Page 1

T IR AAŽ 1 50 N R . 72

MÄRT S ,

2016

K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T

H IND: 0 . 5 0 €


Emakeelepäev

TOIMETAJA VEERG Kõige pikem ja raskem veerand on läbi saanud ja koolis on käia veel paar kuud. Pikk ja sombune talvine periood aastas on lõppemas ja 20. märtsil saabus kauaoodatud kevad. Esimesed kevade märgid on juba näha valgete lumikellukeste näol. Samuti hakkab päike üha kõrgemalt ja soojemalt paistma ning inimesed leiavad õues endale rohkem tegevust. Selles, 72. numbris, tuleb juttu sündmustest, mis on toimunud eelneva veerandi jooksul. Jaanuari lõpus toimus 11. korda konkurss “Kaunim metsalaul”, mis sel aastal oli rahvusvaheline. Peale Pärnumaa koolide esines seal ka Läti Salnava kool. Samuti toimus jaanuaris Ilvese pidu. Veebruaris algas Punase Tuleahvi aasta, toimus sõbrapäev ja Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik aktus. Märtsi alguses toimus kohalikus ööklubis GIA Playbox, kus jäljendati kuulsaid artiste. Lisaks nendele üritustele leiab sellest numbrist ka hulganisti persoonilugusid, infot pakiautomaatide kohta, ristsõnu ja ei puudu ka laste arvamused ning joonistused. Marili LOORENTS

Ly KUNINGAS

Iga päev eesti keelt rääkides ja kirjutades ei mõtlegi KEELE peale. Miks on ta oma, miks on ta emakeel? Juba 1996. aastast tähistatakse 14. märtsil üle-eestilist kauni emakeele päeva. See päev ongi keelele suurema tähelepanu pööramiseks. Kui mitte meie ise, siis kes veel hakkaks seda keelt armastama ja hoidma. 14. märtsil tähistas ka meie kool pidulikult emakeelepäeva. Fuajees võis uudistada stendiväljapanekut meie valla keelemehe Pent Nurmekunna ja kirjaniku Peet Vallaku kohta. Teise korruse koridori puu külge olid kasvanud naljakad mõtteterad ja keeleväänamised. Hommik algas algklasside majas muinasjututalu rajaja ja jutuvestja Piret Pääriga. Kolme tunni jooksul said jutuvestja lugusid kuulata kõik 1.6. klassi õpilased. Algklasside majas avati ka 3. klasside omavalmistatud raamatute näitus, mille eestvedajad olid õpetajad Eve Sinijärv ja Mare Tallo. Suures majas toimus kõikidele vanematele klassidele emakeele ja kirjanduse aineline villakuviktoriin. Parimateks osutusid 5.b, 8.b ja 11. klassi võistkonnad.

TOIMETUS Luise Maria Tallo 11.kl

Martti Leppik 11.kl

Auris Aleksandrov 11.kl

Sairi Sutt 11.kl

Jessica Tähiste 11.kl

Triin Närep 10.kl

Epp Loviisa Pärtel 9.a Peatoimetaja Marili Loorents 11.kl

Päev kulmineerus ülekoolilise aktusega, mis algas Kristjan Jaak Petersoni oodiga „Kuu“. Päevakohase kõne pidas 11. klassi õpilane Auris Aleksandrov, kes rääkis Õ-tähe sünnist ja Otto Wilhelm Masingust.

Hr Avo Tursk edastas ürituse patrooni, välis-eestlase Jüri Kurvitsa tervitused ja asus kätte andma selleaastasi preemiaid.

Algklassiõpilased kirjutasid luuletuse emakeelest. Võistlusele Mees pasteldes, saadeti 15 kes väljas põldu tööd. Tunnuskündis, tuse pälvisid uut vagu alustas ja Dagne Oriehov hõikas: "Nõõ!"... 2.a klassist, Iiris Mees kambris haaras Kangur 3.a klasVõidutöö kirjandi autor sulepea ja sündis sist ja Triinu Allan Rist autasustamisel. Kirschbaum 4.a uus pookstav tema käe all - sündis "õ". klassist. Foto: Anne Aasamets Masingu toetusel hakkas maailmas eesti keelele kohta otsima ka Kristjan Jaak Peterson, kelle sünniaastapäevast, 14. märtsist ongi emakeelepäev saanud. Veel kõneles aktusel jutuvestja Piret Päär mõtlemapaneva loo unenäorongist. Sellest, et unistused võivad muuta inimeste elusid ja maailma. Eesti keele ajaloost ja ohtudest väikestele keeltele tegi värvika esitluse endine Tihemetsa kooli emakeeleõpetaja ja direktriss Aita Matson. Kuna keelepäevaks valmistumine algas juba mitmed nädalad tagasi, siis andsid emakeeleõpetajad üle tänukirjad parimatele keeletundjatele. 100 sõna võistluses oli parim Mariann Schär 12. klassist, talle järgnesid Laura Liivet (12.kl), Anabel Nurmsoo (9.b) ja Raimo Köidam (10.kl). Aktuse tipphetke ootasid kannatamatult omaloominguvõistlusel osalejad. Juba 12. aastat on antud välja Peet Vallaku nimelist Ilusa Emakeele auhinda, mille žüriisse ei kuulu meie kooli õpetajad.

5.-9. klassi õpilased kirjutasid jutu, mille tegelaseks oli Eesti Keel. Selles vanuserühmas tunnistati 24 töö hulgast parimaks 6.a klassi õpilase Ragne Gromovi jutustus. Vanemate õpilaste teemadeks olid eestluse ja Eesti jätkusuutlikkus. Auhinnavääriliseks tunnistati 6 osaleja hulgast AnnaLiisa Antsoni (12.kl) töö. Parimatest parimaks ehk Peet Vallaku nimelise Ilusa Emakeele auhinna laureaadiks 2016 kuulutas žürii 11. klassi õpilase Allan Risti töö, mis jäi silma argumenteerituse ja laia silmaringi poolest. Aktust jäi lõpetama kõigile tuttav, kui uues kuues muusikapala „Kungla rahvas“ ja soovijad võisid kaasa laulda. Hoiame eesti keelt ka ülejäänud 364 päeva, sest läbi aegade on olnud kool see koht, kus kasvatatakse armastust ja austust emakeele vastu. Hea emakeeleoskus on vajalik kõigi tarkuste omandamisel. Ilusa Emakeele auhinnale esitatud töid saate lugeda lk. 16 ja 17.


Kas vallaelaniku pakk jääbki saatmata? Aastal 2011 hakkas Omniva (toonane Eesti Post) rajama esimesi pakiautomaate. Aastaid varem oli sama teenust pakkunud Itella (toonane SmartPost). Pakiautomaate on täis juba pea terve Eesti, millal on Kilingi-Nõmme kord? Auris ALEKSANDROV Luise Maria TALLO Pakkide saatmine ja saamine on taaskord tõusuteel. Inimesed julgevad üha enam ja enam tellida asju läbi interneti. See võimalus on kindlasti ka lihtne, kuna ainus, mida selle jaoks tegema peab, on internetis surfamine.

Pakkide kättesaamisega on aga tihtipeale probleeme. Nimelt on Eestis kaks firmat, kes pakuvad pakiautomaatide teenust - need on Itella ja riigile kuuluv Omniva. Nendes linnades, kus pakiautomaati ei eksisteeri, peavad inimesed oma pakkide logistilise poole-

ga rohkem vaeva nägema. Sageli tähendab see, et tuleb sõita lähimasse suurlinna või isegi kaugemale, kui tehing teha käest-kätte viisil. Muidugi on veel alles jäänud postkontorisse saatmise viis, kuid tihtipeale on selle asutuse lahtiolekuaeg üürike. Tänu Kilingi-Nõmme elanike vihjetele otsustas koolileht Kirjatark asja käsile võtta ja uurida, kas ja millisel viisil inimesed meie linnas pakiKas pakiautomaat kujuneb tulevikumuusikaks? Foto: Tarbija24 majandusega tegelevad. Selleks viisime Et uuring vettpidavaks muuKüsitluse tulemusi komkogukonnas ta, küsisime inimestelt kogumenteeris Omniva kom103 inimese konnas ka küsimusi pakkide munikatsioonispetsialist seas läbi küsit- saatmise ja saamise kohta. Mattias Kaiv. luse, millest Uuringu kohaselt on 79,6% selgus peamivastanutest saanud aasta jook- Väga tore on näha, et koselt see, et sul vähemalt ühe paki. Neist gukonnas näidatakse ka 79,6% küsitlu64% on saanud oma paki kätte ise huvi pakiautomaaditeeses osalenutest on tõsimeeli pakiautomaadist. Pakiautonuse vastu, samuti on märhuvitatud pakiautomaadi olemaadi kaudu on teele saatnud kimisväärne tulemus, et masolust, 4,8% vastanutest olid paki küll vaid 33% vastanuligi 80% vastajatest soovikselle vastu ja ülejäänud ei osatest, kuid arvatavasti ongi sid Kilingi-Nõmmele panud sellele küsimusele vastata. põhjus selles, et puudub lähekiautomaati saada. Jälgime Ära märgiti ka, et pakiautodal asuv võimalus. pidevalt ise erinevate piirmaati ei soovita sel juhul, kui seetõttu suletakse KilingiKuna Eestis on sellisele teenu- kondade pakimahtusid, et Nõmme Postkontor. oma pakiautomaadivõrsele operaatoreid kaks, küsisime inimeste arvamust ka selle kohta, milline neist kahest võiks oma koha leida KilingiNõmmes. Küsimustiku täitjad eelistasid 48,5% kodumaist Omnivat, Itella Smartposti soovis siin näha 36,9% ning ülejäänud ei osanud oma arvamust selles küsimuses avaldada. Jääme lootma, et tulevikus on meie väikelinna elanikel võimalus saata oma pakk kiirelt ning lihtsalt.

gustiku laienemisi paremini planeerida.

