__MAIN_TEXT__

Page 1

lehekuu

2018

Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.

Tere tulemast Pelgulinna päevale, armas sõber! Aastaring möödub kiiresti ning laupäeval, 26. mail ootame kõiki pelgulinlasi ja Pelgulinna sõpru taas Ristiku põhikooli hoovi meie suurele asumipeole, õigemini perepäevale. Aasta on olnud väga tegus. Eelmisel aastal tähistas Pelgulinna Selts oma 25. tegevusaastat. Mõelda vaid - selts on tegutsenud järjestikku juba 25 aastat! Erinevate tarkade meeste - esimeeste käe all on olnud häid ja halbu aegu, inimesed on lahkunud ja uued on nende asemele tulnud, kuid alati kuidagi iseendast mõistetavalt, ilma kisa ja kära, skandaalideta. 25 erinevat aastat - selts OLI ja ON vääri-

kalt kõik need aastat olnud pelgulinlaste eesotsas ning seisnud elanikkonna huvide eest. Toona, 25 aastat tagasi alustati eakate ja paljulapseliste perede abistamisega. Kui palju ilusat ja vajalikku on selle ajaga korda saadetud! Seekordne Pelgulinna päev algab aga kell 11.15 Pelgulinna sünnitusmaja eest Jaak Juske ajaloomatkaga, mis läheb sujuvalt üle keskpäeval Mööblimaja eest liikuma hakkavaks asumipeo avarongkäiguks. Meeleolukas avarongkäik, millega kõik liituda võivad, liigub järgmisel marsruudil: Mööblimaja-Mulla-Sõle-Härjapea-ÕleNabra-Heina-Timuti-Õle tänav-Kolde pst-Ristiku-Ristiku põhikool.

Kell 13 on Ristiku põhikooli hoovis Pelgulinna päeva pidulik avamine. Samal ajal on hoovis avatud laat, kohvikud, lastemaa, põnevad töötoad. Ning loomulikult omavaheline suhtlemine, mida me siin vajame kõige rohkem, et tunneksime oma naabreid, et ikka rõõmus ja kõlav TERE kõlaks meie uulitsatel. Kolde puiesteel Pelgulinna peaväljakul saab näha vanade fotode näitust. Kaheks ekskursiooniks kell 14 ja 15 avab uksed ka Ristiku põhikooli ajalooline maja. Kell 16 teeb Jaak Juske algusega kooli eest lähiümbruses veel ühe ajaloomatka. Avatud on galerii Positiiv Roo tänavas

ning külastajaid ootab nii Peeteli kirik kui Eesti Filmiarhiiv. Kogu päeva käib aga kooli hoovis suur kontsert. Teeme Pelgulinna laulude päeva. Peaesinejaks on seekord Marko Matvere. 26. mai õhtuga ei saa aga asumipidu veel läbi. Järgmisel päeval on kella 11-16 üle Pelgulinna avatud lahedaid hoovikohvikuid. Suurepärane võimalus näha vana aguli põnevaid tagahoove. Pelgulinn ootab teid! Pille-Maris Arro Üks Pelgulinna Seltsi eestvedajatest


Pildikesi möödunud aasta Pelgulinna päevalt Laupäev, 26 .mai 11.15 12.00 13.00

Jaak Juske Pelgulinna ajaloo matk, algus Pelgulinna Sünnitusmaja juurest Rahva rongkäik Mööblimaja juurest läbi Pelgulinna Peo algus. Kirikhärra Alo Martinsoni avasõnad. Pelgulinna laulude pidu ja kontsert Ristiku Põhikooli õuel, Ristiku 69. Esinevad INGER, Mirror Phase, hüpitsaklubi Trikit, ET Teater, Kalila ja Zahira Tantsustuudio, Kolde lasteaia lapsed, segakoor Videvik, tantsustuudio Desiree, TTÜ Kammerkoor, Vanalinna Segakoor, TLÜ rahvatantsuandsambel Soveldajad jt. Peaesineja Marko Matvere ja akordionist Peep Raun

13-17 Avatud Peeteli kirik ja pääs kirikutorni. Esinevad muusikakollektiivid, näha saab fotokogumikku „Peeteli ajaloost“ 14 ja 15 Ekskursioonid Ristiku Põhikoolis 16:00 Jaak Juske ekskursioon Ristiku Põhikooli ümbruses, algus koolimaja ees 11-16 Galeriis Positiiv Roo 21a avatud 2 näitust: Eve Kiiler “Oma Kolde kodud” ja Peeter Langovits “Märgid argielust. Pelgulinna aiad” Laat Pelgulinna lastemaa Avatud Filmiarhiiv

Pühapäev, 27.mai 11-16 Pelgulinna hoovikohvikud 11.00 Peeteli koguduse taasasutamise 25. aastapäeva pidulik jumalateenistus armulauaga 11-16 Galeriis Positiiv Roo 21a avatud 2 näitust: Eve Kiiler “Oma Kolde kodud” ja Peeter Langovits “Märgid argielust. Pelgulinna aiad”

Peaesineja Marko Matvere ja akordionist Peep Raun - “Mulle meeldib maa!” Kontsert vanadest merelauludest-ballaadidest koos jutuga purjelaevanduse kuldajast. Purjelaevanduse hiilgeajaks loetakse 16-20 sajandit. Sel perioodil toimetasid raapurjede all sõitvad laevad kaupu ja väljarändajaid kõikidesse maailmajagudesse. Sellest perioodist pärineb ka merelaulude traditsioon shanty - millest omakorda arenes tänapäevane, meile nii armas merelaul. Purjelaevade ajastu lõpetas aurumasina täiustamine ning lõpliku hoobi andis sisepõlemismootori kasutuselevõtt. Kõige ilusamad, romantilisemad ja lõbusamad laulud on tänapäeva jõudnud 19. sajandist. Kõik armastatumad mereromantikud-laulukirjutajad toetuvad oma loomingus sellele pärimusele. Laevad olid siis puust ja mehed rauast.

2


lehekuu

2013 2018

Koor on noortepärane ja särtsakas ning võtab alati meeleldi osa uutest ja huvitavatest projektidest. NB! Kooride ühislaulmisel osaleb ka EKA Kammerkoor.

