Page 1

Nr 9 (180) 21 . oktoober 2016

Kristiine linnaosa ajaleht

www.tallinn.ee/kristiine UUDISED Kristiine korteriühistute infopäev - toimub 16.11.2016 kell 18 Kristiine Linnaosa Valitsuse II korruse saalis

Infopäeva külaliseks on Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. Ta annab ülevaate enamlevinud eksimustest otsuste vastuvõtmisel korteriühistutes ja tutvustab olulisemaid kohtulahendeid korteriühistute töös.

KÜ Järve 29 sai omale hubase sisehoovi.

Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna linnaga toetab korteriühistuid Kristiine korteriühistud saavad linnaeelarvest mitmesugust toetust. Aastas toetatakse korteriühistuid kokku umbes miljoni euro ulatuses. See annab võimaluse muuta meie roheline linnaosa veelgi rohelisemaks, kaunimaks ja turvalisemaks. Projekt „Hoovid korda“ Tallinna linn on toetanud korteriühistuid hoovialade heakorrastamisel projekti „Hoovid korda“ kaudu alates 2005. aastast. Toetuse üldeesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundustegevuse arendamise kaudu. Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda lisaks traditsioonilistele tegevustele ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika (seinamaalingu) loomiseks. Seoses korteriühistute jätkuvalt suure huviga projektis osalemiseks suunas Tallinna linn lisaeelarvest projektile „Hoovid korda“ lisarahastusena 150 000 eurot lisaks algselt planeeritud 395 000 eurole. Kristiine linnaosas taotles 2016. aastal toetust õuealade korrastamiseks 6 korteriühistut, kelle kõigi taotlusi otsustati toetada linnaosale selleks eraldatud toetussumma piires. Kõik projektiga toetatavad tegevused on ellu viidud. Korteriühistu Järve 33 uuendas auklikuks ja ohtlikuks muutunud majaesise liiklemistee asfaltkatte; 3 korteriühistut: Sõpruse 3, Vindi 18a ja Nõmme 19 korrastasid prügiala ja ehitasid prügimajad; korteriühistud Tihase 2ab ja Spordi 10/12/14 renoveerisid piirdeaia. Toetussumma Kristiine korteriühistutele kokku oli 9400 eurot. Projekt „Fassaadid korda“ Toetusprojektiga “Fassaadid korda“ toetatakse korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise. 2016. aastal lisandus hoonete fassaadide ilmestamine supergraafikaga. Kristiine linnaosa korteriühistutest esitasid taotluse korterelamute rekonstrueerimise toetuseks korteriühistud Sõstra 3/4 ja Endla 88 ja 90. Kortermajade Sõstra 3 ja Sõstra 4 rekonstrueerimise tulemusena soojustati katus, fasKristiine Leht

saad, sokkel, renoveeriti parapett ja rõdud, ehitati ümber ventilatsioonikorstnad, paigaldati ventilatsiooniklapid, lodžad klaasiti avatud klaasimissüsteemiga. Tööd on edukalt lõpetatud. Korteriühistu Endla 88 ja 90 taotles toetust kortermaja Endla 90 fassaadi renoveerimiseks, pööningu soojustamiseks, küttesüsteemi ja ventilatsiooni renoveerimiseks, vahetamata akende ja välisuste vahetuseks. Töödega alustati sügisel. Projekt „Roheline õu“ Haljastusel on õue- ja hoovialadel suur tähtsus. Haljastusega saavutatakse tolmu-, müratõke, liigendatakse ja kujundatakse ümbrust, täiendatakse arhitektuuri, luuakse esteetilisi elamusi. Kenasti rajatud õue- ja hoovialade puhkealad kujunevad sotsiaalse suhtlemise kohtadeks, samuti parandatakse ala ökoloogilist toimivust. Osalemine oma koduümbruse haljastamisel ning selle hooldustöödel pakub võimalusi sotsiaalseks suhtlemiseks ja loob võimaluse noorte töökasvatuseks. Oma kätega loodu ees tuntakse vastutust ning seda hoitakse. Ka 2016. aastal toetas Tallinn korteriühistuid hoovide heakorrastamise ja haljastamisega seotud kulude katmisel, milleks on linna eelarves ette nähtud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus korteriühistu kohta oli 600 eurot. Kristiine linnaosast osales projektis „Roheline Õu“ 19 korteriühistut, toetust said 16 korteriühistut. Toetussumma 16 Kristiine korteriühistule oli sellel aastal 8473 €.

KÜ Tulbi 11 õdus ja hooldatud õu.

7 korteriühistut teostas vajalikud raietööd, 5 korteriühistut lõikas ja uuendas hekke, 4 korteriühistut tegi samblatõrjet, istutas suvelilli. Projekt „Turvaline kodu Kristiines“ Kristiine korteriühistute infopäevadel on kõlama jäänud ühistute mure vandalismi ja heakorraeeskirjade rikkumise pärast. Kristiine Linnaosa valitsus algatas toetusmeetmena turvalisuse ja heakorra parendamiseks linnaosas projekti „Turvaline kodu Kristiines“, mille rahastamine toimub linnaosa eelarvest. Projektis osalemise tingimused kehtestati Kristiine linnaosa vanema 21. aprilli 2016. aasta korraldusega nr 29 „Projekti „Turvaline kodu Kristiines“ raames elukeskkonna turvalisust tõstvate korteriühistute toetamise kord“. Toetust antakse snepper- ja fonolukkude jms paigaldamiseks välisustele, õueväravatele jms, õuealale turva- või valveseadmete paigaldamiseks, välivalgustuse parendamiseks, amortiseerunud ja ohtlike hoovielementide eemaldamiseks jms. Toetust antakse kuni 70% projekti maksumusest kuni 600 eurot ühe taotleja kohta. Huvi toetusmeetme vastu oli suur. 2016. aastal esitas projekti „Turvaline kodu Kristiines“ toetuse taotluse 11 korteriühistut, millest toetuse sai 6, kokku summas 3535 eurot. Neist 4 korteriühistut paigaldasid valveseadmed ja 2 fonolukusüsteemi. Kokkuvõtvalt on toetusmeetmete abil koostöös korteriühistutega paranenud linnaelanike elukeskkond ja meie kõigi ühine linnaruum. Meie koostöö korteriühistutega jätkub ka järgmisel aastal.

Parimad Kristiine õpetajad said tunnustuse Tallinna linnalt 7. oktoobril toimus Lennusadamas galaõhtu Tallinna parimate õpetajate tunnustamiseks. Autasud anti üle üheksas kategoorias, samuti tunnustati konkursside „Eestimaa õpib ja tänab“ nominente ning Tallinna aasta õpetajatele ja Tallinna noortele õpetajatele. Konkursi „Eestimaa õpib ja tänab“ kategooriates tunnustati Kristiine linnaosa järgmisi tublisid õpetajaid: • Aasta klassijuhataja: Helmi Kelle (Tallinna Kristiine Gümnaasium). • Aasta põhikooli aineõpetaja: Helje Pukk (Tallinna Lilleküla Gümnaasium). Lisaks üleriigilistele nominatsioonidele tunnustas Tallinna Haridusamet pedagooge kategooriates „Noor õpetaja“ ja „Tallinna aasta õpetaja“. Kristiine linnaosast pälvis tunnustuse kategoorias „Tallinna aasta õpetajad 2016“ Elen Kõima, Tallinna Haraka Lasteaiast. Soovime Teile palju õnne!

