Page 1


Tr체kis on valminud Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetusel.

V채ljaandaja SA Innove

Kujundus Tartu Kunstikool

Tr체kise elektrooniline versioon www.noormeister.ee


Krestina Õun

Haapsalu Kutsehariduskeskus Koka eriala

Läksin kutsekooli, sest gümnaasiumisse ma minna ei soovinud. Alguses tahtsin õppida tisleriks, kuid ema soovitas valida kokaamet. Tema sõnul pidi kokal alati tööd jätkuma ja kõht on ka alati täis. Läksingi kokaks õppima mõttega, et iga naine peab oskama süüa teha ning sel hetkel ei osanud ma oodata, et amet hakkab niivõrd suurt huvi pak­ kuma. Kutsekoolis tundsin, et õppisin enda jaoks ja saavutasin koolis väga head tule­ mused. Nüüdseks on kokaameti omanda­ misest möödas pea kaks aastat ning võin öelda, et olen teinud oma elus ainuõige valiku. Töötan restoranis Tchaikovsky ning ei möödu päevagi, mis ei oleks piisavalt väljakutseid pakkuv. Olen osa võtnud ka erinevatest kutsemeistrivõistlustest, võit­ sin tiitli „Noorkokk 2010“ ja tõin Euroopa kutsemeistrivõistlustelt EuroSkills 2012 koju kuldmedali ning ülemaailmsetel kutsevõistlustel „WorldSkills 2011“ olin eest­ laste seas parim.

Valige eriala, millega tahate tegeleda kogu hingest ja uskuge, et teist võivad saada oma ala tipptegijad! Kutsemeistrivõistlustest... Nii nagu spordiski võetakse mõõtu erinevatel aladel, panevad ennast proovile ka kutse­ õppurid erinevatel ametitel. Võistlustel selgu­ vad parimatest parimad, kus arvesse lähevad kiirus, täpsus ning omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kasutamine. Eestisiseste kutsevõistluste võitjatel on sageli võima­ lus minna võistlema välismaale EuroSkills ja WorldSkills võistlustele. Teisalt pakuvad võistlused pealtvaatajatele võimaluse tutvuda erinevate ametitega ja näha oma silmaga, kui­ das noored meistrid oma tööd teevad. Lisaks on kutsevõistlused kohaks, kus tööandjad saavad tutvuda tulevaste meistritega. Kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013 koondab kaheks päevaks Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutsehariduse. Suurüritusel toimuvad lisaks kutsemeistri­ võistlustele, töötoad ametite proovimiseks ja kutseharidusmess.

Rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused Alates 1947. aastat korraldatakse ülemaailmset kutsevõistlust WorldSkills. Eestlased panid esi­ mest korda oma kutseoskused rahvusvaheliselt proovile 2007. aastal Jaapanis ja kokku on suur­ üritusel osaletud kolm korda. Järgmisena osa­ lesid eestlased 2009. aastal Kanadas ja 2011. aastal Londonis. Sarnaselt ülemaailmsele kutsevõistlusele toi­ mub ka üleeuroopaline kutsemeistrivõistlus EuroSkills. Iga kahe aasta tagant toimuval võist­ lusel panevad end proovile kuni 25­aastased noored meistrid ligi poolesajal kutsealal. Esime­ sed võistlused toimusid 2008. aastal Hollandis, kus osales 12 eestlast ja eestlaste oskusi hin­ nati hõbe­ ja pronksmedaliga. 2010. aastal toodi Portugalist koju seitse medalit: kolm kulda, üks hõbe ja kolm pronksi ning 2012. aastal võitis Eesti meeskond Belgias viis medalit: kuld, hõbe ja kolm pronksi.


Tänavu toimuvad rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused

WorldSkills 2013 Saksamaal Sel suvel sõidavad Eesti parimad kutseõppurid Saksamaale, et panna poovile oma oskused rahvusvahe­ listel kutsemeistrivõistlustel World­ Skills 2013. Ülemaailmsed võistlused toimuvad 2.–7. juulil Leipzigis, Sak­ samaal. Võistlema asub pea 1000 noort üle kogu maailma ning mõõtu võetakse 45 võistlusalal. Eestit esindavad järgmised võistlusalad: maastikuehitaja trükitehnoloog mehhatroonik florist mööblitisler plaatija ehitusviimistleja infotehnoloog

Noor Meister 2013 Kutsemeistrivõistlustel Noor Meister 2013 võtavad mõõtu ligi 300 kutseõppurit 21 erialal:


Garel Vahesalu

Tatjana Kargarets

Kadri Kook

Tallinna Teeninduskool

Tartu Kutsehariduskeskus

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Tatjana valis pagari elu­ kutse, sest tööd on sellel erialal võimalik leida üle maailma.

