Issuu on Google+

Praktiku sõnumitooja

2010

3/26

UUED TRÜKISED

Karjääriõpe – täna ja homme

Mare Lehtsalu KTK karjääriõppe juhtivspetsialist

Karjääriõppe arendustegevustes oleme seni lähtunud 2005. a tehtud üleriigilise karjääri­ teenuste valdkonna uuringu tulemustest. 2009/2010 õppeaasta lõpus korraldasime valikulise küsitluse programmis „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” osalevate pilootkoolide õpi­ laste hulgas. Meie soov oli teada saada, kas koolides, kus karjääriplaneerimist toetavaid tegevusi püü­ takse korraldada süsteemselt, on märgata arenguid ning milles need väljenduvad? Soo­ visime välja selgitada põhikooli õpilaste üldist rahulolu – kas õpilaste arvates on karjääriteemat ainetundides kajastatud, mida teha, et õpilasel oleks lihtsam edasi­ õppimiseks/elukutsevalikuks valmistuda jms. Õpilaste küsitluse ja üleriigilise uuringu tulemuste kõrvutamisel ilmnes palju rõõmus­ tavat. Kui 2005. aastal väitis 16% vastanutest, et neil oli või on võimalus osaleda karjääriõpetuse ainetundides, siis pilootkooli õpilastest 100% vastas, et neil oli 9. klassis karjääriõpetuse valikaine tunniplaanis. Eriti rõõmustav on, et pilootkoo­ lide õpilased tajuvad ja teadvustavad karjääriplaneerimist toetavate teemade käsitlemist ainetundides (vt joonist pöördel). Kui 2005. aastal väitis 34% vas­ tanutest, et aine­tundides on karjääriteemasid käsitletud, siis tänavuse küsitluse käigus vastas samale küsimusele jaatavalt 85% õpilastest.

Mis võiks olla õpilaste hinnangul teisiti? Õpilased on tajunud, et koolilt saavad nad kõige vähem tuge töömaailma ja elukutsetega tutvumisel. 9. klassi õpilased oskasid üsna selgelt oma ootusi väljendada, soovides tööeluga tutvuda kas vahetult ametimeeste esinemisi kuulates, ise ameteid proovides või ettevõtteid külastades. Ühiskondlik kokkulepe, mis väljendub 2010. a alguses kehtima hakanud uute põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade vormis, loob suure­ pärased eeldused selleks, et üldhariduskoolid saavad oma õpilastele teadlike karjäärivalikute langetamiseks vajaliku toe tagada kar­ jääriteenuste kättesaadavuse tõstmisega.

Jätkub pöördel »

Tööturuinfo teejuht Tööturuinfo teejuhist leiab väärt lugemist iga inimene, kes soovib paremini mõista meid ümbritsevat majanduselu ning enda rolli selles. Et olemas­ olevaid tööturu ja hariduse vald­ konna andmeid oskuslikult hõlp­ salt kasutatavaks karjääriinfoks muuta, antakse ülevaade töötu­ ruinfo allikatest ning näpunäiteid statistika ja prognooside tõlgenda­ mise abistamiseks.

Trükist levitatakse teavitamisja nõustamiskeskuste karjääri­­ spet­sia­­listi­dele; kõigile huvi­ lis­tele on materjal saadaval por­taalis Rajaleidja rajaleidja.ee/ tooturuinfoteejuht.

Karjääriinfo vahendamise käsiraamat Karjääriinfo vahendami­ se käsiraamatu eesmärk on toetada karjäärispetsialiste karjääriinfo vahendamisel klientidele ning karjääriinfo vahendamise efektiivsemaks muutmi­ sel. Käsiraamat pakub praktilisi nõuandeid ja juhiseid, kuidas oma keskuses karjääri­ infot ja selle vahen­ damist paremini korraldada.

1


« SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus (edaspidi KTK) pilootkoolid on jätkuvalt karjääriõppe parendamise „lipu­ laevad“ – eeskujud kõigile teistele koolidele. Eelmist õppe­ aastat iseloomustavad mitmed märkimisväärsed sammud: pilootkoolide arv suurenes; käivitus mentorprogramm ehk kogemustega karjäärikoordinaatori (mentor) tugisüsteem uuele ametisse asunud karjäärikoordinaatorile (mentee ehk juhendatav); toimus karjäärikoordinaatorite erialakoolitus (2AP).

