Page 1

Päncärä Xäzärä açılan

OKTYABR | 2012


Päncärä Xäzärä açılan

OKTYABR | 2012


WEB

www.xazar.tv www.xezerxeber.com http://www.facebook.com/xazar.tv http://www.facebook.com/xezerxeberler https://twitter.com/xazarmedia https://twitter.com/Xezerxeber e-mail: info@xazar.tv

Biznesinizi “Xäzär Reklam” ilä geniþländirin TV-dä, radioda, saytda vä bu jurnalda...

Tel: 012 447 47 57


BAŞ REDAKTOR Märyam Elxanqızı mgulamova@xazar.tv

Reklam vä marketinq üzrä direktor Gökhan Özkundakcı gozkundakcı@xazar.tv

Dizayner Abdurrahman Levent a.levent@zaman.az

Jurnal “Xäzär” Teleradio Yayım Şirkätinin sifarişi ilä hazırlanır.

Redaksiyanın ünvanı Atatürk pr. 28, Närimanov Tel: 00 994 12 447 47 57 Fax: 00 994 12 447 47 40

REKLAMLARIN MÄTNİNÄ GÖRÄ REDAKSİYA MÄSULİYYÄT DAŞIMIR.

REDAKSİYANIN İCAZÄSİ OLMADAN JURNALDAKI MATERİALLARDAN VÄ YA ŞÄKİLLÄRDÄN İSTİFADÄ ETMÄK QADAĞANDIR.

Sizinlä beþ il... dýný Azärbaycanýn xeyir vä bäräkät qaynaðý olan Xäzär dänizindän götürän “Xäzär” televiziyasý fäaliyyätä baþladýðý ilk gündän – 2007-ci ilin oktyabr ayýnýn 5-dän indiyä kimi geridä qoyduðu beþ il ärzindä sizinlä birliyini davam etmäkdädir. “Ailänizin Xäzäri” þüarý ilä yola çýxan “Xäzär” TV maddi vä mänävi inkiþaf yoluna daxil olub. 2009-cu ilin yanvar ayýndan etibarän “Xäzär Xäbär” sizin sayänizdä birinci sýraya yüksäldi vä bu birincilik indi dä davam etmäkdädir. Xäbärä färqli bir tärz vä yanaþma gätiräräk, sizin etimadýnýzý qazandýq. Azärbaycanda ilk däfä serial çäkiliþinä baþlayan televiziya olduq. Azärbaycanda ilk däfä televiziya mäntiqi ilä televiziya binasý tikmäyä baþladýq vä hazýrda tikinti davam etmäkdädir. Yenä dä Azärbaycanda hazýrladýðýmýz vä hazýrlaya bilmädiyimiz xäbärlärä görä maddi mänfäät ummadýq. Müasir xäbärçiliyin tämälini biz qoyduq. Tämännasýz xäbärin vä yayýmýn mümkünlüyünü biz isbatlamaða çalýþdýq. Här zaman, reklamlar da daxil olmaqla, milli-mänävi däyärläri qorumaða xidmät etdik. Amma heç bir zaman görülmüþ iþlärlä kifayätlänmädik. Daha yaxþý, daha gözäl proqramlar hazýrlamalýyýq. Siz buna layiqsiniz. “Ýnþallah, növbäti illärdä daha baxýmlý proqramlarla görüþmäk ümidiylä” deyirik... Hüseyin Dinlämäz “Xäzär" Teleradio Yayým Þirkätinin prezidenti


Päncärä Xäzärä a çlan

06 “Xäzär xäb är” - xäbärdä et

imad!

14 Bala göräk

15 “Yolçu”

yolda gäräk

...

36 Ägär “Häyat varsa

28 sGüäpliünrgqäasyidnira,nann harda qoysa , orada da durmaldr?!

4


“Xäzär xäbä r”in özünämäxsuslu qlar 07

63 Biarritzi birgä tanyaq…

67 Vähi täbiä tin yrt

c heyvanlar: a ylar

Seriallarmza x seçärkän az arakter ärbayc obrazna üs anl tünlük veririk 26  prins inkiafda da ipimiz vamll qorumaqdr 42 Telefäaliyyät in can: texniki sistem 46

61q“Boizrxountmlaarq,

onlarn ilärin ä ängäl olmaq ü yaranmam çün q”

“Xäzär” telev iziyasnn yeni inzibati binasnn lay ihäsi 58 Toxucunun göz yalar 7 7

69 dMailliyecstse:tikäamzn bä kä

5


xäzär xäbär

6

PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

“Xäzär xäbär” - xäbärdä etimad! Bu gün “Xäzär xäbär” 40 näfärlik bir komanda vä 11 rayondak daimi zona tämsilçilikläri ilä Azärbaycan tamaaçsna gün ärzindä 3 saat 45 däqiqälik xäbär xidmäti göstärir. eþ il ävväl “Xäbärdä etimad” þüarý ilä efir häyatýna B qädäm qoydu. Bu, yalnýz bir þüar olaraq qalmadý, efirdä olduðu müddät ärzindä xäbär märkäzindä çalýþan här bir müxbirin vazkeçilmäz prinsipi kimi özünü göstärdi. Tamaþaçý “Xäzär xäbär”in bu prinsipini bäyändi vä dästäklädi. Bu gün “Xäzär xäbär”in ölkä telemäkanýnýn xäbär proqramlarý arasýnda reytinqdä öndä olmasýnýn än äsas säbäblärindän biri dä budur. Älbättä, bu nailiyyätläri yalnýz quru þüar seçmäklä äldä etmäk mümkün deyil. “Xäzär xäbär” jurnalistikanýn äsas prinsipläri sayýlan obyektivliyi, qäräzsizliyi, vicdanlýlýðý vä operativliyi här zaman äldä rähbär tutmaqla yanaþý, xäbär täqdimatýnda Azärbaycan telemäkaný üçün tamamilä yeni olan forma ilä tamaþaçýlarýn qarþýsýna çýxdý. Diktorluq änänäsindän uzaq olan, xüsusilä dä mimika vä jestlärlä müþayiät olunan bu yeni forma xäbär aparýcýsýný tamaþaçýya daha yaxýn etdi. “Xäzär xäbär”in än böyük uðurlarýndan biri dä bölgä xäbärlärinä üstünlük vermäsidir. Bu mäsälädä “Xäzär xäbär”in yanaþmasý bundan ibarätdir: Azärbaycan Bakýdan ibarät deyil vä paytaxt ictimai, siyasi, iqtisadi vä mädäni proseslärin baþ verdiyi yeganä mäkan deyil. Bu baxýmdan “Xäzär xäbär”in bütün buraxýlýþlarýnda regionlarla baðlý xäbärlärä geniþ yer ayrýlýr. Bunun näticäsidir ki, mäsälän, Qubanýn ucqar bir kändindäki insan öz problemini vä ya uðurunu “Xäzär xäbär”in efirindä görä bilir. Jurnalistikada çox mäþhur olan belä bir ifadä var: it adamý diþläyibsä, bu, xäbär deyil; ägär adam iti diþläyibsä, bu, xäbärdir. Ancaq “Xäzär xäbär” üçün bunlarýn här ikisi xäbärdir. Çünki här iki variantda insan amili var. “Xäzär xäbär” insan märkäzli xäbärçiliyä kökländiyi üçün insanla baðlý här þeyi diqqätdä saxlayýr.

6


“Xäzär xäbär”in özünämäxsusluqlar: ü Xäbär qsametrajl film kimidir. Xäbärin dä balan c, ortas vä

sonu var. ü Xäbärin mäzmunundan asl olaraq, müxbir xäbäri säsländirär-

kän säsin än müxtälif tonlarndan istifadä edir. ü Xäbärä emosiya qatlr. ü Häräkätlilik vä musiqi xäbärin täqdimatn vä “häzm olunmasn”

rahatladrr. Xäbärdä dinamiklik. ü Mümkün olan här fürsätdä canl yaym vasitälärindän vä 3G

texnologiyasndan istifadä “Xäzär xäbär”ä hadisälärin içindän xäbär vermäyä imkan verir.

brahim Ünlübostan Xäbärlär Depar tamentinin rähbäri

äzär xäbär”in rähbäri “X Ýbrahim Ünlübostanýn dediklärindän: “Biz xäbär proqramýna market yanaþmasý tätbiq edirik. Necä ki, bir näfär marketä daxil olduqda istädiyi här þeyi orada tapmaq istäyir, eläcä dä biz istäyirik ki, tamaþaçý bizim xäbär bülletenimizä baxdýqda orada özünä lazým olan här þeyi tapa bilsin. Çalýþýrýq ki, yaþýndan asýlý olmayaraq, 7dän 77-däk, känddäki zähmätkeþdän kabinetdäki nazirädäk, här käs “Xäzär xäbär”ä baxdýqda näyi isä özü üçün äxz etsin. Täcrübä göstärir ki, tutduðumuz yol özünü doðruldur”.

7


Näcäf Häsänov Cälalä Natiqqz

qrar Eldänizo lu Firuzä Qurbanova

Anar Näcäfli 8


Ceyhun Rzayev Yelena Sidorenko Turan Babayev

"Xäzär"dä idman Ýdman buraxýlýþlarý "Xäzär xäbär"in vazkeçilmäz rubrikalarýndandýr. Ýstär dünya idmanýnýn än gözäl nümunäläri, istärsä dä yerli idmana dair xäbärlär bu rubrikanýn äsas mövzularýdýr. Ýdmanýn än çox sevilän növü olan futbol isä "Xäzär idman"ýn prioritetläri sýrasýndadýr. "Futbol saatý" veriliþi isä yalnýz Azärbaycan futboluna häsr olunur.

:00-da "Xäzär"in xäbärläri 08 "Günä baþlarkän" ilä start gön i türür. Özünämäxsus üslubu ilä digär " r ä b ä x sähär veriliþlärindän färqlänän "Günä "Xäzär baþlarkän" gündälik ictimai-siyasi

 r a l t x a v efir

xäbärlärlä yanaþý, maraqlý mäiþät rubrikalarý ilä dä tamaþaçýlarý mälumatlandýrýr. Musiqi nömräläri ilä tamaþaçýlarý sýxýlmaða qoymayan "Günä baþlarkän" faydalý mäslähätläri ilä ictimai maariändirmä funksiyasýný da häyata keçirir. 12:00-da "Xäzär xäbär" günün sähär saatlarýnda baþ vermiþ olaylarýný tamaþaçýlara xäbär verir. 14:00 buraxýlýþý günün birinci yarýsýnýn bülletenidir. 16:00-da isä sýrf dünya gündäminä häsr olunmuþ "Dünyada bu gün" efirä çýxýr. Dünyanýn än qaynar nöqtälärindä baþ verän hadisälär diqqätdän yayýnmýr. 18:00-da "Aktual xäbär" efirdädir. Burada gündälik xäbärlär verilmäklä yanaþý, günün än aktual mövzusu qabardýlaraq, studiyaya dävät olunmuþ qonaqla müzakirä edilir. Tamaþaçý "email" vasitäsilä öz sualýný qonaða ünvanlamaq imkanýna malikdir. 20:30-da ölkä telemäkanýnýn än reytinqli xäbärlär proqramý baþlayýr. "Xäzär xäbär"in äsas informasiya buraxýlýþýnda xäbärin rängarängliyini duymamaq mümkün deyil. 00:00-da günä yekun vurulur.

9


Sadäcä “Azercell” nömrälärindän

XEZERXEBER YAZIB -ä GÖNDÄRİN, XÄBÄRLÄR CİBİNİZÄ GÄLSİN.


proqramlar

12

PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Rüstäm Mämmädov

Proqramlar Departamentinin rähbäri

“Ailänizin kanal”

devizini qorumaa çalþrq

nsanýn tärbiyä almasýnda, mädäni intellektual säviyyäsinin formalaþmasýnda ailänin rolu nä qädärdirsä, millätin dä millät kimi formalaþmasýnda, zövqünün, mädäni säviyyäsinin yüksälmäsindä telekanallarýn funksiyasý än azý bir o qädärdir. “Xä zär” te le vi zi ya sý här za man färq li proqramlar vä keyfiyyätli iþlä tamaþaçýlarýn önünä çýxmaða, onlara faydalý olmaða çalýþýr. Fäaliyyätimizlä tamaþaçýlarýmýza däyärli vaxt bäxþ etmäyi, onlarý dünya vä Azärbaycan ictimaiyyätindä baþ veränlär barädä mälumatlandýrmaðý, insanlarýn zövqünü oxþamaðý, yalnýz bir färdä deyil, bütün ailälärä, bütövlükdä isä cämiyyätä xidmät etmäyi äsas amalýmýz hesab edirik. Veriliþlärimiz uþaqdanböyüyä här käsin zövqünä, dünyagörüþünä uyðun olaraq hazýrlanýr. Milli-mänävi vä äxlaqi däyärlärin täblið olunmasý televiziyamýzýn äsas mäqsädlärindän biridir. Bundan älavä, zängin Azärbaycan mädäniyyätini, musiqisini, tarixini, ädäbiyyatýný, mätbäxini, bäþäri däyärlärini dünyaya çatdýrmaðý, hämçinin dünya mädäniyyät incilärini ölkämizdä täblið etmäyi,

i

12

gänc näslin bädii-estetik zövqünü formalaþdýr ma ðý da ilk gün dän qar þý mý za mäq säd qoymuþuq. Tamaþaçýlar “Xäzär” televiziyasýnda här säpkidä - ictimai-siyasi, hämçinin sosial-mädäni, idrak proqramlarý, bununla yanaþý vätänpärvärlik, eyni zamanda musiqili-äyläncäli vä digär janr vä mövzularda veriliþläri izlämäk imkanýna malikdirlär. “Xäzär” televiziyasýnýn peþäkar iþçi heyäti vä iþgüzar kollektivi ärsäyä gätirdiyi veriliþläri ilä här zaman “Ailänizin kanalý” devizini qorumaða çalýþýr. Ümummilli liderimiz Heydär Äliyev televiziyanýn imkanlarýna toxunaraq, belä deyirdi: “Ýnsanlarýn mänävi tärbiyäsindä, mänävi inkiþafýnda televiziyanýn rolu çox böyükdür. Televiziya xalqýmýzýn gözäl, milli-mänävi änänälärini täblið edäräk insanlarýmýzý mänävi cähätdän da ha da yük sält mä yä kö mäk edir...” (Azärbaycan Milli Televiziyasýnýn 40 illik täntänäli yubiley gecäsindäki çýxýþýndan) “Xäzär” televiziyasýnýn rähbärliyi, yaradýcý heyäti dä bu häqiqäti rähbär tutaraq bu mäsuliyyätli väzifäni uðurla yerinä yetirmäyä çalýþýr.


liyeva Aparýcý: Aytän Ä yev Aþpaz: Vasif Äli Aslanqýzý Redaktor: Billurä ayeva Að Rejissor: Säyyarä

NUÞ OLSUN 2008-ci ilin may ayýnýn 8-dän “Xäzär” televiziyasýnda yayýmlanmaða baþlayan “Nuþ olsun” proqramý evdar xanýmlarýn, hätta bäylärin belä böyük maraðýna säbäb olub. Milli vä xarici mätbäxtin sirläri, yemäklärin biþirilmä qaydalarý vä faydalý mäslähätläri ilä xanýmlarýmýzýn böyük dästäkçisinä çevrilän “Nuþ olsun” proqramý sýrf mätbäxtlä baðlý insanlarý maariändirmäyä çalýþýr. Burada biþirilän yemäklärin reseptläri, mövcud ärzaqlardan müxtälif täamlarýn hazýrlanma qaydalarý täqdim olunur vä bu yolla xanýmlar “Bu gün nä biþirim?” sualýndan azad edilir. Gündälik saatyarýmlýq efir vaxtý ilä ailäläri färqli menyularla tanýþ edir. 13

13


r Axþam tov ä z A : ý c ý ä Apar zim Þärb nallý a N : r o s s i Rej slan Zey ýlov u R : r o t y Redak hib Ýsma an Piriyev a R : r e s Prodü düserlär: Kän o Ýcraçý pr äsänli H & Nicat

