Page 1

T IR AAŽ 1 50 N R . 56

DE T SE MBE R ,

2011

K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T

H IND: 0 . 5 0 €

Gümnaasiumi imeline Jõuluball Nagu ka eelmisel aastal, siis toimub ka see aasta gümnasistidele jõulupeona ball. Sel aastal ootavad osalejaid ees paljud üllatused ja tugevad sponsorid. Kogu sündmuse on sel aastal kokku meisterdanud 65. lend ehk üheteistkümnendad klassid. Kerli Kore Ettevalmistused poolaasta suursündmuseks said alguse juba kolm kuud tagasi. Ülesanded jagati laiali ja traditsioonide alged pandi paika. Nüüd on aeg jõudnud sinnamaale, et saame r ä ä k i da üheteistkümnendike meistriteosest. Muidugi toimusid enne balli ka poistele vastuolulised tantsutunnid. Kepsutamisega tegeleti kehalise kasvatuse tundide arvelt. Seejuures tahaksimegi kogu 65. lennuga teha suure kummarduse Malle Lehtmaa, Ülo Libliku ja Erki Kanguri ees, et nad olid lahkelt nõus meid abistama. Selleaastase balli märksõnadeks on muinasjutulisus, maagilisus ja imelisus.

Fotod: Internet

Kava on ülesehitatud nii, et veel paar esitust, mis praegu kõik saaksid täiel rinnal päevavalgust ei kannata. nautida kaunist sündmust. Neid saavad näha ainult Sel aastal on õnneloosi fond need, kes kohale tulevad. Sel vägagi hinaastal pannaline, sest nakse alus ka «Selleaastase balli meid toetavad mitmetele märksõnadeks on Beauty Angel’i traditsioomuinasjutulisus, ilusalong, n i d e l e . Monton, Kil- maagilisus ja imelisus» P r a e g u s e d ingiüheteistkümNõmme juuksur nendad annavad korraldamAve Uibu, Cosise teatepulga edasi 66. lenmopolitan, Sepnule, et nad saaksid järpälä, Expressions, gneval aastal särada endi Takko Fashion, lennukate ideedega. Nii Vikonfoto fotosnagu eelmisel aastal, kuulutuudio, Mai kino, tatakse ka sel aastal välja Spordiklubi balli kuningas ja kuninSaarde, Red Bull, ganna. Neil on võimalus olla baar ―Resto‖ ja järgmise aasta balli peremeSaarde vald. heks ja perenaiseks, nagu sel Samuti ootavad aastal on eelmise aasta balli ees lummavad kuningas ja kuninganna. esitused Elon Otsustasime, et balli kuninga Miisna laulusja kuninganna valivad abitutuudio ja Kilingirientid, sest nemad on ju Nõmme kõhumeie kooli kõige targemad ja tantsijate poolt. kogenenumad inimesed. Lisaks neile on Usume siiralt, et nende tera-

vate pilkude all toimub kõige õiglasem otsustamine. Ootame kõikide innukat osavõttu ja loodame, et jääme veel pikaks ajaks meelde!

S E L L E S NU M B R IS Verivorstid 2011

3

Trenni ABC

4

Üritused ühikas Pealkiri Lasteküla Pealkiri Saavutused koolis S ELL ES NU MB R IS

Pealkiri Moenurk

6-7 0 8 0 10 0 12

Forumteater

16-17 14

Lahe koolipäev

18-19

Aula Visioon

21

E.L.U 24

23


TOIMETAJA VEERG See on kirjatarga 56. number ja kätte on jõudnud järjekordsed jõulud. Praegu veel lumeta, aga see-eest rohke vihmaga, on leht ikkagi väga jõulune saanud. Lugeda saab nii heategevusest, jõuluüritustest, huvitavast eksperimendist kui ka lihtsalt toredatest juhtumitest. Loomulikult ei tule puudus erinevatest reisi- ja hobide artiklitest ning infost II veerandi saavutuste kohta. Ka poisid saavad tehnikaalaselt midagi huvitavat kõrva taha panna. Võib öelda, et seekordset koolilehte on väga hea talvevaheajal kaminatule paistel lugeda ja seejuures saab ka elu üle järele mõelda. Kirjatarga toimetajate poolt soovime kõigile rahulikke, ilusaid ja loodetavasti ka lumiseid jõule ning aastavahetust!

Jõululaat– käes on jõuluaeg Veel mõned tunnid, minutid ja sekundid ning jälle on käes jõuluaeg. Niisiis korraldati ka sel aastal jõululaat, kus soovituslik oli igal klassil osaleda, müües midagi toredat ja enda tehtut. Andra Teearu

Eelmise nädala neljapäeval (15.12.11) korraldati äsja abiturientide poolt kaunistatud hubases aulas laat, kus osales kokku 12 klassi. Õhtujuhi rolli mängis seal kõigile teada-tuntud Auris, kes pommitas oma küsimustega kõiki, kes vähegi ette jäid.

Nagu igale laadale kohane, müüdi seal kõike isetehtud: kaarte, küünlaaluseid, pirukaid, ehteid jms. Samuti oli mõne klassi poolt korraldatud Jõululoterii, kus oli võimalus võita nii erinevaid küpsetisi kui ka käsitööd. Selleaastasel jõululaadal oli palju uusi huvitavaid asju, mida arendada tulevastel aastatel veelgi paremaks, näiteks töötoad, kus sai meisterdada jõulukaarte, ja kohvik, mille eestvedajaks olid rõõmsameelsed 12R klassi abituriendid. Täpselt nagu eelmine aasta, sai ka sel aastal väga populaarseks kaubaks kõiksugused pagaritooted: erinevad värvilised muffinid, kaneelirullid, pitsapirukad, kringlid ja Laadaline Dagmar valmistas koogid. Eelmisele laadale tagasi vaadates ja mõeldes võib öelda, endale töötoas armsa et laadakaup oli sarnane, aga see ei ole kunagi takistanud klientidel tooteid ostmast. Täname ka Arti Rattamit, kes meie jõulukaardi. laadal DJ-ametit pidas, Saima Tõigast abistamast nii nõu kui jõuga ja õpilasesinduse klassiesindajaid, kes tegid klassisiseselt korraliku promo, et oleks nii kauplejaid kui ka ostjaid. Laat on täies hoos: tagataustal näha t ö ö t u b a , müüjad-ostjad kauplemas ning õpilane Johann on lõbusas meeleolus.

Kirjatarga peatoimetaja Kertu Kore Jõuluaeg Kas on jõuluvorstid keres? Kas on jõulurahu peres? Kui ei ole - söö veel! TOIMETUS Kertu Kore 12R Eelika Laikask 12R Gerly Pikkor 12R

Paljud nublud olid kodus vaevaks võtnud kaartide meisterdamise, et laadal oma ideid edasi müüa.

Sven Salus 12R Kadri Meriste 12R Andra Teearu 12RL Diana-Maria Vahtramäe 12RL Rannes Pärn 12RL Kristo Savi 11R Anett-Hildegard Laarmann 11R Rait-Eino Laarmann 11R Kerli Kore 11R Eva-Liisa Kasela 11R Triinu Ots 10 Auris Aleksandrov 7A

Populaarseks osutusid kõi kvõi malikud ise d i s a i n i t u d j a omavalmistatud ja ehted.

Õpetajad einestamas äsja avatud kohvikus. Mõnusat jõuluhõngu toob taustal paistev jõulukuusk, mõnus jõulumuusika ning maitsvad küpsetised. Fotod: Saima Tõigast, Eelika Laikask


Millist verivorsti sel aastal osta? Jõulud on käes ja poeletid on igasuguseid jõulusööke täis. Kirjatarga toimetus otsustas välja selgitada, milline verivorst kõige paremini mekib. Selleks valisime viis erinevat verivorsti ja degusteerisime neid marineeritud kõrvitsa ning pohla- ja jõhvikamoosiga. Välja on toodud erinevate inimeste arvamus vorstist nii heas kui halvas mõttes. Kertu Kore

III koht Wõro „ Jussi verivorstikesed“

II koht

Hind: 4,1€/kg

Karni „Pärli verivorst“

+ Hea krõbe koorik

Hind: 2,60€/kg (ostetud soodushinnaga)

Suure tanguga

+

Mõnusad pisikesed

Hea täidis

-

Mõnus maitse

Liiga vürtsikas järelmaitse)

Nagu vanaema verivorst

Nii pisikesed, et ei täida kõhtu

-

I koht

Liiga sitke Soovitus: Parim pohlamoosiga

(piprane

Soovitus: Väga hea kõrvitsaga

Ranna Rootsi „Päkapikuvorst“ Hind: 3,60€/kg + Hea väljanägemine Mugav süüa, sest läheb kergesti katki ja on mõnusalt peenike. Hea struktuur Magedavõitu Soovitus: superhää jõhvikamoosiga

V koht

IV koht

Maks ja Moorits

Rakvere „Rukkiverivorst seasooles“

„Lambasooles verivorst riisiga“

Hind: 2,78€/kg

Hind: 4€/kg

+

+

Suupärane Põnev maitse Vorstirohulõhnalised

Nom, nom,

Neutraalne maitse

hea vorst!

Teistmoodi Sitke koorik

Hea struktuur

Kuivab kiiresti

-

Halb välimus

Sitke koorik Pole verivorsti moodi, sest tugevalt tunda köömne maitset Soovitus: Proovi jõhvikamoosiga

-

kindlasti

Tühi sisemus Kõva Imelik Soovitus: Pohlamoosiga täiesti söödav Fotod: Internet


Kuidas vabaneda jõulukilodest? Jõulud ja aastavahetus on aeg, mil paljud ei suuda kiusatustele vastu panna ning alluvad täielikult oma maitsenaudingutele. Pole ka ime, kui jõulutoidud tunduvad nii isuäratavad. Ei saa ju kuidagi ühte või teist jõuluhõrgutist proovimata jätta. Kui enne jõule oled oma kehakaalu hoidmiseks plaanid tegemata jätnud, siis mida annaks teha nüüd, kui jõulud juba möödas ja lisakilosid ennetada pole enam võimalik? Ära heida meelt! Ka selleks puhuks on olemas mõned lihtsad ja tõhusad harjutused, mis aitavad sul nendest rasketest jõulukilodest kiiremini vabaneda. Anett Laarmann ja Triinu Ots NB! Sa vajad pehmet võimlemismatti ja mugavaid riideid. KÄED 1. Käed üleval-käed all. Jälgi, et keha on sirge ning ranne ja küünarnukk oleksid lükatud nii välja kui võimalik. Sõrmed on suunatud lakke. Liigutades üles-alla, käte asend ei muutu.

