Issuu on Google+

VENI, VIDI, VICI: Karl Saal

REPORTAAŽ: Noortebändide õhtu LK:3

30. mai 2013 NR 4

LK:4-5

SILM SILMA VASTU: Saskia Arik vs. Liisi Sirk ja Raile Laja

UUDIS+: Majanduskonverents LK:6

Koolisilm

LK:7

Hind: 20 senti

Mina, abiturient Kristen Jaamets

Kooliaasta on kohe kohe läbi saamas. Kõik ootavad juba päe-

tehtav ettevalmistus on sisukas. Kohati tundsin isegi rõõmu ja

Egle Rekand: Jään igatsema

kes

see materjal, mis me omandame, vaid sellega kaasneb ja

vi, kui saab lõunani magada ja siis veel viis tundi voodis edasi põõnata. Aga igal aastal, enne kui me hõisates kooli uksest välja jookseme, mõtleme, mida oleks saanud paremini teha ja mis kõik on selle aasta jooksul juhtunud. Nüüd on sõna abiturientidel, kes jagavad väärt nõu ja häid mõtteid oma kirjandites. Kristjan Joost: Elvas on tugevad inglise keele, eesti keele ja matemaatika õpetajad. Olgu nende kõrvalainetega kuidas on, aga eksamiteks

rahulolu, kui kuulsin, kuidas Tartu koolis käivad sõbrad on hädas ainetega, nagu informaatika, kunstiajalugu ja bioloogia. Sama ajal sain keskenduda põhiainetele ning ei pidanud pead valutama kunstnike nimede pärast, kes nagunii meelest lähevad. Elva kool on tekitanud minus teadmistehimu ja kohusetunnet ning õpetanud moraali ja eetikat. Selle eest olen ma elu lõpuni tänulik.

siin koolis olid. Klassiõdesid ja –vendasid, kes tegid selle aja suurepäraseks, ning õpetajaid, kes olid väga tüütud, aga samas leidus ka õpetajaid, kes tegid koolipäeva teatud asjadega ürpis naljakaks. Olen õppinud koolis, et tuleb olla kannatlik ja et iga asi juhtub omal ajal. Ma mõtlesin 11. klassis, et miks me õpime neid asju siin koolis — meil ei ole päris paljutki vaja ju, kuid nüüd mõistan, et nende tundide taga koolis pole ainult

kujuneb ka see, kuidas me elu näeme. Hannes-Paul Kirotar: Mida me siis peale pedenaljade veel tegime? Õppimise matemaatikat muidugi...intensiivselt. Esimesed kolm päeva nädalas olid meie matemaatika päevad ning neljapäev ja reede nn lebotamise päevad. Kõige rohkem olengi gümnaasiumi ajal nautinud uute sõprussuhete loomist ja arendamist ning nendega kaasnevaid seiklusi ja kogemusi.

inimesi,


2

Koolisilm

MULJETAJA

Ellie Gouldingu kontsert Freda Purik

Suve eel

Diana Griffel Kooliaasta lõpuni on jäänud loetud päevad. Need kaua oodatud päikeselised ja soojad päevad on kätte jõudnud. Kes meist siis õppimisele mõtleb? Need on kahtlemata õpetajad, sest meie, õpilaste mõtted lendlevad juba suveplaanides. Esimese Koolisilma aasta võib edukaks lugeda. Me oleme püüdnud ja kirja pannud palju toredaid lugusid. Oleme kirjutanud õpilastest, kellel on midagi positiivset korda läinud, ja jaganud magusaid muljetusi. Samuti loodame noortematele õpilastele ajalehe huvipakkuvamaks teha, sest meie lugejad on seni põhiliselt gümnasistid ja õpetajad. Me usume, et meie koolileht on toonud paljudele õpilastele selgust haridusteemadel ja võib-olla on isegi keegi avastanud teistsuguse vaatenurga oma tõekspidamistes. Jah, see on see salapärane püramiid 3. numbri tagumisel küljel... Igatahes on meid ootav suvi pikk. Kui sinagi mõnda huvitavat lugu märkad, siis võta see pisike vaev ja kirjuta üles!

