Issuu on Google+

INFOLEHT FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KESKKOOL NR 2 (13) NOVEMBER 2011 Lehe sisu Toimetus  Noortekonverents Lahe Koolipäev 12. klass:  Interjuu vene keele Pirgit Peedosaar Karin Piiri õpetajaga Rando Tamm  Tunne oma kaasõpilast Õpetaja  Üleskutse  Sünnipäevalapsed Agne Solba

Kõiki neid inimesi, kes meie ette astusid, ühendas isemoodi vaade elule, tähtedele ja madudele, südamemuusikale ja näitlemisele. Nad ei kartnud öelda asju omamoodi ega teha seda, mis neile õige tundub. Nad usuvad endasse ja oma tegudesse. Päeva juhtis Märt Treier. Esimene inimene, kes noorte ette astus, oli Raul Rebane kettaheitja Gerd Kanteri meeskonnajuht. Raul Rebane rääkis natuke enda kooliteest ning elust pärast seda. Tema arvates ei tähenda ainult koolitarkus otsuste tegemisel mitte midagi. Suuri asju tehakse tõelise tahtmise ja enesesse uskumise tulemusena. Ta sõnul on kõik võimalik. Otse loomulikult tuli meie ette ka olümpiavõitja Gerd Kanter, kes rääkis oma mõtetest ja kuidas ikka jõuda nii kaugele kui tema.

Lahe Koolipäev 2011 Noortekonverents Lahe Koolipäev 2011, millest võttis osa ka 12.klass, tõi 3. novembril Pärnu Kontserdimajja kokku üle seitsmesaja Eesti koolinoore Kuressaarest, Käinast, Võrust, Kihnust, Ahjalt, Tallinnast ja igalt poolt mujalt. Konverentsi eesmärgiks oli pööraste inimeste kaudu huvitavalt edasi anda mõte või mingi sõnum, mis oma otsekohesuses või ootamatuses sunnib meid elule tavapärasest teistpidi vaatama. Päeva lööklause oligi – Kas olen küllalt pöörane?

Gerd Kanter ja Raul Rebane.(Foto: http://y.delfi.ee/norm/114263/5576761_Ji6PXO.jp eg) Järgmisena rääkis meile Mart Noorma Eesti satelliidiprojektis. Oma arvukatest kogemustest kodumaal ja silmapiiri taga pajates ka Laura Põldvere. Eesti 1


viimastel aastatel raadios enim mängitud artist Laura laulis meile mõned lood jutustamise vahepeal.

Boamadu. (Foto: http://img.thesun.co.uk/multimedia/archive/00547/ boa-constrictor_682_547097a.jpg) Nali oli jälle õhus, kui huumorit

Laura ja trummar.(Foto:

armastavad näitlejad Ago Anderson ja Sepo

http://timo.sebra.ee/v/yritused/lahe-koolipaev-

Seeman oma toredaid lugusid jutustama hakkasid.

2011/)

Ago pajatas palju jutte oma rumalatest tempudest koolipõlves. Eredamalt jäi meelde see, et lugedes

Aleksei Turovski tõi näiteid loomariigi ja

läbi raamatu munkadest, arvas ta, et paljajalu on

inimese vahelistest seostest.Muuhulgas tõi härra

ka temal õigus käia. Õpetajad olid sunnitud

Turovski ka välja, et loomariigis niinimetatud

sellepärast isegi lapsevanemd kooli kutsuma.

kõva peaga õpilane lüüakse lihtsalt maha.

Samuti pöörased retked, millest kaugeim oli India,

Suurepäraste teadmiste ja osava jutumehena suutis

kus ta, kaks kätt taskus, üksinda ühe kuu veetsis.

ta saali mitmel korral kõva häälega naerma panna.

„Raiskuminemise“ äärelt leidis Ago ande, mille

Nali lõppes aga sellega, kui saali toodi maod.

arendamine on viinud ta säravamate Eesti

Väike oranž rästiklane ei tundunud alguses väga

teatriinimeste sekka. Ago suur sõber Sepo

jube, kuid kui läbi rahva „jalutas“ 4 tugeva mehe

armastab samuti pööraseid ja ebatavalisi asju.

käte vahel nelja meetri pikkune boa, siis süda

Nende arvates on tore, kui sa erined teistest ja ei

jättis, vähemalt mul, mõned löögid vahele.

ole üks hall mass. Veel Agot tsiteerides ütleb ta, et õnne valemit pole olemas, aga naeratus on su parim relv!

