Page 1

2010

1/24

Head lugejad! Teie ees on 2010. aasta esimene Karjäärituul. Ilmselt tajute, et leht on harjumuspäraselt justkui seesama, ent üks oluline detail selle juures on muutunud – välimus. 2009. aastal lugejatelt saadud tagasisidest tulenevalt otsustasime ajalehele läbi viia uuenduskuuri. Kevadele kohaselt on leht saanud särtsakama välimuse! Lehe eesmärk on aga ikka sama mis 2004. aastal, mil ajalehe väljaandmist alustati – soovime kajastada ja käsitleda erinevaid karjääriteenuste valdkonnaga seonduvaid teemasid. Sellest numbrist leiate kokkuvõtte märtsikuus toimunud karjäärikonverentsist „Väärt nõu“ ja anname ülevaate sellest, kuidas on karjääriteenuste pakkumine ning arendamine 2009. aasta teavitamis- ja nõustamiskeskustes läinud. Lisaks leiate veel arvukalt artikleid erinevatel teemadel. Kena kevadet!

Uudis Rahvusvaheline kongress Karjääriteenused kiiresti muutuvas maailmas, Praha, 3.-5. november 2010 Näiteid kongressil käsitletavatest teemadest: karjääriteenused erinevatel haridustasemetel (algharidusest kõrghariduseni); karjääriteenused täiskasvanutele ja erivajadustega inimestele; karjääriteenuste süsteem ja teenuseosutamise vahendid; uued kutseoskused uute töökohtade jaoks; karjääriteenused ja elukestev õpe; raskused ja väljakutsed karjääriteenuste osutamisel; ajalooline ülevaade karjääriteenuste arengust (väljapanekud ja esitlused). Rahvusvahelisele kongressile oodatakse karjääriteenuste valdkonna praktikuid, teadureid, haridusnõunikke, koolipsühholooge, karjäärispetsialiste tööturu sektorist, konsultatsiooni firmadest ja teistest karjääriteenuste valdkonnaga seotud organisatsioonidest. Eelregistreerimise tähtaeg on 15. juuli 2010. Täpsem info kongressist siin: careerguidance2010.org.

Cedefop uuris, kuidas vähendada koolist väljalangevust Ülemaailmse majanduskriisi olukorras on suurt tähelepanu pööratud karjääriteenuste parendamiseks riskirühma kuuluvate noorte seas ja seda sotsiaalse kaasatusega, aktiivse osalemisega elukestvas õppes ning sujuva lõimumisega tööellu. Cedefopi uuring Riskirühma kuuluvate noorte nõustamine töötama õppimise abil pöörab tähelepanu karjääriteenuste meetmetele ja initsiatiividele kogu Euroopas, abistamaks kooli lõpetamisel ja üleminekul koolist tööle eelkõige neid noori, kellel on risk põhikoolist välja langeda või kes on juba seda teinud. Karjäärispetsialistid peaksid õppima seda, kuidas saavutada hea koostöösuhe riskigruppi kuuluvate noortega. Lisaks on noore toetamisel ülioluline lapsevanemate kaasamine ning koostöö kompetentsete õpetajate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajatega, tööturu- ning tervishoiuteenuste pakkujatega. Cedefopi uuringu tulemused peaksid julgustama kõiki Euroopa Liidu liikmesriike aktiivsemale tegutsemisele karjääriteenuste pakkumisel riskirühma kuuluvatele noortele. Üldeesmärk on noortele inimestele heade tingimuste loomine üleminekul noorukieast täisväärtuslikku täiskasvanuikka, kus märksõnadeks on karjääri- ja õppimisvõimaluste paljusus, õnnelik isiklik elu ja lapsevanemaks olemine, rahaline sõltumatus ning oma kodu. Uurimuse kokkuvõte asub Cedefopi* koduleheküljel: www.cedefop.europa.eu > Publications > Guiding at-risk youth through learning to work. * Cedefop (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) tegutseb eesmärgiga edendada Euroopa elukestva õppe valdkonda kogu laienenud ELis. Selleks pakutakse teavet ja analüüse kutseõppesüsteemide, sellealase poliitika, uurimistegevuse ja praktika kohta.

Karjäärispetsialistide suvekool 2010 14.-16. juunil toimub Kloogaranna Noortelaagris traditsiooniline karjäärispetsialistide suvekool. Seekordse suvekooli teemad on karjääriteenuste kvaliteet, karjääriinfo loomine ja tööturg (nt palgaturu trendid, noored töötud). Toimuvad aruteluringid ja õpime uue meetodi karjäärinõustamises. Külastame erinevaid asutusi (nt Harju Elekter, Paldiski Sadam). Täpsem info SA Innove kodulehel: Karjääriteenused > Koolitus > Karjäärispetsialistide suvekool 2010. 1