Kristiine LOV pakub eakatele inimestele tasuta saunakülastust Alates 15. augustist pakub Kristiine Linnaosa Valitsus taas koostöös Tallinna Kesklinna Valitsuse ja Raua Saunaga võimalust eakatele inimestele tasuta külastada Raua Sauna (Raua tn 23). „Kristiine Linnaosa Valitsuse poole on palju pöördutud palvega võimaldada Kristiine eakatele elanikele tasuta saunakülastust, nii jätkame taas sügisel seda toredat traditsiooni. Koostöös Raua tänava saunaga kingime meie linnaosa eakatele elanikele kord kuus tasuta saunakülastuse. Tasuta sauna kutse ootab kõiki soovijaid Kristiine Tegevuskeskuses. Sauna külastamise võimalus kehtib esmaspäevast reedeni kell 11–15. Kutse on personaalne, palume see sauna kassas vahetada pileti vastu,“ seletas Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev. Tasuta Raua Sauna külastamiseks tuleb Kristiine linnaosa elanikel pöörduda Kristiine Tegevuskeskusesse (Sõpruse pst 5). Täpsem info: Pille Vahtra, telefon 651 2703.


2

21. oktoober 2016

LINNAOSAVANEMA VEERG

Vadim Belobrovtsev Kristiine linnaosa vanem

Sügistoimetused Kristiines Sügis on juba täielikult võimust võtnud ja ilm muutub aina külmemaks. Kuid selles on ka oma positiivne pool – sügis võib Eestis julgelt võidelda kõige kaunima aastaaja nimetuse eest. Ei hakka siinkohal kõiki tema eeliseid loetlema, sest seda on piisavalt teinud palju kirjanikke ja luuletajaid, kellel see tuleb palju paremini välja. Kuid mul on hea meel tõdeda, et Kristiine linnaosa valitsus on leidnud sügisese kordumatu ilu jäädvustamiseks hea ja huvitava mooduse. Nimelt kuulutasime kuu alguses välja fotokonkursi „Märka sügist Kristiines“, mis kestab kuni 31. oktoobrini. Konkursist osavõtuks kvalifitseeruvad kõik fotod, mis on meie linnaosas jäädvustatud. Parimate tööde autoritele on ette nähtud väärikad auhinnad ning mõned neist fotodest leiavad koha linnaosa järgmise aasta kalendris, mille me igal aastal enne jõule Kristiine elanikele laiali saadame. Kui teile meeldib jäädvustada imelisi loodusvaateid, siis konkursi tingimustega saab tutvuda internetis meie kodulehel ja linnaosavalitsuse Facebooki seinal. Praktilisemate asjade kohta aga võib öelda, et oleme sel aastal paljudele korteriühistutele ja eramuomanikele vastu tulnud: kui varasemalt aitasime sügisesi puulehti ära viia vaid kevadel, peale lume sulamist, siis nüüdsest teeme seda kaks korda aastas – sügisel ja kevadel. Sellekohase tellimuse võib linnaosavalitsusse saata kuni 31. oktoobrini ning me viime tasuta ära kuni kümme 150liitrist kotti. Loodan, et Kristiine majaomanikud ja kortermajade elanikud rõõmustavad sellise abi üle. Kuigi talve ja jõuludeni on veel natuke aega, käib jõulukaunistuste asukohtade kaardile märkimine juba täie hooga. Peame siinjuures eelkõige silmas Kristiine erinevates osades asuvaid suuri puid. Lisaks juba kasutuses olevatele puudele soovime tänu linnavalitsuse lisafinantseerimisele leida lisaks veel uusi ning palume seejuures ka teie abi. Kui leiate, et teie maja ligidal on ilusad kõrged puud, mida võiks kindlasti pimedal ajal jõulu- ja uusaastakaunistustega ehtida, siis andke meile sellest teada. Teeme talvise Kristiine koos veelgi kaunimaks! Mis puutub meelelahutusse, siis alates septembri lõpust toimuvad jälle Kristiine eakate tantsuõhtud (või pealelõunad, sest üritus algab kell 14) ning enne aasta lõppu on neid veel kolm – järgmine toimub 27. oktoobril. Ootame kõiki peotantsuhuvilisi Tallinna Puuetega Inimeste Koja saali! Tahaksin veel kord õnnitleda kõiki õpetajad möödunud õpetajate päeva puhul, mida tähistati 5. oktoobril! Raske on üle hinnata nende vapustavate inimeste panust meie ellu, meie laste tuleviku ja kogu ühiskonna heaks. Ning tahaksin uskuda, et riik pöörab tähelepanu õpetajate tagasihoidlikele palkadele ning võtab selles suhtes midagi ette. Õpetajad – nad on tõesti suure missiooni- ja vastutustundega inimesed, kuid see ei tähenda, et seda peab ära kasutama. Ja lõpetuseks siiras soov: hoidke end! Sügis võib olla üsna salakaval ja haigused ei säästa kedagi. Sellepärast kõigile ilusalt sügist ja tugevat tervist!

Väljaandja: Kristiine Linnaosa Valitsus Aadress: Tulika 33b, 10615 Tallinn Toimetaja: Kristel Tamm E-post: kristiineleht@tallinnlv.ee Telefon: 645 7117 Reklaam: veronika.kotilevits@tallinnlv.ee, tel. 645 7134 Kristiine Leht veebis: www.tallinn.ee/kristiine/Kristiine-Leht Järgmine leht ilmub 18. november 2016

Arutelu rohelisema Kristiine üle Kristiine korteriühistute infopäeva 12.10 avas Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev, kes andis lootust, et tänavaid risustavate autoromudega Raivo Tammus asutakse tõsisemalt võitlusesse. Kristiine linnaosa Nimelt Kristiine vanema asetäitja Linnaosa Valitsuse algatusel vaadatakse praegu Tallinna Transpordiametis üle liiklusseaduse muudatuse ettepanekuid, et tänavatelt romusõidukid ja kehtiva ülevaatuse või liikluskindlustuseta sõidukid eemaldada. Kõik taolised sõidukid on keskkonnale ohtlikud, lumesahkadele tülikad ja lisaks võtavad ära väga vajalikke parkimiskohti. Teise teemana oli infopäeval mõttevahetus ja koostöö Rohelise pealinna

tiitli saavutamiseks. Arutelu vedas Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, kes pani üheskoos osalistega kirja mitmed tulevikku vaatavad rohelised mõtted. „Soovime juhtida linlaste tähelepanu võimaluste rohkusele liikuda linnas keskkonnasõbralikult, kas jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. Aktiivne liikumine on kasulik tervisele, pikendab eluiga ja loob palju positiivseid emotsioone.“ Sarapuu tõi välja, et on võetud selge suund autovabama ja inimsõbralikuma Tallinna poole. Jalgrattaparklate rajamine ja idee Tallinna autovabast peatänavast jõuliselt toetavad seda. Sarapuu rõhutas keskkonnaprojektide nagu „Roheline õu“, „Lillepidu“ jt läbiviimisel elanikkonna kaasamise jätkuvat vajadust: „Looduse linna toomisega õpetame inimesi seda ka hoidma ja väärtustama.“

Täienduseks Sarapuu arutelule andis kogenud arborist Tõnis Vahi ülevaate puude hoolduslõikusest ja raiest.

Energia 3 ja 5 lilleline hoov.