2


Samuti oli kokku tulnud erinevate kõrgkoolide, kutsehariduskeskuste ja ülikoolide boksid, kus sai pauside ajal ühte-teist uurimas käidud.Päev Pärnus oli äärmiselt tore – pani mõtlema, sai uusi teadmisi ja kõva kõhutäie naerda. Seda üritust korraldatakse juba 2005. aastast, iga kord uued näod ja teemad. Hoidke silmad ja kõrvad lahti ning osalege järgmisel aastal ka ise, seal siblivad ringi igas vanuses noored. Rõõmsad Ago ja Sepo.(Foto: .(Foto:

Karin.

http://timo.sebra.ee/v/yritused/lahe-koolipaev2011/) Iga suurema või väiksema teo taga on

Vene keele õpetaja Svetlana Salmijanova: hoidkem koolivaimu! Mul on rõõm teie keskel olla.

inimene, kelle pealehakkamine ja entusiasm, sihikindel töö ning võime haarata kaasa teisi, on muutnud meie kodupaigad ning riigi paremaks. Konverentsil toimus ka Hea Eeskuju auhinnagala, kus tunnustati noori, kes on midagi head ja võimsat korda saatnud. Tänavune Hea Eeskuju

Sellesse Koolipressi otsustasin teha artikkli, milles küsitlen meie kooli vene keele õpetajat. Oleks ju tore teada saada, millised on tema kired ja vabaaja tegevused ning milline on tema päritolu.

onVäätsast pärit poiss Erik Vellam.

1) Teil on huvitav päritolu, ehk räägiksite sellest lähemalt? Olen pärit Venemaalt, täpsemalt Marimaalt. See on kaks korda väiksem kui Eesti, nii oma territooriumi poolest kui ka rahva arvu poolest. Aastal 2009 elas Marimaal 700 000 inimest, umbes neljandik nendest on marid ehk selle maa põlisrahvas. Ise olen rahvuselt mari. Meie vabariigis on 4 linna. Suurem nendest on meie pealinn Joškar-Ola, mille elanikearv 2010. aasta jaanuaris oli 260 000 inimest, teised linnad on tunduvalt väiksemad (56 000 ja 22 000 inimest). Ise kasvasin ühes pealinna lähedases alevis, kus 2010. aastal elas 4300 inimest. Minu kooliajal alevis oli päris suur kool, kus õppis umbes 500 õpilast. Samamoodi kui Eestiski soovivad vanemate klasside õpilased võimaluse

Hea Eeskuju Erik ja Rosanna Lints, kes talle laulis. (Foto: http://timo.sebra.ee/v/yritused/lahekoolipaev-2011/) 3


korral õppida kas pealinnas või mõnes erikallakuga koolis. Eestisse tulin meie kahe riigivahelise lepungu järgi aastal 1991 õppima eesti keelt. Peale ülikooli lõpetamist läksin tagasi Marimaale, töötasin Mari Rahvusteatri kirjandusosakonnas ja hiljem Mari Riiklikus Ülikoolis eesti keele lektorina. Aastal 2006 tulin uuesti Eestisse Tartu Ülikooli doktoriõpesse.

palju magada. Arvan, et ka õpilased tunnevad vajadust magamises, seda eriti õppeaasta lõpupoole. Käin sõprade juures külas või oma lastega kuskil väljas. Hiljuti käisime lastega AHHA Keskuses, sügisvaheajal aga Saaremaal. Kuressaare pakkus häid elamusi. Kui aega on, siis võtan lastele raamatuid raamatukogust, loen neile õhtuti. Seda aga kahjuks juhtub harva. Kooliajal armastasin heegeldada, tikkida, tegelesin punutistega makrameetehnikas. Üliõpilasajal heegeldamine võttis pingeid maha. Praegu ei leia piisavalt väikest asja, mida võiks ühe korraga alustada ja lõpetada – mulle ei meeldi kui lõpetamata asjad vedelevad erinevates kohtades. Kuigi suvel omandasin ühe pärlite heegeldamise tehnika.

2) Millal sai algust Teie õpetajaks olemine Ahja Keskkoolis? Ahja Keskkooli õpetajaks asusin tööle 2009/2010 õppeaasta sügisel. 3) Missugune õpilane Te ise koolis olite? Lemmikõppeaine? Koolis olin neljaline-viieline, kohusetundlik õpilane. Tabasin ka pioneeride aega, olin meie klassi pioneeride rühma eesotsas. Oli tore teguderohke aeg. Minu arvates pole tähtis, kuidas organisatsiooni nimetatakse, vaid tähtis on see, et lastele pakutakse huvitavat tegevust. Lemmikaineteks olid kirjandus, geomeetria ja joonestamine. Käisin muusikakoolis, mängisin tšellot.

