Issuu on Google+

S A A R E P E E D I

V A L L A

Nr 57

I N F O L E H T

OKTOOBER 2010

2010. aasta tegemised meie vallas Käesolev aasta algas rohke lume ja talvise meetmest, millele vald lisas pakasega, kus miinuskraadid ulatusid pea omaosaluse 57 225 krooni. kolmekümneni. Ka suvi üllatas rohke Ehitamisega on alustatud. Teiseks oluliseks investeeringuks päikesega ja kolmekümne soojapügalaga. Seoses rohke lumega kulus lume on Saarepeedi keskasula kergkoristamisele valla eelarves olevast teede liiklustee rajamine koos tänavarahast ca 252 000 krooni, mida on valgustusega. Tänavavalgustuse tunduvalt rohkem, kui eelmisel aastal. rajamise kulud 367 000 krooni Lisaks 319 500 kroonisele riigipoolsele katab vald oma vahenditest. Eelarve vahenditega soetati ja t eeder ahale er aldat i paigaldati kaks vallaeelar ve vahendeid bu s s io o t e p a vi l jo n i juurde 400 000 krooni, et Saarepeedile. Tee oleks võimalik hööveldada rajamise investeeris ja remontida teid ning riik. Tööd lõpetatakse parandada truupe. oktoobri keskel. Maaeluarengu komisjon Keskasula muutus kontrollis kevadel kõiki kaunimaks ja tagatud vallateid ja koostas teede on turvaline liiklemine olukorra kohta akti, mis on kõigile. aluseks ka remonditööde Asfa lt eer it ud on teostamisel. rahvamaja esine plats Enamus valla teedest sai kevadel aprillis hööveldatud. Saarepeedi vallavanem Salme Koplikask ja vallaosalus selles investeeringus on ca Kulus selleks 33 000 Foto: Elmo Riig/Sakala 1/3 ehk 50 tuhat krooni . Sama summa kulub ka sügisesele teede greiderdamisele, mis krooni. on plaanis lõpetada 10. oktoobriks. Teede Saarepeedi Kooli juurde on rajatud ja truupide remondiga alustasime parklad ja katlamajja paigaldati uus automaatplokk. septembris ja lõpetame oktoobris. 2010. aasta eelarvet koostades prog- Soet at i kaks sot siaalkort erit noosisime tulumaksulaekumist võrreldes Karulasse summas 500 000 krooni, 2009. aastaga 2,4 miljonit vähem. Kärpeid millest 50 % tuli projektiraha tegime ka personali – ja majanduskuludes. Kredexist ja teine pool kaeti valla Oktoobri alguse seisuga on eelarve eelarve vahenditest. positiivne ja loodetavasti negatiivset Osaleme koos Viljandi linnaga SA lisaeelarvet meil vastu võtta ei tule. Valla Viljandimaa Hoolekandekeskuses allasutustele on tööks võimaldatud KOIT projektiraha 5 miljoni krooniga. Hoolekandekeskus tuleb normaalsed tingimused . Investeeringutest olulisemateks on vana endisesse Viiratsi Lastekodu majja, vallamaja laohoone rekonstrueerimine mille juurdeehitus käib ja plaanis on infopunkt-matkamajaks. Ehitamiseks juurdeehitus lõpetada 2011.aasta saime projektiga raha 515 031 krooni esimesel poolel ja vana osa PRIA külade uuendamise ja arendamise rekonstrueerimine on plaanitud

Täna infolehes: 2010. aasta tegemised meie vallas

1

Vallavolikogu istugid

2

Vallavalitsuse istungid

2

1. jaanuarist tuleb käibele EURO-raha

3

Kooliuudised

4

Korraldatud jäätmeveole üleminek

5

Pakendikogumine on elanike jaoks tasuta

5

Õpilased saavad sel õppeaastal tasuta sõita

6

Mida annab veel enne talve ära teha

6

Häirenuputeenus kindlustab hädalistele kiire abi Eestis

6

Kultuuriuudised

7

Spordist

9

Teated ja info

10

Viljandimaal vurab ringi juuksuribuss

11

lõpetada 2011.aasta lõpuks. Saarepeedi valla vanuritele on eraldatud sinna 10 kohta. Moor i kort er ma ja katuse vahetuses osales vald 30,6 tuhande krooniga, kuna selles majas on vallale kuuluv korter ja külatuba. Leader projektirahaga alustati Saarepeedi s u p l u s k o h a korrastamist ja rajatakse ka laululava 2011 aastal. Projekti kogumaksumus


