Page 1

Tallinna Ülikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut

Marek Koitla

KORVPALLIKLUBI MARCUS 15 – 16 A. TÜTARLASTE KEHALISED VÕIMED JA TEHNILISED OSKUSED Bakalaureusetöö

Juhendaja: lektor Kersti Sirel

Kaitsmisele lubatud.............................................. (juhendaja allkiri)

Tallinn 2009


SUMMARY Marek Koitla, a graduand of Tallinn’s University has prepared a bachelor’s thesis: Physical abilities and technical skills of 15-16 years old girls of Backetball Club Marcus. Theoretical part of the thesis consists of the material about physical abilities and technical skills.There is a test carried out in practical part of the thesis, where overall physical abilities and techical skills in year 2009 were tested. Analysis compares Baksetball Club Marcus with different clubs from Estonia. In addition, abilites of young atheltes have been compared with the studies carried out in Germany. Volume of the thesis: 31 pages in Estonian language, 2 tables, 15 scetches, 20 sourses of literature Key words. Overall physical abilites and techical skills of basketball players, maximum speed, speed endurance, explosive power, special speed, coordination. Subject of the thesis: 15-16 years old girls, who participate in Estonian Championships. 33 players were tested. Object of the thesis: Phsyical abilities of the baskteball players: maximum speed, speed endurance, explosive power. Technical skills: accuracy, reacting value, balance, ball handiling technique. Aim of the thesis: to examine physical abilites and technical skills of the 15-16 years old girls of Basketball Club Marcus

Objective of thesis:

1. Carry out physical abilites tests with examinees 2. Carry out basketball skills tests with examinees 3. Compare Basketball Club Marcus results with other clubs results

2


Results of the thesis: 1. There were no remarkable differences in test outcomes between different clubs. Coordination was excellent, but examinees lacked explosive power. 2. Results of the tesis prove that the practices for speed development have been right, power abilites need to be developed. Author of thesis thinks that regardless of good techical skills of Estonian clubs we are week in overall physical abilities. Author finds that analysis of the overall abilities and techical skills was useful for Marcus club, it will help to choose the correct and rational practiceplan.

3


SISUKORD

SUMMARY

2

SISSEJUHATUS

5

1.

KIRJANDUSE ÜLEVAADE

6

1.1.

Üldkehalised testid

9

1.2.

Tehnilised testid

10

2.

UURINGU METOODIKA

11

3.

UURINGU TULEMUSED JA ARUTELU

12

3.1.

Üldkehalised testid

13

3.1.1 Joonejooks

13

3.1.2. Jalgade test palliga

15

3.1.3 Hüppevõime

16

3.1.4. Jalgade töö test

18

3.1.5. 20 meetri spurt

19

3.2.

21

Tehnilised testid

3.2.1 Visked vabaviskejoone nurgast (keskpositsioonivise)

21

3.2.2. Lähivisked

23

3.2.3. Slaalomjooks

24

3.2.4. Sööduharjutus

25

3.3.

26

Korrelatsioonalüüs

KOKKUVÕTE

27

KASUTATUD KIRJANDUS

29

LISAD Lisa 1 Testide lühikirjeldus ja hindeskaala

30

Lisa 2 Võistkondade keskmine tulemus ja standardhälve

36

4


Sissejuhatus Töötades treenerina ja tundes muret tütarlaste korvpalli arengu pärast, hakkas töö autorit huvitama kehalised võimed ja tehnilised oskused neidude korvpallis. Eestis on vähe tehtud võrdlevaid uurimusi noortekorvpallis, mis kajastaksid noorte hetkeseisu Euroopa või maailma sama-ealiste noorsportlastega. Pidevalt räägitakse, et ollakse nõrgad nii üldkehaliselt kui tehnilis-taktikaliselt. Kas vastab see tõele või on tegu ainuüksi juttude tasandil oleva teema aruteluga? Käesolevas uurimustöös võrreldakse Sk Marcuse ja teiste klubide noorte kehalisi võimeid ja tehnilisi oskusi.

Olenemata sellest, et sporditeadus areneb ja treeningmetoodika täiustub, oleme jätkuvalt mitmete erinevate küsimuste ja probleemide ees. Kuidas, millal, miks treenida? Sportlase arendamine ja kasvatamine toimub ikka spetsiaalsete harjutuste ja liigutustegevuse kaudu. Me võime sportlase treenimise jagada kolme rühma: Kehaline ettevalmistus Tehnilis-taktikaline ettevalmistus Psüühiline ettevalmistus. Lõputöös keskenduti kahele esimesele põhiprobleemile ja nende uurimisele testide abil.

Korvpall ei koosne ainult profispordist. Suur rõhk on noortespordil, mis pakub kohati palju emotsionaalsemaid ja huvitavamaid vastasseise kui täiskasvanutel. Noortesport on profispordi vundament, mida paremini me teda ehitame, seda paremad tulemused võivad tulla täiskasvanute ja profispordis. Soovides saavutada parimat peame juba varakult selekteerima lapsi

testide

põhjal.

„Selektsionääri

tegevus,

mis

on

efektiivne

võistkondade

komplekteerimisel või sel juhul, kui valik toimub täpselt etteantud normide järgi. Selektsionääriks on tavaliselt treener või mõni teine sel spordialal suurt töökogemust omav ja intuitsiooni omav isik. Eriti oluline on see valikuvorm sportmängudes, kus võistkonna efektiivsus ei sõltu alati üksikmängija meisterlikkusest“ (Noorsportlase valimine, J.Loko 1999, Tartu, lk 167).

5


Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada Spordiklubi Marcus 15-16 aastaste tütarlaste kehalised võimed ja tehnilised oskused.

Eesmärgini jõudmiseks tuli lahendada järgmised ülesanded:

1.

1.

Viia läbi kehaliste võimete testid.

2.

Viia läbi korvpallialased tehnilised testid.

3.

Võrrelda Sk Marcus näitajaid teiste klubide vastavate näitajatega.

Kirjanduse ülevaade

Tänapäeval hakkab korvpallitreener tööle 10-11a lastega. Raske on vastu vaielda põhimõttele vastu: „Mida varem, seda parem!“ Vastavalt vanusele (selles eas on iga aasta suure tähtsusega) tuleb läbi viia ka treeningtöö. Lapsed ei suuda kuigi kaua keskenduda ühetaolistele harjutustele ja sellepärast peavad harjutused kiirelt vahelduma. Kogu treeningtund peab olema üles ehitatud huvitavalt, sisaldama palju mängulisi elemente ja korvpalliga sarnanevaid liikumismänge. Treener peab tähelepanu osutama laste kehalisele ettevalmistusele (I. Kullam, Korvpall, Tartu Ülikool 1975). Liiga palju pühendatakse tehnilistele oskustele, selle printsiibi vastu eksimist võib pidada meie nüüdisaja korvpalli suureks puuduseks.

