Issuu on Google+

Praktiku sõnumitooja

2011

1/28

Karjääri­ spetsialistide tunnustamine

Karjääriteenuste pakkumine 2010. aastal Kristina Orion, KTK karjäärinõustamise juhtivspetsialist

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus kuulutab väl­ ja konkursi „Aasta karjääri­ spetsialist 2010“.

2010. a jätkas SA Innove ESF programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” raames koostööd 17 teavitamis­ ja nõustamiskeskusega. Keskuste ülesanne on muuta karjääriteenused oma teeninduspiirkonnas noortele kättesaadavaks. Keskuste tegevusest moodustabki kõige suu­ rema osa otsene teenusepakkumine noortele vanuses 7–26 eluaastat; prioriteetsed sihtrühmad on lõpuklasside ja ­kursuste õpilased. Üks oluline koostööpartner teenuste osutamisel on koolid ja nende personal. Keskuste karjäärispetsialistid on olnud tihedalt seotud karjäärikoordinaatorite võr­ gustikuga, et vastastikku infot vahendada ja koos üritusi korraldada. Lisaks kooli­ dele teevad keskused koostööd asutustega, kes tegelevad noortele info vahendami­ sega ja/ või kelle tegevused puudutavad otseselt noori (nt avatud noortekeskused, õppenõustamiskeskused, õpilasühendused). 2010. a töötas keskustes 25 karjääriinfo spetsialisti ja 33 karjäärinõustajat. Nendest 23 olid tööl täiskoormusega, ülejäänud osakoormusega. Kõikide prog­ rammi karjäärispetsialistide koormuseid liites selgub, et u 10 000 noore kohta oli üks täiskoormusega karjäärispetsialist. Kokku pakuti keskustes karjääri­ teenuseid 82 998 korral ehk umbes 25% noortele vanuses 7–26 a. Karjääriinfot vahendati 57 063 juhul, s.o üle kahe korra rohkem kui 2009. a. Suurima osa sellest (52%) moodustasid karjääriinfo loengutel ja seminari­ del osalejad. Enamus loengutest peeti koolides ja põhiliselt just prioriteetse sihtrühma õpilastele. Lisaks korraldasid keskused ka teisi karjääriteemalisi üritusi (nt messid, seminarid, konkursid). Aasta jooksul toimus üle Eesti 613 karjääriinfo üritust (sh karjääriinfoloengud koolides, infokirjaoskuse seminarid, karjääripäevad, konkursid), millel osales kokku 42 046 noort. Info vahendamiseks ja nõustamiseks kasutati näiteks ka Skype’i ja MSN’i võimalusi; vähemalt 5 keskust on avanud oma Facebooki konto. Koha­ liku meedia (ajalehed, raadio, veebiportaalid) vahen­ dusel ilmus 206 temaatilist artiklit ja anti 57 intervjuud. Jätkub pöördel »

nneli

A Foto:

rf Tando

Aasta karjäärispetsialisti va­ limise eesmärk on tõsta esile, tunnustada ja üldsusele tut­ vustada karjäärispetsialiste, kes on 2010. aastal karjääri­ valdkonnas silmapaistvalt te­ gutsenud ning kelle töö on ol­ nud märkimisväärne ja oluline karjääriteenuste edendamisel. Tunnustatakse karjäärikoordi­ naatoreid, karjääriinfo spetsia­ liste ja karjäärinõustajaid. Kandidaate võivad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid. Soovitaja olemasolul võib kar­ jäärspetsialist ise oma kandida­ tuuri esitada.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täidetud kandideerimisvorm saata hiljemalt 9. maiks 2011 meiliaad­ ressile tunnustamine@innove.ee või postiaadressile: SA Innove karjääri­ teenuste arenduskeskus, Lõõtsa 4, Tallinn 11415; märksõna „Aasta karjäärispetsialist”. Võitjad kuulutatakse välja 16. juunil karjäärispetsialistide suvekoolis. Täpsemad tingimused ja kandideerimis­ vormi leiad SA Innove koduleheküljelt innove.ee/karjaariteenused/tunnusta­ mine. Esita Sinagi oma kandidaat!