Tänavu plaanitud võrgu laienemisega pole kahjuks Kilingi-Nõmmele pakiautomaati planeeritud. Sellegipoolest on Omniva pakiautomaatide võrgustik laienenud iga aastaga uutesse asukohtadesse ning väga tõenäoliselt jätkub see trend ka tulevikus. Seetõttu ei saa välistada, et mõne aasta pärast asub üks pakiautomaat KilingiNõmmel.


Kuulsuste jälgedes Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi Õpilasesinduse poolt korraldatud “Playbox” on iga-aastane klasside vaheline konkurss, kus valitakse laul või laulud, mida hakatakse jäljendama. Mis klassid ja kes millise auhinna sellel aastal võitis, saab lugeda alljärgnevast artiklist. Marili LOORENTS See aasta oli teistega võrreldes eriline, kuna esimest korda toimus “Playbox” kohalikus ööklubis Gia. Asukoht andis paremad võimalused nii korraldajatele kui ka esinejatele, kuna selles saalis on väga hea heli ja valgustus. Klasside vaheline võistlus toimus 9. märtsil kell 18.00. Kõik, kes vähegi kuulama tahtsid tulla, said seda teha, kuna üritus oli tasuta. Üle kogu kooli võttis üksteisega mõõtu üheksa klassi. Parimad esitused pidi välja valima kuueliikmeline žürii, kelle hulka kuulusid Signe Lensment, Terje Pahk, Erli Aasamets, Toivo Tallo, Raivo Tõnisson ja Eiko Tammist. Esimesena astusid lavale kolm 5.b klassi poissi, kes jäljendasid Silento laulu “Watch me”. Järgmisena oli laval 8.a klass, kes tegi väga hästi järgi Genka ja Paul Oja laulu “Kõik”, mis pälvis ka suure aplausi. Kolmandana olid laval 6.b, kelle jäljenduslauluks osutus sama, mis 5.b klassil, kuid

nendel oli kolme poisi asemel laval rohkem õpilasi. 5.a klassi esinemiskord oli neljandana. Nemad olid valinud eelmise aasta Eurovisiooni võiduloo “Heroes”. Neid eristas teistest huvitav kostüümilahendus. Nad olid enda riietuse külge pannud led-ribad, mis pimedas väga hea efekti andsid. Nagu ka 5.a klass, esitas 7.a klass ühe eurovisiooni laulu. Selleks oli Kreisiraadio laul “Leto svet”. Laval oli näha erinevate rõngaste ja lippudega tantsutüdrukuid ja kolme eeslauljat. 7.b klass astus lavale kuuendana. Nemad olid ühe laulu jäljendamise asemel pannud kokku mitu, saades kokku laulude remixi. Vanematest klassidest olid sel aastal esindatud 9.a ja 9.b klass ning 12. klass. Esimesena nendest näitas oma kava 9.b klass. Nemad olid oma klassi saatnud esindama ainult ühe poisi, kes sai väga hästi hakkama, esitades Nirvana lugu “Smells Like Teen Spirit”. Järgmisena oli 12. klassi ehk abiturientide kord laval särada.

5.a klass esitamas Eurovisiooni lugu „Heroes“.

Ka nemad olid läinud keerulisemat teed ja seganud kokku laulude remixi. Ennast olid nad riietanud üheksakümnendate stiilis. Viimasena tuli lavale 9.a klass. Nad erinesid teistest esinejatest sellepoolest, et esitusest võttis osa ka klassijuhataja. Lõpuks olid kõik esitused kuuldud ja nähtud ning žürii läks otsustamisruumi. Samal ajal kui žürii otsuseid langetas, pakkusid pealtvaatajatele silmailu külalisesinejad Viljandi tantsustuudiost Maerobic. Nad esitasid neli väga jõulist tantsu, mis pani kaasa tantsima isegi tagu-

mistes ridades olevaid inimesi. Kui žürii tagasi tuli, oli aeg autasustamiseks. Välja kuulutati kaks võitjat. Üheks osutus 5. a klass oma eurovisiooni laulu ja huvitavate led-ribadega kostüümidega. Teise võidu pälvis 12. klass oma laulude remixiga. Mitte keegi esinejatest ei jäänud tühjade kätega. Kes ei võitnud kohta, said eripreemiad. Üritust toetasid Batuudikeskus “Up”, Universal Music Baltics ja Kilingi-Nõmme Gümnaasium.

6.b klassi õpilased näitamas oma versiooni loost „Watch me“.

Külalisesinejad Viljandi Maerobic tantsustuudiost, esitamas ühte tantsu oma neljast esitusest. Fotod: Kaia-Liina Silberk


Eesti Vabariigi aastapäeva aktus Meil kõigil on omad sünnipäevad nagu ka Eesti Vabariigil. Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistab igal aastal KilingiNõmme Gümnaasiumi koolipere, esinedes oma tantsude, laulude ja kõnedega. Marili LOORENTS 23. veebruari hommikupoolikul kogunes koolipere aulasse. Piduliku aktuse avas oma kõnega direktor Erli Aasamets, viies meid oma mõtetega tagasi ajalukku. Aktusel luges õppealajuhataja Mari Karon ette direktori käskkirja, millegatunnustati ja avaldati kiitust gümnaasiumiastme õpilastele. Käskkirjas tänati õpilasi, kellel olid siiani olnud suurepärased tulemused õppetöös ja olümpiaadidel ning kes on olnud sel õppeaastal aktiivsed spordis ja klassivälises tegevuses. Aktuse erikülaliseks oli Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi vilistlane, Eesti Kaitseväe Staabi-ja sidepataljoni küberharjutusväljaku ülema asetäitja, nooremleitnant Allar Vallaots. Kõnede ja käskkirja ettelugemise vahel esinesid Eve Sinijärve juhendatavad rahvatantsijad, Külli Kelu juhendatav mudilaskoor ja Mare Tallo tütarlaste ansambel.

Rõõmsad 1.-2. klassi rahvatantsurühma liikmed käsi kokku löömas, tantsides tantsu „Pliks ja plaks“.

Esildis õppetöös parimate kiitmiseks Eesti Vabariigi 98. sünnipäeval. 10. klass Suurepärased tulemused õppetöös: Triin Närep, Karel Kaevats, Merlin Tallo Head tulemused õppetöös ja aktiivne kooli esindamine: Martti Kollamaa, Romet Leets, Oskar Pärna 11. klass Suurepärased tulemused õppetöös ja aktiivne kooli esindamine: Allan Rist, Robert Tõnisson, Hendrik Raid Kooli esindamine spordis: Arvi Laasme, Madis-Mattias Lind, Luise Maria Tallo, Pille-Riin Oja, Joonas Välja

Segarühm tantsimas isamaalist tantsu „Eesti muld ja Eesti süda“.

Aktiivne klassiväline tegevus: Auris Aleksandrov, Marili Loorents, Tauno Kase 12. klass Suurepärased tulemused õppetöös, kooli edukas esindamine: Anna-Liisa Antson, Eke Tominga, Oliver Juurik Kooli esindamine spordis: Karl Maidle, Silver Pärn, Kert Tikko Aktiivne kooliväline tegevus: Karin Rea Erli Aasamets direktor Fotod: Sairi Sutt ja Kadri Karon

Kooli direktor Erli Aasamets koos kooli vilistlase Allar Vallaotsaga.


Mitmekülgne kolmas veerand Kolmas veerand on õppeaasta kõige pikem ja sellesse mahtus algklasside tegemisi kohe kuhjaga. Laine ÜLEMAANTE Kolmandal veerandil külastas meie kooli teater Nipitiri. Nukuetendus oli lõbus, kaasahaarav ja õpetlik. Põnev oli jälgida nukke ja etendust, mida tegid kaks näitlejat. Jaanuari lõpus kohtusid klasside aktiivseimad lugejad Kilingi-Nõmme Linnaraamatukogus lugemiskoeraga. Ühiselt veedetud aeg oli põnev ning koer tekitas osalejate seas elevust .

toimus taaskord klassidele teatevõistlustega sisevastlapäev. Koostati klasside segavõistkonnad ning põnevust jagus nii 1. klassi kui ka 4. klassi õpilastele. Teatevõistlusi viisid läbi õpetajad Erki Kangur, Ülo Liblik ja Kuro Link. Sõbrapäevale

Etendus „Vembud haldjametsas“ Foto: Laine Ülemaante de jooksul tuli leida sama omadusega sõber. Usinamad otsijaid leidsid mitu sama omadusega sõpra. Meie kool tähistas 23. veebruaril vabariigi aastapäeva. Kolmanda tunni ajal toimus koolipere ühine aktus saalis. Esinejate seas olid 2.-3. klassi ansambel, 1.-4. klassi rahvatantsijad ning mudilaskoor. Neid juhendasid õpetajad Mare Tallo, Eve Sinijärv ja Külli Kelu.