on 277 451 krooni. Supluskoha Vallavolikogu istungid korrastamisel tegid tublit tööd kohaliku töö- ja puhkelaagri 30. augusti istungil:  Lõpetati Saarepeedi valla lapsed Meret Ansoni juhtimisel.  Kooskõlastati Saarepeedi osalusega MTÜ AktiviJuba kolmandat aastat osaleme Kooli sisehindamise aruanne. seerimiskeskuse tegevus hajaasustuse veeprogrammis ning  Toimus Saarepeedi valla  Seati sundvaldus Viru-Ants sellel aastal on eraldatud valla terviseprofiili 2.lugemine. kinnistule Taari külas OÜ eelarves selleks summaks 90 000 Elering kasuks Tartu Anti luba tasuta võõrandada krooni. Kolme aasta jooksul on Viljandi-Sindi 110 kV Eesti Energia Jaotusvõrk OÜjoogiveeprobleemid lahendatud õhuliinide le Linda alajaam koos õhu- ja 14 majapidamises. rekonstrueerimiseks. kaabelliinidega. Valla eelarvest on kaetud küla Algatati Peetrimõisa külas  Kehtestati korraldatud seltside ja MTÜ-de projektide Liiva ja Savi detailjäätmeveo rakendamiseks omaosalusi. Karula külaselts rajas planeeringute muutmine. veo-piirkond, jäätmeliigid, Leader projektirahaga külaplatsi veda–mise sagedus, jäätme Võeti vastu Saarepeedi valla ja laululava. Omaosalus kaeti käitluskohad ja jäätmeveo 2010.a I lisaeelarve. külaelanike ühiskondliku tööga ja teenustasu piirhinnad.  Kinnitati Saarepeedi valla valla raha selleks ei kulutatud. terviseprofiil. Muinsuakaitseamet eraldas raha 16. septembri istungil:  Toimus Saarepeedi valla Naanu linnamäe korrastamiseks  Delegeeriti veeseaduse §-s 30 2011.a investeeringute kava 8,8 tuhat krooni ja KIK´ist tuli kohaliku omavalitsuse pädevaldkondade kaupa eelnõu projektiraha 8,8 tuhat krooni vusse antud puurkaevu või 1. lugemine. keskkonnateadlikkuse suurenpuuraugu asukoha koosdamiseks. kõlastamine Saarepeedi Koostati Saarepeedi küla vee- ja Vallavalitsusele. kanalisat sioo nit rasside ehitusprojekt, mille maksumus oli Vallavalitsuse istungid 150 000 krooni. Augustis esitati projektitaotlus  Määrati katastriüksusele KIK`i Saarepeedi küla vee- ja 03. augusti istungil: koha-aadress Moori küla  Otsustati lõpetada raske kanalisatsioonitrasside ja puhastAimla metskond 122. puudega isiku hooldus. usseadme rekonstru-eerimiseks  Anti kirjalik nõusolek abi Seati hooldus raske puudega kogumaksumusega 8,7 miljonit hoone püstitamiseks Välgita isikule ning määrati hoolkrooni, millest omaosalus on 1,7 külas Põhja-Rootsi kinnistul. dajatoetus. miljonit krooni. Projekt ootab  Väljastati 3 ehitusluba: rahastamisotsust. Kui tuleb  Otsustati maksta 2010.  Kingu motellikompleksi positiivne otsus, siis ehitamist aastal ühekordset peretoetust püstitamiseks Auksi alustatakse 2011. aasta kevadel. 300 krooni igale Saarepeedi külas Kingu kinnistul; Peale trasside rekonstrueerimist valla elanikeregistris olevale  Saarepeedi Infopunkton vajalik remontida elamupõhikoolis, gümnaasiumis Matkamaja hoone piirkonna tänavad. või kutseõppeharidusrekonstrueerimiseks Hoidkem ja kasutagem heaasutuses õppivale õpilasele. Saarepeedi külas Vana peremehelikult kõike seda, mida Lapsevanemal tuleb selleks Vallamaja kinnistul; meile on loonud teised ja mida esitada avaldus valla AS-le Hoolekandeoleme suutnud ise juurde luua! valitsusele hiljemalt esimese teenused Karula Koolveerandi lõpuks. kodu 3-korruselise Kogu vallarahvale soovin  Anti vara tasuta kasutusse. hoone lammutamiseks päikselist sügise jätku!  Anti arvamus välisõhu Karula külas Karula saasteloa taotlusele. Koolkodu kinnistul. Salme Koplikask  Otsustati paigaldada koha Määrati projekteerimislikele teedele (715007 Selje tingimused Välgita külas tee lõik 0-235m ning Välgita kinnistule kõrval7150024 Koerna tee) hoone projekteerimiseks. liiklusmärgid. Saarepeedi sõnumid Nr 57

2


 Eraldati Saarepeedi valla 14. septembri istungil:  Määrati ühekordsed sotsiaal2010.a eelarve reservtoetused valla eelarvest fondist 3000.- krooni. vähekindlustatud isikutele hädavajalike kulutuste osa31. augusti istungil: liseks katmiseks kogu Määrati toimetulekusummas 1 782,96 krooni toetused summas 7 619.ning otsustati tasuda 2 lapse krooni. lasteaia toiduraha vastavalt  Määrati ühekordsed esitatud arvetele. sotsiaaltoetused valla  Otsustati ühe isiku eelarvest vähekindlustatud hoolekandeasutusse paiguisikutele hädavajalike kulutamine ja ülalpidamiskulude tuste osaliseks katmiseks osaline katmine. kogusummas 3 500 krooni  Kinnitati heakorrakonkursi ning otsustati tasuda 10 „Kaunis Kodu 2010“ lapse lasteaia toiduraha võitjate nimekiri. vastavalt esitatud arvetele.  Eraldati Saarepeedi valla  Kooskõlastati kiiruskatse 2010.a eelarve reservfondist korraldamine ning liikluse 2 000.- krooni Moori Külaajutine sulgemine. seltsingule.  Määrati katastriüksusele  Väljastati 3 ehitusluba: kohaaadress ning täp üksikelamu püstisustati pindala Moori küla tamiseks Peetrimõisa Metsatuka katastriüksus. külas Liiva 11  Väljastati kasutusluba kinnistul; MTÜ-le Karula Külaselts  üksikelamu püstilaululava ja külaplatsi tamiseks Peetrimõisa kasutamiseks. külas Oja 8 kinnistul;  Väljastati ehitusluba Eesti  OÜ-le Mulgi KinnisEnergia Jaotusvõrk OÜ-le vara veetrassi ehitaelektrienergia liitumismiseks Peetrimõisa punkti ehitamiseks Välgita külas Liivatee kinnikülas Välgita kinnistul. stul.  Keelduti ehitusloa väljas Väljastati 2 kasutusluba: tamisest.  puurkaevu kasuta Kooskõlastati puurkaevu miseks Peetrimõisa asukoht Auksi külas külas Kuke kinnistul; Järveääre puurkaevu  puurkaevu kasutakinnistul. miseks Auksi külas  Määrati projekteerimisKääriku kinnistul. tingimused:  Peetrimõisa külas Kõrge tee 5 kinnistule 28. septembri istungil:  Määrati toimetulekuüksikelamu projektoetused summas 7 117.teerimiseks; krooni.  Välgita külas Kalda  Seati hooldus raske puudega kinnistule mastisikule ning määrati alajaama ja 0,4 kV hooldajatoetus. maakaabelliini ehitusprojekti koostamiseks.  Tunnistati kehtetuks Saarepeedi Valla-valitsuse 14.07.2009.a korralduse nr 149 „Hajaasustuse veeSaarepeedi sõnumid Nr 57

