Page 1

Tallinna Ülikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut

Mikk Valdas

MAA-ALA KAITSE RAKENDAMINE KORVPALLIS

Bakalaureusetöö

Juhendaja: Lektor K. Sirel

Tallinn 2009


SISUKORD SUMMARY

4

SISSEJUHATUS

6

1

KIRJANDUSE ÜLEVAADE

8

1.1 Kaitsemängu taktika

8

1.2 Maa-ala kaitse olemus

10

1.3 Maa-ala kaitse asetus „1-2-2“

12

1.4 Maa-ala kaitse asetus „2-3“

13

1.5 Maa-ala kaitse asetus „1-3-1“

15

1.6 Maa-ala kaitse asetus „3-2“

17

1.7 „Match up“ maa-ala kaitse

18

2

TÖÖ METOODIKA

21

2.1 Protsess

21

2.2 Meeskondade tutvustus

21

3

2.2.1 Korvpalli Euroliiga

21

2.2.2 Korvpalli Balti Liiga

23

2.2.3 Eesti Korvpalli Meistriliiga

24

TÖÖ TULEMUSED JA ARUTELU

25

3.1 Euroliiga

25

3.2 Balti Liiga

27

3.3 Eesti Korvpalli Meistriliiga

29

2


3.4 Liigade võrdlus

31

KOKKUVÕTE

33

KASUTATUD KIRJANDUS

35

Lisa 1. Euroliiga meeskondade koosseisud

36

Lisa 2. Balti Liiga meeskondade koosseisud

38

Lisa 3. Eesti Meistriliiga meeskondade koosseisud

40

Lisa 4. Mängudest kogutud andmed maa-ala kaitse kohta

42

3


SUMMARY Mikk Valdas „The use of Zone Defense in Basketball“ (2009). The goal of this bachelor’s thesis is to find out the range, efficiency and sets used in zone defense in European basketball leagues on various levels – The Euroleague, Baltic Basketball League and Estonian Basketball League.

The objectives were: 1. To compose a database of basketball games. 2. Find out the range of use of zone defense. 3. Find out the efficiency of zone defense. 4. To highlight different sets of zone defenses used. 5. To find out in which situations zone defense is used. 6. To compare leagues in different levels.

In order to reach the objectives we had to get the videos of games. We analyzed the games using computer programs Dartfish and VLC Media Player. In order to find the effectiveness of zone defens we compiled a database in Microsoft Excel. The effectiveness of zone defense was found when we divided the points scored against a zone with the number of times zone defense was used.

The conclusions: 1. The use of zone defense is modest, but in Estonian Basketball League it is significantly higher than in Baltic League and Euroleague. 2. The zone was used most efficiently in Estonian League by TÜ/Rock and BC Kalev/Cramo. 4


3. The set used the most was „1-2-2“. 4. The teams usually started using zone defense while trailing in order to disrupt the rhythm of the opposing team. 5. Zone defense is most efficient when used in short spurts

5


SISSEJUHATUS Korvpallimäng on üks populaarsemaid sportmänge maailmas. Publiku, ajakirjanduse ja vahel isegi mängijate põhitähelepanu on orienteeritud rünnakule ja korvide viskamisele, sest see on vaatemänguline ja progress punktiseisu näol kergesti jälgitav. Sellele vaatamata koosneb korvpall kahest võrdsest osast: ründe- ja kaitsemängust. Kuigi ründeja kaitsemäng vahelduvad mängus mitmeid kordi, jääb viimane tihti laiema tähelepanuta. Korvpallitreenerid ja –spetsialistid ütlevad siiski kui ühest suust, et võistkond peab võrdselt hästi mängima nii kaitses kui rünnakul ja mängud võrdsete vastaste vahel võidab just tugevama kaitsemänguga meeskond [6;3]. Käesolev töö käsitleb kaitsemängu ühe alternatiivi – maa-ala kaitse rakendamist korvpallis. Teema on valitud seetõttu, et vaatamata pidevatele uuendustele ründemängu taktikas ja mängijate poolt sooritatavate pealevisete üha kasvavale täpsusele, mis peaksid maa-ala kaitse efektiivsust vähendama, võib kaotuse põhjusi tihti leida suutmatusest mängida vastase maa-ala kaitse vastu. Antud töö valmimisel kasutati materjali kogumiseks ning andmebaasi loomiseks videoanalüüsi Balti Korvpalliliiga finaalturniiri mängudest, Korvpalli Euroliiga finaalturniiri mängudest ja Eesti Korvpalli Meistriliigas nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängudest. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada maa-ala kaitse rakendamise ulatus, efektiivsus ja rakendamist leidvad maa-ala kaitse asetused erineva tasemega Euroopa korvpalliliigades.

Töö ülesanneteks on: 1. Koostada andmebaas vaatlusalustest mängudest. 2. Määratleda maa-ala kaitse rakendamise ulatus. 3. Määratleda maa-ala kaitse rakendamise efektiivsus.

6


4. Tuua esile rakendamist leidvad maa-ala kaitse asetused. 5. M채채rata millistes m채ngusituatsioonides maa-ala kaitset rakendatakse. 6. Erinevate liigade v천rdlus.

7


1

KIRJANDUSE ÜLEVAADE

1.1 Kaitsemängu taktika Kui tähelepanelikult analüüsida silmapaistvate võistkondade mängu ja taktikalist külge, siis ilmneb, et nende edu sõltub suurel määral just heast kaitsemängust. Igas olukorras on kaitse stabiilsem kui rünnak. Kaitsemängus esineb juhuslikkuse elemente väga vähe. Sagedamini kasutatavad kaitsesüsteemid tänapäeval on mees-mehe ja maa-ala kaitse. Kaitsemängu sellist organisatsiooni, kus iga kaitsja katab ühte kindlat ründajat, nimetatakse mees-mehe kaitseks. Maa-ala kaitse kasutamisel vastutab iga kaitsemängija kindla väljakuosa eest, olenemata sellest, missugune ründaja seal parajasti asub. Sageli kasutatakse ka segakaitset: üks osa kaitsjatest tegutseb mees-mehe, teine maa-ala kaitse põhimõttel [8]. Joonisel 1 on näha, et kaitsemängu taktika hõlmab endas individuaalset, grupilist ja võistkondlikku kaitsemängu.

Joonis 1. Kaitsemängu taktika klassifikatsioon

8


Võistkondlik kaitsemäng baseerub mängijate individuaalsetel võimetel. Edukas kaitsemäng eeldab iga võistkonnaliikme jõupingutuste ühendamist üheks tervikuks: ühtset ja kooskõlastatud tegutsemist ning pidevat omavahelist rääkimist sõltuvalt mängusituatsioonide

vaheldumisest.

Võistkondlik

kaitsemäng

on

viie

mängija

kooskõlastatud tegevus, mis on suunatud enda korvi kaitsmisele. Võistkondlik kaitsemäng ei saa olla kunagi tugevam kui mängijate individuaalsed kaitsemängu oskused, aga ta on seda efektiivsem ja mobiilsem, mida enam suudetakse realiseerida üksikmängijate konkreetseid iseärasusi ja võimeid. Mängijad peavad omaks võtma tõe, et kaitsetegevus ei ole ründetegevusele vähem ohtlik kui ründetegevus kaitsele [2].

9


1.2 Maa-ala kaitse olemus Maa-ala kaitset kasutatakse reeglina sekundaarse kaitsena. Isikliku pealetungi ja kaitsemängu tehnilis-taktilisel arengul on omad piirid. Suurepäraste füüsiliste võimetega, kiireid ning hea viskega mängijaid on ka väga tublil kaitsjal raske katta. Sääraste mängijate pidurdamiseks arenes välja kollektiivne kaitsesüsteem, maa-ala kaitse. Uue kaitsesüsteemi ilmumine ja tegelik rakendamine pidurdas väga tõhusalt isiklikule initsiatiivile rajanevat pealetungi. Maa-ala kaitsesüsteemi põhiliseks iseärasuseks on mitte üksikmängijate initsiatiivi tõrjumine, vaid positsiooniliste paremuste, ülekaalu taotlemine. Vastavalt sellele, kust suunast on tekkinud suurem ründeoht, grupeeritakse kaitsesüsteem ümber, paisates sellesse suunda peamine kaitse tugevus [5]. Maa-alakaitses on igal mängijal katta teatud ala väljakul ja iga ründaja, kes tuleb sellele alale. Maa-alakaitse liigub üldiselt koos palli liikumisega. Kui pall on rüdemängijal, peame liigutama käsi nagu „aknaid avades ja sulgedes“. Ründe loomulik vastus on, et tuleb sööta palli edasi-tagasi ja mitte maa-ala sees [1]. Ka maa-alakaitset võib mängida passiivsemalt ja aktiivsemalt. Kokkutõmbav, passiivsem maa-alakaitse laseb visata kaugemalt, kuid sulgeb tugevalt korvialuse tsooni. Aktiivsemad, rohkem peale suruvad maa-alakaitsed ei lase jälle kaugemalt nii kergelt visata, vastased mängitakse söödujoonel üle ja palliga ründaja võetakse kahe mehega „lõksu”, kuid nad on haavatavamad korvi all. Populaarsemad maa-ala kaitseformatsioonide asetused on 2-3, 3-2, 1-2-2 ja 1-3-1. Maa-alakaitse tugevad küljed: 

