Page 1

OKT OO BE R

T IR AAŽ 1 25 N R . 55

2011

K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T

H IND: 0 . 5 0 €

Ettevaatust! Rebased on jälle lahti! 10. klassi õpilased ehk rebased said sel nädalal korraliku kogemuse võrra rikkamaks. Kolm päeva kestnud retsimine oli täidetud huvitavate tegevuste ja stiilidega. Kogu asjale pani punkti neljapäeva õhtune retsimise välirada ja sellele järgnev pidulik osa, mis hõlmas endas naljakaid mänge, etteasteid ja pidulikku vande andmist. Kertu Kore Esimesel päeval (teisipäeval) olid rebased superkangelased. Värvikaid karaktereid ja huvitavaid kostüüme oli äärmusest äärmusesse. Päev möödus vahetundides ülesannete täitmisega ja rebaste proovile panekuga. V õib öelda, et esimene päev oli kõige hullem, sest abituriendid ei tahtnud rebaseid kuidagi rahule jätta ja kiusasid neid igal võimalusel.

bastele vahetundides mõeldud tegevused, kust ei puudunud rekkameeste orienteerumine ja iluvõimlejate kava.

ja mõnusad näksid.

Pärast rajast puhtaks pesemist, algas pidulik aktus abiturientidele ja rebastele. Õhtuhämaruse saabudes jalutasid kümNeljapäev oli rebaste jaoks pead nendikud küünaldega saali, kus valutama panev mängiti naljapäev, sest «Rebaste klassijuhataja kaid mange. saabuti Rebasekutsikad ehk vanarebane» kooli esitasid oma stiilis viimased et―eile oli RAJU pidu‖. teasted, kuhu kuulus ka armas Väga r ä s i t u d video abiturientidest. Samuti välimusega gümna- tänati aktiivsemaid ja toresiste ei säästetud ja damaid rebaseid ning anti päev möödus hu- vanne. Abiturientide klassijuvitavate tegevuste ja hatajad Urve Jõgi ja Ly LüneTeisel ehk kolmaja koristamisega. kund olid valmistanud vande mapäeval saabusid ka rebaste klassijuhatajale Ülo 10. klassi poisid Kella viiest algas ret- Liblikule ehk vanarebasele. kooli iluvõimlesimine, mis kujutas Kõik see kokku muutis inijatena ja tüdrukud endas välirada, kust meste tuju äärmiselt karvaste rekei puudunud mäda- heaks ja võib öelda, et kameestena. nenud õ u n a d , ei leidu inimest, kelle Nagu ka eelneval muda, lehe- arust kogu vaev ja töö, mis repäeval, olid re- Pilt: Diana-Maria Vahtramäe soga, munad baste nädalal kulus, asjata oli.

S E L L E S NU M B R IS Uued õpetajad

2

Juubilar sai 50

5

Skaudid aktsioonis

10

Avastame abituriente

12

Projektid

18

Meie neiud

20

Maagiline tulevik

24

Pilt: Gerly Pikkor

Abituriendid koos oma klassijuhatajatega ja rebased oma vanarebasega.

Pilt: Laine Ülemaantee


TOIMETAJA VEERG Aeg on möödunud linnutiivul, sest oli suvi. Juba oleme jõudnud lehtede langemiseni ja koolileht Kirjatark hakkab jälle ilmuma. Toimetuse liikmeskond on muutunud. Kooli lõpetanud Mihkel, meie endine peatoimetaja, ja teised kaastöölised on asendunud sujuvalt uute huvitavate ja tegusate inimestega. Praegu on minu, peatoimetaja, käpa all 13 leheneegrit ja loodan, et vaatamata ebaõnne toovale numbrile kestab meie koostöö lõbusasti aasta lõpuni. Siiani tehtud toimetustest annab aru selle kooliaasta esimene number, kus peamine tähelepanu läheb suvele. Loomulikult ei puudu ka eksperiment, kooli alguse üritused, huvitavad persoonid, kõmu ja paljupalju muud. Lühidalt öeldes, kõike natuke ja igale maitsele. Olen kindel, et pärast lühikest suve ilmuva lehe kohta on kokku pandud artiklid silmaringi laiendavad ja kohaliku eluga kursis olemiseks hädavajalikud. Mõnusat lugemist Teile kõigile ning rohkesti päikest ja rõõmu igasse päeva! KERTU KORE TOIMETUS Kertu Kore 12R Eelika Laikask 12R Gerly Pikkor 12R Sven Salus 12R Kadri Meriste 12R Andra Teearu 12RL Diana-Maria Vahtramäe 12RL Rannes Pärn 12RL Kristo Savi 11R Anett-Hildegard Laarmann 11R Rait-Eino Laarmann 11R Kerli Kore 11R Eva-Liisa Kasela 11R

Uuendused kooli personalis Kooliaasta alguses toimus meie koolis päris palju muutusi. Kes tuli juurde, kes läks ära, kes sai ametikõrgendust ja kes naases meie kooli ridadesse. Anett-Hildegard Laarmann Signe Lensment 1. Miks otsustasite hakata lisaks multimeediale meie koolis ka kunstiajalugu õpetama? Kuna kunstiga tegelemine on mind huvitanud lapsest saadik, siis võtsin rõõmuga vastu ettepaneku õpetada kunstiajalugu. Uus õppekava näeb ette kunstiajaloo tundides nii digipildi kui video käsitlemist, seega on need kaks ainet suuresti haakuvad. Praegu tegelen aktiivselt portselanmaali, klaasisulatuse ning Tiffanitehnikas klaasvitraažide valmistamisega. Vahel maalin oma lõbuks. 2. Olete olnud algklasside õpetaja, aga kas lisaks multimeediale ja nüüd ka kunstiajaloole olete õpetanud ka mingeid muid aineid? Õpe tan praegu ve el geograafiat, informaatikat ning kaugõppele psühholoogiat. 3.Võrreldes eelmise kunstiajaloo õpetajaga on teie õpetussüsteem palju Internetipõhisem. Kas õpilased on selle omaks võtnud või igatsetakse taga vihikuid ? Esialgu on raske teha järeldusi. Uus õppekava sätestab ka selle, et lisaks muuseumidele külastatakse virtuaalseid näitusi, projektid toimuvad virtuaalkesk-konnas ning koostatakse digitaalne õpimapp. Tänapäeva m u u t u v as

Triinu Ots 10 Auris Aleksandrov 7A

Pildid: Diana– Maria Vahtramäe

tehnoloogilises keskkonnas tuleb õpiülesandeid täites ja esitledes rakendada nüüdisaegseid tehnilisi vahendeid , et hi ljem töökeskkonnas toime tulla. Õpetaja ongi see, kes õpilasi tehnoloogia juurde suunab.

k aa sa eg s ei d e l ek tr il is i käsitööriistu. Sellised väikesed erinevused peaks õpilaste huvi tehnoloogiaõpetuse vastu suurendama. Loodan peagi töökojast teha poiste lemmikpaiga koolis jõusaali kõrval.

4.Millised on emotsioonid seoses meie kooli ja õpilastega siiani?

4. Millised on emotsioonid ja rahulolu meie kooli ja õpilaste suhtes siiani?

Ainult soojad ja positiivsed. Nii mõnus on tagasi olla...

Õpilased on ju igal pool samasugused. On neid, kes haaravad kõike lennult, ja on neid, kes peavad rohkem vaeva nägema. Mis puudutab materiaalset poolt, siis seal on arenguruumi aastateks.

Raivo Tõnisson 1. Miks tulite Kilingi-Nõmme õpetajaks? Kuna KilingiNõmme Gümnaasium kuulutas välja konkursi, siis pidasin vajalikuks kandideerida. See on ju minu vana kool. 2. Millistes koolides olete enne õpetanud?

Marge Kaljuste 1.Miks otsustasite tulla Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse õpetajaks? Otsus tulenes sellest, et Kilingi-Nõmme Gümnaasium vajas põhikooli füüsikaõpetajat. 2.Millises koolis enne õpetaja olnud?

olete

Olen töötanud alates 1989. aastast Tihemetsa Põhikoolis ja viimased kümmekond aastat ka Surju Põhikoolis. Seega töötan sel aastal kokku kolmes koolis.

Põhikohaga olen Tali Põhikoolis loodusainete õpetaja.

3.Kui väga huvitab tänapäeva noori millegi isetegemine ja meisterdamine ?

