Page 1

RM

ni m0 3

ni m0 3

ni m 03

4

2

M

RM

RM

RM

RM 4

M

RM

RM

RM

K

RM

RM

K

RM

4

2

4

2

M

M

SITUATSIOONISKEEM M1:50000

4

2

OLEMASOLEV OLUKORD

RM

RM

4

2

2

PLANEERITAV OLUKORD

RM

TARISTU

RM

RM

2

4

M

4

2

4

2

M

4

2

RM

M

N

M

RM

M 4

2

M

4

2

RM

RM

RM

Kergliiklusteede võrgustiku välja arendamine. Külade vahekaugused väikesed(jalgsi ~1h, jalgrattal ~0,5h liikumist). Kasutajateks nii õppe-teadusasutuste kasutajad kui ka kohalikud, turistid. (Talvel kasutatavad näiteks suusateedena). Võrgustiku arendamisel olemasoleva sõidutee kõrvale on loodusele väiksem mõju kui hakata metsadest sirgeis sihtides läbi murdma. Kohaliku bussi(väike) käimapanemine vastavalt elanike soovidele.Vähendab sõltuvust suurtest bussiettevõtetest/aegadest. Kasvatab võimalusi suhtlemiseks naabritega. Isiklik autotransport Lahemaa Rahvuspargi piir

03 ni m

*KÜLAD ON KAARTIL VALITUD MEELEVALDSELT-TEGELIK EESMÄRK OLEKS KAASATA KÕIKI ALAL ASUVAID KÜLASID. *UUED TEGEVUSED ON KÜLADESSE PAIGUTATUD MEELEVALDSELT. ASUTUSTE PAIGUTAMISEL LÄHTUDA NENDE VAJADUSTEST NING ÖKONOOMSUSEST ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS. *JOONE JÄMEDUS NÄITAB TARISTU PUHUL OSATÄHTSUST - OLEMASOLEVAS OLUKORRAS MÄNGIB ISIKLIK AUTO VÄGA SUURT OSAKAALU NING ÜHISTRANSPORT JA JALGRATAS VÄIKSEMAT; KAVANDATAVAS OLUKORRAS ON TÄHTSUSED ÜMBER MÄNGITUD.

KAVANDATAVAD TEGEVUSED

WWOOF-vabatahtlike mahepõllundus. Soovijatel võimalus panna põllunduses käed külge ning lunastada tööga endale magamisase, toit ja saada praktilisi teadmisi-kogemusi põllundusest. Võimalus vahetada kogemusi/täiendada end rahvusvahelise võrgustiku teiste liikmete juures.

Kõrgkoolid/teadusasutused - õpe-töö(kaugtöö) bioloogia-geoloogia-arhitektuur-muinsuskaitse-kunstid(k.a. sport)-filosoofia jne. Väliõpe, praktikad - ol.olevate avalike hoonete ära kasutamine või uute ette valmistamine, mille eest võivad hoolt kandma hakata kohalikud.

Olemasolevad kauplused, ettevõtted(ka teenuseid pakkuvad). Luua it-põhine andmebaas/ -punktid kohalikest tootmis-teenus ettevõtetest, vähendamaks aja- ja sõidukulu ning sõltuvust suurematest asulatest-ettevõtetest/välismaast. (osaliselt on mõnel pool kasutusel)

Kohalik toore. Õppe- ja kaugtöö tegijatele vastavalt kokku lepitule. Samuti võib käima lükata it-põhise varustusliini ümberkaudsete asulatega-sarnaselt võib varustada ka Lahemaad ennast puuduva toormega-et mitte vedada suurematest asulatest (mis on omakorda sisse veetud teistest riikidest).

Voodikohad - õppe- ja kaugtöö, mahepõllunduse tegijatele ning turistidele. Suveköögi või saunalaadne ehitis - pererahva tavakäsutuses tühjana seistes. Igas külas vastavalt sooviavaldustele 3-4 talu. Igas hoones 3-4 ööbimiskohta. Kuna vahekaugused külade vahel pole suured, siis võib suuremaid gruppe jagada mitme küla vahele.