programmi taotluste rahuldamine“ punkt 1.8.  Anti detailplaneeringu lähteseisukohad Peetrimõisa külas Liiva ja Savi detailplaneeringu muutmiseks eesmärgiga leida ajutine lahendus reovee ärajuhtimiseks Liiva 3-11 kruntidelt ja planeerida reovee ära-juhtimine kogu planeeringuala ulatuses.  Anti kirjalik nõusolek abihoone püstitamiseks Peetrimõisa külas Peetri 5 kinnistul.  Väljastati 2 ehitusluba:  Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Võistre külas Siili kinnistu elektrivõrguga liitumiseks.  Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Võhma 15 kV fiidri Partose HL-i rekonstrueerimiseks Auksi külas.  Määrati projekteerimistingimused Eesti Energia Võrguehitus AS-le Peetrimõisa külas Liiva 3 kinnistu elektrivõrguga liitmise ehitusprojekti projekteerimiseks.

1. jaanuarist tuleb käibele EURO-raha! 1. jaanuarist 2011 aastal hakkab Eestis ametliku maksevahendina kehtima EURO. EURO kasutuselevõtt tähendab, et igaüks meist peab harjuma uue paberraha ja müntidega. Siinkohal mõned tähele-panekud ja soovitused seoses 1. jaanuariga 2011 ehk €- päevaga. Eesti kroonide kiire vahetamine EURO-deks ei ole kohustuslik. 3


Sularahana käes olevaid kroone saab Eesti Pangas vahetada seni kuni elanikul on Eesti kroone. Kommertspangad vahetavad raha teenustasuta üks kuu enne (alates 1. detsembrist 2010) ja vähemalt 6 kuud pärast EURO-päeva. Rahavahetuse kurss on kogu aeg ühtne15,6466 krooni. Elanikud saavad väiksemad sularahasäästud kasutada paralleelkäibeperioodil- jaanuari kuu esimese kahe nädala jooksulkaubandusvõrgust esmatarbekaupu soetades. Kauplustel pole kohustust sularaha vahetada, vaid vahetusraha peaks nad tagastama juba EUROdes. Kindlasti ei tohiks paralleelkäibeperioodil kauplusi üle koormata müntidega, müntides tasumisel võtavad poed vastu kuni 20 krooni. Selleks, et hoiupõrsastes olevate kroonimüntide ja sentide vahetamist võimalikult lihtsaks teha ja vähendada sularaha vahetamise koormust peale 1. jaanuari, on käivitatud mündikampaania. Alates 1. oktoobrist võtavad pangad elanik-konnalt münte vastu ilma teenustasuta.

Arvelduskontodel olevad kroonid konverteeritakse ilma üleminekuperioodita automaatselt EURO- deks. Detsembris on võimalus kommertspankadest osta nn „Stardipakette“. Paketi müügihind on 200 krooni ja sisaldab 41 EURO-münti kõigis väärtustes koguväärtusega 12,78 €. See on ainuke vahetusmoodus, mis toob vahetajale kulu 4 senti Eesti kroonides paketi kohta. Pakettide valmistamise arv on piiratud ja see tingib, et müüakse kuni 5 komplekti igale ostjale. Rahavahetust võidakse ära kasutada võltsitud EUROde levitamiseks. Mitte mingil juhul ei tohi raha vahetada tundmatute eraisikute käest, vaid ainult ametlikes vahetuspunktidesEesti Pangas, kommertspankades, ühistupankades, sidekontorite postipankades. Alates oktoobrist hakatakse suurematesse kaubandus-

keskustesse projekti „Euro tuleb Eestisse“ raames paigaldama euroteemalisi infostende. Stendide juures on huvitatutel võimalus vestelda EURO-le üleminekuga seotud ministeeriumite ja ametite töötajatega. Viljandis Centrumis on infostend üleval alates 14. oktoobrist ja töötajatega on võimalus EURO teemal kõnelda 14.- 16. oktoobril ja 28. - 30. oktoobril, neljapäeviti ja reedeti kell 16-19 ja laupäeviti kell 12-16. Kõigil, kellel on küsimusi või tekib probleeme seoses EUROle üleminekuga, palume pöördu-da Saarepeedi Vallavalitsusse sotsiaalnõuniku Kätlin Sarapuu (tel 43 90 132) või pearaamatupidaja Annika Mätas´e poole (tel 43 34 612). Annika Mätas

Kooliuudised Uus õppeaasta on alanud. Pikk suvine puhkus jäi selja taha. Aeg jälle keskenduda koolitööle ja uute teadmiste omandamisele. Septembrikuu teisel reedel tähistati üle-eestilist tervise päeva „Reipalt koolipinki“, millest meie kool kolmandat aastat osa võttis. Seekord valmistasime ette võistkondliku teatevõistluse, kus oli nii sportlikke ülesandeid kui ka nuputamist vajavaid harjutusi. Lisaks said soovijad osaleda tervislikus krossijooksus. Kuna oluline ei olnud saavutatud tulemus ja koht, vaid minna reipalt koolipinki, autasustasime kõiki jooksjaid diplomiga. Saadetega kooliraadios Aerosool alustasid Mariella, Roger ja Jüri. Meeskonnaga on liitunud ka uusi ja nooremaid liikmeid, kes koolpäevale vaheldust pakkuda ja ennast proovile panna soovivad. EtteSaarepeedi sõnumid Nr 57

