Page 1

HUNDIJUTUD Klubi uudised

w„W

Juubeli eri

LEHES:

TE 20 L E M I R K ATELT J A T Ö Ö TUSI T ITELT MEENU R E N T R TÖÖPA S O O K JA UUD! PALJU M ALJUNING P

Meie leht on trükitud taaskasutatud paberile ♻


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 2

4

TOOTEBRÄNDI

ÜLE

50

EKSPORTTURU

BRASIILIA

OLIVÉ QUÍMICA S.A. HISPAANIA JA PRANTSUSMAA

KRIMELTE EESTI

TOOTMISETTEVÕTTED

KRIMELTE

7

TOOTMISETTEVÕTET

VENEMAA

ELASTEQ DO BRASIL LTDA.

ELASTRA CHEMICALS EESTI

KRIMELTE TEMPSI EESTI

BRASIILIA


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 3

VENEMEAA

EESTI INGLISMAA LEEDU

LÄTI

UKRAINA PRANTSUSMAA

RUMEENIA BULGAARIA

PORTUGAL

HISPAANIA

ÜLE

350 TÖÖTAJA

OLIVÉ QUÍMICA S.A. PENOSIL EESTI

HISPAANIA, SUURBRITANNIA, PRANTSUSMAA JA PORTUGAL

EESTI

KRIMELTE LATVIA LÄTI

MÜÜGIETTEVÕTTED KRIMELTE BULGARIA BULGAARIA

KRIMELTE LT LEEDU

KRIMELTE UKRAINA PENOSIL RUMEENIA

UKRAINA

12

MÜÜGIÜKSUST


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 4

1994

30. SEPTEMBER 1994 REGISTREERITAKSE OÜ KRIMELTE – MITTE MILLESTKI KASVAB SUURTOOTJA

A SELLE MAJA KELDRIKORRUSEL ALUSTAS KRIMELTE 20 AASTAT TAGASI

KRIMELTE VANA LOGO

lguses ei olnud midagi. Olid vaid kaks hiljuti ülikooli lõpetanud noormeest, Jaan Puusaag ja Jaanus Paeväli, kelle tööst on kasvanud edukas ja tunnustatud ettevõte.

Aastatetagused ebaõnnestumised Paekivitoodete Tehase, Mateki ja Parmeki müügi-mehe töös ehmatasid Jaani kõvasti. „Mulle öeldi, et ma ei saa hakkama,” põhjendas ta toonaseid lahkumisi tööandjate juurest ajakirjale Director ning möönas kerge muigega, et eks ta oli toona ka ninatark, kel iga asja kohta oma kõvahäälne arvamus. Ebaõnnestumised palgatöötajana aga viisid äratundmiseni, et loomult on ta hoopis ettevõtja. Nii loodigi koos sõber Jaanus Paeväliga 1994. aastal oma äri, millest 51% kuulub tänaseni neile. Jaan oli siis 25-aastane ning Jaanus 23-aastane. Firma algus oli klassikaline. Palgatöölistena ühel alal tegutsenud inimesed otsustasid: me ise suudame teha sama või isegi paremini. „Palgatöölisena pinguta, palju tahad, palka saad ikka juurde 500 krooni,” lisas Jaan Ärilehele ettevõtte sünnist rääkides. Ettevõtte sünnikuupäevaks äriregistris on 30. september 1994. Sel päeval oli Äripäeva pealugu just merepõhja vajunud Estoniast ja Eesti laevanduse tulevikust. Leheruumi jagus ka skandaalile Innovatsioonipangas ja Rootsis vangi võetud Läti ärimehele. „Alustasime tühjade kätega, nii et oleme teinud Jaanusega nalja, et kui ühel hetkel pole jälle midagi, siis pole me midagi kaotanud,” meenutas Jaan ettevõtte algust ehitusuudised.ee online-intervjuus.

Jaanus meenutas Hundijuttudele: „Olin vanematekodus Kohtla-Järvel ja rääkisin telefonitsi vene keeles muudkui pistolet’id ja merekonteinerid ja Venemaa, isa sattus seda kuulma, tuli siis mõni minut pärast kõne lõppu minu juurde ja hakkas väga mureliku häälega rääkima: kallis poeg, kas sa ikka pead sellise asjaga tegelema – palju püstoleid kasti sees, mis muu kaubaga merekonteineris tulevad ja Venemaale lähevad – see ei ole ikka päris õige asi. Mul läks ikka oma veerand tundi, et isa-ema maha rahustada ja rääkida, et tegu on tõesti ehituses kasutavate vahupüstolitega, sest ega nad ikka alguses väga hästi aru ei saanud, millega nende poeg tegeleb.” „1994. aastal alustasime vahendusfirmana ja lõikasime kasu sellest, et Lääne firmadel oli kohutav hirm Venemaa ees, aga samas oli ka väga tugev ahvatlus nendega äri teha. Meie siis hakkasime Taani firmast Baxender Scandinavia ostma ehitusvahtu ja seda Venemaale edasi müüma,” jutustas Jaan. 1995. aasta märtsis läks esimene Taanist kohale jõudnud merekonteiner Venemaa suunas teele. „Oli tohutult tormine ilm ja jooksin sadamas ise tollipunktide vahet. Aga esimene konteiner tõi meile juba kasumit,” märkis Jaan. Taanist saabunud konteineritäis kaupa tuli sadamas käsitsi veoauto kasti Venemaale saatmiseks ümber laadida. „Selleks, et konteineriruum oleks maksimaalselt ära kasutatud, oli ta käsitsi maast laeni täis laaditud ilma kaubaalusteta. Kui meil oli konteineri päev, siis käärisime käised üles ja kaks tundi laadisime tollilaos alustele ümber. Toona oli meil tavaline taks konteiner nädalas


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 5

käsitsi ümber laadida,” naeris Jaan. 1995. aastal liisisid nad oma firmale esi-mese mobiiltelefoni, mis maksis 16 000 krooni, see oli pika sabaga Nokia NMT-mobiiltelefon. Oli ju vaja telefoninumbrit, kust välismaa kliendid neid kiiresti tabavad.

KOOS MAAILMA VALLUTAMA Ühes olid mõlemad mehed kindlad – ei ole mõtet tegutseda valdkonnas, mis on piiratud vaid Eestiga – maailm on suur ja lai ja kui midagi teha, siis ikka suurelt. Venemaa turg tärkas kõrval ja seal hakkas ka teatud stabiilsus tekkima – see tundus noortele meestele väga suure võimalusena. „Toona tegutsesime vaistlikult. Siis me seda ei mõistnud, aga praegu sellele tagasi mõeldes on uskumatu, et teadsime panustada sellele, et viiendikul planeedist muutus ühiskondlik kord ja sellega seoses

1995

28. OKTOOBER

ka ehituskvaliteet, -materjalid ja -keemia. Sinnamaani tehti vaid majakarpe, aga nüüd hakati mõtlema, et seda võiks ka soojustada ja vett peaks ta ka pidama,” rääkis Jaan. Jaanus lisas, et toode oli tõesti uus ja tema muudkui sõitis alguses mööda endise Nõukogude Liidu vabariike ja otsis kliente: „Mingi periood minu elust oligi see, et käisin ja rääkisin ja seletasin Kasahstanis ja Kiievis, Moskvas, Peterburis, Novosibirskis, Kišinjovis.” Jaanus lisas, et kõik küsivad alati, kuidas nad neid kliente leidsid, aga tööd peab tegema: „Mäletan, et ühel õhtul võtsime ette Valgevene telefonikataloogi ja selle andmete põhjal saatsime teele 200 faksi. Sattusime ka naistevanglasse ja juuksuritöökotta ja jumal teab veel kuhu, aga

200st ja neli vastas ja üks klient hakkas võtma ja see oli jube hea tunne. Niimoodi leidsimegi.” Jaanus tunnistas, et tegelikult imestavad nad isegi siiani, kuidas kliendid neid uskusid, sest tegu oli ju ikkagi täiesti uute toodetega idapoolsetel turgudel. „Loomulikult tekkis ka küsimusi, kuidas ühte või teist asja tehakse. Viskasime ikka omavahel nalja, et huvitav, kuidas nad päris firmades neis asju teevad,” meenutas Jaan algust ajakirjale Director. Igatahes äriregistri arhiivis on 1996. aasta kasumiaruanne, kust saab teada, et 1995. aastal oli ettevõtte käive 5,6 miljonit krooni. Tõsi, aasta kahjumiks kujunes 25 045 krooni. Aasta hiljem tehti juba 28 miljonit krooni käivet ja teeniti 76 759 krooni kasumit. 4

KOOSTÖÖ STROISISTEMAGA – KAKSKÜMMEND AASTAT MÖÖDUS NAGU KAKSKÜMMEND MINUTIT! troisistema esindaja Vsevolod Zorin – esimene Wolf Groupi klient ja koostööpartner – meenutab seda nii: „Täpselt kakskümmend aastat tagasi mõtlesid kaks väga julget Eesti poissi Jaanus Paeväli ja Jaan Puusaag, et tuleks teha elu huvitavaks ja „panna mingi äri püsti“. Ühel vihmasel oktoobrikuu päeval, olles joonud klaasikese või isegi paar õlut, otsustasid nad luua Krimelte. Midagi ei ennustanud halba, kuid ka head mitte,

S

kuna äri ajamiseks on alati vaja raha. Viimast aga eriti ei olnud ning nad panid käiku oma teadmised, energia, mis peamine aga – kogu hinge. Ettevõtte esimene kontor asus Tehnika tänaval, maja nr 95 soklikorrusel ja oli universaalne, ühendades endas müügi-ostuosakonda, läbirääkimiste ruumi ja ladu. See asus raudteejaama lähedal, kus võis sageli näha Jaanus Paevälja monteerimisvahuga vaguneid laadimas.

TÖÖLE VÕETAKSE

JAAN PUUSAAG JA JAANUS PAEVÄLI MÕLEMAD ON JUHATUSE LIIKMED JA MUSTAD HUNDID

ESIMESED VAHUBALLOONID ON SAABUNUD


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 6

1995 Kas arvate, et tervislikud eluviisid, õige toitumine ja sportimine tegid temast sitke poisi? Ei! Õlu, raske füüsiline töö ja mittenormatiivne leksika – need on kolm osist, tänu millele sündis tugev, vastupidav ja edukas ärimees. Jaanus pakkus tõsist konku-rentsi kohalikele transadele. Ta võis üksinda laadida vagunisse kaubaalused vahuga ning nähes, et eksis vaguniga, kogu kauba ümber laadida. Pärast seda võttis ta oma musta mütsi peast, pühkis laubalt paar higipiiska ja asus naeratusega järgmise töö kallale. Nagu Jaanus, ühendas ka Jaan Puusaag endas jõudu ja tarkust, kuid natuke teises vahekorras. Tema vaguneid laadimas ei käinud, tegeledes analüütikaga, finantsprognooside ja statistikaga. Tema arvestuste kohaselt tuli välja, et edukaks arenguks vajavad nad kolmandat meest… Ajapikku saadi kokku suurepärane meeskond: Asko, Ard, Marek – kõik nad olid

1998 17. AUGUST TÖÖLE VÕETAKSE

INGRID LILLEMAA, KES ON VAHETUSE VANEM JA MUST HUNT

Krimeltes algusest peale. Ja mitte keegi ei osanud toona arvata, et poollagunenud masuudijaama asemele kerkib tehas, millest nüüdseks on kasvanud üks Euroopa ja isegi maailma liidritest. Ja seda vaatamata kõikidele tehases toimunud kataklüsmidele, plahvatustele, tulekahjudele, firmapidudele ja isegi Tomahawk Brothersi proovidele… Oma tehniliselt varustuselt ei jää Krimelte Euroopa konkurentidele alla, isegi ületades mõningaid neist: täiesti automatiseeritud tootmistsükkel, robotid, hulgaliselt „imelikke“ seadmeid, peamine aga – ilusad neiud konveieri-

TOOTMISES. JAANUS PAEVÄLI, VSEVOLOD ZORIN, ALEKSANDER KALININ JA JAAN PUUSAAG tel. Mõned allikad isegi väidavad, et „Tähesõdade“ VIII episoodi hakatakse filmima silikoonide täite- ja pakendamisliinil, aga „Armageddon 2“ Žukovski laokompleksis. 20 aastat möödus nagu 20 minutit. Alles nüüd hakkad mõistma, et ka ruum võib nagu Penosil kokku tõmbuda ja laieneda. Nii Krimelte laieneb ja kasvab vastavalt võimalusele! Teisiti ei saa, loodus tühja kohta ei salli!“ 4

TOOTMISE ALUSTAMISEKS KIRJUTAS JAAN ÄRIPLAANI

j

aan Puusaag meenutas, et oma tootmise loomine oli ellujäämiseks ainuvõimalik käik, kuid siis tundus see küll vette hüppamisena.