Esimesed emotsioonid on positiivsed. Olen igati rahul teie kooli ja õpilastega.

Noortel on tänapäeval võimalus tegeleda väga paljude selliste asjadega, millest mina noorena ei osanud unistadagi. Paljud asjad sündisid algul igavusest- tuli oma vaba aega millegagi sisustada. Hiljem muutus see hobiks ja nüüd on see aastaid minu töö. Õpetuses saab kasutada uusi mater-jale traditsiooniliste puidu ja metalli kõrval, lisaks ka

3.Millised on esmased emotsioonid ja rahulolu seoses meie kooli ja õpilastega?

4.Kas lisaks füüsikale olete õpetanud või õpetate ka teisi aineid? Lisaks füüsikale õpetan Tali põhikoolis keemiat, geograafiat, bioloogiat, loodusõpetust (5.-7.kl) ja inimeseõpetust. Varasematel aastatel olen õpetanud loodusõpetust ja inimeseõpetust ka 1. -4.kl.


Elon Miisna 1.Miks otsustasite avada Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis laulustuudio? Inimhääl on üks keerulisemaid ja kaunikõlalisemaid muusikainstrumente. Muusika on tunnete keel, emotsionaalse seisundi keel ja keelena kui sellisena universaalne, rahvuseülene. Panna noor laulja kõnelema selles keeles, teha koostööd selles keeles ja seda keelt kasutades. Lihtsalt öeldes — meeldib see töö. Ja miks mitte Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis! 2.Millises koolis olete enne õpetaja olnud? Häädemeeste Keskkoolis, nüüd ka Paikuse Põhikoolis ja KiNG-is. 3 . Ka s ju ba e s im e s te proovidega olete võimeline nägema, kas kelleski on miskit erilist peidus? Me kõik oleme erilised, eriliste võimete, soovide, võib- olla veel avamata oskuste ja unikaalse maailmanägemisega. Mis puutub laul-misesse, siis kui laulja on muusikamaailmas ja suudab oma ilusat maailma edasi anda muusika keeles, oma häält kasutades, siis ma loomulikult "tunnen" selle erilise ära. Ja loomulikult kohe. Räägime siis ju samas keeles! 4.Kas teada-tuntud müüt, et laulmine ja viisipidamine pole õpitavad, vastab tõele? Räägiks kõigepealt lahti mõiste "musikaalsus". Musikaalsus on muusikalisest keelest arusaamise oskus sõltumata muusika stiilist. Me kõik oleme suuremal või vähemal määral musikaalsed. Teatud raamides on laulmine ja viisipidamine tõepoolest treenitav ja arendatav. Kes

on käinud lastemuusika-koolis, teab ainet nimega solfedžo. Siin on osa vastusest. Ühesõnaga, ilusa laulmise eelduseks on musikaalsus, tehniline musikaalsus ja looduse poolt kingitud hääl ning hääleaparaat. Ka silmaring, empaa-

tiavõime, lugemus, huvi maailma vastu jne. Kõik on arendatav, küsimus on selles, mil määral. 5.Millised on emotsioonid ja rahulolu meie kooli ja õpilastega siiani? Esimesed ja vahetud emotsioonid — väga rahul. Palju ilusa ja rikka sisemaailma ning musikaalsusega noori inimesi. Erli Aasamets 1. Miks ja mis kaalutlustel otsustasite direktori ametikohale kandideerida? Kaalutletud ja kaalutud sai kaua, 2000. aastal ja 2006. aastal kutsuti koolijuhi konkurssidele osalema, kuid siis ei pidanud end veel piisavalt küpseks ega elukogenud inimeseks. Pean end juba haridusvaldkonda tundvaks inimes e k s , elukogemus ja küpsus ning teotahe ja aktiivsus peaksid olema üsnagi heas tasakaalus. Pealegi, ikkagi KilingiNõmme Gümnaasium ning mul on oma koolisse, õpilastesse ja kolleegidesse usku. Seega — miks mitte? 2. Kas seoses direktori vahetusega on ka koolis õpilaste jaoks korralduse poole pe a l t o o d a ta mingisuguseid suuremaid muudatusi? Tundide

ja

vahetundide

pikkusi ära ei vaheta, koolivormi pole disainima hakanud. Samas ootan meeleldi ja huviga õpilaste ette panekuid: mida, miks ja mismoodi korraldada ning suuremalt muuta!

oled õpetaja, siis on koolis juba kohustuslik programm. Samal ajal, kui olin siin koolis treener, olin ka üheksa aastat tagasi teises koolis õpetaja. Tundsin, et aeg on õige jälle õpetajaks hakata.

3. Kas Teil on mingeid uudseid nippe, et meelitada rohkem õpilasi meie kooli?

2.Kas lisaks Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile õpetate või olete olnud õpetaja ka mõnes teises koolis?

Usun, et paljud kodud ja õpilased on jõudnud veendumusele meie kooli heas tasemes ning soovivad jagada neid väärtusi, mida meie kool õpilastele pakub. Kõik, kes on tahtnud õppida ja minna edasi õppima, on seda ka teinud. Kõik, kes on tahtnud tegeleda erinevate huvialade ning hobidega, on leidnud huvitavaid võimalusi. Kõik, kellel on olnud kodus raskeid olukordi, on tuge leidnud vallalt ning koolilt. Inimlikkus ja koostöö peavad looma südamliku kogukonnatunde, kuhu tahetakse kuuluda, kui seda pidada nipiks. 4. Millised on emotsioonid seoses selle töökohaga? Olen püüdnud hoida emotsioonid endale (kuigi see alati ei õnnestu) ja jagada on mul tavaliselt optimismi ja huumorit. 5. Palju on räägitud koolide sulgemisest, mida arvate Teie meie gümnaasiumi tulevikus kestma jäämisest? Kui poliitilised tuuled koole ei pühi ja õigusaktidega hariduse kaudu haldusreformi ei tehta, siis saame KiNG-i lõpuaktuseid veel pikalt pidada. Erki Kangur 1.Miks otsustasite lisaks treeneriametile kehalise kasvatuse õpetajaks hakata? Õpetaja- ja treeneriamet on suhteliselt sarnased asjad ning käivad käsikäes. Trennis ja treeneri juures käivad lapsed, kes teevad asju vabatahtlikult, aga kui

Olen Tihemetsa põhikoolis kehalise kasvatuse õpetaja. Hetkel läheb seal juba kümnes aasta. Paar aastat olin ka inimese- ja terviseõpetuse õpetaja. 3.Milline on õpilaste aktiivsus kehalises kasvatuses? Kas sirgumas on ka uusi olümpiavõitjaid? Olümpiavõitudeni läheb kindlasti kõvasti-kõvasti aega, aga üldiselt olen rahul. Kindlasti on ka vajakajäämisi. Õpilasele tu l e b l i h ts a l t õ i g e s ti l ä he n e da . On se l l in e kontingent, kes tegeleb igasuguste asjadega. Kes tahab, see jõuab. 5.Millised on Teie emotsioonid meie kooli ja õpilaste suhtes siiani? Õpetajaks olemine on lisaboonus. Kaalukausil jäävad tublid lapsed ikka peale. On neid, keda t u l e b v e i d i k e aidata, aga muidu on lapsed väga tublid. 6.Mis tunne on olla õpetaja samas koolis, kus ise olite õpilane? Hea tunne. Au on siin olla. Kui ma kunagi 16 aastat tagasi läksin oma eriala õppima, siis salamisi oli väike mõte, et äkki kunagi olen siin tagasi.


Uute õpilaste esmamulje KiNG’ist Seoses alanud õppeaastaga on meie kooliperre lisandunud palju uusi õpilasi. Kirjatark otsustas mõnega neist lähemalt tutvust teha. Anett-Hildegard Laarmann 1.Kust koolist Sa tuled? Lii Zerel: Tulen Tali põhikoolist.

mulle. Mõtlesin proovida ka Pärnu Ülejõe Gümnaasiumisse, aga jäin katsetega hiljaks.

Reivo Soots: Kõpu põhikoolist. Janne Tikko: põhikoolist. Helen Sepp: Põhikoolist.

Lii: Erilisi ootusi küll polnud. Tulin lihtsalt uude kohta ja plaan on gümnaasium lõpetada.