panekuid, teateid, põnevaid uudiseid ja soovilugusid saab saata kooliraadio meilile: aerosool12@gmail.com Viljandi järve ääres toimus 23. septembril Viljandimaa koolide vaheline õppus-võistlus „Abi ABC“. Sellel eelnes 20. septembril Punase Risti lühikoolitus, kus korrati üle põhil i s e ma d võ t t ed e s ma a b i andmiseks. Saarepeedi Kooli esindas meeskond koosseisus: Raigo Rohtla, Triin Lutter, Kätlin Kukk, Simo Metsa. Päev algas individuaalse päästeteemalise testi lahendamisega. Seejärel näitasid vetelpäästjad lavastatud olukordi uppuja abistamisest ja päästmisest. Võistlusalad olid vaheldumisi meelelahutuslike, kuid õpetlike, harjutustega. Näiteks tuli pimesi

sõbra juhendamisel korjata tokkide otsast topse, ronida köisrajal puude vahel, harjutada päästerõnga viskamist, läbida vahemaa politsei varustuses joostes, lahendada liiklus4


märkide ristsõna jne. Võistlusmoment seisnes aga esmaabi andmises. Oli lavastatud neli erinevat õnnetusjuhtumit, millele meeskonnad reageerima ning hädas olijaid aitama pidid. Meie võistlejad olid väga tublid ning lahendasid osad situatsioonid ära maksimaalsete punktitulemustega. Päeva lõpus andsid päästekoerad põneva etteaste vees õnnetusse sattunud inimese abistamisest. Edukat ja tegude rohket uut kooliaastat! Meret Ansosn Huvijuht

Saarepeedi noortetuba ootab noori: Teisipäeval 17.00-20.00 Neljapäeval 17.00-20.00 Reedel 18.00-21.00 Noortetoas on võimalik kasutada arvutit, mängida erinevaid lauamänge, Wiikonsooliga, osaleda erinevatel sündmustel ja võistlustel, tähistada sünnipäevi. Lisainfo telefonil: 533 00 553 Meret

Korraldatud jäätmeveole üleminek Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on liita jäätmeveoga kõik valla territooriumil asuvad jäätmevaldajad ja jäätmetekitajad, tagada kõikidele jäätmevaldajatele ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga korraldatud olmejäätmete kogumise ja veoteenus. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolmejäätmete kogumine ja vedu. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks ühele jäätmevedajale järgnevaks kolmeks aastaks on Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus kuulu-tanud välja konkursi. Saarepeedi vald kuulub VI veopiirkonda koos Kõo, Suure-Jaani

ja Tarvastu valla ning Võhma linnaga. Kokku hõlmab see ligi 15 000 elanikuga piirkond üle 4000 majapidamise, kelle arvestuslik olmejäätmete kogus on ca 1500 tonni aastas. Konkursi tingimustena on volikogu poolt kehtestatud korraldatud veoga hõlmatud jäätmeliigid (segaolme-jäätmed), piirhinnad ja vedamise sagedus. Piirhinnad on praegu meil kehtivatest Veolia veohindadest tunduvalt odavamad ja hajaasustuses asuvate eramute regulaarse veo lepinguid peaks edaspidi olema võimalik sõlmida veosagedusega vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Eeltööna on kõik jäätmetekke-

kohad kaardistatud ja registrisse kantud. Registriandmed edastatakse konkursi võitnud jäätmevedajale. Seejärel saab iga registrisse kantud majapidamine veolepingu. Kõik, kes kasutavad ühiskonteinereid, peavad selle kasutamise fikseerima ühis-kasutuse lepinguga ja teavitama vedajat, kes nende esindajana lepingu sõlmib. Uue jäätme-seaduse kohaselt võib jäätme-valdaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada kuni üheks aastaks vaid erandkorras põhjen-datud avalduse alusel, kui kinnistul ei elata või kinnistut ajutiselt ei kasutata. Maire Palutaja

Pakendikogumine on elanike jaoks tasuta Segaolmejäätmete koguse vähendamise eesmärgil jäätmete liigitikogumise ning tekkekohal sorteerimise nõue tuleneb jäätmeseadusest. Meie vallas toimib pakendijäätmete kogumine juba mitu aastat, aga ikka leidub veel inimesi, kes pole sellest midagi kuulnud. Pakendijäätmete kogumiseks on eraldi konteinerid, mis on vastavalt märgistatud. Nende Saarepeedi sõnumid Nr 57

tühjendamine ja äravedu on elanike jaoks tasuta – kasutage neid sihipäraselt. Koguge kodus eraldi igasugune puhas pakend (kilekotid, pudelid ja purgid, konservikarbid jms.) ja viige vastavasse konteinerisse. Pakendikonteinerite asukohad: * Saarepeedi keskasulas vana vallamaja juures ja kortermajade

juures * Karula külas raamatukogu juures ja koolkodu territooriumil * Peetrimõisas Kooperaatori AÜ värava juures ja Hõbemäe uute elamute tee otsas * Võistre külas endise Võistre kõrtsi juures * Välgita külas Tammiku talu juures 5


20.-29. novembrini on üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal, mille eesmärk on rõhutada säästvat elu- ja mõtteviisi, propageerida säästlikku

tootmist ja tarbimist. Jäätmete sorteerimine on tagajärgede likvideerimine. Maire Palutaja

