Issuu on Google+

Külakiri L I I K U M I S E

K O D U K A N T

A J A K I R I

Noorte eri Mitte ainult külakoosolek • Noored maakondades • Vabatahtlikud välismaal Põdral maja metsa sees • Konsulendi veerg • Üheskoos on kindlam

Detsember 2011


Meenutusi 18.–19. novembril Jänedal toimunud kogemuspäevast

Sisukord 4

Mitte ainult külakoosolek

6

Noorte tegemistest Pärnumaal

7

Noorte tegemistest Viljandimaal

8

Vabatahtlikud välismaal

10

Põdral maja metsa sees

12

Konsulendi veerg

13

„Bändkämp“

14

Üheskoos on kindlam

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor. Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618. MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Aadress: Sirge 2, Tallinn 10618, Eesti Toimetus: Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Külli Vollmer, Piret Konsap Korrektuur: Lea Arme Fotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogud Kujundus: Sven Puusepp Trükk: Paar OÜ Tiraaž: 2000, ilmub 6 korda aastas

2


Noor, mine ise vallavalitsuse jutule! Kelli Seiton

Läänemaa noortekogu

Kujutle, et on talv. Täpselt selline detsembrikuu ilm, nagu praegu. Sa elad ühes väikeses Eesti vallas, väikeses külas. Siin on vallamaja, kool ja noortekeskus, on talud ja nõukogude ajal püstitatud paarikorruselised kortermajad. On pood, bussijaam ja kirik. Põhikoolis, kus käid, õpib koos sinuga veel sadakond noort, paljude kodutee on mitmeid kilomeetreid pikk. Pärast kooli osaled sa ühes huviringis – ütleme, et see on võrkpall ja seal käib veel mitukümmend last. See on ainuke huviring, mida vallas pakutakse. Õhtuti igavled kodus. Aga tegelikult ei pea see kõik päris nii olema, sest sinul ja su sõpradel, kõikidel vallaelanikel on õigus, lausa kohustus rääkida vallavalitsemises kaasa ning suunata kohalikku elu nii, et seal elavad inimesed oleksid õnnelikud. Eesti noortevolikogude kokkusaamistel arutletakse tihti küsimuse üle, kust peaks esimene üleskutse tulema, kas noortelt või vallajuhtidelt. Mina arvan, et noortelt.

Arendavat ja huvitavat tegevust peab vallas jaguma kõikidele, ka noortele. Kõlab küll õpetussõnadena, ent selleks, et kodukohas oleks hea elada, tuleb ohjad enda kätte haarata ja ise tegutseda. Paljude Eesti noorte kogemus näitab, et omavalitsusjuhtidel ei ole kombeks kandikul ideid, tegevusi ja koostööettepanekuid lauale tassida. Veelgi enam, küsida, mida saab vald noore jaoks paremaks

teha ning seejärel seda ka teha. Pigem vastupidi – noored käivad piltlikult öeldes ukse taga mangumas ja üht-teist küsimas. Ühes kohas see töötab, teises mitte. Olen seisukohal, et kumbki eeltoodud variant ei peaks ega tohiks töötada. Ühest küljest ei saa vald teha midagi, mis ei paku noortele huvi. Miks peakski? Vallavalitsuse ja -volikogu töökohustustes on tegelemine kõikide kohalikku elu puudutavate valdkondadega ja ma ei arva, et nende prioriteet peaks olema noorsootöö viisil, kus noorte tahtmisi ära arvata üritatakse ja kvaliteedi asemel kvantiteedile rõhutakse. Teisest küljest vaadatuna ei saavuta noored oma eesmärki, kui neil pole konkreetseid põhjendusi, mõistlikke tagamaid ja back up´i ehk teisi noori selja taga. Rusikaga lauale löömine ja oma tahtmise nõudmine ei saavuta häid tulemusi. Et eesmärgid saavutada, tuleb vallal ja noortel teha koostööd ning initsiatiiv võib julgelt tulla noortelt. Koostööd, kus nii noored kui täiskasvanud kuulavad üksteist, kumbki ei hoia põikpäiselt oma otsustest kinni, vaid on nõus minema kompromissile, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Üks viis, kuidas koostööd teha, on vallavolikogu kõrvale nõuandva noortevolikogu loomine, kus kohalikud noored saaksid valla valitsemise tasemel kaasa rääkida ja tegutseda. Ühest küljest on see osalemine kohaliku taseme poliitikas ja vastavalt oma elu parendamine, teisalt aga enesearendamine ning proovilepanek noorteorganisatsioonis. Olen ise olnud maakondliku ja ka kohaliku noortekogu liige juba peaaegu viis aastat ja need kogemused ning tutvused, mis selle kaudu saanud olen, on hindamatud. Ent veelgi hindamatum on osaleda oma kodukoha arengu kujundamisel, rääkida kaasa ja näha, et tegelikult on noorte mõtetest huvitatud ka omavalitsusjuhid. Lihtsalt ideede kandikul ootamise asemel tuleb neid ise mõistlikul viisil ja järjekindlalt pakkuda.