Kadri valis kondiitri eriala, sest see on loominguline töö – iga tort võib olla täp­ selt omanäoline ja huvitav.

Tatjana tunnistab, et eriala pole just kõige kergem ja tööle minnes peab arves­ tama, et töö algab varajas­ tel hommikutundidel ja tööd tuleb teha seistes. Seega, tuleb arvestada väsinud jal­ gadega, mida korvab ahju­ soojade saiade lõhn.

Kondiitriks õppimisel tuleb omanda kõigepealt tehno­ loogilised teadmised, kuid suuresti toimub õpe läbi praktilise töö ja erinevate toorainete tundmaõppimise.

Müüja töö ja kaubandus laiemalt on Garelit ammu huvitanud. Garel tuli Tallinna Teeninduskoolis müügiesin­ daja erialalt üle müügikor­ raldusse, sest see on töö­ kohapõhise õppega. Lisas saab sellelt erialalt hiljem minna edasi õppima Lääne­ Viru Rakenduskõrgkooli kaubandusökonoomikat. Müüjaks õppimine on mit­ mekülgne, sest eriala avardab silmaringi, õpetab tundma vajalikke ja popu­ laarseid märgistusi toode­ tel ning teeb õppijast väga nõudliku kliendi. See annab tohutult juurde esinemisjul­ gust ja oskust diskuteerida kliendiga. Praegu töötab ta K­Rau­ tas müügikonsultandina, kelle ülesanneteks on suht­ lus klientide ja tarnijatega, samuti tellimuste tegemine ning kauba strateegiline pai­ gutamine.

Kuigi Tatjana hetkel pagari ega kondiitrina ei tööta, on õpitu talle siiski isiklikus elus kasuks tulnud.

Hetkel töötab ta Baltimaade suurima sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja Cristella kondiitriosakonnas meistrina. Kadri tööüles­ anneteks on töögraafi kute koostamine ja jälgimine, et tootmisest läheks õigeaeg­ selt välja kvaliteetne toode.


Reeli Student

Mairi Medell

Veronika Podust

Räpina Aianduskool

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Tallinna Tööstushariduskeskus

Mairi tahtis õppida konk­ reetseid oskusi. Seepärast astus ta kutsekooli, kus nägi enda jaoks ideaalset väljundit juuksuri erialal: töö inimestega – iga kliendi uudsus ja erilisus, võimalus oma piiritut loovust kasu­ tada ning rõõm kohesest tulemusest.

Veronika valis rätsepa eri­ ala, sest on õmblemisega tegelenud lapsest saati. Ametivalikul kaalus Vero­ nika seda, mis talle kõige rohkem meeldib ja millisel alal saaks end ära elatada. Selle mõtte tulemusena läkski ta rätsepaks õppima.

Reeli valis fl oristi elukutse, sest see on loominguline ja mitmekülgne, samuti annab amet võimaluse end väljen­ dada läbi oma tööde. Õpitakse erinevaid taimi ja nende ladinakeelseid nime­ tusi, värvust ja komposit­ siooni, stiiliõpetust, leina­ ja pulmafl oristikat, kimpude ja seadete valmistamist ning lillede säilitamist. Lisaks on oma osa õpingudest eti­ kett, suhtlemine ja kliendi­ teenindus. Hetkel töötab ta lillepoes, kus ta tööülesanneteks on lõikelillede ja potilillede hooldamine, erinevate kim­ pude ja seadete tegemine, tellimustööde täitmine, poe dekoreerimine, klientidega suhtlemine ja neile nõu and­ mine.

Juuksuriõpingutes on selle tähtsamaks osaks õpitu rakendamine. Kodutöödest ja teooriast olulisemat rolli hakkab mängima hoopis see, kuidas oma teadmisi raken­ dada. Kui minnakse kooli­ salongi juuksuritööd harju­ tama, siis saavad teooria ning töö õigesti tegemise kõrval veelgi määravamaks isikuomadused, eneseusk, pingevaba olek ning loovus. Mairi töötab juuksurina Pärnu kesklinnas asuvas juuksurisalongis.

