Page 1

KURLA KĂœLA PILDIALBUM

Salme Paju (s. Lindeberg) Videviku talu


KURLA KĂœLA PILDIALBUM

Salme Paju (s. Lindeberg) Videviku talu


Kurla on väärika vanusega küla Järvamaal, Türi vallas. Esimest korda on mainitud seda 1599. aastal Pilistvere kihelkonna ürikutes. Küla läbib Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia maantee. Küla on hajaasustusega, kohalik mullastik on viljakas ja sobilik põllumajanduslikuks tootmiseks. Kahjuks on aastaid kestnud põllumajanduse madalseis sundinud mitmeid talupidamisega alustajaid oma tegevuse lõpetama ja suunduma teistele elualadele. Õnneks on siiski ka visad jätkajad ja ka tühjad talud täituvad taas inimestega. Seisuga 01.06.2006 oli elanike arv Kurlas 54. Suviti külade elanikkond mitmekordistub, linnakärast pääsemine meelitab inimesi üha enam. Küla hiilgeaeg ja õitseng jäi 1930-ndatesse aastatesse, sel ajal kasvas rahva üldine jõukus, arenes kiirel sammul põllumajandus, karjapidamine ja rahva üldine kultuuritase. Neil aastail oli külas 43 põlistalu, 6 renditalu ja 7 sauniku kohta. 1925. aastal asutati Kabala Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, kuhu koondus üle saja liikme, kes jagunesid 7 pritsijaoskonda, mis asusid Kurlas, Meosaares, Mäol, Kabalas ja Laeva külas. Ühingul oli oma seltsimaja ja mitmesugust tuletõrjevarustust. 25.märtsil 1934 asutati Pilistvere Perenaiste Seltsi Kurla osakond, eestvedajad olid Marie Markus, Linda Ibrus ja Luise Vaasmann. Osakonnal oli 50 liiget ja oma laulukoor ning kodumajandusliku kallakuga raamatukogu. Korraldati kursusi, pidusid ja tähistati sündmusi. Majanduslikke sihte taotlevaid organisatsioone oli Kabala vallas tosinkond. Tähtsamad neist olid piimaühingud, neid oli vallas kaks: Kabala-Kurlas ja Villeveres. Mõlemad olid asutatud 1910.a. Kabala-Kurla Piimaühingusse oli koondunud liikmetena 180 karjapidajat. Ühingul oli ajakohase sisustusega aurujõul töötav meierei. Meieriks oli Oskas Keeroja, ühingu juhatusse kuulusid Mihkel Lindeberg, Jaan Ilumäe ja Jüri Jaanson. Kurla külas Tõnu-Jüri talu maal asus juba 1876.aastal ehitatud Kurla veski, 1923.aastast oli veskipidajaks mölder Mihkel Metsavahi. Veski töötas tuulejõul ja valmistas ainult lihtjahu. Kurlas on olnud kaks algkooli- Kurla õigeusklik algkool ja Kurla algkool. Õigeuskilik kool lõpetas tegutsemise Eesti Wabariigi alguses, Kurla algkool tegutses 1936. aastani. Siis otsustati majanduslikel põhjustel ühendada Meossaare kooliga. Kurla kooli ühendamise kohta protestis koolijuhataja. Selle peale Viljandi maakonna koolivalitsuse juhataja saatis telefonogrammi Kabala valda. Selles hoiatatakse valla ametnikke n.ö. isetegevuse eest ja ähvardatakse isegi kohtulikule vastutusele võtmisega. Kõik õpilased olid eestlased. Usutunnistuse järgi oldi luteri- ja õigeusku. Päevikute põhjal selgub, et usuõpetuse tundidest osa võtta ei olnud kohustuslik. Koolitöö algas 1. oktoobril ja lõppes mais. Osa lapsi tuli hiljem kooli, mis on seletatav sügistöödega talus. Üldse, kui vaadata klassipäevikutest, siis on seal enamasti puudutud haiguse ja koduste olude tõttu. On ka selliseid põhjusi nagu jalanõude puudus, käib karjas, ei olnud hobust kodus, käis laadal, vanemad olid kodust ära, porine tee... Võimuvahetus 1940. aastal möödus suhteliselt rahulikult. Siin ei olnud veriseid kokkupõrkeid ega massilist hoonetepõletamist. Ka metsavendade tegevuses ei olnud erilist aktiivsust. 1941. aasta suvel tabas II Maailmasõda otseselt ka Kurla küla, kui Näksi talu lähistel kohtusid vene ja saksa väed. Selle lahingu tagajärjel põlesid maani maha Näksi, Kihu, Jaaguhansu ja Sepassaare talud. 1949. aasta märtsiküüditamisel viidi ära Tõnuri, Määru, Kihu, Reinuale, Noti, Naissaare ja Kassisaba talu pered. 1941. aastal oli ära viidud juba Videviku talu rahvas. Tänaseks on säilinud 26 talu, ülejäänud on kas täiesti hävinenud või hävinemas, saunad ja renditalud on kõik hävinenud.


KURLA TALUDE NIMEKIRI 1. Tibu

29. Naissaare e. Umbsaare

2. Pendissaare

30. Alt- Aasu

3. Kaeramäe

31. Mäe- Aasu

4. Saviaru saun

32. Sepassaare

5. Hansuale

33. Kihu

6. Tikutale

34. Määru

7. Reinualle

35. Tõnuri

8. Kesa

36. Leiso

9. Paistesaare

37. Tikajaani

10. Tika

38. Mikko

11. Kivimäe saun e. Näksi saun

39. Taaveti

12. Rihmosepa

40. Kooli

13. Kõrtsi e. Poe

41. Videviku

14. Saara saun

42. Koirasaare e. Luhasaare e. Aukamäe

15. Põdra Anni saun

43. Aukamäe

16. Noti

44. Sepa

17. Noti

45. Kurla kõrts

18. Korstna

46. Rangi

19. Juhani

47. Nurga

20.Michelise saun

48. Eewardi e. Äewardi

21. Kassisaba

49. Mullikjaani

22. Tubaka

50. Mullikmargu

23. Kubja

51. Palvesaare

24. Mullika

52. Sepa-Sauna e. Renteri

25. Jaaguhansu

53. Paemurru

26. Punassaare

54. Näksi

27. Tuura Manni saun

55.Raaga

28. Laanealle

56. Villema

Hävinenud


2

1

4

5

3

6 8 27

9

7

10 28

11 26 31 30

12 14

13

15

19

20

29

32 21 22

16 17

25 23 24 38 39 35 37 36

33 54

34

56 55

53

45

18

40

46 47 48

42

43

44

LI

ST V

50

52

RE

E

41

49

PI

51


TIBU TALU 1871 aastal ostis talupoeg Jüri Rass Eistvere mõisalt talu ja juba 1896 aastal müüs ta selle 2000 hõberubla eest Kiima kõrtsmikule Hans Leisile. Hans Leis maksis kinni võlad mõisnikule ja Liivimaa Krediidikassale. Hiljem pärandas ta talu oma vanimale pojale Hans Leisile (s.1885). Hans abiellus 1921 aastal Ewardi talu ainsa tütre Marta Esmarkiga (s.1896). Perre sündis 3 last: Hans (1922), Ilme (1924) ja Evald (1928). Noor peremees asus ka kohe talu uuendama. Vana rehielamu asemele ehitati 1927 aastal uus elumaja.

Tibu talu uue elumaja ehitus 1927 aastal.

Hans ja Marta Leis laste Hansu ja Ilmega 1924 aastal.

Talu laudas, mis oli ehitatud 1919. aastal, kasvatati ainult tõuloomi. Peremees osales ka väga aktiivselt Kabala vallavolikogus.


Legend, kuidas Tibu talu omale nime sai. Oli kord Imavere mõisas kutsar nimega Hans. Kord tahtnud mõisnik naistesse minna ja kutsar pidi talle linnukese muretsema. Ta oli alati vanema naisterahva toonud, aga seekord nõudis härra noort tüdrukut. Kaval kutsar tõi aga sama naise ja tegi toa pimedaks. Härrale ütles, et tüdruk on noor ja häbelik. Kui asi aetud, läks härra kutsariga kööki juttu puhuma. Lõbunaine oli aga oma tanu kööki unustanud ja kui ta sellele järgi tuli, nägi härra, et kutsar oli teda ninapidi vedanud. Härra vihastas ja lasi kutsari lahti. Läinudki kutsar noruspäi mõisa tagasi. Kui ta mõisaköögis hommikul kurvalt istus, tuli proua temaga juttu aja-ma. Kutsar kurtis prouale, et läks härraga tülli ja nüüd peab uue töö otsima. “Miks?”: küsis proua. “Härra tahtis noort tibu, aga mina viisin talle vana kana,” ütles kutsar. “Noh, kes siis sellise asja pärast lahti laseb. Kui härra kaineks saab, küll ta maha rahuneb,” lohutas proua. Kui siis hommikul härra kaineks sai ja koju tuli, oli tal hirm suur. Kui ta aga kuulis, et kutsar polnud teda prouale välja reetnud, andis ta talle suures heameeles Kiima kõrtsmiku koha. Kõrtsis teenis kutsar õllevahu pealt korraliku summa raha ja ostis endale talu. Nimeks pani sellele Tibu talu...

Pererahvas koos ehitusmeestega uue maja ehitusel 1927. aastal.

Hans ja Marta Leis laste Evaldi, Hansu ja Ilmega.

Linda Miilberg (Milber) tuli 16-aastaselt Tibu tallu teenijaks ja elas seal kuni surmani.


Tibu talu 1960 aastate alguses.Pildid on teinud talus elanud Heino Milber k천rge kuusepuu otsast.

K체ttepuude tegu Tibu talus 1950 aastatel. Pildil vasakult Heino Milber, ? ja Linda Milber.

Tibu talu pererahvas sugulastega 1950 aastatel.

Tibu talu elutuba 1959 aastal.

Linda Milber Tibu talu elutoas 1946 aastal.


Heinategu Tibu talus. Pildil vasakult: perepoeg Evald Leis abikaasaga ja Linda Milber

Rehepeks Tibu talus 1940 aastate lõpus.

Hans Leis kuulutati kulakuks, kuna süüdistuse järgi ta oli pidanud fiktiivmajapidamist uusmaasaaja abiga. 1948. aasta oktoobris süüdistus tühistati ja Hans kustutati kulakute nimekirjast. Tibu talus elati 1970. aastate lõpuni. Kuna talu jäi külast kaugele, siis elektrit tallu ei pandudki.

Tänaseks on kogu talukompleks hävinenud.

Hans Leis.

Linda Milber 1950 aastatel.


TIKUTALE TALU Tikutale talu asutaja esivanemad elasid algselt rentnikena Tõnu-Jüri talu maadel. Renti maksti tööga. Seal elasid Jaan (1840) ja Kai (1848) Põdra. Lapsi oli peres 8: Ann, Lovisa (1881), Salme (1891), Eva (1882), kaksikud Tiina ja Kai (1884), Jaan (1887) ja Peeter (1890). Mõlemad pojad osalesid I Maailmasõjas. Jaan hukkus ja Peeter, kes sai kergelt haavata, arvati reservi. Peeter abiellus 1922. aastal Reinale talu peretütre Liine Mikuga. Liine sai kaasavaraks maad ja noorpaar pani aluse Tikutale talule. 1934. aastal sündis pere ainuke laps Laine. Kolhoosi ajal pandi Tikutale talu lauta majandi loomad ja Liine töötas seal talitajana. Pärast Liine surma ja tütre abiellumist jäi Peeter tallu üksi. Kuna talule juurdepääsutee oli väga halb, siis lahkus mõne aasta pärast ka Peeter.

Liine ja Laine Põdra Tikutalel

Vasakult Liine ja Peeter Põdra, Peetri õde Salme koos tütrega.

Talu on tänaseks hävinenud.

Paremalt alt Ann oma mehe ja tütrega, Kai ja Jaan Põdra, tütre Kai mees. Vasakult ülevalt tütar Kai, Loviisa, Eva, Tiina, Peeter, Jaan ja Salme 1905.a.

Paremalt alt Liine (süles Laine), Hilja, Lovisa, Eva ja Tiina. Vasakult ülevalt Salme, Ann, Johannes, Kai ja Peeter.

Pildil vasakult Peeter Põdra,Tiina Põdra (Kihu talu teenija), Vaike Roosileht, Liine Põdra, süles Laine Põdra 1934. aastal.