3


Mitte ainult külakoosolek Piret Konsap

Kodukandi noorte valdkonna juht

Käesoleval aastal on Kodukandi noored tegelenud projektiga „Uued luuad“, mille raames on õpitud läbi viima külakoosolekuid. Toimusid kolm kahepäevast värks- ehk töötuba „Külakoosolek – minu võimalus tegutseda“ Läänemaal, Lääne-Virumaal ning Põlvamaal ja üks ühepäevane värkstuba „Külakoosoleku 2 poolt“ Harjumaal. Sügisel on noored harjutanud koosolekute läbiviimist oma kodukohtades ning uue aasta alguses ootab ees

4

kahepäevane külakoosolek Kodukandi Noortepäevade raames, et õpitud oskusi kinnistada ja ka teistele demonstreerida. Projekti raames keskenduti küll külakoosoleku läbiviimisele, kuid töö käigus selgus, et lisaks külale on noored tegusad väga erinevates grupeeringutes ning saadud oskusi on võimalik rakendada mitmesuguste koosolekute läbiviimiseks. Seetõttu toome ka teisteni näited kolmest erinevast võimalusest.


Hergo koosolekuplaan Külakoosoleku eesmärk on 2011. aasta tegevuste analüüs ja ettevaade uude aastasse ning küla kiige- ja lõkkeplatsi edasine saatus. Koosolek toimub mihklipäeval küla lõkke- ja kiigeplatsil koostöös külavanemaga. Osavõtjatele saadetakse teavitus koosolekust meililisti kaudu, samuti pannakse kuulutused neljale stendile bussipeatustes ja postkastimajades.

Fotomeenutusi seoses projektiga „Uued luuad“

Sirle koosolekuplaan 2012. aastal on Valgamaa Kutseõppekeskuse korraldada kutseõppeasutuste suvepäevad. Koosoleku eesmärgid on: • • • • •

Moodustada korraldusmeeskond Leida sobiv kuupäev ja võimalikud kohad, kus suvepäevad läbi viia Esialgsed mõtted võimalikest tegevustest Esialgsed mõtted võimalikest sponsoritest Rahastusvõimalused

Koosolek leiab aset Valgamaa Kutseõppekeskuses 14. septembril kell 16.00, sinna on kutsutud osalema kindlasti õpilasesinduse juhatus ja liikmed, iga kursuse 1–2 esindajat, aktiivsed õpetajad, direktor, õppedirektor, arendusjuht, projektijuht, raamatupidaja. Olulisel kohal on grupitööd. Kasutan avatud ruumi meetodit, mõtete kogumiseks kiiret ajurünnakut.

Pireti koosolekuplaan Koosolek toimub laupäeval, 1. oktoobril 2011, kell 11.00 Haapsalus, Kastani 7, Sotsiaalmaja kohvikus. Teemaks: Haapsalu linnakohvik avab oma uksed. Enamasti tulevad head mõtted ja ideed sõprade ja tuttavatega kohvikus maailmaasju arutades. Sinna kohvilaua taha need jutud jäävadki ning teoks ei saa. Linnakohvikus on aga võimalus oma mõtteid teistega jagada ning nende teostamiseks kaaslasi leida. On oluline, et saaksid kokku inimesed, kes hoolivad Haapsalust – kellel on mõtteid, mida meie linnas ära teha, kui ka need, kellel on selleks tahtmist ja pealehakkamist. Üheskoos leiame võimalusi vajalike asjade tegemiseks! Teeme koostööd Läänemaa Vabatahtlike Keskusega. Info levitamine toimub meililistide ja infoportaalide kaudu. Külakohvikus kasutatakse Maailmakohviku meetodit.

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

5


Noorte tegemistest Pärnumaal Küsimustele vastab Pärnumaa Kodukant juhatuse esimees Eve Sikka Kuidas noorteni jõuate ja neid kaasate? Meil on noortekoda tegutsenud 2008. a aprillist alates. Siis lõppes noorte liidrite koolitus ja selles osalenud noored olidki noortekoja loojad. Meie noortekotta on parimatel aegadel kuulunud 33 noort inimest, praegu on meid 23. Peamiseks kaasajaks ja infoallikaks on noored ise. Samuti kasutame e-kirju, infokirja. Mis tegevusi/üritusi/projekte noortele pakute? Pärnumaa Kodukandil oli KÜSK-i poolt rahastatud projekt „Jätkusuutlik külaliikumise tugistruktuur Pärnumaal”, mille üks tegevussuundi oli noortekoja tegevuse läbiviimine, kohe on lõppemas projekt „Naabriga koos ehk käsikäes jõuame kaugele”. Vahva oli meie noorte poolt kirjutatud ja ka läbi viidud „Tähed särama” konkursiga rahastuse saanud projekt „Tegusate noorte päevad”. Kuidas olete nende ürituste/projektideni jõudnud? Kas ideed tulevad n-ö suurtelt inimestelt või noortelt endilt? Esimesed ideed tulid täiskasvanutelt. Nüüd annavad ideid noored ise. Ka on noored ise projekte kirjutanud.

