nimetus   Tähenärija   Meetodi  eesmärk   Vajaminevad   vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus   Vajalikud  oskused   Meetodi   edasiarendused  

Õppija kogemus   Läbiviija  kogemus   Kasutatud  kirjandus    

Osalejate jagamine  gruppidesse     Klotsid  tähtedega     3-­‐4  minutit,  grupi  suurus  alates  neljast  inimesest     Iga  osaleja  võtab  kotist  ühe  klotsi,  millel  oleva  tähe  alusel   jagunetakse  gruppidesse,  üks  grupp  moodustatakse   täishäälikutest,  teine  grupp  kaashäälikutest.     Algteadmised  grammatikast.     Võib  kasutada  alternatiivseid  jagunemistunnuseid,  mitte   ainult  kaas-­‐  ja  täishäälikud,  vaid  näiteks  helitud  ja  helilised   häälikud.  Kui  on  piisavalt  aega  ning  on  tarvis  grupiliikmeid   omavahel  aktiivselt  suhtlema  saada,  võib  kotti  paigutada   tähed,  millest  saab  sõnu  moodustada.  Grupid   moodustuvad  siis  vastava  sõna  tähtedest,  näiteks  „tool“,   „laud“,  „tass“,  või  mõni  pikem  sõna.     Sama  varianti  võib  teha  ka  numbritega,  paaris  –  paaritud.     Suhtlemine  grupiliikmetega.       Lihtne  ja  kiire  viis  moodustada  juhuslikke  gruppe.     Kogemus  ja  arutelu.    

18


Meetodi nimetus  

Puud ja  mets  

Meetodi eesmärk  

Grupi käivitamine.     Paber,  pliiats.    

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus   Vajalikud  oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus   Kasutatud  kirjandus  

5-­‐10 minutit,  grupi  suurus  pole  oluline.     Grupp  peab  kirja  panema  kohalikku  päritolu  leht-­‐  ja   okaspuud.     Algteadmised  loodusõpetusest.  Kogemused  loodusega  ja   loogika  on  abiks.     Piisavalt  hea  tausta  ja  teadmistega  grupp  võib  loetleda   puuliike  mõne  muu  tunnuse  põhjal.   Liikide  loetlemine  valmistab  grupi  ette  järgmiseks   ülesandeks,  suunab  mõtted  soovitud  suunas.     Grupid  lähevad  soovitud  lainele  ülesande  lahendamiseks.     Kogemus  ja  arutelu.    

19


Meetodi nimetus  

Otsi kohta  

Meetodi eesmärk  

Õpetada osalejatele  puuliikide  põhitunnuseid,  eraldama   okas  ja  lehtpuu  puitu.       Puude  näidised,  puidu  määramise  juhend,  puidu   tunnuseid  tutvustav  juhend,  igale  grupile  nuga.     15-­‐30  minutit,  grupi  suurus  alates  neljast  inimesest     Grupp  saab  omale  2-­‐4  puuklotsi,  millede  liigi  nad  peavad   määrama,  kasutades  juhendit.     Algteadmised  puidu  struktuurist.  Struktuuri  ja  tunnuste   juhend  tuleb  vajadusel  eelnevalt  läbi  lugeda.     Kuna  meetod  on  keeruline  ei  ole  edasiarendus  vajalik  ega   võimalik.       Praktiline  pool  -­‐  esmane  tutvumine  puidu   makroskoopiliste  tunnustega.  Kogemuslik  pool  –   keerulise  ülesande  lahendamine  üksikute  osade  kaupa,   liikudes  sammhaaval  punktilt  punktini.     Gruppide  aitamine  ja  suunamine.     Kogemus  ja  arutelu.    

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus   Vajalikud  oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus   Kasutatud  kirjandus      

20


TEKSTID, KIRJUTAMINE JA ÕPPIMINE

Meetodi läbiviijad:  LII  BERGSTRÖM  JA  MIHKEL  VELSTRÖM  

Meetodi nimetus  

Meetodi eesmärk  

Vajaminevad

Soojendusharjutus Koolitajad  juhatavad  edasise  töökäigu  sisse.   Osalejad  saavad  häälestuda  uuele  koolituse  eesmärgile.   Eesmärgiks  on  panna  osalejad  filosoofilisel  teemal   abstraktselt  mõtlema     A4  paber  igale  grupile  ja  pliiatsid  

vahendid Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus  

Kasutatud kirjandus  

Kokku 10  minutit.     Iseseisev  töö  viiakse  läbi  nelja  kuni  viieinimestelistes   gruppides   Koolitaja  palub  osalejatel  mõelda,  milline  võiks  nende   meelest  välja  näha  ideaalne  täiskasvanute  koolitaja.   Samal  ajal  jagatakse  joonistamiseks  vajalikud  vahendid.   Seejärel  palub  koolitaja  ideaalne  andragoog  joonidstada.   Juhendamisoskus  ja  oskus  motiveerida  inimesi  iseseisvale   tööle.   Võimalik  osalejate  edasine  mõttetöö  abstraktse  kujutise   ja  iseenda  mina-­‐pildi  olemuste  ja  erinevuste  üle.     Osalejad  tundsid  ennast  mugavalt  ja,  et  see  oli  hea   häälestus  sissejuhatuseks.     Hea  meetod  inimeste  kaasamiseks  ja  ümber   häälestamiseks.  Samas  võib  olla  seda  keeruline  läbi  viia,   kuna  osalejatele  võib  tunduda  ülessanne  liiga  lihtne.   Osadel  võib  vastupanu  tekitada  soovimatus  oma  loovaid   andeid  näidata  või  hoopis  avada  ennast  kogu  grupi  ees   läbi  oma  joonistuse.   (M.  Gross  2010).  