JALAD 2. Jalg taga-jalg kõrval. Kummardu tooli kohale. Vii jalg taha nii, et varbad on põranda suunas ja taga olev jalg moodustab maas olevaga täisnurga. Hoia 5 sekundit, vii jalg kõrvale, jälgi et jalad oleksid üksteise suhtes täisnurga all. Varbad jäävad samasse asendisse. Tee 10 korda kummagi jalaga. KÕHT,

TUHARAD

3. Tuharatõsted Mine selili matile, kõverda põlved, hoia jalad õlgade laiuselt, varbad otse, käed sirgelt kõrval. Tõsta keha nii kõrgele kui saad, pinguta kõhulihaseid, hoia 5 sekundit. Langeta keha maha, aga nii, et see ei puudutaks maad. Hoia kõhulihased pinges. 20 kordust.

Fotod: Eva-Liisa Kasela


Naerukate TOP 10 Kirjatarga toimetuses sai läbi viidud väike uuring, et selgitada välja nende lemmikkomöödiafilmid. Tulemus ei olnud väga üllatav, sest kõik filmid kuuluvad kassahittide hulka. Nimekiri peaks Teil aitama valida sobivat filmi, mida vaadata koos sõprade või perega, üksi või lemmikloomaga. Kadri Meriste

Fotod: Wikipedia

1. Halb õpetaja (Bad Teacher 2011)

2. Pohmakas 3. Abielu Vegase moodi (What Happens in Vegas... 2008)

(The Hangover 2009)

4. Pruutneitsid (Bridesmaids 2011)

7. Jääaeg 3 5. Ettepanek

6. Pohmakas 2

(The Proposal 2009)

(The Hangover Part II 2011)

8. Seks ja linn (Sex and the City 2008) 9. Jälle 17 (17 Again 2009)

10. Jääaeg (Ice Age 2002)

(Ice Age 3: Dawn of the Dinosaurs 2009)


Õpilaskodu elu ja olu II veerand oli internaadilastele väga tegus. Sai korraldatud nii mõnigi meeldejääv üritus, mida tulevikus saaks kindlasti korrata. Siin nüüd väike lühiülevaade ka kõigile teistele. Diana-Maria Vahtramäe Hingedepäev ühiselamus Hingedepäev on vaikne ja mõtlik tähtpäev Eesti rahvakalendris, nii ka meil internaadis. Üheskoos ühikaperega sai ette võetud jalutuskäik surnuaeda, et mälestada ―Punase koolimaja‖ saatusliku

Kinoöö esmakordselt ühiselamus !

ka

29. novembril toimus ühikaelu ägedamaks muutmiseks filmiöö, kus sai ära vaadatud nii õudusfilmid kui ka komöödia. Kuna filmiöö toimus õpilaskodus täiesti esimest korda, siis selleks puhuks toodi kohale suur seinaekraan ja koolist tassiti ära ka helivarustus. Umbes pool tundi enne filmi linastumist oli väga humoorikas näha, kuidas ühikaköök oli täis rahvast, kes ootasid pingsalt oma mikrolaineahju järjekorras, et kinoöö jaoks snäkke

Jõulumemme ja jõulutaadi ning päkapiku külaskäik. Nagu kord ja kohus, siis jõudsid ka sel aastal meie argikoju jõulud täis rõõmsaid kilkeid ja südamesoojust. Et noored end üksteise seltsis natukene vabamalt tunneks, alustati ühist jõuluõhtut seltskonnamänguga ―Sõnaahel‖. Asi toimis ning varsti naersid kõik juba lustakalt. Kuid mängu katkestas üllatuskülaline. Nimelt tormas uksest sisse direktori poolt tööle määratud majahoidja, kes rääkis

kinopäeva noorukeid, kes maapealse elu selja taha jätsid ning võtsid ette igavese rännaku vikerkaare taha. Teerada surnuaiani möödus pingsas vaikuses. Järelikult olid paljud oma mõtetes koos mõne lähedase inimesega, keda praeguseks hetkeks enam meie hulgas pole.

Mälestupaiga juurde jõudes süütas iga õpilane ühe küünla ning asetas selle nimetahvli kõrvale. Pärast meie lahkumist oli surnuaed tunduvalt eredam ja ka hinges valitses kergem tunne.

valmistada. Sel hetkel, kui esimese õuduka play-nuppu vajutati, itsitasid kõik, et nemad ei karda ja on varem seda näinud. Kuid mida õhtu edasi, seda rohkem kostus

erinevaid karjeid ja kiljatusi. Mõned häälitsused tulid kui lainena ühest toa otsast teise. Viimase filmini pidasid vastu ainult ühika tugevaimad, keda ei olnud just väga

Foto: Diana-Maria Vahtramäe palju. Järelkajana oli kuulda ainult positiivseid kommentaare ning õpilaskodu õpilased, olge valmis, järgmisel veerandil on tulemas uus filmimaraton! Hakake juba varakult oma lemmikfilme üles märkima ning nimekirju tooma, mida suurelt ekraanilt näha soovite !

Filmimöllule elati kaasa nii vatitekkides kui ka niisama diivanil lösutades. Foto: Diana-Maria Vahtramäe vene aktsendiga ja tuiskas taskulambiga mööda hämarat puhketuba ringi. Laste silmist võis selgelt välja lugeda hämmingut, mis toimuma hakkab, sest kõik ootasid siiski ju punases kuues jõuluvana või vähemalt päkapikku, kes kingipakid laiali jagaks. Veelgi suuremat hämmingut oli näha siis, kui suure, karvase kasuka ja mütsiga isend toast välja tormas, nagu oli ka sisse tulnud. Seda enam, et kingitusi ei olnud mitte kuskil näha. Õnneks kostus juba kaugustest Jõuluvana muusi- Ühikaõpilane jõulutaadi ja -memme käest kingitust lunastamas. Foto: Diana-Maria Vahtramäe kat ja sealt ta tuligi: uhkes


kuues koos Jõulumemme ja imearmsa väikese päkapikuga, kes aitas vanal ja elutarkust täis taadil ja lahke memmel lastele kotist kinke jagada. Muidugi pidid kõik lapsed oma pakid välja lunastama mõne salmi või lauluga. Kasvatajate poolt toodi eraldi välja üks pikaaegne ühikaelanik, kes esineb igal aastal täpselt sama salmiga. Populaarsemaks salmiks osutus tänavu aasta siiski vana ja tuntud ―Suhkrusai‖. Päeva tipphetkeks võis lugeda seda, mil anti üle suure südame ja

vaevaga tehtud sümboolne kingitus meie kasvatajatele. Kuna me tahtsime jätta oma jälje ühiselamu ruumidesse, kinkisime ühe suure pildiraami koos kõigi 2011/2012 õppeaasta ühiselamu elanikega, mille keskel asetses väike pühendusega kiri kallitele kasvatajatele.

Hetk täis emotsioone pärast kasvatajate kingi avamist. Foto: Diana-Maria Vahtramäe

Õpilase loomingunurk Allan Rist 7b klass

Päkapiku jõuluaeg Jõuluajal pere koos kingi tegemise hoos. Kingi saavad emps ja paps ning loomulikult iga laps. Päkapikel kiire töö jõulutaadi tööbüroos. Jõuluvana karm on boss - päkapoistel väljas toss. Väljas lumi hirmus paks Roogivad, et otsas jaks Kuuse alla kingid tekkisid Päkad nimed peale kleepisid

 Müürid kõnelevad Ma elan Kanakülas. Meie maja on Halliste jõe kaldal. Teisel pool on Kosemäe mets ja Kanaküla küla. Need palkseinad, mis mind ümbritsevad, on juba väga vanad ja neil on palju rääkida.

Minu kodumaja ehitati alguses eestiaegse metsatalu sealaudaks. Tugevad alusmüürid on laotud vanadest põllukividest. Vanad müürid panid uurima, kes või mis siin kunagi üldse on olnud. Sain teada, et siin olid olnud ühe suure põlistalu sulaste ja kööginaiste eluruumid. Meie talu maadel on veel üks laut, rehetare, ait, tall ja küün. Siin elanud perekond küüditati 1949. aastal Siberisse, kuna nad olevat aidanud metsavendi. Maha jäi terve ja korras talukompleks. Pärast sõda asustasid selle koha korpuse hobusepidajad, kes samuti elasid selles sealaudas.

suure küüni, milles hoiame praegugi põllutehnikat ja heina. Paar aastat hiljem ehitati siia veel kuur ja kelder. Kui mina sündisin, oli siin juba 10 hektari suurune põllu- ja metsaala ning laudas elasid ka kanad ja lehmad. Majas toimetasid omi toimetusi kolm kassi ja koer. Toodi ka paar siga, millest kasvas välja umbes 70-pealine kari. Nüüdseks on ainult üks siga, kuid põllumaad harime ikka veel. Eelmisel aastal ehitati järjekordne puukuur, milles on ruumi ka lauavirnadele. Mullu tegime remonti ja võtsime põrandad ja seinad lahti. Põranda alt tulid välja

Kui Kanakülla ehitati 1950-tel aastatel metskond, asusid elama siia metsatöölised, kes ehitasid selle lauda majaks. Majale tehti ka teine korrus ning küttekolded. Maja teisel korrusel elas üks ja all teine perekond. Kanaküla metskond ei ole siit kaugel, vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. Nüüd on seal alles ainult üks talu, mis on kahe pensionäri koduks. Umbes 18 aastat tagasi tulid siia minu vanemad ning lõid perekonna. 1992. aastal sündis mu õde. Vanemad renoveerisid peaaegu terve

Foto: Internet

hiigelsuured kivid ning seinast tulid padrunid ja vanad ajalehed välja. Kive läks vaja aias, kus laiutavad nüüd suured lillepeenrad. Kui ma suureks saan, siis tahaks siia elama küll jääda või vähemalt seda puhkekoduna omada. Oma veidral moel on ju ka see ku n a gi n e s e a l a u d a mü ü r omamoodi mälestis. Eks tema meeles pidada ongi kõik need inimesed ja sündmused, mis selle kohaga seotud on. Uskumatu, et ühel tavalisel koduseinal on nii palju rääkida.