6

Kas teil on üks kindel aktiivne noortegrupp või on see sõltuvalt üritusest/projektist erinev? Meie noortekoda on visuaalselt kujutatav nagu noor arenev inimene. Tal on pea (millesse noored valisid 3 noort inimest), kael (2 noort), õlad, millele toetuda (5 tublit noort abilist) ja keha, mille moodustavad siis kõik noortekoja liikmed. Ka on meil nn alustalad – need on noored, kes on meiega olnud algusest peale. Ligikaudu kui palju on teil aktiivseid noori ning kustkandist nad on? Meil on 23 noort, kes käivad koos üritustel. Koosolekutel ja ürituste organiseerimisel on osalemas 12–15 noort inimest. Kahjuks ei ole me suutnud kaasata noori üle terve Pärnumaa, on Koonga vallast, Vändra vallast, Häädemeeste vallast, Surju vallast, nüüd Saarde vallast. Oli ka Are vallast, aga nüüd kontakt nendega vähenes. Noorte kaasamise olulisus teie jaoks. Miks te seda teete? Noorte kaasamine on oluline, sest keegi peab ju külaliikumisega ka edasi tegelema. Mulle meeldib noortega tegeleda.


Noorte tegemistest Viljandimaal Küsimustele vastab Viljandimaa Kodukant juhatuse esimees Enn Sarv Kuidas te noorteni jõuate ja neid kaasate? Kuna eelmised juhatused on jätnud noortetöö unarusse, siis on praegu päevakorral Kodukant Viljandimaa juurde noorteosakonna moodustamine. Ka KÜSK-i projekti (Kodukant Viljandimaa Strateegia koostamine) ajurünnakute käigus on tulnud välja, et tuleb rohkem järelkasvuga tegeleda. Mida oleme praeguseks saavutanud: saime Pilistvere kirikuküla kandideerima Aasta Küla tiitlile ja see võitis kõige noortepärasema küla tiitli. Praegu käivad nendega läbirääkimised (nende selts astus hiljuti Ühenduse Kodukant Viljandimaa liikmeks), kuidas neid kõige paremini kaasata. Loodame, et kevadisel üldkogul saab nende juht meie juhatuse liikmeks. Mõni aeg tagasi käisin Karksi-Nuia Noortekeskuse avamisel. Sealse juhiga istume läbirääkimislaua taha, et neid meie tegemistesse kaasata ja leida sealt Ühendusele Kodukant Viljandimaa noortejuht ja initsiatiivgrupp.

Kuidas olete nende ürituste/projektideni jõudnud? Kas ideed tulevad n-ö suurtelt inimestelt või noortelt endilt? Kuna noorteosakonda pole, siis praegused mõtted ja ideed tulevad suurtelt inimestelt (hiljem loodame vastupidist ja see aeg tuleb). Kas teil on üks kindel aktiivne noortegrupp või on see sõltuvalt üritusest/projektist erinev? Praegu noortegruppi pole, on loomisel. Ligikaudu kui palju on teil aktiivseid noori ning kustkandist nad on? Kuna Pilistvere alles astus meie liikmeks, siis tutvumine nendega käib (neil on aktiivseid noori paarikümne ringis), teised läbirääkimised hakkavad toimuma Karksi-Nuia Noortekeskusega.

Mis tegevusi/üritusi/projekte noortele pakute?

Noorte kaasamise olulisus teie jaoks. Miks te seda teete?

Pakume neile meie organisatsiooni kaudu kirjutada kõikvõimalikke noorteprojekte, neid juhtida ning läbi viia (meil on ju tunduvalt suuremad võimalused esitada projektitaotlusi). Praegu ei ole meie kaudu noorteprojekte kirjutatud ja varasemast ajast ei ole ka kuulnud.

Väga oluline. Kust me ikka järelkasvu saame, kui mitte noorte seast? Teeme seda sellepärast, et Liikumisel Kodukant oleks SUUR TULEVIK. Väga mugav oleks tegeleda n-ö suurte inimeste ringis, kuid see on külaliikumisel oksa alt ära saagimine ja lühinägelik. Mina sellega nõus ei ole.

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

7


Miks vabatahtlikuks välismaale?

Hei, noor! Kas otsid väljakutset, mis lennutaks su teise riiki, kultuurija keeleruumi ning annaks võimaluse saata korda midagi head teistele? Euroopa vabatahtlik teenistus on võimalus noortele, kes soovivad 2–12 kuud teha välisriigis vabatahtlikku tööd ja tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. Eesti Külaliikumine Kodukant omab Euroopa Vabatahtliku Teenistuse saatva ja koordineeriva organisatsiooni akrediteeringut. Nüüdseks on kaks Liikumise Kodukandi noort juba mõnda aega olnud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Hollandis ja Inglismaal. Kes nad on ja millega vabatahtlikena tegelevad? Nimi: Mihkel Maivik Vanus: 24 Kust oled pärit? Põlva Millega enne EVS-i tegelesid? Õppisin Tallinna Polütehnikumis elektriku erialal. Miks otsustasid minna vabatahtlikuks välismaale? Uudishimust. Soovisin näha, kuidas mujal inimesed elavad. Varasemad vabatahtliku tegevuse kogemused. Praktiliselt puuduvad, kui mitte arvestada tuttavate abistamist jms. Kus oled vabatahtlik? Holland, Rotterdam, Lava Legato – tegemist on Rotterdami suurima EVS-i vabatahtlike tööd koordineeriva organisatsiooniga. Nad on nii saatvaks kui ka vastuvõtvaks organisatsiooniks. Kui kaua Sinu vabatahtlik teenistus kestab? September 2011 – veebruar 2012, kokku 6 kuud. Sinu kui vabatahtliku ülesanded seal?