Tali

Andra Vaima: Varbla Põhikoolist, mis asub Lääne-Eestis. Helen Sepp

m

e

Lii: See oli lähim kool minu kodukohale ja ma sain tulla koos sõbrannaga. Plaanisin astuda küll Pärnu Ülejõe Gümnaasiumisse, aga jäin dokumentidega hiljaks. Reivo: Kilingi-Nõmme asub Kõpule suhteliselt lähedal. Koolil on ka ühikas, et ei peaks kogu aeg kodust käima. Janne: Valisin Kilingi-Nõmme, sest Viljandisse oleks kooli igal hommikul väga tüütu bussiga sõita, sest see läheb hommikul kell 7. Siin saab ühikas elada ja see on parem variant. Helen: See oli lähim kool minu kodule. Teisi valikuid polnudki plaanis ja siin olid ka tuttavad ees. Andra: Alguses oli plaan kutsehariduskooli minna, aga ma ei leidnud endale sobivat eriala, seega mõtlesin gümnaasiumi peale. Kuna siin on sotsiaal-suund ja ühiselamu, siis see sobib

Janne: Ei tea, ei olnud. Tulin lihtsalt uude kohta.

5.Miks sa õpilaskodusse elama tulid?

Helen: Ootus on lõpetada gümnaasium ja minna hiljem kuskile edasi õppima.

Lii: Valisin ühiselamu, sest igapäevaselt oleks tüütu bussi või autoga käia ja sellisel juhul peaksin ka vara ärkama a im Ühiselamus on a V ra mugavam. nd

Andra: Lootsin, et võrreldes eelmise kooliga on siin rohkem inimesi A (Varbla põhikoolis oli umbes 70 inimest) ja et ma leiaksin endale uusi sõpru.

Lii: Kooliga olen rahul ja suure klassiga probleeme pole tekkinud. Tunde võiks vähem olla. Reivo: Praegu on enamvähem kõik korras. Janne: Kõik on siiamaani enamvähem k o r ra s olnud. Isegi olenemata s u u r e s t klassist ei Lii Zerel ole veel tekkinud

Enam-

Janne: Siiamaani rahul, pole veel muresid tekkinud. Helen: Olen rahul, sest siin on sõbrad, kellega õhtul koos olla.

A n d r a : Andra: Klassis on Üldmulje on „kerge“ kihistumine korras. Ühikas on tekkinud. Vanad ei võta Janne Tikko ilus ja puhas. Aga uusi omaks ja klass on õpilased hoiavad omaette, vaimselt pooleks. Tundides suhtlevad ikkagi need, kes võiks mõni õpetaja olla teavad juba üksteist. mõistvam ja abivalmim ning pöörata rohkem tähelepanu neile, kes 7.Mis võiks ühiselamus olla asjast kohe aru ei saa. teisiti?

Reivo: Ootasin sõbralikke inimesi ja häid õppimisvõimalusi.

4.Milline on rahulolu meie kooliga siiani?

mingeid

Helen: Kooliga olen küll rahul, aga suur klassikoosseis segab, eriti vanad olijad, sest nad üritavad klassis tunni segamisega tähelepanu saada.

3.Millised ootused olid Sul meie kooli suhtes?

Kõpu

2 . M i k s otsustasid tulla Kiling i - N õ m Gümnaasiumisse?

tülisid ega probleeme.

Reivo: vähem

Reivo: Tulin elama ühikasse, sest kodu asub kaugemal ja nii on lihtsalt mugavam. Helen: Valisin elamiseks ühiselamu, sest siin on elu tasuta. Samuti on mugav lähedale kooli käia. See annab ka võimaluse õhtuti trennis käia.

Lii: Siin võiks olla mingisuguseid üritusi ja ühiseid e t te v õ t m i s i , e t o l e k s huvitavam. Reivo: Interneti ühendus võetakse õhtul küll vara ära, aga inimene harjub kõigega. Janne: Internet peaks veidike kauem olla. Ja kui Interneti kauemaks ei lasta jääda, siis võiks kasvataja lubada olla meil kauem teiste tubades. Helen: Väiksed võiksid korralikumalt olla ja mitte karjuda. Internet võiks õhtuti kauem olla ja selle leviala võiks ka laiendada Andra: Ühiseid tegevusi peaks rohkem olema.

Andra: T u l in ü hi s elamusse, sest mu kodu on kaugel. Lisaks on hea lähedale läbi pargi kooli käia. 6.Kuidas õpilaskoduga oled?

sa rahul

Lii: Olen rahul, kõik on Reivo Soots siiamaani olnud normaalne. Algul oli natuke külm. Pildid: Diana-Maria Vahtramäe


Suur ja tähtis juubel! Aastad lendavad linnutiivul ja juba ongi meie armas koolimaja saanud 50-aastaseks. Kas pole mitte sümpaatne vanus? Nagu kombeks, tähistatakse ümmargust juubelit alati suurelt ja ega seegi üritus tagasihoidlikuks jäänud. Gerly Pikkor 30. septembri hommik oli täis elevust ja rõõmu. Esmalt kogunes terve koolipere ümber kena valge telliskivimaja, et ühendada käed ja laulda sünni päeva laul u ning koolihümni. Seejärel tehti Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi perest ühispilt. Ükski sünnipäev ei möödu tordi söömiseta. Iga klassi ülesanne oli küpsetada kook, mis hiljem ühiselt ära söödi. Kogu koolipere sammus lõbusa rongkäiguga, mille eesotsas olid ilves, kooli direktor ja lehvivad lipud,

läbi linna Kantsi koolimaja juurde. Seal toimus pidulik punase koolimaja mälestuskivi avamine, kus võtsid sõna Kiling-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasamets, Kantsi kooli direktor Elli Teras (aastatel 1952-1954), Kantsi kooli õpilane Karl Ruukel, kes jagas meiega meenutusi oma kooliajast, ja Kilingi-Nõmme majandusühistu esimees Peep Kaljuste.

viisid punase koolimaja põlengus hukkunute hauale küünlaid.

fuajees üleval näitus KilingiNõmme koolielust läbi aegade.

Ürituse raames oli ka Kilingi -Nõmme Gümnaasiumi

Mälestuskivi juurde istutati Asta ja Voldemar Tamme poolt annetatud tamm. Kui pidulik mälestuskivi avamine oli seljataga, suundus salk 5.-12. klassi õpilasi surnuaeda, kes

Punase koolimaja mälestuskivi avamine. Pilt: Diana-Maria Vahtramäe

―Kolme koolimaja jooks‖ Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Spordiklubi Saarde ja Saarde vald korraldas eesotsas Kuro Lingiga esmakordselt 1. oktoobril Kilingi-Nõmmes rahvaspordiürituse „Kolme koolimaja jooksu”. KiNGi huvijuht Laine Ülemaantee K i l i n g i - N õ m m e Spordihoone juures oli start umbes 5 km rajale. Võistlemas oli 196 osalejat, neist noorim oli 4-kuune ning vanim 74-aastane. Rada läbiti joostes, kõndides või kepikõnniga.

Rõõm oli näha, et üritusest võeti osa suisa terve perega – sülelastest vankrites kuni h a l l i p ä i s t e vanavanemateni. Osalema oli tuldud Saarde valla piiridest kaugemaltki: Tallinnast, Rakverest ja Paidest. Kiireimad mehed olid Kalle Koop, Veiko Vinkel ja Ville Vinkel. Naiste seast olid

Kõik on juba stardivalmis. Pilt: Kristo Karbus

väledamad Katrin Vinkel, Siiri Rist ja Evely Olde. Esimesed sada lõpetajat said lisaks diplomile Kolme koolimaja jooksu märgid. Peale võistlust toimus finišis kõigi võistlejate vahel auhinnaloos. Ürituse õnnestumise eest täname kõiki osalejaid ning abistajaid. Kolme koolimaja õnnestumisele aitasid kaasa: Anti Stroom, Rannes Pärn, Urmet Tihane, Jaan Kalmet, A u r i s Aleksandrov, Arvi Laasme, Kristo Karbus, Gerly Pikkor, Mari Karon, Erli Aasamets,

Agnes Melnits, Sirje Jakobson, Age Link, Eve Sinijärv, Saima Tõigast, Malle Lehtmaa, Ülo Liblik, Erki Kangur, Moonika Ringas, Argo Tali, Eiki Lehemets, Olev Aal, Pille Kadak, Anne Aasamets, Kuro Link, Toivo Tallo, Angela Link, Allar Link, Toomas Hallop, Aivo Kuningas, Talis Pulk, Urmas Tihane, Urmas Vares, Tiina Uke, Marje Leets, Piret Link, Robert Krošetskin ning KilingiNõmme Politsei ja Päästeamet. Täname Kolme koolimaja jooksu toetajaid: Saarde vald, Ki l i n g i - N õ m m e Spordihoone, Spordiklubi Saarde, Büroomark Pluss, Resto ja Triinu Pubi.