Karjääriteenuste koostöökogu tegemised aastal 2010 Veidi rohkem kui aasta tagasi toimus esimene ametlik Karjääriteenuste koostöökogu1 kohtumine. Tänaseks on koostöökogul töökas aasta selja taga ning sammud on seatud 2010. a tegevuste elluviimise suunas – kinnitatud on aastane tegevuskava ja töökord. Aasta esimene ülesanne oli valdkondliku teavituskonverentsi korraldamine. Loodame, et ka teie saite osa 24. märtsil Õpetajate Majas toimunud karjäärikonverentsist VÄÄRT NÕU. Kokkuvõtte konverentsist koos osalejate mõtetega leiate selle sama ajalehe veergudelt. Üks selle aasta põhiteemasid koostöökogus on karjääriinfo loomine ja vahendamine. Koostöös eksperdi ja partneritega luuakse enne suvepuhkusele minekut tööturu- ja analüüsiskeemi põhimõtted; suve teise poolde jääb detailse skeemi väljatöötamine. Lisaks valitakse välja teatud hulk sõlmküsimusi, mille kohta valmivad näidisanalüüsid. Analüüsiskeem aitab tõlgendada olemasolevad tööturu ja hariduse valdkonna andmed hõlpsalt kasutatavaks karjääriinfoks karjääriplaneerijatele ja karjäärispetsialistidele. Skeem koos näidetega valmib sügiseks.

Kristi Koort SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, teavitusspetsialist

Pärast suvepuhkust alustatakse karjääriteenuste valdkonna õigusruumi korrastamisega. Luuakse töörühm, kes analüüsib Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi koostöölepet karjääriteenuste arendamiseks juriidilistest aspektidest lähtuvalt. Koostöökogu liikmed teevad ettepanekuid karjääriteenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks. Karjääriteenuste koostöökogu 2010 tööaasta teises pooles on fookuses valdkondlik pikaajaline strateegiline plaan. Eesmärk aastal 2010 on kokku leppida kontseptsiooni struktuur, koostamise protsessi etapid ja osalejad. Selle aasta alguses toimus väga oluline muudatus koostöökogu funktsioonis. Nimelt on käesoleva aasta algusest koostöökogul ka ESF programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ nõukoja roll. Nõukojana nõustab koostöökogu strateegiliselt, jälgib programmi kulgu, annab vajadusel soovitusi ning teeb ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks. 1

Karjääriteenuste koostöökogu tegevuse eesmärk on ühtselt toimiv ja koordineeritud karjääriteenuste süsteem.

Karjääriteenuste koostöökogu kohtumine 8. aprillil 2010.

Esmakordselt tunnustatakse karjäärispetsialiste

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus kuulutas 24. märtsil välja konkursi „Aasta karjäärispetsialist“. Aasta karjäärispetsialisti valimise eesmärk on tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele karjäärispetsialiste, kes on 2009 aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud karjäärivaldkonnas ning nende töö on olnud märkimisväärne ja oluline karjääriteenuste edendamisele. Tunnustatakse karjäärikoordinaatoreid, karjääriinfo spetsialiste ja karjäärinõustajaid.

Täpsemad tingimused SA Innove kodulehelel > Karjääriteenused > Uudised > Karjäärispetsialistide tunnustamine – konkurss “Aasta karjäärispetsialist!

Kandidaate võivad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid. Soovitaja olemasolul võib karjäärispetsialist ise oma kandidatuuri esitada. Kandidaatide esitamiseks tuleb täidetud kandideerimisvorm saata hiljemalt 20. maiks 2010 meiliaadressile ktk@innove.ee või postiaadressile: SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, Lõõtsa 4, Tallinn 11415; märksõna „Aasta karjäärispetsialist”. Võitjad kuulutatakse välja 14.–16. juunil toimuval karjäärispetsialistide suvekoolis Kloogaranna Noortelaagris. Esita Sinagi oma kanditaat!

2


Karjääriteenuste pakkumine ja arendustegevused 2009. aastal teavitamis- ja nõustamiskeskustes Alates 2008. a viib SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus (KTK) ellu ESFi toetatud programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” tegevusi. Programmi põhisuunad on karjääriteenuste metoodika arendamine, karjääriteenuste osutajate koolitussüsteemi arendamine, koolituste pakkumine karjäärispetsialistidele, karjääriteenuste kvaliteedi hindamissüsteemi väljatöötamine ja elluviimine, karjääriteenuste süsteemi lõimitus ja koordineerimine ning karjääriteenuste pakkumine.