8

Töö on väga mitmekesine. Mina töötan kokku viies erinevas organisatsioonis/asutuses, see tähendab iga päev erinevat (rutiinivaba) tööd. 1) Paar korda nädalas käime abistamas algkoolis lõunapausil (abistame toidu ettekandmisega ning hiljem vaatame, et lapsed mänguhoos kaklema ei läheks). 2) TOS on organisatsioon, kus käin paar korda kuus. Üritame anda tegevust noortele peale kooliaega mängude ja meisterdamise näol. 3) YOU – sama põhimõttega organisatsioon nagu eelmine, kuid suunatud noorematele. Minu tegevus selles organisatsioonis on põhiliselt kompostikastide, lillevanikute jne ehitamine nende aias. See on töö, mis mulle enim meeldib. 4) Trattoria on hirmkallis itaaliapärane restoran, mis sai alguse suuresti tänu vabatahtlikele. Nad alustasid väga keerulises, kuid arhitektuuriliselt ilusas linnaosas. Piirkonna olukorra muutis keeruliseks immigrantide suur ülekaal selles linnaosas. Nii otsustati restorani avamisega linnaosa võimalusi laiendada ning elavdada. Nüüdseks on see linnaosa totaalselt muutunud. Restoran on jalad alla saanud ning kasutab nüüd palgatöölisi, kuid siiski käime seal senini abistamas


umbes kord nädalas, aitame laudu katta, jooke serveerida ning toiduvalmistamisel. 5) Karel Schot Vogelklas on organisatsioon, kus töötab umbes 80 vabatahtlikku. Organisatsioon on ellu kutsutud rohkem kui 50 aastat tagasi. Vogelklasi tuuakse linnud, kes on inimtegevuse tagajärjel vigastada saanud, ning nad üritatakse seal siis “ära parandada”. Käime seal kord nädalas, aitame koristada, lindudele ravimeid anda ning neid toita. Organisatsioon on kasvulavaks noortele veterinaaridele. Samuti üks mu lemmikprojektidest. Mida oled senini sellest kogemusest õppinud? Igal inimesel on õigus elada oma elu täpselt nii, nagu ta seda ise soovib. Mida plaanid teha peale EVS-i? Seda on veel liiga vara öelda. Midagi veel? Tulge külla.

Noorte Algatusel) alguse saanud Vabalava. Kus oled vabatahtlik? Inglismaal, Southamptoni lähedal Botley’s, töötan YMCA Fairthorne Manor instruktorina. Oleme keset põlde ja metsi ning Hamble jõe ääres (http://www.ymca-fg.org/). Minuga koos veedavad selle aasta veel neli EVS-i, kes on pärit Islandilt, Saksamaalt, Hispaaniast ja Rootsist. Lisaks saabuvad veebruaris vabatahtlikud väljaspoolt Euroopat ja alustavad tööd ka kohalikud instruktorid. Kahe siin veedetud kuu jooksul oleme ära saatnud viimased selle aasta vabatahtlikud ja nüüd oleme omapäi kuni veebruarini. YMCA Fairthorne Manor on pakkunud erinevaid tegevusi noortele üle 60 aasta ning aastas külastab keskust umbes 20 000 last. Organisatsiooni rahvusvaheline meeskond vahetub igal aastal. Kui kaua Sinu vabatahtlik teenistus kestab? 3. oktoobrist 2011 kuni 2. oktoobrini 2012. Sinu kui vabatahtliku ülesanded seal? Nimi: Kadri Rennel Olen instruktor. Viin läbi kõiki tegevusi organiVanus: 21 satsioonis kanuutamisest, ronimisest, seinalt Kust oled pärit? Oonurme külast, Tudulinna vallaskumisest, orienteerumisest diskode, lõkkelast, Ida-Virumaalt. õhtute ja sünnipäevapidudeni välja. Kõik tegeMillega enne EVS-i tegelesid? vused on õues ja üldiselt lastega vanuses 8–12, Lõpetasin Tallinna Ülikoovahel ka tudengite ja täisli rekreatsiooni korralduse kasvanutega. Talvehooeriala juulis 2011. Korralajal ehk siis praegu teeme dasin suvel 2011 oma küpalju ka korrastustöid ja Kui tunned, et ka sina las noortevahetuse “Let’s korrastame varustust kemeet in the forest” ja aivad- ja suvehooajaks. soovid sellest võimatasin läbi viia noortealgaMida oled senini sellest lusest kinni haarata, tust “Uued luuad” koos kogemusest õppinud? Kodukandiga 2011, olen Inglise keel on läinud palsiis loe vabatahtlikust aktiivselt Kodukandi üriju paremaks ja palju on teenistusest Euroopa tustest osa võtnud aasjuurde tulnud spetsiifilist tast 2008, lisaks aitasin sõnavara, mida me siin Noored kodulehekülOÜ-s Seiklusring läbi viia kasutame näiteks süstajelt http://euroopa. meeskonnakoolitusi. sõitmise või köite juures. Miks otsustasid minna Olen saanud süstasõidu noored.ee/evs ning vabatahtlikuks välismaaja kanuutamise 2 astme võta julgesti ühendust le? kvalifikatsiooni ja treeneMulle meeldib reisida ja ri 1 astme kvalifikatsiooKodukandi noortevalduusi kohti näha. Vajasin ni. Olen õppinud köitega konna juhiga! uut väljakutset ja see tunümber käima, palju uusi dus sobivat. Samuti oli tegevusi ja mänge noorHakka vabatahtlikuks! põhjuseks erialane praktega õues ja siseruumiMuuda maailma! tika ning võimalus õppida des mängimiseks ja palju inglise keelt. Muidugi ka muud. uued tutvused ja teadmiMida plaanid teha peale sed uutest kultuuridest ja EVS-i? rahvustest. Plaanin Eestis tööd leida samas tegevusvaldVarasemad vabatahtliku tegevuse kogemused. konnas ja välitegevustes. Arvatavasti töötan keAitasin 2009 läbi viia Arengukoostöö Ümarlaual vadel, suvel ja sügisel nii kaua kui kannatab välMaailmapäeva Tammsaare pargis, kus minu vasjas tööd teha, talvekuud tahaks veeta reisides ja tutusvaldkonnaks oli korraldada noortenurk ja erinevates organisatsioonides töötades, näiteks lastele töötoad. Rahvusvaheline noortevahetus teistes YMCA organisatsioonides üle maailma. “Let’s meet in the forest” 2011. Noortealgatus Midagi veel? “Uued luuad” 2011, noortelaager 2010 oma küMulle väga meeldib siin ja ootan juba uusi valas noortega kolm päeva. SINA-st (Suured Ideed batahtlikke, et siis uus suvi koos nendega veeta.