   

21


Meetodi nimetus  

Meetodi eesmärk  

Vajaminevad

Lugemine ja  kirjutamine   Kasutades  Platon’i  koopametafoori  kujuneb  osalejatel   mõningane  filosoofiline  alus  ja  mõistmine  küsimusele   „milline  on  ideaalne  täiskasvanute  koolitaja?“   Eesmärgiks  andragoogikale  metafüüsilise  tausta  loomine.   Platon’i  jutustuse  koopiad,  A1  paberid,  vildikad  

vahendid Aeg  ja  grupisuurus  

Meetodi kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus  

Kasutatud kirjandus  

Kokku 25  min.     Ülesande  püstitamine  ja  materjali  jagamine  ~2  min.     Materjali  lugemiseks  10  min.     Gruppideks  jagamine  ja  grupitöö  tutvustamine  ~2  min.     Gruppide  aruteluks  ja  tulemuse  vormistamiseks  7  min.   Grupitööde  tulemuste  kirjeldamiseks  4-­‐5  min.   3  grupi,  suurus  oleneb  osalejate  arvust.   Koolitaja  tutvustab  teemat,  samal  ajal  jagatekse  kätte   vajalikud  materjalid.   Lugemine  kestab  kuni  kõik  on  lõpetanud.  Osalejad   jagatakse  kolme  rühma  ja  tutvustatakse  rühmatöö   ülesannet.   Peale  rühmades  toimunud  arutelu  ning  tulemuste   vormistamist  esitleb  igast  grupist  üks  grupi  poolt  valitud   liige  grupitöö  tulemust.   Peale  grupitööde  esitamist  annab  koolitaja  võimaluse   esitada  küsimusi  ja  kommentaare  teistel  gruppidel.     Juhendamisoskus,  grupitöö  läbiviimine  ja  tagasiside   andmise  oskus   Võib  edasi  tutvuda  filosoofia  vaadetega  õpetamise  ja   õppimise  osas,  laiendades  oma  maailmapilti.  Nii  saab   vältida  tulevikus  andragoogilise  jalgratta  leiutamist,  sest   kordamine  ei  ole  tarkuse  ema.   Mõnelt  osalejalt  tuli  tagasiside,  et  tekst  oli  liiga  keerukas   ning  kuna  nad  tajusid  ajalist  piirangut  siis  see  pärssis   keskendumist.  Samas  laiendas  tekst  silmaringi  ja  pani   mõtisklema  andragoogika  olemuse  üle  teise  nurga  alt  kui   tavapäraselt  harjunud.   Väga  meeldiv  on,  kui  kõik  ülesannetega  kohe  kaasa   lähevad.  Inimeste  erinevate  arusaamadega  oli  huvitav   tutvuda.   Filosoofilise  arutelu  läbiviimine  oleneb  väga  suures  osas   sellest,  kui  palju  osalejad  on  selliseks  mõtlemiseks  valmis   ja  kas  nad  on  nõus  pingutama.   Platoni  tekstid     (T.  Märja,  M.  Lõhmus,  L.Jõgi  2007)   (M.  Gross  2010).  

22


Meetodi nimetus  

Kokkuvõttev harjutus  

Meetodi eesmärk  

Siduda läbitud  teema  osalejate  endiga.  Et  tekiks  seos   iseenda  ja  teemade  vahel     -­‐  

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus  

Vajalikud oskused  

10 minutit   Individuaalne  harjutus.   Koolitaja  palub  tagasi  enda  ette  võtta  varem  joonistatud   pildid.   Igaüks  tutvustab  enda  joonistatu  sisu.   Juhendamisoskus  ja  motiveerimine.  

Meetodi

Võimalik mõtestada  enda  tegevust  läbi  filosoofia.  

Meetodi kirjeldus  

edasiarendused Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus  

Kasutatud kirjandus  

Kõige enam  tuli  positiivset  tagasidet  viimase  harjutuse   kohta  kus  märgiti,  et  see  liitis  eelmised  kaks  osa  üheks   tervikuks.  Iga  üks  sai  oma  kogemuse  põhjal  teha   järeldused  ja  kokkuvõtte.   Hea  oli  näha  inimeste  rahulolu  enda  tehtu  tutvustamisel.   See  väljendus  ennekõike  mõtestatuses.   Keeruline  oli  ajakavast  kinni  hoida  nii  paljude  piltide   tutvustamiseid.   (M.  Gross  2010)  

23


Meetodi läbiviijad:  MARIS  VILISAAR,    KÄRT  RANNAÄÄRE     Meetodi  nimetus   Tutvumine  grupiliikmetega   Meetodi  eesmärk   Vajaminevad   vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus   Vajalikud  oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus  

Kasutatud kirjandus    

Tutvustada ennast  ja  tuttavaks  saada  grupiliikmetega.     Sisseelamiseks.     -­‐     Individuaalselt.  10min  kokku.  Grupi  suurus  15-­‐20  inimest     Igaüks  ütleb,  kes  ta  on  ja  kaua  ta  on  koolitajana  töötanud.     Suhtlemine     Tutvumiseks  võib  kasutada  erinevaid  meetodeid,  nt   paaridena  suhtlemist;  ringi  liikumist  ja  enda  tutvustamist   jms     Meetod  mõjus  õppijatele  ergutavana.  Igaüks  pidi  kaasa   mõtlema  ja  ennast  tutvustama.  Kuigi  grupp  oli  juba     omavahel  nimepidi  tuttav,  siis  koolituskogemuse  kohta   saadi  uut  infot.  Meeldetuletus.     Positiivse  õhkkonna  loomine.  Õppijate  elavdamine.   Koolitajal  võimalus  ka  „õigele  lainele“  häälestuda  ja   grupiga  tuttavaks  saada.       -­‐  

24


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk   Vajaminevad   vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus   Vajalikud  oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus   Kasutatud  kirjandus    

Ajurünnak Häälestada  õppijad  eesseisvaks  koolituseks.  Teemasse   sisseelamine.     -­‐     Individuaalselt    läbisegi.  5min.     Läbisegi  pakutakse  erinevaid  grupiõppimismeetodeid.   Meetodit    eraldi  ei  kirjeldata.       Suhtlemine.     Meetodit  võib  ka  lühidalt  kirjeldada.  Osade  meetodite   puhul  ainult  nimetusest  ei  saa  ülevaadet,  millega   täpsemalt  tegemist  on.     Paneb  õppijad  kaasa  mõtlema.  Häälestab  põhiteemaks.     Annab  ülevaate,  kui  palju  õppijad  erinevaid  meetodeid   teavad.     -­‐    

25


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk   Vajaminevad   vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus   Kasutatud  kirjandus    

