Page 1

Saarepeedi

valla

infoleht

Saarepeedi Sõnumid Ilusat ja rahulikku jõuluaega

A

astaring hakkab jälle lõppema ja on aeg vaadata tagasi tehtule ning teha plaane uueks aastaks. Lõppeva aasta tegevusi kajastas eelmine vallaleht ja seega neid siin üle ei korda. Teha oleks vaja alati rohkem, kui selleks vahendeid ja võimalusi on. Majanduskriis mõjutas ka meie valla tegemisi. Teedele eraldati vahendeid võrreldes 2008.aastaga ainult 25% ehk ca 300 000 krooni. Mitte kõiki teid ei olnud võimalik isegi hööveldada ja sellest tulenevalt on valla teed täna väga halvas seisukorras. Püüame detsembris osa teid veel hööveldada ja leida selleks valla eelarvest lisaraha. Lumelükkamisteenust osutavad kohalikud ettevõtjad, kellega on lepingud sõlmitud. Üksikisiku tulumaksu laekumine võrreldes eelarvesse planeerituga on kuust kuusse vähenenud. Kuna tulud vähenevad, on vaja analüüsida kulusid ja leida kokkuhoiu kohad nii vallavalitsuses kui ka allasutustes. Järgmise aasta prioriteediks on valla teede hooldus, korrashoid ja remont. Selleks tuleb lisaks riigi poolt eraldatavale rahale lisada juurde ka omavahendeid valla rahakotist. Samuti tuleb tegeleda vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimisega Saarepeedi külas. Selle rahastamiseks tuleb leida vahendeid läbi projektide.

Jätkub projektirahaga ühishooldekodu rajamine Viiratsisse, kus meie vallal on 9 kohta. Juba kolmandat aastat jätkab vald hajaasustuse veeprogrammi taotluste kaasfinantseerimist. Jätkame kooli ja lasteaia ülalpidamiskulude ning personalikulude katmist vallaeelarvest. Olulise osa moodustavad sotsiaaltoetused, kuna töötute arv järjest kasvab ja abivajajad tuleb valda juurde. Toetame külaliikumist ja kaasfinantseerime projektide omaosaluse. Kavas on Saarepeedi puhkemaastikule laululava ehitamine ja Saarepeedi karjääri supluskoha rajamine - ikka projektidega. Olgu ajad kuitahes keerulised ja rasked, elu on näidanud, et kergemini saab neist üle üheskoos tegutsedes ja üksteisest hoolides. On aeg näidata abivalmidust, armastust, ausust, hoolivust, kannatlikkust, lahkust, lojaalsust, lugupidamist, mõistmist, otsustavust, rahulikkust, sallivust, sihikindlust, sõbralikkust, säästlikkust, tasakaalukust, tähelepanelikkust, tänulikkust, usaldust, vastutustundlikkust, viisakust, õiglust. Soovin kõigile ilusat jõuluaega ja head uut aastat! Salme Koplikask vallavanem

Saarepeedi Vallavalitsus võtab alates 1. jaanuarist tööle majandustöölise, kelle tööülesanneteks on: • üldkasutatava territooriumi ja hoonete heakord (muru niitmine, lumekoristus jms.); • keskasula vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimimise (s.h. pumbamaja ja reoveepuhasti töörežiimi) tagamine; • ühiskondlikes hoonetes (rahvamaja, raamatukogude) ja valla omanduses olevates eluruumides vajalikud ning mitmesugused muud jooksvalt tekkivad majandus- ja remonditööd. Kandidaadilt eeldame tehnilist taipu, kohusetunnet ja vastutustundlikku suhtumist oma tööülesannetesse, auto kasutamise võimalust ja juhiluba. Soovijal esitada avaldus Saarepeedi Vallavalitsusele 21. detsembriks aadressil: 70201 Saarepeedi, Viljandimaa või e-mail: salme@saaarepeedi.ee

Nr 52 DETSEMER 2009

Täna infolehes: Ilusat jõuluaega .............................. 1 Vallavalitsuse ja volikogu istungid .. 2 Kuidas toimub korraldatud jäätmeveole üleminek ......................................... 3 Vaimuvalgus teeb sügisõhtud helgemaks ............................................... 3 Õpilasesinduse ja õpetajate ümarlaud – Pole ükskõik, kõik on üks! ........... 4 Tegemised koolimajas ................. 4-5 Liikluskoolitus noorteklubis ............. 5 Meie noored konverentsil ............... 6 Kodu-uurimise uudised ................ 6-7 Hingedepäeva kontsert ................... 8 Perepäev ........................................ 8 Saarepeedi valla spordiuudised ..... 9 Teated ja info ................................ 10

Saarepeedi Vallavalitsus ja Volikogu soovivad kõigile valla elanikele ja ettevõtjatele ilusaid ja rõõmurohkeid jõulupühi ning edukat ja õnnelikku uut aastat!


Vallavalitsuses otsustati: 22. oktoobri istungil: - Määrati toimetulekutoetusi summas 12 387 krooni. - Anti ehitusload lauda rekonstrueerimiseks Auksi külas Parduse kinnistul, puurkaevu rajamiseks Peetrimõisa külas Kuke kinnistul ja aiamaja rekonstrueerimiseks Peetrimõisa külas Kevade 4 kinnistul. - Määrati kohanimed väikekohtadele endistes aianduskooperatiivides Välgita, Karula ja Peetrimõisa külades. - Määrati koha-aadressid Peetrimõisa külas Aia katastriüksus ja Kevade katastriüksus, Välgita külas Veere katastriüksus, Muti katastriüksus ja Metsa katastriüksus, Saarepeedi külas, Karula külas Järve katastriüksus, Moori külas Moori Põllu katastriüksus. - Määrati katastriüksusele koha-aadressid ja sihtotstarbed Saarepeedi külas Saarepeedi puhkemaastiku katastriüksusel ja Saarepeedi rannamaastiku katastriüksusel, Auksi külas Järveääre katastriüksusel, Peetrimõisa külas Kõrge katastriüksusel. - Muudeti Saarepeedi Kooli hoolekogu koosseisu.