9


Põdral maja metsa sees ... 6. novembri hilisõhtul veeres 15-liikmeline grupp uudishimulikke tšehhe üle Eesti-Läti piiri, võttes suuna Torile. 7. novembri hommikul oldi valmis kaks ja pool päeva kestvaks avastamiseks ning ringisõitmiseks, eesmärgiga tutvuda Eesti külaelu ning nende heade näidetega, milles kohalikud vabaühendused toetavad kogukonda õppimisvõimalustega, sealhulgas nendega, mis suunatud täiskasvanutele.

Heleriin Jõesalu

Kodukandi Koolituskeskuse juhataja

Eestisse saabunud seltskonnal on midagi ühist – kõik kuuluvad Tšehhimaa kogukonna koole ühendavasse võrgustikku (National Network of Rural Community Schools – NNRCS), mis teeb erinevate projektide abiga aktiivset rahvusvahelist koostööd ning on omamoodi ka Eesti Maapäevade fänn! Mis on kogukonna kool? Kogukonna koolil, nagu nimigi ütleb, on kaks funktsiooni – see on kool, mis pakub üldharidust lastele, kuid samal ajal toimib ka kogukonna keskusena (meie mõistes küla-, seltsi- või rahvamajana), kandes muuhulgas hoolt selle eest, et täiskasvanutel oleks võimalus õppida, kasutades selleks samu ruume, mida lapsedki, aga õhtusel ajal. Kogukonna koolid keskenduvad teenustele, mida kogukond vajab, noortele, peredele, kogukonna arendamisele ning selle liikmete kaasamisele. Eesmärgiks on parandada kohalike õppimisvõimalusi ning toetada seeläbi eluterve kogukonna kasvamist. Kogukonna kool on kogukonna süda. Seda tüüpi koolid on levinud üle maailma – nii Ameerika Ühendriikides, eksootilises Indoneesias kui ka paljudes Euroopa riikides, kaasa arvatud Tšehhimaal. Eestis ei ole kogukonna koole, kuid meil on selle eest palju vabaühendusi (kohalikud MTÜ-d, küla- ja muud seltsid), kes tegutsevad kogukonna huvides, pakkudes muuhulgas mitmeid koostegemise ning õppimise võimalusi. Meie õppereis toimus Pärnumaal, kus seltside rohkus ja tugevus on teada-tuntud. Esimesel päeval külastasime Suigu seltsimaja ning eel-

10

nevalt kiikasime ka koolimajja. Suigu seltsimajas on ühendatud avaliku internetipunktiga raamatukogu, kohvik ja sotsiaalmaja. Seltsimajas toimub mitmeid koolitusi, infopäevi ja see pakub ka muid koostegemise võimalusi, mis viiakse läbi ikka kogukonna heaoluks. Edasi viis meid teekond Pärnu-Jaagupisse, kus külastasime lasteaeda „Pesamuna“, mille ühes ruumis tegutses õpiring „Teisele ringile uues kuues“, selle praktiliseks eesmärgiks oli aiamööbli valmistamise õppimine. Õpiringi tegelik eesmärk oli aga perede tugevdamine läbi koostegemise ning taaskasutamise ehk säästliku mõtteviisi kujundamine. Mehed ja pojad õppisid valmistama puitraame, naised ja tütred tegid toolidele katteid. Jan Fiala, NNRCS eestvedaja: „Õpiringi kui õpimeetodi kasutamine tuleks kasuks nii Tšehhimaale kui ka kogukonna koolide arendamisele.“ Selle päeva viimane sihtkoht viis meid Halinga Jahimeeste Seltsi majja. See jahimeeste selts tegutseb samuti kogukonna „kasvatajana“. Juba ülalmainitud lasteaed teeb nendega tihedat koostööd, saates sinna oma mudilased loodust avastama ning õppima. Ka Noorte Kotkaste ridades tegutsevad noormehed on nende sagedased külalised, käiakse koos metsas ja õpitakse jahiga seotud põhitõdesid. Pärast pikka, kuid avastamisrohket päeva ootas tšehhe ees rahvuslik õhtu „Tere tulemast Eestisse!“ – lookas laud verikäki, kamajoogi, heeringa, kilu ja isetehtud leivaga jne. Kõigel lasti hea maitsta! Õhtu veedeti lõbusas meeleolus, selgeks saadi


