Page 1

T IR AAŽ 3 00 N R . 63

O KT OO BE R , 2013

K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T

H IND: 0 . 5 0 €

Ei ole midagi sellist, millest ei paraneks!

Õpetajaks peab sündima!

Rahvajooksu võidumees

Legendaarne õpetajate autopesu mälestus

Igas halvas on midagi head

Pildi joonistas Kita-Ly Remmelgas.

Mis meelitaks mehe kooli õpetajaks tulema? “KNOPKA” uurib! Loe lk. 17

Uus õpetaja pardal! Kirjatark küsitles Regina Arnemanni. Loe lk. 4

Kirjatarga vilistlased luubi all! Algab terve aasta kestev vaatlus! Loe lk. 12


TOIMETUSE VEERG Pärast imelist suve on koos värviküllaste sahinaga

puulehtede

meieni

hiilinud

sügis. Samuti krabistab Kirjatarga toimetus oma lehe kallal, et selle küljed sama kirevaks, põnevaks ja ainulaadseks muuta. Sel õppeaastal peame hakkama saama ilma nelja suurepärase toimetajata, suundus

sealhulgas

Tartusse

meie

rõõmsameelne peatoimetaja Anett. Kuid südikad allesjäänud

üritavad

Kirjatarga toimetus sügisel 2013 Taga vasakult Kätlin Laur, Ago Tominga (11. kl), Reelika Tõnisson (12. kl), Mary-Liis Kull

endiselt (11. kl), Auris Aleksandrov (9.a) - koolilehe toimetuses juba neljandat hoaaega, Brith Marii Kirjatarga lippu kõrgel hoi- Treial (9.a); da. Seekordses lehes toome Ees vasakult Luise Maria Tallo (9.a), Triinu Ots (12. kl), Maarja Voort (11. kl), Signe Täär teieni uudiseid peamiselt (11. kl), Anne Aasamets Foto: Ly Kuningas Kilingi-Nõmme

Gümnaa-

siumi kooli kokkutulekust, meie vilistlastest ja samuti ka sellest, et kool on kaasatu

KIIRTEADE VILISTLASELE

100 tamme projekti. Jõuame küsitleda ka veel meie kooli uut

õpetajat

-

Regina

Arnemanni ja teha tänavaküsitluse

Kilingi-Nõmme

tänavail. Kajastame ka seda kõike, millega on hakkama saanud meie ABItud, samal ajal ära käies veel Riigikogus ning pistame ka varba vette Portugalis. Unustamata ei saa jätta ka intervjuud

Kilingi-Nõmme kooli kokkutulek toimub 19. oktoobril 2013 *** Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi vilistlasraamatu esitlus toimub 18. oktoobril 2013

rõõmu toonud Johann Seppa, kes naases sel kevadel Sloveeniast Euroopa Meistrivõistlustelt hõbemedaliga! saab seekord end harida ka

Kirjatarga oktoobrikuu filmisoovitus!

majanduse vallas. Soovime kõigile vilistlastele toredaid kohtumisi koolimajas ning rõõmsaid äratundmisi koolilehe külgedel! Sinu Kirjatark

Kui oled huvitatud kirjutamisest, meediast ja inimestega suhtlemisest, oled oodatud liituma koolilehe Kirjatark toimetusega. Kokkusaamised toimuvad kord nädalas. Lisainformatsioon toimetuse liikmetelt, Anne Aasametsalt ja Kätlin Laurilt.

nii meie riigile kui koolile

Keda aga sport ei huvita,

!!! TÄHELEPANU !!!

ILMAR RAAGI film

KERTU Kilingi-Nõmme Klubis 26.oktoobril kell 21.15


Kaua võib?! Siit me tuleme! 11. klassi õpilaste eelmisel õppeaastal algatatud projekti võib nüüdseks lõpetatuks lugeda! Kuid mis vahepeal toimus ja millega meie noored poliitikud tegelesid? Mary-Liis KULL Kita-Ly REMMELGAS Meie kooli 11. klassi eelmisel aastal algatatud projekti ,,Kaua võib?! Siit me tuleme!’’ raames käisime kevadel Tallinnas ja Laulasmaal, kus korraldasime seminari koos Vändra Gümnaasiumi õpilastega.

Sealses keskuses said noored poliitikud puhata, käia ujumas ja saunamõnusid nautimas ning mere ääres jalutamas.

teel külastasime kaubanduskeskust. Jäime selle tööka puhkusega rahule ja olime rõõmsad uute teadmiste ja tuttavate üle.

Järgmisel hommikul alustasime juba seminariga, kus nii Vändra kui KilingiNõmme Gümnaasiumi noored rääkisid kus ja kellele nad töövarjuks käisid. Seminari väisas külalisena

Olgugi, et suvi möödus meil kõigil oma tegemisi tehes ja puhates, hakkasime septembri alguses kohe usinalt tööle. Nimelt oli vaja kokku panna plakatite näitus ja teha valmis infovoldikud.

Esimesel päeval käisime esmalt Euroopa Parlamendi Infobüroos, peale seda jagunesime gruppidesse, ning iga grupp külastas ühte erakonda. Seal tutvustati meile erakondade igapäevatööd, põhimõtteid ning räägiti, mida nemad soovivad muuta. Hiljem saime taas kogu Meie suur seminariseltskond Riigikogus. kambaga Raekoja platsil kokku. JaguKadri Simson, kes rääkis nesime uuesti gruppideks – poliitikast üleüldiselt ja mõned läksid Vabariigi Valisamuti Riigikogu telgitamiskomisjoni, teised aga gustest. Hiljem jagunesime Leedu, Soome ja Rootsi saatgruppideks ning lahendasikondade tööga tutvuma. Kui me erinevaid ülesandeid, olime ka sellest aimu saasamuti rääkisime eelmisel nud, suundusime edasi Riipäeval külastatud erakongikokku, kus võttis meid dadest. Tutvustasime nende vastu Jüri Ratas kes rääkis põhimõtteid ning arutlesimeile nii hoonest kui ka seal me selle üle, mis meile töötavatest isikutest – saime meeldis, mis mitte. Samuti, kontrollida oma tarkust küsikas toetaksime neid. Grupmustele vastamisega ning pides tehti lühikokkuvõtted samuti kuulsime palju uut eelmisest päevast ja pandi ning huvitavat. kokku materjalid eesootava plakatinäituse jaoks. Pärast Pärast seda seadsime samkonverentsi lõppu suundumud (õigemini keerasime sime Tallinnasse, kus kodubussi nina) Laulasmaa poole.

tuse tegemiseks, kui mitte kohas, kuhu saab koguneda koos sõpradega ning head toitu nautides end ka harida valimiste teemal! Meeleolu oli avamisel suurepärane, kuna lõpuks oli suur töö valmis saanud, meie olime palju targemad ja tagatipuks said kõik imetleda meie kauneid informatiivseid plakateid ja saada infot meie projekti kohta. Jagasime ka kõigile õunu ja voldikuid ning ärgitasime noori ikka valima minema! Koostatud infomaterjali saatsime kõikidesse Pärnumaa gümnaasiumidesse, kus meievanused õpilased seisavad silmitsi sama probleemiga, mis meie projekti alguses - keda, miks ja kas üldse valida.

Tänaseks on meie projekt läbi saanud. Lõpetuseks oleme saatnud projekti kokkuvõtte ja töö käigus valminud plakatid ka Foto: Maarja Voort meie poolt külastatud asutustele. Tiimitööna valminud plakatitega nähti vaeva üsna palju, niisamuti ka voldikutega. Soovime tänada kõiki, kes Kõik pidi olema ju korralimeid sellel raskel teekonnal kult vormistatud! Pärast aidanud on. raskeid pingutusi, mitmeid Erilised tänud Anne Aasamettunde tööd ja vaeva, oli kõik sale ja meie armsale klassijulõpuks valmis! Kolmapäeval, 25. oktoobril sõitsime bussihatajale Ly Lünekundile. ga Pärnusse, et avada kauaoodatud näitus Port Artur I asuvas Hesburgeris. Kus mujal oleks parem koht näi-


Uus õpetaja pardal Kooli avaaktusel tutvustas direktor kooliperele uut särasilmset õpetajat. Regina Arnemann astus septembris päris esimest korda elus õpilaste ette, et lasteni tuua vene keele ilu. Kirjatark käis õpetaja Reginaga tutvumas. Signe TÄÄR Kus olete üles kasvanud ja elanud?

Milline on Teie kõige helgem mälestus lapsepõlvest?

Vaatamata kõigele on mul olnud väga tore lapsepõlv. Helgeimat mälestust on Sündisin Pärnus ja kuni 5väga raske välja tuua - kogu aastaseks saamiseni elasin lapsepõlv oli helge ja lilleseal. Siis juhtus aga minuga line. Mul ei ole kunagi olüks õnnetus, mille tagajärjel nud kohustusi, kõik mis ma pidime terve perega tegema pidin, tuli Venemaale k o l i m a «Ma ei kannata k u i d a g i iseenesest, ning seal v a b a s t verd.» ma alustatahtest. sin ka oma Suurem osa vakooliteed. Ja nii mu lapsepõlv bast ajast sai mööduski - kooliajal elasin veedetud koos Moskvas ja kõik koolisõpradega, vaheajad veetsime koos venolgu siis Eesnaga eesti vanaema juures tis või Pärnus. Venemaal. Ü k s Mis koolides olete käinud? naljakaimatest Minu vene keele tase enne seikkooli oli pea olematu ning adest ema pani mind saksa keele juhkallakuga erikooli, kuna artus vas, et eestlasena on mul kergem seda keelt õppida. Tegelikkus oli aga midagi muud ning kolmandasse klassi läksin elukohajärgsesse tavakooli, kus õppisin kolm aastat. Seal avastasin oma matemaatikavõimed ning 6. klassi läksin juba matemaatika-füüsika kallakuga kooli. Pärast 9. klassi lõppu otsustasin Moskvast lahkuda ning 10. klassi läksin juba Pärnus. Seal mu matemaatikavõimed hääbusid ja esile kerkis hoopis huvi keelte vastu ning peale keskkooli lõppu tahtsin pedasse inglise keelt õppima minna. Sisseastumiseksamitel põrusin ning läksin hoopis tööle. Kuid sellega minu koolitee ei lõppenud. Kuressaare ametikoolis õppisin hotellindust, Tartu Ülikoolis vene ja slaavi filoloogiat, mille õpinguid jätkan praegu Tallinna Ülikoolis.

