Page 1


KALLIS HELJO MÄND!

SEE, KES TOOB TEISTE ELLU PÄIKESE, EI JÄÄ KA ISE TEMA SÄRAST ILMA. (JAMES M. BARRIE)

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

11.02.2011


SEAL, KUS RAAMAT ÄRGITAB SU VAIMU NING INSPIREERIB SIND SUURSUGUSTE JA JULGETE TUNNETEGA, ÄRA OTSI ÜHTKI TEIST MÕÕDUPUUD, MILLEGA SEDA SÜNDMUST HINNATA; SEE ON HEA JA SELLE ON LOONUD HEA TÖÖMEES.

(JEAN DE LA BRUYE´RE)

HELJO MÄND ON HEA TÖÖMEES. TA ON LOONUD SUUREPÄRASE “KARUAABITSA”, MILLEST ON ÕPPINUD LUGEMA PALJUD MEIE EMAD JA ISAD. AABITSA TEGELASED ON MEILE LÄHEDASED, MEILE TUTTAVAD. KOOS MÕMMI-BEEBIGA ON KA ÜKS OSA MEIST ÕPPINUD SELGEKS TÄHED, TEADA SAANUD, MIS ON HEA JA MIS HALB. OLEME SEIGELNUD METSAS KOOS JÄNKU-JUTA, REBASE-REINU, KARU-KATI JA KARU-MATIGA. “KARU-AABITS” ON AVANUD MEILE RAAMATUTE IMELISE MAAILMA, KUS SEIGELDES KAOB AEG JA RUUM. TÄNUTÄHEKS HELJO MÄNNILE TAHAME OMALT POOLT KINKIDA “KULDNOKA-AABITSA”, MIS SAI ALGUSE JUST MÕMMI LUGUSID LUGEDES. “KULDNOKA-AABITSA” LOOJATEKS ON KULDNOKA TÄNAVAL ASUVA TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI 3. A, 3. B, JA 3. C KLASSI ÕPILASED KOOS ÕPETAJATE LY, TIINA JA RIINAGA.


SISUKORD AUL ANNA SÜNNIPÄEV................................................................................ 6 AUL ANNA ÕPETAB A-D............................................................................... 7 LINDUDE KOKKUTULEK .............................................................................. 8 KALLE JA KÜLLI KUULSAD KÜLALISED.................................................... 10 MUINASJUTT DRAAKONIST ...................................................................... 11 DETEKTIIV .................................................................................................. 12 EMU EMMA ................................................................................................. 13 FLAMINGOD FIONA JA FLANGO ............................................................... 14 FLAMINGO FIONA ...................................................................................... 15 FLAMINGO FIONA KODU ........................................................................... 16 GRISLI GERBERATEGA ............................................................................. 17 HARAKAS HUBERT .................................................................................... 18 KÕIK POLE KULD, MIS HIILGAB ................................................................ 19 HAMBAARST HARAKAS HUBERT ............................................................. 20 IIBIS INGE TUNDMATUS KOHAS............................................................... 21 REIS ............................................................................................................ 22 JÄÄLIND JUULIUS ...................................................................................... 23 JÄÄLIND JUULIUS JÄÄL ............................................................................. 24 KULDNOKAD E TÄHTE ÕPPIMAS.............................................................. 25 KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE................................................................... 26 LEEVIKESE ÜLLATUS ................................................................................ 27 LEEVIKE...................................................................................................... 28 LEEVIKE LEILI ÕPETAB L TÄHTE.............................................................. 29 METSIS MEELI MEELETU REIS ................................................................. 30 METSIS MEELI............................................................................................ 31 LINNUD METSAS ........................................................................................ 32 NAERUKAJAKAS NEERO........................................................................... 33 OHAKALIND OSVALDI TALV ...................................................................... 34 OHAKALIND OSVALD................................................................................. 35


ÕPIME O-D.................................................................................................. 36 PEOLEO PEETER ....................................................................................... 37 PONI ............................................................................................................ 38 RÄHN REINU KÜLASKÄIK .......................................................................... 39 REIS ROOMA .............................................................................................. 40 SUITSUPÄÄSUKE SILLE ............................................................................ 41 SUITSUPÄÄSUKE SILLE JA SÜNNIPÄEV.................................................. 42 TIHASE TIINA KÜLALINE............................................................................ 43 TIHANE JÄI HAIGEKS................................................................................. 44 TIHASE TALV .............................................................................................. 45 URVALIND URVE ........................................................................................ 46 URVALIND URVE KASVATAB USSE.......................................................... 47 VALGE TOONEKURG VALLI ...................................................................... 48 TOONEKURG VALLI ................................................................................... 49 VALLI JA VALGE LUMI................................................................................ 50 ÕÕNETUVI ÕNNE SEIKLUS ....................................................................... 51 ÕÕNETUVI SÜNNIPÄEV............................................................................. 53 ÄNN SAMUEL ANNAB HEAD NÕU............................................................. 54 MEIE ÕPETAJA ÄNN SAMUEL ................................................................... 55 ÖÖBIK ÖÖBIUSE PEEN PIDUSÖÖK .......................................................... 56 ÖÖBIK ÖÖBIUS........................................................................................... 57 ÖÖKULL ...................................................................................................... 58 ÜRR ÜLLI .................................................................................................... 59 ÜRR ÜLLI KOOLIPÄEV ............................................................................... 60

ESIKAANE KUJUNDUSE AUTOR: TRIINU ALBRI 3. B KLASS


A AUL ANNA SÜNNIPÄEV MONA MIA LEMBER 3. C KLASS

AUL ANNA TUNDIS ÄRGATES, ET TÄNA ON ÜKS VÄGA TÄHTIS PÄEV. KUID TALLE EI TULNUD MEELDE, MIS PÄEV SEE ON, SEST TA OLI VÄGA HAJAMEELNE. TA VAATAS KALENDRISSE JA NÄGI, ET ON TEMA SÜNNIPÄEV. ANNA SAATIS KIBEKIIRESTI LAIALI PEOKUTSED NING TEGI SÖÖGID. VIIMASEL HETKEL MEENUS TALLE, ET PEAB KA TOA ÄRA EHTIMA. SIIS SAABUSIDKI KÜLALISED – LEEVIKE LEILI, PEOLEO PEETER, JÄÄLIND JUULIUS NING KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE. KINGITUSED MEELDISID ANNALE VÄGA. LEILI KINKIS TALLE NUKU, PEETER UKSEKELLA, MILLE TA HILJEM ÜLES SEADIS. JUULIUS KINKIS KAARDI, LILLED JA TORDI NING KULDNOKAD TÕID RANNAKOTI. SIIS TEATAS ANNA, ET ON MÄNGUAEG. NAD MÄNGISID KULLI, PEITUST JA MAFFIAT. MAFFIAT MÄNGITI KOHE MITU KORDA. KUI PIDU LÄBI SAI, AITASID KÕIK ABIVALMILT KORISTADA. AUL ANNA OLI VÄGA ÕNNELIK, ET TAL NII HEAD SÕBRAD ON. 6


AUL ANNA ÕPETAB A-D ANTS MARKUS KARU 3. B KLASS

KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI VAATASID RAAMATUPOE VAATEAKNALE ASETATUD RAAMATUT. AVATUD RAAMATU ESIMESEL LEHEL VAATAS VASTU KAUNIS KEVADEKUULUTAJA KOOS MAJA KATUST MEENUTAVA KIRJATÄHEGA. KALLE TAHTIS KANGESTI TEADA, MIS RAAMAT SEE ON. KÜLLI TAHTIS TEADA, MIS TÄHT SELLE LAULULINNU JUURES ON. SAMAL AJAL PATERDAS RAAMATUPOEST MÖÖDA AUL ANNA, KES SAABUS SUKELDUMAST. KULDNOKALAPSED KÜSISID, KAS AUL ANNA TEAB, MIS RAAMAT SEE ON JA MIS TÄHT RAAMATULEHE PEAL ON? AUL ANNA SAPUTAS OMA LÜHIKESE SABA SULGI JA TEATAS TÄHTSALT, ET SEE RAAMAT ON “KULDNOKA-AABITS” JA RAAMATULEHE PEAL ON TÄHESTIKU ESIMENE TÄHT A. KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI OLID KANGESTI RÕÕMSAD, ET KOHTASID AUL ANNAT JA ÕPPISID SELGEKS TÄHE A.

