Page 1

Saarepeedi

valla

infoleht

Saarepeedi Sõnumid 2011. aasta seab end lõpusirgele

K

äes on aasta viimane kuu ja aeg teha kokkuvõtteid ning kavandada plaane järgmiseks aastaks. 2011.aasta eelarvesse planeeritud tulud peaks aasta lõpuks täis laekuma. Septembri volikogu istungil võeti vastu täiendav positiivne lisaeelarve seoses tulumaksu enamlaekumisega summas 35 000 eurot. Investeeringutest suurimaks on Saarepeedi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside ning biopuhasti rekonstrueerimine, projekt lõpetatakse 2012. aasta juulis. Järgmisse aastasse jäävad haljastus, teede ja platside korrastamine ning tolmuvaba katte panek. Projekti kogumaksumus on 619 227 eurot, millest 495 350,17 eurot on projektiraha Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja valla omaosalus on 123 876,83eurot. Enamlaekunud tulumaks kanti projekti omaosaluse osaliseks katteks, kuna seadusest tulenevalt ei ole vallal võimalik sel aastal laenu taotleda. Valla laenukoormus alates septembrist on null eurot. Saastekvoodi rahadega on paigaldatud rahvamaja keldrikorruse ventilatsioon. Kvoodirahadega on alustatud Saarepeedi Kooli välisseinte ja vundamendi soojustamist ning vahetatakse ka välisuksed. Põhitöödega peaks veel valmis saama selle aasta lõpuks. Töid teostab AS Riigikinnisvara. Valla eelarvest vahendeid juurde lisada ei tule. Saarepeedi Rahvamaja keldrikorruse ruumide renoveerimistöödega on alustatud ja lõpetamine on planeeritud 2012. aasta märtsi lõpuks. Siiani tühjalt seisnud ruumidesse tuleb jõusaal koos tualeti, dušširuumi ja garderoobiga. Ruumid remonditakse ka kunstiringile, noortetoale ning ansambli prooviruumi tarbeks. Renoveeritakse koridor, trepikoda ja vahetatakse remonditud ruumide uksed. Renoveerimistöid finantseeritakse projektirahaga Leader meetmest summas 34 682,18 eurot ja valla eelarvest lisatakse omaosaluseks 3 853,57eurot. Saarepeedi Rahvamajale soetati Leader meetme projektirahaga helitehni-

kat ja muusikainstrumente kogumaksumuses 12 698 eurot, millest valla kanda on 10%. Rahvamajas on nüüd olemas akordion, kontrabass, elektrikitarrid, trummikomplekt, mitmed kõlarid, võimendid, mikrofonid. PRIA külade meetme 3.2 toetusega jätkatakse Saarepeedi infopunkt- matkamaja renoveerimise II etappi, milleks on sisetööd. Töid alustatakse veel sel aastal ja lõpetatakse järgmise aasta veebruari lõpuks. Tööde kogumaksus on 34 585,81 eurot, millest 31 127 eurot on projektiraha ja 10% ehk 3 458,81 eurot omaosalus valla eelarve vahenditest. Ka renoveerimise I etapp eelmisel aastal tehti sama meetme toetusega. Eelmisel aastal Leader meetmest saadud toetusega valmis tänavu Saarepeedi puhkemaastikule laululava koos istepinkide, välikäimla ja riietuskabiinidega. Korrastati ujumiskoht ja raiuti võsa. Viimast aastat oli võimalik taotleda toetust Hajaasustuse veeprogrammist joogivee kättesaadavuse tagamiseks, milles vallaosalus oli 1/3 projekti maksumusest. Neli aastat kestnud programmiga lahendati joogivee probleemid 18 majapidamises. Külaseltside ja seltsingute projektidele on vald katnud omaosaluse, milleks on tavaliselt 10% projekti maksumusest. Teede remondiks, hööveldamiseks ja lumelükkamiseks on eelarves 64 000 eurot, millest enamus on ka ära kulutatud, sest juba teist aastat järjest on olnud talv lumerohke. Ka sel suvel töötas laste töö- ja puhkelaager Saarepeedi puhkemaastiku ja rahvamaja ümbruse heakorrastamisel. Järgmisesse aastasse jääb pooleliolevate ehitiste lõpetamine. Projektirahaga on plaanis soetada jõusaali treeningseadmed Kindlasti tuleb leida enam vahendeid teede kapitaalremondiks. Kuna laenukoormust vallal ei ole, siis tuleb kaaluda laenu võtmist enamkasutatavate vallateede korralikuks remondiks. Kesk-

Nr 64 DETSEMER 2011

Täna infolehes: • Vallavalitsuse- ja volikogu istungid ........................................ 2 • Eesti vajab Teeme Ära jätkutalguid igal aastal ................. 3 • Lahe koolipäev! .......................... 3 • Toimetused koolimajas ............. 4-5 • Tartu Ülikooli talveülikoolis saab vaimu värskendades uut väge ammutada .................................. 5 • Väldi pikka järjekorda ja ooteaega – pikenda dokument nüüd ja kohe ............................... 6 • Eakate päev Saarepeedil ........... 6 • Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima ......................................... 7 • Perepäev rahvamajas ................. 8 • Viktoriin ....................................... 8 • Halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes peab jalakäija kandma helkurit või kasutama valgusallikat ............... 9 • Spordist ...................................... 9 • Mõned mälestuskillud ............... 10 • Teated ja info ....................... 11-12 • Talihoolduspiirkondade lumelükkajad selgunud 2011/2012 .. 12

konnainvesteeringute Keskusest on taotletud laenu vee- ja kanalisatsioonitrasside projekti omaosaluse osaliseks katteks. Otsus tuleb detsembri teisel poolel. 2012.aasta eelarveprojekt läheb I lugemisele detsembrikuu volikogu istungile, kus on juba kirjas konkreetsemad arvud. Ees ootab meid kaunis jõuluaeg. Jõuluaeg on kodu ja lähedaste päralt, meenutamise, mõtete korrastamise ning soovide aeg. Igaühel meist on omad unistused ja lootused. Jääb vaid soovida, et need täituksid. Hoidkem ja toetagem üksteist, tundkem rõõmu väiksemastki õnnestumisest! Rahulikku jõuluaega ning teguderohket ja õnnelikku uut aastat kogu vallarahvale! Salme Koplikask Vallavanem


Vallavalitsuse istungid 11. oktoobri istungil: • Otsustati tasuda ühe lasteaialapse toiduraha ning eraldada kahele isikule kokku 16 m3 küttepuid. • Määrati katastriüksustele koha-aadressid: - Moori küla, Metsalaane; - Moori küla, Metsaohaka; - Moori küla, Metsaserva. • Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 04.11.2009.a korraldust nr 230. • Kinnitati heakorrakonkursi võitjate nimekiri. • Kinnitati Saarepeedi valla teede talihooldustööde hanketulemused.