Olemasolev arst, apteek

Kohalik toorme pakendamine. Kohalikule turule või siis Euroopa Liidu nõuetele vastavalt suurematele välisturgudele.

Elanik -linnas tööl

KASUTAJA

Töö

TEGEVUS

-kohalik tooraine/turustamine

Kommuun -põllundus

VÕIMALUS

IT -teabeinfo

Saun

Wwoof

-masinad

-ühistransa

Taristu -kergliiklus

-küla mtü

Elamine

Õppimine

Sportimine

Mitteelanik -tööline

Puhkamine -turist

-wwoof

Suhtlemine

-teadus/õpe

-pensionärid

-lapsed

-kohalik tööl

SEOSED

PLAANILAHENDUS (KINNISTU) Valituks osutus Kiiu-Aabla külas paiknev kinnistu. Hooned on paigutatud ümber õueala, luues kaitse lääne-põhja-idatuulte eest. Eluhoone paikneb sõidutee poolsel küljel, jättes õhtupäikse poolseks küljeks õueala-poolse külje. Krundi põhjaküljes paikneb abihoone (garaaz-kuur-laut). Lääneküljes „saunamaja“, mis hõlmab endas veel suvekööki. Lõunakülge jääb maastikku sulatatud maakelder. TALU Tegu on 2+2 tüüpi elumudeliga (vanemad+2 last) Ruumiprogramm lubaba kõrvalhoonetesse paigutada sugulased, tuttavad, vabatahtlikud, töötegijad või turistid. Talukoht võib olla nii isemajandav, kui tooteid/teenuseid pakkuv või ostev. Olemas on elupinnad, abipinnad (garaaz, saun-suveköök, kelder, kuur, lambalaut, põllunduse puhul ka maad/loomad). Hoonete paigutus jälgib ruumiloogikat. Hoonete juures kasutatud looduslikke/kohalikke materjale (laudis, lubjakivi, eterniit-, laud- või rookatus ). Avatäited puidust ja lähtuvad traditsioonilistest proportsioonidest. Välisviimistlusmaterjalid alale iseloomulikult traditsioonilistes toonides. Eluhoone on kuldlõikeline. Hooned on üles ehitatud sisemistele postidele ja välistele karkass-seintele. Ruumideks jaotamine toimub kergvaheseinte/lükandseinte abil. Vajadusel on võimalik ruumi kerge vaevaga ümber mängida. Talukohad on ühtses IT-võrgus, kus on ära näidatud spetsialiseerumised/kontaktid. Iga küla juures tegeleb mõttekoda. RP-l on riigi alluvuses oma ettevõte, mille ülesandeks rahastada valdadest heakskiidu saanud projekte. ENERGIATÕHUSUS Traditsioonilised konstruktsioonilahendused ja küttesüsteemid ei taga tänapäevast energiatõhusust. Selle tagamiseks soojustatakse hoone nõuetele vastavalt (min. 400mm laes ja põrandas, seintes 270mm) - soojustada hoone nii, et konstruktsioonid ei mõjuks välisel vaatlusel raskepäraselt - võõrapäraselt. Aknad 3x puidust klaaspakett. Hoone küttesüsteemiks ette nähtud maasoojuspump-küte. Hoonesse ette nähtud soojustagastusega sund-ventilatsioon. TALU KUI ELAMISMUDEL Talukoha omanikuks õppejõud perega(erialaks näit:taimede aretus/ arhitektuur/ maastikuarhitektuur). Uurimis-õpetamissuundadeks kohalikku konteksti sobivad