Päev jätkus traditsioonilise luuletuste lugemise võistlusega algklasside majas. Tublimad lugejad olid 1. klassis: I koht Rico Kalde, II koht Robin-Erik Kõrnas ja III koht Aaron Pernits ja Seleri Sutt. 2. klassides: I koht Rasmus Tamm, II koht Elmar Jefimov, III koht Dagne Oriehov ja Rander Pärn. 3. klassides: I koht Maarit Juhkamsoo, II koht Iiris Kangur ja Isabel Kutter ning III koht Kervin Pärn. 4. klassides: I koht Kaspar Vaikmaa, II koht Kätlin Kiviselg ja III koht Eno Kask. Tublisid luuletuste lugejaid juhendasid klassijuhatajad. Piirkondlikul matemaatikaolümpiaadil 4. klassile saavutasid auhinnalised kohad Hedvig Annast, Greete-Liis Krapp ja Kaspar Vaikmaa. Neid juhendasid õpetajad Eha Kipri ja Moonika Ringas. Pärnumaa 2016 a. 4. klasside matemaatikaolümpiaadil saavutasid I koha Andri Rattam ja II-III koha Hedvig Annast.

Lugemiskoer Pimmu koos lastega raamatut kuulamas. Foto: Ilme Miilimaa 8. veebruaril alanud ahviaastat tähistati ahvipiltide näitusega saalis. Pildile said nii joonistatud kui ka kleebitud ahvid, kes mängisid ja ronisid. Põnev ja mitmekülgne näitus sai kokku 1.4. klassi õpilaste töödest. Sellel aastal oli vastlapäev 9. veebruaril, mil lumi oli juba sulanud ja uut polnud veel maha sadanud. Nõnda

pühendatud nädala vältel oli saalis sõbrakirjade jaoks postkast ning tublid 4.a ja 4.b klassi õpilased jagasid kirjad igal päeval adressaatidele. Eraldi toimus sõprade pildistamine saalis. Ühele pildile said nii klassikaaslased kui ka sõbrad üle kooli. Sõbrapäev ei läinud mööda sõbramänguta. Hommikul võtsid õpilased loosi teel ühe omadussõna ning vahetundi-

Kunstnik Greete-Liis Krapi töö. Foto: Laine Ülemaante


Suur, Eliise Junninen, Dagne Oriehov, LauraLiis Kaljur ja Claudia Klaas, Kätlin Kiviselg. Võimlejaid juhendas Margit Schmidt. 2.b klass osales Kuusakoski küünlaümbriste kogumise kampaanias. Nad kogusid kokku 11800 küünlaümbrist. Lauren Lensment 2.b klassist oli ka Pärnu maakonna parim koguja – ta kogus kokku

7290 küünlaümbrist. Kogu kogumist juhtis klassijuhataja Svetlana Kielas. 3.a ja 3.b klassil möödus kolmas veerand loovtöö raamatu valmimise hoos. Emakeelepäeval avati nende valminud raamatutest näitus algklasside maja saalis. Oma raamatu valmimist juhendasid õpetajad Eve Sinijärv ja Mare Tallo.

Vastlapäeva teatevõistlused on täies hoos. Pärnu maakoolide sisekergejõustiku meistrivõistlustel saavutas auhinnalise II koha kaugushüppes Grethe Karoline Kaljaste. Valter Külveti III mälestusvõistlustel saavutati samuti tublid tulemused: 50m jooksus II koht Greete-Liis Krappile ja samal alal poiste arvestuses II koht Tõnis Hendrik Tallole. Neid juhendas treener Kuro Link. Pärnu maakonna meistrivõistlustel 1.-3. klasside saalijalgpallis saavutasid auhinnalise koha võistkond koosseisus: Henri Sireli, Kerot Luhaäär, Mikk-Markus Manilets, Andres Vunk, Markus Kaljur, Markus Rätsep, Stef Kristen Melnits, Johann Tohv. Pärnu maakoolide meistrivõistlustel 1.-3. klasside rahvastepallis olid tublid: Markus Kaljur, Kerot Luhaäär, Heimo Meola, Kunder Pärn, Markus Rätsep, Henri Sireli, Alvar Teder ja Johann Tohv. Tublisid spordi-

poisse juhendasid õpetajad Erki Kangur ja Ülo Liblik. Veebruari lõpus osalesid meie kooli võimlemisrühmad Eesti Koolispordi Liidu võimlemisfestivalil Raplas. Seekord tulid tagasi kõik rühmad laureaaditiitliga. 1.-3. klassi ja 4.-6. klassi võimlemisrühmades osalesid õpilased: Seleri Sutt, Anna Liisa Raba, Sandra Saks, Gendra Pedoson, Anette Einmann, Julia

Margaret Klettenberg ja Maarit Juhkamsoo tutvustavad oma loovtööd. Lisaks usinale raamatuvalmistamisele jõudsid 3. klassid veel Vanemuise teatrisse „Nukitsameest“ vaatama ja käisid Pärnu Laserpargis Vabaajakeskuse programmi raames sõbra - ja vastlapäeva tähistamas.

Suured sõbrad Robin-Erik, Kristor, Aaron, Rico ja Karl-Erik 1. klassist. Fotod: Laine Ülemaante


4.b klass osales suitsuprii klassi raames II vaheetapi ülesande täitmisel. Nad tegid video Tubakavastane reklaam!

Kõik klassid osalesid P. Vallaku ilusa emakeele luuletuste võistlusel. Emakeelepäeval, 14. märtsil, said selgeks võistluse tulemused ning kooli külastas

Jutuvestja Piret Päär

Avo Tursk ja Aita Matson andsid üle preemiad noorimatele Peet Vallaku ilusa emakeele auhinna saajatele. Foto: Kaia-Liina Silberk

jutuvestja Piret Päär. Emakeelepäevale pühendatud aktusel anti tunnustus üle Dagne Oriehovile, Iiris

Sõbrapäev Sairi SUTT

Sel aastal jäi sõbrapäev nädalavahetusse, aga sellest hoolimata tunnustati kõige sõbralikumaid klassikaaslasi ja jagati kätte sõbrapäeva kaardid. 11.-12. veebruaril tähistas koolipere sõbrapäeva. Toreda päeva jäädvustamiseks oli võimalus koos sõpradega südametega kaunistatud seina taustal pilte teha. Sõprade poolt valmistatud kaardid jagas kätte esimese klassi õpilane Seleri Sutt. Traditsiooniliselt valisid klassikaaslased välja klassi sõbralikuma(d) poisi(d) ja türduku(d).

Foto: Laine Ülemaante Kangurile ja Triinu Kirschbaumile.


Maaliliste unistustega Signe Selle lehenumbri jaoks suhtlesin ma Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetajaga, kelleks on Signe Lensment. Mina tean õpetaja Signet juba kolm aastat ja teemasid, millest rääkida, on meil alati. Auris ALEKSANDROV

Kus sa sündinud oled? Mina olen sündinud Pärnus. Milline oli sinu lapsepõlv? Minu lapsepõlv oli rõõmus, lõbus. Tihedalt seotud filmimisega. Olen kuni kuuenda eluaastani tegelenud näitlemisega amatöörfilmides. Seega väga mitmekülgne. Milline oli sinu perekond? Minu isa töötas Eesti Televisioonis, seetõttu said toimuda kõik need filmimised. Ta oli operaator. Ema oli mul rätsep. Kõik rätsepalikud oskused on mul ema poolt tulnud.

Millised on sinu kõige eredamad mälestused Pärnu 4. keskkoolist?t Algklassides on mul see meelde jäänud, et ma sain teada, et ma võin väga kange olla. Ma lobisesin tunnis ja minu klassijuhataja andis tunde ka suuremates klassides ja mind koos minu pinginaabriga viidi ühte sellisesse tundi. Klassijuhataja ütles, et me saame sealt ära ainult siis, kui me räägime mõne jutu või muinasjutu. Pinginaaber rääkis oma kalalkäigust, aga mina olin nii kange, et mul on see jutt siiamaani rääkimata.

hedad. Ma tõesti tahtsin sinna saada ja tänu sellele mäletangi seda, et ma sain neil üritustel osaleda. Nõukogude Liidust rääkides, siis mäletad sa midagi ka sellest ajast, kui puhuma hakkasid nö vabaduse tuuled? Kindlasti, kui ei oleks tulnud tagasi Eesti Vabariiki, ei oleks mul ette näidata niivõrd palju diplomeid. Ülikooli seadused muutusid, ma sain minna õppima arvuteid, mis mind huvitasid.

