Page 1

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Infoteaduse õppekava

PRINT-ON-DEMAND – MÕISTE NING KASUTUS MAAILMAS JA EESTIS Marii Viita

Tallinn 2016


Sisukord

Sissejuhatus 1

Mis on Print-on-Demand?

2

Print-on-Demand tehnoloogia Eestis

3

Print-on-Demand tehnoloogia mujal maailmas

KokkuvĂľte Kasutatud allikad

2


Sissejuhatus

Antud referaadis on käsitletud mõistet Print-on-Demand, selle positiivseid ja negatiivseid külgi ning tehnoloogia kasutust Eestis ja mujal maailmas. Referaat kirjeldab, kui palju Print-on-Demand tehnoloogiat trükinduses ja kirjastusäris kasutatakse ning millised ettevõtted seda oma tegevuses rakendavad. Töö on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimene kirjeldab mõiste Print-on-Demand tähendust. Järgmised kaks peatükki räägivad tehnoloogia kasutusest Eestis ja mujal maailmas. Kuna töö maht on küllaltki väike, ei pidanud referaadi autor vajalikuks suuremaid peatükke ka alapeatükkideks jagada. Referaat lõppeb kokkuvõtte ja kasutatud allikate loeteluga. Infootsingu tulemusel leitud ja refereerimiseks sobivad allikad on veebipõhised ja kõigile vabalt kättesaadavad. Kelly Gallagheri artikli „Print-on-Demand: New Models and Value Creation“ veebis lugemiseks peab olema Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kasutaja. Allikate leidmiseks on kasutatud interneti otsimoototrit Google, Eesti artiklite andmebaasi ISE ning otsinguportaali Discovery välismaiste teadusartiklite leidmiseks. Suur osa refereeritud informatsioonist on võetud Print-on-Demand’i kasutatavate ettevõtete veebisaitidelt, sest just ettevõtted on kõige selgemalt kirjeldanud Print on Demand’i mõistet ja olemust.

3


1 Mis on Print-on-Demand?

Mõiste

Print-on-Demand

(POD-tehnoloogia,

POD)

tähendab

nõudmisel

trükkimist.

POD-tehnoloogia on tänapäeva kirjastusäris ja trükitööstuses paindlik viis trükiste tootmiseks vastavalt nende nõudlusele. (Multiprint, 2016) Kuna raha hoiustamine raamatulaos ei ole enam ammu kirjastusele kõige ratsionaalsem viis enda kapitali kasvatamiseks, on kirjastused sunnitud kasutusele võtma uusi tehnoloogiaid nagu näiteks Print-on-Demand, et turul püsida ja majanduslikult toime tulla. Seda tehnoloogiat kasutades ei trüki kirjastused või tükiettevõtted väljaandeid (raamatuid, pisitrükiseid jne) enam väga suurtes kogustes valmis, et need siis oma ostjat ootama jääksid. Trükitavad tiraažid on pigem väikesed, sest väga paljudel juhtudel ei ole kirjastusel võimalik ette näha, kui populaarseks üks või teine väljaanne osutub. Kui juhtub, et trükis osutub lugejate hulgas oodatust populaarsemaks, saab POD-tehnoloogia abil väljaannet kordustrükina juurde trükkida. (Multiprint, 2016) POD-tehnoloogia sobib kasutamiseks lisaks kirjastusettevõttele ka üksikisikule, kes soovib isiklikuks tarbeks mõne väljaande avaldada ega pea vajalikuks seda laiema publiku ette tuua. Järgnevalt on välja toodud põhilised olukorrad, mille puhul POD-tehnoloogiat trükkimiseks kasutada võiks. POD-tehnoloogia sobib kasutamiseks: 1.

väljaannete esmatiraažide trükkimiseks;

2.

uuendatud ja parandatud kordustrükkide trükkimiseks;

3.

väljaannete lisatiraažide trükkimiseks;

4.

aeglases tempos müüdavate väljaannete trükkimiseks;

5.

regulaarselt uuendatavate trükiste trükkimiseks;

6.

personaalsete trükiste, näiteks kinkeraamatute trükkimiseks (Multiprint, 2016);

7.

väikeste tiraažidega väljaannete trükkimiseks, näiteks reklaammaterjalide ja proovitiraažide puhul. (Mprint, 2016)