KTK on sõlminud partnerluslepingud 17 piirkondliku teavitamis- ja nõustamiskeskusega (TNK), kelle ülesanne on teha oma teeninduspiirkonnas karjääriteenused noortele kättesaadavamaks. Keskustes töötas 2009. a 27 karjääriinfo spetsialisti ja 36 karjäärinõustajat; spetsialistidest umbes pooled töötasid osakoormusega ja pooled täiskoormusega. Keskuste tegevusest moodustabki kõige suurema osa otsene teenusepakkumine noortele vanuses 7–26 eluaastat, erilist tähelepanu pööratakse üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste lõpuklasside/-kursuste õpilastele. 2009. a pakuti keskustes karjääriteenuseid u 15% noortele vanuses 7–26 a (s.o 51 343 korral). Statistika näol on tegemist kogu aasta kokkuvõttega, teenuste osutamine sai suurema hoo sisse aga alles teisel poolaastal, kuna partnerluslepinguid oli võimalik keskustega sõlmida alles juulis. Siinkohal suur kiitus ja tänu partnerkeskustele, kes esimesel poolaastal osutasid karjääriteenuseid suuresti usaldusele ja keskuse töötajate missioonitundele tuginedes. Eriti tublilt paistsid teenuste osutamisega silma Põlvamaa ja Läänemaa karjäärispetsialistid. Karjääriinfot vahendati 23 438 juhul, sh vahetu infoteenindus keskuses ning telefoni, msn’i ja skype’i vahendusel saabunud infopäringud. Kõige rohkem saadi päringuid hariduse, tööturu ja elukutsete teemal, uuriti välismaal õppimise ja töötamise võimalusi. Kahekordistus karjääriinfoloengutel osalejate arv – üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste lõpukursuslastele peetud loengutel osales kokku üle 10 000 õpilase. Lisaks toimus arvukalt muid karjääriinfo vahendamise üritusi (seminarid, loengud, karjääripäevad, konkursid jne).

»

Karjääriinfoloengu eesmärk on aktiivõppe meetodeid kasutades tutvustada noortele haridust ja tööturgu puudutavat infot ning arendada infootsingu ja -hindamise oskusi.

Karjäärinõustamist (sh korduvad nõustamised) pakuti 2009. a pea kolm korda rohkem kui 2008. a, nõustamist sai 2009. a

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus

jooksul u 8% noortest (27 905 korral); suurenes nii grupinõustamiste kui individuaalsete nõustamiste arv.

»

Grupinõustamisel viiakse karjäärinõustaja juhendamisel läbi erinevaid aktiivseid tegevusi ja analüüsiharjutusi, et kujundada noores teadlikke karjääriotsuste tegemise oskuseid ning avardada noore karjäärivalikuid.

Nõustamisel osales tüdrukuid veidi enam kui poisse; erinevus tuli esile ennekõike individuaalsete nõustamiste lõikes. Lisaks üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele nõustati ka tudengeid, erivajadustega noori, haridustee katkestanud noori, töötuid ja töötavaid noori. Eraldi väärib mainimist Pärnu Õppenõustamiskeskuse koostöö Noore Ema Kooliga, mille raames pakuti grupinõustamist Pärnumaa noortele emadele. Klientide hulgas tehti rahuloluküsitlus, millele vastas u 10% teenust saanud noortest. Küsitlustulemused näitasid, et põhiliselt saadakse infot karjääriteenuste kohta karjäärispetsialistidelt või keskuste kodulehtedelt. Tänu karjäärispetsialistile on paljud noortest oma küsimusele vastuse leidnud, kolmandik neist pöörduks karjäärispetsialisti poole uuesti ja soovitaks seda ka oma sõbrale. Partnerkeskuste ülesandeks on teavitada oma piirkonna elanikke karjääriteenustest. Sel eesmärgil ilmus kodulehtede vahendusel ja kohalikus meedias temaatilisi artikleid ning anti intervjuusid. Paljud keskused on leidnud head koostööpartnerid kohalike ajakirjandusväljaannete näol. TNKd osalesid aasta jooksul ka infomaterjalide ja metoodikate loomiseks kokku kutsutud töörühmades. KTK ja keskuste spetsialistide koostööna valmisid karjääriteenuste pakkumise tõhustamiseks mitmed info- ja metoodilised materjalid. Ilmusid noortele suunatud trükised „Minu esimesed...” (töömaailma teemal) ja „Lõpetan kooli ära!” (pooleli jäänud koolitee jätkamisest). Spetsialistile ilmus trükis „Karjääriinfo erivajadusega noorele” ning grupinõustamise metoodiline juhendmaterjal seitsme näidiskava ja slaididega. Keskuste kodulehtede vormi ja sisu asja- ning ajakohastamisega tegelenud töörühm koostas kodulehe arendamise juhtnöörid (s.h kodulehe hindamise kriteeriumid), mille põhjal jätkub 2010. a kodulehtede analüüs, täiendamine ning tagasisidestamine. 2009 a Teeviidaks valmis ka Rajaleidja ja teavitamis- ja nõustamiskeskuste ühine messikontseptsioon Karjäärikohvik. 3