Tehase käivitamiseks kirjutas Jaan ka oma elu esimese ja ainukese äriplaani, et pangast laenu saada. „Kui ma õigesti mäletan, siis tootmise käivitamiseks võtsime laenu 3 mljonit krooni aastal 1998. Tollel hetkel oli see meie jaoks väga suur summa,” meenutas Jaan ehitusuudised.ee portaalis. Vahu tootmisest suurt aimu veel polnud, aga taan-

lased, kellelt seni vahtu osteti, lubasid õpetada. Eestlased ootasid selgeid jooniseid ja täpseid instruktsioone, saabus aga umbmäärane joonis. Aga Krimelte esimesel palgatöötajal Asko Kruusemendil oli vend Ard, kes oli tubli automehaanik. „Ja järelikult jagas tehnikast oluliselt rohkem kui meie, seega kutsusime ta tehnikadirektoriks,” rääkis Jaanus Paeväli lõbusalt. Jaan täpsustas, et taanlastega oli kokkulepe litsentsi alusel tootmiseks ja nad lubasid õpetada, kuidas toota. „Mina siis kujutasin ette juba igasugu detailseid projekte ja skeeme, aga taanlane joonistas vaba käe


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 7

1998

LIINILE ASUSID TÖÖLE ESIMESED INIMESED NING SAABUSID ESIMESED SEADMED ja igasugu tingmärkidega paberile – siin on pütt, siin toru ja kraan, siin masin – ja saatis selle lehekese faksiga meile. Minu jaoks oli see hiina keel. Näitasin seda Ardile, et saad sa sellest aru, ja tema ütles lihtsalt – jah, selge,” meenutas Jaan segast puslet, mida tal tuli kokku panema hakata ja millest ajapikku hakkas kooruma tootmise pilt. 4

VENEMAA KRIISIKEERISES 1998. aasta Vene kriis ei mõjunud hästi – raha oli Venemaal kinni ning Jaan Puusaag ja Jaanus Paeväli olid sunnitud endalt küsima, kas nüüd ongi kõik. „See kriis mõjutas meid päris tugevalt. Enam-vähem kõik meie vahendid olid paigutatud tootmise alustamisse ja poolteist kuud pärast tootmise algust majandus praktiliselt seiskus. 1999. aasta veebruaris tehas seisis, polnud ühtegi tellimust,“ meenutas Jaan Puusaag. Jaanuse sõnul oli Venemaa turg tol ajal nende peamine eksporditurg. Õnneks tarnijad Saksamaal uskusid Krimeltesse ja

ootasid, et raha laekuks. „See oli tõesti raske aeg. Aga mida me siis tegime? Me rääkisime läbi nendega, kellele olime ise võlgu, neile, kes meile võlgu olid, soovitasime, et nad kiiremini maksaksid, ja nii see asi oli,“ meenutas Jaanus. Tema sõnul üritati hoiduda mõtlemast sellele kõige hullemale. Et mis siis saab, kui nende järgi enam ei oodata ja makseid neile ei laeku. Jaan lisas, et õnneks aasta aega hiljem oli Krimelte juba „rongi alt väljas“ ja ettevõtmine hakkas edasi kerima. „Ilma heade suheteta klientide ja partneritega oleks see kriis võinud toona ka Krimelte tegevuse lõpetada,“ lisas Jaan. 4

VENEMAA FINANTSKRIIS EHK RUBLAKRIIS 17. augustil 1998 devalveeriti Venemaal rubla ja riik kuulutas ennast maksejõuetuks. Selle põhjusteks peetakse langevat tootlikkust, pidevat finantsdefitsiiti ja kunstlikult kõrgeid fikseeritud rubla ja välisvaluutade vahetuskursse.


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 8

2000

KRIMELTE VAHUARENDUSE KUNINGAS TOOMAS SEPPER ON INIMENE, KELLE PANUST KRIMELTE ARENGUSSE ON VÕIMATU ÜLE HINNATA, SEST JUST TEMA KÄE ALL ON VALMINUD ETTEVÕTTE HITTVAHUD. jälle ülejäänud karjale näha ja kasutada,“ iseloomustas Tiit.

10. JAANUAR TÖÖLE VÕETAKSE

TOOMAS SEPPER, TOOTEARENDUSJUHT JA MUST HUNT

oomas tuli meile otse ülikoolist ja kui üks väike kõrvalehüpe välja arvata, on vist töötanudki ainult meil. Keemikud on omaette rahvas, omapärase mõttemaailmaga. Toomas on selline vaikne nokitseja ja väliselt alati rahulik, kuid sisemas elab väga raskelt üle kõiki probleeme, mis toodetega juhtuda võib, iseloomustas Jaan Puusaag Toomas Sepperit.

T

Raplas sündinud Toomas lõpetas Rapla II Keskkooli ja suundus Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnoloogiat õppima, suure keemiahuvi tõttu ta isegi proovinud kuhugi mujale minna. Ka Tiit Arro ei ole Toomas Sepperist rääkides heade sõnadega kitsi. „Üks haruldane hundikarja liige, kes on staa-

tuse poolest juba Must Hunt, on Toomas Sepper ehk lihtsalt Tom,“ lausus Tiit. Tiit pole mitte kunagi kuulnud, et keegi oleks Toomast kritiseerinud. Ning kui mõni soovitud tulemus ei ole piisavalt kiiresti valmis saanud, siis sellega on tulnud lihtsalt leppida. „Ju siis ei andnud katsed oodatud tulemusi või tuli mõni kiireloomuline ülesanne vahele. Kõik teavad, et lõpuks täidab Tom ikka antud lubadused. Talle tuleb lihtsalt aega anda. Keemia on ju loodusteadus ja loodusnähtused pole teadagi väga täpselt ennustatavad,” rääkis Tiit. „Tomi teadmiste, katsetuste ja mõttetöö tulemusena on sündinud enamik kultuslikuks saanud ehitusvahutooteid. Tom on sedasorti hunt, kes aeg-ajalt karjast eemaldub, et tegeleda isekeskis mõtteja arendustööga, ja siis toob oma „saagi”

Ainult Toomasele sai Jaan Puusaagi sõnul loodud Pärnusse eraldi labor. Jaani sõnul on just tänu Toomasele Krimeltest saanud maailmas tegija. „Oleme koos kasvanud ja saanud oma valdkonna nokitsejast maailmaklassi tegijaks. Seda just meeskonnana. Tomi staaž ulatub eelmisse sajandisse, kui meie labor oli halvasti isoleeritud soojak tehase õuel. Ka tehaseks võib toonast tootmist vast ainult mööndusega nimetada,“ lisas Jaan. Tiidu hinnangul ei käi Toomasel Pärnus just liiga palju külalisi. Pärnu labor on Tiidu sõnul justkui Steve Jobsi arenduskeskuse „must ruum”, kuhu pääsevad vaid väljavalitud. Hiljuti lisandus rannalinnas asuvasse laborisse veel teinegi suurte kogemustega arendustöötaja Tanel Toomela. „Tema tulek annab ülejäänud hundikarjale usku, et ka mõned arendusprojektid, mis on oma elu elanud juba pikemat aega, leiavad peatselt lahenduse. Mitu pead on ikka mitu pead,“ lisas Tiit. Toomas on Tiidu sõnul suur muusikaarmastaja, kelle maitse ulatub üsna rajust rokist klassikalise koorimuusikani. Lisaks on ta suur filmisõber ja arvutimänguhuviline. „Hea tihe õllevahtki on talle mokkamööda,“ märkis Tiit. Pärnumaal Audru vallas elaval Toomasel on suur aed, mis võtabki enamiku tema vabast ajast. Peres kasvab kaks poega. 4


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 9

INTERVJUU TOOMASEGA Kui kaua sa oled Krimeltes tööd teinud? 14 aastat ja 9 kuud. Mis sulle meeldib Krimeltes töötamise juures kõige rohkem? Huvitav erialane töö, väga vaheldusrikas ja probleemirikas, mida lahendada. Kuidas sa ise hindad, mis on sinu suurim panus olnud Krimelte igapäevases tootearengus? Ei oska öelda, eks siit-sealt veidi.

Milline on sinu hinnangul Krimelte parim vaht? Tuletõkkevaht, kuna on suurema lisandväärtusega ja huvitavama kasutusalaga kui tavavahud. Sind on nimetatud Krimelte vahuarenduste geeniuseks – kuidas suhtud sellesse? Eriti mitte kuidagi. Mida tähendab mõiste Must Hunt, mida sinu puhul on kasutatud? Eks vana olija, kellel on suur infobaas tekkinud.

2001

25. OKTOOBER TÖÖLE VÕETAKSE

JANNO VILBA, MEISTER JA MUST HUNT

7. AUGUST TÖÖLE VÕETAKSE

ELISABETH OORN, OPERAATOR JA MUST HUNT

13. AUGUST TÖÖLE VÕETAKSE

VALLI LEPPSALU, LIINITÖÖLINE JA MUST HUNT

21. AUGUST TÖÖLE VÕETAKSE

ELLEN MESIPUU, LIINITÖÖLINE JA MUST HUNT

TOOTEPORTFELLI LISANDUSID HERMEETIKUD ETTEVÕTTE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM SAI ISO9001 SERTIFIKAADI

2002 RAJATAKSE UUS TOOTMISHOONE

ETTEVÕTTE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM SAI ISO14001 SERTIFIKAADI


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 10

2003

üüsiline kostöö algas meil Krimeltega augustis, aastal 2003. Siis väljusid esimesed Krimelte tooted meie liinidelt. Kuid sellele eelnes pikk tutvumine ja läbirääkimised alates oktoobrist 2002, meenutas Metaprindi tegevjuht Martti Lemendik koostöö algust Krimeltega.

F

Martti sõnul oli alguses ainukeseks probleemiks see, et kuni 2005. aastani oli Metaprindi pudelite tootmisvõimsus väiksem, kui Krimelte oleks soovinud. „Esimestel aastatel oli probleem selles, et meie tootmisvõimsus oli piiratud ja igapäevane mure oli see, et saada rutem ja rohkem võimsust juurde. Kuid see oli loomulikult positiivne stress,“ meenutas Martti. Aastal 2005 avas Eesti kapitalil põhinev dekoreeritud metalltaara tootja Metaprint Pärnus uue vabriku ja tootmisvõimsuse piirangust tingitud pinge leevenes. „Oleme proovinud algusest peale viia koostöö nii lähedaseks kui võimalik. Tegemist on hea ja konkreetse partneriga, kes teab, mida ta tahab ja soovib. Vastavalt sellele oleme toote ja teenuse välja kujundanud. Tegemist on klien-

KOOSTÖÖ METAPRINDIGA ARENES SAMM-SAMMULT

diga, kelle tooteportfell on väga lai, kokku tarnime neile ligi 450 toodet,“ rääkis Martti. „Loodame, et meie senised pingutused on köitnud Krimelte tähelepanu, me anname endast iga päev parima, et olla meie konkurentidest sammuke ees ning olla edasi Krimelte hea koostööpartner. Meie lootus on, et suhe Krimeltega on püsiv ja pikaajaline, jätkumise osas on pall, nagu alati, Krimelte käes,“ ütles Martti.