sõbranna pool tema tahtsite väiksena saada? vanemate suvilas Moskva Arstiks. Ja kindlasti kilähedal. Ühel õhtul tahtsin rurgiks. See oli minu kindel oma pead pesta ja võtsin soov pikka aega, sinnaesimese ettejuhtuva šammaani kuni avastasin, et ma poonipudeli ja kallasin selle ei kannata verd. sisu endale pähe. Pärast selgus, et pudelis šampooni asemel oli «Mul puudus liim, mida ma siis järgnevat kaks kuud ettekujutus tavalise bensiiniga õpetajatööst.» v ä l j a pesin. Tagantjärele lõbus Kuidas suhtusite koolidesse, kus omal ajal seik, siis ta õppisite? muidugi nii naljakas ei Üldiselt olen ma olnud tundnud. positiivne inimene ja Kelleks

kõikidesse koolidesse samuti positiivselt suhtunud. Mingisugused ained on tulnud kergemini kätte, mõned raskemini, aga see ei ole olnud põhjuseks masendusse langeda. Kuidas sattusite KilingiNõmme? Täiesti klassikalisel moel - tulin mehele. Enne seda ei olnud ma siin kunagi käinud ja ei teadnud ka rohkem, kui et vene ajal olid siin linnas laadad, kust sai absoluutselt kõike ja siin asus "Juudi pood". Kas olete ka enne õpetajana tööl olnud? Ei, kui mitte arvestada seda, et ma olen inimesi välja õpetanud seda või teist tööd tegema. Professionaalse õpetaja kogemuse saamiseks andis mulle võimaluse Kilingi-Nõmme gümnaasium.


keelt. Suhtlustasandil oskan inglise keelt. Poest saan kaubad kätte ka tšehhi keeles. Prantsuse keelt olen õppinud ainult õ i g e s ti hääldamise eesmärgil. Iseseisvalt olen alustanud araabia keele õpinguid, tulemused on visad tulema, aga ega mul sellega kiiret ei olegi. Kes on teie iidolid või eeskujud? Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes peavad kogu aeg kedagi järgima. Ei ole ka olnud iidoleid ei muusikasfääris, poliitikas ega keeleteaduses. Eeskujuks on mu ema, kes leiab igas asjas midagi head, isegi kui asi lootusetu näib. Sellest tingituna on minu jaoks väljakujunenud kaks mõtet, mis aitavad mul

elust rohkem aru saada ja sellest rõõmu tunda. Esiteks, iga asi siin elus juhtub põhjusega, ja teiseks - igas halvas on ALATI midagi head, tuleb seda ainult osata näha.

Õpilane Ago Tominga: Õpetaja Regina on väga aktiivne õpetaja. Juba esimesel päeval tegi ta meile selgeks, mida meilt ootab ja ei raisanud aega oma plaanide täideviimisel. Probleemide tekkimisel lahendab neid loovalt. Soovin talle omalt poolt entusiasmi ka edaspidiseks.

Kolleeg Ly Kuningaga õpetajate päeval. Foto: Maarja Voort Muljed... segased tunded, aga enamjaolt positiivsed. Inimene peab oma elu jookKuna mul puudus ettekujusul igasuguste töödega koktus õpetajatööst, siis ma ei ku puutuma, nii on see juhsaa öelda, et ma oleks tunud ka minuga. Kui mitte K i l i n g i arvestada tööd N õ m m e malevas, siis «Vene ajal olid siin koolis petleiba olen tunud või siis teeninud kir- linnas laadad, kust vastupidi, jakandjana, sai absoluutselt oleks meeldim ü ü j a kõike ja siin asus v a l t kassapidajana, üllatunud. “Juudi pood”» l ill epoes Arvan, et see lilleseadjana, kool on nagu siis veel iga teine, kus on oma head baaridaamina, kokana ja ja oma vead. Praeguseks ettevõtte juhina. Viimaseks hetkeks olen aru saanud, et tööks oli tankla juhataja õpetajaamet ei ole lihtsalt ametikoht. mingisuguse teema valdaMis tõi Teid siia kooli? mine, vaid oskus seda Esimest korda elus oli kanteemat edasi anda ja see on dideerimise põhjuseks raskem, kui ma esialgu armidagi muud kui palk, vasin. Aga eks ma ise ka seekord siis õpitud eriala. õpin ja valin erinevate Tuli pakkumine vabale komeetodite vahel, mis kelhale, saatsin oma CV, käisin lelegi paremini sobib. Peavestlusel ja osutusin asi et oleks huvi ja minul valituks. seda veel on. Mis töid olete teinud?

Mis mulje on jäänud meie koolist?

Milliseid keeli valdate? Valdan kahte - eesti ja vene

13. Õ klassi õpilane Regina võtmas vastu õpilaspiletit. Foto: Maarja Voort


Mitte seisma jääda, vaid edasi minna Seoses läheneva juubelisünnipäevaga tegi Kirjatark juttu Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi klassijuhataja Eve Sinijärvega, et saada aimu tema tööst, hobidest ja meenutustest. Brith Marii TREIAL Luise Maria TALLOl

Kus linnas te üles kasvasite ja koolihariduse saite? Esimesed kuus klassi õppisin Jõhvis, pärast seda kolisime perega Pärnusse ja läksin edasi õppima Koidula keskkooli. Kas te mäletate oma esimest koolipäeva? Kirjeldage seda. Väga hästi mäletan. Esimese kuu õppisime vanas koolimajas, pärast seda läksime suure rongkäiguga uude koolimajja. Uus koolimaja oli suur neljakorruseline, kus õppis ligi 1000 õpilast. Meil oli tume koolivorm suurte lilledega ja heegeldatud kätistega. Peas oli mul veel suur valge lehv. Esimene õpetaja on ka meeles, ta oli väga vana. Milline õpilane te ise olite? Olin väga vaikne, kuid samas aktiivne. Võtsin igalt poolt osa, näiteks olin pioneer, igav ei olnud mul kunagi. Ma õppisin hästi ja hinded olid head. Kui meenub, siis rääkige palun mingi tore juhtum või naljakas seik oma kooliajast. Nii äkitselt midagi meelde ei tulegi, aga meenub, kui hakkasin koolist koju minema siis poisid ootasid tee ääres, lilledega ja aitasid koolikotte kanda. Kuidas teist õpetaja sai? Miks just see amet? K u n i seitsmenda klassini olin surmkindel, et õpin agronoomiks. Keskkooli lõpuks teadsin, et õpin

õpetajaks, kuna mulle meeldib suhelda lastega. Mu ema nägi ka kõrvalt, et ma olen selle ameti jaoks loodud. Mis aastal alustasite tööd Kilingi-Nõmme Keskkoolis?

Mida peate oluliseks õpilastega suhtlemisel? Mõistmist, sirgjoonelisust, ausust, sõbralikkust ja armastust nende vastu. Us-

1981. kohe pärast ülikooli suunati mind siia. Ma olin siis ju nii noor (muheledes). Kas oma esimesest tööaastast meenub midagi eredat? Jah, ma sain kuueaastased lapsed. Klassid olid siis internaadimajas, kus oli tohutult külm. Mäletan veel neid külmi õhtuid, kus pidin lapsed sinna magama sättima, see oli tõsiselt kohutav. Mäletan, et internaadi taga olid lastele vägevad atraktsioonid. Lisaks oli ju kõigil ka ühtne koolivorm. Poistel sinised tähnilised püksid ja tüdrukutel seelikud. Minu klassis õppisid ka hästi vahvad kaksikud. Kas on mõni laste poolt korraldatud üllatus, mis Teile kohe meenub? Üllatusi, mis kohe meenuvad, on väga palju. Näiteks üks grilliõhtu sellel kevadel, neljanda klassi lõpus. Kõigepealt toodi lauale suur ümbrik, kus oli kirjas, et ma olen lapsi valesti õpetanud ja tuleb läbida koolitus. Meile oli ette valmistatud matkatee koos kontrollpunktidega, kus pidime lahendama ülesandeid, näiteks mängima kummikeksu ja andma esmaabi. Kuidas iseloomustaksite ennast kui õpetajat? Range, nõudlik, natukene lapselik, aga selline peabki olema, kui õpetad lapsi. Tulen alati õpilastele poolele teele vastu, kõik on läbirääkimiste küsimus.

olen ka sellega, et on lapsi, kes tahavad tantsida, see on mulle justkui patarei, mis annab energiat. Mis Te arvate, kas õpetajaks õpitakse või sünnitakse? Õpetajaks peab sündima. Õpetaja, kes ainult õpib, ei saa kunagi nii hästi õpetama kui see, kellel on sündides midagi kaasa antud. Te olete koolis kõige nooremate laste õpetaja. Kui kaua teie süda oma õpilaste küljes aga pärast veel ripub?

kuge või mitte, aga ma tõesti armastan kõiki lapsi, keda ma õpetan või õpetanud olen. Mida õpilased Teile õpetanud on? Ennast kontrollima, vastastikust suhtlemisoskust ja kannatlikkust. Ma olen palju kannatlikum kui oma õpetajatöö alguses. Mis teeb õpetaja töö raskeks? Teate, vanasti ei olnudki see raske, kuid nüüdseks on asjad nii palju muutunud. Ilmselt on põhjuseks kodune vabakasvatus. Lapsi on raskem ohjata, peab ennast kehtestama. Lisaks on õpetajatel väga palju paberitööd. Millega Te koolis rahul olete ja mida võiks muuta? Oma lastega olen rahul, kohe tõsiselt rahul. Mulle meeldib see, et mul on oma klass: ma ei kujutaks ette oma tööd, kui mul ei oleks oma klassi. Rahul

Nüüd te ajate mu jälle nutma. Lõpuni jälgin. Vanasti olid ikka klassipäevikud, kuhu sai sisse piiluda ja kedagi tagant utsitada. Nüüd puudub ülevaade. Kui koolimajas midagi ei kuule, siis järelikult läheb hästi. Tegelikult ma alati jälgin ja vaatan neid. Millised on teie hobid? Neid on mitu, esimesena võib kohe rahvatantsu välja tuua. Lisaks meeldib mulle käsitöö, lugemine ja seenel käimine – see on tõsiselt mõnus. Kust pärineb teie rahvatantsu pisik? Kui ma olin seitsmeaastane, siis oli rahvatants koolis kohustuslik õppeaine. Kogu klass pidi tantsima. Ilmselt oli põhjuseks hea õpetaja, kellelt tantsupisik tuleb. Mis on Teie elu moto? Mitte seisma jääda, vaid edasi minna, ükskõik kui raske ka on.

