Page 1

T IR AAŽ 1 50 N R . 57

MÄRT S ,

2012

K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T

H IND: 0 . 4 0 €

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Draakon kujundab saatust t es m õm llu i-N e ng ide ili ell e K od am t m ik äri p

Ki

Õpetajad võõrastes vetes Suuname om

a pilgud

Heategevuslaine Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis

eedia “Kollane” m E.L.U 24-s

e im n e Tre veks su daks e sal

is g i i ubr r i on er o s Per t Trei r Mä

filmindu

se pool

e


TOIMETAJA VEERG Jalg- jala ette astudes oleme jõudnud olulise lõpusirgeni. Uskumatult pikk tundunud aasta on käest rebitud. Samal ajal, kui ilm tembutab ning meile kangesti talve meelde tuletab, on igas ühes meis tärganud väike kevadlill, mis soovib näha ja tunda päikest ning selle soojendavaid kiiri. Kevad toob uut energiat, mida õpilastel väga vaja läheb. Tuleb ainult õiget hetke märgata ning lootusetuna näivas olukorras tekib pööre, sest kui pöörata näod päikese poole, jäävad varjud selja taha. Koolil on see hea omadus, et kunagi ei ole midagi piiritletud. Nii on igal aastal siin mitmeid lõppe, igaühel omad. Kõik saavad vaatamata oma pidepunktidele vahepeal ka teiste lõppudega tegeleda, sest iga klassi läbimisel kaasnaved oma mured ja rõõmud, mida peab jagama. Jõudu ja jaksu kõikidele õpilastele! Lõpp paistab, pange kooliaasta vältel nähtud vaev maksma! KERTU KORE

Koolistressilembesed lõpetajad Riigieksamid on peagi ukse ees. Abiturientidel hakkavad traditsioonilised koolitunnid lõppema, jäävad veel vaid konsultatsioonid. Suure koormusega enne peatset lõppu kaasneb paljudel kaheteistkümnendikel paratamatult stress, mille suurimateks tekitajateks on riigieksamid. Kadri Meriste Kertu Kore Selleks, et stressi ära tunda, on vaja otsida teatud sümptomeid. Psühholoogid väidavad, et peamisteks hoiatusmärkideks on une- ja tähelepanuhäired ning loomulikult ka mitteadekvaatsed reageeringud. Unehäired on märgatavad, kui õpilane hilineb tundidesse. See tendents kasvab eriti kevadel, kui pinge ja töökoormus suurenevad. Juhtub ka seda, et kohusetundlikud õppurid jäävad tundides magama. Tähelepanuhäired on nähtavad, kui õpilane ei suuda jälgida ega omandada õpetaja juttu. Sageli võib õppur tusatseda ja õpetaja küsimustele või tähelepanekutele nähvata. Kui koolis õpilase stressi ei märgata, siis kodus peaks see selgesti avalduma. Siinkohal soovitus lapsevanematele, õdedele/vendadele: jälgige oma pereliikme käitumist. Kui tal on paha tuju, tal on hommikul ärkamisega probleeme või esineb isutust, siis pöörduge tema poole, et koos probleemile lahendus leida.

TOIMETUS Kertu Kore 12R Eelika Laikask 12R Gerly Pikkor 12R Kadri Meriste 12R Andra Teearu 12RL Diana-Maria Vahtramäe 12RL Kristo Savi 11R Anett-Hildegard Laarmann 11R Rait-Eino Laarmann 11R Kerli Kore 11R Triinu Ots 10 Auris Aleksandrov 7A

Foto: https://monash.fitness2 live.com.au/articles/gettingphysical-school-stress/

Stressi on võimalik leevendada ja ära hoida mitmete meetoditega. Kõige tähtsam on alati inimesega rääkida, ta esmalt ära kuulata ja siis leida parim võimalik viis, kuidas olukorda muuta. Abiturientidel on parim keskenduda eelkõige nendele ainetele, milles nad eksameid teevad. Eksamiteks õppimisel on hea jagada materjal ära erinevatele päevadele, et liiga palju andmeid ei koonduks ühele päevale. Kui juhtub, et õpitakse päev enne eksamit hommikust õhtuni ja öösel ka veel, siis on selge, et enamik materjalist ei jää meelde. Tegelikult peaks eksamiteks lihtsalt kordama, sest põhiteadmised peaksid ikkagi koolitundidest meelde jäänud olema. Kui hakata juba varakult õppima ja seoseid looma, siis ei tohiks ka kordamisel suuri probleeme ilmneda. Loomulikult tekib stress siis, kui on valitud eksamiks aine, mida ei osata. Kuna kaheteistkümnendike kooliaasta on umbes viis nädalat lühem, siis on selle võrra ka kursused lühemad ja õpetajatel on kiire nii kursuste- kui ka aastahinnete väljapanemisega. Mitmetes ainetes on rohkem kui üks kursus, seega on reeglina viimastes kursustes väga vähe hindeid. Siit soovitus õpetajatele: ärge jätke viimaseid töid viimastele tundidele, siis juhtubki nii, et õpilased peavad mitme kontrolltöö jaoks korraga õppima ja unetunnid võivad väga napiks jääda. Mõelge, kas tähtsam on hariduse kvaliteet või kvantiteet? Järgnevalt Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetajate Mare Lapi, Eha Kuke, Urve Jõgi, Kätlin Lauri, Ly Aasavi ja Anne Aasametsa nõuanded,

kusjuures mõningad tarkuseterad kordusid.

Kui oled õppimisest väsinud, tee paus. Mine jaluta õues või tegele millegi muu meeldivaga.

Eksamieelsel

õhtul ära enam õpi, vaid mine magama. Puhanud pea suudab mälust otsida seoseid.

Kui

õpid, siis õpi! Ära tegele kõrvaliste asjadega. Loo näiteks kindel päevaplaan ehk jaota korratav materjal päevade vahel, samas jäta paar-kolm päeva reservi.

Õpi kellegagi koos. Üksteise õpetamine ja erinevate teemade läbiarutamine aitab väga palju.

Hakka

eksamiks valmistuma võimalikult varakult, kasvõi 10. klassis. Sealjuures tee oma eksamivalikud enda jaoks kindlaks, et pika aja jooksul järjepidevalt õppida.

Kui eksamil läbi kukud, siis saad uue võimaluse hiljemalt aasta pärast.

Kui satud eksamil paanikasse, siis lülita end viieks minutiks välja, vaata pilvi, rahune ja alusta uuesti.

Loo õppimiseks süsteem. Alusta põhitõdedest ja liigu õppimise käigus üldisemalt spetsiifilisemale. Ära loe õpikut nagu juturaamatut, vaid süstematiseeri saadud info.

Ära kaota punkte lohaka käekirja pärast.


Küsimusduell: abiturient versus rebane Otsustasin mõningate küsimustega pommitada ühte meie kooli abiturienti, kes astub kohe eksamitulle, ja ühte rebasekutsikat, kes alustas sügisel oma gümnaasiumiaastaid. Vaatame, kumb teadis rohkem vastuseid!! Gerly Pikkor

1. Nimeta Eesti pikim jõgi!

7. Mis laulust ja kelle sõnad on: “... Ma korjan su üles kui langed ja üksinda tõusta ei saa...”

Võhandu

Ei teadnud

2. Kes on taksidermist?

8. Kes on raamatu “Hõbevalge” autor?

Taksodega tegeleja

8. Kes on raamatu “Hõbevalge” autor?

Lennart Georg Meri

3. Kes on maali “Mona Lisa” autor?

Lennart Meri

Marko Padernik 12R kl.

Otsi googlest! 3. Kes on maali “Mona Lisa” autor? Leonardo da Vinci 4. Kelle lause oli: “Riik—see olen mina!” Julius Ceasar 5. Mille valem on C6H12O6? Glükoos

II KOHT Vastas õigesti 5 küsimust.

Kristjan Pärn 10.kl 1. Nimeta Eesti pikim jõgi! Emajõgi 2. Kes on taksidermist?

Leonardo da Vinci 4. Kelle lause oli: “Riik—see olen mina!” Louis XIV 5. Mille valem on C6H12O6? Glükoos

7. Mis laulust ja kelle sõnad on: “... Ma korjan su üles kui langed ja üksinda tõusta ei saa...” Urmas Alender “Kui mind enam ei ole”

I KOHT Vastas õigesti 6 küsimust. Õiged vastused: 1.Võhandu (Pärnu) jõgi 2. Topiste valmistaja 3. Leonardo da Vinci 4. Louis XIV

6. Kes mängis filmis “Nukitsamees” nõida?

6. Kes mängis filmis “Nukitsamees” nõida?

6. Ita Ever

Ita Ever

Ita Ever

8. Lennart (Georg) Meri

7. Urmas Alender “Kui mind enam ei ole”

Pärnu jääfestival -Talimängude lumelinna ehitamine Tuisusel veebruarikuu pühapäeval käisid Talimängudega seoses Jääfestivalil lumelinna ehitamas Saarde valla esindajad. Võistlustööde teemaks oli: Ajajõgi läbi Pärnumaa- ajaloolised sümbolid. Andra Teearu Saarde vald pälvis tubli teise koha, meisterdades nõuka-

nostalgiast inspireeritud klaasitäie kosutavat kalja sai kaljavaadi ning klaasi koos osta. Kokku osales lumelinna kolme kopikaga—kollane ehitamisel 13 võistkonda. pütt, kus kolme kopika eest

Pärnu Vallikääru lumisel nõlval kogu võistkond retrohõngulise lumeskulptuuriga. Foto: Toivo Tallo

Teine koht tagas Saardele aga esikoha Talimängude kokkuvõttes. Lumeskulptuuri ehitamise võistkonda kuulusid: Toivo Tallo, Ulva Tallo, Kätlin Laur, Kadri Karon, Mikk Meeras, Sten Saarpere, Taimar Tralla, Reivo Keng, Caty Savi, Andra Teearu. Päev oli küllaltki tuisune ja külm ning ehitiste tugevdamiseks tuli tegeleda ka vee tassimisega, kuid see ei takistanud kedagi välja tulemast ja esindamast oma valda. Külma peletamiseks pakuti talongide vastu kuuma suppi.


Elu jätkub õpilaskoduski! Uus aasta on juba hoogsalt käimas, nii ka õpilaskodus. Järgnevast rubriigist saate aimu ühiselamu elanike tegemistest ja toimetustest alanud poolaastal. kes esimestena kisa tõstsid. Siit loo moraal: ära sülita vana kaevu enne, kui uut pole kaevatud.

Anett-Hildegard Laarmann Õnnetus ei hüüa tulles Nagu tavaliselt, ei anna Eestimaa talved armu, seda ka sel aastal. Veebruari alguses tabas ühikarahvast üsna ebameeldiv uudis: õpilaskodu oli seoses torude lõhkemisega suletud. Tavaliselt jätkub ikka neid, kes vinguvad, et pole seda ühikat kellelegi vaja ja kodus on poole parem. Kuuldes uudist mitte ühiselamusse pääsemisest, tabas kõiki, kaasa arvatud vingujaid, muremõtted. Kuhu ma nüüd küll ometi ööseks lähen? Ei jäänud muud üle, kui tuli kolida kohalike sugulastesõprade juurde, või lahendada probleem hoopis kergemalt: jääda lihtsalt koju. Õnneks lahendati mure paari päevaga ja elu läks edasi. Siiski oli naljakas vaadata neid „õpilaskoduvastaseid“,

Sõbrapäev Sõbrapäev on teatavasti tähtpäev, kus peetakse meeles kallimaid, sõpru ja häid tuttavaid. Meeldiva üllatuse tegid õpilastele ka ühiselamu kasvatajad. Nimelt olid nad kõigile väikese kingituse ette valmistanud. Kingituse saamiseks ei tulnud teha midagi keerulist: käsi tuli pista väiksesse kotti, kust igaüks loosis pimesi endale numbri. Vastavalt numbrile sai iga õpilane endale kingituse, mis oli tähistatud sama numbriga. Kingitusi oli seinast seina ning kingikotist oli võimalus loosida endale näiteks pastapliiatsi või kohvikruusi või mõne muu tarviliku eseme. Olenemata

sellest, et õpilaskodus on elanikke pea viiskümmend, jätkub kasvatajatel aega ja tähelepanu kõigile. Aitäh, kasvatajad, et andsite sellesse päeva killukese sõbralikkust ja rõõmu. Filmiöö

„Long Time Dead“ saateks. Teiseks väljavalitud filmiks oli „No Strings Attached“, mille lõpuks oli puhketuba juba veidike inimestest tühjemaks jäänud, sest enamik teadvustas endale, et järgmine päev on koolipäev, kuid vaatajaid jätkus siiski lõpuni.

Juba teist korda toimus ühiselamus filmiöö. Seekord õpilased juba teadsid, mida oodata, seega olid filmisõbrad end juba varakult krõpsupakkide ja plaksumaisiga ekraani ette rivistanud. Kavva kuulusid kaks filmi, traditsiooniliselt on õpilaste lemmikuks õudukad, seda ka seekord. Hirmukriiskeid ja ehmatusi oli kuulda filmi Loosivõtt salapärasest kotikesest. Foto: Diana-Maria Vahtramäe

Viljakalt pinnalt sirgunud kaunitarid Kõik kolm Kilingi-Nõmmest pärit sihvakat neiut räägivad meile, millal alustati modellitööga ja mis neid selles köidab. Artiklis pajatavad loomuliku iluga õnnistatud tüdrukud ka mõne ekstreemse seiga oma läbielamistest. Eelika Laikask Kertu Kore DAGMAR KUUM Alustasin modellindusega 14-aastaselt, kui tutvusin Stiina peol MJ-Models’i omaniku Margit Jõggeriga. Kuna käin veel gümnaasiumis, siis saan kooliaasta vältel teha töid vaid Eestis. Tööpakkumistest helistatakse ette ja kui pole suuremaid kontrolltöösid tulemas, siis tavaliselt võtan

pakkumised ka vastu. Suvel aga saab välismaal töötada, kus saab rohkem palka ja on ka rohkem tööd. Mulle meeldib modellindus, kuna igasugune töö on jäädvustatud videole või paberile. Samuti saab reisida, tutvuda uute inimestega, näha erinevaid kultuure ja rahvuseid. Ekstreemsemad seigad meenuvad ikka linnades äraeksimisega. Just eelmisel suvel väljusin Osakas

(Jaapanis) valest metroopeatusest ja see tähendas seda, et olin oma agentuurist paar tänavat kaugemal. Mul polnud kaarti ega agentuuri aadressi, nii et meenutades erinevaid hooneid ja tunde järgi liikudes leidsin agentuuri 10 minutiga üles. Modellidele on ka alati tasuta õhtusööke ning klubipääsmeid, seega Foto on tehtud Tallinnas Mustpeade majas ja see ilmus ajakirjas MOOD igav ei hakka. 2012 jaanuarikuu numbris Foto: Indrek Arula


JANELA PETERSON Ma end otseselt modelliks ei pea, kuna ma ei tööta ühegi agentuuri jaoks. Mulle ei

meeldiks lepingud, sest nendega kaasnevad erinevad kohustused. Pigem võin olla fotomodell või osaleda reklaamides.

fotode töötlemise vastu oli mul juba varem olemas, proovisin siis ka nende piltide taustasid muuta või ise joonistada.

Kuna tegelesin p i k a l t iluvõimlemisega, siis olen ikka üksjagu edev ning mulle m e e l d i b poseerida ja silmapaistev olla. Suurem huvi ilusate piltide vastu tekkis mul kuskil 13-14aastasena. Veidi hiljem hakkasin pildistamas käima oma tuttavate Martti Soomanni ja Hendri Parroliga. Tänu neile sain kvaliteetseid pilte. Huvi

Praegu võin öelda, et rohkelt võimalusi on tekkinud just seoses Tallinnasse minemisega. Esimene pakkumine o l i T a l l i n n a T ö ö s tu s hariduskeskuse huvijuhi Kateriin Voitese poolt, kes palus mul mu kooli esindada Teeviidal aset leidnud Eesti Koolimissi võistlusel. Kui pärast segadust esikolmiku vahel sai lõpuks selgeks, kes on võitja, pakkus Tiina Jantson mulle võimalust minna Hiinasse Eestit esindama Miss Tourism Queen International võistlusele. Pean veel mainima, et mõlema võistluse jaoks oli mul ettevalmistusaega üksnes nädalake.