Õpilaste vastused küsimusele „Kas ainetundides on räägitud elukutsete ja ametite või õppimisvõimaluste teemadel?” 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10%

Mentorprogrammi idee on toetada uusi karjäärikoordinaato­ reid ametisse sisseelamisel „praktikult praktikule“ põhi­mõttel. Mentorid on pikaajalise kogemustepagasiga karjääri­ koordinaatorid, kellel on palju erinevaid häid näiteid ja nõu­ andeid, mida teistega jagada. Programmis töötab 6 mentorit, kes juhendavad kokku 21 uut karjäärikoordinaatorit. 2010/2011 õppeaastal läheb edasi õpilaste karjääriplanee­ rimist toetavate tegevuste testimine KTK pilootkoolides ja jätkub ka mentorprogramm. Koolidel on vaja välja töötada uutele õppekavadele vastavalt karjääriõppe süsteemse kor­ ralduse põhimõtted oma kooli tasandil ja käivitada nende elluviimine – see on kindlasti mahukas mitmeaastane töö. Alanud õppeaastal on koolidel võimalus valida testitavaid karjääriõppe vorme ja meetodeid alategevuste kaupa: karjääriõppe kvaliteet; ettevõtete külastused; koostöö­

0%

l l s s a a ia mia us sika nst tus line s gu ee ee ika tu tik petu raafi oog et e ak õrk üs jalu õpe ku õpe eha atu l aa õp muu ke fü a a e em võ tem dusõ eog bio k asv s n öö g k sit me on i k ma loo kä in is h ü jah, 9. kl

ei, 9. kl

jah, 8. kl

ei, 8. kl

võrgustik karjääriõppe korraldamisel; karjääriinfo koolis; läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ põhi­ mõtted kooli õppekavas; karjääriõppe tegevused tunnivälisel ajal. Kahtlemata on eeltoodud alategevustel suur ühisosa. Usume, et just sel moel testimine on tõhus, aidates eredamalt välja tuua nii probleeme kui võimalusi. Esimese ülesandena panevad „koolid pead kokku“ ja mõtlevad, milline on ideaal­ ne olukord ja missugune näidisvahend või tugimaterjal oleks teistele koolidele enim toeks sarnaste tegevuste läbiviimisel. Mentorid on omavahel kokku leppinud – kes missuguse ala­ tegevuse juhendamisele keskendub ja ühtlasi ka rühmades arendustegevust juhib. Mõtetele lendu ja tegudele teostust!

Mentorprogrammist Tiina Trampärk KTK karjääriõppe spetsialist 2009/2010 õppeaasta lõpus mentorluse kohta kogutud tagasisidest selgus, et kõikidel mentorpaaridel õnnestus aastaks seatud eesmär­ gid täielikult saavutada – mentorsuhted toimisid hästi. Mentorite juhendamisel käivitati uutes pilootkoolides karjääri­meeskonnad, kelle ülesanne oli koostada koolis karjääriõppe korralduskava. Tegevuse sujuvat kulgu takistasid paratamatult ajapuudus, suur töökoormus või muud päevakajalised probleemid. Ometi oli po­ sitiivne mõju hoopis tähelepanuväärsem; mitmed juhendatavad soovisid jätkata nõu ja abi saamist mentorilt ka edaspidi, kuna edusammud olid märgatavad – • kasvas õpilaste huvi karjääriplaneerimise teemade vastu; • suurenes õpilaste usaldus ja avameelsus karjäärikoordinaato­ riga nendel teemadel rääkimiseks; • mentori ja mentorgrupi vaheline koostöö oli väga hea – kuju­ nes suurepärane toetav meeskond; • saadi ideid ja innustust uute ürituste korraldamiseks, tekkisid uued koostööpartnerid. 2

Reet Jakobson Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse karjäärinõustaja Eelmisel õppeaastal oli mul õnn osaleda mentorprogrammis, mis oli suunatud karjäärikoordinaatorite professionaalsuse toetamisele. Kogenud karjäärikoordinaatorina pakkusin tuge neljale Lõuna–Ees­ ti koolis töötavale karjäärikoordinaatorile. Minu juhendatavad olid Tartu Descartes’i Lütseumi, Lähte Ühisgümnaasiumi, Nõo Põhikooli ja Keeni Põhikooli karjäärikoordinaatorid. Meie grupp oli väga koostööaldis, aktiivne ja tegutsemisjanuline. Väga palju suhtlesime meili teel ning aasta jooksul toimus meil ka 7 ühiskohtumist – Tallinnas, Tartus, Nõos, Lähtel ja Keenis. Lisaks koo­ lidega tutvumisele rääkisime üksteise tegemistest ja toimetamistest karjäärivaldkonnas ning Nõos, Lähtel ja Keenis külastasime kohalik­ ke ettevõtteid. Ühiskohtumistel jagasime üksteistele oma kogemusi, teadmisi ja nippe, rääkisime õnnestumistest ja ka takistustest selles töös. Meie grupi heale koostööle mõjus väga hästi see, et me kõik olime juba enne omavahel tuttavad ja meie koolid asusid üsna lähestikku. Osalemine selles programmis rikastas mind väärt kogemusega.