450

TOODET TARNIB METAPRINT KRIMELTELE

METAPRINDILE ON EESTI LIIGA KITSAS Metaprint tegutseb iseseisva juriidilise isikuna alates 1995. aastast, kuigi selles tegevusvaldkonnas on ettevõttel üle saja aasta pikkune katkematu tootmis-

AJALOOLINE PILT. METAPRINDI LIINIL VALMIVAD ESIMESED GOLDGUNI VAHUBALLOONID

kogemus. Ettevõttes töötab praegu ligi 200 inimest ning tootmist on pidevalt kaasajastatud. Metaprindi põhitegevusalaks on aerosoolpakendite tootmine ja selles valdkonnas pole ettevõttel Eestis enam väga kuskile liikuda. „Praegu me geograafiliselt ei ulatu enam uute klientideni. Põhiäri asub meil Kesk-ja Lääne Euroopas, katame Saksamaa, Hollandi, Belgia, Poola, Tšehhi ja Suurbritannia turge. Skandinaaviat aga peame oma koduks,“ rääkis Martti. Ta ütles, et Metaprindi Eesti teekonnal hakkab ring täis saama ja aeg on vastu võtta uusi väljakutseid väljaspool Eestit. „Kui Krimelte rajas ühe tugipunkti Venemaale, siis nad kutsusid meid tootmisega sinna järele. Ka meie oleme ühe tootmise struktuuri Venemaale püstitanud, et pakkuda Krimeltele ja teistele seal head teenust,“ rääkis Martti. Ta lisas, et Venemaa turg on suur ja lai ja täis erinevaid võimalusi. Samas nentis


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 11

GOLDGUN

ta, et eks selle turuga on alati olnud seotud poliitilised riskid. „Muutused, mis Venemaal poliitikas praegu toimuvad, on murettekitavad. Kuid ka Vene inimene tahab päeva lõpuks hästi ja tänapäevaselt elada,“ rääkis ta. Nii kaua, kui Venemaal on võimalik tegutseda, seda Martti sõnul teha ka tasub.

SÖÖSTIS TURULE JAMES BONDI ABIGA

KUIDAS VALMISTATAKSE PENOSILI VAHUBALLOONE?

V

„Konkreetne bränd ei erine teistest valdkonna toodetest. Kui aerosoolpudeli valmistamiseks vajalik materjal saabub terasetootjalt tahvlitena Metaprinti, siis toodetakse tehases osast tahvlitest pudelitele otsad ja põhjad ning osast tahvlitest valmistatakse trükisega vääristades pudeli kered. Kui see on tehtud, siis lõigatakse pudeli kered suurest tahvlist välja, keeratakse silindriks ja keevitatakse kokku. Nii tekivad torud, millele valtsitakse külge otsad, ning saadaksegi metallpakend, mis läheb survetestrisse. Kui toode läbib testi, jõuab see robotpakkimisse, kus laotakse alustele, tõmmatakse vitstega kokku ning kiletatakse lõpuks,” selgitas Martti. 4

19. AUGUST

„See vaht on elanud mitmes arengujärgus. Kui mälu mind alt ei vea, siis GoldGun sai alguse James Bondi filmist „The Man With The Golden Gun“. Kui Bondil oli slogan „Golden gun, licenced to kill“, siis meie kasutasime sloganit „GoldGun, licenced to fill,“ meenutas Jaanus Paeväli ühe hitt-toote humoorikat sünnilugu. Osal toodetel kasutati isegi OO märgistusega tootekoode, nagu Bondi koodiks oli ju teadagi 007.

18. AUGUST

TÖÖLE VÕETAKSE

TÖÖLE VÕETAKSE

ANDREA PRUNT,

RAISSA BORISSOVA,

LIINITÖÖLINE JA MUST HUNT

PERSONALISPETSIALIST JA MUST HUNT

18. AUGUST TÖÖLE VÕETAKSE

18. OKTOOBER TÖÖLE VÕETAKSE

JANEK LEPPIK, MEHAANIK JA MUST HUNT

uugivahu GoldGuni nimi sündis ühest James Bondi filmist inspireerituna ning on praegu Krimelte üks enimmüüdud tooteid.

KALLE KAASIK, LAOOPERAATOR JA MUST HUNT

„Kuid me ei suutnud seda mõtet piisavalt toita. Ja turundusega peab tegelema ja tööd tegema. Samuti ei jaganud me tol ajal ööd ega mütsi autoriõigustest. Kartsime kokku põrkuda rahvusvaheliste autoriõigustega ja muutsime nime, jätsime vaid GoldGuni ning lõpetasime selle Bondi filmiga müümise,“ rääkis Jaanus. Tiit Arro sõnul tuleb GoldGuni lugu lahti harutama asudes meenutada, et selle vahu turuletuleku ajaks oli Krimelte põhiliseks ekspordituruks Venemaa. „Seetõttu keskenduti sellise akende paigaldamiseks mõeldud vuugitäitevahu väljaarendamisele, mis rahuldaks maksimaalselt sealse turu vajadusi. Arvestada tuli Venemaa kontinentaalse kliimaga. See tähendab, eriti talvel, väga madalaid temperatuure ja väga kuiva õhku,“ rääkis Tiit. 


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 12

2003

„Ühekomponentne polüuretaanvaht vajab valmimiseks piisavalt õhuniiskust ja soovitavalt toatemperatuuri. Talvisel ajal pole Venemaal kumbagi. Ka suvel võib olla kliima liiga kuiv. Seetõttu ei rahulda odavamad ja lihtsamad ehitusvahud professionaalsete aknapaigaldusettevõtete vajadusi,“ selgitas Tiit. Krimelte edasimüüjatel oli tekkinud Venemaal juba suur püsikliendibaas ja regionaalsed edasimüüjad. Kui Krimelte arenduskeemikul Toomas Sepperil õnnestus esitleda kuivas ja külmas hästi töötavat vahtu, millel oli lisaks veel märkimisväärselt suur vahusaagikus, hea kreemjas konsistents ning suurepärane struktuur, siis võitis toode kiirelt

populaarsuse. Edaspidi lisandusid sinna loetelusse Tiidu sõnul ka eriti suure vahusaagikusega GoldGun 65 ja mõni aasta tagasi veel GoldGun 65plus. Krimelte praegune tootevalik on lai. „Laboris riiulis seisab meil 180 retsepti, kuid igapäevases käibes on neist 70. Kõik retseptid ei lähegi võib-olla laborist kunagi turule. Kui on vajadus, siis võtame uued retseptid käiku,“ rääkis Jaanus. Vahtusid arendatakse laboris pidevalt edasi. Krimelte arendusosakonnas töötab praegu selle nimel ligi 15 inimest. Keemikud, tehnoloogid, laborandid ja paljud teised on kõik olulised lülid hittvahtude valmimisel. 4

ALGAS MÜÜK SOOME Veidi enam kui kaks aastakümmet Soomes elanud Aivar ja Külli Saviauk on koos hea seisnud selle eest, et tutvustada stabiilseid partnereid armastavale Soome ehitusturule Krimelte tooteid, ning saanud tänaseks ka ise mõjukateks ja stabiilseteks partneriteks paljudele Soome firmadele. Alustati GoldGuni püstolvahuga. „Hakkasime käima mööda objekte, kus paigaldati aknaid, ja veenma neid meie vahtu kasutama,“ meenutasid nad ning lisasid, et aknapaigaldajad valiti seetõttu, et see valdkond kasutas vahtu kõige professionaalsemalt. Praeguseks on Eesti huntide tooted Soomes tunnustatud kaup. 4

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2003

1. KOHT TÖÖSTUSE JA ENERGEETIKA KATEGOORIAS


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 13

LÄTI TÜTARFIRMA JUHT VIESTURS SALTAIS

2004

LOODI TÜTARETTEVÕTE LÄTIS Krimelte Latvia SIA on saavutanud kohalikul turul usaldusväärse ja stabiilse ettevõtte maine. Firma tegevjuht Viesturs Saltais tõi välja, et nende müügi maht on igal aastal märkimisväärselt kasvanud. „Kaubamärki Penosil vaatavad kliendid esmajoones kui väga kvaliteetset toodet. Lisaks ei hangi kauplused ja ehitusettevõtted mitte ainult toodangut, vaid ka partneri usaldusväärsust. Me pakume täisteenindust: kättetoimetamist, soodsaid tingimusi, probleemide tekkimisel sõidame objektile – selline teenindus meeldib kliendile,” ütles ta. 4

LOODI HUNDIKLUBI, MIS LIIDAB INIMESI undiklubi idee tuli tegelikult reklaamiagentuurist Hunt, kes soovitas meil valida mõni loom, kelle ümber punuda oma ettevõtte lugu. Nad tõid näite ühest USA ettevõttest, kus kõik on seotud kalaga. Me mõtlesime ja mõtlesime, aga kõige sobivam kogu loomaaiast tundus meile just hunt,“ meenutas Hundiklubi alguslugu Jaan Puusaag. Parajasti oli tulemas ka Krimelte 10. aasta sünnipäev ja otsustatigi nii, et esitletakse esimest korda ka Krimelte Hunte. „Algul oli mure, kas lugu jääb elama, sest selleks peab kogu aeg panustama. Tänaseks võib öelda, et lugu elab juba oma elu ja meie hundid ja ka Wolf Group on tuntud ilma liialdamata kogu laias maailmas,“ lausus Puusaag.

H

Jaanus Paevälja sõnul on Hundiklubi imehea koostöövorm, mis liidab inimesi. „See pole projekt üheks aastaks, vaid aastateks ja aastakümneteks. See on lugu ja lugu alati liidab. Asjad, millel on oma lugu, on alati väärtuslikumad,“ märkis Jaanus. Tiit Arro meenutas, et siis, kui tema Krimeltega koostööd alustas, oli Hundiklubi juba loodud ning esimest korda puutus ta Hundiklubi tegevusega kokku suvepäevadel. „Minule ootamatult kutsuti osa töötajaid teiste ette seisma ja algas huntideks vastuvõtmise tseremoonia. Pärast hundiklubi vande kaasalugemist ja ühist ulgumist tõusid vähemalt kaks aastat Krimeltes töötanud hundikutsikad hundi seisusesse,“ kirjeldas Tiit ja lisas, et juba kaks aastat hiljem osales ta ka ise sellel tseremoonial. 

HUNDIKLUBI PEREPÄEVA AVAMINE AASTAL 2014


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 14

2004

dades. Samuti juhib klubi tähelepanu ühistele väärtustele, milleks on julgus, nutikus, koostöö ja hoolivus. Selleks korraldatakse erineva taseme huntidele põnevaid kokkusaamisi, et tihendada omavahelist suhtlemist ja õhutada seeläbi paremale koostööle. „Kogu Hundiklubi ühendavateks sündmusteks on suvepäevad ja jõuluõhtu. Aktiivsete huntide argipäeva täidab sport, mida MTÜ Krimelte Hundid toetab,“ kirjeldas Tiit klubi tegevust.

