Page 1

PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus

Maire Tohv

VEEBILEHEKÜLJE KOOSTAMINE Lõputöö

Juhendaja: Ele Laaneväli

Pärnu 2012


2

SISUKORD 1.

SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3

2.

VEEBILEHEKÜLJE KOOSTAMINE ........................................................................ 4

2.1. EESMÄRK .................................................................................................................. 4 2.2. FUNKTSIONAALSED JA MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED .................... 4 3.

MEETODID JA TEHNOLOOGIAD .......................................................................... 6

4.

TESTIMINE ................................................................................................................ 8

4.1. TESTIMISE MEETODID ........................................................................................... 8 4.2. TESTIMISE TULEMUSED ........................................................................................ 8 5.

KASUTAJAJUHEND ................................................................................................. 9

6.

KOKKUVÕTE .......................................................................................................... 10

7.

KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ........................................................... 11


3

1. SISSEJUHATUS Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli tarkvara arenduse eriala lõputöö üleüldiseks eesmärgiks on demonstreerida õppekava käigus ja praktikate käigus omandatud teadmisi ja oskusi toote dokumentatsiooni koostamisel ja konkreetse toote valmistamisel. Minu lõputöö esmaseks eesmärgiks oli luua asutusele OÜ LAFUENTE e-kaubandussüsteem, kasutades tarkvara nimega Magneto, mis võimaldab müüa kaupu ja teenuseid Internetis, lubades kasutajatel registreerida veebiliidese kaudu süsteemi ning sooritada erinevaid tehinguid. Projektiga tegeledes selgus, et e-kaubandust sisaldava veebilehekülje tegemine osutub liialt aeganõudvaks ning lõputöö nõudmiste kohaselt valmisproduktini jõudmine vajab tarkvara arenduse alal rohkem kogenud ja sellele alale spetsialiseerunud inimese teadmisi. Sellega seoses tuli välja ka asjaolu, et Internetikaubanduse olemasolu polnud asutusele oluline vaid pigem on tarvis lihtsat veebilehekülge, mille kaudu jõuaks asutuse tegevus ning info ka tarbijateni. Seega muutus lõputöö teema ja tuli muuta varem kindlaks tehtud nõudeid.


4

2. VEEBILEHEKÜLJE KOOSTAMINE 2.1. EESMÄRK Lõputööna esitletavaks tooteks on ettevõtte OÜ LAFUENTE veebilehekülg. Ettevõtte juhataja poolt määratud eesmärgid on järgnevad: •

Vajalik veebiliides, kus oleks kuvatud kõik info asutuse kohta- ajalugu, koolituste õppekavad, kontakt jms.

Veebiliides mitmekeelne: EST, ENG, RUS.

Võimalus tellida kirjastuse raamatuid ning registreerida kursustele.

Vajalik kaks või isegi kolm viidet või eraldatud kastikest söömishäirete programmi jaoks , õpetajatele mõeldud testi jaoks ning Madalmaadega seonduva rakenduse jaoks.

2.2. FUNKTSIONAALSED JA MITTEFUNKTSIONAALSED NÕUDED Tarkvara nõuete välja selgitamiseks oli vajalik läbi mõelda palju küsimusi nt millist informatsiooni peab loodav veebileht edastama, millised komponendid on olemas kõigil edukatel veebilehtedel ning kes hakkavad loodavat veebilehte külastama ja millised on nende vajadused? Tuginedes eelnevalt märgitud küsimustele, mis puudutavad toote loomist ning lähtuvalt eesmärgi püstitusest ja ettevõtte poolt määratud tingimustest, on loodavale veebilehele kehtivad funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsend nõuded on välja toodud järgnevalt.


5

Funktsionaalsed nõuded: Mida veebileht peab tegema? •

Administraatoril o Võimalus lisada, muuta, kustutada infot adminile mõeldud konto kaudu.