7


B LINDA LUTS 3.C KLASS

LINDUDE KOKKUTULEK RIINA ROSENFELD 3. C KLASSIJUHATAJA

KASSIKAKK KONRAD (LADINAKEELSE NIMETUSEGA BUBO BUBO) TAHTIS KORRALDADA LINDUDE KOKKUTULEKU. KUNA TAL OLID REISIDES SAGELI KOHVRID KADUMA LÄINUD, OTSUSTAS TA KÜLALISED KUTSUDA ENDA JUURDE - KODUSTESSE BULGAARIA ROOSIAEDADESSE.

8


LINDE LENDAS KOKKU ERINEVATEST MAAILMANURKADEST. KAUGELT KANDI RAHVAS SAABUS BRASIILIAST, BOLIIVIAST JA BAHAMALT. LÄHEMAD SÕBRAD-TUTTAVAD TULID BALKANI POOLSAARELT JA BAIERIMAALT. ISEGI LINNASAKSAD JÄTSID PÄEVAKS OMA TOIMETUSED JA LENDASID BRÜSSELIST NING BERLIINIST SUURELE PEOLE. KOKKUTULEK ALGAS KONTSERDIGA, KUS KÕLASID BACHI JA BEETHOVENI LUMMAVAD VIISID. BALLETINUMBER PIDI LUIKEDE HAIGESTUMISE TÕTTU PEAAEGU ÄRA JÄÄMA, ENT ÕNNEKS OTSUSTASID FLAMINGO FIONA JA VALGE TOONEKURG VALLI PÄEVA PÄÄSTA NING ESITASID ÜHE MOODSA TANTSU. KONTSERDILE JÄRGNES PIDUSÖÖK. LIHATOIDULISED LINNUD KIITSID KONRADI BIIFSTEEKI, TAIMETOIDULISED LINNUD NAUTISID BAKLAŽAANE JA BANAANE. MAGUSTOIDUKS PAKUTI BESEED. PEOLEO PEETER LÕBUSTAS PIDULISI BASKINI ANEKDOOTIDEGA – NALJA JA NAERU JÄTKUS TERVEKS ÕHTUKS. JÄRGMISEL AASTAL LUBATI KOKKU SAADA KULDNOKKADE JUURES. KALLE JA KÜLLI VÕTSID KONRADI KOHVRID LAHKUDES ISE KAASA, ET NEED REISI PEAL KADUMA EI LÄHEKS.

TRIINU TOMBAK 3. B KLASS

9


D MONA MIA LEMBER 3. C KLASS

KALLE JA KÜLLI KUULSAD KÜLALISED TIINA STAMM 3. B KLASSIJUHATAJA

KULDNOKK KALLE LESIS DIIVANIL JA VAATAS LINNUSAADET. AJAVIITEKS NOKKIS TA DATLEID. KALLEL OLI IGAV. JÄRSKU KUULIS TA PUU ALL HAUKUMIST. KÜLLA OLID SAABUNUD DOGI DIANA JA DOBERMANN DONI. DONI OLI KUULUS DETEKTIIV JA DIANA TÕELINE DIIVA. TA OLI MÄNGINUD PALJUDES DRAAMANÄIDENDITES. KUULSATELE KÜLALISTELE PAKUTI MAITSVAT DESSERTI VAHUKOOREST JA MAASIKATEST. DIANA SÕI VÄGA VÄHE, SEST TA PIDAS KONDIDIEETI. HILJEM MÄNGITI KOOS DOOMINOT. KUI KÜLALISTEL OLI AEG LAHKUDA, LAULSID KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI NEILE DUETTI.

10


MUINASJUTT DRAAKONIST TIINA STAMM 3. B KLASSIJUHATAJA

KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE LUGESID MUINASJUTTU. SEE OLI HÄSTI PÕNEV LUGU DRAAKON DEIVIST. DRAAKON VALVAS SÜGAVAS KOOPAS SUURT VARANDUST. KOOPASSE OLI PEIDETUD HUNNIK DOLLAREID, EHTSATEST KALLISKIVIDEST DOOMINO JA MARMORIST DELFIINI KUJU. SEDA VARANDUST OTSIS KUULUS DETEKTIIV, SEST ÜHE VAESE RIIGI KUNINGAS SOOVIS VARANDUST ENDALE SAADA. KUNINGAL OLI VAJA OMA TÜTAR MEHELE PANNA, AGA VAEST PRINTSESSI EI SOOVINUD KEEGI ENDALE NAISEKS. DETEKTIIV LEIDISKI VARANDUSE ÜLES JA DRAAKONIL TULI VÕITLUSSE ASUDA. TA OLI KÜLL VAPPER, AGA VAENLASE NOOL TABAS TEDA IKKAGI. DRAAKON DEIV LANGES HAAVATUNA MAHA. SELLEST KUULIS KA PRINTSESS JA TAL HAKKAS DRAAKONIST VÄGA KAHJU. RUTTU LASI TA KUTSUDA DOKTORI, KES DRAAKON DEIVI HAAVA KINNI SIDUS JA EDASI HOOLITSES PRINTSESS DOORA JUBA ISE DRAAKONI EEST. KUI DEIV TERVEKS SAI, PALUS PRINTSESS OMA ISA TEGUDE EEST VABANDUST JA SUUDLES DRAAKONIT PÕSELE. KORRAGA LÕID TAEVAS SAJAD VÄLGUD JA DRAAKONIST SAI PRINTS DEIV. NÜÜD EI OLNUD ÕNNEL OTSA EGA ÄÄRT! PRINTS DEIV JA PRINTSESS DOORA ABIELLUSID. NING KUI NAD SURNUD POLE, SIIS MÄNGIVAD NAD KUNI TÄNASENI ÕHTUTI DOOMINOT, IMETLEVAD DELFIINI KUJU JA KULUTAVAD DOLLAREID VAJALIKKE ASJU OSTES.

11


DETEKTIIV TIINA STAMM 3. B KLASSIJUHATAJA

LEIDISKI VARANDUSE ÜLES JA DRAAKONIL TULI VÕITLUSSE ASUDA. TA OLI KÜLL VAPPER, AGA VAENLASE NOOL TABAS TEDA IKKAGI. DRAAKON DEIV LANGES HAAVATUNA MAHA.SELLEST KUULIS KA PRINTSESS JA TAL HAKKAS DRAAKONIST VÄGA KAHJU. RUTTU LASI TA KUTSUDA DOKTORI, KES DRAAKON DEIVI HAAVA KINNI SIDUS JA EDASI HOOLITSES PRINTSESS DOORA JUBA ISE DRAAKONI EEST. KUI DEIV TERVEKS SAI , PALUS PRINTSESS OMA ISA TEGUDE EEST VABANDUST JA SUUDLES DRAAKONIT PÕSELE. KORRAGA LÕID TAEVAS SAJAD VÄLGUD JA DRAAKONIST SAI PRINTS DEIV. NÜÜD EI OLNUD ÕNNEL OTSA EGA ÄÄRT! PRINTS DEIV JA PRINTSESS DOORA ABIELLUSID. NING KUI NAD SURNUD POLE, SIIS MÄNGIVAD NAD KUNI TÄNASENI ÕHTUTI DOOMINOT, IMETLEVAD DELFIINI KUJU JA KULUTAVAD DOLLAREID VAJALIKKE ASJU OSTES.