FOTOD: erakogu


Saja tamme park pandi mulda Kilingi-Nõmme linnas algas eeltöö tõrudega, et viia tammetaimed nelja aasta pärast uude parki kasvama.

Eesti Vabariigi 100. juubeliks 2018. aastal plaanitakse istutada üle Eesti 100 tamme parke, salusid ja alleesid. Igasse maakonda tuleb vähemalt üks sajanditammik, mille on kasvama pannud kooliõpilased. Istikud kasvatatakse selleks kohapealt korjatud tammetõrudest. Järgneva nelja aasta jooksul tuleb tammede eest hoolitseda, neid kasta ja talveks külma eest katta. 2018. aasta kevadel saab need siis istutada ühte Eesti 100 tamme parki, salusse või alleesse. Kilingi-Nõmme tammepargi jaoks korjasid tõrusid Saarde valla 23 külast, Tihemetsa alevikust ja Kilingi-Nõmme linnast 9.a ja 9.b klassi õpilased. Septembrikuu viimasel päeval pani klasside ja Saarde valla esindus kolmsada tõru kasvama turbapottidesse. Tammetaimed jäävad kevadeni varjule AS Eesti Metsataime katuse alla Marana külas.

Sairi Sutt tõrusid korjamas. Foto: erakogu

Ja tõrud saidki mulda. Nobedatel näppudel kulus ainult 10 minutit, et kõik 300 tõru oma kasvupaiga leiaksid. Maha istutati tõrusid suure varuga, et parki rajades taimedest puudust ei tekiks. FOTOD: Anne Aasamets

Robert Tõnisson Saarde valla jaoks ajaloolise tähendusega Leissaare tamme juures. Foto: erakogu


Põnevate huvidega Reet Liblik Kirjatark on teinud intervjuusid paljude Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetajatega, kuid Reet Liblikul õnnestus pikka aega märkamatuks jääda. Seekord üritasime teada saada, milline oli Reet lapsena, millega ta väljaspool kooli tegeleb ja kuidas tunnis õpilaste tähelepanu saada. Reelika TÕNISSON Millisest linnast Te pärit olete ja kus haridusteed alustasite? Ma olen maatüdruk. Kodu on Halinga vallas. 1. klassi läksin Parasmaa Algkooli, 2.-4. klassis õppisin Vee Algkoolis. Nüüd pole neid koole enam ammu olemas. Siis pandi mind Lydia Koidula nimelisse Pärnu 2. Keskkooli, mille ma ka lõpetasin. Kuidas kirjeldaksite ennast kui õpilast? Sain õppimisega päris hästi hakkama. Sai tehtud Väiksena tegi Reet vahel ka ka vallatusi, krutskeid vallatusi ja krutskeid. koos oma klassikaaslasteMälestus oma kodust, vaga ja sõbrannadega. Üldiselt nematest. Meil oli väga olin ma sõnakuulelik tüdükstest armastav ja ühteruk, sest tahtsin oma koolihoidev pere. Kuna elasime töid õigeaegselt ära teha. maal, oli tööd palju, kuid Puududa koolist mulle ei leiti aega reisimiseks, teatmeeldinud, sest töid järgi ris ja kontsertidel käimitegemiseks kuhjus siis palju seks. Mind võeti alati kaaja mitme asjaga korraga sa. Peres olid igal oma kotegelemiseks olin liiga laisk. hustused ja ülesanded, Iseasi oli see, kui terve klasminul ka. Mõnikord juhsiga korraga mõnest tunnist tus nii, unustasin need ära. "pausi panime". Naabripoiss oli minuealine Millisest töökohast lapsena ja temaga oli palju huvitaunistasite? vam mängida ja mööda Lastega töötada olen ma metsi kolada. Vahel sain kogu aeg soovinud. Algul vitsa ka. Aga see mesilaste oli mõte, et minust saab sumin õitsvas õunapuulasteaiakasvataja, aga kui aias... Lume lõhn talvistel lõpetasin keskkooli, sain saanisõitudel... mingi aeg töötada koolis ja Kui kaua olete Kilingiõpilastele tunde anda. Kuna Nõmme Gümnaasiumis õpetamine meeldis, tegin töötanud? sisseastumiseksamid Kilingi-Nõmme GümnaaEduard Vilde nimelisse siumis olen töötanud alates Tallinna Pedagoogilisse 1979.a sügisest. Instituuti algõpetuse erialaKas olete pidanud teisi le. ameteid peale õpetajatöö? Milline lapsepõlvemälesEi ole. tus või mälestus koolist Millise nipiga lapsed tunTeile alati naeratuse suule nis kuulama panete? toob?

Ega polegi mingit nippi. lingi-Nõmme koolis olen Pigem tuleb õpilastele edasi olnud esimeseks õpetajaks 9 anda arusaam, et õpid iseenklassile. Ei saa öelda, et mõni dale. Vahel tuleb teha asju, klass jääb rohkem meelde mis pole sugugi meelepäkui teine. Igal klassil on oma rased, kuid mille oska"nägu". Kõigepealt meenub mine edaspidi väga ikka hea ja armas, siis võibvajalik on. olla pika mõtlemise peale Mõned aastad tagasi tuleb ka mõni ulakus meelde. andsite tüdrukutele Millise moto või hüüdlause flamenkotrenni. Miljärgi elate? liste hobidega veel Tee, mis õige - au tuleb hoitegelete? da. Lindu kiidetakse laulust, Käin ka praegu ise inimest teost. flamenkot tantsimas. Lisaks meeldib kududa ja kui on aega, lahendan ristsõnu. Ei saa mainimata jätta reisimist. Oi, kuidas tahaks reisida. Millisena kujutate oma elu ette umbes 10 aasta pärast? Tahaksin olla pensionär ja õnnelik vanaema. Olite 8 praeguse 12. klassi õpilase klassijuhataja. Kas meiega seoses meenub mõni huvitav seik? 1. klassi kevadel käisime Raja talus, vorstid olid grillimiseks kaasas - Röku sõi vorstid ära. Tagasitulek oli pikk ja vaevaline: kuum päike, väikesed jalakesed, isegi pisar tuli mõnel silmanurka. Aga tagasi jõudsime olime kõik väsinud ja õnnelikud. Mitmele klassile olete klassijuhataja olnud? Kui saaksite välja tuua ühe klassi, kes on Teile eriliselt meelde jäänud, siis milline see oleks? Tamsalu Keskkoolis kahele klassile. Metsapoole koolis Reet Libliku elus on tantsimisel ja ühele klassile, Ki- laulmisel tähtis koht. FOTOD: erakogu


Veni, vidi, vici!* Kooliaasta lõpus, kui kõik teised õpilased valmistusid suvele vastu astuma, nägi 11. klassi noormees Johann Sepp vaeva Sloveenias, et tuua endaga kaasa medal taekwondo ITF Euroopa Meistrivõistlustelt. Ta naasis hõbedaga! Kirjatark soovis teada, mis on selle võitlusliku noormehe sees veel peidus. Mary-Liis KULL Kaua oled?

spordiga

aga seetõttu, et ei saanud esimest kohta. tegelenud

Spordiga olen tegelenud kaua. Esimeseks spordialaks, millega tõsisemalt tegelesin, oli male. Hakkasin sellega tegelema lasteaias, kokku ligikaudu 5 aastat. Peale selle olen tegelenud ka võrk– ja korvpalliga ning paljude muude asjadega, kuid need pole siiski nii väga meeldinud. Kaua taekwondoga tegelenud oled? 7 aastat. Kas oled kunagi trenni tehes ka viga saanud? Vigastusi tuleb ikka üsna palju. Ja kui tulevad, kipuvad nad mulle raskelt tulema. Aga ei ole midagi sellist, millest ei paraneks. Kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks! Millised on sinu senised suurimad saavutused spordis? Parim saavutus on kindlasti Sloveeniast, Euroopa Meistrivõistlustelt taekwondos. Mingil määral läks hästi ka males, nii vahelduva eduga. Taekwondos on aga alati paremad saavutused olnud, kui olen võistlustel käinud. Mis tunne sind Pärast võitu EM’il?

valdas

Olin samaaegselt nii vihane kui ka õnnelik. Rõõmus muidugi selle üle, et teise koha Eestisse tõime, vihane

Kus sa trennis käid? Pärnu Hansagümnaasiumis on esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti trennid kella 18.00 -20.00. Muidugi teen ise ka trenni ja oleme proovinud treeneri ka kord nädalas Kilingi-Nõmme saada. Milline näeb välja tavaline trenn? Alguses on tappev soojendus.