BALA GÖRÄK Räqabät, risk, komanda oyunu, vaxtýnda düzgün seçim edä bilmäk qabiliyyäti, här þeyi bir anda däyiþäcäk hälledici qärarlarla bol olan “Baþla göräk” yarýþma proqramý tamaþaçýlarýn bir saatýnýn maraqlý keçmäsinä xidmät edir Proqram ähalinin müxtälif täbäqälärindän täþkil olunan komandalar arasýnda keçirilir. Häyäcan, enerji, äyläncä, musiqi vä hädiyyälärlä bol olan bu yarýþmanýn äsas iþtirakçýlarý äsasän gänclär olsa da, 7-dän 77-yä hamýnýn maraðýna säbäb olub. Bu proqramda här þey var. 14


NAX ÇIVA

LÄNKÄRAN

N

QUBA

GÄ NCÄ

Q if Kärimli Aparýcý: Yus Ramiz hid Operator: Za zä Qurbanlý u ir F Prodüser: r Bayramov, u ln E : r a ýl jç Monta qar Salehov ü V & v o if s u Rävan Y

Ä ÄB

MASAL

LI

“Yolçu” yolda gäräk... ÞÄKÝ

“Xäzär” televiziyasý Azärbaycanýn gäzmäli-görmäli yerläri, regionlardaký sadä vä eyni zamanda maraqlý insanlarý ilä baðlý veriliþlär hazýrlamaqda davam edir. Ötän mövsümdä yayýmlanan “Säyyah” veriliþinin tamaþaçýlarda doðurduðu müsbät assosiasiyaný näzärä alan þirkät rähbärliyi hämin veriliþin bir qädär färqli formatda vä adda yenidän efirä hazýrlanmasý barädä qärar verib. Artýq Azärbaycan tamaþaçýsý regionlar barädä maraqlý mälumatlarý “Yolçu” veriliþindän alacaq. “Yolçu”nun aparýcýsý Yusif Kärimlinin dediklärindän: “Yolçu” sosial mäzmunlu säyahät proqramýdýr. Bir täräfdän düþündürmäyi, digär täräfdän äyländirmäyi näzärdä tutan bir veriliþdir. Bir çoxlarý fikirläþirlär ki, Azärbaycan balaca ölkädir vä onun här yerini gäzib görüblär. Amma biz sübut edäcäyik ki, insanlarýn öz rayonlarýnda belä indiyädäk görmädiyi yerlär vä maraqlý insanlar var. Bir täräfdän bölgälärimizi, digär täräfdän qeyri-adi bacarýðý olan insanlarýmýzý tanýdýrýq. Bu yolla “Yolçu” sübut edir ki, Azärbaycanýn bölgälärindä elä insanlar var ki, onlarýn tävazökar häyatlarý än populyar þou-biznes nümayändälärinin häyatlarýndan daha maraqlýdýr”.

ZAQATAL

A

XAÇMA

Z

15


üseynov H n a r u N Aparýcý: Ramin Äsädov eva y : Montajçý Pärvanä Kälbäli : Redaktor

Hazýrda ölkä xaricindä müalicä alan Hacý Nurana Allahdan þäfalar diläyirik. Arzu edirik ki, än qýsa zamanda saðalar vä “Vätänimdir Azärbaycan” veriliþinin çäkiliþlärini davam etdirär.

VÄTÄNÝMDÝR AZÄRBAYCAN Ölkälär ayrýlsa da, insanlar särhäd tanýmýr. Dünyanýn hansý diyarýna säslänsäk, orada mütläq “Vätänimdir Azärbaycan” kälmäsiylä säsimizä säs veräcäk bir insan tapmaq mümkündür. Bu müällim dä ola bilär, häkim dä, bir iþ adamý da, hämçinin bir sänätçi dä. Peþälär färqli olsa da, onlarý bir Vätän birläþdirir. O da Azärbaycandýr. Qärib ölkälärdä yaþayan, cismän olmasa da, ruhän Vätänlä baðlý olan hämvätänlärimiz isä azärbaycanlý olmalarý ilä qürur duyur, mämläkätimizi xarici ölkälärdä þäräf vä läyaqätlä tämsil edirlär. “Xäzär” televiziyasý da Nuran Hüseynovun täqdimatýnda här häftä bu cür hämyerlilärimizdän birinin soraðýný Vätänä gätirir. 17


Aparýcý: Zaur Kamal Rejissor: Zaur Tahiroðlu Prodüser: Þahin Yusifov Operatorlar: Kamran Mirz äyev & Ruslan Ýmanov

AY ZAUR

Vaxtilä tanýnmýþ, hazýrda isä unudulmaqda olan sänät adamlarýnýn här häftä bir araya gäldiyi bircä ünvan var. 5 ildir däyiþmäyän täk ünvan. Mäþhurlarýn öz pärästiþkarlarý ilä görüþdüyü yeganä mäkandýr “Ay Zaur”un mäkaný. Zaur Kamalýn täqdimatýnda heç yerdä eþidilmäyän färqli söhbätlär, maraqlý açýqlamalar, köhnä xatirälär, yeni tanýþlýqlar, dostlar vä dostlaþdýrýlanlar här häftä “Ay Zaur”un böyük tamaþaçý kütläsinä sürprizi olur. Özünämäxsus tärzi, müsahiblärinä färqli yanaþmasý ilä telemäkanda “Ay Zaur” imzasýný atan proqram 7-dän 77-yä qädär här käsin sevgisini qazanýb. Atdýðý här addýmý ilä yüksäk reytinqläri öz adýna yazdýrýb. Qeyd edäk ki, “Ay Zaur” ayda bir däfä härbi hissälärä säfär edir. Bu, vätänpärvärlik hisslärinin artýrýlmasýna xidmät etmäklä yanaþý, eyni zamanda äsgärlär vä ailälär arasýnda körpü qurur. 18


Þou” y e n ü G n a “Gök h Gü ney

: Gök han ýzý Aparýcýlar & Günay Novruzq

Bu þou särhäd tanýmýr! Äsl þou, äsl äyläncä. Azärbaycanla Türkiyä arasýnda mädäni körpü. Musiqi, þou, tanýnmýþ insanlarla färqli söhbät vä daha nälär, nälär... Burada här þey var. Bu þou üçün särhädlär aþýlýr, kilometrlärlä mäsafä qät olunur. Türkiyänin tanýnmýþ simasý här häftä azärbaycanlý tamaþaçýlarý ilä görüþä gälir. Türk hämkarlarý, tanýnmýþ sänätçiläri vä yerli sänät adamlarý ilä birlikdä. Türkiyänin tanýnmýþ sänätçisi vä aktyoru Gökhan Güney Azärbaycanýn mäþhur teleaparýcýsý Günay Novruzqýzý ilä eyni proqramý täqdim edir. Färqli düþüncälär, müxtälif tärzlär, zövqlü musiqi “Gökhan Güney þou”da cäm olur. Bu þou särhäd tanýmýr!

19


dämirova y ä B fa ä Þ Aparýcý: äzakät Hacýyeva Prodüser: N ünay Novruzqýzý G Redaktor: ryel Aslanov a Rejissor: T ser: Känan Piriyev ü Ýcraçý prod r Mämmädov & a Montaj: An bbasov Mähäbbät A

Bir gününüz digärindän färqlidir? Günä hansý ähval-ruhiyyä ilä baþlayýrsýnýz? Övladýnýza yetärincä vä lazýmýnca vaxt ayýra bilirsiniz? Dinlädiyiniz musiqilär necä, zövqünüzü oxþayýr? Ätrafýnýzdakýlara nä däräcädä faydalý ola bilirsiniz? Faydalý olmaq istäyirsinizsä, günä “Bizim gün”lä baþlayýn! Färqli qonaqlar, maraqlý mövzular, zövq oxþayan canlý musiqi, faydalý mäslähätläri ilä häftä içi här gün sähär saatlarýnda tamaþaçýlarýnýn önünä çýxan “Bizim gün” proqramý uþaqdan-böyüyä här käsi ekran baþýna toplayýr. Sähär erkändän bol enerjini “Bizim gün”dän almadan günä baþlamayýn! 20


ova Aparýcý: Sahibä Näzär liyeva älbä Redaktor: Pärvanä K ýlov Prodüser: Rahib Ýsmay ýlova may Müxbirlär: Þähanä Ýs &Vüsal Hüseynov ä Operator: Anar Älizad

STARLIFE

Mädäniyyätimizdän, incäsänätimizdän, yerli vä dünya þou-biznesindä baþ veränlärdän xäbärdar olmaq istäyänläri qýsa vaxt ärzindä öz ätrafýna toplamaðý bacaran, qalmaqaldan, söz-söhbätdän, ara vurmaqdan uzaq olan yeganä mädäniyyät proqramý olan “Starlife” maraqlý xäbärläri ilä här häftä geniþ tamaþaçý kütläsini ekran baþýna cäm edir. Azärbaycanýn sänät nümayändälärinin, müðännilärin, aktyorlarýn yeni iþlärindän, teatrlarýn häftä boyu afiþalarýndan, o cümlädän xarici þou-biznes nümayändälärinin gördüyü iþlärdän här käsi xäbärdar etmäyi qarþýsýna mäqsäd qoyan “Starlife” proqramý görkämli sänät nümayändälärinin doðum vä aným günlärini dä unutmur. Jurnalist araþdýrmalarý, göz önündä olanlarýn gizlin täräflärini ortaya çýxarmaq da bu proqramý digärlärindän färqländirän äsas xüsusiyyätlärdir. Bir sözlä, qalmaqaldan uzaq olmasý ilä tamaþaçý räðbäti qazanan “Starlife” äyläncäli mädäniyyät proqramýdýr. 21


Sadýqova ullayev a f ä V : ý c ý Apar ur Näsr a m y e S : r Prodüse Säyyarä Aðayev Rejissor:

SAÐLIQLA

Ýnsan iki þeyin däyärini zamanýnda bilmir: vaxtýnýn vä saðlamlýðýnýn. “Xäzär” televiziyasýnda yayýmlanan “Saðlýqla” proqramý ilä gününüzün bir neçä saatýnda saðlamlýðýnýzýn keþiyindä dayanacaqsýnýz. Ýþdän baþýnýz açýlmýrsa, häkimä getmäyä vaxtýnýz yoxdursa vä üstälik, sähhätiniz sizi narahat edirsä, sähär erkändän vä günün ikinci yarýsýnda “Xäzär” televiziyasý häkimin özünü evinizä gätirir. Üräyinizdän keçän suallarýnýzý da bizim häkimä ünvanlaya bilärsiniz. Därdinizi deyäcäksiniz, därmanýný da “Saðlýqla” ilä tapacaqsýnýz. Äsas odur ki, saðlýq olsun! 22


Ýkinci sänät “Ýkinci sänä dä tan t” veriliþinýn adam larýnýn mýþ sänät sevilän , eläcä d ä mä fäaliyy ät gös þhurlarýn sahäd tärdik etdiklä än baþqa, läri ar ri üzrä b digär peþä zu äyyän acarýqlarý mlär þin qä läþdirilir. Ve üh çä gün rämaný bir riliyi, bäl ärzindä se nek xäyal ä dä uþaql çdiýq etdiyi iki peþ da ädä özünü sýnayý r.

“Ýmza män” veriliþi här häftänin cümä günü Säxavät Nurun täqdimatýnda “Araz 103.3” FM-in “Park Bulvar”da yerläþän studiyasýndan yayýmlanýr. Veriliþdä äsas mäqsäd Azärbaycanýn mädäniyyät, idman, þou-biznes sahäsindä öz sözünü demiþ tanýnmýþ simalarý tamaþaçýya daha yaxýndan tanýtmaqdýr.

Ýmza män 24


Harmoniya

eiya” v r n o m “Har maþaçýla a riliþi t ir telekab n üçü r. Sað ik, u d q talo , gözäll lamlýq ir sözlä b däb, tärzini ye t a häy k istäyän ä niläm telekatalär bu zläyirlär. n i loqu ekataloqu l e t Bu atýna mäþb tärti alar da m i hur si vqläri vas öz zö kömäk täsilä r. edirlä

media “Ýncilär” ärsän qrupunu iyi “Ýnd yä gätir iliþi iki r e cilär” v dur ki, x ildän ço elevit “Xäzär” efirinýn ziyasýn lanýr. dä yayým qaVeriliþdä araqdýnlarý m bütün landýran a (gör mövzula ðlama s zällik, vä s.) lýq, däb , mar toxunulu tlär je ü raqlý s lunur. o täqdim

Ýncilär 25


26

serial PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Halil an brahim SeyhYaym

“Xäzär” Teleradio denti irkätinin vitse-prezi

Seriallarmza xarakter seçärkän azärbaycanl obrazna üstünlük veririk eyirlär ki, televiziya evimizä dävätsiz giD rän bir qonaqdýr. Vä bu qonaq kimsädän icazä almadan evin än yuxarý baþýnda oturur. Odur ki, bir televiziya öz yayýmlarý ilä bir ailäyä mänävi rahatlýq da gätirä bilär, äksinä, o ailäni daðýda da bilär. Bu baxýmdan, 5 il öncä “Ailänizin Xäzäri” devizi ilä yola çýxan “Xäzär” TV-nin baþlýca prinsipi budur: faydalý ola bilmäyäcäyiksä, zärär dä vermäyäcäyik! Öl kä nin gä lä cä yi bu gün kü uþaq lar dýr. Ona görä dä uþaqlar üçün seçdiyimiz proqramlarý, kinolarý, cizgi filmlärini “incä äliyib sýx toxuyaraq”, oradaký sözlärdän, görüntülärdän tutmuþ, säbäb ola biläcäyi psixoloji täsirä qädär, här þeyi täfärrüatýna qädär incäläyib seçirik. Bu, eyni däräcädä reklamlarda, xäbärlärdä, proqramlarda, filmlärdä, ümumiyyätlä, göstäräcäyimiz här þeydä näzärä alýnýr. Televiziyanýn än önämli mähsullarýndan biri seriallardýr. Dünya televiziyalarýnýn efir vaxtlarýna baxsaq, görärik ki, onun äsas qismini, xüsusän “prime-time” qismini seriallar doldurur. Bu seriallar artýq o qädär önämli yer tutur ki, dünya ölkäläri serial çäkiliþinä xüsusi diqqät ayýraraq, öz seriallarýný dünyanýn dörd bir yanýna satýrlar. Öncäliklä, xarici seriallarýn yayýmýna qoyulan qadaðaný alqýþlayýrýq. Azärbaycan nä vaxta qädär okeanýn o ta yýn dan gä län se ri al la rý gös tä rä cäk di? Azärbaycanýn däyärlär sisteminä tamamilä zidd olan bu seriallar bizim tamaþaçýya, bizim ailälärä nä fayda veräcäkdi? Bu qärar häm dä Azärbaycanda yerli serial bazarýnýn önünün açýlmasýna çox böyük täkan verdi. “Xäzär” TV yerli serial çäkiliþinä 2010-cu ilin 7 dekabrýnda start verdi vä o

dövr üçün Azärbaycanda çox zäif olan serial bazarýna “Aramýzda qalsýn” serialý ilä daxil oldu. Serial çox bäyänildi, tamaþaçý räðbäti qazandý. Artýq 2012-2013-cü il yayým mövsümündäyik vä bu serial hälä dä uðurla davam edir. “Aramýzda qalsýn”dan sonra serial çäkiliþinä “Qaynana” ilä davam etdik. Ardýndan “Susmuþ vicdan”, “Küläklär þähäri”, “Sonun baþlanðýcý”, “Häyat varsa” kimi seriallarý tamaþaçýlarýn ixtiyarýna verdik. Bununla da demäk olar ki, “Xäzär” televiziyasý HD formatýnda serial çäkiliþläri ilä Azärbaycanda “ilk”ä imza atdý. “Xäzär” TV heç vaxt - istär serial vä filmlärdä, istärsä dä reklamlarda - zärärli värdiþlär aþýlayan görüntüläri tamaþaçýya göstärmir. Dilimizin, dinimizin, adät-änänälärimizin qorunmasý bizim üçün çox önämlidir. Seriallarýmýza xarakter seçärkän dä bir azärbaycanlý obrazýný tam þäkildä ifadä edäcäk rollara üstünlük veririk. Mäsälän, “Aramýzda qalsýn” serialýnda Äjdär dayý adlý köhnä bakýlý obrazýnýn dili ilä iþläkliyini itirmiþ Azärbaycan kälmälärini tamaþaçýya eþitdiririk ki, o sözlärimiz unudulmasýn. Vä ya dünyada ailä institutunun zädäländiyi, boþanmalarýn sayýnýn artdýðý bir dövrdä, biz “Qaynana” serialý ilä diqqäti ailä däyärlärinä, qayýnana-gälin, är-arvad münasibätlärindä ämälä gälän problemlärin çözüm yollarýna çäkmäyä çalýþýrýq. “Xäzär” TV tämälläri saðlam olan etibarlý bir sistemin üzärindä qurulub. Bu etibarý doðrultmaq, bunu tamaþaçý kütläsinä hiss etdirmäk asan iþ deyil vä bu mäsälädä “Xäzär”in kollektivinin üzärinä böyük yük düþür. Än gözäl isä odur ki, geriyä dönüb baxdýðýmýzda äminliklä deyä bilirik: “Xäzär” TV bu 5 il müddätindä bunu bacara bildi”.