Karjääriteenused õigusruumis Merike Mändla Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert

Täienduskoolituse tugi riikliku õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemiseks Virve Kinkar

Viimastel aastatel on üha teravamalt tunnetatud noorte­ le karjääriteenuste pakkumise vajalikkust ning seeläbi ka hariduse, majanduse ja tööturu vaheliste seoste tugevdamist. Praegune karjääriteenuste osutamise ja arendamise süsteem tugineb mitmele õigusaktile. Juba 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi haridusseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks laste ja noorte kutsealane informeerimine ja neile vastavate soovitus­ te andmine. Viimastel aastakümnetel on mõisted muutunud – kutse­nõustamise asemel räägitakse karjääriteenuste osutami­ sest; teenuse eesmärk ja sisu on jäänud aga üldjoontes samaks. Noorsootööna käsitletakse noorsootöö seaduse kohaselt tin­ gimuste loomist noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemehari­ dus- ja tööväliselt tegutseda. Karjääriteenused on samuti üks noorsootöö valdkondi. Ka 2010. aastal vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi riikli­ kes õppekavades on varasemast enam pööratud tähelepanu karjääriteenustele ja soovitud teha need õppuritele paremi­ ni kättesaadavaks ning tõsta nende korraldamine igapäevases koolielus rohkem fookusesse. Nii on riiklikes õppekavades sä­ testatud kooli ülesandena korraldada õpilaste teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumus­ test ning tagada karjääriteenuste (karjääri­õpetus, -info ja -nõustamine) kättesaadavus. Riikliku õppekava alusel tuleb igal koolil koostada oma õppe- ja kasvatustegevuse alusdoku­ mendina õppekava, mille üldosas tuleb täpsemalt kirjeldada ka seda, kuidas on koolis karjääriteenused korraldatud, missugu­ sed on koolis valikained või valikkursused ning põhimõtted – kuidas käsitletakse läbivaid teemasid. See nõuab koolidelt karjääriteenustega seotud tegevuste põhjalikku ja süsteemset läbimõtlemist. Sisuliselt tähendab see oma kooli kõiki kooliast­ meid hõlmava karjääriteenuste korralduskava väljatöötamist. Erinevalt eelmisest riiklikust õppekavast, mis kirjeldas ainult kohustuslikke aineid kohustuslikus mahus, sisaldavad uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad karjääri­ õpetuse kui valikaine või valikkursuse ainekava. Looda­ me, et tänu ainekava olemasolule ja õpilaste kasvavale huvile karjääritemaatika vastu hakatakse senisest enam koolides pakkuma ja õpilaste poolt valima karjääri­õpetust, et olla roh­ kem valmis iseseisvaks koolijärgseks eluks – iseseisvalt mõtel­ da ning vastutust võtta.

Tallinna Ülikooli AVÜ täiendõppekeskuse koolitusjuht

Uutes riiklikes õppekavades sisaldub rõõmustavalt palju otseselt või kaudselt karjääriõppega seonduvat: läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“, valikaine „Karjääriõpetus“, RÕK-is toodud soovitused, selgitused ja nõuded õpikeskkondadele, karjääriõppe korraldamist toetavad metoodikad jne.

Uute õppekavade rakendumine toob koolidele kohustuse uuen­ dada oma õppekavasid. Kooli õppekavas, kui õppe- ja kasvatus­ tegevuse alusdokumendis, esitatakse muu hulgas ka valikkur­ suste loendid, läbivate teemade käsitlemise ja õppeainete lõimingu ning karjääriteenuste korralduse põhimõtted. Koo­ li õppekavade koostamine, sh karjääriõppega seonduva planee­ rimine, tingib vajaduse koostööks koolisiseselt, koolidevaheliselt (sh mitteformaalõpet pakkuvate haridusasutuste ja kutseõppe­ asutustega) ning erinevate kooliväliste instantsidega. Põnevaid väljakutseid pakkuvas olukorras saavad karjäärikoor­ dinaatorid näidata oma asjatundlikkust karjääriõppe vald­ konnas, olla abiks nii aineõpetajatele kui kooli juhtkonnale. Lisaks on koordinaatori ülesanne olemasolevate ja vajamineva­ te ressursside, sh iseenda, õpetajate ja teiste koolis töötavate spetsialistide ning sidusgruppide teadmiste ja oskuste kaardista­ mine. HTM ja REKK on kõigis maakondades teinud uute õppekavade peamisi seisukohti tutvustavaid õppepäevi, korraldatud on semi­ nare ja konverentse. Kindlasti vajavad paljud haridustöötajad uuendatud riiklikes õppekavades paremini orienteerumiseks ning karjääriõppe korraldamiseks täienduskoolitust. Järgne­ valt valik teemasid: • Karjääriõppe kavandamine ja korraldamine erinevates koo­ liastmetes uuendatud riiklike õppekavade valguses. • Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ eesmärgid, teema käsitlemine erinevates kooliastmetes ja õppeainetes, lõiminguvõimalused teiste läbivate teemadega. • Koostöö karjääri planeerimisega seotud tegevuste kavandami­ sel kooli õppekava uuendamisel. • Metoodilised ja õppematerjalid – nende kättesaadavus ja kasutamine. Lisaks on võimalik teemakohaseid kursusi ja loenguid tellida õp­ peasutustesse kohale. Kursuste teemad ja mahu täpsustame sel juhul tellijaga – nii valmib just kohalikke vajadusi arvestav õppekava. Head õppimist! 3