on efektiivne, kui võistkonnal on probleeme isiklike vigadega, vähendab isiklike vigade arvu;

ei nõua mängijalt oma ala katmisel nii mitmele oskusele keskendumist,

on hea relv katteid tegeva ja liikuva võistkonna vastu,

kaitsjad asetuvad hästi lauavõitluse positsioonidele vastavalt nende võimetele,

võimaldab vastase snaiprit katta kahe mängijaga,

10


annab võimaluse mängida kaitses sügavamalt korvi all perimeetrilt kehvalt viskava vastasvõistkonna vastu, või siis vastupidi, katta kaugemalt hästi viskavat vastast;

annab võimaluse säästa energiat,

aitab luua kaitses ühtset „rusikat”,

sobib paremini pikkadele ja aeglastele mängijatele, kes jäävad tihti hätta 1:1olukorras mees – mehe kaitset mängides;

paljudele võistkondadele ei meeldi maa-ala kaitse vastu mängida, mis on seetõttu nende vastu hea psühholoogiline relv;

on efektiivne nende võistkondade vastu, kes tahavad palli rohkem korvi alla mängida ja on tugevad ründelauas;

maa-ala kaitse asetused loovad häid võimalusi „lõksude” tegemiseks.

Maa-ala kaitse nõrgad küljed: 

suured raskused väljast või perimeetrilt hästi viskavate võistkondade vastu,

nõrk kiirrünnakute takistamisel (kaitses lihtsalt ei jõuta kohti sisse võtta),

mängijatele on raskem määrata kaitses isiklikku vastutust,

palju peavalu tekitavad vastase loodud ülekaaluolukorrad,

ei ole nii hea kahe mängija koostööks kaitses,

ei arenda nii hästi mängijate kaitsemängu põhioskusi kui mees – mehe kaitse,

kaotusseisus olles on maa-ala kaitse vahe tasategemiseks ja võidule mängimiseks liiga passiivne,

kui ründajad tõmbavad kaitse laiali, kaotab see osa oma tugevusest ning kaitses võib tekkida olukordi mees mehe vastu,

on võimatu katta korralikult ära kõik kohad väljakul [7].

11


1.3 Maa-ala kaitse asetus „1-2-2“ Esimeses liinis on soovitav kasutada võistkonna kõige liikuvamat pikka mängijat. Seal on tal aktiivse tegutsemisega head võimalused segada vastastel ründemängu organiseerimist. Teises liinis kiired tagamängijad ja kolmandas liinis võistkonna pikimad mängijad, kes on head võitlejad tagalauas. Teise ja kolmanda liini mängijad moodustavad ruudu. Maa-ala kaitse „1-2-2“ tugevused: 

lihtne mängida, kui kasutada ainult põhiliikumisi,

tugev vabaviskejoone piirkonnas ja korvi all,

lauapalli korral on esimese liini mängijal hea tegutsemisega võimalik luua olukord kiirrünnakuks.

Maa-ala kaitse „1-2-2“ nõrkused: 

nõrk pealevisetevisete vastu, mis sooritatakse teise ja kolmanda liini vaheliselt alalt ja nurkadest;

nõrk, kui vastane loob ülekaalu teises või kolmandas liinis;

nõrk „lõigete” suhtes otsajoonele või korvirõnga juurde [11].

Joonis 2. Maa-ala kaitse "1-2-2" algasetus.

12


1.4 Maa-ala kaitse asetus „2-3“ 2-3 maa-ala kaitse moodustavad kaks mängijat eesliinis ja kolm tagaliinis. Kui ründav meeskond liigutab väljakul palli, liiguvad palli suhtes kõik viis kaitsemängijat. 2-3 maaala kaitse kasutavad keskmisest nõrgemate füüsiliste võimetega meeskonnad, kuna see aitab hästi takistada läbimurdeid. Ründavalt meeskonnalt nõuab asetus „2-3“ kannatlikkust – mille tõttu kontrollib mängutempot kaitsev meeskond [14]. Võtmepunktid: 

Kommunikatsioon – on 2-3 kaitsemängus kõige tähtsam asi. Mängijad peavad omavahel rääkima sellest, kes kuhu peaks nihkuma, kes vastastest on vaba ja kõigest muust olulisest. Meeskond peab töötama harmooniliselt ja parim viis selleks on omavahel rääkimine.

Mängijatel on oluline ette aimata kuhu järgmine sööt võib minna, sest siis saavad mängijad kiiremini asukohta muuta ja eksimusi tuleb vähem.

Kuigi on tegemist maa-ala kaitsega, peavad kaitsemängijad olema kursis iga ründemängija asukohaga väljakul. Tähtsam on peale võtta vaba mängijat kui oma alas seista.

Korvile lähemal asetsevad mängijad on prioriteet number üks, sest selle kaitseformatsiooni mõte on sundida vastaseid sooritama viskeid perimeetrilt.

2-3 maa-ala kaitse tugevad küljed: 

sunnib vastaseid sooritama kaugviskeid. Mida kaugemalt vise sooritatakse, seda väiksemaks muutub tõenäosus, et see tabab.

„Peidab“ nõrgemaid kaitsemängijaid. Kuna 2-3 maa-ala kaitse on meeskondlik kaitseformatsioon ja mängijad nihkuvad ühelt kohalt teisele, on väga raske rünnata ühte kaitsemängijat ja seetõttu ei saa nõrgemate kaitsemängijate puudujääke nii kergelt ära kasutada. Ka vead jaotuvad võrdsemalt mängijate vahel, mistõttu palju vigu tegevad mängijad peavad väiksema tõenäosusega mängust lahkuma. 13


Mängu aeglustamine – kuna 2-3 maa-ala kaitse on efektiivne korvialuses tsoonis, söödab ründav meeskond palli rohkem korvist kaugemal enne läbimurdekatset. Selle tulemusel läheb viskeks rohkem aega ja mängutempo läheb alla rohkem kui mees-mees kaitse puhul. Hüpoteetiliselt saavad kaitsemängijad seetõttu ka rohkem puhata.

Maa-ala vastu on palju vähem ründevariante kui mees-mehe kaitse puhul. Seetõttu on kaitset raskem üllatada.

2-3 maa-ala kaitse nõrkused: 

Kaugvisked – kaugelt hästi viskavad meeskonnad on 2-3 maa-ala kaitse vastu edukad, sest hästi välja mängitud kaugviskeid on selles asetuses raske ära hoida. See on 2-3 maa-ala kaitse „Achilleuse kand”.

Kaotusseisus mängimine – mängu lõpuosas kaotusseisus olevad meeskonnad kasutavad 2-3 maa-ala kaitset harva, sest see annab ründajatele võimaluse sööta palli korvist eemal ja aega enda kasuks ära kasutada.

Lauavõitlus – kuna kaitsemängijatel pole kindlat meest keda katta, on raske kõiki ründajaid lauas blokeerida. Seetõttu saab vastane suhteliselt palju ründelaudu.

2-3 maa-ala kaitse puhul on väga halvasti kaetud vabaviskejoone piirkond. Seda kasutab ründav meeskond tihti enda kasuks ära – tendents on selline, et kaitsemängijad tõmbuvad vabaviskejoone piirkonnas oleva mängija suhtes kokku, mistõttu jäävad äärtel, otsajoonel või korvi all olevad mängijad vabaks. 

Keerulisus – kuna 2-3 maa-ala kaitse põhineb meeskonnatööl, peab iga mängija igas olukorras täpselt teadma, kus ta peab asetsema.

Joonis 3. Maa-ala kaitse "2-3" algasetus.

14


1.5 Maa-ala kaitse asetus „1-3-1“ 1-3-1 maa-ala kaitse asetus on suurepärane „lõksude” tekitamiseks ja vastaselt palli kätte saamiseks. Väga hästi saab ära kasutada pikkade kätega kaitsemängijaid. 1-3-1 maa-ala kaitse mõte on selles, et sundida ründav meeskond palli äärejoonte poole söötma ja siis „lõksu” üles seadma. Eriti hea on seda teha siis kui pall on väljaku nurkades. Ülejäänud kaitsjad asetuvad palli ja lähemate ründajate vahele, et takistada söötmist [9]. Aldo Corno, Itaalia Serie A1 Taranto naiskonna peatreener ja endine Itaalia naistekoondise peatreener 1-3-1 maa-ala kaitse tugevustest ja nõrkustest.