Gruppidesse jagunemine   Õppijate  gruppidesse  jagamine     loosisedelid:  ajurünnak,  ideekaart,  rollimäng,   kohvikumeetod  (kõiki  meetodeid  võrdselt)     2-­‐3min.  20  inimest  jaguneb  nelja  gruppi  –  5  inimest  grupis     Iga  õppija  võtab  loosiga  ühe  rulli  keeratud  sedeli.  Avab   selle  ja  loeb,  milline  meetod  on  kirjas.  Istuvad  vastavasse   gruppi.   Õppijad  jagunevad  nelja  erinevasse  gruppi:  ajurünnak,   ideekaart,  rollimäng,  kohvikumeetod     Suhtlemine.  Juhendamine.     Võimalik  kasutada  kohviku-­‐meetodit,  lumepallimeetodit   vms.  Gruppidesse  võib  jagada  erinevate  meetodite  abil:  nt   ühesugused  kaardid;  samavärvi  sedelid  vms     Loosimine  tekitab  üllatusmomendi.  Grupp  elavneb.       Hea  võimalus  jagada  grupp  nelja  soovitud  gruppi,  et   grupitööga  edasi  minna.       -­‐    

26


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk   Vajaminevad   vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus   Kasutatud  kirjandus    

Grupitöö +  esitlus   Iga  grupp  süveneb  oma  meetodisse,  kirjeldab  ja  esitleb   oma  meetodit     Igale  grupile:  1  suur  paber,  1  marker,  „näts“  või  kleeplint     5  liiget  grupis.  15min  grupitöö  +  5min  esitluseks    

1) Mida see  meetod  endast  kujutab/  kuidas  seda  meetodit   kasutada  saab?   2) Too  näiteid   3) Grupiesindaja  kannab  töö  teistele  ette  

Suhtlemine.  Juhendamine.     Sama  meetodi  alusel  näite  läbi  mängimine     Õppija  mõtleb  kaasa  ja  kirjeldab  oma  meetodit.  Toob   näiteid,  kus/mille  puhul  seda  meetodit  kasutada  saab.     Saab  teada  teiste  meetodite  olemusest.     Panna  õppijad  grupina  tööle,  et  igaüks  saaks  oma  osa   grupitöösse  panustada.     -­‐    

27


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk  

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus  

Kasutatud kirjandus    

Iseseisev lugemine  +  suur  ring   Iga  õppija  tutvub  iseseisvalt  paljundatud  materjaliga.   Suures  ringis  kokkuvõte:  mida  võtad  tänaselt  koolituselt   kaasa?  Mida  uut  said  tänasel  koolitusel  teada?     Paljundatud  materjal  (10  erinevat    grupimeetodit).     Individuaalselt.  10min.     Õppija  tutvub  paljundatud  materjaliga,  mis  sisaldab  10   erinevat  grupimeetodit).     Suures  ringis  teeb  kokkuvõtte  enda  kogemusest  lähtuvalt:   mida  võtad  tänaselt  koolituselt  kaasa?  Mida  uut  said   tänasel  koolitusel  teada?     Suhtlemine.     Õppijad  võivad  lisada  veel  oma  meetodeid  ja  neid   kirjeldada     Õppija  saab  teada  uusi  „vähetuntud“  meetodeid.     Teeb  kokkuvõtte  koolitusel  saadud  infost.     Paljundatud  materjal  on  heaks  infoks  õppijale  (näited   erinevatest  meetoditest).   Teadmine  sellest,  mida  õppija  koolituselt  kaasa  võtab   endaga/mis  koolitajal  kõige  enam  meeldis/meelde  jäi.     Erinevaid  huvitavaid  meetodeid:     http://www.mitteformaalne.ee/parimad-­‐meetodid.html    

28


ÕPPIJA JA ÕPPIMINE     Meetodi  läbiviijad:  ANDRES  OTS  JA  AIVAR  PILV Meetodi  nimetus  

„BINGO“

Meetodi eesmärk  

Virgutusharjutus Aktiviseerida  grupiliikmeid  suhtlema  omavahel,    ette   valmistama  neid  eesseisvaks  grupitööks.  Välja  selgitada   grupijuht.     Tööleht  küsimustega    

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus  

Kasutatud kirjandus  

2 -­‐  5  min.  Grupi  suurus  5  –  7  inimest.  3  gruppi     Igale  grupiliikmele  jagatakse  kätte  küsimusteleht,  millele   ta    saab  vastused  teistelt    grupiliikmetelt.  Eeldab   grupiliikmete  aktiivset  suhtlemist  omavahel,  auhinna   võidab  see  kes  kõige  kiiremini  saab  vastused  küsimustele   ja  hüüab  BINGO.     Suhtlemisoskus  ,  grupitöö  juhtimise  oskus.   Võimalik  kasutada  sisulisemaid  küsimusi,  et  tundma   õppida  grupiliiget  või  saada  vastus  sellisele  küsimusele,   mis  huvi  pakub.   Meetod  täitis  eesmärgi  aktiveerides  grupiliikmeid   eelseisvaks  tunniks.  Õppijad  oleks  tahtnud  saada  rohkem   täpsustavaid  juhiseid.  Tunnetati  ka  ajalist  survet.     Kogesin,  et  oli  hea  meetod  grupi  aktiveerimiseks.   Negatiivne  oli  kaaskolleegi  sekkumine  minu  tunnifaasi  ja     varem  plaanitud  tegevuse  muutmine,  mis  tekitas   segadust  grupiliikmetes.  Kogesin  koostöö  puudumist     teise  koolitajaga.   Rakenduspedagoogika  õpik,  KJPS,2002  

29


Meetodi nimetus  

„Hüppa üle  oma  varju“  

Meetodi eesmärk  

Juhtimisharjutus Arendada  õppurites  grupiprotsesside  juhtimise  kogemust.       Ülesannete  leht,  puzzle,  tikutoos    