Gälin qaynanann süpürgäsidir, harda qoysa, orada da durmaldr?!

28

älin qaynananýn süpürgäsidir, harda qoysa, orada da durmalýdýr”. Kifayät qädär populyar olan bu ifadä guya änänävi gäterizä edir. lin-qaynana münasibätlärini xarak dan, gälinin Burada qaynananýn dominantlýðýn yän dövrisä mütiliyindän söhbät gedir. Müäy nasibätläri lärdä ola bilsin ki, gälin-qaynana mü . Bälkä dä “süpürgä” müstävisindä tänzimlänib ma hälä dä hansýsa ucqar bölgälärdä bu yanaþ nasibätlär qüvvädädir. Ancaq dövr däyiþib, mü yýþýna müaköhnä çärçivälärdän çýxýb, ailä anla sir nüanslar älavä olunub. ðý “Xäzär” televiziyasýnýn ekranlaþdýrdý bu mäsä“Qaynana” serialý da müäyyän qädär bättä ti, äl lälärä toxunur. Serialýn äsas süjet xät vä bu müki, gälin-qaynana münasibätlärinä äiþät mäsänasibätlärä köklänän digär sosial-m qährämalälärinä häsr olunub. Burada serialýn ” prinsipi ilä ný olan QAYINANA “qanun mänäm QAYINAailäni idarä etmäyä çalýþýr. Serialda lý GÄcan lä NAya qarþý sämimi, xeyirxah vä ai vä iradäsi LÝN obrazý qoyulur. GÄLÝN öz säbri ranýþlarýsayäsindä QAYINANAnýn “iynäli” dav mäyin düþ na dözüm göstärir. Ancaq elä baþa Xeyr! Onun ki, QAYINANA äzazil bir obrazdýr. Mänzil Ýssimasýnda “iþgüzar qadýn” (o, häm dä yük ný bö tismar Sahäsinin müdiräsidir), övladý vä mähälmähäbbätlä sevän “ana”, mähällänin la yanaþan lä sakinlärinin problemlärinä qayðýy müsbät “qonþu” obrazlarý cämlänib. Bu qädär INANA älkeyfiyyätläri özündä toplayan QAY GÄLÝNin bättä gälininä qarþý da biganä deyil. ävväl dahär hansý problemi olanda hamýdan r. da çatan da mähz QAYINANA olu Yäni bir qädär ziddiyyätli obrazdýr mili “yad QAYINANA: bir täräfdä oðlunu - Ka ana, digär yän qýzýnýn” ixtiyarýna vermäk istämä sevän bir täräfdä isä “yad qýzýný” öz qýzý kimi dä serialqaynana. Bu ziddiyyätlär kontekstin pýr. ta da qoyulan mäsälälär öz hällini daSerialýn ibrätamizliyi ondadýr ki, ailä länin xili anlaþýlmazlýqlar, söz-söhbätlär ai soyurin daðýlmasýna, yaxud da münasibätlä ledici masýna gätirib çýxarmýr. Obrazlar häl bär turäh ri lä mäqamlarda milli-mänävi däyär vä belätaraq, problemläri qaydasýna qoyur xýr. Ancaq liklä bütün küskünlüklär aradan qal n yumoserialýn baxýmlýlýðýný tämin etmäk üçü ala baristik üslub seçilib. Tamaþaçý bu seri räfxarkän bir täräfdän äylänir, digär tä stämü dän isä real häyatda ailä-mäiþät rä visindä rastlaþa biläcäyi problemlä xýmba Bu pýr. özünämäxsus häll yolu ta rädi dan “Qaynana” insanlarý äylän äyländirä maarifländirmäyä çalýþýr.

“G


29


Serialýn qayınanasý - Afät xaným sükaný äldän vermäk istämäyän bir obraz dýr. O, iki oðul, bir qýz anasýdýr. Dav ranýþlarý vä danýþýðý ilä qayınana oldu ðunu addýmda xatýrlatmaða ça här lýþan Af ät xa ným do mi na nt ruhludur.

erialda bir-birini täkrarlamayan, här biri ayrý-ayrýlýqda cämiyyätä müäyyän mesajlar ötürän obrazlar var. Bu obrazlarýn äksäriyyäti yalnýz öz mänafeyini güdmäyän, baþqa insanlarýn da yaxþýlýðý üçün çalýþan vä bu istiqamätdä ämäli addýmlar atan tipajlardýr. Älbättä, serialda yalnýz özünü düþünän, baþqalarýna qarþý kobudluq nümayiþ etdirän, qeybät edän, yalan danýþan mänfi obrazlar da var ki, ssenaristlär belä tipajlar vasitäsilä tamaþaçýný cämiyyätdäki “mänfi ünsürlär”ä qarþý ehtiyatlý olmaða çaðýrýrlar.

S

30


Serialýn gälini - Nigar ailäsini çox sevir. Nigar onu “iynäläyän” qayınanasýna belä öz anasý kimi hörmät edir. Ailä däyärlärinä önäm verän gälin hämçinin iþgüzardýr, kafe iþlädir. Ali savadlý vä intellektual olmasý ona bir çox problemläri asanlýqla häll etmäyä imkan verir.

Afät xa ný mýn bö yük oðlu vä Nigarýn häyat yoldaþý Kamilin üzärinä böyük yük düþür. “Yuxarýda býð, aþaðýda saqqal” arasýnda qalan Kamil anasý vä häyat yoldaþý arasýnda tarazlýðý qorumalý vä çox sevdiyi bu iki insaný incitmädän ailä münasibätlärini tänzimlämälidir.

31


aramýzda qalsa...

Bütün problemlärimiz 32

öz-söhbätsiz ailä yoxdur” deyiblär. Bälkä dä täktäk istisnalarý näzärä almaqla, bunu bütün ailälärä þamil etmäk olar. Ancaq gälin göräk, söz-söhbät olan här ailä daðýlmalýdýrmý? Ägär daðýlmalý olsaydý, bu gün ayrýlmamýþ cütlüyü gündüz vaxtý þamla axtarardýq. Demäk ki, söz-söhbät ailänin bir parçasýdýr vä här inciklik boþanma ilä näticälänmämälidir. Bunun üçün ailänin här bir üzvünün, xüsusilä dä ailä baþçýsýnýn vä onun xanýmýnýn üzärinä böyük iþ düþür. Ailämizin “Xäzär”indä qonaðýmýz olan “Aramýzda qalsýn” serialýnýn äsas mäqsädi dä ailä daxilindä baþ verän problemlärin münaqiþäsiz vä boþanmasýz häll yolu olduðunu göstärmäkdir. Här bir insanýn färqli fikirläri ola bilär vä bu fikirlärä hörmätlä yanaþaraq, birlikdä xoþbäxt yaþamaq mümkündür. Qoyulan mäsälälärin hälli üçün serialda olduqca maraqlý format seçilib: problemin därinliyindän vä mäzmunundan asýlý olmayaraq, uþaqlar bu problemlärin mövcudluðundan xäbär tutmamalýdýrlar. Mäqsäd uþaqlarýn psixologiyalarýnýn zädälänmäsinä imkan vermämäkdir. Här þeyä räðmän, ailänin bütövlüyünü qorumaq vä saðlam näsillärin yetiþmäsinä töhfä vermäk serialýn äsas hädäfidir. Serialýn ilk iki mövsümü Mehman-Yeganä münasibätläri üzärindä qurulmuþdu. Ancaq yeni mövsümdä häm onlar, häm dä onlarýn övladlarý Firuz vä Aysel ABÞ-a köçdükläri üçün serialý tärk edirlär. Onlarý valideyn obrazýnda Färhad vä Mätanät, övlad obrazýnda isä Zaur vä Yaqut äväz edirlär. Mätanät äslindä Yeganänin doðmaca bacýsýdýr. Ancaq häyatýn qäribäliyidir ki, Mätanätin dä qarþýsýna eynilä Mehmanýn xarakteri ilä üst-üstä düþän Färhad çýxýb. Ona görä dä serialýn mäzmununda här hansý däyiþiklik yoxdur. Yenä Färhad vä Mätanät problemläri öz aralarýnda häll etmäli olan iki tipajdýr. Färhad adät-änänäläri vä mühafizäkarlýðý, Mätanät isä müasirliyi tämsil edir. Maraqlýdýr ki, problemlärin äksäriyyäti onlarýn özlärinin färqli xarakterlärindän doður. Sonra da onlar özlärinin säbäb olduqlarý bu problemläri häll etmäli olurlar. Onlar xarakter etibarilä färqli insanlar olsalar da, bir-birlärini dälicäsinä sevirlär. Mähz bu säbäbdändir ki, problemin därinliyindän asýlý olmayaraq, qarþýlýqlý mähäbbät vä hörmät näticädä onlarý ortaq mäxräcä gätirä bilir. Serialýn vermäk istädiyi mesajlardan biri dä budur: ailädä qarþýlýqlý mähäbbät vä hörmät varsa, istänilän problemin öhdäsindän gälmäk mümkündür. Serial äslindä xarakterlärin ziddiyyätläri üzärindä qurulub. Bu ziddiyyätlärin ekranlaþdýrýlmasý isä yumorla müþayiät olunur. Färhad-Mätanät, Färhad-Aslan, Dilbär-Äjdär, Zaur-Yaqut cütlüklärinin bir-birlärini “bäyänmämäläri” vä bir-birlärinä irad tutmalarý serialýn äsas süjet xättini täþkil edir. Qarþýlýqlý hörmät vä mähäbbät, dostluq vä qarþýlýqlý anlayýþ bütün ziddiyyätlärin xoþ sonluqla näticälänmäsinä gätirib çýxarýr.

“S


33


Dilbär vä Äjdär se rialýn än maraqlý obrazlarýn dandýr. Mätanätin valideynläri rolunu oy nayan bu cütlüyün birlärinä qarþý atma bircalarý tamaþaçýlar da gülüþ doðurur. Äjdär da ha çox här däfä öz mäþðuliyyät tapan vä här däfä dä uður ünä yeni suzluða düçar olan obraz kimi ya dda qalýr. Äjdärin özünämäxsus leksikonu da var. Di lbärin äsas iþi-gücü isä Äjdäri tänqid etmäk vä onu “antikvar” adlandýrmaqdýr.

Mätanät Färhaddan çox färqlänir. O, müasir, mäqsädyönlü vä karyera qurmaq istäyän xanýmdýr. Ailäsinin dä müasirliyä meyilli olmasýný istäyir. Bu mäsälädä onun qarþýsýndaký äsas maneä isä häyat yoldaþý Färhaddýr. Mätanätin Färhaddan gözlädiyi äsas davranýþlar isä diqqät vä romantik jestlärdir.

näläzý adät-änä Färhad obra ühafizäkar tipaj kimi in gädän m ri müdafiä e säbäbdän o, müasirliy görädir ona ur. Bu täqdim olun ilikläri qäbul etmir. Elä nün adamý" n rü v e y ö d r þ çox tirdiyi äksä þý Mätanät onu "da sasýnda da ä a in ld n o ri y lä ä is h ýn a d b ki, häyat a ü m rh dayanýr. Fä Mätanät ilä adlandýrýr. mühafizäkar xarakteri alýdýr. Ancaq ediyi olm vaxt onun dä kiþinin d allarda onu fikrincä, ailä n mähäbbäti bir çox h la a romantizMätanätä o äyä mäcbur edir. Hätt mlarda a tm güzäþtä ge dän Färhad bäzi mäq e je id k q ti st mi tän þýna roman häyat yolda ä edir. lär d

ardaþ Zaur vä Yaqut bacý-q iyyätlärin län zidd arasýnda baþ verä bi älär hallarda yola getmäs x ço r bi ar nl O ýr. ýd obrazlar nda vä ya r hansý problem çýxa fikir dä, ailä daxilindä hä þändä aralarýndaký lä üz lä m le ob pr ri lä öz qoyaraq, birayrýlýqlarýný känara týrlar. birlärinin dadýna ça 34


Seria xüsusi ye lda Aslan obr azýnýn xarakter ri var. Onun äsas fun etibarilä ksiyasý etmäk Färha Färhad, dir. Tez-tez "kiþ da müxalifät tä ilik"dän þkil Aslanýn dä üz kimi izah edir. On üyumþaqlýðýný "a m vuran un Aslan rvadaðýz bundan a lýq ir ziddiyyä äli gälir: diþi As qoyduðu läqäb " lan. Anc dä tlärä ba dostluðu xmayaraq, Fä aq bütün rh möhkäm vä sämim ad-Aslan idir.