Rätsepaks õppimisel alus­ tatakse põhiteadmiste ja oskuste omandamisest, edasine õpe ehitatakse selle peale. Rätsepa erialas õpitakse tundma masinaid, käsitsi õmblemist, erinevaid pisteid jne. Edasi õpitakse konkreetseid asju õmblema, näiteks seelikuid, mantleid jne. Sinna juurde kuulub ka palju muud: õppisime tundma erinevaid keha­ tüüpe, värve, moesuundasid, kollektsioonide loomist ja inspiratsiooni leidmist. Veronika töötab praegu Calla pruudisalongis, kus saab õpitut kasutada. Töö­ ülesannete juurde kuulub kõik, mis salongis toimub, näiteks inimestega suhtle­ mine, müügitöö, stilistika, õmblemine, parandustööd ja kujundamine.


Andrus Kingo Tartu Kutsehariduskeskus

Logistiku eelis on tubane töö, mis ei murra konti ja on vaheldusrikas. Töötades tekivad erinevad kontaktid erinevate ettevõtetega, mis on kasulikud edaspidises karjääris ning ka eraelus, näiteks saab osta teatud kaupu oma tarbeks soodsa­ malt. Lisaks on logistiku töö­ põld lai, näiteks saab tööd poes müüjana, tõstukijuhina jne. Andrus õppis Tartu Kutse­ hariduskeskuses laohoid­ jaks. Õpe kestis kokku kolm aastat. Palju oli teoreetilisi tunde, kuid õppeperioodi jooksul käis ta mitmeid kordi praktikal ning tema sõnul võib praktika kohast saada tulevane töökoht. Hetkel töötab ta KG Knuts­ son AS­is ehk Tartu Auto­ eksperdis ja ta on laohoidja­ autojuht, mis tähendab, et ta teeb kõiki laotöid ning veab ka kaupa klientidele.

Ksenia Vinogradova

Liisa Soovere

Narva Kutseõppekeskus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Ksenja valis puhastustee­ nindaja elukutse, sest tege­ mist oli temale meeldiva ja huvipakkuva erialaga – pidevalt tuli juurde uusi ja huvitavaid töövahendeid.

Majutusteenindaja eriala valis Liisa seetõttu, et see tundus väga põnev, mitme­ külgne ning amet pakub edaspidises elus erinevaid karjäärivõimalusi.

Õppimise juures oli praktikat päris palju, seda oli kokku viis kuud. Ksenjale meel­ dib, et ta saab pigem oma kätega asju teha kui kooli­ pingis teooriat õppida. Prak­ tika muudab kõik ka selge­ mini arusaadavamaks ning lihtsamaks.

Majutusteenindajaks õppi­ mine avab uksed turismi­ valdkonnas ning paneb teadmised ja oskused proo­ vile. Samuti aitab see kujun­ dada isiksust teenindusvald­ konnas töötamiseks ning saada enesekindlamaks ja julgemaks. Majutusteenin­ dus on väga kasulik eriala, kuna see ei piirdu ainult ühe konkreetse suunaga, vaid on väga laialdane ning alati on võimalus karjääriredelil tõusta.

Hetkel on ta praktikal ja töö­ tab ühes väiksemas hotellis. Seal tegeleb ta puhastus­ teeninduse ning administ­ raatori ülesannetega.

Liisa läks edasi õppima Tartu Ülikooli Pärnu Kolled­ žisse turismi- ja hotelliettevõtlust. Eriala pakub Liisale väga suurt huvi ning eel­ nevad teadmised aitavad kaasa ülikooliõpingutele.


58

51

52

57 57

58 59 62 60

64

62 38

39

37 61

41

62

5

6

63

17

18

44

63

1 2 3 4

42

7

8 19

20

45

Info Karjäärikohvik Puhkeala Lava

KOOLIBOKSID 5 6 7 8 9 10 11 12

9

Tartu Kunstikool Haapsalu Kutsehariduskeskus Tallinna Ehituskool Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Sisekaitseakadeemia Valgamaa Kutseõppekeskus Põltsamaa Ametikool Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13 Tallinna Polütehnikum 14 IT Kolledž

15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

Tallinna Luua M Järvam Hiiuma Tartu Te Tallinna M. I. Ma Tallinna Juuksur Pärnum Võruma Kehtna Tehnolo Tallinna Räpina Tartu Ku Narva K Tallinna Ida-Viru Rakvere