Ande Magus KTK koolitusspetsialist


« Võrreldes 2009. aastaga suurenes märgatavalt ka kar­ jäärinõustamise pakkumine. Kui 2009. a pakuti karjääri­ nõustamist umbes 8% noortest vanuses 7–26 a, siis 2010. a oli see näitaja 11% ehk 35 935 korral. 73% sellest moodus­ tasid grupinõustamistel osalejad ehk 26 319 noort ja indivi­ duaalsel nõustamisel käidi 9616 korral. Nõustamistel osale­ nutest oli tüdrukuid umbes 3000 võrra rohkem kui poisse. Vaadates eraldi karjääriteenuste kättesaadavust prio­ riteetsetele sihtrühmadele, pakuti teenuseid u 108% üldhariduskoolide lõpuklasside (9. ja 12. klass) ning 60% kutseõppeasutuste lõpukursuste õpilastele. Selles osas paistsid tublide tulemustega silma Hiiumaa, Lääne­ maa, Tallinna, Võrumaa ja Jõgeva keskused. 2011 Suve­ koolis kuulutab SA Innove karjääriteenuste arenduskes­ kus välja tublima partnerkeskuse. Tublima keskuse valikul hinnatakse lisaks prioriteetsete sihtrühmade teenindami­ se ka jõudmist kogu sihtrühmani (ehk nooreteni vanuses

7–26), samuti programmi ja riigieelarvelise eraldise kasuta­ mise edukust, klientide rahulolu jm näitajaid. 2010 anti see tiitel Hiiumaa Teavitamis­ ja Nõustamiskeskusele HUPS. Kahjuks olid aga maakondade lõikes erinevused karjääritee­ nuste kättesaadavuse osas üsna suured ning keskused tõid välja ka erinevaid probleeme teenuste osutamisel. Ühe mure­ kohana tõid keskused välja tõsiasja, et 12. klassis on liiga hil­ ja karjääriteenuseid pakkuda, kuna edasiõppimise võimalused sõltuvad riigieksamitest ja õppeaasta teises pooles on need valikud juba tehtud. Seetõttu on nüüd keskuste prioriteet­ seks sihtrühmaks ka 11. klass, et õpilane saaks vajaliku info ja nõu kätte enne riigieksamite valimist. Karjääriteenuste osutamist partnerkeskuste kaudu rahastati 2010. a Euroopa Sotsiaalfondi poolt 6,5 miljoni krooniga ja Eesti Noorsootöö Keskuse kaudu riigieelarvelise eraldise näol 2,3 miljoni krooniga.

Küsisime kolmelt tublimate tulemustega silma jäänud keskuselt, milliseid praktilisi nõuandeid nad jagavad teistele keskustele oma töö korraldamisel ja planeerimisel. Kas 2010. a oli mingi töövõit või aasta pärl, mida nad soovivad ka teistega jagada?

Tiina Kütt Läänemaa Laste ja Noorte Nõustamiskeskuse juhataja

Läänemaa Laste ja Noorte Nõustamiskeskuse e Raja­ leidja Läänemaa keskuse töö aluseks on hea ja pikaajaline koostöö maakonna koolidega. Kuna oleme maakonnas karjääritööd teinud juba pea 10 aastat, on välja kujune­ nud oma rutiin (heas mõttes) ja tavad selles koostöös. Meie keskust ja nõustajaid teatakse, meie karjääriteenu­ sed on tuttavad, neid osatakse küsida ja tahta. Väga tähtis on asjatundlike kolleegide olemasolu. Heade teadmistega, alati valmis juurde õppima, haarama enese­ täiendamise võimalustest ja valmis õppima ka enda (ning teiste) kogemustest. Kui midagi ei õnnestu nii nagu pla­ neeritud – ka sellest saab teha järeldusi ja õppida. Aitäh teile, Kirsi ja Triinu! Oluline tugipunkt keskuse karjääritöös on tegevuskava ja leping SA Innovega. See on tegevuste planeerimisel ja jär­ je pidamisel alus, hästi jälgitav ja mõõdetav.

2

Viimase kahe aasta jooksul on rõõmu teinud väga hea ja tihe koostöö Läänemaa Noortekoguga. Noorte värske pilk ja head mõtted on aidanud teha maakonna karjääripäevast tõelise infomessi. See on ka suurim saavutus meie endi jaoks. Ta­ gasiside üritusele on olnud positiivne kõigilt osapooltelt – koolidelt, noorteorganisatsioonidelt ja külastajatelt ning meil endil on ka hea ja uhke tunne.