Jookseme palju ja teeme kätekõverdusi. Pärast seda on selline tunne, et trenn oleks juba nagu läbi. Siis teeme venitusi ja valmistume sparringuks (toim. käpikutesse löömine, tehnika arendamine). Seejärel hakkab sparring, mis on isiklikult minu lemmikosa trennist (toim. Sparring on kahevõitlus koos kaitsetega). Ning pärast seda on kõik kurnatud ja trenn ka läbi. Kas oled lähiajal ka võistlustele minemas? Eks näeb, mida tulevik toob!. Mida ootad tulevikult, mida plaanid ja millest unistad? Praegu tahaks lõpetada gümnaasiumi ilusti ära ning minna edasi ülikooli. Võimalus on minna ka veel ühele MM’le, kuid see pole kindel. Muidugi tuleb ka treeningutega jätkata. 11. klassiga seoses hirme ka on? Uurimustöö ootab ju ees.

Klassiõde Signe Täär

Johann on väga sõbralik ja naljakas, kohati ka sõjakas. Teeb pidevalt nalja ja mina isiklikult pole teda siiani mitte kordagi tõsisena näinud. Alati on tal kõige kohta oma arvamus ning 99% ulatuses näeb ta maailma läbi huumoriprisma. Tõsine on ta vaid sel juhul, kui keegi juhtub sööklas tema pihvi ära võtma. Siis muutub ta sõjakaks ja sel hetkel on ta valmis ka toidu nimel oma oskusi taekwondos demonstreerima. Sõber Rando Visnapuu

Alguses isegi oli natuke, aga nüüd küll enam mitte. Lihtsalt on hea oodata ja näha, mida uus kooliaasta toob. Kellele taekwondod soovitad? Sobiks see ala ka tüdrukutele? Igas vanuses ja kõigile neile, kes tahavad sporti teha ja õppida ennast kaitsma. Ka tüdrukutele! *Tulin, nägin, võitsin!

Johann on väga hea sõber. Truu, oma sõprade nimel kõigeks valmis ja teeb palju nalja. Samuti on ta ka hooliv, väga sõbralik ja aktiivne. No words for that man!


12. klass sai auväärse tiitli 6. septembril said Kilingi-Nõmme 12. klassi õpilased kutse abiturientideks pühitsemise õhtule. Kutsel oli lisaks toimumisajale ja –kohale kirjas kahe ühisülesande kirjeldus. Esimese asjana pidime valmistama kokakunsti kõrgema saavutuse 6(6) komponendist, kaasa võtma retsepti ja seda tutvustama. Teise ülesandena pidime koostama tsirkuseetenduse “Klassi elulugu”, kava pikkus pidi olema 6 minutit ja 6 sekundit. Pühitsemine toimus 11. septembril kooli aulas. Kogu klassiga läbisime erinevaid ülesandeid. Artiklis on võimalik uurida kahe ülesande lõpptulemusi. Ühes pidime kirjutama kooliga seotud ülistavaid luuletusi ja teises tegema etteantud teema ja rekvisiitidega fotod. Mõlema ülesande ajal oli klass jagatud erinevateks võistkondadeks. Reelika TÕNISSON

Luuletus õppeainete ülistuseks: Matemaatika on tore aine, Huvijuhiks on meil Laine. Eesti keel on väga ilus, Mari Karon puude vilus. (Liis Leesi, Helen Sepp, Anelle Avaste, Rando Visnapuu)

Teise meeskonda kuulusid Reelika Luik, Reelika Tõnisson, Ragnar Randoja, Ringo Vainlo ja Rene Andre, ülesandeks oli kujutada stseeni filmist “Seenelkäik”.

Esimesse meeskonda kuulusid Anelle Avaste, Keily Einmann, Katariina Kask, Liis Leesi, Jason Platais ja Rando Visnapuu, ülesandeks oli kujutada, kui väga neile koolis käia meeldib. Fotod: Maarja Voort.

Luuletus koolimaja ülistuseks: Meie kool on ilus, ta seisab puude vilus. Me kõik siin käime, haridust saime. (Reelika Luik, Kristiina Liiva, Lii Zerel)

Luuletus oma kooli ülistuseks: Meie koolijuht on Erli, tema silmarõõm on Kerli. Viimane aasta meil siin, südamesse tekib piin. (Janne Tikko, Rene Andre, Ringo Vainlo, Kristjan Pärn)

Luuletus oma õpetajate ülistuseks: Õpetajad olete head, kust olete saanud siuksed tarkust täis pead? Jääte meile alati meelde, saadame teile head soovid teele. (Kelly Rebane, Keily Einmann, Cardo Õunap)


Luuletus direktori ülistamiseks: Meie kallis direktor, tegid meile selgeks, mis on erasektor. Oled meie kooli hing, kogu gümnaasium armastab sind! (Katariina Kask, Reelika Tõnisson, Kristiina Laksa, Tarjo Lensment)

Neljandasse meeskonda kuulusid Kristiina Liiva, Kristiina Laksa, Triinu Ots, Lii Zerel, Siiri Vreimann ja Kristjan Pärn, ülesandeks oli kujutada Winny Puhhi laulu “Meiecundimees üks korsakov läks eile Lätti”.

Kolmandasse meeskonda kuulusid Henelin Kuusk, Helen Sepp, Janne Tikko, Arti Rattam ja Tarjo Lensment, ülesandeks oli edasi anda Oskar Lutsu “Kevade” sisu.

Luuletus klassijuhataja ülistuseks: Meie isa, Ülo, oled meile püha. Sina meie jumal helendad kui päikese kuma. (Hans-Joosep Pärna, Arti Rattam, Ragnar Randoja)

Luuletus oma koolisöökla ülistuseks: Kooli söök on väga hea, seda maitsma sa pead. Nälga jääda sa ei saa, portsjonid on suured, head. (Siiri Vreimann, Jason Platais, Henelin Kuusk, Triinu Ots)

Abituriendid tänavad kõiki, kes selle meeleoluka õhtu korraldasid. Aitäh!

Viiendas grupis oli ainult kolm õpilast: Kelly Rebane, Cardo Õunap ja Hans-Joosep Pärna. Abiks tuli klassijuhataja Ülo Liblik. Nende ülesandeks oli teistele selgeks teha, mis on kujundujumine.


Kirjatarga ABC Käesolev õppeaasta on Kirjatarga toimetuse jaoks eriline. Nimelt jookseb koolilehel 20. ilmumisaasta. Nende aastate jooksul on Kirjatargast läbi käinud väga palju toimekaid noori inimesi. Sellel aastal plaanimegi läbi mitme lehe avaldada toimetusse kuulunutelt muljeid lehe tegemise ajast ja nende praegustest tegemistest. Esitasime vilistlastele neli küsimust ja toome teieni vastused eesnimede tähestikulises järjekorras. Anne AASAMETS Kätlin LAUR

Anett-Hildegard LAARMANN (19-aastane) 1) Õpin Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat. 2) Neid kogunes minu vähese lehes-

olemisega palju. Näiteks igasugused inimeste „tuunimised“ riietega e.l.u 24 tarbeks või mingiks stiilinäiteks, öötunnid arvuti taga, et lehte kokku panna (öösel kella poole üheni oli selline Harju keskmine tulemus), Anne megaküpsetised+ seltskond. See, kui Sirjel sai printerist tint otsa, ja printida oli veel niiiiiiii palju ja kell oli juba niiiiiii öö. Meeldivaid mälestusi on palju. 3) Koolileht andis mulle juurde palju vastutustunnet, sest olin toimetaja. Samuti mõistsin, et meeskond on niisama tugev, kui on kõige nõrgim lüli meeskonnas (kui keegi oma tööd ära ei tee, kannatavad kõik). Tähtaegade peale olen osanud alati töötada, kuigi usun, et leht annab seda oskust paljudele. Näiteks e.l.u24 oli jutu tegemine mitte millestki, seega õppisin oma mõtteid arendama, kui seda pole põhimõtteliselt mitte millestki teha. (väga suur pluss kirjandite puhul)

4) Koolileht annab kindlasti tutvusi juurde, sest tuleb erinevaid inimesi intervjueerida. Nagu eelpool mainisin, arendab leht kohusetunnet ja aitab kaasa kirjutamisoskusele. Arvan, et tänapäeva rohkete valikutega ühiskonnas ei pruugi õpilane algul teadagi, et mis teda huvitab ja millega ta tahab edasi tegelda ja lehe tegemine annab inimesele aimu, kas tema tuleviku teemaks sobib meedia. Seega minge koolilehte ja saage teada!

Anna-Kaia KIKKAS (23-aastane) 1) Elan Raplamaal ja mul on kohe kolmeaastaseks saav poeg. Tegelen veel hobustega. Ratsutan ja võistlen ka rakendspordis. Lisaks huvitegevusele käin ka ülikoolis. Õpin turundust. 2) Kui mõtlen tagasi koolilehele, tuleb m e e l d e „Keelesügaja“ nurk. See lehekülg oli alati kõige põnevam, ka lugejate jaoks. Esim e s e n a võeti ette alati see lehekülg ja loeti läbi. Seal olid kuumimad klatšijutud ja parimad äpardused, muidugi ilma nimedeta või siis moonutatud nimedega. 3) Toimetuses oli hea õhk-

kond, kunagi ei läinud sinna vastumeelselt, alati oli tore! 4) Tänastele õpilastele soovitan liituda koolilehe toimetusega. Sealt saad hea kogemuse kogu eluks! Kohtumiseni 19. oktoobril vilistlaste kokkutulekul!

Anni KULL (24–aastane) 1) Ma elan oma perega hetkel Saaremaal. Mul on 2–aastane Anni–Marii, kes käib lasteaias. Karmo on 1– aastane, kellega olen ametlikult kodune. Kuid lisaraha teenimiseks käin nädalavahetusel öösiti tööl Kuressaares OÜ Kuressaare Ööklubis, olles seal klienditeenindaja. 2) Koolilehe ajast olid kindlasti kõige rohkem nalja pakkuvamad eksperimentide läbiviimised. Ei saa üle ega ümber päevast, kui otsustasime koolilehe toimetusega õpetajate autosid pesema hakata. Oli ju ka pisike ärevus sees, teadmata, kuidas õpetajad meie tegevusele reageerivad, kuid see ju asja mõte oligi. Kahjuks ei hakanud ühegi auto signalisatsioon tööle, mida me ise sisimas ootasime. Ja kui lõpuks autoomanikud ka avastasid, et autopesula on koolimaja ees täies hoos, oli ka neil nägu nalja täis, sest autod said ju puhtaks. Koolilehe toimetuses asjaosaline olles ei olnud see töö monotoonne. Töö sai tehtud koos naeru ja naljaga, sest me olime lihtsalt suurepärane seltskond.