Tugevaks ei sünnita, tugevaks saadakse...targa treeninguga. Targaks saadakse aga kõige paremini, kui lisaks õigetele metoodilistele juhistele ja spordiala tundmisele on head teadmised koormuse ajal organismis toimuvast (J.Weineck, R.Jalak „Kehalised võimed ja organism“).

Sporditulemuste parimaks saavutamiseks vajame aastatepikkust õiget treeningprotsessi. See peab eelkõige hõlmama laste kaasamist sporti. Üha uute treeningmeetodite ja vahendite otsimist, võimekamate väljaselgitamist. Noored, kes treenivad aastaid, jõuavad tippu ainult mõned. Võitjaid eristab „harrastussportlastest“ eelkõige liigutusvilumuste suurem oskus. Seepärast on hakatud andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks kasutama teste. Korvpalluri talendikuse määramisel tuleks esialgu jälgida: kas tal on pikad käed, kõrge anaeroobne ja aeroobne võimekus, koordinatsioon, taktikaline mõtlemine ja loomingulisus. Mõned 6


talendikuse kriteeriumid (pikad jalad-käed, loomingulisus) on välisel vaatlusel märgatavad. Osad saame teada alles peale testide sooritamist.

Noorsportlase edukuse põhitagajaks on treener ja tema isiksus. Ta peab olema võimeline kiiresti kohanema muutuvate tingimustega, oskama mõjutada ja allutama õpilasi enda tahetele ja juhtima. Treener peab omama pidevat autoriteeti, suhtuma õpilastesse heatahtlikult, kuid nõudlikult. Hea treener peab olema ustav oma elukutsele ja olema eeskujuks õpilastele treeningprotsessi ülesehitusel. Noorsportlase treenimisel peab kasutama palju pedagoogilisi vahendeid. Need peavad olema suunatud iseseisvuse ja initsiatiivi arendamisele. Treeneritöö eeldab õpetajalt kõrget profesionaalsust ja kõlbelist taset. Hea treener peab oskama analüüsida ja õpetada noorukit metoodiliselt õigesti sooritama tehniliselt keerukaid ülesandeid. Treeneritöö üheks efektiivsuse tõstmise tähtsamaks eelduseks on teaduslikult põhjendatud kompleksne kontroll. Testid sisaldavad oma ala spetsiifikat ja üldkehalisi võimeid. See teeb treeningprotsessi huvitavaks ja kontrollivamaks. Testimise all mõistame huvipakkuva informatsiooni kogumist ja selle võrdlemist varasemaga või siis võrdlemist erinevate võistkodade vahel. Sellele järgneb analüüs, mille alusel tehakse otsused uute treeningplaanide kohta. Mida kompleksem on test, seda rohkem informatsiooni me saame ja seda õigem on hinnang noorsportlase seisundile. Komplekse kontrolli all mõistetakse testide õiget valikut, usaldatavust, objektiivsust. Tavaliselt koosneb kompleksne testide kontroll 6-10 harjutusest. Nad sisaldavad üldjuhul üldkehalisi ja tehnilisi teste, mille abil hinnatakse noorsportlase seisund oma spordiala spetsiifikast lähtuvalt.

Sõltuvalt sportlase seisundist on vaja neid kontrollida etapiliselt, jooksvalt ja operatiivselt. Kontrolli meetoditeks on vahendid, koormuse maht, intensiivsus jt. Etapilise kontrolli puhul peavad noorte spordis olema näitajad, mille alusel hindame treeningmetoodika efektiivsust. Kontrollnormatiivid peavad olema kaugemate eesmärkide saavutamise orientiiriks. Nad on abiks treeningprotsessi ülesehitamisel. Etapilise kontrolli käigus pööratakse tähelepanu järgmistele probleemidele: •

mida kontrollida?

Mille abil kontrollida?

Millal kontrollida?

Millised peaksid olema normatiivid? (J.Loko „Laste ja noorte spordiõpetus“ Tartu 2002)

7


Normatiiv on kõige tähtsam ja samal ajal kõige keerulisem probleem. Vastandavad normid tuginevad sporditestide võrdlemisele analoogsetes situatsioonides, testi sooritanud grupi vastavate näitajatega. Enamusel spordialadel on välja töötatud ealised kriteeriumid spetsiaalkehalise ettevalmistuse hindamiseks. Testide väljatöötamisel tuginetakse samaealiste noorukite keskmistele näitajatele. Hinnangu ulatuseks on standardhälbe suurus. Objektiivsuse hindamiseks on vajalikud eelnevad kriteeriumid, mille alusel hinnata sportlase tulemusi. Taolisi norme iseloomustavad järgmised funktsioonid: •

pedagoogiline – üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse taseme määramine noorsportlastel;

Kontrolliv – võimaldab välja selgitada valitud treeningmetoodika õigsust;

Prognoosiv – kas noorsportlane on saavutanud vajaliku ettevalmistustaseme järgnevate ülesannete lahendamiseks;

Noorportlase tundmaõppimine, individuaalsete erinevuste väljaselgitamine;

Võrdlemine – tegelike võimete vastandamine normatiividele. (J.Loko „Laste ja noorte spordiõpetus“ Tartu 2002).

Treeningute õige juhtimine eeldab tänapäeval kõikide kontrollnormatiivide kasutamist, see tähendab, et on vajalik kompleksne kontroll. Uurimustöö autor valis üldkehaliste ja tehniliste omaduste uurimiseks testid, mida on kasutanud väga tuntud professor maailmas Jürgen Weineck. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid just paremaks treeningute läbiviimiseks nagu näiteks: „Sport anatomy,“ „Healt, Exercise And Sport“ „functional Anatomy in Sports“ jne. Lisaks mitteperioodiliste väljaannete kirjutamisele on teadlane esinenud tänaseks juba enam kui 100 erinevas riigis oma loengutega.

Kehaliste võimete ja tehniliste oskuste määramiseks kasutatakse mitmesuguseid testide komplekse. Nende abil määratakse töövõime üksikuid komponente: jõud, osavus, kiirus vastupidavaus jne. Kõikidel juhtudel on peatähelepanu pööratud üldkehalistele võimetele, mille eesmärgiks on sportlase üldseisundi määramine. Objektiivse ülevaate noorukite spetsiaalkehalistest võimetest ja tehnilistest oskustest annavad J. Weinecki ja Rein Jalaku tõlgitud raamatust testid „kehalised võimed ja organism.“ See eestikeelne raamat on valdavalt koostatud

kahest

tema

kõige

tuntumast

ja

mahukamast

teosest:

„Optimaalne

korvpallitreening“ ja „Optimaalne treening.“ Uurimustööks said J. Weineck´i testid kuna nende testide informatiivsus ja usaldatavus on matemaatiliste meetoditega tõestatud.

8


Uurimustöös kasutatavate testide väljatöötamine on osutunud vajalikuks korvpalli erivõimete määramiseks konkreetses situatsioonis.