Tugevused: 

väga tugev vabaviske joone piirkonnas,

osutub suureks takistuseks rünnakul läbi keskmängija,

katab hästi korvialust tsooni,

neutraliseerib rünnaku ülekaaluga väljaku ühel poolel,

vastasmeeskonna sundimine ebaharilikule rünnakule, mis on riskantsem ja ei lase mängijatel mängida harjumuspärastel kohtadel;

äärmiselt agressiivne,

väga hea „lõksude” tekitamiseks,

sunnib ründajaid tegema aeglaseid põrke- või kõrgeid sööte, mida on kergesti võimalik vahelt lõigata.

Nõrkused: 

ebamugav võistkondliku lauavõitluse organiseerimiseks,

nõuab palju äärmistelt mängijatelt, mistõttu ei saa seda asetust kasutada pikemat aega;

ebaõnnestunud „lõksude” korral võib anda ära kergeid korve, 15


nõrk väljaku nurkadest ja 45 kraadi pealt sooritatud visete vastu,

äärmiste mängijate koormus on suur.

Joonis 4. Maa-ala kaitse "1-3-1" algasetus.

16


1.6 Maa-ala kaitse asetus „3-2“ Eesliinis agressiivsed, liikuvad mängijad, kellest sõltub kogu asetuse edu. Kõigi kolme ülesandeks on püüda pall vahelt „lõigata” ja joosta kiirrünnakule. Sobib kasutamiseks meeskondade vastu, kellel on head kaugviskajad ja ei sobi tugevate tsentrite vastu [4]. Tugevused: 

väga tugev kaugvisete vastu, mis sooritatakse kaitse esimeses liinis;

tugev väheste mängukogemustega ja vähetehniliste tagamängijate puhul,

sobib kasutamiseks, kui võistkonnas on kaks pikakasvulist ja väheliikuvat ning kolm lühemat aga kiiret mängijat,

hea kiirrünnakute algatamiseks,

vähendab ründeaktiivsust mängijatel, kes on harjunud sooritama läbimurdeid korvile tagamängijate positsioonidelt;

võimaldab rakendada grupilist palli äravõtmist.

Nõrkused: 

muutub nõrgaks, kui ründajad on ületanud kaitse esimese liini;

katab halvasti väljaku nurki,

pole hea võistkondliku lauavõitluse organiseerimiseks,

nõrk piki otsajoont sooritatavate läbimurrete ja pealevisete korral,

vastane saavutab alumistel positsioonidel suhteliselt kerge ülekaalu [12].

Joonis 5. Maa-ala kaitse "3-2" algasetus.

17


1.7 „Match up“ maa-ala kaitse Koos kaugviskajate arenguga muutus klassikaline maa-ala kaitse vähem efektiivseks ja uut moodi agressiivsed maa-ala kaitse variandid hakkasid maailmas populaarsust koguma. „Match up“ maa-ala kaitse ühendab endas hoolikalt valitud keerulisi ja spetsiifilisi reegleid, et sisaldada mees-mehe ja maa-ala kaitse parimaid külgi. „Match-up“ maa-ala kaitse meenutab mees-mehe kaitse sellist varianti, kus kaitsjad vahetavad pidevalt omavahel mängijaid, et pikemad mängijad jääks korvi alla ja lühemad perimeetrile (http://www.coachesclipboard.net/MatchUpZone.html). Iga maa-ala kaitse asetust saab mugandada „match-up“ maa-ala kaitseks. „Match – up“ maa-ala kaitse on eriti efektiivne rünnaku vastu, kus ei esine palju mängijate liikumist [13]. 1-2-2 maa-ala kaitse on „match up“ maa-ala jaoks parim alguspunkt, sest see võimaldab head liikumist ja kohaldatavust. „Match up“ maa-ala kaitse peamised omadused: 

Viie kaitsemängija sünkroonne liikumine.

Viie kaitsemängija liikumine palli asukoha suhtes.

Kindla täpselt paika pandud tsoonide kaitsmine.

Mängijate vastutuse põhimõtted: 

Sisaldavad kõiki mees-mehe kaitse printsiipe.

Liikumine madalal, hästi tasakaalustatud kaitseasendis korraliku jalgade tööga.

Otsajoone sulgemine söötudeks ja läbimurreteks.

Kõik mängijad blokeerivad vastasmängija kaitselauas kohe peale palli vabastamist viskaja poolt.

Lõksu kasutatakse ainult erijuhtudel.

Igat söötu korvialusesse tsooni tuleb segada käteliigutustega.

18


Tugev kehaline kontakt ründemängijatega kõigi viie kaitsja poolt, mis avaldab pidevat survet võimalikele söötudele, visetele ja läbimurretele.

Tsentril ja jõulisel ääremängijal on tähtis roll iga korvialusesse tsooni antud söödu raskendamisel.

Tuleb ära hoida igasugused läbimurded palliga kolmesekundialasse ja korvialuste kaitsjate suunas.

Katte puhul mängitakse kaitses tavaliste 2-2 mängu reeglite järgi.

Võitlemine iga liigutuse ja iga lõike vastu vastasmängijaga kontakti otsides või nende käikude peatamine keha ette pannes.

„Match up“ maa-ala kaitse spetsiifilised reeglid: Iga kaitsja vastutab enda ees oleva ründemängija eest.

Maa-ala jaotatakse kaheks: 

Eesliin, mis koosneb mängujuhist, viskavast tagamängijast ja viskavst ääremängijast.

Tagaliin, mille moodustavad tsenter ja jõuline ääremängija.

Sellisel süsteemil on kaks eelist: pikad mehed on heas positsioonis lauapallide eest võitlemiseks ja kolm kiiremat meest eesliinis saavad hästi minna kiirrünnakule. 24sekundi reegel annab samuti eelise kaitsjatele, sest kui ründajad näevad enda ees maa-ala kaitset, eriti kui see on ebatavaline, vajavad nad aega sellega kohanemiseks. 1-2-2 asetus sobib kiirrrünnakuteks ideaalselt. Jaapani meeste rahvuskoondise peatreener Zeljko Pavlicevic toob välja põhjused millal kasutada 1-2-2 „match up“ maa-ala kaitset: 

Vastase üllatamiseks.

Kui vastasmeeskonnal puuduvad head kaugviskajad.

Kui me soovime muuta mängutempot.

19


Kui on vaja kaitsta oma mängijaid isiklike vigade tegemise eest.

Et tugevdada võimalusi kaitselauas.

Et saada kergeid korve eesliini kaitsjate kiirrünnakutest [10].

20


2

TÖÖ METOODIKA

2.1 Protsess Esmane ülesanne oli kõikide Euroliiga ja Balti Liiga finaalturniiri mängude salvestamine. Eesti

Meistriliiga

poolfinaalmängudest

teleülekandeid

ei

tehtud,

kuid

nende

videoülesvõtted saime Eesti Korvpalliliidust. Maa-ala kaitse ulatuse tuvastamiseks mängudes olid abiks arvutiprogramm „Dartfish“ ja „VLC Media Player“. Mängude salvestusi analüüsides märkisime ära maa-ala kaitse rakendamise ulatuse vastasmeeskonna rünnakute lõikes. Arvestasime ainult puhast mänguaega. Efektiivsuse leidmiseks moodustasime andmebaasi, märkides igal rünnakul sisse lastud punktid tabelarvutusprogrammi. Jagades sisse lastud punktid rünnakute arvuga leidsimegi kaitse efektiivsuse. Maa-ala kaitse asetused tuvastasime vaatluse teel.