Õpilased saavad sel õppeaastal tasuta sõita Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad tööpäevadel kooli-koju ja huvikooli maakonnaliinidel tasuta sõita. Kehtiv õpilaspilet peab kaasas olema. Linnaliinidel sõites tuleb pilet osta. Tasuta tähendab seda, õpilane ei pea piletit ostma ja hiljem

selle hüvitamiseks pileteid koguma – nii on kindlasti mugavam. Vald maksab õpilaste veo eest lepingu alusel 98 770 krooni bussifirmale eelmise aasta tegeliku kulu alusel. Valla oma õpilasliin läheb maksma

sama suurusjärgu jagu. Valla buss on kahjuks liiga väike ja liiklusseadus ei luba bussis püsti seista ega lapsel süles istuda. Kasutagem siis rohkem õpilasliini, kui Teie elukoht on bussipeatuse ligidal. Maire Palutaja

Mida annab veel enne talve ära teha  Tulekahjusid saab ennetada. Küttekolded korda teha ja korstnad pühkida. Korstnapühkija ootab tellimusi aastaringselt. Tellida saab näit. Viljandimaa Tuletõrjeühingust tel. 433 3455.  Kevadiste kulupõlengute ärahoidmiseks niita ära kõik, mis seni niitmata aga vajaks niitmist.  Võtta maha võsa teede äärest ja

levitavad umbrohuseemneid kraavidelt. Võssa kasvanud naaber kinnist ut ele ning teed kuivavad aeglasemalt ja lagunenud ja mahajäetud muutuvad kiiremini taas hooned, mille kohta vallaauklikeks. Võsa takistab valitsus on saatnud märgunähtavust liiklemisel ja on kirju ja teinud ettekirjutusi, takistuseks lume lükkamisel. aga enamasti nendele ei Kinnistuomaniku kohus on reageerita. oma teeääred korras hoida.  Jätkuvalt häirivad niitmata ja Maire Palutaja hooldamat a põllud, mis Majandusnõunik

„Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine” 1.oktoobrist avaneb Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.3.4 „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine” projektide taotlusvoor, kust on võimalik taotleda toetust töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamiseks, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Projekti raames toetatakse tööealise elanikkonna terviseteadlikkust tõstvaid ja tervislikke eluviise soodustavaid tegevusi, tervise tegevuskavade koostamist ning töökohal vaimse tervise

edendamisele suunatud projekte. Eeltööna nimetatud projektis osalemiseks on koostatud valla terviseprofiil, rajatud ja rajamisel palli- ja spordiväljakud, suusa- ja matkarada ning kergliiklustee. Kõik head ettepanekud meie inimeste terviseedendamise teemal on vallavalitsusse oodatud! Maire Palutaja Majandusnõunik

Häirenuputeenus kindlustab hädalisele kiire abi kõikjal Eestis Eakate või puuetega inimeste ja nende lähikondlaste igipõline mure – kas vanur tuleb endaga üksinda kodus turvaliselt toime – on saanud kõikjal üle Eesti uut leevendust. Meditech Estonia on selle aasta kevadest käivitanud esimesena üleEestilise häirenuputeenuse, mis juhatuse liikme Risto Eelmaa sõnul loob vanurite ning puuetega Saarepeedi sõnumid Nr 57

inimeste hoolekandes täiesti uue kvaliteedi hõlbustades ka koduhooldajate tööd. Pidevalt käeulatuses olev häirenupp võimaldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end kodus turvalisemalt tunda. Üleriiklik häirenuputeenus aitab eelkõige eakaid ja puuetega inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu,

teisalt aga kindlustunnet, et kui inimene peaks kasvõi kukkuma ja ise püsti ei saa, on abi kogu aeg kõigest ühe nupuvajutuse kaugusel. Süsteem koosneb tavatelefonivõi mobiilivõrku ühendatud hoolekandetelefonist ja randmel kantavast häirenupust. Punasele 6


nu p u le va ju t a d e s he list a b sot siaalvalvesüst eem koheselt ööpäevaringselt töötavasse Medi kõnekeskusesse, kus saab abi nii eest i kui vene keeles. Hoolekandet elefon võ imaldab kahepoolset suhtlemist abivajaja ja kõnekeskuse telefonioperaatoriga ning võimaldab edastada abistajatele teate korteri või maja igast nurgast eeldusel, et vaheuksed on avatud ning abivajaja kuuleb hoolekandetelefoni kõlari kaudu suhtlevat operaatorit ning vastupidi. Vastavalt häire sisule informeerib operaator häire andja kontaktisikuid, kelleks võib olla omavalitsuse hooldustöötaja, lähedased, naaber jt või kriitilise olukorra puhul kiirabi,

päästeametit, politseid. Kui aga operaator abivajajat ei kuule, edastatakse siiski häireteade kontaktisikule, kes läheb seejärel kohale asjaolusid kontrollima, seega ei pea inimene muretsema ka ju hu l, ku i t a asu b hoolekandetelefoni kuuldeulat usest kaugemal, näiteks koduhoovis. Sotsiaalvalvesüsteemiga saab siduda lisaks ka erinevaid a nd u r e id , m i l l e s t kõ ig e o lulise maks o n kind last i s u it s u a nd u r , m i s l i s a k s kohapealsele häirele informeerib koheselt ka kõnekeskust, mistõttu on võimalik saata koheselt abi kohale. Seega aitab

üle-Eestiline häirenuputeenus lisaks tervisehädadele inimesi ka tuleõ nnet ust e võ i turvaprobleemide korral. Maksumus Teenuse kuutasu on alates 345 kr / 22 EUR ja teenus on ühtse hinnaga kättesaadav kõikjal üle Eesti. Mobiilivõrku ühendatava sotsiaalvalvesüsteemi puhul katab ka sidekulud Meditech Estonia. Lisainformatsioon: Risto Eelmaa Juhatuse liige Meditech Estonia tel: +372 661 8181 mob: +372 50 78691 e-post: risto.eelmaa@medi.ee

