Page 1

reis

mustas Naised

TEKST JA FOTOD MADIS EELMAA

Yogyakartas, Jaava saare keskel asuvas turistilikus linnas, võtab mind vastu miniatuurne lohmakalt riides turismitöötaja. Suitsetav ja lobisev moslemist giidiproua osutub meeldivaks hea keeleoskusega naiseks.

M

ind liigitab Fatima Hollandlaseks, kuna ma sarnanevat väga kellegi Mr. van de Boeriga, kellega daamil olnud kunagi kena koos olla. Mu hotellivalik tundub talle koš88

• EESTI NAINE

maarina – vaid mõni hulluke Hollandist on soovinud majutust Grandis, maotus hallis hoones! Lahmakas kulunud olemisega Grand on nagu kuninga kullatud kuub, mida karjapoisid aastaid istumise all hoidnud. Plekilised vaibad narmendavad ja pompoosse-

tes lühtrites ripnevad traatide otsas ammu kustunud lambipirnid. Hommikul selgub kogu siin elamise õudus. Kohalike riigiametnike pisikest palka kompenseeritakse tasuta koolituste ja seminaridega, bürokraatidel võimaldatakse tasuta trallima võtta kogu pere…

Kuniks isand päeval koolitusel higistab, kraakleb ja tormleb järelkasv koridorides, mammad ja ammed imikutega hõivavad toolid ja sohvad, tenniseplatsil ja basseini ääres lärmavad ja läbustavad teismelised võsukesed. Õnneks on öö vaikne, moslemid ei pidutse nii lärmakalt kui ristirahvas. Soovides säilitada minu optimismi ja lugupidamist Jaava vastu, toimetab Fatima mind mõnusamasse hotelli, Royal Imperiali. Tiirutame päeva linnas, uudistame sultani vesipaleed, mis on tegelikkuses mitme kvartali jagu hambuliselt sõjakaid kivivaremeid, rohevetikatesse kasvanud kanalite ja basseinidega. Eksootikahimuliste turistide jaoks hoitakse korras haareminaiste ujula ja piludega torn – see, mille vaskvõrede tagant sultan naisi piilus. Miks pidi maailmaisand oma isiklikke naisi läbi võre vargsi piiluma? Kas sai nii põnevam? Järgmisel päeval uudistame linnuturgu, kus sajad elujõus mehed veeretavad päevi õhtusse linnulaulu kuulamise, nende drillimise ja müügiga. Võitluskukkede omanikud keksivad sünkroonses rütmis oma sulis lemmikuga, kui too veriseid lahinguid lööb. Lindude vasksed kannused käristavad vastase ihu; katkutud kaotaja läheb pannile, tihti ka räsitud võitja… Vitstest puurides kakerdava linnurahva päev lõpeb kaubasaksa hõbedasel praevaagnal või külamehe tahmases savipotis. Marsime läbi valitseva sultani elamise – mõttetu tolmune paik. Aiakeses etendatakse Jaava balletti: tükk kulgeb gamelani-muusika saatel, tantsijad liigutavad jäsemeid ja tarduvad tuimalt pikaks hetkeks kunstpoosidesse. Veerand tunniga saan kätte kõva kultuurišoki.

SUNDABIELU EEST ISESEISVUSSE

Fatima meelitab mind lõunale hirmkallisse söögipaika, kuid ta parima sõbra restoran on pigem kõle söökla. Oh neid giidide nippe – valivad peremehega kokkulepitud koha, saavad kliendi toomise