Miss Tourism pildistamisel Hiinas. Foto: Erakogu

LOTTA-MARII KINGLA Ma alustasin modellindusega umbes 5 aastat tagasi, 15-selt, kui ma liitusin agentuuriga Baltic Models. Kuna ma tahtsin kooli korralikult ära lõpetada, siis tegin ma ainult Eesti-siseseid pildistamisi ja moeshow’sid. Mõtte astuda modellindusse panid mulle pähe mu sõbrannad ning ka pere toetas seda. Pärast kooli lõpetamist olen saanud modellindusele rohkem pühenduda ning olen sellega ka rohkem tegelenud. Olen teinud mitmeid pildistamisi erinevatele disaineritele nagu Kriss Soonik ja Triinu Jõhve ning eelmise aasta oktoobris elasin kuu aega Madridis, kus läks väga hästi, lisaks muudele töödele tegin ka ühe telereklaami. Ma tunnen, et modellindus kui töö sobib mulle väga hästi: see pole rutiinne, vaid just

Seoses TTÜ Tantsutüdrukute trenni minemisega on mulle samuti tulnud mitmeid pakkumisi. Näiteks jaanuaris

tegi TTÜ Võrgutüdrukute rühm kaasa DJ Defkuti uue video filmimises, veebruaris aga käisid kokku 9 neidu nii Võrgutüdrukute kui ka Korvpallitüdrukute rühmast Eesti Tippmodelli reklaami võtetel. Praeguseks on reklaam pidevalt jooksmas Kanal 2-s ning 5. märtsist alates on saade televisioonis. Kui saab juba kaasa teha sellistes asjades, tuleb ka igasugu muid huvitavaid kutseid. Näiteks 29. veebruaril lähen Eesti Tippmodelli esimese saate esilinastusele Solarise kinno. Ma ei võta modellindust tööna, vaid tegelen sellega pigem hobikorras muude asjade kõrvalt. Praegusel juhul siis peamiselt rätsepstilistiks õppimise kõrvalt. Kõik sarnased tegemised aga avavad üha rohkem uksi ning toovad üha rohkem võimalusi kas või enda tavatuttavate poolt.

mitmekülgne, ning lisaks peas olema ning arvestada tööpäevadega. reisimisele tutvub paljude tuleb pikkade ja väsitavate Midagi ekstreemset pole huvitavate inimestega just juhtunud, kuid nii Eestis kui kindlasti kõige raskem välismaal. Olen töö oli telereklaami näiteks töötanud koos tegemine Barcelonas, Kriss Sooniku, kui pidin 5-st ärkama ja Bastioni tütarfirma alles kell 23 sain set'ilt Beselfi, juuksur vabaks, 00.30 sain tagasi Antonio Corral Calero hotelli. Filmiti 16 tundi ja fotograaf Angelo järjest ning peaaegu Cricchiga. Modelkogu selle aja pidime lindus on teinud mind istuma puupingil, mis enesekindlamaks ning ausalt öeldes polnud ka julgemaks ja isejust kõige mugavam. seisvamaks. Kui Samuti olen jäänud tavaelus ma pigem korra keset pildistamist väldin tähelepanu ja järsku haigeks ning esinemisi, siis kuna p i l d i s ta m i n e moeshow’del ja toimus ühele ajakirjale, pildistamistel tunnen siis ei saanud seda ka ma end hoopis teise edasi lükata. Pildisinimesena. Ma ei oska tamise hetkeks tuli kirjeldada seda tunnet, lihtsalt kõik jõuvarud kui lavale astun. kokku võtta. Selle töö Muidugi pole see juures peabki arvestama lihtne eriala, et seal ebamugavate tingiellu jääda, peab ka mustega, kuid tulemus Kriss Sooniku Loungerie pilt, mis avaldati endal mõistust vähe on alati seda ka väärt. ajakirjas Elle. Foto: Kristel Raesaar


Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Mida suurem on teadmiste meri, seda pikem teadmatuse rannajoon. Kas Teie teate, mis kogukond on hoolekogu? Milline on selle grupi kooskäimise eesmärk? Kas meie koolis on hoolekogul oma koht ja kas me üldse seda vajame? Lugedes järgnevat artiklit, saate vastused kõigile eelnevatele küsimustele ning kujundada oma arvamust antud teemal. Meie vestluspartneriks on sel korral Krista Staškevitš, kes on nimetatud hoolekogu esileedi ametikohale. Saame teada killukese Kristast enesest ning samuti jagab ta meiega oma töid ja tegemisi. Eelika Laikask Triinu Ots Intervjuu Kristaga kujunes meeldivaks vestluseks, kus kõik asjaosalised said sõna sekka öelda. Lisaks hoolekogu tegemistele arutlesime ka erinevate maailmaasjade üle. Rääkimise vahepeal kulusid marjaks ära ka kosutav kohv ja kook. Tutvustage end: millega peamiselt tegelete ja kellena töötate? Hetkel töötan Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses, mida tuntakse Tihemetsa Sovhoostehnikumi nime all, infospetsialistina. Minu ametinimetus ei ole kuigi täpne ega kirjelda minu tööalast tegevust just sellisena, nagu see tegelikult on. Infoalast tööd olen teinud peaaegu kogu oma elu jooksul töötatud aja. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses tegelen uudistega, mis meie veebilehele lähevad. Teiseks ülesandeks on mul tegeleda selliste infomaterjalidega nagu f l a i e r i d, p l ak a t i d ja aastaraamat, kuhu aitan tekste kirjutada ning neid toimetada ja kujundada. L i sak s s e ll el e ho ia n Voltvetis silma peal kooliraamatukogul ning minu koordineerida on ka mitu sealset projekti (õpilaste välispraktikad). Selline näeb siis välja minu põhitöö.

loogiat. Siia juurde on mul alati hea lisada, et kui inimesed arvavad, et psühholoogiat õppivast inimesest peab kindlasti saama psühholoog, siis miks ei arvata sama filosoofiat õppiva inimese kohta. Üks mu sõber on selle peale öelnud, et filosoofiat õppima minevad inimesed on juba ise parajad filosoofid ega pea selleks saama. Minust ei saanud ka psühholoogi ja ega ma eritit sellele ei lootnudki. A g a omamoodi kogemusi andis see ikka juurde. Olen seeläbi toredam inim ene k ui enne. Rääkige, millega Te tegelete, kui j u s t

parasjagu tööpostil pole? Õpin Viljandi Kultuuriakadeemias raamatukogundust. Üks positiivsemaid ja suuremaid elamusi lapsepõlvest oli Häädemeeste raamatukogu, mis asus ühes vanas kaptenivillas. Seal veetsin ma poole oma lapsepõlvest, istudes ahju ääres ja lugedes raamatuid. Lastekirjanikuks ma veel pole saanud, aga see eest olen nüüd raamatukoguhoidja. Nüüd k o l m a n d a l kursusel oleme j õ u d n u d sinnamaale, kus hakkame alles tõsiselt kirjandust õppima. Kui naljaga pooleks öelda, siis siiani oleme õppinud seda, kuidas raamatuid riiulitesse

Kus olete omandanud enda hariduse? Põhi- ja keskhariduse olen saanud Häädemeeste Keskoolis. Tartu Ülikoolis Krista loeb meelsasti ka kokaraamatuid, millest ammutab ideid uute õppisin edasi psühho- retseptide jaoks. Foto: Kätlin Laur

panna – kataloogimist ja muud. Järgmine asi kohe, millega tegelen, ongi raamatute lugemine. Mulle meeldib hirmsasti lugeda. Mu lapsed küsivad, kas ma loen sellepärast, et ma pean või tõesti tahan. Mul on kodus riiulite kaupa raamatuid. (Järgnes ühine aruteluring: teoreetikud väidavad, et lapsed ei taha tänapäeval sellepärast lugeda, et nad ei näe vanemaid raamatuid lugemas. Selle väite lükkas Krista kohe ümber. Krista lapsed võivad tundide kaupa kuulata, kuidas neile ette loetakse, kuid ise nad lugemisest nii palju ei vaimustu. Leidsime, et tänapäeval on lastel liiga palju muid võimalusi, kuidas oma aega sisustada.) Kas Teil on lemmikkirjanik?

mõni

Hetkel kuulub minu lemmikute hulka Haruki Murakami (jaapani kirjaniktoim). Tema teosed räägivad elust enesest. Murakami kirjastiil istub mulle väga. Loen meelsasti ka võõrkeelseid raamatuid, millest viimased olidki Haruki teosed. Missugune on Teie roll hoolekogus? Olen olnud umbes aasta ja mõned kuud veel peale hoolekogu liige ja sama kaua ka h o o l e k o g u e s i m e h e ametirollis. Sellesse ametisse sattusin juhuslikult. Eks see ole ikka nii, et kui juba jõuad tegeleda ühe asjaga, siis satutakse ka


muudesse tegevustesse. Näiteks need, kes käivad olümpiaadidel, siis need käivad ka rahvatantsus, teevad kooli lehte, käivad spordivõistlustel jne. Mina arvan, et hoolekoguga on samamoodi. Sinna jõuavad need inimesed, kes on juba loomupäraselt aktiivsed ja tunnevad maailma asjade vastu suuremat huvi. Hoolekogu, mille ülesanded on vastavalt üles seatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel, tuntakse rohkem kui mingisuguse organina, kus kinnitatakse teatud otsuseid. See jätab inimestele formaalse mulje, et mingeid otsuseid koolielu suhtes ei saa vastu võtta, enne kui hoolekogu pole neid kinnitanud. Mida hoolekogu endast tegelikult kujutab ja millised on tuleviku eesmärgid? Kindlasti tahaks luua suuremat koostööd lastevanemate, kooli ja kohaliku omavalitsuse vahel. Paraku on meie hoolekogu veel selles seisus, et tuleme kokku alles siis, kui on vaja mingi kindla o ts use tegemisel oma arvamust avaldada ja protokolli kirjutada, et see asi on nüüd tehtud. Tuleks mõelda, kuidas saada lapsevanemad rohkem huvituma. Meil on võimalus küll koolilt järele pärida, et mis on probleemide põhjuseid ja kuidas neid saaks parandada, kuid hoolekogu ei peaks olema nagu tarbijakaitseamet, et ainult siis kutsutakse liikmed kokku ja arutatakse asju, kui midagi pahasti on. Tegin hoolekogu liikmetele ka juba ettepaneku, et me võiksime leida näiteks Lastevanemate Liidu kaudu mõne kooli, kus hoolekogu tööd on väga positiivselt esile tõstetud, et saaksime nende nõuannete järgi oma hoolekogu paremaks muuta. Kui rääkida mõnest välisriigist, näiteks Inglismaal või Saksamaal,

on lastevanemate organisatsioonid väga aktiivsed: korraldavad igasugu erinevaid üritusi, lootmata ainult õpetajate või kooli juhtkonna initsiatiivile.

selline olukord, kus lapsevanemad ei ole rahul sellega, mis koolis toimub? Mida saaks hoolekogu selle lahendamiseks ära teha?

Kuidas on lood hetkel hoolekogus lastevanemate suhete ja omavaheliste läbisaamistega? Kuidas Te nendega kontakteerute?

Esiteks, ku ula ta ära inimene, kes oma probleemi või murega kurtma on tulnud. Teiseks, kuulata ära ka teise poole arvamus. Seejärel tekitada arutelu mõlema poole vahel. Hoolekogu ei peagi olema see, kes kohe tormab pea ees tulle ja asub ise olukorda lahendama vanemate soovi kohaselt. See ei ole üldse eesmärgiks või kohustuseks hoolekogule.

Kui lapsevanemad ei tule lastevanemate koosolekule isegi mitte kohale, et seal oma arvamust avaldada, siis see on üks koht, millele ma ei oska põhjendust leida. Meil on korduvalt olnud hoolekogus mingeid teemasid arutlusel, kus lapsevanemad räägivad, et nad kuulevad probleemidest kellegi kolmanda isiku kaudu. Tundub, et meie

Mida Te loodate tulevikus hoolekogus muuta?

Mina tahaksin, et hoolekogu töösse oleks rohkem k a a s a t u d lapsevanemaid, sest «Hoolekogu nähakse formaalse praeguse seisuga on organina, mis otsuseid kinnitab» meid vaid kuus. Arvan, et seda on vähe. Juhtub, et koduleheküljele üles pankoosolekutel ei saa mõni dud hoolekogu liikmete liige osaleda ning nimekiri ei ole piisav ülesandeid ei ole võimalik selleks, et teada, mis võiks kõigi vahel võrdselt jagada. olla kuidagi kasulik ka Ka info liigub selle võrra lapsevanemale. aeglasemalt ja väiksemas koguses edasi, kui pole Seega on praeguseks sihiks piisavalt liikmeid, kes infot teavitustöö vane mate edasi kannaksid. hulgas? Jah, võib ka nii öelda. Eks see ole selline professionaalne kretimism, et luua kontakti ja levitada infot meie hoolekogu olemasolust. Meie käest ei küsi keegi kunagi midagi, tuleb ise endast märku anda. Kas hoolekogu poole isiklikult ei pöördutagi? Ei pöörduta. Isega mitte klassijuhataja või mõne muu pädeva isiku poole. Sellised olukorrad, kus algsest probleemist suuremaks muutub kommunikatsiooni puudumine, tuleks üldse ära hoida. Selliste juhtumite puhul leidub kindlasti mõni parem lahendus. Kui aga peaks korduma

Mis Te arvate, mille taha jääb lapsevanemate passiivsus? Mulle tundub, et see on juba vanast ajast nii. Kui ma oma kooli peale mõtlen, oli kõik samamoodi. Oodati, et kool midagi korraldaks. Selliseid organeid nagu hoolekogu tol ajal ei olnud. Ilmselt on osaliselt põhjus ka selles, kui nüüd hoolekogu peale mõelda, et seda nähakse formaalse organina, mis otsuseid kinnitab. Mille puhul hoolekogu poole veel pöördutakse? Niikaua, kui mina hoolekogu esimees olen olnud, ei ole meie poole pöörd utud s uur ema te probleemidega, mis vajaksid kiiremat

tegutsemist. Oma mõtetes proovime me aidata rohkem kui pannes lihtsalt vajalikke allkirju. Näiteks kui on vaja kinnitada kooli arengukava, siis me ei tule lihtsalt kokku ja ei kirjuta paberile alla vaid ikka loeme ja arutame kõik ilusti läbi. Meie poole võib pöörduda ka mingisuguste algatustega, näiteks kui kellelgi on mõni hea mõte korraldada heategevuslaata või koostöös tervisenõukoguga spordialaseid üritusi. Need on need mõtted, mis mul endal peast läbi on käinud. Mida Teie arvate, mitu inimest peaks olema hoolekogus, et kõik toimiks? Niiviisi peast ei oskagi kohe öelda, kuid ma usun, et poole rohkem inimesi oleks hea. See ei peaks tingimata olema nii, et iga klassinumbri peale üks liige, aga kui oleks nii, siis liiguks info lihtsalt kiiremini ja paremini edasi. Kuidas on lood õpetajatega? Kas nemad võivad samuti pöörduda hoolekogu poole? Ma ei tea, et meil oleks ette tulnud sellist olukorda, kus õpetaja vajab hoolekogu abi, kuid igaljuhul võib pöörduda. Seaduses peaks olema kirjas, et hoolekogus võidakse arutada ka näiteks õpilase käitumist. Aasta aja pärast samas kohas, milliseid parendamismärke lubada oskate? Mulle ei meeldi ebakindlalt pinnalt suuri lubadusi anda, sest neid ju ometigi peab pidama. Eks ma ka kardan, kuid o o ta n parimat tulemust. Loodan saada hoolekokku rohkeim liikmeid ja teha palju teavitustööd, et lapsevanemad teaks, mis ühing see hoolekogu üldse on.

Kirjatarga

poolt jõudu ja jaksu Kristale ka edaspidiseks rabelemiseks!


Koduta parimad sõbrad Koerad ja kassid on inimese parimad sõbrad. Neile saab toetuda ka siis, kui kõik inimesed on pööranud selja. Nad ei kritiseeri ega ela teie peal välja oma tujusid. Kannatliku kaaslasena, andestavad nad ka siis, kui olete neile haiget teinud. Kertu Kore Igal loomal on oma lugu. Mõnel lõpmata õnnelik, teisel kurvapoolne. See lugu ei sõltu suuresti mitte loomakestest endist, vaid nende omanikest. Just inimene on see, kes elab tihtipeale looma peal välja oma tujusid, kritiseerib neid ja ei andesta neile eksimusi. Nägemata oma tegemata tööd, lüüakse kergemeelselt käega. Neile, kellele on löödud käega, antakse teine võimalus varjupaikade näol. Loomakeste lugu, kes on varjupaika sattunud, on kurb, sest nad on kaotanud ühel või teisel põhjusel oma parima sõbra - inimese. Nende poolt usaldatud isik on järsku kadunud. Olgugi põhjuseks meeltesegaduses või instinktide najal kodust ära jooksmine või hülgamine, omanikul jääb puudu tahtest oma sõber üles leida. Nagu öeldakse – elu läheb edasi. Ja need koerad ja kassid elavadki edasi oodates kedagi, keda u s a l da d a. Va h e p ea l se l perioodil üritavad nad endas selgusele jõuda ja ellu jääda. Enamusel see õnnestub. See päästerõngas, varjupaik, on koht täis erinevate iseloomude, suuruste ja käitumistega loomakesi. Neid koheldakse tihti kui ühiskonna heidikuid, samas kui ühiskonna mingi osa süül kassid ja koerad varjupaika satuvadki. Kui inimene mõtleks enne looma võtmist läbi oma vastutuse suuruse ja selle, mis tal on loomale pakkuda, äkki siis väheneks kurbade silmade arv Eestis. Mitte keegi pole väärt, et ta saatuse hooleks jätta. Veel taunitavam on looma usalduse ärakasu-

tamine teda piinates ja tema elu raskeks tehes. Südantlõhestavad on lood piinatud kassidest ja koertest. Ja neid tegusid ei tee keegi muu, kui su enda kaasmaalane. Kogu selle negatiivsuse kõrval on siiski ka päikesekiiri. Varjupaigast on võimalik valida juba hüljatud loomade hulgast omale uus sõber. Eelarvamus, et sealsed koerad ja kassid on kasvatamatud, kasimata ja nende iseloom on halb, ei vasta tõele. Nende uue koduga harjumine võib lihtsalt kauem aega võtta. Samas, olles juba harjunud ja uue pere omaks võtnud, ei leia ustavamat ja truumat looma. Nii räägivad need, kes on koera või kassi varjupaigast võtnud. Lisaks sellele võimaldab varjupaik loomadele korralikku meditsiinilist abi, vajadusel ka kastreerimist/steriliseerimist, ning jõudumööda isegi dresseeritakse koeri. Kogu see töö t e ha ks e ä ra he ad e inimeste eestvõttel ja toetusel, kes näevad loomades sõpru ning peavad neid investeeringute vääriliseks.

näitab kohalike inimeste südamlikkust. Tänu suurust, mida igale toetajale anda, pole võimalik sõnadesse panna. Üheskoos sai Saarde vald hakkama suurepärase teoga, olles abiks Pärnu varjupaigale, sest tema on meile alati hädas abiks olnud. Nii on ka koeri ja kasse siitkandist Pärnusse toimetatud, nende eest hoolitsetud ja neile uued head kodud leitud. Suur aitäh kõigile toetajatele ja

kaasa elajatele! Varjupaik ei ole koht, mis vajaks ühekordset abi. Seal elavad igapäevaselt koerad ja kassid, kes ei ütle ära jalutamisest ja väikestest panustest nende heaolu eest. Siinkohal kutsun kõiki üles näitamaks hoolivust üles ka edaspidi! Iga väike asi on millegi suure aluseks! Suur aitäh veelkord kõikidele abistajatele!