elemendid. Elukaaslane teenib leiba sarnastele elementidele üles ehitatud väiksemahulises eraettevõttes (õppeasutusega tihedates sidemetes). Keskkonnasõbralik pere viib oma mahepõllunduse praktiseerimisega ülima piirini (katsetades kõike õpitut väiksemahulisel krundil toimetulekuks). Kogetut jagatakse naabertalude/-külade/-kogukondadega. Enese teadmiste kiirteel olekuks on liitutud WWOOF-iga (mahepõllunduse liiduga) ning pakutakse võimalust kaasmõtlejatele praktikakohana (või lihtsalt külalistele/huvilistele peavarju). Lapsed on juba maast madalast rohujuurega kokku puutunud ning neis on olemas keskkonnateadlikkus. Kuna vanavanemad elavad samas talukohas, on nad kaasa saanud ka rikkaliku pärandi. Vanavanemad elavad saun-eluhoones, mis tagab eri põlvkondadele sageli vajaliku distantsi/eraldusmivõimaluse, kuid ka läheduse - võimaluse suhtluseks. Nad elavad oma elu, kuid löövad aktiivselt kaasa maaharimisel ning annavad edasi oma rikkalikku kultuuripärandit järeltulijatele. Füüsilist vormi aitavad parandada välitööd ning mõningane spordiga/huvialaga tegelemine. Kuna on loodud hea taristu, saab käia kaemas ka kaugemaid kultuurisündmuseid piirkonnas. Õppejõud koos kaasõppejõududega tegeleb RP territooriumil toimuvate loengute korraldamisega, et arendada kogu piirkonna mõtteviise ning äratada huvi erinevate erialade käsitluste vastu. Koos tuuakse esinema ka lähemaid-kaugemaid külalisi. Küladevahelist läbikäi-mist soodustavad kõiksugu ühisüritused nagu naabritega jõukatsumine, muusikaüritused, küla-päevad. Külade jätkusuutlikuse tarbeks oleks vaja luua igale külale mõttekoda (mõttevahetuseks) IDEID Piirkonna rahvaarvu ja tuntust aitavad suurendada näiteks olulise tähtsusega keskkonnaga seotud vähese keskkonnamõjuga objektide RP-i toomine. Ühe võimalusena võiks kaaluda tulevikus loomaaia sõidutamist RP-i territooriumile. See looks loomadele elamiseks tervislikuma keskkonna. Samuti on loomadele vajalikud ressursid käega katsutavas kauguses. Loomade ning ala eest hoolitsemine loob aga juurde töökohti. Teise võimalusena võib kaaluda RMK kontori kolimist Tallinnast näiteks Loksale, kus on olemas suuremahulised hooned, mis on kasutusest väljas, kuid mida on võimalik ümber kujundades taas kasutusse võtta. Nii leiaks Riigimetsa Majandamise Keskus ka olulisemalt loogilisema koha Eestis, kui on tema praegune asukoht Tallinnas. RMK looks piirkonda juurde töökohti. Kolmanda võimalusena võib kaaluda Keskkonnaministeeriumi kolimist Loksale, kus on olemas suuremahulised hooned , mis on kasutusest väljas, kuid mida on võimalik ümber kujundades taas kasutusse võtta. Looks piirkonda juurde töökohti.