3) Esimese asjana kindlasti üldpildi, kuidas üldse ajalehte toimetada. Ma usun, et neid inimesi saab meie ümber olema üpris palju, kes seda tööd ka elatuse teenimiseks hakkavad tegema. Ajalehe toimetuses osalemine annab absoluutselt suurepärase praktika lõpukirjandi kirjutamiseks. Ortograafia, lausete korrektne koostamine, erinevate juttude ülesehitamine – kõik see kuulub ajalehe toimetamise juurde. Samuti tuleb olla hea suhtleja, sest läbi viies i n te r v -

juusid, olemuslugusid jms eeldavad, et sa ei ole kinnine inimene, sest muidu ei jõua ajalehte see loo olemus, mis peaks just lugejani jõudma. Koolilehe toimetuses osalemine õpetab inimesele muutuda avatumaks ja julgemaks. 4) Ma olen päris kindel, et õpilased ei ole eriti huvitatud koolilehe toimetuses osalemisest. Neid eriti aktiivseid inimesi kipub enamasti olema vähe, kes tahavad ja suudavad paljude asjadega toime tulla. Küll aga julgustan õpilasi suruma maha enda kartused ja eelarvamused, sest need kolm aastat teha väga head asja koos parima seltskonnaga, see tasub ennast ära. Ja kõigele lisaks saad hea praktika eksamite tarvis ja samuti edaspidiseks eluks. Jõudu ja jaksu teile sinna


KÜSIMUSED 1) Millega ja kus tegeled praegu (õpid/töötad)? 2) Eredamad muljed Sinu koolilehe ajast? 3) Mida andis Sulle koolilehe toimetuses osalemine? 4) Miks võiks praegune õpilane osaleda koolilehe tegemisel?

Annika MATSON (37-aastane) 1) Sel ja ka järgmisel aastal olen ma oma teise pojaga kodune ning naudin seda täiel rinnal. Mu teine poeg sündis tänavu vahetult enne vabariigi aastapäeva veebruaris. Selle aasta suvel sai mul just täis 10 aastat töötamist Eesti suurimas majanduslehes Äripäev. Olen selles ajalehes teinud väga erinevaid töid ja selline ametikohtade vahetamine on mind ennast ka palju arendanud. Alustasin Äripäevas börsiuudiste kirjutamisega, tegin selle valdkonna omale selgeks ja investeerin siiani ise oma raha aktsiatesse. Seejärel käivitasin Äripäevas ettevõtlikele naistele mõeldud ajakirja Dilemma (masu ajal see küll suleti) ja kõigile tasuta kättesaadava online-uudiste portaali www.äripäev.ee, mis tegutseb edukalt siiani. Viimati, enne lapsehoolduspuhkusele jäämist, korraldasin Äripäevas seminare ja konverentse ettevõtlikele inimestele, kus puutusin palju kokku ka ettevõtlike inimeste ehk erasektori tööandjatega maapiirkonnast. Oleks ometi ettevõtlikke inimesi maal rohkem, siis oleks ka elu ja lapsi maal rohkem. 2) Mäletan, et mina ja Annika Pärnat (täna Põltsam)

olime meie lennust kõige suurema tuhinaga koolilehe käimalükkamise juures ja vaadates meie elulugu – siis saidki meist mõlemast ajakirjanikud, vähemalt mõneks ajaks. Arvan, et koolilehe toimetuses osalemine andis mulle aimu, kelleks tahan saada. 3) Ma mäletan, et mulle meeldis koolilehe tegemine sedavõrd, et ka Tartu ülikoolis olles alustasin ma saksa filoloogide kursuselehe ”Das Feuilleton” väljaandmist, mis tänaseks küll vist enam ei ilmu. Koolilehe toimetamises osalemine andis mulle kire tunda huvi teiste inimeste tegemiste kajastamise ja ka huvi maailmas toimuva osas. See uudishimu on mind viinud ka suure huvini reisimise vastu. 4) Koolilehe tegemises osalemist soovitan katsetada kõigil, see annab võimaluse nt lemmikõpetajalt küsida seda, mida võib-olla tavaolukorras küsida ei julgeks. Sellest on mul küll väga kahju, aga kooli kokkutulekule ei saa ma praeguse plaani kohaselt tulla, sest, kui kõik hästi läheb, reisin sel ajal oma perega ringi Jaapanis. Ise koostatud reisikava

järgi olen siis Jaapani ajaloolises (varasemas) pealinnas Kyotos.

Naine. Sealt edasi tuli töö raamatutega juba loogilise jätkuna.

Tervisi kõikidele 1994. aasta lennu lõpetajatele ja mõnusat pidu!

4) Koolileht on hea võimalus end proovile panna ja katsetada, kas ajakirjanikuamet võiks olla sinu jaoks. Kindlasti annab head meeskonnatööd eeldav tegevus kasuliku kogemuse tulevikus mistahes alal läbi löömiseks.

Annika PÕLTSAM (37-aastane) 1) Töötan kirjastuses Pegasus raamatute projektijuhttoimetajana. Samal ajal tegutsen oma kodus, Pärnumaal Vaskräämas Seljaku talu käsitöökambris – korraldan seal käsitöökoolitusi ja üritusi. 2) Jõudsin olla ainult esimese koolilehe numbri sünni juures, kohe pärast seda oli gümnaasiumi lõpetamine. Meeles on õhin ja vaimustus millegi uue algatamisest ja toredad kaaslased. 3) Toimetuses osalemine andis kindlasti hoogu juurde minu selleaegsele suurele unistusele – soovisin saada ajakirjanikuks. Mõni aasta pärast kooli lõpetamist see unistus täitus – töötasin aastaid ajakirjanikuna, nii üleeestilises Postimehes, Pärnu Postimehes kui ajakirjas Eesti

Cerlin PESTI (35-aastane) 1) Töötan ja õpin. 2) Tunne, et võimalus on midagi ise ära teha ja kokku panna, teistega huvitavat infot jagada. Imelik on, et ühtegi konkreetset sündmust ei ole meeles. Pigem just tundmus, et olin osa olulisest. 3)

Palju: enese-

väljendusoskust, olulise eristamise oskust ebaolulisest, kirjutamisoskust, inimestega suhtlemise oskust (et materjale kokku panna), stressitaluvust – hakkama saada koolikohustuste kõrvalt tähtajaliste lehetoimetamisega seotud ülesannetega. 4) Just nende eespool nimetatud põhjustel: ennast arendada valdkonnas, mida kooli õppeprogramm ei paku. Soovin teile jõudu ning loodan, et kohtume kooli kokkutulekul!

Jätkub järgmises lehes!


Hoolivus liitis ühte Kirjatark oli kuulnud legende emakeeleõpetaja Virve Martoja 17. lennust, kes lõpetas Kilingi-Nõmme keskkooli 1965. aastal. Nimelt toimub neil igal aastal kindlasti klassijuhatajatund, nagu nad seda ise nimetavad. Ilmselgelt valitseb õpilaste ja klassijuhataja vahel väga tugev side ning toonast ühtsust on säilitatud siiani. Kirjatarklastel tekkis huvi ja küsimus, kas midagi sellist on võimalik ka noorema generatsiooni puhul. Kas on võimalik tänaseid noori nii liita, et kooliaegne side ei katke? Uurimine kandis vilja. Selline seltskond on olemas ja kõige kummastavam nende puhul on, et ühte hoiab just kooslus, kes käis koos algklassides. Jutt on 1.C klassist, kes alustas oma kooliteed 1996. aasta sügisel ja nende esimeseks õpetajaks oli Sirje Laur. Kirjatark tegi seitsmega neist sel teemal juttu. Silva kirjeldas, et kohtumistel saab igaüks sõna, et kaaslastele rääkida, mis aastaMadis Aal, Helena Oro (siis ga toimunud on ja Päärsoo), Kaidi Pikkur, loomulikult meenutavad nad Kädi Kuhlap, Silva Kasela, aegu, kui olid noored ja Meeri Vilinurm ja Anu rumalad. Kõigi sõnul on kohTalbonen lõpetasid 4.C tumised väga toredad, soojad, Esimene taaskohtumine toiklassi koos oma ülejäänud südamlikud ja samas inmus aastal 2010 ja Anu Esimene kokkusaamine klassikaaslastega 2000. formatiivsed (uudised pulsõnade kohaselt läks see aastal ning kõik neist jätkaJust seepärast läks lihtsalt made, laste, sid kooliteed meeste, naiste, Kilingi-Nõmme koolide kohta) gümnaasiumis. ning kindlasti Pärast põhikooli saab alati hästi läksid Anu ja palju nalja. Nii Kädi mujale Kädi kui Meeri õppima ning lisasid, et nendel Silva sõnade kohtumistel aeg kohaselt jäi tema justkui peatuks, gümnaasiumis tekib tunne, naühte klassi Helegu oleksid nad na, Meeri, Madtagasi koolis. ise ja Hardoga Eriti vahvaks (Pajus toim.). teeb asja, et Sirje, kes on nende Esimene õpetaja jaoks nii omane, Seda hämmastaon alati valmis vam ongi, et pannud fotod pärast koolide eelmistest kohlõpetamist otsis tumistest või siis just see algklasvälja otsinud side seltskond nende koolitööd, taas võimalust kirjandid, joonkokku saada. 4.C klass eest vasakult Ave Maal, Diana Einola, Meeri Vilinurm, Kaidi Pikkur, Heistused ja nikerÜ he ks väg a lena Päärsoo, Kersti Kuusemäe, Kädi Kuhlap, Silva Kasela, Maarja Burget; teises dused. tugevaks te- reas vasakult Uku Arop, Kaupo Tamm, Birgit Kuusk, Anu Talbonen, Elona Ruul, Emotsionaalsed guriks, miks taas Hardo Pajus, Mario Kuusk; tagumises reas vasakult Sirje Laur (klassijuhataja), meenutused kohtuda, pidasAndres Jefimov, Madis Aal, Mihkel Lensment, (pildilt puudub Kalev Koitmäe). id kõik seitse Meenutada on FOTOD: erakogu sellel seltskonnal oma esimest klassijuhatajat ühisest kooliajast esimene kord kõigile nii õpetaja Sirjet. Madise sõnul palju. Tüdrukud toovad välja ka esimese kokkusaamise südamesse ja kõiki oli väga oli just tema see, kes neid klassiõhtute pidamise, kus aja ja koha valimine, sest tore jälle näha ning sellest kokku kasvatas. Kädi väitis mängiti, tantsiti, naerdi ja nagu Silva ütles, on nende tuligi otsus teha see koksuisa, et kui poleks olnud tralliti ning eriti vahvad olid toredal esimesel klassijuhakusaamine traditsiooniks. Sirjet, siis poleks sündinud peod klassijuhataja juures tajal Sirjel sünnipäev auguska sellist traditsiooni, sest kodus. Kädi meenutas aga S ü d a m l i k u d ti alguses ja sealt tekkiski tema oli just see, kes oma üht hoopis värvikat lugu, mis koosviibimised suurepärane idee õpetajale

