Page 1

Teistmoodi A Ameerika elustiil

Mitte kaugel maailmalinnast New Yorgist on hoopis teistmoodi Ameerika, kui tavainimene seda ette kujutab – Newport ja sealsed uusklassitsistlikus stiilis ajaloolised mõisad. Tekst ja fotod: Madis Eelmaa

K

ui juhtumisi oled New Yorgis ja aega on rohkem kui nädal, soovitan rentida auto, põrutada 300 miili Bostoni poole ja keerata Rhode Islandi peale. Mina koos oma pojaga just nii teengi. Meil veab, saame kohale nelja tunniga. Kiirteelt maha sõites muutub kõik – äkki lõpeb meeletu autodevool ja tormamine. See polegi enam tüüpiline Ameerika, nendime, sõites läbi rahuliku rohelise-punasekirju sügislooduse – sellist kollast nagu meie sügises on siin vähe. Kergelt liigendatud maastik ja head teed meenutavad veidi Soomemaa keskpaika. Mööda vuhisevad klanitud iluaedade ja maitsekalt võõbatud hoonetega farmid. Sekka ka mõni lohakil majapidamine. Teede äärest on kadunud klaasist McDonald’si-kolakad ja King’s Burgerid, nende asemel on siin kenad kantristiilis külapoed ja kõrtsid. Pühad on tulemas, lustlikud on mõned pisemad või suuremad laadaplatsid-paigad, kus lilleilu ja põlluannid aukohal troonivad. Väljume metsast – merelõhnad ja loojanguvalgus meelitavad pildistama, kuigi autorattad kiirustavad Rhode Islandile. Sõidame otsekui mööda vikerkaart suurele sillale, mille kaare keskosas tõuseme loojuvast päikesekettast kõrgemale. Sild on kõrge, et hiiglaslikud purjelaevad oma taevast torkivate mastidega sealt alt läbi mahuks liuglema.

Laevameeste paradiis Teispool veeriba joonistub välja Newport – range ja soliidne. Lummav väikelinn, mis tänapäeval on purjetajate, kaatrimeeste ja

58

luksuslaevnike paradiis. Aegade alul sai just siin alguse rikas Ameerika. Inglastest kaupmehed leidsid, et see on parim looduse kingitud paik, kus panna püsti korralik kaubasadam, ja alustasid siin sadamarajatiste ja laevade ehitamist. Peagi peremehetsesid nende alused Põhja-Ameerika ja Kariibi mere vetes. Tohutud kasumid orjakaubandusest ja muust mustast ärist jätsid varju seni laevaehitusest ja mööblitootmisest saadud tulud. Sadamalinn võttis vastu nii piraadilaevu kui ka juudi ja araabia kaupmehi, keda mujal näha ei soovitud. Kaunis loodus ja mahe kliima meelitasid kohale kosmopoliitse seltskonna. 18. sajandi keskel algas Newporti kuldajastu. Suurt raha tuli lihtsalt ja palju. Kohalik koorekiht sattus vaimustusse mõisate või pigem paleede ehitamisest. Otsiti aina paremaid ja uhkemaid lahendusi. Ameerika raha otsis liitu Vana Euroopa aadliga – tiitlitega. Kuna kohapeal puudusid kogemustega ehitajad ja võimekad arhitektid, ehitati enamik villasid puidust.

Tonnide kaupa antiiki Jõuame suurimate mõisate piirkonda ja ostame piletid – 30-dollarine pääse annab nädala jooksul võimaluse külastada omal valikul viit lossi kümnest. Alustame suurimast – The Breakers on kuningat vääriv palee. Meie giidiks satub jutukas proua Theresa, kelle meeleoluka vadistamise saatel seikleme läbi lossiruumide ja ajaloo. 1893. aastal alustas hoone ehitamist Cornelius Vanderbilt. Tuhatkond töömeest kohapeal said maja valmis kahe aastaga, rahast puudust ei tuntud. Neljakorruseline, seitsmekümne ruumiga kiviehitis sai Ameerikas tuntuks kui oma ajastu monument. Kõik ruumid on Euroopa kunstnike disainitud ja täidetud Vana Maailma auväärse antiikkraamiga. Newporti jõudsid laevad vanade maalide, skulptuuride, mööbli, lühtrite ja muu paleeväärilise butafooriaga. Varandust osteti tonnide kaupa kokku tuntud antikvaaridelt kogu Euroopast. Maja uhkuseks sai raamatukogusaali uuesti üles laotud ajalooline kamin Prantsusmaa ku-