1.1. Üldkehalised testid Üldkehaline ettevalmistus noores eas loob edasiseks arenguks vajaliku baasi, vältides vigastusi ja treeningu monotoonsust. Lisaks tugevatele kopsudele vajab korvpallur ka võimsat lihasjõudu. Tänapäeva korvpall on muutunud atleetide mänguks, tugevad peavad olema nii jalad kui ülakere. „Kirjanikud“ enam läbi ei löö (Korvpall 1989, Jalak). Üldkehaline ettevalmistus

on

vundament

tehnilistele

oskustele.

Üldkehalised

testid

hõlmavad

noorsportlaste erinevaid lihasgruppe, mille eesmärgiks on jälgida sportlase üldist kehalist seisundit. Järgnevad testid on laialt kasutusel ka treeningvahendina. Testide järgi saame teada, kui tugev on meie noortel plahvatuslik jõud, maksimaalne kiirus, erialane kiirus, kiiruslik vastupidavus. Kehaliste võimete testide tulemuseks olid distantsi läbimise aeg, läbitud vahemaa, kordade arv. Nende testide abil saame teada teiste klubide kehaliste võimete erinevused. Üldkehaliste testide puhul (vt lisa 1) on tegemist täiskasvanute normatiividega. Võrdlusmomendina saame nende testide puhul kasutada Eesti klubide omavahelisi tulemusi. Testid 3 (hüppevõime) ja 5 (20m spurt) on võrdlusmoment olemas Saksamaa noorsportlastega. 20m spurt näitab nii stardikiirendust kui jooksukiirust. See on korvpallis väga hea test just selle pikkuse puhul. 30 meetri spurt ei näita enam korvpallis õiget kiirust spordialaspetsiifikat silmas pidades. Mängusituatsiooniga paralleele tõmmates võrdub see korvpalluri spurdiga kiirrünnakusse. Joonejooks näitab korvpalluri kiiruslikku vastupidavust ja on oma iseloomu poolest sportmängudele spetsiifiline. Joonejooksu puhul on tegemist pidevate suunamuutmistega suurel kiirusel, mis on omane korvpallurile. Samuti on eakaaslastega hea võrrelda hüppevõimet, mis näitab noorsportlase plahvatuslikku jõudu. Lisaks vaadeldakse lähemalt jalgade tööd ehk siis erialast maksimaalset kiirust. Sportlane peab maksimaalset kiirust säilitades jooksma selg, külg, nägu ees. Test on iseloomulik korvpalluritele kuna tehakse spordiala spetsiifikat silmas pidades lühikeste lõikudega. Erineva lõigu pikkus on 3-5 meetrit, mis samuti sisaldab plahvatusliku jõu olemasolu, suunamuutmist ja kiiret jalgade tööd.

9


1.2. Tehnilised testid

Tehnilised testid vastavad konkreetse spodiala spetsiifilistele nõuetele. Rahvusvaheliselt on väga levinud nn. „Heidelbergi korvpallitest“ (Bös 1988) Tegemist on komplekse testiga, kus „tehnika“ osas tehakse läbi neli harjutust. Tehnilistes testides Eesti noorteklubisid ja kas meie senistel treeningutel on õige metoodika olnud. Kas tulemused jäävad noortel tehnilistes oskustes väga kaugele maha või on reaalselt kättesaadavad.

Korvpalluri liikumistehnika hulka kuuluvad pidevad pöörded, suunamuutused, erinevad peatumised, hüpped. Kõik need on seotud koordinatsiooniga, sportlase tehniliste oskustega. Koordinatsioon on seotud tehniliste testidega. See on oskus kiiresti lahendada keerukaid ja täpsust nõudvaid liigutusüesandeid. Koordinatsioon ehk oskus sisaldab endas liigutuste kvalitatiivseid tunnuseid ja seepärast on hea koordinatsioon väga oluline esmajoones spordialade tehnika õppimisel, võistlustingimuste kiirel kohanemisel ja taktikaliste oskuste lahendamisel (Toomsalu, Kalam, Viru 1972).

Jalgade töö harjutusel palliga kasutati pidevaid pöördeid, mis nõuab korvpalluri maksimaalse kiiruse

säilitamist

ja

suurt

tasakaalu

tunnetust.

Treeningutel

kasutatakse

seda

koordinatsiooniharjutust tihedalt. Eriti palju kasutavad pöördeid korvpallis keskmängijad, tagamängijad kasutavad seda tehnilist elementi rohkem liikumiselt suuremal kiirusel. Test on iseloomulik korvpallurile.

Testid sisaldavad erinevaid koordinatsiooni liike: täpsust, liigutuste ruumilist täpsust, reaktsioonivõimet, tasakaalu (viskeasend), liigutusvilumuse võimet ja pallikäsitsustehnikat. Pallikäsitsustehnika alla kuulub visketehnika, mis on korvpallurile üks kõige tähtsam tehniline element. See tehnika hõlmab tasakaalu tunnetust, õiget viskeasendit, kontsentreerumisvõimet, lõdvestumisoskust ja psühholoogilist ettevalmistust.

10


2.

Uuringu metoodika

Käesoleva uurimustöö vaatlusalused on 15-16a. tütarlapsed. Nad treenivad keskmiselt 4 korda nädalas ja on alustanud treenimist alates II klassist. Testid on tehtud ajavahemikus veebruarmärts 2009 a. Vaatlusaluseid oli 33 noorsportlast viiest erinevast klubist (Sk Marcus, Kalev/Cramo, Audentes, Tartu, Imavere). Kõikidel mängijatel olid ühesugused testide sooritamise tingimused. Lisaks Eesti klubidele soovisime võrrelda noorsportlaste tulemusi Saksamaal tehtud uuringute tulemustega. Selleks viisime läbi üldkehaliste võimete ja tehniliste oskuste testid. Mõõtmisvahenditena kasutati stopperit ja mõõdulinti. Teisteks vahenditeks olid tähised, korvpallid, korvid. Testide ülevaade ja tutvustus on uurimustöö lisas (vt lisa 1).

Vaatlusaluste kehaliste võimete ja tehniliste oskuste hindamiseks testiti: •

maksimaalset kiirust

plahvatuslikku jõudu

kiiruslikku vastupidavust

koordinatsiooni

erialast kiirusliku jõudu

pallikäsitsustehnikat

Tehniliste testide tulemuste analüüsimisel arvutati välja vaatlusaluste visete tabavust, koordinatsiooni ja söödutäpsust. Üldkehaliste testide tulemuste analüüsimisel arvutati välja vaatlusaluste soorituse aeg, soorituse pikkus ja hüppe kõrgus. Statistilise analüüsi käigus määrati võistkondade soorituse aritmeetiline keskmine, mis saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Standardhälve, variatsioonikordaja ja korrelatsioonanalüüs, mis näitab, kuidas ühe testi tunnused on seotud teise testi omadega. Kas nende vahel valitseb seos või ei. Uurimuse analüüsimiseks kasutati Microsoft Office programme: Excel ja Word. Lõputöö

vormistamisel

võeti

aluseks

Tallinna

Ülikooli

bakalaureusetööde

kehakultuuriteaduskonna juhend.