Millised olid sinu huvid algklassides, põhikoolis ja gümnaasiumis? Mida sa mäletad toona vaAlgklassides ma ei mäleta, et litsenud nõukogude režiimist ning selle seosest oma oleksin käinud kusagil mujal kui kunstiringis. Põhikoolis kooliajaga? Kuna sa oled Pärnus sündiaga hakkasin ma käima Mulle meenub see, et me nud, oled sa ka Pärnus lasPärnu pioneeride majas ja seal tahtsime pioneeriks hakata. teaias käinud? käisin ma õmblemisringis, kuSeda sellepärast, et Jakob Ei, mina ei ole lasteaias käina sellest oli ilmselgelt vähe, et Kunderi nimeline pioneenud, sest minul oli selle jaoks ema kodus õmbles— riorganisatsioon oli nii akvanaema. tiivne ja et sinna saada, pidid ma arvasin, et tuleb seal olema kindlasti pioneer. Kõik need laagrid ja väljasõi- veel juurde Kus sa oma kooliteed alusõppida. dud tundusid sel hetkel latasid? Pärnu 4. keskkoolis. Seal ma käisin esimesest üheteistkümnenda klassini. Palju sa mäletad oma algklassieast? Algklassieast mäletan ma seda, et iga kord, kui mu ema tuli lastevanemate koosolekult, siis ma kartsin seda, sest ma ei olnud tundides just väga püsiv. Mind pandi iga veerand kokku istuma erineva poisiga. Kui ma temaga ära sõbrunesin, siis me jutustasime kogu aeg. Minu esimesed aastad olid väga rääkimisrohked.

Käisin ka veel fotograafiaringis, mida andis mulle minu isa. Esperanto keelt õppisin ka. Seega kõike, mida seal teha sai, tegin ka mina. 11. klass lõpetatud, mida sa edasi tegid? Ma sattusin Tallinna ja läksin tööle NSV Liidu Piima- ja lihatööstuse ministeeriumi arvutuskeskusesse. Seal olid arvutid nii suured, et KilingiNõmme Gümnaasiumi aulasse mahuks ära üks arvuti. Millised olid sinu ülesanded sellel töökohal? Ma olin operaator. Mina olin see, kes tegi aruandeid ministeeriumile. Igal päeval tuli teha kokkuvõtteid, missuguseid piima- ja lihatooted millistesse poodidesse lähevad. Minul oli ülevaade Tallinna kõikidest poodidest.

Signe Chappyga poseerimas. Foto: Erakogu


Ma teadsin, millisest poest saab kohukest osta, millisest poest saab viinereid osta. Need aruanded läksid Eesti NSV Liha –ja piimandusministeeriumile. Mina töötasin nõukogude teenistuses. Meil olid venekeelsed töötõendid, kedagi sinna majja väga ei lastud. Sealt tuli ka minu huvi arvutite vastu. Ja peale seda? Peale seda läksin ma õppima praegusesse Tallinna Ülikooli. Diplomi peal on mul kirjas psühholoogia õpetaja, eelkooli kasvatuse metoodik. See on minu esimene haridus.

ära ka geograafiaõpetaja magistriõppe. Miks geograafia? Loodusõpetus mulle meeldis. Ma retsenseerisin ka mõnda õpikut sel alal. Lisaks tahtsin õpetajapabereid ka gümnaasiumiastmes õpetamiseks. Geograafia pakub mulle rohkelt huvi ja seetõttu võibki sellise valiku ära seletada.

jaoks on see, mida ma arvutiga luua saan, olulisem. Ma saan joonistada, filme monteerida, veebilehti teha. Seega mind paelub loovus, mis selle kõigega kaasa tuleb. Millise loodud asja üle tunned sa kõige suuremat uhkust? Ma arvan, et laste loodu minu juhendamisel annab palju rohkem ainet olla uhke. Kui ma siin andsin kunstiringi,

lasi näha ja nendega rääkida. Sa oled üks vähestest õpetajatest, kes oskab noortega suhelda nii, nagu noored normaalseks peavad, seega lasevad noored sind lihtsamini ka oma mugavustsooni. Mis on sinu arvates tänapäeva noore suurimaks probleemiks? Õppida antakse palju, nad ei jõua kõiki asju õigeks ajaks ära teha. Mulle tundub vahel,

Läksid sa ka kuhugi oma õpitut praktiseerima? 1987. aastal tulin KilingiNõmme Gümnaasiumisse õpetajaks. Ja siin olin ma algklasside õpetaja neliteist aastat. Mis sulle sellest ajast meelde jäi? Ma alustasin õpetamist siin suures majas, mingil ajal kolisime me siis väikesesse majja. Mulle meeldis siin olev õhkkond, õpetajad, lapsed, lapsevanematega olid ka head läbisaamised. Siis meeldisid mulle siinsed ühistegevused. Näiteks igal peol esinesid õpetajad ka oma kavaga, aga siis ei olnud nii kiire, nüüd on kõigil kiire. Siin olid väga lõbusad õpetajad, see meeldis mulle väga. Kui neliteist aastat siin oli läbi, siis sa... Läksin tööle Paikuse Põhikooli, samale erialale. Peale seda, kui läksid tööle Paikusele, omandasid sa veel mõne eriala? Kui ma veel KilingiNõmmes õpetaja olin, tegin ära klassiõpetaja paberid. Peale informaatikat tegin

Signe (vasakul) istumas oma kolleegi Pille Kadakuga (paremal). Foto: Erakogu

Sinu suureks kireks on ka kunst. Kuidas sa seda sõna defineeriksid? Pealmiselt on minu jaoks kunst see, mida ma ise teen. Peale seda tulevad alles mängu faktorid, et ma tahan kunsti näha, vaadata. Mis on sinu jaoks nii paeluvat arvutites? See on loomeprotsess. Mingil ajal, kui arvutiparandajaid oli väga vähe, võisin ära vahetada ka CD mängija või siis ka kõvaketta, enam ma seda ei tee. Minu

siis palusin lastel kaasa võtta pruune asju ja lapsed tõid mulle pruune kuivatatud teepakke ja ütlesid, et teeme nüüd sellest midagi. Ja me tegimegi. Tegime valmis roosid. Ma ei oleks ise tulnud mitte kunagi sellise mõtte peale, et kuivatatud teepakkidest roose valmistada. Moodsasse aega tulles, kas sina pooldad e-õppimist? Osades asjades küll. Aga seda, et õpetaja kaob klassi eest ära, seda ei. Ma ise ei tahaks nii õpetada ka, ma tahan õpi-

et see koormuse hulk on ajavahemikes liialt kõikuv. Õpetajate hulgas võiks olla suurem koostöö, et millisel ajaperioodil tegeleb õpilane süvendatult ühe või teise ainega. Ma võib-olla olen unustanud küsida pea kõige tähtsama küsimuse. Miks just õpetaja? Ma lasteaias ei käinud ja kuueaastasena teadsin ma, et minust saab kas lasteaiakasvataja või õpetaja.


Mis sinu jaoks on kõige võluvam selle ameti juures? Õpilased on nii vahetud, nad on nii siirad. Nad on head vestluskaaslased, nendega saab maailma asju arutada. Seega kõige võluvamad ongi õpilased.

ma soovitan kõigil oma tuttavatel minna Maltale ainult öösel. Millised on veel sellised kohad, kuhu sa tahaksid tagasi minna? Selliseid kohti ei olegi, kuhu

on jadad ja tsüklid. Samamoodi õpetame robootikas robotite programmeerimist. Kuidas teha selgeks robotile, millel on rattad all, millal liikuda paremale, millal vasakule ja nii edasi.

Filmid? Filme ma saan vaadata vähem, kui tahaksin. Kinos jõuan käia vähem, kui tahaksin. Sa ennist ütlesid, et inimestel on vähe aega. Millest

Kui sinust ei oleks saanud ei lasteaiakasvataja ega õpetaja, milline oleks olnud sinu järgmine väljund? Võib-olla oleks läinud filminduse poolele, see on ju ka loomine. Tunned sa praegu, et sul on elus mõni asi tegemata jäänud? Ei ole. Võib-olla olen vähe reisinud. Ma tahaksin näha USA-s Suurt Kanjonit päikesetõusul. Mitte lihtsalt Suurt Kanjonit, vaid see päikesetõus on kindlasti väga maaliline. Sina ja reisimine? Praegu vähem, aga üsna palju. Millised on enim meeliköitnud kohad, kus sa käinud oled? (Mõtleb) Mulle meeldib Malta. Pisike saar, kus on minu jaoks mõnus kliima. Seal on väga armas klaasikunst, väga erinevate ajajärkude säilinud kultuur ja mõnusad inimesed. Malta on väga pisike saar Itaalia all, kus elab pool miljonit inimest. Oli sul esimene kord seal ka kultuurišokk? Ei, mul oli šokk see, et kui Maltale öösel minna, on saarel ainult üks koht pime. See on nende pisike looduskaitseala, mille üle nad ise väga uhked on. See on umbes sada korda sada meetrit suur. Ülejäänud saar on pisikesi tulukesi täis. Nüüd

Signe üks unistus oleks näha Suurt Kanjonit päikesetõusul Foto: Utah Promomaterjalid

ma kindlasti tagasi minna tahaksin. Aga ma tahaksin näha veel Suurt Kanjonit ja käia ära Islandil. Ma vist ei eksi, kui ma ütlen, et sa eelistad reisidel kultuuri vaatamist puhkamisele? Loodus ja kultuur on reisidel minu jaoks olulised. Ma ei lähe reisidel randa. Millised on sinu hobid peale selle, et sul on kogu aeg kiire? See on juba sul hobiks muutumas. Jah, see on sellepärast, et ma ei taha mitte ühestki asjast loobuda, millega ma tegelen. Minu hobideks on klaasi- ja portselanimaalimine, robotid ja veebipõhine programmeerimine ehk robootika ning arvuti. Mis on robootika? Sõnas on robot, mis tähendab isetoimivat masinat. Näiteks pesumasin kui robot toimib läbi selle, et tal