Mõisa teenindav personal oli ilma etteteatamiseta alati valmis söötma-jootma korraga kuni 200 külalist. Nüüdseks on nendest esimestest kaunitest ehitistest järel vaid üks – 1748. aastal ehitatud Hunter House. Paljud on ümber ehitatud, mõned lõpetasid oma eksistentsi tulekahju tõttu. Alates 1820. aastast hakati rajama uut Newporti: grandioosseid merevaatega losse. 1862. aastal tunnustati Newporti rahvusvahelise kuurortlinnana.

ningalossist. Aardeid saabus ka Itaaliast, Hollandist ning mujalt. Kuna mr Vanderbilti esimene mõis oli olnud puidust ja maani maha põlenud, tegi ta kõik, et oma uue suvekodu rajamisel põlengut vältida. Maja ehitati tellistest ja kivist, kõik talad ja muud konstruktsioonid valmistati terasest. Köögiosa eraldati peahoonest kiviseintega, uksed kahekorruseli-

59


elustiil

Salongides võib veel praegugi kohata tolleaegset rahvast – kujudena – musitseerimas, jalutamas või kaarte mängimas.

Mõisate uhkeid interjööre on Hollywood aastakümneid kasutanud ajalooliste filmide võttepaigana.

se köögi ja eluruumide vahel hermetiseeriti, püüdmaks kinni kõik lõhnad, mis võinuks eluruumidesse tungida. Ohutuse tagamiseks paigutati katlamaja küttesüsteemid saja meetri kaugusele peahoonest. Paraadruumide kõrval saame läbida ka maja abiruumid. Otsekui kohe-kohe kokapoisse oodates ripuvad kümned kastrulid ja kulbid, pannid, liuad ja lihanoad. Läikima on löödud kes teab milleks mõeldud ahjud, pliidid ja hiigelpajad. Teenindav personal elas omal ajal lossi ülakorrustel 33 toas ja oli ilma etteteatamiseta alati valmis söötma-jootma korraga kuni 200 külalist. Proua Theresa jutustab laoruumides vaimustunult Hiina portselani ja Veneetsia klaasnõude ajaloost ja päritolust. Kogu seda kraami oli maja hiilgeaegadel samuti 200 külalisele. Lossides näidatakse külastajatele ikka

60

paleelikke ruume, siin saame kena pildi ka prouade-härrade pesemis- ja kasimisruumidest. Vannitubades troonisid marmorplokkidest tahutud lõvijalgadel kivivannid, kraanidest voolas puhas vihmavesi või sooladega rikastatud mineraalvesi, mõlemast jooksis nii külma kui ka sooja vett. Lossi kempsud ja santehnika meenutavad tänast retrostiili. Kogu hoonet väärtustas muidugi asukoht – kõrge kivine merekallas, kus lained vastu kaldakaljut purunevad… siit ka lossi nimi The Breakers – lainemurdja. Merevaadet naudime meiegi maja kaheksal terrassil ülemöödunud sajandi korvtoolides.

Marmori karva pärl Jalutuskäik mööda randa järgmise mõisani võtab aega kümmekond minutit. Loss ise, vast veelgi pilkupüüdvam ja luksusli-

kum marmormaja, troonib keset rohurohelist väljakut vaatega otse Atlandile. Marble House! Stiilsed Korintose sambad, massiivsemad kui Heliopolise Päikesetemplis, toetamas 500 000 kuupjalga külmvalget Itaalia marmorit. Mõõtmetelt eelmisest veidi väiksema, kuid samas graatsilisema ja elegantsemana sai Marble House’ist ehitis, millest mrs William K. Vanderbilt oli unelenud. Hoonet peetakse tänaseni Ameerika selle ajastu suvemõisate kaunimaks pärliks. Mõlemad suursugused hooned on näinud oma ajastu koorekihti. Tänapäevani on Hollywood kasutanud paleesid pompoosse miljöö loomiseks ajaloolistes filmides. Newporti losside ballisaalid ja imekaunid muusikasalongid, hingematvad terrassivaated purjekaid täis lahele loovad lummava taustamiljöö. Kogu maja on grandioosselt sisustatud.