See kauaoodatud üritus oli kindlasti senimaani üks parimatest kogemustest mu elus. Mäletan, kui sain teada, et Ellie annab konsterdi Eestis, olin küll seitsmendas taevas. Olin unistanud sellest hetkest juba kolm aastat. Sügisel, kui piletid müüki tulid, olime mina ja mu sõbrannad kohe jaol. Tahtsime sajaprotsendiliselt kindlad olla, et saame piletid. Aeg venis oktoobrist aprillini meeletult, kuid lõpuks näitas kalender 16. aprilli — õige päev oli kätte jõudnud. Lubasime endile koolivaba päeva ja läksime kontserdile. Rock Cafesse jõudes olime läbi nagu läti raha, kuna pidime jooksma. Olime jäänud ajahätta — midagi pole teha, kolme tüdruku jaoks üks vannituba on ilmselgelt liiga vähe. Vaatamata hilinemisele saime päris hea koha konsterti nautimiseks. Mäletan seda ülevoolavat tunnet, kui elevil rahvas hakkas aplodeerima ja hõikama ,,Ellie, Ellie, Ellie...!’’, mispeale õhtu kangelanna lavale astus ja esimese laulu esitas. Ta tundus nii perfektsena, nautisin kõike: tema omapärast häält, riietust ja ta tantsimist (Ellie tantsis tõesti hästi, väga hea puusatöö!). Kõik käis nii kiirelt, et ma vaevu mäletan midagi. Nagu alati, olles mõnel vapustavalt heal kontserdil, lendab aeg tohutu kiirusega ja tunde võib võrrelda minutitega. Eelnevalt mainisin Ellie’ omapärast häält, mis mulle väga meeldib. Selline natuke kahisev, samas väga õrn ja puhas. Eriti meeldib mulle, kui ta kõrgeid noote võtab, siis tundub ta hääl lausa maagilisena. Julgen arvata, et paljudele ta hääl ja ta muusika sellepärast ei meeldi. Näiteks üks minu kaaslane ütles kontserdi ajal, et tema meelest on Ellie’l hääl ära. Eks igaühele jääb oma arvamus. Ellie Goulding on nüüdseks välja andnud kaks albumit. Kontsert põhines enamjaolt uuel albumil, kuid siiski oli ta vahele lisanud ka lugusid esimeselt salvestiselt. Vanemaid laule esi-

tades oli ta iga kord imestunud, kuidas publik teadis sõnu ja oskas kaasa laulda. Korrad, mil Ellie lasi ainult rahval laulda (oi, kuidas ma armastan neid hetki kontsertidel!), panid justkui kirsi tordile ja muutsid sündmuse täiuslikuks. Olin senimaani kuulnud ainult tema stuudios salvestatud laule ja kartsin natukene, et äkki võin pettuda tema live’ides. Ellie on ikkagi suhteliselt uustulnuk muusikamaailmas ja ta kogemuste pagasis on veel ruumi küllaga. Kõigele vaatamata oli tema kontsert väga kaasakiskuv ja kõike ümbritsevat unustama panev. Tean, et sellest kahest ja poolest tunnist ei piisa, et saada midagi inimese kohta teada, aga Ellie tundus väga avatud ja fun inimene. Sellest arusaamiseks piisas pausidest lugude vahel, mil ta publikuga suhtles. Mul on olnud mõne artisti või bändi puhul nii, et pärast kontserti ma enam nende muusikasse eriti hästi ei suhtu ja ehk isegi lõpetan nende loomingu kuulamise, kuid Ellie’ga on vastupidi. Olen nüüd palju rohkem tema muusikat kuulanud ja saan ka ta lauludest paremini aru. Praegugi, seda artiklit kirjutades panin mõlemad Ellie’ albumid mängima. Austan muusikuid, kes kirjutavad ise oma laule, sest ilmselgelt siis tulevad sõnad ja laul hingest. Ellie Goulding on üks nendest, kellele on antud suurepärane laulude kirjutamise oskus ja polnud midagi paremat, kui oma silmaga näha, kuidas ta laval oma laule esitades seda kõike nautis. Muidugi nautisin seda ka mina, mu sõbrad ja kindlasti kõik teisedki publikust.