KESA TALU 1874. aastal ostis Jaak Käggu Kabala mõisalt 1275 hõberubla eest Kesa talu. Juba aasta pärast olid kõik talu ostmiseks võetud võlad makstud. Jaagul ja tema naisel Annil oli 9 last. Talu pärandati tütar Mariele (1887), kes abiellus Alliku vallast pärit kaupmehe Karl Erikuga. Perre sündis 2 last: Edgar (1913) ja Kaarin (1922-1938). Karl oli tark ja edumeelne peremees ja talu arenes kiiresti edasi. 1930. aastatel asus Kesa talus ka kohalik tuletõrjepunkt. Perepoeg Edgar abiellus aastaid talus töötanud Aliide Leemetiga ja neil sündis poeg Ülo. Noorte õnn jäi aga lühikeseks, kuna Edgar suri 1943. aastal kopsupõletikku.

Karl Erik.

Kesa talu pere. Vasakult Karl Erik, Edgar Erik, Marie Erik, Kaarin Erik, Ann Käggu, Aliide Leemet ja Jaak Käggu 1930. aastate algus.

Ann ja Jaak Käggu 1930. aastate algus.


Vabatahtlikud pritsumehed Kesa talus 1930. aastatel.

Edgar Erik

Aliide Leemet 16. aastasena.

Rehepeksutalgud Kesa talus 1930. aastatel.

Aliide (üleval paremalt teine) oli väga aktiivne osaleja Kurla perenaiste seltsi tegevuses.

Kurla küla noored Kesa talus 1930. aastatel.

Talu on tänaseni väga hästi säilinud ja järglaste omanduses.


PAISTESAARE TALU 1875. aastal ostis Hans Pirts Kabala mõisalt 1260 hõberubla eest talu. Talu oli suhteliselt väike ja selle ostuks võetud laen oli makstud 1897. aastaks. Hans kosis naiseks Paemurru talu peretütre Eva ja neil oli 6 last: Mari(1874), Tiina(1876), Eva(1885), Anton (1880), Liisa (1883) ja Jüri (1887). Enamus lapsi jäid ka täiskasvanuna elama Kurla külla. Mari elukohaks sai Kassisaba talu maadel asuv Michelise saun, Tiinast sai Sepa-Sauna talu perenaine, Anton (Hans) abiellus Tikutale talust pärit Eva Põdraga ja nendest said Kurla külas erinevate talude rentnikud ( Naissaare, Eewardi ja Saviaru saun), Liisa abiellus Hansuale talust pärit Johan Käggoga ja Jürile pärandati Paistesaare talu.

1940. aastatel Paistesaare talu õues taustaks uhke talu laut. Vasakult Laine Pirts, Väino naine Hilda tütre Urvega ja Therese Pirts Pirtsude pere 20. sajandi alguses. Vasakult istuvad Liisa Kägu poja Johannesega, Mari Michelis, vanaperemees Anton Pirts süles Karli Mölter, Eva Pirts ees Aleksander ja Adeele Mölder, Tiina Mölder süles Anna-Elisabeth Mölder. Vasakult seisavad väimees Juhan Kägu, väimees Juhan Michelis, Hans Pirts, Jüri Pirts, väimees Mihkel Mölter ja tütar Eva Pirts.


Jüri oli väga töökas ja talu arenes jõudsalt. Talu uhkuseks oli uhke ja esinduslik loomalaut. 1930. aastate algul ehitati ka uus elumaja. Jüri kaasaks sai Hansuale talu peretütar Veera Käggo ja nende perre sündis neli last - Therese (1921), Väino (1923), Laine (1926) ja Feliks (1930).

Vasakult Jüri, Väino, Laine, Therese, Veera ja Feliks Pirts 1933. aastal

Väino ja Hilda

Therese abikaasaga emal külas 1960. aastatel

Feliks Pirts.

1955. aastal Johannes Kotka ja Paul Kerese ees valiti Eesti populaarseimaks sportlaseks Paistesaare talust sirgunud kuulitõukaja Feliks Pirts. Kehalise karastuse sai Feliks kodutalus rasket maatööd rassides. Tema tegemised spordiväljakul paistsid silma juba lapsena. Sõprade meenutusel tegi Feliks trenni ääretult andunult, isegi õhtul väsinuna selili voodis lamades lihvis Feliks sõrmede tööd, kuidas kuulile viimast järeltõuget anda. Selle harjutuse tulemusena oli tema voodi kohal lagi kuuli lohke ja mõrasid täis.Tudengipäevil harjutas Feliks üle telefonitraatide kuuli tõukamist, sest EPA ühika hoov oli kitsas ja kauguse peale tõukamiseks polnud piisavalt ruumi. Feliksi kuulitõuke tehnikat imetles kogu spordimaailm. Ta suutis juba 1954. aastal tõugata kuuli üle 17 m


NÄKSI SAUN Rahvaloendustel Näksi sauna nime all tuntud kohta kutsuti rahvasuus Kivimäe saunaks, seal elanud Steinbergide (al. 1937. aastast Kivimäe) järgi. Saunik Hans Steinbergi peres oli neli last: Jüri, Jaan, Asta ja Hans. Kohta jäi pidama noorim poeg Hans. Hans oli suur tehnikahuviline ja ta töötas küla masinaühistu rehepeksumasinal. Naiseks võttis ta Saaremaalt pärit ja Kurlas taluteenijana töötanud Anastasia Lemberi. Hiljem elasid nad Kurla kõrtsis. Kivimäed lahkusid Kurlast 1960. aastate alguses. Maja hävis tulekahjus.

Hans Steinberg 1920. aastatel

Ants Kivimäe kolhoosiaastatel

Ants Kivimäe 1930. aastatel

Anastasia ja Ants Kivimäe 1938. aastal

Tänasel päeval meenutavad talukohta vaid üksikud põlispuud tee ääres.


KÕRTSI TALU 1874. aastal ostis Jaak Lindeberg Kabala mõisnikult 3091 hõberubla eest Kõrtsi talu. Jaak oli haritud mees, üks vähestest kirjaoskajatest külas. 1906. aastal tekkisid mõisale talu ostmiseks võetud laenu maksmisega raskused. Talu pandi oksjonile ja selle ostis jõukas kaupmees Rein Wanderecht oma pojale Reinule 5221 hõberubla eest. Poeg Rein suri noorelt ja isa pärandas talu oma tütardele Anna Roosilehele ja Aliide-Rosalie Pajole. Aliide-Rosalie, kes elas Vitsjärvel, loobus pärandusest. Anna andis hiljem talu kasutada oma poja Theodor Roosilehele.Theodor abiellus Mäe-Aasu peretütre Magda Jürgensoniga ja perre sündis tütar Vaike. Paari aasta pärast suri Magda haiguse tagajärjel. 1934. aastal abiellus Theodor Vändra kandist pärit Marta Krausega. Sellest abielust sündis tütar Juta.

Theodor Roosileht

Marta Roosileht.

Magda, Vaike ja Theodor Roosileht.


Marta Roosileht tütre Jutaga 1949. aastal.

Marta oli ääretul energiline ja osales aktiivselt Kurla Maanaiste Seltsi töös. Ta kuulus ka selle juhatusse. Marta jaksas osaleda nii Kabala laulukooris, tantsurühmas, näiteringis ja kõikvõimalike ürituste korraldamisel. Koos Theodoriga käisid nad laulmas ka Pilistvere kooris. Marta kirjutisi külaelust avaldati aastaid kohalikes ajalehtedes.

Marta Roosileht Tääksi laulupäeval 1937. aastal.

Kõrtsi talu elumaja 26. septembril 1971. a. kell 17.05 pärast "autorünnakut", väga purjus mehega roolis.

Naiskaitseliit 1944. aastal Kabalas.

Kurla naised vaskult: Liina Lindeberg, Linda Ibrus, Salme Lindeberg, Alviine Järv ja ees Marta Roosileht.

Vint, Marta ja Andres Pärl laulupeol

Talu on tänaseni säilinud ja sellel on uued omanikud

Kabala rahvatantsurühm. All keskel Marta Roosileht, paremal August Pärl Juhani talust


NOTI TALU Tänapäeval on Noti talu õues kaks erinevat talu. Ka Eesti Wabariigi ajal oli kaks omanikku, aga kolm erinevat talumaja. 1877. Aastal ostis Andres Pent Kabala 1700 hõberubla eest mõisalt talu ja andis selle oma pojale Andresele üle, kui viimane abiellus 1920. aastal Naissaare talust pärit Marie Naissaarega. Samast aastast kuulus neile ka Naissaare talu, mis hiljem anti pojale. Nii Andres kui ka Marie olid väga töökad ja osalesid aktiivselt Kurla küla elus. Andres oli käinud Vabadussõjas ja kuulus hiljem Kabala Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juhatusse, Marie oli Kurla Perenaiste Seltsi Perekond Pent naabertalu trepil. Paremalt Andres Pent sen., juhatuses. Koos korraldati ka mitmeid kursusi. 1928. Andres Pent jun., lapsed Albert ja Hilda. Trepil istub Marie Pent. Teised ilmselt aastaks olid talul kõik laenud pangale makstud. Nende talu teenijad. Foto on tehtud 1920. aastate lõpus perre sündis kaks last: Hilda (1921) ja Albert (1923). 1941. aastal ühines Andres Pent Omakaitsega ja temast sai rühmakomandöri abi. 1944. aastal arreteeriti Andres selle eest, et ta oli osalenud vene langevarjurite püüdmises ja talle määrati 15 aastat vangistust. Albert arreteeriti kolm aastat hiljem ja tema suri 1954. aastal. Marie ja Hilda mõnekuuse imikuga küüditati 1949. aastal. Nemad jõudsid kodumaale tagasi 1958. aastal.

Vasakult teine Andres Pent

Talu on tänaseks hävinud

Marie Naissaar 1919. aastal


NOTI TALU 1886. Aastal ostis Jaak Tölpt Kabala mõisalt 2815 hõberubla eest Notti Andrese talu. Jaagu ja tema naise Elise peres kasvas üks tütar Julie-Kristine (1870). 1913. aastal Julie abiellus Mart Tölptiga ja sel ajal kuulus juba ka talu temale. Paaril lapsi ei olnud. Juulie hooldas Kabala mõisa Meossaare kabelit ja Mart oli mõisas aednik. Erilist läbikäimist külarahvaga ei olnud. Talu õue ehitati uhke elumaja ja vanasse majja võeti rentnikud. Pärast Mardi ja Juulie surma pidas kohta natuke aega Mardi õde Tiiu Rõks. Tema rentis vana maja välja Johannes Laugule. Johannesest sai hiljem ka esimene “Kurla“ kolhoosi esimees. Noti talu maadel asus ka väike saunake, kus elas Ann Põdra. Saunake põles maha 1950. aastate alguses. Mõnda aega tegutses Noti talus ka “Kurla” kolhoosi lasteaed.

Pärast kodumaale naasmist asumiselt käis Marie abiks Juhani talus.

Ann Põdra ristitütrega 1930. aastatel

Marie Pent (vasakul) Noti talu trepil 1950. aastatel

Talu on tänaseks hävimisohus ja sellel on uued omanikud.


KORSTNA TALU

Talu oli õlgkatusega, ennemini korratu kui eeskujulik talu nagu neid oli harjutud nägema mõisapõldude piiridel, kust algab halvem põllupinnas. Peremeest kutsuti „Vana Korstna Reinuks“ ehk „Vana Vilmsiks“. Korstna Rein oli kõhn, pikakasvuline, valgete juustega, kõrge laubaga, energilise suu ja teravate erksate silmadega mees, kes köitis tähelepanu enam kui teised külamehed, sest oli ühiste asjade juhina ja korraldajana alati tegev. See võib-olla segaski talupidamist, sest Rein Vilmsi kodutalu, Piduri, Arkma külas müüdi ära oksjonil. Rein läks tööle mõisa ehitustööliseks. Talle aga mõisamehe elu ei meeldinud ja ta hakkas otsima võimalusi asuda rendikohale. Mõne aja pärast asuski ta elama Kabala Meossaare, Karjamõisa ja Kurla küla piirile Korstna tallu. Suur osa sissetulekutest läks tal Piduri talu tagasisaamiseks kohtutes peetud protsessidele. Talupidamise surus nõrgale alusele ka see, et pojad Jüri (1889) ja Juhan (1893) käisid linnas koolis. 1920. aastal andis Põllumajandusministeerium talu rendile tingimusel, et maa eest pidi maksma aastas 433 kg rukist ja maja eest 108 kg rukist. 1926. aastal Rein suri. Ta lahkus elust mitte oma igapäevase töö juures, vaid silmapilgul, mil oli hobuse rakendanud vankri ette, et südaööl alustada Viljandi sõitu ajama seal valla volinikuna kohaliku kooli pärast rahva asju. Talu pärandati tütrele Mariele (1884). 1930. aastal müüs riik hooned rentnikule. Sel ajal oli talus neli hoonet: elumaja (ehitatud 1925), laut (1922), sigala (1927) ja kuivati (1916). Marie oli abiellunud 1914. aastal Jaan Midriga ja neil oli kaks poega: Jüri ja Vello. Peres kasvas ka Saaremaalt pärit Vilhelmine Kaju.