Kogu POD-tehnoloogia tootmisprotsessis kasutatakse ainult selline kogus materjali, mis valmis tootena ka kliendile müüakse. Materjali kokkuhoid saavutatakse tänu väga väikestele lisakuludele tootmise seadistusprotsessis. Sel viisil on ettevõtetel võimalik kokku hoida trükiste tootmis- kui ka ladustamiskuludelt, sest trükiseid üleliia suurtes kogustes ei trükita ja ei teki ka probleemi, kus suurt hulka trükiseid ladustada. Samuti on POD-tehnoloogia kasutamine üheks viisiks, kuidas vältida trükiste sisu vananemist. (Multiprint, 2016)

4


2 Print-on-Demand tehnoloogia Eestis

Esimeseks

Print-on-Demand

kirjastajaks

Eestis

oli

Kivisildnik

oma

kirjastusega

Jumalikud Ilmutused. 2012. aastal ajalehes Sirp ilmunud artikli „Humanism kui rakenduslik jumalikkus“ autor Doris Kareva võrdleb POD-tehnoloogiat valerahategemisega – seda ei saa pidada ideaalseks majanduse ülesehitamise vormiks, kuid selle asemele ei ole osatud ka midagi paremat välja mõelda. Kareva leiab, et Eesti tarbijaskonda arvestades on tavatrükk ebamajanduslik, kui trükkida väljaannet alla 300 eksemplari. Ta lisab, et luulet, esseistikat või näidendeid ei osteta enamikel juhtudel Eestis 100 eksemplarigi. (Kareva, 2012) Ka Kirjastus Argo juhatuse liige Andres Adamson leiab, et väikese kasumi teenimiseks peab üks kirjastus Eestis välja andma vähemalt 500–600 eksemplari mingit väljaannet. Ta peab POD-tehnoloogia levikut tervitatavaks, leides, et see aitab turgu rikastada ja võimaldab lugejate ette tuua ka teoseid, millele leiduks ostjaid heal juhul mõnisada. (Pullerits, 2006) Eestis ongi mõnede väljaannete lugejate vähesuse lahenduseks mis

tõttu

üheks

kasutada

vabastab

mõistlikuks

POD-tehnoloogiat,

kirjastaja

müügiedu

ennustamisest, ei koorma trükikodasid liigse toodanguga ka siis, kui seda tegelikult vaja pole, aitab teha kordustrükke ning hoida kokku laojääkide arvelt. (Kareva, 2012) Joonis 1. POD-tehnoloogiaga avaldatud väljaanded (Flickr 2011) Eelnimetatud artikli tarbeks intervjueeritud Kivisildnik ütleb, et optimaalset kasutust võiks POD-tehnoloogia leida just humanitaaria valdkonnas, kirjandusklassika, õpikute ning demoraamatute trükkimiseks (vt Joonis 1). Samuti sobib nimetatud tehnoloogia näiteks pereliikme luulekogu avaldamiseks või vanaisa mälestusteraamatu trükkimiseks, näituste kataloogideks või ametkondade trükisteks. (Kareva, 2012) Doris Kareva leiab, et POD-tehnikat peetakse odavaks, mistõttu pole selle abil võimalik saada väljaannetele nii head väljanägemist kui tavatrükki kasutades. Ta leiab, et prinditud raamat ei näe välja nagu päris, kuid jääb positiivseks ja leiab, et veidi vaeva nähes on ka sellises tehnikas võimalik väga hea kujundusega raamat valmis trükkida. (Kareva, 2012)

5


Kareva toob positiivsena välja asjaolu, et POD võimaldab trükkida üht ja sama raamatut eri versioonides, eri paberil, eri kaantega, parandada ilmnenud vigu, lisada uut materjali ning täiendada või uuendada raamatu teksti. Selle tehnoloogia miinuseks peab Kareva POD-teenuste erinevat hinnaklassi, mistõttu ei pruugi kõigile vastava tehnika soetamine võimalik olla. (Kareva, 2012) Pärnus tegutseb aktiivselt ka OÜ Gutenbergi Pojad, kes kasutab trükiste väljaandmisel Print-on-Demand tehnoloogiat. Kirjastuse kodulehelt võib lugeda, et raamatuid trükitakse ükskõik millises koguses, nii ühe-, kümne- kui ka sajakaupa. Samuti on veebilehel välja toodudmõtted Print-on-Demand tehnoloogiast kui inimnäoga trükiteenusest, mis vabastab autori kõikvõimalikest tavatrükkimisel ettetulevatest probleemidest. (Gutenbergi Pojad, 2016) 2011. aastal avaldati OÜ Gutenbergi Pojad kaudu seitse raamatut. Täpsemalt öeldes oli füüsiliselt olemas kuus raamatut, sest kaks tükki neist olid esitatud samade kaante vahel. Viit raamatut neist seitsmest oli vaid 20 eksemplari. Teoste hulka kuuluvad põhiliselt luule ja jutukogud. Nimetada võiks Siim Pauklini „Aheldatud Jõgeva“, Priit Salumaa „Viimased viisteist aastat“, Kivisildniku „Liivlased ja saurused“. (Hanson, 2011) OÜ-l Gutenbergi Pojad on olemas ka e-pood, kust on 2016. aasta 11. märtsi seisuga võimalik valida kümne raamatu vahel. (Gutenbergi Pojad, 2016) Eestis tegutseb samuti 1992. aastal asutatud trükikoda Kruul, kes lisaks tavatrükile praktiseerib