Lapsesuu Küsisime meie kooli kolmanda klassi õpilastelt erinevaid küsimusi. Pisikeste vastused on esitatud muutmata kujul.

1. MIS ON KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI UUE DIREKTORI NIMI? ERLI ASASAMETS; ERLI AASAMETS; ERLI ASAMETS; AASUMETS; MATISON; JÜRI METS; ARNE LINK; 2. MIDA TÄHENDAB SÕNA JUUBEL? KUI KELLEGIL ON SÜNNIPÄEV JA NUMBRI LÕPUS ON NULL; SIIS, KUI SA SAAD NÄITEKS 30 SIIS

ON JUUBEL; JUUBEL ON SÜNNIPÄEV KAS 5, 10, 15, 20 JNE; KUI SAAD KÜMMNE AASTASEKS IA NII EDASI; JUUBEL TÄHENDAB SUURT SÜNNIPÄEVA; SÜNNIPÄEV MIS ON TÄISKÜMMNETES; KUI SUL ON VÄGA SUUR SÜNNIPÄEV; TANTSUPITU; ARMASTUST; HULL.

PUNANE KOOLIMAJA? PUNANE KOOLIMAJA ON KANTSI TÄNAVA, KOOLIMAJA MIS PLAHVATAS JA PÕLES ÄRA;

VANA KOOLI MAJA; SUUR KOOLIMAJA; ON PRAEGU KIVI; VANAKOOL.

PUNAST VÄRVI KOOLIMAJA, MIS PLAHVATAS;

4. MIS ON AULA?

PUNANE KOOLIMAJA ON KA KOOLIMAJA;

KOHT KUS ON AKTUSED;

SEE KUS ÕPILASET KÄISID KOOLIS; SEE ON ÜKS VÄIKE KOOLIMAJA; KOOLIMAJA MIS LÄKS PÕLEMA; KOOL MIS MAHA PÕLES;

3. MIS ON

KOOLIMAJA;

PÕLENUD

AULA ON JOOKSMIS KOHT;

SEE KES ON KUULUS; SEE ON SUUR SAAL; AULA ON SAAL; TANTSIMINE; KOOLI SAAL; LAVA; SAAL.

Õps ütleb ! pikalt, et ma ei jõua lõppu ära oodatagi !‖ *** Õpetaja: „Veerandi lõppudel lähed sa alati nii tõsiseks.‖

„Ma usun jumalasse, aga mitte Sotsiaaldemokraatidesse.‖ *** Õpetaja: „Nii lühike jutt. Tavaliselt sa jutustad nii

Teid, õpetaja!‖ *** Õpetaja klassile: „Maagaas on joobes ja alkaanidel on gaasid!‖

***

***

Õpetaja: ’’Oot, oot! Kas 30 aastane on juba pensionär?’’

Õpetaja: „Ei tõmble! Õpime edasi! Võiduka lõpuni!‖

***

***

Õpilane: „Kodus ei ole see mõtlemine selline, kui siin tunnis.‖ Õpetaja: „Ah ärge ajage.‖ Õpilane: „Kodus pole ju

Õpetaja: „Pirukaid ma ei taha, ma olen isegi juba kobe tükk!‖ *** Õpetaja: „Kus lõpeb

mõistus, algab Makroflex!‖ *** Õpilased arutavad omaette: „Lasnamägi on olümpialinn: kõik käivad dressides ringi ja räägivad võõras keeles!‖ *** Õpilane õpetaja käest: „Kuidas on füüsika hispaania keeles?‖ Õpetaja: „Fisiki!‖ Õpilane vastu: „Mõttetu!‖


RETROstiilis õpetajate päev Nagu igal aastal, tähistati ka sel sügisel traditsioonilist õpetajate päeva. Olenemata sellest, et abiturientidel on vaja palju õppida ja eksamiteks valmistuda, saadi sellega edukalt hakkama.

Vallatud retroõpilasedja abitu rientidest õpetajad. ne aE j eta . õp ollis k r a Ja aadi L id! Viimase peal tib

Õpilasesinduse poolt tehtud küsitluse lemmikõpetaja karikas, mille sai Moonika Ringas.

Re tr ot aj a

d

oo ta sid

Direktor Reivo Keng andis üle VIP-kutse õpilasele Erli Aasametsale..

ta

nt su lk at .

Pildid: Erakogu


G L O B E

Uskuge või mitte, aga mõned meie kooli õpilased ohverdasid oma vaba aja täielikult suvel toimunud üleeestilise laagri korraldamisse. Lisaväärtusena ei osalenud suvepäevadel mitte ainult eestlased, vaid ka külalised välismaalt. Kõige eksklusiivsemaks külaliseks kujunes Ameerika suursaadik Eestis Micheal C. Polt. Samuti kogusid kilinginõmmekad kuulsust ka telekanalilt TV3. Pakume Teile vahelduseks väikese fotoreportaaži toimunud laagrist. Rohkem infot toimunud üritusest saate veebiaadressilt www.globe.ee. Pildid: erakogu

Anett-Hildegard Laarmann Laagris toimusid õppesessioonid ja loengud, kus omandati erinevaid teadmisi füüsikas, bioloogias ja keemias. Viimasel päeval tuli ka laagrilistel endil õpitu kohta ettekanne valmistada.

Pärast õppesessioone, matku ja loenguid tuli poistel idee hakata musitseerima.

Laagri tegevust tulid uudistama saate „Suvel võib“ telemehed TV3-st. Laagrit külastasid Ameerika suursaadik Eestis Michael C. Polt (paremal) ja USA suursaatkonna majandusnõunik Brian Frere (vasakul).

Toimusid maastikumängud, kus õppisime kasutama GPS-i, tegime vaatlusi ja mõõtmisi.

Kuna GLOBE on ülemaailmne programm, seega olid meie külalisteks kolm õpilast ja nende õpetaja Tšehhist. Pildid: Erakogu


Behind the scenes – making of ―Kinominutid‖* Kas te teate, mis saade jookseb igal neljapäevaõhtul TV6-s? Eks ikka “Kinominutid’’! Seda saadet vaadates tekkis mul idee tuua teieni kõik eetritagused trikid. Auris Aleksandrov Kõik sai alguse juulikuu keskpaigas, kui saatsin kirja Tanel Tatterile. Oma palvele osaleda saate filmimisel, sain positiivse vastuse. Kahjuks pidin oma esialgselt kokkulepi tud aja ära muutma 9. augustile. Aeg lendas linnutiivul ning varsti tuligi sammud Tallinna poole seada. Kogu filmimine toimus Tallinnas Solarise kinos kell üks öösel. Ennekõike sain koos tegevprodutsendi StenErik Toosiga mööda poodide labürinte seigelda. Peaeesmärgiks oli jõuda võttepaigale, mis asus Nokia kontserdisaalis. Kohale jõudnud, tervitasid mind saatejuht Mihkel Sirelpuu, režissöör Eiko Kink ja kaameramees Janis Jurkovskis. Samal ajal toimus ka väike hingetõmbepaus. Peamiselt selleks, et Mihkel saaks mikrofoniproovi läbi teha, mõne aja pärast algaski kogu vaatemäng. Esimese filmitud saate number oli 51. Kogu toiming kestis ligikaudu 45 minutit, misjärel oli jälle väike paus, mil sain teha juttu Eikoga. Temalt sain teada ka p õ h j u s e , m i k s „Kinominuteid” nii hilja filmitakse. Eelkõige seetõttu, et siis on maja vaikne. Vaikust on vaja, sest saadet filmitakse väga tundlike mikrofonidega ning tegijate tiimist puudub helimees. Kui te arvate, et tehnika oli viimase peal, siis eksite. Kogu asi võeti üles väikese ja kompaktse profikaameraga, mis on eelkõige mõeldud