12


E EMU EMMA HELINA METUS 3. A KLASS

ÜKSKORD LÄKS EMU EMMA OMA SÕBRALE LEEVIKE LEOLE KÜLLA. LEEVIKE LEILI ELAS SAAREL, MIDA ÜMBRITSES MERI. EMU EMMA SÕITIS SAARELE SUURE LAEVAGA. KUI EMU EMMA KOHALE JÕUDIS, HAKKAS TA KOOS LEILIGA MÄNGIMA. LEEVIKE LEILI PAKKUS NUPUTAMISMÄNGU. SELLEKS OLI VAJA TIKKE. EMU EMMA PROOVIS RISTI JA RÄSTI, AGA EI SAANUD VIIEST TIKUST KUJU. ÜKS TIKUKENE SAI KOGEMATA TIKUKARBIKESE KÜLJE PIHTA JA TIKK HAKKAS PÕLEMA. PÕLEMA LÄKS KA MAJA. LEEVIKE LEILI TÕUSIS ÕHKU, KUNA TA KARTIS. EMU EMMA EI OSKA LENNATA. TAVALISELT, KUI TA KARDAB, PEIDAB TA OMA PEA LIIVA SISSE, AGA NÜÜD PISTIS TA OMA PEA VETTE. TA VÕTTIS SUU TÄIS JA PRITSIS MAJA PEALE. TULI KUSTUSKI ÄRA.

LEEVIKE LEILI TÄNAS EMU EMMAT JA NAD HAKKASID MÄNGIMA PEITUST. 13


F

FLAMINGOD FIONA JA FLANGO FRANCO VÄLK 3. C KLASS

FIONA LÄKS ENDALE TOITU OTSIMA. TA NÄGI SOO JUURES VEEL ÜHTE FLAMINGOT, KELLE NIMI OLI FLANGO. NAD SAID PARIMATEKS SÕPRADEKS. ÜHEL PÄEVAL KÜSIS FLANGO: "KAS SA ABIELLUKSID MINUGA?" FIONA OLI NÕUS. MÕNE NÄDALA PÄRAST OLIDKI PULMAD KÄES. FLANGO JA FIONA SUUDLESID NING SAID VIIS MUNA. NAD VALISID NEILE NIMED JA ELASID KOOS KAUA NING ÕNNELIKULT.

14


FLAMINGO FIONA STEN-MARTTEN REBANE 3. A KLASS

OLEN FLAMINGO FIONA. MUL ON OMA FIRMA. SEAL TEHAKSE MAITSVAT FANTAT. MUL ON SÕBRAD FELIKS JA FRED. FELIKS ON FOTOGRAAF. FRED ON MUUSIK. TA MÄNGIB FLÖÖTI. KÄIME FELIKSI JA FREDIGA TIHTI KINOS FANTAASIAFILME VAATAMAS. KINO AJAL ON MÕNUS SEFIIRI SÜÜA JA FANTAT JUUA.

15


FLAMINGO FIONA KODU MARKUS LEPMETS 3. B KLASS

FLAMINGO FIONA ON ROOSADE SULGEDEGA LIND, KES ELAB AAFRIKAS. TA SÕBRAD ON FAASANID. FIONA KODU ON VÄIKESES MAJAKESES SINISE JÄRVE ÄÄRES. MAJA EES ÕITSEVAD FLOKSID. JÄRVES UJUVAD FORELLID. FIONALE MEELDIB KUULATA SÜMFOONILIST MUUSIKAT. MÕNIKORD MÄNGIB TA AJAVIITEKS FLÖÖTI. ERITI ARMASTAB TA LOBISEDA TELEFONIGA. FIONA ON VÄGA HEASÜDAMLIK LIND JA TAL ON AAFRIKAS PALJU SÕPRU.

16


MIA-LIISA KELLO 3. B KLASS

GRISLI GERBERATEGA LY ELHI 3. A KLASSIJUHATAJA

G

EMU EMMA, GNUU GLEO JA GEPARD GREG GALOPEERISID GOASSE GORILLALE KÜLLA. GORILLA GABRIELIL OLI GALERIIS GRANDIOOSNE KUNSTINÄITUS. GABRIEL ARMASTAS MAALIDA GUAŠŠIDEGA. KÕIGE KAUNIM TÖÖ OLI „GRISLI GERBERATEGA“. GRISLI EI SAANUD ISE NÄITUSELE TULLA, KUNA OLI HAIGESTUNUD GRIPPI. GALERIIS OLI GIIDIKS OHTLIK GÜRSA. TEMA TUTVUSTAS SUUREPÄRASE GEENIUSE GABRIELI MAALE. PEALE NÄITUST KUTSUS GORILLA KÕIK KÜLALISED GREIPFRUUTI SÖÖMA. GÜRSALE EI MAITSENUD GREIP JA TA TEGI KOLEDA GRIMASSI. GURMAAN GNUU OLI KAASA VÕTNUD MAGUSA GLASUURIGA KOOGI. GABRIELI KÜLALISED NAUTISID NÄITUST JA GLEO KOOKI.

17


H HARAKAS HUBERT MART KASK 3. C KLASS

HARAKAS HUBERT OLI ILUSAL KEVADHOMMIKUL JUST SILMAD LAHTI TEINUD, KUI TEMA JUURDE LENDAS KULDNOKK KALLE. HUBERT KÜSIS IMESTUNULT, KUS SÕBER NII KAUA OLNUD ON. KALLE SELGITAS, ET KÄIS LÕUNAMAAL. HUBERT JÄI KURVAKS, SEST TEMA POLNUD VEEL KUNAGI NII KAUGEL KÄINUD EGA VÕÕRAID MAID NÄINUD. KULDNOKK LOHUTAS, ET SELLEST POLE MIDAGI. RINGIRÄNDAMISE ASEMEL OLI HUBERT NÄINUD KÕIKI EESTIMAA ILUSAID AASTAAEGU – KEVADET, SUVE, SÜGIST JA TALVE. "JUTUSTA PALUN, MILLINE ON TALV!" PALUS KALLE. HUBERT JUTUSTASKI LUMISTEST METSADEST, LUMEMEMMEDEST, JÕULUVANAST NING PALJUST MUUST. TA EI OLNUDKI ENAM KURB.

18


KÕIK POLE KULD, MIS HIILGAB KAURI KINKS 3. A KLASS

ELAS KORD HARAKAS HUBERT. KUI TA ÜKSKORD ÜLE MAJADE LENDAS, NÄGI TA MIDAGI SÄTENDAVAT. TA LENDAS KOHALE JA VÕTTIS LÄIKIVA RATTA NOKA VAHELE. ISE ARVAS, ET SEE ON KULDRATAS. KÕIGEPEALT UHKUSTAS TA SELLEGA OMA SÕPRADE EES. EMA HÜÜDMISE PEALE LENDAS HUBERT KOJU JA NÄITAS RATAST KA TALLE. EMA KURVASTAS HUBERTIT ÖELDES, ET SEE EI OLEGI KULLAST, VAID ON LIHTNE KILUKARBI KAAS. NAGU ÜTLEB VANASÕNA: “KÕIK EI OLE KULD, MIS HIILGAB.“

19


HAMBAARST HARAKAS HUBERT NAIMA VILMS 3. B KLASS

HARAKAS HUBERT KOHTUS KULDNOKKADE KÜLLI JA KALLEGA. KALLET JA KÜLLIT HUVITAS VÄGA, MILLEGA TEGELES HARAKAS HUBERT. HARAKAS HUBERT OLI HAMBAARST. TA RAVIS HAIGEID HAMBAID. KALLEL OLI ÜKS HAIGE HAMMAS. HARAKAS HUBERT RAVIS KALLE HAMBA TERVEKS. KALLE ÜTLES: ”AH, KUI HEA HAMBAARST SA OLED!”

20


I IIBIS INGE TUNDMATUS KOHAS LINDA LUTS 3. C KLASS

HOMMIKUL, KUI IIBISETÜDRUK INGE ÄRKAS, EI OLNUD ÜHTKI IIBIST NÄHA. ESIALGU ARVAS TA, ET TEISED TAHAVAD TEDA ÜLLATADA. AGA KEEGI EI HÜPANUD KIVI TAGANT VÄLJA EGA HÜÜDNUD „SÜRPRIIS“. INGE EHMUS. TA TEADIS, ET IIBISED LENDAVAD KORD AASTAS MILLEGIPÄRAST AAFRIKASSE. AGA TA EI TEADNUD, MIKS NAD SEDA TEEVAD. TA TUNDIS END VÄGA KURVA JA ÜKSIKUNA. ÜHEL HOMMIKUL ÄRKAS INGE LUME SEES JA TA TUNDIS, ET LÕPP ON LÄHEDAL. IIBISED ON JU PUNAST VÄRVI, SEEGA ON VAENLASTEL NEID VALGE LUME PEAL VÄGA LIHTNE MÄRGATA. INGE PANI SILMAD KINNI JA JÄI KÜLMAS LÕDISEDES MAGAMA. KUI TA ÄRKAS, OLI TA TUNDMATUS KOHAS. TA OLI SATTUNUD LOOMAAEDA. INGEL OLI SEAL SÜÜA, JUUA JA SOOJUST. TA LEIDIS KA PALJU SÕPRU. INGE EI OLNUD ENAM KURB EGA ÜKSIK.