Karjäärikonverents VÄÄRT NÕU 24. märtsil 2010. a toimus haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele Õpetajate Majas karjäärikonverents VÄÄRT NÕU. Ühiskondlikud muutused toovad kaasa olukorra, kus inimesed peavad oma haridus- ja tööalaseid valikuid ümber hindama ja olulisi otsuseid tegema. Üheks võimaluseks inimeste toetamisel on karjääriteenuste osutamine ja arendamine koostöös mitmete asutustega. Konverentsil räägiti karjääriteenustest ühiskonnas ning erinevate osapoolte rollist karjääriteenuste kättesaadavuse soodustamisel. Konverentsil osales 85 inimest. Päeva avas Raimo Vuorinen (Jyväskylä Ülikool, Euroopa Karjääriteenuste Poliitika Võrgustiku koordinaator) ettekandega Karjääriteenuste paradigma muutusest Euroopa Liidus. Esineja keskendus elukestva karjääriteenuse väljakutsetele ja kontseptsioonidele ning karjääriteenuste arengule ELis. Anne Kivimäe Haridus- ja Teadusministeeriumist tegi ettekande teemal Karjääriteenuste süsteemi arendamise võlud ja valud Eestis. Tema ettekandest jäi kõlama, et karjääriteenuste pakkumisel on oluline osa koostööl. Kivimäe rõhutas, et integreeritud nõustamismudeli kohaselt võiks erinevad teenused (karjääriinfo, õppenõustamine, karjäärinõustamine jne) olla kättesaadavad ühest kohast. Ettekanne lõppes üleskutsega: „Karjääriteenused peavad nö kõrvalteenusest muutuma läbivaks ja elukestvaks teenuseks!”. SA Innove juhatuse liige Lea Orro kuulutas konverentsil välja konkursi „Aasta karjäärispetsialist”. (Täpsemalt saate esmakordselt toimuvast konkursist ja selle tingimustest lugeda lk 2.) Konverentsil tutvustasid esinejad Eesti eri paikadest, kuidas kohalikud omavalitsused/maavalitsused on karjääriteenuste arendamisse panustanud.

Kristi Koort SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, teavitusspetsialist

Konverentsil rääkisid karjääriteenuste olulisusest ka kolm karjääriteenuste arendamisega seotud ministeeriumit. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts edastasid oma tervitused ja sõnavõtu konverentsil osalejatele video vahendusel; sotsiaalminister Hanno Pevkur lõpetas konverentsipäeva ettekandega Karjääriteenused – kas ainult noortele?. Minister tõi oma ettekandes välja, et eriti täna peavad nii noored kui täiskasvanud mõtlema sellele, kuidas vastata tööturu nõudmisele. Pilt tööturul näitab, et hetkel on puudus kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust. Pevkur rõhutas, et tänaste noorte teadlike karjäärivalikute toetamisel on karjäärispetsialistidel väga tähtis roll. Lisaks koolilõpetamisel tehtud edasiõppimise valikule tuleb noortes kasvatada harjumust ennast elukestvalt täiendada. Positiivsena tõi minister välja, et Statistikaameti andmete kohaselt oli 2009. a täiskasvanud elanike elukestvas õppes osalemise protsent ca 11 ning viimastel kuudel on aeglustunud ka töötuna arvele võtmine. Hanno Pevkuril oli hea meel tõdeda, et pärast Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi koostööleppe allkirjastamist on hakanud toimima tihedam koostöö karjääriteenuste arendamisel. Hea näide koostööst on töötukassa karjääriinfotubade varustamine infomaterjalidega – SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus pakkus töötukassale tuge karjääriinfotubade varustamisel vajalike materjalidega. Konverentsi ajal oli kõigil osalejatel võimalik külastada Karjäärikohvikut ning küsida küsimusi karjääriteenuste kohta. Lisaks oli Karjäärikohvikus õppe- ja metoodiliste materjalide näitus ning jagati infomaterjale haridusest, tööturust ja karjääriteenustest Eestis ja välismaal. Konverentsi korraldas SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus koostöös karjääriteenuste koostöökogusse kuuluvate organisatsioonidega. Konverents toimus Euroopa Sotsiaalfondi programmist Karjääriteenuste süsteemi arendamine. Kokkuvõte koos esitlustega asub SA Innove kodulehel: Karjääriteenused > Uudised > Karjäärikonverents VÄÄRT NÕU. Täispikk artikkel koos heade näidete tutvustusega Karjäärituule veebiversioonis: rajaleidja.ee/karjaarituul.

4

Sotsiaalminister Hanno Pevkur

Heade näidete tutvustajad konverentsil: Margit Kagadze, Peeter Alekand, Rein Uusmaa, Loreida Küppas, Tuuli Paaksi, Malle Link


Avatud mikrofon karjäärikonverentsil

Ande Magus SA Innove karjääriteenuste arenduskeskusest palus konverentsikülalistel jagada oma ootusi ja muljeid karjäärikonverentsi kohta ning teenustest ja nende arengutest laiemalt.

Andrus Haugas

Kalle Vister

Pärnu Linnavalitsus, haridusosakonna juhataja

Valga Maavalitsus, haridus- ja kultuuritalituse juhataja

Milliste ootustega konverentsile tulite?

Milliste ootustega konverentsile tulite?

Tulin ootusega saada uusi mõtteid. Kuna Pärnu linn on olnud õppenõustamise ja karjäärinõustamise osas üks Eesti Vabariigi lipulaevadest, siis püüame jätkuvalt oma mõtetega olla võimalikult homses päevas; nii ei saanudki seda võimalust kasutamata jätta.