- Määrati projekteerimistingimused Peetrimõisa külas Liivatee maaüksusel vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimisel. - Eraldati raha reservfondist 1000 krooni EELK Viljandi Jaani kogudusele kontsertklaveri ostuvõla tasumiseks. 4. novembri istungil: - Kinnitati heakorrakonkursi võitjate nimekiri. - Väljastati ehitusload Taari külas Sinimeri kinnistul laut-küüni rekonstrueerimiseks, Peetrimõisa külas Härjapea kinnistul laut nr 1 rekonstrueerimiseks, Auksi külas Kääriku kinnistul puurkaevu rajamiseks ja Saarepeedi külas Hõbemänni kinnistul kuuri rekonstrueerimiseks. - Anti arvamus maa riigi omandisse jätmiseks, sihtotstarbe ja koha-aadressi määramiseks. - Kinnitati Saarepeedi valla teede talihoolduse teostamise tingimused. 17. novembri istungil: - Kinnitati Saarepeedi valla teede talihooldustööde hanke tulemused ja pak

kumuste edukaks tunnistamine. - Võõrandati vallavara. 01.detsembri istungil: - Otsustati lõpetada raske puudega isiku hooldus. - Määrati toimetulekutoetusi summas 24 588 krooni. - Määrati ühekordseid sotsiaaltoetusi valla eelarvest summas 3812 krooni. - Määrati hooldaja ja hooldajatoetus raske puudega isikule. - Kinnitati Saarepeedi Kooli hoolekogu koosseis. - Väljastati kasutusluba OÜ Kullis kauplus-lao kasutamiseks Aindu külas. - Määrati projekteerimistingimused Edelaraudtee infrastruktuuri AS-le Aindu külas Lelle-Türi-Viljandi raudteel Pärsti raudteeülesõidukoha renoveerimiseks. - Väljastati ehitusluba üksikelamu püstitamiseks Peetrimõisa külas Vana-Võidu tee 1B kinnistul. - Anti luba maa ostueesõigusega erastamiseks Helju-Laine Purgale Moori külas Suurekivi katastriüksus 1340 m2. - Määrati koha-aadress ja sihtotstarve Auksi külas Järvesilma katastriüksus.

Vallavolikogus otsustati: Saarepeedi Vallavolikogu VI kooseisu viimasel istungil 15. oktoobril: - Võeti vastu Saarepeedi valla 2009. aasta I lisaeelarve. - Määrati avalikuks kasutamiseks erateed. - Võeti vastu Saarepeedi valla 2010.a investeeringute kava valdkondade kaupa. Saarepeedi Vallavolikogu VII koosseisu esimesel istungil 28. oktoobril: - Valiti vallavolikogu esimeheks Marek Tanvald. - Valiti vallavolikogu aseesimeheks Ando Eensalu. - Kuulati ära Saarepeedi Vallavalitsuse lahkumispalve. 19. novembri istungil: - Otsustati moodustada Saarepeedi Vallavolikogu alatised komisjonid järgmiselt: 3 – liikmeline revisjonikomisjon; 5 –liikmeline eelarve- ja majanduskomisjon; 2

5 – liikmeline sotsiaal- ja hariduskomisjon; 5 – liikmeline kultuuri- ja spordikomisjon; 5 – liikmeline maaeluarengukomisjon. - Saarepeedi Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimeheks valiti Rudolf Toss ja liikmeteks Ando Eensalu ja Maarika Kiisler. - Valiti Saarepeedi Vallavolikogu alatiste komisjonide esimehed ja aseesimehed: o Eelarve- ja majanduskomisjoni esimeheks Marek Tanvald ja aseesimeheks Ando Eensalu; o Sotsiaal- ja hariduskomisjoni esimeheks Maarika Kiisler ja aseesimeheks Marek Tanvald; o Kultuuri- ja spordikomisjoni esimeheks Marko Moks ja aseesimeheks Maarika Kiisler; o Maaeluarengukomisjoni esimeheks Ando Eensalu ja aseesimeheks Rudolf Toss.

- Valiti Saarepeedi vallavanemaks Salme Koplikask. - Nimetati esindajad Viljandimaa Omavalitsuste Liidu Vanemate kogusse. 26. novembri istungil: - Eraldati raha reservfondist. - Otsustati maksta hüvitist lahkuvale vallavanemale Ando Eensalule tema 3 kuupalga ulatuses. - Kinnitati volikogu alatiste komisjonide koosseisud. - Nimetati vallavolikogu esindajaks Saarepeedi Kooli hoolekogus Marek Tanvald. - Kinnitati Saarepeedi vallavalitsus järgmises koosseisus: Salme Koplikask Aldur Künnapuu Kätlin Sarapuu Annika Mätas Arvo Pertel

Saarepeedi Sõnumid Nr 52


Kuidas toimub korraldatud jäätmeveole üleminek?

J

äätmeveo hinnad on Saarepeedi vallas oluliselt kallimad kui naaberomavalitsustes. Mõne pere jaoks tähendab see, et ühe ja sama jäätmefirma poolt tühjendatakse üle tee asuva linnamaja juurest 0,14 m3 prügikonteiner ära kolm korda odavama hinna eest, kui teisel pool teed valla maal asuvast elamust. Selline hinnavahe tuleneb sellest, et jäätmekäitleja rakendab nende omavalitsuste suhtes, kus ei ole korraldatud olmejäätmeveo konkurssi nn. vabaturu hinda ehk et ei pea vajalikuks võrdset kohtlemist. Jäätmeseadusest tulenevalt ei ole alla 1500 elanikuga vallas (s.h. Saarepeedi vald) kohustuslik rakendada korraldatud olmejäätmeveo rakendamise korda. Tegelik elu aga näitab et seadused tehakse suurte linnade ja asumite tarvis. Lõpuks tuleb väikse vallana meilgi korraldatud jäätmeveole üle minna ja kõigi nõuete täitmiseks teha koostööd teiste omavalitsustega. Peale hinnavahe on korraldamata veol veel teisigi puudusi (näit: puudub ülevaade jäätmekoguste ja veolepingute kohta jms).