• Määrati katastriüksustele koha-aadressid. • Määrati katastriüksustele koha-aadressid Peetrimõisa külas Aini elamurajoonis. • Määrati katastriüksustele koha-aadressid Võistre külas Järvekalda elamurajoonis. • Määrati katastriüksustele koha-aadressid Peetrimõisa külas Liiva elamurajoonis. • Määrati katastriüksustele koha-aadressid Peetrimõisa külas Peetri elamurajoonis. • Määrati projekteerimistingimused elamu veetrassi ehitusprojekti koostamiseks Musträsta tee 5 kinnistul. • Anti detailplaneeringu lähteseisukohad Aia 2 kinnistule.

25. oktoobri istungil: • Määrati toimetulekutoetused summas 513,32 eurot. • Kinnitati Saarepeedi Kooli hoolekogu koosseis. • Kehtestati Saarepeedi valla eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord.

08. novembri istungil: • Määrati ühekordsed sotsiaaltoetused valla eelarvest vähekindlustatud isikutele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks kogusummas 16 eurot ning otsustati kompenseerida ühe isiku hambaraviga seotud kulutused. • Seati hooldus kahele raske puudega isikule ning määrati hooldajatoetused.

• Kehtestati koolilõuna arvestuslik maksumus Saarepeedi Koolis (koolitöötajatele). • Väljastati ehitusluba üksikelamu laiendamiseks. • Väljastati kasutusluba Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Väikemõisa väikelastekodu kinnistule rajatud elektripaigaldise kasutamiseks. 22. novembri istungil: • Määrati toimetulekutoetused summas 590,91 eurot. • Anti kirjalik nõusolek rändkauplusele. • Määrati projekteerimistingimused: - Empower AS-le Saarepeedi valla territooriumil paiknevate teatud õhuliinide ümberpaigaldamiseks maakaabelliinideks; - Innopolis Insenerid OÜ-le ehitusprojekti koostamiseks. • Väljastati ehitusluba Elering AS-le TartuSindi 330/110 kV õhuliini rekonstrueerimiseks. • Kooskõlastati puurkaevu asukoht Tobraselja külas Kase kinnistul.

Vallavolikogu istungid 20. oktoobri istungil: • Kehtestati saarepeedi valla 2012.a investeeringud valdkondade kaupa. • Eraldati raha reservfondist 3853,57 eurot Saarepeedi rahvamaja keldris ringiruumide renoveerimise omaosaluse tasumiseks. • Kehtestati Saarepeedi valla koerte ja kasside pidamise eeskiri. • Kinnitati Saarepeedi Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni liikmeks Annika Mätas. • Kehtestati lastevanemate poolt kaetava osa määr Saarepeedi Kooli koolieelses lasteasutuses. 2

• Algatati detailplaneeringu koostamine Peetrimõisa külas Aia 2 katastriüksusel kahe elamukrundi moodustamiseks. 24. novembri istungil: • Tunnistati nurjunuks Karula külas asuva Keldri kinnistu enampakkumisel võõrandamine ning pandi uuele enampakkumisele alghinnaga 59 500 eurot. • Kinnitati Saarepeedi Vallavalitsuse struktuur. • Toimus Saarepeedi vallavara valitsemise korra 1. lugemine.

• Algatati detailplaneeringu koostamine Karula külas Tamme katastriüksusel tootmishoone ehitamiseks. • Otsustati jagada Vana-Vallamaja kinnistu vastavalt FIE Margus Juuriku poolt esitatud jagamisettepanekule ning taotleda Keskkonnaministeeriumilt luba nimetatud kinnistu jagamise tulemusena eraldatava katastriüksuse suurusega 425 m2 sihtotstarbe muutmiseks ühiskondlike ehitiste maast tootmismaaks.

Saarepeedi Sõnumid Nr 64


Eesti vajab Teeme Ära jätkutalguid igal aastal 2008. aasta kevadel korjati Teeme Ära prügikoristustalgutel üle Eestimaa kokku rohkem kui 10 000 mitmesuguseid jäätmeid. Sellegipoolest ei ole prügi loodusest ning koduõuedest otsa lõppenud: hinnanguliselt vedeleb teist samapalju maas, millest märkimisväärse osa äratoomise eest makstakse toojale sulaselget raha. Kahetsusväärselt võib paljudest koduõuedest leida loodust risustavat vanarauda, vanu akusid, kodumasinaid ja muid jäätmeid, mille eest võib omanik lisaks ilusamale vaatepildile saada ka sadu eurosid raha. Kui veel kümmekond aastat tagasi maksti kokkuostus tonni vanametalli eest 10 eurot, siis praeguseks on hinnad kerkinud 200-250 euroni tonnilt. Kuidas hinnata, kas asi on kokkuostu toomist väärt? Kui magnet esemele külge hakkab, siis on kindlasti tegemist vanarauaga, mille äratoomisel on lisaks esteetilisele küljele ka rahaline väärtus. Värvilisi metalle nagu vask, tina, alumiinium, messing magnet ei võta, kuid need on oma värvi ja rooste puudumise tõttu hõlpsasti äratuntavad. Samuti paljud neist ilmastiku mõjul oksüdeeruvad, näiteks tina muutub halliks, vask roheliseks jne. Metalleseme kaalu hindamine koduste vahenditega on keerulisem. Kui jõuate asja üles tõsta, võib see kaaluda 50-70 kilo, kui aga jõud peale ei hakka, on kaal

S

aime Melany ja Anne-Katriniga koolilt kutsed 3. novembril toimuvale noortekonverentsile „Lahe Koolipäev“, mille teemaks oli Kas sa oled küllalt pöörane? Päev algas sellega, et sõitsime konverentsi poolt tellitud bussiga Pärnusse. Me kõndisime rongkäiguga läbi pöörase Pärnu. Noori oli kohal väga palju-ligi 700 õpilast üle kogu Eesti. Suundusime Pärnu Kontserdimajja. Tee peal ootas meid tuletõrjeauto, mis konverentsilisi vahuga pritsis. Kogu see tee rongkäigus oli huvitav. Kontserdimajas alustas esinemisega Sepo Seeman, kes rääkis enda elust Saarepeedi Sõnumid Nr 64

enamasti juba 100 kilo ligi või enam. Metallitonn maksab täna 200-250 eurot, seega saab lihtsa korrutustehte alusel teada asja väärtuse. Näiteks vana malmvann kaalub 80-90 kilo ning sõiduauto vrakk 1,2-2 tonni, traktor aga kuni 10 korda rohkem. Nii maksab sageli mõni sõitev vanema põlvkonna traktor vähem kui kokkuostus ainuüksi vanametall, millest see masin koosneb. Aeda risustava vana autoromu äratoomine on iseäranis mõistlik ka seetõttu, et ilma ametlikku vanametalli vastuvõtupunkti tõendita ei saa seda autoregistrist kustutada. Autovraki ARKi hingekirja jätmine pole aga mõistlik juba seepärast, et kõigile registris olevatele sõidukitele kehtib liikluskindlustuskohustus sõltumata sellest, kas sõidukit kasutatakse või mitte. Selle kohustuse pikaajaline eiramine võib kaasa tuua kolmekordse kindlustusmakse nõude isegi sellisele masinale, millega tegelikult sõita ei saa. Lisaks laiskusele on prügist vabanemine sageli jäänud teadmatuse taha. Sageli ei tooda erinevaid jäätmeid ära seetõttu, kuna arvatakse, et lisaks koristamisvaevale küsitakse nende äraandmise eest veel ka raha. Kõige lihtsam näide on selline keskkonnale üsna ohtlik asi nagu vana autoaku, mida tavaprügikasti kindlasti visata ei tohi. Kuna akud sisaldavad enamasti sellist väärtuslikku metalli nagu plii, saab tavalise 10-12 kilogrammi