55

50

3

4

56

49

3

46

36

48

40

47 43

10

11

12

13

14

15

16

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

a Tööstushariduskeskus Metsanduskool maa Kutsehariduskeskus aa Ametikool ervishoiu Kõrgkool a Tervishoiu Kõrgkool assaažikool a Lasnamäe Mehhaanikakool rite Erakool Maridel maa Kutsehariduskeskus aa Kutsehariduskeskus a Majandus- ja oogiakool a Teeninduskool Aianduskool utsehariduskeskus Kutseõppekeskus a Transpordikool umaa Kutsehariduskeskus e Ametikool

2

32

33

34

35

54

1

53

Sissepääs

TÖÖTOAD 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44

Euroopa Noored Robootika töötuba Turismi töötuba Kelnerite töötuba Auto töötuba Päästealane töötuba Ehituse töötuba Kunsti töötuba Rätsepa töötuba Puidu töötuba Foto töötuba Juuksurite töötuba Tervise töötuba

VÕISTLUSALAD teeninduse alad 45 46 47 48 49 50 51 52

Müüja Pagar-kondiiter Florist Rätsep Juuksur Majutusteenindaja Puhastusteenindaja Logistik

tehnikaalad 53 Mehhatroonik 54 Elektroonik 56 Veebidisainer 57 Infotehnoloog

ehituse alad 58 59 60 61 62 63 64

Tisler Viimistleja Maastikuehitaja Plaatija Ehituspuusepp Müürsepp Elektrik


Kuldar Leement

Martin Kangur

Ulf Anso

Tartu Kunstikool

Tartu Kutsehariduskeskus

Tallinna Polütehnikum

Kuldar on hea joonistaja ja digimaalija ning need on oskused, mis tulevad sellel erialal kasuks. Olemas­ olevad kogemused ja huvi andsid valiku tegemisel kindluse. Omandatakse tehnilisi tead­ misi erinevatest kujundus­ programmidest ja kompo­ sitsioonist, tüpograafi ast ja värvusõpetusest. Käelised oskused on väga vajalikud, sealhulgas kavandamine, maalimine ja joonistamine. Koolist suunatakse õpilasi ka erinevatele praktikatele ja kogu õppetöö on Kuldari arvates huvitav. Tema võttis sellest viimast ja arvab, et on saanud endale väga tugeva hariduse. Kuldar on edukas enda vali­ tud erialal. Ta töötab reklaa­ miagentuuris Tabasco, kus kujundab erinevaid reklaame ja kampaaniaid. Ta on teinud tööd Tele2­le, Salva kind­ lustusele, Rademarile jne. Kuldaril ei ole kujundades töö tegemise tunnet, kuna kujundada on tema arvates tore ja see annab võimaluse loovuseks.

Rakenduslik haridus on Martinile alati huvitavam tundunud kui akadeemi­ line. Akadeemilise hariduse teoreetilisust on tunduvalt keerulisem siduda reaalse eluga, aga rakendusliku haridusega saad sa kohe hakata reaalseid probleeme lahendama. Arvutid ja info­ tehnoloogia on Martinile huvi pakkunud niikaua, kui ta mäletab. Arvuteid puudutav erialavalik oli loomulik jätk tema süvenenud huvile. Kutseharidus annab kindlasti laia silmaringi. Lisaks oma erialale on kool avanud sil­ mad paljudes teistes vald­ kondades, mida tavaliselt ei jõua töö kõrvalt regulaarselt jälgida. Proovimise mõttes lõi Martin kahe sõbraga fi rma Newtime, mis on tänaseks kiirelt arenenud ja edukalt toimiv ettevõte. Praeguseks mõt­ levad nad juba võimaluste peale, kuidas ja kuhu laie­ neda.

Ulf valis elektrooniku elu­ kutse just seetõttu, et ta saab luua väikeste skee­ mide põhjal elektroonika­ seadmeid, mille koostamine pakub talle naudingut. Põne­ vaim hetk on siis, kui kõik enda tehtud skeemid korra­ likult töötavad. Kõik väiksed vidinad peavad olema pai­ gas ning iga detail on oluline nagu kunstiteosel. Elektroonikuks õppimine on huvitav, sest välja tuleb mõelda, kuidas ja mida võib elektrooniliste skeemidega teha. Tulemusteni jõudmine võtab aega ja kogemust, ning vahel on vaja ka kuld­ seid käsi. Elektroonika on nii haarav, et sellega võib veeta unetuid öid. Hetkel töötab Ulf fi rmas Hewlett­Packard klienditoe osakonnas.