INGER Inger Fridolin ( s. 11.märtsil 1999 Tallinnas) on laulja/laulukirjutaja. Inger alustas muusiku karjääriga 3 aastat tagasi kui kirjutas oma esimesed laulud. 2017. aasta sügisel osales ta Noortebändi finaalis, artistinimega INGER, viie finalisti seas. Ingeri muusika on inspireeritud loodusest ja teda ümbritsevatest inimestest. INGERit on olnud võimalus kuulata erinevatel sündmustel üle Eesti, nt. Youtuberite live ́l, koolialguspeol Kiisal, Terevisioonis, Tarkusenädalal Tartus jne. Tema esimene ametlik singel “Again” ilmus jaanuar 2017. Sama pala sai ka Raadio 2s Aasta Demo 2017 tiitli.

Francis Ansambel Francis ühendab muusikalembeseid sõpru, kes mängivad indierocki ja dreampopi tunnetusega omaloomingut, sekka mõni lemmiklugu vähem tuntud artistidelt. Meile meeldivad hea gruuviga rütmid, sume vokaal, mõnusa saundiga draiv, lai reverb ja muidugi muusikat nautivad kuulajad.

Kalila ja Zahira Tantsustuudio

Vanalinna Segakoor

Vanalinna Segakoor loodi 1996. aastal kammerkooride Cantico ja Hansa Kalila on noor idamaise tantsu artist, liitumisel. Oleme osalenud erinevates õpetaja ja koreograaf. Ta on võitnud mitmeid auhindu kõhutantsuvõistlustel suurprojektides sh Eri Klasi, Richard Balcombe (Suurbritannia), Martin nii Eestis kui välismaal. Zahira Tantsustuudio mustlastantsijad Yates’i (Suurbritannia), Gustaf Sjökvisti naudivad tantsu, muusikat ja elu! Äge on (Rootsi), Leif Segerstami (Soome), koos tantsida ja tõeliselt emotsionaalset Andres Mustoneni (Eesti) juhatamisel, trenni teha vapustavalt kaunite mustlas- samuti musitseerinud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Hortus viiside saatel! Musicuse, Helsingi Linnaorkestri ning Zahira Tantsustuudio kõhutantsurühmad tegutsevad Pelgulinna Rahvamajas solistide Barbara Hendricksi, Ivan Monighetti ja WestEnd International ning koosnevad särtsakatest naistest. solistidega ning Eesti lauljate HelinNende kõhutantsukogemus on erinev aga soov tantsida tohutult suur! Kirsiks Mari Arderi ja Bonzo, Kõrsikute ja tordil särisevalt särtsakas Maroko tants Märt Avandiga. Lauldes oleme rännanud pea kahe-kümnes erinevas paneb küll igaühe kaasa elama. riigis, samuti laulame alati hea meelega ka Eestimaa väikestes kirikutes ja rahvamajades. 2010. aastal valmis meie esimene heliplaat koos jazzartisti Helin-Mari Arderi ja tema trioga. Plaat oli 2010 aasta Eesti Muusikaauhinna jazzi kategooria nominent. Koori dirigendid on Lauri Aav ja Katrin ET Teater Puusaag, hääleseadja Kaia Urb. ET Teater ehk soome-eestlaste teatritrupp sai alguse paarist uitmõttest - „Et Segakoor Videvik mis elu see on ilma teatrita?“ ja „Nalja peab saama!“ Nii tegutsebki teater juba Eakate segakoor Videvik tähistas käesoleva aasta märtsikuus oma 25. 2015 aastast peamiselt Helsingis. tegevusaastat. Koori asutajaks ja tänaseni dirigendiks on Vaike Sarn. Kooris laulab ligi 35 nooruslikku ja lustilist lauluhuvilist. Koori traditsiooniks on osavõtt laulupidudest ja laulupäevadest; talvised jõulukontserdid, esinemised eakatele „Memme-taadi“ päevadel ja ühislaulmised seenior- ja sõpruskooridega. Lisaks on esinetud Lätis, Leedus, Soomes, Ukrainas, Peterburis, Rootsis ja Taanis. Koori repertuaar on mitmekesine - lauldakse Soveldajad vaimulikku ja ilmalikku, klassikalist ja kaasaegset muusikat. Tallinna Ülikooli Rahvatantsuansambel

Soveldaja on oma nime saanud sõnast soveldama, mis tähendab seadmist, kuKolde lasteaed jundamist, loomist. Noorusliku ja tegusa Tantsulaste tants on inspireeritud rühmana luuaksegi juhendaja Elo Undi EV 100 sünnipäevast. Lipuvärvidega eestvedamisel tantsu kaudu ilu ning vihmavarjutants SINI-MUST-VALGE, positiivseid emotsioone. Ansamblis tegjuhendaja Helje Salong. Lustakaid utseb kolm rühma: kogenud ja eriti osalastelaule esitavad Sajajalgsete rühma vatest tantsijatest koosnev segarühm, laululapsed ja väike Sarah Guidi. Laulu- energiline ja aktiivne noorem segarühm lapsi juhendab Anne-Lys Kuldmaa. ning lõbus ja kirju naisrühm.

3

Mirror Phase Mirror Phase on Tallinna bänd, kelle muusikast võib leida mõtisklusi ühis-konna ja inimeksistentsi tumedamatel teemadel, mida püüavad helgemaks muuta elektroonilised elemendid. Antud kontserdi raames astub bänd üles oma poolakustilise kavaga.

Trikit Hüpitshüplemise klubi Trikit loodi 2012. aastal. Meie klubi ühendab hingelt noori hüppajad vanuses 7-52 ja lühidalt iseloomustavad meie tegevust järgmised märksõnad: omapärane, lõbus, eneseületamine, kirg, naljakas, treeniv, meeskond, mitmekülgsus ja seltskond - see on eriti tore! Hüppenööriga hüppamine paistab lihtne, aga on tegelikult keeruline.