Eeltoodust tulenevalt otsustas septembrikuu volikogu Saarepeedi vallas korraldatud olmejäätmeveo rakendamiseks konkursi korraldamiseks ning vajalike õigusaktide väljatöötamiseks teha koostööd ja liituda Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega. Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on liita jäätmeveoga kõik valla territooriumil asuvad jäätmevaldajad ja jäätmetekitajad, tagada kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne ning ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga korraldatud olmejäätmete kogumise ja veoteenus. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolmejäätmete kogumine ja vedu. Korraldatud jäätmeveo rakendamiseks on detsembrikuu volikogu istungi päevakorras Saarepeedi valla jäätmevaldajate registri põhimääruse ja registri pidamise korra kehtestamine ning jäätmekava koostamise algatamine. Register on andmebaas korraldatud jäätmeveo

andmete kogumiseks, kuhu on kantud jäätmevaldajatena kõik hoonestatud kinnistute omanikud. Jäätmekava on arengukava osa, mis seadusest tulenevalt on kohustuslik koostada igal omavalitsusel. Jäätmekavas on vaja seada eesmärgid jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmehoolduse korraldamiseks lähiaastatel ning meetmed nende eesmärkide täitmiseks. Jäätmekava puudumisel ei rahastata ka vastava ala KIKi projekte. Kokkuvõtteks võime tõdeda, et käimas on üleminek korraldatud olmejäätmeveole, mille konkurss kuulutatakse välja pärast vastavate õigusaktide kehtestamist. Tõenäoliselt kulub veel pool aastat, enne kui meie vald saab võrdse liikmena liidetud Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse Viljandi veopiirkonnaga. Selleks ajaks peab igal registrisse kantud jäätmetekitajal olema soetatud või renditud nõuetekohane kogumisvahend. Maire Palutaja

Vaimuvalgus teeb sügisõhtud helgemaks

M

eie laiuskraadile siin Euroopa serval on taas saabunud pikkade ja pimedate õhtute aeg. Aeg, mil tavalisest rohkem mõtiskletakse enese ja lähedaste eluolu üle, mil jõuab juttu ajada, lugeda ja televiisorit vaadata. Elame, teadagi, infoajastul ja vahel tundub, et see ähvardab meid enda alla matta. Kuidas sealt siis enese jaoks olulist üles leida? Teame, et kõigi jaoks on oluline meie eneste ja lähedaste hea käekäik, et homme oleks parem, et saaks õppida ja areneda. Juba kolmandat korda ilmuv ajakiri „Õpitrepp” aitab täiskasvanute õppimise teemasid valgustada ja jagada teavet kõige kohta, mis Eesti täiskasvanuhariduses toimumas on. Ajakirja viimase, 15. novembril ilmunud numbri kaanelt vaatab vastu teleekraanidelt tuttav nägu, Hannes Hermaküla – mees, kes ühteviisi hea telesaate juht ja leivaküpsetaja. „Hannes läks Eestist siis, kui nõukogude võimu lõpp hakkas tasapisi paistma. Loobus ametlikult NSV Liidu kodakondsusest ja põrutas minema. Algul Itaaliasse, seal vahetas oma Iisraeli viisa, mida Liidus anti ka „eriti tülikatele Saarepeedi Sõnumid Nr 52

elementidele” Ühendriikide viisa vastu ning põrutas koos seltskonnaga kõigi võimaluste maale,” kirjutab „Õpitrepis” ajakirja toimetaja Agne Narusk. Praegu, septembrist alates, juhib sama mees laupäeva õhtuti Ave Marleeniga kahasse rahvusringhäälingus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest kõnelevat telesaadet „Tagatargemad”. Ekraanil on palju tavalisi eesti inimesi, kelle muudab eriliseks see, et nad on otsustanud raskuste ja tihti ka vanuse kiuste millegi uue õppimisega alustada. Vaadata tasub ka ainult saatejuhtide pärast! Küsi „Õpitreppi” oma kodukoha raamatukogust ja saad põneva loo Hannesest lõpuni lugeda. Ajakiri annab informatsiooni ka hetkel olulistel teemadel – kõneldakse koolituskaardist, haridus- ja teadusministeeriumi poolt rakendatavast pooleli jäänud õpingute jätkamise programmist, täiskasvanud õppija nädalal tunnustatud õppijatest Aili Valbist Luutsnikult ja Ella Põderist Kanepist, Euroopa keelemapist, täiskasvanute gümnaasiumitest kui õppijasõbralikust keskkonnast ja paljust muust.

„Õpitreppi” saab lugeda ja kommenteerida ka internetis aadressil: www. andras.ee/opitrepp ning pdf-failina alla laadida. Oodatud on ka kirjad toimetajale teemadest mida järgmises „Õpitrepis” kajastada võiks. Loe, saa targemaks ja sügisõhtud muutuvad valgemaks! Ajakiri „Õpitrepp” ning telesaade „Tagatargemad” valmivad Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös Euroopa sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse populariseerimine” raames. Ajakirja koostab Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Tasuta koolituste kohta saad infot: • kutsekoolid: www.hm.ee/ tasutakursused tel 7350242 • vabahariduslikud koolituskeskused: www.vabaharidus.ee tel 6776299 Külliki Steinberg Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras projektijuht

3


Õpilasesinduse ja õpetajate ümarlaud Pole ükskõik, kõik on üks! 3.novembril kutsusime koos õpilasesindusega ühise laua taha meie kooli õpetajad ja töötajad, et arutleda õpilaste käitumise teemal. Püüdsime leida, mida saaksid õpetajad ja õpilased koos ära teha, et muuta käitumist koolis paremaks. Esmalt koostasime käitumise teemalise küsitluslehe, mille palusime igal klassil ühiselt täita. Samadele küsimustele vastasid ka õpetajad. Alustasime koosolekut 15.30 Saarepeedi rahvamaja saalis. Õpetajatest viibisid kohal Vahur Juudas, Meret Anson, Liivia Kriisa ja Enna Tikas. Õpilasi esindasid Carmen Oja, Kertu Kipper, Tarmo Ibis, Mariella Oja ja Gunnar Hunt. Alustasime väiksemates rühmades tähestiku mänguga. Tabelis tuli täita iga tähestiku tähega algavaid sõnu, mis seonduvad kooliga. Pärast tähistasime ära käitumisega seonduvad sõnad, ja eraldasime positiivset ja negatiivset käitumist tähistavad sõnad. Seejärel vaatasime üle küsitluslehtede vastuste kokkuvõtte. Üllatuseks leidus vähe sarnaseid märksõnu tähestikumängu ja vastuste vahel. Meie rääkisime õpilaste tähelepanekutest ja õpetajad avaldasid oma arvamust, millest üks või teine käitumisviis põhjustatud võiks olla. Positiivne oli, et saime julgustust rohkem sekkuda kaaslaste halba käitumisse.