Kvaliteedikäsiraamatud karjääri­teenuste kvaliteedi tõstmise teenistuses Kõrge kvaliteediga teenuste osutamiseks on vaja kokku leppida ühistes teenuse osutamise põhi­ mõtetes, milles on fikseeritud kvaliteedi tase ja kvaliteediindikaatorid, mis näitavad kvaliteedi tulemusi. Põhimõtete all peetakse silmas nii üldiseid teenuse pakkuja väärtusi kui tegevus­ põhimõtteid, mis tuleb hea tava järgi ka doku­ menteerida. Üldised põhimõtted ja tegevusjuhi­ sed pannakse kirja kvaliteedikäsiraamatusse.

Kvaliteeditagamise süsteemi juurutamine on pikaajaline protsess. KTK on 2007. aastast alates tegelenud karjääritee­ nuste kvaliteedi ühtlustamise küsimustega. Selle tulemusena valmisid 2008. aastal noortele karjääriinfo vahendamise ja noorte karjäärinõustamise standardid. Samas jätkati kar­ jääriteenuste kvaliteedi hindamissüsteemi väljatöötamist ja elluviimist. Töötati välja teenuste osutamise korraldamise põhimõtted, teenuste hindamise mõõdikud ning tagasiside monitooringu süsteem. Tänaseks on valminud esimesed versioonid karjääriteenuste kvaliteedikäsiraamatu­ test, mis võetakse KTK partnerkeskustes ja -koolides kasutu­ sele 2010. aasta lõpus. Esimesed kokkuvõtted kvaliteeditule­ mustest tehakse 2011. aasta esimeses pooles. Karjääriteenuste üldises käsiraamatus on pearõhk tee­ nuste üldjuhtimise kvaliteedil, mis omakorda avaldab mõju konkreetsete karjääriteenuste kvaliteeditagamisele. Käsi­ raamatus antakse ülevaade karjääriteenuste arenduskeskuse juhtimisest ja ülesannetest, kvaliteedijuhtimise protsessist, kvaliteeditagamise korrast, kvaliteedipoliitikast ja eesmärki­ dest ning karjääriteenuste kvaliteedinäitajatest, kvaliteedi

Katrin Kreegimäe kvaliteedikäsiraamatute koostaja, OÜ QMS kvaliteediekspert

mõõtmisest ja parendusest. Käsiraamatu näol on tegemist juhis­ materjaliga karjääriteenuste tellijale ja pakkujale. Karjääriõppe kvaliteedikäsiraamat sisaldab ideid karjääri­ õppe kvaliteedi tagamiseks koolides. Raamat on mõeldud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtidele ning peda­ googidele eesmärgiga anda neile soovitusi, kuidas senisest tõhusamalt siduda koolis juba toimivate kvaliteedihindamis­ süsteemide erinevaid komponente karjääriõppega. Käsiraama­ tu pearõhk on karjääriõpet reguleerivate dokumentide ning õppekvaliteedi tagamiseks vajalike eelduste ja tingimuste va­ heliste seoste kirjeldamisel. Karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise kvali­ teedikäsiraamatus kirjeldatakse teenuste olemust, protsesse ning tagasisidesüsteemi. Välja on töötatud kvaliteedikarakte­ ristikud ja indikaatorid, millega teenuse kvaliteeti mõõta. Käsiraamatute koostamisel osalesid nii teenuste osutajad kui arendajad. Enne käsiraamatute valmimist tehti valdkonna spet­ sialistidega intervjuusid eesmärgiga kaardistada hetkeolukord ning ootused ühtsele süsteemile. Töö käigus küsiti käsiraama­ tute kohta tagasisidet, mida arvestati enne lõpliku versiooni üleandmist käsiraamatute tellijale. Olulisimaks osutus kõigi arvamust avaldanute poolt seisukoht, et üle tuleb vaadata ja käsiraamatutes olevate kvaliteediindikaatoritega siduda tagasi­ sideküsimustikud ja aruandlusvormid KTK-le. Käsiraamatute juhised on mõeldud ennekõike KTK partneritele programmis „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”; see aga ei välista käsiraamatute kasutusele võtmist suuremas ringis. Looda­ me, et käsiraamatud aitavad kaasa teenuste kvaliteedi tõusule.