Desiree Tantsustuudio

Desiree Tantsustuudio lapsed õpivad tantsusamme, hüppeid ja pöördeid Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor Pelgulinna Rahvamajas. on asutatud aastal 1966. aastal tollase Tegeleme peamiselt show- ja loovNaiskoori ja Meeskoori lauljatest. tantsuga, kuid õpime ka keha arendaKoori liikmeteks on põhiliselt Tallinna miseks akrobaatilisi elemente. OotaTehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. me sügisest trennidesse uusi huvilisi. Kammerkoor on aastate jooksul osa võtnud erinevatest festivalidest ja Rohkem infot: konkurssidest Eestis ja Euroopas. www.desireestuudio.eu

TTÜ Kammerkoor


Küsitlus: Mis on pelgulinnalik? Nele Tiidelepp tegi 19. aprillil Facebooki Pelgulinna kommuuni järgmise postituse: Tere, head pelgulinlased! Teen väikest uurimust - kas oleksite nõus kirjutama siia kommentaaridesse, mis teie arvates on pelgulinnalik? Üks Pelgulinnale kõige omasem nähtus/sõna/tunne. Aitäh!

Pelgulinna Gümnaasiumis sirguvad tulevased piloodid Juba mõned aastad on Pelgulinna Gümnaasiumis unistatud lennukalt - kuidas saaks tuua tänane kõige uuemad tehnoloogiaseadmed ja tegevused õpilasteni, kes täna juba peaksid mõtlema kes saab minust edaspidi? Üks võimalik lahendus on hakata harjutama arvutimänge, mille poolest on kuulsad Lõuna-Koera koolid või teine robootika, mis on saanud Euroopas üsna levivaks, kuid sellest oli meile natuke liiga vähe. Otsustasime, et meie kool ammutab jõudu ajaloost, kus võime juba almanahhist lugeda, et Pelgulinna Keskkool oli oma algusaegadel kuulus mootorsõiduki ja meremehe õppe poolest. Meie väljundiks on vilumus teha asju käte ja pea koostöös - on selleks siis imeilusad maalid, tugevad sporditulemused. Kaasajal lisandub sellele ka oskus juhtida puldiga lahendusi ning arendada ka automatiseeritud, juhita lahendusi.

Droon pole ainult mäng Kui esmapilgul tundub, et tegu on tavaliste poiste mänguasjadega, siis tegelikkuses on pilt hoopis keerulisema õppematerjaliga. Tore on küll lennutada vahvaid droone, kuid iga õhuspüsimise ja lennutrajektoori taga on keerulised valemid, matemaatika ja programeerimise alused. Droonidega tegevust alustatakse juba päris varakult

- ellu on kutsutud droonimatkaring, mida juhivad arvutiõpetaja Petri Asperk ja huvijuht Erik Kuldkepp.

Tehnika ja loodus Droonimatkaring seob omavahel infotehnoloogia ja loodusteadused. Ringis õpitakse droonide käsitlemist, eripärasid, ohutust ning droonide kasutamist looduslikus keskkonnas. Tegevustena viiakse läbi kaks matka, mille tulemusena rakendatakse kaameraga droone, et analüüsida maastiku pinnavorme, taimestikku ja loomi, mille tulemusena saab paremini mõista loodulikku-või tehiskeskkonda. Droonimatkaringi noored on rõõmsad ja võtavad droonindust väga tõsiselt. Õpilaste sõnul on droonimatkaringi puhul kõige toredam droonidega õues lennutamine, sest ilmad on muutunud soojaks ja hea on õues õppida. Praeguseks hetkeks on õpilased tutvunud kõikide kooli omanduses olevate droonidega, lennutatud droone sise- ja välistingimustes ning on käidud esimesel matkal Pääsküla rabas. Edaspidised plaanid droonimatkaringi õpilastega on leida ja teha koostööd droonidega tegelevate ettevõtetega ning anda teadmisi edasi kaasõpilastele ning kohalikule kogukonnale ning näidata droonindust kui tulevikuväljavaadet. Esimene üritus, kus droonimatkaringi õpilased tutvustasid droone

ning õpitut, toimus nutikuu raames 19. aprillil 2018. Pelgulinna Gümnaasiumis. Ürituse nimi on “Aeg lendab nagu droon” ja oodatud olid kõik Põhja-Tallinna inimesed ning huviliste hulga pealt võis arvata, et asjal on tulevikku. Informaatika, meedia ja küberkaitse õpetaja Kristjan Kruus selgitab, et Pelgulinna Gümnaasiumi #EduInnoLab droonilabor ehk aerokool avati selleks, et koolitada mehitamata õhusõiduki piloote. Koolitus täpsemalt öeldes siis 35-tunnine kursus sisaldab endas teoreetilisi loenguid alates drooni ettevalmistusest õhkutõusuks, pildistamisest ja filmimisest, ohutusest, seadusandlusest ja esimesi lennutunde linnaruumis, lagedal alal ja mujal.

Tuleviku amet Droonilabori ehk aerokooli üks eesmärke on tutvustada tuleviku erialasid, kasutades tänast tehnikat ja droone sarnastel viisidel nagu seda kasutavad politsei, keskkonnaspetsialistid, metsandustöötajad jt. elualade esindajad. Pelgulinna Gümnaasiumi Aerokool korraldab sel kevadel-suvel mitmeid drooniüritusi, sh ka ülelinnalisi. Näiteks 11. juunil on plaanis korraldada Tallinna koolide vahel droonivõistlus Stroomi rannas. Tõnu Piibur Pelgulinna Gümnaasiumi direktor

4

Järgnevalt mõned pelgulinlaste vastused: Külli Kaljulind: Hubane agul Ruth Laasi: puumajad Marian Kallas: pilvelõhkujateta päikeseline pelgupaik Laura Lemberg: Kodused puumajad Marika Taan: Ma elasin Pelgulinnas oma elu esimesed 20 aastat. Nüüdseks elan ma juba 40 aastat mujal aga sinna tulles on tunne ikka kodune... see ongi see tunne Veronika Mitting: Pelgulinn on pelgupaik - minu kodu ja kindlus... Kristi Roovik: Tagahoov Ireen Peegel: rosinasaia lõhn Eva Luigas: Väikesed veidi metsistunud aiad, kevadised sibulilled murus õitsemas, õunapuud, puuriidad. Agulilõhn ja erinevad rahvused kõrvuti elamas, pisut kriimud lapsed vabalt ringi silkamas. Samas kesklinn tuksub üsna lähedal aga piisavalt kaugel, et kitli ja plätudega nurgapealsesse poodi joosta. Anastassija Liivak: Kõik on käe-jala ulatuses,kodune tunne. Anne-Ly Meikas: Sünnitusmaja Renate Ode: Puitmajad need eestiaegsed, imelised :) Ruth Laasi: buss nr 40, nii kaua kui üldse mäletan Aarne SirAarne: Palju toredaid naabreid, puitarhitektuur, miljöö.