Projekt 250-päkapikud liikvel Eestis on lapsi, kes elavad ilma vanemateta, umbes 60 neist Pärnu Lastekülas. Seoses jõuludega tuleb ikka mõte head teha. Loe, mida tegime meie, ja anna võimalusel ka enda panus. Kertu Kore Novembri viimastel päevadel võtsid Kirjatarga meeskond ja 9A klassi esindajad suuna Pärnu Lastekülla, et näha sealset eluolu ja uurida, mida neil vaja läheb. Need, kes seal enne käinud polnud, olid vägagi põnevil, sest ei olnud aimu, mis ees ootab. Lasteküla koosneb 6 majast, igaühes elab umbes 10 last. Külas on ka spordihoone ja mänguväljak. Pilt, mis seal avanes, oli palju parem, kui seda ette kujutati. Läksime esimesse majja tutvuma maja üldise plaaniga ja laste elukohaga. Kuna Lasteküla on küllaltki uus, on ka majad väga korralikud ja ilusad. Toad on jagatud nii, et igaühes elas kaks last, lisaks on suur tuba teleka ja kaminaga, kööginurk ja arvutituba. Loomulikult ei puudu ka mitu vannituba ja pesuruum. Lühidalt – kõik oli ilus ja kena. Pärast sissejuhatust läksime grupiti teistesse majadesse, kus meid juba

kannatamatult oodati. Eriti agarad olid pisikesed, kes kohe meie juurde tormasid ja hakkasid oma tube ja o s k u s e i d demonstreerima. Teised majad olid üpriski tühjad, sest nagu alati on suurtel inimestel rohkem tegemisi. Siiski saime näha uhket töökoda, kus valmistatakse erinevaid asju, mis hiljem müügiks lähevad. Kirjatark soovitab kindlasti sealt endale midagi muretseda, sest asjad olid

li kindlasti pikali , et päkapikk tu ur su i ni i ol õm Rõ

Meie kuulamas perenaise rõõme ja muresid. laste poolt tehtud ja väga ilusad. Emotsioon, mis me nende laste ja selle elu kohta saime, oli positiivne, kahju oli lahkuda!

Kirjatark kutsub ka Teid, armas lugeja, andma oma panuse! Me külastame Lasteküla uuesti 26.detsembril ja viime siis kõik kogutud asjad ära. Nii ongi kõigil teil võimalus jõulude ajal head teha. Lasteküla soovis ise ja meie silmis vajas enim uusi koolitarbeid (pliiatsid, pastakad, paberid jne), lauamänge ja Salvo kelke. Loomulikult on oodatud ka igasugused teised esemed, sest lapsi on palju ja asjad kuluvad kiiresti. Oodatud on ka sellised asjad, mis on küll kasutatud, aga neid oma kodus enam ei vajata. Peamine, et need oleksid korralikud. Kui leiate, et soovite ka midagi a nd a , v õ tk e ühendust Anne A a s a m e t s a g a : anne.aasamets@gmail.com.

Sellel tutvumisreisil oli sügav tagamõte. Nimelt korraldas 9A koolis suure korjanduse Pärnu Käsitö ö, mille

eest saa

vad lap s

ed end

ale task u

raha te e

Lastekülale. Panustada võis igaüks vastavalt oma võimalustele. nida.

joosta.

Fotod: Saima Tõigast ja Auris Aleksandrov


KUIDAS ELAD, EESTIMAA LAPS ? Kristiina Liiva 10c „Emme, emme Margarethil on see uus nukk, mida telekas reklaamitakse. See on nii ilus. Emme,osta see mulle ka!‖ keksib väike põselohkudega tüdrukutirts jalalt jalale ja vuristab ühtlase pika jutuna ilma hinge tõmbamata emale. „Sa ju tead,et see on väga kallis ja me ei saa seda endale lubada,‖ ohkab ema. „Aga Margarethi isa käib Rootsis tööl ja teenib palju raha ning siis ostab Margarethile kõik moodsad riided ja mänguasjad, mida ta tahab. Mina tahan ka! Mine sina ka sinna Rootsi tööle, siis saad ka palju raha ja me saame kõike osta, mida tahame,‖ on tüdrukuke vaimustuses oma ideaalsest mõttest. „Ja kes siis sinu eest hoolitsema hakkab? Meil pole ju kedagi teist kui sina minul ja mina sinul. Niigi raban ületunde teha, et maksud oleksid makstud. Kõht pole sul tühi olnud ja riided on ka puhtad seljas-mis siis, et need on vaid second-hand poodidest ostetud, keegi ei pea ju seda teadma. Moodsate mänguasjade ostmiseks ei jätku raha mitte kuidagi,‖ sõnab ema juba veidi närviliselt. Väike tüdruk lööb pettunult oma pähkelpruunid silmad maha ja longib välisukse poole tagasi. Avab selle vaikselt, kuid pöördub

järsku tagasi ning esitab teravalt küsimuse, mida ema juba ammu kartis: „Aga kus minu isa on? Miks ta mulle asju ei too?‖ Emale tõuseb klomp kurku ja silmad valguvad täis p i sara id . Ta h in ga b sügavalt sisse ja ütleb kindlal hääletoonil: „Kahjuks ei ole sinul isa, sul olen vaid mina. Mõnel lapsel lihtsalt ei ole kahte vanemat.‖ „Hmm, kahju” ja juba lippabki plikatirts uuesti õue. Ema vajub diivanile istuma ja puhkeb nutma. Tundub nagu mitme aasta jagu tagasihoitud pisaraid voolavad nüüd iseenesest ja ei mõtlegi lõppeda. Ta ei saanud ju tütrele öelda, et tema isa nõudis hoopis aborti. Kui naine sellega ei nõustunud, kõndis isa lihtsalt minema, öeldes vaid, et tema ei taha sellest lapsest kunagi midagi kuulda ja hoidku naine väntsakas endale. Ometi tuleb tal kord oma tütrele rohkem seletada, miks tal isa pole. Kasvades ta enam ei lepi sellise valega. Ilmaski ei näinud naine vaimusilmas oma elu sellisena. Ta tahtis armastavat mees, ilusat kodu ja lapsi, kellel oleksid olemas nii mõlema vanema piiritu armastus kui ka kõik ilusad mänguasjad. Kahjuks läks kõik teisiti….

See on vaid näide ühest küllaltki tavalisest s i t u a t s i o o n i s t ü k s i k v a n e ma ga p e re s . Statistiliselt on Eestis ükskvanemaid lausa 22 %. Kuigi tegelikult on see arv kõvasti suurem, kui sinna juurde arvestada veel need pered, kelle üks vanematest peab käima välismaal tööl, et võimaldada lähedastele natukenegi normaalsem elu. Kannatavad aga seeläbi jällegi lapsed, sest neilt võetakse ilma luba küsimata üks vanemaist. Keegi ei küsi sealjuures, kas poeg tahaks igal õhtul isaga meestejuttu ajada või meisterdamist õppida. Või ihkab tütreke emaga koos õhtusööki valmistada ning vajadusel kurta talle oma esimesest pettumusest armastuses .

pääsetee.

Eestis võitleb enamik inimesi „ellujäämise‖ nimel. Põhiline mure on, et l aen u ko or e m s ind e i lömastaks ning töökoht alles püsiks. Ei mingit kvaliteetaega pere ja lastega.

Kui me praegu küsiksime lastelt üldiselt, kas neil on siin maal hea elada, siis kuuleksime a r va ta v as ti er in e v a id vastuseid—olenevalt olukorrast. Kindlasti on siin hea, sest meil pole sõdasid,looduskatastroofe ega näljahäda, kuid saaksime palju muuta, et väikseid säravaid silmapaare oleks kordades rohkem ja pisarad oleksid kadunud.

Pole kellegile saladuseks, et nii mõnigi lapsevanem on murdunud ja otsinud lohutust alkoholist. Selle tulemusena ei ole meil vähe lapsi, kes näevad päevastpäeva purjus vanemaid, tühja külmkappi ja on tunda saanud perevägivalda. Nende õnneks on meie süsteemis olemas turvakodud ja noortekeskused, kuid need on vaid ajutine

See, et kõik lapsed oleksid oma mõlema vanema juures ja elaksid täiesti õnnelikuna, oleks muidugi liiga palju tahetud. Ometi saaksid kõrged riigisaksad muuta nii mõndagi, mis meie järeltuleva põlvkonna prioriteete ümber hindaks. Loomulikult loodame, et tulevikus jääks järjest vähemaks üksikvanemaid, vältimaks eelpool kirjeldatud kurba olukorda. Ühiskond ei peaks õhutama nii kergekäeliselt lahku minema. Kooselu on üks lõpmata keeruline projekt ja esimesel tagasilöögil ei peaks kohe käega lööma, vaid tegema koostööd, et ka edasine õnnestuks. Tihti on tulemus seda väärt.

Et kõik saaksid öelda— õnneks on aega olla õnnelik.

Illustratsioon: Andra Teearu


Tublid õpilased I poolaastal Gerly Pikkor

Siin on õpilaste I poolaasta edukamad saavutused viktoriinidel, võistlustel ja konkurssidel.

Õpilase nimi Ranet Leets, Mart Leesi, Greg Hallop, Kenter Kirschbaum Veiko Vinkel, Mihkel Nuut Silver Pärn Madis-Mattias Lind Gerhard-Gustav Pikkor, Robert Tõnisson, Joonas Välja Tauno Kase, MadisMattias Lind Martin Jüri Soomets Sander Kuningas Ewert Ubaleht Merlin Tallo, Enel Helis Oja, Hanna Kerstina Kartau, Rigmor Kidra, Oskar Pärna Reelika Tõnisson Anett-Hildegard Laarmann Kadri Meriste Janne Tikko, Helena Vaher, Henelin Kuusk

Klass

Võistlus/konkurss

Koht

9.a Pärnu maakoolide mestrivõistlused 9.b

8.-9. klasside poiste jalgpallis

Juhendaja Nils Grün, Erki Kangur, Ülo Liblik

I koht

8.b 7.b Erki Kangur 7.a 7.b 6. 5.b 5.a 6.