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus  

Kasutatud kirjandus  

10 min.  Grupi  suurus  5  –  7  inimest.    3  gruppi     Grupid  on  varem  moodustatud,  grupijuhid  valitud   (eelnenud  ülesanne)  Grupijuhid  kutsutakse  koridori,  kus   nad  saavad  ühesugused  ülesanded,  mis  ei  arvesta  tegeliku   grupiressurssi.     NB  Tähtis  ei  ole  kõikide  ülesannete  täitmine  vaid  grupitöö   protsessid,  seda  grupijuhile  ei  öelda.       Varasem  grupitöö  kogemus,  grupi  juhtimise  kogemus.     Anda  grupiliikmetele  võimalus  analüüsida  grupiprotsessi   ja  selle  juhtimist.   Õppijad  tundsid  pidevat  ajaluist  survet  ja    juhendajate   sekkumist  samuti  kogesid  õppijad  vähest  instrueerimist   ülesande  püstituse  juures.  Samas  meeldis  õppuritele  nn.   lumepalli  aktiivne  veeremine.     Kogesin  gruppide  aktiivset  tegutsemist  ülesande   lahendamisel.  Nagu  esimese  meetodi  kasutamise  juures     sekkus  kaaskolleeg  minu  tunnifaasi  tekitades   grupiliikmetes  konflikti  koolitajaga.  Samas  ei  leidnud  ka   võimalust  seda  olukorda  lahendada,  sest  koolitajate   omavaheline  diskussioon  oleks  andud  veel  halvema   tulemuse.  Sain  hea  kogemuse  sellest  ,  kui  raske  on   koostöö  „  isiksusega“.       E.  Nõmm,  R.  Valgmaa,  Grupiprotsessid  ja  nende   juhtimine,  Tõravere,  1995    

30


Meetodi nimetus  

Lumepall

Meetodi eesmärk  

Lumepalliveeretamine on  rühmatöö  meetod,  mis  võimaldab   kasutada  kõigi  õppijate  arvamusi  ja  kogemusi  ning  selle  käigus   saavad  osaleda  kõik  õppijad.    Kuna  tunni  tema  öeldakse  alles   peale  äratusharjutust  ning  juhtimisharjutust  siis  aitab  see   kindlasti  teemale  häälestuda.  

Vajaminevad

Plokktahvli lehed,  markerid  

vahendid Aeg  ja  grupisuurus  

20.11.2010. 18  inimest  

Meetodi kirjeldus  

Kõigepealt kujundab  iga  õppija  ise  käsitletava  probleemi  suhtes   oma  seisukoha  või  pakub  oma  lahendusvariandid.   Töö  paarides.  Koos  analüüsitakse  enda  esialgseid  järeldusi  ning   kujundatakse  ühine  seisukoht  või  valitakse  välja  parim   lahendusvariant.   Kuueses  rühmas  kujundatakse  ühine  seisukoht  ja  jagatakse   need  eri  faasideks..   Iga  grupi  esindaja  tutvustab  oma  rühma  seisukohta  teistele.    

Vajalikud oskused  

Reguleerimis-­‐  ja  selgitusoskus.  Lihtne.  

Meetodi edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus   Kasutatud  kirjandus  

-­‐   Õppijad  tundsid  aja  survet  aktiivsuse  ja  intensiivsusena   ning  koolitaja    sekkumist.  Seda  meetodiosa  märgati   õppevestluse  osana.         Jälgisin  aega  ja  eesmärk  sai  täidetud.  Õppijad  häälestasid   end  juhtimisfunktsioonide  teemale.     -­‐  

31


Meetodi nimetus  

Õppevestlus

Meetodi eesmärk  

Õpilase aktiivsusele  tuginedes,  süvendada  olemasolevat   teadmist.   Valge  tahvel,  jaotusmaterjal  teema  lõppedes.  

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus  

20.11.2010. 18  inimest  

Meetodi kirjeldus  

Teema ja  probleemi  määratlemine  

Tegevusviisi määratlemine  

Küsimuste esitamine  ja  neile  vastamine    

Vahekokkuvõtted vastustest  

Järelduste tegemine  

Uue teadmise  sõnastamine  

Tagasiside õpilasele  

Vajalikud oskused  

Seostamine, märkamine,  reguleerimine,  esitlemine  

Meetodi

-­‐

edasiarendused Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus  

Õppijad olid  elevil,  kuna  aeg  surus  neid  raamidesse  ei   olnud  neil  kerge  ühes  etapist  teise  tulla  ja  seetõttu  kogesid   nad  nö  liigset  militaarust    koolitaja  poolt.   Õppijad  tundisid  end  grupina  ja  tajusid  selgelt  uut   teadmist.  Jagatud  materjalid  ja  koolitaja  selgitused   toetasid  õppimist.   Meetod  sobis  teema  edasi  andmiseks.  Sellise  ajaraamis  sees   jääb  õppijatel  reflekteerimisaega  väheseks.  Palju  kulus  aega  ka   distsiplineerimisele  ja  liigne  kiirustamine  ning  minu   kogenematus  ei  näidanud  mind  eriti  andragoogina.    Kuid   eesmärk  anda  edasi  konkreetne  teadmine  ja  püsida  ajas  sai   täidetud.       Märkasin,  et  peale  tunni  lõppu  jäid  grupid  kokku  ja  arutasid  juhi   tegevust,  mis  näitab  minu  arust  teemast  aru  saamist.  

Kasutatud kirjandus  

-­‐  

 

32


REFLEKSIOON JA TAGASISIDE Meetodi  läbiviijad:  PRIIT  OJAP  JA  HELEN  MANDEL

Meetodi nimetus  

Meetodi eesmärk  

Vajaminevad

Soojendusharjutus Õpetajad  tutvustavad  eesmärki  ja  juhatavad  sisse   grupitöö  ning  kokkuvõtva  osa.   Grupitöö  sissejuhatuses  tuletatakse  kõigil  õpilastel   meelde  teemad:  refleksioon  ja  tagasiside.   Samuti  on  on  meetodi  eesmärgiks  õpilaste  “äratamine”  ja   saada  õpilased  omavahel  suhtlema  ning  kogemusi   vahetama.   Paberiplokk  A1  ja  paksud  vildikad  