21


REIS JOONAS KÄSTIK 3. A KLASS

AMEERIKAST ILMUS KÜLLA IIBIS INGE. KOHE TULID UUDISTAMA ÄNN SAAMUEL, JÄÄLIND JULIUS NING KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE. IIBIS INGE KÜSIS: “KAS REISIST TAHATE KUULDA?“ „JAH!“ VASTASID KÕIK. IIBIS JUTUSTAS: “MA KOHTASIN NAERUKAJAKAS NEEROT.“ KÜSISIN TEMALT: „MIKS SA NUTAD?“ NEERO KURTIS: “MA EI TEA I TÄHEGA SÕNU.“ IIBIS LOHUTAS: “POLE MIDAGI. MA ÜTLEN SULLE:ILVES, IKKA, INDREK, ILM, IGLU, INDIAANLANE.“ „AITÄH!“ ÜTLES NEERO. „BRAAVO!“ HÜÜDSID KÕIK. KULDNOKK KÜLLI TEATAS: “TEEME KOOLI, KUNA LOOMAD PEAVAD KA TARGAD OLEMA.“ IIBIS INGE ON AJALOO ÕPETAJA, ÄNN SAAMUEL ON KLASSIJUHATAJA, JÄÄLIND JULIUS ON UISUTAMISÕPETAJA, KULDNOKK KALLE KEEMIAÕPETAJA NING KULDNOKK KÜLLI KOOLIDIREKTOR. IIBIS INGELE MEELDIS MÕTE VÄGA JA ÜHESKOOS ASUTI KOOLI RAJAMA.

22


J JÄÄLIND JUULIUS STEVEN SALMISTU 3.C KLASS

JUULIUS OLI VARBLASEST PISUT SUUREM LIND. TEMA EREDAVÄRVILISES SULESTIKUS OLI SINIST, PUNAST, ROHELIST JA VALGET TOONI. JUULIUSE EMAL OLI SEETÕTTU KERGE TEDA IGALT POOLT ÜLES LEIDA. JUULIUSEL OLI AGA RASKE TEISTE LINDUDEGA KOOLIS PEITUST MÄNGIDA. JÄÄLIND JUULIUS TULI ÜHEL PÄEVAL KOOLIST KOJU JA ÜTLES, ET SAI TÄNA LINNUKESE. EMA OLI ÜLLATUNUD JA PÄRIS, KAS POJUKE OLI KELLEGI KOGEMATA ENDAGA KAASA TOONUD. AGA JUULIUS SELGITAS, ET SAI LINNUKESE HOOPIS PÄEVIKUSSE. TA SAI VIIE, KUNA TAL OLI KÕIGE ILUSAM LAULUHÄÄL. EMA KIITIS POEGA NING JUULIUS OLI VÄGA ÕNNELIK, ET SAI VANEMATELE RÕÕMU VALMISTADA. PEALE ÕPPIMIST LÄKS JUULIUS KULDNOKKADE POOLE MÄNGIMA. TA EI OLNUDKI ENAM VÄGA KURB SELLE ÜLE, ET TEDA PEITUSEMÄNGUS KOGU AEG ESIMESENA ÜLES LEITI. 23


JÄÄLIND JUULIUS JÄÄL TRIINU TOMBAK 3. B KLASS

KORD OLI JÕGI JÄÄTUNUD JA JÄÄLIND JUULIUS JOOKSIS JÄÄLE UISUTAMA. JÄÄLIND JUULIUS JÄI JALGUPIDI JÕEKALDASSE KINNI. KUI TA PÄÄSES, OLI JUBA ÕHTU KÄES JA AEG KOJU MINNA. KODUS SÕI JÄÄLIND JUULIUS JÄÄTIST.

24


K

KULDNOKAD E TÄHTE ÕPPIMAS DANIEL SAMURIN 3. B KLASS

ÜKSKORD ELASID KAKS KULDNOKKA KÜLLI JA KALLE. NENDE KODU OLI SUURE PUU ÕÕNES. ÜHEL HOMMIKUL SAATIS ÖÖBIK LINNUKESTELE KIRJA. KULDNOKAD VAATASID SEDA KIRJA ÜHELT JA TEISELT POOLT. NAD TEGID LÕPUKS KIRJA LAHTI JA PROOVISID SEDA LUGEDA. KÜLLI JA KALLE EI SAANUD SELLEST KIRJAST ARU. LINNUKESED EI TUNDNUD VEEL KÕIKI TÄHTI. NAD LENDASID EMU EMMA JUURDE JA PALUSID, ET TA ÕPETAKS NEILE TÄHTI. ESIMESES TUNNIS ÕPPISID KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE SELGEKS E TÄHE.

25


KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE ELIS REIMAND 3. B KLASS

KÜLMAD KADUSID. KAUGELT MAALT KIIRUSTASID KOJU KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE. KEERUTASID JA TIIRUTASID KODUMAA KOHAL JA OTSISID KOHTA, KUHU MAHA KÜKITADA. KALLE KULLIPILK MÄRKAS KEVADPUNGIL KASKE. KASE ALL KASVASID KOLLASED KULLERKUPUD. KÜLLI KIITIS KOHTA. KRABISTASID KASE KOORT, KRÕBISTASID IGASUGUST KRAAMI. OLIGI KODU VALMIS JA KORRAS!

HELINA METUS 3. B KLASS

26


L LEEVIKESE ÜLLATUS STEN-RAUNO ROHTLA 3. C KLASS

ELAS KORD ÜKS LEEVIKE, KELLE NIMI OLI LEILI. LEILI OLI VÄGA ÜKSIK - TAL POLNUD SÕPRU EGA PEREKONDA. ÜHEL HOMMIKUL ÄRKAS LEILI VARA ÜLES. TA SIRUTAS END JA LÄKS ÕUE, ET POSTKASTI VAADATA. TA TEADIS KÜLL, ET SEAL KIRJU EI OLE. KES NEID TALLE IKKA SAADAKS? LEILI AVAS POSTKASTI. TÄNA OLI LEEVIKESE ÕNNEPÄEV, SEST POSTKASTIS OLI TALLE KIRI. ALGUSES EI JULGENUD TA SEDA AVADA, SEST OLI NII PÕNEVIL. LEILI LÄKS TUPPA, HINGAS KOLM KORDA SISSE JA VÄLJA NING AVAS SIIS ÜMBRIKU. ÜMBRIKU SEES OLI VÄRVILINE KAART – SEE OLI SÜNNIPÄEVAKUTSE.

KALLIS SÕBER! PALUN TULE MINU SÜNNIPÄEVALE 27. JAANUARIL KELL 13.30. PIDU TOIMUB AADRESSIL KULDNOKA TEE 24. OOTAN SIND! KULDNOKK KALLE 27


LEEVIKE ANABELL SARV 3. C KLASS

LEEVIKESEL PUNANE RIND, SELLEPOOLEST VÄGA ERILINE LIND. TALLE MEELDIB MEID TALVEL KÜLASTADA JA OMA LAULUGA RÕÕMUSTADA.

"LEEVIKE, MEID VEEL RÕÕMUSTA JA OMA LAULU LAULA SA! ILUS, ARMAS OLED SA, ÄRA SIIS MEID UNUSTA!"