Fatima ja Epp Borobuduril, mis on maailma suurimaid Budistlike komplekse

eest tasuta lõuna ja suurema kamba eest ehk ka dollari… Mu värske sõbranna lävib küll moslemite kogukonnaga, aga range usu on ta endast eemale tõrjunud – kerge naps ja sigaret sobivad tema maailma. Fatima läheb hoogu, avades mulle oma saatust. 45aastasena on ta giidina toimetanud üle poole elust. Naine sündis Jakartas all-linna lasterohkes peres. Tema vanemad, tõsiusklikud moslemid, järgisid jäigalt koraani, isa nõudis kogu rangusega (peks on parim) usukommete täitmist, rõhutades tütardele nende püha kohust alluda kõiges oma mehele… ja jumalale. Fatimale jõudis kogu õudus kohale tema 15. sünnipäeval, mil isa saabus koju koos kuivetunud, tubakast lehkava mehenässiga: siin on peig ja pulmad peame kevadel! Neiu ulus öö, ulus teise, leidmata lohutust. Mõistnud oma abitust, pani ta kodust plehku (hullumeelsus islami neiu poolt). Pere pani Fatimale kogukonna needuse. Neiust sai kauges linnas vargagängi liige, ta kohandus tänavaröövli eluga. Ometi saabus päev, mil ta kohtas oma saatust. Uidates unetuna öös, kuulis ta ohjeldamatut ulgu – rõskel sadamatrepil lahistas nutta suur blond naine. Kohalikud ei tihanud hüsteerias võõrale läheneda. Olukord tundus neile absurdne – on ju valged kolonisaatorid alati kõrgid, upsakad, ise lööjad, mitte hoopide saajad. No mis häda, uuris Fatima.

 Moshee naiste pool....  ... ja naiste pool.

Võõras mõistis kohalikku dialekti. Valmistudes Indoneesias töötamiseks, oli ta keelt tudeerinud. Ta selgitas juhtunut: laevalt tulles komistanud ta trepil ja pannud hetkeks kohvrid käest. End püsti ajades näinud naine kaake, kes kadusid kogu kraamiga. EESTI NAINE •

89


reis Moslemi neiud

Fatima juba teadis neist kohvritest – tema jõugu mehed passisidki sadamas ohvreid. Sulid olid vihast vahutanud, nähes, et sumadanid on täis raamatuid, dokumente ja ülisuuri naisteriideid. Nuttev ameeriklanna oli lähetatud õppejõuks Indoneesia diplomaatide kooli. Sel ajal polnud mobiile, internetti ega pangakaartegi – Fatima uuris, kas naisel on veel veidi dollareid, ja lubas asjad talle tagasi toimetada. Tunni pärast taritigi pimedusest välja kaks kohvrit. Hotellis kutsus naine Fatima oma numbrisse ja kukkus tänulikkusest uuesti uluma. Lonksanud kõvasti kanget jooki, ta rahunes. Iga teine oleks luninud mingi summa ja kadunud, Fatimal olid aga oma plaanid – neiu palus ennast teenijaks võtta, tasuks prii söök, elmine ja võimalus õppida inglise ja prantsuse keelt. Proua üüris kena maja ja neiust sai majja abiline. Fatima pingutas, olles hea kokk ja hoolas koduhoidja. Naised sobisid kenasti, kolme aasta pärast rääkis Fatima soravalt kaht võõrkeelt, mängis veidi klaverit ja tundis kombeid. Vabal ajal matkati koos vulkaanidel, uuriti vanu templeid, tõlgiti muistseid raidkirju. Kui ameeriklanna leping lõppes, tahtis ta oma auto ja klaveri Fatimale kinkida, aga neiu palus asjad maha müüa ja talle raha anda. Fatima sai täita oma unistuse, minna tasulistele kursustele ja osta endale eluaegne giidilitsents. Ta on esimene moslemist naisgiid Yogyakartas. Pahvides sigaretti, lõpetab ta

naerdes oma loo. Ütleb, et nüüd on ta õnnelik, tal on korter, televiisor ja motokas. Ka emaga on nad kohtunud, aga isa ei ole häbistamist andestanud. Meie retkedel templitesse tutvustab Fatima mind Jaava ülipõneva ajalooga. Naine uurib, kas saaksin veel jääda üheks päevaks, siis korraldab ta minu osalemise oma tuttava moslemi naistepoolsel pulmaüritusel, kuhu harva pääseb võõras.