35


Ägär mov hir Ýbrahi a M : u r to in direk er vä film i Çelik Berksoy s ü d o r p þ Ba ac rejissor: N manov Quruluþçu erator: Elmir Suley op Quruluþçu qar Camalzadä ova Vü Bästäkar: ssam: Elnarä Säfär ov&Samid Aðayev rä är Quruluþçu llifläri: Ramil Äläkb ä ü Ssenari m

gär häyat varsa vä biz yaþayýrýqsa, onun çätinlikläri dä var, sýnaqlarý da. Bu sýnaq bäzän xästälik formasýnda qarþýmýza çýxýr, bäzän kasýbçýlýq, bäzän äzizlärimizin ölümü, bäzän dä xäyanät. Burada sadalamadýðýmýz bir çox þeylärlä imtahan olunuruq, görünmäyän bir qüvvä sanki bizi sýnaða çäkir, insanlýðýmýzý vä vicdanýmýzý yoxlayýr. Bir insan kimi bizim üzärimizä düþän väzifä isä istänilän väziyyätdä insan olduðumuzu unutmamaqdýr vä här þäraitdä ÝNSAN kimi räftar etmäkdir. Häyat yolunda addýmlayarkän bäzän bir aðsaqqal mäslähätinä ehtiyacýmýz olur. Çýxýlmaz väziyyätlärdä, baþqa sözlä, sýnaða çäkildiyimiz mäqamlarda hansý addýmý atacaðýmýza dair içimizdä täräddüdlär ämälä gälir. Xüsusilä dä tamah, þan-þöhrät, väzifä kimi sýnaqlarla üz-üzä qaldýqda nä edäcäyimizi bilmirik. Belä väziyyätlärdä atacaðýmýz addýmlarýn bizi haraya aparacaðýný proqnozlaþdýrmaqda çätinlik çäkirik. Bäzän isä sonunu görmädiyimiz addým bizi uçuruma aparýr. Mähz bu mäqamda ailänizin

Ä

36


“Xäzär”i “Häyat varsa” deyib, kömäyinizä gälir, bir aðsaqqal kimi häyatda dürüst yaþamaq üçün öz mäslähätlärini verir. Bu mäslähätlär isä ayrý-ayrý ssenarilär äsasýnda çäkilmiþ qýsametrajlý filmlärdän ibarät olur. “Xäzär” televiziyasýnda yayýmlanan vä AGP (Art Global Production) þirkätinin istehsalý olan “HÄYAT VARSA” qisametrajlý bädii serialýnda insanlarýn baþlarýna gälän ibrätamiz hadisälär täblið edilir. Bu filmlärdä cämiyyätdä baþ verän neqativ hallardan bähs olunur. Äsas mäqsäd bu hallarý nümayiþ edib, onlardan çýxýþ yollarýný insanlara göstärmäkdir. “HÄYAT VARSA” filmlärindä insanlarýn cämiyyätdäki äsl rolu qeyd olunur; kasýbçýlýðýn, yoxsulluðun, xästäliyin vä digär mäiþät problemlärinin ayýb olmadýðý nümayiþ edilir. Äsas mäqsäd insanlara düzgün yolda olmaðý, sähv yolda olmaðýn bäzi anlarda onlarýn häyatlarý bahasýna baþa gälä biläcäyini vurðulamaqdýr. Serialýn mövzularý valideyn-övlad, qohum-qonþu, mäiþät, täbiät vä s.-dir. Valideynä, Vätänä, dosta, qohuma, dinä, insanlýða, saðlamlýða sevgini qabartmaq serialýn äsas prinsiplärindändir. Adätän filmlärin ilk sähnälärindä “þär” üstünlük täþkil etsä dä, sonda daima “xeyir” qalib gälir. Haqq-ädalät öz yerini tapýr. Çäkilän filmlärdä insanlara düzgün yolda olmaðýn än gözäl ämäl olduðunu bir mesaj kimi vurðulamaða çalýþýlýr. Yazýlan ssenarilärin bir çoxu da häyatda þahidi olduðumuz hadisälärdän götürülüb. Filmlär çätin dä olsa, häftä ärzindä iki seriya olmaqla çäkilir. Yaradýcý heyät qýþýn qarýna, yayýn istisinä baxmadan sevgi ilä çalýþýrlar. 37


äyat sürprizlärlä doludur. Atdýðýmýz här bir addýmýn bizi haraya apardýðýný tam olaraq bilmirik. Älbättä, qarþýmýza hädäflär qoyuruq, özümüz üçün müäyyän mäqsädlär müäyyänläþdiririk vä sonra da addým-addým bu hädäf vä mäqsädlärä doðru irälilämäyä baþlayýrýq. Ancaq här zaman ävvälcädän müäyyänläþdirdiyimiz mäqsädä nail ola bilmirik. Axý häyat sürprizlärlä doludur... Bäzän üzümüzä gülän häyat, bäzän dä bizi aðladýr, içimizi sýzladýr. Bunlar qaçýlmazdýr. Yetär ki, biz baþýmýza gälänlärdän därs çýxaraq, ibrät götüräk.

H

38

SONUN Çoxseriyalý bädii film


BALANICI

39


“S SONUN BALA or luþçu rejiss mov u r u q i, if ll ä Ssenari mü operator: Samir Qula çu vä quruluþ ir Älioðlu m Montaj: Za : Bähruz Bayramov v o ru Säs rejisso tenti: Ümman Budaq is Rejissor as tenti: Äli Säfärov sis Operator a : Rafael Mämmädov r Prodüserlä & Nicat Cälilov ämmädov M it k a S : m Rässa li Äliyev Bästäkar: Ä

40

onun baþlanðýcý” çoxseriyalý bädii filminin qähräma ný Män sur ti paj ola raq häyatýn häm güldürdüyü, häm að lat dý ðý, häm dä son ra dan bir daha güldürdüyü obrazdýr. Bu baxýmdan serialdaký Mänsur obrazýnýn yaþadýðý häyatý üç märhäläyä bölmäk olar. Birinci märhälädä Mänsur häya týn mäq sä di ni ye yib-iç mäk dä, dostlarý ilä birgä eyþ-iþrät mäclisläri qurmaqda, qýsacasý, böyük iþ adamý olan atasý Mäcidin qazandýðý pullarý göyä sovurmaqda görür. Bu mä qam da Män sur onun günahý ucbatýndan ömrünün qalan his sä si ni þi käst ya þa ma ða mäc bur qa lan qar da þý Sä i dä (Mänsurun avtomobili yüksäk sürätlä idarä etmäsindän doðan qäza näticäsindä Säid här iki ayaðýný itir miþ di) qar þý da la qeyd dir. Be lä ki, o, dost la rý ný evä dä vät edändä Säidä onlarýn gözünä görünmäyi qadaðan etmiþdi. Ýkin ci mär hä lä dä isä Män sur yavan çöräyä belä möhtac olan vä küçälärdä bomj häyatý yaþayan ob raz dýr. Ata sý Mä ci din proqnozlarý özünü doðrultmuþdu: xärçäng xästäsi olan Mäcid öldükdän qýsa müddät sonra Mänsur ata sýn dan qal ma res to ran la rý, otelläri vä zavodlarý yarýtmaz fäa-


ANICI liyyät näticäsindä itirir; bu qurumlarýn müdirläri Mänsurun boþluqlarýndan istifadä edib, onu müflisläþdirirlär. Näticädä Mänsur evini belä itirir. Pulsuz Mänsur “dostlarýna” belä lazým deyil artýq. Üçüncü märhälädä Mänsur säfil häyatdan xilas olur. Bunda onun atasýnýn uzaqgöränliyi böyük rol oynayýr. Belä ki, Mäcid hälä sað olarkän, Baký kändlärinin birindä köhnä bir ev alýr vä bir gün Mänsuru bu evin yanýna gätirib deyir: “Nä vaxtsa bir tikä çöräyä, sämimi bir dosta möhtac qalacaqsan. Häyatdan bezib yaþamaq istämäyäcäk sän. Bax on da bu evä gä lib ikin ci mär tä bä yä qal xar san. Ta vandan asdýðým kändirdän özünü asarsan”. Ýllär keçir, bütün bunlar baþ verir: häyat Mänsurun boðazýný kän di rä ke çi rir. Bu mä qam da Mänsuru böyük bir sürpriz gözläyir. Tavan köhnä olduðu üçün uçub daðýlýr. Mänsur üçün gözlänilmäz olan isä ata sý Mä ci din ta van da gizlätdiyi “sürpriz” idi. Bu sürpriz Mänsuru köhnä günlärinä qaytarýr... Artýq Mänsur häminki Mänsur deyil. O, sähvlärinin cäzasýný çäkmiþ vä bu sähvlärdän ibrät götürmüþ bir insandýr. Mänsurun SON kimi gördüyü yol, äslindä onun üçün yeni bir BAÞLANÐIC olmuþdu...

41


 prinsipimiz inkiafda Gökhan Özkundakç Reklam Depar tamentinin rähbäri gozkundakci@xazar.tv

äzär” televiziyasýnýn 5 yaþýný qeyd etdiyimiz bugünlärdä ömrümüzün täxminän 1825 gününü, yäni 43800 saatýný geridä qoymuþuq. Bu müddät ärzindä televiziyamýz inkiþaf etdi vä veriliþläri, xäbärläri, seriallarý, qýsacasý, “Ailänizin Xäzäri” þüarý ilä insanlarýn beynindä kimin üçünsä böyük, kimin üçünsä sadäcä yeni bir marka kimi oturuþdu. “Marka” deyiräm, çünki, tädqiqatçýlarýn fikrincä, þirkätlärin maddi däyäri ilä yanaþý, mänävi däyärläri dä insanlara xeyli däräcädä täsir göstärir. Bir çox yeniliyi häyata keçirmäyä çalýþaraq, bälkä dä müäyyän maneäläri aþaraq bu günä gäldik. Täbii ki, uðurlarýmýzýn altýnda yatan än böyük fak tor in ki þaf edän Azär bay can vä güc lü Azärbaycanýn dünya müstävisindä özünü göstärän önämli þirkätläridir. Bu þirkätlär Azärbaycan iqtisadiyyatýnýn can damarý halýna gäldilär. Televiziyamýzýn bu qädär müsbät inkiþafa nail olmasý ilä yanaþý, bizim üzärindä än çox dayandýðýmýz mäsälä davamlýlýðý qorumaqdýr. Bäli, davamlýlýq, yäni davamlý inkiþaf yalnýz bizim deyil, digär þirkätlärin dä üzärindä dayanmasý vacib olan än önämli mäsälälärdän biridir. Çünki davamlýlýðýn bitdiyi nöqtädä inkiþaf da dayanýr ki, bu da gerilämänin baþlamasý demäkdir. 1888-ci ildä “Siz düymäni basýn, qalanýný biz tamamlayarýq” þüarý ilä här käsin fotoaparat sahibi olmasýný tämin edän “Eastman Kodak” þirkäti 2012-ci ilin yanvar ayýnýn 19-da iflasdan xilas olmaq üçün Nyu York Ticarät Mähkä mä si nä mü ra ci ät edib. Göräsän niyä? “Kodak” sadäcä fotoaparat sektorunda tanýnmýþ marka deyil, eyni zaman da þir kät lo qo sun dan ilk däfä istifadä edän qurum kimi ta ri xä dü þüb. Üs tä lik, bir araþdýrma þirkätinin 1996cý il dä ke çir di yi sor ðu ya görä, “Kodak”ýn adý dünyanýn än çox tanýnan þirkätläri arasýna “Disney”, “Co ca-Co la” vä “Mc Do nalds”dan son ra dördüncü sýrada daxil

“X

42


davamll qorumaqdr olub. Bu gün ilk üç þirkätin birja däyäri 70150 milyard dollar olduðu halda, “Kodak”ýn däyäri cämi 200 milyon dollardýr. Halbuki ilk fotoaparatý käþf edän “Kodak” ilk räqämli fotoaparatýn dä müällifidir. “Yäqin müasir texnoloji yeniliklärä ayaq uydurmur” deyänlär üçün ävvälcädän qeyd edim ki, “Kodak” bu iþlärä 5 milyard dollar investisiya qoyub. Äslindä isä “Kodak” bir “därrakä qurbaný” olub. Çünki o, inkiþafda davamlýlýðý tämin edä vä insanlarýn därrakäsini däyiþdirä bilmäyib. Þirkätlärin davamlý inkiþafý onlarýn öz fäaliyyätläri barädä ictimaiyyätä hesabat vermäläri ilä baþlamalýdýr. Çünki þirkätlär üçün markanýn etibarýnýn qorunmasý inkiþafýn davamlýlýðýný tämin etmäkdän asýlýdýr. Ýstehlakçý artýq bir mähsulu alanda yalnýz markaya deyil, o markanýn “necä bir dünya” içindä yer almasýna da fikir verir vä onun öz dünyasýnda nä mänaya gälmäsini götür-qoy edir. Ýstehlakçý eyni zamanda räfdä, piþtaxtada, marketdä gördüyü mähsulu satýn alaraq, häyatýnýn bir parçasýna çevirir vä onu mänimsäyir. Mähz bu mäqamda davamlýlýq üçün müäyyän analizä ehtiyac duyulur. Ýdaräetmä üzrä alim Peter Drakerin dediyi kimi, “ölçä bilmäsäniz, idarä edä bilmäzsiniz” yanaþmasýndan çýxýþ edäräk, proseslärin çärçivälärinin müäyyänläþdirilmäsinin vacibliyinä inanýrýq. Näyinsä çärçiväsini müäyyän edä bilmiriksä, o zaman davamlýlýðýn tämin olunmasýndan da söhbät gedä bilmäz. Mähz bu yanaþma äsasýnda 5 ili geridä qoyduq. Bir az ävväl dä qeyd etdiyim kimi,

Televiziyamzn bu qädär müsbät inkiafa nail olmas ilä yana, bizim üzärindä än çox dayandmz mäsälä davamll qorumaqdr. Bäli, davamllq, yäni davaml inkiaf yalnz bizim deyil, digär irkätlärin dä üzärindä dayanmas vacib olan än önämli mäsälälärdän biridir. Çünki davamlln bitdiyi nöqtädä inkiaf da dayanr ki, bu da gerilämänin balamas demäkdir.

davamlý inkiþaf ictimaiyyätä hesabat vermäkdän baþlayýr. Buradan çýxýþ edäräk bu därginin çapýna baþlayýrýq. Biz dä här 3 ayda bir dä fä gör dü yü müz vä gö rä cä yi miz iþ lä ri, o cümlädän reklama baxýþ bucaðýmýzý sizinlä bölüþäcäyik. Bir mänada sizä hesabat veräcäyik. Bu baxýmdan sizin dä bizim iþimizä töhfä vermäyinizi gözläyirik. Bizi bu günä qädär yanlarýndan heç vaxt ayýrmayan, maddi-mänävi dästäklärini äsirgämäyän çox däyärli þirkätlärä vä onlarýn rähbärlärinä sonsuz täþäkkürümü bildiriräm. Bir daha görüþmäk arzusuyla…

43


44

dublyaj PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Äcnäbi kino mähsullarý öz dilimizdä - dublyaj

44

ünyanýn kino sänayesi här gün tamaD þaçýlara yeni filmlär täqdim edir. Lakin bu filmläri seyr etmäyä mane olan bir sýra amillär var. Bunlardan birincisi müasir kinolarýn lisenziya ilä alýnmasý þärtidirsä, ikinci maneä dil problemidir. “Xäzär” televiziyasý öz tamaþaçýlarý üçün här iki maneäni aradan qaldýrmaða çalýþýr. Bu mäqsädlä televiziyanýn näzdindä dublyaj redaksiyasý fäaliyyät göstärir. Bu redaksiyada äcnäbi kinolar lisenziya äsasýnda satýn alýnýr vä sinxron þäkildä Azärbaycan dilinä tärcümä olunaraq, efirä verilir. Dublyaj redaksiyasý bädii vä sänädli filmläri, çizgi filmläri vä animasiyalarý, eläcä dä seriallarý ana dilimizin incäliklärini qoruyaraq tärcümä edir. Bu zaman Azärbaycanýn peþäkar aktyorlarýnýn ämäyindän istifadä olunur.


46

texnika PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Telefäaliyyätin can:

46


äzär” telekanalý än müasir televiziya texnologiyasýndan istifadä edir. Þirkät Azärbaycanýn telemäkanýnda ilk däfä olaraq, kasetsiz media mühitinä keçäräk, önämli bir “ilk”ä imza atýb. Bu da öz növbäsindä, “Xäzär”in xäbärçilik fäaliyyätinä müsbät täsir göstärib, iþin sä mä rä si ni vä key fiy yä ti ni xey li yüksäldib, eyni zamanda säs vä görüntü sahäsindä mükämmäl görüntüyä nail olunub. Täsadüfi deyil ki, bu gün “Xäzär xäbär” ölkämizin xäbär mühitinin än qabaqcýl ünvaný olaraq qalmaqdadýr. Kasetsiz media mühitini qýsaca belä izah edä bilärik: görüntü kameradan optik disk mü hi ti nä vi deo þäk lin dä ya zý la raq, server mühitinä köçürülür vä daha sonraký märhälädä hämin görüntülär kompüter þäraitindä hazýrlanaraq, “playout” cihazlarý vasitäsilä birbaþa yayýma verilir. “Xä zär”in ka me ra la rý (Sony PDW510P) peþäkar täläblärä cavab verän tama mi lä rä qäm li ci haz lar dýr. Xä bär vä proqram çäkiliþlärindä istifadä edilän bu cihazlara älavä olaraq, DVCAM formatýnda iþläyän 6 ädäd kamera da aktual çäkiliþlärdä istifadä olunur. Studiya kamera sistemi 4 ädäd “triax” kameralarla xäbär vä proqram çäkiliþlärinä xidmät edir. Þirkätin kameralarýndan ikisi prompter sis-

“X

temi ilä tächiz olunub. Þirkät etibarlý vä sürätli xäbärçiliyi tämin etmäk üçün 2009-cu ildä Rejiye vä Uplink sisteminä malik canlý yayým avtomobili alýb. Bundan baþqa, studiyalar da än son texniki avadanlýqlarla tächiz edilib. Aþaðý elektrik särfiyyatýna malik peþäkar iþýqlandýrma vä kompüter texnologiyasý sayäsindä särhädsiz räng çalarlarý äldä edä bilän RGB sistemi bir studiyada vä bir dekorasiyada bir-birindän färqli mäzmuna malik bir neçä veriliþin efirä verilmäsini tämin edir. Ölkä ärazisindä yerläþdirilän yeni ötürücü stansiyalar sayäsindä televiziya vä radio yayýmý respublikanýn 85 faiz ärazisini äha tä edib. Bun dan baþ qa, “Türk sat 3A” peyki vasitäsilä Orta Asiya türk respublikalarý vä Avropa ölkäläri “Xäzär”in teledalðalarýný qäbul edir. Sürätli xäbär prinsipini äsas tutan “Xäzär” telekanalý daha keyfiyyätli yayýma nail olmaq üçün 2 ädäd 3G canlý yayým avadanlýðý äldä etmiþdir. Ölkädä ilk däfä 3G canlý yayýmý mähz “Xäzär” TV-dä sýnaqdan keçirilib. Xüsusilä qeyd edäk ki, bütün bu müasir texnologiyalarý “Xäzär”in peþäkar vä täcrübäli texniki personalý idarä edir.

