Issuu on Google+

04

“Gäläcäkdä İNEPO layihälärİ äsasında bäşäriyyätä xeyir gätiräcäk işlär görüläcäk”

“Ana dilimizi seväk, sevdiräk” müsabiqäsinin qalibläri mükafatlandırıldı

18

Tärlä yoğrulan sänät: dulusçuluq

26

O, tezliklä mäşhur olacaq

40

Aktrisa Suğra xanım vä yaxud solmaz güllärin nağılı

44

Xästälikdän zirväyä gedän yol - Lionel Messi


TÄSİSÇİDÄN

“Çinar”ın gänc oxucularına ziz mäktäblilär, gänclär! “Çinar” sizä qonaq gälir, än gözäl xäbärlär, än maraqlý mäqalälär, hekayälär, räsmlärlä Sizä müraciät edir, boþ vaxtlarýnýzý birgä keçirmäyi, bizim oxucumuz vä ämäkdaþýmýz olmanýzý täklif edir,. Azärbaycanda vä bütün türk dünyasýnda çinar aðacý äzämät, ululuq, mätanät, däyanät rämzidir. Birinä uzun ömür arzulayanda ona “Çinar kimi uzunömürlü olasan,” birinä mätanät, möhkäm iradä arzulayanda “Çinar kimi möhkäm olasan,” deyirlär. Biz “Çinar” jurnalýmýzla sizä bütün bunlarý arzulayýrýq. Dünya getdikcä kiçilir, bu gün dünyanýn här hansý bir ölkäsi ilä, bu ölkänin insanlarý ilä asan vä rahat älaqä qurula bilir. Mäktäblilär, gänclär bir-birläri ilä ünsiyyät qura, dostlaþa bilirlär. Belä bir dövrdä Azärbaycaný, xalqýmýzý läyaqätlä tämsil etmäk, onu lazýmýnca tanýda bilmäk, onun häqiqätlärini dünyaya yaya bilmäk çox vacibdir. Amma bunun üçün çox oxumaq, çox þeyi bacarmaq, geniþ dünyagörüþün, än mühümü dä gözäl äxlaqa sahib olmaq lazýmdýr. Jurnalýmýz da mähz bu iþdä sizä kömäk etmäk mäqsädi ilä mätbuat häyatýna qädäm qoyur. “Çinar” jurnalý sizin jurnalýnýzdýr, ona görä dä sizin istäk vä arzularýnýzý äks etdirmäyä, Azärbaycanýmýzýn yaxýn gäläcäyinin ehtiyacý olan bilikli, bacarýqlý, äxlaqlý, çalýþqan, vätänpärvär näsillärin yetiþdirilmäsindä iþtirak etmäyi qarþýsýna mäqsäd qoymuþdur. Bunun üçün dä ümummilli lider, mäktäblilärin sevimlisi Heydär Äliyevin väsiyyätlärinä, Azärbaycan Respublikasýnýn Prezidenti, Ýlham Äliyev cänablarýnýn müäyyän etdiyi yola sädaqätlä xidmät etmäyi siz yeniyetmä vä gänclärin äsil Azärbaycan övladý kimi yetiþdirmäsinä kömäk göstärmäyi bir väzifä olaraq öhdäsinä götürmüþdür. Bu väzifälärin yerinä yetirilmäsi redaksiya heyätimizlä birlikdä sizdän dä bäzi fädakarlýqlar, jurnalýn näþrindä iþtirak etmäyi täläb edir. Bäli, “Çinar” ädäbi-bädii jurnalý sizdän öz fääaliyyätinä dair räy vä täkliflärinizlä, daha çox da yazýlarýnýzla, mäqalälärinizlä, foto vä räsm äsärlärinizlä, bir sözlä, jurnalýn ehtiyacý olan här sahädä iþtirakýnýzla kömäyinizi gözläyir. “El bir olsa, zärbi kärän sýndýrar” ifadäsinin ifadä etdiyi hikmäti fäaliyyätimizin þüarý qäbul edäräk siz äziz oxucularýmýzla uzun bir yola çýxýrýq. Bu yolda sizä - äziz oxucularýmýza, jurnalýn bütün ämäkdaþlarýna, redaksiya heyätinä uðurlar arzulayýram.

Ä

Arif GÖMLEKSÝZ TÄSİSÇİ

Dünya getdikcä kiçilir, bu gün dünyanýn här hansý bir ölkäsi ilä, bu ölkänin insanlarý ilä asan vä rahat älaqä qurula bilir. Mäktäblilär, gänclär bir-birläri ilä ünsiyyät qura, dostlaþa bilirlär. Belä bir dövrdä Azärbaycaný, xalqýmýzý läyaqätlä tämsil etmäk, onu lazýmýnca tanýda bilmäk, onun häqiqätlärini dünyaya yaya bilmäk çox vacibdir.


İÇİNDÄKİLÄR müsabiqä

04

turizm

18

tarix

28

avtomobil

35

Azärbaycan-Türkiyä Özäl Liseyläri adýndan Baþ Ýdaränin räisi

44

idman

ÇİNAR

mädäniyyät

40

Arif Gömleksiz SAYI: 01 2012 YANVAR FEVRAL MART

08

Redaktor MAHİR HÄMİDOV

16

Korrektor ÜRFAN MÄMMÄDLİ Redaksiya Heyäti FİZULİ DÄDÄYEV OĞUZ RÄHİMOV ÄLİ ÇÄRKÄZOĞLU SÄMÄD MÄLİKZADÄ QVAMİ MÄHÄBBÄTOĞLU LOĞMAN MÄMMÄDOV NATİQ PÄNAHLI NİCAT İNTİQAM

23

Baký, Fätälixan Xoyski pr, 109 465 84 10 (pbx) 465 6345 cag.edu.az cinar@cag.edu.az

26

O, tezliklä mäşhur olacaq Kopyuterlärin süräti maksimuma çatacaq

36

Açıq Rängli avtomobillär daha az enerji särf edir Cib telefonundan istifadä edirsinizsä...

39

Xobbisi olan insan boþa vaxt keçirmäz Väli Qasımovun keçdiyi häyat yolu

37 42

Sämäräli öyränmäk vä öyrätmäk metodları Äsir ağacın faciäsi

33

Dizayn ABDURRAHMAN LEVENT

Ünvan Tel Faks Web

Türk Dili Olimpiadasının Azärbaycan finalının qalibläri mükafatlandırıldı


REDAKTORDAN

Bir “Çinar” äkdik ki... ðac äkän här käs istär-istämäz nä vaxtsa onun kölgäsindä kimlärin oturacaðýný, meyväsinin kimlärä qismät olacaðýný düþünür. Täbii duyðudur, insan öz zähmätinin sämäräsini görmäk, näticänin här käs üçün xeyirli olmasýný arzulayar. Çinar aðaclar arasýnda häm äzämät, häm dä uzunömürlülük rämzidir. Biz dä näþrinä baþladýðýmýz bu därginin uzunömürlü vä insanlar üçün xeyirli olmasý tämännasý ilä adýný “Çinar” qoyduq. Mäqsädimiz Azärbaycanda vätänpärvär, dürüst, xalqýný, vätänini, dilini sevän näsillärin yetiþmäsinä yardýmçý olmaqdýr. “Çinar” “Çað Öyrätim” Þirkätinin orqaný kimi fäaliyyät göstäräcäk. Siz här sayýmýzda Azärbaycan tähsilinin gerçäk mänzäräsi vä bu sahädä äldä olunmuþ uðurlar haqqýnda “Çinar”dan däqiq mälumatlar öyränä biläcäksiniz. Xalqýn gücü onun nä top-tüfängindä, nä dä särhädlärinin geniþliyindädir. Övladlarý äxlaqlý, ädalätli, dürüst olan xalq güclü xalqdýr. Demäk, än böyük güc dä, särvät dä, gözällikdä elä äxlaqdadýr. Biz dä mähz bu gücä, bu särvätä, bu gözälliyä xidmät elämäk, Azärbaycanýn gücünä güc, särvätinä särvät, gözälliyinä gözällik qatmaq üçün bu därgini çýxarmaða qärar verdik. Näsillärin yetiþmäsindä, heç þübhäsiz, mäktäbin böyük rolu var. Uþaqlarýnýn xarakterinin formalaþma märhäläsi äsas etibarý ilä mäktäb illärinä düþür. Oxunan därsliklär, müällimlärin xarakteri, bu yaþda oxunan kitablar, seyr edilän filmlär onlarýn dünyagörüþünün formalaþmasýna birbaþa täsir göstärir. Bälkä dä uþaqlar bunun färqindä deyillär, amma müällimin davranýþý, danýþýq tärzi, þagirdlärin qäfil häräkätlärinä qarþý göstärdikläri reaksiya onlarýn yaddaþýnda silinmäz izlär buraxýr vä özläri dä hiss etmädän onlarý däyiþir, tärbiyä edir. Öz müälliminä oxþamaq istäyän þagirdälärin sayý minlärlä, milyonlarladýr. Biz “Çinar”ýn här sayýnda däyärli oxucularýmýza milli-mänävi däyärlärimizdän bähs edän, tähsildä uður qazanan gänclärimiz haqqýnda maraqlý yazýlar veräcäyik. Tariximizdän, qarþýda duran väzifälärimiz vä planlarýmýzdan da danýþacaðýq. Mätbäxdän geyimä qädär än müxtälif mövzularda yazýlar da oxuya biläcäksiniz sähifälärimizdä. Häyatýn müxtälif sahälärindä uður qazanmýþ mäþhurlarýn müsahibälärini dä sizlärä täqdim etmäyi düþünürük. Bir sözlä, mäqsädimiz sizlärä maraqlý, oxunaqlý bir därgi hazýrlamaqdýr. Ümid edirik ki, bu ämäkdaþlýðýmýz uðurlu alýnacaq vä siz “Çinar”dan çox þeylär öyränäcäksiniz. Biz dä öz iþimizin qurulmasýnda, heç þübhäsiz, siz däyärli oxucularýmýzdan gälän täkliflärdän istifadä edäcäyik. Bäli, bir “Çinar” äkdik, bir “Çinar” yolçuluðuna çýxdýq ki, xeyir veräk, yardým edäk, sevgi göräk. Bu yolda bizim än yaxýn yol yoldaþýmýz siz oxucularýmýz olacaqsýnýz. Sizä dä, elä ilk sayý ilä görüþünüzä gälän “Çinar”ýn redaksiya heyätinä dä uðurlar arzulayýrýq. Xeyirli-uðurlu olsun!

A

Näsillärin yetiþmäsindä, heç þübhäsiz, mäktäbin böyük rolu var. Uþaqlarýn xarakterinin formalaþma märhäläsi äsas etibarý ilä mäktäb illärinä düþür. Oxunan därsliklär, müällimlärin xarakteri, bu yaþda oxunan kitablar, seyr edilän filmlär onlarýn dünyagörüþünün formalaþmasýna birbaþa täsir göstärir.

Dr. Mahir HÄMİDOV


“Ana dilimizi seväk, sevdiräk” müsabiqäsinin qalibläri mükafatlandırıldı

4

müsabiqŠ ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


F

evralın 17-dä Azärbaycan Dövlät Akademik Milli Dram Teatrında Azärbaycan Respublikası Tähsil Nazirliyi vä “Çağ” Öyrätim İşlätmäläri Şirkätinin birgä täşäbbüsü ilä 21 fevral -Beynälxalq Ana Dili Gününä häsr edilän “Dilimiz varlığımızdır” devizi altında keçirilän änänävi “Ana dilimizi seväk, sevdiräk” müsabiqäsinin yekun märhäläsi vä qaliblärin mükafatlandırılması märasimi keçirildi.

müsabiqŠ

5 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


zär bay can Res pub li ka sý nýn Döv lät Himninin oxunmasý ilä baþlanan tädbir dä Täþ ki lat Ko mi tä si nin Säd ri, Azär bay can-Tür ki yä Özäl Li sey lä ri (ATÖL) Baþ Ýdaräsinin räisi Arif Gömleksiz çýxýþ edäräk qeyd etdi ki, kainatda mövcud olan qanunlarýn cämiyyätdä dä özünü göstärmäsi, iþlämäsi mälum häqiqätlärdändir. Bu qanunlardan biri dä xalqýn öz varlýðýný qoruyub saxlamasýnda dilin rolundan ibarätdir. Dil yaþayýrsa, demäli, xalq da yaþayýr, dövlät dä yaþayýr. Dil yoxdursa, xalq da, millät dä yoxdur. Daha sonra natiq, Azärbaycanýn dövlät müstäqilliyinin bärpasýndan keçän 20 il ärzindä ümummilli liderimiz Heydär Äliyev vä Prezidentimiz Ýlham Äliyev täräfindän dilimizin qorunub saxlanmasý, inkiþaf etdirilmäsi, gäläcäk näsillärä ämanät olaraq verilmäsi üçün mühüm addýmlar atýldýðýný xatýrlatdý, dövlätin bu qädär ähämiyyät verdiyi bir mäsälänin häyata keçirilmäsinin ilk növbädä müällimlär, tähsil iþçiläri qarþýsýnda mäsul väzifälär qoyduðunu näzärä çatdýrdý. Bu böyük väzifäni-vätänimizä, dilimizä sevgini biz aþýlamalý, biz öyrätmäliyik, deyän A. Gömleksiz bu gün artýq doqquzuncu däfä toplandýðýmýz, täntänäli þäkildä keçirdiyimiz bu gecänin dä mähz bu mühüm väzifänin yerinä yetirilmäsinä xidmät etdiyini vurðuladý: “Ägär bu tädbirlär þagirdlärimizdä, Azärbaycanýn

A

6

gäläcäk qurucularýnda Vätänä, torpaða, dilä, dövlätä sevgi hissi aþýlamaða xidmät etmiþdirsä, o zaman biz dä öhdämizä düþän väzifäni yerinä yetirmiþik, demäkdir”,- A. Gömleksiz qeyd etdi. Çýxýþýna davam edän ATÖL Baþ Ýdarä räisi daha sonra vurðuladý ki, müsabiqä här il olduðu kimi, bu il dä beþ nominasiya üzrä dörd märhälädä keçirilmiþdir. Bunlar Azärbaycan dilinin qrammatikasý, inþa, yazý, internet saytý hazýrlanmasý, þeir ifaçýlýðý vä mahný ifaçýlýðý nominasiyalarýdýr. Natiq çýxýþýný baþa çatdýrarkän bu yarýþda bütün iþtirakçýlara uðurlar arzuladý. Märasimdä iþtirak edän Azärbaycan Respublikasý tähsil nazirinin müavini Qulu Novruzov çýxýþ edäräk, tädbirin ähämiyyätindän danýþdý. Qulu Novruzov bildirdi ki, ana dili ilä älaqädar tädris müässisälärindä çoxsaylý müsabiqälär, yarýþlar, olimpiadalar vä s. tädbirlär keçirilir: “Ana dilimizi seväk, sevdiräk” müsabiqäsi ana dilimizin täbliði baxýmýndan än önämlisidir. Ümummilli liderimiz Heydär Äliyevin vä onun layiqli davamçýsý Azärbaycan Respublikasý Prezidenti Ýlham Äliyevin ana dilimizä olan diqqät vä qayðýsý sayäsindä dilimiz dünya dilläri içärisindä tanýnan dillärdän birinä çevrilib. Dünyanýn än inkiþaf etmiþ ölkälärindä bu dili tanýyýrlar, hörmätlä yanaþýrlar, “Q. Novruzov belä bir möhtäþäm, ähämiyyätli tädbiri täþkil edänlärä tähsil naziri adýndan tä-

müsabiqŠ ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


þäkkürünü bildirdi. Müsabiqädä mahný kateqoriyasýnda Aðdaþ rayon Tofiqi känd orta mäktäbinin þagirdi Ýsmayýl Ýsgändärov I, Baký Þähäri Ýncäsänät Gimnaziyasýnýn þagirdi Äli Äliyev II, Gäncä Þähär Musiqi Mäktäbinin þagirdi Zeynäb Abdullayeva III, Ýnþa kateqoriyasýnda Þäki þähäri 18 saylý orta mäktäbin þagirdi Þälalä Salamova I, Qusar þähäri B. Aðayev adýna 1 saylý orta mäktäbin þagirdi Äminä Cäfärova II, Mingäçevir þähäri 3 saylý orta mäktäbin þagirdi Kämalä Mustafayeva III, þeir kateqoriyasýnda Gäncä þähäri 39 saylý orta mäktäbin þagirdi Tünzalä Allahverdiyeva I, Sumqayýt þähäri 23 saylý orta mäktäbin þagirdi Ýlham Quliyev II, Mingäçevir þähäri 1 saylý orta mäktäbin þagirdi Nigar Bayramova III, qrammatika kateqoriyasýnda Gäncä þähäri, 22 saylý orta mäktäbin þagirdi Mirhäsän Mäcidli I, Mingäçevir þähär liseyinin þagirdi Sumayä Mämmädova II, Baký Özäl Türk Liseyinin þagirdi Ýlham Zülfüqarlý III, internet sähifäsi, hazýrlamaq kateqoriyasýnda, Dädä Qorqud Özäl Türk Liseyinin þagirdi Yaqub Þükürov I, Mingäçevir Özäl Türk Liseyinin þagirdi Elmi Ähmädov II, “Qafqaz” AzärbaycanTürkiyä Özäl Gimnaziyasýnýn þagirdi Turac Abbaszadä III yerlärä layiq görülüblär. Qaliblär müsabiqänin täþkilat komitäsi täräfindän xüsusi sertifikat, medal vä hädiyyälärlä

mükafatlandýrýlýblar. Belä ki, I yeri tutanlara 350, II yeri tutanlara 250 vä III yeri tutanlara 200 manat pul mükafatý verilib. Yarýþ qaliblärinä mükafatlarý täqdim edän Türkiyä Cümhuriyyätinin ölkämizdäki säfirinin müþaviri Rza Kaan Yýlmaz, Azärbaycan Respublikasý sähiyyä nazirinin müavini Elsevär Aðayev vä Xalq artisti Nuräddin Mehdixanlý belä bir ähämiyyätli tädbirin keçirilmäsindän qürur duyduqlarýný dilä gätiriblär. “Çað” Öyrätim Ýþlätmäläri Ýdarä Heyätinin sädri Enver Özeren çýxýþýnda 4 min illik tarixi olan dilimizi, Türkiyä-Azärbaycan qardaþlýðýný yaþadanlara, ümummilli liderimiz Heydär Äliyevä, onun layiqli davamçýsý Prezident Ýlham Äliyevä, Bäxtiyar Vahabzadä kimi Ana dilini seväräk yaþadanlara täþäkkürünü bildirib. “Harada olmaðýmýzdan asýlý olmayaraq dilimizi sevmäli, yaþatmalý vä sevdirmäliyik. “Ana dilimizi seväk, sevdiräk” müsabiqäsinin bu istiqamätdä öz sözünü dediyini bildirän Dr. E. Özerenin sözlärinä görä, bu yarýþmanýn qalibläri Türkiyädä keçiriläcäk Beynälxalq Tük Dili Olimpiadasýnda Azärbaycaný tämsil edäcäklär. Tädbirdä dövlät vä hökumät nümayändäläri, millät väkilläri, respublikanýn mädäniyyät vä incäsänät xadimläri, xarici ölkä säfirlik vä nümayändäläri, ali vä orta tädris müässisälärinin rähbärläri iþtirak ediblär. 7

müsabiqŠ SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


Türk Dili Olimpiadasının

Azärbaycan finalının qalibläri mükafatlandırıldı

B

eynälxalq Türk Dili Olimpiadasý bu il on yaþýna qädäm qoyur. Bu on il ärzindä olimpiadanýn täþkilatçýlarý, äzmlä çalýþmýþ, näticädä tarix üçün çox qýsa zaman olan 11 ildä iþtirakçý ölkälärin sayý 140-a çatmýþdýr. Olimpiadanýn adý bu olimpiadanýn Türkiyädä danýþýlan, Anadolu Türkcäsin deyil, bütün Türkdilli ölkälärin, xalqlarýn dilinin birgä säsländiyi, bir säsländiyi, bädii þäkildä ifadä etsäk, Türk ellärindän toplanmýþ bir gül dästäsi, buketidir.