Tavakasutajatele- veebilehe külastajatele on mõeldud avalik sisu, kus o Tarbijal/kliendil

on

võimalus

lugeda

infot

asutuse

tegevuse,

kontaktandmete jms kohta. o Võimalus esitada tellimus ning registreerida kursustele. o Kui kursustele registreerimisiseks või raamatu ostusooviks on kõik väljad korrektselt täidetud, siis peab veebiliidesel kuvama teksti, mis kinnitab registreerimist või tellimuse edukat edastamist. Ebaõnnestumise korral kuvada vastav teade. o Võimalus valida “Saada koopia registreerimisest/ostust ka minu e-postile”. Mittefunktsionaalsed nõuded: Kuidas tarkvara võimalusi kasutamiseks ja haldamiseks pakkuma peab? •

Kasutatavus o Kasutajasõbralik keskkond- visuaalne lahendus lihtne ja arusaadav, info kergesti leitav. o Kõik menüüs olevad kategooriad peavad olema stiililiselt ühtsed. o Tellimuste esitamiseks ja kursustele registreerimiseks on vajalik tegevusjuhis. o Kasutajaliides mitmekeelne: EST, ENG, RUS.

Käideldavus o Kliendile üleandmise hetkeks peab olema veebileht testitud ning ei tohi sisaldada ühtegi funktsionaalset viga. o Testimise tulemusel peab olema kindlaks määratud, et veebiliides on kasutatav kõikide levinumate kaasaegsete brauseritega.


6

3. MEETODID JA TEHNOLOOGIAD Veebilehekülje tegemisel on kasutusel avatud lähtekoodiga tasuta sisuhaldussüsteem Joomla!. Joomla tehnoloogia on maailmas üks enimkasutatavaks veebilehe tegemise meetodiks,

kus

süsteem

sisaldab

muuhulgas

puhverdamist

süsteemi

kiiruse

parandamiseks, RSS uudisvooguside loomist, lehekülgede prinditavaid versioone, blogivaadet,

küsitlusi,

veebilehelt

otsimist.

Süsteem

on

mitmekeelsuse

toega

(http://et.wikipedia.org/ ).

Joomla keskkonnad: 

Joomlal on eraldi keskkonnad tavakasutajale ning administraatorile. o Front-end – Tavakasutajate keskkond, kus toimub inimkeeles arusaadava informatsiooni kuvamine. o Back-end – Administraatori keskond, kus toimub moodulite lisamine, eemaldamine,

muutmine

ning

kujunduste

lisamine,

vahetamine,

kustutamine.

PHP ja MySQL: 

Joomla! on kirjutatud kasutades PHP programmeerimiskeelt, mis omakorda kasutab info salvestamiseks MySQL andmebaasisüsteemi. o PHP on platvormist sõltumatu skriptikeel. PHP skriptid manustatakse veebilehele koos HTML-ga. Enne, kui lehekülg saadetakse seda nõudnud kasutajale, pöördub veebiserver PHP poole, et transleerida ja täita PHP skriptiga ette nähtud instruktsioone. o MySQL on tuntud oma kasutuse poolest veebirakendustes, kus seda kombineeritakse PHP-ga.

Disain: 

Kujunduselementide lisamise ja muutmise ning üleüldise kujunduse poole pealt on kasutusel HTML ja CSS.


7

o HTML ehk hüpertekst-märgistuskeel on enimlevinud kodeerimissüsteem (tekstivorming)

veebidokumentide

loomiseks.

HTML koodid

ehk

märgendid määravad ära selle, kuidas veebileht arvutiekraanil välja näeb. o CSS on veebilehtede valmistajatele ja kasutajatele mõeldud laadistik. Laadilehed (style sheets) kirjeldavad, kuidas HTML dokumente esitada kuvaril.

Laadilehed

lubavad

kasutajal

muuta

dokumendilehtede

väljanägemist CSS faili muutmise teel. Laadileht koosneb reeglitest, mis teatavad

brauserile,

kuidas

dokumenti

kuvada.

Andes

laadilehe

elementidele mitmesuguseid väärtusi, saab ära määrata fonte, värve, fooni omadusi, teksti omadusi, sisubokside omadusi, klassifikatsiooni omadusi, ühikuid jms.


8

4. TESTIMINE 4.1. TESTIMISE MEETODID

Toote kasutuskõlblikuse testimiseks oli tarvis kontrollida veebilehe erinevate osade tööd. Läbitud kontrolltestid: 1. Veebilehekülje toimimist kontrolliti erinevate brauseritega nagu Internet Explorer 9, Mozilla Firefox, Safari, Opera ja Google Chrome. 2. Kontroll, kas veebiliidese kaudu kasutaja poolt sisestatud info saadetakse asutuse e-mailile. 3. Kontroll, kas default /peamiseks keeleks on Eesti keel.