Sügisene aia- ja haljastusjäätmete vedu Kristiine lähim jäätmejaam asub Rahumäe tee 5a, kus saab juba mitmendat aastat TASUTA ära anda biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Üks inimene saab korraga ära anda kuni kuus 100-liitrist kotti. Kellel on võimalus, palun kasutage seda ja viige ise lehekotid Tallinna jäätmejaamadesse. Nendele, kellel puudub võimalus lehekotid ise jäätmejaama ära viia, tuleb appi Kristiine Linnaosa Valitsus, kes aitab lehekotid tasuta ära viia. Iga kinnistu kohta saab registreerida kuni kümme (10) 150 l lehekotti. Registreerimine toimub kuni 31. oktoobrini 2016. Lehekottide äraveo soov tuleb eelnevalt elektrooniliselt registreerida aadressil: http://bit. ly/2d6etud Kristiine Leht

Kottide vedu on planeeritud 45. ja 46. nädalal (7. november – 20. november). Täpse äraveo aja teatame soovijatele vähemalt kaks päeva ette. Kuna pakume kaasabi aiajäätmete tasuta äraveoks, siis palume ohtlikke jäätmeid, autorehve, olmejäätmeid, koduelektroonikat ja ehitusprahti lehekottidesse mitte panna. Juhul, kui lehekottidest avastatakse sellised jäätmed, lehekotte ära ei viida. Lisainformatsioon: heakorra pea-

spetsialist Anu Sügiselt telefonil 645 7118 või Anu.Sygis@tallinnlv.ee Rahumäe 5a jäätmejaama vastuvõtuajad: esmaspäeval, laupäeval, pühapäeval kell 10–15, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval kell 14–19. NB! Reedel on jäätmejaam suletud. Kontakttelefon 529 3020. Rohkem infot Tallinna jäätmejaamade kohta saate http://www.tallinn. ee/est/Jaatmejaamad-Tallinnas

Jalakäijate turvapiire A. H. Tammsaare tee äärde Praeguse A. H. Tammsaare tee 1996. aastal ehitatud ühenduslõik Järvevana teega, nn Tammsaare kanal, algab Mercedese keskuse juurest JärJaak Haud vevana teel ja lõpeb Kristiine Linnaosa ristumisel Tondi täHalduskogu liige nava ja Rahumäe teega. Sõidusuundade vahel on roheline riba. Lubatud sõidukiirus on 70 km/tunnis. Suures osas on tee varustatud põrkepiirete, mürakaitsetara ja turvapiiretega kõnnitee/jalgrattatee ääres. Kuid alates Seebi 38 vastas lõppevast mürakaitsetarast kuni Sõjakooli tunneli sissepääsuni puudub kiirtee ja kõnnitee vahel turvapiire. Vaatamata ohutusmeetmetele on möödunud 20 aasta liiklemispraktika Tammsaare kanalis tuntud terve rea raskete liiklusõnnetuste poolest. Küll on autod kukkunud Sõjakooli tunneli jalakäijate süvendisse või aadressil Seebi 40a asuva maaaluse autogaraaži tagavaraväljapääsu süvendisse või sõitnud ratastega raudteesilla tugisammast kaitsvate põrkepiirete peale ja sinna kinni jäänud jne. Traagiliste tagajärgedega on teadaolevalt lõppenud kolm liiklusõnnetust jalakäijtega, kes püüdsid Marsi tänav 10 juurest joosta üle kiirtee, et jõuda Sõjakooli peatusele läheneva autobussi peale. Nüüd aga on 2015. aastast Tammsaare ärimajas avatud Migratsiooniameti büroo, mis teenidab poolt Tallinna. Pärnu maanteelt Hallivanamehe autobussipeatusest Migratsiooniameti büroosse vähemalt saab bussiga nr 20,

Järve bussipeatusest aga ainult jalgsi. Rahvas eksleb nende jaoks võõras linnajaos. Tegelikult peaksid jalakäijad Tammsaare kanali teisel poolele asuvasse Sõjakooli bussipeatusse või Tammsaare ärimajas töötavasse Migratsiooniameti büroosse saamiseks kasutama Sõjakooli tunnelit. Kuid alates Seebi tänava jalakäijate sillast, mis toob inimesi Järve peatuse poolt üle Tammsaare kanali, puuduvad Sõjakooli tunnelisse ja edasi Migratsiooniameti büroosse suunavad infoviidad. Kristiine Linnaosa Halduskogu Turvalisuse ja Heakorra komisjon, koosseisus Mart Aare, Jaak Haud, Taimar Org, Ago Puusepp, Tarvo Rüütelmaa, Raivo Tammus, Enn Viidu ja Eino Väärtnõu, kontrollis 8. septembril 2016 Tammsaare kanalis koha peal liiklusohutuse seisu ja leidis, et ohutuse tagamiseks oleks tõesti vaja kiirtee ja jalgtee vahele piiret, mis takistaks jalakäijate ja ka jalgratturite autoteele sattumist. Kristiine Linnaosa Halduskogu kiitis

oma 2016. aasta 20. septembri koosolekul heaks Heakorra ja Turvalisuse komisjonis kinnitatud J. Haudi esitatud ettepaneku: “Seoses A. H. Tammsaare tee pikendusel autodele lubatud piirkiirusega 70 km/tunnis ja mitme jalakäija, kes ettevaatamatult kiirustasid Sõjakooli bussipeatusesse, hukkumise juhtumitega, teha Tallinna linna Volikogule ettepanek püstitada Kristiine linnaosas A. H. Tammsaare tee Tondi poolse jalgratta/kõnnitee äärde, alates Sõjakooli tunneli sissepääsust kuni Seebi tn 38 vastas asuva mürapiirdeni (kokku 320 meetrit), jalakäijate autoteele sattumist takistav tõke.” Kuna Tammsaare kanali teistes lõikudes juba on jalakäijate turvalisuse tagamiseks turvapiirded olemas, siis uus lõik võiks ka sarnase turvapiirde saada (uue turvapiirde asukohta vt fotol sinine punktiirjoon).

Uus jalakäijate turvapiire A. H. Tammsaare tee kõnnitee/jalgrattatee ja autotee vahel Seebi tn 38 ning Sõjakooli tunneli lõigul.


3

21. oktoober 2016

Raamatute laadal leidis uue kodu ligi 30 000 teost

Tööpostil surmani

MTÜ Raamat Rahvale jagas 25. septembril Tallinna Kultuurikatlas toimunud tasuta raamatute laadal tuhandetele huvilistele välja ligi 30 000 raamatut. Eelnevad Alina Tubli kolm päeva kogusid MTÜ Raamat ja sorteerisid mitmeRahvale kümneliikmeline vapeakorraldaja batahtlike meeskond laada jaoks kasutatud ning ka uusi raamatuid. Korraldajatele teadaolevalt pole Tallinnas varem niivõrd suurt tasuta raamatute laata korraldatud. Üritus õnnestus aga üle ootuste hästi – kogusime üle 30 000 teose, mis ületas 10 000 võrra varem seatud eesmärki. Raamatulaada põhipäeva külastas hinnanguliselt 5 000-6 000 lugemishuvilist, kes pea kõik kogutud raamatud koju kaasa viisid. Täname südamest kõiki osalejaid ning sadu inimesi ja organisatsioone, kes tõid oma raamatud kogumispäevadele ning kinkisid neile seeläbi uue elu. Raamatulaadal koguti ühtlasi annetusi vähiravifondile „Kingitud Elu“ ning sai kogu päeva kuulata põnevaid esinejaid. Pealaval astusid üles poliitik Siim Kallas, luuletaja Doris Kareva, BookWorld.me esindaja Anu Vunk, kirjanik Indrek Hargla, kultuuriajakirja Plug esindajad Andrei Kedrin ja Dan Rotar, kirjanik Jim Ashilevi. Lisaks toi-