Jaan ja Marie Midri poegade Jüri ja Velloga ning kasutütar Vilhelminega


JÜRI VILMS 13. märts 1889 - 13. aprill 1918 • Jüri Vilms oli poliitik, jurist ja ajakirjanik, Eesti esimene kohtuminister. • Oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, asutas Eesti Tööerakonna. • Kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, kes valmistas ette Eesti iseseisvuse. • Saksa okupatsiooni algul lahkus Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kadunuks. Kõige tuntuma versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis.

Tallinna Linnamuuseumi ekspositsioonis on baltisakslasest kunstniku Maximilian Maksolly (Feichter, sündinud 1884 Tallinnas, surnud 1968 Rio de Janeiros) üldtuntud maal, millel kujutatakse Eesti iseseisvuse proklameerimist 24. veebruaril 1918 Tallinnas, praeguse Eesti Panga ruumides.

Talu on tänaseks hävimisohus ja sellel on uued omanikud


JUHANI TALU Juhani talu rajajateks olid Kai ja Hans Lindeberg. Samas talus elasid ka hilisemad Videviku talu rajajad Ann ja Hans Lindebergid. 1891. aastal suri peremees ja Kai andis koha rendile. Rentnikud pidasid kohta üsna lohakalt ja 1903. aastaks olid taluhooned lagunenud. 1905. aastal sai talu uueks omanikuks Ollepalt pärit Andres Pärl. Ta ehitas talu uuesti üles ja oli ümbruskonnas väga lugupeetud talumees. Juhani talust kujunes aastate jooksul jõukas ja korralik talu. Andres aitas nii mõnegi naabertalu uuesti jalule.

Juhani talu pere 1930. aastate keskel

Anna ja Andres Pärl pulmapäeval 1902. aastal

Talu õuel 1939. aastal. Pildil vasakul August, Anna Pärl, Anna Masa oma perega Määrult ja vanema poja Andrese poeg Andres


Nikolai Pärl

Juhani talu uueks perenaiseks sai Kaeramäe talust pärit Anna Pent. Anna ja Andrese pere oli suur. Peres kasvas kuus last – Andres (1903), Johannes, Aleksei, Nikolai (1908), Anna (1911) ja August (1923). Pere oli heal järjel ja kõigile lastele anti hea haridus. Andres läks elama Tartusse ja temast sai hiljem pedagoogika õppejõud, Johannesest sai Ollepa külas Tamme talu peremees. Alekseist sai Sõjakooli kadett ja hukkus õnnetult 1934. aastal. Anna sai hariduse Viljandi Nais-kutsekoolis ja temast sai Määru talu perenaine. Nikolai ja August jäid elama Juhanile. 1940. aastal võttis vana-peremees Andres laenu, et aidata osta ka Nikolaile talu.

Nikolai sai kõigega hakkama. Korstna talus korraldatud lüpsivõistlusel sai ta II auhinna. Foto tehtud 1931. aastal

Nikolai Pärl koos sõpradega Võhmas piltniku juures 1928. aastal

Juhani talu uhkuseks olid imekaunid tõuhobused. Pildil Nikolai Pärl

Nikolai Pärl ja tema vennapoeg Andres Pärl Juhani talu sissesõiduteel


Tütar Anna oma abikaasa Bernhardiga vanematel külas

Juhani talu vanim poeg Andres oma naise Linda ja poja Andresega 1930. aastatel

Pildil vasakult: Andres Pärl, ? , Andres Pärl sen., ?,Anna Masa, Anna Pärl. Ees istub Nikolai Pärl 1930. aastatel

Kabala laulupäeva traditsioon sai alguse sõprade sünnipäevade tähistamise traditsioonist. Sünnipäevalaps äratati üles pasunakooriga. All keskel August Pärl. Sünnipäevalapseks oli sel korral Juta Pent Meossaare külast

Alates 1941. aastast muutus Juhani talu pere elu täielikult. Vanaperemees Andres tapeti punaväelaste poolt kodutrepil. Johannes suri vangilaagris. Nikolai oli Rutikveres Omakaitse rühmaülem ja ta arreteeriti 1944. aastal. Ta suri vangilaagris kolm aastat hiljem. 1949. aasta märtsiküüditamisel viidi Siberisse Määrult Anna lastega ja Ollepa külast Tamme talust Johannese naine Leida lastega. Tallu jäid elama vanaperenaine Anna ja pere noorim laps August.

Aleksei Pärl (paremal üleval) Tondi Sõjakoolis


Juhani talu trepile on kogunenud Määru ja Tõnuri rahvas 1944. aastal

August Pärl,Theodor Roosileht Kõrtsi talust ja Antonius Raudsepp Kabalast

August Pärl on Järvamaa ja kogu Eesti kultuuriellu jätnud sügava jälje. Tema peamiseks teeneks on maakultuuri edendamine sügaval nõukogude ajal niisugusel moel, et eestlane sai tulla väljastpoolt „punasesse” rahvamajja kui peaaegu sinimustvalgesse koju. Kogu elu töötas August Pärl Järvamaal Kabala rahvamajas, oli koorijuhataja ja pani aluse puhkpilliorkestrile. Ta tõi kohaliku näiteringiga Tallinnast ülevaatustelt esimesi kohti ja lõi läbi suurte raskuste Kabala Laulupäeva traditsiooni. Kohalik võim olid Kabala mõisaparki laulukaare ehitamise vastu nii kõvasti, et kui poleks tegemist olnud kangekaelse August Pärliga, polekski laulukaart Kabalasse kunagi ehitatud ja uhket traditsiooni sündinud. Samuti on Pärli teeneks puhkpilliorkestrite järjele aitamine.

Kabala meeskvartett1950 aastal Aadu Lõo, Antonius Raudsepp, Verner Pirts ja August Pärl võitis üleriigilisel konkursil esikoha. Pilt tehtud “Estonia” teatri laval

Talu on tänaseni säilinud ja sellel on uued omanikud. August Pärl oma abikaasa Viiviga Juhanil


KASSISABA TALU

Pildil perekond Lutter 1920 aastal. Ees peremees Juhan ,tütar Anna, perenaine Ann.Taga seisavad pojad Johannes Lutter(Luutre) ja Jaan Lutter.

19. sajandi keskel tulid Viljandimaalt Kurlasse Suure-Kõpu Napsi talust vennad Juhan ja Jürri Lutterid. 1893. aastal ostis Juhan Lutter Kabala mõisalt Kassisaba talu. Juhanil ja tema naisel Annil oli 5 last: Johannes, Marie, Tõnis, Anna ja Jaan. Suurte võlgadega talu pärandati vanemale pojale Johannesele 1923 aastal. Selleks ajaks oli Johannes abiellunud Aukama (Koivasaare) talu peretütre Anna Kalbasega. Lapsi oli peres 3: Hilja (Anna tütar esimesest abielust), Karl ja Aita. Värske noorperemees oli väga töökas aus ja edasipüüdlik. Ümberkaudsed talumehed kirjeldasid teda kui hea südame ja lahke olekuga inimest, keda teised talupidajad ära kasutasid. Johannes töötas talu kiiresti üles ja maksis sugulaste abiga pangale ära ka võlad. 1941. aastal viidi Johannes omakaitses osalemise eest Siberisse, kus ta ka suri 1943. aastal. Küüditamisest ei jäänud puutumata talu ka 1949 aastal. Ära viidi vanaperenaine Ann ja Johannese õde Anna. Ann suri väljasaadetuna 74 aastaselt, Anna jõudis tagasi 1957. aastal.


Noorperenaisel Anna Lutteril (al. 1937 a.Luutre) õnnestus pääseda küüditajate käest. Esialgu oli peidupaigaks Kõrtsi (Poe) talu heinaküün. Hiljem varjas ta ennast koos noorema tütre Aitaga vanema tütre Hilja juures Arkma külas. Aastaid hiljem kolis ta tagasi Kurlasse oma isatallu Koirasaarde. Perepoeg Karl põgenes küüditajate eest metsa. Tal õnnestus varjata ennast aastajagu, kuni ta Mullikjaanil haarangu käigus tabati. Kuna talle midagi süüks panna polnud, siis “pääses” ta 1,5 aastase vangistusega Harku vanglas. Tagasi tulla polnud kuhugi. 1950 aastate alguses pandi tallu elama inimesed, kes vähehaaval põletasid kõrvalhooned kütteks. Mõni aeg hiljem põles maha ka elumaja.

Pildil Anna Luutre tütre Hiljaga 1922 aastal.

Karl Luutre pulmapidu

Kassisaba talu maadel asus ka Michelise saun. Seal elasid Mari ja Juhan Michelis. Mari oli pärit Paistesaare talust.

Anna Luutre (Johannese õde) Foto on tehtud Siberis.

Kassisaba talust pole tänaseks alles isegi talukohta. Allesjäänud vundamendid lükati maaparanduse käigus Tubaka talu kõrvale kivihunnikuks.


TUBAKA TALU 1888. aastal ostis Jaan Kingisepp Kabala mõisalt 2845 hõberubla eest talu. Peremees oli üks vähestest talupoegadest, kes oli tol ajal juba kirjaoskaja. Jaani ja tema naise Mari peres kasvas kolm last. Liina (1888), Jaan (1893) ja Georg (1898). Pere 3 last pidid aegsasti ise elus toime tulema, sest isa Jaani varajane surm 1905. aastal jättis talupidamise mured ja raskused ning laste koolitamise lese kanda. Talu pärandati Jaanile tingimusel, et ema peab saama täielikult prii elamise ja ka õele peab toetust andma.

Tubaka talu pere koos teenijatega 1929. aastal, paremal vanaperenaine Mari

Juuli ja Jaan Kingisepp poegade Johannese ja Endliga 1930. aastal


Georg oli ääretult õpihimuline ja 1917. aastaks oli ta lõpetanud Rakvere Õpetajate seminari. Olles vahepealsetel aastatel osalenud Eesti Vabadussõjas, jätkas ta oma õpinguid 1921. aastal Heidelbergi Ülikooli arstiteaduskonnas. 1929. aastal naasis Georg kodumaale ilmse kavatsusega siduda ennast Tartu Ülikooliga. Järgnevatel aastatel lõpetas ta ka Tartu Ülikooli (Georg Kingisepp kaitses meditsiinidoktori kraadi nii Heidelbergi (1928) kui Tartu Ülikooli (1936) juures) ja 1938. a. sai temast Tartu Ülikooli Farmakoloogia Instituudi juhataja. Samal aastal omistati talle professori kutse. Georg Kingisepp oli Tartu Ülikoolis esimeseks eestlasest farmakoloogia-professoriks ning eestikeelse farmakoloogia õpiku autoriks. Professor Georg Kingisepp uuris uusi ravimeid ning südame glükosiidide ja valuvaigistite toimet.

Georg Kingisepp

1923. aastal sai Tubaka talu peremeheks Jaan ja kolm aastat hiljem olid talu ostmiseks võetud võlad makstud. Jaan abiellus Juuli Annoviga ja nende perre sündis kaks poega: Johannes (1924) ja Endel (1928). Sõja puhkedes Johannes mobiliseeriti. Rong noorsõduritega sai pommitabamuse ja Johannes ilmselt hukkus. Teda ei leitudki. Endel käis koolis Viljandis. 1948. aasta 30. oktoobril Jaan ja Juuli koos poja Endliga 1960. aastatel kogunesid Viljandi mõlema keskkooli abituriendid ühte maatallu lõpumärkide õnnistamise peole. Asi jõudis julgeolekuni ja paljud abituriendid arreteeriti, teiste hulgas ka Endel.

Endel lõpetas pärast Siberist vabanemist ülikooli ja temast sai tunnustatud silmaarst. Tubakale jäid elama ainult vanemad.

Talu on tänaseni osaliselt säilinud ja sellel on uued omanikud.