8

olimpiada ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


artýn 2-dä Azärbaycan Dövlät Akademik Milli Dram Teatrýnda X Beynälxalq Türk Dili Olimpiadasýnýn þeir vä mahný kateqoriyasý üzrä Azärbaycan finalýnýn mükafatlandýrma märasimi keçirilib. Tädbir Azärbaycan Respublikasýnýn Dövlät Himninin vä Türkiyä Cümhuriyyätinin Ýstiqlal marþýnýn säsländirilmäsi ilä baþlayýb. Sonra märasimdä iþtirak edän Täþkilat Komitäsinin Sädri, Azärbaycan-Türkiyä Özäl Liseyläri Baþ Ýdaräsinin räisi Arif Gömleksiz çýxýþ edäräk bildirib: “Bir neçä gün ävväl bu salona “Dilimiz valýðýmýzdýr” devizi altýnda bu il doqquzuncu däfä keçirilän “Ana dilimizi seväk, sevdiräk” Respublika Müsabiqäsinin mükafatlandýrma märasiminä toplanmýþdýq. Bu gün isä X Beynälxalq Türk Dili Olimpiadasýnýn þeir vä mahný kateqoriyasý üzrä Azärbaycan finalý üçün toplanmýþýq. Bir millät iki dövlät häqiqätinin daha bir bayramý, täntänäsi olan bir-birinin ardýnca tärtib edilän bu olimpiadalar, birliyimizi, bärabärliyimizi, qardaþýlýðýmýzý daha sýx tellärlä bir-birinä baðlamaq üçün çox ähämiyyätlidir. Beynälxalq Türk Dili Olimpiadasý bu il on

M

olimpiada

yaþýna qädäm qoyur. Bu on il ärzindä olimpiadanýn täþkilatçýlarý äzmlä çalýþmýþ, näticädä tarix üçün çox qýsa zamanda iþtirakçý ölkälärin sayý 140-a çatmýþdýr. Olimpiadanýn adý ilä baðlý Türkiyädä danýþýlan, Anadolu türkcäsi deyil, bütün Türkdilli ölkälärin, xalqlarýn birgä säsländirdiyi, bädii þäkildä ifadä etsäk, Türk ellärindän toplanmýþ bir gül dästäsi, buketidir. Burada Anadolu Türkcäsi ilä yanaþý mänþäcä bir olan dillärdä þeirlär, mahnýlar säslänir, bununla da kifayätlänilmir, dünyanýn här qitäsindän gälmiþ här irqdän, här millätdän mäktäblilär bir üräyä çevrilir, bir säs, bir avaz olurlar. Müsabiqä här il olduðu kimi, bu il dä 7 kateqoriya üzrä dörd märhälädä keçirilmiþdir. Bu müsabiqädä qalib olanlar bu ilin mayiyun aylarýnda Türkiyädä keçiriläcäk X Beynälxalq Türk Dili Olimpiadasýnda iþtirak edäräk Azärbaycaný tämsil edäcäklär”. Sonra müsabiqä qaliblärini münsiflär heyäti däyärländiriblär. Onlarýn qärarýna görä, 1. Qrammatika kateqoriyasý üzrä Baký Anadolu Özäl Türk Liseyinin þagirdi Abbas Aslan I, 2. “Qafqaz” Azärbaycan-Türkiyä Özäl Gimna9 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


ziyasýnýn þagirdi Täranä Hüseynova II, 3. “Dädä Qorqud” Özäl Türk Liseyinin þagirdi Yunis Äzizli III, Ana dili inþa kateqoriyasý üzrä Baký Anadolu Özäl Türk Liseyinin þagirdi Näzrin Mämmädli I, 2. “Dädä Qorqud” Özäl Türk Liseyinin þagirdi Vüsal Äliyev II, 3. Gäncä Azärbaycan-Türkiyä Özäl Liseyinin þagirdi Sämäd Sämädzadä III, Nitq kateqoriyasý üzrä 1. Baký Anadolu Özäl Türk Liseyinin þagirdi Cäfär Museyibzadä I, 2. Baký Türk Ýlköðretim Okulunun þagirdi Leyla Hüseynli II, 3. Þirvan Özäl Türk Liseyinin þagirdi Aslan Süleymanlý III, Ana dili seir kateqoriyasý üzrä 1. “Qafqaz” ibtidai mäktäbinin þagirdi Rüveyda Çamalan I, 2. “Qafqaz” Azärbaycan-Türkiyä Özäl Gimnaziyasýnýn þagirdi Esrin Sena Mete II, 3. Baký Türk ibtidai mäktäbinin þagirdi Ümmügülsüm Bulut III, Ýnþa kateqoriyasý üzrä 1. Sumqayýt Özäl Türk Liseyinin þagirdi Nureddin Durmaz I, 2. Baký Özäl Türk Liseyinin þagirdi Osman Mete II, 3. “Qafqaz” ibtidai mäktäbinin þagirdi Yasemin Okumuþ III yerä müsabiqänin qýzýl, gümüþ vä bürünc medalýna layiq görülüblär. 10

Müsabiqänin þeir kateqoriyasý üzrä 1. “Qafqaz” Azärbaycan-Türkiyä Özäl Gimnaziyasýnýn þagirdi Lamiyä Quliyeva I, Mahný kateqoriyasý üzrä 2. 3 saylý Xocavänd rayon orta mäktäbinin þagirdi Säma Sultanova I yerä layiq görülüblär. Tädbirdä iþtirak edän Azärbaycan Respublikasýnýn Tähsil Naziri professor Misir Märdanov çýxýþ edäräk deyib: “Ümummilli lider Heydär Äliyevin xeyir-duasý ilä Azärbaycanda fäaliyyätä baþlayan “Çað” Öyrätim Ýþlätmäläri Þirkäti 20 ildir ki, etimada sädaqätlä fäaliyyät göstärir. Bu þirkät öz fäaliyyäti ilä Azärbaycana halallýq, ädalät, yüksäk tähsil gätirib, bizim mäktäblär üçün bir örnäk olub. “Çað”ýn tädris müässisälärini bitiränlär dünyanýn bir çox ölkälärindä yüksäk tähsil alaraq yaxþý häkim, yaxþý mühändis kimi läyaqätlä çalýþýrlar. Azärbaycan tähsilinin inkiþafýnda “Çað” Öyrätim Ýþlätmälärinin yüksäk xidmätläri var. “Çað” Öyrätim Ýþlätmäläri Þirkätinä bu xidmätlärinä vä belä bir möhtäþäm tädbiri täþkil etdiklärinä görä täþäkkürümü bildiriräm”. Tädbirdä Azärbaycanýn bir sýra mädäniyyät vä incäsänät xadimläri, millät väkilläri, xarici ölkä säfirliklärinin nümayändäläri, ali vä orta tädris müässisälärinin rähbärläri iþtirak ediblär. Müsabiqädä çýxýþ edän þagirdlärdän ibarät räqs qrupu öz maraqlý çýxýþý ilä iþtirakçýlarý feyziyab edib.

olimpiada ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


ÜNAL AKÇAY

“ÝNEPO-Avrasiya” olimpiadasýnýn altýncýsýnýn keçirilmäsi üçün hazýrlýqlar baþa çatmaq üzrädir. Bu däfä 44 ayrý ölkädän mäktäbli qonaqlarýmýz ölkämizä gäläcäklär. Yeniyetmä täbiätsevärlär bu däfä dä bir-birindän maraqlý layihäläri ilä yarýþacaqlar. Yeni dostluqlar qurulacaq, ölkämizi sevänlärin sayý daha da artacaq. Bu vä digär mäsälälärlä baðlý “ÝNEPO-Avrasiya”nýn koordinatoru Ünal Akçayla söhbätläþdik.

“Gäläcäkdä bu layihälär äsasında bäşäriyyätä xeyir gätiräcäk işlär görüläcäk” NATİQ PÄNAHLI

- Ünal bäy, ävvälcä, “ÝNEPO-Avrasiya” barädä mälumat vermäyinizi xahiþ edirik. - ÝNEPO ingilis dilindä “Ýnternational Environmental Project Olympiad” demäkdir. Yäni Beynälxalq Ätraf Mühit Layihä Olimpiadasý. Adýndan da göründüyü kimi burada ätraf mühit baþda olmaqla, täbii enerji ehtiyatlarý vä mühändisliklärlä baðlý layihälärdän söhbät gedir. Avrasiya isä ilk vaxtlar ähatä etmäk istädiyimiz regiondur. Biz ävvällär düþünürdük ki, Avrasiya regionundaký mäktäblilärin hazýrladýqlarý layihäläri yarýþmaya cälb edäk. Ancaq sonradan Afrika vä Amerikadan da olimpiadamýza qatýlanlar oldu. Yäni biz öz adýmýzý geridä qoyduq. - Beynälxalq olimpiada sistemindä ÝNEPO-nun yeri nädän ibarätdir? - Fransada 1970-ci ildän fäaliyyät göstärän MÝLSET adlý bir märkäz var. Açýqlamasý Elm vä Texnologiya Sahäsindä Asudä Fäaliyyät üzrä

müsahibŠ

Beynälxalq Häräkat olan bu märkäz beynälxalq miqyaslý olimpiadalarýn qeydiyyatýný aparýr vä onlara räy verir. MÝLSET-in dörd qitädä nümayändäliyi var. Azärbaycanýn daxil olduðu region üzrä nümayändälik isä Moskvada yerläþir. Biz qeydiyyat üçün Fransadaký märkäzä nailiyyätlärimizi göndärdik. Müraciätimiz qäbul olundu. Hazýrda MÝLSET bizim täbliðatýmýzla da mäþðuldur. Bu sahänin mütäxässisläri bilirlär ki, MÝLSET-in räyini almaq nä demäkdir. 2009-cu ilä qädär “Çað Öyrätim”in näzdindä fäaliyyät göstärdik. 2009-cu ildä isä qeyri-hökumät täþkilatý (QHT) kimi “ÝNEPO-Avrasiya” Ýctimai Birliyini täsis etdik. Tähsil vä Ekologiya nazirlikläri, Dövlät Neft Þirkäti, Ýctimai televiziya vä “Çað Öyrätim” þirkätindän ibarät Täþkilat Komitäsi täsis etdik. Ýndi iþlärimizi bu QHT formatýnda davam etdiririk. - Necä oldu ki, Azärbaycanda belä bir olimpiada keçirmäk qä11 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


rarýna gäldiniz? - Bildiyiniz kimi “Çað Öyrätim” þirkätinin näzdindä fäaliyyät göstärän 11 lisey 1994-cü ildän beynälxalq fänn vä layihä olimpiadalarýnda iþtirak edir. Bu da här il orta hesabla 10 ölkädä 15-ä yaxýn färqli olimpiada vä müsabiqä demäkdir. Bunlara ölkädaxili olimpiadalarý da älavä etsäk, ortaya böyük räqäm çýxýr. Ýstisnasýz olaraq bu bilik yarýþlarýndan qýzýl, gümüþ vä bürünc medallar qazanmýþýq. Sonradan iþtirakçý ölkä olmaqdansa, täþkilatçý ölkä olmaða qärar verdik. Bunun üçün kifayät qädär täcrübämiz vardý. Bir çox ölkälärdä artýq bizi tanýyýrdýlar. Bundan älavä, respublika miqyasýnda keçirdiyimiz bilik särgiläri dä bizi müäyyän mänada beynälxalq olimpiadalar keçirmäyä hazýrlamýþdý. - Ýlk olimpiadaný nä vaxt keçirdiniz? - 2007-ci ildä. Elä ilk olimpiadada 17 ölkädän nümayändä iþtirak etdi. Layihä göndärän ölkälärin sayý isä 20 idi. Ümumilikdä isä 34-ü xaricdän, 36-sý isä daxildän olmaqla, cämi 70 layihäni yarýþdýrmaqla bu iþä baþlamýþ olduq. Älbättä, göndärilän layihälärin sayý daha çox idi, biz onlarý seçäräk 70-ni müsabiqäyä buraxmýþdýq. Sonradan biz täbliðatýmýzý daha da gücländirdik. Här getdiyimiz xarici ölkädä, iþtirak etdiyimiz olimpiadada “ÝNEPO-Avrasiya”nýn täbliði ilä mäþðul olduq, insanlarý Azärbaycana gälmäyä täþviq etdik. Özümüzlä götürdüyümüz kitabçalarý, CD vä DVD-läri aidiyyäti üzrä payladýq. Bütün bunlarýn näticäsi olaraq, 2011-ci ildä iþtirakçý ölkälärin sayý 35-ä, olimpiadamýza göndärilän layihälärin sayý isä 1235-ä çatdý. Bu layihälärdän 583-ü xarici ölkälärdän göndärilmiþdi. Bir mäqamý xüsusilä vurðulayým: iþtirakçý ölkälärin sayýnýn artmasýnda Azärbaycan xalqýnýn sämimi qonaqpärvärliyi dä xüsusi rol oynadý. - Bir þagirdin layihäsi varsa vä bu olimpiadada iþtirak etmäk istäyirsä, hara müraciät etmälidir? - Prosedura çox sadädir. www.inepo-euroasia.com saytýnda bütün mälumatlar var vä bu mälumatlar müntäzäm þäkildä yenilänir. Bu sayta daxil olub anketi doldurmaq lazýmdýr. Anket iþtirakçý haqqýnda adi mälumatlarý ehtiva edir. Bundan sonra hämin þagirdin layihäsinä münsiflär baxýþ keçirir. Layihä qäbul olunsa, äsas yarýþda iþtirak etmäyä haqq qazanýr. - Sizcä, “ÝNEPO-Avrasiya”nýn Azärbaycana, tähsilimizä, þagirdlärimizä faydasý nädän ibarätdir? - Bu haqda çox þey demäk olar. Ävväla, xarici ölkälärdä Azärbaycan, onun elmi vä mädäniyyäti täblið olunur. Bu mäqsädlä olimpiada iþtirakçýlarýný Azärbaycaný gäzdirmäk üçün xüsusi proqramlar hazýrlayýrýq. Ýkincisi, Azärbaycan mäktäblilärinin elmä olan maraðýný artýrýrýq. Bu yolla þagirdlär elmi layihälär hazýrlayýb onu nüma12

yiþ etdirir, hätta öz fikirlärini müdafiä edirlär. Bu þagirdlärin potensiallarýný artýrýr, özünüifadä qabiliyyätini üzä çýxarýr. Üçüncüsü, belä olimpiadalar qlobal miqyaslý dialoq vä ünsiyyät imkanlarýný geniþländirir. Çünki bu platformalarda þagirdlär yalnýz yarýþmýrlar, häm dä dostlaþýrlar, sosiallaþýrlar, duyðu vä düþüncälärini bölüþürlär. - Ýlk vaxtlar bu olimpiadalarda ancaq “Çað Öyrätim”in þagirdläri iþtirak edirdilär. Ýndi isä digär orta mäktäblärdän dä iþtirak edän þagirdlär var. Bu haqda nä deyä bilärsiniz? - Ümum mil li li de ri miz Hey där Äli yev “Çað”ýn liseylärini digär mäktäblär üçün nümunä göstärib. Biz dä bunu özümüzä borc bilib digär mäktäbläri olimpiadalara cälb etmäk üçün “Çað”ýn liseylärini digär mäktäblärlä qardaþ elan etdik. Qardaþlaþmýþ mäktäblär olimpiadalarda da ortaq layihälärlä iþtirak edirdilär. Sonradan digär mäktäblär täk iþtirak etmäk istädiklärini bildirdilär. Bu, bizi çox sevindirdi. Bizim üçün qürurverici haldýr ki, ÝNEPO-da iþtirak edän mäktäblärin sayý ilbäil artýr. Ümumilikdä, Azärbaycanda 4500-dän çox orta mäktäb var. Bizim hädäfimiz odur ki, gäläcäkdä bu mäktäblärin hamýsý bu olimpiadada iþtirak etsin. - ÝNEPO-da nümayiþ etdirilän layihälärin reallaþmasý üçün iþlär görülürmü? - Bu layihäläri reallaþdýrmaq üçün, ävväla, patent almalýyýq. Patent almaq isä çox aðýr bir prosesdir. Bunun üçün ayrýca vaxt särf olunmalýdýr. Hazýrda Dövlät Neft Þirkätinin Ekologiya Ýdaräsi bu layihälärlä maraqlanýr. Än yaxþý layihäläri götürüb täkmilläþdirmäyä çalýþýrlar. Artýq iki ildir bu proses davam edir. Ümid edirik ki, gäläcäkdä bu layihälär äsasýnda bäþäriyyätä xeyir gätiräcäk iþlär görüläcäk. - Ýndiyädäk täqdim edilmiþ layihälärdän biri barädä mälumat verärdiniz. - Maraqlý layihälär çoxdur. Ancaq män sizä sadä bir layihä haqqýnda mälumat verim. Häm dä bu yazýný oxuyan þagirdlär bilsinlär ki, gündälik häyatda rastlaþdýðýmýz adi bir detalý layihäyä çevirmäk vä onunla medal qazanmaq mümkündür. Bu layihälärdän biri neftlä çirklänmiþ torpaqlarýn tämizlänmäsi ilä älaqälidir. Bildiyiniz kimi, neft çýxarýldýðý zaman aðýr metallar torpaðýn üst qatýna qalxýr. Bu da torpaðýn münbitliyinä mänfi täsir edir. Bizim þagirdlär fikirläþiblär ki, hämin torpaða yabaný otlar äkmäklä torpaðý aðýr metallardan tämizlämäk mümkündür. - Növbäti ÝNEPO ilä älaqäli nä deyä bilärsiniz? - Artýq layihä seçimläri baþa çatýb. Azärbaycanýn orta mäktäblärindän 57 layihä iþtirak edäcäk. Ýþtirakçý ölkälärin sayý 44, layihälärin sayý isä 74-dür. Olimpiada 6-7 aprel tarixläri arasýnda Hey där Äli ye v adý na Ýd man vä Kon sert Kompleksindä keçiriläcäk.

müsahibŠ ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


ASLAN MANSUROV

“Här bir olimpiadada xalqımı tämsil etmäyin mäsuliyyätini yaşayıram” NATİQ PÄNAHLI

slan Mansurov “Çað Öyrätim” Þirkätinin “Qafqaz” Azärbaycan-Türkiyä Özäl Gimnaziyasýnýn 10-cu sinif þagirdidir. Yaþýnýn az olmasýna baxmayaraq, äldä etdiyi nailiyyätlär kifayät qädärdir. Ýndiyä qädär beþ layihä olimpiadasýnda iþtirak edän Aslan ölkämizä üç medal qazandýrýb: qýzýl, gümüþ vä bürünc. 16 yaþlý Aslan hämyaþýdlarýna tövsiyälär veräräk deyir ki, vaxtdan düzgün istifadä etmäklä bö yük na i liy yät lär äl dä et mäk müm kün dür.

A

müsahibŠ

Onun sözlärinä görä, xüsusilä dä internetin imkanlarýndan sämäräli þäkildä faydalanmaq lazýmdýr. “Ýnternetdä rast gäldiyin hansýsa kiçik mälumat sizin häyatýnýzý däyiþdirä bilär”,- Aslan deyir.

- Aslan, ävvälcä, indiyä qädär iþtirak etdiyin olimpiadalar baräsindä mälumat verärdin. - Ýndiyä qädär beþ olimpiadada iþtirak etmiþäm. Ýki däfä Bakýda, bir däfä Ýstanbulda keçiril13 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


miþ ÝNEPO olimpiadalarýnda, bir däfä ABÞ-ýn Texas þtatýnýn Hyuston þähärindä keçirilmiþ ISWEEEP olimpiadasýnda vä bir däfä dä Gürcüstanýn paytaxtý Tbilisidä täþkil olunmuþ ÝYÝPO olimpiadasýnda iþtirak etmiþäm. Ýþtirak etdiyim layihä olimpiadalarý hamýsý ätraf mühitlä baðlý olub. Ancaq här däfä ayrý-ayrý mövzular üzrä layihälär hazýrlayaraq bu yarýþlara qatýlmýþam. - Bu olimpiadalarda hansý yerläri tutmusan? - Ýlk olimpiada täcrübäm 2010-cu ildä Ýstanbulda keçirilmiþ ÝNEPO-da olmuþdu. Doðrudur, orada yer tuta bilmämiþdim, amma bu, mänim üçün çox böyük täcrübä olmuþdu. Burada topladýðým täcrübä sonradan uður qazanmaðýma xeyli yar dým et di. 2011-ci il dä Ba ký da ke çi ril miþ “ÝNEPO- Avrasiya”da qýzýl medal, Hyustondaký olimpiadada gümüþ medal, Gürcüstanda isä bürünc medal qazanmýþam. - Olimpiadalarla baðlý xeyli täcrübän var. Bu olimpiadalarda ölkämizi, bayraðýmýzý, 9 milyon vätändaþýmýzý tämsil etmisän. Bu, necä bir duyðudur? 14

- Bunlar çox gözäl duyðulardýr. Sözlä ifadä etmäk çox çätindir. Bunu sadäcä olaraq yaþamaq lazýmdýr. Olimpiadalarda adätän belä olur: yer tutanlar ölkälärinin dä adlarý çäkilmäklä kürsüyä dävät edilirlär. Sän dä bayraðýnla kürsüyä çýxýrsan. Üçrängli bayraðýmýzý þäräflä tämsil etmäk olduqca qürurvericidir. Bundan daha gözäl duyðu olarmý?! Här bir olimpiadada xalqýmý tämsil etmäyin mäsuliyyätini yaþayýram. Biz dä çalýþýrýq ki, xalqýmýz än yaxþý täräfläri ilä dünyada tanýnsýn. Ona görä dä än yüksäk säviyyädä uðurlar äldä etmäyä çalýþýrýq. - Layihä hazýrlamaðýn bir qaydasý varmý? - Layihäni hazýrlayanda, älbättä, müällimlärlä vä professorlarla iþläyirik. Onlar bizä layihälärin hazýrlanmasý qaydalarý vä ümumi prosedura ilä baðlý mälumatlar verirlär. Bizdä bir fikir oyadýrlar. Sonra biz ideyalar ortaya atýrýq. Müällimlärimiz dä bizi bu ideya ätrafýnda istiqamätländirirlär. Yäni äsas odur ki, sänin bir ideyan olsun.

müsahibŠ ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


Bu mäsälädä än çätin þey incäliyi, täfärrüatý görmäkdir. Bu incäliyi görüb onu inkiþaf etdirmäk vä layihä formasýna salmaq lazýmdýr. - Layihälärindän biri barädä mälumat verärdin. - Än maraqlý layihämi Bakýdaký olimpiadada nümayiþ etdirmiþäm. Bu, hidrogenlä baðlý layihä idi. Bilirsiniz ki, hidrogen enerji mänbäyidir vä o yenilänir. Bu bir faktdýr ki, müasir dövrdä hidrogenlä iþläyän qurðularýn sayý artýb. Bu da täbii ki, hidrogenä olan täläbatý artýrýr. Äsas problem odur ki, hidrogeni äldä etmäk çätindir vä bahadýr. Ancaq biz daha ucuz üsullarla hidrogenin äldä edilmäsi yollarý üzärindä fikirläþdik vä bir layihä hazýrladýq. Demäli, iki qab däniz suyu götürdük. Birini isitdik, digärini isä normal temperaturda saxladýq. Bu qablar 3-4 boru ilä bir-birinä birläþdirilir. Sonra xüsusi motor vasitäsilä soyuq suyu (qablar arasýndaký borulardan keçmäklä-red.) isti suya doðru yüksäk täzyiqlä axýdýrýq. Bu vaxt kimyävi proseslär gedir vä hidrogen ilä oksigen arasýndaký rabitä qýrýlýr. Bu yolla hidrogen äldä edilir. Bu, çox ucuz yoldur. Çünki dünyada istädiyin qädär däniz suyu var.