Töötada kuni 70 eluaastani? Kust leiab 70aastane tööd? Me ju võime rahustuseks rääkida, et Marika Tuus-Laul inimeste eluiga tõuseb iga Kristiine Linnaosa päevaga. Jah, Halduskogu liige, aga palju väRiigikogu liige hem kui enamikes Euroopa riikides. Teiseks, meie inimesed on haiged. Ministrid vaikivad, et alates 2009. aastast on tervena elatud aastate arv meil oluliselt langenud. Naistel 2,1 ja meestel 1,9 aasta võrra. Kindlasti on üks määrav tegur siin see, et inimesed ei pääse arsti juurde. 1 juuli seisuga ootas üle 180 tuhande patsiendi arstiabi järjekorras. Aga kui palju on veel neid, kel pole õnnestunud end järjekorda pannagi, sest numbreid välja ei anta, kõik on täis. Aga polikliinikud on tühjad. Haigekassal pole raha. Täna minnakse pensionile valdavalt mitu aastat varem enne õige ea saabumist – keskmiselt 59 aastaselt. Tänane 63 aasta piirgi tundub paljudele kättesaamatu, sest inimesed on end mitme koha peal rabades poolsurnuks töötanud. Pole kaugel päev, mil seadusega kehtestatud pensioniiga tõuseb juba 65le. Aga 70 piiriga hirmutamine tundub tapjalik. Ega muud kui 10–12 aastat väikese töötu abiraha peal näljapajukil olemist. Ja kas nooruke minister Margus Tsahkna tõesti arvab, et inimene töötab raugaea lähenedes uhkelt täiskohaga politseinikuna,

musid jututoad Inga Raitari ja Kerttu Rakkega ning mitmed töötoad lastele ja täiskasvanutele. Raamatulaada korraldusmeeskonda kuulusid projektijuht Alina Tubli, sponsorlussuhete juht Katrin Ahlberg, vabatahtlike koordinaator Anu Aus, programmijuht Sandra Maurer, finantsjuht Teele Toomväli, päevajuht ja venekeelse meedia nõunik Vladimir Svet ja pressiesindaja Tanel Kiik. Lisaks andsid väga olulise panuse kümned vabatahtlikud. Soovime veelkord tunnustada kõiki töökaid inimesi, kes panustasid kümneid ja kümneid tunde,

et see suurepärane üritus teoks saaks. Raamatulaata aitasid korraldada Tallinna linn, Tallinna Kultuuriamet, Rahva Raamat AS, Atemix OÜ, Imatra Elekter AS, MET-Terakeskus, AS Delfi, Bookworld.me, TimeBook.Life, Restoran Korsten, Armastus ja Hea Toit, Sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu”, Fotograaf Birgit Võidula, Videal Productions OÜ, SA Tallinna Lauluväljak, Ragn-Sells AS, Rahvusooper Estonia, Kopterid.ee, Helios kirjastus, Helmehaldjas.ee, Alles Klar Puhastus OÜ ja Kino Sõprus.

Raamatulaada põhipäeval külastas laata hinnanguliselt 5000–6000 lugemishuvilist.

Euroopas populaarsust koguv lapsest lähtuv kasvatussuund on jõudnud Tallinna Kiire elutempo ja stressist põhjustatud käitumishäiretega laste arvukuse tõusu tõttu on järjest rohkem lapsevanemaid huvitatud just väik sematest Eliisa Nigu lasteasutustest, kus Segasummala laste- kasvatusmeetodid hoiu perenaine erinevad traditsioonilistest pedagoogikatest, mis üldiselt ei toeta laste loomingulist arengut ja võivad seetõttu tekitada stressi. Üheks võimaluseks on lähtuda eelkõige lapse individuaalsusest ja rakendada lasteasutustes Reggio Emilia pedagoogikat, mis sai alguse samanimelises linnas Põhja-Itaalias juba 1945. aastal. Reggio Emilia mõtteviisi põhiidee on lapse- ja lapseea väärtustamine ning lapsele tugeva identiteedi andmine läbi usalduse, mis lubab tal maailma ise avastada ja kogeda. Reggio pedagoogika lähtub lapsest kui partnerist, keda usaldatakse ning kelle arvamusega arvestatakse. Esikohal on lapse individuaalsuse ning arengu väärtustamine loodussõbralikus, loomingulises ning lapse arvamusest hoolivas keskkonnas. Reggio Emilia pedagoogikas on olulisel kohal lapse kuulamine. Laps peab mingil määral omama kontrolli selle üle, mida talle õpetatakse. Lapsi huvitavad teemad dokumenteeritakse ning kasutatakse nädalaprojektides. Kui lastel on mõne teema kohta huvi ja küsimusi, siis vastava projekti abil leitakse neile vastused. Näiteks, kui lapsed räägivad dinosaurustest, siis lähiaja projektiks saab dinosaurused – näidatakse pilte, räägitakse lugusid ja maalitakse neid. Nädalaprojektidest ei puudu ka muud olulised teemad – nädalapäevad, värvid jne. Lapse küsimused pannakse kirja, tema mõtted ja arvamused jäädvustatakse. Vanemad saavad laste tegevusest aimu fotodelt, videotest ning etendustest. Iga laps

peab tundma ennast olulisena, isegi siis, kui mängib tagareas puud. Temata on tervik puudulik. Igapäevaselt toimuvad ka laulu- ja rütmitunnid. Mille poolest on Reggio Emilia õpetussuund eriline? - Õppetegevuse planeerija rollis on lapsed. Õpetajal on põhiliselt vaatleja, kuulaja, tegevuste analüüsija, dokumenteerija ja õpikeskkonna looja ülesanne. - Usutakse, et rangete arenguetappide kasutamine õppetöös seab piiranguid ja võib isegi kahjulik olla. - Õppetöö toimub grupis, on sotsiaalne, paindlik ja lahtiste lõppudega. - Suhtlemine õpetaja ja lapse vahel on horisontaalne – inspireeritud õppimine õpetaja ja lapse koostöös. Informatsioon ja ideed liiguvad õpetaja ja lapse vahel, mitte vertikaalselt õpetajalt lapsele. Probleemide lahendamine toimub lapse-õpetaja-vanema koostöös. - Klassiruumide seinad on kaetud

dokumentidega – joonistuste ja fotodega laste kogemustest ja vestlustest ning visuaalsetest väljenditest. Õpikeskkonna seinad on kui vahendid, mis peegeldavad ja kordavad arutelu lastele, vanematele ja õpetajatele. - Mänguasjad on autentsed, näiteks mänguköögis on päris potikesed, pannikesed vähendatud kujul. - Reggio pedagoogikas peetakse maalimist, joonistamist, laulmist, tantsimist ning näitlemist lapse sajaks keeleks, mis annavad lapsele hoogu eneseväljenduseks ja arenguks ning on õppes väga olulisel kohal. Meie naaberriigis Soomes on Reggio Emilia pedagoogika laialt levinud. Tartus tegutseb sama õpetussuunda viljelev lasteaed Terake. Vastavatud lavakunsti kallakuga Segasummala Lastehoid Kristiine Linnaosas on võtnud samuti endale järgimiseks Reggio Emilia õpetussuuna, mis väärtustab last kui isiksust.

Lavakunsti kallakuga Segasummala Lastehoid Kristiine linnaosas on samuti kasutusele võtnud Reggio Emilia õpetussuuna, mis väärtustab last kui isiksust.

ehitajana või tuletõrjujana? Või kus on neid kergemaid kohti leida, eriti maal? Kes tahab haiget vanainimest tööle võtta? Isegi koristaja kohtadele on tung juba praegu. Kes hoiab siis vanaema asemel lapselapsi? Kuhu küll on jäänud meie välispankade poolt sambapeibutuseks välja käidud vanaduspõlv palmide all? Kuulen vastust, et raha ei kasva puu otsas ja pole noori, kes vanainimestele pensioniraha teeniks. Kuid kas oleme ikkagi tõsiselt arutanud, miks lahkuvad noored pered ja miks naised on sunnitud lapsi ilmale tooma kaugel kodumaast, panustades nii põhjamaade pensionäride heaolusse? Keegi ei tahagi arutleda madalate palkade ja kehva elatustaseme üle meil siin Eestis. Ja kas me ikka peame meist paremini elavasse Kreekasse panustama ja ülal pidama Euroopa erapankasid, et Kreekale uusi laene välja anda? Aga Estonian Airi, Tallinna Sadama, parvlaevade hanke, Eesti Energia, Nordica jt. õhku pillutud sajad miljonid? Kas tõesti on vaja uut ja kallist ministeeriumide maja kui endine oli päris korralik? Kas peame andma põgenikele paremat sotsiaalset kaitset kui oma rahvale ja majutama liitlassõdureid kallites hotellides? Selle asemel, et keskenduda majanduse arendamisele nuputame, kuidas saaks kõige haavatumat rahvagruppi edasi koorida? Muudkui tõstame tarbimismakse, trahve, riigilõive, nuumame välismaiseid pensionifonde. Muudkui kärbime ja jagame vaesust ümber. Ja klammerdume võimul püsimisele.