47


XÄZÄR TV Baký Gäncä Quba Lerik Þamaxý Aðsu Zaqatala

29 39 53 46 39 38 45

Xäzär FM Baký vä ätraf rayonlarda 103 Gäncä vä ätraf rayonlarda 89

Peyk bilgiläri Peyk: Tezlik: Symbol rate: Pol: FEC:

Türksat 3A 420 11049 2400 Vertikal(V) 5/6

49


50


Reytinqlär necä ölçülür? lkämizdä telekanallarýn reytinqläri “AGB Nielsen Media Research” þirkäti täräfindän ölçülür. Ölçülän materiallar “Arianna” vasitäsilä araþdýrýlýr vä analiz edilir. Ölçmä zamaný “PeopleMeter” üsulundan istifadä edilir ki, bu cihaz televiziya panelindä olan här däyiþikliyi qeyd edir. “PeopleMeter”in bütün keyfiyyät parametrläri mütäxässislär täräfindän test edilib vä bu sahä üçün beynälxalq standartlara cavab vermäkdädir. Bu gün belä panellärin sayý 400-dür vä bu cihazlar Azärbaycanýn bütün bölgälärini ähatä edir. Dünyanýn tanýnmýþ þirkätlärindän olan “AGB Nielsen” 30-dan çox ölkädä fäaliyyät göstärir. Azärbaycanda isä onun fäaliyyäti räsmi olaraq 2005-ci ildä baþlayýb.

Ö

51


“Xäzär FM” radiosu 10 may 2008-ci ildä 103 meqaherts tezliyindä yayýma baþlayýb. Radionun yayým dili Azärbaycan dilidir. Fäaliyyätä baþladýðý ilk gündän öz däst-xättilä seçilän “Xäzär FM” radiosunun yayým konsep si ya sý na yal nýz mil li mu si qi miz da xil dir. Ra di o nun äsas funk si ya la rýn dan bi ri mil li musiqimizin tärännümü, klassik müsiqimizin äväzsiz incilärinin vä eläcä dä ustad sänätkarlarýmýzýn ölmäz äsärlärinin täbliði, yetiþmäkdä olan näslin musiqi zövqünün düzgün formalaþmasýdýr. “Xäzär FM” radiosunun efirindä säsländirilän musiqilärin 60 faizini retro, qalan hissäsini isä müasir ifaçýlarýn musiqiläri täþkil edir. “Xäzär FM” dinläyicilärä 24 saat fasiläsiz musiqi xidmäti göstärir. Radionun þüarý isä belädir: “Burda yalnýz musiqi danýþýr”. 52


uurlarmz

54

PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

54


56

täbrik PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

lq artisti Aygün Kazýmova, xa äzär"in

Hälä beþ il ävväl "X ölkämiz fäaliyyätä baþlamasý hadisä üçün sevindirici bir n dä bir olmuþdu. Þäxsän mä çox müðänni kimi buna n "Xäzär" gü u B sevinmiþdim. icdä çalýþýr tamamilä färqli bir im alqýþlayýram. vä män bu imici çox än reytinqli Hazýrda "Xäzär"in ridir vä bu veriliþi onun xäbärlä yalardaký veriliþ digär televizi üstäläyir. analoji veriliþläri dä rini üstälämäk Xäbärläri ilä räqiblä ün çox gänc bir televiziya üç u ediräm ki, böyük uðurdur. Arz äzär bütün veriliþläriniz "X tsýn. ça xäbär"in reytinqinä

Nadir Qafarzadä, müðänni "Xäzär" ailämizin televiziyasýdýr. Burada vulqarlýq täblið olunmur. Burada açýq-saçýqlýða yer yoxdur. Ailänin bütün üzvläri birgä oturub bu televiziyanýn istänilän veriliþinä baxa bilirlär. Män dä ailämlä birgä "Xäzär"ä baxýram. Män "Xäzär"dä här zaman gülär üz, xoþ münasibät vä sämimiyyät gördüm. Bu häyatda heç kim äbädi deyil. Ancaq arzu ediräm ki, "Xäzär" uzunömürlü olsun, mänim övladlarým, nävälärim, näticälärim mänim görmäyäcäyim þeyläri "Xäzär"i seyr edäräk görsünlär.

Tünzalä Aðayeva, ämäkdar artist "Xäzär" ailäsinin üzvläri tamamilä färqlidir. Buradaký tävazökarlýq, sadälik vä sämimiyyäti här yerdä görmäk olmur. Sözün än sämimi mänasýnda deyiräm ki, "Xäzär"lä ämäkdaþlýqdan zövq alýram. "Ýnsaný yolda tanýyarlar" deyiblär. Män "Xäzär"çilärlä yol yoldaþlýðý da etmiþäm vä bir daha öz fikirlärimdä ämin olmuþam. Bälkä dä bu televiziyanýn uðurlarýnýn än böyük säbäblärindän biri onun öz tamaþaçýlarýna qarþý sämimi olmasýdýr. Sämimi olan här käs sevinir. "Xäzär"ä bol tamaþaçý auditoriyasý arzulayýram. 56


“Xäzär” televiziyas n n yeni inzibati binas n n layihäsi Ärazisi: 8026 m2 Tikintinin ümumi sahäsi: 15780 m2 Binanýn märtäbä sayý: 10 Binanýn hündürlüyü: 35 metr Qapalý qaraj ärazisi: 3120 m2 Ýstilik vä soyutma sistemi: VRV/VRF Ünvaný: Nobel prospekti

58


äzär” televiziyas yeni binasnda daha geni vä müasir imkanlara sahib olacaq. Bina än müasir standartlara cavab verän teleradio avadanlqlar ilä tächiz ediläcäk. Tikinti baa çatdqdan sonra, bu, ölkädä yeganä ixtisaslam televiziya binas olacaq.

“X

59


60

qonaq PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

sentyabr 2012-ci il tarixindä ABÞ-ýn Azärbaycandaký säfiri Riçard Morninqstar “Xäzär” televiziyasýnýn qonaðý olub. Þärq üslubunda hazýrlanmýþ sähär yemäyinä qatýlan säfir, süfrä arxasýnda sämimi söhbätdän sonra Xäbärlär Departamentinin “Aktual qonaq” veriliþindä aparýcý Vamiq Näsirovun suallarýný cavablandýrýb. Veriliþdä ABÞ-Azärbaycan münasibätläri, Daðlýq Qarabað münaqiþäsi, “907-ci düzäliþ” vä digär aktual mäsälälärä toxunulub, eläcä dä, säfir Azärbaycan haqda täässüratlarýný bölüþüb. ABÞ diplomatý “Xäzär” TV-nin qonaðý olmasýndan çox mämnun olduðunu bildiräräk, telekanala gäläcäk fäaliyyätindä daha böyük uðurlar arzulayýb.

25

ABÞ säfiri “Xäzär”in qonaðý olub

60


62

hämsöhbät PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Nuirävan Mähärrämli MTR-nin sädri

“Biz onlar qorxutmaq, onlarn ilärinä ängäl olmaq üçün yaranmamq”

Bu il Milli Televiziya vä Radio urasnn (MTR) fäaliyyätä balamasnn on ili tamam olur. Bu münasibätlä MTR-nin sädri Nuirävan Mähärrämli ilä görüüb söhbätlädik. - Nuþirävan müällim, xahiþ edirik MTRÞ-nin fäaliyyäti ilä baðlý oxucularýmýza mälumat veräsiniz. - MTRÞ 2002-ci ilin oktyabr ayýnýn 5-dä täsis olunub. Qurumun äsas sälahiyyätläri Azärbaycanýn teleradio mäkanýnda dövlät siyasätini tänzimlämäk vä häyata keçirmäkdän, o cümlädän ictimaiyyätin vä teleradio yayýmçýlarýnýn maraqlarýný qorumaqdan, eläcä dä "Televiziya vä radio yayýmý haqqýnda" qanunun icrasýna näzaräti häyata keçirmäkdän, ümumiyyätlä bu sahädä olan problemläri häll etmäkdän ibarätdir. Qurumun yeni televiziya kanallarýnýn yaradýlmasýna icazä vermäk, qayda-qanunlarý pozan televiziya vä radio kanallarýna qarþý inzibati tänbeh tädbirläri görmäk kimi sälahiyyätläri dä var. Azärbaycanýn efir mäkanýnda olan veriliþlärdä milli-mänävi däyärlärin qorunmasý bizim äsas diqqät yetirdiyimiz mövzulardan 62

biridir. Hazýrda bu sahädä müäyyän iþlär görülür. Ancaq çox täässüf ki, hälä dä görüläsi iþlär var. Digär än çox diqqät yetirdiyimiz mäsälälärdän biri Azärbaycan ädäbi dilinin efirdä säslänmäsidir. Ýldän-ilä bu problemlär nisbätän azalsa da, bununla baðlý müäyyän problemlär var. Hesab ediräm ki, bu sahädä telekanallarýn üzärinä böyük iþlär düþür. MTRÞ olaraq biz çalýþýrýq ki, telekallarýn üzärindä "Domokl qýlýncý" kimi yalnýz qanunvericilikdä olan sälahiyyätlär çärçiväsindä dayanaq. Yäni biz onlarý qorxutmaq, onlarýn iþlärinä ängäl olmaq üçün yaranmamýþýq. Biz daim çalýþýrýq ki, teleradio kanallarý häm maddi-texniki baza baxýmýndan, häm dä kadrlarýn daha da yüksäk olmasý baxýmýndan daha da güclänsinlär. Ägär onlar öz iþlärini yüksäk säviyyädä quracaqlarsa, MTRÞ ümumiyyätlä görünmäz olacaq. Çünki biz yalnýz o halda ortaya çýxýrýq ki, teleradio kanallarý bu


vä ya digär formada qanunlarý pozurlar, qanunlara hörmätsizlik nümayiþ etdirirlär. - MTRÞ-dä hansý þöbälär var vä burada ümumilikdä nä qädär iþçi çalýþýr? - MTRÞ täsis olunarkän Avropa praktikasýný näzärä alaraq, Azärbaycan kimi ölkälär üçün yayýmtänzimläyici qurumlarýn strukturuna baxýb vä täqribän 50 näfärlik þtat vahidinä malik olan bir qurum kimi fäaliyyätä baþlayýb. Hüquq vä beynälxalq älaqälär, Monitorinq vä ekspertiza, Täsärrüfat, Maliyyä vä texniki näzarät þöbälärindýn ibarät struktura malikik. Bunlardan baþqa, bir dä Ümumi sektor var ki, kargüzarlýq vä däftärxana iþläri ilä mäþðul olur. - Bir qädär beynälxalq älaqäläriniz barädä mälumat vermäyinizi xahiþ edirik. - Ävväla, biz çalýþýrýq ki, bizä yaxýn vä qardaþ olan ölkälärin yayým þuralarý ilä älaqälär quraq. Bu baxýmdan Türkiyä, Gürcüstan vä Ukrayna ilä yaxýn münasibätlärimiz var. Bu yaxýnlarda Moldova ilä ämäkdaþlýq saziþi imzalamaq üçün müäyyän iþlärä baþlamýþýq. Bundan älavä, beynälxalq sahädä tänzimläyici qurumlarýn Avropa üzrä EPRA adlý bir täþkilatý var. Bütün Avropa mäkanýnda tänzimläyici qurumlar arasýnda älaqä yaradan bu täþkilatýn ildä iki toplantýsý keçirilir. Bizim hämin toplantýlarda äsas iþimiz teleradio mäkanýnda olan yeniliklärlä vä bu yeniliklär zamaný qarþýya çýxa biläcäk problemlärin hälli ilä baðlý mäsäläläri müzakirä etmäkdir. Bu, tövsiyä xarakterli bir täþkilatdýr vä mäcburedici qärarlar verä bilmäz. Ona görä dä biz ikitäräi älaqälärdän daha çox çoxtäräi beynälxalq älaqälärä üstünlük veririk. Amma buna baxmayaraq, dediyim kimi, qardaþ Türkiyä, eläcä dä Ukrayna vä qonþu Gürcüstan ilä dä çox sýx ämäkdaþlýq edirik. - Televiziya tamaþaçýsý vä ya radio dinläyicisi hansýsa veriliþdän narazý qalsalar, MTRÞ-yä hansý formada müraciät edä bilärlär? - Biz tamaþaçýlardan vä dinläyicilärdän þikayätläri - adi ünsiyyät formasýndan tutmuþ 4981882 nömräli "qaynar xätti"mizä qädär müxtälif formalarda qäbul edirik. Qeyd edim ki, bu vä ya digär televiziya kanalýnda qanunun hansýsa maddäsi kobud þäkildä pozulanda, "qaynar xätt"ä häddän artýq þikayätlär daxil olur. Bunlardan baþqa, yazýlý surätdä poçt vasitäsilä dä müäyyän þikayätlär daxil olur. Bu þikayätlär diqqätlä araþdýrýlýr vä müvafiq qärarlar qäbul edilir. Çox gözäl olardý ki, tamaþaçý vä dinläyicilär bu mäsälädä aktiv olsunlar. Bununla baðlý män bir neçä däfä ictimaiyyätä müraciätlär dä etmiþäm. Amma bäzi insanlar televiziya kanallarýndan þikayät etmäyä qorxurlar vä hämin kanallarýn onlarýn baräsindä tänqidi ma-

teriallar efirä veräcäyindän ehtiyatlanýrlar. Ägär här hansý telekanala qarþý tänqidi fikir söyläyänlärä qarþý hämin telekanal här hansý süjet hazýrlayarsa, o zaman qarþýsýnda MTRÞni göräcäk. Çünki MTRÞ bu mäsäläyä çox diqqätlä yanaþýr. Baþqa ölkälärdä cämiyyät bu mäsälälärdä daha aktivdir vä öz kimliklärini bildirmäkdän çäkinmirlär. Ancaq bizimkilär þifahi þäkildä fikirlärini bildirirlär, zäng edänin kimliyini soruþduqda isä özlärini täqdim etmäkdän yayýnýrlar. - Hazýrda ölkädä nä qädär telekanal vä radio fäaliyyät göstärir? Bu mäsälä ilä baðlý yaxýn perspektivdä näsä gözlänilirmi? - Azärbaycanda mövcud televiziya kanallarýnýn, radiostansiyalarýn, kabel þäbäkäsinin kämiyyäti ilä baðlý, hesab ediräm ki, elä dä ciddi problem yoxdur. Hazýrda ölkämizdä 52 televiziya vä radio qurumu fäaliyyät göstärir. Onlardan 24-ü telekanaldýr. Bunlardan da 9-u bütün ölkä üzrä yayýmlanýr. 14 telekanalýmýz regional yayýmçýdýr. 14 radiostansiyamýz var. Qalanlarý da kabel