2.2 Meeskondade tutvustus 2.2.1 Korvpalli Euroliiga Euroliiga on kõige tähtsam ja kõrgematasemelisem korvpalliliiga Euroopas, kust võtavad osa 24 meeskonda 12 riigist. 2009 a. Euroliiga finaalturniiril osalesid Moskva CSKA Venemaalt, FC Barcelona Hispaaniast ja Pireuse Olympiacos ning Ateena Panathinaikos Kreekast. Ateena Panathinaikose korvpalliklubi asutati 1922. aastal. Meeskond osaleb hooajal 2008/2009 Euroliigas ja Kreeka Liigas. 1999. Aastast on Panathinaikose peatreener Ţelimir Obradović, kelle juhendamisel on võidetud 4 Euroliiga finaalturniiri. Kokku on klubil ette näidata 5 Euroliiga ja 29 Kreeka meistritiitlit. Panathinaikose eest on mänginud: Dominique Wilkins, Byron Scott, Antonio Davis, Dino Radja, Tracy Murray, Tony Delk, John Salley, Nikos Galis, Dejan Bodiroga, Panagiotis Giannakis, Ţeljko Rebrača, Stojko Vranković, Ţarko Paspalj, Theofanis Christodoulou. 21


Moskva CSKA korvpalliklubi asutati aastal 1924. Hooajal 2008/2009 osaleb klubi Euroliigas ja Venemaa Superliigas. Moskva CSKA on tulnud Euroopa klubide meistriks kuuel korral, Nõukogude Liidu ja Venemaa meistritiitleid on klubil kokku 40. Alates 2005. aastast on klubi peatreener itaallane Ettore Messina. Klubi koosseisu on kuulunud sellised tuntud mängijad nagu Andrei Kirilenko, Darius Songaila, Gordan Giriček, Alexander Volkov, Sergei Belov, Vladimir Tkachenko, Marcus Brown, ja Theodoros Papaloukas. Korvpalliklubi FC Barcelona asutati 24. augustil 1926. aastal. Meeskond osaleb hooajal 2008/2009 Hispaania ACB Liigas ja Euroliigas. Hispaania ACB Liiga on võidetud 14 korda, kahel korral on võidetud Koraci karikas. 2003. aastal võideti seni ainuke Euroliiga meistritiitel. 2008. aasta veebruarist juhendab klubi Xavier Pascual. Tuntumad mängijad: Pau Gasol, Rony Seikaly, Marc Gasol, Anderson Varejão, Juan Carlos Navarro, Šarūnas Jasikevičius, Dejan Bodiroga, Gregor Fučka, Tony Massenburg. Korvpalliklubi Pireuse Olympiacos asutati 1938. Nagu Ateena Panathinaikos, osaleb ka Pireuse Olympiacos hooajal 2008/2009 Euroliigas ja Kreeka Liigas. 1997. aastal tuldi Euroliiga võitjaks. Kreeka meistritiitleid on klubil 9. Ateenas sündinud peatreener Panagiotis Giannakis juhendab klubi alates 03.02.2008. Tuntumad mängijad: Jake Tsakalidis, Fabricio Oberto, Dino Radja, Patrick Femerling, Artūras Karnišovas, Eurelijus Ţukauskas, Dragan Tarlać, Aleksey Savrasenko, Alexander Volkov, Eddie Johnson, Tyus Edney, Marc Jackson. Meeskondade koosseisud on välja toodud lisas 1.

22


2.2.2 Korvpalli Balti Liiga Korvpalli Balti Liiga eliitdivisjonis osales hooajal 2008/2009 10 meeskonda kolmest balti riigist. Nelja parema hulka finaalturniirile pääsesid Riia ASK, Vilniuse Lietuvos Rytas, Kaunase Ţalgiris ja Tartu Ülikool/Rock. Korvpalliklubi Kaunase Ţalgiris tegutseb aastast 1944. Lisaks Balti Liigale osaletakse koduses Leedu Meistriliigas ja Euroliigas. Balti Liiga on võidetud kahel korral, kuid klubi suurimaks saavutuseks on Euroliiga võit 1999. aastal. Klubi peatreener on Gintaras Krapikas. Tuntuimad mängijad: Arvydas Sabonis, Valdemaras Chomičius, Gintaras Einikis, Rimas Kurtinaitis, Saulius Štombergas, Marko Popović, Gert Kullamäe, Hanno Möttölä, Kenny Anderson, Tanoka Beard, Marcus Brown, Tyus Edney, Robert Pack, Loren Woods. Vilniuse Lietuvos Rytas asutati 1964. Aastani 1997 kandis klubi nime Statyba. Hooajal 2008/2009 osaletakse Leedu Meistriliigas, Balti Liigas ja ULEB Eurocupil. Klubi on võitnud ULEB Eurocupi 2 korda ja Balti Liiga 3 korda. Peatreenerina töötab endine mängija Rimas Kurtinaitis. Tuntumad Rytase mängijad: Artūras Karnišovas, Šarūnas Marčiulionis, Tomas Delininkaitis, Gintaras Einikis, Šarūnas Jasikevičius, Robertas Javtokas, Rimantas Kaukėnas, Arvydas Macijauskas, Matthew Nielsen, Kareem Rush, Ramūnas Šiškauskas. Riia ASK korvpalliklubi asutati 1929 ja taasasutati 2005. 2008/2009 võtab osa Läti Meistriliigast ja Balti Liigast. Riia ASK võitis noore Aleksander Gomelsky käe all aastatel 1958-1960 kolm esimest korvpalli Euroopa Karikat. Peale taasloomist on korra tuldud Läti meistriks. Riia ASK peatreener on Donaldas Kairys. Tuntumad mängijad: Valdis Muiţnieks, Maigonis Valdmanis, Kaspars Kambala, Roberts Štelmahers, Sandis Valters, Torraye Braggs, Curtis Millage. Tartu Ülikool/Rock võtab hooajal 2008/2009 osa Eesti Korvpalli Meistriliigast, FIBA EuroCupist ja Balti korvpalliliigast. Meeskonna peatreener on Indrek Visnapuu. Rahvusvahelistel turniiridel on 2007/2008 hooajal saavutatud FIBA EuroCupi 4. koht ja käesoleva hooaja Balti Liiga 3. koht. Meeskondade koosseisud on välja toodud lisas 2.

23


2.2.3 Eesti Korvpalli Meistriliiga Eesti

Korvpalli

Meistriliigas

osaleb

hooajal

2008/2009

kaheksa

meeskonda.

Poolfinaalmängudeni jõudsid BC Kalev/Cramo, KK Valga, TTÜ KK ja TÜ/Rock. Tartu Ülikool/Rock on vanim Eesti korvpalliklubi. Eesti Meistrivõistlustel hakkas klubi osalema hooajal 1947/1948. Tänasel päeval on Tartu Ülikooli korvpallitraditsioonide edasiviija

Tartu

Ülikooli

Akadeemilise

Spordiklubi

korvpallimeeskond

Tartu

Ülikool/Rock, kes on alates nime saamise hooajast 2001/2002 Tartusse toonud 5 Eesti meistritiitlit. Läbi aegade on Tartu Ülikooli meeskonnas mänginud: Ilmar Kullam, Heino Raudsik, Anatoli Krikun, Heino Kruus, Jaak Lipso, Arne Laos, August Sokk, Aleksei Tammiste. Tallinna BC Kalev/Cramo on Eesti professionaalne korvpalliklubi ja kahekordne Eesti meister, kes osaleb 2008/2009 hooajal SEB Eesti Korvpalli Meistriliiga, SEB BBL ja EuroChallenge sarjades. Klubi loodi 1998. aastal nime all Ehitustööriist. 2005. aastal renditi viieks aastaks AS Kalevile kuuluv kaubamärk BC Kalev ning muudeti klubi nime. Klubi peatreener on Nenad Vucinic. TTÜ KK on korvpalliklubi, kes alustas tegevust 2007. aastal. Hooajal 2008/2009 osaletakse SEB Eesti Korvpalli Meistriliigas ja Balti Liiga Challenge Cupil. Noore meeskonna seni ainsaks peatreeneriks on Aivar Kuusmaa. KK Valga osaleb Eesti Korvpalli Meistriliigas alates 2006. aastast. Meeskonna peatreener on Jaanus Liivak. Meeskondade koosseisud on välja toodud lisas 3.

24


3

TÖÖ TULEMUSED JA ARUTELU

3.1 Euroliiga Vaatluse all oli neli mängu korvpalli Euroliiga 2009. a. finaalturniirilt, mis toimus 1-3 mai Berliinis. Euroliiga finaalturniiril rakendas maa-ala kaitset kaks meeskonda – Pireuse Olympiacos ja Moskva CSKA. Kokku rakendati turniiril maa-ala kaitset 10 minutit ja 42 sekundit – Olympiacos kahes mängus, CSKA ühes. Mõlemad meeskonnad kasutasid asetust „1-22“. Suurim erinevus maa-ala kaitse rakendamisel kahe meeskonna vahel seisnes selles, et Olympiacos kasutas eksklusiivselt maa-ala kaitset pikema perioodi vältel, CSKA aga vahetas maa-ala ja mees-mees kaitse vahel, et lõhkuda vastase mängurütmi. Olympiacos alustas maa-ala kaitse rakendamist kaotusseisus olles, CSKA läks Panathinaikose vastu maa-ala kaitsesse olles ees 12:9. Keskmine maa-ala kaitse ulatus mängudes, kus maa-ala kaitset rakendati, on välja toodud joonisel 6.

Joonis 6. Maa-ala kaitse rakendamise keskmine ulatus Euroliigas.

25


Olympiacos rakendas maa-ala kaitset 31 korda, mille jooksul lasi endale visata 40 punkti. CSKA vastavad näitajad olid 11 ja 11. Mida madalam on ühe rünnaku kohta sisse lastud puntide arv, seda kõrgem on efektiivsus. Maa-ala kaitse efektiivsusest Euroliigas annab ülevaate joonis 7.