Robootikaga on seotud ka juba lapseaialapsed. Kuidas nad selle kõigega toime tulevad? Väga hästi. Tänu sellele oskavad lapsed rohkem teha koostööd, nad peavad seal üksteist aitama. Mina proovin sekkuda nii vähe kui võimalik. Loed sa raamatuid? Jah, aga praegusel hetkel vaid erialalisi. Ma ei jõua midagi rohkem lugeda. Milline raamat on sulle lähiminevikus meeldinud? Mulle meeldis raamat "Loomade käitumisharjumused", lugesin sellist raamatut. Ma ei ole sellega veel lõpuni jõudnud. Alustasin selle lugemist suvel, aga loen siiamaani. Muusikat kuulad? Praegu ainult autos sõites. Ma jõuan tavaliselt koju nii hilja ja siis ma tahan vaikust.

see sinu arvates tingitud on? Kindlasti sellest, et programm on inimestel läinud tihedamaks. Tegevusi on inimestel niivõrd palju ja ma arvan, et me ei oska veel puhata. Mida sina arvad praegu maailmas toimuvast? Kõik see innovatiivsus ja eluolu, julgeolek ja nii edasi. Arvutiõpetajana pooldan ma igasugust innovatiivsust. Toetan seda, et õpikud vähemalt gümnaasiumiastmes koliksid seadmetesse. Julgeoleku kohapealt arvan ka, et oskame end rohkem kaitsta, kui oleme innovatiivsemad. Oled sa oma praeguse eluga rahul? Jah! Soovime Kirjatarga poolt Signele jõudu ja jaksu!


Meie oma Picasso Ele-Helina Sein on 9.a klassi õpilane, kelle üks lemmikhuvi on joonistamine, kuid millega see neiu veel tegeleb? Kuidas sünnivad tema joonistused? Mis on tema tulevikuplaanid? Epp Loviisa PÄRTEL stiili järgid või kelle teosed sulle meeldivad? Teadlikult ei järgi kedagi, kuid eestlastest meeldivad mulle Navitrolla ja Ain Varese teosed. Välismaalastest Joachim Patenier ja Luis Egidio Melendez de Rivera Durazo y Santo Padre omad. Kas sinu tulevikuvaated puudutavad ka kunsti? Jah, hobina kindlasti. Näiteks mõtlen juba praegu, et saaksin tänu heale kunstioskusele oma tuleviku kodu illustreerida—maalides toa seintele värvikirevaid ning müstilisi pilte.

Ele-Helina autoportree, mille ta maalis Kirjatarga palvel. Kust sai alguse sinu huvi kunsti vastu? Joonistamine meeldis mulle juba lasteaias. Kui teised lasteaiakaaslased joonistasid kriipsujukusid ühes ja samas asendis, siis mina joonistasin neid liikuvas asendis. Seda märkasid ka kasvatajad. Enda teadlikkus kunstioskusest sai mulle selgeks I klassi kunstitundides, mil lõi välja suurem huvi kunsti vastu. Mida meeldib sulle endale

kõige rohkem joonistada? Neid asju on palju ning see oleneb minu meeleolust, kuid enamasti meeldib mulle joonistada portreesid. See on küll aeganõudev ja raske, aga samas väga huvitav väljakutse. Räägi natuke oma saavutustest kunstivaldkonnas. Algklassides osalesin mitmetel konkurssidel ja mäletan,

“Saar või poolsaar?” (oktoober 2014)

et ühe lausa võitsin. Olen käinud ka kunstiolümpiaadil.

Mida sulle veel teha meeldib?

Kui palju võtab aega ühe pildi joonistamine?

Meeldib jooksmas käia, muusikaga tegeleda, lühifilme teha, lugeda, reisida ning üle kõige armastan ma magada.

See oleneb, mida ja millega ma joonistan. Näiteks akrüülitöid teen kauem, kui harilikuga joonistades—ühest tunnist kuni kolme kuuni.

Võib arvata, et kunst on sinu lemmiktund, kuid millised õppeained sulle veel huvi pakuvad?

Kes on sinu eeskuju, kelle

“Seal kuskil kaugel” (veebruar 2015)


Huvitavad on muusika ja veidi ka käsitöö. Kõige rohkem pakuvad huvi loovad ülesanded.

tad, loodan, et kevadel lähevad helgemaks.

Õpid juba üheksandat aastat koolis. Kuidas meenutad oma esimest kooliaastat?

Ma kavatsen ikka meie armsasse kooli jääda, aga kui tekib võimalus, siis lähen ka Pärnusse kunsti edasi õppima.

Esimene kooliaasta oli ülimalt põnev, sest siis ei pidanud ju enam lõunauinakuid tegema. Kui esimene aasta oli möödas, tundus lasteaed ikka palju parem paik kui kool. Eriti uhke oli minna aktusele gümnaasiumi lõpetaja käe kõrval. Millised on sinu mõtted seoses kevadel saabuvate eksamitega? Mõtted on kurvad ja mus-

Mida kavatsed peale põhikooli lõppu edasi teha?

Kellena näed ennast 10 aasta pärast? 10 aasta pärast näen end Ameerikas kunstinäitust avamas ja finantsiliselt oleksin sõltumatu. Käiksin igal pool maailmas reisimas ja huvitavaid kohti avastamas.

“Ega tali taeva ei jää” (veebruar 2016)

Kas oled terve oma elu

Kilingi-Nõmmes elanud? Jah, olen küll. KilingiNõmme on armas linn. See võiks jääda elu lõpuni kohaks, kuhu saaksin vajadusel põgeneda linnakärast ja hirmutavast reaalsusest. Kas ja miks sulle meeldib siin elada? Jah, meeldib, sest Nõmme pole suurlinn. Siin on turvaline ja palju mitmesuguseid võimalusi erinevate hobidega tegeleda. Sa oled lõpetanud ka muusikakooli klaveriklassi. Kuidas meenutad oma muusikakooliaega? Muusikakooliaeg oli kõige emotsioonirikkam aeg üldse. Oli raskeid ja lõbusaid aegu. Ma sain palju oskusi ja olen selle eest väga tänulik. Kas sa mängid veel klaverit?

Foto: Erakogu

Ikka. Tihti kui emotsioonid on laes, on alati klaver see, mis hoiab neid tasakaalus. Mõnikord kui peas mõni viisijupp sünnib, istun klaveri ette ja klimberdan seda nii kaua, kuni sellest ära tüdinen.

Millised on sinu klassikaaslased? Minu klassikaaslased on väga mitmekülgsed, põnevad ja nendega ei hakka kunagi igav. Vahetundide ajal saab palju nalja ja ma arvan, et nemad ongi üks põhjus, miks ma hommikul ärgates tahan kooli minna. Kuidas sa nendega läbi saad? Üldiselt ma suhtlen ikka kõikidega ja saan nendega hästi läbi. Milliste sõnadega sa ennast kirjeldaksid? Reisihull, unimüts, loominguline, unistaja, mõnikord äike, mõnikord päike. Mida ütleksid omavanustele teismelistele? 1. Vii alati alustatu lõpuni, ükskõik milline on tulemus, sest siis õpid sa kõige rohkem. 2. Võta igast päevast viimast, sest iga järgmine võib olla viimane.


Tehnikahuviline abiturient

Uurisin, kes on see 12. klassis käiv poiss, kellele meeldivad vanad masinad, muusika ja kalastamine.

Jessica TÄHISTE Palun tutvusta end lühidalt.

muidu on ühiselamu elu väga lõbus.

Olen Oliver Juurik. Õpin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 12. klassis. Minu hobideks on tehnika, muusika ning kalastus.

Kes on sinu klassijuhataja? Kuidas iseloomustaksid teda?

Millega tegeled kooliväliselt? Olen kuulnud, et sul on huvi vanade masinate vastu. Räägi sellest täpsemalt. Kooliväliselt tegelen peamiselt Venemaalt pärit tehnikaga, näiteks Moskvitš. Mootorratastest peamiselt IZ ja Kovrovets. Garaažis leidub ka mõningaid Läti toodangu Riga võrre. Olen tehnikaga tegelenud lapsest saadik. Algul ulatasin mutrivõtmeid teistele kätte, kuid nüüdseks on kogemusi palju ja suudan ilma suurema vaevata ise vene tehnika mootoreid parandada ning monteerida. Hetkel kuuluvad mulle Moskvitš Azlk 2140, Kovrovets 175A, Riga-22, Riga-12, kolm Riga13 ja kaks Riga-11.