kaaluva autoaku eest kokkuostus 5 eurot, suurema ja raskema traktori või veoki aku eest isegi rohkem. Ei tasu karta, et metalli kokkuostu viimiseks peab omanik ise vabanema sellistest ohtlikest lisadest nagu akus sisalduv hape ja muud vedelikud või autoromus olev kütus, õlid, pidurivedelik jne. Kõige sellega tegeleb juba jäätmekäitleja ning vajadusel tullakse appi suuremate esemete äraviimisel. Lisaks pakuvad näiteks Kuusakoski sõiduauto järelkäru tasuta kasutamise võimalust. Kui metallikola järelhaagisele laaditud, võib sinna koristustööde käigus tõsta ka autorehve, ehitusest järelejäänud puidukraami ning vanu elektroonikaseadmeid, mis samuti kogumispunktis tasuta vastu võetakse. Kokkuvõttes saavad paljud koduõued kogu Eesti puhtamaks ning osa rämpsu eest makstakse omanikule ka raha vastupidiselt tavaprügilatele ja jäätmejaamadele, kus prahi tooja ise peab ilusama vaatepildi nimel oma kukrut kergitama. Marko Kippa AS Kuusakoski juhatuse liige

Lahe Koolipäev! noorena. Järgmiseks astusid lavale Raul Rebane ja Gerd Kanter, kes rääkis muuseas ka sellest, kuidas saada olümpiavõitjaks. Vahepeal tegime värskendava pausi. Järgmisena rääkis Mart Noormaa sellest, kuidas Eesti noored võivad oma elu kujundada. Lavale astus ka Laura Põldvere, kes lisaks laulude esitamisele jutustas oma elust. Pärast tunnist lõunapausi algas auhinnagala, kus anti üle „Hea Eeskuju 2011“ tiitel noorele, kes on oma tegudega heaks näiteks kõikidele teistele meieealistele. Pärast astusid meie ette veel Aleksei Turovski, kes rääkis lõbusaid lugusid

loomadest ja nende pööralisusest, ning „Pöörane“ Peeter elus madudega. Pärast magusat pausi rääkisid Ago Anderson ja taaskord Sepo Seeman oma koolipõlve tempudest. Lõpetuseks kujutasid nad meile oma elu 40 aasta pärast. See oli väga naljakas. Viimasena rääkis David Vseviov erinevaid lugusid elust enesest. Kõik esinejad rääkisid väga huvitavalt ja tõid toredaid näiteid elust. Seega oli tõeliselt lahe koolipäev ning võis alata kodutee. Reivo Kuuba 7. klass õpilane 3


Toimetused koolimajas

E

simese veerandi viimasel nädalal oli õpilastel võimalus näha Saarepeedi rahvamajas vanamuusika ansambli Tallinn Baroque kontsert-etendust „Külla kuningale“. Lugu jutustas barokiaja muusikast, riietusest, tantsudest ja kommetest. 21. oktoobril tähistasime kooli sünnipäeva. Aktus algas muusikaõpetaja Eda Antoni eestvedamisel ühise laulmisega. Oma lauluga kutsusid kõiki kooki sööma lasteaia lapsed. Nad olid meisterdanud koolile ka suure lillekorvi, kus iga mudilase nägu õite vahelt vastu naeratas. Tantsu Kaerajaan esitasid õpetaja Liivia juhendamisel 1. ja 5. klassi õpilased. Sellest, kuidas käidi koolis kiviajal ja millest siis õpilased mõelda võisid, etendas humoorika loo 7. klass. Veerandit kokku võttes tunnustati 6. klassi õpioskusteolümpiaadil Viljandi maakonnas 5. koha saavutanud õpilasi: Mari-Ann Kütt, Laura Soo, Hanna Oja, Egert Peep ja Jan-Hendrik Maks. Kooli tänukirjaga tunnustati 8. klassi õpilast Kevin Rajat, kes on saavutanud väga häid tulemusi spordis, nii maakondlikel, kui ka Vabariiklikel võistlustel. Lisaks anti üle kutsed kolmele õpilasele Pärnus toimunud noortekonverentsile „Lahe koolipäev- Kas oled piisavalt pöörane?“. Kutsed said Melany Vainola, Anne-Katrin Peep klassivälisele tegevusele kaasaaitamise eest ja Reivo Kuuba tublide esinemiste eest kooli aktustel. Aktus lõppes ühise sünnipäevatordi söömisega kooli saalis. Pärast vihmast vaheaega algas taas usin koolitöö. 7. novembril külastas loodusõpetuse õpetaja Elina Kiilaspä kutsel meie kooli tunnustatud looduse- ja rännumees Hendrik Relve. Ta näitas oma kirkaid loodusfotosid ning jutustas põnevatest asukatest ja paikadest nii Eestis kui ka kaugel vihmametsades. 17. novembrist algas Viljandi Raamatukogus selleaastane Viljandi maakonna koolide mälumängusari Pähklipureja. Saarepeedi Kooli esindavad Kätlin Kukk, Melany Vainola, Anne-Katrin Peep ja Laura Soo. Järgmine kord toimub mälumäng 9. veebruaril. 21.-24. november oli koolis Kodanikunädal. Nädalat aitas ette valmistada ühiskonnaõpetuse õpetaja Heli Rahnu. Juba eelnevalt kirjutasid 5.-9. klasside õpila4

sed õpetaja Heino Köögardi juhendamisel kirjandi teemal „Minu elukutse/ Minu elu kutse“. Algklasside õpilased tegid oma õpetajate käe all kirjatööd teemal „Kõige ägedam amet on…“. Lisaks meisterdasid klassid erinevatel teemadel plakateid: 1.3. klass „Minu õigused ja kohustused kodus”; 4.-6. klass „Minu õigused ja kohustused koolis”; 7.-9. klass „Minu õigused ja kohustused Eesti riigis”. 22. novembril andis 4.-9. klassile vägeva tuleetenduse Teadusbuss. Õpilastele näidati erinevate ainete reaktsiooni tulega, põlemisvärve. Kärtsu, mürtsu ja suitsu jagus terveks 45 minutiks. Teadusbuss jõudis meie kooli õpetaja Elina Kiilaspä abiga.