VENI, VIDI, VICI

Koolisilm

3

Karl Saal

Karina Kompus On juba ammu teada, et Elva Gümnaasiumist on sirgunud, ja sirgub siiani suuri lootustandvaid sportlasi. Siiski tundub, et üks praegustest on veidi varju jäänud, kuigi tema saavutused on ehk ühed suurimad. Jutt käib judokas Karl Saalist, poisist, keda koolipeal eriti näha pole, sest alatihti on ta välismaal esindamas oma klubi, või meie riiki. Karli judoka tee algas juba neljandast eluaastast, kui naabrimehest treener poisi endajuurde trenni kutsus, ema soovitusel saigi mindud, ning nüüd on noormees judomatil veetnud juba kaksteist aastat. Nende aastatega on kogunenud ka mitmeid karikaid, tähtsaimateks peab Karl viite Eesti Meistritiitlit ja Põhja-Euroopa turniiril saavutatud esikohta, suur asi on ka koondise esinumbriks tõusmine. Kõik need saavutused ei tule aga niisama, tuleb näha vaeva ja alati pingutada, nagu Karli treeneritele Evelin ja Marek Pihlakule meeldib öelda, siis tühja jutu eest palka ei maksta! Treenima peab noormees viis korda nädalas, et olla edukas judokas, ei piisa vaid maadlustrennist, tuleb käia ka jõusaalis ja teha erinevaid matitreeninguid. Kui võistlusperioodil trennid eriti rasked pole, siis jõukogumise perioodil pidavat trennid ikka päris läbi võtma. Tihedate trennide ja reisimiste vahel tuleb aega leida ka koolile, vei-

di on hakanud judo kooli segama, aga Karli arvates saab ta ikka hakkama, talle olevat veidi seda loomuliku intelligentsi ka antud. Pingutada tuleb siiski eesmärkide nimel, ning kui küsida poisilt nende kohta, jääb ta pigem tagasihoidlikuks ja plaanib võtta ühe hooaja korraga, kuid eesmärk on siiski sinna kõr-

gele jõuda. Lähimateks eesmärkideks on suvel toimuv noorte Olümpiafestival Hollandis, kuhu on Elvast ka teisigi minejaid. Judokalendris on ka MM Miamis. Tippsündmus on aga Euroopa meistrivõistlused Tallinnas, kus on eesmärgiks TOP7. Tõusudele järgneb teadupärast mõõn, nii on ka Karlil olnud peas loobumismõtteid, kui meistrivõistlustel hästi ei lähe või tunneb ta ise, et ei tule enam välja, siis tuleb mõelda oma reaalsetele võimalustele ning pingutab edasi. Kindlasti mängib suurt rolli ka ema, kes ei luba trennist puududa, ehk hoiab nii-öelda poisil silma peal. Isa on aga rahulikum, ootab seda sähvatust,

ehk mingit kõrget tiitlit. Just vanemad on olnud need, kes on teda sellel pikal teel enim toetanud, nii moraalselt kui ka materiaalselt. Judo võib tunduda küll odav ala, aga tegelikult neelab ka see ala meeletult raha, juba üks kimono maksab 200€, rääkimata võistlusreisidest üle Euroopa. Just tänu judole on Karl näinud mitmeid riike, alustades Venemaast ja lõpetades näiteks Serbia ja Šveitsiga. Vaatamata rasketele treeningutele ja võistlustele saab ka tegelikult üpris palju nalja. Suurimaks huumorimeheks pidavat olema venelasest koondisetreener, kelle Eesti keele oskus pole just parim. Näiteks ükskord kuumal suvehommikul kaaluma minnes, küsis treener poisilt: „Kus keep on?“ lõpuks treenerit mõistes saadi aru, et räägiti hoopis nokamütsist. Aastate pärast, kui noormees oma eesmärgid saavutanud, on ta uhke oma tiitlite üle ja hakkab kindlustama pensioniiga, see hõlmab ka villat kusagil soojal maal. Praegu püüab ta aga vabal ajal nautida kodusolemist, kõigiga hästi läbi saada ja siiski teha ka trenni. Kuna judoga võivad tegeleda üldiselt kõik, siis kutsub Karl kõiki endaga koos sportima!