Tekkis küsimus, et mis saab edasi kui lõpeb projektipõhine karjäärivaldkonna rahastus ja töö. Olen ise olnud koolijuht ja nüüd maavalitsuse haridustalituse juhina on mulle oluline, et see töö oleks meie maakonnas jätkusuutlik. Mind huvitab see, kuidas mõeldakse teistes maakondades ja millised lahendid on leitud.

Milliste uute, konverentsilt saadud mõtetega lähete tagasi Pärnusse? Minu jaoks olulisim oli Raimo Vuorineni ettekanne karjääriteenuste paradigma muutusest Euroopa Liidus. Kuulsime põhjanaabrite kogemust, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu tervikkogemus. Sellest ettekandest õhkus suuremat integreeritust ja süsteemsust, kui meil Eestis praegu on – tundub, et oleme sellel alal veel mitu sammu maas. Muret teeb see, et meie riigis puudub valdkonna integreeritus; karjääriteenuste süsteemi püütakse üles ehitada eraldiseisva süsteemina, mis ei lõimu nii jõuliselt kui vaja. Oluline on, et karjääriteenuste pakkumisega tegeletakse kõikidel tasanditel, mis noore inimese elu mõjutavad. Näiteks peaks iga õpetaja suutma õpilasele selgitada konkreetse aine sidusust reaalse eluga – milliste elukutsete puhul on selle aine tundmine oluline, milliste elukutsete puhul täiesti möödapääsmatu jms. Noortel peaks tekkima arusaam, et vajadusel pakutakse neile abi ja konsultatsiooni.

Kuidas saaks KOV-i- tasandil kaasa aidata karjääriteenuste arengule? Kuivõrd saab KOV aidata, et teenused oleksid paremini kättesaadavad? Kõik sammud ei pea olema omavalitsuse alluvuses, kuna me toimetame ühtses kultuuriruumis – kõige olulisem on koostöö ja ühise tahtmise olemasolu. Näiteks on meil homme omavalitsuste haridusosakonna spetsialistide kohtumine töötukassa Pärnumaa osakonna esindajatega, et arutada tõsisemate koostöövõimaluste üle – kuidas jagada funktsioone Pärnumaa Kutsenõustamiskeskusega, et ei oleks dubleerimist ja klientide pärast võistlemist.

Margit Kagadze Hiiumaa Teavitamis- ja nõustamiskeskus, juhataja

Mida teha, et valdkonna areng oleks jätkusuutlik? Oluline on üle vaadata eri arengukavade dokumendid. Karjääriteenused peaksid olema selgelt sõnastatud valdkondade ja koostööpartnerite vahel – mida pakuvad teavitamis- ja nõustamiskeskused koolidele, lasteaedadele, ettevõtjatele. Leppigem asjades kokku! Selgeks tuleb rääkida ka rahastamismudelid ning teha vajalikud muudatused seadusandluses – näiteks ootavad koolid koordinaatori ametikoha loomist. Tähtis on luua ühised kokkulepped, vaadata koos kaugemasse tulevikku. Programmide ajal tehtud tubli töö on ka midagi väärt!

Mida võtate kaasa konverentsilt? Kindlasti palju mõtteid, ka tugevamat sõnumit, mida edastada omavalitsuste juhtidele ja koolijuhtidele – koos kõigi partneritega saame seda tööd hästi jätkata. Olles ise ka ühe omavalitsuse volikogu esimees, on oluline edastada omavalitsuste juhtidele sõnumit, et arengukavades peaks olema sees kindlasti ka karjääritöö valdkond. Seetõttu tuleb arengukavad üle vaadata ja jätkusuutlikkuse tagamiseks sisse viia võimalikud muudatused. Oluline on suurendada omavalitsuste juhtide teadlikkust karjääriteenuste temaatikast.

Milline teenus (karjääriinfo, karjääriõpe, karjäärinõustamine) oleks noorele kõige vajalikum, millist teenust võiks kõige rohkem arendada? Näen neid kõiki kompleksselt. See, et karjääriõpe on uude põhikooli ja gümnaasiumi riiklikkuse õppekavasse sisse toodud, on suur pluss.

Ott Kasuri Eesti Maaomavalitsuste Liit, tegevdirektor

Mis mõjutab karjääriteenuste arengut/järjepidevust? Kuidas saab omavalitsus sellele kaasa aidata? Karjääriteenuste arengut tuleks vaadata koos üld- ja kutseharidussüsteemi arenguga, samuti ettevõtluse vajadusega; loomulikult vajatakse spetsialiste ka avalikus sektoris. Väga hästi toimib töövarjuks olemine, seda nii ettevõtluses kui kohalikus omavalitsuses. Tean seda soovitada, sest minul endal on olnud korduvalt töövari Tabasalu Ühisgümnaasiumist. Kokkulepped ja koostöö peaks toimima laiemalt, seda ka omavalitsuste vahel. Koostööks on vaja tahet ka poliitilisel tasandil. Ühistegevust ei saa planeerida ega vajalikke otsuseid vastu võtta, kui kokkulepped muutuvad. Kus näiteks osutada karjäärinõustamise teenust maakonnas, kui on otsustatud seda teha ühiselt maakondliku omavalitsusliidu egiidi all. Tähtis on see, et täna on meil olemas kvalifitseeritud inimesed, kes teenust pakuvad ning kõikides maakondades on toimiv võrgustik.