11


3.

Uuringu tulemused ja arutelu

Vaatlusaluste all olnud klubide läbiviidud testide keskmisi vaadates (Lisa 2) oli Spordiklubi Marcusel erialase kiiruse osas (jalgade töö, keskpositsioonivisked) teistega sarnased tulemused. Kõige suurem erinevus tekib joonejooksul, kus kiiruslik vastupidavus on väga erinev. Sk Marcus tütarlaste keskmised tulemused olid paremad slaalomjooksus. See näitab paremat koordinatsioonivõimet teiste klubidega võrreldes. Lisaks oli kehaliste keskmiste võimete võrdluses Sk Marcuse tütarlaste jalgade töö harjutused, mis näitab erialast kiiruslikku jõudu. Tabelist (lisa 2) on näha, et spordiklubi Marcuse tütarlastel on testi tulemustes standardhälve suurem ehk siis tase on palju ebaühtlasem võrreldes teiste klubidega. Uurimustöö autori subjektiivne hinnang on, et valimi maht oli Sk Marcuse tütarlastel suurem. See maht tingis ka suurema standardhälbe. Variatsioonikordaja võimaldab erinevate alade soorituse hajuvust paremini võrrelda. Kõige suurem hajuvus on Sk Marcuse neidude visetel vabaviskejoonte nurkadest. Probleem peitub visketehnikas, kuna täpse tulemuse saamiseks ei piisa ainult palli viskamisest korvile. Määrab ära jalgade töö, käe liigutus, sihtimine, kõik on kinni väikestes nüanssides. Teiste klubide mängijatel on kõige suurem variatsioonikordaja lähivisetel. Suur hajuvus on Sk Marcuse tütarlaste hüppevõimel. Üks seletus saab siin olla kehakaalu suur erinevus.

12


3.1.

Üldkehalised testid

3.1.1. Joonejooks

124 väga hea

122 120 118

117,60

117,60

meetrid

116

116,80

116,00

114,67

114

112,80

112,57

nõrk

112 110 108 106 104 102 Kalev

Tartu

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse II viisik

Marcuse esiviisik

100

Joonis 1. Joonejooks, kiirusliku vastupidavuse test (m) Hindeskaala Nõrk <113 Keskmine 114 -120 Väga hea >121

Võimsusvastupidavust on vaja joonejooksus, kus peame sooritama tegevust suure kiiruse säilitamisega. Joonejooksus on tegu kõrge intensiivsuse vastupidavusega. Võimsuse treenimine, kasutades mõõdukaid koormusi ja suuri kiirusi, arendab kõige efektiivsemalt spordispetsiifilist võimsust ja võimsuse maksimaalset arengut (J. Loko „Noorsportlase treenimine“ 2008). Seda testi saab liigitada maksimaalse jooksukiiruse vastupidavuse testiks. Joonejooksu puhul ületas keskmist tulemust 3 mängijat (jaotusid erinevate klubide vahel). Lisaks neile saavutasid 13


maksimaalselt hea tulemuse 120 meetrit, kaheksa mängijat. Nõrga tulemuse sai 7 mängijat, mis samuti jaotusid erinevate klubide vahel. See näitab, et kiiruslik vastupidavus on igas klubis erinev. Treeningud on üles ehitatud lähtuvalt võistkonnast. Sportlased on erinevad ja nad vajavad lisaks võistkondlikule ülesehitusele ka individuaalset lähenemist. Uurimustöö autoril ei ole piisavat infot noorte motivatsioonist ehk kas soovitakse täiskasvanuna jõuda profilepinguni või käiakse treeningutel sõbrannaga lihtsalt kaasas. Joonejooksu keskmised tulemused on Sk Marcusel teiste klubidega enam vähem võrdsed. Vaadeldes Sk Marcuse tervet võistkonda leiab töö autor, et treeningrühma nõrgemate mängijatega on vaja enam pöörata tähelepanu kiirusliku vastupidavuse arendamisele. Jooniselt näeme, et Sk Marcus tütarlaste ja teiste klubide vahel olid minimaalsed erinevused. Kiiruslik vastupidavus on Sk Marcus tütarlastel keskmine.

14


3.1.2. Jalgade töö test palliga

60

55 49,4

sooritusi

50

48,8 47,4

46,8

väga hea

45,0

45 41,0

40,8

40

nõrk

Kalev

Tartu

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse esiviisik

30

Marcuse II viisik

35

Joonis 2. Jalgade töö test palliga ehk erialase kiiruse test. Hindeskaala: Nõrk <38 Keskmine 39 – 45 Väga hea >46

Jalgade töö test palliga (joonis 2) puhul oli 12 väga head tulemust ja 4 nõrka sooritust. Treeningutel on palju pööratud erialase kiiruse arendamisele, mis kajastub testide tulemustes. Antud joonisest saame välja lugeda, et erialane kiirus on väga hea. Marcuse esiviisik oli oma keskmiste tulemustega kõige parem. Vaadeldes kogu Sk Marcuse võistkonna mängijaid saame väita, et erialane kiirus on väga hea kogu võistkonnal. Jooniselt leiame, et kõige väiksem hajuvus oli testi tulemustes Audentese võistkonnal. See tähendab, et nende viisik on palju ühtlasem teiste klubidega võrreldes.

15


3.1.3. Hüppevõime

55

väga hea

50 45

42,6

sentimeetrid

41,2

41,0

40

38,2

nõrk

35,3 34,0

35 31,1

30 25

Kalev

Tartu

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse II viisik

Marcuse esiviisik

20

Joonis 3. Hüppevõime ehk plahvatusliku võime test (cm) Hindeskaala: 5 = 54 cm ja üle selle 4 = 48-53 3 = 42-47 2 = 36-41 1 = alla 35 cm

Hüppevõime puhul on hindeskaalaks „5“- palli süsteem. See test oli noorsportlastele kõige nõrgem koht. Selle testi puhul ei saanud keegi väga head tulemust. Ainukesena kannatas konkurentsi 1 mängija, kes suutis üles hüpata 52 cm. Tema puhul võib rääkida kui Eesti U16 noortekoondise liidrist. Hindele „4“ ei hüpanud keegi „3“ peale hüppasid 8 mängijat. Hinde „1“ hüppasid 10 mängijat. Uurimustöö autor leiab, et see on üks nõrgemaid kohti meie tütarlaste korvpallis. Treenerid ei ole pööranud üldse või siis on minimaalsel määral rõhku hüppeharjutustele. Test näitas, et meie noortel on jalalihased väga nõrgad. Treeningutel

16


pööratakse väga vähe rõhku spetsiaalsetele hüppevõime harjutustele. See omakorda mõjutab meie kaitsemängu nõrkust, kuna plahvatuslik jõud ja jalgade töö kiirus põhinevad suurel määral jalgade tugevusel. Üldised seosed plahvatusliku jõu arendamisel: - mida väiksem väline vastupanu, seda kiiremad ja ajaliselt lühemad liigutused - mida väiksem vastupanu, seda olulisem on liigutuste maksimaalkiirus ja eriti lihaste stardijõud - mida suurem väline vastupanu, seda suurem osa on maksimaalsel jõul ja kiirendaval jõul (Loko „Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika“ 2004). Plahvatusliku jõu arendamise vahendite soovitav järjestus: 1. hüppeharjutused – ühekordsed ja korduvad 2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, vastupanu 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6. harjutused kangiga ja hüppeharjutused sangpommiga (Loko „Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika“ 2004).