„Edasi viie aasta möödudes tõsteti mind Halliks Hundiks, seitsme aasta möödumisel Valgeks Hundiks ja tuleval kevadel, pärast kümne aasta möödumist on mul lootus saada Mustaks Hundiks,“ märkis Tiit. Edasisi astmeid pole tema sõnul veel kasutusele võetud ja kellelegi pole ka vahukuju veel püstitatud. „Küll aga eksisteerib veel sõrmuste vennaskond, mille nimekirja pole avalikustatud, aga tähelepanelikud kolleegid märkavad mõnede sõrmes hundiklubi sõrmust,“ märkis Tiit. Hundiklubi mõtteks on Tiidu sõnul anda töötajatele edasi hundikarja toimimise metafoori, et tegutseda tuleb koostöös ja ühiseid eesmärke silmas pi-

Olulisematele koostööpartneritele üle maailma omistatakse kas Wolfi või Honorary Wolfi staatus, et nad tunneksid ennast ka osana hundikarjast. Vastava staatuse saamise eelduseks on, et koostööpartnerid jagaksid teiste karjaliikmetega samu väärtusi. 4

HUNDIKLUBI UUS LOGO TÖÖTATI VÄLJA AASTAL 2012

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2004

7. JUUNI TÖÖLE VÕETAKSE

URMO LAMP, MÜÜGIJUHT JA MUST HUNT

SUUREKSPORTÖÖR 1. NOVEMBER TÖÖLE VÕETAKSE

1. JUULI TÖÖLE VÕETAKSE

JAAK KRUUSEMENT, PEAMEHAANIK JA MUST HUNT

JÜRGEN KOOSAPOEG, VAHETUSE VANEMSEADISTAJA JA MUST HUNT

1. DETSEMBER TÖÖLE VÕETAKSE

VIESTURS SALTAIS LÄTI TÜTARFIRMA JUHT JA MUST HUNT


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 15

HUNDID MOSKVA LÄHISTEL JÄRGMISEL AASTAL TÄHISTAB VENEMAA KRIMELTE TEHAS OMA KÜMNEAASTAST JUUBELIT. TÕSI KÜLL, OMA PRAEGUSE KUJU SAI TEHAS MITTE 2005. AASTAL, VAID KAKS AASTAT HILJEM, MIS KULUSID VANA HOONE REKONSTRUEERIMISELE JA SELLE MUUTMISELE EUROOPA TASEMELE VASTAVAKS TÄNAPÄEVASEKS TOOTMISETTEVÕTTEKS.

uid tookord, kümme aastat tagasi, toimus peamine sündmus, mis määras ettevõtte saatuse. Nimelt otsustas Eesti ettevõte Krimelte asutada Venemaal, Moskva lähedal Žukovski linnas montaaživahtude ja hermeetikute tehase, millesse tuua tootmiskogemused ja emaettevõtte loodud innovaatilised tehnoloogiad.

K

Esimestest päevadest alates asus vastsündinud ettevõte aktiivselt tegutsema. Selle tulemusena tuli 2007. aastal ehitusmaterjalide turule uus Venemaal toodetud hermeetik, mida hakkasid ostma isegi kõige nõudlikumad kliendid. Hermeetikute järel alustati erineva otstarbega nii kodus kui ka professionaalsel tasemel kasutatavate montaaživahtude tootmist. 2009. aastal käivitati teine montaaživahu tootmisliin, pärast mida sai komeedina startinud ettevõttest mahu poolest teine

2005 sellise toodangu tootja Venemaal. Nüüd kuulub tehase sortimenti lai valik kõrgekvaliteetseid kaasaegseid montaaživahte ja hermeetikuid, sh selliseid, mille analooge Venemaal ei ole. Tänu sellele jõudis ettevõte ehitusmaterjalide turusegmendi liidrite hulka. Krimeltele on omane üks eripära, mis eristab teda teistest ja mida teavad hästi ettevõtte partnerid. Sellest räägivad ka tehase enese töötajad.

TÖÖVESTLUSEL LAULMA EI PEA „Tutvudes Krimeltega, hämmastas mind ettevõtte äärmiselt ebastandardne lähenemine juhi valikule,“ meenutas tehase direktor Andrei Šumskih. Kandideerimisel sellele töökohale pidi ta läbima tiheda konkurentsi, mis ei ole ime, kuna soovijaid oli väga palju. Üllatav oli tema jaoks hoopis muu. 


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 16

2005

ringikesi, ristikesi, lahendama aja peale loogilisi ülesandeid ja läbima muud katsed. Ainult laulda ei palutud. Kahju küll, oleksin ka sellega toime tulnud,“ tegi direktor nalja. Krimelte lähenemine juhtkonna valimisele avaldas talle suurt muljet. „Ilmselt siis mul tekkiski soov töötada Krimeltes, millegagi jäi see ettevõte mulle hinge ja intrigeeris. Kuigi testimise tulemusi ma ei teadnud, keeldusin ma järgnevatel päevadel teistest pakkumistest. Need ei pakkunud mulle enam huvi. Tahtsin ainult Krimeltesse ja visalt uskusin, et valitakse just mind. Raske oli oodata vastust tervelt kaks kuud, kuid elasin ka selle üle.“

Selles on ette näidata konkreetseid saavutusi. Kui mullu tootis üks liin keskmiselt 15 000 ballooni, siis tänavu oli see kogus juba 16 500 ballooni. Tõus on märgatav ning üks selle põhjustest on seisakute vähenemine tehnilistel põhjustel, mis on tehases pidevalt

Krimelte tegevuse keskmes on alati tellijate vajadused. Et nende ootused ennast õigustaksid, töötas ettevõte välja kolm partnerluse reeglit: toodangu stabiilne kvaliteet, adekvaatne maksumus ja õigeaegsed tarned. Tänu sellele kuuluvad täna Venemaa Krimelte klientide nimekirja Moskva regiooni suurimad tootmis- ja tööstusettevõtted. Kuid loorberitele puhkama ettevõte jääda ei kavatse.

MOSKVA TEHASE DIREKTOR ANDREI ŠUMSKIH

„Mina olen üdini tootmise inimene ja arvasin, et esimesel tööpäeval kuulen sellistel juhtudel tavalise kõne. Räägitakse töötamisest vene meestega, sellest, kuidas lahendada probleeme seadmetega, toormega, ühesõnaga – karmist igapäevatööst… Kõike seda mulle küll selgitati, kuid järgnesid hoopis muud katsetused: pidin tegema ära psühholoogilised testid, vastama mingitele mõistatustele, joonistama

„Praegu valitseb ehitusmaterjalide turul raske olukord: sanktsioonid, müügi langus Venemaal. Kuid mis sellest järeldub? Ainult üks – ei tohi töötempot maha võtta,“ jagas oma mõtteid direktor. „Vastupidi, tuleb veel rohkem töötada ja konkurentidest ette jõuda, sealhulgas väljuda uutele turgudele. Ma ei kahtle, et tuleme toime, kuna minu selja taga on tugev meeskond, kellega saab jagu kõikidest raskustest. Meie ei ole nende killast, kes taganevad katsumuste ees või ujuvad allaheitlikult allavoolu.“ Šumskihi sõnul on ettevõttele prioriteetseteks suundadeks tootmise suurendamine ja tootekvaliteedi parandamine.

tähelepanu keskmes. Üheaegselt sellega kerkis ka toodangu kvaliteet: aasta tagasi moodustas praak 0,1% toodangust, aga nüüd on aasta esimese kolme kvartali tulemus 0,06%. Edu tootmises ei tule niisama. Tootlikkuse kasvu taga seisab tootmise juhataja ja inseneriteenistuse suur töö, kes koos tsehhide meistritega saavutasid märkimisväärse seisakute vähenemise tehnilistel põhjustel. Samuti juurutasid tehase mehaanikud peatusteta ülemineku süsteemi teistele retseptidele, mis tegi tehnoloogiliste kadude protsendi stabiilseks.


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 17

Toodete tarned on korraldatud selliselt, et praak ja viivitused oleksid välistatud, ning see mõjutab positiivselt suhteid klientidega. „Klientidele meeldib töötada Krimeltеga, kuna suhtleme nendega vene keeles, aga tööd teeme Euroopa tavade kohaselt,“ märkis Šumskih.

suutis ta leida päris suure hulga uusi suuri kliente, luues sellega väga hea aluse tulevikuks,“ iseloomustas tehase töötajaid Šumskih.

Tänan kõiki, kes käivitasid tehase, puhusid sellesse elu sisse ja pühendasid meie ettevõttele märgatava osa oma tööaastaid.“ 4

Kümneaastase ajaloo jooksul on Venemaa Krimelte olnud erinevates, sh ka rasketes

VENEMAATEEMALIST INTERVJUUD ALARA SALUMIGA LOE JÄRGMISELT LEHELT 

ŽUKOVSKI TEHASE LAORUUMID Pidev areng on Venemaa Krimelte jaoks norm. Praegu on ettevõte alustanud kahe ehitusprojektiga: ladu atsetooni hoidmiseks ning tuleohutuse tõhustamise eesmärgiga veemahutid. Ettevõttes on kasutusel kõige uuem tehnika, kuid tehase peamiseks väärtuseks on siin peetud alati kollektiivi. Direktori sõnul annavad kõik töötajad oma panuse ettevõtte edusse. „Võtame näiteks raamatupidamise. Võib tunduda, et see on tootmisest kaugel, kuid kindel kontroll finantsvoogude üle on meile eluliselt oluline. Või müügiosakond, mis ei ole meil eriti suur, vaid üks inimene. Kuid tänavu

olukordades. Mõnikord tuli optimeerida töötajate arvu, muuta organisatsiooni struktuuri, vastutuse valdkondi. Seega oldi sunnitud veenma, tõestama, astuma ebapopulaarseid samme. Tehase juhtkonna arvates on see normaalne evolutsiooniprotsess ning reeglina suhtuvad inimesed sellesse mõistvalt. „Venemaa Krimelte ajalugu on töökuse, sihikindluse, kollektiivi vastupidavuse ja õige strateegia ajalugu,“ usub Andrei Šumskih. „Meie tehasel on, mille üle uhkust tunda. Ettevõtte asutamise 10. aastapäeva eel mõtlen ettevõtte tulevikust ja usun selle edusse ja õitsengusse.


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 18

2005

Miks 2005. aastal otsustati avada uus tehas Venemaal? Venemaa on olnud läbi aegade Krimelte kõige suurem turg ja vaatamata oma osakaalu langusele on seda jätkuvalt. Põhjusi Venemaal tehase avamiseks oli suurtes piirides kaks – „poliitiline“ ja majanduslik. „Poliitiline“ põhjus oli tol hetkel see, et kuna 2000. aastate alguses oli tavaline olukord, kus mingil perioodil tekkisid piiril ülipikad järjekorrad (mäletame ju kuni 10-päevased või isegi kahenädalasi järjekordi), siis oli meie Vene partneritel tungiv soov, et me rajaksime tootmise ka Venemaale, et maandada neid riske, kui piir kaupade impordile Eestist täiesti kinni peaks minema. Majanduslik põhjus oli siis ja on mingil määral tänaseni peidus Vene turu ja Vene tolli eripäras. Nimelt on Venemaal üsna suur turuosa vahtudel, mis on n-ö „alatäidetud“ – suur vahuballoon, mis on täidetud ainult umbes 1/3 ulatuses. Samas on toll kehtestanud miinimumtolliväärtuse kaupade impordil, mis on oluliselt suurem kui nende „kergete“ balloonide tegelik hind. Seega tuli kergete balloonide pealt maksta oluliselt suuremat tollimaksu nende importimisel Eestist. Sellest vahest tekkis juurde majanduslik mõte tehase rajamiseks ning tehas alustaski ennekõike just nende odavate vahtude tootmisega Vene turu jaoks.

INTERVJUU

ALAR SALUMIGA Missugused eesmärgid olid selle tehase jaoks? Kas need on saavutatud? Põhiliseks eesmärgiks oli ikkagi meie Vene klientide vajaduste rahuldamine. Arvestades meie tänast seisu ja kliendibaasi, võime vast öelda, et need vajadused, mis 2005. aastal olid, on rahuldatud, samas on klientidel tekkinud uued soovid ja vajadused ning nende rahuldamisega tegeleme igapäevaselt. Žukovski tehasel on veel arenguruumi palju, tootmise efektiivsuse tõstmine on teema, millega igapäevaselt tegeleme. Samuti on turul veel piisavalt kliente, keda „oma paati“ meelitada. Kuidas valiti tuleviku tehase koht ja juhtkond? Koha pakkusid välja meie kõige suurema Vene edasimüüja Stroisistema omanikud Vsevolod Zorin ja Aleksander Kalinin. Žukovskis oli saadaval sobiv kinnistu, see ei ole kaugel Reutovist, kus on Stroisitema kontor, ja tänu SassiSeva kontaktidele õnnestus leida ka tehase esimene töötaja – Andrei Kudrjašov, kelle ülesandeks jäi siis kogu ülejäänud tiimi komplekteerimine.