loodusfilmide jaoks. Kui Mihkel, Janis ja Sten pausilt tagasi jõudsid ning Tanel Tatteri kirjutatud stsenaariumiga tutvusid, avanes mul võimalus ka oma käsi saate tegemisele külge lüüa. Sain oma ü l e s a n d e k s monteerija tahvli (blackboard) täitmise. Muidugi sain ma enne 52. episoodi filmimist ka natuke k a s u l i k k e õ p e t us s õn u . Keskmisesse lahtrisse tuli kirjutada stseeni number. Viimasesse tuli märkida duubli number. Kusjuures enamik ajast tuli suhelda inglise keeles, sest Janis on lätlane ja meie keelt ta ei räägi. Saate saime filmitud 13 duubliga. Pärisin ka, et mis on olnud duublite arvu rekord. Eiko vastas mulle kiirelt, et 16, kui saatejuhiks oli veel Tanel Tatter. Pean ära märkima, et ülesvõetud saate auhinnad olid minu jaoks üpriski ahvatlevad. Näiteks üks vinge T-särk ja Tron: Legacy superpakett. Pärast võtteid jäin veel natukeseks Mihkliga juttu puhuma, et pärida, kuidas t e m a j õ u d i s „Kinominutitesse”. Sain teada, et noor ja hakkaja mees oli juba esimesel korral soovinud seda saadet juhtida, aga TV3 olevat vajanud mõnda tuntumat nägu, mispeale võeti saatejuhiks hoopis Tanel Tatter. Kui Tanel haigeks jäi, osutus Mihklil võimalus

Mihkel Sirelpuu tegutsemas. Foto: erakogu

särada. Lõpuks kujuneski nii, et Tanel loobus oma kohast ja pakkus seda tööd Mihklile.

«Kogu filmimine toimus Tallinnas Solarise kinos kell üks öösel.» Kui te arvate nüüd, et kogu tegevus toimus tõsises atmosfääris, siis te eksite rängalt. Mihkel oskas tuju üleval hoida kõigil saalisviibijatel. Kogu filmimist kroonis lause Mihkli suust: „Keegi ei vaata seda saadet! Niisiis, next time I will be naked!” (tõlge: järgmisel korral olen ma alasti). Samuti rääkis mees, e t n ei l on T al l inn a Televisioonis konkureeriv saade „REC‖. Vaatajanumbrite kohta pärides sain vastuseks väga umbkaudse vahemiku: 7000100 000. Kõige suuremat rolli mängivat vaatajate arvu puhul kellaaeg.

Lisaks kõigele nähtule sain veel privaatvisiidi BDG Music Group-i peakontorisse. Olen väga tänulik kogu meeskonnale, kes mind hästi vastu võttis ning meeldivaid ja põnevaid öötunde pakkus.


Meie piigad 22. Jamboree’l Rootsis Sel suvel käisid õed Kerli ja Kertu Kore suures ülemaailmses skaudilaagris Rootsis. Otsustasime ka õdesid Koresid intervjueerida. ja vajalikku toetajat: MatkaAuris Aleksandrov Kerli Kore Pildid:Erakogu Mis on maailmajamboree? See on ülemaailmne skautide suurlaager. Korraldatakse, et ühendada skaudiperet üle maailma nagu seda teevad olümpiamängud. Te käisite 22. Maailmaskauide jamboreel Rootsis. Miks te sinna läksite? Kertu: Sest meid valiti esitatud avalduste põhjal 22. maailmajamboreele minejateks. Mina kandideerisin IST kohale. See tähendab, et mina pidin olema üks kümnest tuhandest, kes korraldas laagrilistele meeldivad kaks nädalat. Osalejaks ma ei saanudki kandideerida, sest ma olen juba vanusepiiridest väljas. Kerli: Mina olin see õnnelik osaleja, kellele tehti kõik ette taha ära. Kuidas sündmuseks valmistusite? Kertu: Kõigepealt tuli otsida suur summa raha, et see laager üldse võimalik oleks. Ma pidin endale kohaleminekuks ka ise transpordi otsima. Kerli: Mina hakkasin pika mõtlemisaja peale saatma sponsorkirju, sest lisaks osalustasule oli vaja soetada ka spetsiaalset varustust, mida meil varem polnud, nagu reisikotid, matkanõud ja muud sellised reisi mugavdavad asjad, aga ka nende jaoks oli ju kapitali vaja, mida meil tol hetkel ei olnud. Kas saite sponsoreid? Kerli: Ja, me saime kolm suurt

sport OÜ, Saarde Vald ja Eesti Lasterikaste Perede Liit. Oleme neile väga tänulikud, sest muidu poleks meie reis võimalik olnud.

Vaade kogu laagriplatsile. Asusime ringiga märgitud kohas.

Kertu: Üheks suureks toetajaks oli muidugi ka meie pere! Kui palju rahvast seal koos oli? Kertu: IST-sid oli kokku ligi 10 000, või isegi rohkem. Ma täpseid andmeid kahjuks ei tea. Kerli: Kokku oli 40 061 osalejat 160 erinevast riigist. See oli kogu ülemaailmsete skaudijamboreede ajaloo jooksul suurima osavõtjate arvuga suurlaager. Oli ka mingisugune vanusepiirang? Kertu: IST-d pidi olema 18+, muid tingimusi neil ei olnud. Kerli: Osalejad olid vanuses 14-17. Kuhu kogu see mass paigutati? Kertu: Laagriplats asus LõunaRootsis Rinkaby ja Kristianstadi vahel. Kerli: Olime keset suurt karjamaad, mille ühest otsast teise kõndimiseks kulus umbes 45 minutit. Kuidas te kohale läksite? Kertu: Mina lendasin esimest korda lennukiga. Kohale jõudes pidin 3-4 tundi ootama bussi, mis meid laagrikohta viiks. Kerli: Osalejate reis kulges autobussiga mööda maad ja merd. Kaua kohapeal viibisite ? Kerli: Mina viibisin Rootsis 10 päeva.

Kertu, Mirjam ja Kerli kultuuripäevatseremoonial

Kertu: Mina olin kauem, 14 päeva. Te olite seal päris kaua aega. Kuidas eluolu seal välja nägi? Kertu: IST-d ei pidanud endale ise süüa tegema nagu seda pidid osalejad. Me käisime söömas ülisuures sööklas, kus pidime end järjekorda võtma, et toit kätte saada. Toidud olid harjumatud. Näiteks ahjus valmistatud keeduvorstid juustuga, mis on parajalt paksudeks viiludeks lõigatud. Ühised WC-d olid paigutatud iga saja meetri taha. Samuti saime ühistes suurtes pesuruumides ennast pesta. Infopunktid olid ka iga võimaliku nurga peal. IST-del olid veel väikesed poekesed, kust sai vajaduse korral kummikommi, jäätist või muud sellist osta. Muidugi oli igal pool ka kohvikuid. Kerli: Osalejate laagrialade lähedal asuvas laagri peasüdames olid kultuuritelgid ja kohvikud väga populaarsed. Kogu süsteem oli selline, et suur laagriala oli jaotatud neljaks aastajaks: kevad, suvi, sügis ja talv. Need omakorda olid jaotatud väikesteks küladeks, mis olid nimetatud Rootsi maakondade järgi. Maakonnad olid veel eraldi jaotatud väikesteks laagriplatsideks, mis olid nummerdatud. Ühel taolisel sai elada korraga 40 inimest, ehk neli 10liikmelist salka. Enamjaolt pandi kokku ühest riigist inimesed, aga kuna Eestist oli ainult üks osalejate salkkond, siis saime meie enda perekonnaliikmeteks brasiillased.

Kuidas osalejad süüa said? Kerli: Me käisime iga kord, kui meie kord oli süüa valmistada, enne algavat toidukorda poes vajalikke tooraineid ostmas. Kogu meie elamine oli välitingimustes. Potid, pannid ja gaasipliidid olid koha peal olemas, seega neid polnud meil endil vaja õnneks kaasas tassida. Kas programm pakkus erinevaid rahvuseid ühendavaid tegevusi või olid teil ainult need tööväljad, mille pidite läbima? Kerli: Vähemalt ühe korra pidi iga 10-liikmeline nö pere võõrustama teisi rahvuseid. Eestlasi kutsuti päris paljudesse kohtadesse, aga jõudsime ainult oma sealsete naabrite inglaste juurde. Enda laagriplatsil võõrustasime portugallasi, leedulasi, lätlasi ja inglasi. Te rääkisite, et elasite koos brasiillastega. Kas nende söögikultuur erineb väga palju Eesti omast? Kertu: Kohe kindlasti! Nende põhitoiduks on ju riis, aga meil kartul. Kerli: Kuna me elasime koos kolme brasiilia rühmaga, siis tegid enamuse ajast süüa nemad. Seepärast saigi meil lõpuks villand hamburgeritest, sandwichidest, riisist ja kanast. Kuidas suhtusid brasiillased eesti toitu? Kertu: Kuna nad olid üliviisakad, siis sõid nad alati kõik korralikult lõpuni, isegi kui nad enam ei jõudnud .