Kokkuhoid päästjate pealt võib valusalt kätte maksta Valitsuse soov vähendada palgal o l e v a t e päästjate arvu on viinud olukorrani, kus vabaAndrei Novikov tahtlike Riigikogu liige, päästjate Keskerakond hulk ületab kutselisi. Kuigi vabatahtlike panust ei tohi alahinnata, tuleb jälgida hoolega, kust läheb piir, mil päästetööd võivad inimressursi puudusel või kehva varustatuse tõttu valusalt kätte maksta. 2015. aastal otsustas valitsus 2016.–2019. aastal piirata valitsussektori töökohtade arvu keskmiselt 0,7 protsenti aastas. Töökohtade vähendamise ettekäändeks peeti vajalikuks märkida, et see vastab muutustele majanduses ning on kooskõlas tööealise elanikkonna arvuga. Seda kõike muidugi eeldusel, et riigi poolt pakutava teenuste kvaliteet ei halvene. Nende muutuste käigus vähenes päästeameti töötajate arv 121 inimese võrra ning käesoleva aasta septembrikuus oli päästeamet sunnitud teatama, et ligi kaheksa protsenti päästjatest on puudu ning päästjate arv läheneb kriitilisele piirile. Kuna päästeameti tegevusala Eestis on väga laiaulatuslik, hakkab pääst-

jate puudus mõjuma ka päästeteenuste kvaliteedile – õnnetuspaigale ei jõuta piisavalt kiiresti kohale jne. Samas on päästeamet kehtestanud nii kontoritöötajatele kui ka suuremate komandode päästjatele värbamispiirangu. Tuleva aasta eelarves näeb valitsus ette politseinike, päästjate ja piirivalvurite 3-protsendist palgafondi kasvu, kuid kui palju sellest piskust tõusust omakorda tulekahju või reostusetõrjega vahetult kokku puutuvatele päästjatele jagub, on muidugi omaette küsimus. Kindlasti vajaks hüppelist parendamist päästjate kasutuses olev tehnika ja varustus, millest täna võetakse välja see viimane. Eestis on 115 vabatahtlikku ja 72 riiklikku komandot. Vabatahtliku komando osakaal päästetööl on ulatuslik, samas on nende tegevuse ja tehnika toetussummad jäänud tänavu samale tasemele. Jätkusuutlikuks toimimiseks vajavad vabatahtlikud päästeseltsid kuni kolm korda suuremat rahastust. Selleks, et päästeamet suudaks säilitada täna toimivat süsteemi, on vaja ameti eelarvet suurendada vähemalt 10 miljoni euro võrra. Kas ja millal see võimalikuks osutub, ei ole muidugi selge. Järgmise aasta eelarves päästeameti eelarve kahjuks aga ei suurene, vaid isegi väheneb pisut.


4

21. oktoober 2016

KRISTIINE TEGEVUSKESKUS Kristiine päevakeskus, Sõpruse pst 5

Avatud üritused, november 2016 T 08. november kell 13.30 – Vaegkuuljate tervise- ja kuulmisohutuse päev – Kadrimardi OÜ N 10. november kell 13.30 – Vabadusvõitlejate koosolek – juhendaja Gunnar Vompas E 14. november kell 13.00 –Vestlusringis on Kristiine LO vanem Vadim Belobrovtsev

Kristiine Tegevuskeskuse päevakeskuse saalis, Sõpruse pst 5

Vaegkuuljate tervise- ja kuulmisohutuspäev teisipäeval 8. novembril 2016 algusega kell 13.30 Teemad: Hoolimatu suhtumine oma kuulmistervisesse ja selle tagajärjed; Kuulmisohutus ja kuulmislanguse põhjused heaolu ühiskonnas: - riskid mürast, ülekaalust ja mitte vaktsineerimisest; - riskid europrügi söömisest, ravimitest ja sellest, et mõtleme end ise vaegkuuljaks; - riskid, mida praeguste teadmistega ei ole võimalik vältida. Uued kuulmisabivahendid ja mitmesuguseid vajalikud signaliseerimis- ja häireseadmed kasutamiseks tööl ja kodus; Seadmete proovimine, vajadusel nende tellimine; Töö saamise võimalused kuulmispuudega tööotsijatele, sealhulgas kurtidele. Korraldaja: VAEGKUULJATE JA KURTIDE REHABILITATSIOONIKESKUS KADRIMARDI Meie juurde toovad Koskla peatusesse: - Trollid: 3, 4, 9 - Bussid: 17, 23, 24 ja 24A Autoga tulles on lähim suurem parkla Kristiine Keskuse parkla.

E 14. november kell 13.00 Vestlusringis on Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev

K 23. november kell 13.30 – Kontsert „Tähtpäevad sügises“ – esineb duo Maie Peinar ja Maret Kiissa K 23. november kell 15.00 –Piiblitund – Pastor Helari Puu N 24. november kell 13.00 – Infotund eakatele skautidele päevakeskuse saalis – Ingrid Junisov N 24. november 14.00 – Väärikate kontsert-tantsuõhtu – Toomas Anni (Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59) T 29. november kell 13.30 - Meie külaline on astroloog Maria Angel Päevakeskuse huviringides (võimlemine, eesti keel, inglise keel, portselanimaal, nahkehistöö, rahvatants) on veel vabu kohti. Huvilistel võtta ühendust tel 6512 702 või tulla Sõpruse pst 5, I korrus

Kristiine noortekeskus, Sõpruse pst 4a

Märka õppimisest ja tööelust kõrvale jäänud noort! Oktoobrist alates pakutakse Kristiine noortekeskuse juures Noorte Tugila teenust. See on võimalus 15– 26 aastastele õppimise ja töötamisega hõivamata noortel saada Ege Kirik tuge haridustee jätkaKristiine noortemisel või tööelu aluskeskuse juht tamisel. Kogukonnaja ühiskonnaelust eemale jäämise põhjus ega ametlikuks töötuks olemise staatus ei ole Noorte Tugilas oluline, oodatud on ka väikese lapsega kodused noored emad. Vahel on noorel inimesel iseeneses selgusele jõudmiseks vaja oma mõtteid jagada, leidmaks alustamiseks kindlustunnet. Tugilas saab noor arutada oma olukorda ja võimalusi neutraalsel seisu-

kohal oleva noorsootöötajaga. Tugila on osa Euroopa Liidu algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast, mille eesmärgiks on ühiskondlikult nõrgemal positsioonil olevate noorte võimalikult kiire tööle aitamine. Tugila teeb tihedalt koostööd erinevate kohalike ja üleriigiliste asutuste ning organisatsioonidega. Noorsootöötaja saab noort aidata nii kontaktide leidmisel kui loomisel. Mõnikord on noor inimene mõtetega suisa tupikusse jõudnud ja tema motivatsioon on vähene või puudub hoopis. Emad-isad kui ka vanavanemad, naabrid – märgake noori, kes ei õpi ega tööta ja soovitage neil külastada Noorte Tugilat. Lisaks nõustamisele toimuvad noortekeskuses ka huvitavad ühisüritused ja väljasõidud. Noorte Tugila veebilehe aadress on

www.tugila.ee. Tugilaga saab ühendust võtta kas e-posti, kirja või telefoni teel või Facebookis Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Kristiine noortekeskus, Sõpruse pst 4a, Tallinn, Tel. 53074244, tugila@kristiinetk.ee, Facebookis “Tallinna Noorte Tugila”

Kontsert „Tähtpäevad sügises“ K 23. novembril kell 13.30 Esineb duo Maie Peinar ja Maret Kiissa

Koolivaheaja programm „Saagu valgust!”