Millised sinu isiklikud mälestused on seotud selle tehase asutamisega? Isiklikke mälestusi on palju – alustades sellest suhteliselt trööstitust pildist, kuidas see kõik seal välja nägi, kui ma esimest korda Žukovskis käisin, ning kuni avamispeoni ja tule-show’ni avamispeol välja. Kõige eredamad mälestused on vast siiski seotud mitte otseselt tehasega, vaid Žukovski ja selle ümbrusega – esimesed hotellid, kus ööbida tuli, oli üsna suur kontrast viimaste aastate kogemusele ja seda just ennekõike ehituskvaliteedi ja -kultuuri poolest. Mäletan ehedalt, kuidas ma kord hotellis nimega „Tihhaja Zavodj“ ärkasin keset ööd valju kära peale, mis tundus tulevat otse minu toast. Selgus, et nii see siiski ei olnud – kogu melu toimus koridoris, lihtsalt uste helikindlus oli selline, nagu neid üldse poleks ees olnudki… Samuti mälestus Vene armee hävituslennukite madallendudest tehase kohal, mil kõik ümberringi värises ja vibreeris ning omavahel vestelda polnud enam võimalik – nimelt asub meie Žukovski tehas vahetult Ramenskoje aerodroomi läheduses ja seal toimub iga kahe aasta tagant rahvusvaheliselt tuntud lennundusnäitus ja -show Aviasalon MAKS ning enne seda igapäevased treeninglennud, mida on olnud õnn tehaseõuelt korduvalt nautida. 4


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 19

KASAHSTANIS TEISEL RINGIL PRAEGU KUULUB KASAHSTAN KÜMNE KÕIGE KIIREMINI KASVAVA MAJANDUSEGA RIIGI HULKA JA SELLEL PERSPEKTIIVIKAL TURUL ON KRIMELTE JUBA PIKKA AEGA SILMA PEAL HOIDNUD. KUID ENNE NII PALJUTÕOTAVA KASAHSTANI VALLUTAMIST JÄI LAHENDADA ÜKS ÜLESANNE – LUUA TÖÖTAV KANAL, MILLE KAUDU TARNIDA OMA TOODANGUT KASAHSTANI TARBIJATELE.

teenisid kasu mõlemad pooled. Siis algas aga paljusid põhja viinud masu. Majanduslanguse tagajärjel otsustas haldusettevõte Turkuaz 2009. aastal ehitusmaterjalide turult lahkuda ja Karimovi poolt mitme aasta jooksul üles ehitatud kaubandusvõrk suleti. „Ettevõtte, millele pühendasin mitu aastat oma elust, likvideerimine oli ränk hoop, kuid mulle ja mu aatekaaslastele pakkus Penosil lootust taassünnile,“ jutustas Karimov tollest oma tegevuse perioodist. Koos Krimeltega asus ta looma Kasahstanis uut edasimüüjate võrku. Alustada tuli praktiliselt nullist, kuna vana süsteem oli hävitatud ja kõike pidi tegema otsast peale. Loota sai selles protsessis ainult iseendale ja Eesti partneri toetusele.

100 TENGET SÜDAMERIKKEGA LASTELE

ŽENIS KARIMOV JAANUSEGA HUNDIKLUBI ÜRITUSEL 2010. AASTAL inu koostöö Krimeltega sai alguse 2004. aastal rahvusvahelisel ehitusmessil MosBuild2004, mis toimus Moskva näitustekompleksis Krasnaja Presnjal, meenutas Kasahstani ettevõtte peadirektor Ženis Karimov.

M

Tookord oli ta just saanud Kasahstani ärimaailma ühe suurima haldusfirma Turkuazi värskelt asutatud ettevõtte esiotsa. Moskvasse ei sõitnud noor juhataja mitte pelgalt uudishimu pärast. Tema ees seisis ülesanne: kiiremas korras käivitada ettevõtte tegevus, selleks aga oli vaja leida usaldusväärsed ehitus- ja viimistlusmaterjalide tarnijad. Krimelte messistend köitis kohe tema tähelepanu. Kuid esimene katse alustada

ettevõtte esindajaga läbirääkimisi luhtus. „Krimelte stendi külastatavus oli liiga suur. Astusin mitu korda sealt läbi, kuid nägin alati suurt hulka külastajaid ning paljud neist soovisid ettevõtte esindajatega suhelda. Ühesõnaga, tookord läbirääkimisi alustada ei õnnestunud. Jätsin oma koordinaadid ja see toimis,“ jutustas Karimov. Tema esimene vestlus Jaanus Paeväljaga toimus telefoni teel, kuid varsti tuli Eesti ettevõtte juht ise Almatõsse. Kohtumine temaga avaldas Ženis Karimovile suurt muljet. Karimovi sõnul sai talle kohe selgeks, et sellise inimese ja sellise ettevõttega võib ja peab koos töötama. Koostöö Eesti tootja ja Kasahstani edasimüüja vahel sai hoo sisse, millest

Täna seisab Kasahstani ettevõte Ideal Trade niivõrd kindlalt jalgadel, et saab tegeleda heategevusega, osaledes koos Eesti Krimeltega ürituses „Kingi lastele elu“, mida korraldab Kasahstani fond Vabatahtlik Ühendus „Armulikkus“. Nüüd läheb igalt müüdud Penosil GoldGun 65 balloonilt 100 tenget südamerikkega laste ravimiseks. „Kommerts- ja muudes küsimustes käin sageli Eestis ja ei lakka imestamast, kui kiiresti ja efektiivselt kasvab Krimelte,“ jagas Karimov mõtteid. „Ettevõtte traditsiooniliselt korraldatav iga-aastane seminar ja sellele järgnevad peoüritused on minu jaoks suur sündmus. Mitte ainult meeldiv, vaid ka kasulik, kuna sealt leian alati nii uusi sõpru kui ka uusi partnereid. Eriti nüüd, kui tehas kuulub paljude riikide ettevõtteid ühendavasse kontserni Wolf Group. Kohtumine selle ühtehoidva äripere ükskõik millise esindajaga tekitab minus veendumuse, et koos suudame teha veel rohkem ja veel paremini.“ 4


2005

HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 20

AUHINNATUD ETTEVÕTE

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2005

Aastal 2004 valiti Krimelte parimaks suureksportööriks ning aasta hiljem oli ettevõte taas finalistide seas. Krimeltel oli aasta 2005 kasvamise aasta ning konkurss „Ettevõtluse auhind 2005“ sattus just õigele ajale. „Krimelte oli 2005. aastal väga tugevas kasvufaasis. See sobis omakorda ettevõtlusauhinna valikumetoodikaga. Nii see võit tuli. Päris kindlasti ei toimunud Krimeltes spetsiaalset valmistumist ettevõtlusauhinna konkursil osalemiseks. Siiski on kena saada sellist tunnustust ja kasutada seda ka ettevõtet tutvustavates turundusmaterjalides,“ märkis Tiit Arro ettevõtluskonkurssidel osalemise kohta. 4

PENOSILI KAUBAMÄRK LOODI KLENDILE MÕELDES enosili kaubamärgi arendamine algas Tiit Arro sõnul praktilisest vajadusest. „Tooteportfell oli kümne aasta jooksul tublisti kasvanud ja seal leidus väga erinevate nimedega tooteid. Esmalt sai kogu juhtkonnaga läbi arutatud turud, kliendid ja konkurendid. Seejärel keskendusime uue loodava kaubamärgi positsioneeringule kvaliteedi ja hinna skaalal, aga seadsime ka sihid, millise kuvandi peab loodav kaubamärk saama meie müügikanalite ja lõpptarbijate jaoks,“ rääkis Tiit. Õnneks oli Krimeltel selleks ajaks olemas väga selge positsiooniga tugipunkt. Selleks oli

P

turul kõrgelt hinnatud ehitusvaht GoldGun. Pärast hoolikat positsioneerimist ja otsust, et turunduslikult toetatakse ainult ühte põhilist kaubamärki, tekkisidki Penosili hinnakategooriad: Gold, Premium ja Standard. „Premium-tasemele positsioneerisime kogu Penosili, välja arvatud GoldGun, mis muutus Penosili kaubamärgi lipulaevaks. Kuna GoldGun oli juba enne Penosili kaubamärgi väljatöötamist põhiturgudel väga kõrgelt hinnatud, siis rakendasime seda vedurina uue loodava kaubamärgi tuntuse kasvatamisel,“ rääkis Tiit. 4

KRIMELTE LAI TOOTEPORTFELL ENNE PENOSILI KAUBAMÄRKI

SUUREKSPORTÖÖR


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 21

2006 PROFIVAHT VAHUPÜSTOLITA Ikooniks on samuti saanud EasyGun. „Tegemist on väga kõrge kvaliteediga vuugitäitevahuga, mille eriliseks tunnuseks on Krimeltes välja töötatud ja rahvusvaheliselt patenteeritud aplikaator EasyGun. Kui üldiselt on vahupüstoliga ja kõrsaplikaatoriga paigaldataval ehitusvahul mitmeid erinevusi, millest olulisemad on vahu struktuur ja saagikus, siis EasyGun võimaldas kasutada profivahtu ka vahupüstolit omamata,“ märkis Tiit Arro ja lisas, et EasyGuni on Krimelte nimetanud oma reklaamides maailma odavaimaks vahupüstoliks. 4

VÕETI KASUTUSSE ESIMENE PAKKEROBOT

LOODI TÜTARETTEVÕTE RUMEENIAS • Alates 2013. aastast juhib Rumeenia tütarettevõtet Sebastian Carstoiu. • Rumeenias on kõrrevaht populaarsem kui püstolivaht. • Penosili ehitusvahtu on müüdud suurtele elamu- ja bürooarendustele ning isegi Bukaresti metroole. • Krimelte tooted on Rumeenias müügil jaekettides, kuhu kuulub kokku umbes 600– 700 poodi. • Rumeenia turg on suur ja ehitusvahud odavad. Seal on umbes 25 000 ehitusettevõtet ja 300 000 ehitajat.

UUS TEHAS SAI NURGAKIVI

2007 ETTEVÕTLUSE AUHIND 2007

AASTA EKSPORTÖÖR


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 22

2007 5. JAANUAR TÖÖLE VÕETAKSE

ALAR SALUM, TEGEVJUHT JA VALGE HUNT

KRIMELTE TEGEVJUHT ALAR SALUM ARMASTAB OMA TÖÖD, SEST SEE PAKUB VÕIMALUST SUHELDA ERINEVAST KULTUURIST PÄRIT INIMESTEGA. ETTEVÕTTE VENE KOLLEEGIDELT PÄRINEB NALJATLEV HÜÜDNIMI „ALARM".

eie suurklient Venemaalt, kui kuulis esimest korda Alari nime, heitis nalja, et see kõlab nagu Alarm. Nali on selles, et see on päris täpne võrdlus, iseloomustas Jaan Puusaag Krimelte tublit ja ülitäpset tegevjuhti Alar Salumit.