23. novembril andsid esimese tunni 8.-9. klassile Viljandi Maksuameti spetsialistid. Milleks on vaja makse? Kas ja miks neid maksta? Millised ohud kaasnevad „ümbrikupalgaga“? Milline ülesanne on tollil? Need ja palju teised küsimused said õppetunni jooksul vastused. Kodanikunädala viimane päev oli stiili „Minu eluKUTSE“ päev. Majas võis ringi liikumas näha arste, ehitusmehi, treenereid, sekretäre, edasiõppijaid, juuksureid ja isegi laevakaptenit. Samal päeval andsid 8.-9. klassile loengu Eesti Seksuaaltervise Liidu liikmed tervisliku seksuaalkäitumise teemal. 26. novembril toimus koolitöötajate ühiskoolitus. Eesmärk oli uue nurga alt

Kooli sünnipäev.

Kooli sünnipäeva aktusel 7. klassi etendus „Kiviajal koolis“ Saarepeedi Sõnumid Nr 64


Tartu Ülikooli talveülikoolis saab vaimu värskendades uut väge ammutada

läheneda meeskonnatööle. Päeva esimeses pooles pidasime gruppidena õues jahti-fotojahti ja püüdsime pildile jäädvustada erinevaid aforisme, mis meeskonnatööd hästi iseloomustavad. Päeva teise osa veetsime mehega, kes teab loomadest peaaegu kõike. Nimelt tutvustas Aleksei Turovski meeskonnatööd loomariigis. Põnevate näidete ja joonistusega saime teada üht-teist uut, mida meil, inimestel, loomadelt õppida oleks. Kuigi lund veel maha sadanud ei ole, hakkame juba vaikselt jõule ootama. Klassid aitavad meisterdada tähekesi koolimaja kaunistamiseks, õpilased koguvad ideid jõulupeoks, mis toimub 22. detsembril. 28. novembril süütasime õpetaja Astridi ja 4. klassi eestvedamisel ka koolimajas esimese advendiküünla. 21. detsembril kell 10.40 toimub kooli ja lasteaia ühine jõulukontsert, kuhu on oodatud ka lapsevanemad. Mõnusat jõuluärevust soovides, Meret Anson Saarepeedi Kooli huvijuht

Meeskonnatöö koolitus Aleksei Turovskiga.

Teadusbuss. Saarepeedi Sõnumid Nr 64

T

Stiilipäev „Minu eluKUTSE“.

artu Ülikooli talveülikool avab uue hooaja 16. jaanuaril 2012 kell 16.00 vastvalminud Philosophicumi ringauditooriumis Tartus Jakobi 2226. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalaja loengut vaimust ja väest saab videoülekande vahendusel jälgida ka Tartu Ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3-311, Tallinn). Avaloengul osalemine on tasuta, registreeruda saab aadressil www. ut.ee/talveulikool. Talveülikooli programmis on 21 erinevat täiendusõppekursust, mis toimuvad Tartus Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Käsitletakse juhtimise ja psühholoogia, ametialase arengu, keele ja kultuuri, hariduse ja pedagoogika, tervise jpt teemasid. Talveülikooli programm pakub tuge nii avalikus kui erasektoris töötavatele inimestele – kõigile, kelle igapäevatöö nõuab oma vaimu ja väe oskuslikku kasutamist. Talveülikooli õppejõududeks on oma ala vaieldamatud tipud. Kursusi viivad läbi professorid Tõnu Lehtsaar Tartu Ülikoolist ja Kalev Sepp Eesti Maaülikoolist, pikaajalise kogemusega praktikud, sh jurist Andres Vutt, endine Elioni turundusjuht ja praegune Tartu Ülikooli õppejõud Andres Kuusik, jpt. Talveülikooli kursustele on oodatud kõik huvilised. Koolituse läbinud saavad Tartu Ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega, kus on kajastatud kursusel käsitletud teemad ja väljateenitud ainepunktid. See on eriti oluline nende jaoks, kes omandavad kõrgharidust või magistrikraadi, sest VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) raames on võimalik täiendusõpet arvestada õppekava täitmisel, mis omakorda lühendab õppeaega ja säästab ka rahalisi ressursse. Tule ja ammuta väge ning terita vaimu Tartu Ülikooli talveülikoolis. Karmel Tall Tartu Ülikooli talveülikooli projektijuht 5


Kodakondsus- ja migratsioonibüroo: „Väldi pikka järjekorda ja ooteaega – pikenda dokument nüüd ja kohe“

L

ähiajal, 2012. aasta algusest, on oodata dokumenditaotluste järsku tõusu. Korraga kaotavad kehtivuse Eesti Vabariigi poolt välja antud 10-aastase kehtivusega passid ja isikutunnistused ning esimesed 5-aastase kehtivusajaga dokumendid. See tähendab, et mitmekordistub kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes klientide arv, pikenevad oluliselt ootejärjekorrad ning võrreldes praegusega pikeneb ka dokumendi kättesaamise ooteaeg. Eeltoodust tulenevalt loodame elanike mõistvale suhtumisele, aga ka heale koostööle uute dokumentide aegsasti taotlemisel. Kindlasti tuleks oma dokumentide kehtivusaega kontrollida ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks soovitavalt umbes kuus kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. Dokumenti kättesaamisel tuleb arvestada kuni 30-päevase ooteajaga, mistõttu ei tasu ootama jääda, mil dokument kehtivuse lõplikult kaotab. Taotluse uue dokumendi saamiseks võib esitada ka siis, kui olemasoleva kehtivuse lõpuni on veel aega.

Kodakondsus- ja migratsioonibüroo palub ka hoolekandeasutustel üle kontrollida oma hooldusaluste dokumendid, et pensionipäeval kehtetu dokumendi tõttu neil raha saamata ei jääks. Hoolekandeasutustes viibivatele liikumisvõimetutele isikutele tuleb kodakondsus- ja migratsioonibüroo töötaja dokumenditaotlust vormistama kohapeale vastavalt hoolekandeasutuse pöördumisele. Samas tuleb arvestada, et teenindada on suur hulk hoolekandeasutusi, mistõttu tuleb aegsasti maakonna kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse teada anda, kui kellelegi on vaja uut dokumenti. Kõigil, kes soovivad esitada taotluse uue dokumendi saamiseks, tuleb muretseda endast värske foto (Tartus võimalik teha kohapeal), kaasa võtta isikut tõendav dokument, sularaha või panga deebetkaart riigilõivu tasumiseks ning tulla kohalikku teenindusse. Muuseas, 15-aastastel ja vanematel Eesti kodanikel, on võimalik esitada taotlus uue ID-kaardi saamiseks posti või ekirja teel. ID-kaardi taotluse esitamiseks

ei pea inimene teenindusse kohale tulema, kuid dokumendi kättesaamiseks tuleb siiski pöörduda teenindusse. Seevastu passi ei ole posti ega e-posti teel üldjuhul võimalik taotleda. Kodakondsus ja migratsioonibüroo ootab teid dokumente taotlema Jõgeva, Põlva-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaal esmaspäevast reedeni kell 9-17. Tartu teeninduse uksed on kõigile avatud kolmapäeviti kell 9-16 ning teistel tööpäevadel kell 9-18. Ühtmoodi kogu Eestis on iga kuu viimasel reedel kõik teenindused klientidele suletud. Täpsemat infot dokumentide taotlemise kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei. ee rubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000. Kerly Peitel pressiesindaja kommunikatsioonibüroo Politsei- ja Piirivalveamet 7308852 / 5203403 kerly.peitel@politsei.ee