Marko Aus

Jevgeni Rõžov

Steven Šubin

Tallinna Tööstushariduskeskus

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Kuresaare Ametikool

Kuna Markole on mehhaa­ nika ja elektroonika alati meeldinud, siis oli mehhat­ roonika tema jaoks õige valik. Eriala koosneb kolmest eri­ nevast osast, siis sai lisaks võtta huvitavaid aineid.

Jevgenil oli soov olla kur­ sis uute tehnoloogiatega ja tegeleda enesearendusega. IT on pidevalt muutuv ja arenev eriala, mis võimal­ dab ennast pidevalt täien­ dada ja juurde õppida.

Mehhatroonikuks õppimine tähendab, et saab teadmisi mehhaanikast, elektrooni­ kast ja informaatikast ehk kontrollerite programmee­ rimisest, mis on omakorda jagatud veel erialadeks nagu pneumaatika, hüdrau­ lika, CNC tööpinkide prog­ rammeerimine ja treimine. Eriala nõuab tehnilist huvi ja tööriistade kasutamist, kuna tegeletakse ka lukksepatöö ja metalli töötlemisega. Marko töötab täisautomaat­ sete kohvimasinate hool­ dustehnikuna. Peamisteks tööülesanneteks on masi­ nate seadistamine, remont, tehnilise seisundi hindamine ja elektrooniliste osade parandamine. Ka vabal ajal tegeleb ta mehaanika, metallitöö ja elektrooniliste komponentide parandami­ sega.

Selleks, et aru saada info­ tehnoloogiast, peab 75% õppimise ajast harjutama ja arenema iseseisvalt. Info­ tehnoloog ei saa omada sügavaid teadmisi kõikides kitsastes infotehnoloogia valdkondades, tavaliselt infotehnoloog spetsialisee­ rub kindlale valdkonnale. Hetkel töötab Jevgeni kahes fi rmas, millest üks tegeleb tootmismasinate ja prog­ rameerimisega ning teine pakub ettevõtetele IT­tee­ nust. Lisaks alustas Jevgeni enda väikse startup projek­ tiga, mis pakub kasutajatele erinevad veebiteenused.

Steven valis eriala just see­ tõttu, et oli väikesest peale sellega kokku puutunud ja kuna eriala huvitas teda juba viieaastaselt, siis oli ta enda valikus kindel. Kõige paremini õpib müür­ sepaks kellegi kogenenuma käe all õpipoisina. Hiljem saab ise tegutseda ja nii saab aastatega meistriks. See eriala pole siiski kõiki­ dele, sest töö on füüsiliselt raske ning peab ise tunne­ tama, kas selline elukutse meeldib. Hetkel Steven ei tööta, vaid keskendub kooli lõpe­ tamisele.


Taavi Michelson

Ivo Ilm

Kristi Tölp

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool

Tartu Kutsehariduskeskus

Tallinna Polütehnikum

Taavi valis kivi­ ja betoon­ konstruktsioonide eriala kuna talle meeldis ehitus ja see eriala pakkus neid teadmisi, mida ehituses vaja läheb. Sealhulgas oli ka plaatimistööde õppemoodul, mille vastu tundis ta erilist huvi. Tänu sellele sai Taavi häid teadmisi plaatimistöö­ dest ning arenes erialaselt. See aitas tal asuda kind­ lale tööle, kus sai pidavalt ennast edasi arendada.

Ivo läks tisleriks õppima sõbra soovitusel ja pole seda siiani kahetsenud. Tis­ lerina töötamisel on väga suur pluss see, et töö käib aastaringselt soojades sise­ ruumides erinevalt teistest ehitusvaldkonna erialadest.

Õpe kestab kokku kolm aastat. On väga erinevaid mooduleid, mis sisalda­ vad nii sise­ ja välipraktikat, erialaseid ained ja reaal­ aineid. Teadmised ja osku­ sed annavad võimaluse liikuda töömaailma ja võimaldavad jätkata õppi­ mist kõrgkoolis. Lisaks on võimalusi end veelgi aren­ dada – nimelt kutsemeistri­ võistluste käigus, mis anna­ vad sulle topeltkogemuse töö olukorrast ja tõsidusest. Esialgu töötas Taavi plaati­ jana, ent hetkel töötab ta Kehtna Majandus­ ja Teh­ noloogiakoolis, kus õpetab ehituse eriala. Samuti õpib ta Tallinna Tehnika kõrg­ koolis hoonete ehitust.