KULTUURIUUDISED Kaheksandad külapäevad Taari külas Seekordsed külapäevad toimusid 15. augustil Taari külas Ojasoo talus. Oma külalislahkust pakkusid Taari küla uued elanikud Mati Miilen perega ja Rando Sepp, kes lahkesti lubasid meid oma kauni kodu õuele. Inimesed hakkasid kogunema juba ühe paiku päeval. Isegi vihmapilv ootas kogu aeg linna kohal ja lasi meie külapäevad suhteliselt kuivalt ära pidada. Eks kõhklusi oli mitmeid: kuidas teeme, mis me teeme, ei olnud ju Taari küla enne sellist sündmust korraldanud ja nii lihtne on ju üritust ära jätta. Hakkama saadi aga kõige kiuste. Kõik külad olid esindatud peale Tõnissaare ja Aindu. Taari küla kõige eakam elanik Lembit Koppel ja Ojasoo talu peremees Mati Miilen

heiskasid vallalipu. Sõna võttis vallavanem Salme Koplikask, kes rääkis meile valla lipu peal olevatest sümbolitest ja soovis kõigile tegusat päeva. Korraliku kõhutäie eest oli hoolitsenud Saarepeedi kooli kokk Mar ge. Väga hea mälumängu oli välja mõelnud Paul Kolla ja mälumängu traditsiooniga jätkame järgmistel külapäevadel. Oli väga hasartne mäng, kus Saarepeedi küla ja Välgita küla said ühepalju punkte ja paremuse väljaselgitamiseks tuli esitada lisaküsimus. Mälumängu võit läks Saarepeedi külla, teiseks jäi Välgita küla ja kolmandaks Peetrimõisa küla. Tublid olid

kõik külad. Meelelahutust pakkusid meile Maie ja Tiit Kambek ning külakapell „Pilistvere pillimehed“, kes siis kordamööda pilli mängisid. Tantsulusti pakkusid rahvamaja tantsunaised. Lapsi sõidutas Gunnar Klettenbergi talust toodud poni, tänud tallegi! Batuudi laenutas OÜ Haljas, laste nimel suur AITÄHH! Järgmised külapäevad toimuvad 2011. aastal Võistre külas, nii et tegusad Võistre elanikud hakake juba koonduma ja mõtlema selle peale. Kirja pani Taari küla nimel Ille Mirka.

Suvelõpupidu lastele Juba kolmandat aastat said lapsed suvevaheaja lõppu nautida rahvamaja korraldatud peol. Ka sel aastal premeeris ilmataat meid väikese vihmaga aga vihma pärast ei jäänud tegemata midagi. Lastele on alati meeldinud batuut, seekord olid veel lisaks väikeste sumode kostüümid. S

Kõik osavõtjad said osa põnevatest võistlusmängudest. Väga huvitav tegevus käis köögis, kus sai teha kipsimaski. Lapsed nägid välja kui väikesed ufod, kes ootasid oma näol kipsi kuivamist.. Muidugi kõige parem tegevus oli pannkookide söömine. Neid ikka

jagus niipalju, kui ära süüa jõuti. Õhtu lõpetasime filmide vaatamisega suures saalis. Selle pika ja väsitava päeva eest tahan tänada oma töömeeskonda kuhu kuulusid Maarika Kiisler, Merle Siimer, Enna Tikas, Allar Arumäe ning paljud teised abilised.


Eakate päev rahvamajas Juba neljandat korda peet i Saarepeedi rahvamajas eakate päeva väga kena traditsioon meeles pidada valla eakaid inimesi. Kui vanust on just niipalju kui on aga hing ikka veel noor - sellised on meie tänapäeva eakad. Seekordseks külaliseks oli Tõnu Aav, kes pidas ennast samamoodi eakaks tegijaks. Sellised vana kooli

mehed on meie kultuuripärlid. Nad ei tule suure raha eest haltuurat tegema, vaid võtavad asja südamega ja teevad noortelegi silmad ette. Tõnu Aav mõlgutas meeldejäävaid mõtteid Saarepeedi rahvamajas käimisest palju aastaid tagasi, kolhoosiaegadel, kui peeti veel lõikuspidusid.

Seekordki pakkus väga sümpaatne näitleja nauditava õhtu koosviibijatele. Meeleolu lisasid „Rukkilille“ laulunaised, kes suutsid suure artisti, Tõnu Aava silmad särama lüüa. Kokkuvõttes oli õhtupoolik.

igati hubane

Mõned mõtted Pärnumaalt Kuidas elavavad kultuuritöötajad teises maakonnas, seda said näha Viljandimaa kultuuritöötajad kahel päeval Pärnumaal. Kohtasime väga siiraid ja avatuid inimesi. Ega see kultuuritöötaja elu kerge ei ole. Enne Vändrat, metsade vahel võtsid meid vastu kaks kõige ehtsamat karu. See oli paras hommikune ehmatus, unistele Viljandimaa kultuuriinimestele. Mõnusad karud kutsusid meid mett ja saia sööma, et siis üheskoos jätkata ringreisi Pärnumaal. Külastasime Vihula mahajäänud mõisa ja igasuguses seisukorras olevaid rahvamaju. Inimesed ei häbenenud näitamast vanu remontimata maju, kuid nägime ka väga heas korras rahvamaju. Kõik see oli tõeliselt ehe. Millised ringide ruumid, millised juhataja ruumid ja isegi juhataja vastuvõtu ruumid olid mõnedes rahvamajades. Toris oli rahvamaja jaoks eraldi õue ehitatud laoruumid. Neile oli ka teine otstarve leitud suveteatri lava näol. Toris pakut i meile ka üks meeldejäävam lõunasöök. Mitte keegi ei pahandanud, et rahvamaja paku b s üüa i l ma a met l iku toitlustusloata. Kui siit tuua paralleele koduvalda – siis tunduski Tori mulle, kui muinasjutt! Kõik toimis, kõik teevad