Kerli: Üheks heaks näiteks on ise seejuures seletameie valmistatud tavaline des, et need on Eesti kompkartul, kaste, kana ja salat. vekid ja kus me laagris asume. Brasiillaste juht Järsku kuultuli meilt kohe sin kaugelt pärima, et kas juba hõiskeid see on meie „Kalev!” ja rahvustoit. Vassoomlased tasime, et see on jooksid meie meie igaümber ning päevatoit. Selle nautisid meie aja sees olid jupakutavaid ba pooled bramaiustusi. siillased oma Ütlesite, et esimese portsu teid oli seal lõpetanud ja oma 40 000 vaatasid maiasinimest. Kas te nägudega toiteil toimus du poole ning ka suuri ühitulid kohe kiisüritusi? resti juurde kü- Kertu ja Kerli: Kokku sima. prantslasest siga oli kolm Dream tööväljal Kas palju suurt konträägitud rahserti: avamisvuste stereotüübid pidasid tseremoonia, kultuuripäevatpaika? seremoonia ja lõputseremoonia. Kõik olid väga lahedad ja Kertu: Jaa, muidugi. Näiteks kaasa sai elatud kümne eest! prantslased hoidsid vägagi omaette, arvatavasti keeleKertu: Meil oli lisaks neile barjääri tõttu, sakslased olid suurtele üritustele veel eraldi väljapeetud ja viisakad, IST-de avamistseremoonia ja Jaapanlased olid väga range ka lõpu oma. Seal rokkisid korraga ja neid ei olnud laagri täiskasvanud ikka kogu hinajal märgatagi. gest. Osalejatega koos olevatel Kerli: Näiteks meie sõbrad portugallased väitsid algul, et nad on väga hull rahvus, aga laagri lõpuks kujunes vastupidine olukord. Nad ütlesid meile, eestlastele, et me oleme väga kena väike hull rahvus, heas mõttes! Üheks üllatajaks olid ka inglased. Nii robustset rahvust pole ma veel kohanud – väga otsekohesed ja enamjaolt ka labased. Aga kuidas oli meie naabermaa rahvastega? Kertu: Oi, soomlastega oli väga tore! Valdas selline tunne, nagu vanad sõbrad oleksid kokku saanud. Palju nalja sai eesti ja soome keele erinevusi välja tuues. Lätlaste ja leedukatega me ise eriti ei suhlenud, seda tegi rohkem meie juht. Olin õnnelik, et sattusin kokku ka venelastega. Seda ka seetõttu, et minu juurest käis päevas läbi umbes 10 000 inimest. Nad olid kahvatu nahaga ja üllatavalt lühikesed, isegi lühemad kui Kerli. Samas olid nad väga energilised ja toredad. Nägid isegi pisut mongoliidsed välja. Kerli: Mul oli ka soomlastega üks tore kokkupõrge. Kultuuripäeval käisin mööda laagriplatsi Kalevi kommikausiga ringi ja jagasin neid inimestele,

kontsertidel pidime korralikult käituma, sest me olime nende korrapidajad, aga kui lapsed olid ära läinud, said kõik ennast viimseni vabaks lasta. See emotsioon ei unune kunagi! Mida te kõik need päevad tegite? Kertu: Mina hoolitsesin selle eest, et osalejatele võimalikult meeldiv laager oleks. Olin töövälja Quest ühe ülesande juhendaja. Mul oli ka üks vaba päev, mille veetsin koos teiste eestlastega Rootsi rannas. See oli juba omaette kogemus: selge, kuid jahe vesi, kuum ilm ja tohutult rahvast. Kerli: Meil oli ettenähtud spetsiaalne programm, mille läbides saime väikesed puust kuubikud käevõru meisterdamiseks. Selleaastase jamboree juhtlauseks oli: ―Lihtsalt skautlus‖ ja märksõnadeks solidaarsus, kohtumised, ja loodus. Kogu laagri vältel läbisime viis suurt töövälja: Global Development Village (globaalse arengu küla), Earth (maa), People (inimesed), Dream (unistus) ja Quest (otsimine). Global Development Village’i

tööväljal valisime rahu teema ja osalesime antud workshopil. Earth-is õppisime läbi tegevuse tundma looduse võlusid. Peopleis õppisime läbi huvitavate mängude, et kõik on erinevad ja üksteisega hästi läbisaamiseks on vaja astuda samm tagasi, et minna üheskoos edasi. Dream-i tööväljal, mis toimus öösel, läbisime elutee. See oli omaette maagiline rännak läbi elu võlude, valude ja imeliste hetkede. Quest-i tööväli, mille teemaks oli keskaeg ning kus ka Kertu töötas, oli absoluutselt parim. Seal oli väga palju erinevaid meeskonnale mõeldud ühendavaid seikluslikke ülesandeid. Kertu ütles, et tal oli ka üks vaba päev. Kas osalejatel olid kõik päevad üritusi täis? Kerli: Ei olnud, Kertuga samal päeval oli ka meil vaba päev. Tänu sellele saime kõik koos nautida põhjamaise Rootsi ranna võlusid. Missugune ilm Rootsis valitses teie sealviibimise ajal? Kerli: Nädal aega oli lakkamatu vihm ja teine nädal aega oli päeval päikese käes 40 kraadi sooja. Kertu: See oli väga harjumatu, et õhtuti läks väga kiiresti külmaks. Kas ilma tõttu tekkis ka probleeme? Kertu: Päikese korral oli töötajatel rangelt kohustuslik kasutada päikesekaitsevahendeid. Minu teada IST-de hulgas midagi ei juhtunud — täiskasvanud inimesed oskasid end hoi-

Skaut- eeskujulik tavakodanik, kes järgib skautlusseadusi IST- International service team. Jamboree- ehk suurlaager, korraldatakse iga nelja aasta tagant da. Kerli: Osalejate seas oli küll kuumade ilmade korral palju kiirabiautode vuramist näha. Kertu, missuguseid emotsioone oma tööga seoses kogesid? Kertu: Oi mul oli väga tore! Sain päeva jooksul kokku erinevate inimestega. Iga päev külastas ühte töövälja 10 000 inimest, seega võite ette kujutada, missugune mu päev välja nägi. Ere mälestus on ühe grupiga, kellel oli ebatavaline traditsioon juhendajat peale ülesande lahendamist üles õhku visata ja siis samal ajal ka pilt teha. Nii tehti ka minuga. Ma ei kujuta ette, missugune see pilt välja tuli, kui ma seal oma lolli näoga õhus olin. Kas korraldajate poole peal oli mingeid tõsisemaid probleeme ka? Kertu: Kusjuures ei olnud. Pigem oli osalejate seas nilbeid nalju, mis kõrvaldati kohe info kiire liikumise tõttu. Jätk lk 16...