28


LEEVIKE LEILI ÕPETAB L TÄHTE KIMBERLY KALJULA 3. B KLASS

KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI LÄKSID KOOLI. EMAKEELE TUNNIS HAKKAS ÕPETAJA LEEVIKE LEILI ÕPETAMA L TÄHTE. “KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI, KORRAKE PALUN MINU JÄRGI!” ÜTLES LEILI. KALLE JA KÜLLI KORDASID: “LA-LA-LA, LI-LI-LI, LU-LU-LU, LA-LI-LU, LI-LU-LA!” ÕPETAJA LEEVIKE LEILI PALUS ÕPILASTEL KODUS HARJUTADA L TÄHE VIHIKUSSE KIRJUTAMIST. JA NII SAIDKI KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI L TÄHE SELGEKS.

29


M

METSIS MEELI MEELETU REIS ENOOLA LIZA KOOKLA 3. C KLASS

ÜHEL ÕHTUL TULI MEELI OMA PESSA SUURE UUDISEGA. KÕIK TAHTSID SEDA KUULDA, SEST VAREM OLI TA VÄLJA MÕELNUD IGASUGUSEID PÕRUTAVAID ASJU. NÜÜD KUULUTAS MEELI, ET KAVATSEB SÕITA ARKTIKASSE. KÕIK ARVASID, ET SEE ON NALI, ENT MEELI LÄKS KOHVREID PAKKIMA. METSIS PIDI LENDAMA LENNUKIGA NING SÕITMA LAEVAGA. ARKTIKA SADAMAS TERVITASID TEDA JÄÄKARUD, KES HAKKASID MEELIT KOHE TAGA AJAMA, KUI TOO LAEVALT MAHA ASTUS. MEELI LENDAS RUTTU LAEVA PEALE JA LENNUKI PEALE, KUNI JÕUDIS LÕPUKS KOJU. PÄRAST SEDA EI LÄINUD TA ENAM KUNAGI ARKTIKASSE.

30


METSIS MEELI MARK RUDETSKI 3. A KLASS

METSIS MEELI ELAS MÄNNIKUS.TEMA NAABRITEKS OLID JÄÄLIND JULIUS JA KULDNOKK KALLE. JÄÄLIND JULIUS TALVITUS SEAL NING KULDNOKK KALLE SUVITAS. KEVADEL SAID KÕIK KORRAKS KOKKU. NAD RÄÄKISID OMA REISIMULJEID: KUS KEEGI KÄINUD JA MIDA NÄINUD OLI. METSIS MEELI EI LENNANUD KUHUGI JA OOTAS ALATI OMA SÕPRU TAGASI, ET KUULATA HUVITAVAID REISILUGUSID.

31


LINNUD METSAS KRISTIN KARRO 3. B KLASS

KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI LENDASID METSA. NAD MÄRKASID METSAS MARJU. METSAS KASVASID MAASIKAD JA MUSTIKAD. MARJAD OLID MAITSVAD JA MAGUSAD, MÕNI AGA VÄGA HAPU. KULDNOKAD KUULSID MÄNNI TAGANT KEDAGI ÜTLEMAS, ET TOOREID MARJU EI TOHI SÜÜA. SEE OLI METSIS MEELI, KES OMA PESAS MÕNULES JA SÕPRU HOIATAS. METSIS MEELI MUNES PESSA MUNAD JA TULI KOOS KULDNOKKADEGA MARJU SÖÖMA. “SÖÖGE AINULT KÜPSEID MARJU, TOORED JÄTKE MAHA,” MANITSES MEELI.

32


N

NAERUKAJAKAS NEERO GRETEL SUURKASK 3. B KLASS

NAERUKAJAKAS NEERO OLI NUKKER, SEST TAL EI OLNUD NINA. NUGISED NOKKISID NINA ÄRA JA NAERSID NINATA NEEROT. NEERO LENDAS NIIDULE JA NÄGI NEIU NOORAT. NOORA OLI NUTIKAS NALJATÜDRUK, KES NAERIS NEERO NUKRUST JA NÄITAS NUGISTE NOHUSEID NINASID. “NOHU EI NAKKA NOKKA!” ÜTLES NOORA. NÜÜD NAERIS NEEROGI.

33


O OHAKALIND OSVALDI TALV RICHARD VAINSALU 3. C KLASS

OHAKALIND OSVALD ELAS OTEPÄÄL. IGAL AASTAL LENDAS TA KOOS TEISTE LINDUDEGA SOOJALE MAALE, SEST TALV PIDAVAT OLEMA KÜLM JA KOLE. KUID SEL AASTAL EI TAHTNUD OSVALD KOOS TEISTEGA EGIPTUSESSE LENNATA, SEST TA TAHTIS NÄHA, MILLINE TALV ON. OSVALD PEITIS END KRISTINA ŠMIGUNI SUUSAKUURI. TA OLI KEVADEL KORJANUD PALJU PAJUTIBUSID JA EHITAS NÜÜD ENDALE SOOJA JA PEHME PESA. SÜGISEL LEIDIS OSVALD TÄNAVALT KOOTUD KÄPIKU. TA VIIS SELLE PESSA, TEGI AUGUD SISSE NING SAI SOOJA KAMPSUNI. ÜHEL PÄEVAL JÕUDISKI KÄTTE TALV. SADAS LUND. OSVALD LÄKS ÕUE JA HÜPPAS LUMME, TA TEGI LUMEINGLIT JA OLI ÕNNELIK. OSVALD AVASTAS TEISIGI TALVERÕÕME – TA KÄIS SUUSATAMAS, UISUTAMAS NING TUUBIMAS. KUI OSVALDIL HAKKAS KÜLM, LÄKS TA OMA SOOJA PESSA JA MÕTLES, ET TALV ON SAMA TORE KUI SUVI.

34


OHAKALIND OSVALD CAROLIN SIMONA LAURITS 3. A KLASS

OHAKALIND OSVALD ON LIND, KELLELE MEELDIB LUULETADA. OMA LUULETUSTE KIRJUTAMISEL VAJAB TA MÕNIKORD OSAVAID ABILISI. OHAKALIND OSVALDIL ON OHAKAKASVATUS. SELLE JÄRGI TA OMA NIME SAIGI. OSVALD JÄI LUULETUSE KIRJUTAMISEGA JÄNNI. TA ARVAS, ET ÕÕNETUVI ÕNNE OSKAB OODE KIRJUTADA JA ABISTAB TEDAGI. OSVALD JALUTAS OHAKATE VAHELT ÕÕNETUVI ÕNNE JUURDE JA PALUS ABI. KAHJUKS ÕNNE EI OSANUD TEDA ABISTADA. OHATES LÄKS OSVALD OMA OHAKAKASVATUSSE JA MÕTLES ILUSATEST ROHELISTEST OHAKATEST.

35


ÕPIME O-D JANETTE-JOHANNA LAMBOT 3. B KLASS

KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI TAHTSID ALUSTADA KOOLITEED, KUID SELGED EI OLNUD KÕIK TÄHED NEIL VEEL. OHAKALIND OSKAR NÄITAS NEIL O-D, KALLE JA KÜLLI HÜÜDSID RÕÕMSALT: “OHHOO!”

O ON HOOLIV, O ON OOTUS, O ON SOOV JA O ON

LOOTUS. OSVALD NÄITAS SUURES HOOS, ET O ME ÜMBER IGAL POOL. O ON NAGU TÄISKUU, RATAS VÕI SIIS RING, O ON NAGU GLOOBUS, ROOL VÕI UKSELINK. NII VÕIKS JÄTKATA EDASI, KUID VAHEPEAL O SAI SELGEKS SEDASI.