ka tuntud laul „Põdral maja metsa sees“, teatud keeleerisustest tingituna pakkus see laul tšehhidele eriliselt nalja! Järgmine päev viis meid esmalt maakonna keskusesse Pärnusse – külastasime omapärase atmosfääriga Maarja Magdaleena Gildi maja, mis seob mitmeid tarbekunstikke, kes tegutsevad ühise katuse all. Ka tšehhid said panna proovile oma loovuse, valmistades endale klaasist ehte ning nahast taskuraamatu. Külastasime ka Raeküla Vanakooli Keskust, mis on omamoodi näide kogukonna ärkamisest linnapiiril. Raeküla kui Pärnu linnaosa elanikud tunnetasid vajadust kooskäimise koha järele ja nii sündiski Raeküla Vanakooli Keskus, mis hoolitseb kogukonna heaolu eest, pakkudes enesetäiendamise võimalusi nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele ja palju muud. Selle päeva viimane külastus viis meid Pärnjõe põhikooli, mis on samuti omapärane näide sellest, kus ühise katuse all tegutsevad põhikool, Pärnjõe rahvamaja ja MTÜ Kolm Küla. Lisaks sellele, et tegu on kogukonna südamega, käib selles majas ka kõrgemal tasemel kultuurielu – meid üllatati vägeva laulu- ja tantsuprogrammiga, milles lõid kaasa nii väikesed kui suured, puudu ei tulnud ei huumorist ega üllatustest. Kohal oli isegi Alla Pugatšova! Jan Fiala: „Me nautisime väga seda professionaalset ‘show’ õhtut, mis oli korraldatud üpriski väikese külakogukonna poolt, kuid vaatamata sellele suure entusiasmi ning perfektse ettevalmistusega!“ Õppereisi kolmandal päeval külastasime Tahkuranna valda, täpsemalt Tahku Tare. Selles kaunis mereäärses vallas on üks tare ja mitmed entusiastlikud tegijad MTÜ Tahkuranna Naisseltsi ridades, kellel on suured plaanid. Mõeldakse noortekeskuse, sotsiaalmaja ja paljudele muudele kogukonda teenivatele väljunditele. Juba nüüd käib seal vilgas käsitöö tegemine! Tahkuranna tegutsev naisselts on tuntud ka hapukurgifestivali korraldajana! Pärast kehakinnitust jätkus särasilmse ja aktiivse õppegrupi teekond Poola, kus eesmärgiks külastada mitmeid kogukonna koole. Kaks ja pool päeva ringirändamist Pärnumaa külades pakkus innustavaid kohtumisi külaelu eestvedajatega, kogukondade heaolu eest seisjatega, tõi sära silmadesse ning tekitas hea tunde. Kõige rõõmustavamaks pean külastatud paikade suurt iseteadlikkust elukestvast õppest ning agarust luua pidevalt uusi ja huvitavaid õppimisvõimalusi oma kogukondades! Maal on mõnus! Jan Fiala: „Meid hämmastas eestlaste võime teha kokkuleppeid külatasandil ning nende suur pühendumus külaelu arendamisel. Meil on, mida eeskujuks võtta!“

Fotomeenutusi tšehhide külaskäigust Eestisse

11


Kogukonnamets, kas meelelahutus või võimalus?