Vasakult: Mirjam, Kerli, HannaKadri, Kärt-Maria, Gerlin, Karmel, Laura-Liis ja Janar


Haridus on see, mis jääb alles Uus hooaeg, uus leht, uued näod. Selles numbris on vaatluse all 2 abiturienti: Ott Eerik Pärtel ja Sanna Simson. Ott on silma paistnud väga kohusetundliku ja targa õpilasena ja on omamoodi hunt Kriimsilm, kes jõuab peale kooli ka paljude muude asjadega tegeleda. Sanna on isikupärane ning omamoodi muusikainimene, kes niisama mütsiga lööma ei lähe. Eelika Laikask Ott Eerik, miks otsustasid jääda Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse? Jäin KiNGi kuna usun, et ka siit on võimalik saada piisav haridus, et tagada koht ülikoolis. Samuti oleks tüütu olnud bussiga kahe linna vahet sõitma hakata. Olen valikuga rahul, kuigi kui aus olla, siis enne põhikooli lõpetamist olid paar Pärnu kooli silmapiiril küll. Oled abiturient, vaatad tulevikku?

kindlasti soovitad rohkem tegelen siiski BMXi Meelsasti loen seda tänapäeva noortele? ja kalandusega. Need on kirjandust, mida sõbrad on mul ka nn kõige vanemad soovitanud, näiteks Lugeda soovitan raa-matut hobid. Täpselt ei mäletagi, autobiograafiaid või "SLASH", mis on millal nendega sai algust tänapäevast kirjan-dust. autobiograafia Guns & tehtud, aga lõpetada ei O t s e s e l t m u l Roses`i kitarristist. See kavatse niipea. Mis mind lemmikkirjanikku pole, aga annaks noortele aimu ühe nende hobide juures tõelise rokkari köidab, on see, et saab «Soovitab: SLASH’i: autobiograafia elustiilist ja toast pa h e de s t, välja, eemale argielust.

hallist

Eesti kirjanikest on kõige rohkem meelde jäänud Andrus Kivirähk ja Sass Henno. Kas on raamat,

kuidas

Tulevik veel päris kindel ei ole. Kindel on see, et lähen edasi õppima, aga kuhu, seda ei oska veel 100%iliselt öelda, kuigi mõned mõtted on tekkinud. Kas eksamite valik on juba tehtud? Eksamite valikutega on sama lugu, oleneb sellest, mida kavatsen

Guns & Roses`i kitarristist»

millest tuleks võib-olla eemale

hoida.

mõni mida

Tean ka, et Sulle meeldib lugeda, niisiis, millist kirjandust l o e d meelsasti ja kas S u l o n k a

Saavutused ja osalemised:

 Kuldrula 4. koht

mõni

õppima minna. Paar eksamit on veel lahtised.

 Sindi skate 2009 a. finaali koht

Räägi põgusalt oma hobidest: millal nendega alustasid ning mis nende juures k ö i d a b ?

 KiNGS CUP võistlused finaali koht

 Tartu Tartu siseskatepark’i avamine

 Tartu väliskatepark’i avamine

 Kalapüügivõistlused Ott Norras kalapüügil. Foto: erakogu Hobideks on mul BMX, kalandus, jahindus ja meeldib ka kitarri mängida. Kõige

lemmikkirjanik v ä j a kujunenud?

Linnapäevadel 3. koht

 Talvine kalapüügivõistlus Pärnu lahel 3. koht


s, kui kõik õpitu on ununenud Sanna, tean, et vahetasid gümnaasiumi alguses kooli. Millises koolis sa käisid ning kuidas taamal meeldis?

meie kooli küljeks?

heaks

Üks suurimaid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi plusse on, et loenguid ja üritusi on hästi palju ning need on alati h ä s t i organiseeritud.

Käisin Tartu

Kuidas vaatad tulevikku? Kas on mõni kool välja valitud, ku-hu edasi õppima? Tulevikuplaanid on lennukad n a g u arvata-vasti i g a l abituriendil. A i n u k e erinevus, et mina pigem valin kooli linna järgi.

Karlova Gümnaasiumis. Alguses on ikka raske sisse elada, kuid hiljem muutusid nii õpetajad kui ka õpilased toredamaks. Ka suhtlemine klassikaaslastega muu tus v a b a maks.

Mõte o n

Tartusse minna, sest elasin seal juba 2 aastat ning selle ajaga hakkas mulle seal juba

«Kuulan muusikat heavy metal´ist klassikani » väga meeldima. Tahan minna kahte kooli: Elleri muusikakooli rütmi-klaverit õppima, mis on põhimõtteliselt nagu jazzklaver ning Kutsehariduskeskusesse, kuid mida täpselt, seda veel pole paika pannud. Millega tegeled vabal ajal?Üleüldiselt võib öelda, e t m u u s i k a g a . Muusikakoolis olen juba 11 aastat käinud. Klaverit olen mänginud 14 aastat ning kitarri mängin vahelduva eduga. Lisaks on puhkpilli saade, solfedžo, klaveriansambel ja laulan ka ise segakooris. Mis köidab Sind muusika juures? Kui mängin klaverit, tunnen, et olen täiesti omas mullis. Kui tulen muusikakoolist olen

Kas oled valikuga rahul, et tagasi KiNGi tulid? J a h , kindlasti.

Foto: Eelika Laikask

Kuidas mõjus koolivahetus?

Sulle

Kooli vahetada on selles mõttes huvitav, et saad uute inimestega tuttavaks, näed, kuidas teises koolis kõik toimib ja millised õpetajad seal on. Mis

on

sinu

alati energilisem, kui sinna minnes.

arvates Sanna igapäevane ajaviide klaveri taga. Foto: erakogu

Milli st muusikat k u u l a d ning mida meeldib klaveril mängida? Kuulan muusika heavy metal´ist klassikani. Klaveril meeldib mängida jazzi, bluesi ja souli, Duke Ellingtoni muusika-palasid. Vaadates tulevikku, on Sul mõni salasoov? Soovin minna zooloogiat õppima, olen täielik loomahull. Kuid usun, et enne kolme kümnendaid mina ülikooli ei lähe. Ennast tundes arvan, et enne ma lihtsalt ei suuda pühenduda täielikul t ülikoolile, niisama mütsiga lööma ei lähe.


Ühika elu ja melu Nädal enne koolis toimuvat rebaste ristimist leidis samasugune üritus aset ka ühiselamus, ainult et väiksemas mahus. Diana-Maria Vahtramäe

omale ühe sõna valima ning üheskoos nende sõnadega seostatud laulu tegema.

Finaalpäeva hommik algas Ühikas sai rebaste ristimine uustulnukatel kell 6:30 oma ootamatu alguse teisihommikul mõnusa tervisepäeva südaööl, mil kõik ampsu ja hambapesuga. uustulnukad üles Kuna lapsed äratati üles ning alla keeldusid erkvälisukse juurde s a m a t n ä gu suunati. Sel hetkel tegemast, saadeti võis kõigi näos nad kooli staanäha ühte suurt dionile jooksma ja küsimärki, sest hommikvõimleega neid just igal mist tegema. Pärast öösel terroriseerita. p a a ri ringi Selleks, et ühikarebased jooksmist oli end kodusemalt tunneks kõigil juba lõbus ning lihased ilusti enne naeratus näol ja järgmist ülesannet erksus silmis. soojaks saaksid, saatEdasi otsussime nad nende meelehärmiks oma tuba- Üksik rebasekutsikas tasime proovile panna ühikadesse välisriideid ülesannet täitmas rebaste tasaselga panema. Õue kaaluja keskendumisjõudes ootas neid ees märg, võime pulgakeerutamisega, niiske, pime ja vihmane ilm. mille teostasime järgnevalt: Kuna rebased ju karme iljoosta umbes 10 meetrit, mastikuolusid ei karda, panna pea ühe meetri pikpidid nad taskulambi valgel kusele pulgale ja teha pulga üles leidma ühiselamu ees ümber 10 tiiru. Teoreetiliolevasse parki peidetud selt tundub väga lihtne väikese kirja, mis selgitas ning tekib küsimus, mis selnii mõnelegi, mis toimuma les nii keerulist siis on? Aga hakkab. tuleb tunnistada, et iga Järgteine rebasekutsikas läks taneval gasi oma algpositsioonile väga suure kaarega või siis hoopiski roomates. Hommiku kulminatsiooniks oli siiski „paberimäng―, kus tuli välja tüdrukute häbelikkus, kui neile teatati, et paber tuleb teisele mängijale suuga edasi anda ehk siis paned paberi suule ja samal ajal tõmbad õhku sisse, et paber maha ei kukuks ning annad selle käsi kasutamata edasi Ühika abiturient rebaseid kõrvalseisijale. Paljud ei piinamas. suutnud seda esimese korraga teha ning läksid õhtul toimus kõik otsast näost kohati väga punapeale, ainult väikese muuseks. datusega: väljamineku aseSelleks, et rebased end mel pidid rebased loosi teel

mäng. Me lubasime neil terve grupi peale maha panna ainult 6 jalga ning 4 kätt. Edasi läks väga suureks pusimiseks: küll ronisid tüdrukud poiste kukile ja küll üritati püramiidi teha, et tingimustest kinni pidada. Kui rebased olid oma 5 minutit pusserdanud ning ikka ei saanud hakkama, otsustasime piiranguid vähendada, seega lubasime