- Bu fikir haradan aðlýna gäldi? - Ýnternetdä gäziþärkän elmi saytlarýn birindä bir cümlä oxumuþdum. Çox säthi bir informasiya idi. Orada hidrogen vä oksigen rabitäsinin hansý täzyiqdä, temperaturda vä þäraitdä qýrýlmasý barädä mälumatlar yer almýþdý. Äsas rabitäni qýrmaq idi. Bu fikri inkiþaf etdirdim. Älbättä, müällimlärimin dä kömäkliyi oldu. - Demäli, hansýsa säthi informasiya säni böyük uðurlara apardý. - Ýnternet böyük nemätdir. Baxýr, ondan necä istifadä edirsän. Orada çoxlu informasiyalar var. Bu informasiyalardan faydalanmaq lazýmdýr.

müsahibŠ

- Olimpiadanýn älavä yük olduðunu düþünüb bu yoldan çäkinän þagirdlär olur. Doðrudanmý, olimpiada ilä mäþðul olduqda äsas därslärdän geri qalýrsan? - Xeyr, bu, belä deyil. Här insanýn boþ vaxtý olur. Bu vaxtdan sämäräli istifadä etmäk mümkündür. Ýnternetin qabaðýnda saatlarla oturub oyun oynamaqdansa, faydalý saytlara girmäk olar. Män olimpiadaya hazýrlaþdýðým dövrdä därslärimdän geri qalmadým. Äksinä, indiyä qädär bütün qiymätlärim “äla” olub. Arada därslärimi çatdýra bilmäyändä müällimlärimdän icazä alýrdým vä deyirdim ki, sonradan tapþýrýqlarýmý yerinä yetiräcäyäm. Onlar da mäni anlayýþla qarþýlayýrdýlar. Ancaq män dä sözümün üstündä dururdum. “Vaxt çatdýrmýram” fikri ilä razýlaþmýram. Män bütün bunlara paralel olaraq häm idmanla mäþðul olurdum, häm dä fransýz dili kursuna gedirdim. Äsas odur ki, vaxtý düzgün bölmäyi bacarasan. - Bundan sonraký planlarýn nädän ibarätdir? - ABÞ-da tähsil almaq istäyiräm. Kimya, fizika vä enerji sahäläri üzrä olimpiadalarda iþtirak etmiþäm vä bunlar mänä böyük täcrübä verib. Ýnanýram ki, bu olimpiadalarýn tähsilimä çox böyük xeyri olacaq. Bu olimpiadalarda aldýðým sertifikatlar da xaricdä tähsil almaðýma yardým edäcäk. Ýxtisasca isä elektronika vä ya kimya mühändisliyini seçmäyi düþünüräm. - Layihälärini sonradan daha da inkiþaf etdirmäyi düþünürsän? - Älbättä. Ali tähsilimi baþa vurduqdan sonra yenidän Azärbaycana qayýtmaq vä layihälärimin üzärindä iþlämäk, onlarý täkmilläþdirmäk istäyiräm. - Olimpiadada iþtirak edän äcnäbi hämyaþýdlarýnla münasibätlärini necä qururdun? - Bilirsiniz ki, layihä olimpiadalarýnda stendlär quraþdýrýlýr. Älbättä, saðýmýzda, solumuzda, önümüzdä xarici qonþularýmýz olur. Fasilälärdä onlarýn yanýna gedirik, söhbätläþirik, ünsiyyät qururuq. Onlar bizä, biz onlara ölkälärimiz haqqýnda mälumat veririk. - Äcnäbi uþaqlar Azärbaycan haqqýnda än çox nä ilä maraqlanýrlar? - Älbättä, biz onlarý informasiya ilä yüklämirik. Çünki onlarýn bäzän ölkämiz haqqýnda ümumiyyätlä mälumatlarý olmur. Ona görä dä äsasän ölkämiz haqqýnda ümumi mälumatlar veririk. Mäsälän, ölkämizin coðrafi mövqeyi, qonþularý, inkiþaf edän sahäläri, ähalisi, ärazisi vä s. - Täässüratlarý nädän ibarät olur? - Onlar üçün Azärbaycan çox maraqlý olur. Yadýmdadýr, Afrika ölkälärindän gälmiþ bir iþtirakçý Qobustanda qayaüstü räsmlärdän çox täsirlänmiþdi. - Onlarla yenä älaqä saxlayýrsan? - Älbättä. Dostluqlarýmýzý davam etdiririk. 15 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


Sämäräli öyränmäk vä öyrätmäk metodları:

diqqätin cämlänmäsi

vä häväsländirmäk ANAR QARAXANÇALLI

yränmäyä täsir edän faktorlardan biri dä diqqätdir. Öyränärkän vä ya mütaliä edärkän diqqätin cämlänmäsi olduqca vacibdir. Äks halda oxumaðýn heç bir sämäräsi olmayacaq. Bu baxýmdan diqqät daðýnýqlýðý tähsil prosesinin än ciddi problemlärindän biri kimi qarþýmýza çýxýr. Bäs diqqät daðýnýqlýðý dedikdä näyi baþa düþürük? Mälumdur ki, insanýn orqanizminä, o cümlädän psixologiyasýna vä hisslärinä täsir edän bir sýra amillär mövcuddur. Ýnsan bu amillärä qarþý reaksiyasýz qala bilmir. Çünki orqanizm yaradýlýþ etibarilä xarici va daxili täsirlärä cavab verä bilmäk qabiliyyäti ilä tächiz olunub. Diqqät daðýnýqlýðý da mähz bu reaksiya näticäsindä ämälä gälir. Ona görä dä diqqätin cämlänmäsi ilä baðlý mäsälälär hämiþä aktual olub. Bu mäsälä tädqiqatçýlarýn da än çox müraciät etdikläri mövzular arasýndadýr. Araþdýrmalar näticäsindä aydýn olub ki, bir insan diqqätini här hansý bir äþya vä ya mövzu üzärinä än çox 1620 däqiqä cämläyä bilir. Bu räqämi eþidän þäxsin aðlýna gälän ilk su al bu dur: “Ma dam diqqätin cämlänmäsi üçün maksimal müddät 1620 däqiqädir, onda niyä därslär 45 däqiqädir?” Bu sual ätrafýnda uzun müzakirälär aparmaq olar. Ancaq bir misal ilä bu suala cavab tapmaða çalýþaq. Yenä psixoloqlarýn tädqiqatlarýnýn näticälärinä näzär salaq: insanlar sevdikläri bir kitabý oxuyarkän, kinoya baxarkän vä ya futbol oyununu seyr edärkän, iki saatadäk vaxt ärzindä bütün diqqätlärini bir mäsäläyä cämlämäyi bacarýrlar. Mäsälän, futbol oyununa baxan bir insan diqqätini yalnýz topa yönländirmir. O, oyunun hakimini, tribunadaký tamaþaçýlarý, här bir oyunçunu vä digär detallarý diqqätindän yayýndýrmýr. Demäk ki, bir þagirdin diqqätinin tamamilä därsä yönländirilmäsi üçün, ävväla, hämin därsi vä ya mövzunu ona sevdirmäk lazýmdýr. Bunun üçün därsi müxtälif yollarla maraqlý hala gätirmäk olar.

Ö

raþdýrmalar näticäsindä aydýn olub ki, bir insan diqqätini här hansý bir äþya vä ya mövzu üzärinä än çox 16-20 däqiqä cämläyä bilir. Bu räqämi eþidän þäxsin ilk aðlýna gälän sual budur: “Madam diqqätin cämlänmäsi üçün maksimal müddät 1620 däqiqädir, onda niyä därslär 45 däqiqädir?”

A

Diqqätin cämlänmäsinä täsir edän faktorlarý iki yerä bölmäk mümkündür: xarici vä daxili faktorlar. 16

tŠhsil ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


Ävvälcä, xarici faktorlarý sadalayaq 1- Säs, iþýq, räng vä digär faktorlar. Bu faktorlarýn insanýn duyðularýna täsir imkanlarý onlarýn þiddätindän asýlýdýr. Mäsälän, säs nä qädär yüksäk olsa vä ya iþýq nä qädär parlaq olsa, bunlar o qädär çox diqqätimizi çäkär vä ya äksinä, daðýdar. Tähsil prosesindä bu faktorlarýn imkanlarýndan yeri vä zamaný gäldikcä istifadä olunur. 2- Yenilik faktoru. Yeni olan çox þey insanýn diqqätini özünä çäkir. Mäsälän, bir müällim öz därs üslubunu zaman-zaman yenilämäklä þagirdlärinin diqqätini cälb edä bilär. Yaxud da sinifdä partalarýn düzülüþ formasýný däyiþdirmäklä þagirdlär üçün yenilik etmäk mümkündür. 3- Monotonluqdan qaçmaq. Monotonluq adätän insanlarý süsütlüyä aparýr vä diqqät daðýnýqlýðýna säbäb olur. Daxili faktorlar isä bunlardýr: 1- Mövzunun maraqlý olmamasý vä ya þagirdin (dinläyicinin, oxucunun vä s.) mövzuya maraðýnýn olmamasý. Bu halda diqqäti cämlämäk çätin olur. 2- Ýnsaný narahat edän problemlärin vä ya ödämäkdä çätinlik çäkdiyi ehtiyaclarýnýn olmasý. Narahat insanýn diqqätini cämlämäsi nadir hallarda mümkün olur. 3- Yorðunluq. 4- Ýnsanýn färdi keyfiyyätläri. Bäzi insanlar här þeylä maraqlanýrlar. Belä lä ri üçün diq qä ti cäm lä mäk problem deyil. Kimäsä näyisä öyrätmäk vä ya kimdänsä näyisä öyränmäk istäyänlär bu faktorlarý näzärä almalýdýrlar. Xüsusilä dä müällimlär bu mäsälädä mäsuliyyät daþýyýrlar. Onlar bäzi mäsälälärä diqqät yetirmäklä bu iþin öhdäsindän gälä bilärlär: 1- Därslär þagirdlär (vä ya täläbälär) üçün mänalý vä sämäräli hala gätirilmälidir; 2- Müällim þagirdlärä öz imkan vä qabiliyyätlärinä, eläcä dä maraqlarýna uyðun hädäflärini müäyyänläþdirmälärinä kömäk etmälidir; 3- Müällimlär þagirdlärin därsä vä mövzuya maraðýný oyandýrmalýdýrlar; 4- Därsdä eyni mövzular täkrar-täkrar öyrädilmämälidir; 5- Þagirdlär müväffäq olduqlarýný, iþin öhdäsindän gäldiklärini görmäli vä ya hiss etmälidirlär. Müällimlär bu iþdä onlara kömäk etmälidirlär; 6- Þagirdlärin därs prosesindä aktiv iþtiraký tämin edilmälidir. Bu baxýmdan þagirdlärin aktivliyinin bütün därs boyu qorunmasý önämlidir; 7- Þagirdlärin öyränmä vä qavrama säviyyäläri färqlidir. Ona görä dä här bir þagirdä färdi olaraq yanaþýlmalýdýr.

tŠhsil

Häväsländirmäk vä ya stimul vermäk Tähsil prosesinin sämäräli keçmäsi üçün atýlmasý zäruri olan addýmlardan biri dä þagirdlärin (vä ya täläbälärin) häväsländirilmäsidir. Þagirdlärin därslärä häväsländirilmäsi yolu ilä onlarýn mäktäbdäki davranýþlarýný da näzarät altýnda saxlamaq mümkündür. Çünki därs oxumaða maraðý olan þagird bütün diqqätini därslärinä yönländiräcäk, enerjisinin äsas hissäsini dä buna särf edäcäk. Bu, häm dä onun därsä qarþý mäsuliyyätini artýracaq. Sirr deyil ki, mäsuliyyät bir çox hallarda müväffäqiyyätin äsasýný qoyur. Bir hädäfä doðru häväsländirilmiþ insan sanki özündä älavä güc tapýr. Bu güc ona stimul verir vä o, mäqsädinä nail olmaq üçün älindän gäläni edir. Çünki o, müäyyänläþdirdiyi hädäfin ona xoþbäxtlik gätiräcäyinä inanýr. Yäni bu mäsälädä inanmaq vä inandýrmaq da olduqca ähämiyyätlidir. Därsä maraðý olmayan vä bir hädäfä häväsländirilmämiþ þagirdin sinifdä müþahidä olunan davranýþlarý täxminän belädir: 1- Därsdän yayýnmaða can atýr; 2- Därsläri diqqätlä dinlämir; 3- Sinif yoldaþlarýnýn davranýþlarý vä ya häyätdä baþ verän hansýsa hadisä onun üçün daha maraqlýdýr; 4- Ev tapþýrýqlarýný yerinä yetirärkän qarþýlaþdýðý problemi häll etmäyä çalýþmýr; 5- Därslärdäký aktivliyi olduqca aþaðýdýr vä s. Därsä maraðý olan vä bir hädäfä häväsländirilmiþ þagirdin davranýþlarý isä bunun tam ziddidir. Yäni: 1- Därslärä hämiþä hazýr gälir; 2- Bütün tapþýrýqlarý sonacan yerinä yetirmäyä çalýþýr; 3- Daima suallar verir; 4- Därsdäki müzakirälärdä iþtirak edir; 5- Därsä diqqäti müntäzäm xarakter daþýyýr vä s. Bäs müällimlär þagirdläri hansý yollarla däsrlärä häväsländirmälidirlär? Bunun yollarý müxtälifdir. Ancaq ümumi prinsip bundan ibarätdir: müällim þagirdi baþa salmalýdýr ki, onun oxuduqlarý vä öyrändikläri boþ yerä getmir vä häyatýnýn sonraký märhälälärindä onun kömäyinä gäläcäk. Yäni þagird äziyyätinin boþa çýxmayacaðýna inanmalý vä qiymät xätrinä oxumamalý olduðunu bilmälidir. Yeri gäländä müällim bu barädä þagirdlärlä färdi söhbätlär dä apara bilär. Älbättä, burada þagirdlärin yaþ xüsusiyyätläri vä sosial väziyyätläri dä rol oynayýr. Qýsacasý, görünän odur ki, müällimlik peþäsi olduqca çätindir. Bu peþänin þäräfli olmasý da här halda bu säbäbdändir.

17 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


Hümmät Mämmädov

Tärlä yoğrulan sänät:

dulusçuluq Ölkämizdä sänätkarlýðýn än qädim növlärindän biri dä dulusçuluqdur. Orta äsrlärin ilkin dövrlärindä Azärbaycan sänätkarlarý arasýnda dulusçuluðun geniþ yayýldýðý söylänilir. Rayon vä þähärlärimizin tarixdiyarþünaslýq muzeylärindä nümayiþ olunan saxsý eksponatlar da bunu sübut edir. Maraqlýdýr ki, bu gün dä dulusçuluq milli sänätkarlýðýn nümunäsi kimi öz varlýðýný qorumaqdadýr. NATİQ PÄNAHLI

zärbaycanýn bir çox rayonlarýnda dulusçuluqla mäþðul olan lar var. Qä dim Þäkidä dä dulus mämulatlarýnýn istehsalý ilä mäþðul olurlar, Hümmät Mämmädov kimi... “Bu elä bir sänät növüdür ki, düzäldilän eyniadlý bir äþya digärinä bänzämir. Känardan bir-birinä oxþaya bilär, ancaq detallar çox ciddi färqlänir. Ölçü alätlä-

A

18

rindän istifadä etsäk dä, yenä dä äsas iþ älä düþür. Ona görä dä dulus mämulatlarýnýn här biri unikal äsärdir”,-deyä sözä baþlayýr usta Hümmät. O deyir ki, aðlý käsändän bu iþi sevib. Necä dä olmasa, dulusçuluq ona atasýndan miras qalmýþ sänätdir. Usta Hümmät atasý Þöyüb Mämmädovun SSRÝ Rässamlar Ýttifaqýnýn üzvü olduðunu

turizm ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


söyläyir. Özü isä Azärbaycan Rässamlar Ýttifaqýnýn üzvüdür. Danýþdýqca ayaqlarý çarxý fýrladýr, älläri isä çarxýn üstündäki gili þäkilländirir. Alnýndan düþän tär damcýlarý isä gi lä qa rý þýr. Sö zün äsl mä na sýn da, gözlärimizin qarþýsýnda tärlä yoðurulmuþ sänät äsäri ärsäyä gälir... “Palçýq ki qoyuldu çarxýn üstünä, ondan här þey düzältmäk mümkündür. Yetär ki, bu iþin sevdalýsý olasan. Gili sevmäyi bacarmaq lazýmdýr. Gil çarxýn üstündä fýrlandýqca, aðlýmdan min cür for ma ke çir.”,-de yän us ta Hümmät bir neçä däqiqä ärzindä sürahini hazýrlayýb qarþýmýza qoyur. Bir neçä däqiqä ävvälki palçýq indi bir äsär kimi masanýn üstündä dayanýr... Qiymätlärinä gälincä, bu, qabýn häcmindän vä formasýndan, yäni ona särf olunan gildän vä enerjidän asýlýdýr. Än ucuzu isä 2 manatdýr. Onun hazýrlanmasýna çäkilän äziyyäti gördükdä isä, 2 manatýn nä qädär az olduðunu anlayýrsan. Usta öz dolanýþýðýndan narazý deyil. Deyir ki, sänätkarý hämiþä xalq yaþadýb. O, bundan sonra da belä olacaðýna inanýr. Usta gildän mäiþätdä vä täsärrüfatda istifadä olunan müxtälif növ bardaqlar, çýraqlar, küplär, särniclär, dolçalar, dopular, qapaqlar vä s. düzäldir. Deyir ki, dulusçuluq xalq sänäti olduðu üçün här zaman xalqýn mäiþätlä baðlý täläbatýna uyðun olub. Ona görä dä dulusçuluq mämulatlarý ara sýn da su ve nir lär az gö zä dä yir: “Dulusçular hämiþä sadä insanlarýn, ähalinin mäiþät äþyalarý ilä baðlý täläbatýný ödäyib. Fikir versäniz görärsiniz ki, dulus mämulatlarý adätän mäiþät äþyalarý olur. Bunu da xalq däyärländirir”. Maraqlýdýr ki, dulusçuluða müasir texnologiya täsir edä bilmäyib. Äsrlär sonra dulus palçýðý yenä ayaqla tapdalanaraq hazýrlanýr, hazýr material ällä þäkillänäräk mämulata çevrilir. Komp yu ter tex no lo gi ya sý bu sä nä tä yaddýr. O, keyfiyyätli dulusçuluq mämulatlarýnýn sirrini dä açýr: “Keyfiyyätli

turizm

saxsý qabýn üstünä çýxanda o, sýnmamalýdýr. Saxsýlarý bir-birlärinä toxundurduqda, þüþä säsi çýxmalýdýr. Rängi isä qý zý lý rän gä çal ma lý dýr”. Us ta Hümmät saxsý qablarýn boyanmasýnýn da düz gün ol ma dý ðý ný vur ðu la yýr. Onun sözlärinä görä, boyanmýþ saxsý qab näfäs ala bilmir, bu da onun özünämäxsusluðunu itirir. Boyanmýþ saxsý qablarda yemäk biþirmäk dä olmaz. “Keyfiyyätli saxsý qab 40-50 il istifadä oluna bilär. Yetär ki, onun ustasý usta olsun”,- o, älavä edir. Us ta nýn na ra hat lýq la rý da var. Onu än çox mäyus edän, xaricdän gätirilmiþ dulus mämulatlarýnýn yerli bazarlara ayaq açmasýdýr. Xüsusilä dä Karvansaranýn ätrafýnda Gürcüstandan gä ti ril miþ sax sý qab la rýn sa tý þý onun äsäblärini korlayýr. “Karvansara Þäki vä bütövlükdä Azärbaycan sänätkarlýðýný täcässüm etdirir. Xarici ölkälärdä istehsal olunmuþ mähsullarý Karvansaranýn händävärinä buraxmaq olmaz. Burada yalnýz yerli sänätkarlarýn äl iþläri särgilänmäli vä satýlmalýdýr. Niyä xarici turistlärä äcnäbi sänätkarlarýn äl iþläri Azärbaycan sänätkarlarýnýn äl iþläri adýndan täqdim olunmalýdýr ki? Onlara öz milli mähsullarýmýz tanýdýlmalýdýr”, -usta Hümmät gileylänir. O, bu iþä dövlätin äl qoymasýný gözläyir vä deyir: “Madam ki, dövlät bizdän bu sänäti yaþatmaðýmýzý istäyir, onda bizä älveriþli þärait dä yaratmalýdýr”. Bu iþ dä us ta Hüm mä tä qar da þý Ähäd kömäk edir. Ähäd äsasän palçýðýn hazýrlanmasý iþinä baxýr. Onun da gileyi var: “Dulus üçün lazým olan gili ävvällär Þäkidän çýxarýrdýq. Ýndi häm ärazilärin satýlmasý, häm dä digär säbäblärdän Þäkidä gil çýxarmaða yer tapmýrýq. Çox yer hasarlanýb. Mäcbur olub gili Qäbälädän gätiririk. Bu da xärclärimizi artýrýr. Bizä ildä cämi bir maþýn gil lazýmdýr. Här halda buna þärait yaratmaq olar”. Ýndi usta Hümmät qardaþý Ähädlä birlikdä atalarýndanqalma sänäti yaþatmaqla mäþðuldurlar. Bu evdä häm dä gäläcäyin dulusçularý böyüyür... 19 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