M

Alar Salum sattus Krimeltesse tööle üpris juhuslikult. „Nagu sellistel puhkudel tihti, mängis ka seekord oma rolli Mr. Juhus,“ märkis Alar, kes sattus Krimeltesse tööle tänu Tiit Arrole. Kui mehed kümme aastat tagasi Pärnus samal ajal tööd tehes kohtusid ja tennist mängimas käisid, viis Tiit Alari kokku Jaaniga. Jaani peas hakkas mõte hauduma ja kui esialgu arutati Alariga Krimelte müügidirektori kohta, siis lõpuks pakkus Jaan talle hoopis tegevjuhi positsiooni. Ja nii

ALAR „ALARM“ SALUM – TÄPNE JA HUMOORIKAS JUHT ongi Alar Krimeltega tänaseks juba peaaegu kaheksa aastat töösuhtes olnud. Alar on hariduselt automaatikainsener „Selle diplomi sain ma Dresdeni Tehnikaülikoolist Saksamaal (tol ajal siis DDR ehk Saksamaa Demokraatlik Vabariik), mille ma lõpetasin 1988. aasta kevadel,“ meenutas Alar. Mis puutub praegusesse töösse, siis välja arvatud see osa, et automaatikud tegelevad ju ka süsteemide ja protsesside juhtimisega, on ta õpitud erialast üsna kaugel. Alar töötas 1997. aastast alates Saksamaal Hamburgis, kus tema ülesandeks oli tol ajal väga tuntud Eesti tekstiilitootja Kreenholmi Saksa turu müügifirma ülesehitamine ja selle juhtimine. „Ühel hetkel tekkis aga kange tahtmine Eestisse tagasi tulla, see oli küll veel oluliselt enne „Talendid koju“ kampaania algust, ja nii ma maandusin 2003.

aastal mõneks ajaks Pärnusse, kus minu juhtida oli turvafirma G4S Lääne-Eesti regiooni tegevus,“ meenutas Alar. „Mind on Krimelte juures algusest peale võlunud see rahvusvaheline haare. Ma olen oma olemuselt inimene, kellele meeldib suhelda erinevate inimeste ja erinevate kultuuridega, mulle meeldib vahendada neid kultuure ja inimesi, siduda kokku otsi, korraldada tegevusi, juhendada ja õpetada inimesi,“ rääkis Alar. Krimelte on pidevas arengus ja tegutseb globaalses konkurentsis – turud asuvad valdavalt väljaspool Eestit, tarnijad on suures osas välismaised ettevõtted, samuti on ka Krimelte konkurendid valdavalt pärit Euroopast. „Kui vaadata meie meeskonda, siis mind ümbritsevad samuti inimesed, kes naudivad seda globaalsust, suhtlemist erinevate kul-


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 23

KRIMELTE VALLATUTEST ON SAANUD PEREINIMESED

tuuridega ning pidevat arengut. Mõnus on töötada koos inimestega, kes innukalt õpivad ja arendavad ennast selle nimel, et viia oma töö – Krimelte toodang – ja meie väike Eesti laia maailma,“ on Alar õnnelik. Krimeltes on tema vastutada igapäevane töökorraldus. „Miskipärast on päris tihti juhtunud, et minu käest küsitakse, millega mina Krimeltes tegelen. Ma vastan sellele küsimusele tavaliselt naljatades, et mina tegelen kõige sellega, millega teised tegeleda ei taha,“ rääkis Alar. Tegelikult pakub talle pinget ja huvi kõik see, kus ta tunneb, et ta ka ise midagi saab ja edasi areneb. Alari tööpäevad on kõik erinevad. Mõni päev möödub arvuti taga e-kirjadele vastates ja koosolekutel istudes, mõnikord on vaja välismaal asju ajada. „Seda küsivad mu lapsed ka minult, et mida ma tööl teen. Tegelikult ei ole mul ilmselt „tavalist päeva“ – iga päev ja iga teema on erinev, aeg-ajalt küll mõned asjad korduvad,“ märkis Alar.

PAAR KUUD AASTAST TÖÖTAB VÄLISMAAL Alaril on selline töö, mis ta aastas kuuks või paariks välismaale lennutab. „On kuid, kus viibin praktiliselt terve kuu Eestis ja on kuid, kus ma praktiliselt iga nädal olen kuskil reisil,“ möönis ta.

Tänavu kevadel reisikindlustust uuendades tegi ta statistikat, mitu reisipäeva tal aastas kokku tuleb. Möödunud aastal tuli neid kokku 70 ringis. „2014. aasta ei erine sellest kuigi palju,“ märkis ta. Sellest hoolimata peab ta ennast tegelikult pereinimeseks. „Kuigi mu naine ütleb, et ta on juba harjunud üksi kõigega hakkama saama, kuna mind tavaliselt niikuinii kodus ei ole, pean ma ise ennast siiski pereinimeseks,“ ütles ta. Tal on kokku neli last: kaks suuremat esimesest abielust on tudengid Saksamaal ja elavad juba iseseisvat elu ning kaks pisemat – 10-aastane tütar ja 5-aastane poeg – on kodus. „Nemad käivad koolis ja lasteaias ning ootavad ikka isa koju, kes siis aitaks mõnikord mõne matemaatikaülesande lahendada või kellega saaks kabet või „Reis ümber maailma“ mängida või niisama mürada,“ ütles Alar. Talle meeldib perega koos reisida, nii Eestis kui ka Euroopas. Koos käiakse metsas marju ja seeni korjamas, rannas ujumas ja ratastega sõitmas. Tehakse ühiselt kõiki toredaid asju, mida üks tavaline perekond ikka teeb. „Kuna mu lapsed on aktiivsed laulu- ja tantsulapsed, siis toimuvad meil kodus ka tihti kontserdid ja tantsuetendused, kus vanematele siis pealtvaataja roll jääb,“ lisas Alar.

Kui peaks aega veel üle olema, siis meeldib talle aeg-ajalt ka sportida, et end toonuses hoida. Samuti armastab ta õppida erinevaid keeli. „Alustasin sel aastal just hispaania keele õpinguid, et saaks kolleegidega Olivést tulevikus nende emakeeles suhelda. Lisaks on mul veel ka sõpru, kellega aeg-ajalt koos aega veeta, ja mõnikord on hea ka mõnda head raamatut lugeda, teatris või kontserdil käia või ka lihtsalt telekat vaadata,“ loetles ta. Krimelte on tema sõnul selline ettevõte, kus on tore koos pere ja kolleegidega ühisüritustel mõnusalt aega veeta. „Me just hiljaaegu tõdesime, et selle 20 aasta jooksul on Krimelte arenenud noorte inimeste firmast noorte perede firmaks. Kui nii 10–15 aastat tagasi olid Krimelte töötajad valdavalt vabad ja vallatud ja neile meeldis ühiselt igasuguseid asju ette võtta, siis nüüd on meie suve- ja perepäevadel näha valdavalt väikeste lastega peresid ja sellest tulenevalt on muutunud ka ürituste formaat,“ rääkis Alar. Seda, kui kõrgele ja kaugele Krimelte edasi purjetab, ei oska Alar täpselt öelda. Küll on ta aga kindel selles, et kaugele, väga kaugele. „Nagu Jaan kunagi ütles – ja ma jagan seda tema mõtet täiega – tähtis ei ole mitte teekonna lõpp-punkt, vaid teekond ise. Ma ei arva, et peaksime ilmtingimata saama number üheks maailmas või Euroopas või kuskil mujal. Oluline on teha oma asja hästi, reageerida kiiresti olukorra muutustele, tegeleda pideva enesearendamisega ning olla paindlik ja tihedas kontaktis oma partneritega – klientidega, tarnijatega, kolleegidega. Kui seda kõike suuta ja teha, siis tuleb ka edu,“ ütles Alar kuldsed sõnad ja lisas, et kui kõike seda teha, siis võib-olla ühel päeval on Krimelte ka omas valdkonnas maailmas number üks. 4 JAANI JA JAANUSE KOMMENTAARE ALARI KOHTA LOE JÄRGMISELT LEHELT 


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 24

JAAN PUUSAAG:

JAANUS PAEVÄLI:

Meil on kolmeliikmeline juhatus – mina, Jaanus Paeväli ja Alar Salum. Meil on oma juhatuse tiivas päris õdus ja töine õhkkond, kus tõsiste asjade juures leiab alati midagi naljakat, rääkimata lõbusatest asjadest. Meil on hea meeskonnavaim ja kõige olulisem, et me täiendame üksteist. Alar võib jätta kontrollifriigi mulje ja kindlasti ta ka on seda teatud ulatuses. See on jällegi vajalik, et kompenseerida minu või Jaanuse pealiskaudsust, kus me detailidest üle libiseme. Alar on uskumatult töökas ja tihtipeale ei jõua temaga pärast keskööd meilivahetuses sammu pidada. Alles viimasel suvel on ta õppinud ka puhkama, see tähendab, et ei reageeri puhkusel igale e-kirjale. Alaril hakkab juba kaheksa aastat täituma, mis on justkui pikk aeg, aga kui vaadata tagasi, kust me alustasime ja kus me täna oleme, siis on selle kaheksa aastaga toimunud ikkagi uskumatult palju. Õnneks on teele maha jäänud piisavalt verstaposte, mis meenutavad, kust me tuleme.

Alar on väga kõrgelt hinnatud inimene ja kolleeg. Temaga koos on puhas rõõm töötada, ta on põhjalik, mõnikord isegi hirmutavalt põhjalik. Talle ei meeldi lahtised otsad.

HUNDIKLUBI ANDIS VÄLJA ESIMESE KLUBI AJAKIRJA KRIMELTE HUNDID

2008

AVATI UUS TEHAS JA BÜROO Tallinnas avati uus tehas, investeeringu suurus oli 90 miljonit krooni. Uutesse tehaseruumidesse toodi vuugihermeetikute tootmine ning olemasolevas tehases laiendati ehitusvahtude tootmist. Kokku 7100 ruutmeetri suurusest tootmishoonest võtab tehas enda alla ligi 6000 ruutmeetrit.

Kui Alar oli meil juba mitu aastat tööd teinud, tuli välja, et ta on minu sugulane. Hakkasime arutama, et oleme 5. põlvkonna sugulased, pärit siis ühest suguharust.

ERNST YOUNGI KORRALDATUD KONKURSI ENTREPRENEUR OF THE YEAR (EOY) 2008 TIITLI PÄLVIS KRIMELTE JUHT JAAN PUUSAAG


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 25

SUKELDUMINE FASSAADI- JA EHITUSPLAATIDE ÄRISSE

Wolf Groupi lisandus Tempsi fassaadi- ja ehitusplaatide äri 30. märtsil 2008. aastal. Tempsi kaubamärk oli omandanud selleks ajaks Eesti ehitusturul juba suure tuntuse

kui usaldusväärne ja soodne fassaadikattelahendus. Wolf Group hakkas fassaadi- ja ehitusplaate müüma ka Leedus ja Lätis. Praeguseks on eksport laienenud Norra, Soome, Poola ja Valgevene turgudele, moodustades juba ligi 30% kogukäibest. Enimmüüdud Classiko kategooria ventileeritava fassaadilahenduse kattematerjalid

LOODI KRIMELTE LT Krimelte UAB LT juht Dovydas Austras oli alguses hoopis Krimelte klient, töötades Senuku Prekybos Centrase ostujuhina. Krimeltes oli tema kontaktiks Artur Meeksa, kes tegigi Dovydasele ettepaneku tulla üle ja pakkus uut töökohta. „Võtsin väljakutse vastu, sest Krimelte tooted on kõrge kvaliteediga ning head kaupa on hea ja lihtne müüa,“ tunnistas Dovydas. Leedus on edukas ka Penosili praktiline esitlusprojekt LAB, mis suurendab jõudsalt müüki. „Esitlustel demonstreeritakse kogu Penosili sortimenti, keskendudes siiski olulisematele ja spetsiifilisematele toodetele, nagu EasyGun, BathCoating, GoldGun 65, Generali silikoon, Waterstop ja Dustproofer. LAB esitlused on kliendile äärmiselt selged ja kergesti mõistetavad, kuivõrd sealjuures teeme ka praktilisi katseid, laseme klientidel endil tooteid kohapeal proovida ning anname vastused kõigile tekkivatele küsimustele,“ rääkis Dovydas. Lisaks Krimelte LT juhtimisele juurutab Dovydas nüüd aktiivselt jaekontseptsioone Rumeenias, Baltikumis ja Olivé Quimica põhiturgudel. 4

on kivipurukattega tsementlaastplaadid Granito ja värvkattega Colore. Arhitektide seas on hinnas Superiore kategooria läbimassivärvitud tsementkiudplaadid. Eesti, Läti ja Soome turul on populaarsed väikeseformaadilised sokliplaadid Zoccolo. Krimelte Tempsi OÜ meeskond töötab pidevalt välja uusi fassaadi- ja ehituslahendusi ja laieneb uutele eksporditurgudele. 4

ASUTATI TÜTARETTEVÕTE BULGAARIAS Kuigi ettevõte Bulgaarias asutati juba 2009. aastal, käivitati tegevus 2010. aastal. Kuigi konkurentidega võrreldes jõuti kohale hilja, on Krimelte saavutanud hea koostöö hulgi- ja jaemüüjatega. Nüüd on lõpptarbijal toote ostmiseks laiemad võimalused kui paar aastat tagasi. Bulgaaria meeskond on kolmeliikmeline: müügijuht Sofias, müügiesindajad Burgases ja Haskovos. Krimelte oli esimene ettevõte, kes tutvustas puidust raami, mida kasutatakse professionaalide koolitustel ja tooteesitlustel poodides. Kõik koolitatud väidavad, et nad saavad niimoodi vahtu proovida esmakordselt. 4

ASUTATI TÜTARETTEVÕTE UKRAINAS Krimelte Ukraina juht Andrei Fedko usub, et üha suurenev sortiment aitab sealselt turult konkurente välja tõrjuda. Andrei: „Vaatamata sellele, et hinnaküsimus jääb toote valikul otsustavaks, mõistab ukrainlane juba praegu, et parem on osta Penosili, sest lõppkokkuvõttes tuleb see ikkagi odavam.” 4

LEEDUS ON EDUKAS PENOSILI ESITLUSPROJEKT LAB. PILDIL PAREMAL LEEDU TÜTARFIRMA JUHT DOVYDAS AUSTRAS

UKRAINA TÜTARFIRMA JUHT ANDREI FEDKO


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 26

2009

ETTEVÕTTED KOONDUSID WOLF GROUPI

j

aan Puusaagi sõnul tingis uue katusbrändi loomise ettevõtte kiire areng ning Krimelte laienemine uutesse tootmisvaldkondadesse. „Uue brändi kasutuselevõtmise eesmärk on luua olukord, kus kõik grupi ettevõtted jagaksid samu väärtusi, mis tagab toodete kvaliteedi ja ärimudeli toimimise. Samuti muuta ettevõtete struktuur loogilisemaks ja arusaadavamaks meie klientidele ning partneritele. Muudatus aitab klientidel seostada meie erinevaid tooteid ja ettevõtteid, mis on sama hea kvaliteediga enam kui 50 riigis,” rääkis ta.