PULMAPIDU NAISTELE

Islami tavade järgi peetakse kaks pulmaliste söömaaega. Kui kutsututeks on abielupaar, saavad nad kaks eraldi kutset: meeste sööming algab hommikupoolikul ja naised toimetavad päeva lõpus. Aasia moslemitel ei ole usureeglid väliselt väga karmid, ometi liiguvad Muhamedi tütred tihti tänaval üleni mustast riidest kookonisse kerituna. Nägu küll alati ei kaeta, pearätid veetakse silmini ja kurgu alt sõlmitakse nii, et juuksed ei paistaks. Pulmajärgne istumine toimub sallivas õhkkonnas. Üheaegselt saabub oma viiskümmend kaupmeheemandat ja -tütart. Naisi tipib tänavalt treppidele nagu rivi musti kaarnaid. Eesruumis heidetakse ilu varjavad katted, pugedes mustadest ürpidest välja nagu liblikad kookonitest. Lambivalguses lainetab kleitide brokaat, musliin ja siid, välgatab lumivalge pits, sillerdab kalliskivide vikerkaar. Vanaprouad tatsavad keeruliste tikanditega õilistatud sussides, noorematel jalavarjudeks

kristallide ja pärlitega ilustatud saapad või tikk-kontsadega kingad. Kui paistab kollane metall, siis on see kõrge prooviga kuld, kaalutagu ehteid või kiloga. Rusked rubiinid ja rukkilillesinised safiirid, meetrite jagu pärleid peentel pitsidel, ridamisi kõlisevaid võrusid tõmmudel randmetel… Kuldne kamm või briljantidega nõel hoidmas soenguis raskeid juuksekoormaid. Noored, maailmas reisinud neiud hülgavad tasapisi traditsioonid – pikad tikitud siidkaftanid on out, nad ei hooli enam kohalike juveliiride näputööstki. Fatima esineb karmiinpunases, soengus pärliring. Ja mina – sandaalides, purjeriidest pükstes, keha katmas koltunudvalge lontis riidetükk. Rullitakse lahti vaibad, laotatakse maha pehmed sulgpadjad. Lugupeetud emandad vajutavad oma õilsad istmikud padjakuhilatesse, nooremad saavad vaipadel hakkama. Saali hõljub kuus graatsiat; võluvad naismuusikud taevassinistes kaftanites, õlgu katmas islamirohelised

pašminad. Muusikud istuvad, sätivad pille; iidsed idamaa käsitrummid tar ja daf alustavad lugu; nendega liitub helisev canun – näppepillide kuningas, mille õilis helin suudab panna kuningad nutma ja sandid tantsima.

Eesruumis heidetakse ilu varjavad katted, pugedes mustadest ürpidest välja nagu liblikad kookonitest. Kädistav kogukond tardub. Pillidele lisandub vokaal, esitatakse tuhande aasta tagust vanapärsia sufistlikku muusikat. Usuti siis ja usutakse ka nüüd, et armastus ja jumal ilmutavad end läbi muusika. Lummavad hetked. Rahvas suleb silmad ja laseb iidsetel viisidel enda sisse tulla, naised laulavad kaasagi. Siis tuleb helisev vaikus. Salauksest liigub kogukonna ette noorpaar, saatjaks

valges siidis kaks kaneelikoore karva last. Noored sätitakse ringi keskele, kõigile imetlemiseks ja arvustamiseks. Naisteparv halastab pruudile vaid söögi serveerimise ajaks: puuviljad, küpsised, magus tarretis ja rohke jääga hirmmagus limonaad. Umbes tunni pärast noorpaar lahkub. Pinge langeb, rahvas rahuneb. Ansambel mängib vanu araabia lembelaule. Imaam tõmbab laulvalt koraani esitades otsad kokku. Külalised tõmbavad taas katted ülle – mööda kitsast treppi tipib päikesest köetud tänavale vaikiv rivi – naised mustas. Õhtu teritab lõhnu. Loojuv linn sätib söömaaega nautima, kirbete vürtside ja karride jõuline leitsak lämmatab pulmaliste Chaneli ja Diori magusad aroomid. Kombekas mööduja sunnib pilgu tänavatolmu, oskamata aimatagi, millist kuratlikult hurmavat naiselikkust varjavad need ilmetud rüüd.

Hommik vulkaanitaevas, Tipp pilvedes

90

• EESTI NAINE

EESTI NAINE •

91


Naised mustas, ladies in black  

Moslemi naised java saarel

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you