Olulise tähtsusega keskkonnaobjekt. Loomaaed, RMK, Keskkonnaministeerium jm.

Olemasolev muuseum

K

Kohaliku transpordi ( mets, põld jm.) ühiskasutusse seadmine, et vähendada sõltuvust riigist.

Olemasolev spordirajatis

Olemasolev meelelahutusasutus-mõelda võiks rändteatri peale (lisaks toimib Lahemaal rändkino)

Olemasolev sadam

Olemasolev rahvamaja, seltsimaja

Olemasolev kool, lasteaed

Olemasolev raamatukogu

OLEMASOLEV TEGEVUSED

4

2

RM

M

Olemasolev noortekeskus; lisaks on vaja luua noortele uusi keskuseid-nurgakesi, kus nad saavad tegutseda.

Olemasolev kirik

KONTSEPTSIOON OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS Lahemaa on esimene Eesti rahvuspark (RP). Tegevusaladeks on traditsioonilise külamaastiku hoidmine ja looduskeskkonna kaitse. Piirkonna põhisuunaks on turism, oluline on keskkonna nautimine, selles viibitud aeg. Maastik on oluline elumudeli kujundaja olnud läbi aegade. Nii on selgesti eristatavad ranna- ja sisemaakülad (nende arengut mõjutasid erinevad tegurid-rand andis kala ja kaubandus- võimaluse ülemere maadega, sisemaale kuulusid põllumaad(kõik see mõjutas ka hoonestuse kujunemist). See soodustas omakorda kaubavahetust sisemaa ja ranna vahel. Kuid elu on vahepeal muutunud - rannast on nüüd kadunud kala ja kalapüük ning kaubandus (tänu suurettevõtetele) ning sisemaal vähenenud põllundus (tänu suurettevõtetele). Need põhjused tingivad elanikkonna äravoolu linnadesse. Linnadel on peale töökohtade eeliseks veel asjade/tegevuste lähedus mis külade puhul on kehvem. Rahvuspark on jõudnud seisu, kus tuleb enda jaoks seada uued sihid jätkusuutlikkuse tarbeks. Kuigi tegu on turismile suunatud alaga, tuleb lähtuda siiski järgnevast tõeterast. Turist läheb sinna, kus elanikud elavad hästi, mitte sinna, mis on turistile kujundatud, kuid puuduvad elanikud (kuidas me näitame turistile toimivat külakeskkonda ilma elaniketa?). Seega tuleb hakata käsitlema elukeskkonda ning koos sellega külalistele suunatud keskkonda. Rahvuspargis leidub algeid kohalikele erinevateks tegevusteks. Elujõulised on antud hetkel loodus (matkamine), ajalooline keskkond, mõningad majutusettevõtted, mõningane haridustegevus (neil on arenguruumi). Kunagised elatusallikad - kaubandus, põllundus, kalandus peaksid aga leidma uue väljundi, kuidas köita. Lisaks leidub veel uusi, muudetud väljundeid (nt. Ettevõtlus). Kõik see kokku annab toimiva-jätkusuutliku süsteemi koos parandatud infrastruktuuriga. HARIDUS+TEADUS RP-s toimib hetkel loodusharidus ja mõnel määral erinevate ülikoolide (TÜ, TTÜ, EMÜ, EKA) praktika. Valdkondadest on esindatud geoloogia, bioloogia, arhitektuur, muinsuskaitse, maastikuarhitektuur, filosoofia jne. Kõik tegevused on lühiajalised-nõuavad minimaalselt kohalike kaasamist. Toimib ka tööalane pendelränne suuremate asulate ja RP vahel. Koostööd tuleks tihendada kohalikega. Ülikoolid-teadusasutused võiksid kasutada ol.olevaid rahvamaju või spetsiaalseid uusehitisi õppe-teadustöö läbiviimiseks ning kohalikku ressurssi elamistingimustena (vt. Elamistingimused). Aga võib luua ka ettevalmistatud talukoha, mille elanikuks võib tulla õppejõud(teadur), kes pakub „saun-elumajas“ elamisvõimalusi praktiseerivatele tudengitele. LOODUS+PÕLLUNDUS Kuna ol.olevate põllumaade pindalad on vähenenud, võetakse need kasutusele mahe-tootmises. Suurendatakse ka kohaliku lambakasvatuse osatähtsust (selle kaubandusartikli järele tullakse Eestisse). Mahepõllundusega tegelejad liituvad Mahetalude liikumisega (WWOOF-ülemaailmne vabatahtlike liikumine mahetaludes, kogemus maaelust-mahepõllundusest talus) - tagab