KUBJA TALU 1872. aastal ostis Andres Nurk 2812 hõberubla eest Kabala mõisalt talu. Andres võttis naiseks Taaveti talust Mari Lindebergi. Lapsi peres ei olnud ja pärast peremehe surma 1924. aastal ostis talu Mari vend Mihkel Lindeberg. Mihkel ise elas kõrtsis ja ta rentis Kubja välja oma teise õe pojale Jüri Alevile.

Kubja talu trepil vasakult Mari Nurk, Aleksandra Alev, ?,Jüri Alev, Liina Lindeberg, Mihkel Lindeberg, Eduard Alev. 1930. Aastate alguses

Enne sõda kolis Alevite Kurlast ära ja seal elas mingi aeg Hans Kütt oma õega. Hans oli külas tuntud kõva laulu- ja pillimehena. Pärast Kubja talu elumaja kokkukukkumist asus ta elama talu sauna. Talu on tänaseks hävinenud.

Taga Jüri ja tema vend Eduard Alev. Ees Ellen(?) ja Aleksandra Alev.


MULLIKA TALU Mullika talu osteti Kabala mõisalt 1873. aastal Hans Ibruse poolt 2788 hõberubla eest. Ostmise hetk el oli ta suhteliselt suur talu. Majapidamises oli 3 hobust ja 9 lehma. Hans abiellus 1881. aastal Ano Pilmanniga. Neil oli 3 last: Hans (1884), Linda (1896) ja Lembit (1902). Lembit suri lapsena kopsupõletikku. 1905 aastal valmis Mullikal uus elumaja, mis on osaliselt säilinud tänaseni. 1911 aastaks suutis peremees maksta ära talu ostmiseks võetud võlad. Talu pärandati vanemale pojale Hans Ibrusele. Kuna tütar Linda jäi üksikuks, siis jäi ka tema elama Mullika tallu. Värskelt valminud Mullika talu elumaja 1905. aastal.

Vasakult: Helmi Ibrus, Hans Ibrus jr., Elmar Ibrus, Hans Ibrus sen., Linda Ibrus.

Hans Ibrus


Hans Ibrus jr. 1930 aastatel.

Hans Ibrus jr. omavalmistatud fotoaparaadiga 1960 aastatel.

Hans Ibrus jr. abiellus 1926 aastal Helmi Pajoga. Neil oli kolm last: Elmar, Lembit ja Leida.

Hans Ibrus jr. oli Eesti Wabariigi ajal suur tehnikahuviline ja fotograaf. Ta ehitas fotograafiaga tegelemiseks Mullika talu õuele klaasist lehtla. 1960. aastatel põles lehtla maani maha koos tehnika ja fotodega. Hans oli ka väga hea tisler. Pere lahkus Mullika talust 1970. aastatel ja maja müüdi kolhoosile.

Tänaseks on elumaja osaliselt säilinud ja talul on uued omanikud.

Hans Ibrus jr. enda tehtud voodil istumas 1960 aastatel.


LAANEALE TALU 1858. aasta andmete järgi Laaneale talu veel olemas ei olnud. 1862 aastal saabus Viljandi kihelkonna SuureKõpu vallast Kabala valda koos naise ja pojaga elama Peet Teiverlaur. 1874 aastal ostis ta Eistvere mõisnikult 1 hobuse talu 1393 hõberubla eest. Peretütar Liisa abiellus vanemate kodukandist pärit Mihkel Juhansoniga. Peres oli 4 last: Mari, Ann, Jaan ja Ano. 1897 aastal suri Liisa koos pisitütre Anoga leetritesse ja Mihkel lahkus Laanealelt jättes lapsed vanavanemate hoole alla. Jaanist sirgus uus peremees ja 1920 aastal ta abiellus Aliide Kalega Vana-Põltsamaa vallast. Perre sündis tütar Helmi. Sel ajal oli talu suhteliselt väike (ca 6 ha põllumaad). Pererahvas oli väga töökas ja 1939 aastaks oli ehitatud uus elumaja, ait, küün ja ka põllumaad oli juurde haritud. Talus ei olnud kogu aeg meeletut kiirustamist, aga samal ajal jõuti kõigi töödega õigel ajal valmis. Laaneale talus töötas mitu aastat teenijana hilisem AltAasu perenaine Marta Mölder.

Elumaja 1950 aastatel

Aliide Juhanson

Jaan Juhanson


Rehepeksutalgud Laaneale talus 1930 aastatel.

Tööde kergendamiseks osteti tallu mitmeid hobujõul töötavaid põllumajandusmasinaid. Olid olemas heinaniidumasin, looreha ja kartulivõtmismasin. Vilja masindamiseks oli külas grupi talude peale üks viljapeksumasin.

1939 aasta talumajapidamise loendusakti järgi oli selleks ajaks talul maad veidi üle 27 hektari, 3 hobust, 6 lehma, lisaks mullikad, sead, lambad ja kanad.

Aliide Juhanson 1930 aastad.

Helmi Juhanson 1930 aastad


1930 aastate alguses alustati uue elumaja ja hobusetalli kiviosa ehitamist ja selleks kasutati lisatööjõuna Setumaa venelasi.

Pildil: Vasakult Jaan Juhanson, Aliide Juhanson, Helmi Juhanson,Voldemar Kale (Aliide vennapoeg, käis suveti talutöödel abiks), Jaan Kale (Aliide vend, Eistvere külast Rehessaare talu Peremees), Marta Kulu (Laaneale talu teenija).

Laaneale perenaine koos Umbsaare talu rentnike prk. Pirtsudega. Vasakult: Verner Pirts, Helmi ja Aliide Juhanson, Eva ja Hans Pirts. Taga seisavad Marta Kulu ja Ants Kivimäe.

Kartulivõtutalgud Laaneale talus.


Vasakult Helmi ja Bernhard Kaik,taga Paremal Marta Mölder 1950. aastatel.

Helmi Kaik pojaga

Raivo ja Jüri Kaik.

1944. aastal olid Imaveres ägedad lahingud ja talu sattus sõjakeerisesse. Talus olid varjul mitmed mehed, kes varjasid ennast mobilisatsiooni eest. Nende hulgas ka Bernhard Kaik, kes aasta hiljem abiellus Laaneale peretütre Helmiga. Perre sündis 3 poega: Raivo, Rein ja Jüri. 1949. aastal talu natsionaliseeriti. Elumaja jäi perele ja kõrvalhooned läksid kolhoosi kasutusse. Vanaperemees Jaanist sai tallimees.

Laaneale talus 1950 aastatel. Pildil Raivo Kaik 1958.-1963.a oli igal suvel tolleaegse kolhoosi Kurla küla brigaadis heinapõldudel heina kokku riisumas. Paemurru tallis isegi üks kindel hobune, kellega ta neil suvedel töötas. Hobuse nimi oli Tiiu . Raivo, Jüri ja Rein Kaik 1950 aastate lõpus.

Talu on tänaseni säilinud ja järeltulijate omanduses.


NAISSAARE TALU Tänapäeval on talu tuntud Umbsaare nime all. 1871. aastal ostis Endrek Naissaar Kabala mõisalt 1710 hõberubla eest talu ja oli selle omanik kuni 1920. aastani. Talu oli renditud Paistesaare talust pärit Anton (Hans) Pirtsule. Anton võttis naiseks Tikutale talust Eva Põdra ja nende perre sündis viis last: Jaan (1910), Hans (1911), Bernhard (1912), Salme (1913) ja Verner (1925). Salme ja Bernhard surid lastena. 1920. aastal ostis Noti talu peremees Andres Pent talu oma pojale Albertile. Albert on Kurla inimestele meelde jäänud lustliku meele ja nutikuse poolest. Pärast II Maailmasõda Kurla küla tabanud lahinguid oli ümbruskonnas mahajäetud sõjatehnikat. Albert vedas metsast välja kaks tanki ja pärast mõningast ümbertegemist kasutas neid põlluharimisel.

Jaan ja Hans Pirts 1919. aastal

Eva ja Hans Pirts poegadega 1912. aastal

Verner Pirts 1930. aastate alguses


Albert Pent mõisteti süüdi 1947. aastal riiklike müüginormide mittetäitmine eest ja ta suri Krasnozerskis Novosibirski oblastis 1954. aastal. Kolhoosi algaastatel elas Umbsaare talus Aleksander Jürisson oma perega. Naine ja lapsed kandsid Petrovitši nime. Pereisa oli esimene “Valve” kolhoosi esimees, kuid ta areteeriti peagi. Peres olid pojad Erich, Enn, Vello ja Lembit ning tütred Milvi, Saima ja Ellen. Elati vaeselt. Lembit haigestus ja suri Viljandi haiglas kuueaastaselt. Peale pere Kabalasse kolimist jäi sealne talumaja tühjaks. Varsti olid aknad ja uksed eest kadunud. Mõne aja pärast hakkasid need, kel parajasti vaja, sealt seintest telliseid võtma. Maja rüüstati ja peagi olid tee ääres näha ainult katuse ja akendeta müürid. Nii seisis ta aastaid. Ait tarvitati kütteks. Ainult laut seisis edasi. Viiekümnendate lõpus ehitati maja uuesti üles ja sinna tehti kaks korterit.

Andres ja Albert Pent 1930. aastate alguses

Andres Pent Võhma laadal .1930. aastatel

Pikkvankriga Pilistveres. Pildil vasakult Elmar ja Hilja Roosileht, paremal Albert ja Andres Pent 1930. aastatel

Talu on tänaseni säilinud ja sellel on uued omanikud.


ALT-AASU TALU 1872. aastal ostis Ado Mölder Kabala mõisalt talukoha ja kinkis selle oma pojale Kristjanile 1895. aastal. Kristjani ja tema naise Madli perre sündis neli last: Juhan (1906), Elmar, August (1902– 1930) ja tütar, kes suri imikuna. Juhan abiellus 1936. aastal Marta Kuluga ja aasta hiljem pärandati talle ka talu. Elmar oli selleks ajaks asunud elama Tallinnasse. Juhani ja Marta perre sündis neli last: Vahur, Liivi, Villu ja Lembit. Sõja puhkedes ühines Juhan Saksa sõjaväega ja pidi ennast sellepärast hiljem ka metsas varjama.

Alt-Aasu pere 1939. aastal. Taga paremal seisavad Juhan ja Marta Mölder

Kristjan Mölder

Marta

Juhan

1922. aastal korraldati Alt-Aasu talu karjamaal Kaitseliidu õppepäev


Vahur Ja Liivi 1939. aastal

Laaneale kivi juures poseerimas. Paremal Juhan ja Marta koos Helmi Juhansoniga Laaneale talust. 1930. aastatel

Elmari naine Magda ja Madli Mölder 1950. aastal talu trepil

Villu, Liivi, Lembit ja Vahur koos onu Elmari ja vanaemaga 1950. aastal

Kõik pere neli last õppisid hästi ja lõpetasid keskkooli, mis oli tol ajal haruldus. Juhan Mölder ja Hans Lillak Villema talust 1930. Vahur läks sõjaväkke, omandas peale seda ohvitseri elukutse ja jäi elama Lätimaale Ventspilsi. Hiljem töötas Läti Mere-laevanduses. Liivi läks Türile. Villu aastatel lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja jäi elama Tartusse. Temast sai nimekas veresoonte- ja südamekirurg. Hiljem, kui Tallinna Mustamäe Haigla juures avati südamekirurgia osakond, läks koos Toomas Sullinguga Tallinna. Noorem poeg Lembit elas Läänemaal. Kolhoosi algusajal peeti talu laudas kolhoosi mullikaid. Endine talu peremees Juhan Mölder ehitas selle sisemuse veel ajakohasemaks. Talitajaks oli Marta. Kolhoosniku pere oma loomi peeti maja otsas olevas kahes täielikult välja ehitamata toas. Talu laut lagunes 1950. aastatel. Talu elumaja on tänaseni säilinud ja talul on uued omanikud


SEPASSAARE TALU 1878. aastal ostis Kabala vald Kabala mõisnikult 2163 hõberubla eest Kurla algkooli jaoks talumaad. Esimene teadaolev kooliõpetaja oli olnud eesti muinasteaduse rajaja Jaan Jung, peale teda sai õpetajaks Kõo vallast Mihkel Rei. Õpetaja tol ajal palka ei saanud, töötasuks oli koolitalu. Õpetaja abikaasa Marie oli pärit Eistverest. Õpetamine toimus suures klassitoas kõigil kolmel klassil koos. Suvine vaheaeg oli üsna pikk,kuna enamik lapsi pidid nendel kuudel, kui kari karjamaal oli, karjase ametit pidma. Võrdlemisi suur osa pühendati sel ajal vene keele õppimisele. Lapsed kaugematest taludest ööbisid koolis, poisid suures klassitoas, tüdrukud õpetaja elutubade ja klassitoa vahelises magamisetoas. 1886. aastal sündis õpetajaperre Eesti Wabariigi tulevane riigivanem August Rei. Rei oli ainuke riigivanem, kes pääses punaste käest eluga läände, kus tal oli oluline roll Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidjana.