Getter Hallikmäe: Õunapuuõite meri ja selle lõhn. Tegelikult ka sõbralik sõna “Tere” kõigile neile, kelle näod on tuttavaks saanud. Natalja Morozova: Kastanid, kunst, avatud hoovid, kohvikud,miljöö. Evelin Lõõtsmann: Kastanite allee. Eriti nende õitsemisajal. Liset Marleen Pak: vaade raudtee äärest vanalinna kirikutornidele Hanna Ental: rahu ja vaikus Karin Kastehein: Lapsed mängivad väljas, päriselt! :) Mareta Adamson: Kevadine sirelite õitsemise aeg...Toompealt kostuv hümn kui riigilipp heisatakse ja langetatakse Kristi Lepp: Nägupidi tuttavad inimesed,kes su akna tagant iga päev mööda jalutavad,aiad,linnulaul Helen Neleh: Kaubarongide mürin enne uinumist, õitsvad sirelid ja pärani lahti puitraamidega aknad pitskardin lehvimas tuules :) Jaak Juske: Äge kogukond põneva looga linnas. Lembit Poobus: Tallinn on Pelgulinna eeslinn iga ilmaga. Gerje Schvede Heinmets: Rõõmsad lapsed kes saavad vabadust õues nautida ja väljas joosta ja mängida hea meelega. Katrin Kulderknup: Stroomi rand Alo Martinson: Peeteli pühakoda Aini Aab: See korstnasuitsu löhn. Teate kyll kui pakasega mööda Pelgut jalutate ja ahjud majades köevad. See vörratu soe ja mönus ahju kytmise löhn. Suvel see lillede öitsemise löhn ning linnulaul mis kevadel endalgi vere vemmeldama lööb. Ma armastan Pelgulinna ja seda temas pulbitsevat ehedat elu.


lehekuu

2013 2018

Linnaaiandus ja kogukonnatunne 2017. aastal projekti „Tallinna linnaaiad 2018“, mille tarbeks loodi lausa eraldi veebileht, kus kõik huvilised said anda enda sisendi linnaaia potentsiaalse asukoha määramisel ja ära märkida isikliku huvi projektis osalemiseks. Sellel aastal on siis oodata selle projekti realiseerumist.

Uuringu tulemused

Linnaaiandust nähakse kogukonna ühendaja ja jätkusuutlikuma ning elurikkama linnakeskkonna loojana, liikumine, mis võtab täistuure kõikjal maailmas. Sisuliselt on tegemist linnapõllumajandusega, kus linnaelanikud saavad oma kodu lähedal „rohenäplust“ harrastada ja omale ise söögikraami kasvatada. Rõõm on tõdeda, et ka Eestis on liikumine hoogu sisse saamas. Tänapäevaks on linnaaianduse mõju uuringuid läbi viidud mitmel pool maailmas (nt. Inglismaal, Norras, Belgias, USA-s, Prantsusmaal, Sloveenias jt.) ja kõikjalt kostub üht: linnaaiandus mõjub hästi iseenda füüsilisele ja vaimsele tervisele olenemata east, kogukonna sotsiaalsetele suhetele, koostööle, üh-

tekuuluvustundele ja muidugi kodusema linnakeskkonna loomisele. Lisaks mõjutab see piirkonna kuvandit ja loob kodukandile identiteeti läbi koostegutsemise võimekuse. Häid näiteid ei pea otsima kaugelt: Tartus on vähemalt 7 aastat juba linnapõllumajandusega ühel või teisel moel tegeletud, eestvedajateks erinevad vabaühendused: MTÜ Tartu Maheaed haldab Lehe ja Mõisavahe aedu, MTÜ Emajõe Aed tegutseb Tartu Lodjakoja juures, sealsel üle hektari suurusel maalapil tegeletakse kogukondliku kohaliku mahepõllumajandusega ja korraldatakse permakultuuriga seotud üritusi. Praeguseks on Tartu linna üldplaneeringus juba ära märgitud ka teised linnaaianduseks sobivad alad, millede elluäratamiseks oodatakse

omakorda kogukondade aktiivsust. 18.-20. aprillil toimus Tartus lausa toidu-urbanismi konverents, kus kõik huvilised said osaleda.

Katsed Tallinnas Meie kodulinn Tallinn oli 2017. aastal samuti tegus ja hoog lükati mitmel rindel sisse: katsetati MTÜ Rabarber eestvedamisel kogukonnaaiaga Skoone mäel, septembris korraldati Lasnamäel linnapõllumajanduse töötuba, mille tulemusel alustati sel aastal juba aktiivse tegevusega. Käesoleva aasta 5. mail toimusid Laagna kogukonnaaia talgud „Teeme ära!“ raames, sealsed kohalikud elanikud on elevil ja hakkajamad usinalt juba peenramaadel ametis. Samuti käivitas Tallinna Keskkonnaamet

Sõle Spordikeskus areneb

Pool aastat tegutsenud Sõle Spordikeskus töötab täistuuridel, seal on võimalik kasutada ujulat ja mitut saali.

Lähiajal saavad kõik Tallinna spordiasutused, sealhulgas Sõle keskus, uue kodulehe, mis on arusaadavam ja ka-

sutajasõbralikum kui senine. Sõle Spordikeskuses saab harrastada ujumist, pallimänge, vehklemist ja võitluskunste ning kasutada jõusaali. Keskus ise trenne ei paku, vaid rendib ruume erinevatele spordiklubidele. Keskuse juhataja Toomas Ristlaan sõnab, et esialgu on plaan jätkata ruumide rentimisega ja aidata kaasa ruumide kujundamisel just selliseks, nagu on klientidel vaja. järgneb lk 6