Bäzän bäzi insanlar televiziya kanallarndan ikayät etmäyä qorxurlar vä hämin kanallarn onlarn baräsindä tänqidi materiallar efirä veräcäyindän ehtiyatlanrlar. Ägär här hans telekanala qar tänqidi fikir söyläyänlärä qar hämin telekanal här hans süjet hazrlayarsa, o zaman qarsnda MTR-ni göräcäk.

televiziya þäbäkäsidir. Azärbaycan kimi ölkä üçün bu göstärici hesab ediräm ki, qänaätbäxþdir. Müqayisä üçün deyim ki, Türkiyädä 24 telekanal bütün ölkä ärazisinä yayýmlanýr. Türkiyänin ähalisini vä ärazisini nisbät götürändä bizdäki göstärici daha yüksäkdir. Digär täräfdän, Azärbaycan regionda yeganä ölkädir ki, onun iki ixtisaslaþmýþ kanalý var: Mädäniyyät vä Ýdman kanallarý. Bizdä son zamanlar ATV peyk televiziyasý da fäaliyyätä baþlayýb. Bundan baþqa, bizdä ictimai yayýmçý da fäaliyyät göstärir. Yäni dünya ölkälärindä mövcud olan televiziya vä radio ilä mäþðul olan bütün sahälär burda tämsil olunur. Hazýrda biz fikirläþirik ki, ägär gäläcäkdä hazýr olarlarsa, bölgälärdä yeni televiziya vä radio kanallarýnýn açýlmasýna baxaq. Amma çox täässüf ki, hälä regionlarda yetärincä maddi-texniki baza vä reklam bazarý yoxdur. 63


64

säyahät PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Biarritzi birgä tanýyaq… Märyäm Qulamova

“Xäzär” televiziyasýnýn Ýctimaiyyätlä älaqälär departamentinin rähbäri

64


Ötän ay dävät aldýðýmýz beynälxalq film särgisindä iþtirak etmäk üçün Fransanýn Biarritz þähärinä yola düþdük. Dünyanýn bir çox ölkälärinin nüfuzlu telekanallarýnýn nümayändäläri qonaq qismindä särgiyä dävät olunmuþdu. Azärbaycaný isä bu mötäbär särgidä “Xäzär” televiziyasý tämsil etdi. Biarritzi göränä qädär Fransada belä gözäl bir þähärin olduðunu bilmirdim. Särgidän sonra þähäri gäzib tanýmaða täläsirdim… Azärbaycana qayýtdýqdan sonra isä yenidän o þähärä säyahät etmäyä täläsiräm… Fransanýn cänub-qärbindä, Atlantik okeanýnýn sahilindä, bir täräfdän okean qayalýqlarý ilä ähatälänmiþ þähär… Ärazisi 11.66 kv.km, ähalisi 27 min näfärdir. Parisdän oraya avtomobillä 7 saat yarýma (775 km), qatarla 5 saata, täyyarä ilä isä 1 saat 20 däqiqäyä çatmaq olar. Biarritz-AngletBayonne Beynälxalq hava limaný þähärin märkäzindän 3 km aralýda yerläþir. Þähär tämizliyi ilä diqqät çäkir. Yaþýllýqlar vä qayalýqlar þähärin görünüþünä rängaränglik qatýr. Sahilindä gänclär buranýn än mäþhur idman növü olan sörfinqlä mäþðul olur. Ýnsanlarý gülärüz, xoþ, näzakätli vä mehribandýr. Biarritzlä baðlý täässüratlarým, danýþmaq istädiklärim çoxdur. Amma necä deyärlär, “100 däfä eþitmäkdänsä, bir däfä görmäk yaxþýdýr” mäsälinä äsaslanaraq, çox þey yazmayacaðam, çäkdiyim fotoþäkillärlä þähärin gözälliklärini sizä çatdýrmaða çalýþacaðam.

65


66


67


68

täbiät PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

äzär” televiziyas n n Proqramlar Departamenti sänädli filmlär seriyas ndan väh i täbiätlä bal silsilä verili läri tama aç lara täqdim edir. Belä verili lärdän biri täbiätin y rt c heyvanlar olaraq tan nan ay lara häsr olunub. Ay lar yuvarlaq bädän qurulu una malik, vücudu s x tüklärlä ähatä olunmu , qal n därili vä q sa quyruqlu heyvanlar kimi tan n rlar. Çäkiläri növlärindän as l olaraq, 80-1000 kiloqram aras nda däyi ir. Erkäk ay lar här zaman di ilärindän iri olur.

“X

Vähþi täbiätin yýrtýcý heyvanlarý: yý la rýn här aya ðýn da beþ bar maq var. A On lar bu bar maq lar dan aða ca çý xar kän, yer qa zý yar kän, bu daq la rý qo pa rar kän, hätta ovlarýný öldürärkän istifadä edirlär. Arxa ayaqlarý ön ayaqlarýna nisbätdä qýsadýr. Aðýrçäkili olsalar da, kifayät qädär çevik vä güclü heyvanlardýr. Ayýlar asanlýqla aðaca çýxa, suda üzä, qayalýqlarý aþa bilirlär. Tählükäli anlarda saatda 35-40 kilometr sürätlä qaça bilsälär dä, onlarýn süräti sa at da 50 ki lo met ri keç mir. Ät, ba lýq vä meyvä ilä qidalanýrlar. Bal, sevdikläri qidalar ara sýn da xü su si yer tu tur. Bal ye mäk üçün aðacýn täpäsinä qädär dýrmaþýrlar.

68

ayýlar


ýþ yuxusuna gedärkän därialtý yað täbäQ qä si nin qa lýn lý ðý ný ar týr maq üçün xey li miqdarda qayýn qozasý vä þabalýd yeyirlär. Diþi ayýlar 7-8 aylýq boðazlýq dövründän sonra 1-7 arasýnda bala doðurlar. Bala ayýlar yeni doðulduqda boylarý 20 santimetr, çäkiläri isä 400 qram olur. Ana ayý 3,5 ay balasýný ämizdirdikdän sonra ona ov etmäyi öyrädir. Bundan baþqa, ana ayýlar balalarýný qorumaq üçün istänilän tählükänin qarþýsýna çýxýrlar.

yýlar häm balalarýna zärär veA rän heyvanlara, häm dä ovçuluðu äyläncäli peþäyä çevirän ovçulara qarþý çox kinli vä qäzäbli olurlar.

69


sänät

70

PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Milli estetikamzn daycs: n r ki, onun nümunälärini di t rä a ib n da on yi li äl as öz n istifadä edilmir. äbäkä sänätinin än äs yä tiy qä n da ar m is m vä qandan haz rlanmas nda yap

u sänätin bir cümlädän ibarät izahýný belä vermäk olar: kiçik oduncaqlar müxtälif bucaq altýnda käsiläräk, här hansý yapýþqan vä mismardan istifadä olunmadan, bir-birinä bärkidilir vä bu oduncaqlarýn aralarýna rängli þüþä parçalarý yerläþdirilir. Näticädä ortaya möhtäþäm bir sänät äsäri çýxýr: þäbäkä. Ancaq þäbäkäni oduncaq vä þüþä parçalarýnýn müxtälif formalý kompozisiyalarýndan ibarät sänät növü kimi xarakterizä etmäk olduqca bäsit olardý. Daha doðrusu, bu, þäbäkä sänätinä “ruhsuz” yanaþmanýn ifa dä si dir. Çün ki þä bä kä sä nä ti häm dä Azärbaycan tarixinin vä mädäniyyätinin,

B

70

dolayýsý ilä dä milli ruhumuzun daþýyýcýsýdýr. Bu sänät milli koloritläri ilä sanki azärbaycançýlýðý tärännüm edir. Täsadüfi deyil ki, þäbäkä sänätinin fälsäfäsinä vaqif olan insanlar onda muðamýn gizländiyini söyläyirlär. Þäbäkädä milli estetikamýzý vä milli zövqümüzü, eläcä dä milli naðýllarýmzýn ovqatýný hiss etmämäk mümkün deyil. Bu da þäbäkä sänätini bizim üçün doðmalaþdýrýr. Þäbäkäni bizä sevdirän vä ruhumuza yaxýn edän dä mähz bu doðmalýqdýr. Älbättä, þäbäkä sänäti haqqýnda çox þeylär yazmaq olar. Ancaq bu sänät baräsindä yazýlan sözlärin än gözäli belä onu canlý seyr etmäyi äväz edä bilmäz.


Hüseyn Hacmustafazadä äbäkä ustas

Þäbäkä üçün oduncaðýn materialý kimi qoz, fýstýq vä þärq çinarý aðaclarndan istifadä edi lir. Bir vaxtlar Ýtaliyanýn Venesiya þähärindän gätirilän rängli þüþälär ha zýrda Rusiya vä Türkiyä dän idxal olunur.

lik olan þäbäkä sänäti ilä mäþOrnamental xüsusiyyätlärä ma ziyyatý vä räsmxäti bilmäk vä ya ri ni, sä dä ðul olmaq üçün hän rinä agah olmaq lazýmdýr. Bu bu elmlärin tätbiqi xüsusiyyätlä rol oynayýr. Çünki kiçik þa ba bir lar qur sänätdä händäsi  da käsiläräk bir-birinä bärkioduncaqlar müxtälif bucaq altýn käni xarab edä bilär. bä þä bir töv bü dilir. Kiçik bir sähv

böyük säbr vä hövsälä täläb Þäbäkä sänäti ilä mäþðul olmaq hazýrlanmasý 7 märhälädän kelýn ta de bir da ra bu edir. Mäsälän, zän 14 min detaldan istifadä bä çir. 1 kvadratmetrlik þäbäkädä bäzän bir usta bir þäbäkä iþinin ki, dir mäk de o dä olunur. Bu häm mäli olur. lä iþ la ärsäyä gätirilmäsi üçün aylar

Þäbäkänin tarixinä gälincä, biz ilk belä sänät nümunälärinä XVIII äs rdä inþa edilmiþ Þäki Xan sarayýnda rast gälirik. Tarixi mänbälärä görä, Þäki Xanlýðýnýn qurucusu Hacý Çäläbi xanýn näväsi Mämmädhäsän xan Müþ taq memar Zeynal Abdullaya mýx vä yapýþqandan istifadä etmädän saray tikmäyi tap þýrýr. Bu tapþýrýq äsasýnda saray ti kilir, ancaq iþ qapý vä päncärälärä çatanda väziyyät bir qädär qälizläþir. Bu, ustaný qeyri-än änävi vasitälär axtarmaða mäcbur edir. Näticädä þäbä kä üsulu ilä päncärälär hazýrlanýr. Bu gün dä þäbäkä sänätinin än gözäl vä tarixi nümunä lärinä Þäki Xan sarayýnda rast gäl mäk mümkündür.

71


72

maraq dünyas

Yuxu ilä bal bilmädiklärimiz...

PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

72

ü Oyandýqdan 5 däqiqä sonra yuxumuzun yarýsýný, 10 däqiqä sonra isä 90 faizini unuduruq. ü Här gecä 4-7 yuxu görürük. ü Elä insanlar var ki, yuxu görmädiklärini düþünürlär. Buna säbäb onlarýn yuxularýný yadda saxlaya bilmämäläridir. ü Korlar da yuxu görürlär. ü Ancaq gördüyümüz üzlär yuxumuza girä bilär. Hamýmýz häyatýmýz boyu minlärlä üz gördüyümüz üçün yuxuda da istänilän qädär üz görä bilärik. ü Hamý rängli yuxu görä bilmäz. Gözläri görän insanlarýn 12 faizi yuxularýný að-qara rängdä görürlär. ü Yuxu simvolik xarakter daþýyýr. Müäyyän bir äþya vä hadisä barädä bähs edän yuxu adätän birbaþa hämin äþya vä ya hadisä ilä baðlý olmaya da bilär. ü Yuxuda än çox hiss edilän hiss häyäcandýr. ü Yuxular arasýndaký fasilä orta hesabla 1-2 saatdýr. ü Heyvanlar da yuxu görürlär. ü Yuxunun real häyatla älaqäsi var. Belä ki, radioda musiqi säsländirilärkän yuxuda konsertdä olduðunuzu görä bilärsiniz. ü Kiþilär vä qadýnlar färqli yuxular görürlär. Kiþilär qadýnlara nisbätän yuxularýnda daha aqressiv hisslär keçirirlär. ü Xoruldayarkän yuxu görmäk mümkün deyil. ü Araþdýrmalara görä, yuxularýn 18-38 faizi gäläcäklä baðlýdýr.

Bunlar bilirdinizmi? 1. Cýrcýramanýn ömrü 24 saatdýr. 2. Bayquþ mavi rängi görä bilän yeganä quþdur. 3. Täyyarälärin “qara qutu”su narýncý rängdä olur. 4. Ya ra sa lar yu va dan çý xar kän här zaman sol täräfä uçurlar. 5. Delfinlär yatanda gözlänilmäyän hücumlardan müdafiä olunmaq üçün gözlärinin birini açýq saxlayýrlar. 6. Ýnsan mädäsinin daxili pärdäsi 2 häftädän bir yenilänir. Äks halda mädä özüözünü häzm edär. 7. Ägär að zý mýz da ký qi da ya tü pür cä yi miz däy mä sä, onun dadýný anlaya bilmärik. 8. Að ca qa nad la ra qar þý sprey lär að ca qa nad la rý qovmur, sadäcä olaraq sizi gizlädir. Aðcaqanadýn qäbuledicilärini müväqqäti sýradan çýxararaq, sizi onlarýn gözündän yayýndýrýr. 9. Här in sa nýn di li nin izi dä barmaq izi kimi färqlidir. 10. Bal ona görä asan häzm olunur ki, o, artýq bir däfä arý täräfindän häzm edilib. 11. Avtomobillärin sayý insanlarýn sayýndan 3 qat daha böyük sürätlä artýr. 12. Uþaq lar ba har da da ha çox böyüyür. 13. Timsahlar dillärini çölä çýxara bilmirlär. 14. Ördäklärin “vak-vak” säsi äks-sä da ver mir, säbä bi ni dä kimsä bilmir. 15. Ma vi ba li na nýn di li här hansý yaþlý filin çäkisindän aðýrdýr.


ibrät

74

PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

aðdadda bir toxucu vardý. Toxuduðu xalçalarý satýb dolanýþýðýný tämin edirdi. Yaxþý sänätkar olmaqla yanaþý, häm dä vicdanlý bir insandý. Bir gün yenä toxuduðu xalçalardan birini müþtäriyä satýr. Ancaq üzärindän bir neçä gün keçdikdän sonra hämin müþtäri aldýðý xalçaný geri qaytarýr. Deyir ki, xalçada nöqsan var. To xu cu xal ça ya nä zär sa lýr vä ira dýn haqlý olduðunu görür. Xalçaný geri götürür vä piþtaxtanýn üzärinä qoyur. Bu vaxt o, gözlänilmädän hönkürtüylä aðlamaða baþlayýr. Toxucunun bu davranýþý müþtärini tääccübländirir. Müþtäri: “Deyäsän, män xalçaný geri qaytarmaqla düzgün iþ görmädim. Yäqin ki, toxucu mändän aldýðý pulu baþqa bir ehtiyacýný tämin etmäk üçün xärcläyib vä indi mänä qaytarmaða pulu yoxdur”,- deyä düþünür. Bu düþüncä onu dinc qoymur. Älini toxucunun çiyninä qoyur vä toxtaqlýq vemäk niyyätilä: “Niyä aðlayýrsan? Bälkä xalçaný geri qaytardýðým üçün aðlayýrsan? Män fikrimi däyiþdim. Xalçaný qaytarmýram vä pulu da istämiräm”,- deyir. Toxucu göz yaþlarýný siläräk, üzünü müþtäriyä tutur vä bu cavabý verir: - Xeyr. Mäni aðladan säbäb xalçaný geri qaytarmaðýnýz deyil. Xalçanýn nöq sa ný var vä bu sä bäb dän dä ge ri qaytardýnýz. Mäni aðladan säbäb baþqadýr. Bäs mänim nöqsanlarým necä olacaq? Häyatým boyu iþlädiyim günahlar Allahýn hüzuruna çýxarýldýqda män nä cavab veräcäyäm? Birdän bu nöqsanlý xalça kimi män dä nöqsanlý bir insan kimi geri qaytarýlsam, Haqq qatýnda qäbul olunmasam, halým necä olacaq? Siz xalçaný qaytaranda mänim aðlýma öz aqibätim gäldi. Häyat xalça deyil ki, onu söküb yenidän toxumaq, nöqsaný ara dan qal dýr maq mümkün olsun...