17


3.1.4. Jalgade töö test

21

väga hea

20 19 sooritusi

18,0

18 17,2

17,1

17

16,6

16,4 16,0

15,8

16

nõrk

Kalev

Tartu

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse esiviisik

14

Marcuse II viisik

15

Joonis 4. Erialane kiiruslik vastupidavus Hindeskaala: Nõrk <16 Keskmine 17 - 19 Väga hea >20

Jalgade töö harjutus oli noortele üks meeldivamatest testidest. Tulemused olid siiski keskmised. Maksimaalset tulemust ei suutnud keegi teha, kuigi keskmise ülemine piir sooritati ära kolmel korral. Alla keskmist sooritas katse ainult 1 mängija. Uuurimustöö autor väidab, et selle testi tulemustega võib rahule jääda. Kõige suuremat soorituse hajuvust näitas Audentese võistkond kuigi samas on neil ka maksimaalne tulemus väga hea. Sk Marcus keskmine testi tulemus oli teiste klubidega võrreldes parem. Vaadeldes tervet võistkonda näeb töö autor, et Sk Marcus on testi tulemustega samal tasemel teiste klubidega.

18


3.1.5. 20 meetri spurt

4,2

4,0

nõrk

3,84

sekundid

3,8

3,6

3,73

3,72 3,62

3,58

Väga hea 3,50 3,40

3,4

Kalev

Tartu

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse esiviisik

3,0

Marcuse II viisik

3,2

Joonis 5. 20 m spurt ehk maksimaalkiiruse test (sek.) alla 3,7 väga hea 3,7-3,8 keskmine Üle 3,9 nõrk

20m spurt näitas koheselt ära, kellel on maksimaalne kiirus väga hea. Selle testi puhul said üle keskmise tulemused 12 mängijat. Allapoole keskmist jäid 6 mängijat. Töö autor leiab, et kiiruslikud omadused on meie noorsportlastel head. Puudu jääb just jõuomadustest, millega jääme paljudele omavanustele Euroopas alla. Testi tulemustest saame välja lugeda, et meie noorsportlaste tulemuste hajuvus on liiga suur, mis on tingitud noorsportlaste kehakaalu erinevusest ja lihaskiudude erinevusest ehk anatoomilistest iseärasustest. 20 m spurdi testist järeldub, et maksimaalse kiiruse omadused on uuringutel osalenud noorsportlastel head. Keskmine tulemus Saksamaal tehtud testide põhjal oli 3,7-3,8 sek. Meie tütarlastel olid keskmised tulemused kõikidel paremad, mis jäid vahemikku 3,5-3,6 sek. Võistkondade vahel suuri erinevusi ei ole. 19


Sportmängudes tuleb hooajaeelselt läbi teha esmalt vastupidavuse arendamine, milleks kulub üldiselt kaks kuud, miinimumaeg on üks kuu. Samuti arendatakse lihasjõudu (kehalised võimed ja organism, 2008 Tallinn, lk 63). Noortega saavutatakse alati häid tulemusi võistlustel, aga peale 15.a jäädakse järjest enam võistkonnamängudes tagaplaanile. Üheks probleemiks on lihasjõu vähene arendamine. Saksamaa U20 koondise liikmetel läbiviidud põhjalikud uuringud 90-ndatel aastatel, kus osales ka J. Weineck, näitasid ilmekalt, et õigesti läbiviidud põhivastupidavuse arendamine hooaja eelselt ei mõju negatiivselt hilisemale kiiruse treeningule („Kehalised võimed ja organism“Jost, Friedrich, Jalak, 1996).

20


3.2.

Tehnilised testid

3.2.1. Visked vabaviskejoone nurkadest (keskpositsioon)

16 väga hea

14

tabamusi

12

10,8

10

9,4

9,0

8,6 7,8

7,7

8

nõrk

7,0

6 4 2 Kalev

Tartu

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse II viisik

Marcuse esiviisik

0

Joonis 6. Visked vabaviskejoone nurkadest ehk keskpositsiooni visked Hindeskaala: Nõrk 11 ja vähem Keskmine12 – 13 Väga hea 14 ja enam

Visked vabaviskejoone nurkadest ja üldse pealevisked on paljuski sõltuvuses noorte hetkeseisundist. Kas ollakse psühholoogiliselt valmis, kas on segavaid faktoreid (taustamüra) jne. Kaks mängijat suutsid tabada korvi üle keskmise (üle 14 tabavuse), aga samas jäi allapoole keskmist koguni 20 noormängijat. See tulemus kajastab tegelikku hetkeseisu meie tütarlaste korvpallis. Milles seisneb siis meie noorte probleem? Probleeme võib siin olla mitmeid. Probleemiks võib olla, et treeningutel pööratakse liiga vähe rõhku visetele. Keskelt läbi tehakse paar korda viskeharjutusi, umbes 10 min kokku. Kirjanduses soovitatakse igal

21


treeningul tegeleda viskeharjutustega vähemalt 20 minutit. Head viskajad ei ole sündinud selleks, vaid pika harjutamise tagajärjel on saadud nii öelda skooritegijaks. Samas on meie treeningaeg piiratud. Probleem on noorsportlaste enda vähene harjutamine. Silmas peetakse individuaalset treeningut, kus vabal hetkel käiakse viskamas. Lisaks eelnevale on kindlasti puudujääk visketehnikas. Paljud treenerid väidavad, et kõigist mängijaist võivad saada head viskajad, kui nad ainult jaksavad harjutada viskamist tunde, päevi, kuid ja aastaid. Igast mängijast võib saada hea viskaja ja vabaviskaja, kuid snaipriks või tõeliseks skooritegijaks saavad ainult korralikku visketehnikat ja -kindlust omavad ning nende kallal kõvasti tööd tegevad mängijad. Treenerite ülesanne ongi aidata viskajail saada korvpallis skooritegijateks (korvpallitreenerite koolitusõpik. Koik, Brock, Tallinn 2006).