Tisleriks õppides tuleb esmalt saada selgeks teooria ja siis rakendada oma teadmisi praktikumides nii koolis kui ka ettevõtetes. Kolme aastaga saab tisleri­ tööst baasteadmised, mida edaspidi täiendada. Sellel erialal õpib kogu aeg midagi juurde. Mõned aastad tagasi lõi Ivo oma ettevõtte, mis teeb eritellimusel projekte. Kuna klentide soovid on väga eri­ nevad, siis peab ta olema kursis erinevate töövõtete ja tehnoloogiatega, et rahul­ dada erinevate klientide soovid ja vajadused.

Kristi õppis tegelikult auto­ maatiku erialal, kus õpitakse väga palju ka elektrikule vajalikke oskusi. Eriala on Kristi arvates põnev oma keerukuse ja huvitavate väljakutsete pärast. Õppetöös on nii teoreeti­ list kui ka praktilist osa – tehakse töid laborites ja töökodades. Näiteks tuleb töökoja praktikal kokku panna elamu peakilp või mootori juhtimiskilp. Väga oluline kogu asja juures on õppida elektrotehnikat ning teoreetilisi teadmisi. Kristi arendab oma ettevõtet ning omandab kõrgharidust Tallinna Tehnikaülikoolis.


Jan-Taaniel Kozlov

Allar Laurend

Tauri Lepsasild

Tallinna Ehituskool

Luua Metsanduskool

Tartu Kutsehariduskeskus

Jan­Taaniel valis ehitus­ viimistluse eriala, sest talle meeldis oma kätega midagi luua – mitte lihtsalt tööd teha, vaid panna asjale nii­öelda hing sisse. Kuna osavatel ehitajatel on alati leib laual, siis valiski ta sel­ lise eriala, mida kutsekoolis omandada.

Allar valis selle eriala, sest teda huvitasid väikeehitised ja rajatised. Maatikuehitaja on eriala, mille puhul on ka lihtne tööd leida.

Ehitusviimistluse õppimine toimub kahes vormis: teoo­ ria ja praktika, kus saab õpetajate valvsa pilgu all praktiseerida teoorias õpitut. Teooriat õpetatakse väga põhjalikult. Hetkel töötab ta Viimsi SPA­s. Töödeks on remondi­ ja hooldustööd ning hotelli tubade renovee­ rimine. Ise on ta oma tööga väga rahul.

Õppimise muudab huvita­ vamaks see, et saab palju teadmisi omandada läbi praktiliste ülesannete. Lisaks teooriale ja koolitundidele saab suurema osa õppest veeta kooli tööhallis, välja­ sõitudel või välispraktikatel. Tänu koolile saab praktikal olla Saksamaal, Hollandis, Hispaanias, Inglismaal ja Soomes. Peale kooli töötas Allar puukoolis, kus kasvatati haljastuse jaoks vajalikke ilupuid ja ­põõsaid. Tööüles­ anded varieerusid maa­ pinna ettevalmistamisest ja taime istutamisest kuni puu kujunduslõikuse ja väljakae­ vamiseni. Töö leidmisega pole Allari sõnul tal raskusi olnud, tundub, et töö otsib teda rohkem kui tema tööd. Hetkel tegeleb ta Tartus metsa­, aia­ ja ehitustööriis­ tade remondiga.

Kutseharidus annab laiema silmaringi. Samuti annab see võimaluse teha tööd igas maailma otsas, sest ehitus­ tööd on vaja kõikjal. Palju on praktikat – seda nii koolis kui ka erineva­ tes ettevõtetes. Vajalik on matemaatika õppimine ning tööriistade tundmine. Lisaks õpitakse juurde ka palju töö­ turvalisuse kohta. Hetkel on ta kooliga välis­ praktikal Saksamaal, kus tegeleb üldehitustööde ja puitkarkasside ehitusega.


korraldajad

rahastaja

suur s천ber

s천brad


Ole kursis kutsehariduse uudistega ja leia oma amet!

Brožüür Noore Meistri võistlusele / Hand-out booklet for Noor Meister  

Koolitöö, juhendaja Janika Nõmmela-Semjonov, fondid ja struktuur kliendi poolt määratud / Done as school-work, guided by Janika Nõmmela-Semj...