TOXUCUNUN B

GÖZ YAÞLARI

74

LLÜ STR ASY A: C EM KIZIL TU


76

ailäm PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Uþaqlar

niyä

yalan

danþrlar?

yaþlarý arasýnda olan uþaqlar xäyalla gerçäyi bir-birindän ayýrmaqda çätinlik çäkirlär. Onlar ancaq 11 yaþýndan sonra böyüklär kimi mühakimä yürüdä bilirlär. Uþaqlar ya qorxduqlarýna görä, ya da baþqalarýnýn diqqät vä qayðýsýný özünä çäkmäk üçün yalan danýþýrlar. Vaxtýnda tädbir görülmäzsä, yalan danýþmaq uþaqlarda värdiþ halýna gälär vä häyatlarý boyunca davam edär. Uþaqlar 7 yaþlarýndan etibarän mü ha ki mä yü rüt mä yä baþ la yýr lar. 11 yaþlarýndan sonra isä yalanla doðrunu böyüklär kimi bir-birindän ayýrmaða çalýþýrlar. Uþaðýn aldýðý tähsil vä gördüyü gözäl nümunälär bu mäsälädä ona kömäk edir.

3-7

Valideynlär hans

valideynlik xüsusiyyätlärinä malik olmaldrlar? Ýlk növbädä, valideynlär uþaq tärbiyäsinin häm maddi, häm dä mänävi mäsuliyyätini hiss etmälidirlär. Ýstär böyüklärin, istär kiçiklärin yanýnda necä häräkät etmäli olduqlarýný öy rät mä li dir lär. Di gär tä räf dän, uþa ða aþýlanacaq mäsälälärdä häm ata, häm dä ana häm fi kir ol ma lý dýr lar. Bu nun la ya na þý, valideynlär uþaqlarýnýn mäsuliyyätlärini artýrmaðý bacardýqlarý kimi, häväslärini dä artýrmaðý bacarmalýdýrlar. Eyni zamanda, uþaqlar sevgidän vä qayðýdan da mährum qal76

ma ma lý dýr lar. Häm çi nin, uþaq la rýn dan eti mad täläb etdikläri kimi, etimad da göstärmälidirlär. Bundan baþqa, valideynlär özlärindän “täläb edä bilmädikläri” bir iþi uþaqlarýndan täläb etmämälidir. Ägär uþaq özünä dost ta pa bil mir sä, va li deyn lär onun la dost olmaq äväzinä ona dost tapmaqda kömäk etmälidirlär. Äks halda, uþaðýn dostlarý yalnýz doðmalarýndan ibarät olar vä o, ömür boyu doðmalarýna baðlý qalar...


Necä xarakterä sahibsiniz?

t s te

Necä xarakterä sahib olduðunuzu bilmäk istäyirsinizsä, sizä täqdim olunan anket-sorðunu doldurun. Sorðuya sämimi yanaþýn ki, näticä dä sizin sämimiliyinizä yaxýn olsun.

Uþanz müxtälif dadlara alþsn!

Uþaðýnýzý düzgün qidalandýrmaq üçün äsas yollardan biri dä onu müxtälif dadlara alýþdýrmaqdýr. Bäs bunun üçün nä etmäk lazýmdýr?.. 1. Bir az säbirli vä qätiyyätli olmaða çalýþýn. Yemäk üçün 20-30 däqiqä vaxt ayýrýn. 2. Uþa ðý ný zýn ye mäk dän äv väl häddindän artýq maye qäbul etmäsinä imkan vermäyin. 3. Hälä tanýþ olmadýðý yemäkläri xoþladýðý yemäklärlä birlikdä verin. Yeni yemäkläri tädricän artýrýn. 4. Ýstär här hansý bir yemäyä icazä verdikdä, istärsä dä här hansý bir yemäyä qadaða qoyduqda uþaðýnýza qarþý häddindän artýq täläbkar olmayýn. Unutmayýn ki, här hansý bir yemäyä qäti qadaða qoysanýz, onda uþaðýnýz qadaðan etdiyiniz yemäyä daha çox maraq göstärär, icazä verdiyiniz yemäkdän isä imtina edär. Täbii ki, bunun äksini dä demäk olar... 5. Uþaðýnýz yemäk istämirsä, onu yemäyä mäcbur etmäyin. 6. Ägär uþaq ailä üzvläri ilä birlikdä yemäk stolu arxasýnda otursa, ailä üzvlärinin hansý yemäkläri bäyändiyini görär. Äksär hallarda iþtahasýz uþaqlar da belä þäraitdä yemäkdän imtina etmirlär. 7. Ägär uþaq yaxþý yemirsä, evdä onun görä biläcäyi yerlärä müxtälif yemäklär qoyun. Mäsälän, bir qab üzüm, dilimlänmiþ pendir vä ya nazik doðranmýþ kök uþaðýnýzýn diqqätini cälb edä bilär...

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25.

a- däyiþkän, b- duyðulu, c- mülayim a- mälumatlý, b- aktiv, c- tähämmüllü a- qätiyyätsiz, b- qätiyyätli, c- mäþhur a- israrlý, b- säbirli, c- müvazinätli a- utancaq, b- saðlam, c- realist a- täcrübäli, b- sabit, c- mühafizäkar a- qeyri-sabit, b- iradäli, c- värdiþkar a- açýq, b- mäqsädä köklänmiþ, c- tipik a- þübhäçi, b- sözü üzä deyän, c- adi a- spekulyativ, b- särt, c- kübar a- mübahisäyä meyilli, b- dözümlü, c- hörmätli a- däyiþkän, b- cürätli, c- güvänän a- narahat, b- ehtiyatlý, c- hörmätli a- häräkätli, b- däqiq, c- yetkin a- sakit, b- özünü baþqasýnýn yerinä qoyan, c- güclü a- äsäbi, b- äzmkar, c- nizamlý a- tädbirli, b- çätin, c- liberal a- emosional, b- proqressiv, c- hörmätli a- mächul, b- cäsur, c- bitäräf a- qeyri-sabit, b- qapalý, c- täslimçi a- mübhäm, b- canlý, c- qabiliyyätli a- duyðulu, b- häyata baðlý, c- däqiq a- mämnun, b- coþðulu, c- sadiq a- bädbäxt, b- elastik, c- qüsursuz a- þübhäçi, b- qayðýsýz, c- ädalätli

Däyärländirmä:

Özünüzä här bir “a” cavabý üçün 0, “b” cavabý üçün 2 vä “c” cavabý üçün 1 xal verin. 40-50 xal: çox güclü xarakterä sahibsiniz. Burada äsas sözlär “müräkkäb”, “ambisiyalý” vä “iddialý”dýr. Belä çýxýr ki, äsasän häyatda nä istädiyinizi däqiq olaraq bilän vä mäqsädinä çatana qädär çalýþan insansýnýz. Sizin üçün mäqsädä çatmaq här zaman mümkündür. Ancaq mäqsädinizä çatmadýqda ruh düþkünlüyünä meyillisiniz. 25-39 xal: tarazlý insansýnýz. Burada äsas sözlär “anlayýþlý”, “tolerant” vä “kübar”dýr. Topladýðýnýz xal onu göstärir ki, siz özünüz qädär, baþqalarýna qarþý da diqqätlisiniz. Siz yaxþý komanda oyunçususunuz. Häyatda nä istädiyinizi dä bilirsiniz. Häyatýn eniþ vä yoxuþlarýna eyni münasibäti göstärirsiniz; eniþi dä, yoxuþu da normal qäbul edirsiniz. 25 xaldan az: çox güclü xarakterä malik deyilsiniz. Burada äsas sözlär “biqärar”, “täräddüdlü” vä “iradäsiz”dir. Xalýnýz onu göstärir ki, öz potensialýnýza þübhä ilä yanaþýrsýnýz vä özünüzä güväniniz azdýr. Taleyinizdän razý olsanýz da, potensialýnýzdan kifayät qädär istifadä etmirsiniz. Daha böyük nailiyyätlärä nail olmaq vä ya än az baþqalarý qädär müväffäq olmaq üçün onlar qädär qabiliyyätli vä bacarýqlý olduðunuzu anlasanýz, bu, sizin yolunuzu aça bilär.

77


salam olun

78

nsĂ˝

PĂ„NCĂ„RĂ„ | OKTYABR 2012

z dä i n nin ... ä D liyi var

a rh

ä

,h

liyi q ä t äs la iz x in qu fadä Ăźn n k m dä in ti r. ilä , mĂź n. irsä, ämç n is b n) ä dä äola är bu baxĂ˝ cibd an, h lärd r r ä l t s ä ä va d t g l n en . Mä r. l yer 5. Ă„ Ăśqtäy çox nlar n le a a ya in lä it n Ă„gär ärm dĂ˝rĂ˝l vä dä ed la bi Ă˝ndĂ˝r lik ( b ä a Ăž d . t o y n a s s ä 6 rÞý apĂ˝ xä k i l d rda istif ri dä izi ya a ay a l u q l ä ä ä n n b ä . . Ăž h h a ti ä n ä xa s Ă˝ n ki, qĂ˝sa atda torrm n ävv Ăźn sä iqqä rsiniz nayĂ˝n älärl ä r n d i l d y a y p i “ s ilä o da Ăźn in. u äq Ă„n liy se qĂ˝vä ed 7. B xmaz in g ikdän ara b nlarĂ˝ är fa .. Y ĂždĂ˝r. i näq kĂ˝ re larĂ˝n äla. a i b t m Ă˝ l u d y r ry a a ç r ä ä r Ă˝ i y r s st l li u d o h n qla yaĂž a r Ăž Ă˝ ola bu, u xäs xa q sĂśz o n bä ... stä a ta xästä ulaq sept r. Ă„sa , qu ia y Ăž ä , a a ä i x Ă˝z iz a u e n li q Ă˝ r eri m r. D iz län 8. B da y vä ya därk ayĂ˝n çox Çßnk r ä q än xlarĂ˝ , dän daxi ndak aĂž v ulan s.-di etdiâ€? m e ä a a r. t l g la ço tsäk kän luĂ°u dä b räkb vä ifraz si dä aq . Zäk olda i unu i dah lunu ä k ä t m Ăź n r 9 k e r s y o y Ăž i mĂź iâ€? Y ä äli ä ä ä edä bo cäs ä, äifli rĂ˝nĂ˝ n hi ä ya . h ä d m 0 t d d 1 ye äs ahi Ă˝ n liy ifa kät arĂ˝n näti llänm i z onla äca nec ne iz än ästä äk niz x mßÞ u l a Ă° d rä la q asĂ˝ gicä mum orm häy dän a, bir busm x fä ye Dä rdä i l i q ... lar lanm i baĂž Ă˝sĂ˝, Ăź res h iyinä tälik ols “ka dä äniz r x Ă˝ ä k l l ä a s l u r q l t r d d za k “ cĂ˝ tlä ĂžaĂ° n, s stä xä ä d lä b nc ki mä gä Ă˝ q c a lýðý a äli çßn e t mä , ba äfdä iz xä äs bu Qärib mäk y s Ăź l ä t d ssas ma r tär dän ir. B lar? äl et niz. ĂźngĂź u x duĂ°u dik ä t B i h n d ä y e o s . m g ßçß rik aq n S s ä lär äl P. olu b. his . yi rakte arm daya ra bi n ävv i n ä Ă˝ n Ă˝ l i hid ndĂ˝rĂ˝ xa qurt qay urta azda lär in. umay daha t a ä Ăž ä y x äla m xa sad xa q Ă˝xm ad äla sĂśykä ä s. o sinin Mäs dä çä nâ€? ya ola ç k l . i v i tä z da 1. Y in. liyin caĂ°a rnal vasi asĂ˝nĂ˝ , gäm axĂ˝n a u ä t r j y yey Xäst Ă˝ otur zet, liyya otu or ta ara r l ä . ä ä l 2 Ă˝nĂ˝z , q näq ind rxa ad a n b Ăž ba Kita ýÞýn, issäs bu, ä qa ä d 3. Çal n h ldä s i 4. p ä n ä m o b i r ä d ä a t ä r av t o t ä y y z a n, a , lä o r t ä yils de

tä si s xä çarä

D

 n a m r ä D ecä q n tma a lar? o

78


äk em ya y an vä rm räk där lä ä d ö lä är ikä ç ýn. E r. Be aq g . Ä bir t çalýþ in olu dýrar ya z i þ n rsi onu äyä” çät qarý m vä bää l i , q b bsa ürm ma ya äki ünki lar. a h t l ýr d su þý il o yapý ilä “ö arý u ya üçün dýr. Ç alýd mäyä a m l n a su a on vä n zým rýþ län nsý sýn rusun kan ki, raq bunu k la a qa ähär a h bo stä var ova caq äþmä qan ar z ýn rian an ý r r l l i a t a r n m a b nl nla . A hä än an rm valýn axtda ä r ätta c ä a ä m d i r l a r r d s m rm o l a ä ä d d ä , r u v H dä dir. äbul ä äk lä m r t in . isä t inte eyni d ä ä n i r q l a s x lä u içm zaçý anl , häm ilärlä mäsä . Va gün rün mäsä larýn ur. B nkö r m i c g ä där alda ra b bir sid här an d ko dä kkäb ärm övcud kän ärma nzi ks h çýxa iddi dilmä aný a s ürä , d m ä r D l a n . ä d Ä tirib är c ul e ärm ýr. da ox m gör mlär ul e ýmdýr arça arýþd d b ä ig þ ý ax äk ç lärä aniz qäb laz dä p na q arým - g D a qä k vä azým b l d ä Ý lk etm xässis mex nlarý tmäk ädä qa azý y äziy axt etm tmäk v a n v l s m e t ld , bu ütä ek ma t da än þ yä bul e qä zi m ompl där riayä ün o alma kän turmu bu ha ir-iki qä bä ün k avä, ara sý üç z q edär ný o aq a, b anýn üç n äl ydal lma märu bul rma Anc aþq ärm tmada t qa irli o iyä ný qä . Dä dýr. n b la d ä ça re täs itik rma lisiniz lazým unda maq däy nýn lý vä . Dä çmä äk ýr. B qal n mä ma lýdýr su i l etm alýd tdä ada nin tär orqanizmin temperatuma kan qäbu olm iyyä pýþm z ä ru nu sabit saxlayan amillärdän birik st tdä di vä ya a u ä n dir. y dä b sun bä qiqä boru Bäs insana nä qädär su lazýmdýr? Aparýdä mäk lan tädqiqatlar göstärir ki, orqanizmin çäkisiye nin här kiloqramý üçün su normasý 40 millilitrdir. Süd ämän uþaqlarda isä bu räqäm daha çox, yäni 120-150 milliliträ bärabärdir. Ümumiyyätlä, orqanizmin istifadä etdiyi suyun miqdarý bir çox amillärdän asýlýdýr. Bu amillär äsasän ätraf mühit, yaþ, çäki, qida vä Su insanýn qidalanmasýnda äsas s.-dir. Ýnsan orta hesabla gündä 2,3-2,7 litr yerlärdän birini tutur. O, orqanizmdä su istifadä edir. Orqanizmin özündä ämälä gedän saysýz-hesabsýz kimyävi reaksiyalar- gälän suyun miqdarý isä täqribän 0,3-0,4 litrda iþtirak edir. Här bir orqanda vä här bir to- dir. Bäs bu su orqanizmdä necä ämälä gälir? xumada olan suyun miqdarýný orqanizm özü Täbii ki, qäbul etdiyimiz qidalarýn oksidläþmäsi müäyyän edir. Yeri gälmiþkän, deyäk ki, insa- näticäsindä. Orqanizmdäki su miqdarýný tännýn bütün orqanizmi yaþýndan asýlý olaraq zimlämäk üçün täqribän dä olsa, hansý qidada nä qädär suyun olduðunu bilmäk lazýmdýr. 65-95 faiz sudan ibarätdir. Mä sälän, suda biþmiþ ätdä 40 faizä qädär, Hätta än kiçik su itkisi belä orqanizmä qay ðanaqda 70 faizä qädär, äksär täräväz mänfi täsir edir. Orqanizm çäkisinin 0,5 faizindän çox su itirdikdä (mäsälän, çäkisi 70 ki- vä meyvälärdä azý 75-80 faizä qädär su var. Suyu nä qädär qäbul etmäk nä qädär valoqram olan adam üçün 350 millilitr) insan aðýzda vä udlaqda quruluq hiss edir. Orqa- cibdirsä, suyu necä qäbul etmäk dä o qädär nizmdä su 5-6 faiz azaldýqda qan dövraný vacibdir. Belä ki, su içmäyä baþlayandan orazalýr (çünki qan qatýlaþýr), sidik ifrazý azalýr, qanizmimizdäki su “limitini” doldurana qädär äzälä qýclýðý vä baþqa xoþagälmäz hallar baþ täqribän 10-20 däqiqä vaxt keçir. Buna görä dä, suyu yavaþ-yavaþ vä ya az-az içmäk verir. mäs lähätdir. Normal väziyyätdä insan orqanizmindän gündä orta hesabla 2,5 litr su çýxýr. Gärgin fiziki iþ gördükdä vä ya hava çox isti olduqda P.S. Bir insan 50 ildä orta hesabla 40 ton orqanizm tär vasitäsi ilä çoxlu su itirir. Hämçi- su içir.