Vabariigi Valitsus 1953. Ees Aleksander Warma, August Rei, Johannes Sikkar, taga Henrich Mark, Tõnis Kint, Mihkel Truusööt

Kurla algkooli õpetaja William Kees perega


Õpetaja Mihkel Rei suri 1908. aastal ja järgmised teadaolevad õpetajad Kurla algkoolis olid Jaan Masa ja Johannes Lohur. Mõlemad leidsid endale ka abikaasad Kurla külast. Jaan Masa abiellus Määru talu kasutütre Johanna Jürgensoniga ja Johannes Lohur võttis naiseks Tõnuri talu peretütre Magda Vaasmanni. Alates 1923. aastast oli kooliõpetajaks William Kees, kes oli pärit Rangi talust. Tal oli IV järgu õpetaja kutse ja ta tuli Kurlasse Laeva algkoolist 1923. aastal. Tema abikaasa Juulie - Elisabeth ülesandeks oli anda kehalise kasvatuse ja käsitöö tunde. Lapsi käis nii Kurlast kui ka Eistvere külast. Õpetajaperes kasvas kaks last- Heino (1920) ja Elli (1927). 1936. aastal otsustas Kabala vald Kurla algkooli sulgeda ja Keesid lahkusid Kurlast. Nad asusid uuesti elama Laeva külla. 1938. aasta rahvaloenduse järgi on Sepassaare talus elanud juba Hans ja Marie Vahtramäed lastega. Lapsi oli neli- Elfride (1922), Hilda (1924),Hans (1925) ja Lembit (1928). Talu põles maani maha 1941. aasta sõjasuvel ja pere elas pikka aega väikeses kuuri moodi majakeses. Mõlemast pojast said kolhooside esimehed. Lembit oli tolleaegse “Leninliku Tee” kolhoosi esimees mitu aastat. Ants suunati Türi lähedale Kirovi nim. kolhoosi, mõni aeg hiljem tuli ta Sepassaarele tagasi. 1950. aastate lõpus ehitasid nad sinna ka korraliku elumaja.

Kurla algkool 19. mai 1927. aastal Esimene rida vasakult: August Lomper, Hilda Lomper (Eistvere), Leida Rudissaar (Nurga t.), Leili Kees (Rangi t.), Selma Sulg (Eistvere), Leida Rank (Näksi t.). Teine rida: Harald Järv (Mullikmargu t.), Heino Kees, William Kees, Juulie-Elisabeth Kees, Elli Kees (Sepassaare t.), Elli Vaimel (Eistvere). Kolmas rida: Helmut Markus (Eistvere ), Paul Sõber (Aukamäe t.), Artur Sõber (Aukamäe t.), Bernhard Lindeberg (Taavita t.), Evald Kuik (Eistvere ), Magda Sild (Palvessaare t.), Linda Sõber (Aukamäe t.), Endla Vain (Raaga t.), Maria Martin (Lillemetsa saun), Lilli Lutrus ( Eistvere)

Talu on säilinud ja sellel on uued omanikud


KIHU TALU

Tõnu ja Mari Roosileht 1900. aasta alguses.

Jaan ja Anna Roosileht 1903. aastal.

Kihu talu oli Kurla küla üks suuremaid ja jõukamaid talusid. Selle asutajateks olid Tõnu ja Mari Roosileht. Neile kuulus ka naabruses asuv Jaaguhansu talu.Tõnul ja Maril oli 7 last : Tõnu (1869), Mihkel (1875 – 1876), Mari (1877), Jaan (1879), Andres (1883) ja Kaarel (1885). Kõigile lastele anti tolle aja kohta väga hea haridus. 1904. aastal suri vanaperemees Tõnu Roosileht ja testamendi järgi päris talu poeg Jaan. Talu heal järjel olemist näitas seegi, et ainuüksi pärandi loetelu oli 4 lehekülge pikk. Selleks ajaks oli Jaan abiellunud Viljandist pärit kaupmehe tütre Anna Wanrechtiga. Perre sündis 3 last : Theodor – Reinhold (1905), Leida (1911) ja Salme (1915).

Jaan ja Anna Roosileht laste Theodori ja Leidaga 1913. aastal.

Tiina Põdra, hüüti Kihu Tiinaks. Tiina oli pärit Tikutale talust. Kuna pere oli suur ja vaene, siis anti Tiina juba 5 aastaselt Kihu tallu karjatüdrukuks. Ta elas seal kogu oma pika elu.


Jaan Roosileht 1900. aastal Kihu talus kasvatati ainult tõuloomi. Pildil Jaan Roosileht 1930. aastatel.

Jaan jäi talu pidama. Theodorist sai Kõrtsi talu peremees, Leida abiellus Pilistvere koguduse köstri Voldemar Reheväljaga ja Salme kaasaks sai Kõo vallast pärit meier Karl Rei. Salme ja Karli perre sündisid Valve (1938) ja Karl (1945). Talu õitsengu lõpetas 1941. aasta sõjasuvi, kui 14 .juulil põles talu maani maha. Talveni elas pere ajutiselt küünis, hiljem leiti peavarju naabrite juures Määrul. Talu laut ehitati kiiresti üles, maja mõni aeg hiljem. Küüditamised ei läinud mööda ka Kihu talust. 1941. aastal viidi Siberisse vanem õde Leida lastega. 1949. aastal peeti mitu päeva jahti Salmele ja pärast kolmepäevaseid otsinguid ta tabati. Mõlema õe abikaasad surid repressioonide tagajärjel, õed lastega jõudsid Eestisse tagasi 1957. aastal. Suur osa Salme pere ellujäämisel asumisel oli heal ja ustaval Kihu talu teenijal Tiinal. Tema pakid ja rahasaadetised kergendasid tunduvalt elu asumisel. Salme tuli pärast Siberist vabanemist lastega elama Kihu tallu.

Salme laste Karli ja Valvega Siberis Irkutski oblastis Nukuti rajoonis.

Kihu, Määru ja Tõnuri talude lapsed Siberis.

Talu on tänaseni algsete omanike järglaste käes.

Kihu talu elumaja trepil 1930. aastate lõpus. Vasakult istuvad Jaan Roosileht, Anna Roosileht, süles Vaike, Voldemar Reheväli, Leida Reheväli. Vasakult seisavad: “Vana Vint”, Salme Roosileht, Tiina Põdra, ? .


MÄÄRU TALU 1871. aastal ostis Juhann Jürgenson mõisalt 2250 hõberubla eest talu. Juhannil ja tema naisel lapsi ei olnud ja nad lapsendasid endale tütre, kelle nimi oli Johanna Vilhelmine. Johanna abiellus kooliõpetaja Jaan Masaga. Perre sündis kaks poega: Bernhard Johannes ( 1909 ) ja Endel ( 1911 ). Endel suri lapsena difteeriasse . 1924. aastal kinkis Johann talu Bernhard Masale. Kolm aastat hiljem, pärast vanaisa surma, jäi 18 aastane Bernhard täieõiguslikuks peremeheks. Jaan Masa läks õpetajaks Tartusse ja hiljem asus elama Taadikvere külla.

Johanna ja Jaan Masa 1908. aastal

Johanna Masa poegade Bernhardi ja Endliga 1914. aastal

Jaan Masa uue abikaasa ja pojaga


Heinategu Määru talus 1930. aastate alguses

Bernhard Masa tütre Heljuga 1939. aastal

Bernhard õppis Olustvere Aleksandri Põllutöökoolis põllumajandust, seal omandas ta ka tisleri kutse. Enamik Määru talu mööblist oli Bernhardi tehtud. Ta võttis naiseks Juhani talu ainsa tütre Anna. Perre sündis kaks last: Helju (1936) ja Jaan (1938). Talul läks hästi, võlgu ei olnud. Peremees oli kirglik jahimees, ratsasportlane ja ka aktiivne kaitseliitlane. Määru talu pere oli väga sõbralik, talu oli kaunilt kujundatud. 1944. aasta novembris arreteeriti Bernhard ja saadeti Kemerovo vangilaagrisse, kus ta suri 1947. aastal. Anna lastega pidas talu vapralt edasi. 1949. aastal pandi pere natsionalistide nimekirja ja nad küüditati koos Kihu ja Tõnuri talude peredega Siberisse. 1957. aasta kevadel lubati nad kodumaale tagasi tulla. Kodutalus saadi üürilisena väike nurgake. Talu on tänaseni säilinud ja sellel on uued omanikud.

Määru talu pere 1938. aastal

Anna ja Bernhard Masa 1933. aastal

Tagasi kodus 1957. aastal. Pildil Anna Masa koos lastega ja Liisi Saks,


TÕNURI TALU 1871. aastal ostis Eistverest pärit Kurla kõrtsmik ja linakaupmees Hans Waasmann 2890 hõberubla eest Tõnu-Jürri talu. 1876. aastal ehitati talu maadele Kurla veski. Veski töötas tuulejõul ja valmistas ainult lihtjahu. 1941. aasta sõjasuvel sai veski pommitabamuse ja hävis. Hans ja Madli Wasmanni peres oli kolm last: Karl (1869), Anna (1875) ja Hans (1878). Kohta jäid pidama Hans ja tema noor kaasa Luise Caroline. Ka nende perre sündis kolm last: Magda (1903), Anna-Marie (1908) ja Hans (1905). Luise jäi noorelt leseks ja pidas kohta üksi edasi. Luise suutis anda oma lastele väga hea hariduse ja osales ka aktiivselt Kurla küla seltsielus. 1934. aastal asutas ta koos Marie Markuse ja Linda Ibrusega Pilistvere Perenaiste Seltsi Kurla osakonna. 1928.aastal andis Luise talu pojale...

Luise-Caroline Waasmann (Rull) 1900. a

Hans Waasmann

Hans ja Magda Waasmann guvernandiga


Luise Waasmann (mustas kleidis) talu põllul 1930. aastatel

Noorperemees Hans Vaasmann oli väga seltskondlik, kuulus Kaitseliitu ja oli kirglik ratsutaja. Tema arvukad auhinnad ratsavõistlustelt on säilinud tänaseni. Ka talu peremehena oli ta hoolikas ja korralik. Naise võttis ta 1938. aastal Oisust Nurga talust. Pulmad peeti suurejoonelised ja võimsad. Perre sündis kolm last: Ants (1939), Jüri (1942) ja Mall (1945). Peretütar Magda abiellus 1924. aastal noore kooliõpetaja Johannes Lohuriga. Nii Magda kui ka Hansu perede elu muutus kardinaalselt riigikorra muutusega. Johannes Lohur, kes töötas õpetajana ja oli kuulunud Kaitseliitu, vangistati 1941. aastal. Magda koos nelja-aastase tütre Liiga ja kümneaastase Antsuga küüditati Siberisse. Johannes suri vangilaagris, Magda ja tema väike tütar surid Siberis nälga. Ants ise koos ühe teise eesti poisiga elatus Siberi metsaandidest. 1947. aastal õnnestus Antsul Lätist evakueeritute rongiga Eestisse tagasi pääseda. Ta oli metsavend, kuni ta vangistati 1953. aastal.

Tõnuri talu pere 1937. aastal. Ees vasakult Hans Vaasmann ja Johannes Lohur lastega, Luise ja Madli Vaasmann. Seisavad vasakult Magda Lohur, Eduard Leis Ewardi talust. Teised pildil on talu teenijad. Nimed kahjuks teadmata.

Tõnuri talu neli põlvkonda – Madli, Luise ja Magda tütre Liiga

Hans Vaasmann.Alates 1937 Ants Vaasma


Leili Vaasma elukoht Siberis

Mall, Jüri ja Ants Tõnuril 1948. aastal

Jüri,Mall ja Ants Jei külas Siberis 1950. aastate alguses

Leili lastega Siberis 1950. aastate keskel

Jüri, Mall ja Ants “uue kodu” trepil, samas majakeses pidas Leili Vaasma poodi.