Heateoks pole abikäsi kunagi palju. KilingiNõmme õpilasesindus leidis, et Saarde vald saab omaltpoolt ka koeri ja kasse aidata. Läbi viidi suur kampaania varjupaigale vajalike asjade kogumiseks. Huvi loomakeste heaolu vastu osutus üllatavalt suureks. Kokku koguti suurtes kogustes igasugu varjupaigale vajalikke asju. Kutsikana varjupaika sattunud Bongo läheb peagi oma uude kodusse Aitajate hulk oli suur, mis Soome. Foto: erakogu


Jagatud mure on pool muret Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikset istujat, energilist valjuhäälelist ja mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. Suur mure koolis on õpilastevaheline vägivald. Väljendub see igapäevaselt nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Otsustasime teema üles võtta ning konsulteerida Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi sotsiaalpedagoogi Agnes Melnitsaga, kes on meie koolis ametis olnud juba üle 5 aasta. Eelika Laikask Kuidas Teile, Agnes, tundub, kas koolivägivald on aja jooksul süvenenud või mitte? See on tundlik teema, mis mõjutab igaühte. Keegi meist ei soovi koolis näha ja kogeda kiusamist või vägivalda, sallimatut ja agressiivset käitumist. Oluline on määratleda, mida mõelda vägivalla või kiusamise all. Kui vägivalla all mõelda füüsilist ehk kehalist (nt tõukamine, löömine, kinni hoidmine, asjade ära võtmine või lõhkumine jne) jõu ja võimu kasutamist teise suhtes, siis igal õppeaastal on aeg-ajalt tulnud lahendada koolis toimunud vägivalla juhtumeid, mis on toimunud poiste vahel. Seetõttu saan välja tuua, et meie seas on lapsi, kes on kogenud vägivalda. Samuti on lapsi, kes on kogenud kiusamist, mis tähedab, et kiusaja või kiusajad teevad ohvrile tahtlikult vaimselt ehk hingeliselt kahju. Antud teema on teadustööna huvipakkuv olnud ka mitmetele meie kooli noortele, 2006. aastal Katre Teearu poolt läbi viidud uurimus põhikooliõpilaste hulgas (206 uuritavat) näitab, et 55,4% õpilastest on kiusamiskäitumisega seotud või olnud kunagi seotud. See on märkimisväärne näitaja. Leian, et kellelgi ei ole õigust teisele pahatahtlikult kahju teha. Hingeliselt haiget saanud laps, kes on kannatanud juba mõnda aega valu ja ei ole saanud välja öelda oma tundeid ja mõtteid oma usaldusisikule, kelleks on enamasti ema või isa, koolis klassijuhataja või mõni muu koolitöötaja, võib laps tunda raskusi nii õppimises, tähelepanus, keskendumises, suhetes jms. Mis Teie arvates põhjustab vajaduse kedagi kiusata? Oluline on suhtlus, probleemide lahendamise oskus, emotsioonide hea tundmine, oskus nendega toime tulla jne. Kiusaja

vajadus on kasutada ära alatult võimalust olla tähtis kaaslaste ees, domineeriv ja saada negatiivse käitumisega tunnustust teistelt. Rääkides täiskasvanutega, esineb sageli suhtumist, „kes kellelegi ära tegi” või kuidas teisi oma eesmärkide saavutamiseks sihilikult peteti või manipuleeriti. Näiteks laps, kes pidevalt kuuleb sel viisil oma vanemaid rääkimas, saab innustust käituda samamoodi oma kaaslatega.

vajadusel õpetada. Eemaletõmbunud ja üksildase lapse puhul on suur võimalus psühholoogilist/psühhiaatrilist abi vajavate probleemide tekkeks või süvenemiseks: nt hirmud, ärevus, tõsine masendus. Kuna poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisemaid kiusamisvorme, siis on need ka märksa kergemini märgatavad ja tekib võimalus kohe sekkuda. Tüdrukud tihti kiusavad rühmiti, kasutades varjatud käitumisviise (tagarääkimine,

«60% kiusajatest saavad juba enne oma 25-ndat sünnipäeva kohtunikult karistuse» Millised on igapäevased probleemid KiNG-is kiusamisega? On need pigem vaimsed või füüsilised? Esineb kiusamist, mis tuleneb inimestevahelisest ebavõrdsusest ja erinevuste mittearvestamisest, mis on pigem vaimsed ehk psühholoogilised, kus kiusaja määratleb potensiaalse ohvri, toimuvad üksikud kiusamised teiste poolehoiu taotlemiseks. Harvad on need korrad, kuid on juhtunud, et kiusamine on muutunud füüsiliseks ja tõsisemaks, ohrvit ei võeta inimesena, ei väärtustata. Näited: grupiga eemalehoidmine oma klassi kaaslasest, näoilme, sõbrasuhetes äkkpööre (enamasti oskamatusest väljendada oma tundeid ja tahet), narrimine, norimine, ähvardamine, väljapressimine, tõukamine jne. Kui Teieni saabub informatsioon kiusamise kohta, kuidas lahendate olukorra nii kiusatava kui ka kiusaja jaoks? Rahumeelsed vestlused erinevate pooltega (ohvri, kiusaja(te)ga), mille läbi tõsta kiusamise teadlikkust ja julgustada rääkima erinevaid osapooli, selgitada välja ja hinnata, millised sotsiaalsed oskused on olemas, mis omandamata ja

kuulujuttude levitamine jms), mida täiskasvanutel on raskem märgata, sellistel juhtudel on olnud pöördujateks koolikaaslased ja vanemad. Lapse sotsiaalsete oskuste hindamise aspektid: lapse sotsiaalse käitumise olemus, nt agressiivsel, kamandaval, impulsiivsel lapsel on ilmselt püsivamad ja pikaajalised raskused suhtlemisel kui lihtsalt häbelikul lapsel; teiste laste käitumine, näiteks kui last tõrjutakse aktiivselt, narritakse, siis laps ei suuda tõenäoliselt positiivseid suhteid ilma täiskasvanu abita taastada; eakaaslastega seotud probleemide stabiilsus ja kroonilisus, nt kui lapsel on püsivad ja pikaajalised raskused suhtlemisel, vajab ta järjepidevat ja läbimõeldud abi täiskasvanute poolt jms. Tihti omandavad lapsed sotsiaalseid oskusi jälgimise ja jäljendamise teel, samas on võimalik neid õpetada. Kuidas soovitate käituda inimsel, kes loeb praegu teie kommentaari ja on kiusatav, aga ei julge seda tunnistada, sest kardab tagajärgi? Peaks ta seda varjama? Hingerahu leidmise nimel aita iseennast, soovitan usaldada kuulajat ja toetajat, kelle poole oled oma murega pöördunud. Kõik sinu enda poolt välja öeldu

mõjub sulle juba teisiti, kui halvad mõtted sinu peas, seeläbi on võimalik hakata rohkem mõistma ja usaldama iseennast ning aitajaga koos avastada võimalikke lahendusteid. Tea, et emotsioonide hea tundmine ja reguleerimine näitab sotsiaalset kompetentsust, mille komponentideks on empaatiavõime, sotsiaalsed oskused, emotsioonidega toimetuleku oskused jne, mis on õpitavad ja õpetatavad. Kuidas käituda, et kiusamist oleks vähem ? Õpilastele: iga lapse isiksus on väärtus. Minu soov on, et meie kooli lapsed oleksid sisemiselt vabad, julgeksid väljendada oma mõtteid ja tundeid ning käituksid väärikalt. Vanematele meeldetuletuseks: ole oma lapsele emotisonaalselt kättesaadav, sellega pakud lapsele turvatunnet. Leia aega rääkimiseks, kus toimub silmast silma suhtlus iga peres kasvava lapsega, vähemalt mitu korda nädalas. Laps, kes näeb ja kogeb hoolivust ja hoolitsust peres, jagab seda heameelega teiste kaasõpilastega koolis. Aidake lapsel positiivselt tõlgendada ka sotsiaalseid tagasilööke (mitte süüdistada teisi või iseennast, vaid analüüsida olukorda). Lisaks vanematele üks mõte soovituslikust raamatust, A.Faber, E.Mazish „Õed ja vennad rahujalal“: peaksime lapsi kohtlema mitte sellistena, nagu nad on, vaid sellistena, nagu me soovime neid tulevikus näha!

Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis: Räägi sellest sõbra või täiskasvanuga, keda Sa usaldad; Pöördu koolis ametiloleva sotsiaalpedagoogi poole; Kasuta Laste Tugikeskuse abi (lastetugi@trenet.ee)


Tunnikontroll õpetajatele Sotsiaalvõrgustikud ja noorte släng on täis igasugu keelelisi imeleiutisi. Kirjatargal tekkis tõsine huvi, kas õpetajad saavad meist aru nii, nagu me üksteisest loomuliku intelligentsi abil aru saame. Selle tõsiasja väljauurimiseks koostas Kirjatark õpetajatele tunnikontrolli. Nagu selliste vägikaigaste juures ikka, polnud ka meie töö juures lubatud kasutada abimaterjale. Et asi oleks piisavalt tõetruu, siis hindame ka õpetajaid riikliku hindamiskriteeriumi järgi. Samuti toome teile, lugejad, välja parimad palad. Kerli Kore

Nuputamiseks kõigile! Siin on sõnad, mille tähendusi õpetajatel palusime lahti seletada: püss, houmy, läbrakas, peeneks laskma, massilt, lappama minema, kettima, allarid, piff, semmima, tuhla, kärss, tiksuma, K, ländima, kriipsu peale võtma, säbu, seerima, väss, tatti panema, nv.

Erli Aasamets: Julguse eripreemia

Helle Berg: Helguse eripreemia

Paul Zubtšenko: Lennukuse eripreemia

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor ja majandusõpetaja

Ajaloo õpetaja

Füüsika õpetaja

 Houmy - kodutöö

 Houmy - magus hamburger

 Kärss - sõber

 Tuhla - tühja peaga õpilane

 Kriipsu peale võtma - hääletavat tüdrukut

 Kriipsu peale võtma - heeringat

 Kärss - mehe suguelund  Säbu - seks või narkootiline aine  Väss - alkohol Õpetaja Erli vastas 21-st sõnast õigesti 7 ja peaaegu õigesti kaks, mis tähendab, et meie „õpilane“ Erli Aasamets teenis tunnikontrollis 9 punkti 21-st (42%). Hindeks 2.

peale võtma

peale hammustama

 Säbu - spikker

 Säbu - hommikune virvendus pärast klassiõhtut

 Väss - kole poiss

 Väss - pesemata kass

 Nv - mitte kunagi

 Massilt - palju sööma Õpetaja Helle vastas 21-st sõnast õigesti 8, mis tähendab, et meie „õpilane“ Helle Berg teenis Õpetaja Paul vastas 21-st sõnast õigesti 4, Matemaatika õpetaja ja Kirjatarga toimetuse tunnikontrollis 8 punkti 21-st (38%). Hindeks 2. mis tähendab, et meie „õpilane“ Paul juhendaja Zubtšenko teenis tunnikontrollis 4 punkti 21-st (19%). Hindeks mitte arvestatud.  Peeneks laskma - peenrahaks vahetama Mare Lapp: Naiselikkuse eripreemia Kersti Soomets: Paanika ja uuenduste  Kettima - kinni siduma Inglise keele õpetaja eripreemia  Allarid - suusad?  Peeneks laskma - shoppingu alateema? Eesti keele õpetaja  K - korrapidaja  Kettima - nahkpükste külge kette riputama  Houmy - kodu? Miks? Mida? Miks Anne Aasamets: Edasirühkija eripreemia

 Nv - no vaata

 Kärss - joomakaaslane

 Säbu - pisiasjad

 Tiksuma - 1) pommihoiatus, 2) eluvaim

Arvas ainukesena õigesti sõna „ländima“ (maanduma) tähenduse. Õpetaja Anne vastas 21-st sõnast õigesti 7 ja peaaegu õigesti 1, mis tähendab, et meie „õpilane“ Anne Aasamets teenis tunnikontrollis 7,5 punkti 21-st (36%). Hindeks 2.

mina? Lisaks oli veel alla pandud väike ettepanek: võib-olla peaks läbi viima kursuse, kus noorte sõnavara õpetatakse, ehk siis mõistaksime ka teineteist.

veel sees 3) jumal teab, mida te sellega mõtlete

 K - karvased

Arvas ainukesena ära „K“ tähenduse (kõik korras ehk lühend OK-st).

 Nv - naiste valik Õpetaja Mare vastas 21-st sõnast õigesti 4, mis tähendab, et meie „õpilane“ Mare Lapp teenis tunnikontrollis 4 punkti 21-st (19%). Hindeks mitte arvestatud.

Urve Jõgi: Loogika eripreemia Bioloogia õpetaja

Kätlin Laur: Noortepärasuse eripreemia

 Püss - tormakas, kergesti ärrituv

Saksa keele õpetaja ja Kirjatarga toimetuse juhendaja

 Lappama minema - magama minema  Kettima - käe alt kinni hoidma  Allarid - suusatajad  Kriipsu peale võtma - jalgrattaga sõitma  Nv - näeme varsti! Õpetaja Urve vastas 21-st sõnast õigesti 4, mis tähendab, et meie „õpilane“ Urve Jõgi teenis tunnikontrollis 4 punkti 21-st (19%). Hindeks mitte arvestatud.

Õpetaja Kersti vastas 21-st sõnast õigesti 4 ja peaaegu õigesti 1, mis tähendab, et meie „õpilane“ Kersti Soomets teenis tunnikontrollis 4,5 punkti 21-st (21%). Hindeks mitte arvestatud.

D

SE U D

 Houmy - Homer Simpson  Tuhla - jalanõu  K - keskmine  Säbu - krussis juuksed

D

E IG

 Kärss - nina

Õ

Õpetaja Kätlin vastas 21-st sõnast õigesti 16, mis tähendab, et meie „õpilane“ Kätlin Laur teenis tunnikontrollis 16 punkti 21-st (76%). Hindeks 4.

EN H TÄ


Tähendused: PÜSS- väga ilus, seksikas tüdruk, naissoost isik HOUMY- oma inimene LÄBRAKAS- alkoholiga pidu PEENEKS LASKMA- vabaks laskma (enamasti peol) MASSILT- midagi palju olema LAPPAMA MINEMA- midagi viltu või käest ära minema, kontrolli alt väljuma KETTIMA- oksendama ALLARID- aluspüksid PIFF- ilus tüdruk, tavaliselt üle meigitud SEMMIMA- sõbrustama, miilustama või kurameerima TUHLA JA KÄRSS- suits TIKSUMA- niisama, mõttetult aega veetma K- kõik korras ehk lühend OK-ist LÄNDIMA- maanduma KRIIPSU PEALE VÕTMA- võla peale võtma SÄBU- kanep SHEERIMA- jagama VÄSS- väsimus TATTI PANEMA- suudlema NV—nädalavahetus

*** Õpetaja:”Ajalehes kirjutati, et kaks pede läksid lahku!”

Seoses eksperimentaalse uuringuga, kui palju pedagoogid õpilaste slängi mõistavad, uurisime ka 3.-4. klassi õpilastelt, mida nemad neist sõnadest arvavad. Välja on toodud värvikamad vastused ja kirjapilt on orginaalis. Gerly Pikkor PÜSS- äge tsikk; rabavalt kena; kõva naine; käsikas; snaiper; tuleb kuul välja; ullult kena, hüüdnimi HOUMY- haige; hobi; kodukas; kallis, huumor; GTA DJ; tahad koju; kodune; homme

saatma; sebima; flirtima; muusikat kuulama; maitsema; kätte saama; küsima; serveerima; istuma; raha küsima; rammima; sööma; pesema TIKSUMA- uimane olema; saatma; aeg kaob; kahtlema; loksuma; kell; jookseb; edasi tagasi liiguma; mõtlema

MASSILT- meeskonnalt; ta on marsilt; raskelt; autol on palju võimu; segaselt; kakklemine; inimesi on palju ja nad trügivad; sujuvalt; tugev/paks kõht

LÄNDIMA- lamama; hängima; ringi hulkuma; rokkima; kõndima; lõbutsema; shoppama; kartma; enerkia jooks; lendama; aeglane; vaatama

ALLARID- alarmid; raha; alla andjad; keelud; politseinikud; allikad; kõlarid; kõvad tüdrukud/ poisid; tünamiit; allarid; alla andma; külaline

KRIIPSU PEALE VÕTMAtukkuma jääma; maha jätma; täpne asi; pingeline olukord; maha tõmbama; et ta võtab natuke veel; jooma; ähvartama, surema;

PIFF- tüdruk (poiste ÕS-is); nagu keegi oleks tsikk; kotlett; söök; ilus; pliks SEMMIMA-

kriipsu juku peale seatma; ei taha teha; joonistama; lahku minema; joobes SHEERIMA- proovima; puhastama; mazzasi tegema; keevitama; raseerima; laulma (roppu laulu); vahetama; veerima; lööma; meeldima VÄSS- mis; mingi tähtis isik; tuus; vale; imelik; päss; kass; vägivald; sea nina; metal; kuri

Enim õigeid tähendusi said sõnad: püss, massilt, piff ja semmima.

lõpuks raha kokku korjata.” *** Õpetaja: “Teil on aega 10 minutit. Mediteerige vahepeal!”

kontrolltöö!” Õpetaja: “Ei!” *** *** Õpetaja: “Väiksena pistsin kaks naela pistikupesasse.” Õpetaja vaikse klassi kohta: “Kõrvale on vaikus valus Õpilane: “Kriipsud Õpilane: “Kuidas oli?” kohe!” nagu rasedustestil?” Õpetaja: “No näete!” *** Õpetaja: “Jah...ma ei tea, ma *** ei kasuta” Õpetaja: “Raha on jumal!” Õpetaja: “Õiged mehed ei *** *** vali eksamiks Õpilane: “Õpetaja, te olete ka Õpetaja: “Mis nüüd juhtus? kunstiajalugu.” oodatud ballile oma Panin meeltesegaduses *** kaaslasega!” viie!” Õpetaja: “Mis plekid Õpetaja: “Ahah, millisega?” *** veel võivad olla?” *** Õpetaja: “Geograafia pole Õpilane: “SpermaÕpetaja: “Kas teil on load sulle mänguasi!” plekid!” käes juba?” *** Õpetaja: “No... Õpilased: “Ei, ARK-i tuleb Õpetaja: “Sinu koht on Tule!” veel minna.” läinud. Otsi omale elus uus *** Õpetaja: “Ma ei julge siis koht!” varsti välja minnagi!” *** Õpilased suudlevad ja *** Õpetaja: “Eino-Jüri on ka õpetaja tuleb juurde:“Tahan Õpilane: “Ma ei saa midagi vist kadunud?” ka!” aru sellest!” *** *** Õpetaja: “Ma saan küll aru!” Õpetaja: “Ega sa ühe *** hoobiga kärbest ei Õpetaja:”Ma olen kaks Õpilane: “Kriiti pole!” lahenda!” korda *****, mul on kaks Õpetaja: “Võta see kriit! Sellel *** last!” on Pauli lõhn juures!” Õpetaja: “Te kipute laiska *** panema!” *** Õpetaja:”See, kes seda haisu *** Õpetaja: “Teete need klassi lasi, on jobu!” Õpetaja oma lahendatud ülesanded ära või teeme ülesande peale: “Aplausi kontrolltöö?” Õpilased ühest suust: “Teeme pole vaja, kuid võite tunni


Kogemuste– ja headusepagasiga Märt Treier Tutvusin Märt Treieriga lähemalt heade eeskujude ja noortekonverentsi tegijate Rootsi kruiisil. Sain väga meeldiva kogemuse võrra rikkamaks ja samuti jättis väga sügavalt positiivse jälje oma mõistlikkusega Märt Treier. Sellest tekkis kohe ka huvi meest natuke nö piinata. Nüüd võitegi nautida väikest intervjuud endise uudisteankru ja endiselt raadiotööst lummatud Märt Treieriga. Kerli Kore

aegade. Ennekõike olen end pidanud siiski ajakirjanikuks, siis saatejuhiks.