T 29. novembril kell 13.30 tuleb meile külla astroloog Maria Angel Maria Angel on astroloogiaga tegelenud alates 1999. aastast. Ta on õppinud erinevatel astroloogiakursustel: tema esimene õpetaja oli Igor Mang, ent oma suurimaks suunajaks ja eeskujuks peab ta Taimi Uuesood, kelle loengusarjad Tallinna Rahvaülikoolis tema jaoks astroloogia keerulise ja võluva maailma tõeliselt avasid. Igal võimalusel täiendab ta oma teadmisi seminaridel ja astropäevadel, nii meil kui ka mujal maailmas. Maria Angel on kirjutanud kuu- ja aastahoroskoope erinevatele ajakirjandusväljaannetele, näiteks Postimehele, Eesti Ekspressile, portaalile Naistemaailm ning koostanud sünnikaarte. Ta on Eesti Astroloogide Liidu liige. Ta on mitmendat põlve tallinlane, kes otsustas mõne aasta eest pealinnast maale, endisesse metsavahitallu kolida ning naudib elamist looduse keskel. Tema kireks on lapsest saati olnud hobused. NB! Kohtumisel on võimalik osta soodushinnaga Eesti horoskoop 2017 raamat, millest leiate ka autori pühenduse.

Sügisese koolivaheaja märksõnaks on põnevad katsed, kasulikud teadmised ja valgustavad töötoad! Kõikides töötubades ja tegevustes osalemine on TASUTA! Kava: 24.10 13.00 - küünalde meisterdamine 16.00 – teadustöötuba: elekter kartuli abiga 25.10 13.00 - helkuri meisterdamine 15.00 - viktoriin 17.00 - taskulambi võistlus, Kristiine noortekeskuse sünnipäeva tähistamine! 26.10 13.00 - küünalde meisterdamine 17.00 - varjuteater

27.10 13.00 - helkurite meisterdamine 14.00 - miniatüüri tegemine „Must valgel / valge mustal” noorelt noorele juhendamisel 17.00 - töötuba „Tervis käib kõhu kaudu”

28.10 13.00 - taskulambi meisterdamine 16.00 - teadustöötuba: elekter sidruni abiga

Projekt „Tervis käib kõhu kaudu” ootab osalejaid Kristiine noortekeskuses on algamas TASUTA kokandustöötoad, kus saab mõnusas seltskonnas väga maitsvaid sööke valmistada ja üheskoos kõhud täis süüa! Töötoad toimuvad: 27.10, kell 17.00 3.11, kell 16.00 Registreeri end hiljemalt üks päev enne töötoa toimumist! Registreerida saab kirjutades siret@tallinnanoored.ee või helista 6566 802


5

21. oktoober 2016

Spordinädal Tallinna Linnupesa Lasteaias

Kullos koolivaheajal tasuta töötoad Tallinna Huvikeskus Kullo korraldab läheneval koolivaheajal kõigile huvilistele tasuta töötubasid. Näiteks neljapäeval, 20. oktoobril oodatakse lapsi muinasjutu-kunstituppa ning mudilased saavad koos vanematega proovida joogat. Rohkem infot töötubade kohta Kullo kodulehel www.kullo.ee või telefonil 6646 109.

Kullos avati lennumudelistide vabalennuring Piilupojad käisid Räägu pargis uudistamas erinevaid trenažööre.

Tallinna Linnupesa Lasteaed liikus spordinädalal Terve Eesti Eest! Tallinna Linnupesa Lasteaed võttis teist aasta osa Euroopa spordinädalast ning korraldas iga päev liikumist aktiviAnu Sarap ja Ingrid Künnapas seerivaid tegevusi. Tallinna Linnupesa Lasteaed Esmaspäeval, 12. septembril oli lasteaias jalutuskäigupäev. Pesamunade, Päikesekiire, Laululinnu ja Lepatriinu rühm jalutas ümber lasteaia, Kukulinnu, Sirtsude, Pääsupoegade ja Linnupoegade rühm tegid kvartalile ringi peale, Piilupoegade rühm käis Räägu pargis. Pöialpoisi ja Mesilinnu rühm sõitsid kõigepealt rongiga Nõmmele ja jalutasid läbi Nõmme parkmetsa Mustamäele, kust sõideti bussiga tagasi lasteaeda. Teisipäeval, 13. septembril oli õuestantsimise päev. Tantsimisest võttis osa 9 rühma, sõimerühma lapsed tantsisid oma aiakeses hoogsalt kaasa. Kuna lasteaia selle õppeaasta eesmärk on sõnastatud motona Tunne oma juuri, kasutasime tantsudeks vanu laulu- ja tantsumänge. Laste puhketunni ajal kogunesid tantsuhuvilised töötajad lasteaia saali, kus õpetaja assistent Pirje õpetas salsa tantsusamme ja liikumisi. Kolmapäeval, 14. septembri hommikul sõitsid 24 koolieelikut Viimsi 13. rannajooksule. Lapsed said kogemuse rannaliival jooksmises, mis on hoopis teistsugune kui staadionil joosta. Kolmapäeva õhtupoolikul kell 16 toimus I TORE – üritus, mis tähendab Tervislik Orienteerumise Retk Enda pere ja sõpradega. Üritusse kaasati Vindi ja Tihase laste-

aiad. Vanemad said oma lasteaiast kaasa orienteerumispassi ning liikusid teistesse lasteaedadesse, kus läbiti erinevad liikumispunktid. Passis olid küsimused tervise ja liikumise kohta. Lõpuks jõuti tagasi oma lasteaeda. Linnupesa lasteaiast osales 78 last ja 90 täiskasvanut ning 12 vilistlast, Vindi lasteaiast 19 last ja 30 täiskasvanut ning Tihase lasteaiast 13 last ja 21 täiskasvanut, seega on osalejad 263. Ürituse kordaminekule aitasid aktiivselt kaasa õpetaja assistent Kai ja õpetaja abi Maie. Usume, et sellest üritusest kujuneb kolme lasteaia vahva liikumisüritus. Neljapäeval, 15. septembril toimus lasteaias iga-aastane spordipäev. Iga rühm läbis staadionijooksu, palliviske, kettaheite, kaugushüppe ja liikumismängu punktid. Lapsed said diplomi, vitamiiniampsud ja kõrremahla ning rühma liikluskalendri. Nädala lõpetas reedene, 16.septembri aktsioon Kondimootoriga lasteaeda!, kus propageeriti jalgsi lasteaeda tulekut. Igas rühmas oli üleval tabel, kuhu lapsed said koos vanemaga märkida, kuidas nad lasteaeda tulid: jalgsi, rattaga, ühistranspordiga või autoga. Tabel tehti ka töötajatele. Eriti aktiivselt võtsid Pääsupoegade, Laululinnu, Sirtsude, Pöialpoiste ja Piilupoegade rühm. Üle poolte töötajatest tulid tööle jalgsi või tulles mingi maa ühistranspordiga ja siis edasi jalgsi. Õpetaja abi Anne tuli tööle rattaga. Tervist edendava lasteaiana peab Linnupesa lasteaed igasügisesi spordinädalaid loomulikuks osaks õppe- ja kasvatustöös. Nädala lõpuks jätkus spordinädala tegemistest rõõmu ja rahulolu nii lastele kui täiskasvanutele. Suured tänud liikumisjuht Ingridile spordinädala korraldamise eest!