5

Veebruaris ja märtsis läbiviidud pelgulinlaste kogukonnatunnetust ja aiandushuvi kaardistavale küsimustikule andis vastuse 168 elanikku. Uuringust selgus, et mitte kõik, kellel on hoov (84% vastajatest) ja teoreetiliselt olemas potentsiaalne tarbeaia pidamise võimalus, siis vaid 27%-l hoovi omajaist oli hoovis ka köögiviljaaed, mida pidas 18% juhtudel küsitlusele vastaja ise. Põhjuseid, miks tarbeaiandusega ei tegeletud, oli erinevaid: - 25% ei tegele linnaaiandusega oma hoovis, sest on olemas maakoht, kus kasvatavad omale toiduaineid - 20% kasvatavad lilli, kuid mitte toiduaineid, kuna muretsevad heitgaaside mõju ja toiduainete puhtuse pärast - 9% märkisid, et suhted naabritega on keerulised - 12%-l pole aias piisavalt ruumi - 7%-l pole selleks praegu aega Huvi linnaaiandusega tegelemise vastu seevastu on seega täitsa olemas. - 38% vastajatest sooviksid proovida kätt kogukonnaaias, 24% jäid hetkel erapooletuks. - 40% vastajatest teeks proovi, kui kogukonnaaed asuks kuni 500 m kaugusel kodust, 11% kuni 1 km kaugusel ja 16% olid selleks nõus liikuma lausa 1,5 kuni 5 km. - 32% vastajaist prooviksid kätt kogukondlikus linnaaias, kui keegi neid juhendaks - 64% nõustusid, et aias tegutsemine maandab pingeid ja teeb neid õnnelikumaks - Samuti 64% arvas, et Pelgulinn on sobilik kogukonnaaia loomiseks - 68% vastajaist uskusid, et linnaaiandus mõjub positiivselt kogukonna sotsialiseerumisele. - 80% nõustusid, et naabritega tutvumine ja suhtlemine tugevdab kogukonda seespidiselt, vaid 2% arvasid, et sellist mõju ei ole. - 59% on abi palumiseks julgelt valmis naabrite poole pöörduma, 36% on seda ka viimase aasta jooksul teinud, seevastu 21% seda praeguse seisuga ei teeks. - 47% vastajatest märkisid, et majanaabrid on viimase aasta jooksul pakkunud neile enda abi. - 55% jaoks on kogukondlik läbikäimine oluline, 13% ei pidanud seda oluliseks. 40% tunnevad ennast kogukonna liikmena, seevastu 12% seda praegu ei tunne. 61% vastajaist märkisid, et kogukonna elu edendamise ideed peaksid pigem tulema kogukonna enda poolt. Tulemustest saab järeldada, et Pelgulinna kogukond suhtleb naabrite tasandil omavahel küll, kuid kogukonna ühtekuuluvustunnet ei kinnita praegu lausa 60% vastanutest. Positiivne on, et omavaheline koostöö on oodatud ja ollakse avatud uutele ühistegevustele. Edasised arengud selle artikli jätkuks saavad kindlasti kõlapinda Facebooki Pelgulinna grupis, kui tegudeks läheb. Kõik head mõtted ja osalemissoovid linnaaianduse projekti edasiarenemiseks on oodatud mailile: pelgulinnas@gmail.com või FB-s Pelgulinna Seltsi sõnumitesse. Kaisa Vajak


Sõle Spordikeskus areneb algus lk 5 Keskuses toimetab rohkem kui 30 klubi/gruppi, suuremad on Orca, Garant, Volta, Kalev ja Ararat. Kõige suurema koormusega töötab ujula. „Paljudele oleme pidanud sõna otseses mõttes nende poolt küsitud aegade kohta „ei“ ütlema. Ainult mõni tund päevas on ujulas sellist aega, kus oleks veel võimalik aegu broneerida. Linnarahvale aga on ikka tagatud meie ujulas kaks rada ujumiseks,“ märgib Ristlaan. Jalgpallistaadion on samuti pealelõunast alates hõivatud niivõrd, et kõik tahtjad kahjuks aegu ei saa, tähendab ta. „Hea on tõdeda ka teiste saalide täitumist sellise piirini, kus on oht, et kõiki soove on juba raske graafikusse paigutada.“ Küsimusele, kas keskuses tegutsevatel klubidel või keskusel endal on plaanis hakata pakkuma veetrenne ka õhtustel aegadel ja saalitrenne nö inimesele tänavalt, vastab Ristlaan, et kuna õhtustel aegadel on bassein üsna tihedas kasutuses, pole veel ükski klubi seda teinud. Inimesed tänavalt saavad saalis trenni teha, kui nad on eelnevalt ette helistanud ja aja broneerinud. Keskuse taga olev kaetud jalgpalliväljak on Ristlaane teatel ka väga tihedas ka-

sutuses. Talvel probleemiks olnud pneumohalli avarii oli Ristlaane sõnul ilmselt põhjustatud ülerõhust. „Hetkel proovime täiustada halli elektroonilisi seadmeid, et ülerõhku ei saaks tekkida,“ ütleb Ristlaan.

Koduleht uueneb Praegu on ujulast ja kõikidest saalidest olemas info Kristiine Spordi kodulehel http://kristiinesport.ee/solespordikeskus/. Sealt leiab ka hinnakirja ja saab vaadata aegu, mil keskuses on vähem rahvast. Sõle Spordikeskuses ei ole tööl arendusjuhti, küll aga töötab arenguga tegelev inimene Kristiine Spordis, mille filiaal Sõle keskus on. Üks arengujuhi ülesanne on kaasa aidata Sõle Spordikeskuse käivitamisele. Praegu on arendusjuhi otsene ülesanne Sõle Spordikeskuse kodulehe väljatöötamine. „Tahame, et see oleks kergesti arusaadav ja kasutajasõbralik ning üritused ja oluline info oleks huvilistel kergesti leitav,“ selgitab Ristlaan. Oluline suund on olla paremini nähtav. Kaks tundi ujumist maksab varahommikul neli eurot, päevasel ajal 5.50 ja õhtul alates kella 16-st 8.50 eurot. Soodsamalt saavad ujuda lapsed, pensionärid ja puu-

dega inimesed. Samuti on soodsamalt saadaval mitme korra piletid. Hetkel on mõistlik käia keskpäevasel ajal, sest siis pole trenne sees. Võimalikke auke treeningutes saab näha kodulehel graafikus http://kristiinesport.ee/solespordikeskus/ujula/ Ujula basseinis on kaheksa 25-meetrist rada. Basseini sügavus on 130-180 cm, päevane vee temperatuur 27– 27,5 kraadi. 1849-ruutmeetrine pallisaal mahutab kolm täismõõtmetes korvpalliväljakut, mida on võimalik vahekardinatega eraldada. Lisaks korvimängule on siin võimalik läbi viia võrkpalli, käsipalli, sulgpalli ja saalihoki, samuti ka ratastoolihoki treeninguid ja võistlusi. Veel on Sõle Spordikeskuses vehklemissaal, judosaal, võitluskunstide saal, jõusaal ja jalgpalliväljak ning riitusruumides on saun. „Poole aastaga oleme maja enam vähem toimima saanud. Alati saaks asju paremini teha, oleme õppimisvõimelised ning anname endast parima, et klientidel oleks mugav,“ kinnitab Ristlaan.