Joonis 7. Maa-ala kaitse efektiivsus Euroliigas.

26


3.2 Balti Liiga Vaatluse all oli neli mängu korvpalli Balti Liiga 2009. a. finaalturniirilt, mis leidis aset 24. ja 25. aprillil Tartus. Balti Liiga finaalturniiril rakendas maa-ala kaitset kaks meeskonda – Kaunase Ţalgiris ja TÜ/Rock. Kogu turniiri jooksul rakendati maa-ala kaitset 9 minutit ja 56 sekundit – TÜ/Rock kasutas maa-ala kaitset kahes mängus, Ţalgiris ühes. TÜ/Rock kasutas maa-ala kaitse asetust „2-3“, Ţalgiris kasutas asetust „1-3-1“. Esimesel veerandajal hakati maa-ala kaitset rakendama kaotusseisus olles. Mängus Riia ASK vastu rakendaas Rock kolmanda veerandaja teises pooles ja neljanda veerandaja alguses maa-ala kaitset ka eduseisu omades. Keskmine maa-ala kaitse ulatus mängudes, kus maa-ala kaitset rakendati, on välja toodud joonisel 8.

Joonis 8. Maa-ala kaitse rakendamise keskmine ulatus Balti Liigas.

27


Maa-ala kaitse efektiivsusest Balti Liiga finaalturniiril annab ülevaate joonis 9. Rock rakendas maa-ala kaitset 22 korral, mille jooksul visati nende korvi 30 punkti, efektiivsus 1,36. Ţalgirise vastavad näitajad olid 11, 14 ja 1,27. Maa-ala kaitse efektiivsusest Balti Liigas annab ülevaate joonis 9.

Joonis 9. Maa-ala kaitse efektiivsus Balti Liigas.

28


3.3 Eesti Korvpalli Meistriliiga Vaatluse all olid kolm poolfinaalmängu BC Kalev/Cramo ja TTÜ KK vahel, teine ja kolmas poolfinaalmäng TÜ/Rocki ja KK Valga vahel ning 06.12.2008 BC Kalev/Cramo ja TÜ/Rocki vahel peetud kohtumine, mille valisime analoogiks finaalile. Kuuest analüüsitud Eesti Meistriliiga mängust rakendati maa-ala kaitset rohkemal või vähemal määral kõigis mängudes. Viies mängus rakendasid maa-ala kaitset mõlemad meeskonnad. Kõige enam rakendas maa-ala kaitset TTÜ, kes kasutab „1-2-2“ kaitseasetust. Kolmes mängus Kalevi vastu rakendati maa-ala kaitset 28 minutit ja 7 sekundit. Kolmandas mängus koguni 15 minutit ja 30 sekundit. Keskmiselt ühe mängu kohta rakendati maa-ala kaitset 9 minutit ja 22 sekundit. Seeria jooksul nägi Kalev maa-ala kaitset 122 korda, mille vastu visati 144 punkti. Efektiivsus seega 1,18. KK Valga rakendas maa-ala kaitset mängus keskmiselt 3 minutit ja 36 sekundit. Valga kasutas samuti asetust „1-2-2“. 24 rünnakuga viskas Rock Valga maa-ala kaitse vastu 21 punkti, mis annab efektiivsuseks 0,88. BC Kalev/Cramo rakendas maa-ala kaitsed kõikides analüüsitud mängude. Kalev oli ka ainuke meeskond, kes kasutas ühes mängus kahte erinevat maa-ala kaitse asetust. Mängus Rocki vastu kasutati „1-2-2“ ja „1-3-1“ asetusi. TTÜ vastu mängiti „1-2-2“, välja arvatud teises mängus, kui ühel korral rakendati asetust „3-2“. Neljas mängus kasutas Kalev maa-ala kaitset 6 minutit ja 35 sekundit 28 korral. Punkte lasti enda korvi visata 20. Keskmiseks ulatuseks tuleb 1 minut ja 39 sekundit ning efektiivsuseks 0,71. TÜ/Rock rakendas maa-ala kaitset kahes mängus. Mõlemas mängus kasutati asetust „23“ kahel korral keskmiselt 36 sekundit mängu kohta. Punkte visati Rocki maa-ala kaitse vastu kolm, mis annab efektiivsuseks 0,75. Maa-ala kaitse rakendamise keskmine ulatus Eesti Meistriliiga meeskondade poolt joonisel 10.

29


Joonis 10. Maa-ala kaitse rakendamise keskmine ulatus Eesti Meistriliigas.

Joonis 11 Maa-ala kaitse rakendamise efektiivsus Eesti Meistriliigas.

30


3.4 Liigade võrdlus Euroliigas rakendati ainult maa-ala kaitse asetust „1-2-2“. Balti Liigas kasutati asetusi „23“ ja „1-3-1“. Eesti Meistriliigas kasutati kõiki kolme. Põhjus võib olla ka selles, et analüüsitavaid mänge oli sellest liigast rohkem. Euroliiga ja Balti Liiga finaalturniiridel rakendati maa-ala kaitset ajaliselt peaaegu võrdselt. 10 minutit 42 sekundit Euroliigas ja 9 minutit 56 sekundit Balti Liigas. Kuigi Eesti Meistriliigas oli poolfinaalides teine formaat, rakendati maa-ala kaitset siinses liigas oluliselt rohkem. Joonisel 12 on välja toodud maa-ala kaitse rakendamise keskmine ulatus mängudes, kus kasutati maa-ala kaitset ja joonisel 13 maa-ala kaitse efektiivsus. Joonistelt on jäetud välja meeskonnad, kes analüüsitud mängudes kordagi maa-ala kaitset ei rakendanud.

Joonis 12. Maa-ala kaitse rakendamise keskmine ulatus.

31


Joonis 13. Maa-ala kaitset rakendanud meeskondade efektiivsus maa-ala kaitset kasutades.

Tabel 1.

Korrelatsioonanalüüs maa-ala kaitse rakendamise keskmise ulatuse ja efektiivsuse suhtes.

Meeskond

TTÜ KK BC Kalev/Cramo Kaunase Žalgiris KK Valga Moskva CSKA Pireuse Olympiacos TÜ/Rock (BBL) TÜ/Rock (EMKL) Korrelatsioon

Kaitse kestvus Punktid

9:22 1:39 3:01 3:36 2:41 4:00 3:27 0:36

1,35 0,71 1,27 0,88 1 1,29 1,3 0,75 0,68

Korrelatsioonanalüüs tõestab, et maa-ala kaitse on efektiivsem siis, kui seda rakendatakse lühikest aega. 32


KOKKUVÕTE Käesoleva bakalaureusetöö pealkirjaks on „Maa-ala kaitse rakendamine korvpallis“. Töö eesmärgiks oli välja selgitada maa-ala kaitse rakendamise ulatus, efektiivsus ja rakendamist leidvad maa-ala kaitse asetused erineva tasemega Euroopa korvpalliliigades. Lähtuvalt eesmärgist seadsime ülesanneteks: Koostada andmebaas vaatlusalustest mängudest. Määratleda maa-ala kaitse rakendamise ulatus. Määratleda maa-ala kaitse rakendamise efektiivsus. Tuua esile rakendamist leidvad maa-ala kaitse asetused. Määrata millistes mängusituatsioonides maa-ala kaitset rakendatakse. Erinevate liigade võrdlus. Vaatluse alla võtsime 2009. aasta Euroliiga ja Balti Liiga finaalturniirid ning Eesti Meistriliiga nelja parema meeskonna mängud alates poolfinaalidest. Mängude analüüsimiseks kasutasime arvutiprogramme „Dartfish“ ja „VLC Media Player“. Mängude salvestusi analüüsides märkisime tabelarvutusprogrammi maa-ala kaitse rakendamise ulatuse vastasmeeskonna rünnakute lõikes. Arvestasime ainult puhast mänguaega ja iga rünnaku puhul märkisime üles rünnaku kestuse sekundites ja mänguseisu rünnaku alguses ja lõpus. Lihtsa tehtega saime teada, mitu punkti iga rünnaku puhul sisse lasti. Jagades sisse lastud punktid rünnakute arvuga leidsimegi kaitse efektiivsuse. Maa-ala kaitse asetused tuvastasime vaatluse teel. Maa-ala kaitset kasutatakse tänapäeva korvpallis sekundaarse kaitsevariandina. Reeglina hakkab maa-ala kaitset rakendama kaotusseisu jäänud meeskond. Enda ülekaalu selgelt tunnetav meeskond ei rakendanud maa-ala kaitset üldse või tegi seda äärmiselt vähe. Ajaliselt oli maa-ala kaitse rakendamine tagasihoidlik, kuid vaatluse all olnud meeskondadest ei rakendanud maa-ala kaitset kordagi vaid neli. Põhiliseks kaitsevariandiks oli maa-ala kaitse vaid TTÜ meeskonnal kolmandas mängus Kalevi vastu, kuid põhjus seisneb ilmselt selles, et TTÜ mängijad on oma massilt Kalevi

33


omadest kergemad ja sooviti TTÜ oma pikki mängumehi kogu aeg korvialust tsooni kaitsmas näha. Maa-ala kaitset rakendati kõikidel veerandaegadel. Suurt edu see ühelegi meeskonnale ei toonud. Kõige kasulikum oli maa-ala kasutada episoodiliselt, et vastane ei jõuaks sellega harjuda. Pidev vahetamine maa-ala ja mees-mehe kaitse vahel tekitas vastases kõige rohkem segadust. TTÜ ja Kalevi vahelises teises kohtumises rakendas Kalev maa-ala kaitset episoodiliselt 12 korral, mille jooksul viskas TTÜ meeskond vaid 3 punkti.