Esmakordselt tunnustati aasta karjäärispetsialiste KTK kuulutas sel kevadel välja konkursi „Aasta karjääri­spetsialist“. Konkursi eesmärk oli tõsta esile neid karjääri­spetsialiste, kes olid 2009. aastal aktiivselt valdkonda arendanud ja seda avalikkusele tutvustanud, algatanud koostööd piirkondlikul või riiklikul tasandil, toetanud ja juhendanud algajaid karjäärispetsialiste, tegelenud enesearendamisega ja kasutanud omandatut edukalt oma töös. Aasta karjäärispetsialisti tiitli pälvisid Kaja Kasak (Nõo Põhi­ 4

kooli karjäärikoordinaator), Silja Lilles-Sula (Pärnu Õppenõustamis­ keskuse karjääriinfo spetsialist) ja Ülle Soonik (Hiiumaa Teavitamisja Nõustamiskeskuse karjäärinõustaja). Pikaajalise panustamise eest karjäärinõustamise arendamisse sai tunnustuse osaliseks Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuse juhataja Kaire Karon. Parimaks karjääriteenuste osutajaks peeti Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskust HUPS. Vaata pilte tagakaanelt! Suur tänu kõigile karjäärispetsialistidele, kes innukalt ja suure ar­ mastuse ning asjatundlikkusega oma tööd teevad. Julget kandidee­ rimist järgmisel aastal!


Omamoodi tutvumine kodukoha ettevõtetega Põltsamaa Ühisgümnaasiumi missioon on olla heade eelduste looja. Karjääriõppe kaudu tahame oma kooli noortele pakkuda võimalikult head läve­pakku, millest üle astudes noored teavad või aimavad kelleks saada, kuhu minna ja kuidas oma eesmärke saavutada. Vahel märkamatult, kuid siiski üha teadlikumalt pakume õpi­ lastele teadmisi erinevatest eluvaldkondadest, loomaks häid eeldusi selleks, et pärast põhikooli või gümnaasiumi lõputun­ nistuse saamist noored teaksid, millises suunas edasi liikuda. Teadlik noorte suunamine toimub karjääripäeva ja -laada ning ettevõtete külastamise kaudu. Eelmisel õppeaastal valmis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kuue abituriendi kaasabil Põltsamaa ettevõtteid tutvustav õppe­ film. Kui esialgu tunduski filmistsenaariumi väljamõtlemine ja filmimine lihtne, siis töö ja tegevuste käigus tuli kulutada tunduvalt rohkem aega, kui ehk algul planeeriti. Kartma ei löönud keegi ning filmimise käigus noorte entusiasm pigem tõusis. Filmi nimeks sai Põltsamaa – koht kasvamiseks, elamiseks, töötamiseks. Meie eesmärk oli teha õppefilm, millega tut­ vustada noortele kohalikke ettevõtteid. Esimene ülesanne oli otsustada, milliseid ettevõtteid ja firmasid külastada, et kaasatud oleksid võimalikult erinevad valdkonnad. Suuremaid ettevõtteid nagu Põltsamaa Felix, PuitProfiil AS ja Kitzinger Progress tuli kindlasti tutvustada, raskemaks läks valikute tege­mine arvukate väiksemate seast. Lõpuks jäid sõelale ko­ halik lillekauplus, hambaravikabinet ja eraettevõtjast õmble­ ja. Filmitegemise teemalised läbirääkimised ettevõtete juhti­ dega läksid ladusalt. Kohalikud firmad olid väga huvitatud sellest, et noored teaksid, mis nende majades toimub ja milliseid ametimehi seal kohata võib – uudistamist jätkus igal pool küllaga.