Ballisaali siseneme läbi 10 tonni kaaluvate kullatud pronksväravate. Kullatud seinapaneelid allegooriliste motiividega, Pietro da Cortona stiilis laemaalingud, lummavad marmorkaminad tumedate pronksskulptuuridega… Kogu Prantsusmaa Louis XIV ja Louis XV sisustajate paremik on siin esindatud. Marmor on maja nime vääriline – kollane Siena marmor põrandatel, roosa Numiibia marmor seintel, sinakad kaminad ja valge Carrara marmor kõikjal. Raske on kujutleda kedagi selles külmas luksuses reaalselt elamas. Siiski, laskudes proua Theresaga paraadtreppidest alla majandusruumidesse, saame taas näha palee inimlikult sisustatud köögipoolt: malmist praeahjud, grillid, leivanõud, lao- ja jääkelder, pesukoda, tisleri tööruumid – ka luksusmööbel lagunes, vajades pidevat poleerimist ja puhastamist.

Külastajad pääsevad tutvuma ka lossi köögipoolega. Otsekui kohe-kohe kokapoisse oodates ripuvad seal kümned kastrulid ja kulbid, pannid, liuad ja lihanoad.

61


elustiil

Ameerika koorekihi vannitubades troonisid marmorplokkidest tahutud lõvijalgadel kivivannid. Kraanidest voolas puhas vihmavesi või sooladega rikastatud mineraalvesi – mõlemat oli saadaval nii sooja kui ka külmana.

Kujutleme siin eelmise sajandi lõppu, maja avaballi pereproua sünnipäeval: teenijarahvas Louis XIV ajastu mundrites, purskkaevudes lootoslilled ja hüatsindid, öine aed täis haldjalampe… Lilledel lendlemas tuhanded mänguliblikad ja linnud, külalised tantsimas kuldses ballisaalis, laudadel hõrgud road, prantslasest koka valmistatud menüü 400 linnust… Tervitustseremoonia gooti ruumis, mille vana sisustus pärineb kusagilt Preisimaa lossist, bridžilauad Louis XIV ajastu ruumides… Kogu seltskond valges. Butafoorses sadamas seismas dekoratiivsed valged purjekad ja kõrgemal künkal imetabases laternavalguses müstiline Hiina teemaja…

Suur ballisaal ja roosid Külastusaega on jäänud paar tundi, jõuame läbi marssida veel kolmandagi pärli, rohke-

62

maks ei jätkuks aega ega jaksu. Rosecliff! Jälle on malli võetud vanast Euroopast, H-kujuline ehitis järgib Versaille’ naudingutepaleed, uusklassitsistlikku stiili toetavad paarikaupa Joonia sambad ja kaartega Prantsuse uksed. Puhas valge välisviimistlus ja Newporti suurim ballisaal, seinad kullatud ja sinises maalitud laes hõljuvad valged pilved. Newporti 19. sajandi alguse kõige grandioossemad ballid hoidsid kõrgel tolleaegse mõisaproua mrs Oelrichsi positsiooni siinses seltskonnas ja kogu ühiskonnas. Majaemanda suurimaks armastuseks olid aga roosid – roosid kaljudel, siit ka mõisa nimi Rosecliff. Uhke oma valduste üle, rändas valitsejanna igal hommikul läbi kõik ruumid, norides teenijarahvaga iga kortsukese või tolmukübeme pärast, meie teejuhi sõnul oli ta lõpuks lausa haiglaselt noriv. Paljudes ruumides näeb veel praegu-

gi tolleaegset rahvast: musitseerimas, lugemas, jalutamas, kaarte mängimas. Kujud on tehtud vanade fotode järgi, mis praegugi samas ruumis eksponeeritud. Kõik kümme mõisa koos sisustusega on annetatud Newporti Maakonna Säilitamise Ühingule (The Preservation Society of Newport Country) tasuta. Maikuust oktoobri lõpuni saab neid külastada iga päev kella viieni. Merepiiri ja losside vahel lookleb kaljuservadel imearmas kolme miili pikkune rada – Cliff Walk, mida mööda jalutades saab nautida hunnituid mere-, losside ja parkide vaateid. Võib teha ka pikema tiiru ümber saare mööda Ocean Drive’i. Otsimatagi jääb teele mõni hubane söömapaik, kus saab tellida hunniku krevette, kala või muud, mis veest välja toodud ja pannile pandud. Muretsema ei pea ka ööbimise pärast – hotelle ja hotellikesi on nii majakestes kui ka lossihakatistes.

63

Newport mansion, history.  

Laevameeste paradiis Tonnide kaupa antiiki 58 58 59 ningalossist. Aardeid saabus ka Itaaliast, Hollandist ning mujalt. Kuna mr Vanderbilti e...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you