Maire Püss Jõgevamaa Nõustamiskeskuse karjäärispetsialist

Jõgevamaa Nõustamiskeskuses on karjääriteenuseid paku­ tud alates 2000. aastast. Alustasime oma tööd ühe karjääri­ nõustajaga, täna töötab keskuses kaks karjäärinõustajat ja üks karjääriinfo spetsialist. Meie keskuse töötajad on koge­ nud professionaalid, keda inimesed teavad ja usaldavad. Pidev täiendkoolitustel osalemine hoiab meie teadmisi värsketena; ka koostöövaim on meie inimestel tugev ning üksteist aidatakse alati. Töövõime, kohusetundlikkus ja vastutuse võtmine on märksõnad, mis iseloomustavad meie keskuse spetsialiste kõige paremini – suur tänu meie karjäärinõustajatele, Evile ja Tiiule!


Keskuse üks suur pluss on kindlasti hea asukoht – lähedal on Jõgeva Gümnaasium, Jõgeva Ühisgümnaasium ja Jõgeva Linnavalitsus; keskusega samas majas asub Jõgeva valla­ valitsus. Selline partnerite lähedus tagab paremad koostöö­ võimalused. Tänu pikaajalisele tööle ja koolitamisele on oma­ valitsuses ja koolides kontaktisikud, kellega saab arvestada nii toimuvate ürituste planeerimisel, korraldamisel kui ka läbiviimisel. Maakonnas olevate kontaktisikuteta me oma tööd nii hästi teha ei saaks – seepärast sügav kummardus neile kõigile! Kvaliteetsel teenuse pakkumisel on suur roll ka SA Innove alati optimistlikul ja toetaval tiimil. Klientidel on võimalik kasutada meie juurde pääsemiseks kaldteed ja lifti, mis tagab ka puuetega inimestele vajaliku abi kättesaadavuse. Koolituste ja infoürituste korraldamiseks on meil samuti väga head võimalused – hoones on kauplus ja kohvik, kust saab tellida toitlustamise. Jõgevamaa Nõustamiskeskus pakub mitmeid teenuseid ja klient saab need kätte ühest kohast. Tähtis on, et ühes kesku­ ses on erinevate nõustamisalade esindajad ja noor ei kao eri­ nevate asutuste vahel seigeldes ära. Lisaboonusena hoitakse ühes hoones asudes kokku majanduskulusid ja inimressurss ei ole killustatud. Suurepäraste töötajatega saavutatakse suure­ päraseid töötulemusi!

Margit Kagadze Hiiumaa Teavitamis­ ja nõustamiskeskuse juhataja

2009. aastal pälvisime SA Innovelt parima partnerkeskuse tiitli. Seda on olnud au kanda, kuid sellega on lisandunud ka vastutus head kvaliteeti hoida. Möödunud aasta suurim ettevõtmine oli Hiiumaa Noorte Info­ mess „Mul on mõte”. Messile olid kaasatud nii kutse­ ja kõrg­ koolide esindajad, noorteorganisatsioonid saarelt ja mujalt, kohalik arenduskeskus, töötukassa osakond, avatud noorte­ keskused ja Europe Direct. Messi külastas ligi 500 noort ja kui arvestada, et Hiiumaal on 7–26aastaseid noori u 3000, siis oli osalusprotsent muljetavaldav. Usume, et meie tugevus väikesel saarel on see, et suudame pakkuda erinevaid tegevusi ja pöörata tähelepanu individuaal­ sele lähenemisele. Lisaks individuaalsele ja grupinõustamisele panustame tugevasti ka koostööle koolidega. Näiteks oleme tulnud koolidele vastu ning aidanud korraldada töövarjupäevi ka põhikooli õpilastele. Lisaks on olnud toredaid koostegemisi