Maive Lääne Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja

üks neist õpib Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmi ja video erialal ning teine samas koolis marketingi ja reklaami. Teadmised, oskused ja kogemused, mida saa­ di filmi valmimise käigus, tulevad neile valitud erialade omandamisel kindlasti kasuks. Filmi kasutatakse tundides ja karjääripäeval. Tahame filmi kaudu õpilastele näidata, milliseid võimalusi pakub Põlt­ samaa linn. Alati ei pea elama ja töötama suurlinnas, et saada oma töö eest väärilist tasu või tunnustust. Need ettevõtted ja ettevõtjad on hea näide sellest, et siingi võib „ajada äri“ välismaaga, mida praegused noored sageli olu­ liseks peavad. Filmist tuleb selgelt välja hea hariduse ja võõrkeelte oskuse olulisus, kuid peamine on tahtmine elus midagi saavutada ja ära teha. Tihti arvatakse, et väikeses linnas ei ole arenemis- ja kontaktide laiendamise võimalusi; filmist peaks nii mõnigi noor saama vastupidise kinnituse. Tahan julgustada kõiki karjääriõpetajaid ja -koordinaato­ reid selliseid võimalusi noortele pakkuma. See võtab küll palju aega ja energiat, kuid tulemused on seda väärt; isegi kui me ei ütle valjult ja selgelt välja, et tahame olla noorte­ le heade eelduste loojaks, tahame ja oleme me seda ikka.

Õpilaste jaoks oli ettevõtmine ühest küljest suur seiklus, teisalt aga suur kogemus. Kahe kuu jooksul saadi kogemu­ si mitmes valdkonnas: korrektse stsenaariumi koostamine, filmi­paikade valimine, läbirääkimised ettevõtete juhtidega, aja planeerimine, filmimaterjali sorteerimine ja kokkulõika­ mine, muusika valimine ning helindamine. Iga filmimisel osa­ leja pidi ka ette valmistama ja kaamera ees intervjueerima mõne elukutse esindajat, muu hulgas Põltsamaa linnapead. Juba filmimise ajal teadsid kolm õpilast, et tahavad minna edasi õppima filmindusega seonduvat. Tänaseks on teada, et

Filmitegijad Aet Seil ja Eveli Jürgenstein AS Põltsamaa Felixisse filmima minemas. 5


Koostöö koolidega – Läänemaa kogemus Läänemaa Laste ja Noorte Nõustamiskeskuse koostöö oma maakonna koolidega on välja kuju­ nenud pika aja jooksul. Alguses kobasime roh­ kem pimeduses, nüüdseks on asjad enam-vähem paika loksunud – oleme vastastikku üksteisega harjunud, teame, mida koolid meilt ootavad ja millised on meie võimalused nende vajadustele vastata. Keerulisemaks teeb meie koostöö endi­ selt asjaolu, et otseselt karjäärikoordinaatoreid meie maa­konna koolides hetkel ei ole ja ka meie nö kontakt­isikud paljudes koolides vahetuvad kiiresti. Koostööaasta ühtib meil õppeaastaga. Sügise lähenedes korraldab maavalitsuse haridusosakond maakonna kooli­ juhtidele kokkusaamise, kus osalevad ka meie keskuse kar­ jäärispetsialistid. Esialgu oli neil kokkusaamistel karjääri­ teemadele raske aega leida, nüüdseks on nende teemade käsitlemine juba omamoodi traditsiooniks saanud. Meid ja meie teemasid teatakse ja võetakse kokkusaamise loomu­ liku osana. Neil kohtumistel paneme koostöös koolijuhti­ dega paika algava õppeaasta tööplaani – millal ja milli­ sesse kooli meie nõustajaid oodatakse, millised on teemad jne. Ühtlasi räägime ka keskuse üritustest (karjääripäevad, töö- ja tudengivarjupäevad), tutvustame uusi materjale ja pakume välja koolituste teemad kontaktisikutele, asjast huvitatud õpetajatele, lastevanematele. Kui tööplaan ja