ka

POD-tehnoloogiat.

Ettevõtte

tegevusvaldkonda

kuulub

äriblankettide,

pakendite ning mailerite trükkimine. Kruuli veebisaidilt võib lugeda, et POD võimaldab raamatu välja anda kiirelt ja lihtsalt. Kui Doris Kareva arvas, et POD-tehnoloogias trükitud raamat ei näe välja täpselt selline nagu tavatrükis variant, väidab ettevõte Kruul, et kuna digimasinate areng on olnud kiire, ei tehta järeleandmisi ka masinate kvaliteedis, mistõttu ei tee tarbija enam vahet, kas tegemist on digi- või ofsettrükis väljaandega. (Trükikoda Kruul, 2016) Trükikoda Kruul kasutab laialt levinud meetodit, et POD-tehnoloogias trükitakse mingi väljaande esimesed tiraažid, mida ei ole rohkem kui 500, ja hiljem, kui väljaanne osutub populaarsemaks, tehakse lisatrükk ofsettrükis. Kruul toob oma veebilehel välja, et tänu Printon-Demand’le pole vaja muretseda transpordikulude eest, sest kaup saadetakse ise sinna, kuhu vaja. Samuti on tehnoloogia keskkonnasäästlik, sest hävitama ei pea suurte tiraažide ülejääke ning ära jääb ka raamatute vedu trükikojast lattu, sest need tarnitakse otse kauplusesse. (Trükikoda Kruul, 2016)

6


3 Print-on-Demand tehnoloogia mujal maailmas

POD-tehnoloogiat kasutatakse mujal maailmas väga palju. Paljud välismaised kirjastused kasutavad POD-tehnoloogiat kogu raamatutsükli ajal. Üheks näiteks on kirjastus Callisto Media. Tegemist on start-up kirjastajaga, kes jõudis nullist alustades avaldada 70 nimetust raamatuid kahe aasta jooksul, millest paljud on jõudnud ka bestselleri staatusesse Amazonis, Barnes&Noble’s ning Apple’s. (Gallagher, 2014) Artikli „Print-on-Demand: New Models and Value Creation“ autor ja Ameerika uurija Kelly Gallagher mainib, et POD on hea alternatiiv, mis võimaldab kirjastajal avaldada piiratud hulgal nišitooteid ja viia neid ka välismaale. Samuti võimaldab saadaval hoida erinevaid teoseid, suurendades nii raamatupoodide valikut. Seni kuni raamat on olemas digitaalses POD-raamatukogus, saab poemüüja selle kohe maha kliendile müüja ja organiseerida ka kauba transpordi kliendini. (Gallagher, 2014) POD-tehnoloogia levik on mänginud olulist rolli usulist kirjandust avaldava Abingdon Press’i jaoks. Nimetatud ettevõte oli 2008. aastaks jõudnud rahalistesse raskustesse ja ainsaks võimaluseks