4

Koolisilm

REPORTAAŽ

Noortebändide õhtu Diana Griffel & Kristen Kotkas Ühel sumedal aprillikuu õhtul mürtsusid trummid ja aknad Puiestee tänava koolimajas. Tegemist ei olnud lammutustöödega, vaid seoses meie kooli muusikanädalaga leidis aset noortebändide õhtu. Noori andekaid oli kuulama tulnud üpris suur seltskond inimesi. Koolisilma ajakirjanikud kasutasid võimalust ja tegid intervjuu RAŠ157 liikmega Karl Kristopher Tigasega. Intervjuu on tehtud kohe pärast esinemist. Õhtu avasid Kyberoravad. Alguses mängisid nad instrumentaalmuusikat, mis jättis publiku suhteliselt külmaks. Kui ilmus aga välja imeilusate blondide juustega tüdruk, kes laulis kui ehtne Kreeka muusa, hakkas saalis temperatuur tõusma. Peale Kyberoravaid esinesid kenad poisid bändist RAŠ157. Tüdrukutel süda-

med sulasid ja ila hakkas juba vaikselt tilkuma. Koha peal hakati natuke keha liigutama ja arglikult lauldi kaasa ka mõned viisijupid. Viimasena tuli lavale Night Felony. RAŠ157 algatusel hakkas rahvas vaikselt lava ette tulema. Pärast paart laulu oli lavaesine inimesi täis ja kõik laulud olid järsku peas. Olles kuulanud väheste inimeste arvamust, kujunes väga subjektiivne seisukoht, et publik oli üsnagi mage, sest vaja läks kahte bändi, et inimesed tantsima saada. Seesamune kuulajaskond leidis ühehäälselt, et parim oli bänd RAŠ157.

Karl-Kristopher Tigane


INTERVJUU

Koolisilm

5

Missugust rolli täidad sina bändis? Mis teie bändi nimi on? Ma olen laulja ja vahel kirjutan ka lugusid. Meie bändi nimi on RAŠ 157. Bänd kannab huvitavat nime, mida see tähendab? Sellest tuleb kokku nagu rassist (naljaga). Kas väike värin oli ka laval olles sees?

Vist mitte, aga võib olla isegi jalg vist natuke värises ja võimalik, et natukene häälgi. Siiski oli see meie päris esimene esinemine bändiga.

Kui ka tulevikus muusikaga edasi tegeled, siis kuidas sa bändi ette kujutad? Kas teil on palju fänne? Kes on teie bändi kõige andekam? Kas sa veel ikka hingeldad (intervjuu on tehtud kohe peale esinemist)? Ma olen kuulnud ,et sa pole bändi loomise algusest RAŠ 157 liige olnud. Kuidas sa sinna sattusid?

Mina ja Magnar hakkame kindlalt süldikaid tegema, no sellised armastuslaule, aga bändiga ikka pop/rocki . Arvestades seda, et oleme esimest korda laval, siis jah. Tegime kodulehekülje internetis, kui polnud veel esinenudki, ja juba oli meil 40 vaatamist. MINA, nali.... Me oleme me kõik andekad. Koos leiutame uusi ideid, kuidas saaks paremini ja nutikamalt. Üksteiseta ei saaks.

Ei.

Ma ei oodanud seda, tuli pakkumine. Magnar( bändikaaslane) oli kuulnud mind laulmas ja neil oli just lauljat vaja. Võtsin võimaluse vastu ja nii see nüüd on. Ainuke halb asi on see, et kuna bändi kaks liiget elavad pooleldi Tartus, siis vahel on kokkusaamisega raskusi.


6

SILM SILMA VASTU

Koolisilm

Autor: Jürgen Resev „Silmast silma“ jätkub ka selle õppeaasta viimases numbris. Kuna õpilased pole veel õpetajate vastu saanud, siis see-