Käesoleva töö põhjal on võimalik teha järgmised järeldused: 1. Maa-ala kaitse rakendamise ulatus oli tagasihoidlik. Eesti Meistriliigas oluliselt kõrgem kui Balti ja Euroliigas. 2. Kõrgeimat efektiivsust maa-ala kaitse rakendamisel näitasid Eesti Meistriliigas osalevad BC Kalev/Crame ja TÜ/Rock. 3. Kõige enam rakendati maa-ala kaitse asetust „1-2-2“. Veel leidsid rakendamist asetused „1-3-1“ ja „2-3“. 4. Maa-ala kaitset hakati rakendama peamiselt kaotusseisus olles, et rikkuda vastasmeeskonna mängurütmi. 5. Maa-ala kaitse on efektiivsem siis kui seda rakendatakse lühikest aega.

34


KASUTATUD KIRJANDUS 1. Blasone, M. Loogem võistkond. E-Info, Tallinn, 1996. Lk 55. 2. Brown, H. Let's talk defense. McGraw-Hill, New York, 2005. Lk 3-4. 3. Corno,

A.

1-3-1

Zone

trap.

[WWW]

http://coachinglibrary.fiba.com/articles/1_3_1_zone_trap. 28.04.2009. 4. Gomelski, A. Basketbol – Sekretõ mastera. „FAIR“, Moskva, 1997. Lk 92. 5. Illi, A. Korvpall. RK "Pedagoogiline kirjastus", Tallinn, 1948. Lk 267. 6. Kullam, I. Korvpall II. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1976. Lk 3. 7. Koik, H., Brock, C. Korvpallitreenerite kutsekoolituse õpik. Sunprint invest, Tallinn, 2006. Lk 132-133. 8. Laos, A. Korvpalliõpik. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu, 2001. Lk 255-256. 9. Oliver, J. Basketball fundamentals. Human kinetics publishers, Champaign, IL, 2004. Lk 135. 10. Pavlicevic,

Z.

The

1-2-2

Match

up

zone.

[WWW]

http://coachinglibrary.fiba.com/articles/the_1_2_2_match_up_zone. 28.04.2009. 11. Petersen, R. Koripallovalmennus. Forssan kirjapaino Oy, Forssa, 1993. Lk 227. 12. Sirel, K. Tendentsidest maa-ala kaitse rakendamisel korvpallis, Magistritöö, Tallinn, 1993. Lk 21. 13. Wissel, H. Basketball – Steps to success. Human kinetics publishers, Champaign, IL, 1994. Lk 207. 14. Basketball

Defense

-

2-3

Zone

Defense.

http://www.coachesclipboard.net/23zonedefense.html. 28.04.2009.

35

[WWW]


Lisa 1. Euroliiga meeskondade koosseisud Ateena Panathinaikos M채ngija 4 ALVERTIS, FRAGISKOS 5 KECMAN, DUSAN 6 SPANOULIS, VASSILIS 7 PERPEROGLOU, STRATOS 8 BATISTE, MIKE 9 FOTSIS, ANTONIS 10 HATZIVRETTAS, NIKOS 11 NICHOLAS, DREW 12 TSARTSARIS, KOSTAS 13 DIAMANTIDIS, DIMITRIS 14 PEKOVIC, NIKOLA 15 SAKOTA, DUSAN 16 SHERMADINI, GIORGI 17 VERGINIS, DIMITRIOS 19 JASIKEVICIUS, SARUNAS Keskmine Peatreener OBRADOVIC, ZELJKO Moskva CSKA M채ngija 6 ZISIS, NIKOS 7 KEYRU, VICTOR 8 SMODIS, MATJAZ 9 SISKAUSKAS, RAMUNAS 10 HOLDEN, JR 12 LORBEK, ERAZEM 15 ZABELIN, ARTEM 20 VORONTSEVICH, ANDREY 21 LANGDON, TRAJAN 23 SHVED, ALEXEY 24 KAUN, SASHA 31 KHRYAPA, VIKTOR 34 PLANINIC, ZORAN 44 MORRIS, TERENCE Keskmine Peatreener MESSINA, ETTORE

Pikkus S체nniaasta Vanus 206 1974 35 197 1977 32 193 1982 27 203 1984 25 204 1977 32 209 1981 28 195 1977 32 193 1981 28 209 1979 30 196 1980 29 210 1986 23 205 1986 23 216 1989 20 191 1987 22 193 1976 33 201 28

Pikkus S체nniaasta Vanus 195 1983 26 200 1984 25 205 1979 30 198 1978 31 185 1976 33 208 1984 25 215 1988 21 204 1987 22 192 1976 33 195 1988 21 213 1985 24 203 1982 27 199 1982 27 207 1979 30 201 27

36


FC Barcelona M채ngija - HERNANDEZ, ALEJANDRO 5 BASILE, GIANLUCA 6 BARRETT, ANDRE 8 TRIAS, JORDI 9 BARTON, LUBOS 10 LAKOVIC, JAKA 11 NAVARRO, JUAN CARLOS 13 ANDERSEN, DAVID 17 VAZQUEZ, FRAN 19 SAMB, MAMADOU 20 DEDOVIC, NIHAD 21 ILYASOVA, ERSAN 22 RABASEDA, XAVIER 24 SADA, VICTOR 25 SANTIAGO, DANIEL 44 GRIMAU, ROGER Keskmine Peatreener PASCUAL, XAVIER Pireuse Olympiacos M채ngija 4 PAPALOUKAS, THEODOROS 5 PELEKANOS, MICHALIS 6 CHILDRESS, JOSH 7 VUJCIC, NIKOLA 8 MILOSEVIC, IGOR 9 BOUROUSIS, IOANNIS 10 HALPERIN, YOTAM 11 GREER, LYNN 13 VASILOPOULOS, PANAGIOTIS 14 VOUGIOUKAS, IAN 16 PRINTEZIS, GEORGIOS 17 ERCEG, ZORAN 18 TEODOSIC, MILOS 21 SCHORTSANITIS, SOFOKLIS 24 PARGO, JANNERO Keskmine Peatreener GIANNAKIS, PANAGIOTIS

Pikkus S체nniaasta Vanus 190 1987 22 192 1975 34 175 1982 27 206 1980 29 200 1980 29 186 1978 31 191 1980 29 212 1980 29 209 1983 26 208 1989 20 196 1990 19 207 1987 22 201 1989 20 192 1984 25 216 1976 33 196 1978 31 199 27

Pikkus S체nniaasta Vanus 200 1977 32 198 1981 28 203 1983 26 211 1978 31 192 1986 23 210 1983 26 196 1984 25 186 1979 30 202 1984 25 211 1985 24 202 1985 24 211 1985 24 195 1987 22 206 1985 24 188 1979 30 201 26

37


Lisa 2. Balti Liiga meeskondade koosseisud Vilniuse Lietuvos Rytas Mängija 4 Simas Buterlevicius 5 Steponas Babrauskas 7 Tautvydas Slezas 8 Mindaugas Lukauskis 9 Marius Prekevicius 11 Milko Bjelica 12 Michailas Anisimovas 13 Charles Eidson 14 Donatas Zavackas 15 Marijonas Petravicius 17 Evaldas Kairys 21 Arturas Jomantas 22 Justas Sinica 31 Martynas Gecevicius 41 Lukas Brazdauskis 55 Evaldas Dainys Keskmine Peatreener Rimas Kurtinaitis Kaunase Žalgiris Mängija 4 Sarunas Vasiliauskas 5 Povilas Butkevicius 8 Jonas Maciulis 9 Mantas Kalnietis 10 Zygimantas Janavicius 11 Eurelijus Zukauskas 12 Tadas Klimavicius 13 Paulius Jankunas 15 Vytenis Cizauskas 20 Dainius Salenga 21 Arturas Milaknis 25 Darius Silinskis Keskmine Peatreener Gintaras Krapikas