Saarepeedi Kooli õpilasesindus. Meie soov oli ka, et tunnustataks õpilasi ka nende tegemiste eest, mis ei ole otseselt seotud õppetöö ega spordiga. Kindlasti leidub õpilasi, kes väljaspool kooli milleski häid tulemusi saavutavad ja oma tegevusega teistele eeskujuks on. Tegime ka ettepaneku iga veerandi lõpus heade hinnete eest kiituskiri anda. Tekkis mõte taastada õpilaskorrapidajate süsteemi, et jõuaks ka sööklas ja saalis korda hoida. Koosoleku kokkuvõttes otsustasime püüda teha õpilaste ja õpetajate vahel

rohkem koostööd ning tugevdada õpilasesinduse mõjuvõimu kaaslaste seas. Õppealajuhataja tegi ettepaneku igal veerandil samalaadne kohtumine ette võtta. Meie aga viime läbi erinevaid teemanädalaid ja mõtleme välja erinevaid rinnamärke, millega kaasõpilasi tunnustada. Täname väga kõiki, kes leidsid aega meie küsitluslehtedele vastata ja õpetajaid, kes said aega meiega kohtuda. Carmen Oja Saarepeedi Kooli õpilasesinduse president

Tegemised koolimajas

T

raditsiooniline Kahe mäe jooks lükkus sellel aastal vihmasaju tõttu edasi teise veerandisse. Jooksjad võistlesid kolmes eri vanuseklassis. Kiiremad olid seekord: 1.-3. klass I Brigitta Sadam I Henry Vahtramäe II Mia Maks II Oskar Lind III Marie Sagevus III Reio-Jan Oja 4.-6. klass I Mari Uha I Kevin Raja II Hanna Oja II Jüri Uha III Caroly Palits III Angel Maksimov 7.-9.klass I Kaisa Raja I Tarmo Ibis 4

II Jaanika Joandi II Raigo Rohtla III Kairi Kangro III Egert Pilv *** Alustasime Saarepeedi Kooli raadio toimetamisega. Raadio meeskonda kuuluvad: Mariella Oja, Roger Ote, Kertu Kipper, Uku Moks, Tarmo Ibis, Jüri Uha. Meie esimene saade valmis 16. oktoobril. Esialgu toimuvad saated reedestel päevadel kahel pikal vahetunnil. Kuulutasime välja ka raadiole nime leidmiseks konkursi. Ettepanekuid laekus palju. Raadiomeeskond valis välja Jaana Kallakase

pakutud nime Aerosool. Püüame alati pihustada värskeid ja põnevaid uudiseid. Iga kuu viimane reede on soovilugude päev. Kooli kodulehel on ka raadiol oma link, kus oma tegemisi kajastame. *** 19.-27. novembril oli koolis Kodanikunädal. Kestis kampaania „Kiida kaaslast!“, kus igaüks võis tänada ja kiita oma sõpra, kolleegi, õpetajat, õpilast. Hääletuskasti tuli panna inimese nimi, keda tunnustada sooviti ja lisada juurde väike põhjendus, miks just see inimene esiletõstmist väärib. Saarepeedi Sõnumid Nr 52


Kodanikunädala viimasel päeval tegime kampaania kokkuvõtte. Oma kaaslaste tunnustuse ja tänukirjad said: Angel Maksimov – on saavutanud häid tulemusi võistlustantsus Kairi Kangro – abistas vabatahtlikuna kodutute loomade varjupaigas Gunnar Hunt – tegeleb koduloo uurimisega ja on koolis noorkotkaste ja kodutütarde tegemiste eestvedaja Raigo Rohtla – on leidnud alati võimaluse abipalvetele vastu tulla Liivia Kriisa – osaleb tantsimis-ja maalimiskursustel ning kasutab saadud oskusi ära oma töös õpilastega Meret Anson – kirjutab ja viib läbi erinevaid projekte Kirke Jüris – aitab kodutuid loomi Kertu Kipper – tegeleb koduloo uurimisega Carmen Oja – tegeleb koduloo uurimisega Uku Moks – julgeb oma kaaslaste eest seista Elmar Põder – on teistele eeskujuks Helle Eensalu – on väsimatu projektikirjutaja Oskar Lind isaga – meisterdab klassikaaslastele toredaid üllatuskingitusi Piret Ahosepp – on Saarepeedi valda esindava võrkpallinaiskonna eestvedaja Raido Õnne – aitab oma klassikaaslasi

viimase kursuse õpilast, kes tutvustasid meie kooli 8.-9. klassi noortele lauakombeid ja etiketti. Kõigepealt vaadati üle teoreetiline pool ja siis harjutati erinevaid salvrättide voltimisvõimalusi ja julgemad said proovida kolme või nelja praetaldriku kandmist.

9. klassi õpilane Kristo taldrikute kandmist harjutamas. Kodanikunädala raames käisid koolis ka külalised. Esimesena kohtus 5.-9. klassi õpilastega Viljandimaa noorsoopolitseinik, kes rääkis noore kodaniku õigustest ja kohustustest. Õpilased arutlesid neid huvitavate teemade üle ja said vastused oma küsimustele. Teisteks külalisteks olid Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli kaks

*** Käsil on usin ettevalmistumine jõuludeks. Kui eelmisel aastal meisterdas iga klass oma kuusepuu, siis sellel aastal on teemaks ingel. Kuidas klassid antud teema lahendavad, on nende endi nuputada ja valida. Ka jõuluvanale etteaste harjutamine on täies hoos. Sellel aastal sai iga klass esinemiseks teema loosiga. Mida keegi oma teemale vastavalt selgeks õpib, selgub juba jõulupeol 22. detsembril, kui külla tuleb jõuluvana! Igal advendijärgsel esmaspäeval süütame koolis üheskoos advendiküünlad. Esimese küünla pani põlema õpilaste esindaja Carmen Oja, kes juhtis tähelepanu üksteise hoidmisele ja toetamisele. Tänan õpetaja Liiviat, Astritit ja Ennat ning õpilasi Kätlinit, Kirket, Railit, Anne-Katrinit, Jaanat, Kadrit, kes kõik tulid appi koolimaja ühisele kaunistamispäevale 25. novembril. Ilusat jõuluaega! Meret Anson huvijuht