Dävä därdi ...Qarabað därdi dävä därdidir, när därdidr, är därdidir. Bu därdi dä när kimi, är kimi çäkmäk borcumuzdur. Här xalqýn qismäti deyil, här xalqýn yükü deyil. Därdin böyüklüyü dä, qäläbänin böyüklüyü dä xalqýn böyüklüyüdür. Kiçik qurbanla böyük qäläbä qazanmaq olmur. Här qäläbänin öz yükü, öz qurbaný var. Qarabaðý qaytarmaq üçün här þeyimizdän - än äziz olanýmýzdan, köþäyimizdän - körpämizdän, balamýzdan belä keçmäyi bacarmalýyýq. LOĞMAN MÄMMÄDOV

izim täräflärin - daðätäyi bölgälärin qýþý särt keçir. Payýzýn sonu - qýþýn ävvällärindä qar yaðdýsa, ärimäyi qalýr bir dä yaz gälänä. Bu vaxtlar günün dä tavanasý qalmýr - Günäþin iþýldamaðý ilä batmaðý bir olur. Qar balaca yumþalan kimi axþamýn sazaðý düþür, gecänin ayazý aðýz qovurur. Qar sularý torpaða hopmaða macal tapmamýþ buz baðlayýr. Amma yanvarda yaðan qarýn ömrü qýsa olur, nisbätän tez äriyir. Çünki gün uzanýr, þaxtanýn þaxý sýnýr, qar yerdä çox qalmýr. Ýli dä bilmäk olmur ki, nä tähär gäläcäk. Köhnä kiþilär deyirdilär ki, il ildän pis gälir. Qarýn yaðmaðý yaxþýdý, aðaca, äkin-biçinä faydasý var, amma yerdä uzun müddät qalmaðý särfäli deyil, illah da dolanýþýðýný mal-heyvandan çýxaranlar üçün. Çünki kövþän baðlanýr, qoyun-quzu aðzýbirdä qalýr. Gäräk ot-äläf ehtiyatýn bol ola ki, qýþý rahat keçiräsän. O bolluq da hardaydý... Biçänäyi qýt olanýn qýþ qapýný käsdirmämiþ äli qoy-

B

20

nunda qalýrdý. Aðýllý, tädbirli kiþilär gedib Muðandan yer almýþdýlar. Qýþý daha mülayim keçän bu yerlärdä bizim camaatýn yataqlarý vardý. Burada bütün qýþý demäk olar ki, kövþänlär açýq olur, mal-qara, qoyun-quzu örüþdän bir þey tapýrdý. Axþamlar da mal-heyvanýn axuruna otdan-samandan, kimin näyi vardýsa, atýr, uzun qýþ gecälärini beläcä yola verirdilär. ... Bu ähvalat lälämin ömrünün sonuna qädär unuda bilmädiyi acý bir xatirä idi. Axýrýncý dönä 1993-cü ildä, doxsan yaþýnda, ölümündän vä torpaqlarýmýzýn iþðalýndan bir az öncä danýþmýþdý. üüü “... 12-13 yaþým olardý. Muðanda idik. Dädäm (läläm atasýna “dädä” deyirdi) bir cüt öküz

durna teli ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


vä arabasýný verib bir að maya almýþdý. O vaxtlar - keçän äsrin ävvällärindä däväsi olaný barmaqla göstärär, varlý sayardýlar. Qoyundan-keçidän här evin az-çox varýydý, amma däväsi olan çox az idi. Að maya yetik yelin idi. Yetirmiþdi, bu gün-sabah köþäyi olacaqdý. O günü hamýdan çox, bälkä dä, män gözläyirdim. Köþäklä oynamaq, cazibädar gözlärini oxþamaq, “köþäyim var” deyib yaþýdlarýmýn yanýnda öyünmäk, qürürlanmaq istäyirdim. Bu, bir uþaq maraðý idi. Här sähär að mayaný açýb kövþänä ötürürdüm. Göz iþlädikcä här täräf yulðunluq, kol-kos, þällik idi. Að maya aram-aram, längärnän gedir, yulðundan, qurumuþ qanqaldan qoparýb, iri, haça dodaqlarýný härlädä-härlädä aðzýnda xartýldadýr, qäribä säslär çýxarýrdý. Onun bu häräkätindän elä

durna teli

xoþum gälärdi ki... Axþamlar, adätän, özü qayýdýrdý yataða. Härdän längiyändä, gecikändä arxasýnca gedärdim. Yataða gätirändä o qädär läng tärpänirdi ki, säbrim tükänir, tez-tez haylayýrdým. Mäni heç vecinä dä almazdý. Öz kefindä idi. Härdän çubuqla vurur, üstünä qýþqýrýrdým, çox bezdirändä qayýdýb aðzýndan köpük püskürürdü, üst-baþým dävä tüpürcäyinä batýrdý. Amma bunun da bir läzzäti vardý. Að maya mänimlä oynayýrdý, onu necä istädiyimi elä bil ki, baþa düþürdü. Nazlanýrdý... Bu minvalla här gün eyni hadisä täkrar olunurdu - að mayaný sähärlär açýb yulðunluða ötürür, axþamlar da yerindä xýxýrdýb ovsarlayýrdým. Qalan vaxtlar tay-tuþlarýmla bir yerä yýðýþýrdýq. Bizim dä öz oyunlarýmýz vardý. Baþým bu oyunlara o qädär qarýþýrdý ki, bäzän günün necä keçdiyindän heç xäbär tutmurdum. Yemäk belä yadýma düþmürdü. Yazýq anam çaðýra-çaðýra qalýrdý. Män dä här däfä “gäliräm, gäliräm” deyädeyä ancaq axþam evä dönürdüm. Ev deyändä, yerdän qazma daxmamýz vardý - “dam evi” deyirdilär, hamýnýnký kimi. Bir gün baþým oyuna bärk qarýþdý, toran çaldýðýný ünämädim. Daðýlýþanda gördüm ki, að maya gälmäyib. Artýq qaranlýq çökmüþdü. Yaxýn ätraflara baþ çäkdim, amma uzaða getmäyä üþändim. Yataða dönüb qoyun-quzunu örnäþdirdim, fikirläþdim ki, að maya hara gedäcäk ki, harada olsa, gälär. Qabaqlar da belä olurdu. Bir dä görürdün gecänin bir vaxtý gälir, baðlandýðý yerdä durur, gövþäk vura-vura özünämäxsus säs çýxarýr, gäldiyini xäbär verirdi. Çox vaxt þirin yuxudan durmaða ärinirdim. Bir az tez gäländä isä ovsarlayýb yerinä baðlayýrdým. Gecäni að mayaný, doðulacaq köþäyini düþünä-düþünä necä yuxuya getdiyimdän xäbärim olmayýb. Ayýlanda iþýqlanmýþdý. Tez yataðýmdan qalxdým. Geyinib bayýra çýxdým. Að maya yerindä yox idi. Demäli, gecä dä gälmäyib. Birinci däfä idi ki, dävä yataða qayýtmamýþdý. Baþýmdan yüz fikir keçdi. Birdän oðurlayarlar! Yoox... Að mayaný yad adam qabaðýna qatýb apara bilmäzdi, heç atdöþü dä getmäzdi. Amma içimdä bir nigarançýlýq artýq kök salmýþdý. Að maya häläm-häläm çöldä qalmazdý. Yäqin näsä olub. Aðacýmý götürüb tärpändim. Ävvällär að mayanýn daha çox getdiyi yerlärä baþ çäkmäk istäyirdim. Çählimnän, qumsal sel yataqlarýnda dävänin läpirlärini tuta-tuta gedirdim. Arabir kiçik täpälärin üstünä çýxýb boylanýrdým. Gün qalxanda uzaqdan dädämi gördüm. Sevindim, qaça-qaça yanýna gäldim. Dädäm kädär içindä idi. Ýlk gördüyüm mänzärädän ävväl-ävväl heç nä anlamadým. Að mayanýn ayaqlarý buduna qädär al-qan içindäydi. Ätrafdaký yulðun aðaclarý qýrýlmýþ, kö21 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


kü yerä sancýlmýþ nizä kimi dikälmiþdi. Onlar da qana bulaþmýþdýlar. Här yer al-qýrmýzý rängä boyanmýþdý. Elä bil ki, torpaq da, yulðun aðaclarýnýn qýrýlmýþ gövdäläri dä qan aðlayýrdýlar. Að mayanýn ätrafý xýrman kimi hamarlanmýþ, tapdanýb meydan kimi açýlmýþdý. Bu mänzärä hadisänin gediþatýndan xäbär verirdi. Ýndi aydýn olurdu ki, að maya niyä keçän axþam yataða qayýtmayýb. Görünür, dävä köþäk doðulduðundan geri dönä bilmämiþdi. Köþäk doðulandan sonra canavarlar að mayaný dövräyä almýþdýlar. Vä äsl faciä dä bundan sonra baþlamýþdý. Dävä canavarlarýn hücumuna sähärä kimi davam gätirmiþ, müdafiä olunmuþdu. Torpaðýn üstündäki dairävi izlär dävänin daim fýrlandýðýndan xäbär verirdi. O döyüþ zamaný sýnmýþ yulðunlarýn uzunlu-gödäkli tiyälärinin üstünä ayaq basdýqca här däfä bir yeri yaralanmýþ, parça-parça olmuþdu. Balasýný itirmäk tählükäsi aðrý-acýný, häyäcaný, qançýr olmuþ ayaqlarýnýn sýzýltýlarýný, görünür ki, unutdurmuþdu. Yaxud mübarizädän artýq aðrý çäkmäyä vaxtý qalmamýþdý. Deyirlär ki, canavarlar ovunun üstünä sürüynän gedirlär. Ortada täk qalan ana canavarlardan qorunmaq, köþäyini xilas etmäk üçün bütün gecäni sähäräcän çarpýþmýþdý. Mäðlub olmamýþdý. Amma nä qädär fädakarlýqla döyüþsä dä, balasýný qorumaða çalýþsa da, özü dä istämädän köþäyi að mayanýn ayaqlarýnýn altýnda qalmýþdý. Görünür, bu bir neçä däfä täkrarlanmýþdý. Yeni doðulmuþ köþäyin dä nä caný var ki... Köþäyä canavarlar toxuna bilmämiþdilär. Çünki onun üstündä heç bir yara yeri yox idi. Onu anasý öldürmüþdü. Elä bil að maya bunlarý baþa düþürdü, anlayýrdý. Belä därd olar, düþmändän qorumaq istädiyini özün öldüräsän. Qorumaðýn mähv etmäyinä dönä, buna necä dözmäk olar? Bu sähnä göz önünä gäländä adamýn üräyi daðlanýrdý. üüü Dävä dä aðlayýr. Dävänin därdi özünä görädir, böyükdür, ona görä dä dävänin aðlamaðý insanýnkýndan färqlänir - dävä bozlayýr. Bozlamaq däväyä xas olan cähätdir. Çox vaxt insanýn därdi böyük olanda, adi insanýn därd ölçülärinä sýðmayanda dävä kimi bozlayýr. Däväni baþqa heyvanlardan färqländirän cähätlärdän biri dä budur. Bu däfä að maya bozlamýrdý, insan kimi aðlayýrdý - sässiz-sämirsiz. Görünür, bozlamaða daha taqäti qalmamýþdý. Çänäsini gözläri açýq qalmýþ köþäyinin cäsädinä söykäyib gözlärindän yaþ axýdýrdý. Að maya tam häräkätsiz idi. Elä bil donmuþdu. Gözlärini belä qýrpmýrdý. Gäldiyimizin färqindä deyildi. Að mayaný bu dünyaya baðlayacaq heç nä qalmamýþdý. Að mayaný balasýna baðlayan bircä tel qalmýþdý ki, o da göz yaþlarý idi - axýrdý köþäyinin üstünä. Að maya indi insan kimi aðlayýrdý. Çünki bu därd artýq instink22

tlä çäkilän deyildi. Dävä därdi olsa da, mahiyyätcä insan därdi idi. Gün äyilänä qädär gözlädik. Að maya yerindän qalxmadý. Bir yandan därd onu üzmüþdüsä, bir yandan da taqäti qalmamýþdý, çoxlu qan itirmiþdi, incarsýz idi. Artýq axþam düþürdü. Dädäm çýr-çýrpý yýðdý, quru yulðun qanadlarýndan ocaq qaladý. Hava artýq soyumuþdu. Gecäni orada qaldýq. Dädäm mäni yanýna çäkib arxalýðýný çiynimä atdý. Baþýmý onun dizinä söykäyib yatdým. Birtähär sähäri açdýq. Dädäm mäni bel gätirmäk üçün arxaca göndärdi. Sähär täzäcä açýlsa da, anam äliqoynunda gözläyirdi. “Ay bala, sähäräcän gözümä çimir getmäyib, harda qaldýnýz, aðlýma yüz fikir gälib, däväni tapdýnýzmý?” dedi. Anama cavab vermäyä söz yox idi. Bu xäbäri anama necä çatdýraydým axý... Beli götürüb geri döndüm. Deyäsän, anam da här þeyi baþa duþdü, daha heç nä soruþmadý. Dädäm beli alýb yeri qazmaða baþladý. Dizindän azca därin bir çala düzältdi. Çalanýn dörd yanýný þaxladý. Sonra içinin torpaðýný qýraða atdý. Çalanýn känarýnda oturub papaðýný dizinä keçirändän sonra tänbäki kisäsini açdý. Demisini doldurub yandýrdý. Därindän bir qullab aldý. Demisini çäkib qurtarana kimi bir kälmä dä käsmädi. Eyni tövrlä demisini belin sapýna vurub külünü boþaltdý. Onu tänbäki kisäsinä qoydu. Kisänin ipini çäkib aðzýný yýðdý, sonra ipini bir neçä däfä kisänin boðazýna dolayýb cibinä qoydu. Papaðýný baþýna keçirib yerindän qalxdý. “Að mayanýn gözü yýðýlmasa, öläcäk”,- dedi. Köþäyin boynundan vä qabaq ayaqlarýndan yapýþýb çalanýn yanýna çäkdi. Að maya dikälmäk istädi, amma bacarmadý. Baþýný güclä qaldýrýb inildädi. Ýçindän haraya bänzär çox üzgün, quyunun dibindän gälän bir säs çýxdý. Dädäm köþäyin üstünü torpaqla örtdü. Ýkimiz dä kädär içindä arxaca döndük...” üüü ...Qarabað därdi dävä därdidir, när därdidr, är därdidir. Bu därdi dä när kimi, är kimi çäkmäk borcumuzdur. Här xalqýn qismäti deyil, här xalqýn yükü deyil. Därdin böyüklüyü dä, qäläbänin böyüklüyü dä xalqýn böyüklüyüdür. Kiçik qurbanla böyük qäläbä qazanmaq olmur. Här qäläbänin öz yükü, öz qurbaný var. Qarabaðý qaytarmaq üçün här þeyimizdän än äziz olanýmýzdan, köþäyimizdän - körpämizdän, balamýzdan belä keçmäyi bacarmalýyýq. Bizä torpaqdan çox Qäläbä gäräkdir - bir xalq kimi özümüzü, böyüklüyümüzü täsdiq etmäk üçün...

durna teli ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


Äsir ağacın

faciäsi

20

12-ci il... Bu illär ärzindä Ata Çinar ämälli-baþlý qocalmýþdý. Yäqin elä buna görä idi ki, ermänilär Kälbäcärdäki äksär aðaclarý qýrýb daþýsalar da, meþäläri yandýrsalar da ona toxunan olmamýþdý...

hekayŠ

23 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


NİCAT İNTİQAM

u iki çinar aðacýný Mähämmäd dayý doðma Sarýdaþ kändinin yuxarý hissäsinä 1982-ci ilin bir yaz günündä äkmiþdi. Hämin gün sähärdän axþamadäk häyätdä vurnuxsa da, axþamtäräfi hansýsa qeyri-adi bir hissin tähriki ilä kändin yuxarý baþýnda aðac äkmäk qärarýna gälmiþdi. O gün Mähämmäd dayý üçün häm dä ona görä färqli idi ki, 42 yaþlý häyat yoldaþý Yasämän xanýmýn väfatýnýn bir ili tamam olurdu. Mähämmäd dayý Yasämäni täläbälik illärindä sevib-seçmiþdi. Eþidänlär, bilänlär “Yasämän þähär qýzýdýr, kändä gälmäz” deyib, onu bu sevgidän daþýndýrmaða çalýþsalar da, bir þey alýnmamýþdý. Sonralar Yasämän Mähämmädin “mäni sevirsänsä, kändä köçmäyä razýlýq vermälisän” fikri ilä razýlaþmýþ vä onlar ailä qurmuþdular. Birgä yaþadýqlarý bu illär ärzindä bir däfä dä olsun aralarýnda söz olmamýþdý Mähämmädlä Yasämänin. Känddä mehriban, xoþbäxt ailädän söz düþändä hamý onlarý misal göstärirdi. Ancaq bu evlilik uzunömürlü olmadý. Evliliklärinin 11-ci ilindä Yasämän aðýr xästälikdän dünyasýný däyiþdi. Kändin yuxarý baþýnda bu aðaclarý äkändä, nädänsä, Mähämmäd dayýya elä gälmiþdi ki, o bununla häm dä özünün vä Yasämänin sevgisini torpaða äkir... üüü Ýllär sonra bu çinar aðaclarýnýn altý känd cavanlarýnýn görüþ yerinä çevrildi. Bu çinar aðaclarý nälärä þahid olmamýþdý ki... Ýlk görüþün häyäcanýndan dili söz tutmayan kim, baxýþlarý ilä dünyanýn än xoþ sözlärini sevdiyinä deyän kim, çinarlarýn dibindä sevgi mäktubunu gizlädän kim... Känd sakinläri bu aðaclarýn äkildiyi yerä “Çinarlý” adýný vermiþdilär. üüü Bäzän insanlara elä gälir ki, sevgi hissi ancaq onlara mäxsusdur. Mäsälän, insanlar hälä dä aðaclarýn da sevdiklärini, ailä qurduqlarýný, hätta övladlarýnýn olduðunu bilmirlär. Mähämmäd dayýnýn äkdiyi bu iki çinar aðacý da bir-birilärini sevirdilär. Bu iki aðacýn arasýndaký boþ yerdä boy atmaqda olan balaca çinar isä onlarýn övladý idi... üüü Bu çinar ailäsinin xoþbäxtliyi 1993-cü il, aprel ayýnýn 2-nä, Kälbäcär rayonu ermänilär täräfindän iþðal olunan günädäk davam etdi. Kälbäcärin iþðalý täkcä bu rayonda yaþayanlarýn ailälärinä yox, “Çinarlý ailäsi”nä dä bädbäxtlik gätirmiþdi. Hämin dähþätli günü Ata Çinar unuda bilmirdi. Çäkdikläri narkotikin täsirindän gözläri