ühenduse globaalse võrgustikuga, mis loob võimaluse juurde teadmiste hankimisele ja võimaldab toodetele paremaid turustamistingimusi. Mahetalude liikumine võimaldab vabatahtlike liikumist eri piirkondade vahel(vastuvõtutalu tagab kõik eluks vajaliku). Mahepõllundus ja lammas varustavad ümberkaudseid põllundusega mittetegelevaid talusid. Tööstuslikku kalapüüki kala vähesuse tõttu taaskäivitada ei saa, kuid võib käivitada „kalapüügitalud“, mis tegelevad kalaturismiga (ja õpetavad soovijaid kalastama) või töötlevad kala väikses mahus ekspordiks suurematesse asulatesse koos kohaliku põllusaadusega. Mitmel pool maailmas on leidnud tõestust fakt, et looduses liikumine ja aianduse/ põllundusega (samuti loomadega) tegelemine aitab parandada vaimset/füüsilist tervist. Mõtlema peab rekreatsioonitalude/külade loomise võimalusele, kuhu suunatakse arstlikult või tulevad inimesed vabatahtlikult, kel esineb tervisega antud probleeme. Taludes elaksid kohalikud inimesed, kes võtaks enda juurde elama terviseparandaja või saadetakse terviseparandaja ettevalmistatud taludesse/küladesse, mille baasvajadused valmistab ette ja teostab kontrolli kohalik kogukond. Suunatud inimeste puhul toimub koostöö raviasutusega. Kuna Euroopas väheneb pidevalt ruum oma aianurgaks, võiks antud ettevõtluses näha ka väikest turisminišši võimalust. TARISTU Et inimesed leiaksid taas tee Lahemaale kui elukohta, on vaja kriitilise pilguga üle vaadata ol.olev taristu. Sõiduteed on korras, kuid bussiliiklus on hõre ning valmistab elanikele peavalu. Kuigi leidub matkaradu, mis on jalgrattaga läbitavad ja ühendavad ühte paika teisega - on neid siiski liiga vähe, et propageerida rohelist liikumisviisi (kitsaste maanteede peale ei julge enamus minna autodega võidu kihutama). Busside vähesuse vastu aitaks kohalikke olusid arvestav kohaliku bussi töölepanemine. Bussi haldaks kohalik. Sõiduteede kõrvale tuleks rajada kergliiklusteed. Osad oleks kõvakattelised, teised mitte. Samuti oleks vaja valgustust (kasvõi osaliselt külade läheduses). Kergliiklusteedel saaksid sõita kõik jalgratastega, käia, rulluisutada, talvel suusatada-saanisõitu teha jne. Inimene kasutab igas olukorras käepärasemat transporti. Kergliiklusteed teenivad peale kohalike ka turiste (suvel jalgratas, talvel suusk) - toodab lisaväärtust kohalikele. RP maismaa piirikülade majutus - talude juurde võiks ette nähavõimaluse külalistele vahetada auto 2-rattalise sõbra vastu - kas siis lühiajaliseks või mitmepäevaseks kasutuseks. Et kärpida kulusid, võib külades leppda kokku korra, et külale soetatakse 1 seade terve küla tarbeks. Seadme hoidja annab seadme soovijale ning on ise vajadusel seadmeparandaja. ELAMISTINGIMUSED Igas külas leitakse 3-4 talu, kel on võimalik rajada/kohaldada „saun-elumaja“ 3-4-le inimesele. Külalistest vabal ajal kasutatakse sauna saunana. Talukoht tagab elanikele kõik eluks vajaliku (WWOOF puhul lunastatakse see tööga, teiste puhul toimub tasu vastavalt kokkuleppele). Kuna külad asuvad üksteisest ~1h jalakäigu ( 0,5 h jalgrattasõidu) kaugusel, võimaldab selline „saunade“ jaotus külades luua võrgustiku, mis tagab kasutajatele peavarju igal õhtul (Töö tegijatele võib pakkuda rohelist transporti sihtkohta jõudmiseks). Jalgrattaturist saaks iga õhtu uue ööbimiskoha, bussituristid on võimalik jagada eri külade vahel (nii saavad ühe grupi inimesed erineva kogemuse osaliseks (iga küla on omanäoline) - on millest hiljem rääkida. IT-keskkond aitab jagada gruppe piirkonna peale.

-suvitaja


rohujuur1  

rohujuure pl

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you