4.2. TESTIMISE TULEMUSED

1. Veebilehekülg toimis kõigis brauserites enam-vähem sarnaselt. Ainult Internet Explorer 9 puhul ei mahtunud menüüribal olev tekst ära ning keelte lipud läksid järgmisele reale. Selle parandamiseks tuli muuta template layout width laiemaks ehk suurendada menüüriba. Tulemuseks oli kõikides brauserites kuvatav pilt sama. Varasemas IE versioonis ei olnud kuvatav pilt õige- reklaamplakat oli välja venitatud. 2. Alguses kui veebilehe tegemine toimus oma arvuti veebiserveris, ei saadetud kirju veebiliideselt

asutusele.

Tuli

veateade:

“mail

funktsiooni

käivitamine

ebaõnnestus.” Kui veebileht oli lafuente.ee domeenile üles laetud, siis õnnestus ka meili saatmine. Domeenile üles laetuna oli näha ka mõningad muutused seoses tekstisuuruse ja –fondiga kuna arvatavasti veebikeskkond ei võimalda vähem levinud fonte. 3. Kõikides brauserites avades oli esmaseks keeleks Eesti keel. Ei juhtunud nii, et sisestades asutuse domeeni, oleks esmalt Vene või Inglise keelne tekst olnud.


9

5. KASUTAJAJUHEND Asutuse OÜ LAFUETE veebilehekülg asub domeenil www.lafuente.ee (nb! Enne veebilehe avalikustamist kehtib veebilehele aadress www.lafuente.ee/proov ). Joomla sisuhaldustarkvaraga valminud veebilehe üleslaadimiseks oli vajalik logida sisse domeeni haldusliidesesse. See-eest veebilehekülje muudatuste tegemiseks on vaja siseneda Joomla administraatoriliidesesse. Administraatoriliides ehk Back-end on Joomla! keskkond, kus toimub veebilehekülje sisuhaldus- alates moodulite lisamisest/kustutamisest/eemaldamisest kuni kujunduste haldamiseni mis tähendab, et võimalus on hallata kõiki veebilehekülge ja selle koostamist puudutavaid osi.

Keskkonda saab siseneda internetiaadressil http://lafuente.ee/administrator/ Logimiseks sisestada järgnevad andmed: User name: admin Password: ****** Language: Default ( sätestatud Inglise keeleks. Võimalus valida ka Eesti keel)


10

6. KOKKUVÕTE Kuna puudusid minu enda kogemused veebilehekülje tegemise vallas, siis ei osanud ma alguses

arvestada

ega

aimata

kui

keeruliseks

minu

valitud

programmid,

sisuhaldussüsteemid, e-poe tarkvarad osutuvad ning kaotasin valede otsuste pärast aega. Esimene valitud tarkvara Magento on küll tunnustatud ja kiidetud, kuid üsna mahukas ja algaja jaoks mittesobilik ning kahjuks kaotasin selle tundmaõppimisega palju aega. OÜ LAFUENTE veebilehekülg, mis on esitletud kui Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli lõputöö, valmis lõppkokkuvõttes sisuhaldussüsteemiga Joomla. Veebilehekülje sisu ja disain sai loodud võimalikult lihtne ja arusaadav ning sisaldas kõiki asutuse poolt ette nähtud nõudeid. Seega sai projekti käigus valmis toode, mida on võimalik kasutajajuhendit järgides lihtsalt edasi arendada ja kujundada. Lõputöö käigus õppisin kasutama erinevaid tarkvarasid ning rakendama tarkvara arenduse erialal õpitud teadmisi ja oskusi. Sai ka selgeks, et võib ette tulla olukordi, mille tõttu on vajalik nõuete põhjalikumalt läbi uurimine ning seejärel projekti alustamine algusest peale ning seda juba kasutades sobilikumat tarkvaralist lahendust.


11

7. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 

Joomla. http://et.wikipedia.org/wiki/Joomla 13.06.2012

Veebilehekülje tegemiseks kasutatud lisaks veel paljusid õppematerjale.

dok  

lõputöödokumentatsioon

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you