samuti Kelmiküla piirkonnas. Pärast Eesti iseseisvumist riigistati tehas koos raudteega. 1927. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas elektrimootorvagun M4, millest vaid veoelektrimootor oli Siemens-Schuckerti tehasest. 1928. aastal valmistati Raudteede Peatehastes TalMarika Roomere linna trammi jaoks jällegi Siemens-Schuckerti elekNB! Intervjuu tegemise ajal ei triseadmetega elektritrammiolnud Toomas Rstilaanel veel vagunid, mis töötasid Tallinaltkäemaksu kahtlustust. nas kuni 1966. aastani.

Tehas jätkas ka uue võimu all

Raamat naaberasumi ajaloost Pelgulinna Seltsi ja kirjastuse Randvelt koostöös ilmus möödunud aasta lõpus Jaak Juske koostatud raamat “Kalamaja aja lood”, kus otsapidi juttu ka Pelgulinnast. Jagame teiega lõike raamatust.

Raudteetehased sünnitasid uued asumid Tänapäeval Telliskivi tänavas asuvasse populaarsesse F-hoonesse sööma minnes satume Tallinna omaaegse suure raudteetehase alale.

1870. aastal rajati koos raudteega Tallinna ka Balti Raudtee Peatehased, mille suur linnak asus Kopli ja Telliskivi tänava nurgal. Raudteede Peatehases oli depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa ehitistest on tänaseks lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub täna Jaama turg. Aastatel 1873–1874 rajati

juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus täna asub vaguniremonditsehh. Tallinnasse ehitati kogu raudteeveermikku teenindav Balti Raudtee Raudteede Peatehased. Tehases remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. Aastatel 1902–1903 töötas tehases hilisem Nõukogude Liidu riigipea Mihhail Kalinin. 1880. aastal töötas tehases juba 500 inimest, mis oli selle aja kohta suur arv. See pani aluse aktiivsele elamuehitusele Kalamaja ja Pelgulinna,

6

1935. aastal valmis Raudtee Peatehastes üks elektrilise veoülekandega diiselmootorvagun DeM 31 laiarööpmelise raudtee Tallinna-Haapsalu liini tarbeks. Mootorvagun komplekteeriti diiselmootoriga Taanist, veoelektrimootoritega Rootsist, generaatori valmistas Volta tehas. Vagunit tähisega DeM 31 hakati Saksamaal Berliini ja Hamburgi vahel ühendust pidava Lendava Hamburglase eeskujul nimetatama Lendavaks Läänlaseks. 1939. aastal alanud Eesti raudtee uuendamise kava raames alustati Raudtee Peatehastes kahe uue elektrimootorvaguni ehitust,

uued automaatustega kered valmisid 1940. aasta sügisel, projekt jäi aga täielikult lõpetamata ning valmistoodang viidi nõukogude võimude korraldusel Moskva lähedale Mõtištšinski vagunitehasesse. 30. augustil 1940 nimetati tehas Mihhail Kalinini nimeliseks raudteetehaseks (veduri ja vagunitehaseks). 1958. aastal sai vana tehas uueks nimeks Kalinini-nimeline elavhõbealaldite tehas ja pärast seda Kalinini-nimeliseks Tallinna Elektrotehnika Tehaseks, mis tootis jõumuundureid, pooljuhtventiile, jõutransformaatoreid ja kõrgepingeseadmeid.

Uus elu 1994. aastal moodustati ettevõttest riiklik aktsiaselts Estel. Täna arendavad raudteetehase hooneid kaks ettevõtet, nende seas Telliskivi loomelinnak. Vana tehas on saanud uue elu, olles kujunenud üheks piirkonna arengumootoriks. Raamatu autor Jaak Juske on aktiivne Pelgulinna Seltsi liige


lehekuu

2018 2013

Peeteli kogudus tähistab 25. taasasutamise aastapäeva Peeteli kogudus on tegutsenud läbi mitme ajajärgu. Kuigi läinud aastal tähistati 90.sünnipäeva, ei ole kogudus alaliselt tegutseda saanud. Jüripäeval, 23.04.1927. asutatud kogudus suleti okupatsioonivõimude sunnil 1962.a. ja esimese ajajärgu viimane õpetaja Mihkel Liikane vabastati koguduseõpetaja ülesannetest Konsistooriumi otsusega alates 1.detsembrist 1962. Nii sai kogudus tegutseda vaid 35 aastat. Siiski jõuti juba kümne esimese tegutsemisaastaga oma kiriku ehitamiseni, mis valmis 1938.a jõuludeks. Selleks ajaks oli kogudus väikeses Pelgulinnas kasvanud üle 400 hingeliseks aktiivseks kogukonnaks. Tänagi on meie hulgas neid, kes neid aegu teavad.

sandat, minu süda!“ Koosolekul tehtud ettepanek Peeteli koguduse taastamiseks leiab kinnitamist ühehäälselt. Protokollile on alla kirjutanud Gustav Piir, Nelli Vahter, Marko Tiitus, Katrin Laur ja Tiina Mäelt. Tõenäoliselt võis 27.mail toimuda väiksema hulga kogunenute osavõtul mingi vahekoosolek, sest koguduse taastamise protokollist loeme, et koguduse algatustoimkonna esimene pöördumine Konsistooriumi ja Peapiiskopi poole kannab kuupäeva 21.05.1993.

olnud väga erinevaid aegu, on kogudus endiselt hea tervise juures, täis usku, lootust ja armastust. Tänu olgu Jumalale, kes oma kirikut ja kogudust on hoidnud, ja andnud oma õnnistust ja jõudu linnarahva teenimiseks!