B

24

qýzmýþ ermäni äsgärläri kälbäcärli 63 yaþlý Sona xalaný Ana Çinara baðlamýþ vä tankla üstündän keçmiþdilär. Tank geriyä häräkät edärkän “Çinarlý” ailäsinin yeganä övladý balaca çinar aðacýný da tapdalamýþ, üstündän keçmiþdi. Daha sonra ermäni äsgärläri tanka doluþub Laçýna doðru häräkät etmiþdilär. Ancaq Ata Çinara toxunan olmamýþdý. üüü Sonradan nälärin þahidi olmadý, hansý faciälärlä üzläþmädi ki, Ata Çinar. Yanýnda baþ käsdilär, insan gözü çýxardýlar, hamilä qadýnýn qarnýný yardýlar, bäläkdäki körpäni vähþi itlärä atýb parça-parça etdilär, yenicä ailä qurmuþ gänclärin äl-ayaðýný baðlayýb qayadan atdýlar, äsir götürülmüþ kälbäcärli äsgärin gözläri önündä anasýný tikätikä doðradýlar. Belä faciälärdän birini Ata Çinar uzun müddät unuda bilmädi. ...Kälbäcärin iþðalýndan bir häftä ävväl 19 yaþlý Vüsal äsgär getmäsi münasibätilä hamýdan gizlin sevdiyi qýzý, Aliyäni “Çinarlý”ya gätirmiþdi. Elä þirin, elä sämimi söhbät edirdilär ki... Ayrýlmaða bir neçä däqiqä qalmýþ Vüsal älindäki býçaqla Ata Çinarýn üzärinä üräk þäkli çäkdi. Býçaðýn yeri aðrýtsa da, Ata Çinar dözürdü. Onsuz da üzärindä sevänlärdän yadigar qalan bu cür yazýlarýn sayý-hesabý yox idi. Üräk þäkli hazýr olandan sonra Vüsal Aliyänin, Aliyä isä Vüsalýn adýnýn baþ härfini oraya yazdý... Bu xoþbäxt anlardan bir neçä gün sonra elä hämin yerdäcä ermäni äsgärläri Aliyänin gözü qarþýsýnda Vüsalý qätlä yetirdilär. Än dähþätlisi o idi ki, Vüsalýn baþý bädänindän ayrýlsa da, gözläri bir neçä gün ävväl çinarýn üzärinä çäkdiyi üräyä zillänmiþdi... üüü 2012-ci il... Bu illär ärzindä Ata Çinar ämälli-baþlý qocalmýþdý. Yäqin elä buna görä idi ki, ermänilär Kälbäcärdäki äksär aðaclarý qýrýb daþýsalar da, meþäläri yandýrsalar da ona toxunan olmamýþdý... üüü “Kälbäcär bizim tarixi torpaqlarýmýz olub.

hekayŠ ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


Biz artýq neçä illärdir dünya ictimaiyyätinä bunu anlatmaða çalýþýrýq”. Ermäni Avanesyan bu yalan vä iftira dolu mälumatlarý Kälbäcärä säfärä gälmiþ avropalý tädqiqatçý, tarixçi alimä Ata Çinarýn kölgäsindä verirdi. Yäqin dili olsaydý, här þeyi açýb danýþar, Avanesyaný avropalý qonaq qarþýsýnda pärt edärdi. Dili olsaydý, kändä gälän Beynälxalq Qýrmýzý Xaç Komitäsinin nümayändälärinä azärbaycanlý äsirlärin yerini söyläyärdi. Deyärdi ki, indiyädäk yüzlärlä azärbaycanlý äsirin qaraciyäri, böyräyi, hätta sümükläri dä çýxarýlaraq rusiyalý milyonçulara satýlýb... Avanesyan tarixçi alimi aldatmaqda davam edirdi. Qäfildän güclü bir küläk gäldi vä Ata Çinarýn än iri budaqlarýndan biri qýrýlaraq þaqqýltý ilä Avanesyanýn baþýna düþdü. Avanesyan yerä yýxýlýb küräyindäki aðrýnýn täsirindän bar-bar baðýrýrdý. Än böyük budaqlarýndan birinin sýnmasý Ata Çinarý incitsä dä, Avanesyanýn därsini verdiyi üçün rahatlýq tapdý. Avanesyaný sýnýqçýya aparmaq üçün köhnä “Moskviç”ä oturtdular. Onun baþýný “Moskviç”in päncäräsindän çýxarýb, ermäni dilindä Ata Çinara “Män sänä göstäräräm” demäsi bu dilsiz-aðýzsýz äsiri yaxýnda daha böyük faciälärin gözlämäsindän xäbär verirdi... üüü Kälbäcär iþðal olunandan sonra Ata Çinar kälbäcärli äsirlär qädär äzab-äziyyät çäkmiþdi. Vä bu, bir daha täsdiq edirdi ki, äsirlik täkcä insanlara aid olan faciä deyil. Äslindä aðaclar da äsir ola, vätän yolunda äzab-äziyyät çäkä bilirlär. Ata Çinar härdän düþünürdü ki, äsir insanlarý xilas etmäk üçün Beynälxalq Qýrmýzý Xaç Komitäsi fäaliyyät göstärdiyi halda, göräsän niyä äsir aðaclarý bu uðursuzluqdan qurtarmaq üçün hansýsa qurum fäaliyyät göstärmir? Eh, suallar, suallar... üüü Avanesyan saðalsa da, äsäbdän özünä gälä bilmirdi. Sähär yataðýndan qalxan kimi birbaþa dämirçi Karapetin yanýna gälib balta sifariþ vermäsi dä buna iþarä idi. Karapet: “Qonþu, sähär tezdän xeyir ola, baltaný neynirsän?” sualýný verändä äsäbdän Avanesyanýn gözläri

hekayŠ

qýzardý: “Onsuz da bu torpaqlar ävväl-axýr älimizdän alýnacaq. Gäräk Kälbäcärdä azärbaycanlýlardan bir dänä dä äsär-älamät qalmasýn. Hätta qoca bir aðac olsa belä”... Ermänilär iþðal etdikläri bütün Azärbaycan ärazilärindä meþäläri, yaþýllýqlarý qýrýb-talayýr, yandýrýrdýlar; täbiätä, ekologiyaya misli görünmämiþ zärbälär vururdular. Ona görä dä Avanesyanýn qäzäblä dediyi bu sözlär Karapetä tääccüblü gälmädi. üüü Mähämmäd dayý Kälbäcäri tärk edändän sonra Bakýda mäcburi köçkünlär üçün ayrýlmýþ yataqxanalarýn birindä mäskunlaþmýþdý. Yasamal rayonunda yerläþän bu yataqxanada onu, demäk olar ki, hamý tanýyýrdý. Ämällärinä, sämimiyyätinä, xasiyyätinä görä böyükdän kiçiyä här käsin sevgisini qazanmýþdý Mähämmäd dayý. Ancaq bir neçä gün idi ki, xästä yatýrdý. Üräyindäki þiddätli sancýlar ona näfäs almaða belä imkan vermirdi. Xästälänmämiþdän bir gün ävväl yuxuda “Çinarlý”ný görmüþdü Mähämmäd dayý. Ancaq qonþularýn israrýna baxmayaraq, yuxuda nä gördüyünü açýqlamýrdý. Xästä yatdýðý üç gün ärzindä xeyli arýqlamýþdý, gözläri zäif görür, qulaqlarý çox aðýr eþidirdi. Här däfä gözünü yumanda “Çinarlý”ný, açanda isä dumanlý da olsa, baþýna toplaþmýþ qonþularýný görürdü. Ona görä dä gözünün tutulmasýný, xäyalän dä olsa, “Çinarlý”ný doyunca “seyr” edä bilmäyi arzulayýrdý Mähämmäd dayý. Birdän ona qäribä bir darýxma gäldi. Elä bir darýxma ki, yataqxanadaký bütün qonþular gälsäydilär, onu yataqda saxlaya bilmäzdilär. Darýxma bir az da artdý. Ancaq dili söz tutmadýðý üçün içindäkiläri qonþulara çatdýra bilmirdi. Qonþular onun can verdiyini düþünüb molla çaðýrdýlar. Molla Yaqub “Quran” oxuyur, ara-sýra Mähämmäd dayýnýn üzünä baxýrdý vä baxdýqca da tükläri biz-biz olurdu. Molla Yaqub çox can veränlär görsä dä, beläsinä ilk däfä idi rast gälirdi. Yarým saat sonra Mähämmäd dayýnýn baþýnýn üzärindä duran qaçqýn qonþular gördükläri mänzärädän dähþätä gäldilär. Öläcäyi zänn edilän Mähämmäd dayý yataqda yarýoturaq väziyyätdä “Çinarlý” deyä-deyä uþaq kimi hönkür-hönkür aðlayýrdý. Kälbäcärli qonþularý Mähämmäd dayýnýn dediklärindän anladýlar ki, bu däqiqälärdä “Çinarlý”da nä isä qeyri-adi, dähþätli bir hadisä baþ verir... üüü Sähär saat 11 idi. Avanesyan artýq Ata Çinarý doðrayýb yük maþýnýnýn kuzasýna yýðmýþdý... 25 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


O, tezliklä mäşhur olacaq SÄMÄD MÄLİKZADÄ

H Müs tä qil lik döv rün dä kinomuzun böyük uğurlarından biri keçän il len tä alı nan “Bu ta” uşaq filmi ilä bağlıdır. Bu film qisa müddätdä kinosevärlärin vä tamaşaçıların räğbätini qazanıb vä beynälxalq mükafatlara layiq görülüb Mädäniyyät vä Turizm Nazir li yi nin si fa ri şi ilä çäkilän “Buta”da baş rolun ifaçısı Bakı mäktäblisi, 11 yaşlı Tofiq Äliyevdir.

26

äyatdan görüb-götürdüklärimiz bir yana, uþaqlýqda baba vä nänälärimizin söylädikläri naðýllara qulaq asýb, cizgi filmlärinä baxýrdýq. Sonra uþaqlarýn häyatýndan bähs edän “Bir qalanýn sirri”, “Qaraca qýz”, “Torpaq, däniz, od, säma”, “Ögey ana”, “Sehrli xalat”, “Þärikli çöräk” vä digär filmlärä tamaþa edib bu dünyanýn sevinc vä aðrýlarýný, yaxþý vä pislärini ayýrmaða baþladýq. Balaca, diribaþ Ýsmayýlýn (“Ögey ana” filmi, baþ rolun ifaçýsý Ceyhun Mirzäyev) täzadlý häyatý vä fädakarlýðý bu filmä baxanlarýn yaddaþýndan yäqin ki, hälä dä silinmäyib. Atasý cäbhäyä getmiþ Vaqifin qýrçý Mähämmädlä birgä iþlämäsi, dostluðu (“Þärikli çöräk”, baþ rolun ifaçýsý Kamran Räcäbli), o illärin uþaqlarýnýn bir tikä çöräk üçün keçirdikläri sarsýntýlar da unudulmur... Çünki o filmlärdä dövrün müäyyän hadisäläri ilä yanaþý, hŠmin illärdä yaþayan insanlarýn mänävi alämi, häyat tärzi dä äksini tapýb. Belä demäk olarsa, här käs tamaþa etdiyi filmdä häyatýnýn bir parçasýný tapýr. Bunlar Azärbaycan kinosunun uðurlarýdýr. “Buta”da baþ rolun ifa çý sý Ba ký mäktäblisi, 11 yaþlý Tofiq Äliyevdir. Äziz dost lar, bilirik ki, çoxunuz, hälä ki onu tanýmýrsýnýz. Amma inanýrýq ki, Tofiq tezliklä mäþhurlaþacaq vä här biriniz onu tanýyacaqsýnýz. Säbäbini bilmäk istäyir si niz sä, To fiq lä söh bä ti mi zi oxuyun.

gŠnc istedadlar ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


Tofiq anası Aygün xanımla.

-Tofiq, oxucular hälä säni tanýmýrlar. Özünü onlara necä täqdim edä bilärsän? - Män paytaxtýmýzdaký Heydär Äliyev adýna liseyin altýncý sinfindä oxuyuram. Älaçýyam. Däqiq fänläri, xüsusilä riyaziyyatý çox seviräm. Ailämiz dörd näfärdän ibarätdir - atam, anam, bacým vä män. Atam vä anam mühändisdirlär. - Eþitmiþik ki, “Buta”dan ävväl dä bir filmä çäkilmisän... - Doðrudur, “Ölüm növbäsi” filminä. Hämin filmdä baþ qährämanýn uþaqlýðýný oynamýþam, adý Laçýndý. Qarabað müharibäsindän bähs edir. Elä bilin ki, filmdä ev-eþiyini itiräräk Bakýya gälmiþ bir ailäni mänim atam himayäyä götüräräk evimizä gätirir. Sonra atam rähmätä gedir. NeçŠ il sonra hämin qaçqýn ailäsinin qýzlarýndan biri väzifäyä keçir... Bu filmä çäkiländä doqquz yaþým vardý. - Yaxþý, necä oldu ki, ikinci filmä dä çäkildin? - Fil min ikin ci re jis so ru Çin giz müäl lim mäktäbimizä gälmiþdi. Sinifläri gäzib uþaqlarla söhbät edirdi. Mänä dedi ki, gäl säni aparým kino-studiyaya yoxlamaða. Razý oldum. - Sýnaq yoxlamasýna gälänlär çox idi? - Män onlarýn çoxunu görmürdüm. Sonralar eþitdim ki, baþ rol üçün üç yüzdän çox uþaðý sýnaqdan keçiriblär, ancaq mäni seçiblär. - Çox sevindin? - Hä, çox sevindim. - “Buta” filmi nädän danýþýr? - Känddä bir yetim uþaq olur. Baba vä nänäsi

ilä yaþayýr. Baba ona çox þey öyrädir, häm dä özü ilä här yerä aparýr. Känd uþaqlarý isä onu täkläyir, incidirlär. Amma Buta iradäsi ilä onlara qalib gälir. Baba rähmätä getdikdän sonra oðlan çätinliklärä düþür, ancaq dözür vä özünü yaþada bilir... - Filmdä sänin baban xalq artisti Rafiq Äzimovdur. Çäkiliþlär zamaný Rafiq baba ilä här hansý probleminiz olmurdu ki? - Yox. Çox mehriban insandý. Çäkiliþlär zamaný bäzän elä bilirdim o, doðma babamdý. - Biz bir neçä gün ävväl Rafiq müällimlä dä söhbätläþdik. O da säni çox täriflädi. Dedi ki, Tofiq çox istedadlýdýr. Yaxþý, film harada çäkilirdi? - Þamaxýnýn Zarat kändindä. SŠfalý, gözäl yerdi. - “Buta” filmi Asiya - Sakit Okean Kino Akademiyasý täräfindän 2011-ci il ilin “Än yaxþý uþaq filmi” adýna layiq görülüb. Bu yaxınlarda isä Cänubi Afrika Respublikasının Keyptaun şähärindä käçirilän baynälxalq festivalda isä "Qran-Pri" qazanıb. Dünyanýn neçä-neçä ölkäsindä çäkilän uþaq filmläri arasýnda birinci yerä layiq görülmäk, älbättä, böyük uðurdur. Bu, Azärbaycan kinosunun än böyük qäläbäsidir. Säncä, bu uðurdan än çox kimä pay düþür? - Älbättä, ssenari müällifi vä quruluþçu rejissor Ýlqar müällimä. Män xäbäri eþidän kimi Ýlqar müällimi täbrik etdim. - Yenä filmlärä çäkilmäk häväsin var? - Artýq män Mirzä Fätäli Axundovun häyatýn dan bähs edän ikihis sä li fil mä çä ki li räm. Filmdä yazýçýnýn uþaqlýðýný oynayýram. Ssenari müällifi Anar, quruluþçu rejissoru Ramiz Häsänoðludur. Çäkiliþlär artýq baþa çatmaq üzrädir. - Maþallah, belä getsä sän kino ulduzu olacaqsan. Yäqin ki, böyüyändä kinoaktyorluðu seçäcäksän. - Yox, arzum härbi häkim olmaqdýr. Mäncä häkim olmaq daha yaxþýdýr. - Tofiq, “Çinar”ın oxucularý adýndan säni täbrik edir vä daha böyük uðurlar arzulayýrýq! 27

gŠnc istedadlar SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


1918

ci il -

mart soyqýrýmý Här il Azärbaycan xalqý öz tarixinä qanla yazýlmýþ dähþätli bir faicäni31 mart soyqýrýmý gününü hüznlä yad edir. Bununla älaqädar räsmi þäkildä Azärbaycanýn här yerindä ermänilär vä onlarýn dästäkçiläri täräfindän millätimizin mähvi mäqsädilä häyata keçirilän soyqýrýmý qurbanlarýnýn xatiräsi hüzn vä kädärlä yad edilir.

28

tarix ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


ÄZİZ MUSTAFA

meyidlärin üzärindä vähþicäsinä räqs etdilär. -ci il mart ayýnýn 31-dä Azärbaycan xalqý özünün än faciä“Türksüz” Azärbaycan yaratmaq istäyän Þaumyali günlärindän birini yaþadý nýn göstäriþi ilä quldur dästäläri Þamaxýya, Salvä Bakýda, Þamaxýda, Salyanda, Qubada, Göycayyana, Qubaya vä Göyçaya göndärildi. Bu dästälär da vä digär yerlärdä ermäni daþnaklarý täräfindän adý çäkilän ärazilärdä ällärinä keçän bütün canlýon minlärlä günahsýz insanýn qaný axýdýldý, yüzlarý mähv etdilär, kändläri yandýraraq xarabazara lärlä känd vä þähär baþdan ayaða yandýrýldý. çevirdilär. Ermäni quldur dästäläri täkcä ÞamaÄslindä Bakýda ermänilär täräfindän dinc xýda 72, Qubada isä 122 kändi yerlä-yeksan etdiähaliyä qarþý qýrðýnlar törädiläcäyi hälä1917-ci lär, ähalini isä qýlýncdan keçirdilär. Eyni vähþilik ilin noyabr ayýnda daþnak Þaumyanýn baþçýlýq etSalyanda vä Göyçayda da häyata keçirildi. Nätidiyi bolþeviklär täräfindän hakimiyyätin älä alýncädä 100 minä yaxýn dinc sakin ermäni vähþiliyinin qurbaný oldu. Ümumiyyätlä ermäni quldur masýndan sonra mälum idi. Azärbaycan ärazisini dästäläri mart, aprel vä may aylarýnda 150 min müsälmanlardan tämizlämäk vä torpaqlarýmýzda müsälmaný qätlä yetirdilär, 500 mindän artýq “dänizdän-dänizä” uzanan mifik ermäni dövläti adam isä yurd yuvalarýndan didärgin salýndý. qurmaq niyyätindä olan cällad Þaumyan vä onun Qeyd edäk ki, Azärbaycan Xalq Cümhuriyyäälaltýlarý bunun üçün bähanä axtarýrdýlar. ti qurulduqdan sonra 1918-ci ilin mart hadisäläHämin dövrdä Bakýda II dünya müharibäsinrinä xüsusi diqqät yetirdi. Nazirlär Þurasý 1918dän qayýdan 6-7 min ermäni silahlýsý vardi. Bunci il iyulun 15-dä bu faciänin tähqiqi dan älavä Þaumyan Türkiyä ilä mümäqsädilä Fövqäladä Ýstintaq Komissiharibädän Rusiyaya qayýdan 8-10 min näfär rus äsgärlärindän dä dinc yasýnýn yaradýlmasý haqqýnda qärar qämüsälmanlara qarþý istifadä etdi. bul etdi. Komissiya mart soyqýrýmýný, Þaumyanýn müxtälif bähanälärlä hämçinin Þamaxýdaký vähþilikläri, Ýrä1991“Evelina” gämisindäki azsaylý müvan quberniyasý ärazisindä ermäci ilin pa yý zýn da sälman alayýný tärksilah etdirnilärin törätdikläri aðýr cinayätmäsi isä väziyyäti gärginläþläri araþdýrdý. Dünya ictimaAzärbaycan müstäqilliyinä dirdi. Buna etiraz edän ähaiyyätinä bu häqiqätläri çatyenidän qovuþdu. Bundan 6 il li mar týn 30-da Ba ký da dýrmaq üçün Xarici Ýþlär sonra 1998-ci il mart ayýnýn 26-da dinc eti raz ak si ya la rý na Nazirliyi näzdindä xüsusi isä prezident Heydär Äliyev 31 marbaþladý. Bundan bähanä qurum yaradýldi. 1919 vä týn Azärbaycanlýlarýn Soyqýrým Günü kimi istifadä edän Þaum1920-ci ilin mart ayýnýn yan qul dur däs tä lä ri ni 31-i iki däfä Azärbaycan kimi qeyd olunmasý barädä särändinc ähali üzärinä yeritdi. Xalq Cumhuriyyäti täräcam imzaladý. Bununla da azärNä ti cä dä daþ naq qul dur findän ümummilli matäm bay can lý la rýn soy qý rý mý gü nü dästäläri þähärdä qätliam günü kimi qeyd edildi. Äshär il räs mi þä kil dä qeyd lin dä bu, azär bay can lý la ra törätdilär, minlärlä dinc inolun ma sý nýn äsa sý qarþý yürüdülän soyqýrýmý vä san bu vähþiliyin qurbaný oldu. bir äsrdän artýq davam edän torÜç gün ärzindä Baký qan aðladý. qoyuldu. paqlarýmýzýn iþðalý proseslärinä tarixBäzi mälumatlara görä quldur däsdä ilk däfä siyasi qiymät vermäk cähdi täläri Bakýda 18 mindän artýq müidi. Lakin, Azärbaycan Xalq Cümhusäl ma ný qät lä ye tir di lär. Hä min riyyätinin süqutu bu iþin baþa çatmasýdähþätli günlärin þahidi olmus Kulna imkan vermädi. ner familiyali bir alman Baký qýrðýný 1991-ci ilin payýzýnda Azärbaycan barädä 1925-ci ildä yazýrdý: “Ermämüstäqilliyinä yenidän qovuþdu. Bundan 6 il nilär müsälman mähällälärinä hücum edäräk här sonra 1998-ci il mart ayýnýn 26-da isä prezident käsi öldürür, qýlýncla parçalayýr, süngü ilä dälmäHeydär Äliyev 31 martýn Azärbaycanlýlarýn Soydeþik edirdilär. Qýrðýndan bir neçä gün sonra bir qýrým Günü kimi qeyd olunmasý barädä säränçuxurdan çýxarýlan 87 azärbaycanlý cäsädinin qucam imzaladý. Bununla da azärbaycanlýlarýn soylaqlarý, burunlarý käsilmiþ, qarýnlarý yýrtýlmýþ, qýrýmý günü här il räsmi þäkildä qeyd olunmasýcinsiyyät orqanlarý doðranmýþdý”. Þaumyanýn birnýn äsasý qoyuldu. baþa göstäriþi ilä mäþhur Ýsmailliyyä binasý yanBu dähþätli faciä ilä baðlý här ilsoyqýrýmý qurdýrýldý. Bina yandýrýlmazdan ävväl ermänilär yabanlarýnýn xatiräsini hüznlä anýr vä onlarýn ruhu ralý müsälmanlarý Ýsmailiyyänin zallarýndan biriönündä baþ äyirik. nä dolduraraq onlarý qätlä yetirdilär. Sonra isä

1918

tarix

29 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


NİZ GÄ AM NC İ Ä

0 Vİ87

30

ŠdŠbiyyat

ÇİNAR SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


SERHAT AKTAŞ

ürk dünyasýnýn dahi þairi Nizami Gäncävinin 870-ci ildönümü bu gün Azärbaycanýn här täräfindä geniþ bir þäkildä qeyd edilmäkdädir. Ýllär keçmäsinä baxmayaraq, onun ädäbi irsi, duyðu vä düþüncäläri, ifadäläri, þeirläri daha da därindän tädqiq ediläräk, günümüzä qädär gälib çatmaqda vä aktuallýðýný qorumaqdadýr. Bunun danýlmaz bir häqiqät olduðunu dahi þairimizin öz misrasý ilä än gözäl þäkildä ifadä etsäk daha düzgün olar.