Eakate päev Saarepeedil

O

ktoobrikuus tähistati rahvusvahelist eakate päeva. Eakate klubi „Linda“ käib koos iga kuu viimasel teisipäeval, kus õnnitletakse sünnipäevalapsi, kuulatakse loengut ja veedetakse meeldivalt aega kodust väljas. Seekord otsustati eakate klubi üritus ja eakate päeva tähistamine teha ühiselt ja oodatud olid kõik valla eakad. 27. septembri lõuna paiku kogunesid kõik hingelt noored eakad Saarepeedi rahvamaja kohvikusse, kus olid kaetud lauad kringli ja kohviga. Kohaletulnuid oli õnnitlema tulnud vallavanem Salme Koplikask. Sotsiaalnõunik Annika kinkis kõigile eakatele lasteaiarühma „Sipelgad“ poolt meisterdatud värvilised küünlaklaasid. Rahvamaja juhataja tänas neid, kes läbi aastate on olnud ürituste korraldajateks ja headeks abilisteks. Peale esimesi jutuvestmisi oli aeg kuulata seekordset külalist – legendaarset toru6

pillimeest Ants Tauli. Kaasa oli ta võtnud kolm pilli – torupilli, lõõtsa ja akordioni. Iga pilli kohta oli tal rääkida mitu huvitavat lugu. Ja pillimängud tõid kuulajate huulile laulud. Koosviibimine oli meeleolukas ja ka hiljem jätkus juttu mitmeks tunniks.

Noored ja vanad peavad ikka koostööd tegema. Ka siis, kui üks ei taha väga teist kuulata. Eakate klubi „Linda“ on ehe näide heast läbisaamisest. Karmen Roos Kultuuri- ja spordikomisjoni liige Saarepeedi Sõnumid Nr 64


J

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima

uba vähem kui kuu aja pärast, 31. detsembril algab Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis lubab selgust luua paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et tulemused ikka täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik. „Loendusel osalemine on tõepoolest kohustuslik. Ainult siis, kui meil on täpne ja ajakohane statistika meeste ja naiste arvust ning erineva vanuse, hariduse ja elukutsega inimeste paiknemisest, saame oma ühiskonnale seada mõistlikke tulevikusihte,“ rääkis Viljandi ringkonnajuht Kristo Siimso. Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendusel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seaduses. Loenduse metoodikajuhi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu sõnul pole selles midagi uut – juba 1922. aastal, kui toimus iseseisva Eesti Vabariigi esimene rahvalugemine, oli küsimustele vastamine kohustuslik. „Tol ajal öeldi ka, et rahvalugemine annab rahvale silmad ning et rahvas, kel puuduvad rahvalugemise andmed, ei tunne iseennast. Need on minu arvates igati ilusad mõtted, mis sobivad ka tänasesse päeva,“ rääkis EneMargit Tiit. „Kasutagem siis seda võimalust, mis meil on ja anname ka tänasele Eestile silmad, et näha, millised me tegelikult oleme.“

Vastused ainult statistika tegemiseks Ringkonnajuht Kristi Siimso teab, et kohalikud inimesed on loenduse eel juba väga põnevil – kui palju meid siis ikkagi on. „Loendusel kogutud andmed aitavad hiljem ju vastata nii paljudele olulistele küsimustele. Inimeste paiknemise järgi saab näiteks teada, kas teede ja ühistranspordivõrk vastab inimeste vajadustele, milliste sotsiaalteenuste järgi hakkab eri piirkondades vajadus tekkima,“ tõi ringkonnajuht vaid mõned näited selle kohta, miks loendus on meile kõigile vajalik. Neile ja teistele tähtsatele küsimustele vastamiseks on vaja üksnes statistikat. See tähendab, et loendusel kogutud isikuandmed on kaitstud ja neid ei anta edasi kolmandatele osapooltele. Ka riigiasutustele mitte. „Rahvaloendusel esiSaarepeedi Sõnumid Nr 64

tatud andmetest kellelegi mingeid õiguslikke tagajärgi küll kindlasti ei tule,“ ütles Kristi Siimso. „Neid andmeid ei anta mitte kellelegi edasi ja statistika tegemisel eraldatakse vastustest ka inimeste isikuandmed. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed. “

Esimest korda saab e-loendada Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult mugav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja päris esimest korda võimalik end ka ise interneti teel loendada. „Rahvaloendus algabki 31. detsembril just e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile küsimustele vastata hoopis internetis,“ rääkis ringkonnajuht Kristi Siimso. „Eks see on ju teada, et meie inimesed on võib-olla natuke häbelikud ja ei taha võõrale inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või pangakoodid olemas, võib loendusankeeti täita ka täitsa omaette, arvuti taga istudes,“ selgitas Kristi Siimso. Interneti teel loendusel osalemiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või internetipanga kaudu. Koht ei ole seejuures oluline: olgu selleks siis enda või oma lähedaste kodu, töökoht, raamatukogu või koguni buss. E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistikaameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel aadressil klienditugi@stat.ee. E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast reedeni kell 8–18. Tuleb ka rahvaloendaja Kes e-loendusel osaleda ei soovi või jõua, võib oodata hoopis rahvaloendaja külastust – nemad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg,“ ütles ringkonnajuht. Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildi-

ga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse kirjadega salli järgi. Tavapärase paberankeedi asemel märgivad nad vastused sülearvutisse ja kunagi ei küsi inimestelt nende sissetulekut. „Tõesti, ühtegi rahvaloendajat enne 16. veebruari ei tule ja nemadki külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõpetamata. Küll aga jätkavad endiselt oma tööd teiste uuringutega seotud Statistikaameti küsitlejad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida igalt külaliselt, kes end küsitleja või loendajana esitleb, töötõendit, millel kindlasti peab olema pilt,“ soovitas Viljandi ringkonnajuht Kristi Siimso. Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil www. REL2011.ee ning detsembrikuu jooksul jõuavad kõikidesse postkastidesse ka loendust tutvustavad voldikud.