Pärnu maakoolide meistrivõistlused 4.-7. klasside poiste korvpallis

Maakondlik õpioskuste olümpiaad

II koht

I koht

Ly Aasav

10. 11.r

6.klassi aineõpetajad

Maakondlik mälumäng VARIA

I koht

12.r 10.

Timo Tamm Toomas Meier Marcus Jürimäe Anett-Hildegard Laarmann Kristiine Soop

11.r 3.b 3.a

Joanna Jakobson

9.b

Grete Rattam Helen Roostma Kerdo Lensment Aare Kartau Kristo Oks, Reimo Saar Kerdo Lensment Johann Kalmet Väino Daum, Arvi Laasme Liina Tammes Kerli Kore Kertu Kore Rait Laarmann, Kerli Kore, Kristo Savi Karl-Martin Krapp Joosep Lünekund, Kendra Rosen, Cätlin Gentalen Toomas Meier Marcus Jürimäe

8.a 9.b 5.a 11.r 5.b 5.a 8.b

11.r

Orienteerumismäng „Tallinn – meie pealinn IX”

I koht

Eiki Lehemets Üleriigilise koolidevahelise malevõistluse finaal

Luuletusvõistlus „Koidulauliku Valgel‖

9.b

V koht I koht eripreemia

Pärnu linna ja maakonna noorte vokaalsolistide konkurss „Sügisulg‖

III koht

Pärnu linna ja maakoolide USA popkultuuri olümpiaad 8.-9. klassidele

III koht I koht

Pärnumaa noorte meistrivõistlused lauamängude mitmevõistlus

III koht

10. 11.r 12.r

HEA EESKUJU konkurss

14 silmapaistva ma seas

11.r

„Käsi peseb kätt” animafilmide konkurss

III koht

Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud joonistusnäitus ―112‖

3400-st tööst parimate hulka

4. 3.b 3.a

Kersti Soomets ja Ly Kuningas Elon Miisna Signe Vahtramäe ja Mare Lapp Arne Kartau, Viire Talts, Eiki Lehemets

III koht

7.a

2.b

Ülo Liblik

Eestimaa Spordiliit Jõud noorte meistrivõistlused

II koht V koht

-

Signe Lensment Eha Kipri

Eiki Lehemets


Päev töövarjuna 17. novembril toimus üha populaarsust koguv töövarjupäev, mis annab noortele edasiste valikute langetamisel väga palju tuge. See on suurepärane võimalus õpilasele tajumaks seost hariduse ja tulevikuplaanide vahel. Sel aastal oli Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi abiturientidel võimalus olla mitmeski kohas töövarjuks: kes käis ilusalongis uudistamas, kes politseis, kes hoopiski doktoranti jälitamas. Ühe tööpäeva jooksul sai vaadelda erinevate inimeste tööprotsesse. Eelika Laikask Sandra Urviste, 12 RL

õpetas mind aega säästma ja tähelepanelikum olema. See andis mulle enesekindlust juurde. Samuti usaldan end nüüd rohkem. Töövarjupäevaga olen väga rahul. Soovitan kõigil sellest päevast osa võtta.

Kadri Meriste, 12R

seadma. Muidu jäin töövarjupäevaga väga rahule. Hea meelega läheks uuesti politseisse töövarjuks, aga edasipidi siis juba narko- või jälituspolitseinikule. Liina Teder, 12 R

Ott Eerik Pärtel, 12 R

Olin töövarjuks küünetehnikul. Probleeme oli: sel päeval olin planeerinud Lux’i minna, kuid hommikul selgus, et küünetehnikut polnudki majas. Õnneks suutsin selle segaduse ära lahendada, kuna pakkusin end Beauty Angelisse. Paraku nägin seal ainult toimingu lõpu osa. Järgmiseks sihiks oli Venuse ilusalong, kus nägin kogu protsessi algusest lõpuni. Päris alguses oli m õ t e m i n n a noortekeskusesse. Paraku valik muutus, kuna olin suvel juba saanud katsetada tööd noortega. Seetõttu mõtlesin, et peaksin leidma mõne muu eriala. Peamine põhjus, miks valisin just selle ameti, oli sellepärast, et tahtsin midagi uut proovida. Olin ka enne mõelnud küünetehniku peale, kuid vahepeal olin selle mõte peast lasknud. Enda arvates oli väga hea nä h a küünetehniku tööd. Samas ei seosta ma kindlasti oma plaane selle alaga. Pigem sooviksin töötada noorsooametnikuna. Kui aega peaks üle jääma, siis kindlasti saan ka küünetehniku eriala juurde õppida. Töövarjupäev

Olin varjuks inimesel nimega Randel Kreitsberg. Randel töötab praegu mitmel rindel. Ta on Tartu Ülikoolis doktorant, Maaülikooli Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse laborant. Samuti on ta ERR -i leival, olles „Osooni― kaasautor. Samuti kirjutab ta artikleid ajakirjale K a l a s t a j a . Tegin sellise valiku, kuna tunnen huvi ihtüoloogia ehk kalateaduse vastu. Kindlaid tulevikuplaane ei ole, aga antud teema võib minu otsuseid mõjutada küll. Päev ise oli väga meeldejääv. Töövarjuna olles said mulle selgeks teaduri/laborandi töö plussid ja miinused. Samuti k o h t u si n t ar kad e ja mõjuvõimsate isikutega Tartu teaduselus.

Fotod: Erakogu

Ametlikult olin KilingiNõmme politseis Morten Aasarohu töövari. Tegelikkuses sisustas minu päeva mitu politseinikku. Tegelikult tahtsin Pärnu kohtumajja minna, aga ma jäin pisut hiljaks. Kuna Lääne Prefektuuri Pärnu büroos olid kõik patrullid täis, siis suunati mind Nõmme. Ma kuulsin väga põnevaid juhtumisi ning seda, kui kurnav on näiteks paberitöö. Mu mõtted liiguvad nüüd Sisekaitseakadeemia suunas küll. Kui käisime kiirust mõõtmas, siis sai mulle selgeks, et kiirust pole mõtet ületada. Politseil on lihtsalt väga hea tehnika ja kiirus mõõdetakse juba väga kauge vahemaa tagant ära. Seega patrulli nähes pidurdamine enam ei aita. (Mitte et ma ise kiirust ületaks...) Nagu ikka, leidub ka selliseid inimesi, kes hakkavad tingima. Näiteks: no juhtus üks kord, mis te ikka minu aega raiskate jne. Soovitus edaspidiseks: planeerige oma aega paremini ja arvestage ilmastikuoludega, et ei peaks kiirust ületama ja sellega nii enda kui teiste elusid ohtu

Olin töövarjuks Pärnu Politseiprefektuuri patrullpolitseinikul Martin Tarkpeal. Minu kindlaks eelistuseks oli politsei, kuna mind on alati huvitanud nende töö ülesehitus. Töövarju päevale minnes ei olnud mulle veel täpselt teada, kelle töövari ma olen. See selgus alles hommikul kohale minnes. Alustasime kell üheksa ning lõpetasime kell kaksteist. Päeva jooksul täitsime mitmeid ülesandeid, samuti näidati mulle ka Pärnu Kainestusmaja ning täitsime ka eriülesande: olime Pärnu jõulukuuse linnatoomisel saatjateks. Jäin oma valikuga rahule, kuigi patrullides vaadati mind nagu kriminaali (viibisin terve aja autos). Kui tekiks võimalus, kordaksin sellist päeva kindlasti veel, kuid ise politseinikuks ei pürgi. Soovitaksin kõigil järgnevate aastate töövarjudel samuti politseisse minna.


Moeetendus täis glamuuri ja ilu 24. novembril oli kõigil soovijatel võimalus näha tipptasemel moekunsti meie oma kooli aulas. Moeshow teemaks oli „Ball“ ja kõik riided olid tehtud taaskasutatavatest materjalidest. Järgnevalt lühiülevaade kollektsioonidest ja neile pühendatud preemiatest. Kertu Kore

Kollektsioon „Top Models“ (6. klass) Sügis/talv 2011/2012. Kanda võib nii sooje kui ka külmi värve. Põhivärvid: roosa, kollane, valge, must, hall ja punane. Ära karda kirevaid värve, vaid kanna neid julgelt näiteks musta või halliga. Modellide seljas kujutati balli-ja peoriietusi, mille domineerivateks värvideks olid punane ja must. Preemia: Parim taasakasutus

Annabell ja Ann-Mary (5. klass) Riietuses kasutati palju gootilikku musta, sinist ja valget. Sellise riietusega ballil ei käida, sest see ei ole pidulik, aga sellegi poolest tuleb nentida, et meik oli väga särtsakas ja ilus ning modellid julged ja omanäolised. Esemete valmistamisel kasutati paberit ja kilet.

Preemia: Maanteeameti eripreemia Kollektsioon „Päikesejänkud“ (3.-4. klassi tüdrukud) Kollektsioon esindas pisikeste printsesside balli garderoobi. Näha sai suure hoole ja armastusega isevalmistatud kleite erinevatele maitsetele. Värvidest eelistati valget, sest käes on talvine aeg ja hele värvus on kõige sobilikum. Muidugi kasutati ka jõuludest inspireeritud punast ja ka pisut musta. Kostüümidele lisaks olid modellidel palju ehteid ja kleitidel dekoratsioone, et pidulikkust juurde tuua. Preemia: Väärikuse eriauhind Fotod: Auris Aleksandrov ja Jaanika Tõigast


Kollektsioon „Glamuur“ (7A. klass) Sairi kleit oli valmistatud vanast triiksärgist ja prügikotist. Tema ballikleidi disainisid Brith-Marii ja Luise Maria. Pille-Riini kleit oli valmistatud suurest hulgast ajalehtedest ja kilekotist ning ta disainis selle ise. Kerstini kleit oli valmistatud ajalehest ja temagi disainis selle ise. Preemia: Puhtaim töö Sairi<->Pille-Riin ja Kerstin

Sigrid Tätte (9B. klass) Rõivakomplekti valmistamisel oli arvestatud „masu aega―. Seetõttu koosnes komplekt kahest osast just raha kokkuhoidu arvestades. Järgmisel ballil saab pluusi või seeliku asendada ja kogu riietus muudab oma ilmet. Kuna valitseb pime aastaaeg ja ballid korraldatakse tavaliselt hilisemal ajal, oli riietuses kasutatud ka õhtu ja öö värve: tumesinine ning must. Must tüll on õhukene ning ballil tantsides lendleb see graatsiliselt. Tegemaks kindlaks, et tegemist on noore inimese ballikomplektiga, oli seeliku esiosa lühendatud delikaatse piirini. Eriti pidulikuks tegid komplekti pikad mustad kindad. Preemia: Otse ooperisse

Kollektsioon „Imelised“ (8B. klass) Ennast kõige ainulaadsemana tutvustava kollektsiooni märksõnadeks olid loojate poolt: moodsaim, unikaalne ja tuleb koos võrratuima seltskonnaga. Väga värvikireval ja eriilmelisel esitlusel oli väga hea etteaste. Kostüümid olid omavahel kokku sobitatud ning kasutatud oli ka dekoratiivseid detaile nagu näiteks vihmavari, erinevad kingad ja saapad, parukas, õlakott. Preemia: Parim story Kõikide esinejate ühispilt.