Saarepeedi sõnumid Nr 57

omavahel koostööd, keegi ei ürita kusagil üksinda nurgas. Rahvamaja – kool – kirik – sotsiaalmaja muuseum – vallamaja saavad korra kuus kokku, kus arutatakse eelseisvad sündmused läbi. On ühine kultuurikalender, laenatakse üksteisele vajaminevaid tarbeesemeid. Keegi ei küsi iga liigutuse või asja eest alati raha ja tulemus on super. Ja see rahulolu peegeldus ka inimeste silmis. Järelikult osatakse väärtustada ja hinnata kultuuriga tegelevaid inimesi, luues usaldusväärse õhkkonna ning teha tahtmise tunde. Tahes tahtmata võrdled ju

kohapealse eluga, kus mõnede inimeste ainus mure on, et keegi sinust rohkem ei teeniks. Õelad ja sapised repliigid ja sulaselge kadedus omavahel. Miks? Kui rahvamaja juhatajat ei ole kohapeal, siis on tal toimetamisi väljaspool maja. Teinekord on juhat aja ka vallavanema käskkirjaga koolitusel või õppesessioonil. Need olid mõtted, mis tekkisid Pärnumaad külastades. Soovin inimestele kohapeal rohkem sallivust ning koostööd!

8


Sel sügisel rahvamajas Mida siis pakume? Oma hooaega alustavad rahvat ant sunaised esmaspäevit i ja kolmapäeviti rahvamajas kell 18.00. Kuna eesmärk on minna järgmisel aastal Naiste tantsupeole, siis harjutame kaks korda nädalas. Sellest sügisest ei tule enam aeroobikat, kuna treener Tanja avas Viljandis oma klubi ja enamus naisi käis id linnast koos t emaga Saarepeedil treeningul. Arvasime, et osavõtjaid jääks liiga väheks aga kui ikka leidub soovijaid, siis mõtleme selle peale uuel aastal. Täiesti uue asjana pakume meestele lauluansamblit, nii et mehed kellel lauluhäält ja viisipidamist, andke endast julgelt teada. Lauluõpetaja on Viljandi Kultuuriakadeemia IV kursuse tudeng Marek. Käsitöö - kunstiringi liikmeid käivad koos teisipäeviti kell 16.00. Ootame ka uusi liikmeid. Kui huvilisi tuleb rohkem, t eeme kaks rühma edasijõudnud ja algajad. Võite varuda valget odavat portselani, kuhu saab peale maalida. See on hea kingiidee ning pealegi enda valmistatud. Jätkame ka klaasi sulatamisega.

Näiteringiga mõtleme mida teha, sellisel kujul kindlasti ei jätka, kui siis ühekordsete projektidega konkreetseks sündmuseks nagu eelmisel aastalgi (lastejõulud rahvamajas). Siinjuures kõik ettepanekud on teretulnud! Noortetuba tegutseb samadel aegadel nagu kevadel ja suure saali sporditegemise treeningajad on ka samad. Spordihuvilisi oleks veelgi aga ei ole kahjuks pakkuda saaliaegu . Eakate klubi „Linda“ tegutseb endistviisi, koos käiakse korra kuus. Rukkilille naised käivad linnas laulmas, kuna õpetaja tuleb otse muusikakoolist meie laulutundi. Esmaspäeviti kell 12.45 on laste lauluring ja õpetajaks Hedi- Kai Pai. Jõusaalis sellel sügisel eraldi inimest ei ole. Kes soovib minna a nna b t ea da ra hva ma ja juhatajale. Inimene annab allkirja, et vastutab enda eest ise. Kõik, kes tahavad käia, peavad arvestama maja lahtioleku aegadega ja saalis treeningutega.

Muidu ei mahu te dušširuumi pesema. Jõusaal ootab projekti kirjutamist. Siis saame paremad tingimused ning pesemise võimalused lahene-vad. Eelteateks niipalju, et PEREPÄEVAKS, mis toimub 13.novembril on palve: Palun perenaised küpsetage magusaid kooke ja võtke need perepäeval kaasa rahvamajja. Igaüks võib ise valida, mida teha. Need lähevad maitsmisele ja lõpuks kõigele ärasöömiseks. Parim küpsetis saab Selveri 500.kroonise kinkekaardi. Veel teateks, et kellel on kodus vanu fotosid Saarepeedi rahvamajast või seal toimunud tegevustest. Andke aga teada! Saarepeedi rahvamaja tähistab oma 40 juubelit 17. detsembril 2010 ning igasugune info on teretulnud. Head küpsetamist ja kohtumiseni rahvamajas! Ille Mirka Saarepeedi rahvamaja juhataja

SPORDIST Saarepeedi Kooli sportlaste tulemusi krossijooksudelt 29. septembril toimunud Viljandi maakonna sügisesel krossijooksul saavutasid Saarepeedi Kooli õpilased kaks kolmandat kohta: TB 1500 m III koht Kaisa Raja PB 2000 m III koht Kevin Raja Saarepeedi Kooli lõpetanud ja nüüd C.R. Jakobsoni Gümnaasiumis õppiv Kertu Kipper võitis samuti klassis TA 2000 m jooksus III koha.