Rahva ja eluruumide loendus 2011 • 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga • E-loendus: 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012 • Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012 • Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule. • Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist. • Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Karin Volmer Statistikaamet

7


Perepäev rahvamajas

N

ovembrikuu 12. kuupäeval toimus Saarepeedi Rahvamajas valla elanikele korraldatud perepäev. Vallavanem Salme Koplikask tervitas oma kõnes kõiki kohaletulnuid ja andis üle heakorra konkursil „Kaunis kodu“ parimatele tänukirjad ja kingitused. Seejärel sai jälgida lasteetendust „Pilli-Tiidu“. Kui eelmisel aastal küpsetasid usinad perenaised magusaid kooke, siis seekord oli lauale toodud iseküpsetatud leiba ja karaskit. Maitsvale leivale määrimiseks pakuti munavõid, maitserohelisega võid, singimaitselist võid ja puhast võid. Maire Toomsalu sahvrist jõudsid kõigile uudistamiseks ja maitsmiseks ka erinevad Eestimaal kasvatatavad õunasordid. Kõigile lauakatjatele kingiti tänutäheks Selveri kaupluseketi kinkekaart. Leiba küpsetasid Karin Vidder, Merle Siimer ja Ille Mirka, karaskit küpsetas Maire Toomsalu ning maitsevõid valmistas Karmen Roos. Edasi said huvilised meisterdada pajuvitstest või paberitorudest korve koos Viljandi kaupluse Rikets lillede juhatajaga. Väiksemad lapsed ei lasknud suuremate tegemisest ennast häirida ja jooksid ning mängisid võimlemismattidel. Meeldiv, et nii palju inimesi oli tulnud rahvamajja üritusest osa saama. Kultuuri- ja spordikomisjoni nimel, Karmen Roos

E

Viktoriin

nne jõule on tulemas Saarepeedi valla 20. aastapäev. 9. -18. detsembrini leiavad aset erinevad juubeliüritused. Selle raames korraldab Saarepeedi valla kultuuri- ja spordikomisjon viktoriini teemal „Kas tunned Saarepeedi valda?“. Kuna vallas on 12 küla, siis on ka küsimusi 12, iga küla kohta üks. Küsimused on võimalik leida vallalehest Saarepeedi Sõnumid ja Saarepeedi valla kodulehelt. Vastused palume saata: ille@saarepeedi.ee või tuua isiklikult Saarepeedi Rahvamaja juhataja kätte hiljemalt 15. detsembriks kell 16.00. Kindlasti ära märkida vastaja nimi, elukoha küla ja telefoninumber. Tulemused ja võitjate auhinnad avalikustatakse ja antakse üle Saarepeedi valla 20. aastapäeva 16. detsembri kontsertaktusel. Küsimused: 1. Selles Saarepeedi valla külas on omal ajal tegutsenud „Kitsipilli kõrts“. Mis külast käib jutt? 2. See Saarepeedi valla mees on olnud ühiskondlikus korras Viljandis Eesti Põllumeeste Seltsi ja Koidu seltsi esimees. Kellest käib jutt ja missuguses külas ta elas? 3. See hoone on ehitatud 1888 ja selle omanik on olnud M. Tobien. Mis hoonega on tegu ja missuguses Saarepeedi valla külas see hoone asub? 4. Selles Saarepeedi valla külas on elanud mees, kes esindas põllumehi I, II, III ja VI Riigikogus. Kellega on tegu ja missuguses külas ta elas? 5. 1965. aastal suleti selles külas kool, mis oli tegutsenud seal 1. septembrist 1949. aastast. Missuguses Saarepeedi valla külas see kool tegutses? 6. 1949. aastal moodustati selle küla nimeline kolhoos, mille esimeheks valiti August Reino. Mis nimelise kolhoosiga oli tegu? 7. Selles külas elanud dr Tõnis Soosare tütre Nora auks lubati ühel tingimusel ehitada rippsild. Sild jäi sedapuhku ehitamata. Missuguses Saarepeedi valla külas elasid Tõnis Soosar ja ta tütar Nora? 8. 1927. aastal asutati selles külas Uue –Võidu Haridusselts. Millise Saarepeedi valla külaga on tegu? 9. Selles külas elava mehe töövahenditeks on olnud Favoritas, Terror, Totar, Agadez jne. Kes on see mees ja missuguses Saarepeedi valla külas ta elab? 10. Missuguse Saarepeedi valla külaga on tegu, sest samasugune kohanimega koht asub Läänemaal Hanila vallas? 11. Missuguses Saarepeedi valla külas möllasid Pudid, Puugid ja Vesipead? 12. Selles külas tegutseva ettevõtte logo autoriks on Lembitu Mikker. Missuguse ettevõttega on tegu ja millises Saarepeedi valla külas asub? Head vastamist!

8

Saarepeedi Sõnumid Nr 64


Halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes peab jalakäija kandma helkurit või kasutama valgusallikat

K

ui senikehtinud nõue kohustas helkurit kandma vaid kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes (tingimused, mis vastasid enamjaolt maantee liikluskeskkonnale), siis uus liiklusseadus näeb ette pimeda ajal liigeldes üldist helkuri kandmise kohustust. Seega, helkurit tuleb pimeda ajal kanda ka asulas. Jalakäijahelkur on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt isikukaitsevahend, mille turvalisusnõuded on kehtestatud vastava standardiga. Nõuetekohasel helkuril või selle pakendil peab olema tähistus CE EN13356 (LS § 11 lg 4). Korralik helkur on hästi märgatav lähitulede valgusvihus vähemalt 150m ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300m kauguselt. Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30-40 m kauguselt. Pimedas sõites häirivad juhti veel vastusõitvate autode tuled, kriimustused ja mustus esiklaasil või vihm ja udu. Halb ilm võib peaaegu poole võrra vähendada seda teepikkust, millel autojuht helkurita jalakäijat märkab. Halvemal juhul on see vaid 15-20 meetrit, mis ei ole piisav, et juht suudaks pidurdades jalakäijale otsasõitu vältida. Kiirusel 90 km/h on auto peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 meet-

rit. Märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond märgatavalt pikem. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130-150 meetri kauguselt. Autojuhile jääb siis piisavalt aega, et reageerida ja mööduda helkurit kandvast jalakäijast ohutult.

Kuidas helkur kinnitada? Helkureid on riietele püsivalt ja ajutiselt kinnitatavaid. Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel

peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, siis tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele. Helkur peab jääma rippuma umbes põlve kõrgusele – samal kõrgusel asetsevad ka sõidukite tuled. Oluline on jälgida, et helkur jope või mantli ääre alt välja paistaks. Pimedas liikudes suurendab jalakäija ja jalgratturi märgatavust ka hele riietus. Helkuri toime põhineb tema ehitusel: helkur peegeldab temas olevatele peegelpindadele langenud valguskiire tagasi valgusallika suunas. Kui helkuri pind on kraabitud või kulunud, tuleks helkur uue vastu vahetada, kuna tema valgustpeegeldav toime on märgatavalt väiksem kui tervel ja puhtal helkuril. Enda nähtavaks tegemine on vajalik ka jalgratturil. Põhivarustusena peavad igal jalgrattal olema kollased või valged helkurid vähemalt ühe ratta mõlemal küljel (nt kodarahelkurid) ning ees valge ja taga punane helkur. Lisaks peab pimedas sõites rattal põlema ees valge ja taga punane tuli. Jalgratturil nagu ka pimedas autost väljunud juhil on enda nähtavaks tegemiseks soovitav kasutada helkurmaterjaliga varustatud ohutusriietust. Autojuhil nõutav ohutusvest peab vastama standardi CE EN471 2-klassi ohutusriietuse nõuetele.