aineõpetajatega, et näidata noortele, kuidas konkreetses aines saadud teadmised aitavad tal teha tulevikus valikuid ning mida siis konkreetse erialaga peale hakata (nt koostöö kodunduse tunni raames ja kohaliku restoraniga või käsi­ tööõpetajate ning kohaliku muuseumiga). Üks noorte maiuspala tundub olevat õppereis, mis annab 11. klassidele igal aastal kaks korda võimaluse mandrile minna ja külastada erinevaid kutse­ ja kõrgkoole. Ette­ võtmine on ajamahukas, kuna eelnevalt selgitab karjää­ rinõustaja välja iga noore eelistused ja siis algab suurem logistika, kuidas panna kokku väiksemaid huviliste grup­ pe. Samasugust meetodit oleme kasutanud ka Hiiumaa et­ tevõtete külastuspäeval, mil 12. klasside õpilastel on või­ malus ühe koolipäeva jooksul külastada saare ettevõtjaid. Eelmisel aastal korraldasime sellise ettevõtmise koos maa­ kondliku arenduskeskuse SA Tuuruga ning lisaväärtus oli kindlasti see, et noortel oli võimalus osaleda koos ettevõt­ jatega seminar­arutelul.

»

Üks noorte maiuspala tundub olevat õppereis, mis annab 11. klassidele igal aastal kaks korda võimaluse mandrile minna ja külastada erinevaid kutse- ja kõrgkoole.

Kui teistes maakondades on koole, kus on hästi välja aren­ datud karjäärikoordinaatori tegevus, siis Hiiumaal on see­ gi koondunud keskuse juurde. Nii oleme saanud noortega parema kontakti ja nemad ka meid paremini üles leidnud. Nimelt viib meie keskuse karjäärinõustaja mõlemas güm­ naasiumis läbi karjääriõppe tundide tsüklit. Kõike ülaltoodut ei saaks aga teha ilma hea meeskonnata. Kuigi möödunud aasta kurvem pool oli see, et meie en­ dine karjääriinfospetsialist Lembe Rätsep suundus uutele väljakutsetele tööelus, on meil hea meel tõdeda, et tema mantlipärija Kati Vaht on tänaseks läbinud vajalikke koo­ litusi ja tunneb ennast karjäärispetsialistina päev päevalt tugevamini – meeskond on taas koos. Lisaks karjääriteenustele pakub HUPS õppenõustamistee­ nuseid, vahendame noorteinfot, omame Euroopa Vaba­ tahtliku Teenistuse saatva­vastuvõtva ja koordineerija rolli ning pakume koostöös SA Hiiumaa Haigla noorte nõustamiskabinetiga noortenõustamise teenust suhete ja tervise valdkonnas. Integreeritud lähenemine erinevatele info­ ja nõustamisteenustele on kindlasti meie puhul edu võti. Sel moel on fookuses alati laps, noor või täiskasvanu ning meie ülesanne on teda julgustada pöörduma spetsia­ listide poole.

3


Karjääriteenuste bränd Rajaleidja – kas võluvits teenustest teavitamisel?

Kristi Koort KTK teavitusspetsialist

Möödunud aastal oli üks KTK tegevustest karjääriteenuste brändi loomine. Teenuste märgist on unistatud juba aastaid; omakeskis on spetsialistidega ikka arutatud, et kui oleks oma märk, küll siis kõik teaksid, mis on karjääri­ teenused. Aastane brändi loomine on aga näi­ danud, et ainult märgist on vähe; on vaja luua üle­eestiline karjääriteenuste bränd. Mis aga on bränd? Kuidas seda ellu viia? Kuidas see aitab teenustest teavitamisel?

karjääri planeerimisel. Karjääriteenuste brändi tunnussõna Rajaleidja viitab nii laialdaselt tuntud karjääriteenuste info­ keskkonnale (rajaleidja.ee) kui ka karjääriinfo vahendamise­ le, ­nõustamisele ja ­õppele. Rajaleidja tähistab ja ühendab erinevaid teenusepakkujaid, kinnistades elukestva õppe tähendust kogu ühiskonnas ning toetades karjääriteenus­ te paremat kättesaadavust üha laiematele sihtrühmadele. Ühine tunnussõna lihtsustab oluliselt ka kommunikatsiooni. Kui enne tutvustasime noortele teavitamis­ ja nõustamiskes­ kusi erinevate nimedega, siis nüüd saame rääkida märksa liht­ samalt igas maakonnas asuvast Rajaleidja keskustest.