Pikkus Sünniaasta Vanus 200 1989 20 197 1984 25 208 1990 19 198 1979 30 196 1984 25 207 1984 25 214 1984 25 201 1980 29 203 1980 29 207 1979 30 207 1990 19 199 1985 24 203 1985 24 193 1988 21 205 1988 21 180 1982 27 201 25

Pikkus Sünniaasta Vanus 189 1989 20 203 1987 22 198 1985 24 195 1986 23 192 1989 20 216 1973 36 204 1982 27 203 1984 25 188 1992 17 197 1977 32 195 1986 23 216 1984 25 200 25

38


Tartu Ülikool/Rock Mängija 4 Kristo Aab 5 Sten-Timmu Sokk 6 Tanoka Beard 7 Tanel Tein 8 George Tsintsadze 9 Timo Eichfuss 10 Vallo Allingu 11 Marek Doronin 12 Asko Paade 13 Viktor Sanikidze 14 Gert Kullamae 15 Janar Talts 31 Silver Leppik 33 Kristjan Kitsing Keskmine Peatreener Indrek Visnapuu Riia ASK Mängija 4 Uvis Helmanis 5 Raitis Grafs 6 Roberts Mednis 9 Janis Timma 10 Marius Runkauskas 11 Ernests Kalve 12 Andrius Mazutis 22 Kristaps Mediss 25 Ricmonds Vilde 35 Martins Laksa 44 Maris Laksa 45 Davis Bertans 55 Aigars Vitols Keskmine Peatreener Donaldas Kairys

Pikkus Sünniaasta Vanus 194 1985 24 181 1989 20 206 1971 38 193 1978 31 192 1986 23 200 1988 21 206 1978 31 200 1983 26 205 1984 25 203 1986 23 196 1971 38 205 1983 26 186 1983 26 202 1990 19 198 27

Pikkus Sünniaasta Vanus 204 1972 37 210 1981 28 204 1989 20 198 1992 17 189 1986 23 200 1987 22 180 1981 28 188 1989 20 203 1990 19 196 1990 19 207 1981 28 200 1992 17 192 1976 33 198 24

39


Lisa 3. Eesti Meistriliiga meeskondade koosseisud TÜ/Rock Mängija Pikkus Sünnikuupäev Vanus Kristo Aab 194 1985 24 Vallo Allingu 205 1978 31 Tanoka Beard 206 1971 38 Marek Doronin 200 1983 26 Timo Eichfuss 199 1988 21 Kristjan Kitsing 202 1990 19 Gert Kullamäe 198 1971 38 Silver Leppik 184 1983 26 Asko Paade 205 1984 25 Viktor Sanikidze 203 1986 23 Sten-Timmu Sokk 181 1989 20 Janar Talts 204 1983 26 Tanel Tein 193 1978 31 Georgi Tsintsadze 192 1986 23 Keskmine 198 27 Peatreener Indrek Visnapuu KK Valga Mängija Pikkus Sünnikuupäev Vanus Richard Anderson 200 1977 32 Reinar Hallik 208 1984 25 Reigo Nõmm 194 1989 20 Ingmar Nöps 200 1988 21 Timo Oja 182 1987 22 Heiko Rannula 185 1983 26 Raido Roos 185 1984 25 Antti Vasar 195 1979 30 Keskmine 194 25 Peatreener Jaanus Liivak

40


BC Kalev/Cramo Mängija Gregor Arbet Nate Fox Indrek Kajupank Kristjan Kangur Rait Keerles Valmo Kriisa Tanel Kurbas John Linehan Kevin Lyde Josh Pace Rain Raadik Tanel Sokk Viljar Veski Keskmine Peatreener Nenad Vucinic TTÜ KK Mängija Henrik Herman Erik Keedus Daniel Lõõbas Kristjan Makke Mihkel Niine Kristo Orula Joosep Pokla Ronald Randma Illimar Pilk Kaido Saks Reimo Tamm Joosep Toome Martin Viiask Keskmine Peatreener Aivar Kuusmaa

Pikkus Sünnikuupäev Vanus 195 1983 26 206 1977 32 197 1988 21 201 1982 27 201 1980 29 190 1974 35 197 1988 21 175 1978 31 208 1980 29 198 1983 26 205 1989 20 188 1985 24 215 1986 23 198 26

Pikkus Sünnikuupäev Vanus 197 1984 25 194 1990 19 201 1986 23 205 1981 28 188 1987 22 186 1985 24 195 1986 23 197 1985 24 195 1988 21 203 1986 23 185 1984 25 202 1985 24 206 1983 26 196 24

41


Lisa 4. M채ngudest kogutud andmed maa-ala kaitse kohta

Panathinaikos-Olympiacos OLYMPIACOS veerand asetus enne kestus p채rast punktid 2 1-2-2 30 35 0:20 30 37 2 2 1-2-2 32 37 0:19 32 39 2 2 1-2-2 37 39 0:08 37 39 0 2 1-2-2 37 39 0:10 37 39 0 2 1-2-2 37 39 0:09 37 39 0 2 1-2-2 39 39 0:14 39 39 0 3 1-2-2 41 43 0:15 41 43 0 3 1-2-2 43 43 0:20 43 43 0 3 1-2-2 46 43 0:22 46 45 2 3 1-2-2 46 45 0:14 46 47 2 3 1-2-2 46 47 0:14 46 50 3 3 1-2-2 48 50 0:21 48 50 0 3 1-2-2 52 50 0:17 52 50 0 3 1-2-2 54 50 0:11 54 52 2 4 1-2-2 69 73 0:13 69 73 0 4 1-2-2 71 73 0:11 71 76 3 KOKKU 16 3:58 16 Keskmine 0:14 efektiivsus 1

42


Olympiacos-FC Barcelona OLYMPIACOS veerand asetus enne kestus p채rast punktid 3 1-2-2 34 49 0:15 34 49 0 3 1-2-2 48 56 0:25 48 58 2 3 1-2-2 50 58 0:16 50 61 3 3 1-2-2 50 63 0:13 50 63 0 3 1-2-2 50 63 0:11 50 63 0 3 1-2-2 52 63 0:19 52 66 3 3 1-2-2 52 66 0:10 52 69 3 3 1-2-2 54 69 0:25 54 71 2 3 1-2-2 56 71 0:18 56 73 2 4 1-2-2 60 73 0:13 60 76 3 4 1-2-2 60 76 0:18 60 77 1 4 1-2-2 63 77 0:19 63 77 0 4 1-2-2 65 77 0:11 65 80 3 4 1-2-2 65 80 0:13 65 80 0 4 1-2-2 67 80 0:17 67 82 2 KOKKU 15 4:03 24 Keskmine 0:16 efektiivsus 1,6

43


Panathinaikos-CSKA CSKA veerand asetus enne kestus p채rast punktid 1 1-2-2 12 9 0:25 12 11 2 1 1-2-2 12 13 0:13 12 13 0 2 1-2-2 17 23 0:13 17 23 0 2 1-2-2 19 23 0:17 19 26 3 2 1-2-2 19 26 0:10 19 29 3 2 1-2-2 21 33 0:10 21 33 0 3 1-2-2 29 51 0:14 29 51 0 3 1-2-2 29 51 0:17 29 51 0 3 1-2-2 31 51 0:13 31 51 0 3 1-2-2 33 51 0:19 33 51 0 3 1-2-2 33 53 0:10 33 56 3 KOKKU 11 2:41 11 Keskmine 0:14 efektiivsus 1

44


Rock-Ţalgiris ŢALGIRIS veerand asetus 1 1-3-1 1 1-3-1 1 1-3-1 1 1-3-1 1 1-3-1 1 1-3-1 1 1-3-1 1 1-3-1 2 1-3-1 2 1-3-1 2 1-3-1 KOKKU Keskmine

ROCK veerand asetus 4 2-3 4 2-3 4 2-3 4 2-3 4 2-3 4 2-3 KOKKU Keskmine

enne kestus pärast punktid 8 16 0:12 8 18 2 10 18 0:21 10 18 0 13 18 0:19 13 20 2 13 20 0:11 13 23 3 15 23 0:18 15 23 0 15 23 0:16 15 23 0 17 23 0:20 17 26 3 19 26 0:18 19 28 2 21 28 0:19 21 28 0 23 28 0:16 23 30 2 25 30 0:11 25 30 0 11 3:01 14 0:16 efektiivsus 1,27

enne kestus pärast punktid 65 71 0:20 65 73 2 65 73 0:17 65 75 2 67 75 0:14 67 75 0 72 75 0:21 72 77 2 72 78 0:19 72 80 2 74 81 0:23 74 83 2 6 1:54 10 0:19 efektiivsus 1,67