Spordist 62. „Naabrimeeste“ - ja 57. „Naabrinaist“ võrkpalliturniir toimus seekord Kolga-Jaanis. Saarepeedi valla meeskond saavutas turniiril II koha ja naiskond I koha. Mustlas toimunud Tarvastu karikaturniiril saavutas Saarepeedi naiskond III koha. 19. novembril toimus Saarepeedi Rahvamajas valla sügisturniir korvpallis. Võitjaks tuli meeskond „Head Poisid“ – Matis Kukk, Ott Kukk, Egon Jänes ja Raigo Rohtla. II koha saavutas võistkond „Mehed“ – Steveni Metsa, Tauri Metsaots, Sergei Bogdanov ja Alar Ojalill. III koha saavutas „Karula Puit“ – Ain Sibul, Rait Linnasmägi, Arvo Nõges ja Paul Kolla. IV koha saavutas võistkond „Snak“ – Meret Anson, Tarmo Tahker ja Simo Tahker. Paul Kolla Saarepeedi Sõnumid Nr 64

9


Mõned mälestuskillud 14. novembri õhtul juhtusin vaatama telerist saadet “Rahaauk”, kus osales meie kooli endine õpilane ERKI VEIKAR. Pärast selle saate vaatamist tekkis mõte panna kirja pisut koolimälestusi. Elasin Erki ja tema kauni kaaslase mängule väga kaasa. Mängu algus läks ladusalt. Siis tekkis esimene tõsine tõrge. Valiti teema “Sport”. Hüüdsin teleri ees tugitoolis: ”Erki! Ära vali sporti! Lähed alt!” Läkski. Pool raha kukus auku. Teist korda karjatasin: ”Ära võta rahapakki Helioselt”. Võttis. Õnneks ei läinud nad mängust tühjade kätega. Aga mitte sellest mängust ei tahtnud ma kirjutada, vaid Erkist. Erki oli minu viimane õpilane, kes esindas meie kooli maakondlikul ajalooolümpiaadil. Ta jäi napilt (1-2 punktiga) ilma III-st kohast. Miks? Enne olümpiaadi algust, nagu ikka, kutsuti kõik osalejad-juhendajad saali, kus tehti sissejuhatus algavaks olümpiaadiks. Meie Erkiga kasutasime seda aega veel mõnede küsimuste kordamiseks. Mäletan, et kordasime raskemaid mõisteid, millest mitmed ka küsimustes sees olid. Mul käis peast läbi mõttevälgatus, et peaks kordama Euroopa vanimaid ülikoole. Samas rahustasin end, et küllap ta neid teab. Ja aeg saigi otsa. Algas õpilaste klassidesse juhatamine. Ja ülikoolide küsimusega Erki alt läkski. Ta teadis ainult ühte ülikooli. Teadnuks veel paari ülikooli, saanuks ta III koha. Pean seda enda süüks. Miks me ometi neid ei korranud? Ka kodanikuõpetuse tundides oli Erki väga aktiivne. Meil oli 9. klassis kohustus lugeda ajalehti. Iga 2 nädala tagant tegi üks õpilane (kordamööda) kokkuvõtte 2 nädala tähtsamatest sündmustest Eestis ja kogu maailmas. Teistel oli võimalik kommenteerides, täiendada, oma arvamust avaldada. Erkil oli alati midagi öelda. Suur oli mu üllatus, kui saatest sain teada, et Erki õpib kõrgkoolis ajalugu. Olen oodanud aastaid, et keegi mu andekatest õpilastest läheks õppima ajalugu. Nüüd on see ootus täitunud. Aitäh, Erki! Loodan, et Sa eriala ei vaheta. 10

Meenutada tahan ka Erki vanemat venda HEIKIT, kel kõrgkool juba läbitud. Tema tõi koolile maakonna ajaloo-olümpiaadidelt kaks esikohta (7. ja 9. klassis). 9. klassi võitjana esindas ta kooli ka vabariiklikul olümpiaadil Tartus, kus ta saavutas 7. koha. Igati väärikas koht. Heiki on oma nime sellega jäädvustanud kooli ajalukku. Tublid poisid! Mõlemad andekad, aga ka väga töökad. Samas tagasihoidlikud ja väärika käitumisega. Ma arvan, et neist poistest me veel tulevikus kuuleme. Ühes varasemas “Rahaaugu” saates arvasin ma ära tundvat veel ühe meie kooli endise õpilase – GUNNARI, kes mängis koos oma vennaga. Jäin saadet vaatama. Mängu algus oli muljetavaldav. Ja siis see saatuslik teema “Uraan”. Gunnar sai oma esimese teles esinemise kogemuse meie koolis 1990.a kevadtalvel, kui eetris oli saatesari “MM MUNA”. See oli IV- ndate klasside televiktoriin. Minu klassis oli 5 õpilast, kui sügisel mängu registreerusime (uuel aastal üks õpilane lisandus). Võistkonda kuulusid MARIS SIIMER, TRIIN JÄNES JA GUNNAR KINGO. Võistkonnal tuli võistlemas käia kolm korda, kuna kaks esimest võistlust me võitsime. Võitja läks alati edasi. Esimesel korral olid vastasteks Tallinna 42. ja 46. Keskkool. Teisel korral kohtuti Jõgeva 2. Keskkooli ja Keila Algkooliga. Kolmandas mängus tuli jõudu proovida Võru 9-kl. Kooli ja Rapla I Keskkooli IV klassiga. See oli kõige põnevam kohtumine, kuna neljal korral olid võistkonnad viigiseisus. Viimase mängu eel rääkisid saatejuhid meile, et nad otsisid üles Viljandimaalt Saarepeedi kooli, kus on nii targad lapsed. Seda oli hea kuulda. Õpetajaid ega lapsevanemaid saate ajaks stuudiosse ei lubatud. Küll aga võisid stuudios saadet vaadata võistlevate koolide IV-ndate klasside õpilased. Foto meie klassi võistkonnast trükises “SAAREPEEDI” (lk.26) on Gunnari isa tehtud otse teleriekraanilt. Aitäh selle eest! See foto on nüüd kooli jaoks ajaloolise väärtusega. Meie laste edukas esinemine oli suursündmus noore