T

Yüz il sonra soruþsan haradadýr O? Här yerdän säs gälär BURADADIR O. 1 Bäli, dahi Nizami näinki Azärbaycanýn eläcä dä, bütün Türk dünyasýnýn vä Þärq xalqlarýnýn tarixini, ädäbiyyatýný, fälsäfäsini vä öz dövrünä qädär olan elm, bilik vä mädäniyyätläri yaxýndan izläyäräk därindän mänimsämiþdi. O, Þärq Ädäbiyyatýnda bu gün dä davam etmäkdä olan böyük bir ädäbi irsin yaradýcýsý oldu. Lirik vä epik þeirin älçatmaz nümunälärini ortaya qoydu. Nizaminin yaradýcýlýðý här þeydän ävväl humanizmi vä müasirliyi ilä seçilir. Tarix, din, fälsäfä, astronomiya, tibb väs. bu kimi müxtälif elm sahälärinä nä qädär bäläd olduðunu, 10-a yaxýn dil bildiyini äsärlärindän, mäsnävilärindän vä eyni zamanda bu mövzularda haqqýnda yazdýðý tänqidi yazýlarýnda çox yaxþý anlamaq olur. Dahi þairimiz bütün bu xüsusiyyätläri ilä Dünya ädäbiyyatý tarixinä Nizami Gäncävi adý ilä daxil olmuþdur. Ýlyas Yusif oðlunun bir Azärbaycan türkü olduðunu fars dilindäki äsärlärinin, demäk olar ki, hamýsýnda görmäk mümkündür. Nizaminin yaþadýðý dövrün täläblärinä uyðun olaraq, äsärlärini farsça yazmaq mäcburiyyätindä olduðu häqiqäti bu gün dä müzakirä obyekti olaraq öz aktuallýðýný qorusa da o här zaman bir türk kimi düþünmüþ, Azärbaycan türklärinin qädim tarixi ilä baðlý mövzulara här zaman maraq göstärmiþ, bütün äsärlärini Azärbaycan atabäylärinä vä qonþu ölkälärin müsälman hökümdarlarýna çatdýraraq onlara iþýq tutmuþdur. Demäk olar ki, äsärlärinin hamýsý “äsärin yazýlma säbäbi” vä ya “padþaha xitab” bölmäläriylä baþlayýr. Bu bölmälärdä Gäncävi, äsäri häsr ettiyi þäxsin yaxþý vä pis yönlärini ädäbi bir þäkildä älä alaraq, o þäxsi yaxþý ämäl iþlämäyä vä doðruluða dävät etmäkdädir. Aþaðýdaký misralar bu fikirläri doðrulayan bariz nümunälärdän biridir.

“Sänä bu þahlýðý bäxþ edän kimsä Vermiþdir üräyin nä istämiþsä. Þahlýq et, verilmiþ sänä ölkälär, Xalqa ädalätlä kömäklik göstär.” 2 Cämiyyätin yaþadýðý problemläri aradan qaldýrmaq üçün çalýþan Gäncävi “Xämsä” adlý äsärlär toplusunda, kamil þäxsiyyät olmaðýn vä cämiyyäti qurmaðýn necä mümkün olacaðý häqiqäti üzärindä durur. O, Allahýn här iki dünyada da xoþbäxt bir häyat yaþamaq imkaný yaratdýðý häqiqä ti ni äsär lä rin dä di lä gä tir miþ, Ýnsanlarýn zülmä märuz qalmasýna göz yummamýþ vä sänätinin bütün gücü ilä zülmä qarþý mübarizä aparmýþdýr. Gäncävi äsärlärindä qährämanlarýna çoban, baðban kimi müxtälif donlar geydiräräk, bu yol la in san la rý tär biy yä et mäk mäqsädi güdmüþdür. Äsärlärindä täsvir etdiyi müharibä sähnäläri äslindä insanýn näfsi ilä apardýðý häqiqi mübarizäni tämsil edäräk, bu häqiqäti, sözün äsil mänasýnda, äks etdirir. Bu gün dünyada baþ verän bütün xoþagälmäz proseslärä än gözäl cavabý bu þäkildä verir:

Ýstäsän Allahdan märhämät, yardým, Pisliyi kökündän atasan gäräk! Pislärlä fäläk dä pis räftar edär, Yaxþýlýq edänlär yaxþýlýq görär. Daima dünyada yaxþýlýq ara, Yaxþý ad almaqda äbädiyyät var!” 3 Ni za mi Gän cä vi ki mi da hi bir þäx siy yät haqqýnda nä qädär dä yazsaq, azdýr. Bu böyük þäxsiyyätin ädäbi irsinin tanýdýlmasýnda räflär dolusu kitablar yazýlsa da bu onun irsinin tam mänasýyla tanýdýlmasýnda yetärsiz qalar. Çünki onun yüzillikläri aþan ädäbi irsi kitablara sýðmayacaq qädär därin vä ähämiyyätlidir. Bir insan olaraq onun ädäbi irsinin incilärini, duyðu vä düþüncälärini yetiþän gänc näslä çatdýrmaq hamýmýzýn än böyük väzifälärindän biri olmalýdýr. Son olaraq, 870 illik yubleyindä dahi þairimizi bir daha därin ehtiram vä hörmätlä anýram. Dipnotlar 1

N. Gäncävi sh 201 Gäncävi sh 460 3 Gäncävi “Ýqbalnamä” 2

Qaynaqlar N. Gäncävi, “Ýskändärnamä” N. Gäncävi, Baký, işýq näşriyyatı 1991

ŠdŠbiyyat

31 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012 ÇİNAR


32

TE X N O LO G İ YA

RAHATLIQLA İŞLÄTDİYİMİZ kompyuterİn otaq boyda olduĞunu bİlİrdİnİz? Ýndi rahatlýqla masanýn vä ya elä dizimizin üstünä qoyub iþlätdiyimiz kompyuterlär bir vaxtlar çox böyük olublar. Kompyuter täzä “dünyaya gälän” vaxtlarda onu iþlätmäk üçün çox böyük enerji särf olunurdu. Zaman keçdikcä texnologiyanýn inkiþafý sayäsindä kompyuterlär qol saatýna sýðacaq qädär kiçilib vä balaca bir batareya ilä iþläyä bilirlär. Sözün bu yerýndä kompyuterin häyat tarixçäsinä bir näzär salaq. Kompyuterlerin “ulu babasý” hesablayýcý maþýnlar hesab olunur. İyirminci äsrin baþlanðýcýnda yaxýn elektornk cihazlarýn käþfi ilk kompyuterin hazýrlamasý üçün þärait yaratdý. Beläliklä 1948ci ildä ilk kompyuter hazýrlandý. Gün keçdikcä sürätlä inkiþaf edän

kompyuterlär 1960-cý ildä kütlävi þäkildä istehsal ounmaða baþlandý. On il sonra “Ýntel 4004” mikroproqramlayýcýlarýn inkiþaf etdirilmäsi näticäsindä kompyuterlärin qiymäti dä ucuþlaþdý. 1990-cý illärdä isä ar týq kompyuterlär televizor vä telefon kimi bir çox evdä var idi. Hazýrda kompyuterlär demäk olar ki, här käsin evindä, iþ yerindä var. Ýndi här sahädä rahatlýqla iþlätdiyimiz kompyuterlär 1950-ci ilä qädär müäy yän sahälärdä istifadä olunurdu. Bunlardan än baþlýcasý ordu idi. Daha sonralar ABÞ ordusunda kompyuterlär arasýnda älaqä yaratmaða baþladýlar. Beläliklä, 1970-ci ildä Amerikada ilk þäbäkä sisteminin tämälläri qoyuldu. 90-cý ildä isä isveçräli kompyuter mühändisläri bu þäbäkäni beynälxalq säviyyäyä yüksäldä bildilär.

İZ S B Ä ÄQR LAR SAAT

änlär n bez Kisai a d r r. “ atla sik sa zýrlayýbla bu saat s a l k ir. at ha dýðý nlar Yapo eni bir sa ýn hazýrla ox färqlid äç v y ýn üçün il” firmas atlardan . Bunun ä r a c s u n n Ste tdiyimiz lär yoxd atýrlada b . e x adät rda äqrä särlärini nu bilirik a u ä l t ð t a u ä Bu sa üasir sän neçä old CD-dir. L n ý m ý t n a ä ra zin larla sa ýn ek r l a o l t v saa sim ik bu l ä t s Ü


KoMpyuterlÄrİn SÜRÄtİ maksİmuma Çatacaq 70 ilä yaxýndýr ki, kompyuterlär insanlarýn xidmätindädir. Bu 70 il ärzindä kompyuter bir çox yollardan keçib. Onun formasý däfälärlä däyiþdirilib. Funksiyalarý gün keçdikcä daha da yüksäk säviyyädä artýrýlýr. Hazýrda kompyuterlär mäiþät äþyalarý kimi günlük häyatýmýzda vacib rol oynayýr. Yetmiþinci illärdä nanotexnologiyanýn tämällärinin qoyulmasý ilä ar týq kompyuterlär baþqa fuksiyalara sahib olmaða baþladýlar. Nanotexnologiyanýn gün keçdikcä inkiþaf etmäsi dä kompyuter baþda olmaqla, bir çox elektronik cihazlarý sürätländirdi. Nanotexnologiyaný daha da inkiþaf etdirmäk üçün iþlär aparýlýr. Buna misal olaraq, Avstraliyanýn Qaller Universitetinin alim heyätinin äldä etdiyi dünyanýn än kiçik tranzistorunu göstärä bilärik. Laboratoriya þära i tin dä äl dä olu nan bu tran zis tor kompyuterlärin sürätini än yüksäk säviyyäyä çatdýra biläcäk.

SENSORLU EKRANLAR HÄR SAHÄDÄ TÄTBİQ EDİLÄCÄK Texnologiyanýn inkiþafý ilä sensorlu telefonlar sürätlä yayýlmaða baþladý. Gün keçdikcä sensor anlayýþý daha geniþ ärazini ähatä etmäyä baþlayýr. Ävvällär filmlärdä izlädiyimiz sensorlar artýq reallýða çevrilir. Yaxýn gäläcäkdä barmaðýmýzýn ucunu toxunduraraq, bir çox iþimizi häll edä biläcäyik. Belä ki, gäläcäkdä evimizin bir çox äþyasý barmağın toxunması ilä iþläyäcäk. Bunlardan biri dä här gün özümüzä baxmaqdan baþqa bir iþä yaramayan güzgülärdir. Gäläcäkdä bu güzgülärin bir çox funksiyalarý olacaq. Sähär qalxýb äl-üzümüzü yuduðumuz zaman sensorlu aynamýz sayäsindä musiqi dinläyä biläcäyik. Hämçinin aynamýz bizä hava durumu vä günün äsas xäbärläri haqqýnda da mälumat verä biläcäk. Geyäcäyimiz paltarlarý belä, güzgülär seçä biläcäk. Üstälik evdäki bütün äþyalarý sensorlu ekran-

lar sayäsindä idarä edä biläcäyik. Avtomobillärä dä sensorlu ekranlar tätiq olunacaq. Onlarýn ön þüþäläri sensorlu ekran olacaq. Sürücü yolla baðlý istädiyi mälumatý qarþýsýn da gö rä bi lä cäk. Bu sayä dä tählükäsiz av tomobil sürmäk mümkün olacaq. Bundan baþqa, arxa oturacaqda oturan särniþinlär yan þüþälärdäki sensorlar sayäsindä internetä daxil olacaq vä ya oyunlar oynaya biläcäklär. Tähsildä dä sensorlu ekranlardan istifadä olunacaq. Härçänd bu, indi az da olsa istifadä olunur. An caq gä lä cäk dä här þa gir din qarþýsýnda sensorlu planþet kompyuterlär olacaq. Bu sayädä þagirdlärin lövhä qarþýsýna çýxmaqdan canlarý qur taracaq. Müällim qarþýsýnda olan sensorlu planþet kompyuter sayäsindä þagirdlärin tapþýrýqlarýný yoxlaya biläcäk. Sinifdäki bütün planþetlär bir-biri ilä älaqäli olacaq.


i c n İki gi sär oda q a k i Ç

çirilir. äri ke n d a l i g r ä bil s r ay ý v t o m o i s i y a n v a q o ev a ä d s ä rg Çika erlär t ä l i f y a v t o m o b i l ä rg i y ä i s ä e r i k a d a x ü m l s ci Am ilk är i u. Ýkin a ç ox illak ci ilin 2012- aþ tutmuþd rgidä dah diya), Kad ab anq u sä Aka ABÞ-d liyi edir. B adia(GMC o r d M u s t s a h i b n G M C Ac k C i e l ) , F i l l ä r d a h a satýla ( C a d i l l a a v t o m o b C i e l 0 0 k i m i þkil edir. G T 5 tünlük tä üs

H

Qatlana bilän

avtomobillär äzän düþünürük ki, avtomobilimiz çox yer tuB tur. Onu saxlamaq üçün xüsusi qaraj olmalýdýr. Vä ya þähärdä hardasa bir yerdä saxlamaq istädiyimiz zaman yer tapmaqda çätinlik çäkirik. Belä problemlär olmasýn deyä, Avropalý avtomobil mühändisläri qatlanýb, balcalana bilän avtomobil düzäldiblär. Bu mini avtomobillär iki näfärlikdir. Vä elektriklä iþläyir. Batareyasý tam dolu olduðu zaman saatda 100 kilometr mäsafä gedä bilir. Son

34

zamanlarda häm ekologiyaya zärär vurmamaq üçün, häm dä yanacaqdan az istifadä etmäk mäqsädilä elektrikli avtomobillär istehsal etmäk üçün yeni-yeni layihälär iþlänilir. “Hiriko“ adý verilän bu avtomobil dä hämin layihälärin bähräsidir. Bu avtomobildä adät etdiyimiz böyük mühärrik, sürät qutusu (“karopka”), vä yanacaq üçün bak yoxdur. Bu avtomobildä mühärrik täkärlärä yerläþdirilib. Bu sayädä arxa täkärlär rahatlýqla avtomobilin arxasýna qatlana bilir. Hiriko qatlandýðý zaman normal avtomobilin üçdä biri qädär olur. Ätraf mühitä heç bir ziyaný olmayan vä yanacaða qänaät edän “hiriko”lar gälän il Ýspaniyada satýþa çýxarýlacaq.

avtomobil ÇİNAR

SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


Gäläcäyin T avtomobili

Emirai Me s a qärib jla işläy ä ä avt omob n il ir az a ð B q o y a c lýmýzý iþlädib aq iþl , insa nun

üçü är nl yýq. Äl n qarþýmýza görä bilärik arý heyran imizdä . Sadä m äqsäd yararla c o naraq, lan imkanla qoymaðý b ä buacarm läþdirä rd a n y mümk alý ü ü b bacara ilärik. Qarþý n olmayanla ksäk säviyy ä sýna q nlarda r dä ý belä, oyd nb þ aya n mümk Adnan iri dä Türkiy uðu mäqsä ündä än ad edän a vtomo lý þäxsdir. A in Tokat þäh çatmaðý b äri d i l bu avt n omobi hazýrlayýb. Ä an mesajla ndä yal sü l ämäy h bilir. B i ilä ha äräkät unun ü rücü olmad z ý a rlad ç n ü n miþ te d lefona onun üzäri a häräkät e ýðý n dä “gäl dä därmä k kifay ” sözünü ya yerläþdirilä z ý b, g tdir. saatda 40 km Bu av tomo önbil gedä b ilir.

avtomobil

exnologiyanýn inkiþafý bütün sahälärä täsir edir. Ýn san la rýn ra hat lý ðý ný tä min et mäk mäqsädilä här þey yenilänir vä rahatlaþýr. Mäsälän, televizorlar säsli pultlarla iþläyäcäk, “aðýllý” telefonlar bir çox funksiyalar yerinä yetirir. Bu kimi yeniliklär avtomobil sahäsindä dä özünü göstärir. Gün keçdikcä avtomobillärin dä istifadäsi asanlaþýr. Häm dä tählükäsizliyimizi tämin edän bir çox funksiyalarý özlärindä cämläyirlär. Köhnä avtomobilläri idarä etmäk üçün ällärimiz, ayaqlarýmýz mäþğul olurdular. Ancaq indi av tomobilläri bir ayaq vä bir ällä rahatlýqla idarä edä bilirik. Hätta yola proqramlaþdýrýlmýþ av tomobillärdä heç sürücüyä ehtiyac olmur. Maraqlýdýr av tomobillär gäläcäkdä necä olacaq? Bunun üçün gäläcäyä getmäyä ehtiyac yoxdur. Çünki Yapon av tomobil mühändisläri 10 il sonranýn avtomobil modelini indidän nümayiþ etdirirlär. Bu avtomobillär “Emirai” adlanýr. “Gäläcäyin avtomobili” adý verilän hämin avtomobili Yaponiyanýn än nähäng avtomobil þirkäti “Mitsubiþi”(Mitsubishi) istehsal edäcäk. Avtomobildä yüksäk säviyyäli arxadan proyeksiyalý göstärici paneli vä oturacaqlarda 3 D-li sensorlu ekranlar diqqäti cälb edir. Bu av tomobillär sürücünün davranýþlarýna görä özünü nizamlaya bilir. Üräk döyüntüsü vä temperatura gö rä otu ra caq lar ni zam la nýr. Häm çi nin “Emirai”dä naviqasiya xidmätläri üçün sürücünün älini tanýyan sensorlu ekranlar, yeri däyiþdirilä bilän dinamik düymälär, “W” formalý istifadäsi rahat olan sükan mövcuddur. “Emirai”yä yerläþdirilmiþ xüsusi kameralar sayäsindä sürücü gäläcäk tählükälärdän xäbärdar edilir. 35 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012

ÇİNAR


är l l i b o m o t v a i l g Açıq rän ir d e f r ä s i j r e n e daha az

niversiteti avBÞ-ýn Berkley U ilä baðlý matomobil boyalarý arýb. Alimlär räng raqlý tädqiqat ap q särfinä täsirini seçiminin yanaca laq lum olub ki, par araþdýrýblar. Mä t dä üd tini uzun m ränglär keyfiyyä bi o ðýndan avtom qoruyub saxladý çi c köhnälir. Häm lin salonu da ge dä aþaðý düþür. nin yanacaq särfi çox sadädir. Par Bunun isä säbäbi sän dä, að räng laq ränglär, xüsu böyük qismini günäþ þüalarýnýn n qaytarýr vä salo (60%-däk) geri m mäntiqi dava ý gec qýzýr. Bunun ldä kondisioner olaraq, avtomobi ir. räti dä aþaðý en dän istifadä zäru istifadänin azalKondisionerdän r rfiyyatýna da täsi masý yanacaq sä vu tä hi rý ilä mü edir. Näticä etiba almýþ olur. az rulan zärär dä

A

Öz-özünü park edä bilän avtomobil läri insanlavtomobil mühändis etmäk üçün rýn rahatlýðýný tämin yata keçirirlär. yeni-yeni layihälär hä rücüläri maþýnBöyük þähärlärdä sü xeyli vaxt itirlarýný saxlamaq üçün lýq olan yerlärmäli olurlar. Belä sýx käsiz þäkildä dä avtomobili tählü k mäharät täläb park etmäk dä böyü mläri aradan edir. Bu kimi proble day (Hyundai) un qaldýrmaq üçün Hy tehsal etdikläri mühändisläri yeni is rk etmä proqavtomobilä özünü pa Här cür konfortla ramý älavä ediblär. nksiyanýn älavä yanaþý bir dä, bu fu ý daha da mäþedilmäsi “Hyunday” ki, avtomobilä hurlaþdýracaq. Belä tor sizä yolun yerläþdirilmiþ naviqa a park ediläcäk saðýnda vä ya solund . Üstälik hämin yer olduðunu bildirir z zaman hämin yerä park edäcäyini rä bilir. Tählükä cihaz sizä yön göstä rdar edir. Digär mäqamýnda sizi xäbä sadäcä kiçik bir özälliyi isä bu cihaz düymä ilä iþä düþür.