vahendid Aeg  ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus  

Kokku 10  min.     Moodustatud  paarid   Õpetaja  palub  õpilastel  moodustada  paarid  ja  jagada   omavahel  positiivselt  ja  negatiivselt  kogetud  tagasisidet.   Elav  diskussioon,  peale  mida  esitavad  õpilased  oma   paariliste  kogemusi.   Juhendamisoskus  ja  eelnev  kogemus  tagasiside  saaja  ja   vastuvõtjana   Võib  püstitada  küsimuse  veelgi  laiemalt,  nt  “Tagasiside   rakendamine  edasises  koolitaja  tegevuses”     Õppijad  pidasid  positiivseks  seda,  et  nad  said  valida  ise   endale  vestluspartneri,  kellega  kogemusi  vahetada  ja   juhendaja  oli  samuti  olemas,  kes  vajadusel  täpsustavaid   juhiseid  andis.  Samas  tundus  õpilastele,  et  ülesanne  oleks   võinud  olla  selgemalt  püstitatud.  Õpilased  leidsid  veel,  et   soojendusharjutus  läks  sujuvalt  üle  tunni  peateemat   käsitlevaks  grupitööks.   Hea  meetod  teema  sissejuhatuseks,  sest  õpilased  jagavad   hea  meelega  oma  varasemaid  kogemusi  ja  samas  sunnib   nimetatud  meetod  ka  vähem  aktiivseid  õpilasi  kaasa   töötama  kui  neile  määrata  ülesandeks  rääkida  kogu   klassile  oma  vestluspartneri  kogemusest.  

33


Kasutatud kirjandus  

Õpilaste esitlustest  ei  tulnud  küll  eriti  palju  detailseid   näiteid,  nagu  ülesande  püstituses  selgitati,  vaid  esitati   peamisi  vigu  tagasiside  andmisel,  kuid  samas  oli  ka  selline   lahendus  positiivne  ja  mis  kõige  tähtsam  –  õpilased   hakkasid  tööle!   Loengukonspektid  andragoogika  loengutelt   Rakenduspedagoogika  õpik   David  Jaques:  Learning  in  groups,  a  handbook  for   improving  group  work,  2000  

34


Meetodi nimetus  

Juhised  tagasiside  andmiseks  ja  vastu  võtmiseks  

Meetodi eesmärk  

Grupitöö lõpuks  saavad  õpilased  ülevaate  tagasiside  andja  ja   vastuvõtja  tegevuse  kohta.   Paberiplokk,  vildikad  

Vajaminevad vahendid   Aeg  ja  grupisuurus  

Meetodi kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus   Läbiviija  kogemus  

Kasutatud kirjandus  

Kokku 20  min.     Ülesande  püstitamine  ja  gruppidesse  jagamine  kuni  3-­‐4  min.     Moodustan  klassis  2  gruppi  (grupi  suurus  kuni  8  õpilast).     Grupi  aruteluks  kasutatav  aeg  u  10  min.     Grupid  esitavad  oma  grupitöö  tulemused  a`  5  min  jooksul.   Koolitaja  püstitab  gruppidele  ülesande  ja  jagab  kätte   ülesannete  lehe.  Palub  grupi  siseselt  määrata  grupijuht.     Üks  grupp  arutab  teemal    “Millega  peab  arvestama  tagasiside   andja”.   Teine  grupp  arutab  teemal  “Millega  peab  arvestama  tagasiside   vastuvõtja”.     Mõlemad  grupid  kirjutavad  paberile  märksõnad  või  mõtted.   Grupitöö  käima  lükkamiseks  annab  koolitaja  vajadusel   erinevaid  vihjeid  teemade  kohta.   Grupid  esitavad  oma  grupitöö.     Peale  tööde  esitamist  annab  koolitaja  võimaluse  esitada   küsimusi  ja  kommentaare,  vajadusel  täiendab  (kirjutab  tahvlile)   ning  teeb  kokkuvõtte.     Grupitöö  läbiviimine,  tagasiside  andmise  ja  vastuvõtmise   kogemus.     Võib  jätkata  teemat  veelgi  laiemalt,  koostades    MINA  sõnumi-­‐ põhise  kogemuse  ja  mõjude  peegeldamise  lauseid,  nt  “mina   nägin  .........  ,  mina  kuulsin  ............  ,  mina  märkasin  ..........,  või   mulle  mõjus  ...............”.     Õpilased  said  uut  infot,  mis  ei  olnud  peale  surutud  (õige  ja   vale).  Grupitöö  käigus  said  õpilased  õpetajalt  toetust  kui  oli   vaja  täiendavat  juhendamist.   Õpetaja  sai  täiendavat  informatsiooni  õpilaste  kohta  –  millised   on  nende  varasemad  kogemused  tagasiside  andjana  ja   vastuvõtjana,  mis  on  abiks  edasise  väljaõppe  planeerimisel.   Võimaluse  korral  võib  järgmine  kord  moodustada  väiksemad   grupid,  et  võimaldada  kõigil  aktiivselt  kaasa  töötada.   Loengukonspektid  andragoogika  loengutelt   David  Jaques:  Learning  in  groups,  a  handbook  for  improving   group  work,  2000  

 

35


Meetodi nimetus  

Meetodi eesmärk  

Vajaminevad

Kokkuvõttev harjutus   Kokkuvõtva  harjutuse  eesmärk  on  anda  eeldused   refleksiooni  läbiviimiseks,  lähtuvalt  varasemalt  kogetud   tagasisidest,  vastavalt  õpetaja  poolsetele  juhistele  ja   jaotusmaterjalidele.         Kontroll-­‐lehed  

vahendid Aeg  ja  grupisuurus  

Meetodi kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi   edasiarendused   Õppija  kogemus  