Toimetus

hoolivuse ning hellusega neid ühte liitis. “Õpetaja hoidis meid kui oma lapsi,” lisas Anu. Meeri ei ole teist temasugust õpetajat kohanud, kes nii palju hooliks ja muretseks ning pealegi oli temaga alati lõbus.

külla minna ja õnne soovida. Idee algatajateks peavad kõik Kaidit ja Helenat. Anu kirjeldas, et nad plaanisid üllatuse Sirje sünnipäevaks, kes nende tulekust ette ei teadnud.


sobivat kuupäeva, aga samas ei ole veel maha kantud lootust kogu algklassideaegne seltskond kokku saada. Kaidi ühe idee algatajana on võtnud kokkusaamiste korraldamise enda südameasjaks ja plaanib kohtumistele õpetaja Sirje ning klassikaaslastega uue kohtumispaiga või teistsuguse tegevuse näol vürtsi lisada.

Esimene üllatuskohtumine aastal 2010. Vasakult Madis, Mihkel, õpetaja Sirje, Anu, Maarja, Kädi, Helena, Kaidi, Andres. sarnanes pigem seebikaga. Nimelt tegi üks klassivend talle koridori peal musi ja suurest ehmatusest andis tüdruk talle väikese põselaksu. Seepeale klassivend ehmus ise ka ning andis laksu vastu. Anule meenuvad aga seigad esimestest katsetustest enda jumestamise vallas. Elona (Ruul toim.) tõi kooli mingit rauapuru (selline hall asi) ja

Neli aastat traditsiooni ei tundu esmapilgul nimetamistväärt või eriline, kuid

kokku. Kädi toob ühtehoidmise ja üksteiste oluliseks pidamise kohta oma näite: “Mäletan, et kui veetsin paar aastat oma klassist eemal (olin Tallinnas koolis), siis õpetaja Sirje juhendamisel saadeti mulle igal aastal ümbriku täis sünnipäevakaarte ning soove.” Anu nentis kahetsusega, et kõik kaaslased pole nendele

Aastal 2011 oli kohal rekordarv klassikaaslasi. kindlalt jah. Kädi ja Silva tõid tugeva argumendina välja neid ühendavad esimesed mälestused koolipingist. Lisaks on kõigil soov kohtuda oma klassikaaslaste ja õpetajaga ning nii ühiseid uusi mälestusi juurde luua. Helena sõnul ei ole küll kerge leida kõigile

kindlasti on silmapaistev nende noorte inimeste sees olev soojus ning ühtekuuluvustunne. Koos alustatud rada ning ühised mälestused on neile tähtsad ning armsad. Just seepärast võib need noored asetada ühele pulgale 17. lennuga nad kõik hoolivad.

Juba traditsioonilise seltskonnaga liitus 2012. aastal esimest korda Uku. nad toppisid seda endale silmadele ja juustesse. Õpetaja Sirje kamandas nad siis pesuruumi ja käskis nägu pesema hakata. Seisis kõrval ja riidles. Ühine lapsepõlv liidab Kirjatark uuris noorte käest veelgi täpsemalt, et mis on see salapärane miski, tänu millelele on side säilinud. Kaidi arvates peitub põhjus selles, et nende klass oli väike ja seetõttu hoiti väga

kohtumistele nelja aasta jooksul jõudnud ning lisas: “Ma ei tea, kuidas on teistega, aga mina isiklikult igatsen seda koolilapse aega. Ja see, et nii kokku saame, meenutab igal aastal meie lapsepõlve väikest osa, mis tegelikult kohati liiga lühikeseks jäi.” Traditsioon jääb püsima Küsimusele, kas suvine kohtumisetraditsioon jääb kestma, vastasid kõik

Tänavusel kohtumisel olid taas vanad sõbrad koos. Seekord jõudis õpetajale külla ka Birgit, pildistamise hetkeks küll kahjuks veel mitte.


Noortevahetus “Sol & Arte” Keset suve juhtusin lugema oma endise inglise keele õpetaja facebook-i seinapostitust, kus noortele vanuses 1823 pakuti võimalust osaleda MTÜ Lastekaitse Liidu poolt toetatud noortevahetusprogrammis Portugalis, Guimaraeses. Polnud hetkekski mingisugust kõhklust. Koheselt tuli härjal sarvist haarata ning võtta ühendust korraldusmeeskonnaga. Juba nädala pärast teatatigi rõõmustav uudis, et olen motivatsioonikirja alusel üks väljavalitu seitsmest, kes augusti lõpus Portugali sõidab. Triinu OTS

ühte lastekaitsega tegelevaid ühinguid, seltse ja klubisid. Organisatsiooni eesmärk on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

Programm sai avapaugu 29. augustil ning kestis kuni 5. septembrini. Noortevahetus andis võimaluse osaleda professionaalsete artistide läbiviidavates töötubades. Töötoad olid seotud nii muusika, näitlemise kui ka tantsuga. Selle tulemina valmis nädala l õ p u k s etendus, mida esitleti Largo da Oliveira väljakul, Quimaraeses. ProPärast esinemist aafrika trummidega. jekti toetasid võrgustiku raames organisatMissugused olid kogesioon nimega Drums for mused ja emotsioonid? Peace ning selles osalevad Kui kõnelda projekti käigus partnerid Eestist, Portugasaadud elamustest, siis oli list, Itaaliast, Lätist, Rootsist see kõik lihtsalt fantastiline, ning Islandilt. kuna esimesed emotsioonid seostusid koheselt vahetusMida kujutavad endast aastaga Brasiilias. Inimesed toetajasorganisatsioonid olid väga

Drums for Peace ja Lastekaitse Liit MTÜ?

Drums for Peace on rahvusvaheline võrgustik, mille eesmärk on noorte motiveerimine ja jõustamine, kasutades erinevaid kunstide vorme. Teine alvel! suur toetaja oli sõbradu! V n o o j katuseorganisated, s likud üksteise a l t s sioon Lastekaitse Ee vastu ning ka mitmekülgLiit MTÜ, mis koon- d a b selt andekad. Koostöö ja

läbisaamine oli meeldiv ning meie Eesti grupi liikmed sobisid omavahel nagu valatult. Me kasvasime kokku ning projekti lõpuks olime l ah u ta ma tud . Temperatuurinäidudki küündisid kohati päi-

ne! See oli kui soe suve p i -

Kultuuriõhtul koos meie vahva Eesti grupiga. FOTOD: Triinu Ots

kese käes 40 soojakraad i n i

kendus enne pikka kooliaastat. Ma ei vahetaks seda suurepärast kogem u s t mitte millegi vast u ning lood a n südamest, et ühel päeval Väike lõu s a a n na rootslaste paus workshopid uue proe vahel k ja portug oos allastega jekti raames . taas Portugali ning terve külastada. sealviibitud aja ei sadan u d piis-

kagi vihm a . Kõik oli ääretult Kultuuriõhtul pakkus iga riik oma maa kulpositiiv- tuurile omaseid hõrgutisi.


Knopka ründab linnakodanikke 4.oktoobril korraldas Kirjatark eksperimendi, mille eesmärgiks oli näha, kuidas reageerivad Kilingi-Nõmme elanikud vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi tänavaküsitlusele, mis ei puudutagi valimisi. Meie küsimused olid seotud hoopis õpetajaameti tähtsusega. Segadust tekitasime ka kontorilauaga, mis oli pandud keset tänavat. Lisaks loo autorile olid tänavaküsitlejateks Auris Aleksandrov, Luise Maria Tallo ja Brith Marii Treial, kes oma oleku ja riietusega mõjusid esmapilgul nagu noorpoliitikud. Suutsime küll segadust tekitada, aga meie tegelikult täiesti apoliitiline küsitlus andis väga huvitavaid vastuseid. Signe TÄÄR

Küsimused: 1) Milline on hea õpetaja? 2) Mis meelitaks noore mehe kooli õpetajana tööle? 3) Kes oli teie kooliajal eredaim õpetaja? Direktor?

Knopka tiimi liikmed

Signe, Brith Marii, Au ris ja Luise Maria. FOTOD: Maarja Vo ort s on nusek s, n u t petaja elikku Hea õ ti vastutul usoss tl a kindl rikus, suh huliko o ra , m hu idus valm tragidus ja i b a , s, kus õistvu . kus, m tahtejõud

Vastajate arvates meelitaks noore mehe õpetajana tööle hea palk, sõbralik kollektiiv ja samuti peab tal kutsumus olema!

Kõige noo remaks va stajaks oli 2 8-aastane naine ja k õige vane m oli 85-aast ane. Küsitl etute keskm iseks vanu seks oli 60 aastat.