02.oktoobril Eesti MV krossijooksus Elvas saavutas Kevin Raja PB klassis 2000 m jooksus III koha. TB klassis 1500 m jooksus olid Kaisa Raja 9. Ja Kairi Kangro 10. kohal. Elmar Põder

Mälumängust 15.august il Saarepeedi valla külapäevade raames toimunud võ i s t k o n d l i k e l m ä l u m ä n g u võistlustel osales kaheksa kolmeliikmelist võistkonda. Küsimusi oli kolmkümmend. Kolmekümnest Saarepeedi sõnumid Nr 57

küs i- musest ainu lt ühele küsimusele ei suutnud õiget vastust anda ükski võistkond ning võitja väljaselgitamiseks t uli esit ada lisaküsimus. Tulemused on siis järgmised:

I koht Saarepeedi küla-Arvo Pertel, Kati Pertel, Eike Uha 44punkti. II koht Välgita küla- Arvo Mirka, Piret Ahosepp, Meret Anson 44punkti. 9


III koht Peetrimõisa küla- Jana Hunt, Rein Ilves, Eini Ilves 42punkti. IVkoha saavutas Tobraselja- Jaan Leppik, Vello Kaup, Rein Linder 39 punktiga. V koha saavutas Taari- Aldur Künnapuu, Margus Juurik, Rando Sepp 32 punktiga. VI koha saavutas Karula- Ain Sibul, Ülle Sibul, Arvo Rohtla 30 punktiga. VII koha saavutas Auksi-Võistre ühisvõistkond- Ülle Lilleoks, Liis Adamson, Anne Arusoo 28 punktiga. VIII kohaga pidi leppima Moori Sa I koht ar keda esindas Aivar Kangur 23 44 epee pun di punktiga. kti Suur tänu võistluse läbiviimise eest Sirli Kangurile. Eike Uha, Arvo Pertel, Kati Pertel Paul Kolla

TEATED JA INFO Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Oktoober

November

03. Evi Lee 09. Jelena Pütisepp 11. Elga-Rosalie Rüütel 12. Eduard Metsa 17. Valentina Mutli 18. Vaike Animägi 20. Helmi Juksaar 20. Karl Vanker 22. Elvine Kull 28. August Lammas

72 93 78 77 83 76 101 77 83 89

Õnnitleme lapse sünni puhul! Arlet Knuut

04.09

01. Ella Šašmakova 08. Anna Špokas 08. Asta Õnne 09. Astra Allik 14. Laine Ehrstein 15. Lidia Gorshkova 15. Semjon Kondio 17. Heini-Maria Luisk 19. Olev Mirka 21. Evi Pedaru 21. Valja Erm 28. Jelena Maran 29. Evald Roomets

Mälestame lahkunuid Efrosine Poobus 30.08

Alates 01.07.2010 saame avaldada vallalehes ainult Saarepeedi Vallavalitsuses registreeritud sünnid ja surmad, kuna uus andmebaas ei võimalda päringuid teha teistes perekonnaseisuametites teostatud kannete kohta.

Saarepeedi sõnumid Nr 57

10

73 83 85 81 79 76 75 76 75 72 80 74 76


Viljandimaal vurab ringi juuksuribuss Sellest sügisest hakkas viljandimaa valdades ringi sõitma buss, mis on kohandatud juuksurisalongiks. Juuksuribussis on olemas mööndusteta kõik teenused ja võimalused, nagu tavasalongideski, ehk siis on võimalik juukseid lõigata, teha soenguid, keemilisi lokke ja ka loomulikult värvida. Bussis teenindab teid juuksur Janne. Oma kogemused olen saanud töötades Viljandi ilusalongis „Diiva”, kus olen ka praegu tegev. Bussi mõte tuli pähe sellest, et tahtsin midagi ise teha ja kuna Viljandi linnas on salonge piisavalt ja väiksematesse kohtadesse ehitada nõuetekohast salongi pole just väga rentaabel, otsustasingi, et sõidan ise klientideni. Selleks, et jõuda võimalikult paljude inimesteni,

tuli teha graafik, mis kordub iga kolme nädala tagant. Saarepeedil peatun vallamaja ees parklas igal kolmandal kolmapäeval kell 9.00 Sealt edasi liigun Paistu valda. Graafikus võib tulla ka mõningaid muudatusi, kuna ettevõtmine on alles noor ja veel ei oska ette näha, kui palju ühes või teises külas aega kulub. Vastav info on väljas ka neis kohtades, kus buss peatub. Suuremate tellimuste korral on võimalik tulla ka graafikuväliselt eraldi kohale. Saarepeedil olen jälle 20. oktoobril, 10.novembril ja 1. detsembril. Hinnad on soodsad, jälgige reklaami. Meeldivate kohtumisteni, Teie juuksur Janne Lubi Tel. 5040897

SAAREPEEDI KOOL 175 Tänavu sügisel täitub 175 aastat ajast, mil Saarepeedi mail hakati lastele kooliharidust andma. Seekordne Saarepeedi Kooli aastapäevapidu toimub 16. oktoobril 2010. Osalustasu 125 krooni saab hiljemalt 13. oktoobriks üle kanda arveldusarvele 1101318027 (Swedbank, omanik Heidi Jüris), lisada osaleja nimi (ka endine), lõpetamise aasta ning märksõna “Kooli aastapäev”. Sularahas saab maksta Saarepeedi Kooli sekretäri kätte igal tööpäeval kella 9.00 – 13.00. 16. oktoobril kohapeal makstes on tasu 175 krooni. Saarepeedi Kooli 175. aastapäeval 16.oktoobril 2010 toimub VANAS VALLAMAJAS kell 15.00 Kooli ajaloonäituse avamine. Aastapäeva ürituste ajakava ilmub Saarepeedi Kooli koduleheküljel: www.saarepeedi.edu.ee

ALTA METS OÜ ostab võsa, raiejäätmeid, saetööstuse jääke, 3-m küttepuid (ka madala kvaliteediga), metsakinnistuid ja kasvavat võsa. Otsime kontakti metsa- ja võsa ülestöötlejatega. Tel.5155601, 5018707

Saarepeedi sõnumid Nr 57

Kutseline korstnapühkija Raul. Telefon 58197703, kodus 4359884

11


Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu. Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120; kirjad, teated, kuulutused, kaastööd esitada lehe ilmumise kuul 5.-ndaks kuupäevaks aadressil reet@saarepeedi.ee või 70 201 Saarepeedi Vallavalitsus Viljandi mk.

Saarepeedi sõnumid Nr 57

12


Saarepeedi sõnumid oktoober 2010