Su

79


Ýspanaqlý Böräk TELEHÄYAT | OKTYABR 2012

damaq dad

80

Eyni resepti siz pendir, qiymä ät vä yaxud digär içlikli böräyi hazýrlayarkän dä istifadä edä bilärsiz. Yäni zövqä görädir. Ärzaqlar: Diametri 50 sm olan 3 ädäd yufka (yuxa, lavaþ xämiri). Ägär böyükdürsä 2 ädäd yufkadan birini iki hissäyä ayýrmaqla 3 hissä äldä etmäk olar. Ýçlik üçün: 4 xöräk qaþýðý zeytun yaðý vä yaxud adi ärimiþ yað 1 ädäd orta ölçülü doðranmýþ soðan 250 qram täzä ispanaq Yarým fincan iri doðranmýþ brýnza vä yaxud digär að pendir Duz (ägär pendir duzsuzdursa) vä zövqä görä döyülmüþ qara istiot Yuxalarýn üzärinä çäkmäk üçün südlü sous: 1 fincan süd 2 yumurta (yumurtalardan birinin sarýsýný sonda böräyin üzärinä çäkmäk üçün saxlamaq lazýmdýr) Yarým çay qaþýðý qabartma tozu (vacib deyil, lakin deyilänä görä qabartma tozu yuxa qatlarýný bir qädär þiþirdir) 1/3 fincan zeytun yaðý Böräyin üzärinä çäkmäk üçün: Bir yumurtanýn sarýsý, bir neçä xöräk qaþýðý süd vä ya qatýq Üzärinä säpmäk üçün küncüd vä ya qara zirä lazýmdýr Hazýrlanma qaydasý Ýçlik üçün: Tavaya yað tökülüb qýzdýrýlýr, soðanlar rängi qýzýlý olanadäk yavaþ-yavaþ qarýþdýrýlaraq qovrulur, ocaqdan götürülüb känara qoyulur. Ýspanaq yuyulub tämizlänir, iri-iri doðranýlýr, böyük bir qaba yýðýlýr. Üzärinä täxminän 2 xöräk qaþýðý su çilänir, bir neçä çimdik duz tökülür. Ýspanaqlar yumþalanadäk ällä ovxalanýr. Sonra ispanaqlar sýxýlýr, suyu tamamän süzülüb qurudulur. Bir qabda qovrulmuþ soðan, doðranmýþ pendir vä ispanaqlar qarýþdýrýlýr. Ägär pendir duzsuzdursa, älavä duz qatmaq olar, zövqä görä içliyä istiot vä qýrmýzý toz bibär dä qatýlýr.

80


Almal arlotka Ärzaqlar: 5 ädäd turþ alma (1 kg) 1 xöräk qaþýðý çöräk qýrýntýsý (suxarik) bir-iki çimdik darçýn (zäruri deyil) 4 ädäd yumurta, otaq temperaturunda (soyuducudan täxminän 30 däqiqä ävväldän çýxardýn) 1 stäkan þäkär tozu 1 stäkan un bir çimdik vanil vä ya bir neçä damcý vanil. þäkär kirþaný (pudrasý), üstü üçün Hazýrlanma qaydasý 1. Ävvälcä almalarý soyun. Sonra 4 hissäyä bölüb, här hissäni nä çox nazik, nä dä çox qalýn dilimlärä doðrayýn. 2. Känarlarý çýxan tort formasýnýn (23 cm diametri olan) dibini vä känarlarýný yaðlayýn. Ägär belä formanýz yoxdursa, onda adi formadan da istifadä edä bilärsiniz. Dibinä çöräk qýrýntýsý säpin. Alma dilimlärini formaya yýðýn. Ägär istäyirsinizsä, üstünä bir az darçýn säpin. 3. Ýri qabda yumurta vä þäkäri kütlänin rängi açýq sarý olana qädär mikserlä çalýn. Nä qädär çox çalsanýz piroqunuz bir o qädär yaxþý þiþär. Ýçinä vanil vä unu älavä edib, bir az da çalýn. 4. Alýnan kütläni almalarýn här täräfinä tökün. Qarýþdýrmayýn. 5. Sobaný 180 däräcäyädäk qýzdýrýn. Piroqu 1 saat ärzindä üstü qýzaranadäk biþirin. Piroqun hazýr olub-olmamasýný yoxlamaq üçün içärisinä kibrit batýrýb çýxardýn – çýxan kibritä xämir yapýþmayýbsa¸ piroqunuz hazýrdýr. Piroq öz formasýnda bir qädär soyuduqdan sonra, onu formadan çýxardýn. Üstünä þäkär kirþaný säpin vä süfräyä verin. Bu piroq istiykän dä çox läzzätli olur. Üstünä bir az dondurma qoyub yeyin.

81


balaca dost

82

PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Qaranquþ ömrü gälmiþ, yaðýþlar yaðmaða baþlamýþdý. Här Pnuba,agünyýzisgöy üzündä köçäri quþlar cärgä-cärgä cäti ölkälärä doðru köç edirdilär. Havalar soyuyur, saralmýþ yarpaqlar budaðýndan qopub ätrafa säpälänirdi. Bir sähär päncärädän çölä baxýrdým. Hava tutqun idi, nädänsä üräyim sýxýlýrdý. Päncäräni açýb qarþýsýnda dayandým vä häyätä baxmaða baþladým. Päncärämin lap qarþýsýndaký budaða qonmuþ qaranquþ diqqätimi çäkdi. O qaranquþu yaxþý tanýyýrdým, evimizin divarýnda yuvasý vardý. Tääccübländim ki, bu niyä uçub getmir. Qaranquþ da boynunu büküb, gözünü mänä zillämiþdi. Beläcä män ona, o da mänä baxýrdý. Birdän qaranquþ adam kimi dil açdý: - Ýcazä ver, män dä evä gälim, sänä yoldaþ olum, üräyimä damýb ki, uçub getsäm, mänzil baþýna çatmadan öläcäyäm. Qoy sizin evinizdä qalým, mahný oxuyaram, kefinizi açaram. Sän mänä yaxþýlýq eläsän, Allah da sänin bu yaxþýlýðýný mükafatlandýrar. Äsäbiläþdim, “elä bircä bu çatmýrdý”. Älimin arxasý ilä “kiþþ” eläyib päncäräni baðladým. Qaranquþ mänim bu särt räftarýmdan hürkdü vä uçub getdi. Qonduðu o nazik budaq bir müddät yýrðalana-yýrðalana qaldý. Heç üç däqiqä keçmämiþdi ki, öz ämälimdän peþman oldum: “Axý bu yazýq quþcuðazýn qälbini niyä qýrdým? Evdä qalsaydý, bizä nä ziyaný olacaqdý ki?” Elä bu düþüncä ilä dä durub häyätä çýxdým, o qaranquþu axtardým ki, sözümü geri götürüm vä onu evimizä dävät edim, amma nä qädär gäzib dolaþsam da, onu tapa bilmädim. Özözümä qärar verdim ki, harda rastýma çýxsa, ondan üzr istäyäcäyäm, deyäcäyäm ki, o däfä qaným qara olduðu üçün düþünmädän rädd cavabý vermiþäm. Gözüm havada, yuvada, aðaclarýn budaðýnda idi, amma nä qädär gäzsäm dä, onu görä bilmädim. O biri quþlardan soruþdum, hamýsý da baþýný buladý. Qýþ keçdi, yenä yaz gäldi, qaranquþlar, durnalar qatar-qatar uçub gälmäyä baþladýlar. Här qaranquþdan onu soruþurdum: “gördüm” deyän olmadý. Nähayät, qaranquþlardan biri mänä belä dedi: - Daha onu axtarma, mägär sän bilmirsän ki, biz qaranquþlarýn ömrü cämi bircä mövsüm olur?

82


84

mütaliä PÄNCÄRÄ | OKTYABR 2012

Çingiz Abdullayev “Yekun diaqnoz”

siyanýn än mäþhur siyasätçilärindän birinin ölüRadamýumü... Tämiz vicdaný ilä äfsanäyä çevrilmiþ bir kim gülläläyä bilärdi? Bäs qatil Moskvanýn än

anun” näþriyyatý “Görkämli adamlarýn häya“Q tý” seriyasýnýn näþrinä baþlayýb. Seriyada 100 kitab näþr olunacaq. Bu seriyada näþr olunan

elit vä güclü mühafizä olunan qäsäbäsinä necä girä bilärdi? Bunun ardýnca birinci qurbanýn bað qonþusunun ondan daha qäribä þäkildä törädilmiþ qätlindän sonra räsmi tädqiqat dalana diränir. Agent Dronqonu çox çätin iþ gözläyir. O iþ ki, orda suallar getdikcä artýr, cavablar isä yoxdur ki, yoxdur…

ilk kitab Con Menin yazdýðý “Çingiz xan” äsäridir. Yazýçý böyük fatehin dövründä bilavasitä onun ämri ilä törädilmiþ qýrðýnlardan, hätta müasir dövrdä soyqýrýmý siyasätindän, bäþäriyyätä qarþý cinayät sayýla biläcäk hadisälärdän bähs edib.

Amberto Eko “Qýzýlgülün adý”

sär intellektual postmodernizmin vä XX äsr Ä romançýlýðýnýn än parlaq nümunälärindän biri olan Amberto Eko yaradýcýlýðýnýn kulminasiyasýdýr. Bu romanda müasir fälsäfi fikrin bäþäriyyätä bäxþ etdiyi bir çox düþüncä nemätläri ikili qiymätländirmädän - Märkäzin känar üzärindä, Mütläqin nisbilik qarþýsýnda, Häqiqätin häqiqätlär üzärindä, äminliyin þübhä qarþýsýnda, ehkamýn tählil üzärindä aðalýðýndan imtina, patiþ, intertekstuallýq, semiotika vä s. kimi anlayýþlar äyaniläþäräk, “Biz buyuq!” dedi. 84

John Man “Çingiz xan”

Jean-Paul Sartre “Varlq vä heçlik”

arlýq vä heçlik” Jan Pol Sartrýn än mäþhur äsä“V ridir vä ekzistensializm fälsäfäsinin baþlýca sänä di sa yý lýr. Bu trak ta týn da fran sýz fi lo so fu in san dünyasý ilä baðlý bir çox ideyalarýný açýr. Azärbaycan oxucusu “Varlýq vä heçliy”i oxuduqca dilimizin lüðätindän bildiyi “heç nä”, “heçlik”, “varlýq”, “þüur”, “se çim”, “öz kim li yi ni seç mäk vä ya qur maq” ki mi sözlär, deyimlär onun öncälär bilmädiyi mänalarla dolacaq vä ona görä dä dolðunlaþacaq.


Qabriel Qarsia Markes “Qaçýrýlma”

skender Pala “Þah vä Sultan”

þq vä sa vaþ. Qäh rä man la rý ný - Ya vuz Sul tan Sälimi dä, Þah Ýsmayýlý da tarixin pilläkänindä bir pillä aþaðý endirän, bir pillä yuxarý qaldýran savaþ. Çaldýran. Ýndi Çaldýran nä 500 il geridä, nä 500 il irälidädi. Eþqin çöküntü kimi dondurduðu zaman! Tarix iräliyä doðru açýldýqca aðacýn kökläri dä görünäcäk. “Þah vä Sultan”…. Här cümläsi eþqlä oxunacaq bir roman…

E

olumbiya, narkotik qaçaqmalçýlýðý vä Pablo EskoK bar. Bu üç söz ötän äsrin 80-90-cý illärindä dünyanýn baþaðrýsýna çevrilmiþdi. Yüzillik daxili müharibälärdän, üs yan çý-par ti zan lar dan qur tu lub da vam lý sül hä qovuþa bilmäyän bir ölkädä bir qrup jurnalistin qaçýrýlma sýn dan bähs edän bu ki tab da ye nä dä hä min üç söz ilk sýrada durur. Savaþýn bir an belä göz yummadýðý cämiyyätdä bir insanýn qätli vä ya qaçýrýlmasý sýra dan bir ha di sä dir. Am ma bu äsä rin qäh rä man la rý birläþäräk param-parça olmuþ cämiyyätin böyük hissäsini, haqq mövqeyindä durmaða mäcbur edä bilib.

Alber Kamyu “Taun”

äsrin böyük yazýçýlarýndan olan, Nobel mükafaXX tý laureatý Alber Kamyunun bu äsäri insan faciäsi, märhämät hissi, vicdan borcu, ümid, mübarizä äzmi, bir sözlä, ekstremal situasiyaya düþmüþ insanlarýn hiss vä häyäcanlarýndan bähs edir. “Taun” baþqa äsärlärdän onunla färqlänir ki, onun personajlarý karyera, särvät, ictimai mövqe uðrunda mübarizä aparmýrlar, ölüm-qalým savaþý aparýrlar. Burada äsas mänfi vä qorxunc qüvvä nädän ämälä gäldiyi bilinmäyän xästälikdir.

Frans Kafka “Mähkämä”

avallý bäþär övladýnýn därkolunmaz sirli qüvväZ lär qarþýsýnda acizliyi, hämiþä onlarýn qurbanýna çevrilmäsi Frans Kafkanýn “Mähkämä” (1914) romanýnýn äsas ideyasýný täþkil edir.…Otuz yaþý tamam olan gün heç bir günah iþlätmäsä dä, vicdanlý, iþgüzar bank mämuru Yozef K. häbs olunur vä iþ gedib mähkämäyä çýxýr… Mähkämä prosesläri, haqsýzlýqla mübarizä Yozefä dözülmäz anlar yaþadýr. Lakin o geri çäkilmir…

Ämäkdaþlýðýna görä, “Ali vä Nino” kitab maðazalarý þäbäkäsinä täþäkkür edirik.

85


86


Pəncərə, Xəzər TV, Hazar, Media, Medya, TV  
Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you