Kadri-Aija Viik

Kogukonna arengu konsulent

Aina rohkem on küladesse kerkinud külamaju ja kogukonnakeskuseid. Kuidas nende ehitamiseks või renoveerimiseks toetust saada, sellest on juba küllalt palju räägitud. Võimalik on taotleda Euroopa raha kas siis LEADER või PRIA toetusmeetmetest või teha väiksemaid asju Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel. Harilikult on enne ehituse juurde asumist need küsimused ka hästi läbi mõeldud, tehtud eellepingud pangalaenu saamiseks või kokkulepped sponsoritega. Keeruliseks võib elu minna tihti alles siis, kui maja nõuab igapäevast kulu ülalpidamiseks. Alati on võimalus, et toetav omavalitsus, kohalikud ettevõtjad või kohalik rahvas on valmis tegema annetusi. Kahjuks on see sageli ainult lootus. Olukord maal on just selline, nagu on. See tähendab – jõukaid abikäsi on vähe ja iga mõte, mis aitab majandusmuredega toime tulla, teretulnud. Seni on ergutatud kogukonda olema ettevõtlik, rentima oma ruume, korraldama üritusi, tegelema müügi, tootmise vms. Loomulikult on kõik need tegevused väga soositud ja inimeste ühistegevuse kõrval on võimalik teenida ka majanduslikku tulu. Nii nagu külamajade sünnil on erinev ajalooline taust, nii on ka väga erinevad need maa-alad, kus külamajad paiknevad. Maad on ikka peetud üheks kindlamaks investeeringuks, vanasõnadki ütlevad, et põllumees põline rikas ning mets on vaese mehe kasukas. Nii võiks üheks külaelu aregumootoriks olla ka põllu- või metsamaa omamine. On ju väga palju maamaju meil puiduküttega ja tihti on see kahjuks küll töömahukam, aga ka kõige odavam kütteliik. Oletades nüüd, et külaselts on ühtlasi ka metsaomanik, mida peaks ta siis oma metsa majandamisel meeles pidama? Alustama peaks ikka sellest, millest tavaline erametsaomanik. Metsast raiumiseks peab esitama metsateatise ja selleks peab olema kehtiv metsamajandamiskava. Tõsi on, et metsaseadus lubab ilma metsateatist esitamata raiuda kuni 3 tm hek-

12

tari kohta või kuni 20 tm kinnistu kohta, ka metsamajandamiskava peab olema vaid üle 2 ha suuruse metsakinnistu korral. Samas tuleb metsateatis esitada ka metsauuenduse tegemise, metsakahjustuste leidmise ja valgustusraie tegemise korral. Võimalik, et külaselts pole metsa omanik, vaid on selle rendile võtnud. Samad reeglid kehtivad ka rendilevõtmise korral, siis peaks kehtiva metsamajandamiskava olemasolu eest hoolitsema omanik. Samas on see investeering tulevikku, kuna kava eest makstud raha on kuni kahe aasta jooksul võimalik kas osaliselt või täielikult tagasi taotleda. Kui küttesüsteemiks on külamajas ahjud/pliidid, siis on kütte varumine ka võimalus ühisteks talgupäevadeks. Kuidagi tuleb need puud ju metsas langetada, välja vedada, saagida ja lõhkuda. Kõik see on üsna töömahukas ja talgud on sellel puhul kindlasti parim variant. Loomulikult saab metsas tööd teha siis, kui vastavad oskused on olemas ja tööohutus tagatud. Puude lõhkumine ja riita ladumine on jõukohane kindlasti enamikule. Nagu eespool öeldud, võib ahjuküte olla küll odav, aga väga töömahukas. Kui vabatahtlikku kütjat lähedalt ei leia, võib selle töö tegija palkamine sama palju kulu nõuda, kui mõne muu kütteliigi kasutamine. Seepärast kasutatakse tänapäeval hoonete kütmiseks sageli hakkepuitu või puidugraanuleid. Automaatsed süsteemid hoiavad tublisti aega kokku ja võimaldavad reguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Mugavuse võimaldab loomulikult ka elektri-, maa- ja õliküte, aga sel juhul on ka arved kõige kopsakamad. Puiduküte annab võimaluse osa vajaminevast rahast asendada vabatahtliku tööga. Seega – mets kogukonna käsutuses võib teenida puhkevõimalusi, sinna saab rajada matkavõi suusaradu. Aga mets annab korraliku majandamise korral ka võimaluse teenida tulu või vähemalt vähendada kulusid.


Noored „jämmimas“ 2010. aasta üritusel

Parim LEADER noorteprojekti nominent 2011

„Bändkämp 2010“

Piret Konsap

Kodukandi noorte valdkonna juht

Läänemaa noorte muusikutelaagri „Bändkämp“ näol on tegemist loovlaagriga noortele, kelle kirg on muusika. „See on lihtsalt lahe! Neli päeva mussi ja ülimõnusat tšilli, uusi kogemusi ja sõpru,“ nii iseloomustavad oma üritust MTÜ Unistuste Vabrik tegijad ise. Esimene laager toimus juba 2009. aastal. Kolm laagripäeva olid tihedalt täis õpitube ning kohtumisi muusikutega, kus saadi teadmisi muusika tegemise tagamaadest. Peale kolmepäevast laagrit, kus noored moodustasid omavahel bände ning lõid lugusid originaalsõnade ja -muusikaga, esinesid osalejad 300 kuulaja ees ning nende lugusid kuulati ja vaadati ohtralt YouTube’is. Säärane laager oli uudne maakonnas, aga ilmselt ka Eestis, vähemalt oli ta esimene omalaadne. Idee sündis soovist pakkuda muusikahuvilistele noortele midagi ning julgustada neid ka edaspidi tegutsema. Projekt kutsuti ellu LEADER-meetme toel. Ehkki algatuse tipphetk oli 50 osalejaga laa-