Läbiviija kogemus  

Kasutatud kirjandus    

Kokku  15  min.     Kokkuvõtva  harjutuse  sooritamise  aeg    5  min.     Koolitaja  poolne  refleksiooni  sisu  ülevaade  ja  koolituse   kokkuvõte  kuni  10  min.   Koolitaja  selgitab  kokkuvõtva  harjutuse  sisu,  jagab  kätte   kontroll-­‐lehed  ja  harjutus  teostatakse  iseseiseva  tööna.   Koolitaja  kirjeldab  refleksiooni  erinevaid  tasandeid  ja   nendega  omandatavaid  teadmisi.  Suunab  õpilasi   mõtestama  oma  tegevust  dialoogis  iseenda  või  teistega.     Koolitaja  annab  juhised    koduseks  iseseisvaks  tööks.   Juhendamisoskus,  tagasiside  ja  refleksiooni  teema   valdamine   Jätkata  kontroll-­‐lehe  täitmist  kodus  ning  mõtestada   enese  jaoks  refleksiooni  osatähtsust.   Laiendas  õpilaste  silmaringi  enesehindamise  osas.  Samuti   mõjus  positiivselt  koduse  ülesande  andmine,  mis  suunas   edasi  tegelema  enesearendamisega  tagasiside  ja   refleksioni  valdkonnas.     Õpetaja  jaoks  oli  positiivne,  et  jaotatud  individuaalsete   kontroll-­‐lehtede  täitmine  pakkus  õpilastele  huvi  ja  samuti   suhtuti  positiivselt  kui  nimetatud  lehed  kästi  lõpetada   koduse  tööna.  Puudusena  oli  ajanappus,  mis  ei   võimaldanud  käsitletaval  teemal  grupis  arutada  ja   õpilased  ei  saanud  oma  kogemusi  ja  tähelepanekuid   teistega  jagada.   Loengukonspektid  andragoogika  loengutelt   David  Jaques:  Learning  in  groups,  a  handbook  for   improving  group  work,  2000  

36


Meetodi läbiviijad:  TRIIN  KAASIK  JA  KRISTI  METS Meetodi  nimetus  

Sissejuhatav osa  rühmatööle  ehk  gruppidesse  jagamine  

Meetodi eesmärk  

Gruppidesse jagunemine     Olenevalt   koolitatavate   grupi   suurusest   on   vaja   soetada   erinevat   sorti   abivahendid   või   mõisted,   mis   on   aluseks   gruppide  moodustamisel.     Grupi  suurus  piiramatu,  kuid  vajalik  eeltöö,  et  liigituse   aluseks  olevate  omaduste/asjade  arv  oleks  piisav   arvestades  koolitatavate  hulka.   Gruppidesse  jagunemine  lapsepõlve  lemmikkommide  järgi.     10  minutit.  Sobib  kõigile.  

Vajaminevad vahendid  

Aeg ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Olenevalt koolitatavate   grupi   suurusest   on   vaja   soetada   erinevat  sorti  kommid.  Koolitajad  tutvustavad  kommisorte   (eelnevalt   välja   jaotatud)   ning   paluvad   koolitatavatel   liikuda   selle   laula   juurde,   millele   on   asetatud   lapsepõlve   lemmikkommid.    

Vajalikud oskused  

Julgus koolitada,  selge  ja  kõlav  hääl.  

Meetodi

Läheneda meetodile   loominguliselt   võttes   jagunemise   aluseks  vabalt  valitud  liigituse,  erinevuse.  

edasiarendused Õppija  kogemus  

Positiivne, emotsionaalne,   tavaliselt   meeldib   kõigile   isiklikest   maitseeelistustes   rääkida.   Võimaldab   saada   uut   infot  ka  teiste  koolitatavate  kohta.   Huvitav  ja  lihtne.  Eesmärk  ja  tunni  sisu  nähtav.  Toodi  välja   ebaõnnestumise   võimalus.   Nimetati   eesmärgi   lahtiseletamist,  selgust,  lihtsust,  informatiivsust.

Läbiviija kogemus  

Valmisolek ebavõrdseteks   gruppideks,   mis   oleks   vajanud   lahendamist.  Kõik  sujus  üllatavalt  hästi.   Kiire   gruppidesse   jagunemine.   Samas   võib   olla   problemaatiline,   kui   ühte   valdkonda   eelistavad   liiga   palju   koolitatavaid,   mis   võib   tähendada   seda,   et   grupid   ei   ole   proportsionaalsed.   Kogenud   koolitaja   aga   oskab   sellega   arvestada   ja   sekkub   vajadusel   ning   palub   mõnel   inimesel   valida  nö  „lemmikust  järgmisem  lemmik“.

Kasutatud kirjandus  

Grupinõustamine Teooria   ja   praktika.   Tallinn,   2010   Gross,   M.   Täiskasvanukoolituse   vormid   ja   meetodid   I   loengu  õppematerjal.  Loengukonspekt  

37


Murk, P.J.   (1994)   Effective   Group   Dynamics:   Theories   and   Practices,   Paper   presented   at   the   International   Adult   Education   Conference   of   the   American   Association   for   Adult  and  Continuing  Education.  Nashville,  TN,  November   2-­‐5     Valgmaa,   R.,   Nõmm,   E.   (2008)   Õpetamisest:   Eesmärgist   teostuseni.  Eesti  vabaharidusliidu  Kirjastus     http://www.mitteformaalne.ee/gruppidesse-­‐ jagunemine.html      

38


Meetodi nimetus  

Rühmatöö

Meetodi eesmärk  

Rühmatöö tagasiside   ja   reflektsiooni   teemal,   võttes   aluseks  reflektiivse  lähenemise  (peegeldamine).     Tööjuhendid,   ülesande   kirjeldus   ning   selles   ülesannet   lahendada   aitavad   vahendid.   Paber,   kirjutusvahend,   tahvel,   esitlustehnika,   ruumi   paigutus   vastavalt   vajadusele.   Maksimaalne   grupiliikmete   arv   7   inimest,   minimaalne   grupitöö   aeg   20   minutit,   maksimaalne   kestvus   sõltub   püstitatud  ülesandest.   Ühte  gruppi  jaotatud  grupiliikmed  peavad  etteantud   küsimustele  või  teemavaldkonnale  keskendudes   vormistama  ühise  avalduse.  Meetodi  juurde  ühe   ülesandena  kuulub  ka  oma  rühmatöö  teistele  gruppidele   esitlemine.  

Vajaminevad vahendid  

Aeg ja  grupisuurus  

Meetodi kirjeldus  

Vajalikud oskused  

Koolitajalt grupi   protsesside   tundmine.   Koolitatavatelt   sotsiaalseid   oskusi,   isikuomadusi     -­‐   tolerantsus,   koostöövõime,   koostöövalmidus,   vastutusvõime,   viisakus.   Aktiivne  kuulamine.      