Bränd on inimese ettekujutus tootest või teenusest; see kujuneb kogetud situatsioonidest – nähtud reklaa­ mist, saadud e­kirjast või teenusest. Bränd on kõik see, mida me ütleme või teeme, mida meie kohta arvatakse ja räägitakse, millise mulje me inimestele jätame. Vaa­ dakem näitena firmat EMT. Kindlasti tekib paljudel mingi emotsioon seoses järgmiste punktidega: kõne kvaliteet ja hind, e­kirjadele vastamise kiirus, teenindaja lahke olek teenindussaalis, probleemide lahendamise oskus. Kõik need mõtted ja tunded, mis neid sõnu lugedes tekivad, ongi EMT bränd. Nii on karjäärispetsialistidel võimalik kar­ jääriteenust pakkudes luua karjääriteenuste bränd.

Kuidas brändi tutvustada?

Milleks on brändi vaja? Bränd aitab luua seost süsteemi eri osade vahel, st olene­ mata sellest, kuhu inimene läheb, saab ta alati toetust oma

4

Rajaleidja Võrumaa keskus uue fasaadisildiga.

2011. a alguses toimus bränditeemaline infopäev KTK part­ nerkeskustele. Töörühmade arutelust selgus, et kõigil on uue ühisnimetaja – Rajaleidja – üle hea meel. Esimese praktilise sammuna võtsid keskused kasutusele uue sümboolika – keskustele paigaldati fassaadisildid ja suunaviidad, et noored paremini keskused üles leiaksid. Lisaks sellele said kõik kes­ kused jaotusmaterjali, millega uut märki ja teenuseid noorte­ le tutvustada. 2011. a teises pooles toimub karjääriteenuste brändi tegevus­ põhimõtete tutvustamine karjääriteenuste programmis osa­ levatele partnerkoolidele. Lisaks hakkavad toimuma brändi kasutusele võtmise teemalised läbirääkimised teiste karjää­ riteenuste pakkujatega (nt töötukassa, ülikoolide karjääri­ teenistused).

Rajaleidja Hiiumaa keskuse karjäärispetsialistid näitavad teed.


Kvaliteedikäsiraamatud leiavad rakendust

Esimene mahukas kõrgkooliõppe õpik eesti keeles

Mare Väli KTK karjääriteenuste koordinaator

Alates 2011.aastast järgivad SA Innove karjääriteenuste aren­ duskeskuse partnerkeskused karjääriteenuste osutamisel 2010. a. valminud karjääriinfo vahendamise ja karjääri­ nõustamise kvaliteedikäsiraamatus kirjeldatud nõuetest. Esimesed kokkuvõtted kvaliteeditulemustest tehakse käes­ oleva aasta esimesel poolel.

Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat Inga Kukk

Käsiraamatuga saab tutvuda SA Innove kodulehel innove.ee/ karjaariteenused/kvaliteet. Partnerkoolidest moodustatud töörühm testib karjääriõppe kvaliteedikäsiraamatut 2010/2011 õppeaastal, et hinnata raamatus soovitatud põhimõtete asjakohasusest karjääriõppe kvaliteedi hindamisel kooli sisehindamise osana. Vajadusel teeb töörühm ettepanekud raamatu täiendamiseks. Hea lugeja, kui sa soovid teha ettepanekuid käsiraama­ tute täiendamiseks, siis ole hea ja saada e­kiri aadressil mare.vali@innove.ee.

programmi Primus üliõpilaste tugiteenuste koordinaator

Mis on eduka õppimise saladus? Saladust ei ole. On mõned olulised oskused ja strateegiad, mis aitavad kõrgkoolis paremini õppida. Ei ole oluline, kas lugeja on ise praegune või tulevane tudeng või hoopis õpetaja või nõustaja – „Tudengi käsiraamat“ aitab leida lahendusi ning õpingute erinevates etappides edu saavutada. Käsiraamatu on Euroopa Sotsiaalfondi toel välja andnud kõrgharidusõppe kvaliteedi arendamise programm Primus (2008–2013, primus.archimedes.ee), mille üks alaeesmärk on vähendada õpingute katkestamist ning toetada üliõpilaste toimetulekut kõrgkoolis.