10. klass võõrais vetes Triinu Ots

Kas olete kuulnud sellisest huvitavast projektist nagu foorumteater? Kui ei, siis on paras aeg sellega nüüd lähemalt tutvust teha. Foorumteater on üks aktiivõppe meetoditest, mis on alguse saanud Brasiiliast, Augusto Boali 1960. aastatel väljatöötatud teatrisüsteemist. Foorumteatri eesmärk on aidata taastada inimeste omavahelisi dialooge, seistes tervislikumalt oma huvide ja õiguste eest ning otsides läbi selle uusi ühiseid lahendusi. Olen Triinu Ots, KilingiNõmme Gümnaasiumi 10. klassi õpilane ja osalesin sel aastal esimest korda foorumteatris. Sain sealt kuhjaga häid kogemusi ja mõtteid, et otsustasin seda teiega jagada ning anda edasi pildi sellest, mida foorumteater endast tegelikult kujutab. Foorumteater ei ole lihtsalt teater, kus jagatakse omavahel rollid ning mis pärast mõningast harjutamist laval ette mängitakse. See on midagi hoopis keerukamat ja elulisemat, hõlmates kogu inimestevahelist sotsiaalset elutegevust ning nendega kaasnevaid probleeme. Läbi kommunikatsiooni ja loomingu on foorumteatri ülesanne jõuda probleemi erinevate võimalike lõpplahendusteni. Kogu protsess on mänguline ja haarab kaasa ka kõige tagasihoidlikumaid. Kui

rääkida

enda

Foorumteatris osalejad tutvumisringis. Fotod: Pärnu maavalitsus kogemustest, siis alustaksingi kohe päris algusest ehk esimesest korrast, mil foorumteatriga üldse kokku puutusin. Teise veerandi alguses, kohe pärast vaheaega, esineski see suurepärane võimalus foorumteatrist osa võtta ja kooli esindada Liina Tammesel, Rando Visnapuul, Artti Rattamil ja Triinu Otsal. Kuna foorumteatri tunnid toimusid kooliajal, siis saime õpetaja loal selleks puhuks koolist puududa. Kolmapäev, 2. november Foorumteatri töötuba

esimene

tüdrukud, kõrvaltegelased: Vahepeal tegime väikese kaks neist olid omavahel lõunapausi ning käisime õed, kellest vaid üks oli ühes lähedalolevas kohvikus täisealine, ning kolmas söömas. Tagasi jõudes noorema õe saksa töötoad jätkusid. Kehasvahetusõpilasest klassiõde. tasime erinevaid karaktereid, hakkasime välja mõtlema lugu. Iga grupiliige pidi välja tooma ühe juhtumi, lähtudes alkoholist. Kõigepealt rääkisime oma lugu teistele grupliikmetele, seejärel tegime igast loost inimpildi ning lõpuks valisime välja parima. Meie grupi valikuks osutus Rando oma, mis kujutas endast pidu ööklubis. Peategelasteks olid Kumbki osapool alla ei anna. kaks poissi, kes Kõik jõid avalikult alkoholi. omavahel ööklubis tuttavaks Põhiprobleem tekkis siis, said: üks neist oli alaealine. kui poisid olid juba Ülejäänud kolm tegelast olid alkoholijoobes ning noorem neist

Juba hommikul asusime Pärnu Maavalitsuse poole teele. Kui kõik olid kohal, tegime omavahel tutvusringi. Rääkisime endast lühidalt ning iseloomustasime punktiskaala järgi oma hetkemeeleolu. Seejärel tegime soojendusharjutusi, milleks olid igasugused huvitavad mängud meeleolu tõstmiseks ning vabama oleku saavutamiseks ja teistega lähemalt tuttavaks saamiseks. Seejärel istusime uuesti ringi ning panime üheskoos paika reeglid ja ootused. Meeleolu oli terve see aeg üllatavalt positiivne. Võiduloo esimene vaatus teemal “alkohol”.


teisele kogemata jooki peale ajas. Pärast seda toimus üksteise sõimamine, mis viis kaklemiseni ning vaatamata sellele, et tüdrukud kaklust peatada püüdsid ja politsei kutsusid, oli selleks juba liiga hilja. Vanem neist lõi nooremale poisile pudeliga vastu pead, mille tõttu too meelemärkuse kaotas ja pikali

Meie kooli tublid esindajad. kukkus. Situatsioon lõppes emotsiooniderohke reaktsiooniga kõrvaltegelaste poolt, kes tema ümber seisid ning kiirabi kutsusid. Kirjeldasin lugu kokkuvõtlikumalt, kui see tegelikult oli. Igas loos

esinev karakter on tegelikkuses palju detailsem ja keerukam. Tegime palju

valdas mind sisemine rahulolu., minu ootused olid täide läinud.

tööd sellega, et kõik oma karakterisse sisse elada saaksid ning mängisime oma lugu mitu korda läbi.

Kolmapäev, 9. november

Et karakteritele rohkem elavust ja iseloomu juurde anda, joonistasime igaüks plakatile oma tegelaskuju ning kirjutasime juurde

iseloomustuse, tausta jms vajaliku. Viimaks oli aeg juba sinna-maale jõudnud, et saime oma esimese foorumitöötoa edukalt lõppenuks lugeda. Lugude esitlemise jätsime järgmiseks korraks. Sain palju huvitavaid kogemusi ja ideid ning päeva lõpuks

Foorumteatri teine töötuba Kätte oli jõudnud foorumteatri kauaoodatud teise töötoa päev. Seekord oli kõik juba tuttav. Tegime soojenduseks taas mõned mängud ning mõned korrad etendamise oma lood läbi. Foorumteatris oli meil kokku 4 gruppi. Oma loo esitasime järjekorras teisena. Kokkuvõttes olid kõik lood huvitavad ja mis peamine — erinevad. Iga grupp pidi loo esitamise alguses end tutvustama, iga tegelane pidi ütlema oma nime ja vanuse, moto ning tegema talle iseloomuliku liigutuse. Seejärel mängiti lugu ette. Vahepeal küsiti publikult küsimusi: mis selles loos oli valesti, kes kannatas selles loos kõige enam, mida annaks muuta jne. Kõige julgem publiku hulgast sai võimaluse peategelasega kohad vahetada ja mängida karakterit oma äranägemise järgi, kuidas saaks sellise

probleemi tekkimist vältida. Niiviisi mängis iga grupp oma lugu mitu korda, vahetades peategelast välja erinevate vabatahtlikega publiku hulgast, kel vähegi tuli mõni hea mõte probleemi lahendamiseks. Kui lahendusi juba piisavalt, aplodeeriti neile, tänati gruppi ning esitamisele tuli järgmine lugu. Esimesena esitatud lugu osutuski võitjaks ühise hääletuse põhjal. Neile sai osaks au esitada oma lugu ka teistele Eesti koolidele. Nõnda lõppeski foorumteater. Jäin igati rahule, sest olen jälle uute kogemuste võrra rikkam. Uuel aastal uue hooga!

Õps ütleb... —‖Katsu ka nüüd tüdrukuid........rääkima panna.‖ —‖Timoke, mis viga? Kas hakkad jälle süsteemist välja minema?‖ —‖Mina arvan, et peded päästavad maailma hävingust.‖ —‖Paneme tänased kärsad kirja.‖ —‖Pruutide puudus, olgem ausad, noormehed, see on tõsine probleem.‖ —Õpetaja: ―...Stafülokok näiteks. Mis –kokke te veel teate?‖ Õpilane: ―A Le Coq.‖

—‖Mida tugevam on riist, seda parem on tulemus.‖ —‖Nii-nii, võtke vihikud! Carl-Martin, mida sa sügad?‖ —‖Aastametsa võib pärast medali saamist tsiteerida küll.‖

—Facebookis püüan sõpru lausega: ―Otsin naist, kes on ilus ja intelligentne.‖ —―Mida sa räägid? Tegutse! Selleks, et käkki kokku keerata pole mind vaja.‖

—‖Noh, Ivar on kobe kutt või mis?‖

—―Lisaülesanded tulevad Laarmannile, siis on Laarmann „very lucky‖.‖

—‖Noh, füüsika ajab jooma või mis?‖

—Õpilane õpetajale: ―Kes seal ragiseb?‖

—‖Noh, Savi, maniküür jäi tegemata?‖

Õpetaja: ―Kilingi-Nõmme

—Õpilane vaatab käigukangi, õpetaja ütleb: ―Kui mehega voodis oled, kas siis vaatad ka teki alla?‖

—‖Sa oled juba suur mees! Varsti võid isaks saada!‖

tipptasemel arvuti!‖

—‖Edgar läks Hundisilmale viina jooma!‖

—―Kuule, ei praegu midagi!‖

nuusuta

—‖Tahate kodus 400 volti proovida, siis ma õpetan.‖ —‖Kolmas pikemaks.‖

jalg

tõmba

—‖Nagu poliitik: räägib palju, aga öeldud ei saa midagi.‖ —‖Kodus oli teil õppida magnetnähtused, mis teid eelmine tund nii endast välja viisid ja erutasid.‖ —Õpetaja: ―...ja tüüfusesse.‖

ta

suri

Õpilane: ―Kus kohas?‖ Õpetaja: ―See on haigus!‖


Mõnus nädalalõpp Londo 11.-14. novembril toimus abiturientide väljasõit Inglismaale. Kui kauaoodatud hommik kätte jõudis, olid kõik väga ärevil. tutvusime tubadega, pakkisime asjad lahti ning peatselt alustasime jalutuskäiku Londoni tänavatel. Järgnevad päevad olid kes olid nii abimehed kui ka head reisikaaslased. Eelika Laikask

Fotol Londoni sild. Jalutades mööda Thames’i jõe äärt, saime näha Londoni silla avanemist, teha turisti pilte, nautida vaadet linnale ning shopahoolikutel oli võimalus külastada suveniiripoode.