A

36

avtomobil ÇİNAR

SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


Cib telefonundan istifadä edirsinizsä...

E

lektromaqnit dalðalarýn iki cür bioloji täsiri var. Birincisi, qýsa bir vaxtda hiss edilän täsirlär. Mäsälän, baþ aðrýlarý, göz göynämäläri, baþ gicällänmäläri vä s. kimi (Täbii ki, bu siyahýya yorðunluq, yuxusuzluq, halsýzlýq vä s. kimi täsirläri dä älavä etmäk olar). Ýkincisi isä uzun bir vaxtda hiss edilän täsirlär. Bu täsirlär daha çox elektromaqnit dalðalarýn tezliyindän, gärginliyindän, bädänin ölçülärindän, mäsafädän vä s. asýlýdýr vä özünü müxtälif xästäliklär formasýnda göstärir...

sağlamlıq

ib telefonundan häddindän çox vä ya uzun müddät istifadä etmäk orqanizmi sperm pozðunluðundan beyin þiþinä qädär çox ciddi täsirlärä märuz qoyur. Ancaq çox sadä tädbirlärlä bu täsirläri minimuma endirmäk olar. Buna görä dä, cib telefonundan istifadä edärkän aþaðýdaký tädbirlärä diqqät yetirin: ü Cib telefonu ilä uzun müddät danýþmayýn. ü Cib telefonunu yataq otaðýnýza qoymayýn. ü Cib telefonunuz açýqdýrsa, özünüzdän än uzaq mäsafäyä qoyun. Unutmayýn ki, bu mäsälädä 1 santimetr belä ciddi färq demäkdir (Mäsälän, ofis þäraiti üçün bu räqämi minimum 50 santimetr qäbul etmäk olar). ü Näqliyyatda cib telefonu ilä danýþmayýn. Çünki näqliyyatda cib telefonu ilä danýþdýqda dalðalar metal qäfäs daxilindä häräkät edir vä dalðalarýn täsiri maksimum säviyyäyä çatýr. ü Cib telefonundan dalðalarýn daha güclü qäbul edildiyi yerlärdä (mäsälän, päncärä känarý kimi) istifadä edin. ü Cib telefonu zäng çaldýqda därhal qulaðýnýza aparmayýn. Eyni qaydaya siz zäng etdikdä dä riayät edin. ü Cib telefonu ilä danýþdýqda qulaqlýqlardan istifadä etmäk dalðalarýn täsirini ciddi þäkildä azaldýr. ü Xüsusilä, hamilälär vä uþaqlar cib telefonundan uzaq olmalýdýrlar. ü Baza stansiyalarýnýn täsirini azaltmaq üçün binalarda suvaq vä ya boya kimi maddälärdän istifadä edin.. P. S. Yeri gälmiþkän deyäk ki, elektromaqnit dalðalarýn iki cür bioloji täsiri var. Birincisi, qýsa bir vaxtda hiss edilän täsirlär. Mäsälän, baþ aðrýlarý, göz göynämäläri, baþ gicällänmäläri vä s. kimi (Täbii ki, bu siyahýya yorðunluq, yuxusuzluq, halsýzlýq vä s. kimi täsirläri dä älavä etmäk olar). Ýkincisi isä uzun bir vaxtda hiss edilän täsirlär. Bu täsrilär daha çox elektromaqnit dalðalarýn tezliyindän, gärginliyindän, bädänin ölçülärindän, mäsafädän vä s. asýlýdýr vä özünü müxtälif xästäliklär formasýnda göstärir..

C

37 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012

ÇİNAR


Kolleksiya toplamaðýn elä dä çätin qaydasý yoxdur. Bunun üçün bir az diqqätli vä mäsuliyyätli olmaq kifayätdir. Kolleksiyaçýlýq ilk däfä 1840cý ildä Ýngiltärädä ortaya çýxýb. Bu iþ üçün insanlar üzärindä kraliça Viktoriyanýn þäkli olan “Penni Bläk” (Pen ni Black) ad lý markalarý toplamaða baþlayýblar. Bäzän elä olur ki, insanlarýn böyük häväslä, maraqla yýðdýqlarý kolleksiyalar illär keçdikdän sonra yüksäk qiymätä satýlýr.

38

xobbi ÇİNAR

SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


nsanlar bäzän asudä vaxtlarýný keçirmäk üçün müxtälif iþlärlä mäþðul olurlar. Bu iþlärlä mäþðul olarkän, adätän äylänir, dincälirlär. Bu iþlär älavä väsait täläb etmäyän mäþðuliyyätlärdir. Kimisi marka toplayýr, kimisi köhnä pul yýðýr, kimisi dä äntiq äþyalar toplayýr. Bu kimi mäþðuliyyätlärin adý xobbidir. Ýnsanýn seväräk, äylänäräk, dincäläräk gördüyü iþä xobbi deyilir. Xobbi üçün asudä vaxtýný ayýrmaq kifayätdir. Bu iþ üçün älavä väsait vä yaþ häddi täläb edilmädiyi üçün här yaþda insanýn özünämäxsus xobbisi ola bilär. Asudä vaxtýný däyärländirän insanlar cämiyyätdä öz layiqli yerlärini ala bilirlär. Boþ vaxtýný sämäräsiz keçirän insanlar isä stressdän, depressiyadan yaxa qurtara bilmäz. Xobbi insanda ký män fi ener ji ni, stre si azaldýr, potensial gücünü artýrýr. Hämçinin xobbi insanýn biliyini vä dünya görüþünü artýrýr, ona älavä täcrübä qazandýrýr. Xobbi sahibi olmaq üçün xüsusi tähsil almaða da ehtiyac yoxdur. Sadäcä olaraq üräyindän gälän iþi görmäk kifayätdir. Xobbi insaný pis mäþðuliyyätlärdän dä uzaqlaþdýrýr. Çünki asudä vaxtý xeyirli iþä särf etdiyimiz üçün pis iþlärä ayýrmaða vaxtýmýz olmur. Bu da gäläcäyimiz üçün xeyirli iþdir. Bäzän insanlar peþäläri ilä xobbini qarýþýq salýrlar. Adätän xobbi ilä peþä ayrý olur. Xobbisi peþäsindän ayrý olan insanlara häväskar deyilir. Mäsälän, bärbärlärin adätän xobbisi dövriyädän düþän äskinaslarý yýðmaq olur. Amma bäzän dä insanlar xobbilärini sänätä çevirä bilirlär. Mäsälän, bir insanýn äntiq äþyalar toplamaq xobbisi olur. Zaman keçdikcä o, bu iþ üçün väsait ayýrýr, o iþdän pul qazanýr. Beläliklä, xobbisi peþäyä çevrilir. Xobbinin än geniþ yayýlmýþ qolu kolleksiyaçýlýqdýr. Ýnsanýn müxtälif - äntiq, nadir äþyalarý toplamasýna kolleksiyaçýlýq deyilir. Kolleksiya toplamaðýn elä dä çätin qaydasý yoxdur. Bunun üçün bir az diqqätli vä mäsuliyyätli olmaq kifayätdir. Kolleksiyalar xüsusi diqqät, qayðý ilä yýðýlýr. Xüsusi nizam vä säliqä ilä düzülür vä qürurla särgilänir. Kolleksiyaçýlýq ilk däfä 1840-cý ildä Ýngiltärädä ortaya çýxýb. Bu iþ üçün insanlar üzärindä kraliça Viktoriyanýn þäkli olan “Penni Bläk” (Penni Black) adlý markalarý toplamaða baþlayýblar. Bäzän elä olur ki, insanlarýn böyük häväslä, maraqla yýðdýqalrý kolleksiyalar illär keçdikdän sonra yüksäk qiymätä satýlýr. Mäslän, Amerikada yaþayan Billi Rayt adlý þäxs uþaq yaþlarýndan kart toplamaða baþlayýb. O, bu

İ

iþä 1939-cu ildä çap edilän cizgi filminin kartlarýný toplamaqla baþlayýb. Rayt o dövrdä aldýðý här kart üçün sadäcä 10 sent ödäyib. Bu iþin üzärindän illär ötdükdän sonra Billin topladýðý bu cizgi filmi kartlarý 3.5 milyon dollara satýlýb. Buna baþqa nümunä olaraq, Türkiyädä yaþayan Ýsmät Qurdoðlunu göstärä bilärik. Bu insan 50 il bundan ävväl tarix müälliminin mäslähäti ilä xobbi olaraq, marka toplamaða baþlayýb. Ýsmät bu münvalla älinä keçän bütün markalarý toplayýb. Hansý ölkäyä, rayona getsä ora-

i s i b b n a Xo s an in ol

xobbi

ş o b t

x a v z ä m r i ç e k

dan müt läq mar ka lar äl dä edär miþ. Onun markalarý arasýnda Osmanlý dövründän qalma hätta Hitler vä Çörçilin öz älläri ilä yazdýqlarý mäktublar belä var. Ýsmät Qurdoðlunun kolleksiyasýnda hazýrda 750-800 min markasý var. Bu markalar 55 ölkädän toplanýb. Bir vaxtlar o qädär dä xärci çýxmayan bu kolleksiya indi sahibinä 3 milyon avro pul qazandýracaq. Çünki Ýsmät bäy öz kolleksiyasýný satýþa çýxarýb. Gördüyünüz kimi xobbi sahibi olmaq heç dä pis iþ deyil. Yetär ki, xeyirli iþi özünzä xobbi seçäsän.

39 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012

ÇİNAR


Aktrisa

Suğra xanım

vä yaxud solmaz güllärin nağılı Suğra BağırzadŠ

İxtisasca kimyaçý-mühändis olmasý Suðra xanýma çiçäklärin ömrünü uzatmaða kömäk göstärib. Sänätkarýn güllärdän vä müxtälif kimyävi komponentlärdän ärsäyä gätirdiyi ilk äsäri bu gün dä täravätini itirmäyib. QVAMİ MÄHÄBBÄTOĞLU

mäkdar artist Suðra Baðýrzadä kino alämindä sözünü demiþ sänät adamýdýr. Belä ki, o, “Yollar vä küçälärlä” (Mäktäbli), “Ulduz” (Yetär), “Alma almaya bänzär” (Telefonçu qýz), “Þir evdän getdi” (Aeroport iþçisi), “Tälä” (Fatma), “Yuxu” (Maþýndaký qadýn), “Güllälänmä täxirä salýnýr” (Närgizi), “Sonuncu þahid” (Selcan) vä s. filmlärdä bir-birindän maraqlý obrazlarý tamaþaçýlara täqdim edib. Sonradan, daha doðrusu, 22 il öncä S. Baðýrzadä anasý Mäleykä xanýmýn çox sevdiyi güllärä üz tutub. Gülläri sevmäyi ondan öyränib. Amma güllär solanda anasýnýn kädärlänmäyi gözlärindän yayýnmayýb. Vä o vaxtdan da Suðra xaným güllärin ömrünü uzatmaq, anasýnýn sevincinä sevinc qatmaq istäyib. Beläcä, az sonra bu güllär onun düþüncälärini ifadä etmäk üçün bir vasitäyä çevrilib, ona rässam-florist kimi þöhrät qazandýrýb. Xalq rässamý Aðäli Ýbrahimovun sözlärinä görä, o, ölkämizdä yeganä rässamdýr ki, florist janrýnda äsärlär ärsäyä gätirir. Mälumat üçün bildiräk ki, Suðra xaným, Azärbaycan Kinematoqrafçýlar Ýttifaqýnýn, Azärbaycan Rässamlar Ýttifaqýnýn, Baltikyaný Ölkälär vä MDB Kinematoqrafçýlar Konfederasiyasýnýn, 2003-cü ildän isä Ümumdünya Floristlär Þurasýnýn üzvüdür (Suð-

Ä

40

ra xaným bu mötäbär þurada ölkämizin ilk vä yeganä tämsilçisidir). O, öz äsärläri ilä bir sýra ölkälärdä - Fransa, Malayziya, Sinqapur, Latviya, Rusiyada keçirilän müxtälif beynälxalq särgilärdä, mötäbär tädbirlärdä respublikamýzý tämsil edib vä müxtälif mükafatlara layiq görülüb. Suðra xanýmýn täkcä ötän ilki uðurlarýna näzär salaraq qeyd edäk ki, o, Böyük Britaniyada Ümumdünya Floristlär Þurasýnýn sammitindä 3 sertifikatla mükafatlandýrýlýb. Türkiyänin Ýzmir þähärindä keçirilän Avrasiya Kardeþ Kültürlerinin Buluþmasý Festivalýnda öz äsärläri ilä iþtirak edib. Ölkämizdä isä onun 7 färdi särgisi täþkil olunub. Ýxtisasca kimyaçý-mühändis olmasý ona çiçäklärin ömrünü uzatmaða, kömäk göstärib. Sänätkarýn güllärdän vä müxtälif kimyävi komponentlärdän ärsäyä gätirdiyi ilk äsäri bu gün dä täravätini itirmäyib. Özünün dediyi kimi, onun sänätinin ecazkarlýðý ilkin gözälliyi qorumaqdan ibarätdir. Suðra xaným täbii materiallar üzärindä iþ zamaný özünämäxsus metodikaya üstünlük verir. Kompozisiyalar üçün täbii güllär, aðac kökläri, saman vä digär bitki materiallarýndan istifadä edir. O, öz äsärlärinä maraqlý poetik adlar verir:

mŠdŠniyyŠt ÇİNAR

SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


“Mähäbbät çälängi”, “Þirin xäyallar”, “Nurlu arzular”, “Dalðýnlýq”, “Duyðular fävvaräsi”, “Yasämäni buludlar”, “Äbädiyyät”... Rässam belä poetik adlarla äsärlärinä olan diqqäti daha da artýrýr. Rässama görä, här gülün öz xüsusiyyäti var. Zaman-zaman o, här gü lün in cä lik lä ri nä bä läd olub. Suðra xaným här gülün, çiçäyin dilini bilir desäk, yanýlmarýq. Äks halda, o, hämin güllärin mäna harmoniyasýný qura bilmäzdi. Bu mänada, Suðra xanýmýn äl iþläri daha rängarängdir. Qýzýlgüllä iþlämäk onun üçün çox maraqlýdýr. Suðra xaným de yir ki, bu gül här za man onun yaradýcýlýq vä tämizlik simvolu olub. Onun fikrincä, að vä qýzýlý ränglär müqäddäs Mäkkänin rängläridir. “Haqq yolu” äsärindä bu kimi elementlär onun äsärini daha yaddaqalan edib. O, bu äsär üzärindä 3 il çalýþýb. Dediyinä görä, hämin äsärin bütün komponentlärini o müqäddäs torpaqdan gätirib. Rässamýn “Yaz gäldi”, “Tikanlý mäftillär arxasýnda”, “Qýþ” vä digär äsärlärindä onun yaradýcýlýq fantaziyasý här käsi valeh edir. Bu mänada Suðranýn solmaz çiçäkläri öz harmoniyasý ilä här käsi cälb etmäk gücünä sahibdir desäk, yanýlmarýq. Onu da qeyd edäk ki, onun äsärlärindä ölkämizin rämzläri daha qabarýq verilir. Mäsälän, onun “Günäþdän doðulmuþlar” äsärini götüräk. Bu äsärdä o, günäbaxan güllärinin dili ilä ölkämizin günäþli bir mäkan olmasýný ustalýqla canlandýrýb.

mŠdŠniyyŠt

Suðra xaným deyir ki, bu gül här za man on un ya ra dý cýl ýq vä tä m izl ik sim vo lu olub. Onun fikrin cä, að vä qýzýlý rä müqäddäs Mäkk nglär änin rängläridir. “Haqq yolu” äsär bu kimi elementlär indä onun äsärini daha yaddaqalan edib.

41 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012

ÇİNAR


n u t v i a l o y ä ä V sım i h olu y Qa çdiy ke “Ýs pan azar keþ lär mä nim üçün mahnýlar bästälämiþdilär” ELGİZ ABBASOV

äli Qasýmov, sözsüz ki, Azärbaycan futbolunun Avropadaký än layiqli tämsilçilärindän biri, bälkä dä, birincisidir. Ukrayna, Rusiya, Portuqaliya, Ýspaniya kimi futbol ölkälärindä oynamýþ Qasýmovun häyatý Azärbaycanýn birinci paytaxtý Gäncädän baþlanýr.

V

Onu Ukraynaya qonþusu aparıb Qasýmov 1968-ci ildä Gäncä þähärindä, Aydýn kiþinin ailäsindä doðulub. Qasýmovun anasý rus olduðundan, o, uþaqlýqdan rus dilinä maraq göstärib vä bu dildä tähsil alýb. Qasýmov futbola gälänä qädär händbolla mäþðul olub. Bu iki idman növü arasýnda seçimi mähz Bakýda, “Neftçi”nin köhnä bazasýnda edib. O vaxtký “Ümid” turnirindä futbolçu olacaðýna inanan Qasýmov händbolun daþýný atýb. Hämin turnirdän sonra Gäncäyä qayýdan yeniyetmä häyatýnda, bälkä dä, än vacib addýmý atýb. O vaxt Välinin qonþusu Ukraynada ticarätlä mäþðul olurmuþ. O, yeniyetmäni Ukrayna futbolu barädä mälumatlandýrýb vä bu ölkäyä aparýb. Qasýmov hämin günläri belä xatýrlayýr: “Män anamýn himayäsindä böyümüþäm. Atam bizdän ayrý yaþayýrdý. Ukraynaya getmäk variantý meydana çýxanda, anam qarþýmý käsmädi vä hämin ölkäyä getdim. Bäli, mäni Ukraynaya qonþum aparýb, idman internatýna tähvil verdi. Beläcä, futbol häyatýna baþladým”.

“Aeroport, dükanlar, här þey qäribä gälirdi” Älbättä, 12 yaþlý bir uþaq qärib ölkädä vä täk. Ýstär-istämäz ev üçün, yaxýnlar üçün darýxmalýsan. Qasýmov da bu sýnaqdan keçib. Özünün dediyinä görä, ilk vaxtlar ona här þey qäribä gälirmiþ: “Älbättä ki, çätinliklär 42

idman ÇİNAR

SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


oldu, bu sözsüzdür. Bizim äsas iþimiz mäþq etmäk idi. Bilirdim ki, mäþq etmäsäm, yaxþý futbolçu olmaram. Odur ki, çox çalýþýrdým. Bäzän vaxt olanda þähärin küçälärini gäzirdim. Ýlk vaxtlar här þey - aeroport, dükanlar mänä qäribä gälirdi. Ukraynada pula ehtiyacým olmayýb. Çünki yemäk vä qalmaq xärclärini hämin baza üzärinä götürürdü”.

“Dinamo”nun räsmiläri mäni vağzalda gül-çiçäklä qarþıladılar” Ýnternat mäktäbini bitirdikdän sonra Välinin karyerasýnda peþäkar märhälä baþlanýb. O, klubunda oynamaqla yanaþý, aþaðý yaþ qrupu üzrä SSRÝ yýðmasýna da dävät alýb. Xüsusän dä, Macarýstanda keçirilän gänclärin Avropa çempionatýndan sonra azärbaycanlý futbolçuya maraq artýb. Qasýmov deyir ki, “Dinamo”nun räsmiläri onu qarþýlamaq üçün hätta dämiryol vaðzalýna da gäliblär: “Özü dä onlar äliboþ deyil, gül-çiçäklä gälmiþdilär. Mäni Kiyev klubuna dävät etdilär. Amma getmädim. Hämin vaxt üräyimdä baþqa komanda yox idi”.