Euroopa KarjääritEEnustE poliitiKa VõrgustiK (Elgpn)

Karjääriteenuste arengusuunad Euroopas

With the support of the Lifelong Learning Programme of the European Union

Euroopa KarjääritEEnustE poliitiKa VõrgustiKu tEgEVusEd 2009–2010 lÜHiaruannE

sEllE aruandE EEsMärK

Karjääriteenuste arengusuunad Euroopas ISBN 978-9949-9022-9-3

„Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat” • käsitleb kõiki kõrgkooliõppes olulisi oskusi: õpingute kavandamist, akadeemilist kirjaoskust, kordamist ja eksamiteks valmistumist, eri õppetöö vorme, lõputöid jne;

Elgpn

• esitab praktilised lahendused kõige sagedasematele õppetööga seotud probleemidele;

http://elgpn.eu

Karjääriplaneerimisoskuste omandamine, karjääriteenuste kvali­ teet ja kättesaadavus ning huvigruppide koostöö teenuste aren­ damisel on Euroopa Liidu karjääriteenuste valdkonna strateegili­ sed märksõnad. Loe viimaste aastate arengusuundadest Euroopa Karjääriteenuste Poliitika Võrgustiku* tegevusaruandest – hea ülevaade valdkonna arengusuundadest üle Euroopa. Materjali leiad: innove.ee/karjaariteenused/trükised. * 2007. a loodud Euroopa Karjääriteenuste Poliitika Võrgustik (ELGPN) on 26 liikmesriigist koosnev võrgustik, mille eesmärk on abistada ELi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni karjääriteenuste alase koostöö arendamisel hariduse ja tööhõive valdkonnas.

• pakub lihtsaid ja käepäraseid nõuandeid, võtteid ja tugimaterjale. „Tudengi käsiraamatu“ sisu, selles esitatud näited ja juhi­ sed on kohandatud Eesti kontekstile. Raamat on jõudnud kõrgkoolidesse ja piirkondlikesse nõustamiskeskustesse ning jõudmas gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse. Samuti saab seda laenutada suurematest raamatukogudest. Esimene tiraaž on juba otsas, seetõttu kavandame lisatrükki. Selle täiustamiseks ootame kõigi lugejate tähelepanekuid ja tagasisidet (inga.kukk@archi­ medes.ee). Head lugemist!

5


Karjääriteenuste koostöökogu 2011. a tegemistest 10. märtsil toimus 2011. a esimene karjääritee­ nuste koostöökogu kohtumine – kokku oli see juba kümnes. Kohtumise peateema oli karjääri­ teenuste osutamine 2010. a ja 2011. a plaanide tegemine. Koostöökogu liikmetele tutvustati ka programmi „Karjääriteenuste süsteemi arenda­ mine“ laienduse plaane aastateks 2011–2013. Piret Tatunts Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli keskusest tut­ vustas koostöökogu liikmetele 2010. a teenuste osutamist Primus programmis. Programmi üks tegevustest on õppija toimetuleku toetamine. Piret Tatunts tõi välja, et väga po­ pulaarne ja palju head tagasisidet on saanud ainekursus „Õppimine kõrgkoolis”. Eelmise aasta jooksul läbisid selle kursuse 411 üliõpilast, kes jäid kõik äärmiselt rahule. Kur­ suse jooksul antakse üliõpilasele teadmisi sellest, kuidas õpinguid planeerida (sh aja­ ja rahajuhtimine), räägitakse stressiga toimetulekust ja muust, mis on noore jaoks olu­ line. Lisaks anti ülevaade trükistest, tuutorite süsteemist ja toimunud üritustest. Töötukassa teenuseid tutvustas Lana Randaru. Karjääri­ teenuseid (karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine ja tööotsingu töötoad) sai eelmise aasta jooksul u 15% registreeritud töötutest. Lana Randaru tõi välja, et eel­ misel aasta loodud karjääriinfo toad on väga populaarsed; kokku käis karjääriinfotoas külastajaid 12 049. Käesoleval aastal plaanitakse jätkata samade teenustega; lisaks haka­ takse igas maakonnas pakkuma töötutele grupinõustami­ se teenust, et võimaldada inimestel üksteist motiveerida ja toetada. Kristina Orion karjääriteenuste arenduskeskusest rääkis teenuse osutamise seisust 2010. a teavitamis­ ja nõusta­ miskeskustes (loe täpsemalt lk 1–2). Mare Lehtsalu andis ülevaate karjääriteenuste programmi partnerkoolide aren­ dustegevustest. 26 üldhariduse partnerkoolis õpib kok­ ku 14 227 noort, neist 1021 on osalenud karjääriõpetuse valikaines, st keskmiselt on ühes koolis karjääriõpetuse valikainet saanud 39 õpilast. Õpilaste koguarvuga võrrel­ des on karjääriõpetuse valikainet saanud 1,3% õpilastest ja karjääriõpetust koolis 10,3% õpilastest. Mare Lehtsalu rõhutas, et kuigi need protsendid ei ole pealtnäha suured, on tänased partnerkoolid teinud ära suure töö selleks, et saaksime järgnevate aastate jooksul oma partnerite ringi kasvatada. Tänased pilootkoolid on need, kes on töötanud