Kõigile teada tuntud Londoni sümbol Big Ben. Fotosüüdistus – ka päriselus täpselt nagu postkaartil.

Turistimagnetid punased taksofonid. Ka meie grupis tekitasid silmatorkavad putkad elevust. Nagu uudishimulikud õpilased ikka, kiikasime isegi telefoniautomaati sisse.

Traditsiooniline inglise praad fish & chips, mis koosneb paneeritud kalast, friikartulites, külmast kastmest ja hernestest või toorsalatist. Arvamus toidust oli üsna üksmeelne: rasvane, veidike mage, üldiselt ei maitsenud. Arvame, et asi oli tegemisviisis. Võib olla oleksime pidanud mujal sama praadi proovima. Kõigele vaatamata soovitame ikkagi fish & chips’i ära proovida. Prae hind: 5.90£

Märkasime linna peal liikudes, et paljud inimsed kannavad rinnas mooni õisi. Peatselt saime teada, et tuntud Udulinnas peetakse Moonipüha, see on mälestuspäev Esimeses Maailmasõjas langenud veteranide auks. Fotod: Gerly Pikkor & Diana-Maria Vahtramäe

Huvitavaid jäädvustusi tänavapildist. Huviorbiidis fotod linnapea auks korraldatud suurejooneliselt paraadilt ning mitmetest tänavakunstnikest.


nis väljasõiduga Windsorisse Tallinna lennujaamast lendasime Stanstedi ning sealt sõitsime omakorda bussiga Londonisse. Jõudsime õhtuks hotelli, kus täis nii uudishimu, elevust kui ka väsimust. Aitäh giid Ene Rahnelile, meie õpetajatele Ly Lünekundile ning Anne Aasametsale, Osa Kirjatarga meeskonda poseerimas Windsori aias. Meie selja taha jäävadki kaunis vaade linnale ning lossi ühele osale. Päev W i n d s or i s k uj u n e s k i m e ie vaieldamatuks lemmikuks. Ilm oli super ning saime rahulikult omapead ringi vaadata nii linnas kui ka lossi sisemuses.

Lõbus rongisõit Windsorisse. Jaan hoolitseb ka õpetajate Ly ja Anne hea tuju eest.

Sõbralikud valvurid olid lahkelt nõus meiega ülesvõtet jäädvustama. Lossi piirides juhatas meid audiogiid. Uudistades aeda, nägime torni tipus oleva lipu vahetust. See tähendas, et kuninganna Elizabeth II tuli lossi.

Ööbisime Blair Victoria hotellis. Majutuskoht oli üsna hubane, eriti mängis rolli hotelli hea asukoht. Pildil istuvad heatujulised huvireisijad hotelli trepil koos värske sünnipäevalapse Gerlyga.

Windsoris tuntud ,,viltune” maja, mida võrreldakse Itaalias oleva Pisa torniga. Hoone külge ääritseb kõige lühem tänav Suurbritannias, mis kannab nime Kuninganna Charlotte tänav ja on 52 jalga pikk.

Meil õnnestus näha ka vahtkonnavahetust. Valvurid marssisid vapralt oma marsruudil.

Windsori linnaosasid ühendav sillake, mille alt voolab läbi jällegi Thames’i jõgi, kus meeldis luikedele ja partidele platseeruda. Sillal lahutasid meelt kohalikud tänavamuusikud. Istusime meiegi sillal, nautisime päikeseloojangut ning mõnusat atmosfääri tekitavat muusikat. Kivi südamel sõitsime veel samal päeval rongiga tagasi Londonisse. Armas väike linnake jäi kõigile hinge. Väike salasoov on kunagi kindlasti sinna tagasi minna.


Tagasi KiNGis! Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi abituuriumil avanes erakordne võimalus kuulata endise õpilase, täpsemalt 37. lennu vilistlase, Toomas Pärna loengut, mille teemaks oli ärijuhtimine. Sven Salus Loeng oli põnev ja kaasahaarav ning seda iseloomustas ka klassis valitsenud vaikus. Enim jäi meelde tõsiasi, et ettevõtte juhiks võib küll õppida, kuid tõelise juhi omadused peavad olema loomuses ning viimast, kahjuks või õnneks, ei ole võimalik õppida. Loeng oli kasulik ka s e e pä ras t , et pa lj u d abituriendid ei ole veel otsustanud, mida nad pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi kavatsevad õppida, seega pärast loengut võisid nii mõnedki oma mõtted ettevõtte loomise peale viia.

Lühidalt Toomas Pärnast: 

1985. a. lõpetas KilingiNõmme Gümnaasiumi

1992. a. lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli

1992. a. asus tööle Pärnu linnavalitsuses arendusosakonna juhataja asetäitjana

1993 -2000.a ASC AS (BMW Group esindus Eestis/ United Motors AS eelkäija) müügijuht

2000.-2007.a. United Motors AS turundusjuht

Alates 2007.a aprillist United Motors AS Tallinna esinduse juhataja

Lahe koolipäev 3. novembril kell pool kaheksa hommikul kogunes Kilingi-Nõmme bussijaama kümme meie kooli õpilast: Kristjan Pärn, Rannes Pärn, Reelika Tõnisson, Rait-Eino Laarmann, Anett-Hildegard Laarmann, Triinu Ots, Liina Tammes, Kertu Kore, Kerli Kore ja Eva-Liisa Kasela, et sõita bussiga Pärnusse noortekonverentsile Lahe Koolipäev. Kerli Kore Aleksander Turovski oma etteastel noortele selgitusi jagamas. Foto: Kerli Kore

Selleaastase konverentsi teemaks oli pöörasus. Pidime endalt küsima, kas oleme küllalt pöörased. Vastamiseks olid meil abis Raul Rebane, Gerd Kanter, Mart Noorma, Laura Põldvere, Aleksei Turovski, Pöörane Peeter, Ago Andersen, Sepo Seeman, David Vseviov ja intervjueerija rollis olnud Märt Treier. Kogu show algas rongkäiguga üle silla kontserdimajja. Vahepeal

olid muidugi väga a t r a k ti i v s e d esitlused päästeametilt, kõrgkoolidelt ja politseilt. Samuti mängis orkester uhkelt saateks ja meeleolu tõstis ka vinge Tallinna Tehnikaülikooli diskobuss, kust tuli k a a s a e g s e m a t tantsumuusikat. Enne Kontserdimajja sisenemist said kõik osalejad kätelda Pärnu linnapea Toomas Kivimäe ja noortekonverentsi meeskonna peajuhi Märt Treieriga.

Hoonesse tungis sisse ligi 700 noort. Seega võite ette kujutada liiklemist kitsukeses kontserdimajas. Kui saime oma pealisriided garderoobitädile ulatatud, pidime tungleva rahvamassi seast üles otsima registreerimislaua, kust saime nimemärgid ja koti lisameenetega (loe: reklaam). Et natukenegi õhku saada, pidime kuidagi jõudma teisele korrusele, kust loomulikult ei puudunud toetajate esindusboksid koos


õilsast kõnest …

nautida loovainet- muusikat Laura Põldvere silmade läbi. Siinkohal peab ära märkima, et üks meie kooli õpilastest sai kaunile neidisele musi teha. Lähemalt selle kohta saate uurida Rannes Pärna käest.

Pärast meeliülendavat etendust saime siirduda magusale ampsule. Arvan, et Georg Bernhard Shaw ei eksinud, kui väitis, et kõige siiram armastus on armastus toidu vastu.