Meetodi edasiarendused  

Grupitööde tulemused   võib   vormistada   ühiseks   diskussiooniks   või   ideeskeemiks   või   projektiks.   Grupitöö   tulemusi   on   võimalik   läbi   ettekannete   või   esitluste   tagasi   sidestada,   ühiselt   läbi   arutada.   Võimaldab   grupitööna   kasutada  juhtumiõpet.      

Õppija kogemus                 Läbiviija  kogemus    

Võimaldab avaldada  igal  grupiliikmel  oma  arvamust,   seisukohta  avaldada,  suhelda  teiste  grupiliikmetega,  uued   ideed  või  ideede  edasiarendused.  Suurem  kogemuste  ja   teadmiste,  informatsiooni  saamise  võimalus.  Ülesannete   jaotamine  tähendab  ka  vastutuse  võtmist  ja   kohusetunnet.  Grupi  teadmiste  summa  ületab  harilikult   individuaalseid  teadmisi.   Selge   ja   arusaadav,   vajalik   info   ülesande   kohta   välja   toodud,   kriteeriumid   olemas,   visuaalselt   nähtav.   Leidlik   lähenemine   reflektsioonile.   Ülesande   ülesehitus   võimaldas  anda  tagasisidet.   Tagasisidet  raske  anda  ilma  hinnangut  andmata.   Grupiprotsesside  juhtimise  oskus  on  väga  oluline.  Oluline   olla   iga   grupi   jaoks   kättesaadav,   et   vastata   täpsustavatele   küsimustele.   Huvitav   on   jälgida   koolitusruumis   toimuvat,   teha   vajadusel   märkmeid   iga   grupi   koostöö   kohta.   :   Huvitav  oli  jälgida  kujunenud  gruppe.  Enamus  gruppidest   liikus   kiiresti   koostöö   faasi   ning   hakkas   grupile   seatud  

39


ülesannet lahendama.   Üks   grupp   ei   soovinud   ülesande   lahendamisega   tegeleda   ning   saboteeris   rühmatööd   üldises   plaanis.   Koolitajatena   ei   soovinud   antud   vastuhakuga  tegeleda  ning  ignoreerisime  probleemi.   Huvitav  oli  kuulata  gruppide  esitlusi  ning  küsida  vajadusel   täpsustavaid  küsimusi.   Ajalises   plaanis   said   grupid   antud   ülesandega   kiiremini   hakkama,  koolitajatena  otsustasime  liikuda  edasi  järgmise   päevakorra  punkti  juurde.        

40


Meetodi nimetus   Meetodi  eesmärk  

Vajaminevad vahendid  

Aeg ja  grupisuurus   Meetodi  kirjeldus  

Vajalikud oskused   Meetodi  edasiarendused  

Tagasiside rühmatööle  arutelu  või  diskussiooni  vormis     Kokkuvõte  teiste  gruppide  esitlusi  kuulates  ning  neid   tagasi  sidestades.     Eelneva   grupitöö   ülesande   tulemusel   kujunenud   seisukohad,  arvamused.  Valminud  slaidid  jms.   Piiramatu.     Annab  võimaluse  eelnenud  rühmatöö  tulemused  gruppide   kaupa   ette   kanda   ning   hinnata   püstitatud   eesmärkidele   vastavust.     Aktiivne  kuulamine.     Võib   kasutada   rühmatöö   raames.   Diskussiooni   võib   kasutada   sissejuhatava   osana   koolituses   või   ka   kokkuvõtva  tagasisidena.  Üldpildi  suurendamise  võimalus.  

Õppija kogemus  

Kaasarääkimise võimalus,   ideede   paljusus,   teemast   kokkuvõtte  tegemine,  reflektsiooni  võimalus.   Õigele   tagasiside   andmisele   tähelepanu   pööramine.   Tunnis   teema   kordamine.   Jäi   selgusetuks,   kuhu   oli   vaja   välja   jõuda   ning   ei   märgatud   kasutatavat   meetodit.   Toimus   tagasiside   andmine   koolitajate   ja   koolitatavate   poolt.  Vältida  üheaegselt  rääkimist.  Kõiki  meetodeid  peab   juhendaja  juhtima.  

Läbiviija kogemus  

Kokkuvõtte tegemise   võimalus,   koolituse   lõpetamine,   oluliste   seisukohtade   väljatoomine.   Kordamine,   täpsustavate   küsimuste   esitamine.   Kuna   läbiviidud   koolituse   teemaks   oli   refleksioon   ning   tagasiside   siis   jäi   teema   analüüsimine   ja   kokkuvõte   lahtisemaks,   kui   ühe   koolituse   juures   võiks   olla,   see   eelkõige   sellepärast,   et   reflektsioon,  kui  selline  on  sügavalt  individuaalne.   Juhinduda  alati  koolitusruumis  toimuvast  ning  koolitusele   seatud   eesmärgist.   Olla   paindlik   ning   reageerida   vastavalt   kujunenud  olukorrale  ja  grupile.  

Kasutatud kirjandus  

Grupinõustamine Teooria   ja   praktika.   Tallinn,   2010   Gross,   M.   Täiskasvanukoolituse   vormid   ja   meetodid   II   loengu  õppematerjal.  Loengukonspekt   Murk,   P.J.   (1994)   Effective   Group   Dynamics:   Theories   and   Practices,   Paper   presented   at   the   International   Adult   Education   Conference   of   the   American   Association   for   Adult  and  Continuing  Education.  Nashville,  TN,  November   2-­‐5  

41


Valgmaa, R.,   Nõmm,   E.   (2008)   Õpetamisest:   Eesmärgist   teostuseni.  Eesti  vabaharidusliidu  Kirjastus    

42


TAGASISIDE Kaja ja  Jana   s   e  ning  teostu a  terviklik  ide j   d u ld e õ im Hästi  läb ,  kuid   tas  väga  hästi ö ö t   e in m tu o a j öö   Gruppidesse   is  ei  ole  grupit m ,   id p ru g   d re sad   suu tekkisid  liialt   rupis  jäävad  o g s   re u u S .   d naalse nete  puhul   puhul  funktsio  antud  ülesan lt o o p   ie e T .   le asatud.   õppijad  kõrva leks  grupis  ka o   ik õ k t   e ,   e oli  olulin  fookus  olid   ning  tervik  ja   lt ka lu aa ak Mõjusite  tas hästi  esil.  