Oliver musitseerimas.

ju uusi sõpru ning väga kalli Kus koolis õppisid enne Kiinimese. lingi-Nõmme Gümnaasiumi? Kaua võttis aega, et uude Enne Kilingi-Nõmme Gümkohta sisse sulanduda? naasiumi õppisin Tõstamaa Arvan, et 10. klassi lõpuks oli Keskkoolis. juba selge, kus ruumis algas Mis aastal tulid Kilingijärgmine tund. Aktiivse suhtNõmme Gümnaasiumisse lemisega püüdsin klassi suõppima? landuda, mis mingil määral Kilingi-Nõmme Gümnaasiuõnnestus. Kui silmas pidada misse tulin õppima 10. klassi Kilingi-Nõmme linna, siis kolmandast veerandist 2014. siiani olen saanud selgeks aastal. peamised kohad, näiteks bussijaama ja Konsumi. TuristideMilline oli uue kooli esmamulje ja palju on see kol- le teed juhatada ei oska, kuna ise olen ka veel turist. me aastaga muutunud? Esmamulje oli hirmutav, sest Tõstamaa kool oli palju väiksem ning seal oli vähem õpilasi. Kartsin, et mind ei võeta klassis omaks, kuid õnneks läks teisiti. Kolme aastaga on muutunud palju – leidsin pal-

Minu klassijuhataja on Urve Jõgi, kes on väga hooliv ja mõistev inimene. Esimesel koolipäeval viis ta mind esimesse tundi justkui oma last. Ta alati muretseb meie käekäigu pärast ning hoolitseb selle eest, et kõik asjad õigel ajal korda saaks aetud. Ta ei unusta kunagi kedagi ära ning suhtub kõigisse võrdselt.

vanemate ootused on suured, siis tuleb palju pingutada. Arvan, et sooritan eksamid headele tulemustele, sest olen selleks palju pingutanud. Mida plaanid pärast kooli lõpetamist edasi teha? Pärast kooli asun elama Tartusse ning jätkan õpingutega Tartu Kutsehariduskeskuses. Kuidas kujutad oma elu ette kümne aasta pärast? Kümne aasta pärast kujutan end ette eduka ja korraliku mehena, kellel on ilus maamaja väikese metsatuka kõrval, 2 poega ning armastav naine.

Kohe on tulemas eksamiperiood - kas oled ka pabinas? Eks ikka olen pabinas. Kuna

Sa elad õpilaskodus, kuidas seal olla on? Minule on ühiselamus elamine esmakordne. Tõstamaal käisin koolis iga päev bussiga. Väiksemad lärmavad ja lõugavad õhtustel tundidel, kuid

Üks Oliveri autodest—Moskvitš. Fotod: Erakogu

Oliveri visiitkaart auto esiaknal.


Võimlemisklubi Githa nääripidu 7. jaanuaril toimus Kilingi-Nõmme spordihoones võimlemisklubi Githa nääripäev. Igal aastal on aukülaliseks olnud näärivana ja Saarde valla vapiloom ilves, seetõttu on üritus tuntud ka Ilvese peona. Sairi SUTT Juba kaheksandat korda toimunud Ilvese pidu kutsus kokku palju võimlemishuvilisi. Võimlejate sõnul on nääripeol ülesastumine hea soojendus algavale võistlushooajale ja paras aeg tutvustamaks linnarahvale uusi kavasid. Igal aastal ootab VK Githa oma pidudele külalisesinejaid Sindist ja ka sel aastal

olid nad oma arvuka koosseisuga kohal. Lisaks võimlejatele näitasid oma oskusi enesekaitse treeningul käijad, et julgustada ka teisi treeninguist osa võtma. Peo käigus tunnustati SK Saarde kiiruslikul tšempionaadil ja Saarde Jõuluturniiril osalenuid, millest sel aastal võttis osa rekordarv võistlejaid. Aukülalised rahvast naerutamas.

Kõik Ilvese peol esinejad ühel pildil.

Kingipakid tuli ausalt ja trikke tehes välja teenida.

Eha Smolina 70 12. veebruaril oli KilingiNõmme Spordihoones tunda salapärast õhkkonda. Eha Smolina õpilased, töökaaslased ja lähedased olid kogunenud selleks, et tähistada imelise treeneri 70. juubelit. Käisid veel viimased ettevalmistused enne sünnipäevalapse saabumist. Pidu alustasid gümnaasiumi neiud esitades üheskoos tantsunumbri.

Kauaaegne kolleeg Margit Schmidt pidas väärikale treenerile kõne, jagati kätte kingitused ja suured kallistused. Viimase ja kõige suurema kallistuse tegid Infinitumi tiimi liikmed, pärast ühiselt mõeldud üllatuskava esitamist. Pärast meeleolukaid üllatusesinemisi ei puudunud sünnipäevapeolt ka suupisted ja tort.

Eha Smolina õpilased (vasakult): Kreete-Lisett Remmelgas, Merlin Tallo, Epp Loviisa Pärtel, Triin Kovalevski, Sairi Sutt, Jessica Tähiste, Kristin Rannama, Geily Hiob, PilleRiin Kahro, Kaia-Liina Silberk. Fotod: Sigrid Absalon


Peet Vallaku auhinnatööd

Emakeelepäeva puhul jagati Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi parimatele kirjutajatele Peet Vallaku Ilusa emakeele auhindu. Allpool saate lugeda mõningaid auhinna pälvinuid töid. Algklassi õpilaste poolt valminud omaloomingulised luuletused eesti keelest.

Eesti riigi jätkusuutlikkus ja rahvuslus Anna-Liisa ANTSON, 12. klass

MINU KALLIS EMAKEEL Mu emakeel on eesti keel. Ta on nii ilus, mu emakeel. Talle kingiks viin ma meele, kõige ilusama keele. On tore kasutada oma meelt, et me leiaks oma keele. Meil on tore eesti keel, väga mõnus emakeel. Eesti keeles räägime. Eesti keeles mõtleme. Eesti keeles sõnugi ütleme. Mulle meeldib eesti keel, sest see on minu oma keel. Kellele oleks siis emakeel, kui me seda ei kasutaks sõnades. Meil on väga mõnus emakeel, täitsa oma eesti keel. Autor: Dagne ORIEHOV 2.a klass, õpetaja Mai Seller

EESTI KEEL Eesti keel ja eesti meel meid hoiab ikka õigel teel. Eesti keel on tore keel, ütleb mulle kuues meel. Eesti keel on igas reas, seisab ta ka minu peas. Eesti keel on meie keel, keegi võtnud seda pole veel. Autor: Triinu KIRSCHBAUM 4.a klass, õpetaja Eha Kipri

MU EMA KEEL On eesti keel nii ilus keel siin kõigil lastel hea on meel. Seda rääkida ma tahan veel, sest see on minu emme keel. On eestikeelseid sõnu palju siin maal võib rääkida ka nalju. Ära ole väga pahur, muidu viskan sulle jahu. Autor: Iiris KANGUR 3.a klass, õpetaja Eve Sinijärv

Iga riigi püsimajäämine sõltub selle jätkusuutlikkusest ning rahvuslusest. Kuid see, mida riik või rahvas oma tuleviku heaks teeb, on enda valik. Me saame lasta kodumaal minna, anda selle võõrastesse kätesse ning unustada oma keele või me võitleme oma riigi, kultuuri ja rahvuse eest. Kuid kuidas me saame tagada Eesti riigi jätkusuutlikkuse ning rahvusluse?

töökogemust, kuid kust võtab hiljuti kooli lõpetanud tudeng selle kogemuse ja kuidas saab sel juhul tööga alustada? Me peaksime rohkem tähelepanu pöörama sellele, et noortel oleks kodumaal piisavalt head töötingimused ja võimalused tööle asumiseks. Nii jäävad talendid koju ja riik areneb nende toel edasi ja ehk leiame ka Eesti oma Nokia.

Eelkõige on Eestil vaja järelkasvu, et riik püsima jääks, sest lapsed on tuleviku alustala. Kuid siin on probleem, sest iive on igal aastal negatiivne. Enam ei ole iga teine pere lasterikas, vaid hoopis ühe- või kahelapseline. Kui see olukord ei parane, kes siis tulevikus meie riiki juhivad? Suure töö selle olukorra parandamiseks saab teha riik. Tuleb toetada noori ja paljulapselisi perekondi, tõsta emapalka ja muid toetusi, et tekiks majanduslik kindlustunne ning soov lapsi saada. Praegusel ajal mõtlevad noored pigem sellele, kuidas endaga toime tulla ja maksud makstud saaks. Alles siis, kui majanduslik stabiilsus on saavutatud, mõeldakse perelisa peale. See on probleem, mis vajab lahendust ja kiiremas korras, kui me soovime, et meie riik püsima jääks.

Rahvusluse ja jätkusuutlikkuse tagamine on rahva enese käes. Me saame ise palju teha, et meie riik ja kultuur säiliks. Me peame austama ja tunnustama oma keelt, laulma emakeeles ja näitama, et oleme uhkusega eestlased. Kuid sageli võetakse eeskuju lääneriikidest, paljud laulud on ingliskeelsed ja rahvalugudest ei teata midagi. Näiteks Eurovisioonil on järjest enam ingliskeelseid laule, kuid just see peaks olema koht, kus näidatakse oma keelt ja rahvust. Kui laulda oma emakeeles ning pöörata tähelepanu oma esivanemate traditsioonidele ja neid järgida, ei kaoks meie rahvuskultuur ning me ei oleks läänest nii palju mõjutatud.