Lapsepõlv Kus veetsite oma lapsepõlve? Tallinna külje all asub väike Saue linnake, mis vanasti oli Tallinna osa. Väike ja väheütlev kohake. Kelleks tahtsite lapsena saada? Lapsed, kes on raudtee ääres kasvanud, tahavad tihtilugu saada veduri-juhiks, nii ka mina. Rong viis mu nii lasteaeda kui ka kooli, kõva 20 aastat jutti. Mis koolis/koolides te käisite? Tallinnas Kivimäel asuv Muusikakeskkool on ainulaadne õppeasutus, kus õpetati süvendatult muusikat ja veidi vähem muud. Lõpetasin selle heliloojana. Hiljem olen olnud Muusikaakadeemia ja Tartu ülikooli tudeng. Milliste huvitegevustega te tegelesite? Mõtlemise ja lugemisega. Ei ole vist kunagi üheski trennis käinud. Kuidas kirjeldaksite end, kui vaatlete ennast koolipoisina? Täiesti omaette hoidev tegelane, kelle kallal teistel oli lihtne võimu näidata, aga see ainult kasvatas tahet elus midagi korda saata.

Töö Kuidas sattusite uudisteankruks?

TV3

Teletöö maitse sain esimesena tegelikult suhu konkureerivast telejaamast Kanal 2. Olin seal ühe hooaja hommikuprogrammi uudistelugeja. Samuti andis mõningase tõuke ETV-s läbitud diktorite koolituskursus, kuhu oli väga suur konkurss. Ankruamet on olnud vaid üks tahk kõigist minu tööülesannetest läbi

2006. aastal saite parima uudisteedastaja tiitli. Kuidas seda kommenteerite? Oli see tiitel tõesti selline? Mingeid autasusid on ikka läbi aegade tulnud, aga üldiselt on nii, et selliseid küsimusi kommenteerivad kõik teised.

Olen muusikainimene ja lähtun ainult sellest, mida väärtuslikuks pean. Muu-sika ei ole ainult biidi saatel võimlev ilus neiu. Pigem kõik ülejäänu.

«kõik, mida oleme teinud teistele, on ikka teiste hinnata»

On teil mõni eriline mälestus seoses TV3-ga või mõne sealse töötajaga?

Millest tulenes otsus olla saatejuht emotsionaalselt raskes saates „Sind Otsides“?

Ikka on, kõigiga. Kui oled kümme aastat koos töötanud, jääb mõndagi meelde ja igaühest tekib omamoodi mälestus.

Tavaliselt selliseid võima-lusi elus kaks korda ei pakuta.

Kuidas sattusite Vikerraadio saate Vikerhommik saatejuhiks?

Minu arvamusel pole selles küsimuses vähimatki väärtust. Selle arvamuse on välja öelnud televaatajad ja mulle tundub, et neile meeldis. Siinkohal tuletan ka väga kõrge enesehinnanguga noortele inimestele meelde, et kõik, mida oleme teinud teistele, on ikka teiste hinnata. Võime ju ise saba uhkelt selga tõm-mata ja rääkida, kui erilised me oleme, aga ilma südamest tuleva ja v a h e t u tagasisideta on

Olen raadios töötanud kauem kui ajalehes ja televisioonis kokku. Raadiot ei ole ma isegi mitte lühemaks perioodiks jätnud. Selline tunne ongi, et süda elab raadiomajas. Saateid, mida veetud, on olnud palju, Vikerhommik on neist saanud tegelikult kõige südamelähedase-maks. Mis selle töö juures teile kõige rohkem meeldib? Raadio ühes kõigi, näiliselt küll väga piiratud, väljendusvahenditega. On vahva, kui see väike kastike külmkapi peal suudab inimesi kõnetada ja nende tuju suunata. See on terve suur ja põnev metateadus, mida ei ammenda lõpuni keegi, aga järkjärgulisi edusamme on väga huvitav teha. Palju kiidetakse teie muusikavalikut hommikuses saates. Millest tulenevalt te lugusid valite?

Kuidas saite enda arvates hakkama „Sind Otsides“ saatejuhina?

Märt omas elemendis. Foto: Erakogu

s e e ü k s eneserahustusviis.

t ü h i

Noortekonverents Kust tuleneb konverentsi idee?

noorte-

Pärnu Konverentsid tahtsid endale järelkasvu koolitada. Sel eesmärgil alustasime, aga juba mõne aasta pärast noortekonverents iseseis-vus. Pärnu Konverentsid on sellegipoolest jäänud heaks partneriks. Kas tahtsite noorte-konverentsiga kohe suurt menu saavutada või tuli see teile üllatuseks, et selline asi noortele meeldib? Alustasime ikka üsna väikselt, sadakond noort oli ehk saalis. Aga meie põhimõtted ei ole aastast aastasse muutunud. See ikka olnud koht, kus me väärtustame meie enda kaasmaalasi ja nende mõtteid, näitame, kui suur on tänu neile inimestele tegelikult Eesti. Noortele hakkas meie ettevõtmine meeldima ehk eeskätt seetõttu, et oskame neid aastast aastasse ikka üllatada ja viia kogu päevase riituse läbi nüanssideni läbimõeldud programm ja korraliku emotsioonilaviiniga.


Mida peate konverentsi duseks?

ise noorteedu sala-

Meil ei tehta midagi trafaretset, pigem minnakse alatasa üle võlli. Olgu siis artisti musitamisega laval või viiemeetrise mao toimetamisega noorte keskele. Samas püüame väga, et kõik oleks tasakaalus, et meelelahutus ei lämmataks tõsist sõnumit ja vastupidi. Meie üks juhtmõtteid on, et emotsioon ja tarkused, mis sellest päevast saadakse, peavad vastu pidama ehk mõju avaldama terve aasta, järgmise konverentsini välja. Millist noortekonverentsi, mis on siiani toimunud, peate ise kõige edukamaks ja õnnestunumaks? Niipea, kui mõni konverents korralikult metsa läheb, astun tagasi. Seni arvan, et meie vapper meeskond on suutnud iga aastaga järjest vingema asja valmis teha. Noori tuleb iga aastaga juurde. Viimati oli neid juba 700. Seega AIESEC, kes oma 500 noorega konverentsi hiljaaegu Eesti suurimaks nimetas, ei ole oma väljaütlemistes päris täpne. Mis on olnud siiani noortekonverentsi suurim äpardus? Teistel juhtub alatihti, et mõni esineja jääb mingil põhjusel tulemata. Meil on olnud nii visadust oma külalistega töötada kui ka õnne, et tulemata on läbi aastate jäänud vaid üks mees. Õnnetuseks oli ta tol korral mõne aasta eest üks oodatumaid noorte seas – Elmo Nüganen. Ta pidi sel päeval ja kellaajal ootamatult mujale minema. Istusin siis keset lava toolile, vaatasin kurvalt saali ja teatasin uudise. Pärast pettumusekahinat saime aga välja tulla väga korraliku lohutusega. Meil oli jäänud kava ümber-tegemiseks ainult üks ööpäev ja me saime lavale tuua Elmo

ilm-tingimata videotervituse ja teha? neli tema kõige andekamat õpiVahel tundub, last Lavakast, et mõni asi kelle olime kibesiin elus on kähku kohale juba tehtud, organiseerinud vahel tundub, ja kes andsid et pole veel noortele väga nagu midagi vahva improjõudnud. visatsiooniga aiMõtlemisvõimu, mida Lavame on tohukasse astujailt tult oluline, sisseastumisel aga sama olutahetakse. Tagaline on oskus siside kinnitas, mitte üle et seegi lahenmõelda. Äkki Märt koos Laheda Koolipäeva korraldusmeeskonna ja dus meeldis õpingi selle heade eeskujudega. Foto: Erakogu meie noortele veel ära. meediakoolitustel intervjuu väga. Mida te veel elult ootate? andjaid spekulatsioonidega Millised on ideed ja mitte kaasa minema. Seega Vastamata on küsimus, mõtted tuleva aasta pean ise eeskujuks olema. kuidas saavutada tasakaal noortekonverentsi jaoks? iseendaga. Praeguses temÜks kommentaator kirjelOleme alles mõtlemisfaasis. pos ei lähene ma sellele vasdab teid, kui tulevikumeest Nagu üks mees Tallinna tusele kohe kuidagi. Miskija maailmakodanikku. Mis volikogust ütles: ei pärast. te ise sellest väitest arvate? kommentaari! Missuguse sõnumi annakTegeli kul t o len väga Kaua kavatsete noortesite edasi praegustele konservatiivse maailmakonverentsi vedada? koolilõpetajatele? vaatega. Mulle meeldib Vt vastus 4. Aga Eesti. Rainer Nõlvaku Mõistan, et teil on raske. tegelikult...ma ei tea. Aukombel tervet maailma Valikuid on liiga palju ja salt. Kirjutasin läinud aastal kasida ma ei suuda. Katsun igal juhul tundub, et teete raamatu Jazzkaare eestendast oleneva teha siin midagi valides valesti. See vedajast Anne Ermist, kes samas väikses Eestis, kus on on täiesti paratamatu. Mina kinnitas üksvahe samuti samuti väga-väga palju loobusin millalgi heliloojaks igal aastal, et pärast seda tegemist. saamisest, sest milleks on järgmist festivali jätab asjad maailmale vaja veel üht Isiklik elu sinnapaika, aga näed, ei keskpärast tegelast? EksiMillise inimesena end saanud jätta. Siiamaani mine on täiesti normaalne. kirjeldaksite? teeb. Seepärast ei teagi. Aga kui tundub, et miski on Endassetõmbunud tegelane, see oma ja lähedane, siis ei Avalik elu kes ei paista sellisena välja. tohi omakorda liiga kergesti Internetis ringi uurides Kes on teie eeskuju? alla anda ja leida, et ego leiab teie kohta nii soolanõuab enamat. Siis tuleb ka seid kui ka häid kommenSäravate silmadega eestlane, tööd teha. Tee tööd, siis taare nagu kõigi avalike kes tahab oma kodu ja elu tegelaste puhul. Üks tuleb ka armastus, ütles inimeste heaks miskit ära kommenteerija on kirjelTammsaare. Ja ma juba teha. danud teid kui „ebanorarvan arusaavat, mida ta Mis on teie suurim hirm? maalselt kõrge egoga arusellega mõtles. Aega ei ole lagedalt rääkiv tüüp“. Kaotada mõtlemisvõime. mõtet raisata. Küll pärast Kuidas seda ise kommenMassimeediaohvrid seisavad on aega puhata. teeriksite? selle ohuga iga päev silmitsi. Ja veel, head noored, kodu Huvitav nope. Vahest Kuidas te lõõgastute? on palju enamat kui üks tuvastate ta ja küsite, mis ta lennusihtriik tuhandete Ma ei oska õigesti sellega mõtles? Mis minul seas. Kodumaal on see lõõgastuda. Õpetage. siin kommenteerida... seletamatu eriline väärtus, Mille või kelle järgi te mida mujalt vist ei leia. Vaatamata krõbedatele elate? Tänage siis teda ja tehke kommentaaridele on väiMärkmiku järgi. midagi ära ka tema heaks. detud, et olete peaaegu Lõpuks on see tehtud vaid sama hea kui Urmas Ott. Mis on see asi/tegevus, iseendale. Mis te sellest arvate? mida te pole veel oma elus Sama lugu. Ise õpetan oma

teinud, kuid kavatsete seda


Reivo Keng – mõisakülaline, kes tõstab kangi Kirjatark otsustas teile, kallid lugejad, tutvustada aktiivset ja uskumatut spordiarmastajat, kes sellel aastal pistab rinda veel ka lõpueksamitega. Andra Teearu Kus möödus su lapsepõlv? Lapsepõlv ja kooliaeg möödus mul Mõisakülas. Kaks kuud suvest olin alati Hallistes vanaema juures. Mis oli su lemmiktegevus, mäng? Lemmiktegevusteks olid ikka sport ja jooksmine. Maal vanaema juures mängisime teiste poistega ka jalg- ja korvpalli. Kuidas kirjeldaksid end, kui vaatad tagasi oma lapsepõlve? Mürsik, sest ma ei seisnud üldse paigal ja kogu aeg tegin midagi. Miks/kus tekkis huvi tõstmise vastu? Ma tahtsin kogu aeg sporti teha ning see oli ainuke hästi välja kujunenud ja tegev spordiala, mis Mõisakülas oli. Mu vend oli samuti tõstmisega tegelenud, kuid ta loobus minule teadmata põhjustel. Alustasin siiski venna eeskujul. Hiljem kujunesid seal ka käsi- ja jalgpall, kui selleks piisavalt head treenerid leiti. Kelle poole sa pöördusid, et alusatada treenimist? Pöördusin oma kehalise kasvatuse õpetaja poole. Tema ise oli ka tõstmistreener ning ta kutsus ka teisi mürsikuid trenni. Millisest vanusest hakatakse trenni võtma uusi sportlasi? Kolmandas ja neljandas klassis hakkab pihta vastuvõtt, siis nad alustatakse juba tehnika õppimist ja seda harjavarrega. Esimese hooga kohe suure kangi taha ei lasta. Parim aeg tõstmiskarjääri alustamiseks oleks viiendast või kuuendast klassist. Kaua sa oled sellega tegelenud?

Tõstmisega olen tegelenud umbes kaheksa aastat. Ma tean ja tunnen seda spordiala kõige paremini. Mille pärast oled tõstmistrenni juurde jäänud? Enda pärast ikka, saab vormis hoida. Ees on kindlad võistlused ning tean, et saan nendel osaleda. See spordiala nõuab suurt püsivust ja tuleb väga hoolikas olla, sest vigastused on kerged tulema. Millised on olnud sinu suurimad saavutused tõstmises? Kõige uhkem olen eesti noorte ja juunioride medalite üle. Neid on kokku üheksa. Noortest on neist viis esikohta, kaks kolmandat ja kolm teist kohta ning juunioride arvestustes neli teist kohta. Need kõik on kaheksa aastaga kogunenud. Ma arvan, et neid on parasjagu. Millest olenevad tõstmises võidud? Võidud olenevad kogusummast ja sellest, kes rohkem tõstab. Kui kaks inimest teeb täpselt sama palju, siis oleneb kehakaal, kergemal on alati eelis. Noortes oligi nii, et ma kaalusin teisest poisist 200 grammi rohkem ning tänu sellele tuli teine koht. Seda on juhtunud minuga kaks korda. Kuidas kommenteerid aasta meessportlaseks saamist Saarde vallas? Ma olin ise natuke üllatunud, sest olen ikka esindanud Saarde valda, aga et rahvas nii otsustas... Autasuks sain klaasist meene, mis jääb mulle.

last väga palju ei teata. Eestlasi suurtel võistlustel ka näha pole olnud. 2011. aastal oli umbes 100 sportlast Eestist, kes oli võistlemas käinud, sealhulgas kuskil kümmekond naist. Praegu noortest naistest on kolm sportlast, kes tegelevad ja käivad võistlustel. Võibki öelda, et Eesti peale on kuskil ainult kümme naist, kes selle spordialaga tegelevad. Lugejad tahavad ka teada, millal ja kus sind tõstmas näha saab? Praegu enam ei saa. Viimane võistlus oli 18. veebruaril 2012. See jäi ka viimaseks suuremaks võistluseks Eesti mõttes. Nüüd võtan rahulikumalt, olen mõelnud ka erialavahetusele. Tõstmise peale ma enam ei jää, aga kui tuleb kohalik võistlus, kus väga suurt trenni tegema ei pea, siis sellel ma osaleksin kindlasti. Maakonnas ei pea nii palju trenni tegema, üle-eestilistel peaks olema tippvormis sportlane ja hingega asja juures. Millise uue eriala peale plaanid minna? Plaanis on minna ja proovida kaugushüpet, sest praegu on kaugushüppe tulemus väga hea ilma korraliku treeninguta. Kuid see on väga 50:50, kas see kõik mul õnnestub, kuid maakondlikel tõstmisvõistlustel võib mind veel kindlasti näha. Kas on mõningaid kirevaid seiku seoses tõstmisega?

Mida arvad tõstmise tulevikust Eestis?

Ma ise pole sellega seotud, aga üks minu kaasvõistleja, Ain Pent, polnud veel alustanud võistlusega ning teda kutsuti katsele välja, samal hetkel ta avastas, et tal on trikoo tagurpidi seljas. See oli päris naljakas olukord.

Pealekasvu ma eriti ei näe. Pole olnud sellist säravat hetke. Eestis sellest spordia-

Kas on tekkinud ka hetki, kus oled mõelnud loobumisele? Kes sind nö tagasi

maapeale tõi?

Ei ole tekkinud, kuigi paljudel on olnud ebaõnnestumisi ja nad on saanud näiteks nulli. Mina olen ainult ühe korra saanud nulli ja kaheksa aasta jooksul on see märkimisväärne. Minu teised treeningkaaslased on mitmetel võistlustel sellise punktisumma saanud, see võib panna küll nördima ja mõtlema loobumisest. Muidu pole seliseid mõtteid pähe tulnud. Milline on olnud sinu treener Enn Raieste? Minu treener on nagu treener ikka, kes on mind aidanud. Ta oli ka minu klassijuhataja ja peale treeningute saime temaga palju suhelda. Saime omavahel väga hästi läbi. Suvel sain näiteks saali võtme, et trenni teha endale sobival ajal. Ma ei olnud ainult temast sõltuv, tema otsis mulle varustuse ja andis juhendid, aga treeningutel olin iseseisev. Alguses oli ta muidugi juures, et kõik korralikult selgeks teha ning vigastusi vältida, Reivo Keng, kuid hiljem olen ma kõike öeldut rakendanud Kuidas on ta sind suunanud? Ta on mulle andnud juhendeid, mille järgi ennast võistlusteks vormi viia.