Liikluskoolitus noorteklubis Saarepeedi noorteklubis toimus oktoobrist detsembrini liiklusalane jätkukoolitus, millest võtsid osa nii noored kui ka lapsevanemad. Esimesel kohtumisel Saarepeedil andis Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Sirli Leier teoreetilise ülevaate pimedas liiklemisest ja helkuri õigest kasutamisest. Lisaks tutvustas Sirli meile erinevaid helkuri kampaaniaid ning andis näpunäiteid, mida helkuri ostmisel kindlasti kontrollima peab (pakendil peab olema CE tähis ning helkuril endal väikesed kolmnurgad, värvus võiks helkuril olla võimalikult hele). Igaüks sai soovikorral testida oma helkuri valguse peegeldamisomadusi. Kodus saab seda teha, kui pimedas ruumis lasta silmade kõrguselt taskulambiga oma helkurile Saarepeedi Sõnumid Nr 52

valgus peale. Nii nagu näete siis teie helkuri heledust, näeb ka autojuht pimedas teie helkurit helkimas. Teises koolituse osas käisime linnas LRK Autokoolis. Kordasime üle noortele jalakäijatele ja juhtidele olulised punktid liikluseeskirjas ja vaatasime õppefilmi autos liiklejate turvalisuse tagamise kohta. Loengu lõpus sai igaüks teada, kui suureks tema mass erinevate kiiruste juures kokkupõrkel muutub. Julgemad proovisid kaldteel autoistmel turvavööga kinnitatuna äkkpidurdamist kiirusel 7 km/h. Viimase koolituse osa viis läbi taaskord Sirli Leier. Seekord sõitsime suure bussiga maanteele, et seal veel kord üle vaadata, kuidas tuleks pimedal ajal liigeldes oma turvalisus tagada. Ärevaim

osa oli “musta nuku” katse. Bussis sõitjad pidid bussijuhile märku anda, kui nad tee ääres jalakäijat (nukku) näevad. Jalakäija oli paraku üleni musta riietatud ja ei kandnud helkurit. Bussijuht nägi teda liiga hilja ega jõudnud enam pidama jääda. Täname noorteklubiga kõiki tublisid osalejaid. Maanteeameti viimane kampaania on Eestimaa särama. Loodan, et pärast neid kolme koolitus paneme ka oma koduvalla helkuritest särama. Hooli endast ja kanna helkurit ning vaata, et ka su sõber seda teeks! Meret Anson Noortetoa juhendaja

5


S

Meie noored konverentsil

aarepeedi valla poolt saadeti kolm meie valla noort- Kertu Kipper, Carmen Oja ja Gerty Kallak preemiaks noortekonverentsile “Lahe Koolipäev” Esimesed emotsioonid olid väga positiivsed - buss millega meid viidi, oli luksuslik, saime filme vaadata ning istmed olid mõnusad ja suured. Koos kõigi mugavustega viidi meid Tallinnasse Vabaduse platsile, kus saime uurida Vabaduse Risti. Siis alustati rongkäiguga läbi vanalinna Nukuteatri juurde. Tee peal olid Nukuteatris töötavad inimesed plakatitega meid tervitamas. Jõudes Nukuteatrisse olime juba läbi külmunud, kuna ilm oli väga jahe. Siis viidi meid ühte pimedasse ruumi, kust kostus juba kaugemalt kilkeid. Sinna jõudes saime aru, et see on õudustetuba. Seal olid Nukuteatri nukud, mis olid väga hirmsad. Osad olid mehhaniseeritud nii, et need liikusid ning see ehmataski kõiki. Sealt edasi läksime üleriideid garderoobi viima. Teel saime ka Contra, Märt Treieri ja Voldemar Kolga kätt suruda. Siis kutsuti kõiki Nukuteatri sisehoovi, kus konverents toimuma pidi. Esimesena oli Nukuteatri näitlejate väike etteaste, mis oli väga tore. Siis astusid lavale Contra ja Voldemar Kolga, kes rääkisid maa- ja linnaelu positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Pärast neid tuli lavale Neeme Raud, kes vahetas muljeid elust välismaal ning kohe tema järel pidas oma ettekande Martin Saar. Pärast lõunapausi astus lavale Ene Ergma, kes andis üle tiitli “Hea Eeskuju”. See autasustamine oli väga liigutav, kuna terve saal tõusis püsti, kui võitja kutsuti lavale ning Jaagup Kreem pühendas oma kauni laulu tiitli võitjale. Veel külastasid lava Marju Lauristin ja Ivo Linna, kellega lauldi üheskoos laulu „Vana Vaksal“. Viimastena astusid lavale Raul Talmar ja Märt Agu. Sellega olidki etteasted läbi ning meile pakuti veel kringlit ja alustasimegi sõitu kodu poole. See päev oli väga meeldejääv ning tore. Loodame, et järgmine aastagi annab vald meile võimaluse sinna minna ning ka rohkem õpilasi sinna kaasata, kuna nagu nimeski öeldud - oli see küll üks “Lahe Koolipäev”. Kertu Kipper Carmen Oja Gerty Kallak 6

Kodu-uurimise uudiseid

S

ügis on kodu-uurijatel kokkuvõtete tegemise aeg. Möödunud aastal esindas Saarepeedi kooli maakonnas ja vabariigis KERTU KIPPER, tänavu tema klassikaaslane GUNNAR HUNT. Kevadel, 23. aprillil toimus maakonna kodu-uurimiskonverents, kus tuli esitlemisele 21 uurimistööd 7 koolist (neist 3 põhikoolist). Vabariiki otsustati saata 13 tööd, nende hulgas ka Gunnari töö. 16. oktoobril toimuski Tallinnas vabariiklik konverents, kus kanti ette 76 tööd 6 sektsioonis. Gunnar esines oma uurimusega „VANEMAD ARHEOLOOGILISED LEIUD SAAREPEEDIL“. Tegime Gunnariga suvel tublisti tööd: täiendasime ja parandasime uurimistööd ning viimistlesime töö esitlust. On ju teada, et õpilaste esinemis- ja väljendusoskus on aasta-aastalt halvenenud. Põhjusi on mitmeid. Õpilasi klassi ette vastama ju enam ei kutsuta, mistõttu puudub esinemisoskus. Loetakse vähe, mistõttu puudub sõnavara ja seega ka väljendusoskus. Arvuti aga pärsib õpilaste loovust ja mõtlemisvõimet, esinemis- ja väljendusoskusest rääkimata. Õpetajale on aga väga oluline, kuidas õpilane oma tööd esitleb. Oleks ju piinlik, kui esitlus ebaõnnestuks. Õnneks ei ole ma pidanud oma õpilastes pettuma. Ka Gunnaris mitte. Ta saavutas oma sektsioonis parima esineja tiitli. Aga selle nimel on tulnud palju tööd teha. Aastate jooksul on selleks kulunud lugematu arv tunde ja lugematu hulk närvirakke. Ilusa punkti meie kodu-uurimistegevusele pani KERTU töö ilmumine 2008. a uurimistööde kogumikus, mida konverentsil kõigile esinejatele ja külalistele jagati. Viimaste hulka kuulus ka Kertu ise. Gunnar esines veel 12. novembril maakonna juubelikonverentsil „Viljandi koduuurimise selts 80“. Tänuks kõigile esinejatele Lennart Meri koguteos „Hõbevalge“. Nüüd võime kodu-uurimise teatepulga väärikalt üle anda uutele tegijatele. Tegijaid peaks jätkuma, kuna kodu-uurimisega võivad tegeleda ju kõik õpetajad. Ja õpetajaid on koolis rohkem kui eales varem. Iseasi, kas keegi tahab teha tööd, millest materiaalset tulu ei tõuse. Loodan, et õpilasi, kes edukalt esindavad kooli nii maakonnas kui ka vabariigis, osatakse ka vääriliselt tunnustada. Seni seda tehtud ei ole.