Murekoht on ka eestlaste väljaränne teistesse riikidesse ja just äsja kooli lõpetanute seas. Kui talendid lahkuvad, kes jääb siia riiki edasi viima? Välismaal on lihtsam tööle saada ning palgad on kõrgemad. Oluline on noori kodumaal hoida ning nende tööle asumist kergendada ja lihtsustada. Enamikul töökohtadest on tarvis eelnevat

Meie kodumaa tulevik on rahva ja riigi kätes. Kui me suudame riiki piisavalt hoida, väärtustada oma keelt ja kultuuri, järgida oma esivanemate traditsioone, jääb Eesti püsima. Kui me laseme aga talentidel lahkuda ja iibe tõstmiseks midagi ei tee, siis on kahtluse all, kas meie isamaa kahesajandat sünnipäeva näeb. Me peame pingutama ja mõtlema üheskoos, kuidas meie riik jääks püsima ning see oleks järgnevatele põlvkondadele ilus, hea ja turvaline kodupaik.


Kuhu sammud, Eestimaa? Allan RIST, 11. klass See on küsimus, mis on le tuleks meelde tuletada II meie riigi 100. juubeli ootumaailmasõda, kui eestlased ses paljude eestlaste mõtepagesid oma kodumaalt. tes. On neid, kes ootavad Polnud tähtis, kuhu, peaasi head. Peamiselt pannakse et saaks põgenema. Süüriast Eestis rõhku IT-valdkonnale tulevate sõjapõgenikega on ja haritud noortele. Samas täpselt sama olukord. Nad leidub ka kodanikke, kes on põgenevad, et päästa ennast oma lootusekübeme jäägija oma peret. Minu arust tult kaotanud. Eriti kardepeaksime põgenikud viisatakse, et Eesti riiki ohustakalt vastu võtma ja soodustavad muulased, Venemaa ja ma nende integreerumist. meie endi inimesed. On Immigrandid rikastavad ilmselge, et Eestil pole mõmeie kultuuri. Kindlasti on juvõimu oma teekonna valinende hulgas inimesi, kellel miseks. Seda teevad ametnion eestlastele palju õpetada. kud USAs, NATOs, VeneEesti ajalugu uurides on nämaal ja Euroopa Liidus. ha, et tegelikult ongi „eesti Küll aga arvan ma, et saame kultuur“ mitmete teiste rahvalida oma sihtkoha. Ma vuste vaimuilma kompott. loodan, et Eestimaa sihtpunktiks on helge tulevik. Selleks, et Eesti sammuks

kes ei hammusta. NATO mõõdab enne üheksa korda ja alles siis lõikab. Venemaa üritab endast suurt ja hirmsat vastast teha, aga siseriiklikult on ka neil suuri probleeme. NATO seisukohad võivad tunduda küll leebed, kuid õigel hetkel ollakse valmis.

Maailma riike mõõdetakse inimarengu indeksi järgi. Eesti on selles tabelis 30. kohal, aga Venemaa 50. positsioonil. See näitab, et Eesti riik on väike, aga tubli. Ma loodan, et generatsioon Z esindajad mõistavad, et kaasaegses ühiskonnas pole ruumi sõdadele. Tuleks ennetada konflikte ja vähendada raha ning meedia võimu. Tsiteerin ühiskonpare- nakriitilist Ameerika lauljat Jim MorKõik eelnevalt nimetatud muse suunas, tuleks ärgitada just risoni: „Kes kontrollib meediat, tegurid on mingitmoodi noori kriitiliselt mõtlema. kontrollib inimesi.“ omavahel seotud. Näiteks Meedias käsitletakoleneb Eestisse tulevate Lisaks pagulastele tekitab se just seda, mis toob raha immigrantide arv Euroopa eestlastele musti murepilvi sisse, pahatihti on selleks Liidu otsustest ja Eesti poliiVenemaa. Mingil põhjusel negatiivsed teemad. Selleks, tikute seisukohtadest. Eestarvatakse, et Eesti Vabariik et Eesti sammuks paremuse lased peaksid kasutama on Vene Föderatsiooni jaoks suunas, tuleks ärgitada just oma kainet mõistust. Suur nii vastupandamatu, et kindnoori kriitiliselt mõtlema. osa inimesi kardab, et pagulasti tahavad nad meid rünlased tulevad Eestimaale nata. Vastasseisust Venemaa- Noored võiksid mõista, et venelased pole tegelikult ainult selleks, et riigilt toega kirjutatakse meedias nii sellised koletised, nagu üritusi saada või kohalikke palju, et jääb lausa mulje, et tatakse väita. Ma loodan, et naisterahvaid vägistada. seda sõda oodatakse. Lisaks tulevatel kümnenditel kaob Eesti kaitseks on isegi lookäsitletakse Venemaad kui eestlastest eelarvamus teiste dud ühing „Odini sõdalaPutini riiki. Ma arvan, et rahvuste suhtes. Eestlased sed“. Selle liikmed väidategelikult võib Putin olla võiksid kogu maailmas olla vad, et nad on kogunenud pigem käpiknukk, kelle tegetuntud oma külalislahkuse ainult sellepärast, et Eesti misi juhib valitsus. Seda seepoolest. riigi poliitikutel pole julgust pärast, et kui asjalood Veneoma riigi eest seista. Sel maal tõesti hapuks lähevad, Kindlasti paistab Eesti jaoks organisatsioonil võib olla siis on olemas keegi, keda tunneli lõpus valgus. Me mitmeid tagajärgi. Odinite süüdistada. Presidendiks peame vaid õiget kurssi mõtteline liider Indrek Olm valitakse uus riigimees, kuid hoidma ja edasi rühkima. sõnas: „Venelastele „molli“ tegelik võim on ikka samade Ma arvan, et üks peamisi andmist ei tolereerita. Siin inimeste käes. Sõda Veneviise, kuidas Eestimaa tuletuleb olla ühise eesmärgi maaga on minu arvates ebaviku väljavaateid parandanimel väljas.“ Sellise suhtutõenäoline. da, on noorte harimine. mise levik võib ühendada Praegune õppesüsteem on Reaalses sõjalises olukorras Eestis elavaid eestlasi ja suunatud mälu treenimisele. ei ole Eesti üksi. Me kuuluvenelasi. Kui enne oli eestiMinu arust võiks koolides me NATOsse ja Euroopa meelsete arust suurim vaenkeskenduda noorte mõtlema Liitu. Piltlikult võiks praelane venelane, siis nüüd on panemisele. Eestis üritatakse gust välispoliitilist olukorda selleks pagulane. Venelaskooli siduda elektroonikaga kokku võtta järgmiselt: Vetesse suhtutakse kui rahvusnii palju kui võimalik. Osanemaa on kui haukuv koer, kaaslastesse. Eesti inimestedes koolides kasutatakse

tahvelarvuteid, sülearvuteid, nutikaid tahvleid ja veel mitmeid elektroonilisi seadmeid. Lapsed puutuvad igapäevaselt nutiseadmetega niigi palju kokku ning kool võiks olla koht, kus loetakse raamatuid. Ma usun, et just lugemise vähenemise tõttu on langemas funktsionaalne lugemisoskus ja kirjutamisoskus. Briti kirjanik ja poliitik Joseph Addison on öelnud: „Lugemine on mõistusele sama kui treening kehale.“ Mida targemaks muutuvad masinad, seda rumalamaks jäävad inimesed. Laste areng võiks kulgeda nagu vanasti – õues mängides ja sõpradega suheldes. Samas on just IT-valdkond see, mis on muutunud Eesti Nokiaks. Kindlasti tuleb käia ajaga kaasas ning ühildada gümnaasiumi õppeprogramm infotehnoloogiaga. Vaadates generatsiooni, kuhu kuulun ka mina, siis on selge, et me oleme üles kasvanud arvutite ja nuhvlitega. Võimalik, et just see on põhjus, miks Eesti on tõusnud IT-maailmas esirinda. Mõeldav, et just virtuaalmaailm on sihtkoht, kuhu poole sammub Eestimaa. Juba Hiina filosoofias märgiti üles, et elu on nagu yin ja yang. Parima tulemuse saamiseks tuleb leida tasakaal kahe osapoole vahel. Ma usun, et kogu inimkond allub sellele reeglile. Ühiskonnas on pessimiste ja optimiste. Realistliku maailmavaate säilitamiseks tuleb hoida nende omavahelist suhet. Tasakaal on see, mis viib Eesti helgema tuleviku poole. Tuleb jääda kahe jalaga maa peale ja kriitiliselt mõelda, kas see, mille suunas me pürgime, on see, mida me soovime. Võin julgelt väita, et Eestimaa sammub just sinna, kuhu eestlased ise soovivad.


Tarkuseterad omas mahlas Käisin väikese maja neljanda klassi laste käest küsimas tuntud idioomide tähendusi ning palusin neil joonistada pilte. Siin on mõned kuldsemad näited. Kirjapilt on toodud lugejani muutmata kujul. Triin NÄREP

Segamini nagu pudru ja kapsad. Käib nagu kass ümber palava pudru.

 Nad on segased  Ei suuda ühe koha peal paigal olla

Ta on pikanäpumees. Tal on jänes püksis.  Ta on hästi pikk  Ta on pikka aega näpuga käinud mööda õpiku sõnade  Ta valed on pikad

 Ta jookseb nii kiiresti nagu jänes

 Ei lähe sealt ära.  Tal on kõht tühi aga toit on palav Kass tahab süüa, Ta ootab süüa  Kass ajab jama peale

Hambaid varna panema.