36


P PEOLEO PEETER RIKO KINK 3. A KLASS

PEOLEO PEETER ON SÕBRALIK LINNUKE. PEETRI PARIM SÕBER ON VALGE TOONEKURG VALLI. TA ON HEATAHTLIK, TORE JA SÕBRALIK. ÜHEL PÄEVAL, KUI PEETER VALLIGA MÄNGIS, LENDAS NENDE JUURDE SUITSUPÄÄSUKE SILLE. PEETRILE SILLE EI MEELDINUD. SILLE ON ÜKS VALLI SÕPRADEST. SILLE SOOVIS KA PEITUST MÄNGIMA TULLA NING VALLIL OLI SELLE ÜLE HEA MEEL. PEETRILE SEE EI SOBINUD. PEETER ÜTLES, ET SILLE JA VALLI EI MEELDI TALLE NING LISAS JUURDE, ET NAD ON RUMALAD. SILLE JA VALLI SOLVUSID NING LÄKSID KURVALT KOJU. PEETER SAI ARU, ET ON VALESTI KÄITUNUD. TA VÕTTIS JULGUSE KOKKU JA VABANDAS. VALLI JA SILLE ANDSID TALLE ANDEKS. NÜÜD ON NAD IKKA SÕBRAD NING SELLISEID OLUKORDI ENAM EI JUHTU. 37


PONI RAGNE VAIK 3. B KLASS

ÜHEL PÄEVAL, KUI PÄIKE PIDEVALT PAISTIS, PALUSID KULDNOKAD KALLE JA KÜLLI EMALT LUBA MINNA VEIDIKESEKS PEENE JÕE ÄÄRDE END JAHUTAMA. TEEL MÄRKASID NAD VÄIKEST KASVU OLEVUST. “VAATA, KÜLLI, SEAL ON HOBUNE!” HÜÜDIS KALLE. “SEE POLE HOBUNE, VAID PONI,” PARANDAS PUU PEAL PIKUTAV PEOLEO PEETER. “MIDA? LONI?” PÄRISID KULDNOKAD KOORIS. “P-O-N-I,” KORDAS PEETER. “MIS SEAL ALGUSES OLI?” KÜSIS KÜLLI. “P NAGU PEOLEO,” VASTAS PEETER. “KAS PONIGA SAAB SAMUTI RATSUTADA?” KÜSIS KALLE. “IKKA,” ÜTLES PEETER. NII NAD LENDASIDKI HOOPIS RATSUTAMA.

38


R RÄHN REINU KÜLASKÄIK KENNERT KRUUSVALD 3. A KLASS

KULDNOKK KÜLLI JA KULDNOKK KALLE KODU OLI SUURE SAAREPUU OTSAS. KODUKS OLI ILUS LINNUPUUR, KUHU NAD OLID PUNUNUD KENA PESA. RÄHN REIN LENDAS PUU PEALE JA HAKKAS PUUD TOKSIMA: “TRR-TRR JA TRR-TRR!“ KULDNOKK KALLE PISTIS PEA PESAST VÄLJA JA KÜSIS: “KULLA RÄHN REIN, MIDA SA SEAL KOPUTAD? TULID KÜLLA VÕI?“ RÄHN REIN VASTAS: “TULIN JAH! TÕIN KA KÜLAKOSTI KAASA, MITU PRISKET ÜRASKIT. LASKE HEA MAITSTA!“

39


REIS ROOMA KARITA HELDE 3. B KLASS

KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE REISISID RONGIGA ROOMA. RONGIJUHIKS OLI RÄHN REIN. KUI RONG PEATUS RONGIJAAMAS, RÖÖVIS RÖÖVEL RUUBEN NAD ÄRA. RAEVUNUD RÄHN REIN PÄÄSTIS OMA SÕBRAD RÖÖVEL RUUBENI KÜÜSIST. RAHUNENUD RÄNNUMEHED RÄNDASID ROOMAS RINGI JA PUHKASID KOOS MÕNE NÄDALA.

40


S SUITSUPÄÄSUKE SILLE KEA-LIIS RAUDSEPP 3. A KLASS

SUITSUPÄÄSUKE SILLE KIIRUSTAB KULDNOKK KÜLLI SÜNNIPÄEVALE. TA KINGIB KÜLLILE LILLI JA „KULDNOKAAABITSA“. KAHJUKS KUKUB SILLE LENNATES JA MURRAB JALALUU. KOHE KUTSUB TA AUL ANNA. AUL ANNA ON ARST. JALG KORRAS, LÄHEB SILLE KIIRUGA SÜNNIPÄEVALE. KÜLLI ON KINGITUSE ÜLE RÕÕMUS JA LOHUTAB SILLET: „POLE MIDAGI, EKS IKKA JUHTUB.“ SILLE ON RÕÕMUS, ET JÕUDIS KOHALE.

41


SUITSUPÄÄSUKE SILLE JA SÜNNIPÄEV TIINA-MARI VARRIK 3. B KLASS

SUITSUPÄÄSUKE SILLE SÜNDIS SÜDASUVEL. SEL SUVEL SAI TA SEITSME AASTASEKS. SUUR SUITSUPÄÄSUKE JUBA! SILLE SÜNNIPÄEVALE SAABUS SUUR HULK SÕPRU: SIIL SASS, SIPELGAS SIPU, SIISIKE SÄDE, SIIDISABA SIBÜLLE, SUSLIK SÜNNE, SAARMAS SABIINE JA SILMIKDELFIIN SOHVI. SÕBRAD SÕID ÄRA SUURE SÜNNIPÄEVATORDI. SÜNNIPÄEVAKS SAI SILLE SOOJAD SUSSID, SÄBRULISE SALLI, SÄRGI SÕPRADE NIMEGA JA REISI SAINT LUSIA SAARELE. SÜNNIPÄEV SUJUS SUUREPÄRASELT!

42


T

TIHASE TIINA KÜLALINE ALEKSANDRA KOGERMAN 3. C KLASS

TIINA VAATAS AKNAST VÄLJA JA NÄGI, KUIDAS ÜKS UUS LIND LUMEL EDASI-TAGASI KÕNDIS. TA KUTSUS KÜLALISE TUPPA JA PAKKUS TALLE TEED. LÕOKE PALUS KURGU KURISTAMISEKS HOOPIS VETT. KUI TA OLI KURISTAMISE LÕPETANUD, HAKKAS TA NII ILUSASTI LAULMA, ET TIINA PIDI ÄÄREPEALT MINESTAMA. SELGUS, ET LÕOKE OLI KUNAGI "ESTONIA" TEATRIS OOPERILAULJANA TÖÖTANUD. TIINA PALUS, ET LÕOKE KA TALLE LAULMIST ÕPETAKS. TIINA TEGI HÄÄLEHARJUTUSI NII KAUA, KUNI VÄSIS. TA OTSUSTAS LAULMISEST LOOBUDA. "IGAL LINNUL ON IKKA OMA LAUL. MA PIGEM HÜPPAN JA KARGAN," ÜTLES TIINA. 43


TIHANE JÄI HAIGEKS GRETE-LY SEILER 3. A KLASS

TALVEL, ÜHEL LAUPÄEVA HOMMIKUL ÄRKAS VÄIKE TIHANE TIINA JA TAHTIS ÕUE MINNA. EMA ÜTLES TALLE, ET TA PANEKS KINDLASTI MÜTSI PÄHE, SALLI KAELA JA KINDAD KÄTTE. TIHANE TIINA EI KUULANUD SÕNA JA LIPPAS NIISAMA ÕUE. NAABRINAINE SUITSUPÄÄSUKE SILLE KÜSIS TIINALT: „MIKS SA MÜTSI, SALLI JA KINNASTETA OLED?“ TIINA VASTAS: „MIS SEE SINUSSE PUUTUB?“ „TIINA, KAS SINUGA ON KÕIK KORRAS?“ KÜSIS SILLE. „JAH, KÕIK ON KORRAS“. KUI TIINA ÕUESOLEMISEST VÄSIS, HIILIS TA TUPPA NII, ET EMA EI NÄINUDKI. ÕHTUL TUNDIS TIINA END HALVASTI. EMA KRAADIS TIHASETÜDRUKUT JA SELGUS, ET TIINAL OLI KÕRGE PALAVIK.

TIINA OLI NÄDAL AEGA VÄGA HAIGE. LÕPUKS RÄÄKIS TIINA EMALE, KUIDAS TA PALJALT VÄLJAS KÄIS. EMA NOOMIS TIINAT. TIINA LUBAS EMA SÕNA KUULATA. NÜÜD ELASID TIHANE TIINA JA TEMA EMA ÕNNELIKULT ELU LÕPUNI.