Ants Vaasma vahetult pärast Nõukogude võimule ülesandmist 1953. aastal


Ants Vaasma koos Jaanus ja Meelis Lohuriga 1970. aastatel

Kartulivõtutalgud Tõnuril 1970. aastatel

Magda lapselapsed Jaanus ja Meelis Lohur 1970. aastatel

Jüri Vaasma Tõnuril heinateol 1970. aastatel

Pärast pererahva küüditamist paigutati Tõnurile kolhoos “Valve” kontor. Vanaperenaise Luisele jäeti võimalus elada ühes toas. 1960. aastatel ostis Ants Vaasma oma kodu kolhoosilt tagasi. Ta töötas hiljem kaua aastaid kolhoosi tallimehena. Tõnuri ja Määru talu vahelisel heinamaal asus väike saunake. Selle elanikuks oli Jüri Kilk. Ta teenis leiba rätsepatööga ja ta oli külas tuntud nalja- ja vembumehena.

Talu on tänaseni säilinud ja järglaste omanduses


Vanaperenaine Luise Vaasmann korraldas tihti perenaiste seltsiga erinevaid kursusi Tõnuril.

1949. aasta märtsiküüditamine puudutas ka Tõnuri rahvast. Kohe esimesel päeval neid kätte ei saadud. Suur tee läks talude külje alt mööda, nähti ära kui ešelonid sõitma hakkasid ja mindi kodust minema. Esimene päev olid nad Kurla vanas kõrtsihoones Arulate pool varjus. Aga kõrts oli käidava koha peal, nii mindi kolme perega (Määru ja Kihu) Tikutale tallu, mis asus metsa sees. Sinna tuldi jälle Reinale talu peremeest otsima ja nii nähti ka neid redutamas, seepärast mindi ka sealt ära. Lõpuks tabati nad Oisust vanaema juurest, pandi autokasti, kodust läbi ja siis vallamajja.Vallamajas oli rahvast koos palju. Villeverest, Meossaarest, Kabalast, Arkmalt, kolm peret Kurlast. Olles laps võis Ats ka majast väljas käia. Mõtles veel, et põgeneks ära, aga äkki hakkab ema muretsema.

Leili ja Ants Vaasma poja Antsuga 1944. aastal

Atsi meenutust mööda lugenud Tallinnast kaasas olnud eestlane ette, et ühes tohib võtta nii mitme kilo jagu asju. Leili võttis jahukoti, kaevust piimapüti, voodi õlekoti kallas tühjaks ja asemele pani riidekraami. Saatja tõstis osa asju tagasi, et raskust üle lubatu. Niipea kui mees majja astus, tõstis üks sõdureist kraami koormasse tagasi. Leili sai vene keelest aru, üks sõdur soovitanud kellagi kaasa võtta. Ütles, et seal kuhu viiakse on ka vaja aega vaadata. Nii rändaski tema pulmakell nendega Irkutski oblasti Nukutski rajooni Jei külla. Talu peremees Ants oli koos emaga küüditamise ajal Tallinnas liha müümas, sest taludel oli norm peal. Nii kamandati Leili koos lastega autokasti. Ants Vaasma kuulutati kulakuks, kuna tema käes olis kahe talu, Tõnu-Jüri ja Nõrga maad, kokku 78 hektarit. Enne sõda oli talus peale eluhoone ka raudkividest veski, kuivati, karjalaut, siis veel palkidest sigala, ait ja hobusetall Mall Vaasma 1949. aasta veebruaris, vähem kui kuu aja pärast algas tee Siberisse


Paremalt Leida Roosileht Kihu talust ja Ants Vaasma, teised teadmata

Ants ja Leili Vaasma pulmapidu 1938. aastal

Lii Lohur, Ants Vaasma ja Leili Vaasma 1940. aastal

Ants ja Leili Vaasma

T천nuri talu pere 1946. aastal

Head s천brad Theodor Roosileht ja Ants Vaasma


LEISO TALU 1871. aastal ostis Kaarel Markus Kabala mõisalt 2340 hõberubla eest 3 hobuse talu. Peremehel tekkisid raskused laenu maksmisega ja Liivimaa Krediidiselts kuulutas välja Leiso talu müügiks avaliku oksjoni 1894. aastal. Oksjoni võitis VanaVõidu vallast pärit Tõnis Kiviväli (s.1857). Tema väärikas olek ja hõbenupuga jalutuskepp avaldas sügavat mõju Kihu talu peremehele Tõnu Roosilehele. Ta andis talle naiseks oma ainsa tütre Mari (s.1877). Tõnis ehitas Leisole häärberi tüüpi kõrgete lagedega elumaja. Perre sündis 4 poega: Theodor-Johannes (1898), Bernhard (1900), Artur (1902) ja Karl-Robert (1903). Theodorist, Bernhardist ja Karl-Robertist said EW Kaitseväe ohvitserid. Theodor suri II MS ajal vangilaagris. Teised tegid sõja läbi. 1930 aasta detsembris sai Arturist Leiso talu peremees.

Leiso talu perepojad 1906 aastal.

Leiso talu pere 1932 aastal. Pildil istuvad vasakult: Artur Kiviväli, Tõnis Kiviväli, Arturi abikaasa Leida koos tütre Lainega. Taga seisavad talu teenija ja Leida õde Valentina Aabram.


Pildil Kurla küla noored peremehed. Vasakult: Artur Kiviväli, AntsVaasma?, Bernhard Masa.

Leida Kiviväli tütre Virvega Leisol 1970 aastatel.

Artur oli vaikse loomuga ja väga kokkuhoidlik. Omale kaasat otsides pani ta rõhku just neile omadustele. Artur abiellus 1931. aastal Mändla külast pärit Leida Aabramiga. Perre sündis 3 last: Laine (1932-34), Vello (1936-1965) ja Virve (1943).

Leiso pere 1960 aastatel. Vasakult: Leida, Leida onunaine Minni Tapper, Virve ja Artur.

Talu on tänaseni säilinud ja järeltulijate omanduses.

Artur Kiviväli 1930 aastatel.

Leiso lapsed Vello ja Virve 1940 aastate lõpus.


TIKAJAANI TALU Tikajaani talu sai alguse 1894. aastal, kui toimus tolleaegse Leiso talu omaniku Karl Markuse (1854) varade avalik oksjon. Pärast varade müüki jäi Karlile väike osa Leiso talust, millele pandi nimeks Tikajaani. 1927. aastal tuli Tikajaanile elama vana peremehe Karli poeg Karl Markus (1880) koos oma noore naise Anna-Maria Markusega (1896). Peres lapsiei olnud. Anna-Maria oli ääretult tagasihoidlik ja väärikas naine. Ta osales aktiivselt Kurla Perenaiste Seltsi tegemistes ja oli aastaid Kurlas õmblejaks. Tikajaani talus elas pikka aega ka Paul Esseitsmes koos oma naise Helmiga. Tikajaani talu õues 1930. aastatel. Taga keskel Anna-Maria ja Karl Markus.

Pildil ees vasakul Karl Markus, Anna-Maria Markus. Taga paremalt Artur Kiviväli ja Paul Esseitsmes. 1930. aastatel.

Anna-Maria Markus.

Pärast Anna-Marie Markuse surma lagunes ka Tikajaani talu, millest tänaseks ei ole säilinud mitte midagi.


VIDEVIKU TALU

Hans ja Ann Lindeberg lastega 1906. aastal.

1872. aastal ostis Hans Mähr Kabala mõisalt 1153 hõberubla eest talu ja müüs selle 1880. aastal rätsep Hans Lindebergile. Hans oli pärit Taavita (Taaveti) talust. Hans abiellus oma onu Mihkel Lindebergi lese Ann Lindebergiga (s.Puhk). Neil oli 3 last: Linda (1892), Salme (1896) ja Helmi (1903). Helmi suri lapsena. Vanem tütar Linda abiellus Peterburis 1913. aastal tsaarikoja rätsepa Erdman Petersiga. Abielu ei kestnud kaua ja 1929. aastal kolis Linda koos pojaga tagasi Eestisse. Samal aastal suri tal poeg Raimond Videvikul. Aja jooksul jäi talu juhtimine ja arendamine Salme õlgadele. Salme oli väga aktiivne osaleja perenaiste seltsi tegevuses. Paljud kursused toimusid ka Videviku talus. Polnud tööd millega Salme hakkama ei saanud. 1937. aastal valmis Videvikul vana põlenud elumaja asemele uus, mis oli väga kaasaegne ja uudne. Videvikust kujunes Olustvere Põllumajanduskooli õppetalu. Talu mainiti ära ka ajakirjas “Taluperenaine”.

Kurla küla perenaised Videvikul. Vasakult: Luise Vaasmann, Marta Roosileht, Liina Lindeberg, Salme Rei ja Salme Paju.

Linda Peters (Lindeberg) poja Raimondiga


Perenaiste kursus Videvikul

Salme Lindebergi ja Elmar Paju pulmad 1938 aasta veebruaris.

Salme Lindeberg abiellus 1938 a. Kabala valla konstaabli Elmar Pajuga. Elmar Paju teenistuskäik oli kirev. Tema keevalise iseloomu pärast karistati teda korduvalt distsiplinaarkaristustega. Kord pidi ta minema Tõrvaaru metsapäevale korda pidama, selle asemel pidas ta paremaks minna Tõnuri talu peremehe Hans Vaasma pulma. 1941 aasta juuniküüditamisel viidi perenaine Salme koos ema Anni ja 2 kuuse tütre Tiiuga Siberisse, kus nad nälga surid. Peremehel õnnestus küüditamisest pääseda ja järgnevatel aastatel osales ta aktiivselt Omakaitse tegemistes. Elmar Paju põgenes Eestist 1944 aastal. Kolhoosi algusaastatel asus talus kolhoosi kontor,hiljem ka lasteaed.

Ann Lindeberg oma kodus Videvikul 1938 aastal.

Videviku talu aias, vasakul Salme Lindeberg. Foto on tehtud 1930. aastatel.

1970. aastatel müüs kolhoos talu uuesti eraomandisse ja see on säilinud tänaseni.


KOIRASAARE (AUKAMA) TALU 1873 aastal ostis Hans Kalbas 1250 hõberubla eest Kabala mõisalt talu. Talu algsetes ostudokumentides on olnud 2 erinevat nime- Koivasaare ja Koerasaare. Alates 1939 aastast nimetati talu ümber Luhasaareks. Rahvasuus on ta olnud tuntud hoopis Aukama talu nimega. Hans Kalbas oli 20 aastane noormees, kui ta pärast isa Hans Kalbase surma päris võlgadega talu. Juhani talu peremees olla soovitanud tal võtta jõukast perest naine. Väikese ringivaatamise järel leidunudki sobiv kandidaat Pilistvere mailt. Pruudi isa oli aga öelnud, et tema vastu ei ole, kui tütar Katarina lubab käe ümber panna. Kosjad saidki sobitatud. Talu sai aja jooksul korda ja võlgadest priiks. 1920 aastatel ehitati uus ja uhke elumaja (kõrvaloleval pildil) .

1936 aastal tehtud perepildil on kogu pere. Vasakult tütar Natalia Pesti oma tütre Silviga, tütar Paula Abram oma tütarde Evi ja Helgiga, pereisa Hans, süles pojapoeg Hans, pere-ema Katarina, tütar Anna Luutre laste Aita ja Karliga, tütar Marta Sapp laste Laine ja Antsuga Taga seisavad vasakult poeg Hans Kalbas, Hans Pesti, Oskar Aabram, tütar Helene Kalbas, poeg Andres Kalbas (Kaldma), tütretütar Hilja Roosileht, Johannes Luutre, Jaan Sapp.


Koirasaare talu perepoeg Andres oli esimese traktori omanik Kurla külas.

Peretütre Paula pulmapidu 1930. aastal peigmehe kodus Mändla külas. Pilt on tehtud peo teisel päeval.

Pildil istuvad Hans ja Katarina Kalbas (Kaldma), seisavad paremalt tütar Anna Luutre väimehe Elmar Roosilehe ja tütre Hiljaga. 1950. aastate algus.

1950. aastate keskel tuli tagasi isatallu Anna Luutre. Pärast vanemate surma ja mõne aja möödumist lahkus ta lõplikult Kurlast. Talu jäi tühjaks ja lagunes. Tänaseks on alles vaid vundamendid.


AUKAMÄE TALU Aukamäe talu oli väiksem talukoht ja seda hüüti vanaperemehe Jüri Oja järgi Oja Aukamäeks. Talu elumaja oli ehitatud 1812 aastal ja on teadaolevalt vanim pildistatud elumaja Kurla külas. 1915. aastal abiellus tütar Anna Andres Sõbraga Sepa talust. Jõukust majja ei tulnud ja elati väga kokkuhoidlikult. Kurla külas tekkis kõnekäänd: ”Sa oled nii kitsi nagu Aukamäe koer heinakuhja otsas, kes ei söö ise ega lase lehmal ka süüa.”