1. Mitu tähte on Ameerika Ühendriikide lipu peal? Raile: Oota, oota, seda ma küll tean (sosistab kaaslasega). No üle kahekümmne kindlasti. (peavad arutelu). Liisi: Ooh issand, äkki on ... Me pakume, et 46. Saskia: ( naerab, kiljatab). 51? Kas on vä? 2. Mida need tähed sümboliseerivad? Raile: (vajub mõtlema) Liisi: Osariike, oli jah, muidugi. Saskia: Osariike (nunnutava häälega). 3. Mitu triipu on Ameerika Ühendriikide lipu peal? Raile: 16 äkki. Liisi: Iga päev käin neid vabast ajast lugemas. Pakun, et 12. Saskia: (mõtleb)... 13? 4. Mida need triibud sümboliseerivad? Raile: (vaatab lootusrikkalt klassikaaslaste poole ja naerab) Aidake meid! Seda ma ei tea, ehk tuleme pärast selle küsimuse juurde tagasi. Liisi:(vaikib ja naeratab). Saskia: Kõik (küsimused – toim) on Ameerika kohta? Need sümboliseerivad Vabadussõja osariike. 5. Mis on Ameerika suurim osariik? Raile: Mis osariigid on seal üldse ? Raske teema, noh. Liisi: (mõtleb pikalt) Alaska vä? Saskia: (mõtleb) Alaska siis! 6. Mis aastal Ameerika Ühendriigid iseseisvusid? Raile: Tuhat midagi... 4. juuli kindlasti. Liisi: 4. juuli jah, aga mis aasta? (vastab peale vihjete saamist klassi pealt) mingi 1776 oli vist. Saskia: (näitab keelt) Ära kirjuta seda!

(haarab paberi ja asub arvutama) 17... mm... 85. 7. Kes oli Ameerika Ühendriikide esimene president? Raile: Ma nagu teaks.. (ei julge öelda) Liisi: (itsitab) Issand! Saskia: (vaatab põrandale) Abraham Lincoln? 8. Mis oli selle presidendi nimi, kes vabastas orjad? Raile:(peale pikka mõtlemist) Abraham Lincoln vist. Liisi: (räägib juba teiste klassikaaslastega). Saskia: Franklin? 9. Mis nime kannab Ameerika Ühendriikide pealinn? Liisi: Ma ei tea, Raile vasta sina. Raile: (kihistab naerda) Washington ikka no. Saskia: Washington D.C. 10. Mis osariigis ja linnas asub ‘Hollywood? Raile: Los Angeles (klassi pealt antakse vihjeks RHCP* laul) California. Liisi: (vaikib). Saskia: (silub juukseid) California... L.A.

Liisi Sirk ja Raile Laja

* RHCP – Red Hot Chilli Peppers, bänd

Kokku: Raile ja Liisi 6p Saskia 5p

1. 50 2. Osariike 3. 13 4. 13 algset/originaalset kolooniat 5. Alaska 6. 1776 (4. juuli) 7. George Washington 8.Abraham Lincoln 9. Washington D.C 10. California, Los Angeles

Saskia Arik

kord on võistluses kaks 11. humanitaari õpilast: Raile Laja ja Liisi Sirk, kes võistlevad Saskia Ariku vastu. Saskiat tunneme kui noort ja energilist õpetajat, kes ei vannu alla üheski võistluses, aga kas ta suudab alistada kaks omaenda õpilast? Seda näeme peagi. Head lugemist!


UUDIS +

Koolisilm

7

Anija majanduskonverents Romario Siimer

Elva Gümnaasiumi reaalsuuna õpilased (Erik Abmre, Siim Ivask, Kristi Koppel, Romario Siimer, Carmen Isop, Egle Rekand) võtsid osa 15.-19. aprill toimunud õpilaste rahvusvahelisest majanduskonverentsist Anija vallas ja Tallinnas. Esimesel päeval toimus Kehra gümnaasiumis pidulik avatseremoonia, kus igast osalenud riigist õpilased pidid esitlema oma kodukohata ning üht seal tegutsevat ettevõtet. Õpilased olid pärit Eestist, Venemaalt, Soomest ning Ungarist. Avatseremooniale järgnes lõuna Kehra gümnaasiumis. Külastati tunde Kehra Gümnaasiumis, et saada aimu,

millega seal koolis tegeletakse. Õhtupoolikul sõime 3-käigulise eine kohalikus restoranis ning pärast seda viidi meid bussiga Tallinnasse hotelli. Hotell oli väga hubane ja mõnus ning kandis nime SUSI. Järgmisel päeval ärkasime varakult, et jätkata Kehras presentatsioonidega. Elva kooli õpilased tegid väga ilusa ettekande turismist Elva linnas ning kohalikust osaühingust Marepleks. Kõik huvitusid Elva mändidest ning üritasid ette kujutada linna, kus kasvab nii palju puid. Kõik konverentsipäevad olid maksi-