“İspaniyada yeni häyat, yeni mädäniyyätlä qarþılaþdım” Qasýmov Ukraynadaký uðurlu oyunlardan sonra Rusiya çempionatýnda çýxýþ etsä dä, bu, onun karyerasýnda yeni märhälä hesab oluna bilmäz. Çünki här iki ölkädä futbola münasibät täqribän eyni idi. Onun üçün yeni sähifä Ýspaniyaya getdiyi zaman açýldý. Bu sähifä “Betis” adlanýr. Qasýmov “Betis”li günlärini xatýrlayarkän, azarkeþlärin ona münasibätindän aðýzdolusu danýþýr: “Ýspaniyada yeni häyat, yeni mädäniyyätlä qarþýlaþdým. Bura färqli mäkan idi. Män “Betis”lä birinci dästädä dä oynamýþam, Ýspaniya Primerosunun bürünc medalýný da qa zan mý þam. Ora da azarkeþlärin mänä maraðý çox bö yük idi. Hät ta azarkeþlär mänim üçün mahnýlar bästälämiþdilär (duruxur). Häqiqätän dä, gözäl anlar idi. Bälkä dä, ispanlarýn þäräfinä mahný bäslädiyi yeganä azärbaycanlý futbolçu mänäm”.

İki oğul atası Väli Qasýmovun þäxsi häyatýnda da Ýspaniya märhäläsinin böyük, önämli yeri var. Belä ki, Qasýmov Ýspaniyada bir azärbaycanlý qýzla ailä häyatý qurub.

Bu nigahdan iki oðlan uþaðý dünyaya gälib. Hazýrda Ýspaniyada yaþayan, tähsil alan bu iki cavanýn Azärbaycan barädä heç ciddi mälumatlarý da yoxdur. Väli Qasýmov özü dä bunu etiraf edir: “Böyük oðlan Azärbaycan, onun harada yerläþmäsi barädä müäyyän informasiyaya malikdir. Kiçiyinin isä böyük täsävvürü yoxdur”. Qasýmov ispan toylarý haqda danýþarkän gözälliyi daha çox qabardýr: “Azärbaycan vä Ýspaniya mädäniyyäti, toylarý bir-birindän tamamilä färqlänir. Ýspaniyada bu qädär yeyib-içmäk olmur. Hämin toylarda çoxlu meyvä çeþidläri olur”.

Qvardiola vä Maradonaya qarþı Väli Qasýmov orta näsil ispan futbolçularýnýn, demäk olar ki, hamýsý ilä tanýþdýr. O, 10 ildän çox yaþadýðý Ýspaniyada çoxlu mäþhur futbolçularla çiyin-çiyinä, eläcä dä onlara qarþý oynayýb. Qasýmov misal olaraq, bu futbolçularýn adlarýný çäkdi: “Dünya futbolunun canlý äfsanäsi Dieqo Armando Maradonaya qarþý oynamýþam. Bunu böyük hadisä vä ya zamanýn täläbi adlandýrmaq olar. “Barselona”nýn hazýrký baþ mäþqçisi Xosep Qvardiola o vaxt bu klubun oyunçusu idi. Hämin þäxslä ciddi tanýþlýðým olmasa da, vaxtilä ona qarþý da oynamýþam. Ýspaniya häyatý mänä yeni mädäniyyät, yeni dil, yeni baxýþ tärzi öyrätdi”.

Son anlar, mäþqçiliyin ilk pilläläri Älbättä ki, här yolun bir baþlanðýcý olduðu kimi, bir sonu da var. Qasýmovun Gäncädän baþlanan karyerasý Portuqaliya çempionatýnda bitib. Bir müddät Azärbaycan milli komandasýnda da oynamýþ Qasýmovun yaþýl meydançalarda daha çox qalmasýný zädälär ängälläyib. O, butslarýný mýxdan asdýqdan bir müddät sonra mäþqçiliyä baþlayýb. Ýspaniyada uþaq komandalarýný çalýþdýrmýþ Qasýmov mäþqçilikdä B kateqoriyasýný Portuqaliyada alýb. Onun Azärbaycana dönüþü “Neftçi”nin dä vä ti ilä re al la þýb. Qa sý mov bu klu bun idman direktoru täyin olun sa da, son ra dan väzifäsindän uzaqlaþýb. Veteran futbolçu Azärbaycana dönüþünü belä xatýrlayýr: “Azärbaycana sýrf dävät äsasýnda qayýtdým. Vätändä çox þey däyiþmiþdi. Tämir iþläri gedirdi. Bu gün gäldiyin yolu sabah tapa bilmirdin. Amma son ra dan öy räþ dim. Ha zýr da da Bakýda yaþayýb, Azärbaycan millisindä çalýþýram.

idman

43 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012

ÇİNAR


Xästälikdän zirväyä gedän yol -

Lionel Messi RUSLAN SADIQOV

riel Orteqa, Marselo Qalyardo, Xavyer Saviola kimi bir çox futbolçu daim “yeni Maradona” olmaða namizäd olub. Amma heç biri o pilläyä gälib çata bilmädi. Äfsanävi 10 nömräli forma muzeydän çýxarýlýb ilk däfä Orteqaya verildi. Amma o, tezliklä it-bat oldu. Qalyardo “söndü”, Saviola gözlänilän säviyyäyä gälib çata bilmädi. Tam ümidlär käsilmiþdi ki, ortaya yeni namizäd çýxdý. Balaca boylu, çälimsiz bir uþaq. Yäqin ki, kimdän bähs etdiyimi bildiniz. Bäli, bu uþaq Messi idi. Bu däfä isä mätbuat deyil, þäxsän Maradona özü onu davamçýsý elan etdi. Fantastik häräkätlärini, “Nou Kamp”da äsdirdigi rüzgarlarý izläyirik. Amma örnäk götürüläcäk häyat hekayäsini bilmirik, ya da adi hal kimi qarþýlayýrýq. Ägär “Barselona”nýn onu asanlýqla tapýb üzä çýxardýðýný, Ýspaniyaya gätirib þah balasý kimi bäslädiyini zänn edirsinizsä, yanýlýrsýnýz. Messinin ailäsi çox kasýb idi vä täk oðul olan Leo xästä idi. Müalicäsi vä daim näzarät altýnda olmasý üçün güclü häkim vä täbii ki, çoxlu pul lazým idi. Bu pulu Argentinada qazanmaq isä onlar üçün sadäcä olaraq, qeyri-mümkün idi. Çünki atasý fabrik fähläsi, anasý isä süpürgäçi idi. Yeganä yol Ýspaniyaya yollanmaq idi. Messinin hormonal problemi var idi. Yeniyetmä vaxtlarýnda yaþýdlarýndan färqli olaraq inkiþaf etmirdi, böyümürdü. Amma bu xästälik onun futbol sevdasýnýn qarþýsýný almýrdý. Doðrudur, valideynläri onu fikrindän daþýndýrmaða çalýþýblar. Yalnýz nänäsi Leonu dästäkläyirdi. Elä nänäsinin aldýðý topla da yatýbqalxýrdý. 5 yaþýnda futbola baþladýðý ilk klub olan “Qrandoli”däki oyunu dildän-dilä gäzirdi. Yeni ulduz parlayýrdý. “Nyuell Old Boys” onu heyätinä qatmaqda gecikmädi. Amma här argentinalý kimi, onun da Avropa säfäri öncäsi yolu ya “River Pleyt”, ya da “Boka Xuniors”dan keçmäli idi. “River” onu taparaq baxýþa cälb etdi. Täbii ki, ilk gündäcä bäyänilmiþdi. Amma ailänin bir täläbi var idi: Messini müalicä etdirmäk. “River Pleyt” rähbärliyi isä bu pulu balaca, gäläcäyi bälli olmayan uþaq üçün ödämäk istämädi. Valideynläri anladýlar ki, vätändä qaldýqlarý här gün övladlarýnýn häyatý üçün riskdir. Çünki Argentinada heç kim bu mäbläði ödämäyä yaxýn durmurdu. Belä bir vaxtda isä futbol ikinci plana atýlmalý idi vä belä dä oldu. Messinin 12 yaþý olanda ailä Ýspaniyaya köçdü. Yün-

A

44

idman ÇİNAR

SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


gül müayinälärdän keçdi, çünki valideynlärinin bundan artýðýna gücläri çatmýrdý. Bu müddätdä futbol oynamaðý da unutmayan Leo müxtälif klublarýn aþaðý yaþ qruplarýnda bäxtini sýnadý. Lakin bir þey çýxmayýnca, här þeydän ümidi üzülän ailä vätänä döndü. Hämin vaxtlar “Barselona”nýn seleksiyaçýlarý boþ oturmur, bütün dünyaný äläk-väläk edirdilär. Messinin adý onlara här gün deyilirdi. Hämin vaxtký idman direktoru Karles Rexaç Argentinaya gedäräk, Leonu mähällä futbolunda iþ baþýnda gördü vä ilk baxýþdaca ona heyran qaldý. Rexaç Messinin bütün müalicä xärcini öz üzärinä götürdü, täbii ki, “Barselona”nýn aþaðý yaþ qrupunda oynamaq þärti ilä. Älbättä, bu, ailä üçün göydändüþmä oldu. Bir kafedä keçirilän görüþün sonunda Leo “Barselona” ilä müqaviläni bir salfetka üzärinä imzaladý. Häkimlärin säyi näticäsiz qalmadý vä çälimsiz uþaq yavaþ-yavaþ boy atmaða baþladý. Messinin parlaq gäläcäyi olduðunu görän rähbärlik onun valideynlärinä bir ev verdi vä Leoya maaþ yazdý. Bu maaþ indikinin yanýnda heç nä olsa da, ailänin dolanýþýðý üçün bäs edirdi. Daim özündän böyüklärin çempionatýnda iþtirak edän Messi B komandasýnda keçirdiyi 30 oyunda 37 qol vurdu vä artýq buraya sýðmýrdý. Frank Raykarddan onu äsas heyätä cälb etmäk xahiþ edildi. Hollandiyalý ilk vaxtlar buna qarþý çýxdý. Baþ mäþqçi Messi üçün hälä erkän olduðunu düþünürdü. Amma 2-3 häftä sonra täzyiqlärä dözä bilmäyib gänc futbolçunu äsas komandaya götürdü. La Liqa, “Nou Kamp” onun üçün bir xäyal idi. “Portu” ilä yoldaþlýq görüþündä meydançaya çýxanda heç ispanlar da onu tanýmýrdýlar, näyä qadir olduðunu bilmirdilär. Primerodaký ilk görüþündä meydançaya ikinci hissädä daxil oldu vä girär-girmäz toru silkälädi. Bu qol onun adýný “Barselona”nýn tarixinä yazdýrmasý üçün kifayät etdi. 17 yaþýndan 10 ay, 7 gün keçmiþdi vä “Barsa” tarixindä qol vuran än gänc oyunçu ünvanýna sahib oldu. Artýq daha çox çalýþmalý, özünü täsdiq etmäli idi. Ýlk milli täklif Ýspaniya Futbol Federasiyasýndan gäldi. Amma bunu qäbul etmäyän Messi doðma vätäni Argentina millisini seçdi. Beynälxalq arenada özünü göstärmäk üçün U20 yýðmasý onun üçün bir þans idi. Bundan da lazýmýnca yararlandý. Dünya çempionatýnýn bombardiri (6 qolla) vä än güclü futbolçusu seçildi. Bundan sonrasýný danýþmaða ehtiyac yoxdur. Çünki här þey göz önündädir. Ýndi här þey yolunda gedir. Cämi bir düþüncäsi var: Argentina millisi ilä dünya çempionu olaraq, häm Maradonanýn taxtýna sahib çýxmaq, häm dä bütün dövrlärin än yaxþý futbolçusu olmaq...

idman

Tam adý: Lionel Andres Messi Kuççittini Doðum tarixi: 24.06.1987 Doðulduðu þähär: Rosario, Argentina Boyu: 169 sm Çäkisi: 67 kq

Klub karyerası 2004-05 2005-06 2006-07 2007-08 2008-09 2009-10 2010-11 2011-12 Cämi:

9 oyun - 1 qol 25 oyun - 8 qol, 4 assist 36 oyun - 17 qol, 3 assist 40 oyun - 16 qol, 13 assist 51 oyun - 38 qol, 18 assist 53 oyun - 47 qol, 11 assist 55 oyun - 53 qol, 24 assist 47 oyun - 55 qol, 21 assist 316 oyun - 235 qol, 94 assist

Milli karyerası U-20: U-23: Äsas milli:

16 oyun - 11 qol 5 oyun - 2 qol, 2 assist 67 oyun - 22 qol, 20 assist

Kollektiv titulları “Bar selona” Primero çempionluðu (5 däfä): 2004-05, 2005-06, 2008-09, 2009-10, 2010-11 Ýspaniya Kral Kubokunun qalibi (1): 2008-09 Ýs pa ni ya Su per ku bo ku nun qa li bi (5): 2005, 2006, 2009, 2010, 2011 Çem pi on lar Li qa sý nýn qa li bi (3): 2005-06, 2008-09, 2010-11 Avropa Superkubokunun qalibi (2): 2009, 2011 Klub la ra ra sý dünya çem pi on lu ðu (2): 2009, 2011

Argentina millisi U-20-lär ara sýn da dün ya çem pi on lu ðu (1): 2005 Olimpiadanýn qalibi (1): 2008

Þäxsi titulları FÝFA täräfindän dünyada ilin futbolçusu (“Qýzýl top”) (3 däfä): 2009, 2010, 2011 FÝFA täräfindän dünyada ilin simvolik komandasýnýn üzvü (4): 2008, 2009, 2010, 2011 UEFA täräfindän Avropada ilin futbolçusu (1): 2011 UEFA täräfindän ilin än yaxþý klub futbolçusu (1): 2009 UEFA täräfindän Çempionlar Liqasýnda mövsümün än güclü hücumçusu (1): 2008-09 45 SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012

ÇİNAR


UEFA täräfindän Çempionlar Liqasýnda final matçýnýn än yaxþý futbolçusu (1): 2011 UE FA-da azar keþ lär tä rä fin dän Çempionlar Liqasýnda final matçýnýn än yaxþý futbolçusu (2): 2009, 2011 UE FA tä rä fin dän Av ro pa da ilin simvolik komandasýnýn üzvü (4): 2008, 2009, 2010, 2011 UEFA täräfindän Çempionlar Liqasýnda mövsümün än yaxþý futbolçusu (2): 2008-09, 2010-11 Ýspaniya Primerosunun bombardiri (1): 2010 Ýs pa ni ya Pri me ro sun da möv sü mün än yax þý fut bol çu su (3): 2008-09, 2009-10, 2010-11 Ýspaniya Primerosunda ilin futbolçusu (3): 2007, 2009, 2010 Ýs pa ni ya Pri me ro sun da möv sü mün än yax þý hü cum çu su (1): 2008-09 Ýs pa ni ya Pri me ro sun da möv sü mün simvolik komandasýnýn üzvü (4): 2006-07, 2007-08, 2008-09, 2009-10 Ýspaniya Kral Kubokunun bombardiri (1): 2011 EFE tä rä fin dän Ýs pa ni ya da çý xýþ edän än yax þý cä nu bi ame ri ka lý fut bol çu (4): 2007, 2009, 2010, 2011 FÝFPro täräfindän dünyada ilin än yaxþý gänc futbolçusu (3): 2006, 2007, 2008 FÝFP ro tä rä fin dän dün ya da ilin simvolik komandasýnýn üz vü (5): 2007, 2008, 2009, 2010, 2011 FÝFPro-da azarkeþlärin versiyasýna gö rä dün ya da ilin än yax þý gänc futbolçusu (2): 2007, 2008 FÝFPro täräfindän dünyada ilin än yaxþý futbolçusu (2): 2009, 2010 LFP täräfindän Ýspaniyada mövsümün än yax þý fut bol çu su (3): 2008-09, 2009-10, 2010-11 LFP täräfindän Ýspaniyada mövsümün än yax þý hü cum çu su (3): 2008-09, 2009-10, 2010-11 ESM täräfindän Avropada mövsümün simvolik komandasýnýn üzvü (5): 2005-06, 2007-08, 2008-09, 2009-10, 2010-11 ÝFFHS täräfindän ilin bombardiri (1): 2011 Gänclär arasýnda dünya çempio46

natýnýn bombardiri (1 däfä): 2005 (6 qol) Gänclär arasýnda dünya çempionatýnýn än yaxþý futbolçusu (1): 2005 Cänubi Amerika Kubokunun än yaxþý gänc futbolçusu (1): 2007 Avropada 21 yaþadäk futbolçular arasýnda än yaxþý (1): 2005 Dünyada ilin än yaxþý gänc futbolçusu (3): 2006, 2007, 2008 Cänubi Amerikanýn än yaxþý gänc futbolçusu (1): 2007 Çem pi on lar Li qa sýn da möv sü mün bombardiri (3): 2008-09 (9 qol), 2009-10 (8 qol), 2010-11 (12 qol) “Qýzýl buts”un qalibi (1): 2010 “Bravo” mü ka fa tý nýn qa li bi (1): 2007 Klublararasý dünya çempionatýnýn än yaxþý futbolçusu (2): 2009, 2011 Argentinada ilin futbolçusu (6): 2005, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011 Argen ti na da ilin id man çý sý (1): 2011 “Vorld Sokker” täräfindän dünyada ilin än yaxþý gänc futbolçusu (3): 2006, 2007, 2008 “Tuttosport” täräfindän ilin “Qýzýl oð lan” mü ka fa tý nýn qa li bi (1): 2005 “Onze Mondial” täräfindän Avropada ilin än yaxþý futbolçusu (3): 2009, 2010, 2011 “Don Balon” täräfindän Ýspaniyada ilin fut bol çu su (3): 2007, 2009, 2010 “Mar ka” vä “La Qaz zetta del lo Sport” täräfindän Çempionlar Liqasýnda mövsümün än yaxþý futbolçusu (1): 2008-09 “Frans-Futbol” täräfindän Avropada ilin än yaxþý futbolçusu (1): 2009 “Vorld Sokker” täräfindän dünyada ilin än yax þý fut bol çu su (2): 2009, 2011 “Cast rol Ran kings” tä rä fin dän mövsümün futbolçusu (1): 200910 “Marka” täräfindän dünyada ilin idmançýsý (1): 2009 “L'Equipe” täräfindän ilin idmançýsý (1): 2011

idman ÇİNAR

SENTYABR - OKTYABR - NOYABR - 2012


istirahät Elä bir räqäm tapýn ki, bu räqämi 10-a böldükdä, qalýq 9, 9-a böldükdä, qalýq 8, 8-ä böldükdä, qalýq 7, 7-yä böldükdä, qalýq 6, 6ya böldükdä, qalýq 5, 5-ä böldükdä, qalýq 4, 4-ä böldükdä, qalýq 3, 3-ä böldükdä, qalýq 2 vä nähayät 2-yä böldükdä, qalýq 1 alýnsýn.

1

Beþi kd çıxar än a bi Beþ ya þlý uþa lmädim q zän ...

g säsi qaldýr ni eþidib dä ýr: stäyi -A - Atan lo, eþidiräm ý ya d . - Evdä a ananý çað - Bäs e ýr. yox vdä sä ndän b durlar. aþ - Bäli v ar, bac qa bir adam ým var? Bir dä - Onda on evdädir. u çaðý qiqälik r. pauza dan so nra oð de - Alo, lan o çox yir: aðýrdýr , çýxara bilmäd beþikdän im...

16 17 23 26 39 40

2

Atýcý 100 xal toplamaq üçün hädäfdäki hansý räqämlärä vä neçä däfä atäþ açmaldýr.

r ä Ömäü stä häkim

ir x Bir gün b üayinä etdikdän im m gedir. Häk xästä soruþur: ldý? sonra mrüm qa ö r ä d ä q ä - Häkim, n vab verir: k ä H im ca - 10... r: lä soruþu 10 b ü c c ä ä t aat? Xästä 10 il, 10 s , y a 0 1 , n - 10 gü nä?.. erir: n cavab v ä id n e y Häkim ... - 9, 8, 7, 6 47


3

Böyüy nä ola ändä Yaxýn bi c r qohum aqsan? .. u kiçik q - Qýzým, ýzd

a böyüyän dä nä o n soruþdu: lacaqsa Qýz c - Atam ü n? çün me avab verdi: m ar, a bam üç ün müh nam üçün häk müällim ändis, nänäm ü im, ba, özüm ü ç çün isä ün yazýçý...

Ägär 7 näfär bir-biri ilä 1 däfä salamlaþmýþ olsa, cämi neçä däfä salamlaþmýþ olarlar?

a Yanımd atam vä a anam d . var idnila..soruþdu:

yäca Müällim hä i täk baþýna necä sähv - Bu qädär etdin? ab verdi: Þagird cav yildim, a de - Täk baþýn am anýmda at Y . im ll ä ü m a var vä anam d idi...

SUDOKU

4

48

Cädväldä xanalara 1-dän 9-a qädär räqämläri elä yerläþdirmäk lazýmdýr ki, här sätirdä, här sütunda vä qalýn xätlärlä ayrýlmýþ 3x3-lük kvadratlarda här räqämdän yalnýz bir dänä olsun.



Çinar, Chinar, education jurnal