22


3.2.2. Lähivisked

24 22 20

tabamused

18 15,2

16 14

15,4

15,8

väga hea

13,6 12,8 11,6

12

12,1

nõrk

10 8

Kalev

Tartu

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse esiviisik

4

Marcuse II viisik

6

Joonis 7. Lähivisked Hindeskaala: Nõrk 10 ja vähem Keskmine11 – 13 Väga hea 14 ja enam

Visked tsoonidest andis parema tulemuse, kus 11 mängijat said üle keskmise (11-13 tabamust) tulemuse. Nende hulgas oli Sk Marcuse tüdrukuid viis, allapoole keskmist oli samuti viis mängijat. Milles võib peituda kahe viskeharjutuse nii suur ebakõla? Esimene punkt on kindlasti erinevad viskekohad. Teiseks, võimalus korvile lähemalt viskeid sooritada sest, mida kaugemalt viskad seda väiksemaks tabavusprotsent läheb. Selles testis on näha, et tulemuse hajuvus on mängijate resultaatidel väga suur. Siiski võime väita, et testide tulemused on väga head. Vaadeldes testi tulemusi ja võrreldes erinevaid võistkondi, väga suuri erinevusi ei ole märgata (Audentese, Tartu ja Kalevi vahel).

23


3.2.3. Slaalomjooks

16

nõrk

15 14

väga hea sekundid

13

12,60

12 11,24

11

10,51

10,38

10,26

9,90

10

9,68

Kalev

Tartu

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse esiviisik

8

Marcuse II viisik

9

Joonis 8. Slaalomjooks ehk koordinatsiooni test (sek.) Hindeskaala: Nõrk 15,4 ja enam Keskmine 15,3-13,9 Väga hea 13,8 ja vähem

Slaalomjooks ehk koordinatsioonitest oli väga heade tulemustega, kus mõlemad grupid saavutasid testidega võrreldes keskmiselt väga head tulemused. Seda enam, et testi tulemusi võrreldi täiskasvanute normatiividega. Üle „keskmise“ jooksid kõik sportlased. Alguses pani töö autorit kahtlema testi õigsus ja läbitud vahemaa, aga kontrollides leidis autor, et kõik on õige. Kõige väiksem hajuvus võistkondadest oli Tartul. Imavere võistkonna keskmine tulemus oli nõrk võrreldes teiste klubidega. Sellest testist järeldub, et noorte koordinatsioon on hea. Töö autor leiab, et hea tulemuse tingis sihipärane koordinatsiooniharjutste treening. Testi puhul saame tõdeda headest kiiruslikest võimetest.

24


24 23 22 21 20 19 18 17 16 15 14 13 12 11 10 9 8

väga hea

nõrk 16,8

16,4

16,2 14,8

14,6

Kalev

Audentes

Imavere

Marcuse võistkond

Marcuse II viisik

Tartu

13,8

13,7

Marcuse esiviisik

tabamused

3.2.4. Sööduharjutus

Joonis 9. Sööduharjutus Hindeskaala: Nõrk 19 ja vähem Keskmine 20-21 Väga hea 22 ja enam Sööduharjutuse testi tulemuste järgi oleme nõrgad. Lisaks jalgade tööle peab suutma täpselt sööta ruudu sisse. Seda hajutust ei sooritanud rahuldavalt mitte keegi. Töö autor leiab, et keskmise tulemuse oleks pidanud mõni sportlane saama. Probleem on täpsusega ja söödu tugevusega, mis on meie tütarlaste nõrk koht ja mida peame treengutel rohkem harjutama. Põhiprobleemiks on liiga suur hajuvus Sk Marcus terve võistkonna näitajate puhul. Sk Marcus neidude ja teiste klubide mängijate soorituse näitajate vahel erinevusi ei ole. Testist saab välja lugeda, et treeningutel on vähe pööratud rõhku täpsete, tugevate söötude harjutamisele. Eriti tuleb tähelepanu pöörata söödutehnika arendamisele, sellele tehnilise elemendile, mida mängijad ise ei viitsi palju harjutada. Ilma sööduoskuseta ei sünni head meeskondlikku

25


rünnakut. Liikumistehnikas, sööduoskuses ja jalgade töö tugevuses (=jalgade töö+füüsiline ettevalmistus+vaimne sitkus) on meil veel palju ära teha võrreldes testi normatiive.

26


3. hüppevõime

4. jalgade töö harj.

20.m. Spurt

1. visked vv. Nurgast

2. visked

3. slaalomjooks

4. sööduharjutus.

1. Joonejooks 2. kaitse ja pall 3. hüppevõime 4. jalgade töö harj. 20.m. Spurt 1. visked vv. Nurgast 2. visked 3. slaalomjooks 4. sööduharjutus.

2. kaitse ja pall

Korrelatsioonanalüüs

1. Joonejooks

3.3.

1,00 0,21 0,56 0,28 -0,69 0,42 0,21 -0,21 0,44

0,21 1,00 0,58 0,56 -0,48 0,28 0,14 -0,57 0,30

0,56 0,58 1,00 0,65 -0,78 0,47 0,24 -0,46 0,70

0,28 0,56 0,65 1,00 -0,45 0,43 0,18 -0,63 0,56

-0,69 -0,48 -0,78 -0,45 1,00 -0,46 -0,07 0,27 -0,40

0,42 0,28 0,47 0,43 -0,46 1,00 0,22 -0,48 0,45

0,21 0,14 0,24 0,18 -0,07 0,22 1,00 -0,03 0,46

-0,21 -0,57 -0,46 -0,63 0,27 -0,48 -0,03 1,00 -0,41

0,44 0,30 0,70 0,56 -0,40 0,45 0,46 -0,41 1,00

Tabel 1. Korrelatsioonanalüüs

Sellest tabelist on näha, et tugev seos valitseb 20 m spurdi ja hüppevõime vahel, mis on ka väga loogiline. Mõlemad nõuavad plahvatuslikku jõudu ehk stardikiirendust ja maksimaalset kiirust. Teiseks valitseb tugev seos sööduharjutuse ja hüppevõime vahel. Siin on selgituseks harjutuse sisu, kus söötmisel tuli väga lähedalt tabada kastide sisse, mis ei valmistanud noorsportlastel probleeme ja põhirõhk oli suunatud jalgade tööle. Kolmas tugev seos valitseb joonejooksu ja 20m spurdi vahel. Joonejooks on kiiruslik vastupidavus. Töö autor leiab, et kuna aeg oli suhteliselt lühike, mille vältel tuli spurtida, siis ei saa siin tekkida ka suurt erinevust. Teiseks võib seos tekkida juba puhtalt mängu eripärast kuna pidevad pingutused kestavad kuni 10 sek aga mängu jooksul on neid väga palju ja seoses sellega on mängijatel arenenud kiirusvastupidavus. Samas tuleb ära märkida, et omavahel ei korreleeru üldse visked vabaviskejoonte pikendustelt ja visked erinevatest tsoonidest ehk lähivisked. Siin on selgitus, et esimest harjutust sooritatakse pidevalt korvist kaugemalt ehk keskpositsioonilt. Tsoonidest viskamise puhul on tegu lähivisetega.

27


Kokkuvõte

Tuginedes antud uuringule, saame teha alljärgnevad järeldused:

1.

Kiirusliku vastupidavuse ja maksimaalkiiruse näitajad on head. Võistkondade vahel erinevusi ei ole.

2.

Erialase kiirusliku jõuvastupidavuse näitajad on keskmised.

3.