6

Kristi Koort KTK teavitusspetsialist

välja ja testinud erinevaid metoodilisi materjale, millest on kõigil tulevikus kasu. Päeva lõpetas Margit Rammo karjääriteenuste arendus­ keskusest ülevaatega programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ laienduse plaanidest aastateks 2011–2013. Uuel perioodil jätkatakse endiselt viie põhisuunaga, s.o metoodi­ ka arendamine; koolitussüsteemi arendamine, uuendamine ja koolituste pakkumine; teenuste pakkumine; kvaliteedi hindamissüsteemi väljatöötamine ja elluviimine; süsteemi lõi­ mitus ja koordineerimine. Lisaks pööratakse suuremat tähele­ panu teenuste pakkumisel täiskasvanutele, näiteks tehakse eraldi metoodilised materjalid karjäärispetsialistidele täis­ kasvanute nõustamiseks. Koostöökogu liikmetel oli võimalus esitada oma ettepanekud programmilaienduse kohta. Järgmine karjääriteenuste koostöökogu koosolek toimub 12. mail.

Karjääriteenuste koostöökogu 2011. a tegevuskavas on viis põhiteemat: • Ülevaade programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendami­ ne“ tegevustest; • Arenduskeskuse osalemine Euroopa Karjääriteenuste Poliitika Võrgustikus (European Lifelong Guidance Policy Network); • Karjääriteenuste valdkonna kontseptsiooni koostamine; • Karjääriteenuste valdkonna õigusruumi korrastamine; • Avalikkuse teavitamine karjääriteenuste võimalustest. Üks 2011. a põhiteemasid koostöökogus on karjääriteenuste valdkonna kontseptsiooni koostamine aastani 2020. Esimesel poolaastal toimub taustainfo kogumine sh teenuste osutajate ja kasutajate ootuste ja vajaduste analüüs; teisel poolaastal alustab töörühm tööd. Kontseptsioon valmib 2012. a. Jätkatakse 2010. a alustatud karjääriteenuste valdkonna õigusruumi korrastamisega. Töörühm, kuhu kuuluvad Hari­ dus­ ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Töötu­ kassa ning SA Innove esindajad, analüüsib karjääriteenuste valdkonda reguleerivaid õigusakte ja teeb vajadusel konkreet­ seid ettepanekuid õigusruumi täiendamiseks.


Rajaleidja ja Stardiplatsi portaal tuuritasid koos Eestimaal Karjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleidja.ee ning CV koostamise ja noorte kogemusi väärtustav portaal Stardiplats.ee tuuritasid veebruari lõpus ja märtsi alguses mööda Eestimaad. Tuuri käigus korraldatud infopäevad toimusid Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Infopäevade vajaduse tingis asjaolu, et noorte tööle kandidee­ rimisel on üks suurimaid miinuseid nende vähene töökogemus. Tihti ei oska noored oma varasemaid kogemusi piisavalt rõhu­ tada ega oma töötamisega seotud infot edastada. Otsustasime noortega tegelevate inimeste kaudu noori nende tööelu­ valikutes aidata. Infopäevadel oli mõnusalt mitmekesine kuulajaskond: noortekeskuste ja ­ühenduste noorsootöötajad, koolide huvi­ juhid, karjäärikoordinaatorid, psühholoogid ja õpetajad ning teavitamis­ ja nõustamiskeskuste karjäärispetsialistid. Lisaks oli veel laagrikasvatajaid, laste turvakeskuste töötajaid, sot­ siaaltöötajaid, noorsootöö tudengeid ning haridusametnikke. Tartu infopäeval tutvustati lisaks Rajaleidjale ja Stardiplatsile ka noorte tööportaali Firstjob. Infopäeval küsiti, kas noortele mõeldud (töö)portaalid ei dubleeri üksteist. Vastasime küsimu­ sele nii: „Kui noor on Stardiplatsis oma õpi­ ja töökogemused CV­sse vormistanud, läheb ta Firstjobi tööpakkumistega tutvu­ ma ning Rajaleidjast saab kogu töötamiseks vajamineva info”. Erinevad portaalid moodustavad terviku just koostööd te­ hes; oluline on ühise eemärgi nimel tegutsemine – igaüks küll erineva nurga alt, kuid ühtse terviku nägemiseks on vaja leida sidususkohti. Lisaks arutleti üldisemalt oma piirkonna noorte karjää­ riplaneerimise võimaluste üle – kuhu oma piirkonna noor suunata, kes teda vajadusel abistab jms. Infopäevad toimusid