Oja Aukamäe elumaja 1961. aastal.

Anna Sõber lastega 1938. aastal. Pildil on ka Anna õde Mari Tuur. Ta elas väikses saunakeses,mida hüüti Tuura saunaks.

Oja Aukamäe talu ait 1961. aastal.


Artur ratsavõistlustel.

Linda

Artur

Annal ja Andresel oli kolm last: Linda, Paul ja Artur. Laste saatus oli kurb. Linda oli üksik ja suri 1950. aastatel tuberkuloosi. Paul võeti mobilisatsiooniga Vene sõjaväkke. Ta sõitis palgiveoauto koormas, libises sealt alla ja sai surma. Enne sõda kirjutas Paul jutustuse “Oja Augusti päevaraamat”, mille järgi Merle Karusoo on lavastanud näidendi. Käsikiri leiti Tuura sauna kokkulükkamisel põranda alt. Artur tegeles palju ratsaspordiga. Ka tema oli üksik ja suri tuberkuloosi Lindaga praktiliselt ühel ajal. Paul

Anna elas Aukamäel üksi kõrge vanaduseni. Pärast tema surma lagunes kiiresti ka talu.Tänaseks ei ole alles enam ka talu kohta.


KURLA KÕRTS Kurla kõrts on ainus tõeliselt vana kivihoone, mis on tänaseni külas säilinud. On ka teada, et 1905. aasta revolutsionäärid nõudsid oma koosolekul Kabbala valla piirides oleva Kurla kõrtsi kinni panemist nimetatud mõisa valitsuselt. Kas nõue ka täideti, ei ole teada. Kõrtsmikest on teada hilisem Tõnu-Jüri talu omanik Hans Waasmann ja pärast teda pidas kohta Kubja talu omanik Mihkel Lindeberg. Eesti Wabariigi ajal enam kõrtsi ei peetud. Seal oli mitu poodi ja korterid. 1931. aastal leidis Kabala Vallavalitsus, et Mihkel Lindeberg on kohta väga korralikult ja hoolsalt pidanud ning kõrts müüdi ilma oksjonita Mihkel Lindebergile.

Kurla kõrtsmik naisega. Nimed ei ole teada

August Koik

Aleksandra ja Oskar Rudisaar lastega

Kõrtsi kauaaegne elanik oli Paemurru talust pärit piltnik August Koik. Tänu temale on säilinud Kurla inimestest ja külast päris palju fotosid. Kõrtsis elas ka kingsepp Oskar Rudisaar oma perega. 1940. aastal anti Oskarile uusmaasaajana Korstna talu maadele maad ja selle eest lasi Omakaitse ta aasta hiljem maha. Aleksandra kolis pärast seda Kurlast ära. Pärast vangilaagrist vabanemist asus kõrtsi elama ka endine omanik Mihkel Lindeberg. Kõrts on säilinud ja sellel on uued omanikud.


RANGI TALU Algselt on talu kandnud nime Rangi Perdi ja see on ära märgitud juba 1782. aasta rahvaloendusel. Sel ajal elasid talus Steinbergid. 1876. aastal tulid Vana-Võidu vallast tallu elama Mart ja Leena Kees. Neil oli viis last- Willem (1884), Jaan (1874), Mart (1877), Amalie (suri lapsena) ja Anna. Lastele anti hea haridus ja peres peeti väga suurt lugu ka muusikast. Willemist sai hilisem Kurla külakooli õpetaja. Mart ja Jaan jäid elama Rangile.

Selma

Leili

Anne

Mart Kees I Maailmasõjas

Selma Ja Leili 1924. aastal


Keeside suguvõsa Rangi talu õuel 1930. aastatel. Taga vasakult: Jaan, Mart. Willem, ? ja Heino Kees. Keskel vasakult: ?. Elisabet, Anna, teised teadmata. Ees vasakult Anne, Selma, ?, Mart, Leili, ?

Leili Kees, Heino Kees ja Leida Rudissaar Nurga talust

Mart abiellus Anna Steinbergiga ja nende perre sündis neli last: Leili (1920), Selma (1922), Anne (1925) ja Mart (1927). 1937. aastal võeti uueks nimeks Kase. Õpetajaameti traditsiooni jätkas Tallinnas Leili. Tema elutee jäi aga lühikeseks. Kord peale kodutalu külastamist leiti ta Kurla lähedalt metsast. Tema surma asjaolud jäidki selgusetuks. Anna Kase kuulutati ka kulakuks ja süüdistati võõra tööjõu kasutamises Saksa okupatsiooni ajal, aga õnneks 1947.aastal süüdistus tühistati. Rangile jäi elama Selma ja elas seal kõrge vanaduseni.

Paremal Mart ja Anna Kase lastega- Anne, Mart, Leili ja Selma. Vasakul William ja Juulie- Elisabeth Kees lastega- Elli ja ees pikutab Heino Kees 1930. aastate alguses

Talu on tänaseni säilinud ja järglaste omanduses

Selma Kase leeripeol


NURGA TALU Kui Sepa talu peretütred Alviine ja Olga neiu ikka hakkasid jõudma, lasi isa neile talu maadest tüki maad välja lõigata ja ehitas sinna tütardele maja. Maja ehitati nii, et maja keskel asus köök kahe pliidiga. Ikka selleks, et tulevased perenaised tülli ei läheks ja saaksid oma äranägemise järgi toimetada. Saatusel oli aga oma plaan ja Olga suri 16. aastaselt tiisikusse. Nurgale asus elama Alviine, kes abiellus 1920. aastal Eistvere noormehe Arthur Rudisaarega. Nende perre sündis üks tütar - Leida (1920). Arthur teenis leiba loomade kokkuostjana.

Kurla mehed laadal. Vasakult Oskar Rudisar (Kõrtsi), Juhan Mölder (Alt-Aasu t.), Artur Rudisar ja Hans Kass (Kõrtsi) 1930. aastatel

Arthur

Alviine


Evald, Ly ja Leida Martin 1947. aastal

Sõber Olga matused 1920. aastal.

Vasakult kasuisa Heino Rei, Leida Martin, Artur Rudissar. Ees Henn ja Ly

Leida Martin 1946. aastal

Ly Martin ja Virve Kiviväli Leisolt

Leida õppis Viljandis Erakaubandusgümnaasiumis ja abiellus 1941. aastal Evald Martiniga. Noored kolisid Pilistverre Audama tallu. Pärast sõda varjas Evald ennast aastaid metsas. Tagasi tuldi Kurlasse 1967. aastal. Leidal ja Evaldi perre sündisid Ly ja Henn. Talu on tänaseni säilinud.


MULLIKJAANI TALU 1874. aastal ostis Tõnnis Mullikas Kabala mõisalt 2600 hõberubla eest talu. Kui ta poeg Anton 1897. aastal abiellus, andis ta talu üle tingimusel, et ta kindlustab isale prii ülalpidamise kuni surmani ja aitab rahaliselt ka õdesid. Antoni kaasaks sai Vastemõisast pärit Ann Henk. Perre sündis kolm tütart: Salme (1899), Adele (1902) ja Alma (1904). Antoni juhtimisel hakkas talu vaikselt kosuma ja isa poolt talu ostuks Liivimaa Krediidikassast võetud võlg sai 1924. aastaks makstud. Talu pärandati vanemale tütrele Salmele. Salme abiellus 1929. aastal Ollepast Kesamäe talust pärit noormehe Johannes Tikkaga. Perre sündisid tütred Hilja ja Vilve. Talu oli heal järjel.

Tikkade pere Mullikjaanil pärast sõda.

Salme ja Johannes Tikka tütre Hiljaga 1930. aastate keskel

Alma Mullikas 1920. aastatel

Pere elu muutus pärast II Maailmasõda. Salme käis korduvalt NKVD-s ülekuulamistel ja 1949. aastal kuulutati pere kulakuteks. Nad jätsid talu maha ja põgenesid Kurlast. Alguses varjati end Villeveres, hiljem sai elupaigaks Põltsamaa. 10. aprillil 1949 peeti Mullikjaani talus kolhoos “Valve“ asutamiskoosolek ja talu elumajast sai kolhoosi kontor. 1960. aastatel kolisid tühjalt seisnud Mullikjaani tallu Sepa-Sauna pererahvas.

Taluhooned on tänaseks kõik hävinenud, elumaja põles 1970. aastatel


MULLIKA MARGU TALU 1873. aastal ostis Jüri Järv 2415 hõberubla eest Kabala mõisalt talu. Talus oli 3 hobust ja 9 lehma. 1897. aastaks oli talu ostuks võetud võlg makstud. Jüril ja tema naisel Annil oli 4 last: Jaan (1879-1933), Jüri (1881-1934), Ann (1883) ja Hans (1886). Talu pärandati noorimale pojale Hansule 1912. aastal. Talu oli edumeelne ja heal järjel. Uus elumaja ehitati 1920. aastate lõpus. Laut oli nn. puhaslaut. Laudast eraldi hoiti hobuseid ja sigu. Oli ka väga suur heinaküün. Terve oma elu elas talus teenijana Saaremaalt pärit Kristine Martinson. Hans abiellus 1920. aastal Kolust pärit Alviine Pestiga ja perre sündis 4 last: Harald (1921), Ilme Johanna (1923-24), Osvald (1925) ja Helgi (1929).

Teenija Kristine Martinson tütre Helgaga 1930. aastate alguses

Harald ja Osvald Järv 1920. aastate lõpus

Harald Järv Pilistvere kooliõues 1930. aastatel

1941. aastal osalesid Harald ja Osvald aktiivselt Omakaitses. Harald arreteeriti peale sõda ja talle määrati 15 aastat vangistust.


PALVESAARE TALU 1871. aastal ostis talupoeg Hans Sild Kabala mõisalt Palvesaare talukoha 2590 hõberubla eest. Talu pärandati poeg Hansule, kes abiellus Vitsjärve külast pärit AnnaMarie Allesega. Perre sündis 4 tütart: Linda (1911), Anna (1922), Endla (1914) ja Magda (1917). Linda ja Anna surid lastena. Magda kolis pärast abiellumist Pilistverre ja talukoht jäi Endlale. Endla abiellus Meossaare külast pärit Johannes Rabaga ja neil oli 2 poega: Ants ja Ain.

Endla ja Magda raadiot kuulamas 1930. aastatel.

Paremal pildil tagareas Kristjan ja Magda Aren, esireas Johannes ja Endla Raba 1930. aastatel.


Endla oli alati rõõmsameelne ja seltskondlik. Pildil 1938. aastal Endla sünnipäev Palvesaare talus.

Kolme naabertalu tütred 1938. aastal. Vasakult Leida Rank Näksilt, Endla Vain Raagalt, Endla Sild Palvesaarelt, Asta Vain Raagalt ja Magda Sild Palvesaarelt

Talgupäev Palvesaare talus 1930. aastatel.

Ants Raba oli hinnatud pillimees Kurla külas. Mootorattal kiivriga Juhan Mölder (Alt-Aasu) ja külgkorvis istub Endla Raba.

Palvesaare talu elumaja on säilinud tänaseni ja talul on uued omanikud.


SEPA-SAUNA TALU

Anna-Elisabeth Maisväli (s.Mölter).

Paremal: Jaan-Eduard ja Anna-Elisabeth Maisväli lastega 1943. aastal.

Sepa-Sauna e. Renteri oli väike sauniku koht Mullikmargu talu maadel. Kohta pidas Mihkel Mölter (1874-1931). Naiseks võttis ta Paistesaare talu peretütre Tiina Pirtsu. Mihkel oli ametilt sepp ja laastulõikaja. Peres oli 6 last: Marie (1894), Aleksander (1897), Adeele (1901, hiljem Pendissaare perenaine), Karli (1904), Anna-Elisabeth (1906) ja Leida (1914). Pärast isa surma jäi kohta pidama Anna-Elisabeth, kes oli abielus Jaan-Eduard Maisväliga.

Peres kasvas 4 last: Raimond (1934), Ants (1936), Jaan ja Linda (1942). Elu oli raske, sest noor pere pidi maksma pangale isa poolt võetud suurt laenu. Teise Maailmasõja ajal teenis Jaan-Eduard Saksa armees. Ta sattus venelaste kätte vangi ja suri Siberi vangilaagris 1947 aastal.