Luise Maria kirjutab usinalt kõik kuuldud vastused üles.

i alt k änav t s i d püü arii ari. M h M Brit a ema ni om

Esimeseks va rõõmsame stajaks oli üks elne proua .S pani kõik korralikult igne kirja.

n-

Mõned vastanutest olid käinud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis ja nende direktoriks oli Aarne Link. Paljud vastanutest olid pärit mujalt Eestist, näiteks Kärdlast, Valgast, Tallinnast

Isegi autojuhid ei pääsenud Aurise käest. Ka need, kes olid end mugavalt autosse sättinud, olid nõus vastama.


Üks klass, 26 rebast Sel aastal kestis rebaste retsimine ainult kaks päeva, kuid need olid täidetud mängude ja võistlustega. Esimese päeva stiiliks oli mungad ja Barbie’d. Teisel päeval pidid rebased riietuma muumiateks ja vampiirideks. Viimase katsumusena tuli läbida lühike õuerada, mis koosnes erinevatest takistustest. Õhtul toimus pidulik osa, kus kuulutati välja eripreemiad ja anti vanne. Eripreemiad: hirmuäratavaim muumia - Merlin Raid, ilusaim Barbie - Helar Pärni, veriseim vereimeja - Georg Lullo, tugevaim häälepaeltevintsutaja - Helina Mihkelson, pühalikeim munk Laura Liivet, kannatlik klassijuhataja - Urve Jõgi, suurim pugeja - Tõnu Kask. Reelika TÕNISSON

Kartulimäng pani proovile rebaste osavuse ja jõu. Jahu on klassikaline retsimise element. Muumiad olid üllatavalt värsked.

Kõige ilusam Barbie. See sai ei olnud üldse maitsev.

Rebased ehtisid koolimaja ülistavate plakatitega. Huvitav hetk mängus.

Rebased on päris nutikad. Fotod: Anelle Avaste, Kristiina Laksa, Reelika Tõnisson.

Vanne kinnitati punase huulepulgaga.


R.Kiyosaki majanduse algtõed - reegel nr 1 Inimesed kujundavad elu oma mõtete kaudu! Selleks, et olla rikas ja edukas, tuleb ka käituda vastavalt. Rikkad inimesed pole edu saavutanud tänu oma haridusele. Kuigi maailm meie ümber on muutunud, siis paraku nõuanne, mis ütleb, et haridus on rikkaks saamise alus, on jäänud samaks. Siinkohal toon välja eduka ärimehe Robert Kiyosaki tõekspidamised raamatust “Rikas isa ja vaene isa”, mis tõestavad, et nüüdseks on see mõiste juba aegunud. Triinu OTS Tänapäeval on hukatuslik ega kehti enam järgmine lause: „Käige koolis, õppige hästi ning muretsege endale kindel ja turvaline töökoht!“ Me vajame uusi lahendusi!!! „Oravarattas“ lõksus olla on sama, mis töötamine firmaomanikele ja riigile, makstes maksusid, tasudes pangale hüpoteeki ning tasudes raha

krediitkaartide eest. Ainus viis sellest olukorrast väljapääsemiseks on tõestada oma asjatundlikkust nii raamatupidamises kui ka investeerimises. Esimene reegel: Pead teadma, mis vahe on aktival (varal) ja passival (rahalistel kohustustel) ning ostma varasid.

R. Kiyosaki, äriraamatu “Rikas isa ja vaene isa” autor. FOTOD: internetist

as isa “Rik u t a Raam ikaas. s isa” e

ene ja va

«Tänapäeval ei ole haridus enam rikkuse ja edukuse aluseks. See mõiste on juba aegunud!»

Aktiva (varade) ja passiva (kohustuste) rahavoo mudel:

Ülemine kast on tulude aruanne, mida sageli nimetatakse kasumi ja kahjumi aruandeks. See mõõdab sissetulekuid ja väljaminekuid. Sissetulev ja väljaminev raha. TULUD

Alumine skeem on bilansiaruanne. Seda nimetatakse nii, sest see peab tasakaalustama tulud ja kulud.

KULUD Aktiva (vara)

Passiva (kohustused)

Aktsiad Kinnisvara Võlad Investeeringud Maksud Arveldusarved Omandid

PASSIVA ON SEE, MIS VÕTAB RAHA MU TASKUST ÄRA! AKTIVA ON SEE, MIS PANEB RAHA MU TASKUSSE!


Varjud Riigikogus Eelmisel aastal koostas praegune 11. klass projekti nimega „Kaua võib?! Siit me tuleme!“ ning sellega seoses oli mõnel õpilasel võimalus ka lähemalt poliitikaga tutvust teha. Kadri Simsoni eestvedamisel said suvel riigikogus töövarjuks olemise kogemuse Daisy Kase, Kristel Tallo, Reelika Tõnisson ja Triinu Ots. Mida nad nägid ja teada said, sellest järgnevas artiklis. Triinu OTS Esimene töövarjupäev 18. juuni, 2013

mist ja õpetajate töökoormust puudutavate seaduste üle. Pärast tunniajast diskussiooni oli aeg minna koos poliitikutega lõunale. Vahepeal uuriti ka õpilastelt endilt, kas on plaan minna valima või ise kohalike omavalitsuste valimisele kandideerida. Üldiselt huvi poliitika vastu oli tekkinud, kuid konkreetselt midagi veel ei lubatud. Pärast lõunatamist võeti

Praegused 12. klassi õpilased Reelika Tõnisson ja Triinu Ots kutsuti kl. 10:30 riigikokku, kus neid võttis vastu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Esimesena juhatati õpilased Keskerakonna ruumi, tutvustati neid erakonna liikmetele, pakuti kohvi ja küpsiseid ning näidati koosolekuruume. Kell 11:00-12:00 veetsid töövarjulised riigikogu istungit kuulates. Samal ajal jagas Simson teadmisi poliitikast, kuidas kogu süsteem saalis töötab, kuidas toimub seaduseelnõude lugemine ja arutleRiigikogu hoone Tallinnas,Toompeal. mine nende üle jne. Tol päeval FOTO: internet olid kõne all erinevad sotsiaalhoolekande-, suund tagasi Keskerakonna peretoetus- ja tööturuseaduruumidesse, kus töövarjulised ning enamjaolt olid si ootas üllatus. Õnneliku need seadusmuudatuste juhusena sattus töövarju esmakordsed lugemised. esimene päev olema just Seejärel tehti ettepanek minsiis, kui riigikogu ühes vasna kaasa ühe Keskerakonna tuvõtu saalis toimus pidulik liikme Taavi Pukkiga, kel Konstantinoopoli Patriartoimus kohtumine 17.-18. haadi metropoli visiit koos augustil toimuva Arvamuskõrgtasemelist teenindust festivali peakorraldajaga. Ta pakkuva õhtusöögiga , mis tutvustas festivali algset algas kell 15:30 ning kestis plaani, selleks vajaminevaid kuni kella viieni õhtul. Õpiressursse ning pärast ühelaste sõnul oli see kogemus tunnist läbirääkimist sõideti midagi erilist, sest sinna taksoga tagasi riigikokku. olid kutsutud vaid tähtsaiKell 13:15 algas Kultuurikomad poliitikud ja teised misjon koosolekuruumis, riigitegelased. Sellega lõpkus arutleti riigieksami tulepeski esimene tegus ja huvimuste hindamist, klasside tav töövarjuks olemise jagunemist, koolide rahastapäev.

Teine töövarjupäev 19. juuni, 2013 Teisel töövarjupäeval liitus Triinuga kaks praeguse 11. klassi õpilast, Daisy Kase ja Kristel Tallo, asendades Reelikat. Kohe hommikul, kella 11 paiku, toimus erakondade ühispiltide tegemine riigikogu sisehoovis. Sellele järgnes Keskerakonna koosolek, kus arutati kohalike omavalitsuste valimise kampaania ning Kultuurikomisjonist läbi käinud teemade üle. Pärastlõunasel ajal viidi töövarjulised taaskord riigikogu saali rõdule infotundi kuulama, millest tehti otseülekanne ka televisioonis ja raadios. Seaduseelnõuna arutleti Gümnaasiumi rahastamist puudutavat teemat ning muude kooliga seotud uuenduste üle. Näiteks, õpetajate kvalifikatsiooni kaotamine, õpetajate palkade tõus 11,2% jne. Sellele järgnes Mailis Repsi pikk 2,5 tunnine kõne riigikogu saalis, mis käsitles riiklike peretoetuste seaduse muudatusi. Vahepeal viidi õpilased taas lõunat sööma ning samal ajal küsiti kõigi käest küsimusi, millega keegi tegeleb ja mis plaanid on tulevikus. Pärast pikka infotundi toimus umbes kell 16 õppenõukogu koosolek. Sinna tulid kohale erinevad õpetajad ja direktorid Tallinna koolidest, näiteks üks nendest oli Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi. Seal arutleti peamiselt probleeme, mis puudutasid

õpetajate kvalifikatsioonide kaotamist ning koolide eraldi rahastamist. Sellega päev lõppes ning tänasime Kadri Simsonit selle toreda ja meeldejääva kogemuse eest. Triinu arvamus: Mul on tulevikus kindel plaan poliitikasse astuda ja sellega oma elu siduda, kuna hoolin Eesti riigi tuleviku käekäigust, selle paremaks muutumisest ning tahan poliitikat puudutavatel teemadel kaasa rääkida. Töövarjuks olemine riigikogus andis indu juurde ning seega langetasin otsuse, et kandideerin sel aastal kohaliku omavalitsuse valimisele. Nüüdseks ongi see ellu viidud, olles üks valimisliidu Koduvald liikmeid, kes kandidaadina üles astus. Reelika arvamus: Mina jäin riigikogus veedetud päevaga väga rahule. Tallinna poodides käimine oli muidugi tore, aga sain ka palju teadmisi riigikogu ja ministeeriumite töö kohta. Lisaks suurenes märgatavalt huvi poliitika vastu. Jõudsin otsusele, et poliitika ei ole mulle nii tähtis, et pärast gümnaasiumi lõpetamist selle valdkonna õpingutega jätkata. Kohalikel valimistel ma oma häält anda ei saa, aga järgmistel valimistel pean arvamuse avaldamist väga tähtsaks.