xxxxxxx Osalesin ka sel suvel vabariiklikul koduuurijate ja noor-giidide ühisel uurimisreisil. Kodu-uurijad ei reisi tuhandete kroonide eest tuhandete kilomeetrite taha, vaid tutvuvad oma lähiümbrusega. Juba 1934.a ütles rahvakirjanik A. H. Tammsaare: “ Kui vähe me oleme huvitatud oma lähemast ümbrusest ja kui vähe me seda tunneme.“ Kodu-uurijad on huvitatud, kuid üldiselt kehtib see seisukoht ka tänapäeval. 25. – 27. augustini viibisime Järvamaal. Alustasime Eestimaa südamest Paidest, kus äsja renoveeritud raekojas kohtusime linnapea Kersti Sarapuuga. Proua linnapea väitis, et Eestimaal on raha küllalt, mida siia-sinna jagatakse mitte millegi eest. Raha tuleb suunata õigesse kohta ja seda olevat ka Paides tehtud. Järgnes pikk loetelu, mis Paides tehtud või teoksil. Jõudsime järeldusele – EESTIMAA SÜDA ON TERVE. Tutvusime Paide ajalooliste vaatamisväärsustega – Paide Vallimäe ja Vallitorniga. Saime teada huvitavatest tulevikuplaanidest. Kes ajalugu õppinud, teavad, et Paide on tuntud Jüriöö ülestõusu aegu (1343.a) nelja eestlaste kuninga hukkamispaigana. Plaanis on linna paigaldada skulptuur nelja kuninga mälestuseks, mille maketti raekojas nägime. Seda sündmust meenutab ka „Nelja kuninga“ nimeline hotell ja restoran, kus me oma ühisekspeditsiooni alustasime ja ka lõpetasime. Kohtusime Järvamaal mitmete tegusate inimestega. Meie kõikide imetluse osaliseks sai noor kodu-uurija ja giid RÜNDO MÜLTS, kes õpib alles Paide gümnaasiumis 12. klassis, kuid on jõudnud juba rajada Päinurme koduloomuuseumi. Kümmekond ruumi on täis küll fotosid, dokumente ja mitmesuguseid esemeid. Selle eest pälvis ta EV presidendi tunnustuse, mille üleandmist näidati ka ETV-s. Noormees korraldas meile sisuka ekskursiooni nii muuseumis kui Päinurme lähiümbruses. Ta jutustas hävituspataljoni koletuslikest tegudest Päinurmes 1941.a suvel. Sain tema juttu täiendada, toetudes Saarepeedi valla elaniku Herbert Kasaku mälestustele, kes need õudused lapsepõlves ise üle elas. Tema mälestuste põhjal kirjutas 2007.a uurimistöö KUIDO REIN. Sellest tööst on huvitatud ka Päinurme muuseum. (Ründo Mülts esines Tallinna Saarepeedi Sõnumid Nr 52


konverentsil uurimistööga „Pöördelised sündmused minu kodukohas Päinurmes 1939-1950.“ Ka võitis ta giidide konkursi käesoleva aasta kevadel Hummulis). Külastasime mitmeid Harjumaa mõisaid. Muljetavaldav oli ROOSNA-ALLIKU mõis, mis värskelt renoveeritud. Kauniks mõisaprouaks riietunud giid korraldas meile „rännaku“ läbi mõisa ajaloo ja läbi mõisahoone. Mõis kuulus alates 1645.a Bogislaus Rosenile, kes oli Eestimaal üks rikkamaid ja mõjukamaid mehi. Suguvõsa vapil oli üks valge roos, mis eristas teda teisest Vana-Liivimaal tuntud von Rosenite suguvõsast. 1725.a läks mõis Bogislav Roseni pojatütre kaasavarana von Stackelbergidele, kelle kätte jäi mõis järgnevaks 200 aastaks. 1786.a valmis uhke härrastemaja, mis säilinud tänaseni. Pärast mõisate riigistamist 1939.a alustas hoones tööd kool, mis tegutseb tänaseni. Külastasime ka Jäneda mõisa, kus nüüd on muuseum. Nõukogude ajal oli seal põllumajandustehnikum, kus on õppinud nii Arnold Rüütel kui enamus meie põllumajandusministreid. Üllatus! Üllatus! Astronoomiahuviline helilooja Urmas Sisask on lasknud ehitada Jäneda mõisa ülemisele korrusele planetaariumi, kus ta käib kosmosest inspiratsiooni ja väge saamas oma heliteoste loomiseks. Samas korraldatakse ka kontserte. Reisi maiuspalaks oli KILPLALA. Lapsepõlvest teame kõik lustakaid lugu-

sid kilplastest. Ka see Kilplala teemapark Müüsleris on eelkõige mõeldud lastele, kuid sobib suurepäraselt ka täiskasvanutele. Annab positiivse laengu tükiks ajaks. Ja seda on väga vaja, kuna kõikjal vohab klatš, kadedus ja kurjus. Soovitan kindlasti sinna minna. Ja minna on lihtne, Mäekülast 13 km Koeru poole ja oledki kohal. Seal enam eksida ei ole võimalik, kuna korralikud teeviidad juhatavad sind „SINNA“, „TÄNNA“ ja „MUJALE“. Kilplalas neid lugusid kuulates hakkad mõtlema, kui palju kilplust meie igapäevaelus esineb. Iga reisi programmi kuulub kindlasti ka ühe kiriku külastamine. On ju kirik läbi aegade olnud oluline kultuurikolle ja on seda ka kaasajal. Seekord tutvusime AMBLA kirikuga. See on Järvamaa vanim kirik (13. saj). Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale. Siit on kiriku ladinakeelne nimetus Ampla Maria (Suursugune Maria), millest omakorda tuleneb ka kohanimi Ambla. Kirik on olnud eeskujuks ka Pilistvere ja Suure-Jaani kirikute ehitamisel. Kuna Ambla kirik sarnaneb Gotlandi kirikutele, arvataksegi, et ehitusmeister on pärit Gotlandilt – LAFRANS BOTVIDARSON. Kirikus on 53 kunstimälestist, mis kõik on riikliku kaitse all. Külastasime ka SASSI TALU jaanalinnufarmi, kus kasvatatakse ka emusid ja nandusid. Need on linnud, kes ei lenda. Jaanalindude kodumaa on Aafrika, emudel Austraalia ja nandud elavad Lõuna-