Koguduse vara

Koos koguduse tegevuse lõpetamisega 1962.a. rändas ka koguduse vara ja arvepidamised „erinevatesse suundadesse“. Alles mõni kuu tagasi oli koguduse sekretäril hea meel vastu võtta telefoni

Taasasutamine

Koguduse taasasutamise lugu Koos iseseisvuse taastamise ja vabaduse saabumisega, elavnes kõikjal üle Eesti nii kohalik seltsi- kui kirikuelu - nii ka siin Pelgulinnas. Üsna pea peale asutamist (1992) avastas Pelgulinna Selts Preesi tänava räämas ja lagastatud kirikuhoone. Vaatamata sellele, et kirikus oli toiminud tegevus ka läbi okupatsiooniaastate, oli kirik 90-date alguseks ülitäbaras seisus, ja ootas oma päästmist. Esimese sammuna võeti ette 1962.a. Tallinna ToomNiguliste kogudusega liidetud Peeteli koguduse taastamine. Mitmetesse toonastesse ja hilisematesse ülestähendustesse on koguduse taasasutamise kuupäevaks märgitud 27.mai 1993. Konsistooriumi arhiivis säilitatud dokumentidest leiame aga, et koguduse taasasutamise koosolek, millest võttis osa 30 osalejat, toimus alles 18.juulil 1993.a. Protokolli järgi otsustades kestis koguduse asutamise koosolek vaid 20 minutit, seda juhtis toonane EELK Tallinna praostkonna abipraosti kt. õpetaja Gustav Piir. Koosoleku alguslauluna lauldi ühiselt laul „Kiida nüüd Is-

Võib ka nii olla, et hilisemate ümberkirjutamiste teel on juhtunud inimlik eksimus ja ümberkirjutamisel on 21-e asemel kirjutanud kogemata 27, ja nii ongi kirjutistesse lisandunud uus number.

Vaimulik tegevus

1. jumalateenistus peale okupatsiooniaastaid peeti 9. juunil 1993. a. Vaimuliku teenimistöö korraldamise Peetelis paneb üldkirik ülesandeks õpetaja Gustav Piirile. Taassündinud kiriku missiooniks peetakse mitmes algdokumendis „jüngrite tegemist“ (Mt 28:19). Õpetaja Piir peab aga ülimalt oluliseks ka kogudusele oma higekarjase leidmist, sest erinevate õetajate nö „külakorda teenimine“ ja „hooldaja“ valve all olemine ei mõju vastloodud kogudusele tema hinnangul pikemas perspektiivis hästi. Koguduse juhtorganite valimiseni jõuti alles 1994.a. veebruaris. On hea tõdeda, et kuigi taasasutatud Peeteli kogudust on täna teenimas juba neljas õpetaja, ja koguduses on

kõne Tallinna Linnamuuseumist, kust teatati, et nende paljude hoidikute hulgast on muuseumi töötajad „taas avastanud“ Tallinna Peeteli kogudusele kuuluvat vara, mis on tänu Jumalale nende juures arvele võetud ja nüüdseks juba üle poole sajandi hästi säilitatud. Leidude hulgas oli hulganisti kirikuraamatuid ja raamatupidamise dokumentatsiooni. Õnnelikena võisime vastu võtta ka uudise kiriku altaririistade, altari krutsifiksi, küünlajalgade ja kirikutekstiilide leidmise kohta. Selline kingitus koguduse taasasutamise 25. aastapäevaks valmistas koguduses palju rõõmu – mitte üksnes teadmine, et ajaloolised esemed on leitud, vaid ka teadmine, et need leiavad säilitamist meie linna muuseumis ka tulevikus – igaveseks! Loodame, et saame neid Pelgulinna päevade ajal, mil kogudus oma aastapäeva tähistab, Peetelis taas näha. Väärikas minevik – väärikas tulevik!

7

Kuidas saakski üks rahvas, kogudus või kirik tervikuna, kes Jumalat usaldab, teisiti endast mõelda? Apostel Paulus ütleb, et „lootus, mis meis on, ei jäta häbisse!“

Uuenenud kirik

Tänu Jumalale on kogudus võinud taas Pelgulinnas aktiivselt tegutseda juba veerandsada aastat – tehtut on väga palju, ja armetus seisus taas jumalakojana kasutusse võetud räämas kirikust on saanud peaaegu täielikult renoveeritud kaunis kirikuhoone, kus on taas koht jumalateenistustele, palvustele, mineviku mäletamisele, leeriõppele, oikumeenilisele koostööle, rohkele muusikale ja kontserttegevusele ning diakooniatööle – vaeste abistamisele, hingehoiule ja üksteist toetavale osadusele. Kirik on jätkuvalt ja taas-ärkavas joones oma rolli kogukonnas täitmas! Usun, et oleme lõplikult üle saamas okupatsiooniaastate rõhuvast ateismi pimedusest ja julgeme taas tulevikku vaadata koos Jumalalga, ilma, et

keegi seda imelikuks peaks. Tuletagem vaid meelde meie endi väärikat ajalugu – Eesti sini-must-valge lipp pühitseti Otepää kirikus, ärkamisaja laulud kannavad vaimset sõnumit, ennem okupatsiooniaastaid kuulus kirikutesse ligikaudu 90% eestimaalastest. 2015.a. läbi viidud uuringu järgi on täna eestimaalastest ristitud 57%, endiselt on ajaloolisi kihelkonnakeskuseid kaunistamas kaunid kirikud. Paljud neist on ehitatud vaid sajandijagu aastaid tagasi. Need ei kao kuhugi. Maailma usuline statistika räägib meile sarnastest suurusjärkudest. Need on vaid üksikud näited sellest, et inimesele on loomulik Jumalale mõelda, ja vahest Temaga ja Temast isegi rääkida, Jumalsse uskuda, ja oma ajaloolisi traditsioone selles usu alles hoida. Aidaku meidki selles kõikvõimas Jumal! Küll Ta seda teeb! Ilusat ja õnnistatud juubeliaasta jätku! Õpetaja Alo Martinson EELK Tallinna Peeteli koguduse õpetaja


Pelgulinna Päev toimub ja ajaleht ilmub tänu toredatele Pelgulinna inimestele ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsi tegelinskitele.

Pelgulinna Päeva kulusid ja kirju saab aidata katta, annetades Pelgulinna Seltsi arvele:

SEB 100052031153003, MTÜ Pelgulinna Selts Tallinn , Õle 1 www.pelgulinna selts.ee

Täname kõiki, kes aitasid Pelgulinna Päeva Hooandja kaudu!