M u i d u g i polnud see a i n u k e üllatus. Pärast Sepot läks saal k i i r e s t i Neljas sessioon algas pimedaks ja Lõunapaus saabus varakult. humoorikalt koos Sepo ja Pöörane Peeter oma kollektsiooniga algas tohutu Selle kohta oli kavas Agoga. Nad rääkisid uhkustamas. Foto: Kerli Kore padjasõda. kirjutatud Kalev Keskküla lühidalt oma pöörasest Ahnemad krabasid mõne mõttetera: „Edasijõudnud elust, kuid suundusid aktiivsete, suure lobapadja kähku endale ja kiiresti komöödia peale — pidamatusega promojatega. pistsid kotti, et jumala eest Ago nalja ja naeru oli nabani. Andersonil on Ruttu pääses ka saali, kus keegi nende ainukest vara Muuhulgas saime teada, et oli rohkem ruumi. puutetundlik selg ja Sepo Ago Andersenil on ära ei võtaks. Saalis tantsisid rahvaKohe selgus ka patjade Seemani kõhulihastel on puutetundlik selg ja Sepo tantsijad, kes kutsusid Seemani kõhulihastel on põhjus: pidime sellega peiteaeg hoogsalt kõiki kaasa lööma, peiteaeg. maha istuma. Paljud millest osa meie kooli muidugi rõõmsalt ilma Õ h t u l õ p e t a s tüdrukutest kõrgete tikkinimkond jaguneb üldiselt padjata, aga halba ei teinud kontsade tõttu loobus. kaheks: need, kes raiskavad see kellelegi, sest nagu sööki seda söömata jättes, ja Järsku ilmus eikusagilt Ago öeldakse, masin peseb pesu. need, kes seda ära süües Anderson, kes oli Lavale astus Raul Rebane. ennast raiskavad.― ajahammaste vahele jäänud Pärast natukest aega üksi õpetaja rollis. Muidugi Kõht täis, hea olla, ka lavalviibimist kutsus ta kolmel meie kooli õpilasel, kirus ta praeguseid noori enda kõrvale üllatuskülalise kes pidid Hea Eeskuju maatasa, kuid publikut see Gerd Kanteri. Ko o s raames veidi aega lava ei morjendanud, pigem tegi tuletasid nad noortele kaunistama. Nimelt rohkem nalja. meelde, et töö aeg on töö pääses esitatud 68 aeg ja edu võtmeks on Vastandiks Agole tuli kandidaadi seast 17 järjepidevus, mis sageli noorte sekka Sepo Seeman, parema sekka Liina kujuneb kõige suuremaks kes oli tänapäevase Tammes 10. klassist, komistuskiviks. vastutuleliku direktori Kerli Kore 11R rollis. Ta kirjeldas unelmate Pärast olümpiavõitja ja klassist ja Kertu kooli ja kutsus kõiki olema härra Rebase esitust Kore 12R puhtad mõnuainetest. pääsesime saalist välja. k l a s s i s t . Ago Anderson ja Sepo Seeman nähtamatul Samuti palus ta kõigil olla Koridoris saime Tänavuse Hea laval. Foto: Kerli Kore noored. Puändiks kujunes kehakinnitust ja peagi lasti Eeskuju tiitli Sepo äratoimetamine meid saali tagasi. Õnneks pälvis Väätsast politsei poolt. Nii palju siis olid seal siis ka juba toolid pärit Erki Vellama. Teda muinasjutuliselt David olemas. tunnustati 1300€ suuruse Vseviov, kes suudab stipendiumiga. sõnadega maalida silme Meie kooli rahvas nabis ette kõige elavama pildi, endale kaks esimest rida, et Pärast pisaratekiskuvat mida kunagi näinud olete. saaks kogu konverentsilt auhinnagalat toodi jenkaga Sellist asja juba igaüks ei võimalikult palju lavale Aleksei Turovski. oska. Suur kummardus emotsioone. Hiilgavate teadmistega mees vanameistrile! tõi pöörasuse näiteid Pärast pausi astus loomadelt ja palus kõigil Ja nii saigi meie lahe esimesena lavale Mart meie liigikaaslastelt midagi koolipäev läbi. Tuli ainult Noorma, kes õpetab Tartu õppida. Pärast arukat juttu suunduda bussi ja sõita Ülikoolis militaar- ning läks asi käest ära: koju ning muljetada kõigest kosmosetehnoloogiat ja Kontserdimaja saal hakkas vanematele ja õdedelekvaliteedijuhtimist. Peale kubisema madudest, nii vendadele. selle, et mitmekülgne ja tark suurematest kui mees tutvustas meile Kõigil, kel võimalus, väiksematest. Nimelt tuli ESTCube projekti, rõhutas soovitan kindlasti osa võtta oma nö väikese ta ka, et edu pandiks on ka järgmise aasta kollektsiooniga noorte ette partnerlus ning kõige noortekonverentsist! Pärnu MiniZoo juhataja tähtsam on püstitada Uskuge, see on seda väärt! Peeter Põldsam, kes kavas kvaliteet. Õhtu lõpetas elava jutuga David oli kirjas Pöörase Peetri nime Vseviov. Foto: Kerli Kore Pärast teooriat saime all.


3D tehnoloogiad Realistlikult on müügil kolme sorti 3D tehnoloogiaga televiisoreid. Passiivne 3D, aktiivne 3D ja 3D, mis ei vaja prille. Suure ekraaniga 3D telereid on müügil ainult aktiiv- ja passiivsüsteemis. Rannes Pärn Aktiivse 3D puhul jookseb ekraanil 48 pilti sekundis: v a h e l d u m i s i Aktiivtehnoloogial näidatakse 24 ühele põhinevad prillid silmale ja 24 teisele. teatud kaugusel ja lisaks on Tänu prillidele saab see telerid väikesed ja kallid. toimuda väga kiiresti ja 12-tolline televiisor maksab inimene ei saa reaalajas 1000€. Eestis ei ole neid arugi, et süsteem nii toimib. kuskil müügil, aga neid on Samas teeb see prillid jällegi võimalik tellida. kallimaks. Prillid vajavad Lisaks neile kolmele ka voolu, mistõttu on need versioonile on olemas ka rasked. Akud vajavad vahel laadimist. Ühe paari hind anaglüüftehnoloogia. Seda algab ligikaudu 75€. Televiisor on odavam, kui teavad üldiselt kõik juba sel on passiivne süsteem. varasemast ajast: üks klaas Passiivse 3D puhul jookseb sinine, teine punane. Selle pilt nagu filmis ikka. Ilma süsteem on nagu passiivse prillideta tundub pilt olevat 3D puhul: ühe silmaga topelt ja prillidega näeb üht näed ühte pildi osa, teisega osa vasaku ja teist parema teist. Kuna pilti nähakse silmaga. See töötab sama väikese nurga alt, siis süsteemiga, kuidas me tundub see õrnalt reaalselt näeme: silmad näevad objekte erinevate ruumiline. Prillide hinda on nurkade alt.. Kui olete raske öelda, kuna neid leiab käinud kinos 3D-d nii siit kui sealt ka tasuta ja vaatamas, siis seal neid on võimalik ise teha. kasutatakse just seda sorti Seda süsteemi saab 3D-d. Tänu lihtsale k a s u t a d a t a v a lise süsteemile on prillid televiisoriga, selle jaoks on odavad: 5€ üks prillipaar. Seetõttu on teler jällegi vaja vaid mängijat. kallim, kui aktiivsel süsteemil. Fotod: Internet Autostereoskoopne 3D on kõige mugavam süsteem, kuna ei vaja prille. Seda saab vaadata nagu tavalist televiisorit. Negatiivsed asjad on selle juures need, et peate olema s ü s t e e m i töötamiseks televiisorist Passiivtehnoloogial põhinevad prillid

Anaglüüftehnoloogial põhinevate 3D prillid tööpõhimõte

Kaarhall? Meil on olemas mitmete sportimisvõimalustega spordihoone. Lisaks sellele eksisteerib veel ka vana ja väsinud kaarhall, kus veedetakse mõned kehalise kasvatuse tunnid ja trennid. Mis võiks saada meie armsast kaarhallist? Kerli Kore Kaarhall seisab nukralt ja suhteliselt kasutuna nüüdseks uue kuue saanud internaadi kõrval ja meie näeme, et sellest saab veel üks kõige vingemaid atraktsioone Kilingi-Nõmme linnas. Hoone ise on küllalt suur ja avar. Seega saaks sinna mahutada nii mõndagi. N ä i t e k s ü h e k s tulevikuplaaniks või visiooniks võiks olla noorte puhke- või vabaajakeskus. Aga mida peaks see endas hõlmama? Kindlasti peab ühes ägedas keskuses olema erinevaid mänge, nagu õhuhoki ja piljard. Muidugi ja niiöelda

kummituba või siis väike batuudikeskuse moodi sektsioon. Seal võiks olla švammidest suur „basseinike“, kuhu saaks mõnusalt sukelduda. Loomulikult ei ütleks ära ka pallimerest. Tagapool leiduks kindlasti ka üks benji-hüppe harjutamise vahend. See näeks välja selline: laes ripuvad kummipaelast rihmad koos traksidega, kuhu sisse saab ronida ja siis batuudi peal hüpata. Ühte seina oleks paigutatud ronimissein ja teise seina äärde on pandud köitest tehtud liaanid, mis ripuksid üsna põranda lähedal, et keegi kukkudes haiget ei saaks. Ettepoole mahuks ära ka uisuväli, sest siis ei pea talvel väljas külma käes uisutama, vaid saab heas soojas ruumis olla. Uisuväli poleks muidugi jääst tehtud. Ja kõige vingemaks asjaks oleks üle lae minev zip-line. Ühes otsas kõrgemal ja teises otsas läheneks põrandale. Ees koridoris eksisteeriks ka puhvet, sest pikkade ja väsitavate tegevuste vahel on vaja ka keha kinnitada ja seda kohvik võimaldakski. Osta ei saaks küll suuri praade, vaid näksimist.


Aula visioon 2 Eelmises lehes tõime teieni meie esimese aulavisiooni, nüüd aga jõuab teieni veel üks visioon, mille töömaht on suurem ja kujundus palju huvitavam. Auris Aleksandrov Meie koolimaja aula peaks varsti remonti minema, seepärast otsustasime aulast teha ka Kirjatargaliku versiooni. Nagu oli ka raamatus ’’Totu kuul’’ kuu sees keerlemas teine kuu, võiks ka meie kooli ehk suure kuu sisse väike kuu pöörlema tulla. Koht, kus saaksid toimuda meie valla teatrietendused, kinoseansid, mälumängud ja konverentsid. Meie kooli saal peaks tulema läbi kolme korruse, kus sissepääs hakkab koolimaja sisehoovist. Edasi minnes

vaatab teile vastu praeguse söökla asemel kohvik, garderoob ning sisepurskkaev. Teisele korrusele jääb suure saali parter, kus on ligikaudu 200

«praeguse söökla asemel kohvik, garderoob ning sisepurskkaev»

Illustratsioonid: Eva-Liisa Kasela

kohta. Kolmandale korrusele jäävad rõdu, kus on kohti 100 ringis, kohvik ja puhketuba näitlejatele, kuhu saab otseteelt lava tagant. Parteris on võimalik ka toolid põranda alla viia

ja sellisel juhul on see viimase peal koht, et tuua KilingiNõmme tantsutrennid, kus oleks võimalik õppida tantse hiphopist rahvatantsuni. Veel tuleks Kilingi-Nõmme ka täisdigitaalne kino 7.1 helisüsteemi ja 3D ekraaniga. Olemas on ka võimas valgussüsteem veel oleks sinna tulemas rõdule ekraan, sest kui on toimumas laval midagi huvitavalt väikest, on seda ka rõdu seinal näha. Eksamite jaoks on võimalik ka tõsta klassidest saali laudu. Koolimaja otsene tee

hakkaks saali olema läbi huvijuhi kabineti, mille uksed laieneksid, see tee hakkab olema vaid õpetajatele ja tähtsatele külalistele. Õpilased peavad minema välisukse juurde, sealt edasi uude galeriisse, mis viib otse saali usteni – see muidugi seepärast, et saali jõuaks kuiva jalaga. Linna kodanikud peavad tulema sisse aga uuest koolimajakontserdisaali uksest. See ongi väike kuu, mis pöörleb ja elab suure kuu sees.