45


Rock-ASK ROCK veerand asetus 1 2-3 1 2-3 1 2-3 1 2-3 1 2-3 1 2-3 3 2-3 3 2-3 3 2-3 3 2-3 3 2-3 3 2-3 3 2-3 3 2-3 4 2-3 4 2-3 KOKKU Keskmine

enne kestus p채rast punktid 3 18 0:18 3 18 0 3 18 0:21 3 18 0 5 18 0:14 5 18 0 7 18 0:20 7 21 3 10 21 0:17 10 24 3 11 24 0:10 11 27 3 45 44 0:19 45 46 2 47 46 0:20 47 46 0 50 46 0:18 50 46 0 50 46 0:36 50 46 0 52 46 0:12 52 46 0 52 46 0:19 52 46 0 52 46 0:16 52 48 2 53 48 0:20 53 50 2 58 50 0:20 58 53 3 60 53 0:21 60 55 2 16 5:01 20 0:18 efektiivsus 1,25

46


TTÜ-Kalev 1. mäng KALEV seis veerand asetus enne kestus pärast punktid 1 2-3 15 10 11 15 13 3 KOKKU 1 11 3 Keskmine 11 efektiivsus

3

TTÜ veerand asetus 1 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 KOKKU Keskmine

seis pärast punktid 20 19 2 46 50 0 50 52 0 50 62 2 53 64 2 53 66 2 56 69 3 56 72 3 56 74 0 56 76 2 56 78 0 56 81 0 59 86 3 59 89 3 59 89 0 22

enne kestus 20 17 17 46 50 15 50 52 16 50 60 9 53 62 23 53 64 15 56 66 15 56 69 7 56 74 10 56 74 24 56 78 16 56 81 8 59 83 10 59 86 10 59 89 18 15 213 14 efektiivsus

1,47

47


TTÜ-Kalev 2. mäng KALEV veerand asetus enne kestus pärast punktid 2 1-2-2 25 22 14 25 22 0 2 1-2-2 29 26 16 29 26 0 2 1-2-2 32 26 12 32 26 0 2 1-2-2 30 26 13 30 26 0 2 1-2-2 47 34 18 47 34 0 3 1-2-2 65 36 19 65 38 2 3 1-2-2 65 38 10 65 38 0 3 1-2-2 67 38 8 67 38 0 3 1-2-2 69 38 10 69 39 1 3 1-2-2 72 39 10 72 39 0 3 1-2-2 72 39 10 72 39 0 3 2-3 88 44 19 88 44 0 KOKKU 12 159 3 Keskmine 13 efektiivsus 0,25

TTÜ veerand 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

asetus 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2

enne kestus pärast punktid 0 0 15 0 3 3 3 3 46 3 3 0 3 3 16 3 3 0 3 3 8 3 6 3 5 6 12 5 6 0 7 6 22 7 8 2 10 8 22 10 11 3 12 11 16 12 11 0 12 11 17 12 14 3 14 14 21 14 17 3 17 17 8 17 17 0 17 17 7 17 17 0 19 17 18 19 19 2 19 19 10 19 21 2 19 21 24 19 23 2 19 23 15 19 23 0 20 23 15 20 25 2 48


1 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 KOKKU Keskmine

22 24 24 26 26 26 26 28 28 28 34 34 34 36 36 36

25 25 27 27 29 32 35 35 38 41 52 55 58 58 61 63 33

16 22 15 24 16 24 24 26 10 26 13 26 13 26 33 28 15 28 22 28 19 34 11 34 10 34 7 36 14 36 14 36 544 16 efektiivsus

25 27 27 27 32 35 35 38 41 41 55 58 58 61 63 65

0 2 0 0 3 3 0 3 3 0 3 3 0 3 2 2 52 1,58

49


TTÜ-Kalev 3. mäng KALEV veerand asetus enne kestus pärast punktid 1 1-2-2 3 2 19 3 4 2 1 1-2-2 5 4 10 5 6 2 1 1-2-2 13 9 20 13 11 2 1 1-2-2 16 11 10 16 14 3 1 1-2-2 19 14 10 19 14 0 1 1-2-2 21 14 18 21 14 0 1 1-2-2 25 17 5 25 17 0 4 1-2-2 83 65 14 83 67 2 KOKKU 8 106 11 Keskmine 13 efektiivsus 1,38 TTÜ veerand 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2

asetus 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2 1-2-2

enne kestus pärast punktid 2 0 12 2 0 0 2 0 9 2 3 3 4 3 15 4 5 2 6 5 16 6 5 0 9 5 25 9 7 2 9 11 7 9 13 2 11 13 12 11 13 0 11 13 8 11 16 3 14 16 17 14 19 3 14 19 18 14 21 2 17 22 13 17 25 3 20 27 21 20 27 0 22 27 18 22 27 0 22 27 9 22 27 0 24 27 28 24 30 3 27 32 17 27 34 2 29 34 15 29 34 0 29 34 8 29 34 0 31 34 32 31 34 0 31 39 20 31 39 0 31 39 20 31 41 2 33 41 11 33 44 3 50


2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 3 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 4 1-2-2 KOKKU Keskmine

34 34 34 36 36 36 36 37 39 40 43 43 45 45 45 45 45 47 49 52 54 56 58 58 58 60 62 65 65 65 65 67 67 67 67 69 69

44 47 47 47 47 49 52 55 56 56 58 61 61 63 66 66 68 68 68 68 70 70 71 71 71 71 73 73 75 79 81 83 83 83 83 86 89 59

11 34 18 34 12 34 14 36 20 36 17 36 8 36 18 37 28 39 13 40 15 43 11 43 13 45 14 45 11 45 20 45 7 45 23 47 21 49 20 52 16 54 21 56 19 58 20 58 16 58 20 60 14 62 22 65 10 65 15 65 12 65 20 67 11 67 11 67 7 67 19 69 12 69 930 16 efektiivsus

47 47 47 47 49 52 54 56 56 58 61 61 61 66 66 68 68 68 68 70 70 71 71 71 71 73 73 75 77 81 83 83 83 83 86 89 89

3 0 0 0 2 3 2 1 0 2 3 0 0 3 0 2 0 0 0 2 0 1 0 0 0 2 0 2 2 2 2 0 0 0 3 3 0 70 1,19

51


Rock-Valga 2. m채ng VALGA veerand asetus enne kestus p채rast punktid 2 1-2-2 17 22 19 17 25 3 4 1-2-2 44 66 19 44 68 2 4 1-2-2 47 68 28 47 68 0 4 1-2-2 50 68 17 50 68 0 4 1-2-2 53 68 20 53 68 0 4 1-2-2 53 68 17 53 68 0 4 1-2-2 56 68 18 56 68 0 4 1-2-2 58 70 17 58 70 0 4 1-2-2 58 70 18 58 72 2 4 1-2-2 58 72 7 58 72 0 4 1-2-2 58 72 10 58 72 0 4 1-2-2 58 72 35 58 74 2 4 1-2-2 58 76 18 58 76 0 4 1-2-2 61 76 15 61 77 1 4 1-2-2 63 77 14 63 77 0 KOKKU 15 272 10 Keskmine 18 efektiivsus 0,67

52


Rock-Valga 3. m채ng VALGA veerand asetus enne kestus p채rast punktid 2 1-2-2 21 24 30 21 26 2 2 1-2-2 21 32 19 21 35 3 2 1-2-2 23 35 15 23 38 3 2 1-2-2 25 38 12 25 41 3 3 1-2-2 47 49 19 47 49 0 3 1-2-2 55 57 17 55 57 0 4 1-2-2 56 60 14 56 60 0 4 1-2-2 58 60 25 58 60 0 4 1-2-2 65 72 9 65 72 0 KOKKU 9 160 11 Keskmine 18 efektiivsus 1,22 ROCK veerand asetus enne kestus p채rast punktid 4 2-3 62 60 15 62 63 3 4 2-3 64 63 18 64 63 0 KOKKU 2 33 3 Keskmine 17 efektiivsus 1,50

53


Kalev-Rock ROCK veerand asetus enne kestus p채rast punktid 2 2-3 28 21 0:15 28 21 0 2 2-3 31 35 0:24 31 35 0 KOKKU 2 0:39 0 Keskmine 0:19 efektiivsus KALEV veerand asetus 1 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 2 1-2-2 3 1-3-1 3 1-3-1 3 1-3-1 KOKKU Keskmine

0

enne kestus p채rast punktid 16 14 0:09 16 14 0 35 31 0:21 35 31 0 35 31 0:16 35 31 0 35 31 0:15 35 31 0 44 41 0:19 44 41 0 46 42 0:17 46 42 0 49 45 0:18 49 48 3 7 1:55 3 0:16 efektiivsus 0,43

54

Maa-ala kaitse rakendamine korvpallis  

Mikk Valdas Bakalaureuse töö

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you