44


TIHASE TALV MIA-LIISA KELLO 3. B KLASS

TULI TALV. TUUL TUISKAS JA TORMAS. TILLUKE TIHANE TIINA TUKKUS TUGEVA TAMME TIPUS. TA TEADIS, ET TAL TULEB TOITU TUUA. TIHASETIBUD TAHTSID TOITMIST. TIHANE TIINA TORMAS TAMME TIPUST TUULISESSE TIHNIKUSSE. TA TAHTIS TIHNIKUST TERAKESI TUUA. TIHNIKUS TAMME TAGA TORETSES TAREKE. TAREKESEST TULI VÄLJA TÄDI JA TÕIGI TERAKESI. TIHANE TIINA TULI TAGASI TAMME TIPPU JA TOITIS TIBUSID TERADEGA. TUUL TUGEVNES. TIHANE TIINA TUKKUS TAAS TIBUDEGA TAMME TIPUS.

45


U URVALIND URVE MARTIN BODE 3. C KLASS

URVALIND URVE LENDAS HÕREDAS METSAS RINGI JA HÄÄLITSES: „DJE-DJE-DJE.“ TA LOOTIS, ET KEEGI KUULEB TEDA JA TAHAB TEMA SÕBRAKS HAKATA. EESTIS URVEL VEEL SÕPRU EI OLNUD, KUNA TA ELAS VAREM PÕHJA-AMEERIKAS. URVALIND KIRJUTAS KUIVANUD LEHELE TEATE: „OTSIN SÕPRU. ELAN SUURE KASE KÕRVAL PÕÕSAS.“ EI LÄINUDKI PALJU AEGA MÖÖDA, KUI TA KUULIS SIBLIMIST JA TUTTAVAT HÄÄLITSUST: „DJE-DJE-DJE.“ URVE LÄKS VAATAMA NING NÄGI ENDASUGUST LINDU. LIND ÜTLES: "TERE! MINA OLEN URVALIND ULVI, TAHAN SINUGA SÕBRAKS SAADA." URVE OLI VÄGA ÕNNELIK JA KUTSUS UUE SÕBRA PUU OTSA KASE- JA LEPAURBASID NOKKIMA. NAD LENDASID KOOS RINGI JA JÄID KOGU ELUKS SÕPRADEKS.

46


URVALIND URVE KASVATAB USSE KARLOTE LINDVEST 3. A KLASS

URVE ON VÄGA USIN LIND. TA OTSUSTAS UNGARISSE TÖÖLE MINNA. URVE LENDAS UNGARISSE. URVALIND URVE HAKKAS USINAKS USSIDE KASVATAJAKS. USSIEMAD VIISID URVALIND URVELE OMA USSILAPSED KASVATADA. URVALIND URVE KASVATAS USSILAPSED SUUREKS JA EMAD TULID OMA LASTELE JÄRELE.

47


V VALGE TOONEKURG VALLI HENRY FRED OJASALU 3. C KLASS

VALGE TOONEKURG VALLI OLI TORE VALGE TOONEKURG. TA ELAS VILJANDIMAAL, SEST SEAL OLI RAHULIKUM KUI TALLINNAS. TULEMAS OLI TALV NING VALLI VALMISTUS SELLEKS, ET SÕPRADEGA LÕUNAMAALE LENNATA. TA PAKKIS ASJAD JA LÄKS. TEEL KOHTAS TA VEEL VÕÕRAID TOONEKURGI, KES OLID TEISEST GRUPIST. VALLI JÕUDIS KOOS SÕPRADEGA LÕUNAMAALE. SEAL OLI NIISUGUSEID LINDE, KELLE KOHTA VALLI EI OSANUD ISEGI ÖELDA, MIS LIIGIST NAD ON. TA NÄGI KA KUMMALISI LOOMI. VALLI ELAS LÕUNAMAAL PAAR KUUD. SIIS HAKKAS EESTIS KEVAD TULEMA JA TOONEKUREL OLI AEG KOJU TULLA. TA ÜTLES KÕIGILE HEAD AEGA NING LENDAS MINEMA.

48


TOONEKURG VALLI ROBERT HELK 3. A KLASS

ELAS KORD VALGE TOONEKURG VALLI. TAL OLI VÄIKE POEG. ÜHEL PÄEVAL LENDAS TOONEKURG VALLI TOITU TOOMA. KUI VALLI TAGASI JÕUDIS, NÄGI TA, ET POEGA EI OLE. TA LENDAS POEGA OTSIMA. OTSIS JA OTSIS, AGA EI LEIDNUD. TOONEKURG VALLI KIIRUSTAS TAGASI KOJU. SEAL NÄGI TA , ET TEMA KODU LÄHEDAL LENDASID ÖÖBIK ÖÖBIUS, REIN RÄHN JA PEOLEO PEETER. NENDE KÕRVAL LEHVITAS RÕÕMSALT TIIBU KA VÄIKE TOONEKURG. „AITÄH!“ ÜTLES TOONEKURG VALLI JA NAD KÕIK LENDASID ÕNNELIKULT KOJU. 49


VALLI JA VALGE LUMI CARMEL LUKAS 3. B KLASS

VALGEL TOONEKUREL VALLIL OLI VÄIKE VALGE VALE. LENDAMISE LÕUNASSE VIST OLI MAGANUD TA MAHA. NÜÜD VAID VALGE LUMI VÄLJAS, MIS ON VÄGA PAHA. VALLI VALGET LUND VAID PELGAS, JÄÄ PEAL KUKKUS MAHA. VARSTI VALLIL VAJA OLI PIKKA VALGET SALLI. VAATAS VEIDI VASAKULE, VALGET SALLI POLNUD NÄHA. VALLI LÄKS SIIS SALLITA LUND VEIDIKESEKS VAATAMA. VALLIL VARSTI NOHU, KÖHA. VAARIKAID NÜÜD JUURDE VAJA! VIST SÜGISEL SA OLEKS PIDAND LÕUNAMAALE LENDAMA, SEST VÄIKE VALGE TOONEKURG JU VALGET LUND EI TALU. 50


ÕÕNETUVI ÕNNE SEIKLUS GREETE KAMPUS 3. C KLASS

Õ

ÜHEL PÄEVAL ÄRKAS ÕÕNETUVI ÕNNE LÕDISEDES. OLI TULNUD TALV. ÕNNE OTSUSTAS LÕUNAMAALE SÕITA. TA SÕI KÕHU SAIA JA PIIMA TÄIS, PAKKIS ASJAD, OSTIS PILETI NING LÄKS LENNUKILE. LENNUKIST VÄLJUDES OLI TA ÜSNA JAHMUNUD – ÕNNE OLI SATTUNUD HOOPIS PÕHJAMAALE. ÕNNE ÜTLES: "HÄRRA PILOOT, TE SÕITSITE VALELE POOLE!" LENNUKIJUHT VASTAS: "EI, PROUA, TE TULITE LIHTSALT VALE LENNUKI PEALE." ÕNNE LENDAS JÄRGMISE LENNUGA LÕUNAMAALE. SEAL KOHTUS TA FLAMINGODE, ELEVANTIDE, AHVIDE JA KAELKIRJAKUTEGA. ÕNNEL OLI LÕUNAMAAL KOGU AEG JANU, SEST SEAL OLI NII PALAV. MÕNE AJA PÄRAST TÜDINES ÕNNE KUUMAST JA OTSUSTAS KOJU TAGASI MINNA. KOHALE JÕUDES MÕTLES TA, ET KODUS ON IKKA KÕIGE PAREM.

51


ÕÕNETUVI ON NII TORE, ÕNNEL MINGIT MURET POLE. NALJA OSKAB HÄSTI TEHA, VANTSILE SEE MEELDIB VÄGA.

TUVI OSKAB LENNATA, ÕHUS PÖÖRATA JA KEERATA. ULJAS ON TA KÕRGEL TAEVAS, VIHISEB KUI NOOL SES ÕHULAEVAS. IMEKSPANDAV ON TA TÕESTI!