Maksimaalkiiruse näitajad on head. Võistkondade vahel erinevusi ei esine.

4.

Hüppevõime näitajad on kõikidel vaatlusalustel nõrgad.

5.

Kõikidel vaatlusalustel olid keskpositsioonivisete tabavus madal ja lähiviske tabavus hea.

6.

Koordinatsioon on kõikidel vaatlusalustel väga hea.

7.

Söödutesti näitajad on kõikidel vaatlusalustel nõrgad.

Üheks tähtsamaks ettevalmistuseks on korvpallis üldkehaline ettevalmistus. Kõige tähtsamateks omadusteks on jõu ja kiiruse omadused. Peale selle olemasolu suudetakse arendada tehnilisi oskusi. Sellest lähtuvalt suudame arendada taktikalisi oskusi. Lisaks on algettevalmistusetapil vaja arendada koordinatsiooni komplekselt. See tähendab, et on vaja teha väga erinevaid harjutusi, aga neid ei tohi teha väsimusseisundis.

Uurimustöö testidest tuli välja, et uuringus osalenud noorsportlastel on üldkehalistes testides keskmised tulemused. On väga häid tulemusi, aga ka kesiseid. Saame väita, et sportlased ei ole nõrgad kiiruslikes võimetes. Puudu jääb jõuomadustest, mida saab arendada alates puberteediperioodist. Testidest tuli välja, et oleme õigel teel, aga peame suutma enda taset hoida ja tõsta seda jõuarendamise näol. Palju peame arendama plahvatuslikku jõudu (hüppevõime). Omavanuste tulemustega võrreldes oleme mitterahuldavad plahvatuslikus jõus. Uurimuse tulemusena leidsime üles meie kõige nõrgemad kohad. Kõigepealt peavad treenerid noorsportlastel arendama tavalist lihasjõudu, sest lihasjõud sõltub otseselt lihase ristlõike pindalast. Lisaks eelnevale sõltub jõud lihaskiu tüübist. Peale lihasjõu saavutamist peavad treenerid arendama noortel plahvatuslikku jõudu. Peame rohkem treenima hüppeharjutusiharjutusi kangiga ja hüppeharjutusi. Harjutusi kangiga ja sügavushüppeid.

28


Kehaline ettevalmistus peab olema suunatud kõikide omaduste täiustamisele, kui soovime saada maksimaalset tulemust. Siin ei ole olemas kindlat mudelit. Tuleb lähtuda sellest, et algetapil on kõik vahendid head. Sportlase tehnilis-taktikalise ettevalmistuse all mõistame oma spordiala liigutusvilumusi, mis on tehniliselt õigesti sooritatud. Eriti suur osatähtsus on sportmängudel, kus sportlane peab valdama rohkem võtteid, et oma alal edukalt läbi lüüa. Vallates hästi ja rohkesti tehnilisi oskusi, suudab ta lahendada järjest keerukamaid taktikalisi ülesandeid. Samas tuleb jälgida, et kehaline ettevalmistus lubaks sportlasel õppida uusi tehnilisi omadusi ehk siis need oleksid tema võimetele vastavad. Taktikalise ettevalmistuse põhiliseks eesmärgiks on oskus kasutada oma tehnilisi ja üldkehalisi võimeid püstitatud eesmärkide elluviimiseks kõige otstarbekamalt. Kas on olemas kindel mudel, kuidas ja kui kaua peame treenima, et saavutada kõrget taset ja treenituse säilivust? Siin tuleb lähtuda asjaolust, et peame teadma, kuidas mingi tegevus mõjub organismile, näiteks kui pikk on koormus ja treenimise sagedusest. Peame teadma, et saame raskemaid harjutusi treenida vähest aega, seejärel vajab sportlane puhkust ja aega taastumiseks. Täpselt sama on siis kui soovime arendada kiireid liigutusi. Tehnilisi harjutusi, näiteks pallipõrgatamist saame teha pikka aega ilma puhkepausideta. Peame jälgima mitmeid faktoreid, et saada parim tulemus treeningutest:

ettevalmistusperiood,

ettevalmistuse

tase,

sportlase

vanus,

spordiala

iseärasusest

Testid näitasid, et sellel hooajal treeningkavasse lisandunud jõutreening sk Marcuse neidudel on ennast igati õigustanud, sest eelnevatel hooaegadel on vahe olnud teiste klubidega suurem kui antud hooajal. Kindlasti tuleb antud treeningkavast kinni pidada ja seda edasi arendada. Muret tekitav on Sk Marcuse liiga suur hajuvus terves võistkonnas, mis vajab rohkem individuaalsemat lähenemist eriti suveperioodil.

Uurimustöö andis töö autorile tõuke edasi arendada teemat ja igal kevadel sooritada teste oma võistkonnaga. Töö autor soovib edaspidi jälgida noorsportlaste dünaamikat, et saada tagasisidet treeningprotsessi efektiivsusest.

29


Kasutatud kirjandus 1. I. Kullam, „Korvpall,“ Tartu Ülikool, 1975 2. Ajakiri „Korvpall“ kevad – Tallinn, 1989 3. Ajakiri „Korvpall“ 2/(5) – Tallinn, 1990 4. Ajakiri „Korvpall“ 3/(9) – Tallinn, 1991 5. J. Loko „Sporditeooria“ – Tartu, 1996 6. J. Weineck „Optimales basketballtraining“ – Saksamaa, 1999 7. Dean Smith „Basketball multiple offense and defense“ USA, 2000 8. J. M. Buceta, H. Koik „Korvpalli osa laste ja noorte kasvatamisel“ Tallinn, 2003 9. J. Loko „Laste ja noorte spordiõpetus“ – Tartu, 2002 10. Hannes Koik „Kevad ja suvi korvpallitreeningus“ Tallinn, 2003 11. Juhan Maidlo „Kalev läbi sajandi, treenerid“ Tallinn, 2003 12. J. Loko „Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika“ – Tartu, 2004 13. Jyrki Suhonen „Koripallovalmennus“ – Helsingi, 2004 14. Hannes Koik, Charlie Brock „Korvpallitreenerite kutsekoolituse õpik“ – Tallinn, 2006 15. J. Weineck „Optimales Training“ – Saksamaa, 2007 16. J. Loko „Sportlase ettevalmistus“ – Tartu, 2007 17. J. Weineck, R. Jalak „Kehalised võimed ja organism“ – Tallinn, treenerite täiendkoolitus 2008 18. J. Loko „Noorsportlase treenimine“ – Tartu, 2008 19. Aave Annus, Rein Jalak, Jaan Loko, Ants Nurmekivi, Kristjan Port, Tiia Randmaa, Lennart Raudsepp, Gunnar Männik, Kaivo Thomson, Toomas Tõnise, Vahur Ööpik treenerite tasemekoolitus „Spordi Üldained I tase“ Tallinn, 2008 20. S. Hatchell, „The complete guide to coaching girls basketball“ Chicago, 2007