Saarepeedi vallas lumetõrjetöid teostavad ettevõtjad Saarepeedi vald on jaotatud neljaks lumetõrjepiirkonnaks, millest iga piirkonna lumetõrjetöid teostab allpool tabelis olev kohalik ettevõtja. Saarepeedi valla lumetõrjetööde kohta käivat lisainfot saab küsida Saarepeedi valla teehoiu korraldamise eest vastutavalt isikult maanõunik Kaido Krause´lt, tel 53057516 või 43 90 136 FIE Jüri Toomsalu 5149740 FIE Margus Juurik 5295491 FIE Arvo Rohtla 5068550 FIE Eve Soo 53467697

Piirkond (Moori, Tõnissaare, Saarepeedi) Piirkond (Taari, Kokaviidika, Välgita, Auksi, Võistre) Piirkond (Peetrimõisa, Karula, Tobraselja Aindu,Võistre, Auksi) Piirkond (Saarepeedi keskasula)

Saarepeedi Sõnumid Nr 52

Ameerikas. On huvitav teada, et nandudel haudub poegi isalind, samuti toidab ja kasvatab neid. Emalinnu ülesanne on ainult muneda ja rohkem ta oma järglastega ei tegele. Samasse kanti jääb ka Imavere piimandusmuuseum, kus meil oli saatjaks imeline giid. Ringkäigul muuseumis märkasin aukirja Karula meiereile, mis saadud Berliinist vabariigi algusaastail. Ringkäigu lõpul oli võimalus degusteerida erinevaid jogurteid ja kohupiimakreeme, et kindlaks teha igaühe maitse-eelistus. Lootsin, et meid viiakse ka „TÕE JA ÕIGUSE“ maile, kuid kahjuks mitte. Küllap on seal kõik juba käinud, tõde ja õigust leidmata. Nägime-kuulsime Järvamaal palju huvitavat ning kohtusime mitmete tegusate ja ettevõtlike Eestimaa inimestega. Need on inimesed, kes elu Eestimaal edasi viivad. Lõpetuseks üks mõttetera raamatust, mis lisandus minu kogusse (koos tänukirjaga) juubelikonverentsil: „MITTE TUNDA OMA KODUKOHTA ON NÄOTU JA HÄBIVÄÄRNE, SEDA AGA PÕHJALIKULT TUNDMA ÕPPIDA JA UURIDA ON NII KIIDUVÄÄRNE KUI KA AUSTAV.“ /Johann Claudius Rising/ Evi Eilonen

MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS avab projektitoetuste taotlusvooru

Projektitaotlusi saavad vastavalt meetme tingimustele esitada Tarvastu, Viiratsi, Saarepeedi, Kõo, Kolga-Jaani, Rannu ja Rõngu valla ning Võhma linna territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Meede 1. Turismi ja ettevõtluse arendamise toetus Meede 2. Kogukonna ja elukeskkonna arendamise toetus Täpsem teave meetmete kohta MTÜ Võrtsjärve Ühendus koduleheküljel www.vortsjarveyhendus.ee Taotlusi võetakse vastu jooksvalt alates 8. veebruarist 2010 Viiratsi vallamajas asuvas Leaderi tegevusgrupi kontoris. Kontakt ja teave info@vortsjarveyhendus.ee, tel 435 0557, 5667 9371.

Saarepeedi valla infopäev 11. jaanuaril 2010.a kell 14.00 Saarepeedi rahvamajas

7


Hingedepäeva kontsert

V

äga hea kontserdielamuse andis Mihkel Mattisen 7. novembri pärastlõunal Saarepeedi rahvamajas. Katsime tulijaile väikese kohvilaua. Kes tulid ei pidanud kahetsema, sest need helid läksid kindlasti inimeste südamesse. Nii professionaalne klaverimäng esineja poolt oli vapustav! Kohati tundus lausa uskumatu, et vanast klaverist selliseid meloodiaid välja tuleb. Saime kuulda Beethoveni ja Mozarti klassikalisi muusikapalu, kui ka kaasaegseid laule. Suurimad tänud Mihklile ja heale publikule!

Perepäev

M

ajandusraskustele vaatamata pidasime ka sellel aastal perepäeva. Väga armas oli vaadata kui paljud isad ja vanaisad olid oma lastega päeva veetma tulnud. Mis siis toimus? Vallavanem jagas peo alguses tunnustust kaunimate kodude omanikele. Pärast astus publiku ette Vello Vaheri peretsirkus. Etteastele kaasati ka pealtvaatajaid ja õpetati lastega võimlemiseks vahvaid nippe. Kui kehalised harjutused tehtud jätkus näputöö. Õpetaja Kalmeri töötoas saeti ja klopsiti hoolega. Meisterdati väga uhkeid linnumaju ning vahvaid pliiatsitopse.

Proua Laine õletoas meisterdati aknakaunistusi ja õpetati kuidas õlgedest kaarte ning jõulukaunistusi teha. Huvilisi jätkus ka pärast peo lõppu, kui väljas juba pimedaks läks. Köögis said lapsed teha õunapomme ja maiustada suhkru ning kaneeliga glasuuritud ahjuõuntega. Tänan kõiki osalejaid vahva perepäeva eest! Kaunist jõuluaega kõigile! Ille Mirka Saarepeedi rahvamaja juhataja

JÕULUKUUL SAAREPEEDI RAHVAMAJAS: 16. ja 17. detsembril kell 10.00 Nukuetendus kõige pisematele

„Jõuluõhtu kitseperes“ Mängivad rahvamaja näiteringi lapsed. Pärast etendust päkapiku töötuba. NB! Kodused lapsed saavad kätte ka oma jõulupakid. ******

18. detsembril kell 20.00

JÕULUPIDU

9. oktoobril esines hooaja avapeol SOTSPOP Tallinnast.