Tiina Kütt Läänemaa Laste ja Noorte Nõustamiskeskuse karjäärinõustaja

ajagraafik on valmis, saadame selle tagasiside saamiseks ka erinevatesse (koolide, koolijuhtide, õppealajuhatajate, huvi­ juhtide, noorsootöötajate) listidesse. Enne konkreetsesse kooli minemist täpsustame telefonitsi päevaplaani, teemad jms. Koolis on meie karjäärispetsialistid enamasti terve kooli­päeva – esmalt karjääriinfoloengud, grupinõustamine, testimine, ja siis on karjäärinõustaja koolipäeva lõpuni koolimajas, et soo­ vijad saaksid individuaalset nõustamist. Tihti kutsutakse meie karjäärispetsialiste ka lõpuklasside lastevanemate koosoleku­ tele. Oleme aidanud koolidel korraldada karjääriinfopäevi, töö- ja tudengivarjupäevi. Igal sügisel oleme oma karjääri­ materjalidega osalenud Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži poolt korraldataval „Koolirahva ideelaadal“ – see on ideede ja materjalide saamise-vahetamise mess maakonna õpetajatele. Aasta suurim (koostöö)üritus on kahtlemata karjääriinfopäev „Otsi oma rada“, kus tutvustavad ennast nii kutse- kui kõrg­ koolid, aga ka oma maakonna gümnaasiumid. Samal päeval on meie koolitus koolide kontaktisikutele ja õpetajatele. Uus külg koostöös koolidega on ühistegevus Läänemaa Noorte­ koguga, kuhu kuuluvad koolide õpilasesinduste esindajad. Noortekoguga koos korraldasime viimase karjääriinfopäeva ja oleme välja andnud kaks karjääriteemalist lehte maakonna noortele. Tänu maakonna noortekogule oleme rohkem teadli­ kud sellest, mida noored mõtlevad, tahavad ja vajavad – loode­ tavasti suudame tänu sellele ka rohkem omalt poolt pakkuda.

Karjääriõpe – kas ainult koolilapsele?

Toivo Ärtis Kambja Põhikooli karjääriõpetuse õpetaja

Karjääriõpetuse tundide tegeliku kasuteguri kujunemisel on (paha)tihti kaalukeeleks lapsevanemad, kes asjakohast pädevust omamata kipuvad noorte valikuid suunama ja mõjutama neid omaenese tarkuse, tõekspidamiste, täitumata unistuste või kinnisideede alusel. Põhikoolilõpetajal ei ole reeglina sellist majanduslikku ja isiksuslikku selgroogu, et ta saaks minna vastuollu oma vanema arvamusega. Sestap tuleb ilmselt igal karjääriõpetuse õpetajal sügiseti kur­ valt tõdeda, et ühe või teise õpilase kooli- või elukutsevalik ei kõla kahjuks kokku nende soovidega, mida avaldati karjääriõpetuse tundides. Karjääriõpetuse õpetajana tegutsemise aastate jooksul olen hakanud üha rohkem arvama, et õpilaste kõrval tuleks karjääriõppe teemadel harida ka nende vanemaid. Kui see töö ette võtta, oleks sellest kindlasti abi, et vähendada emade-isade teadmatust või väärhoiakuid, mille mõjul nad võivad põrmustada oma laste karjääriõpetuse tundides tehtud valikud – nende esimesed õrnad karjääriplaanid. Piltlikult öeldes kipuvad karjääriõpet saanud käbid oma kän­ dudest kaugemale kukkuma. Kuna sellisest vastasseisust paraku kasu ei tõuse, oleks mõistlik selgitada ka kändudele ilma ja elu avaramaks muutumist. Karjääriõpetuse aabitsatõdesid olen viimastel aastatel jaganud lõpuklasside lastevanemate koosolekutel. Soe ja soosiv vastuvõtt on toonud mõtte ja valmisoleku, et edaspidi võiks meie koolis lõpuklassi õpilaste arenguvestlusest kujuneda ennekõike karjäärivestlus, mille läbiviimisel toetab klassijuhatajat teemavaldajana karjääriõpetuse õpetaja (e karjääri­ koordinaator). Tahaksin loota, et sellistest laiapõhjalisematest vestlustest on kasu just nendele noortele, kellel on oma vanematega kooli- ja karjäärivalikute osas erinevad nägemused. Lapsevanemal on oma järeltulija „isepäist” soovi kergem mõista ja aktsepteerida, kui ta veendub, et ka õpetajad peavad seda põhjendatuks ja toetamisväärseks.

6


Karjäärispetsialistid käivad ja kogevad Igal kevadel käivad karjäärispetsialistid Euroopas „õpirändamas”. Alates 1992. aastast on Euroguidance-keskused* pakkunud Academiaprojekti kaudu võimalust ühe nädala vältel tutvuda mõne Euroopa riigi hariduse ja töö­hõive süsteemi­ dega ning karjääriteenuste korral­dusega; osalejad saavad ülevaate peamistest töö­meetoditest, abi­ vahenditest, uuendustest jms.