Millist mõju on ta sulle avaldanud?

Kuidas näeb välja sinu treeningpäev?

Treener on tõstmisega tegelenud umbes paar aastat ja seda ka väga noorena. Ta oli kogu aeg võistluste juures ja Eesti parimad on teda õpetanud, kuidas antud ala juhendada.

Pärast kooli jõusaali ning seal oleneb, kas võistlused on kohe tulemas või on veel aega. Kui võistlusteks on veel piisavalt aega, siis tuleb trenni teha kauem, et tugev vorm ilusti tagasi saada, selleks kulutan kauem aega ka jõusaalis, trenn peab olema ka intensiivsem. Kui võistlused on tulemas kohe-kohe, siis tuleb teha ainult kiirelt jõu- ja kiiruse harjutusi.

Kuidas oled rahul tema treeningutega? Olen rahul, sest tiitlid on tulnud tänu temale. Tema on ju välja mõelnud need harjutuste kombinatsioonid, m i s

Mitu tundi päevas sa ennast tavaliselt treenid? Oleneb, millal võistlused tulemas on. Kui võistlus on kaugemal ja tugev vorm tuleb tagasi saada, siis kulub kauem aega ja seda kaks tundi. Kui võistlus on näiteks kahe nädala pärast, siis on treening tund aega, sest ei tohi ennast liialt koormata. Millised on vajalikud protseduurid enne ja pärast trenni? Korralik soojendus ja venitused. Vigastuste oht on suur, kui ei ole korralikult sooja teinud ja kui ei olda trenni tehes hoolas. Missugune varustus peab sul tõstmise jaoks olema?

alati rõõmus. Foto: Gerly Pikkor on viinud mind tähtsateks võistlusteks vormi. Mida sa oleksid treenerilt rohkem oodanud? Polegi midagi sellist, sest ta on teinud täpselt nii palju kui vaja.

Pikad dressipüksid, sest kang on nii kare, et sellega võib jalad puruks tõmmata ja lihased võiks pigem soojas hoida. Korralikud tõstesaapad, muideks need kaaluvad üle kilo. Randmesidemed, neid vajab see, kellel randmed nõrgad, näiteks mina. Tõsterihm, et selga hoida, ning minule läheb lisaks leukoplast ümber näppude, et kangi saaks korralikult kinni hoida.

kõht täis. Kui võistlused on kaugel, siis tuleb süüa korralikult hommikuti, hommiku- ja lõunasöögi vahel, lõunasöök peab olema hästi korralik enne trenni ja kindlasti peab jätkuma üks eine ka pärast trenni ning siis mugin veel õhtul. Milliseid lisaaineid pead tarvitama? Olen võtnud vitamiine. Teada on, et sa ei söö kala, millega asendad kalast saadavad vajalikud ained? Praegu ei saa ma neid mitte kuskilt, sest ma ei võta lisatablette. Kui keegi on huvitatud sinu käe all treenimisest või on huvitatud enda vormis hoidmisest, siis kas sa oled nõus neid abistama ja aitama? Jah, kui huvi on, siis võib alati küsima tulla. Tõstmist ma päris ei õpeta, aga kui jõusaalis on abi vaja, siis palun tulge aga küsima, ma ei hammusta. Minult on ka juba abi küsitud. Kuidas on muutunud treeningkaaslaste arv läbi aastate? Väga kõvasti on vähemaks jäänud. Huvid ja elukohad muutuvad, inimesed kasvavad suureks. Alguses oli meid umbes kümne ringis ja nüüd on meid treenimas kusagil üks-kaks. Indrek Jürise on veel ainus, kellega koos oleme siiamaani tõstmisega tegelenud, ta treenib üksinda, aga võistlustel käime koos. Juhendeid saab samamoodi treenerilt. Kes on olnud sinu nö suurim rivaal oma treeningkaaslastest? Treeningkaaslastest on suurim rivaal olnud Henry Rebane, kuid nüüd ta enam tõstmisega ei tegele, sest tal oli mingi vigastus ja huvi kadus.

Milline näeb välja sinu toitumine ja toidukord?

Kuidas on seis praegu sinu treeningkaaslastega?

Toidukord näeb välja väga tihe. Kogu aeg peab olema

Praegu on ainukeseks treeningkaaslaseks eelnimetatud

Indrek, kellega kahjuks koos treenimist põhimõtteliselt ei toimu. Kilingi-Nõmmes tõstmiskaaslast pole. Miks otsustasid õppima tulla Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi? Sellepärast, et see on minu kodule lähedal ning siin on olemas ka ühiselamu. Kuidas oled sa rahul siinse õppimis- ja sportimisvõimalustega? Olen oma õppimisega rahul. Siin on head õpetajad, õpin rohkem kui põhikooli ajal. Sportimiseks on võimalused väga head, eriti kergejõustiku suhtes. Kuidas kommenteeriksid elu ühikas? Nagu ühikaelu ikka, olen rahul ja täiesti normaalne, kord on majas. Millegi üle nuriseda pole vaja. Millisena lähed vastu lõpueksamitele? Lähen ikka vastu iseendana. Valmistun peaaegu samamoodi kui tõstmisvõistlusteks. Kuidas kirjeldaksid end gümnasistina, milline õpilane sa oled? Olen rahulik ja tagasihoidlik. Milline on su soovitus ja nõuanne tulevastele abiturientidele? Õppima peaks alati rohkem, kunagi pole liiga palju. Kuidas oled sa rahul oma klassiga? Klass on mul väga hea, väike ja rahulik. Kõik saavad hästi läbi, hoiame kokku. Klassijuhataja on ka väga hea. Kuidas kulgeb sinu tee edaspidises eluss? Kuhu kavatsed minna õppima ? Näen ennast ikka spordi peal, kas siis treeneri või sportlasena. Õppima kavatsen minna arvatavasti heade mõtete linna Tartusse! Kirjatarga meeskond soovib Reivole tuult tiibadesse ja edu spordis!


Priit Potisepp - piirideta intelligents Toimetusel oli Vabariigi aastapäeva eel võimalus kohtuda meie kooli vilistlase Eesti Statistikaameti peadirektori Priit Potisepaga. Anett-Hildegard Laarmann

ajal saada tahtsite?

Rait-Eino Laarmann

Selleks on mul väga kerge vastus kohe olemas - tahtsin arstiks. Kool oli juba läbi, juunikuus pärast eksameid ja lõpupidu veenis üks teine selle kooli vilistlane mind ümber. See oli Tarvo Kuningas. Temaga me arutasime majanduse õppimist Tallinna Tehnikaülikoolis ja siis sinna ma läksingi.

Kui palju tekitab probleeme see, et Te olete hoopis kuskilt mujalt kui Tallinnast? Kui palju võivad tunduda mingid asjad selle võrra erinevad? Probleeme see ei tekita. Kui aga pikemalt rääkida, siis mulle on öeldud, et ma olen esimest põlve linlane oma perekonnas. Esimese põlvkonna inimesena linnas elamine on raske ja see võtab nii mõnedki aastad elust, kui tegelikult oled maalaps, seega on linnakeskkonnas olla väga võõras, kogu stressi ja muu melu tõttu. Võib-olla lähenen liiga teaduslikult. Ma ei ütle, et ma seda nii väga tunnetaks, aga ma olen sellele mõelnud. Ülikoolis said linna omad ikka kuidagi kergemini seltskonda. Maalastel võttis see rohkem aega. Pärast edasi töö ajal pole mitte mingit vahet olnud. Kõigil on võimalus, oleneb, kuidas ise läbi lööd. Kelleks Te kooli

Kas seoses erialasoovi muutusega tundsite ka mingisugust tagantjärgi tarkust, et oleks võinud ikka sellele või tollele ainele rohkem tähelepanu pöörata? Ei, ma ei ole seda valikut kunagi kahetsenud. Arstidel oli tollal ikka raske. Nüüd on neil elu parem, saavad paremat palka ja välismaale tööle. Isegi mu vanematele on mu perearst öelnud, et õigesti tegi, et arstiks ei läinud. Aga mu tütar õpib nüüd Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Eks näha, mis temast saab. Kahetsenud pole ma midagi ja kõik läks kuidagi õigesti. Ja kes oleks siis võinud teada, et meie tollased ülikooli

Foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Priit_Potisepp

lõpetajad satuvad väga noorelt kõrgetele positsioonidele. Põhimõtteliselt on see olnud elu võimalus. Vigadeta pole miski möödunud. Miks otsustasite minna õppima just Saksamaale, kas edasises elus on aastad välismaal tulnud ka eeliseks? Jah. 90-ndate alguses oli see m eel e tu ks ko n ku r e n tsi eeliseks, sest siis oli välismaal õpinguid väga vähe ja minu ajal oli see midagi erakordset. Tänapäeval ei pruugi see olla enam mingisugune konkurentsieelis, sest nii paljud käivad seal. Me sattusime minema just sellel ajal, kui riik otsustas kella tagasi pöörata. Meil olid olemas ülikoolikohad ja lennupiletid ja me ei teadnud, kas me saame minna, sest piirid olid kinni. Praegu sellel ajal tähistatakse taasiseseisvumispäeva. Läksime sõbraga kahekesi. Saksamaale läksime sellepärast, et Kiel oli Tallinna sõpruslinn ja ülikoolide vahel tekkis selline programm, et näiteks sakslased käisid siin tollaseid õppeprogramme uurimas. Ja nõnda siis saksa k e e l t m i n g i l g i m ä ä ra l oskavatel inimestel oli võimalus kandideerida. Nii saingi sinna. See mõjutas edasist elu tohutult ja andis eelise ka töökohal. See võimaldas tõusta võrdlemisi noorena väga kõrgetele töökohtadele. Teiseks hakkasin ma Saksamaad armastama ja teen seda siiamaani, sest mul on seal nii palju sõpru. Ma loen iga päev Saksa pressi ja ma räägin saksa keelt igal võimalikul juhul. Kui siit Nõ uko gu de Li i du a j a l läksime, siis kõik see läänelik eluviis tundus uskumatu inimesed ja nende omavaheline sõbralik suhtumine ja üksteise toetamine. See oli miski, mis meid, nõukogude noori, raputas ikka tõsiselt. Tagasi tulles olime me hoopis teistsugused.

Kas tagasi tulles depressiooni ei tekkinud? Me ei olnud seal nii kaua. Ma tean ühte inimest, kes oli seal terve oma ülikooli aja, 5 aastat, ja talle osutus tagasitulek väga raskeks. Aga meie tulime tagasi ja siin oli kohe väga palju, mida teha. Polnud aega mingisugusele depressioonile mõelda. Sel ajal sündis meie perre ka esimene laps ja tuli vaadata, kuidas kiiresti oma eluga edasi saaks minna. 1993-s ja järgnevad aastad olid ikka rasked. Kas sellist mõtet: „Mina ei lähe enam tagasi Eestisse, “ ei tekkinud? Ma arvan, et meil oleks olnud inimestele piinlik silma vaadata, kui me oleks sinna jäänud, sest meid võeti õppima väga selge põhjusega, et me tuleksime ja annaksime teadmisi edasi. Kindlasti poleks vaadatud hästi selle peale, et OK, poisid, saite võimaluse ja nüüd jääte siia. Kui saite juba väga noorena kõrgetele positsioonidele, siis kuhu oli edasi pürgida? See ongi raske. Ei ole vaja n o o r e l t ni i k õ r g e t el e kohtadele minna, kuigi noored ei usu seda. 40.-lt on ideed otsas ja mul ongi praegu niimoodi. Seda ei saa nimetada depressiooniks, aga tekib mõte, et kuhu edasi. 40. -lt on inimene oma tööelus umbes poole peal. Ja ohtlik on see, et kiire rahateenimine on noorte seas trendikas ja millegi võrdlusalus. Tegelikult on see stressitekitav. Tänapäeval ei ole kerge olla noor. Hetkel istuvad paljudel töökohtadel vanemad inimesed ees ja noortele puudub vaba rada. Seepärast tasub mõelda, et elu on pikk. Kunagi ütles Hansapanga juhatuse ülemus mulle, et teil, eestlastel, on üks nõme viga, te tahate kohe lühikese ajaga kõike saada. Rootsis näiteks pole see elukvaliteet tulnud 10 aastaga või 15 aastaga. Kannatlikust on vaja.


Te ütlesite, et tagasi vaadates kahetsete, et Teil pole keeltega mitte nii hea seis? Ei, mul on keeltega väga hea seis. Mul endal oleks ka kindlasti peavalu ära jäänud, kui ma oleks ka mõelnud kooli ajal inglise keele tunde võtta. Mis sest, et meil polnud seda põhikoolis. Inglise keelt pole ma tegelikult siiamaani õppinud, aga ma räägin seda keelt ja ma olen seda praktika käigus omandanud. Tegelikult mul ju puudub see korralik põhi. Kipun ikka olema selline „small talk man“. Meie erialal peab seda erialast keelt ikka väga hästi tundma, aga see kõik on tulnud mingi ülemäärase pingutusega. Meie ajal ei olnud inglise keel põhikeel. Oli saksa keel, mida õppisin, mida õppisin Aili Laasi juures, aga Tali koolist tulles tuli tema juures ikka pingutada. Talil tollel ajal meil inglise keele õpetajat üldse polnudki. Keeltest on kindlasti kasu. Kuidas tuleb kooliajal väga aktiivne olek kõigis alades kasuks tulevikule või tuleks pühenduda ikka kindlale ja täpsele alale? Ma arvan, et ikka mitmekülgsus on väärtus. Kui palju kooli ajal tekkinud sõbrad, tutvused ja maine mõjutavad edasist elu? Minu professionaalses karjääris ei ole mu sõbrad või tuttavad mind mõjutanud, aga kui inimene on sõbralik ja suhtlev ning teistest hooliv, siis sellised inimesed kipuvad ikka rohkem läbi lööma ja need isikuomadused tulevad pärast ikka väga kasuks. Eriti olulised on need omadused rahvusvahelises suhtlemises ja kui inimene keelt ei oska, tekib kohe meeletu pidur. Kuid ärge saage valesti aru. Uuringud on näidanud, et vene rahvusest inimesed ei julge eesti keeles rääkida, sest nad kardavad, et nad ei tee seda piisavalt korrektselt. Läänemaailm on selle koha pealt väga sõbralik. Kui ma New Yorki lendan, siis tavalises suhtlemises, mitte ametlikus, näiteks poes ja hotellis, on inimestel nagu mingi oma inglise keel tekkinud. See ei ole ülikorrektne, aga kõik saavad aru,

kedagi ei huvita, kuidas sa räägid. Jumala eest, inimene ei tohi karta rääkida keeli. Sakslased on öelnud, et eestlased räägivad isegi korrektsemalt keelt kui nemad. Eestlased ikka pingutavad, et kõik eessõnad oleksid õiged. Tavaline sakslane ei tee seda kunagi, kõik sõnalõpud on ära neelatud ja eessõnast kostub heal juhul üks täht. Kirjutades aga peab keel olema alati korrektne. Mis Te arvate sellest, et kui 90-ndatel tahtsid inimesed välismaale minna, siis oli kaks suunda: kas Venemaale või siis nö Läände, siis olid inglise keel ja vene keel, nüüd aga räägitakse hiina keele olulisusest?

Andessaar, paralleelil oli Inge Post. Praegused kokkusaamised klassiga on väga vahvad. Millele Te soovitate tähelepanu pöörata lisaks heale keeleoskusele ja haridusele? Heale tervisele, spordile. Mina isiklikult vihkasin kooli ajal 2. veerandit, see oli siseveerand. Võimlemine ja üle kitse hüppamine... aga mulle meeldis väga suusaveerand. Metsamajandi ring oli väike, aga edasi sealt tondikale oli 5 kilomeetrine ring. KilingiNõmme tulles olin ma sellest täiesti vaimustuses. Kui Te omal ajal siin õppisite, ega korvpallgi Teist mööda läinud?

Jah, kui teil on võimalusi hiina keelt õppida, siis võiksite seda kindlasti teha. Hiina paistab kasvavat selliseks majandusjõuks, mis toob kaasa ka poliitilise jõu. Hiina keelt võiks osata mingilgi määral.

Korvpall läks minust kaugelt mööda seoses põlvevigastusega, mis on mind terve elu seganud.

Kuidas on suhted keskkoolikaaslastega?

Välismaal õppida ei ole kuigi keeruline. Meie keeletaseme juures ei tohiks üldse tegelikult põdeda. Keelekeskkonda harjub inimene sisse kahekolme kuuga. Alguses on raske, aga see raskus läheb üle. Ei ole vaja midagi karta. Alguses võib olla kohanemisega raske, kui on ka muid muresid lisaks keelele. Meil oli stipp, aga on raske, kui on õppemaksud, mis tunduvad väga ebareaalsed vanematel ära tasuda. Aga tuleb jääda realistideks, ei ole vaja endale kohe hulle rahakulusid peale võtta. Majandusliku poole pealt aitavad ka juhutööd. Ei saa alguses kohe ilma rahata minna, sest nagunii uus keskkond tekitab stressi, keelest arusaamine kulutab jõudu ja kui raha ka pole , e i ole see he a kombinatsioon.

Mõned olen isegi üles leidnud. Paralleel klassivennaga suhtleme väga tihedalt. Meie lapsed on käinud ühes klassis. Teine paralleelklassivend on mul naise õemees. Nii et päris lähedased suhted. Kindlasti aitab kaasa Facebook. Väga soojad ja siirad on pärast lõpetamist lennu kokkutulekud, sest pärast gümnaasiumi on elu teistsugune, ei ole enam sellist „mesilasperet“. Gümnaasium ongi just selle mesilaspere kõrgaeg. Uued suhted ei teki enam kunagi sellised, nagu nad kunagi olid. Gümnaasiumi sõprused jäävad kogu eluks, mitte kõik klassist, aga väga paljud Mida arvate sellest, et elu näitajad kujunevad välja gümnaasiumis, et kes oli koolis tubli ja aktiivne, on seda ka pärast elus? Õige. Ega ei kiputa ka suhtlema nendega, kellega sa ei suhelnud kooli ajal. Mina sain muidugi klassis enamjaolt kõigiga läbi. Möödunud kevadel sai lõpetamisest 25 aastat täis. Meie klassijuhatajaks oli Olli

Kui keeruline on välismaal õppimine, mis selle keeruliseks teeb peale keeleoskuse?