kirjastajana

tegutsemist

jätkata,

oli

viia

osa

avaldatavatest

teostest

Print-on-Demand vormingusse. Selleks otsustati vähendada trükimasinate arvu kolmandiku võrra ja lõpetada paberi ostmine. Tänu POD-tehnoloogiale üleminekuga on kirjastusel vähenenud inventarikulud 40% ning suurenenud käive. (Gallagher, 2014) Hetkel on peaaegu 100% Abingdon’i avaldatavatest raamatutest POD-tehnoloogias. Kusjuures paljud raamatutest on disainitud nii, et neid saab trükkida kasutades nii tavatrükki kui POD-tehnoloogiat, mis avardab veelgi ettevõtte võimalusi turul. (Gallagher, 2014) Briti ajalehes The Economist ilmunud artiklis „Just press print“ on vaatluse alla võetud Print-on-Demand tehnoloogia areng ja kasutusvõimalused. Artikkel on avaldatud 2010. aastal ja seega ei saa väita, et artiklis avaldatud informatsioon ka hetkel kehtib. Sellest hoolimata annab artikkel üsna hea ülevaate POD-tehnoloogia arengutest ja avaldab mitmesugust statistikat POD-tehnoloogia kasutajate kohta Ameerikas. (Just Press Print, 2010) 2008. aasta statistika kohaselt trükiti siis POD-tehnoloogias 285 000 nimetust raamatuid. Artikli andmetel oli 2010. aastaks umbes 6% Ameerikas ilmuvatest raamatutest trükitud POD-tehnoloogiat kasutades. Artiklis avaldatakse mõte, et 2015. aastaks kasvab see arv 15%-ni. (Just Press Print, 2010) Käesoleva töö kirjutamise ajal ei leidnud autor vastavat statistikat, mis ütleks, kas see protsent on tõesti sel määral palju suurenenud või mitte.

7


Ameerikas tegutseb 1997. aastal asutatud ettevõtte Ingram Book Company gruppi kuuluv Lightning Source. Tegemist on maailma suurima raamatute hulgimüügiga tegeleva suurmüüjaga. Artikli ilmumise ajal oli see ettevõte maailma suurim POD kasutaja – 2009. aastal andis seda tehnoloogiat kasutades välja 20 miljonit eksemplari raamatuid. Kusjuures keskmine trükiarv raamatu nimetuse kohta oli väiksem kui kaks. (Just Press Print, 2010) Lightning Source’i ettevõte esimesed kliendid olid ülikoolide kirjastused. Näitena võib tuua Cambridge’i ülikooli kirjastuse, mille akadeemilistest raamatutest on 10% avaldatud POD-tehnoloogiat kasutades (vt Joonis 2). Artiklis on välja toodud võrdlus varasema ajaga: kui varem langes mingi kirjastuse avaldatud teose müük alla 50 eksemplari aastas, võeti see trükkimisest maha, ent Print-on-Demand’i saab kirjastaja raamatut hoida nii kaua kui soovib. (Just Press Print, 2010) Joonis 2. Cambridge’i ülikooli kirjastus (Geograph 2016) POD on suurendanud ka isekirjastamist harrastavate isikute hulka. Sellised välismaised veebilehed nagu iUniverse, CreateSpace ja Lulu võimaldavad autoritel avaldada oma teoseid, kui kirjastajad on teose sisu suhtes jäänud kahtlevaks. Näiteks publitseerib veebikeskkond Lulu kuu aja jooksul 20 000 isekirjastajate raamatut. Autorid saavad enda töö keskkonda üles laadida tasuta ja maksavad ainult siis, kui keegi nende raamatut ostab. (Just Press Print, 2010) Artiklis tuuakse muuhulgas välja Print-on-Demand’i negatiivsed aspektid. Leitakse, et POD ei asenda täielikult tavatrükki. Seda seetõttu, et vastupidiselt digitrükile on ofsettrükiga võimalik teenida rohkem kasumit. Eriti sel juhul, kui kirjastaja avaldab bestsellereid, mille koopiaid võib olla sadu tuhandeid. Negatiivseks võib pidada ka asjaolu, et paljudes riikides on kasutusel regulatsioonid. Näiteks Hiinas, kus raamatu avaldamiseks peab olema litsents. Saksamaal ja Prantsusmaal on jällegi raamatutel hinnakontrollid. Kuna POD-i kasutades saavad teoseid avaldada kõik, kes soovivad, kaasneb sellega ka suurem võistlusmoment autorite vahel. Avaldajad võivad küll säästa raha, kuid neid ei pruugi keegi autorina tunnustada. Kaotajad on kasutatud raamatute müüjad, logistikafirmad ja ofsettrüki tehnika valmistajad. (Just Press Print, 2010) Järgnevalt on toodud näiteid tutntumatest välismaistest POD-tehnoloogia kasutajatest: 

International Business Publications Washingtonis – avaldab teatmeteoseid koostöös Wikipeedia ja teiste vabalt kasutatavate online-ressurssidega;

Lulu – avaldab isekirjastatud teaoseid, eriti fotoraamatuid;

Indo-European publishing;

8


American Book Publishing;

Createspace – Amazoni ettevõte, avaldab isekirjastatud teoseid;