52


ÕÕNETUVI SÜNNIPÄEV EVA-LIISA LÕHMUS 3. A KLASS

KUI ÕÕNETUVI ÕNNEL OLI SÜNNIPÄEVANI AEGA KAKS NÄDALAT, HAKKAS TA KUTSEID TEGEMA. SÜNNIPÄEVALE OLID KUTSUTUD: AUL ANNA, EMU EMMA, FLAMINGO FIONA, HARAKAS HUBERT, IIBIS INGE, JÄÄLIND JULIUS, KULDNOKK KÜLLI JA KULDNOKK KALLE, KODUVARBLANE KONSTANTIN, LEEVIKE LEILI, METSIS MEELI, NAERUKAJAKAS NEERO, OHAKALIND OSVALD, PEOLEO PEETER, RÄHN REIN, SUITSUPÄÄSUKE SILLE, TIHANE TIINA, URVALIND URVE, VALGE TOONEKURG VALLI, ÄNN SAMUEL, ÕÕNETUVI ÕNNE, ÖÖBIK ÖÖBIUS JA ÜRR ÜLLI. LÕPUKS SAABUS OODATUD PÄEV. LAULDI JA TANTSITI NING MÄNGITI. KÕIGIL OLI VÄGA LÕBUS.

53


Ä

ÄNN SAMUEL ANNAB HEAD NÕU MATTHIAS LINDER 3. A KLASS

ÄNN SAMUEL JALUTAS METSAS. TA KOHTAS KULDNOKK KALLET. KALLE OLI KURB. SAMUEL UURIS, MIS KALLEL VIGA ON. KALLE LAUSUS: “MA LUBASIN TÄNA NAERUKAJAKAS NEEROLE KÜLLA MINNA, AGA UNUSTASIN. NÜÜD ON MEIE SÕPRUS LÄBI!“ SAMUEL RAHUSTAS KALLET JA ÜTLES, ET SELLISEID ASJU IKKA JUHTUB. NIISUGUSE ASJA PÄRAST NÜÜD KÜLL SÕPRUS OTSA EI SAA. VEEL SOOVITAS SAMUEL SÕBRA EES VABANDADA JA JÄRGMINE KORD KÜLLA MINNES MAGUSAID SEEMNEID KÜLAKOSTIKS KAASA VÕTTA. „AITÄH, SAMUEL!“ÜTLES KALLE JA MÕTLES, ET KÜLL SEE SAMUEL ON ÜKS HEA ÄNN.

MARGOT PEITEL 3. C KLASS

54


MEIE ÕPETAJA ÄNN SAMUEL RICO LAANEP 3. B KLASS

ÕPETAJA ÄNN SAMUEL ALUSTAS EESTI KEELE TUNDI JA PALUS KULDNOKKADEL KÜLLIL JA KALLEL TULLA VASTAMA. KULDNOKAD OLID KODUS VALMISTANUD ETTE VÄIKESE LUULETUSE: ELAS KORD ÜKS ÄMBLIK ÄRNI, KES VÄRVIS VÕRGU LILLAT VÄRVI. SÄÄSK SEE VAATAS: “OO, MIS IME, METS ON TÄNA TÄITSA PIME!” 55


Ö ÖÖBIK ÖÖBIUSE PEEN PIDUSÖÖK KEN LILLOJA 3. C KLASS

ÖÖBIK ÖÖBIUS OTSUSTAS VALMISTADA ILUSA ÜLLATUSE. TA KUTSUS KULDNOKAD PEENELE PIDUSÖÖGILE. KUNA KUTSELE EI SOBINUD EITAVALT VASTATA, OLID KULDNOKAD NÕUS. NAD SAABUSIDKI KOKKULEPITUD AJAL, PILKASES PIMEDUSES, KÜLAKOSTIKS KAASAS KULDSES KOTIKESES KULDSED VILJATERAD. ÖÖBIUS TÄNAS TAEVANI JA PALUS KÜLALISED LAUDA. SÖÖDI, JOODI NING KOOS KÕVA LAULGI LAHTI LÖÖDI. LÄRMAKAS PIDUSÖÖK KESTIS KOGU ÖÖ JA JÄTKUS JÄRGMISEL PÄEVAL. KOGU ÜMBRUSE ELANIKUD LÄKSID ASJA UURIMA. KUU JA PÄIKE OTSUSTASID SEKKUDA NING LINDUDELE VANA AJAARVESTUSE SELGEKS TEHA. KUU KUMAS KÕRGELT JA PÄIKE PAISTIS PALAVALT. VIIMAKS PIDULISED VÄSISID. SELLEST AJAST SÄDISTAVAD KULDNOKAD PÄEVAL RÕÕMSALT PUUDE OTSAS. AGA ÖÖSEL LAKSUTAVAD ÖÖBIKUD SERENAADE.

56


ÖÖBIK ÖÖBIUS RIHO RÜÜTEL 3. A KLASS

ÖÖBIK ÖÖBIUSEL OLI PIKK ÖÖ. ÖÖBIK ÖÖBIUS JALUTAS ÖISEL TÄNAVAL. ÖÖBIK ÖÖBIUSE TÖÖ ON LAULMINE.

„ÖÖBIK ÖÖBIUS! ÖÖBIK ÖÖBIUS! ÖÖBIK ÖÖBIUS! ÖÖSEL EI TEHTA TÖÖD!“

57


ÖÖKULL KIRKE HIOB 3. B KLASS

KULDNOKAD KÜLLI JA KALLE LENDASID METSA KOHAL. NAD NÄGID SUURTE SILMADEGA LINDU. SIIS HAKKASID NAD OTSIMA ÜHTE ÕPETAJAT, ET TEADA SAADA, MIS LIND SEE ON. NAD LEIDSID ÖÖBIK ÖÖBIUSE. KÜLLI JA KALLE KÜSISID ÖÖBIUSELT, MIS LIND ON SUURTE SILMADEGA JA PRUUNIKAT VÄRVI? “SEE ON ÖÖKULL,” ÜTLES ÖÖBIUS. “ÖÖKULLID MAGAVAD PÄEVAL JA ÄRKAVAD ALLES ÖÖSEL.” “AGA MIKS ÖÖKULLID MAGAVAD PÄEVAL?” KÜSISID KÜLLI JA KALLE. “SEST VALGUS PIMESTAB NENDE SILMI,” VASTAS ÖÖBIUS. “AGA MINGE NÜÜD KOJU, AEG ON HILINE.” KÜLLI JA KALLE LENDASID KOJU JA PUHKASID SELLEST PÄEVAST. 58


Ü ÜRR ÜLLI ASTRID LUIDE 3. A KLASS

ÜHEL ILUSAL PÄEVAL VÄRVIS ÜRR ÜLLI OMA MAJA KATUST SINISEKS. SAMAL AJAL JALUTAS SEALT MÖÖDA FLAMINGO FIONA. ÜRR ÜLLI KOMISTAS JA PILLAS VÄRVIPOTI FLAMINGOLE PÄHE. OI, KUIDAS FLAMINGO EHMUS. ÜRR ÜLLI LENDAS ALLA JA PALUS VABANDUST. FLAMINGO FIONA OLI VÄGA TUNDLIK NING SOLVUS. SAABUS FLAMINGO SÜNNIPÄEV. ÜRR ÜLLI KINKIS FLAMINGO FIONALE „KULDNOKA-AABITSA“. KÜLL FLAMINGO FIONA RÕÕMUSTAS.

59


ÜRR ÜLLI KOOLIPÄEV TRIINU ALBRI 3. B KLASS

KÜLLIT JA KALLET OOTAS EES UUS KOOLIPÄEV. KÜLLI NÄGI UUT ÕPETAJAT. ÕPETAJA NIMI OLI ÜRR ÜLLI. ÜRR ÜLLI ÕPETAS Ü TÄHTE. KÜLLI MEELEST OLI ÜLLI TORE. ÜLLI PALUS LASTEL Ü TÄHEGA SÕNU MÕELDA. KÜLLI ÜTLES: “KÜBAR.” KALLE ÜTLES: “KÜTT.” KULL ÜLLE SÕNAS: “TÜNN.”

60


ERIK BRÜCK 3.C KLASS

61


TEADMISTE TOEL TEGUSAKS

Profile for Talinna Lilleküla Gümnaasium

Kuldnoka-aabits  

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kolmandate klasside õpilaste loodud kuldnoka-aabits

Kuldnoka-aabits  

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kolmandate klasside õpilaste loodud kuldnoka-aabits

Profile for lillekyla
Advertisement