Tallinna Huvikeskuses Kullo on alates oktoobrist avatud uus lennumudelistide õpperühm, mille põhisuund on vabalend. „Vabalennuringis tegeleme mittejuhitavate mudellennukitega, mille lennutamisel võistlustel saab punkte selle eest, kes kui kaua suudab lennukit õhus hoida. Lendamise ilu peitub lenduri ettevalmistuses, mudeli ehituses, õigesti programmeerimises ja reguleerimises ning ilma tundmises,“ ütles õpetaja RihoAts Saatväli. Huviringis antakse teadmisi joonestamisest, puu- ja metalli töötlusest, aerodünaamikast ja natuke füüsikast.

„Esialgu ehitatakse ringis väikeseid viskelennukeid, seejärel juba ka kummimootoriga või nööriga üles tõmmatavaid purilennukeid.“ Ringi on oodatud kõik terava mõtlemise ja osavate kätega poisid ja tüdrukud, keda huvitab tehnika, lendamine ja võistlemine. „Meie eesmärk on osaleda juba tuleval suvel võistlustel nii Eestis kui ka välismaal,“ lisas Saatväli. Rohkem infot Kullo kodulehelt www.kullo.ee või telefonil 6646 109. Tallinna Huvikeskus Kullo asub aadressil Mustamäe tee 59

Õue õuntega õppima! Tondi põhikool õunapäeval nii tegigi. Eesmärk oli praktilistes ja jõukohastes tegevustes rakendada tundides õpitut ning saada uusi teadmisi ja kogemusi. Tondi põhikooli pere

Päeva ettevalmistamisel lähtusime põhimõttest luua võimalikult sobiv õpetlik olukord. Vanemad klassid olid õues valmis seadnud nn õunajaamad: mahlajaam, pannkoogijaam, moosijaam ja mitu meisterdamisjaama - kõigis oli tegemist õuntega. Moosijaam oli erandina kodundusklassis, teised olid sisse seatud meie kooli aias. Jaamade töö planeerimisel ja läbiviimisel kasutasime aktiivõppe võimalusi: arutelu, ajurünnak, rollimäng, struktureeritud tegevus, rühma- ja paaristegevus jne. Klassid liikusid vastavalt ajagraafikule läbi kõigi jaamade. Erinevates jaamades juhtisid

tööd abikooli vanemate klasside õpilased, kes juhendasid ja abistasid nooremaid vastavalt vajadusele, et kõik saaksid huvitavalt ja ohutult jaama tegevusest osa võtta. Iga õunajaam oli kui õppetund, kus sai rakendada eelnevalt omandatut. Oluline oli suhtlemisoskus ja oskus kuulata, vaadata ja oodata ning õpetuse järgi tegutseda. Nii moosikeetmisel, mahlavalmistamisel kui ka pannkookide tegemisel (õunamoosiga!) oli vaja osata mõõta, kaaluda, see aga eeldas arvutamisoskust, mõõtühikute tundmist ja praktilist kasutamist. Meisterdamisjaamades läks tarvis omandatud käsitööoskusi linnusöögipallide, õunasiilide ja õunatrükipiltide valmistamiseks. Õunatrükipilte sai teha ka kaasa võetud riideesemetele või ostukottide kaunistamiseks. Pannkoogijaam oli viimane peatuskoht. Peale õues lõunaks pakutud suppi oli kännu otsas või murumättal hea

omavalmistatud pannkooke õunamoosiga süüa. Päev oli pikk ja tehtud sai palju. Õpilased omandasid uusi teadmisi ja oskusi, mida sai praktiliselt kasutada. Moosijaamas keedeti 20 liitrit õunamoosi, mida hakkame kasutame hommikuti koolis pakutava pudru juurde. Mahlajaamas pressiti õunamahla ligi 150 liitrit. Iga õpilane sai kaasa võetud pudeliga värsket mahla koju võtta. Talve ja linde jäi ootama suur kuhi linnusöögipalle. Ilusat päeva jäi meenutama koolimaja trepiesisele välja pandud laste meisterdatud 131 õunaloomakesega värvikirev näitus. Jaapani vanasõna „Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra“ sobib hästi meie ülekoolilist õunapäeva kokku võtma. Me õpime kõikjal!

Õunad said kaunistatud päevalilleseemnetega, mis kindlasti rikastavad lindude söögilauda.


6

21. oktoober 2016

KUULUTUSED Üürin omanikult korteri. Tel. 6229510 Ostan vanu rinnamärke, vanaraha, postkaarte, trükiseid ja muid kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim Halupuud. Lahtiselt, konteineris, võrkkotis. Brikett. Kõdusõnnik 40l. Kviitung. Tammaru Farm www.tg.ee Tel. 6541100, 5238852

Keraamika töötoad ootavad innukaid osalejaid igal T ja N kell 18-20 Asume Tallinnas, Türi tn 6a, II korrusel Kõik on teretulnud!

OÜ CHECKLIST Seeniorteenused Jagades hoolivat soojust ... Kui soovite jätkata harjumuspärast elukorraldust oma kodus ja vajate mõne tegevuse juures abi, siis meie koduteenused on mõeldud just Teile. www.seeniorteenused.ee Tel. : 5052576; 5046528 info@seeniorteenused.ee

FB/ Meelerõõmu Gild info 5016440 Karin

Müüa kütte-ja kaminapuud, (25, 30, 40, 50cm), lahtiselt ja võrgus, klotsid 40L võrgus, tulehakatus, saepuru kotis, koos toomisega, www.kaminapuud.com, tel. 5018594 Korstnate ehitamine. Tel. 51 88889 (12a kogemust) Ostan Teie auto. Võib vajada remonti. Tasu kohe! Tel. 58358133 Müügil soodsa hinnaga väga kvaliteetne Puitbrikett 144€/ 1 tonn Tallinnas. Pakendatud 11kg veekindlatesse pakenditesse. Tel. 56690811 ja www. puitbrikett.com Puulehtede ja puuokste äravedu. Puude, põõsaste saagimine ja väljajuurimine. Tel.53476867 KÜ Kotka 6 pakub tööd koristaja-majahoidjale, info telefonil 5566 4379 Bituumenkatuste remont SBS-rullmaterjaliga. Plekitööd. Tel. 5819 7445 Osutame õigusabi. Helistada telefonil 5396 5822. Rendile anda parklakoht turvalises kohas pikemaks ajaks. Tel. 55684386 Ostan remontivajava korteri. Tel. 55645250 *Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu ning teenuse kvaliteedi eest.

PUITBRIKETT al.119.PELLETID al.189.TURBABRIKETT al.109.KIVISÜSI al.189.KAMINAPUUD ja KÜTTEKLOTSID al. 2.50

TASUTA TRANSPORT JA SOODSAD HINNAD!

Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvimine. Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd. www. fassaadimeister.ee Tel. 5196 9314

Tel 66 00 190, 51 36 999. Pärnu mnt 139E/7, Tallinn. www.kütteladu.ee

Presidendivalimistest helkurini: kristiinekad, olgem nähtavad! President on valitud, parimad õpetajad samuti. Kogu sellele eelnev periood on olnud emotsionaalselt kirgi küttev ja me kõik oleksime justkui ise sellest osa võtnud. Kui me Svetlana Baltina suudaks seda energiat Kristiine Linnaosa Halduskogu Kultuuri- ja kirglikku emotsiooni ja hariduskomisjoni ka oma igapäeva tegemistesse viia, saaksime esimees tunduvalt muretuma ja turvalisema elukeskkonna. Käes on pime aeg ja seetõttu on väga oluline, et me oleksime tänavapildis nähtavad. Kuhu jääb nüüd see energiline emotsioon, et riputan endale helkuri külge? Kahjuks ma ei näe seda, nagu oleks see häbiasi. Helkuri vajadusest räägime juba aastaid, kuid meie tegudes ei taha see kui-

dagi väljenduda. Kui võtta arvesse füüsika reegleid ja vaadata liiklusõnnetuste statistikat, siis peaks väikese elupäästja vajalikkus ja möödapääsmatus kiiresti meie teadvusesse jõudma. Maanteeameti kodulehelt võime lugeda, et meelestatus on meil väga kõrge – suisa 91% ja laste puhul 99% on helkuri vajalikkusest teadlikud. Tegelikkuses kinnitab endale külge helkuri 66% täiskasvanutest. Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt jättis 2015. aastal liikluses elu 24 jalakäijat, kellest 16 said surma pimedal ajal. Hukkunutest vaid kolm kandsid helkurit ja jalakäijate õnnetused juhtuvad just suuremates linnades. Meie Kristiine piirkonnast liigub läbi väga suur hulk inimesi, kes autoga, kes bussiga, et jõuda oma koju naaberlinnaosadesse või kaugemale. Meil kõigil olemas keegi, kes meid kodust lahkudes tagasi