QR-kood– tarkus ruudukestes! Lisaks muudele huvitavatele artiklitele, tutvustame teile, kallid lugejad, selles numbris teile maailma vallutavat QRkoodi, mis on viimasel ajal suhteliselt tihti esinenud erinevates reklaamides ja üleüldises meedias. Kristo Savi Rait-Eino Laarmann Visates QR-koodile silm peale, näeme imelikke mustvalgeid nelinurkseid kujutisi. Neid nimetatakse QR-koodideks ja nad võivad sisaldada väga palju erinevat informatsiooni, alates telefoninumbritest ja lõpetades veebiaadressidega. Imeleiutist on võimalik lugeda pea kõigi nutitelefonidega. Esmakordselt nägi QR-kood ilmavalgust 1994. aastal ja selle loojaks on Toyota Group'i kuuluv ettevõte

Denso Wave. Kood arenes välja firma vajadusest jälgida autosid nende koosteliinil. QR-kood on hea seetõttu, et see võimaldab m a h u ta d a suhteliselt suurt informatsiooni (kuni 4296 tähemärki) vägagi kompaktselt. Samuti ei võta koodi skaneerimine ja lahendamine väga kaua aega, tavaliselt kulub selleks maksimaalselt kuni 10 sekundit. Aga kõige lahedam asi QR-koodi juures on see, et neid saab ka ise luua, minnes v e e b i l e h e l e www.qrstuff.com.

Käesolevat QR-koodi saate lugeda oma nutiHead katsetamist! telefonidega, millel on k a a m e r a j a o p e ra ts i o on i s üs te e m i rakendustepoest on teil alla laetud vastav rakendus. Kui teil seda ei ole, siis minge oma tele foni rakendus te veebilehele ja lisage otsingulahtrisse: barcode scanner või QR code. Neid rakendusi on kümneid. Näiteks androidi kasutajatele on kõige lihtsam võtta Google´i enda Google Meie kooli kodulehe URL aadress QR-koodina. Goggles.

Valdavalt enamikul meie kooli õpilastel on olemas hinnaline sotsiaalvõrgustiku konto Facebook. Mida me sinna aga postitame? Selles numbris võttiski Kirjatark mõned mahlakamad postitused, kommentaarid ja mõtteavaldused ka meie lugejatele näha. Enamus postitusi on postitatud siiski põhikooli õpilaste poolt. Seega saame tähelepanu juhtida ka vanematele, kes võiks natukenegi silma peal hoida, millega tema laps tegeleb Kuna Facebook on avalik sotsiaalvõrgustik, siis sooviksime oma õpilastele südamele panna, et kõik, mida me imelisse ja avarasse internetti riputame, ka sinna jääb. Seda ei ole võimalik sealt kunagi maha võtta. Seega on siinkohal kõigil natuke mõtlemisainet. !!! Tähelepanu, tegemist on ebatsensuurseid väljendeid silsaldava artikliga. Alaealistel palume lehe tagant lahkuda või küsida vanemalt täiendavat informatsiooni. TÜDRUK

TÜDRUK

TÜDRUK

VÄRDJA KARI, PISTKU PÕLEMA ENNAST!!!

TAHAKS SELLE UNGARLASEST PEAKOHTUNIKU MAHA LASTA!!!

fucl da füüsika! -.-

TÜDRUK

TÜDRUK

Reede! Igav -.- Mata tunnis hetkel. Ei ole lõbus.

Asi pole selles, et kaotasime. See fcking

koolis: all day ,arvutis : all night ,kontrolltöös : what the fuck ?lisa see oma staatusesse , kui

NEIU Kerge jooooook Mallu miisuga , ja ei ole juba pähe hakanud eieieiiiii:D:D:D:D MIIIIIIIISUD:P POISS keppi!!!! POISS ahahh , ma lähen noorte vanglasse, ahahh ,ma lähen Tapa koooli , no , toredat juttu kuuleb igalt poolt , kes selle välja mõtles ? , jälle see kitukas : ............. ? NOORMEES Fuck you,haters!!!

PEAkohtunik oli nii ebaõiglane ja ikka täis tra!

TÜDRUK

see peegeldab su elu.:D

NEIU

TÜDRUK

Tartus, biatches!

Tra, te koguaeg neid mõtetuid mängude

POISS

taotlusi saadate!!!! Ajab närvi selline asi!!!!

Kui saan 150 like, jätan suitsetamise maha. 75 like`i ja ei söö detsembri lõpuni krõpsu ,E ainetega asju , burksi ega joo energiajooke . Nagunii ei tule ära , niiet ma võin süüa :D :D

TÜDRUK Kõik õpivad kirjandust. :D Peale meie kolme: Pille, Anna ja mina:D TÜDRUK

TÜDRUK

mõisaküla räpppariiiid, ma ütlen rsk !

kommi maaaaaaniaa :)

TÜDRUK

TÜDRUK

like wtf.

Jälle bios.. No võimatu :D


KiNG jõuluhulluses! Kogu meie elu on täis uudiseid, probleeme, draamat, klatši ja kõmu. Kirjatarga E.l.u.24 toob meie ette kooli säravaimad sündmused, põrutavad probleemid ja kõmu meist endist meile endile. Nautige! Anett-Hildegard

Üheteistkümnendikud kurjategijad!

Laarmann

Audid, mingi uus kuum suund vä?? Et nagu mis värk on? Kõik sõidavad sellega, need seisavad reas maja ees, igasugustes värvivarjundites, enamjaolt on esindatud A4 ja A6. Ei, me ei räägi mingitest seebikarpidest. Tegu on Audidega. Nagu selgub, on see kujunenud õpetajate lemmikautoks. Ega ka õpilased alla jää. Anonüümse kodaniku andmeil olevat see parim linnasõiduks. Igal juhul tundub see olevat mugav värk. Moe kohta ei oska me siin vist midagi praegu kosta, aga eks viimane olegi muutuv. Kes teab, võib-olla ongi just meie pedagoogid uue moeröögatuse ikoonid.

on

Viimase kuu aja jooksul on olnud meie kooli kuumaks teemaks jõuluball. Teatavasti korraldab seda 11. klass. Nii mõnelegi pedagoogile tundub see vastukarva olevat. Alatasa on kuulda vingumist, et me ei saa asjadega hakkama. Otseloomulikult oleme teinud ka ülekohut õpetajatele, kelle me olevat ju lihtsalt kõrvale jätnud. Armsad inimesed, andke andeks. Miks peab absoluutselt iga aasta olema identne eelmisele? Miks me ei Fotod: Internet võiks pidude korda muuta ja loobuda traditsioonilisest tervitussõna-koor-lauljadesinejad-kõne vormist? Palun vabandust, kui oleme kellelegi liiga teinud. Elagem ise ja laskem teistel ka elada!

Venja Zokin annab nõu Käes on jõuluaeg ja kindlasti on teid juba kutsutud glamuursetele ja säravatele jõulupidudele. Kuid mida selga panna? See küsimus vaevab kindlasti nii mõnegi pead. Kuid olge mureta, abi leiate järgnevatest veergudest. Anett-Hildegard

Perfektne balli jaoks

Laarmann

Uued kuumad moelavadelt.

tuuled

Tsau naine! Kui sügisel pakkusime välja palju pitsi ja mini, siis talveks ei ole olukord eriliselt muutunud. Moes on heledamad värvid nagu valge, beež, hall ja roosa. Konts on jätkuvalt kõrge ja lisaks ilule on sellel ka praktiline otstarve: teatavasti on Eesti talved jäised ning lumised. Vaadates maailma 15 cm kõrgemalt on lihtne konts jäässe lüüa ja kukkumist vältida. Lahe, eks? Joped ja mantlid on sellel talvel mugavalt lühikesed ja väheste detailidega, et ei peaks mässama mingite kilomeetriste sallide ja käpikutega. Käekott võib olla piisavalt pisike, nii huulepulga ja telefoni jaoks, sest Sul on ju mees, kes võib vabalt Su asju kanda. Mehed, ka Teile on mõeldud. Vastupidiselt naistele võite Teie panustada detailirohkusele. Mütsid, käpikud, sallid on IN!IN!IN! Sarnaselt sügisele, ei ole kuhugi kadunud male purse (Tõlk. Meeste käekott). Jope või mantel võiks olla maani pikk. Selle kiidab Venja Žokin kindlasti heaks.

„AAAAAAHHH!! Mul ei ole mitte midagi selga panna!‖ Kas tuleb tuttav ette? Uskuge mind, varsti on jälle see aeg käes, kui avate kapiuksed ja sealt väljapudenevast kuhjast ei ole lihtsalt mitte midagi selga panna. Anname paar nippi nii meestele kui naistele, et oleks lihtsam valikuid langetada. Naised, moes on erksad toonid, et Te tantsuplatsil ja küünlasäras eriti silma paistaks. Moes on mini, mille lühikesel kleidisabal võid lasta sambarütmis mõnusalt sahiseda. Suurepärase combo moodustad kinnaste ja säravate, soovitatavalt litritega, baleriinisussidega. Soengu ja meigiga võid olla julge, sest no kammmoon, palju sa ikka tantsuballidel käid? Mida rohkem, seda uhkem. Mehed, ärge muretsege, Te ei jää varju. Moes on sära ja glämm ja miks ei võiks Te demoda seda litriliste nööpide või pintsakute näol. Pikaninalised kingad ei ole kuskile kadunud. Läksid juba kapi kallale? Okei, pane see tavaline must ülikond kohe käest ja piilu millegi erksama poole. Varsti on vana-aasta õhtu nagunii käes ja kireva avapaugu võid anda just Sina!

Illustratsioonid:Anett-Hildegard Laarmann, Venja pilt: Kerli ja Kertu Kore


KiNGi üritusi toetavad:

Kilingi-Nõmme Gümnaasium korraldab taas laulukonkursi “Kaunim Metsalaul 2012”. Oma paremuse panevad proovile õpilaste ansamblid, duetid ja solistid. Konkurss leiab aset 26. jaanuaril kell 12.00 Kilingi-Nõmme Klubis. Rohkem infot: mari.karon@gmail.com

Profile for Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Kirjatark 56  

Detsember 2011

Kirjatark 56  

Detsember 2011

Profile for kirjatark
Advertisement