30


Lisa 1 Testide lühikirjeldus ja hindeskaalad Alljärgnevalt tuuakse töö autori poolt ära erinevate kehaliste võimete testid ja hindeskaalad

Üldkehaliste võimete test

Test 1. Joonejooks

Joonis 10. Joonejooks Joosta maksimaalse kiirusega edasi – tagasi järgmiselt.otsajoon – 4m – tagasi otsajooneni 8m – tagasi otsajooneni - 12m ja tagasi otsajooneni – 16m, puudutades pöördepunktis käega Põrandat (joonis 1). Mõõdetakse 30sek jooksul läbitud vahemaa. Hindeskaala Nõrk <113 Keskmine 114 -120 Väga hea >121

31


Test 2. Korvpallur seisab kaitseasendis, pall kätevahel seljaga seina suunas, 30cm kaugusel seinast. Vile peale puudutab palliga põrandat, teeb poolpöörde paremal jalal vasakule ja puudutab palliga seina. Seejärel pöörab tagasi lähteasendisse ja puudutab taas palliga pörandat, seejärel poolpööre vasakul jalal paremale jne. Fikseeritakse 30sek jooksul seina ja põrandat puudutatud kordade arv. Hindeskaala: Nõrk <38 Keskmine 39 – 45 Väga hea >46

Test 3. Hüppevõime test Maast üleshüpe. Jala juurde toomisega Hindeskaala: 5 = 54 cm ja üle selle 4 = 48-53 3 = 42-47 2 = 36-41 1 = alla 35 cm

32


Test 4. Jalgade töö test

Joonis 11. Jalgade töö test ehk erialane kiirus Sportlane seisab vasakul vabaviskeala ja otsajoone nurgas (joonis 2). Vile peale jookseb otse kuni vabaviskejooneni, sealt külgsammudega paremale, seejärel tagurpidi joostes piki vabaviskeala külgjoont taas kuni otsajooneni ning külgsammudega vasakule kuni stardikohani jne. Iga läbitud lõik 30sek jooksul annab 1 punkti. Hindeskaala: Nõrk <16 Keskmine 17 - 19 Väga hea >20

Test 5. 20m spurt Iseloomustab nii stardikiirendust kui jooksukiirust. Hindeskaala (15 – 16.a.): alla 3,7 väga hea 3,7-3,8 keskmine Üle 3,9 nõrk

33


Tehniliste oskuste testid

Test 1.

Joonis 12. Keskpositsioonivisked Vahelduvalt nii paremalt kui vasakult tuleb vabaviskejoone pikenduselt 1m kauguselt peale visata (joonis 3). Iga viske järel püüda pall ning põrgatada tagasi viskekohta ja teha uus vise. Kestvus 1 minut, loetakse ära täpsete visete arv. Harjutust sooritatakse 2 korda. Tulemused liidetakse omavahel Hindeskaala: Nõrk 11 ja vähem Keskmine12 – 13 Väga hea 14 ja enam

34


Test 2.

Joonis 13. Lähipositsioonivisked Kolme sekundi ala ümbrus on jaotatud neljaks tsooniks, igast ühest tehakse paigalt visked. Soorituse järgselt võetakse lauapall, põrgatatakse teise tsooni. Iga visatud korv annab ühe punkti (joonis 4). kestvus 1 minut. Harjutust sooritatakse 2 korda. Tulemused liidetakse omavahel Hindeskaala: Nõrk 10 ja vähem Keskmine11 – 13 Väga hea 14 ja enam

Test 3.

Joonis 14. Slaalomjooks Väljakul on üksteise järel püsti pandud kepid järgmiste vahemaadega - 2m-1m-1m2m-1m-4m-1m-1m (joonis 5). Sportlane peab jooksma keppide vahel aja peale edasi ja tagasi. Igaühel on 3 katset. Valitakse parim tulemus Hindeskaala: Nõrk 15,4 ja enam Keskmine 15,3-13,9 Väga hea 13,8 ja vähem

35


Test 4.

Joonis 15. Sööduharjutus Seinale on asetatud kleeplindiga 2 ruutu (30x30cm, kõrgus maast 150cm, kaugus üksteisest 180cm). Seistes 2m kaugusel, tuleb kahe käega sööta kordamööda kummagi ruudu pihta, pall peab seinapõrkest korra maha põrkama (joonis 6). Loetakse 30sek jooksul tabatud ruutude arv, sööt loetakse positiivseks ka ruudu äärt puudutades. Hindeskaala: Nõrk 19 ja vähem Keskmine 20-21 Väga hea 22 ja enam

36


Lisa 2 Võistkondade keskmine tulemus ja standardhälve

Varia-

Min

Max

tsiooni Valimi maht Üldkeha-

1. Joonejooks

1

(%)

kirjandusele 3

13

113,9

6,02

5,1

104

124

Nõrk/Keskmine

Teised

20

117,9

3,96

3,2

112

124

Keskmine

3

2. jalgade töö

Marcus

13

46,1

6,22

12,9

36

57

Väga hea

3

harjutus palliga

Teised

20

45,5

4,17

8,9

37

50

Marcus

13

34,9

7,18

19,8

25

Teised

20

37,9

5,15

13,1

4. jalgade töö

Marcus

13

17,1

1,04

harjutus

Teised

20

16,6

Marcus

13

Teised

3. hüppevõime

20.m. Spurt

1

3

52

Nõrk

2

31

47

Keskmine

2

5,8

16

19

Keskmine

3

1,12

6,5

15

19

Keskmine

3

3,8

0,30

7,5

3,2

4,2

Keskmine

20

3,5

0,25

6,7

3,1

3,9

Väga hea

13

8,5

4,18

47,4

2

15

Nõrk

20

8,5

2,03

23,2

4

12

Nõrk

Marcus

13

12,2

3,31

26,2

7

17

Keskmine

Teised

20

13,7

4,13

29,1

9

23

Keskmine

Marcus

13

10,3

0,66

6,2

9,5

11,4

Väga hea

Teised

20

10,9

1,33

11,7

9,3

12,9

Väga hea

Marcus

13

14,7

2,25

14,7

9

18

Nõrk

Teised

20

15,9

2,00

12,1

11

19

Nõrk

1. visked

Marcus

testid

vabaviske joonte

Teised

nurgast 2. visked

3. slaalomjooks

4. sööduharjutus

Keskmine/Väga hea

Tehnilised

korvpallis

hälve

vastavalt

Marcus

lised testid

3

tulemusele

Standard- kordaja Keskmine

Hinnang

Tabel 2 keskmised tulemused ja standardhälve 1

Keskmiste erinevus on statistiliselt oluline usaldusnivool 95%. Kontrollitud t-testiga.

2

Kirjanduses on antud testi standardiseeritud skaala 5-palli skaalana

3

Standardiseeritud skaala vastab täiskasvanute skaalale.

37

KK Marcus 15-16a. tütarlaste kehalised võimed ja tehnilised oskused  

Marek Koitla Bakalaureuse töö Tallinna Ülikoolis

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you