maalselt sisustatud ehk polnud ühtegi vaba hetke. Näiteks külastasime Lennusadamat, Tallinna vanalinna, Kõrvemaad, Anija mõisa ning mitut tehast. Kohalikus paberitehases anti meile ülevaade keemilistest protsessidest, mille abil tavalisest palgist saab paberit toota. Lõbusameelsest üritusest ei puudunud ka sport. Käisime nimelt Kehra kohaliku käsipalliklubi mängu vaatamas. Üritus oli väga hästi organiseeritud ning kõik jäid rahule. Kuuldavasti toimub järgmise aasta majanduskonverents Elvas.

Oh kooliaeg, oh kooliaeg millal sina lähed Kristen Jaamets

Kooliaasta on kohe-kohe läbi saamas. Kõik ootavad juba päevi, kui saab lõunani magada ja siis veel viis tundi voodis edasi põõnata. Aga igal aastal, enne kui me hõisates kooli uksest välja jookseme, mõtleme, mida oleks saanud paremini teha ja mis kõik on selle aasta jooksul juhtunud. Nüüd räägivad gümnaasiumiõpilased, mida on nad Elva koolis õppinud või mida just sellel aastal aru saanud. Triin Tuhkur: Kui mõelda, mida tundides rohkem teada saanud olen, siis igakord lähen tunnist mõne uue teadmisega, mis on positiivne. Kuid selle aasta jooksul olen

õppinud tundma oma klassikaaslasi ja klassijuhatajat. Samuti sain juurde esinemiskogemusi, kuna ma pole ikka päris mitu aastat kuskil esinenud mõne laulu või nagu jõulupeol tantsuga. Ning reaasuunas harin enda ka jalgpalli, autode ja rollerite teemal, kuna nendest räägivad klassivennad palju ning olen tavaliselt neid huviga kuulama jäänud. Kuna käisin ka üritusel Turvaliselt 12. klassi, siis sain palju uut ja huvitavat teada ning oskan hädaolukorras aidata. Laura Sügis: Olen õppinud enda arvamust avaldama ja konflikte lahendama, õppinud aru saama, mida ma tegelikult tahan ja

mis oskusi ma arendada soovin. Oskan nüüd paremini enda eest seista. Oskan kompromisse lihtsamalt teha ja ka mu suhtlemisoskus on arenenud. Oliver Käkk: Puud lähevad kevadel roheliseks, kui vihma sajab, lähevad nad rooste. Siim Kallas ja Kaimar Mekk: (Üheskoos): „Mitte midagi pole õppinud. Ainult oleme kordand eelmise aasta teemasid.“ (kirjaviis muutmata) Oliver lisab kõrvalt, et ajaloos on siiski midagi uut õpitud.


8

SILM SILMA VASTU

Koolisilm

Aasta andja 2013

Aasta andja ei ole õpetaja, kes tundidest kõige enam on ära lasknud, vaid see, kes on andnud nii õpiteadmisi kui ka hulganisti teadmisi edasiseks eluks. Ta on see, kes motiveerib rohkem pingutama ja inspireerib raskustest välja tulema. NOMINENDID (Tähestikulises järjekorras): Merike Allik Revo Lastik Piret Toomeste Lea Tooming Joosep Tosmin SOE UDUVIHM jõe kaldal sulab suvelõhnadeks Vaata, vihm sajab aga jõele jälgi ei jäta Räägime täna lihtsatest asjadest oleme täna lihtsalt Oleme nii nagu on niisama Räägime mullast, kaselehtedest, soojast uduvihmast, jõe kaldast Räägime täna lihtsatest asjadest oleme täna lihtsalt

TOIMETUS: Toimetaja - Diana Griffel Fotograaf - Kaire Helbre Küljendaja - Kristen Kotkas Kirjutajad - Diana Griffel, Jürgen Resev, Kaire Helbre, Karina Kompus, Kristen Jaamets, Kristen Kotkas, Romario Siimer Keeletoimetaja - Lea Tooming

Olge meiega! Ka Koolisilma Facebooki-lehel!


Koolisilm NR 4