Kati Raudsaar

Liis Kuusk

KTK Rajaleidja koordinaator

Eesti Noorsootöö Keskuse kutse väärtustamise suuna juht

valdavalt maakondlikes noorte teavitamis­ ja nõustamis­ keskustes, seega sai arutelus kohe konkreetsele keskusele osutada. Tahaks loota, et selle piirkonna noortega tegele­ jad, kes veel keskuses töötavaid karjäärispetsialiste või teisi noortega tegelejaid ei teadnud, tunnevad nüüd üksteist nägu­ ja nimepidi ning kohalikul tasandil tekib uusi koostöömõtteid. Infopäevade tagasisidest tuli välja, et üksteist täien­ davaid portaale tutvustavaid infopäevi, mis on suunatud laiale kuulajaskonnale, võiks korraldada sagedamini. Osale­ jad pidasid oluliseks teadmist sellest, kuidas Rajaleidjat ja Stardiplatsi oma igapäevatööga siduda. Kuigi Rajaleidja on olemas olnud viimased kümme aastat, leidus kuulajaskonnas nii mõnigi inimene, kes ei olnud por­ taalist kuulnud. See näitab, et inimesed vahetuvad erineva­ tel töökohtadel ning aegajalt on vajalik ennast tutvustamas või meelde tuletamas käia. Samuti leidis Stardiplats uue portaalina pärast infopäevi rohkesti uudistajaid. Positiivse tegurina toome välja haridus­ ja teadusminis­ teeriumi kahe Euroopa Sotsiaalfondi programmi oma­ vahelise koostöövõimalikkuse. Rajaleidjat arendatakse ning hallatakse programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ ning Stardiplatsi „Noorsootöö kvaliteedi aren­ damine“. Viimase finantseerimisel toimusid ka infopäevad. Rajaleidja ja Stardiplats jätkavad koostööd ning ikka ees­ märgil, et noored oleksid tööturul konkurentsivõimelised. Vt rajaleidja.ee ja stardiplats.ee

Rajaleidja ja Stardiplatsi infopäev Tartus. 7


Karjäärikohvik reisib ringi ­ Tallinn, Tartu, Pärnu Juba teist aastat pakub Rajaleidja keskuste võrgustik erinevatel noorte infomessidel Karjäärikohvikus infot hariduse, tööturu ja elukutsete kohta. Eelmise aasta lõpus oldi Teeviidal, selle aasta alguses käidi Intellektikal ja Suunajal. 1. Karjäärinõustaja Maire Jõgevamaalt noortega vestlemas.

1

2. Noored Teeviidal messitesti täitmas. 3. Ka karvased ja sulelised said Suunajal infot. 4. Intellektikal nägid noored esmakordselt uue logoga Rajaleidja Karjäärikohvikut. 5. Karjääriloos – üks võimalus noori tulevikule mõtlema panna.

2

3

4

1

5

2

Karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise kvaliteedikäsiraamatu õppepäev 1. Partnerkeskuste ja KTK karjäärispetsialistid usinalt kvaliteedikäsiraamatuid lugemas. 2. Koolitaja Katrin Kreegipuu näpunäiteid jagamas. 3. Aktiivses grupitöös sai iga käsiraamatu punkt selgemaks.

3

8

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul


Karjäärituul nr 28