Napilt kolmsada Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Spordiklubi Saarde ja Saarde vald korraldas, eesotsas Kuro Lingiga, juba kolmandat korda Kilingi-Nõmme rahvaspordiürituse “Kolme koolimaja jooks”. Luise Maria TALLO 29. septembril 2013. aastal, juba kolmandat korda toimunud Kolme Koolimaja Jooksul osales 295 inimest. See oli seni toimunutest osavõtjaterohkeim. Jooksjatest 122 olid KilingiNõmme Gümnaasiumi õpilased. Ligikaudu 5 kilomeetri pikkune distants kulges Kilingi-Nõmme linnatänavatel. Rada möödus kolmest koolimajast: Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Lavi ning Punane koolimaja. Tugev konkurents võidule tingis ka väga tugevad võiduajad. Senise rajarekordi purustasid koguni 5 esimest lõpetajat. Jooksu üldvõitjaks tuli Pärnust pärit Jaanus Mäe, ajaga 16.00.07. Tema järel lõpetas teisena Paavo Vaher ning kolmandana Üllar Pärnat. Naiste vanuseklassi parimaks osutusid kunagised KilingiNõmme Gümnaasiumi õpilased Katrin Vinkel, Siiri Rist ja Kristiina Vinkel.

Veiko Vinkeli ja Karl Maidle varem püstitatud rajarekordid jäid selle aasta kooli parimal poisil Tauno Kasel aga ületamata. Kooli parimaks neiuks osutus gümnasist Gerda Koop, tema järel Luise Maria Tallo ja Brita Pärna. Rõõm oli näha, et üritusest võeti osa suisa terve perega– sülelastest vankrites kuni hallipäiste vanavanemateni. Jooksu vanim osavõtja oli 72aastane Ergo Rand ning noorimad kahekuused Ramon Lohk ja Lisette Juht.

Tähelepanu! Valmis olla! Läks!

Kolm raja kiiremini läbinud meest ja naist said auhinna. Iga võistleja sai auhinnaks diplomi ning esimesele 250-le Kolme Koolimaja Jooksu märgid. Lisaks loositi välja hulgaliselt üllatusauhindu. Hoolimata külmast ja vihmasest ilmast, oli tore näha inimesi ühiselt aktiivselt liikumas. Jääme lootma, et järgmisel aastal puruneb osavõtjate kolmesaja piir. Ürituse õnnestumise eest täname kõiki osalejaid ja abistajaid.

Ranet Leets pingutab 3. koha nimel.

Kaksikud Lenna ja Emma tundsid sõidust suurt rõõmu. Võidukad naised: Siiri Rist, Katrin Vinkel ja Kristiina Vinkel.

FOTOD: Sanar Sutt, Maarja Voort, Ville Vinkel.


Idamaad hullutasid õpetajaid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis tähistati õpetajate päeva 4. oktoobril, päev enne ametlikku õpetajate päeva. Artiklis anname ülevaate selle traditsioonidest ja läbiviimisest Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis. Reelika LUIK Triinu OTS Reelika TÕNISSON Õpetajate päeva tähistatakse Eesti koolis juba 60ndatest aastatest. See on päev, kus avaldatakse õpetajatele nende töö eest austust. Päeva tähistatakse piduliku aktusega. Nii tehakse ka meie koolis. See päev on tavaliselt lühem tavalisest koolipäevast.

FOTOD: Maarja Voort, Anne Aasamets,

Nagu meie koolis traditsiooniks, vahetasid ka seekord abituriendid ja õpetajad omavahel kohad ning riietusid vastavalt etteantud stiilile. Sellel aastal valisime teemaks hindud ja sultanid. Kõik pedagoogid nägid väga kirjud ja lahedad välja. Neil olid seljas mugavad riided, naistel sarid koos idamaade kulinatega, meestel turbanid peas ning paljud olid ka hindu täpid otsa ette joonistanud või kleepinud.

Meie korraldasime õpetajatele üllatuse: nad said võtta osa joogatunnist. Meile tundus, et nad olid pärast joogatundi rahulikud ja lõõgastunud. Jagasime igale õpetajale nende isikliku õpilaspileti, nagu oleksid nad jälle Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilased. Pärnumaa Omavalitsuste Liit selgitas välja 2013. aasta parimad haridustöötajad. Aasta õpetajaks sai meie kooli inglise keele õpetaja Ly

Lünekund ja aasta klassijuhataja auhinna sai matemaatikaõpetaja Anne Aasamets. Selle aasta lemmikõpetajateks said väikses koolimajas Eve Sinijärv ja suures koolimajas Ly Lünekund. Õnnitlused neile kolmele! Loodame, et see päev oli kõigile meelepärane ning huvitav. Soovime 12. klassi poolt edu järgmistele abiturientidele õpetajate päeva korraldamisel!


Kalad õppisid ühikavetes ujuma 14.-15. oktoobril toimus õpilaskodus uute elanike sisseõnnistamine. Juba traditsioonilise retsimise pidid läbima kolmteist õpilast. Varem oli neile antud ka kaks kodust ülesannet: kanda kalale iseloomulikku kostüümi ja valmis kirjutada luuletus oma kaaselanikust. Signe TÄÄR

Tseremoonia algas esmaspäeva õhtul õpilaskodu puhketoas, kuhu olid kogunenud päevakangelased ning kõik elanikud. “Kalakestele” olid testiks rühmatöö, etlemine ja samuti tantsimine. Tantsima pidid just need, kes ei olnud vaeva näinud kostüümi meisterdamisega.

Pingutused said premeeritud ühise pidulauaga. ….aga sellega ei olnud ühikahakatiste katsumused veel lõppenud. Teisipäeva hommikul kell 6 aeti kõik oma soojadest pesadest välja ja kupatati hommikusele tervisejooksule. Kõiki unimütse virgutati hommikvõimlemise, karge allikaveega ning lõpuks turgutati väeküpsiste ja imejoogiga.

Siinkohal toome ka mõned näited värsiseppade varrukatest pudenenud luuletustest.

ei it a e l v l Eke iia ta e k on E , k i l ä jä aise di e n vei väh l. n hää eng o so Ta ris tal r tu on a eh lt ja k s. nty ä i r v G kur

Värsked kalad: ees vasakult Signe, Samantha, Keily, Allan. Taga vasakult Georg, Ott, Simo, Jakob, Eke, Gränty, Arvo ja Marian.

Georgile Georg, vana kilu pole tavaline mees. Tema kalailu

sees

on

ning kalasüda on tal sees. Ekelt

Väeküpsis andis jõudu kogu koolipäevaks. FOTOD: Maarja Voort, Kätlin Laur

Sam an t Üh ika hale s tüd o ruk n ük Ta S am s joo an b Ta tha m , Ka lemm inu na da iklin fanta Ses , t. no van t ta o n aem n v a. arst i Jak

obi lt

Jakob ja Allan pesevad varahommikul une silmist.

Kuldkalakesed Georg ja Ott õpetaja Sirje kaitsva tiiva all.


Mis toimub? “Nii, püsti kellel midagi on

siin tunnis!”

Õpilane küsib: "Miks meil seda vaja on?" Õpetaja vastab: "Ega ei olegi!”

“Kas sa imetled ennast seal

“Tavaline õpilane ei saa “Oota, siit tuleb jälle see taha panemise teema?” “Ehk olete te poisid tähele pannud, et peale suusatamist on väiksem, ja saunast tulles suurem (tüdrukute itsitamise peale) ... söögiisu noh!” “Mis juhtub? Õhupall paneb siit minekit!”

“Mis sa seal posised?” “Siis kui sa veel kedagi

laua all vä?”

“Kus sa helpitamist vajad?”

sellest s****gi aru.”

“Kui sa ropendad, siis väi-

Ära jutusta. Mõtle ja tuku

kesed munarakukesed kuulavad. “

niisama.

Õpetaja õpilase kohta: “On

“Kui summutit ei jõua osta, osta kõrvaklapid.”

ikka pärdik!”

Sina

lähed Portugaaliasse!

ju

Kui saad täi pärast juuste värvimist, siis pole ju värvimisest kasu.

puudutad, puudutan mina sinu nime peal eKoolis klahvi "1"“

“Kui keegi ütleb, et sa oled kaamel, siis see ei tähenda, et sa oledki kaamel.”

“Mida suurem kasv, seda

“Sina, oled ikka üks suur veidrik!”

vähem mõistust”

“Sa oled nagu hampelmann

ütelda!”

"Mängi jah kodus lolli. Siis ema arvab, et oled haige ja viib su arsti juurde” “Kool võib pankroti minna, aga teie silmad on kõige tähtsamad. Las tuli põleb!" "Pesupulbrit ikka supi sisse ei pane, ega ju." "Kas sinu vanemad ka tegid sinu niisama wä?"

“Tartu Ülikooli teaduskool ootab sind!” “Ega tunnis polegi muud teha, kui oma roosat nutitelefoni näppida ja vaadata, kes keda ja kes mind on like’inud” “Mölisemise

eest makstakse mulle palka, mitte sulle!” "Mis imeloom sina veel oled, et teised on püsti ja sina istud, mingi puue või?" “Ma lähen varsti lolliks, ausõna!” “Mulle meeldivad poiste kõrvad, seepärast ma neid sikutangi”

“Suur ja vallatu!” “Kurat, ma ei mäleta”

Kunstisaalis! Kunstiringis joonistasid lapsed portreesid teemal “Õpetaja portree” Juhendaja: Kadri Karon.

Brita Pärna 4.B

Margaret Klettenberg 1.A

Mirtel Migur 3.B

Profile for Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Kirjatark 63 kokku  

Kirjatark 63

Kirjatark 63 kokku  

Kirjatark 63

Profile for kirjatark
Advertisement