5


Karjääriõppe vajadusest ja iseloomust Eesti koolides Riigi ja selle rahva võimekust ressurssidega ökonoomselt ringi käia kajastab kõige laiemas mõttes see, kuivõrd teadlikud ja samas vabad on noored oma valikutes. Mida teadvustatumad otsused noor oma tuleviku osas langetab ning mida enam need vastavad tema tegelikule motivatsioonile, huvidele ja isiklikule võimekusele, seda toimetulevam ning terviklikum indiviid ta elukestvas ja ühiskonna arengu perspektiivis on. Selle eelduseks on aga läbimõeldud ja nii kooli õppeainetega kui muu tegevusega seonduv karjääriõpe. Koolis peab karjääriõpe olema midagi, millesse saaksid panustada kõik haridusprotsessi osapooled ja kõikide, mitte vaid valitud ainete õpetajad. Eesmärgiks tuleb seada õpitegevus, mis läbi erinevate ainete ning nende omavahelise lõimimise toetab õpilase jaoks tema õppe-, töö- aga ka laiemalt elukäigu kujundamiseks seoste loomist. Eriti oluline on, et iseseisva isiksuse ja vaba kodaniku kasvamisel toetavat rolli omav karjääriõpe hoidub hoiakutest, mis lähtuvad tööturu ettekirjutistest. See võib tunduda liiga suurejoonelisena, ent karjääriõppe oodatud tulemuseks peaks olema ühiskonna täisväärtusliku liikme arengupotentsiaali avaldumine – et noor tunneks ennast ja oma võimeid ning orienteeruks teda ümbritsevas keskkonnas ja selles esinevate võimaluste keskel.

Karjäär – kas kohast kohta liikuv pidetu töine „kaevandamine“ või läbimõeldud elukäigud? Tänane Eesti kool on olemuselt suuresti õigete ja valede vastuste põhisest konkurentsist lähtuv. Ideaalpildis kollektiivsel tasandil ressurssidega jätkusuutlikult ringi käiv riik vajab oma võimalusi ja vajadusi teadvustavaid, isiklikku arvamust omavaid, kartmatult end väljendavaid ja koostöövõimelisi ühiskondlikult tundlikke liikmeid. Koostööd soosiva ning interdistsiplinaarse karjääriõppe abil kujunevad õpilastest kodanikud, kes kohanduvad sujuvalt ühiskondlike ning majanduslike muudatustega. Samas on nad uute arengusuundade üle otsustajad ja nende esilekutsujad ning vähemõjutatavad erialastest ja valdkonnaspetsiifilistest kitsendustest. Ettevõtlikkus ja koostöövõime on väärtused, mille järgimiseks vajalike valmiduste, oskuste ja teadmiste omanda6

Erki Kaikkonen Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja, Karjääriteenuste koostöökogu

miseks on tarvis toetavat kasvukeskkonda. Selliste väärtuste edendamine peab toimuma dialoogipõhises õpikeskkonnas, mille lahutamatu osa on hirmuvaba suhtluskeskkond ning enesest ja teistest lugupidava eneseväljenduse praktiseerimine.

Karjääriõppe meetodid olgu mitmekesised ja edasivaatavad! Karjääriõppes interaktiivsete meetodite kasutamine ning eriti praktilise kogemuse teel erinevate õppevaldkondadega tutvumine suurendab noorte teadvustatud valikute tegemist. Oluline on asetada valikute teadlikkust toetavad tegevused õigesse aega – näiteks põhikooli kolmandal astmel võiks olla kutseõppealane teavitus ja -praktika ning gümnaasiumiõppes kõrgkooliõpingute ja tööturuga seotud teavitus. Heaks eeskujuks on Soome, kus põhikooli õpilastele on kohustuslik nädalane tööpraktika mõnes ettevõttes. Eesti töövarjupäev on samm õiges suunas, kuid seoses varjutamise kestuse ning vabatahtlikkusega on sellel karjääriõppe seisukohalt oluliselt arenguruumi. Abiks õpilaste teadlikkuse suurendamisel gümnaasiumite vahel valikute tegemisel on näiteks Pärnumaa Noorte Liidu poolt igal kevadel korraldatav tutvumispäev Pärnu gümnaasiumites, mis on suunatud just põhikooli viimasele klassile. Eeltoodud algatuste puhul puudub siiski kas üleriigiline lähenemine või kõikidele õpilastele võimaldatus.