HARJUMAA OMAVALITSUSTE LIIT UNION OF HARJU COUNTY MUNICIPALITIES

Mõtteid Merimetsa kaitseala kaitsekorralduskava kohta

Tallinna Keskkonnaamet kogus 8. märtsiks arvamusi Merimetsa kaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 kohta. Sai isegi dokument läbi töötatud ning ettepanekud esitatud. Paraku pole tänaseni saanud kinnitust, kas ja mis esitatud ettepanekutega edasi saab. Pole ka kutset võimalikule arutelule.

Jagan ka teiega mõtteid, mida sai esitatud. Siin on kindlasti tähelepanekuid, mis vajaks Keskkonnaameti poolt selgitamist. * Tallinna linna poolt on kaitse alla võetud 2017. aasta määrusega 48 ha. Eesmärkide püstitamistel räägib amet 42 ha. Kuhu kadus 6 ha? * Kas ja milline plaan on linnal taotleda ülejäänud metsa territooriumist (RMK valitsemisala, reformimata riigimaa) linna haldusalasse? Pooldan

võimalust, et linn teeks aktiivselt tööd ülejäänud ala ühtsele haldajale taotlemist.

tulemusena see veelgi. Seetõttu on hädavalik põhjalikum teemakäsitlus.

nas oleks selleks täitsa piisav. Lisaks parklapoolsed küljed oleksid selleks soodsad.

* Hästi ei saa aru, miks on metsa juurdekasvu analüüsi tegemine III astme prioriteet ehk viimaste tegevuse reas. Dokumendist tuleb välja, et see on üks odavaim meede, et hinnata metsa seisukorda. Ise olen küll mures, et silmaga jälgides on noorendike kasv üsna tagasihoidlik. Pean oluliseks, et uuendamise küsimus tuleb analüüsida esimesel võimalus. Ja seda enne Kolde pst 75 ja Paldiski mnt 50 arendusi. Noorendike arvu suurendamisele saame kogukonnaga kindlasti abiks olla.

* Kolde pst 75 kinnistu jagamine viieks kinnistuks. Mis eesmärki see kannab? Teiseks, ma ei usu, et kui ühele neist moodustatud kinnistule rajatakse uus ratsabaas, siis hobuste liikumine metsas väheneb miinimumini. Loogiliselt see nii automaatselt ei toimi. Teenuse pakkumise seisukohast lähtuvalt.

* Suvisel perioodil on kindlasti vaja tihendada prügikastide tühjendamise sagedust kui ka uute kastide lisamist. Tihti uputavad prügikastid (eriti metsa keskosas) mitu nädalat.

* Paldiski mnt 50 arendustegevusi pole dokumendis süvitsi analüüsitud. Mitmetel kordadel toonitati, et metsa kasutus on suur. Loogiliselt võttes kasvad uusarenduse

* Lõkkeplatsid. Uute platside loomise vajadus on minu hinnangul karjuv. Metsa kasutatakse aastaringselt. Grillitakse ka seetõttu aastaringselt. Kaootiliselt. Seal kus juhtub. Seltskonniti. Perekonniti. Palju suurem võimalus on metsa ohutumaks teha uute lõkkeplatside loomisega. Siin ma kaaluks tõsiselt platside loomist ka näiteks endistele võrkpalliplatsidele, mille pin-

* Olemasolevate terviseradade uuendamine on hädavajalik. Ja mitte pelgalt uue pinnasematerjali katmisega vaid ka truubikohtade korrastamisega. Kui truubikohad korda ei tehta, siis inimesed teevad lõikeid/kõrvalehüppeid kohtadest, kus ei soovita nende sekkumist. * Kavast puudus täiesti pargivahi teema. Valimiste eel oli taaskord juttu, et vahid on palgatud, kuid antud dokumendist ma teema käsitlust ei leidnud.

* Kindlasti oleks oodanud järgmise 5 aasta tegevuskava sisulisemat ja detailsemat kirjeldust koos eelarvega. * Vahehindamise teostamise olete seadnud 2022.aastale ja seda teeks Tallinna Keskkonnaamet. Kas siin pole huvide konflikt? Haldaja teeb ise oma hinnangu? Kas ei oleks siin mõistlik kaasata teadlasi ja/ või teisi ülikoolide ressursse? Üldiselt on näha, et kava koostamisel on kasutatud juba vähemalt 10 aastat vanu andmeid. Uue kava koostamisel eeldaks pigem uute analüüside esile kutsumist ja nende andmestikust lähtudes plaanide seadmist. Kaitseala kava: http://www. tallinn.ee/Merimetsa_KKK_ eelnou__01.2018.pdf Külliki Kübarsepp Pelgulinna Seltsi liige

Näitused galeriis Positiiv Pelgulinna päevadel, 26. ja 27. mail kell 1116 näeb galeriis Positiiv (Roo 21a) kahte dokumentaalfotode näitust, mis on inspireeritud Pelgulinna asumist.

ja Peeter Langovits asumi värvikaid aedu. Kuidas fotograafid Pelgulinna enda jaoks avastasid ning mis neid ikka ja jälle siia fotoretkedele toob? Peeter Langovits: „PelguEve Kiiler on pildistanud linnas olen ringi liikunud Oma Kolde kollaseid maju enam kui pool sajan-

dit, fotoaparaadiga aga vähem. Mulle meeldivad suurtest betoonasumitest enam Tallinna vaiksemad linnaosad ja nii olen aegade jooksul Pelgulinna sageli ka jäädvustanud.“ Eve Kiiler: „Kui õppisin nõukogude aja lõpus Eesti Kunstiakadeemias

Ajalehe trükkis: AS Printall; tiraaž: 2000 Seda ajalehte tehes ei saanud kannatada ükski loom. Teekannu pilt siin all on välja mõeldud.

8

arhitektuuri ajalugu, tõid õppejõud heldinult näiteid Oma Kolde majadest, mis olid esimese vabariigi ajal ehitatud töölisklassile. Kui näitan tuttavatele sõnajalgade rohelusse uppunud eesaedu, siis küsitakse, kas need on Itaalias pildistatud.“

Profile for Külliki Kübarsepp

Ajaleht Pelgulinn maikuu2018  

www.pelgulinnaselts.ee

Ajaleht Pelgulinn maikuu2018  

www.pelgulinnaselts.ee

Advertisement