Kui vanasti pidid noored vapramad olema, kas Te arvate, et tänapäeval tuleb see kõik lihtsamalt kätte? Ei, ma ei arva seda. Igal ajastul on noortel omad mured. Ma ei usu, et kõik noored saavad kõvasti raha oma vanematelt, osa võib-olla, aga ma arvan, et enamusel see nii ei ole. Tuleb

meelde üks ütlus, mida 90-ndate alguses Saksamaal räägiti: „Tänapäeva noortel on kõik käes, autod ostetakse ja midagi ei pea ise tegema ja keegi ei viitsi midagi ise teha.“ Meil ei ole ju ühiskond lihtsalt nii rikas, et noortel tuleks kõik lihtsalt kätte, aga peab olema ettevaatlik, et ei tekiks tunne, et kõik tuleb ilma tööta. Mida arvate lausest: „Tööd tuleb teha praegu. Kui oled 30, siis saad puhata.“ Mul oli kunagi üks sõber, kelle isal oli juuksuriäri. Selle poisi isa aga suri ja juba varajases nooruses ja see poiss pidi isa äri üle võtma. Tänaseks on see mees pärjatud Saksamaal Schwartzkopf’i peaauhinnaga. Ta on välja ehitanud terve keti. Tema ütles ka nii. Tema sooviks oli, et peale 45. eluaastat ei peaks ta enam midagi tegema. Aga mida ta siis teeb, kui see aeg kätte jõuab? Ma arvan, et need inimesed, kes tahavad 45-selt puhata, Jätkub lk 18... Klassijuhataja Olli ANDESSAAR Pikk, rõõmsa näo, laheda ole m is e ja ae g las e v õ it u kõnemaneeriga poiss, kes tuli 9. klassi Tali koolist. Ta jättis 3 aastaga endast ilusa jälje tollase Kilingi-Nõmme Keskkooli ajalukku, nii õpitulemustega kui ka kooliellu ja õpetajate mällu üldse. Võimekas ja töökas, korjas ta igal kevadel kiituskirju ja tegi koolile nime edukate esinemistega igal tasandil aineolümpiaadidel. Kuldmedal kroonis keskkooli lõppu. Seejuures polnud ta miski nohik-tuupur, vaid eestvedaja, kaasalööja kõigis õpilaste ettevõtmistes. Eriti uhke oli täiesti omal jõul ja nõul sündinud ja tegutsenud bänd, mida tollased õpilased vilistlaste kokkutulekutel siiani meenutavad. Kui nüüd ehteestlaslikult üritaks urgitseda ja nö luukeresid otsida, siis neid lihtsalt pole. Ta oligi selline üdini päikesepoiss: tark, töökas, siiras ja sõbralik, kõiges alati positiivne. Ei mingit staaritsemist või ülbitsemist. Selline iga õpetaja, klassijuhataja unistus. Mul on hea meel, et olin tema õpetaja ja klassijuhataja.


ei anna endale päris aru, et mis toimub. Võib-olla teevad nad oma paar lõunamaareisi ära ja mängivad päev otsa golfi, aga kaua sa seda ikka teed? Ei tohi väga noorelt vanaks saada. Noorust tuleks nautida. Pigem töötatakse ikka kauem, kui just majanduses midagi viltu ei lähe ja vanasid ei hakata tõrjuma. Milline raamat Teil praegu öökapil on? Seppo Setterbergi „Eesti ajalugu“. See ei seisa seal niisama, aeg-ajalt võtan ta kätte. Viimasel ajal on iPad rohkem mängu tulnud ja sealt ma olen hakanud kuulama raadiosaateid ta kkajä rgi, peamiselt Vikerraadiot. Aga see raamat on ikka seal. Järjepidevalt ma seda ei loe. Ma ei tea, millest see tuleb, aga ma olen väga ajaloost huvitatud. Olli Andessaarest ei saanud niisama mööda minna (õpetaja). Ajalooõpetajate jaoks võis kohutav olla see pööre, kui sa oled ikka eluaeg õpetanud neid parteikongresse, siis järsku tuli ju õpetada hoopis teisest vaatevinklist. Ma arvan, et ma ei oleks seda õpetajana üle elanud. Mulle väga meeldib kuulata Müstilise Venemaa saateid. Loeb seda David Vseviov, kelle ajalooteadmistes pole meil ju põhjust kahelda. Ajalugu on huvitav teada, sest on ju põnev teada, kust mingi asi täpselt tuli ja mille pärast. Saarde ajalugu on väga rikas, sest siin on toimunud nii palju. Jumal tänatud, et on olemas need inimesed, kes on hakanud asju üksipulgi lahti võtma. Talil on ju eriti palju juhtunud. Seal paigutati inimesi eri kohtadesse elama, seda ju ka mujal, et rahvas oleks võimalikult ära segatud. Meie oma kooliajal teadsime sellistest asjadest vähe. Kui te teate hästi mingi teise riigi geograafiat või ajalugu, siis suudate te väga head muljet jätta sellest rääkides. See avab niivõrd palju uksi, sest teine pool tajub kohe, et teine inimene tunneb huvi minu riigi vastu. Selline huvi on väga tähtis. Seepärast on ajalugu ja geograafia sama tähtsad kui reaalained. Ka mind pani imestama üks mees Saksamaalt, kes töötas minu valdkonnas, kes oli rohkem lugenud Jaan Krossi raamatuid kui mina. Ütleme nii, et on ikka imelik olla küll. Homme aga lendan ma „üle lombi“ ja seal samamoodi paljud eestlased

k o g un e v a d E e st i ma j ja vabariigi aastapäeva tähistama. Maailm on väikseks jäänud. Kunagi, kui ma jalutasin mööda New Yorgi 5. avenüüd, hüüdis keegi järsku rahvamassist: „Priit, oled see sina!?“ On uskumatu, et suures võõras linnas keegi tunneb ja teab sind. Teil, noored, on uskumatud aastad ees, oleneb muidugi sellest, kuidas te oskate neid ära kasutada. Praegu just räägitakse sellest, et väikesed koolid ei ole jätkusuutlikud. Kas palju sõltub sellest, kuidas Tallinnast linnakeskselt vaadatakse? Jah, Tallinna-poolne vaade ja kohapealne vaade ei istu üldse kokku ja see on võrdlemisi vastik. Meil Statistikaametis on kohe selline teema: piirkonnastatistika. See on just selleks, et me ei võtaks kõike riigi tasemelt. Tundub, nagu kõike oleks filmitud lainurkkaameraga. Tuleb võtta ikka terav objektiiv, et näha pisemaid asju. Tuleb osata võtta asju eraldi suurest plaanist ja mulle tundub, et seda suudavad need inimesed, kes on Tallinnast väljaspool. Esimene suur koolide sulgemise laine käis 70-ndatel. Meil majandas Talil 7-8 õpilasega klass suurepäraselt. Meil on see probleem, et ei julgeta rohkem maksu võtta inimestelt. Meie ettevõtjatel on komme jutustada, et peavad olema madalad maksud, siis saab äri töökohti pakkuda. Ma ei ole kindel, et kas see on päris õige. Ettevõtja lähtub ikkagi oma kasumist. Ei julgeta inimestele suuremaid palku maksta, sest äkki tuleb jälle MASU. Probleem on madalad maksud ja need ei too kasumit rahakotti. Meie valitsus tähtsustab madalaid makse, aga neil on ka oma hind. Palgad on ju seotud sellega, et kui hästi maksusid makstakse. Kui makse ei taheta maksta, siis võib inimese ju saata sellistesse riikidesse, kus ei pea makse maksma. Meil oli nüüd näiteks selle rahvaloendusega sellist pirinat, et ei taha rahvaloendusel osaleda. Siis tekkis tahtmine ütleda, et maailmas o n m õn e d rii gi d, kus rahvaloendust ei tehta. Isegi Afganistan teeb sel aastal rahvaloenduse. Inimestel peab tekkima suurem kokkuhoiutunne, sellest on praegu küll väga palju puudu. Spioone

leidub alati. Väga imelik on mul rääkida kokkuhoidmisest ja rahvustundest, kui ma ise olin komsomoli sekretär omal ajal. Sõltumatult riigikorrast tuleb olla aktiivne, tol ajal polnudki lihtsalt eriti midagi muud teha. Kas arvate, et olete edukas inimene? Jah, arvan küll, ma olen rahul iseendaga. Ma ei tahaks seda küll nüüd niiviisi sõnastada, et edukas ja mitteedukas, küll on see aga inimeste omavaheline konkurents. Nagu „Suve“ filmis Köster ütles, et peamine on alandlik meel ja rahulolu. Tegelikult olen ma suhteliselt mässumeelne ja selle pärast ka mõne poliitikuga konfliktis. Inimene ei saa olla terve elu endaga rahulolematu, siis on miski halvasti. Siis on ka suur jama, kui see rahulolematus tuleneb sellest, et naabril on ilusam auto või tublim laps. Inimene peab keskenduma enda soovidele ja enda unistustele. Spordis võib võistelda, aga elu ei ole võistlus. Ei võida see, kellel on surres rohkem asju. Kas Teie edu valem oli see, et läksite Saksamaale? Võimalus minna Saksamaale oli juhuste kokkulangevus, see lihtsalt tuli, see polnud mingisugune edu valem. Me ei osanud midagi teha, me tulime Vene sõjaväest ka just sellel ajal. Siis oli ka suur muutusteaeg. Aga Nõukogude tudengile tegi see läändeminek ikka meeletu raputuse, seal tehti ikka kohe selgeks, et mida nõutakse. Tase oli teine. Ma ei ütle, et seal ainult õpiti. Ei, pidutseti ja tehti kõike muud ka, aga õppimine oli selle kõige kõrval väga tähtis. Aga kunagisi 90-ndate algusi ei saa võrrelda sellega, mis on nüüd. Siis oli välismaal palju vabu kohti, mida tänapäeva noortel ei ole. Ei maksa eeldada, et kui lähen välismaale, siis juhtub sama, mis minuga. Ei juhtu. Kõik oleneb nii paljustki. Ei tohi võtta seda hoiakut, et ma pean kohe hästi kiiresti kõike saama. …ANNELE HELISTAS ERLI, KES PALUS KÜLALISE RAHULE JÄTTA…(Intervjuu oli väldanud juba pea poolteist tundi) …Järgnes arutelu eksamiteemadest ja sellest, et milliseid otsuseid tuleks kooli lõpetades langetada. Kas Te ENSVd vaatate?

Ei, ma pole sellele kuidagi pihta saanud. Ainult mõnda üksikut osa olen vaadanud ja see saade on jäänud kuidagi tähelepanu alt välja. Kuigi huvitav oli seda jälgida, sest näeb neid asju, mis tollal olid. Kunagi oli Kilingi-Nõmmes kooperatiivikauplus, kust sai igasuguseid asju. Uudsemad levisid muidugi Tihemetsa poiste seas. Ega Tihemetsa poistega on ajaloolisi lahinguid maha peetud. Raudtee pealt jooksis nagu Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme piir ja siis sai mõned kõvemad vennad sinna piiri peale Tihemetsa omadele vastu saadetud, et öelda: „Täna jääb pidu teile ära!“ Kas tollal oli populaarne, et koolides olid bändid? Vägagi, see oli ikka elav muusika. Ka meil oli bänd. Käisime Klubis ja koolipidudel mängimas. Kitarriõpet alustasime me muidugi kõik alles pärast põhikooli, aga sai ikka koos käidud. Pillimänguja lauluoskus olid meie põlvkondadele ikka väga suured asjad. Vanasti olid suviti ühised töölkäimised ja seal oli alati väga palju laulmist. Sõjaväes kui ma käisin, siis vaadati ka, et ahah, nooti tunneb, ja mulle õpetati pasun selgeks, mind pandi mängima pasunaorkestrisse, mis oli ikka väga suur privileeg. Klassiõde Maarika NUUT Priit tuli Kilingi-Nõmme Keskkoli üheksandasse klassi ehk keskkooli Tali koolist. Ilmselt peab ikka paika, et väikesest kohast tulijad on heatahtlikud ja sõbralikud inimesed, hoolivad ka teistest. Ei ole ükskõiksed ega ülbed. Priit on suure südamega hea inimene. Väga rahulik ning positiivse hoiakuga. Priit aitas alati tema poole pöördujaid, oskas vastata kõikidele küsimustele, mida sooviti teada. Küsimustele lähenes alati laiemalt ja arutlevalt. Tundides esitas väga arutlevaid küsimusi, oli alati sõna sekka öelda. Meie ehk ei osanudki midagi küsida, tema küll. Majandusküsimused ja teemad olid talle väga meelepärased. Keeli valdas väga hästi (saksa-vene).


Arun Tamm - Noor Artist Praegugi on kinodes jooksmas noortelt noortele film ” Vasaku jala reede’’ ja selles ajalehes võtame suurema luubi alla ühe lavastajatest — Arun Tamme, kes on ka muide ise filmis mängimas ehk “mees kahel kohal’’. kui väike on Eesti ja et üks vale otsus võib muuta kõike.

Auris Aleksandrov Kus Te olete õppinud? Ma ei ole isiklikult Balti Filmi- ja Meediakooli sisse astunud. Kaalusin seda võimalust küll, aga „Vasaku jala reede“ ei jätnud enam selle jaoks aega. Võib-olla plaanin seda teha tulevikus, kuid reaalsem on minna välismaale õppima. Kuidas sattusite duse peale?

filmin-

Sattusin filminduse peale, kui olin 12 aastat vana, sain siis oma esimese kaamera. Katsetused viisid aina edasi ja tekitasid suurema huvi. Millised on olnud Teie filmiprojektid? Neid projekte on olnud palju, siinkohal ei jõua kõiki mainida. Kuidas Te alustasite projektiga „Vasaku jala reede’’? Projekt sai alguse sellest, kui mulle helistas meie filmi peaprodutsent Andres Poom. Talle väga meeldis film „The Bastard’’, mis köitis tema tähelepanu ja seega pakkus ta mulle ja Andres Kõpperile võimaluse olla „Vasaku jala reede“ režissöörid.

Missugune võtteperiood?

oli

Teie

Võtteperiood oli jõhker. Meil olid 24-tunnised päevad ja sinna otsa veel 24 tundi. Kuna tegemist oli madalaeelarvelise filmiga, siis pidime kõik purki saama 28 võttepäevaga. Hea oli see, et nalja sai iga päev tohutult palju.

jundas ka oma karakterit päris palju Mida tähendab film Teile kui inimesele ja kui tööna?

Missugused olid raskeimad katsumused filmi valmimisel? Raskeim katsumus oli võibolla eelarve. Pidime igat senti kokku hoidma.

Missugune näitleja Teile endale kõige rohkem meeldis?

Kas film „Vasaku jala reede’’ on ja Andres Kõpper esimene täispikk film?

Ott Lepland on tuntud rohkem lauljana, kuidas tema filmis h ak kam a sai?

‘’Vasaku jala reede’’

Ma oskan seda seletada nii, et ma lihtsalt armastan filmi ja kõike muud, mis selle juurde kuulub. Filmitegemine ei ole kindlasti lihtne protsess, aga mulle meeldivad väljakutsed

Neid oli lugematult palju, kuid kõik olid väga vastutulelikud.

Mulle meeldisid nad kõik, see oli uskumatu anne, mis iga päev võtteplatsil kõndis.

KAADRID FILMIST

Jah, see on esimene täispikk film. Mitu inimest filmi tegemisele kaasa aitas? Neid oli lugematult palju, kuid kõik olid väga vastutulelikud.

Ott tegi s u u r e p ä ra s e töö. Ta tuli castingule ja kohe oli

Kuidas Te saite nõusse filmi „Vasaku jala reede’’ näitlejad? Võib tõesti arvata, et neid on raske saada filmi, kuna tegu on siiski Eesti näitlejate raskekahuriväega. Võib-olla meil vedas, aga kõik näitlejad suhtusid väga filmi väga positiivselt. Mida Te soovite läbi filmi „Vasaku jala reede’’ noortele rääkida või milline on filmi sõnum? Film illustreerib hästi seda,

näha, et tegu on andeka inimesega. Ott ku-

Võtetel. Foto: Roger Stahlman

Jätkub pöördel...


Lk. 19. järg Missuguseid põhitõdesid tuleb järgida, kui teha filmi? Alati kirjuta midagi, mis on südamelähedane, et iga päev oleks hea tööle minna tundega, et ma tean, mida ma teen, ja ma tahan teha seda, mida ma teen.

Kilomeetreid mõõtmas 9.a klassi projekt „250 km“ hõlmab mitmeid alamprojekte. Oleme palju filminud kooli üritusi, korraldanud heategevukorjanduse Pärnu Lasteküla jaoks ning korraldanud sõbrapäeva peo Saarde valla koolidele. Marleen Parm

Kuidas leidsite endale sponsorid?

Pärnu Lasteküla

Sponsorite otsimisega tegelesid „Vasaku jala reede“ produtsendid Andres Poom ja Margit Sauk. Seega ei oska adekvaatselt kommenteerida.

26. detsembril 2011 aastal käisime koos 9.a klassi õpilastega ning Kirjatarga seltskonnaga Pärnu Lastekülale koolis kogutud jõulukinke viimas. Neid oli koolimajja toodud päris palju. Saime viia igale majale soovitud kingituse, millest luurepäkapikud varem teada olid andnud, ning palju oli lisaks kontoritarbeid, raamatuid ja mänguasju. Kinkide üleandmisel olid abiks Jõulutaat ja Jõulumemm. Majas, mille põhikülalisteks olime, mängisime ja laulsime koos seal elavate lastega. Kingituste kättesaamiseks lugesid lapsed jõulusalme, mängisid klaverit ning laulsid. Kirjatarga tüdrukute ansambel esines igas Lasteküla majas ühe jõululauluga. Väikeste laste majas saime aga kõik laulda laulu „Kes elab metsa sees“. Teiste majade lapsed lugesid samuti kingitoojatele jõulusalme. Mõnele kasvatajale tuli üllatusena, et me ei olnud unustanud ühtegi Lastekülas elavat last. Kingitusi on tore saada, kuid projektis osalejate jaoks osutus unustamatuks emotsiooniks andmisrõõm.