Ansambliga „GÜNF“ Pääse 80 krooni Laudade broneerimine telefonil 43 90 173 ja 52 34 605 ******

20. detsembril kell 13.00

EAKATE JÕULUPIDU Tantsuks mängib Toomas Anni Osavõtumaks 25 krooni Bussiring kell 12.00 Karula - Peetrimõisa - Väikemõisa -Taari kell 12.30 Moori -Tõnissaare Helista ja pane kirja telefonil 43 90 173 või 43 90 132

30. septembril tähistati Saarepeedil eakate päeva. 8

Saarepeedi Sõnumid Nr 52


Saarepeedi valla spordiuudised 19.-20.novembril Kolga-Jaanis toimunud 58.Naabrimeeste-ja 53.Naabri-naiste turniiril saavutasid Saarepeedi võistkonnad I koha. Korraldajad tunnistasid Saarepeedi parimateks mängijateks Ene Männiku ja Tarmo Taresaare. 21.novembril toimus valla sügisturniir korvpallis. Osales 5 võistkonda. Turniiri võitis võistkond “MEHED” koosseisus Steveni Metsa, Tauri Metsaots, Matis Kukk, Sergei Bogdanov ja Alari Ojalill. II koha saavutas võistkond “SUVA” Vahur Kets, Reevo Kirna, Kaimo Maiste, Margus Maiste ja Tarmo Maiste. III koha saavutas võistkond “ÜLE 100” Vello Tilk, Mati Miilen, Rein Männik, Ergo Kolla ja Paul Kolla. Jägnesid “KARULA PUIT” Ain Sibul, Ilmar Vellearu, Marko Allik, Erki Veikar, Rommi Järvesoo ning võistkond “SNACK” Tarmo Tahker, Targo Tahker, Simo Tahker ja Raigo Rohtla.

Saalihoki turniiriril I koha saavutanud võistkond TASA.

Detsembris lõppenud Valla Volle turniiril saavutas Saarepeedi võrkpalli-naiskond II koha. 05.detsembril toimunud saalihoki turniiril saavutas I koha võistkond “TASA” koosseisus Margus Juurik, Martin Juurik, Ergo Kolla ja Paul Kolla. II koha saavutas võistkond “AUKSI” Erki Veikar, Heiki Veikar, Tõnu Ibis ja Aivar Joandi. III koha saavutas võistkond “SNACK” Simo Tahker, Arli Tahker, Raigo Rohtla ja Joel Peddai. Korvpalli sügisturniiri võitnud võistkond MEHED.

Detsember

02. Leida Grünbaum 05. Zinaida Salu 08. Heino Sillavee 09. Ille-Johanna Sooväli 10. Elli Animägi 12. Pärta-Regina Paas 12. Valdur George 16. Endel Meerits 18. Linda Lammas 19. Urmas Tisler 19. Valentina Meigas 27. Aino Serpova

Saarepeedi Sõnumid Nr 52

84 76 73 81 72 85 72 75 86 71 80 77

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Jaanuar

03. Harry Üts 03. Ingrid Sillavee 05. Ants Rohtla 09. Helju-Laine Purga 11. Heino Puusild 12. Arvo Haltsonen 13.Linda Kallak 16. Jaan Tusti 19. Jevdokia Grauberg 19. Ants-Mati Rang 20. Vilma Väljaru 21. Milvi Roosipuu 26. Liidia Ojanurm 30. Jelena Tjuška 30. Aime Kichno

75 76 71 79 75 83 79 98 88 72 82 72 76 80 75

9


TEATED JA INFO Jõulupaki valla poolt saavad Saarepeedi valla elanike registrisse kantud ja faktiliselt valla territooriumil elavad lapsed alates sünnist kuni neljanda klassini (kaasa arvatud). Kelleni jõulupakk selle aasta sees ei jõua, saab selle kätte vallamajast kuni 10. jaanuarini 2010.a.

Saarepeedi Vallavalitsus annab üürile kahetoalise korteri Moori 8 korteriga elamus eelisjärjekorras sotsiaalsesse riskirühma kuuluvale Saarepeedi valla elanike registris olevale perele. Avaldusi saab esitada 23. detsembrini Saarepeedi Vallavalitsuse aadressil: 70201 Saarepeedi. Täiendav info tel 433 4612

Ostan “Kalevi” šokolaadi pabereid, hind kokkuleppel. Kontakt tel. 56603993 Marko Tenno.

Lai valik kala ja kalatooteid Saarepeedi rahvamaja juures neljapäeviti 13.15-14.15 tel. 52 36 252

Jõuluaja ja aastavahetuse teenistused Viljandi Jaani kirikus Neljapäev, 24.12 kell 18 kell 21 Reede, 25.12

kell 11

Pühapäev, 27.12 kell 10

JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS Muusikaga teenib koguduse ansambel JÕULUÖÖ MISSA Muusikaga teenib Aare Külama klaveril I JÕULUPÜHA PEREMISSA. JÕULUNÄIDEND Muusikaga teenivad Viljandi Maagümnaasiumi õpilased JOHANNESEPÄEVA MISSA Viljandi Jaani koguduse 537. aastapäev. Muusikaga teenivad koguduse Jaani koguduse koorid. Sünnipäevakringel

Neljapäev, 31.12 kell 18 VANA-AASTA ÕHTU MISSA kell 23.15 AASTAVAHETUSE VIGIILIA Reede, 01.01.2010 kell 12

UUSAASTA KESKPÄEVAPALVUS

Pühapäev, 03.01.2010 kell 10 II JÕULUAJA PÜHAPÄEVA JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA Teisipäev, 05.01 2010 kell 18 KOLMEKUNINGAPÄEVA OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS KAUNIMATE JÕULULAULUDEGA

Teade

Ettevõtjad, hallatavate asutuste juhid ja kõik huvilised

Mälestame lahkunuid

tööinspektsioon pakub välja tasuta koolituse Saarepeedi vallas uue töölepingu seaduse rakendamise küsimustes ja töötervishoiu ja tööohutuse alal

Egert Rein 11.10 Anna Leon 03.11 Ants Puusild 01.12 Arvo Tusti 03.12 Maria Koovit 04.12

19. jaanuaril 2010 kell 14.00 Saarepeedi rahvamajas

10

koolitusel osalemiseks registreerida tel 43 90 120 või e-post: salme@saarepeedi.ee

Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub kord kvartalis. Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120; kirjad, teated, kuulutused: 70 201 Saarepeedi postkontor, reet@saarepeedi. ee. Saarepeedi Sõnumid Nr 52

Saarepeedi Sõnumid detsember 2009  

Detsember 2009

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you