Fotokonkurss „Märka sügist Kristiines”

VEO- ja KOLIMISTEENUS

Kristiine Leht Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab kuni 31. oktoobrini 2016 fotokonkursi „Märka sügist Kristiines“, mille eesmärgiks on kutsuda üles inimesi märkama ja pildistama sügist Kristiine linnaosas, leida sügisfotod 2017. aasta linnaosa kalendri jaoks ning tunnustada ilusamate fotode tegijaid. Konkursil osavõtuks kvalifitseeruvad fotod, mis on jäädvustatud Kristiines 1. oktoober 2015 kuni 31. oktoober 2016. Konkursi tingimustega saab tutvuda konkursi kodulehel kristeltamm.wixsite.com/fotokonkurss2016. Kõik tööd, mis vastavad konkursi tingimustele avalikustatakse 5. novembril 2016, võidutööd valib välja žürii.

Lisainfot konkursi kohta saab e-posti aadressil Kristel.Tamm@tallinnlv.ee. „Sügis on imekaunis aeg Kristiines, kus meil on palju rohelust ja värvikirevust meie linnaosa kaunites parkides ning majade hoovides ja aedades. Seega tekkis meil mõte kaasata kõiki kristiinekaid fotokonkursile, et jäädvustada seda värvilist ilu erinevate vaatenurkade alt läbi erinevate inimeste silmade ning välja valida parimad tööd Kristiine linnaosa järgmise aasta kalendrisse,“ ütles Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev. Konkursile esitatud töid hindab Kristiine linnaosa vanema korraldusega kinnitatud hindamisžürii, kes valib välja võidu-

ootab, on need siis vanemad, lapsed, sugulased või head sõbrad-tuttavad. Kristiine halduskogu on mures meie piirkonna suurematel ristmikel toimunud liiklusõnnetuste pärast ja just surmaga lõppenud juhtumite pärast, milles on paraku süüdi olnud ka jalakäia, kes ületab sõiduteed selleks mitte ette nähtud kohas. Me saame küll muuta teatud tingimusi, lastes paigaldada piirdeid, vähendades teatud piirkondades lubatud kiirust, aga me ei saa sinu eest sulle jope külge kinnitada helkurit. Helkuri kandmise kohustus ei ole lihtsalt formaalne nõue, vaid see teeb liiklemise turvalisemaks, muutes jalakäia sõidukijuhile nähtavaks ja liiklemise märgatavalt turvalisemaks. On aeg teha uus valik ja mina valin helkuri! Turvalist sügist teile!

tööd ja 12 äramärkimist väärivat tööd. Peaauhinnad paneb välja Kristiine Linnaosa Valitsus ning eriauhinnad on fotokonkursi sponsoritelt. Lisainfo: Kristel Tamm Kristiine LOV avalike suhete nõunik kristel.tamm@tallinnlv.ee Fotokonkurssi toetavad: Kristiine Linnaosa Valitsus

Laste ja noorte festival „Avatud mänguväljad”

Välitreeningud Löwenruh´ pargis Mustamäe tee 59a

igal kolmapäeval kell 12 Kohtumispaik lõvi juures! Juhendab Aliis Sarapik, OÜ Treksi Teraapiad Treeningsari kestab kuni 2. november 2016 Treeningtunni pikkus 1 tund– kepikõnd koos sirutus- ja venitusharjutustega. Oodatud on kõik huvilised!

Kristiine Linnaosa Valitsus

AVASTA MUUSEUME MÄNGIDES! Sügisese koolivaheaja aegu, 15. oktoober - 6. november 2016 on kõik pered lastega oodatud festivalile „Avatud mänguväljad”, mis ühendab muuseume üle Eesti. Festivali eesmärk on pakkuda lastega peredele ja noortele koolivaheajaks huvitavat ja harivat vaba aja veetmise võimalust. Festivali raames pakuvad üle 30 osaleva muuseumi lastele ja noortele spetsiaalset programmi. Erinevad muuseumid moodustavad omamoodi mänguväljad, mis on suunatud teatud vanusegrupile. Muuseumide ja raamatukogude avastamiseks on loodud temaatilised mängujuhised. Festivali vältel toimuvad muuseumides eriüritused. Festivalist võtavad osa Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Rannarahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Energia avatuskeskus, Peeter I Majamuuseum, Kiek in de Kök ja Bastionikäigud, Anton Hansen Tammsaare Muuseum, Eduard Vilde Muuseum, Kalamaja lastemuuseum Miiamilla, Kadrioru lastemuuseum Miiamilla, Kalamaja raamatukogu, Tartu tähetorn, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Mänguasjamuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Järvemuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, Rannarootsi muuseum jt. Festivali korraldab MTÜ Elamusõppe labor. Festivali toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna Kodurahu-

programm, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tartu Kultuurkapital ja Haapsalu linnavalitsus. Festivali meediapartner on Lastejaam. Lisainfo: www.avatudfestival.ee Kontakt: Jelena Tšekulajeva , „Avatud mänguväljade“ projektijuht, elamusoppe@gmail.com, tel. 372 5544849


21. oktoober 2016

Neljapäev, 27. oktoober 2016 kell 14 Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis, Endla 59

Tantsuks teeb muusikat Tiit Hellenurm

SISSEPÄÄS TASUTA! VAHEAJAL KOHVILAUD Тallinna Puuetega Inimeste Koda asub Endla 59. Tantsuõhtu lõpeb kell 16

Printon Trükikoda AS Printon on 2000 a. loodud kaasaegse sisseseadega ning professionaalse ja rõõmsameelse kollektiiviga trükikoda. Hetkel otsime töömahtude suurenemise tõttu trükiste järeltöötlusesse operaatoreid: Polar 115 giljotiinile, voltimismasinale ning klamberköiteliinile. Samuti otsime järeltöötlusesse: abitöölisi ning pakkija/transporttöölist. Täpsem info Aarne Viikholm, tootmisjuht 50 40 891 Saada oma CV printon@printon.ee Koduleht http://www.printon.ee

sta

tee

e e te

äe te

e

mä sta

Mu

sta m

Mu

Tild ri

Aia n

di

Mustamäe tee

sta

e te

e

PESUPANDA

Mu

Meie teised vastuvõtupunktid asuvad: Tammsaare tee 62 (Tondi Selveris) Haabersti 1 (Haabersti Rimi parklas) Merivälja tee 24 (uues Pirita kaubanduskeskuses)

aka

Mu

Kad

Aiandi 4, Tallinn (Mustamäe tee ja Kadaka tee ristmiku kõrval) Avatud: E–R 8:00–17:00 www.pesupanda.ee Tel: 6002266

e te

e

Päevasärgi puhastus 2.50€ / Viigipükste puhastus 4.00€ / Pintsaku puhastus 5.00€ Jope puhastus 10.00€ / Sulejope puhastus 12.00€ / Mantel (villane) puhastus 12.00€ Voodipesu pesemine ja triikimine 2.95€/kg

Va a

bla

se

7

KristiineLeht okt2016  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you