ger, jätkus ettevalmistus- ja organiseerimistöid kuudeks. Esimesele laagrile järgnes teine ning sel suvel toimus juba kolmas laager – ikka LEADERi finantseerimisel. Suureks toeks on olnud Lihula kultuurimaja, mille ruumides toimuvad õpitoad ning mis aitab ka tehnika ja võimendusega. Kultuurimaja juhataja Tiina Lobja on väga uhke „Bändkämpi“ üle: „See lööb meie noortele tõeliselt elu sisse.“ Tänu laagrile on Lihulas alaliselt tegutsemas juba kolm noortebändi ning tervel Läänemaal noortebändide tegevus hoogustunud. „Bändkämpist“ on kujunenud kaubamärk ning sellele on tekkinud oma fännklubi, kes käib laagris igal aastal. Lisaks on tekkinud vabatahtlikest korraldustiim, kes aitab kogu projekti ellu viia. Laagris osaleja on öelnud: „Ma poleks kunagi uskunud, et minu kodukohas midagi sellist toimub!“ Korraldajad ise aga usuvad: „Kui ootamatult maailmalõppu ei tule, toimub asi veelgi – ja vingemalt, kui seni!“

Rohkem infot:

www.unistustevabrik.ee

13


Üheskoos on kindlam Kokkutulemine on algus, kokkuhoidmine on edusamm, koostöö on edu võti. Kaie Toobal projektijuht

Liikumise Kodukant maakonnaühendused kogunesid projekti „Üheskoos on kindlam“ raames 18. ja 19. novembril oma teisele kogemuspäevale Jäneda külalistemajja. Mõnus oli vaadata, kuidas saabusid särasilmsed ühenduste esindajad ja tundsid rõõmu järjekordsest kokkusaamisest. Esimene osa päevast kulus Eesti Külade IX Maapäevale mõttekodade kokkuvõtete tutvustamiseks ja ettepanekute koostamiseks. Koos tõdeti, et Kodukandi maakonnaühenduste ja Kodukandi tegevuste prioriteedid IX ja X Maapäeva vahelisel perioodil võiksid olla: • kommunikatsiooni tugevdamine Kodukandi maakonnaühenduste vahel • külade, valdade ja maakondade heade praktikate aktiivsem tutvustamine teistele maakondadele • maakonnaühenduste kodulehekülgede ühtlustamine ja arendamine • Kodukandi sisemise koolituspotentsiaali tõhusam kasutamine Päeva teises pooles toimus sotsioloog Ivi Proosi poolt ettevalmistatud rollimängu „Kodukandi võrgustiku analüütik“ läbiviimine, kus kõik maakonnaesindajad pidid hinnangu andma teistele maakonnaühendustele. Kodukandi võrgustiku teeb tugevaks tõhus omavaheline kommunikatsioon. Rollimängu eesmärk oli välja selgitada, kui palju maakonnaühendused teavad üksteise tegevusest, huvitavatest projektidest, õnnestunud koostööst, aga ka probleemidest. Mäng tekitas väga palju elevust ja pani tõsiselt

14

mõtlema nii enda kui ka teiste ühenduste tegevuse üle. Kõige olulisem järeldus rollimängust oli see, et maakonnaühenduse kodulehekülg on väga olulise tähendusega, sest mõjutab maakonna tuntust. Kogemuspäeval osalejatele oli põnev ka teine rollimäng, kus pidi loosi tahtel saadud maakonnaühendust tutvustama maavanema vastuvõtul. Nii mõnegi pani kukalt kratsima, et kust leida infot teise ühenduse kohta ja mis nipiga teha ennast maavanemale meeldejäävaks. Kõikidest esitlustest oli võtta midagi õpetlikku ja kindlasti oli see väärt kogemus. Kogemuspäeva maailmakohvikus pidasime plaani ja kogusime ettepanekuid, kuidas järgmisel aastal tähistada Liikumise Kodukant 15. aastapäeva, kuidas tunnustada meie parimaid. Huvitavaid ideid kogunes hulganisti. Need kaks päeva olid osalejate jaoks tihedalt täis tegevusi, mõttevahetusi ja arupidamisi. Kindlasti panid need maakondade esindajaid mõtlema oma organisatsiooni tegeliku seisu üle, millised on reaalsed võimalused koostööks teiste ühendustega jne. Enamus osalejaid on arvamusel, et sellised kokkusaamised annavad võimaluse kuulata teisi, pakkuda välja oma ideid ning annavad ka hoogu edasiseks tegutsemiseks. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatud projekti “Üheskoos on kindlam” eesmärgiks on tugevdada Liikumise Kodukant kuvandit, sealhulgas virtuaalset, ning hoida ja säilitada dokumentatsiooni eesmärgiga tagada külaliikumise ja ühenduse võrgustiku ajaloo talletamine.


Head uut aastat!

15


Kodukandi noortepäevad 2012 toimuvad 5.–6. jaanuaril Türil, Türi Noortekeskuses Neljapäev, 5.01 14.00 – 15.00 saabumine, majutumine 15.00 – 16.00 lõuna 16.00 – 19.00 KÜLAKOHVIK 19.00 – 20.00 õhtusöök 20.00 – 24.00 KÜLAKLUBI 24.00 – 08.00 öörahu

Reede, 6.01 08.00 - 09.00 äratus 09.00 - 09.30 hommikusöök 09.30 - 12.00 KÜLAKOHVIK 12.00 – 13.00 lõunasöök 13.00 - ........ kojusõit Oma osalemisest anna teada piret@kodukant.ee


Kylakiri_1211