 Hambaid pesema  Vanad hambad kukuvad ära  Tal on ige hammase küljes  Magama

Vihma käest räästa alla.

 Üks on vihma käes ja teine on räästa all  Kui sul on prableem siis se tuleb kellelegi kes saab aidata raagida oma murest


Härjal sarvist haarama.

 Ta ei oska kellelegi midagi öelda

Tal on mõni kruvi puudu. Valel on lühikesed jalad.  Ta lollitab ja ei tea midagi  Tal on mõni tükk puudu

Sääsest elevanti tegema.

 Ühest väikesest asjase teed nii suure asja

 Ta kardab


Kaunim Metsalaul 2016 Esimest korda rahvusvaheline! 28.jaanuaril Kilingi-Nõmme Klubis aset leidnud laulukonkurss “Kaunim Metsalaul 2016” tõi laululapsi kohale nii Pärnumaalt kui ka Lätist Salnava koolist. Luise Maria TALLO

Solistide paremusjärjestus: 1.-2. klass I Mia Parik II Timmu Kiiver III Kärt Mia Kingla III Margaret Paljuväli 3.-4. klass I Kaspar Sume II Iiris Kangur III Martti Tarsalaien 5.-7. klass

Lauluvõistlus “Kaunim Metsalaul 2016” toimus sel aastal juba 12. korda. Traditsiooniliselt välja kujunenud peaauhinna Väikese Laululinnu võitis Pille-Riin Roots ja Kaunima Metsalaulu tiitli pälvis Häädemeeste ansambel 5/4 lauluga “Metsaraamat”. Vanuse-gruppide esikohti premeeriti maalitud toolidega, mille KiNG õpilased ise valmistasid. Lisaks oli koostööpartnerite poolt kaetud suur auhinnalaud, millelt iga osaleja sai endale meelepärase meene valida.

I Margaret Tähiste II Wanda Helene Ollep III Ingela Uussalu III Mari Kuusika 8.-9. klass I Kadi Pihlak II Tanel Vaikjärv III Anette Elken 10.-12. klass I Karin Rea Ansamblite paremusjärjestus: 1.-4. klass I koht- 2.-3. klassi ansambel Kihnu Koolist II koht- 1. klassi ansambel Surju Põhikoolist III koht- Lustakad Lindid Lindi LAK 5.-9. klass

“Iga laul peaks olema nagu jutustus, siis tõmbab see ka žürii ja publiku huviga kuulama.” Liisi Koikson Žüriiliige Liisi Koikson tõdes, et igal aastal on esinejate tase väga erinev ja arenguruumi on veel küllaga. Tema jaoks leidus palju üllatajaid, kes lisaks huvitavale lauluvalikule olid ka pillimängimise juurde õppinud. Kõige olulisemaks peab Liisi siiski seda, et laulja saaks laulu mõttest aru ja naudiks esitust Eripreemiad: Tulevikulootus ja koolileht „Kirjatark“ lemmik– Mia Saar

I koht- Audru Segaansambel

Silmapaistvaim juhendaja– Eva Taul

II koht- Vokaalansambel 5/4 Häädemeeste Muusikakool

Parimate laulusaadete preemia– Tiia Hermann

III koht- 5. klassi ansambel Salnava Kool (Läti)

Parim mereteemaline laul ja meeskoor “Nõmmela” lemmik– Martti Tarsalainen

Duetid 8.-9. klass I koht– Kätlin Kaasik ja Kadi Pihlak Juurikaru Põhikoolist II koht– Elina Jürisaar ja Eleriin Jürisaar Pärnjõe Rahvamajast

Ajalugu kordus ja juba teist aastat järjest võitis “Väikese Laululinnu” tiitli Pille-Riin Roots Paikuse Põhikoolist. Foto: Kadri Karon.

Muheduse eripreemia– 2. ja 4. klassi ansambel Häädemeestelt Klubi “Eakas” lemmikud– Karin Rea ja Marili Loorents

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 2. ja 3. klassi ansambel. Juhendaja Mare Tallo. Foto: Sairi Sutt.


Vintage OSCARS Jõulugala Jessica TÄHISTE

69. lend tunnustas aasta tegijaid: Aasta sportlane – Karl Maidle Aasta õppija – Epp Loviisa Pärtel Aasta hõbekõri – Anette Elken Aasta humorist – Tõnu Kask Aasta aktivist – Merlin Raid Aasta sündmus – Voice Of Teenagers in Europe Aasta vaimne liider – Anne Aasamets Aasta üllataja – peotantsu kursus

Balli kuninganna Luise Maria Tallo ja kuningas Joonas Välja.

Suurt pidu võimaldas korraldada suur sponsorite hulk.

Möödunud aasta jõuluball oli eriline mitmel moel. Galale sai jalutada mööda punast vaipa ja kaetud oli rikkalik suupistete laud. Osa võttis rekordiliselt palju külalisi. Auhinnalaud oli muljetavaldav. Peavõiduks oli Viiking Spa 100 eurone kinkekaart ning kolmveerand balli külalistest lahkusid peolt suuremate või väiksemate võitudega. Tantsukursustel õpitut sai tantsupõrandal praktiseerida bändi Abolut-Lühis järgi.

Enne lõpuvalssi toodi balli üllatusena välja uhke tort. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi Jõulugala lõpetas õues ilutulestik.

Oma esinemistega pakkusid silmailu Studio Happy Dancers ja Aveli Asperi tantsutrupp (pildil). Fotod: Sigrid Absolon


Eesti Vabariigi poliitika Kui hästi tead Eesti Vabariigi ministreid ja kas tunned Eesti poliitikuid? Pane ennast proovile. Epp Loviisa PÄRTEL


Alla:

8. Kes on pildil?

21. Hannes Hanso on Eesti …

7. Kes on pildil?

1. Urmas Reinsalu on Eesti … Kõrvale: 2. Kes on pildil?

1. Kes on pildil? 9. Kes on pildil?

3. Eesti kultuuriminister on … 4. Kes on pildil?

10. Eesti haridus- ja teadusminister on … 11. Riigikogu esimene aseesimees on …

8. Kes on pildil?

2. Eesti majandus- ja taristuminister on …

9. Kes on pildil?

3. Eesti peaminister on … 4. Kes on pildil?

12. Eesti tervise- ja tööminister on … 10. Kes on pildil?

13. Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 9. … 2015 5. Kes on pildil?

14. Eesti rahandusminister on …

5. Kes on pildil?

15. Eesti riigihalduse minister on … 16. Liisa Oviir on Eesti …

17. Eesti siseminister on 6. Marina Kaljurand on … Eesti … 7. Kes on pildil?

11. Riigikogu teine aseesimees on …

16. Riigikogu esimees on ...

18. Valitsuse istungid toi- 6. Margus Tsahkna on Eesti … muvad … majas. 19. Eesti keskkonnaminister on ... 20. Urmas Kruuse on Eesti …

www.riigikogu.ee


Ahviaasta 2016 – Mis ootab sind ees? Uue aasta alguses levivad ikka ja alati erinevad horoskoobid, mis ennustavad eesolevaks aastaks õnne ja armastust. Et mitte olla ebapopulaarne, on siin ka Kirjatarga ametlik horoskoop. Mõnusat lugemist! Triin NÄREP Hanna Kerstina KARTAU

Jäär Ootamatu kihk veeta oma päevad vedeledes ambitsioonitult voodis. Suvekuude paiku lepite olukorraga täielikult – kuke-aastal aega küll! Sõnn Oodata võib suhteelu aeglast ja valusat surma ning ootamatut armastust kasside vastu.

Kaksikud Irooniliselt veedate aasta otsides oma teist poolt. Lootused on kõrged, kuid asjata.

Lõvi Võimalus kogeda keskeakriisi algust kasvab 150%. (Ferrari F430-t on teil kindlasti vaja.) Neitsi Lameda maa teooria tundub tähtede seisu tõttu novembri paiku eriti loogiline. Üldiselt läheb nagu tavaliselt edasi.

Kaalud Kevadel kaalute rutiini purustamist. Plaan jääb pooleli, kuna hea kasvatuse tõttu ei meeldi teile asju lõhkuda.

Ambur Amburid on olemas ainult mütoloogias. Vabandust, aga teid ei ole olemas.

Veevalaja Tunnete end elurõõmsalt ning kõik teie teel läheb ootuspäraselt. Või läheb kõik vastupidiselt.

Kaljukits Hoiduge lähedaste suhete loomisest sõnnidega! Ja kõigi teiste inimestega.

Kalad Teadmatus elu tähenduse ees viib teid aasta lõpul eksistentsiaalse kriisini. Ei oska aidata.

Skorpion Stressi tõttu igatsete puhkust, sooje liivarandu ja kõrvetavat päikest. Kahju küll.

Vähk Aasta ainuke positiivne külg on see, et vähemalt pole asjasse segatud irooniat. Rahaasjad on ka nigelad.

Profile for Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Kirjatark 72  

Kirjatark 72

Kirjatark 72  

Kirjatark 72

Profile for kirjatark
Advertisement