Jaana, Hann es  ja  Peeter   Väga  hästi  v alitud  teema   n ing  selge  foo püsimine.     kuses     Meetodid  olid  sidusad,  loo vad  ning  gru haaravad.  Ko ppi   olituse  ootuse te  ettelugem liialt  pikk,  m ine  oli   ille  jooksul  g rupi  tähelep Siin  on  olulin a n u   hajus.   e  mõelda,  ku idas  hoida  gru ning  miks  on ppi  koos    oluline,  et  g rupiliikmed  k osalevad.   uulavad,     Omavahelin e  tööjaotus  s ujuv  ja  teine   teist  toetav.

oman d.     Kati  ja  R hendatu a l   lt u k li emaga   eid  sobis  te gamine  l e a j in   e m s a s t e ide  kasu Gruppid n  anda    element u g n ä Oluline  o kerdusid   .   im e n a Roll r P õ ne v ä T o om a  ja  haa esmärgip d  juhul  t u t n   A .   .   rav  tee as  ja  Tõnu   u is ning  oli  e t o h t u õ s j t     a e e l s e lg mavali jate le  se ebaselgu lda  analüüsi   k,  mis   osalejate Valitud le  huvi.     lesande   e ü   õ pakku id m p i   u b r   ä m l g     e d s   a n e t li e m rjalid  o mit liigagi n  olu o l   u h u l p i     , d   u s id   g e u m .   n k s s ä ,   k a t  lühi hu k Rollim õppija sanded i  hajusa d  haar kese  aja  joo ad  ja  mõnet ravad  üle  hetkel  jä a is a h m   ,   a j   i   ksul  ei   a ik d ä t k Teie  fo a.     ava suuda ehk   ist.     o ud  huvit m a n k d o u n o l s     k ie   e G ä t õ ike   rupp  ja Oli Kuigi  ü  veel  t  õp le vajanuks vajanu sanded  eeld pimine  haju juhiseid   as ks s  v Meeto  grupitöö  se id  grupis  töö eidi  ära.     lgema did  ja  ü t amist   t  s siis   lesand terviku ed  mo truktuuri.     .   odusta sid  loo gilise     ii   L a   j l   ke ih M Kärt  ja  Mari viklik  lähenemine.     er t a   j e   de i   Valitud  teem Huvitav s   s  igale   ku a ak   p o is   li m   ,   k id o us oskõlas  kurs eld n in Tegevused  vah g  andis  lisak usel  käsitlett s  teadmisi  o uga   aluse  oma  mõtete   lemasolevate meetoditest õppijale  sobiva  võim st .       väljandamiseks.     ntud   Soojendus  harjutuse adust  ülesannetele  a na  kasutatud vajanuks  vee Mõneti  tekitasid  seg  ajurünnak       um l   õn s l l   ä b de i   kin m ba e õtlemist,  ku osalejaid  kaa juhised  ja  koolitaja   id a s  aktiviseerid samõtlema.   a     Ü le õppijatele.     sa nnete  püsita es,   ad lit oo k s   oo m sk he is ü e a   l  on  oluline  m on  ülesande Oluline  on  jälgid õelda,  millin  taotlus  ja  se ded  koolitajate   an e   les ü   ad ev da  ka  õppija un ag j s   Mõneti  tekit kuida le  selgitada.   asid  ülesand ed  segadust mistõttu  gru vahel.      õppijates,   ppis  hajus  fo okus.      

43


Aivar ja  Andres   alne,  mida   n  oluline  ja  aktua Valitud  teema  o .     ülgsed  ülesanded toetasid  mitmek g  on  pidev   in n   eg  piiratud a n   o   us k ,   ed nd Ülesa järgneb   oluline,  et  neile   survestamine  on   surve  ning   .  Märkasin,  et  aja üs lü na a   ik al hj  mis  ei  ole   põ ga  lõi  õhkkõnna, pi ru g e   in m tle uh järsk  s imist  toetav.     avatud  ning  õpp ine,  kuid  see   li  Õppija  ja  õppim o   ks se ku oo f   ie Te esile.     es  ning  ei  tulnud   ollid  ja   hajus  ülesannet das  jagunevad  r ui k   a, ld õe im äb l Oluline  on   koolitaja  puhul.   ülesanded  kahe  

Rita ja  Merl e   Julge  ja  loov  lähenemine .   Soojendusha rjutused  toe tasid  teema   avamist  ning  õhkkonna  lo omist.  Grupis lahendatav  ü   lesanne  oli  õ p pijatele   väljakutset  e sitav  ning  sa muti  pakkus   vaheldust.     Kokkuvõtva  ülesande  pu hul  tasub  oll tähelepaneli a   k,  sest  kõigil e  õppijatele  e pruugi  sarna i   ne  lähenemin e  sobida  ja   tuntakse  end  halvasti.  Olu line  on  mõeld kuidas  sellist   a,   riski  vältida.  

Helen ja  Priit   asjakohane  ning   Teema  püstitus   ev.     i  lisateadmisi  and lis lu o   le gi oo ag andr  hästi   d  olid  omavahel di to ee m a   j   ed Ülesand terviku.     seotud  ning  lõid   mist. sid  teema  mõist Materjalid  toeta kalt  ja   õjusite  tasakaalu Koolitajatena  m Kristi  ja  Triin   ijaid  toetavalt.     Loov  lähenem pp õ g   in n   st ei st ük ine  tagasiside   mudelile,  mis võimaldas  nö    ohutu  teemag a  proovida   tagasiside  and mist.     Ülesanne  oli  l oovalt  püstita tud  ja   aktiviseeris  osa lejate  eelnevai d  kogemusi.     Lisaks  rühma tööde  tulemu ste  esitamisele oodanuks  selg   emat  lähenem ist  teema   lõpetamiseks .    

44

/meetodid-raamat1  

http://www.maringross.com/wp-content/uploads/2011/01/meetodid-raamat1.pdf