Missugused olid filmi tehes emotsioonid? Kas oli ka tagasipõrkeid? Emotsioon oli koguaeg hea ja põnev. Tagasipõrked olid võibolla olukorrad, kus majaelanikud ei lubanud meil filmida ja kutsusid politsei koguaeg kohale. Milline oli sinu arvates kõige huvitavam või humoorikam seik võtte ajal? Kui Ott Lepland hakkas lõõritama Koit Toome laulu „Valgust täis“. Pärast seda võttepäeva lõõritasin ise võtteperioodi lõpuni. Kas on lihtne Eestis teha hollywoodilikku filmi? Oleneb, mida hollywoodiliku filmi all mõista. Kui räägime suurtest plahvatustest ja muudest visuaalsetest lahendustest, siis jääb rahast lihtsalt puudu. Kas plaanite filmiga „Vasaku jala reede’’ ka kuskile filmifestivalidele jõuda? „Vasaku jala reede“ sobib eelkõige Eestisse, kuna sellise stiiliga filme väga palju Eestis ei tehta. See on hea vaheldus kodumaisele kinomaastikule. Vastus sinu küsimusele: jah, meil on mõned festivalid plaanis, aga nende juures praegu pikemalt ei peatuks. Kas olete mõelnud ka filmi „Vasaku jala reede’’ järjele? Veel kindlasti mitte. Kui esilinastus läbi, siis saab rahulikult edasi vaadata.

Arva ära, mis on Jõulumemmel kotis. Foto: Saima Tõigast lõputööks reklaamfilmi loomine, mida esitlesime sõbrapäeva üritusel ööklubis GIA. Mõned lõputööd on veel montaažis!

Tallinn Käisime koos Daisyga 14. jaanuaril Tallinnas projektikoolitusel. Koolitus algas kell 11.00 hommikul ja kestis kella 16.00–ni pärastlõunal. Koolituse eesmärk oli arendada noortes huvi projektide tegemise vastu. Alguses tutvustasime ennast ja oma projekti lühidalt, rääkisime, mis on meie projekti eesmärk ja mida me kõige rohkem kardame projekti läbiviimise juures. Koolitaja Nele Mets oli hästi sõbralik ja aktiivne ning koolitusest oli abi. Saime uusi teadmisi projekti edukamalt läbiviimise kohta

Filmikoolitus

Suur sõbrapäevapidu

4. ja 6. jaanuaril oli meil filmikoolitus. Koolitajaks oli õpetaja Signe Lensment. Terve esimene koolituspäev koosnes teooriast, kus räägiti, mida õppima hakkame ja tutvustati filmi ajalugu ning filmi tegemist. Esimese päeva kodutööks

Sõbrapäeva tähistamisele olid kutsutud Kilingi -Nõmme Gümnaasiumi, Tali Põhikooli ja Tihemetsa Põhikooli 5.-9. klassid. Meie üritus algas Tali ja Tihemetsa õpilastele koolimaja tutvustamisega, mille järel suundusid kõik spordi-

hoonesse. Iga osaleja sai endale punutud kahevärvilise käepaela, mille abil jagasime õpilased kümnesse erinevasse võistkonda. Oma osavust tuli tõestada erinevate rühmatööd arendavate võistluste abil. Pärast pisikest füüsilist pingutust liikusime edasi kooli aulasse, kus õppealajuhataja Mari Karon viis läbi viktoriini. Kõigil õpilastel ja õpetajatel oli võimalus minna kaema õpilaskodu, kus sealsed perenaised Age ja Sirje vastasid arvukatele küsimustele. Meeleoluka päeva tipphetkeks kujunes tantsupidu „skandaalses” ööklubis GIA! Süüa oli lademes – jätkus kõigile ja sai teemoonakski kaasa pakitud. GIAs toimus kõikide kohaletulnud õpilaste tänamine ja võistlustel osalemise eest autasustamine. Tantsu jätkus terveks õhtuks. Täname kõiki õpilasi, kes kohale tulid ja aitasid sündmuse õnnestumisele kaasa, ning õpetajaid, kes aitasid meil korraldada ja hoidsid toimuval silma peal.


Mälumängus pandi oma teadmised proovile. Koolitaja Signe Lensment juhendab Kristiinet ja Marleeni.

Foto: Saima Tõigast

Foto: Anne Aasamets

Lase vabaks! Uskumatu, 4 tundi internetita! Spordisaalis toimunud segavõistkond vanasõnaga puslet kokku panemas. Foto: Saima Tõigast

Foto: Saima Tõigast

‘’Uskumatu, 4 tundi internetita!’’

Vaata imepilte Sõbrapäevapeost GIAs http://kool.kng.edu.ee/kooli_fotod/11_12/2012_02_16_GIAs/ index.html

DJ-puldis on DJ Greg ja DJ Kenter. Foto: Auris Aleksandrov


Draakoni-aasta ennustused

Aasta 2012 on alates 23.jaanuarist Musta Vee-Draakoni aasta. Kuidas käituda? Mida toob draakoni sümbol? Millised on Draakoni iseloomujooned? Mida ennustavad erinevad usundid? Sellest kõigest järgnevalt. Artikkel on refereering Kertu Kore ISELOOM

Legendi järgi kutsus Buddha enne Maalt lahkumist kõik loomad enda juurde. Kohale jõudsid 12 ustavat: rott, pühvel, tiiger, kass, draakon, madu, hobune, lammas, ahv, kukk, koer ja siga. Nende järgi nimetas Buddha aastad ja pani loomad kordamööda neid valitsema ja Maa eest hoolitsema. Nii nad siis teevadki seda vastavalt oma võimetele ja iseloomule. Mingi looma aastal sündinud inimesed arvatakse omavat sellele vastavat loomust.

Vee-Draakon on pidevas kulgemises nagu suur lai jõgi. Selline energia on harjunud tormakalt, ettevaatusabinõusid järgimata edasi liikuma. Nüüd sõltub palju sellest, kuidas Sa algavaks aastaks oled ette valmistanud ja kui turvaliselt Sa end tunned. Kas tead, kellena ja kuhu tahad jõuda? Kui jah, siis ära kõhkle, korrigeeri plaan ja vii see ellu. Analüüsi oma praktilisi vajadusi ja võimalusi. Sinu jõupingutused võivad tuua uskumatut edu. Kuid tea, et tegutseda tuleb kiiresti, sest viivitades kasutab Sinu õnnelikku võimalust keegi teine. Kuna 2012. aasta on oma olemuselt yang ehk aktiivne, siis praegu ei tohi meeleheitlikke samme teha, vaid osata tunnetuslikult antud hetkega enda jaoks Foto: http://sketchfu.com/drawing/4581716võimalikult soodsalt kaasa minna. Suured olulised otsused, muutused saavad purple-water-dragontoimuda alles yin energias ehk 2013.aastal. RAHA Vee energiat iseloomustavad emotsioonidest hirm ja arm. Nüüd ei tohi inimene Kõik yang Vee-elemendi alla kuuluvad jääda oma hirmutatud mõtetega üksi. Meie eesmärk, igaühe eesmärk on energiad on suurte üles-alla kõikumiste keerata nupp skaalal hirm-arm armu ehk armastuse ja headuse poole. meelevallas. Eriti oluline on see aladele, mis on seotud kommunikatsiooniga. Samuti tekitab ÕNNETUSED segadust Vee-energiaga seotud raha liikumine Kuna sel aastal tekib paratamatu vastasseis (ka yijing’st lähtuvalt) Vee- ja Maaja maksevalmidus. Seda enam, et raha energia elementide vahel, kus Vee-energia surub suurt Maad enda alla, toob see on jätkuvalt surutise all, kuna ka sel aastal on omakorda kaasa loodusõnnetuste võimalikkust, mis on eelkõige seotud maa Tule-energiat puudu, mis pehmendab raha või veega, ja kuna tegemist on yang aastaga, siis ei ole need väikesed. Seda jäärapäisust, pannes selle ringlema. Seega raha enam, et Draakon armastab suursugusust nii heas kui ka halvas. energial on liikumisega raskusi. Kui peagi mööduvat Metalli-aastat iseloomustasid teravad ÜHISKOND esemed, mis tõmbasid ligi suuri rahutusi koos sõjaliste veriste konfliktidega, siis 2012. aasta on olemuselt küll rahutu, kuid suuri sõjalisi koldeid ja puhanguid see ei võimenda. Viimasel kahel aastal oli vastasseis Metalli- ja Puu-elementide vahel, mis tõi kaasa keskkonnakatastroofe, kuid 2012. a. peaks keskkonna olukord paranema, sest Vee energia hakkab keskkonda puhastama ja seeläbi toetama. Kuna Vee energia asub Maa peal, siis kahjuks ei ole see Vesi alati puhas. Seega on olemas oht „mustast veest“ (üldjuhul inimeste poolt loodud mustast veest) tingitud viirushaiguste levikule.

Kuna Draakon on seotud võimu ja juhiga (Hiina Draakon – keiser), siis on tegemist suurte juhtide aastaga, mil on palju valimisi ja juhtide poolt tehtud otsuseid, nende tõuse ja languseid, ka poliitilisi reforme, edusamme jne. Vesi esindab ka luuret – seega kontroll inimkonna üle suureneb, samuti maailma ja Universumi uurimine. Vesi esindab heategevust – aasta, mil pöörame üha enam tähelepanu üksteise aitamisele ja heale, toetavale tegevusele.

DRAAKON SÜMBOLINA Eelkõige on Draakon muinasjutuline olend, kes ilmub välja siis, kui kangelasel on vaja näidata oma jõudu ja päästa kaunitar. Välimuselt sarnaneb Draakon korraga mitme loomaga. Ta meenutab hiigelsuurt lendmadu, ainult päid on tal rohkem: sagedamini kolm, kuus või kaksteist. Veel on ta sarnane lõviga (suured käpad), linnuga (tiivad või jalad) ja kalaga (läikivad soomused). Mõnikord võib Draakon teistelt loomadelt midagi üle võtta. Näiteks võib tal olla hundi, mitte mao pea. Draakonil peavad kindlasti olema omadused, mis kutsuvad esile hirmu: ta sülitab tuld, paneb maa vappuma, tema ilmumist saadavad torm ja üleujutus. Draakoni kuju ilmus muinasjuttudesse iidsete müütide kaudu, mis tekkisid ajal, kui inimene jumaldas loodusstiihiaid: tuult, tormi, uputust, vulkaanipurskeid, maavärinaid. Inimestel oli kergem kujutada neid hiigelsuurte koletiste kujul.

2012. a ÜLDHOROSKOOP Üldhoroskoobi järgi tõotab 2012. aasta tulla tervikuna kaugeltki mitte igav, vaid sündmusterohke, millest osa võivad olla koguni dramaatilised. Tuleb märkida, et Draakon hakkab testima kõigi sodiaagimärkide esindajaid nende töökuse, loomingulisuse ja vastupidavuse koha pealt, sest kõige vähem sallib see olend laiskust ja ükskõiksust. Seega inimene, kes võtab aasta esimesel kolmel kuul üles õige tempo, võib loota edu ja perspektiivi. Ülejäänutel tuleb leppida rutiini ja paigalseisuga. Ent see, kes suudab tõestada Draakonile, et ta on paljuks võimeline, võib loota, et suve teisel poolel hakkavad tema pingutused enda ära tasuma ning asjaolud hakkavad töötama tema kasuks. Samal ajal tasub eemale hoida kolleegide ja tuttavate intriigidest ja karta kadedust, sest loominguline protsess võib erinevatel inimestel seostuda nii plusskui miinusmärgiga. Aasta lõpul peaks tegema kokkuvõtted ja mitte alustama projekte, mis kanduvad edasi järgmisse aastasse, mil Draakon kaotab oma jõu.


FENG SHUI (iidne Hiina ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada harmoonia keskkonnaga) Tarkuse pärlitera käppade vahel hoidev Draakon kehastab täielikku harmooniat, suursugusust ja tarkust. Feng Shuis peetakse seda üheks võimsamaks sümboliks. Just Draakon sünnitab oma hingamisega eluloovat tsi-energiat, mis annab kõigele elavale elu. Draakon sümboliseerib võimsust, arukust ja headust ning toob ärisse edu. Hiinas peetakse pärliga Draakonit imperaatori sümboliks, tema jumalikuks kaitsjaks. Draakoni kuju soovitatakse panna idasektorisse. Kuid teda ei tohiks panna perekonnapea silmadest kõrgemale, vastasel korral võib draakon hakata majas domineerima.

DRAAKON UNENÄGUDES Psühholoogia unesümbolite seletuste järgi suudab unes ainult see, kes omab võimu enda meelevaldade üle, võita Draakonit. Inimene võidab siis enesele seni uinunud võimeid ja seisab suurte tegude ees. Vanarahva järgi tähendab Draakoni nägemine unes, et saad ülemuselt pahandada või kahju kannatama. – Draakon on eriti võimsa, suure ego sümbol

– soovimatu külaline on sinu poole teel Feng Shui’st tuntud aja tsüklilisuse põhimõttest lähtuvalt on inimkond – aastalõpus nähtud unenägu Draakonist (juhul praegu kaheksandas perioodis, mis esindab teadmisi, tööd iseendaga. See kui tulemas on Draakoni aasta) võib viidata periood algas 2004. aastal ja kestab kuni aastani 2024. See eluvaldkond on järgneva aasta sümbolile ja ennustustele, eriti oluline laste jaoks: võimendatud on kõik lastega seonduv, meie milliseks kujuneb järgnev aasta. jätkusuutlikkus või vastupidi jätkusuutmatus, meie laste (füüsiline, vaimne, – võib ka viidata isikule, kes on hiina hingeline) kvaliteet, laste elu kvaliteet. horoskoobi järgi sündinud Draakoni aastal Lapsed on kõrgendatud tähelepanu all HOROSKOOP nii heas kui ka halvas mõttes. Seega on meie ülesanne juurida välja kõik see, Rotile tõotab aasta tuua edu töös ja armuelus. Äriasjad võtavad hoogu. Haara mis takistab inimkonda olla võimalustest kinni ja kasuta õitsengut tuleviku ehitamiseks. kvaliteetselt jätkusuutlik. On laste Pühvlit ootab keeruline aeg. Tuleb teha kõvasti tööd ja arvestada saad ainult enda ohutuse tagamise, laste nõustamise, oskuste ja jõuga. toetamise ja üldse heategevuse periood. Tiigrile ei too aasta rahu ja stabiilsust. Hoidu riskantsetest investeeringutest, kuid Väikelastele mõeldud tooted ja otsustades tegutse viivitamatult. teenused on samuti tähelepanu all. Neid ettevõtmisi ootab kas suur võit Jänest ootab tegevus. Sa võid tunda ärritust ja stressi, kuid sinu pingutusi märgatakse ja tunnustatakse. või suur kaotus. Draakon võib sel aastal nautida edu, tunnustust ja lugupidamist. On aeg eristuda. Madu peab oskama end peita ja jälgima üldisi arenguid. Hoidu muudatuste algatamisest ja usalda vaistu. Hobusele on soodne enesetäiustamise aeg, kuid on oht langeda pessimismi. Kui tajud eduenergia kadumist, siis usalda loogikat. Lammast ootab päris hea aasta. Ole ettevaatlik muudatuste suhtes, kasuta oma kogemusi ja tekkinud soodsaid võimalusi. Ahv on aktiivne ja võid parandada oma sotsiaalset staatust ning saada head sissetulekut. Anna endale piisavalt aega puhkamiseks. Kukel on hea, kuid ebastabiilne aasta. Koged ärialast edu ja perekondlikke rõõme. Kujunda välja isiklik elustiil, unustamata seejuures puhkust. Koerale on aasta keeruline, sest oma seisukohtade ja positsioonide nimel tuleb võidelda. Hoidu konfliktidest. Kasuta sel aastal kaitsena Kuke märki kulonit - kanna seda alati endaga kaasas. Seale on aasta heatahtlik. Töötulemused on head ja saavad ülemuselt positiivse hinnangu. Ka kodus on kõik hästi. HIINA HOROSKOOP

Foto: http://www.coffeetea.info/ee.php?p age=news&action=article&id=851

Foto:http://endicott.org/dragon.htm

Uusaasta pidustuste seitsmendal päeval võite tähistada ka Ren Ri'd, mis on kõigi inimeste sünnipäev. Sel aastal langeb see 30. jaanuari peale. Hiina kalendri järgi on 2012. aasta musta (Vee-) Draakoni aasta. Seda olendit peetakse Hiinas pühaks, enamgi veel - Draakonile omistatakse tohutut väge ja tarkust, kuid ka kirge, mis on tihti kontrollimatu ja hävitav. Hiinlased on suhetes selle mütoloogilise abilisega ettevaatlikud ja ütlevad, et on hea, kui saad kasutada Draakoni mõistust, tema jõudu ja kaitset, kuid see on ühtlasi üsna riskantne, sest Draakoni pea tähendab lisaks mõistusele ka tema lõugu, mis pealegi tuld purskavad. Teisalt ei saa Draakonile iial ette heita väiklust, kättemaksuhimu ega valelikkust. Vastupidi, Draakonile omane eneseväärikus, mida täiendab teadvustatud jõud, annab enamikul juhtudel tulemuseks suuremeelse, sirgjoonelise, siira ja targa kaitsja. 2012. aastal Draakonit saatev Vee-märk lisab talle pehmust, järelandlikkust, tundelisust, aga ka muutlikku meelt.


Suveks saledaks! Tervist kallid Kirjatarga lugejad. Kas te teate, mis aeg praegu käes on? Ei, märts on vale vastus. Käes on aeg, et teha ettevalmistusi rannahooajaks. Just nii, uskuge mind, see aeg ei ole mägede taga, kui tuleb minna poodi rannalina ja bikiine ostma. Ärge muretsege, mõne lihtsa võttega on kõik võimalik. Järgnevalt paar harjutust, millega saavad hakkama ka suurimad trennivõhikud. Anett Laarmann

1. Küljed Algasend: parem põlv ja käsi põrandal, vasak jalg välja sirutatud, varbad puudutavad põrandat. Tõsta vasak käsi üles ja painuta seda seni, kui see moodustab parema käega ühtse sirge. Tõsta vasak jalg üles ja langeta vasak käsivars nii, et nad on põrandaga paralleelsed. Hoia mõni sekund. Tee kogu harjutust 20 korda, seejärel vaheta külge.

2. Tagumik Algasend: istu küljel, parem jalg enda alla kõverdatud, selg ja käsivarred sirged, käed põrandal. Kõverda vasakut jalga ja too see ettepoole nii, et see puudutab vasakut käsivart. Kalluta end pisut ettepoole, siruta vasak jalg taha ja hoia asendit mõned sekundid. Tee kogu harjutust 20 korda, seejärel vaheta külge.

3. Kõht Algasend: alusta selili, käed pead toetamas. Tõsta jalad 90kraadise nurga alla, põlved koos. Tõsta pea ja õlad. Nüüd tõsta end ühelt poolt, pinguta oma keha kuni puusani ja kõverda samal ajal vastasjalg, pingesolev kehapoolne jalg siruta hästi pikaks. Korda sama vastaspoolega. Tee kummalegi poole 25 harjutust.