Õed Anna-Elisabeth ja Leida pidasid koos pulmapidu Sepa-Saunal 1933. aastal.


Sepa-Sauna õues 1939. aastal, pildil Jaan ja Anna-Elisabeth Raimondi ja Antsuga

Vapper vanaema Helene Renter 1950. aastal.

Pärast ema ja venna vangistamist oli elu raske. Näljast päästis lehm Muta. Pildil Linda Maisväli 1950. aastate keskel.

Anna-Elisabeth Maisväli pärast vangilaagrist vabanemist 1957. aastal.

Sepa-Sauna talu jäi tühjaks 1960. aastatel ja on tänaseks täielikult hävinenud.


PAEMURRU TALU 1874. aastal ostis Jürri Koik Kabala mõisalt talu. Oma nime sai talu selle järgi, et ümbruses oli paekiht maapinna lähedal. Jüri pärandas talu pojale Jürile. Jüri abiellus 1903. aastal Maria Rõuguga ja neil oli neli last: Aleksander (1908), Liidia (1910), Aleksandra (1911) ja Villu (1914). Paemurru talu järgmiseks peremeheks sai Villu. Villu suri ootamatult 1947. aastal, kui ta Nurga talus aitas loomi auto peale laadida. Aleksander oli kaua aastaid küla sepp. Aleksander ja Aleksandra elasid kogu oma elu Paemurrul. Liidia abiellus 1932. aastal Vitsjärvelt pärit Vana-Põltsamaa vallavanema abi Ernst Allesega ja perre sündis viis last: Vilma, Helgi, Laine, Mati ja Heino. Ernst sõdis II Maailmasõjas saksa poolel ja põgenes 1944. aastal Saksamaale. Peale sõda tuli Liidia lastega tagasi kodutallu ja hiljem elas talus Heino oma perega. Pärast sõda asus Paemurrul ka akude laadimise punkt.

Jüri Koik Ees vasakul Aleksander Koik, taga vasakult teine Liidia Koik 1930. alguses.


Paemurru talus oli rehepeksumasin ja ümbruskaudsed peremehed käisid seal oma vilja peksmas.

Vasakult seisavad: Aleksander Koik Paemurru talust, ?, Liisa Roosmaa, Harald Järv, ?, ?, Miina Ostumaa Ostumaa saunast, Hans Järv Mullikmargu talu peremees, masinist, Vilhelmine Rank Näksi talust, Alviine Järv Mullikmargu talu perenaine, Jaan Ostumaa, ?. Vasakult istuvad: Eva Pirts Umbsaare talu rentnik, Magda Sild Palvesaare talust, ?, Helgi ja Kristine Martinson Mullikmargu talust ja Helgi Järv Mullikmargu talust. Ees veavad vägikaigast Endla Sild Palvesaare talust ja Osvald Järv Mullikmargu talust.

Taga vasakult Ernst Roosmaa Raaga talust, Karl ja Jaan Ostumaa Ostumaa saunast, Traktori rooli taga Endla Vain Raaga talust ja Magda Sild Palvesaare talust, Sauga Lilli Eistverest. Taga valges Leida Rank Näksi talust ja tema kõrval Endla Sild Palvesaare talust, Helmut Markus Eistverest. Eespool seisavad August Kappel Näksi talu sulane Saaremaalt, Jüri Jürimaa Mäe-Aasu talust, Juhan Mölder Alt-Aasu talust, Aleksander Koik Paemurru talust, Elmar Mölder Alt-Aasu talust ja Ants Lillak Villema talust. Ees istuvad vasakult Paemurru talu perenaine Maria Koik, Villema talu rentnik Andres Tikka, Miina Ostumaa Ostumaa saunast, seljaga on masinist, Anu Koik (?). 1930. aastate keskel.

Vasakult Endla Sild ( Palvesaare t.) ja Liidia Koik 1920. aastate lõpus

Talu on säilinud ja sellel on uued omanikud


NÄKSI TALU 19. aug. 1872 a. ostis Tõnis Pakk 2380 hõberubla eest Kabala mõisalt talu. Pärast Tõnise surma ei suutnud pärijad kuidagi talu jagada ja 1884. aastal müüs poeg Hendrek Pakk talu edasi Hans Rank`ile. Hans Rank kinkis 1910 a. talu oma samanimelisele pojale. Poeg Hans Rank võttis naiseks Kolust pärit Vilhelmine Sammelmani ja nende perre sündis tütar Leida (1921). Hans oli osalenud I Maailmasõjas ja saanud sealt tiisikuse pisiku. Ta suri 1931. aastal 50 aasta vanuselt. Vilhelmine pidas talu sulaste abiga edasi.

Näksi talu õues 1938. aastal, vasakult Ants Kivimäe, taga Elmar Mölder, Vilhelmine Rank, Ants Pirts, Marta Mölder, Ants Lillak. Ees vasakult ?, Jaan Pirts, Juhan Mölder, Leida Rank, Anastasia Kivimäe Vilhelmine ja Hans Rank 1921. aastal


Näksi talu õu 1930. aastatel

Leida Rank

Johannes Silla

21. juuli 1941 a. oli saatuslik päev Näksi talu perele. Pilistvere poolt lähenesid Kurla poole edasitungivad sakslaste väed, samas kui venelased põgenesid Eistvere suunas. Vaenlased kohtusid teeristis, kus asus Näksi talu. Lahing peeti maha sisuliselt talu hoovis ja lahingu käigus põles maatasa kogu talu. Koos Näksi taluga põlesid ka Kihu ja Sepassaare. Pere oli sel ajal varjul naabrite juures. Leida abiellus sama aasta talvel Adaverest „Sepa-Jaagu“ talust pärit Johannes Sillaga. Nende perre sündis 4 last: Eha, Helju, Meeli ja Ando. Kiiresti ehitati mahapõlenud lauda vundamendile uus elumaja koos laudaga.

Näksi talu majaesine enne II Maailmasõda

Vasakult perenaine Vilhelmine ja Leida, teised teadmata 1930. aastate lõpus


Johannes tööhoos

Näksi talu pere 1950. aastatel. Vasakult Ando, Helju ja Meeli, taga Leida ja Johannes Silla

Vasakult Meeli, Leida, ees Ando, Helju ja Virve Kiviväli Leiso talust

Majaesine 1950. aastatel.

Leida töötas aastaid Kihu karjafarmis lüpsjana, kusjuures heade töösaavutuste eest sai ta mitmeid aukirju ja medaleid. Johannes töötas kolhoosis mehhanisaatorina oma surmani 1981 a. Koos Paemurru talust pärit külasepp Aleksander Koik`iga ehitasid nad uudse põhutransportööri viljapeksumasinast põhu transportimiseks kuhja. Sellest ilmus pilt isegi vabariiklikus ajalehes.

Talu on säilinud ja järglaste omanduses.


RAAGA TALU Esimesed teadaolevad andmed talust pärinevad juba 1725. aasta rahvaloendusest. Talu hüüti Munni taluks seal elanud Munni Juhani järgi. 19. saj. keskel tuli sinna elama Ollepa mees Andres Raga oma perega. Ta ostis koha välja Kabala mõisalt 1871. aastal 8. novembril 3000 hõberubla eest. Talule pandi nimeks Raaga. Andresel oli 6 last ja talu pärandati vanimale pojale Jürrile 1923. aastal pärast Andrese surma. Jürri maksis ära koheselt pangale talu laenud. Jürri oli vanapoiss ja suri 1929. aastal. Talu jäi õe Tiina hooldada. Sel ajal oli Tiina Uduallika külas Olli talu perenaine ja oli abielus Tõnis Vainuga.

Tiina Raga 20 aastasena.

Tiinal ja Tõnisel oli 3 last: Endla (1921), Asta (1924) ja Jüri (1926). Olli tallu võeti rentnikud ja pere kolis elama Raagale.

Raaga talu peretütred Endla (vasakul) ja Asta teenijaga 1930. aastate alguses.


Raaga talu pererahvas oli väga töökas ja talu oli heal järjel.

Raaga talu õu 1920. aastate lõpus.

Raaga talu lehmakari, taustal olev heinaküün on tänaseks hävinenud. 1920. aastate lõpus.

1931. aastal tabas talu ränk kaotus. Perenaine Tiina suri. Teda tuli ära saatma kogu küla.

Tiina Vainu matus 1931. aastal.


Peremees Tõnis abiellus 1932. aastal uuesti. Uueks perenaiseks sai Palvesaare talu perenaise õde Natalie Alles. Mõne aasta pärast kolisid nad Tõnise kodutallu Ollile.

Pildil vas. teenija Anastasia Lember, Villema talu teenija Rosalie, Asta Vain, Natalie Vain, Endla Vain, Tõnis Vain ja Jüri Vain 1933. aastal.

Endlal tuli juba varases nooruses hakkama saada taluperenaise raske tööga. Ta abiellus 1941. aastal Eistverest pärit tubli noormehe Ernst Roosmaaga (1915). Ernst oli pärit moonaka perest ja tuli juba noorena Raagale sulaseks.

Pildil paremal Raaga talu tulevane peremees Ernst Roosmaa. 1920. aastate algus. Rehepeksu talgud Paemurru talus 1938. aastal. Pildil vas. Magda Aren (np. Sild Palvesaare talu), masinist, Sauga Lilli (Eistvere), Miina Ostumaa, Endla Vain (Raaga talu), Endla Raba (np. Sild, Palvesaare talu).


Kolhoosi algusaastail oli Ernst kolhoosi esimees, hiljem p천llubrigadir. Peres kasvas 4 last: Mati (1943), Valve, Meeli (1947) ja Laine (1951). 1950. aastate l천pp.

Valve Roosmaa kodu천uel toimetamas 1960. aastatel.

Talust on s채ilinud maja ja ait. Alates 2005. aastast on talul uued omanikud.


VILLEMA TALU 1873 aastal müüs Kabala mõisahärra Vittinghof 2630 hõberubla eest Viljandimaa mehele Jaan Sammulile Villema talukoha. 1897 aastal kinkis Jaan heas korras talu Ello Lillakule. Ello ja Jüri Lillaku peres kasvas 8 last: Augus t(1900), Salme (1896), Maali (1892), Kristjan (1887), Anna (1884), MarieElvine (1882), Jüri (1889) ja Hans (1905). Hiljem oli lühikest aega peremeheks poeg August, kes oli ka Kaitseliidu Imavere kompanii lipnik. Enne 1920. aastat suri peaaegu kogu pere tiisikusse. Pärast Augusti surma jäi talu pidama noorim poeg Hans Lillak. Hans oli vanapoiss ja kuna talu oli suur, võttis ta talu sauna elama rentnikud. 1931 aastal tuli Ollepast Kesamäe talust saunikuks Andres Tikka oma perega. Andresel ja Martal oli 4 last: Ermel (1930), Leevi (1932), Johannes (1934) ja Aide (1938). Villema talu elumaja joonistatud Aide Tikka poolt 1950 aastal.

August Lillak võttis osa Eesti Vabadussõjast.1919. aasta suvel sõdides Landeswehri vastu sai ta haavata ja ta arvati reservi. 1931 aastal suri ta kodus tiisikusse.


Ühest korralikust peost Villema peremees Hans Lillak kunagi ära ei öelnud. Pildil vasakult Hans Lillak, Juhan Mölder, ?, Magda Seeder ja Mathilde Kuusk 1930. aastate alguses. Magda ja Mathilde olid Villemal teenijateks. Alt - Aasu peremees Juhan Mölder ja Hans Lillak olid suured sõbrad. Fotol 1930. aastad.

Hans Lillak (taga vasakul) sõpradega.

Andres Tikka abiellus Marta Steinbergiga Jalametsa külast 1928. aastal.

Rentnik Andres Tikka pere oli väga töökas ja vahetult enne II Maailmasõda oli tal Villema talu ostuks raha olemas. Ka uue elumaja ehituseks vajalikud palgid ootasid vaid paikka panemist. Siis aga vahetus riigikord. Hirm kulakuks nimetamise ees oli nii suur, et Andres ei julgenud maja ehitust alustada. Sõda laastas pere lõplikult. Pärast sõda valitses peres suur vaesus ja sellepärast lahkusid Villemalt järjest Tikka pere lapsed kohe kui täisealiseks said. Talu jäeti lõplikult maha 1970. aastate keskel. Tänaseks ei ole taluhoonetest alles muud kui vundamentide varemed

Kurla küla pildialbum  

Kurla küla pildialbum

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you