ja väikese maakooli ajaloos. Seda saatesarja vaatas kogu Eestimaa. Meeldiv on meenutada selliseid ajaloolisi hetki meie kooli ajaloost ja selliseid tublisid õpilasi, kes on teinud koolile ajalugu. Tuleval aastal saab meie uus kool juba 25-aastaseks. Küllap kõikidel õpetajatel on üht-teist meenutada. Meenutada tahan ka tänavusuvist kohtumist oma endiste õpilastega, mis toimus augustikuu viimasel päikeselisel laupäeval. Kokkusaamise algatasid ja korraldasid õpilased ise. Kohtumine toimus GUNNAR SINIMERI kauni kodumaja kaunis lilleaias. Mina viisin kaasa üllatuskülalise – õpetaja KALJU LILLEPUU, kes oli kokkutulnutele olnud emakeele õpetaja ja Gunnari klassile ka 1 aasta klassijuhataja. Pärast õpetaja Lillepuu koolist lahkumist jätkasin selle klassiga mina. Kokkutulnuid oli erinevatest lendudest. Üllatus oli suur, kui kõik tulid kohtumisele lilledega, nagu olnuks sünnipäevapidu. Kõik tõid kaasa ka midagi suupoolist. Mina võtsin kaasa vaimutoitu. Meenutasime ammuseid kooliaegu, rääkisime oma töödest-tegemistest, oma lastest ja lastelastest ning elust enesest. Juttu jätkus tundideks. Peeti plaane ka järgmiseks kokkusaamiseks. Aitäh Gunnarile, tema kaasale ja kõikidele õpilastele, kes olid tulnud kohtuma oma endiste õpetajatega. Kui õpetajat mäletatakse ja tahetakse kohtuda veel aastakümnete pärast, siis tundub, et polegi asjata elatud. Kõik need õpilased lõpetasid Saarepeedi kooli vanas majas eelmisel aastatuhandel, eelmise sajandi 60-ndatel aastatel. Sellised kohtumised ei unune. Need kosutavad hinge ja annavad jõudu edasi elada. Meeldivad mälestused jäid mulle ka sügisestest reisidest Mihhailovskojesse ja Ungarisse, kuhu oli ammu juba plaan sõita. Aga see on juba teine teema. Aastaring hakkab taas täis saama. Ilusat advendiaega! Häid jõule! Kõikide soovide täitumist uuel aastal! Evi Eilonen Saarepeedi Sõnumid Nr 64


TEATED JA INFO

Infoks!

9. -18 . detsember 2011 Saarepeedi valla 20 juubeli nädal

16. detsembril toimub Saarepeedi valla 20. aastapäeva tähistamine, kuhu on oodatud kõik vallainimesed ja kutsetega külalised. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine. Pidu algab kell 18.00 kontsertaktusega ning jätkub õhtuse peoga koos jõuluvana ja ansambliga.

9. detsember kell 10.00 Laste jõulud rahvamajas, etendusega „Lumememme lugu“ mängib Männimäe lasteaia näitetrupp. Peale etendust tants ja trall

12. -13. detsember vallaesindajate kohtumine Saarepeedi Kooliga ja õpilaste külaskäik vallamajja

14. detsember Saarepeedi vallamajas lahtiste uste päev. 16. detsembril kell 18.00 Saarepeedi valla 20 tähistamise kontsertaktus Esinevad Saarepeedi rahvamaja isetegevuslased ja külalisesinejad Tervitused, õnnitlused Tort ja kohvi kõigile Puhvetist suupisted Jõuluvana Eelregistreerida telefonil 52 34 605

Pidu jätkub ansambliga “Absoluu

tLühis“

Kaunist ja rahulikku jõuluaega kõigile! Ille Mirka

18. detsembril kell 13.00 Saarepeedi valla eakate jõulupidu Eelregistreerida telefonil 52 34 605 Sõidab bussiring

Jaanuar 03. Harry Üts 03. Ingrid Sillavee 05. Ants Rohtla 09. Helju-Laine Purga 11. Heino Puusild 12. Arvo Haltsonen 13. Linda Kallak 19. Ants-Mati Rang 20. Vilma Väljaru 21. Milvi Roosipuu 26. Liidia Ojanurm 30. Jelena Tjuška 30. Aime Kichno

Saarepeedi Sõnumid Nr 64

77 78 73 81 77 85 81 74 84 74 78 82 77

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

18. detsembril toimub valla eakate jõulupidu, kuhu on samuti vajalik eelregistreerida, sest ei tea, kui palju toitu valmistada. Esinevad oma rahvamaja taidlejad, meil on palju huvitavaid asju selgeks õpitud, nii et tulge aga kaema ja head jõulurooga maitsma! Sõidab vallabuss, kel vajadust võtke ise ühendust bussijuht Jüriga telefonil 5301 1640. Kui midagi jäi selgusetuks, helistage ja küsige telefonil 52 34 605.

Veebruar 02. Maria Võsa 06. Linda Enn 07. Ivi Kasak 09. Jüri Aasav 16. Ülo Põldmaa 20. Alli Berzina 21. Elli Voll 22. Adolf Johanson 25. Gustav Kuus 26. Vaike Jaadla

85 86 76 72 74 74 80 76 89 80

11


Viljandi Jaani koguduse info detsember 2011 KONTSERDID: 10.12 kell 18

Kontsert – Viljandi Kultuuriakadeemia segakoor ja Viljandi Linnakapell

15.12 kell 18

Viljandi Muusikakooli jõulukontsert

17.12 kell 18

Kontsert – Viljandimaa Kammerkoor, Viljandi Maagümnaasiumi, Jaani koguduse ansambel

21.12 kell 18

Viiratsi kooli jõulukontsert

22.12 kell 9.30

Kalmetu Põhikooli jõulukontsert

30.12 kell 18

Kontsert – Aleksander Sünter ja sõbrad

Olgugi talveöö pime. täna ta helendab. südemes süttinud ime silmades sädeleb. Rahulikke jõule ja ilusat uut aastat igasse peresse!

JÕULUAJA JA AASTAVAHETUSE TEENISTUSED: 24.12

kell 18 Jõuluõhtu jumalateenistus kell 21 Jõuluöö missa

25.12

kell 11 Jõulupüha peremissa ja lastekirik. Jõulunäidend.

31.12

kell 18 Vana-aasta jumalateenistus armulauaga kell 23.30 Aastavahetuse vigiilia

01.01.2012 kell 12 Uusaasta keskpäevapalvus 06.01.2012 kell 18 Kolmekuningapäeva oikumeeniline jumalateenistus

Saarepeedi vallavalitsus ja -volikogu.

Ostame vanu auto akusid ja katalüsaatoreid. 5458 3370 Ostame metsa ja metsakinnistuid! Eesti parim hind! Asjaajamine kiire ja korralik! Tel: 372 58 948 735

Talihoolduspiirkondade lumelükkajad selgunud 2011/2012

S

aarepeedi valla talihooldustööde teostaja leidmiseks väljakuulutatud hange on lõppenud ning selgunud on 2011/2012 talveperioodi lumetõrjetööde teostajad piirkonniti, vastavalt lisatud tabelile. NB! Käesoleval aastal eramajapidamiste õuealade lahtilükkamist ei finantseerita, lükatakse väravani või õue alguseni. Õuealade lahtilükkamist saab eraldi tellida oma piirkonna talihooldustööde teostajalt. Piirkond I Saarepeedi keskasula II Saarepeedi-Moori-Tõnissaare III Taari-Kokaviidika-Auksi-Välgita IV Aindu-Peetrimõisa-Karula-Tobraselja-Võistre

Teostaja FIE Eve Soo OÜ Tooma Veod FIE Margus Juurik FIE Arvo Rohtla

Kontakt 5346 7697 520 4243 529 5491 506 8550

Saarepeedi valla lumelükkamise küsimustega pöörduda maanõunik Kaido Krause poole. Tel 439 0136 või mobiil 5305 7516.

12

Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu. Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120; kirjad, teated, kuulutused: 70 201 Saarepeedi küla, reet@saarepeedi. ee.

Saarepeedi Sõnumid Nr 64

Saarepeedi Sõnumid  

Detsember 2011

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you