Õpilased soovivad edasivaatavat ja praktiliselt põhjendatavat õpet! Valitseb olukord, kus gümnaasiumi lõpus puudub enamikel noortel selge nägemus sellest, mis neist edasi saab. Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilastega tehtud intervjuudest kõlas gümnaasiumiõpilaste arvamus: „Me oleme omandanud kõiksugu fakte, aga me ei tea midagi sellest maailmast, kuhu me oleme astumas kooli lõpetamisel!”. Uus põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade määrus seab eesmärgiks, et põhikooli lõpetaja on teadlik oma edasistest huvidest. See aga eeldab omakorda karjääriõppe ja individuaalse nõustamise sisulist arendamist ja prioritiseerimist ning eri ainemoodulite vahelist lõimumist. Karjääriõppe lõimimine kooliellu aitab kindlasti õpilastel senisest paremini valmistuda täna küll aimatavaks, ent homseks juba täiesti muutunud maailmaks. Kunagi varem pole Eesti noortelt oodatud sellist oskust oma elukäiku ise nii otsustavalt kujundada.


Uued metoodilised materjalid karjäärinõustajatele

Mare Väli SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, karjäärinõustamise juhtivspetsialist

2010. aasta alguses sai kaante vahele metoodiline töövahend Grupinõustamine. Teooria ja praktika. See raamat on abiks karjäärinõustajale gruppidega töötamisel ning annab ülevaate grupinõustamise teooriast ja praktikast.

Grupinõustamine. Teooria ja praktika. Raamatu elektrooniline versioon ja näidiskavade slaidiprogrammid on kättesaadavad portaalis Rajaleidja: rajaleidja.ee/grupinoustamine.

Käsiraamat on mõeldud eelkõige piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste spetsialistidele, kelle põhitöö on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õppurite karjäärinõustamine. Praktika ossa on koondatud head näited, mida keskused on rakendanud, ning soovitatavad teemad grupinõustamiseks põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilastele. Käsiraamatu lisadest leiab lugeja seitse näidiskava, mis aitavad suunata noort oma karjääri planeerimisel. Põhikooliõpilastele mõeldud kavad on Õppimine on karjäär ning Töö ja tervis, gümnaasiumiõpilastele Mina ja maailm ning Elu kutse, kutsekoolinoortele Edu tagavad omadused, Kuidas leida unistuste töö? ning Minu reisikohver. Näidiskavad on koostatud slaidiprogrammidena, millele on lisatud nõuanded ja kommentaarid karjäärinõustajale koos noortele edastamiseks mõeldud soovitusliku infoga. Kavad valmisid teavitamis- ja nõustamiskeskuste arendustöö tulemusel. Materjali valmimisele aitasid kaasa Kaire Karon, Hedy Laidre, Heidi Antons, Heli Hillep, Terje Paes, Marju Põld, Nelly Randver ja Mare Väli. Käsiraamat on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse programmist Karjääriteenuste süsteemi arendamine. Trükist jaotatakse teavitamisja nõustamiskeskuste nõustajatele, kelle ülesanne on katsetada valminud näidiskavasid oma teeninduspiirkonnas ja teha ettepanekuid kavade parendamiseks.

2009. aasta lõpus nägi trükivalgust metoodiline töövahend karjäärinõustajatele Karjäärinõustamine. Nõustaja käsiraamat. Raamat on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”, trükkimist toetas Eesti Töötukassa programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2009” vahenditest. Programmid on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist. Raamatu koostajad on Piret Jamnes ja Mare Väli. Raamatu sissejuhatuses võtab P. Jamnes kokku olulisema: „Tänapäeval eksisteerivad matching, humanistlik ja konstruktivistlik nõustamine praktikas kõrvuti ning paljud meie nõustajad on positiivses mõttes eklektikud. Kasutatakse paralleelselt nii teste kui uusimaid meetodeid ja harjutusi. Selles väljaandes ongi kõrvuti nii uuemad kui „äraunustatud vanad” teemad ja harjutused. On nii teooriat kui praktilisi ülesandeid, nii algajatele kui kogenud nõustajatele.” Raamat on toetav materjal ka nõustajate koolitamisel.

Karjäärinõustamine. Nõustaja käsiraamat.

Esimeses osas tutvustatakse nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad oma igapäevatöös lähtuvad. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi ja nõustaja professionaalseid oskusi. Näpunäiteid jagatakse nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Esiletoomist väärivad ka nõustaja „raudvara” hulka kuuluvad hea nõustamise kümme omadust ja nõustatava kümme soovi nõustajale. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel. Teoreetiliste teemade ilmestamiseks on lisatud mõned läbiproovitud ja universaalsed harjutused. Kolmas osa keskendub suhtlemisele, mis on nõustaja olulisemaid kompetentse. Kirjeldatakse barjääre, mis võivad takistada head kuulamist. Põhjalikumalt tutvustatakse suhtlemistasandite teooriat. Teemat toetavad praktilised ülesanded. Viimasesse, neljandasse osasse on koondatud mõned kasulikud lisamaterjalid. Siit leiab lugeja ühiskonnas levinud elustiilide kirjeldused, küsimustiku nõustatava huvide kaardistamiseks, töölehe eluhoiakute käsitlemiseks.

Käsiraamatu elektroonilise versiooniga saab tutvuda portaalis Rajaleidja: rajaleidja.ee/kasiraamat.