WOLF GROUP KOONDAB KÕIKI KRIMELTE MÜÜGI- JA TOOTMISETTEVÕTTEID EESTIS NING VÄLISMAAL, SAMUTI SELLISEID KAUBAMÄRKE NAGU PENOSIL, TEMPSI, OLIVÉ, EXADAN, ELASTEQ JT.

Wolf Groupi logol on kujutatud hunti. „Hunt on ilus põhjamaine sümbol, mis kannab endas tarkust, ambitsioonikust, julgust, aga ka oskust koostööd teha. Sellistena näeme me ka ennast. Hunditeema ei ole Krimelte jaoks midagi uut. Oleme juba aastaid ennast Krimelte huntideks nimetanud, tegutseme ühtse karjana ning järgime huntide kreedot. Seetõttu on hundi temaatika sissetoomine katusbrändi täiesti loomulik. Soovime, et meie kliendid ja koostööpartnereid tunneksid end samuti osana meie hundikarjast,” selgitas Jaan. 4

BRASIILIA VALLUTATI ÜLE OOTUSTE KIIRELT

B

rasiilia turg on atraktiivne tänu oma mastaapsusele, ent sinna siseneda pole sugugi lihtne, tegemist on üsna bürokraatliku ja protektsionistliku maaga. Krimelte ekspordijuht Tarmo Nork meenutas, et kui ta 2008. aasta märtsis riigi suurimal ehitusmessil Feicon käis, tuli ta tagasi tagasihoidliku optimismiga. „Mõningad kontaktid sai loodud, ent pole saladus, et meie äris läheb suuremate lepingute sõlmimiseni enamasti aasta kuni poolteist,“ märkis ta. Üllatuslikult sujusid aga asjad kiiresti ja edukalt. Messilkäik tekitas huvi Krimelte vastu ja loodud kontaktidest kahe ettevõttega kujunes kohe välja ka koostöö. „Brasiilia üks suuremaid ehitusmaterjalide hulgimüüjaid Negrao ja kinnitusvahendite tootja Ancora, kes on lisanud oma tooteportfelli ka ehitusvahud ja hermeetikud, on meie head partnerid siiani. Vaid mõni kuu pärast

BRASIILIA TURG ON EHITUSMATERJALITOOTJATELE IGATI PERSPEKTIIVIKAS


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 27

messi oli selge, et müüma me hakkame! 2008. aasta oktoobris läksid esimesed konteinerid teele,“ rääkis Tarmo ja lisas, et mõistagi tõi uuele turule sisenemine kaasa pikki pingelisi tööpäevi, sest arvestada tuleb ka ajavahega. Pärast seda, kui Krimeltega liitus Brasiilias elav Erik Henno, kellest sai müügijuht, läks klientidega suhtlemine oluliselt lihtsamaks. Sel aastal on Wolf Group saanud juurde kaks koostööpartnerit, kokku on Brasiilias praeguseks kahekesa klienti. Brasiilias pole kombeks vanu ehitisi ja objekte renoveerida. Vanad ehitised lammutatakse ja rajatakse uued ning seetõttu on ehitusmaterjalide tootjatele turg igati perspektiivikas. Teiste Lõuna-Ameerika riikidega võrreldes on Brasiilia enam arenenud ja edumeelne nii majanduslikult kui ka äriliselt. „Kui Brasiilia turul läbi lööd, on see hea referents ka teistele Lõuna-Ameerika riikidele. Ma võin rahul olla momendil selle tulemusega, mida Wolf Group on seni sealsel turul saavutanud, kuid ma näen kasvuks veel palju ruumi,“ tõdes Tarmo. Kuue aastaga on Krimelte tooted Brasiilias poplaarseks saanud, ekspordikäive on alates 2010. aastast kasvanud pea 20 protsenti aastas. Alates eelmisest aastast on Brasiilia majanduse statistilised numbrid olnud tagasihoidlikud. Langus toimus turul 2013. aastal, mil kasvu polnud. 2014. aasta esimesel poolaastal oli käibe kasv samas hüppeline, ent teises kvartalis kukkus ehitusturg 8,4% ja aastase kasvuga arvestada ei saa. „Sealsete kultuuriliste eripäradega tuleb kogu aeg arvestada. Jalgpalli MM seiskas kogu muu elu ning müük vajus paariks kuuks varjusurma,“ märkis Tarmo. Krimelte toodete ekspordi maht jääb aastas 1,1–1,2 miljoni euro piiresse.

KUUE AASTAGA ON KRIMELTE TOOTED BRASIILIAS POPLAARSEKS SAANUD, EKSPORDIKÄIVE ON ALATES 2010. AASTAST KASVANUD

PEA 20 PROTSENTI AASTAS

Lõuna-Ameerikas on tähtis roll isiklikel sidemetel, ent üldiselt ei saa öelda, et partnerid oleksid ebalojaalsed. „Uuele turule sisenedes tuleb ikka ootamatusi ette, eriti kui lähed nii kaugele ja tundmatule turule keemiatoodetega, mis on nõudlikud ja pirtsakad. Pidime „kooliraha“ maksma selle eest, et ei osanud ette näha sealseid klimaatilisi tingimusi oma toodete pakendamisel. Silikoon vajas sealses kliimas teistsugust pakendit, et selle kuivamist takistada, enne kui see kasutusele võetakse,“ tõi Tarmo näite. Brasiilia turu kirjeldamiseks on ekspordijuhil vaid üks sõna: kirglik! „Kindlasti on sel turul tegutsemine andnud olulisi õppetunde. Eelkõige kannatlikkust – kannatlikkust paljudes variatsioonides. On üsna tavapärane, et kohalikud ootavad meilt kiiret tegutsemist, ent ise seda ei paku. Lisaks tuleb alati olla valmis ootamatusteks.“ Oma positsiooni tugevdamiseks Lõuna-Ameerika turul omandas Wolf Group 2013. aastal 40% suuruse osaluse Brasiilias asuvas eestlaste toomisettevõttes Elasteq do Brasil Ltda, mis spetsialiseerus hüdroisolatsioonitoodete tootmisele ja müügile. Nüüdseks on Wolf Group suurendanud osalust 2/3ni ning seab enamusaktsionärina ka kõrgemaid sihte ettevõtte edendamisel. Elasteq alustas hüdroisolatsioonimaterjalide tootmist 2012. aastal. Wolf Grupp ostis osaluse, kuna Krimelte vajas oma hüdroisolat-

KRIMELTE LÕUNA-AMEERIKA EKSPORDIJUHT TARMO NORK


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 28

sioonitoodetele suurt baasriiki. Elasteqi toodete turustamisel on kindlasti abi Krimelte loodud kliendisuhetest. Brasiillane on privat label’i usku ja võõrast kaubamärki lihtsalt omaks ei võta. Toodete turundamisega on tegelenud kohalikud edasimüüjad, ent ka ses vallas on Wolf Groupil ees muutused. Kui varasematel aastatel on Penosili kaubamärki esindanud ametlik edasimüüja Brasiilias TBR, siis järgmise aasta jaanuaris alustab Wolf Groupile kuuluv Elasteq Penosili kaubamärgi müügiga ning siis tuleb toodete turundamisele rohkem tähelepanu pöörata. Esimeseks sammuks on LõunaBrasiilia suurimal messil Feicon osalemine – just selsamal, kust turu vallutamine seitse aastat tagasi alguse sai. Vahepeal täienes tooteportfell: lisaks silikoonidele ja vahtudele tuldi välja tsemendi baasil toodetega. Tarmo näebki tootemüügi peamist kasvu Penosili müügi arendamises. „Kas turg ise kasvab, on raske öelda. Hetkel on madalseis, aga optimismiks annab põhjust see, et Brasiilia on 2016. aasta suveolümpiamängude korraldaja ja ehitada on vaja,“ märkis ta. Kui Krimelte Brasiilia turul alustas, siis ehitusvahtu seal ei tea-

ELASTEQ ON SPTSIALISEERUNUD HÜDROISOLATSIOONITOODETE TOOTMISELE JA MÜÜGILE tud ega kasutatud ning konkurents oli väiksem. 2009.-2010. aastal pürgisid paljud ehituskeemia tootjad üle maailma Brasiilia turule just ehitusvahtudega ning konkurentsi puuduse üle kurta ei saa. Brasiillased kaitsevad kiivalt oma turgu, näiteks on tollimaksud enamikule ehituskeemiale 14 protsenti. Kohalike tootjate vahud kvaliteediga ei hiilga, ent tooraine kõrge impordihind kergitab lõpptoote hinda ka neile. Kui riik maksumääru alandaks, suretaks see kohalikud tootjad välja. Paari viimase aasta jooksul pole konkurendid uute brändidega turule tulnud ning nõrgemad ja ebakvaliteet-

semate toodete pakkujad on turult lahkunud. Suurimateks väljakutseteks Brasiilia turul on Penosili müügi arendamine ja tooteportfelli laiendamine, aga ka Elasteqi toodete arendamine ja müük. „Ehitusvahtude osakaal polegi ehitusäris väga suur ja tahame pakkuda palju erinevaid tooteid. Õnneks võtab Brasiilia turg innovaatilisi tooteid märksa paremini vastu kui teised Lõuna-Ameerika riigid. Kui oled hea, leitakse sind ise üles,“ kinnitas Tarmo, kes usub, et müüginumbrid hakkavad taas kasvama ning käibe kasvutempo on taas 20% aastas. 4

PENOSIL POOLAS Penosili edasimüüja Giedrius Sutkaitis töötab koos oma meeskonnaga Poolas iga päev selle nimel, et teha Penosilist ehitusvahtude valdkonnas juhtiv bränd. Enamus Euroopas müüdavatest akendest toodetakse just Poolas ja aknapaigaldajad pööravad suurt tähelepanu aknapaigalduses kasutatavate toodete kvaliteedile ja hinnale. Paljud Wolf Groupi müügiinimesed on Giedrius Sutkaitise käest õppinud, kuidas teha tootekoolitusest hea show. 4