Xlibris – üks suurimaid ettevõtteid. (Acquisitions Procedures: Print on Demand, 2015)

9


Kokkuvõte

Print-on-Demand on uus tehnoloogia trükitööstuses ja kirjastusäris. Selle tehnoloogia abil on võimalik kõigil soovijail avaldada raamat või muu väljaanne. Kusjuures väljaantavate trükiste arv võib varieeruda ühest mitmesajani. Seda tehnoloogiat kasutades jäävad tootmiskulud väikeseks ja kirjastustel pole vaja enam muretseda, et suur osa valmis trükitud väljaannetest ostjate puuduse tõttu hiljem kasutust ei leia. Kuigi Eestis ei ole Print-on-Demand veel väga laialt kasutusel, tegutseb siin mitmeid ettevõtteid, kes tavatrüki asemel ka POD-tehnoloogiat praktiseerivad, leides, et Eesti turgu arvestades on see näiteks luule või näidendite avaldajatele ainuvõimalus majanduslikult toime tulla. Esimesena hakkas Eestis seda tehnoloogiat kasutama Kivisildnik oma kirjastuses Jumalikud Ilmutused. Mujal maailmas kasutab POD-tehnoloogiat suur osa kirjastustest. Näiteks usulist kirjandust avaldava Abingdon Press’i jaoks on POD-tehnoloogiale üleminek võimaldanud ettevõtte püsimajäämist. Ingram Book Company grupp Lightning Source on kasvanud maailma suurimaks raamatute hulgimüüjaks just tänu POD-tehnoloogia kasutuselevõtule. Aasta-aastalt on Print-on-Demand’i kasutatavate kirjastuste ja trükiettevõtete arv kasvanud. Arvatavasti jätkub seesugune trend ka edaspidi, sest hoolimata mitmetest miinustest, võib POD-tehnoloogiaga seonduvaid positiivseid aspekte rohkem välja tuua kui negatiivseid.

10


Kasutatud allikad

Acquisitions Procedures: Print on Demand. (08.12.2015). American university library. http://subjectguides.library.american.edu/c.php?g=175274&p=1154832 (10.03.2016). Flickr. (2011). Print-on-demand Books Hochroth Verlag HP Printer. [Foto]. https://www.flickr.com/photos/innovate360/6314106441 (27.02.2018). Gallagher, K. (2014). Print-on-Demand: New Models and Value Creation. Publishing Research

Quarterly. 30(2), 244–248. Andmebaas EBSCO Host.

http://eds.a.ebscohost.com.ezproxy.tlu.ee/eds/pdfviewer/pdfviewer?sid=a03ea9d1-4abe4d61-ab7b-41d87afee333%40sessionmgr4004&vid=10&hid=4103 (14.03.2016) Geograph. (2016). Cambridge University Press. [Foto]. http://www.geograph.org.uk/photo/4806646 (27.02.2018). Gutenbergi Pojad. (11.03.2016). https://gutenbergipojad.ecwid.com/ (14.03.2016). Hanson, R. (18.03.2011). Loomerahvas trükib ise oma tooteid nagu tahab. Postimees. http://tartu.postimees.ee/404704/loomerahvas-trukib-ise-oma-teoseid-nagu-tahab (10.03.2016). Just Press Print. (25.02.2010). The Economist. http://www.economist.com/node/15580856 (10.03.2016). Kareva, D. (30.05.2012). Humanism kui rakenduslik jumalikkus. Sirp. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/humanism-kui-rakenduslik-jumalikkus/ (10.03.2016). Mprint (10.03.2016). http://mprint.ee/digitaalne-trukk-sissejuhatus/ (10.03.2016). Multiprint. (10.03.2016). http://www.multiprint.ee/print-on-demand/ (10.03.2016). Pullerits, P. (13.04.2006). http://kultuur.postimees.ee/1539305/eesti-kirjastajad-vaatavad-tehnouuendusi-korvalt (10.03.2016). Trükikoda Kruul. (10.03.2016). http://www.kruul.ee/ (10.03.2016).

11

Print-on-Demand  

Referaat kirjeldab publikatsioonide väljaandmist vastavalt nende nõudlusele. Seda meetodit nimetatakse Print-on-Demand kirjastamiseks. Luged...

Print-on-Demand  

Referaat kirjeldab publikatsioonide väljaandmist vastavalt nende nõudlusele. Seda meetodit nimetatakse Print-on-Demand kirjastamiseks. Luged...

Advertisement