Kristi Koort

Tiina Trampärk

KTK teavitusspetsialist

KTK karjääriõppe spetsialist

Eurooplased Eestis Eestis on karjäärispetsialiste võõrustatud alates 2000. a – siin on Euroopast õppimas käinud 93 spetsialisti. Selle aasta ap­ rillis võttis KTK Academia õppevisiidil osalejaid vastu juba 11. korda. Sel aastal külastasid meid praktikud Soomest, Taanist ja Prantsusmaalt. Õppevisiidi „Karjääriõpe Eestis” eesmärk oli saada ülevaade karjääriõppealastest algatustest Euroo­ pas. Selleks tutvusid külalised esmalt sellega, mis on tehtud Eestis karjääriõppe edendamiseks; seejärel oli külalistel või­ malus rääkida arengutest oma kodumaal. Külastati Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Güm­ naasiumi. Neis koolides töötavad karjäärikoordinaatorid ning karjääriõpe on korraldatud läbimõeldult ja järjekindlalt – seda märkasid ka külalised. Veel toimusid külaskäigud Tartu ja Järvamaa Kutsehariduskeskustesse, Tartu KHK Info- ja Karjäärinõustamiskeskusesse ja Töötukassa Tallinna büroosse ning kohtuti EÕELi esimehega. Eri valdkondade spetsialistid tutvustasid Eesti haridussüsteemi, tööturu hetkeolukorda ning läbivate teemade käsitlemist uutes õppekavades. Mõjusa mulje jättis külalistele käik Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse, kus saadi ülevaade erivajadustega noortele paku­ tavatest karjääriteenustest. Õppevisiidi kavasse on alati kuulunud vastastikune kogemus­ te jagamine – nii ka sel korral. Külalised andsid põhjaliku ülevaate karjääriõppe ja karjääriteenuste korraldusest oma kodumaal; Eesti spetsialistidele sooviti edu oma karjääritee­ nuste süsteemi arendamisel.

Korraldajad ja osalised Tallinna vanalinnas Eesti ajalooga tutvumas.

da mobiil­suse, erivajadustega noorte nõustamise ja välja­ langevuse teemadel.

Tulevik

Eestlased Euroopas

Hea meel on teatada, et ka järgmisel aastal toimuvad õppe­ visiidid nii Eestis kui mujal Euroopas. Kes soovib 2011. a kevadel õppevisiidile sõita, on oodatud konkursil osalema – kandideerimine algab oktoobris. Täpsem info konkursist ja selle tingimustest avaldatakse SA Innove kodulehel.

Eesti karjäärispetsialistid on Academia projekti kaudu välis­ riikides käinud alates aastast 2002; tänaseks on „õpirända­ mas” käinud 81 spetsialisti. Viimati toimunud lähetus­visiidiga käis välisriigis 17 Eesti karjäärispetsialisti. Külastati järgmi­ si riike: Luksemburg, Soome, Põhja-Iirimaa ja Prantsusmaa. Karjääri­spetsialistid said teadmisi vahetada ja kogemusi jaga­

* Euroguidance on Euroopa elukestva õppe programmi raames tegutsev koostöövõrgustik, kuhu kuulub 65 keskust 31st Euroopa riigist. Võrgustiku missioon on Euroopa dimensiooni edendamine riiklikes karjääriteenuste süsteemides elukestva õppe abil. Võrgustik kogub ja levitab õppimisvõimalustega seotud infot Euroopa riikides ja on ühtlasi sillaks teiste Euroopa maade karjääriteenuste ja haridussüs­ teemide juurde. Euroguidance võrgustiku esindaja Eestis on KTK.

7


3

2

1

4

5

Galerii 1. Euroguidance kolleegid Kreekast, Rootsist, Taanist ja Sloveeniast võrgustiku kodulehe sisu uuendamas (märts – Tallinn)

6

2.–3. Euroopa Karjääriteenuste Poliitika Võrgustiku kolleegid õigusruumi ja kvaliteedi teemal kogemusi vahetamas (märts, august – Tallinnas) 4. Kõrgõstanis jagamas Eesti kogemusi karjääriteenuste arendamisest (märts – Biškek) 5. Euroopa karjäärispetsialistide koolitajate võrgustiku NICE esimene kohtumine Poolas (mai – Czestochowa) 6. Karjäärikoordinaatorite baaskoolituse lõpetamine (september – Tallinn)

2

Karjäärispetsialistide tunnustamine 1. Aasta karjäärispetsialist karjäärinõustaja kategoorias – Ülle Soonik Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskusest HUPS (vasakul) ja Parima partnerkeskuse 2009 tiitli pälvinud HUPSi juhataja Margit Kagadze (paremal).

3

2. Aasta karjäärispetsialist karjäärikoordinaatori kategoorias – Kaja Kasak (Nõo Põhikool). 4

3. Aasta karjäärispetsialist karjääriinfo spetsialisti kategoorias – Silja LillesSula (Pärnu Õppenõustamiskeskus). 4. Eritunnustus pikaajalise panustamise eest karjäärinõustamise arendamisse – Kaire Karon (Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus).

1

8

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul


Karjäärituul nr 26