2010

HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 29

PLASTITEHAS OMA TARBEKS

P

lastdetailide tootmisega alustati Wolf Groupis 2010. aasta juulis. Esimeseks tooteks oli ristadapter ja masinapark koosnes kolmest seadmest. Tänaseks on lisandunud veel neli masinat ja lisaks veel ekstruuder ehk nn kõrremasin. „Ostsime uued seadmed, kuna meie masinad peavad töötama 24/7 aasta ringi. Nüüd võib öelda, et valik oli õige ja tehnilisi probleeme meil masinatega peaaegu ei olegi,“ selgitas plastitootmisjuht Danel Pleiats. Toodangu nimekiri on aastate jooksul tasapisi täienenud. Praegu toodetakse plastitootmise osakonnas ristadaptereid, EasyGuni kõrrepäästikuid, erinevad kõrsi, korke ja puhastaja pihusteid vahuosakonnale ning silikoontuutusid ja tuutupõhjasid silikooniosakonnale. Toodangumaht on ligi 60 miljonit de-

VAHUST NUNN ELSABE Linnaruumi ilmub esimene vahukuju. Vanalinna päevade ajal eksponeeriti Nunne tänaval Nuku- ja Noorsooteatri hoone kõrval Jüri Kuuskemaa pajatatud legendil põhinevat ja kunstnik Kalju Kivi kavandi järgi valminud nunna Elsabe kuju. 4

taili aastas ja see kõik läheb ettevõtte oma tarbeks. Lisaks tootmisele tegeleb üksus ka nii-öelda käsitööga: koostatakse kõrtega päästikuid, liimitakse kindaid korkidesse jms. Selle töö maht küünib sel aastal 10 miljonini. Plastitootmises töötab praegu 5 masinaoperaatorit ja 7 pakkijat/komplekteerijat. „Oma tooteportfelli me majast välja reklaaminud ei ole, ehkki erinevaid mõt-

teid selles suunas on olnud. Võib öelda, et kuigi meie plastitootmine on veel noor, oleme piisavalt kompetentsed, et konkureerida kvaliteedis ükskõik millise plastitootmisfirmaga. Ideaalis võiks plastdetailide eraldi müük edaspidi olla nii suur, et kataks kõik praegused plastiosakonna kulud ja enda tarbeks mõeldud detailid saaksime tasuta,“ avaldas Danel tulevikuplaane. 4


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 30

2011

HUNDID TEEVAD HEAD – KAITSEVAD KARJA NÕRGEMAID

E

duka ettevõtluse üheks väljundiks on osalemine heategevuslikes ettevõtmistes. 2010. aastal käivitus aktiivne koostöö Wolf Groupi ja Heateo sihtasutuse vahel. Esimese koostööprojekti raames asus Krimelte toetama laste heaolu parandamisega seotud organisatsioonide arengut. 2011.– 2014. aastal on Wolf Group toetanud algatusi Sina ja Mina Perekeskus ja Oma Pere, mis töötavad just laste heaolu parandamise nimel. Wolf Groupi ja Heateo SA toetusel töötas MTÜ Oma Pere välja tervikliku süsteemi, mille abil üha enam lastekodude lapsi leiaksid endale head tugipered. „On tõsiselt hea näha, et alates 2013. aastast tellib riik lapsendamisega seotud avalikke teenuseid just Oma Perelt,“ rõõmustas Heateo SA tegevjuht Maris Ojamuru. Sina ja Mina Perekeskus sai toetuse abil rohkem vanemaid nõustada ning töötada selle nimel, et Gordoni pereteraapia mudel jõuaks suurema arvu peredeni. Sina ja Mina Perekeskuse soovitusel alustab ka riik sarnase lapsevanematele mõeldud perede nõustamise programmiga. Seega eesmärk – kasvatada portfellis olevad organisatsioonid elujõulisteks teenuse pakkujateks – on Marise sõnul saavutatud. „Nüüdseks on hea koostöö jätkumas, kuid fookuses on uued, aktiivses kasvufaasis olevad laste- ja noorte programmid Kiusamisvaba Kool ja SPIN, mis võitlevad koolikiusamise ja riskioludes noorte kuritegevusega,“ märkis ta. Sügisel käivitunud SPIN on spordiprogramm noortele, mis aitab vähendada noorte sotsiaalset eraldatust ja riskikäi-

2012. aastal asutati sihtasutus Kiusamise Vastu, mille missioon on muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Kiusamisvaba Kool (KiVa) on õppeprogramm, mis sisaldab nii kiusamisvastast ennetustööd kui ka kiusamisjuhtumite lahendamise mudelit koolidele. Aastatel 2013-2014 on KiVa programmi rakendatud 19 koolis ning kiusamist jälgitud veel 20 kontrollkoolis.

tumist. Eesmärk on luua noortele arenguvõimalusi ja suurendada kogukonnas turvalisust. Programmiga alustati PõhjaTallinnas ja Lasnamäel, kus pea 200 noort saavad kodu lähedal tegeleda spordiga parimate noortetreenerite käe all ja osaleda võistlustel. Noortega tegelevad professionaalsed ja spetsiaalse täiendõppe saanud treenerid Eesti klubidest FC Flora ja FC Levadia.

ON MÄRKIMISVÄÄRNE, ET ETTEVÕTTE JUHT JAAN PUUSAAG ON ALATES 2014. AASTAST HEATEO SA NÕUKOGU LIIGE

Wolf Group on Heateo sihtasutust toetanud nii rahaliselt kui ka oma teadmiste jagamise ja kaasamõtlemisega. Marise sõnul võiks Wolf Groupi tuua eeskujuks paljudele teistele ettevõtetele. Grupi rahaline toetus on andnud Heateo sihtasutusele kindlustunde ning võimaldab programmijuhtidel täielikult pühenduda laste heaolu parandavate algatuste sisulisele poolele. „Oma arengu algfaasis vajavad suure potentsiaaliga algatused ka suurt tuge, et ehitada üles toimiv strateegia, finantsmudel, kompetentsid ja meeskond. Tänu Wolf Groupi toetusele on Heategu saanud aidata organisatsioone, kelle tugevusest sõltub väga paljude laste ja perede heaolu,“ rääkis Maris. Heateo SA tegevjuhi sõnul on Wolf Group kindel ja usaldusväärne koostööpartner. „Meie koostöösuhted on pikaajalised ning see tagab ka Heateole kindluse – saame huntide toetusega arvestada ja seetõttu oma tegevust paremini planeerida. On märkimisväärne, et ettevõtte juht Jaan Puusaag on alates 2014. aastast Heateo SA nõukogu liige. Jaani kompetents, kirg ja pühendumus on väärtused, mis toetavad Heateo enda kasvu ja arengut,“ usub Maris. 4


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 31

Koostöös Nuku- ja Noorsooteatriga avati pidulikult Penosili ehitusvahust meisterdatud Eesti säravate kultuuriloojate kujud. Penosili skulptuurinäituseks valmisid laulja Georg Otsa, priimabaleriin Kaie Kõrbi, dirigent Tõnu Kaljuste, maadleja Georg Lurichi, näitleja Ita Everi, ajaloolase Jüri Kuuskemaa, poeet Juhan Viidingu ja Lennart Meri skulptuurid. 4

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2011

DISAINI RAKENDAJA

HUNDID AVASID MEISTRITE KLUBI

2012

Tahad teada, kui palju liimvahtu kulub sokli soojustamiseks? Miks kolletub silikoonhermeetik? Alates 2012. aastast leiavad nii kodused meistrid, kes hoiavad silikoonipüstolit käes esmakordselt, kui ka kogenumad ehitajad vastuse ehitusvahtude ja hermeetikutega seotud küsimustele. Meistrite klubi veeb on täis kasulikke artikleid ja õpetlikke videosid. Uudiskirjaga liitunud saavad esmajärjekorras teada innovatsioonist ehituskeemia vallas. Vaata kindlasti www.mastersclub.eu

KOOS STROISISTEMAGA PANDI ÕLG ALLA PODARI ŽIZNI TEGEVUSELE „Edukat ettevõtet ei iseloomusta mitte ainult head finantstulemused, vaid ka sotsiaalne vastutus. Usume, et võime maailma paremaks muuta,” ütles Stroisistema ostuosakonna juhataja Natalja

Hvoina. Seetõttu osaleti aastatel 2012– 2013 Venemaal vähihaigete laste toetuseks loodud fondi Podari Žizn ehk Kingi Elu tegevuses. „Inimesed peavad üksteist aitama ja hoolitsema nende eest, kes on sattunud raskesse olukorda ning kellel ei ole kuskilt abi võtta. Meie ettevõte areneb edukalt, seega saame osa tulust annetada heategevusele,“ rääkis arendusjuht Jekaterina Stepanova. Podari Žizni asutasid 2006. aastal

näitlejad Tšulpan Hamatova ja Dina Korzun, fond on mõeldud onkoloogiliste ja hematoloogiliste haiguste ravi toetamiseks. 4

Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja installatsiooni- ning ehte- ja sepakunsti osakonna tudengitel valmisid Penosili ehitusvahust kolmemõõtmelised skulptuurtähed. Nende valmistamisele kulus ligi tuhat ballooni ehitusvahtu. 4


HUNDIJUTUD – JUUBELIERI • 2014 > 32

2013 BRASIILIA TOOTMISETTEVÕTE ELASTEQ 2/3 HUNTIDELE

2014

HUNDID OSTSID HISPAANIAS ETTEVÕTTE WOLF GROUP OSTIS 75% OSALUSE HISPAANIA ETTEVÕTTES OLIVÉ QUÍMICA S.A. kallis siseneda. Meie ostsime nüüd pileti ja koha sellel turul. Olivé Química kaubamärk on Lääne-Euroopas väga soliidne ja vana tuntud kaubamärk,” rääkis Jaan. Wolf Groupi toodetud ehitusvahtude, hermeetikute ja liimide müügikäibe kasvatamiseks saab nüüd kasutada ka Hispaania ettevõtte müügiga tegelevaid tütarfirmasid Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal ja Suurbritannias.

rääkis Hundijuttudele, et loodab ühinemisest Wolf Groupiga suurt hüpet tootearengus ja ühist tõusmist oluliseks rahvusvaheliseks tegijaks.

ehing avas võimaluse tugevdada positsiooni Lääne-Euroopas ja hispaaniakeelsetel turgudel üle maailma. Alar Salum kommenteeris, et Olivé Química enamusosaluse ost on Wolf Groupi ajaloos väga oluline, ja Jaan Puusaag toonitas, et ost andis sissepääsu uutele turgudele kiivalt kaitstud vanas Euroopas.

Alari sõnul on hindamatu ka nende 40aastane kogemus hermeetikute arendamisel ja tootmisel. „Mulle tundub, et sünergiat on siin nii palju, et nende kahe ettevõtte kokkupanemisel on kindlasti võimalik, et 1 + 1 > 2,” lisas Alar. Olivéle on Wolf Groupi sortimendist kindlasti oluline polüuretaanvaht – seda nad ise ei tooda.

„Vana Euroopa on väga kaitstud turg, kuhu uutel tulijatel on ülikeeruline ja

Hispaania perefirma Olivé Química 45aastane tegevdirektor Luis Olivé Palau

Tema sõnul polnud vajadust osalust müüa. „Aga kui mõelda ettevõtte arengule, siis oli meile väga tähtis liituda Wolf Groupi professionaalse tiimi ja ühe väga rahvusvahelise firmaga. No eks ma kahtlesin ja kaalusin, kas teen ikka õige otsuse, aga tahan südamest, et Olivé Química kasvaks suuremaks ja saaks oluliseks rahvusvaheliseks tegijaks, et saaksime ka oma klientidele Hispaanias uusi kvaliteetseid tooteid arendada ja pakkuda,” lisas ta. 4

T

PENOSIL AITAS TAASTADA ROMAANIVÕISTLUSE

„Minu isa, samuti Luis, asutas selle firma, aga tänaseks on ta juba paar aastat pensionil olnud. Ta on 72-aastane. Aga te ju kindlasti teate neid hingelt ettevõtjaid, nad ei suuda kunagi rahulikult pensionil olla,” selgitas Luis.

KLUBI MASSIDELE JÕUAB ESIMENE ÕLU

ROCK’N’HOWL

Profile for Wolf Group

Talv 2014 juubelinumber  

Talv 2014 juubelinumber  

Profile for krimelte