Uus iPad 7. märtsil tutvustas Tim Cook täiesti uut iPad’i, mis kannab ametlikku nime ’’The New iPad’’, ja nüüd me tutvustamegi teile, mida uut ja huvitavat selles iPadis on. Auris Aleksandrov

Algvaatamisel on see samasugune nagu iPad 2, kuid uued omadused muudavadki selle uueks. Aasta aega tagasi spekuleeriti, et uue iPad’i nimeks saab iPad 3, kuid Tim üllatas meid nimega ’’The new iPad’’.

Ekraan on siiski 9,7 tolli , ja iPad’il on 2048 X 1536 pikslit, see teeb 264 pikslit tolli kohta. iPadil on ka 4tuumaline graafikakiip ja kahetuumaline protsessor, ühesõnaga võimas. Uus iPad on 4x kiirem, suudab lindistada 1080p Full HD pilti, mis toob kasutajateni

kristallselge pildi. Uus iPad toetab ka 4G internetivõrgustikku. iPadi aku kestab nagu ikka 10h WIFI’l ja 9h 4G võrgul. iPad kaalub vaid 635g ja on 9.4 mm õhuke. Eestisse see kahjuks 23.03.2012 ei tule, seega, kes soovib, siis laevapilet ostmisele ja üle lahe Soome.

Foto: blog.zap2it.com


Õudukate TOP 10 Pärast rõõmsat jõuluaega ja lõputuid komöödiaid on õudukate saatel hea oma ajutegevust ergastada ning vaimu värskendada. Järgnevalt Kirjatarga lemmikute esikümme.

1.

Kadri Meriste

2. Paranormaalne tegevus (Paranormal Activity 2007)

4. Õudne film (Scary Movie Series 2000-2006)

e s (Th õudu 05) i ’ e l l 20 ityvi rror 8. Am ville Ho ty Ami

Paranormaalne tegevus 2 (Paranormal Activity 2 2010)

5. Lõpp-punkt 5 Destination 5 2011)

9.

t Hil Silen

(Final

6. S u Silenc rmavaikus e 2007 )

07) l (20

10. ( O r p Orb han 2009)

Fotod: Wikipedia 3. Ring (The Ring 2002)

( De a d

7. Th e (2004- Grudge Series 2009)


Tähelepanekud elust enesest Tere, kallid lugejad. Sarnaselt kahele eelnevale Kirjatargale saate ka selles numbris aimu meie kooli värskematest klatšiuudistest, kõige valusamatest moe- ja meigieksimustest ning nagu ka eelnevates lehtedes, ei jäta Venja Žokin meid ilma uutest kuumadest tuultest moelavadel. Head nautimist! Anett Laarmann

Oled sa tont või inimene?!?

It’s f*cking freezing out there Nii mõnedki kuud oleme silmanud gümnaasiumiosas noori, kes on kooli otsustanud kaasa võtta fliispleedi. Tundub päris mõnusa mõttena. Selle moega on kaasa läinud ka üksikud põhikooli noorukid, kuid nende seas tundub enda soojalt riidesse paneku asemel külmetamine moes olevat. Mitmed õpetajad arvavad, et tekiga mässamise asemel võiks lihtsalt mitu kampsunit selga panna, aga õpilaste arust on uudsed ideed paremad, pealegi, vahet ju pole, mis meil seljas on, peaasi, et me tunnis tööd kaasa teeme. Kuid noorema astme õpilased võiksid aru saada, et on talv. (Mis sest, et see hakkab varsti vaikselt mööda saama) Randa näete nagunii alles mitme kuu pärast. Seega ei tasu juba praegu ettevalmistusi õhukeselt riides käimise jaoks teha, vaid võite rahuga ennast paksemalt riidesse panna.

Liikudes koolimaja peal ringi, kohtame erinevaid õpilasi. Nii poisse kui tüdrukuid, neid, kes on veidike tagasihoidlikumad, ja neid, kelle eesmärk on silma paista. Just need viimased „säravad tähed“ on Kirjatargale eriti silma hakanud. Võib-olla on see miskit uudset, millest meil aimugi pole, aga tundub, et eriti popiks on muutunud enda näo väga tumedaks võõpamine. Pea igas klassis võime silmata neid, kes on ennast selle uudse sõjamaalinguga kaunistanud. Põhieesmärk on saavutada näo ja muude kehapiirkondade värvierinevus vähemalt mitme tooni võrra, et ikka näha oleks, mis maalt see „maski“ piir jookseb. Kõik naised on nooruses meigi ja soenguga eksperimenteerinud, aga kas kool on õige koht, kus oma katseid läbi viia? OK, me ei ela enam mingis Stagnaajas, kus küünte lakkimine oli tabu, aga enne kodust väljumist võiks ikka korraks heita kontrolliva pilgu peeglisse, et kas vanus ikka vastab välimusele. Väljendit “less is more” ei kasutata lihtsalt niisama suusoojaks, vaid sellel on ka oma reaalne ja õige tähendus olemas.

Stiilipäevik Kas olete märganud millise saate uus kuum hooaeg algas TV3-s? Otseloomulikult on see Stiilipäevik!! Kuna Venja Zokin ei ole halvem mees kui Zenja Fokin on Teil võimalus nautida sellekordses Kirjatargas Stiilipäevikut inimesega meie endi keskelt. Anett Laarmann Saagem tuttavaks meie muutuja, Iiri Teraga. Iiri on tavaline koolitüdruk, kes lähtub ennast riietades mugavusest ja lihtsusest. Kontsakingi ja ballikleite naljalt tema kapist ei leia ja poodidesse satub ta paar korda aastas, sest šhoppamine on temasõnul mõttetult stressitekitav tegevus. Läksime Iirile tema ühikatuppa külla ja esmalt palusimegi tal välja valida riietus, millega sobiks minna õhtul peole või niisama välja. Iiri riidekapist leidisime hulgaliselt

Iiri valis välja järgneva komplekti: helesinine dressipluus, lohvakad dressipüksid ja tossud. Soengu jaoks kinnitas ta tuka lihtsalt klambritega ülesse. Nagu näha siis panustab meie muutuja lihtsusele ja väldib üleliigseid pisidetaile. Ilmselgelt peab Stiilipäevik teda kardinaalselt muutma, sest selline riietus ei too välja tema kehakuju. Paremal pool olevalt pildilt saate näha, millise tulemus saavutasime. Käisime Iiriga poodides ja leidsime just tema jaoks sobivad riided. See täpiline siidpluus on väga armas ja naiselik ja sobib Iirile suurepäraselt. Kuna igal naisel peab olema vähemalt üks seelik, siis valisime Iirile sellise punase, vöö ja musta pitsiga. Kogu komplekti täiendavad pitssukad ja juurde sobivad tumedat värvi kingad. Oma pikki juukseid sobib Iiril kanda patsis. Kokkuvõtteks saavutasime kena komplekti, mis sobib ka pidulikemaks puhkudeks.

Dressipluuse ja –pükse, Teksaseid ja särkke, mis

Sobivat riietust otsimas.

Olid kõik tumedates toonides ja väga lihsate lõigetega. Ootasime õ p i l a s e puhul ikka värve.

Väljavalitud komplekt

Fotod: Anett Laarmann


Suur draakoniaasta horoskoop Veevalaja (21.jaanuar – 19.veebruar)

Kaljukits (22.detsember -20.jaanuar) 2012. aasta lõpp ja 2013. aasta algus toovad koolile värsket ja nooruslikku verd. Suurenema peaksid nii õpetajate kui õppurite read. 2013. aasta algusest peavad paraku kõik enda lõunasöögi eest ise hoolt kandma, sest toiduainete hinnad kallinevad järsult. Seetõttu ei jaksa riik enam koolilõuna eest maksta. Kaljukitse mõjutus ei lase sel perioodil õpilastel kontrolltööde ajal spikerdada – reeglid allutavad kontrollile. Õpetajad on siis eriti tähelepanelikud. Armastusega on lood kehvasti. Paljud paarid lähevad lahku, kuid mitte kõik. Tugevamad jäävad ellu. Mõningad ekskallimad leiavad taas tee teineteise juurde. Jaanuari keskpaigaks peaks üldine eluolu paranema. Ärge pillake raha. Kalad (20. veebruar- 20. märts) Selle l perioodil toi mub ü mb e r r i n gi v ä ga p a l j u salapärast. Tegeletakse asjadega, millest kõik pole teadlikud. Esimene periood on koolis väga kurnav, kuid teine pool saab juba kergemalt hingata ja töö tulemusi nautida. Hea on mõelda ja analüüsida ka eelmise aasta tegevusi ja saavutusi, mis võivad viia kas heade ideedeni või elumõtte leidmiseni. Tasuks tegeleda muusika, kunsti ja teadusega, sest see võib hiljem elus kasuks tulla. Kalade tähtkuju all sündinud inimesed on tihti fantaasiamaailmas, nad loovad pilte, millesse inimestel pole usku, kuid mida hiljem üllatuslikult koolitöös ja üritustel kasutatakse. Majanduslikult saab kool oma vaeva ja suure usinusega järjele.

Aasta algus ei tule koolis igav, pigem huvitav ja töine, sest üheteistkümnendikud kiirustavad oma pooleliolevate uurimistöödega. Eriti pakatavad rõõmust kooli naispere liikmed, sest nii mõnelgi neist on lõkkele löönud uus armusuhe. Veebruarikuus on palju kiirustamist ja valitseb avariioht. Teatavasti alustab ju uus autokoolirühm, seega tasub liikluses ikka MITU KORDA paremale-vasakule vaadata. Veebruaris tuleb õpetajatel palju sõelumist ministeeriumi ja muude tähtsate asutuste vahel ning kool peab tõsiselt mõtlema kütusekulude katmisele. Tähemärgi viimasel nädalal saab alguse epideemiaoht. Arvatavasti jääb Vabariigi aastapäeva aktus ära, sest kõik on kodus ja haiged, kaasa arvatud direktor, kes peab kõnet pidama.

Jäär (21.märts - 20.aprill) Musta Draakoni aasta toob Jäära perioodis koolis esile üliintensiivset töökust, sest Musta Draakoni aasta lubab Jäärale tugevat teotahet ja innovatiivseid mõtteid. Soovitan direktsioonil ehitusega seotud küsimustes pöörduda just Jäära tähtkuju all sündinud inimeste poole. Eriti kasulik oleks pöörduda just Draakoni aastal sündinud Jäärade poole, sest neid valitseb imeline harmoonia, mis ei lase neil nö oma mõtetest üle keeda. Kooli ootab väga rahulik, toob kaasa suurt

kuid samas järjepidev tööhoog, mis populaarsust meie linnale ja koolile.

Intensiivset tööd ja segada ainult massiline Jäära tähemärgi all ning tõenäoliselt saava armastuse

füüsilist edukust võib tohutult armumistelaine, mille vastu just sündinud inimestel on totaalne nõrkus satuvadki just nemad saatuslikuks lõksu.

Rahaasjadega on lõpuks võivad nad tulemusi. Ärge käivad mõned teadke, et

Sõnn (21. aprill - 21.mai) Draakoniaasta toob Sulle uue lehekülje elus. Aasta märksõnad: uuendused, pealehakkamine, julgus. 2012. aasta kevadel võid oodata karjäärikasvu. Võimalik, et pead selle nimel vahetama suisa töökohta. Muutus kollektiivis ja uus keskkond mõjuvad Sulle hästi. Peagi märkad, et elus uue lehekülje pööramine teeb Sind õnnelikumaks. Suvekuudel tunned vajadust puhata ning tutvuda uute inimestega. Ära hoia end tagasi, võta sõbrad kokku ning tee endale mõnus äraolemine, investeeri mälestustesse! Sügisel proovi pühenduda karjääritegemisele. Kuna oled puhanud, tabab Sind ideedepuhang. Oled oma alal edukas ning kõik sujub hästi. Võib esineda ka ebameeldivaid tagasilööke, kuid ära unusta, sõnnid ei anna iial alla! Vaatamata Sinu isiklikele soovidele pead uuel aastal pühendama rohkem aega perekonnale ja kallimale. Ära unusta, Sa pole Duracelli jänku, ka töö ja vaba aeg peavad olema tasakaalus. Ära purska välja õelusi ja negatiivsust, vaid säästa tule soojust iseenda paremaks muutmiseks. Süsti ka teistesse positiivsust ja näed, et maailm muutub turvalisemaks, kui ta enne oli.

aasta alguses Jääradel raskusi, kuid aasta endale kõike lubada, sest siis annab töö siis imestage, kui uue kooliaasta alguses inimesed koolis limusiiniga, siis need on kindlasti Jäärad. Kaksikud (22.mai-21.juuni) Sel perioodil peaksid rohkem tähelepanu pöörama õppimisele. Koolitundides tuleks kuulata õpetajat ning mitte mõelda rannal päevitamisest, sest muidu võid väga kergesti terve suve veeta koolipingis suvetööl. Mis puutub rahasse, siis tulevane suvi on väga hea aeg järgmiseks aastaks teenida, sest järgmise suve a l g u s tõotab tulla stabiilne ning võid endale soetada väga h ä i d tutvusi tulevaseks eluks. Samas ole ettevaatlik: teenitud raha võib kergesti näppude vahelt ä r a libiseda, sest Juunikuus tekib palju ahvatlusi n i n g neist võib olla raske keelduda. Jätk lk. 28


Vähk (22. juuni - 23. juuli)

Lõvi (24. juuli – 23. august)

See periood algab suurte pidustustega, mis võivad päris ära kurnata. Kooli jaoks on siis aeg, mil kõik üritused on juba peetud ja saab natuke hinge tõmmata. Sel ajal, kui koolipingid, tahvlid ja kriidid on puhkusele läinud, tuleks ka inimestel enda jaoks natuke aega võtta ning perele ja kodule keskenduda. Te ei ole eriti huvitatud seltskonnarohketest kohtadest, vaid olete väga tasakaalukad ja hoiate pigem omaette. Võite olla veidi nõudlik nii enese kui ka teiste suhtes, mistõttu võib teil tekkida väiksemat sorti konflikte kaaskodanikega. Võtke vabamalt ja nautige kauneid suvepäevi! P.S. Ärge jaanipäeval alkoholiga liialdage, see ei mõju teie tervisele hästi.

Suve keskpaigast kuni peaaegu kooli alguseni on aeg koguda kontakte ja uusi teadmisi. Sel perioodil on inimesed väga ambitsioonikad ja arenemisvõimelised. Töine edasiminek on väga lihtne ja hea aeg on millegi uue alustamiseks. Jäädakse silma õigetele inimestele, tänu kellele võib edasine elu väga heaks muutuda. Suhete hoidmisel tuleb tegeleda esmalt iseendaga. Hea oleks kasutada vaba aega kaaslasega või sõpradega koos aega veetes, sest sõprus ja kellegi olemasolu on väga tähtis. Vältida tuleks stressi, sest sellel on eriti tugev mõju tervislikule seisule, just nagu negatiivsed emotsioonid nõrgestavad organismi. Järelikult tuleb leida endale meeldivaid tegevusi, hästi aega planeerida, rääkida oma lähedastega mured rõõmudeks ja nautida suve täiel rinnal.

Neitsi (24. august - 23. september)

Peaksid perioodi esimesel poolel, mis langeb kokku ka kooliaasta algusega, väga tähelepanelikult jälgima enda ümber toimuvat, sest ainult nii suudad kõik asjad kindlalt enda kontrolli all hoida. Sinu lähedased inimesed vajavad sellel ajal enim just sinu abi ja tähelepanu, kuna nende jaoks on esile kerkinud mõningad sellised probleemid, millega on raske toime tulla. S e p t e mb r i keskel peaksite töödes valmis saama sellised üleanded, mis ehk viimasel ajal pole kõige paremini kulgenud. Ära võta endale liigselt uusi kohustusi, sest need võivad sind viia mitmesuguste raskuste keskele. Suure tõenäosusega tuleb perioodi lõpus ette võtta ka mõni reis. Kui soovid, et see edukalt kulgeks, tuleks hakata ettevalmistusi tegema juba täna. Samas on septembri lõpp ka suurepärane aeg selleks, et ennast mõningates asjades täiendada, kuna see võimaldab sul endale mitmesuguseid eeliseid luua.

Kaalud september oktoober)

-

(24. 23.

Kaalud võivad sattuda suurde sügismasendusse, võivad tekkida probleemid koolis ja tööl. Septembrikuus on oodata suurt vihalainet oma sõpradega, mille põhjus võib olla vabalt ka Toscana juuksenõela kadumine. Kaaludel on kaaluga sel aastal suured probleemid, eriti neil, kes on alla võtnud augustikuus, kuna kaalulangus ei lõppe eal. Kõik see lõpeb koolilastel 1. oktoobril, kui sööklatädidelt saab jälle head sööki. Skorpion (24. oktoober - 22. november) Skorpioni tähemärgi esimesel poolel võivad kooli juhtkonna ja õpilaste vahel tekkida pinged, kuna kumbki osapool ei taha oma seisukohal järele anda. Info ei liigu, inimesed tunduvad salakavalad ja endasse tõmbunud. See muudab suhtlemise raskeks ja pingeliseks. Novembri alguses julgetakse aga vastu võtta uusi otsuseid, proovitakse uusi asju ja enamasti valdab töökas ja positiivne meeleolu. Koolis võib toimuda põnevaid ja huvitavaid sündmusi, mis rõõmuga vastu võetakse.

Ambur (23. november – 21. detsember) Detsembrikuu on koolile ja selles asuvale rahvale üldiselt väga edukas. Julgetakse rohkem riskida, aga tuleks ettevaatlik olla, keda ja mida usaldada, sest kõik ei pruugi tegelikult olla nii ilus ja lilleline, nagu algselt tundub. Vastasel juhul võidakse omale kaasa tuua jama, mida on hiljem väga raske l i k v i d e e r i d a . Üldjuhul peaks kuu teine pool kaasa tooma hulgaliselt Kirjatargas nr. 56 veaparandus: pidustusi ja sündmusi seoses Päikese olekuga Merkuuris. Karl-Martin Krapi (2.b) juhendaja joonistusvõistlusel Svetlana Kielas

Head kevadvaheaega!

Profile for Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Kirjatark 57  

kirjatark 57 2011/2012 õa kevad

Kirjatark 57  

kirjatark 57 2011/2012 õa kevad

Profile for kirjatark
Advertisement