Käsiraamatud on jaotatud piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning töötukassa piirkondlike osakondade spetsialistidele. 2010. aastal anti Primus programmi toel välja raamatu kordustrükk. Soovime kõikidele nõustajatele ja teistele huvilistele meeldivaid ja kasulikke tunde raamatu seltsis! 7


Head lugemist karjääriteenuste arenduskeskuse raamatukogust SA-s Innove tegutseb raamatukogu, mis on jagatud kahte osasse. Kutsehariduse seirekeskuse raamatukogust leiab teavikuid kutsehariduse, tööturu ja elukestva õppe teemadel. Karjääriteenuste arenduskeskuse raamatukogus on üle tuhande raamatu, brošüüri ja väljaande karjääriteenuste, hariduse ning psühholoogia valdkonnast. Raamatukogusse on viimase kümne aasta jooksul koondunud nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi väljaandeid, mis tutvustavad karjääriteenuste teooriat ja praktikat ning on abiks enesetäiendamisel. Eestikeelseid teavikuid saame oma koostööpartneritelt, konverentsidelt ning tellimise teel. Tellime aktiivselt ka rahvusvahelisi väljaandeid, lisaks saadavad meile rahvusvahelisi teavikuid õpirände ja karjääriteenuste teemadel meie kolleegid Euroopast.

Väärt lugemist Õppetegevuse hindamine noorsootöös. T-Kit No-10 Eesti Noorsootöö Keskus, 2008

Hindamist seostatakse tihti pikkade aruannete kirjutamise, oma töö teiste jaoks õigustamise, mõõtmatu mõõtmise, ankeetide ja küsimustike täitmisega jne. Tüütu, väsitav, raske – üldse mitte põnev. Selles käsiraamatus näidatakse, et hindamine võib olla põnev, ergutav ja nauditav või vähemalt nii atraktiivne ja inspireeriv, et võiksite seda oma haridustöös kasutada. Hindamisest saab õppetegevuse hindamine.

The Skilled Helper: A ProblemManagement and OpportunityDevelopment Approach to Helping. 9th edition Gerard Egan Thomson Brooks/Cole, 2010

Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud raamatuga, milles on rõhuasetus lahenduskesksel nõustamisel, pakkudes probleemidega toimetulekuks mitmeid võimalusi ning tõstes inimeste pädevust ja usalduslikkust. Egan rõhutab koostööl põhinevat suhtlemist kliendi ja nõustaja vahel – autor juhib meisterlikult oma raamatus lugejat samm sammult läbi nõustamisprotsessi. Raamat koosneb teoreetilisest osast ja praktilistest töölehtedest.

8

Janika Tamsalu SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus, karjääriinfo spetsialist

Karjääriteenuste areduskeskuse raamatukogus on mitmed perioodikaväljaanded: AKEN, Mihus, Tööjõuturg, Õpetajate leht, Õpitrepp, Universitas Tartuensis jne, millele on raamatukogu andmebaasis ka viide elektroonilisele allikale (selle olemasolul). Kõigil huvilistel on võimalik tutvuda ka Academia lähetustulemustega Eestist välismaale alates esimesest Academia visiidist aastal 2002. Raamatukogu on avatud kõikidele teadmisi väärtustavatele inimestele. Pakume võimalust tutvuda teavikutega kohapeal või laenutada neid koju lugemiseks. Raamatukogu teavikute elektronkataloog asub veebilehel: innove.ee/ raamatukogu – sealt saab vaadata kõiki teavikuid või teha märksõnaotsingut. Raamatukogust laenutamiseks võtke meiega ühendust: Janika Tamsalu, e-post: janika.tamsalu@innove.ee.

Loovustehnikad: 77 viisi ideede leidmiseks Elina Tolmats Äripäeva Kirjastuse AS, 2009

TÜ doktorant ja Enics Eesti ASi personalijuht on koondanud kaante vahele 77 erinevat tehnikat, mille abil stimuleerida mõtlemist ja ärgitada inimesi loovaid lahendusi pakkuma. Koolitustel, seminaridel, loengutel ja koosolekutel on autor rakendanud loovustehnikaid, mis muutsid materjali edastamise ja tegevuste kavandamise põnevaks seikluseks. See raamat sobib ettevõtjale, juhile, õpetajale, tudengile ehk kõikidele, kes soovivad läheneda probleemi lahendamisele uudsel moel, unustades piirangud ja taotledes enamat.

Career Choice and Development. 4th revised edition Duane Brown & Associate Jossey-Bass Inc.,U.S, 2002

Raamatus käsitletakse mitmeid olulisi karjääriarenduse teemasid: inimeste karjäärivalikute põhjused, huvid ja oskused, kuidas inimesed muutuvad või ei muutu, teevad oma karjäärivalikuid elu jooksul jms. Esitatud on kaasaegsed ideed ja teooriad karjääriteenuste valdkonnas. Raamat on kirjutatud ladusalt, mistõttu on sobilik lugemiseks nii karjääriteenuste valdkonna spetsialistile kui ka tudengile.

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul

Karjäärituul nr 24  

Ajaleht Karjäärituul 2010. a esimene number.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you