8) Kas Teile reisida meeldib? Kirjeldage ühte ehedamat mälestust reisist? Mulle meeldib reisida, kahjuks seda ei juhtu väga tihti. Olen reisinud enamasti soomeugri rahvaste maadel, näiteks Soomes ja Ungaris. Kui käisin mingis muus riigis, siis tavaliselt see oli ikkagi seotud sugulasrahvadega. Nii olen käinud Rootsis nendes kohtades, kus elasid paguluses eestlased, ning Austias. Austria oli vapustav. Meil oli võimalus olla nii pealinnas, kui ka väiksemas kohas – Stadtschlainingis. Väiksemad kohad mulle meeldivad, sest seal saab näha inimeste igapäevast elu, kuid pealinnades on palju vaatamisväärsusi. Viinis me jalutasime imperaatori palee juures, olime Püha Stefani katedraalis (tore, et see oli varemetest taas üles ehitatud). Meil oli võimalus käia ühel Viini Ülikooli professori juures külas, kus tema üliõpilased mängisid meile näidendi mari keeles. Seda ei saa sõnadega edasi anda!

4) Kui oluliseks peate õpilase ja õpetaja omavahelist läbisaamist? Pean väga oluliseks õpilase ja õpetaja omavahelist läbisaamist. Kuid inimesi on erinevaid ja kahjuks ei või olla, et õpetaja sobib, meeldib kõikidele õpilastele. 5) Milline roll on õpetajal koolis? Õpetaja on teadmiste edasiandja ja kasvataja. 6) Mida Te arvate sellest, et Ahja Keskkool on peagi üleminemas põhikooliks? See üleminek toob kooli põhimõttelisi muutusi. Ei muutu ainult see, et õpilased saavad endiselt õppekavaga ettenähtud hariduse.

Küsitles: Pirgit

7) Millega Te vabal ajal tegelete? Viimastel aastatel mul ei olnud kuidagi palju vaba aega. Kui aega on, siis soovin hästi 4


Tunne oma kaasõpilast

ÜLESKUTSE!

Küsimusi klassikaaslasele Taavile esitas 12. klassi õpilane Rando.

Kui Sul on... • midagi toredat ja põnevat juhtunud(olgu selleks näiteks klassiekskursioon), millest tahaksid kõigile rääkida; • lahedaid pilte, mida kõigile jagada; • soov oma arvamust avaldada, ...siis kirjuta meile koolipress@gmail.com !

1. 2. 3. 4. 5. 6.

Iseloomusta ennast. Lemmikjook ja söök? Lemmik automark? Miks Sa just Ahja KK valisid? Kus koolis Sa varem õppisid? Mis Sulle kõige rohkem Ahja KK juures meeldib praeguse seisuga? 7. Lemmikõpetaja Ahja KK? Miks? 8. Sinu lemmikaine? 9. Millega tulevikus planeerid tegeleda? 10. Meeldib Sulle siin Ahjal elada?

Koolipressi toimetus 

VASTUSED: 1. Olen energiline ja rõõmsameelne tegelane. Armastan maailmas üle kõige muusikat ja sellega tegelemist. Naudin toitu ja kaasamõtlevat seltskonda. 2. Lemmiksöök: Hautatud põdraliha. Lemmikjook: Keefir 3. Lemmik automark: Mustang 4. Valisin Ahja KK kuna olen Ahjal juba sünnist saati elanud. Naudin seda asulat ja siin elavaid inimesi. 5. Õppisin varem Hiiumaa Kõrgessaare Algkoolis, Kärdla Ühisgümnaasiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. 6. Kõige rohkem meeldib mulle Ahja Keskkoolis praeguse seisuga koolitoit ! 7. Lemmikõpetaja Ahja Keskkoolis on füüsika õpetaja Kristjan Vällik. Tundub, et ta on väga tark õpetaja, avatud silmaringiga. Samuti ei saa mainimata jätta, et ta on tõsiselt vaimukas. 8. Lemmikaine on ajalugu. 9. Tulevikus tegelen ka kindlasti muusikaga. Üritan end harida võimalikult palju ja sisukalt erinevates koolides üle maailma. Olen ka mõelnud filminduse, kultuurikorralduse ja metsanduse peale. 10. Ahjal on ülikõva elada!

Teadmiseks! Meediapäeva sündmusi kajastab Koolipressi eriväljaanne.

5


Novembrikuu sünnipäevalapsed Dan Lepik - 05.11 (5.kl) Mare Kurvits – 08.11 (muusikaõpetaja) Sirli Kooskora – 08.11 (8.kl) Emil Luiv – 12.11 (4.kl) Andero Piir – 17.11 (3.kl) Kadi-Liis Mäe – 18.11 (8.kl) Janet Kiho – 19.11 (9.kl) Elin Luiv – 20.11 (4.kl) Martin Vilt – 22.11 (9.kl) Selina Koosalu – 24.11 (7.kl) Marit Alliksoo – 28.11 (3.kl)

SÜDAMLIKUD ÕNNESOOVID MEIE KÕIGI POOLT! 

6


Koolipress nr 13