täieõiguslike uustulnukatena tunneks, toimus õhtul suurejooneline finaal. Rebased kamandati kõik ühiselamu koristusruumi, mis oli 20-le inimesele ilmselgelt väike. Seal seoti neil silmele varem juba ette valmistatud rätikud, millele oli suurelt kirjutatud „Rebane 2011“. Edasi kostitati neid leivasupiga ja paluti neil näonaha korrashoidmiseks nägu i l u s a s t i 2011. aasta ühikarebase näoilme pärast h a m b a leivapudingi söömist. pastaga ära k r e e m i ta d a . neil kasutada endise 6 jala Üheks humoorikamaks asemel hoopis 8-t jalga, asjaks oli retsimisel peerukuigi kahjuks ei aidanud ka padi. Rebased juhatati ükssee eriti ning me pidime haaval telekatuppa ning leppima, et uued ühikapandi istuma toolile, elanikud on akrobaatikas millel ilutses suur ülimalt nõrgad. Et peerupadi. Poistel ei kutsikad saaksid olnud sellest hullu ametlikult rebasteks, midagi, aga tüdrukud pidid nad pimesi jooniskargasid suurest ehtama oma näo ning matusest püsti. rebasetiitli kinniAsja muutis tamiseks veel lõbulisama s a m a k s kasvataja briljantroheliSirje väikesed sega oma käemärkused, jälje. Õhtu lõppes näiteks: „Ma ühikarahva ühise ju ütlesin, et pidusöögiga. KüsiSa ei sööks des teiste ühikanii palju komelanike käest, mimi!―, „Ei oleks da nemad rebastohtinud nii te retsimisest arpalju piima vasid, kostus kui juua!― Häühest suust, et öösiti belikult, oleksid rebased võiVähemalt üks rebane näost punasnud vaiksemalt käitena valmis- oli õnnelik! tuda, sest teised tusid nad ette üritasid siiski puhata, et kandma eelneval ööl saadud järgnev pikk koolipäev sõnadest laulu. vastu pidada! Peale seda mindi õhtuga edasi, milleks oli kehaosade- Fotod: Diana–Maria Vahtramäe


Viljandi koolitab muusikuid! Anett, Sanna ja Triinu käisid Viljandis Pärimusmuusika Aidas Viljandi Kitarrifestivalil. Anett-Hildegard Laarmann Triinu Ots 16. september. Kui Pärimusmuusika Aita kohale jõudsime, võttis meid vastu Tuuli, kes oli üks korraldajatest, ning andis meile vajaliku informatsiooni programmi kohta. Esimesel päeval polnud meile tunde ette nähtud, seega oli meil võimalus külastada Viljandi Kitarrifestivali. Ära näidati ka meie ööbimiskoht, mille ristime „superstaaritoaks―. Kui olime end mõnusasti sisse seadnud, katkestas meid tore torupillikägin, mis kutsus esimesele kitarrikontserdile.

milleks oli jazzmuusika improvisatsioon ja ansambel. Õpetaja näitas klaveril käigud ette ja õpilased mängisid järgi. Vahepeal tegelesid nad ka muusikateooriaga. Anetti ja Triinut õpetas Hedi-Kai Pai, kes andis hiljem ka hääleseadet ning improvisatsiooni. Mõlemad tunnid andsid juurde palju uusi teadmisi.

klaverisaadet ja erinevate akordide tähistusi, räägiti ka erinevatest saatmisviisidest. Sanna päeva lemmiktundideks olid ansambel ja improvisatsioon, sest seal olid kaks tundi omavahel kombineeritud.

Järgmiseks tunniks oli teooria. Leidsime klassi suurema vaevata ja peatselt liitus meiega ka Sanna. Õpetajaks osutus Triinu jaoks oli noor tudeng hääleseade lihtK a a r e l salt super: hea Kuusk. Kahtehnika, detailjuks ta korne selgitus häädas enamle kasutamise jaolt kõike, suhtes ja võimida me malus olime juba õ p p inud, aga kordaAstusime viimastena saali, mine on mis kiirgas si n i s t siiski tarkuse ebamaist fluorestsentsema. Lisaks valgust. Oleksime sellele näitas justkui kuhugi ta meile klateise dimensiooveril improni, valgusaasviseerimist ja tasse või koslaulis. Samumosesse satti laskis ta tunud. meil lugusid Viimaks saabus kaua- Anett ja Triinu peale laagrit megasuurte kohvritega – pooli kuulata ning näitas, kuioodatud esineja Stian asju ei läinud vajagi... Foto: Erakogu das neid on Westhaus Norrast. Tevõimalik mast hõngus isikupära partiideks lahti kirjutada. Aeg ja energiat. Improvisatsioon oli ise improviseerida. lendas linnutiivul ja päeva lihtsalt võimas, meelierutav. Aneti jaoks oli see kõik uus ja viimane tund oligi lõppenud. Selline oli avapauk meie muu- võõras, kuid ta jäi samuti raKuna kõigil olid kõhud tühjad, sikalaagrile. hule. Enne järgmisi tunde oli suundusime sööma. Peale Pärast pisikest pausi, läksime meil väike paus. sööki oli aeg tagasi Pärimusjuba järgmisele kontserdile. Aneti ja Triinu järgmiseks tunmuusika Aita minna. Esinesid John Stowell & niks oli dirigeerimine. DirigeeriÕhtul ootas meid ees Eesti Lembit Saarsalu Trio. Esinejad misõpetaja Signe Ristisaar osukitarrilegendide & Tallinna olid USA-st, Rootsist ja Eestist. tus väga toredaks ning koostöö kammerorkestri kontsert. ÕhVäga kihvt oli vaadata, kuidas sujus hästi. Õpetaja näitas väga tujuhiks oli Guido Kangur. Ta jazzmuusikud täie hingega täpselt, kuidas on õige ja ilus. tutvustas kümmet kitaroma muusikasse sisse elasid ja Aneti jaoks ei osutunud asi rilegendi, kes esinesid, ja pajaend justkui kuskile mujale meeletult keeruliseks ja ta sai tas igaühe kohta midagi huvimaailma unustasid. Elamus oli ilusasti hakkama. Ka Triinu oli tavat. Külmavärinad käisid üle taaskord positiivne ja oma- väga tubli. Õpetajal tuli vaid keha ja oli tunda, milline võim moodi inspireeriv. Esimene veidike kätehoidu sättida, kuid ning võlu on muusikal. Triinu päev lõppeski inspiratsiooni- kõik muu oli suurepärane. ütles, et esimene lugu tõi talle ohkete kontsertitega. Aneti jaoks oli asi väga huvitav lausa pisarad silma. Kuulsime ja pakkus pinget, sest ka tulevi17. september. erinevaid etteasteid, nii emotkuplaanid on seotud selle alaga. Ärkasime vara, et jõuda enne sionaalsemaid kui ka veidi Kuna Triinul on tulevikus tundide algust Muusikamajas lõbusamaid. Kõik lood, mõni muud plaanid, siis tema jaoks kuskile sööma. Esimeseks tunkurvem, mõni rõõmsam, ja oli kõik väga uus ja huvitav. niks oli Triinul ja Anettil klamoodustasid suurepärase terSanna suundus praktilisse verisaade. Sanna läks tundi, viku. Aneti jaoks oli tõeliseks harmoniseerimisse, kus ta õppis

pärliks viimane esitus, kui lavale astusid Erkki-Sven Tüür ja Riho Sibul. See haaras meid endasse ning tundus, nagu 2 tundi oleksid möödunud kui 10 minutit. Kahju oli saalist lahkuda, sest teadsime, et sellist kontserti samas koosseisus ei kuule me enam iial. Pärast kontserti oli plaan minna Viljandit avastama. Aita tagasi jõudes otsustasime oma hilisõhtu sisustada muusikaga kammersaalis. Kui tükk aega juba lauldud ja musitseeritud, hakkas vaikselt ka uni silma tikkuma. Tegime siis lõpuks ühise otsuse magama minna. Järgmise hommikuni! 18. september. Hommik. Pakkisime kohvrid kojusõiduks ning seadsime sammud Muusikamaja poole. Väikese ootamise järel jõudis lõpuks trummiõpetaja Kristo Joosep kohale ja suunas meid klassi. Tund oli ülikõva!! Õpetaja lasi meil teha sünkroonis erinevaid rütme kindla pulsi järgi, hiljem iseseisvalt sama gruppides harjutada. Tund iseenesest oli a ga väga huvitav j a omapärane. Peale tundi kohtusime p ro grammij uhi Tuuli ke Kivistuga. Ta rääkis meile endast ja tutvustas erinevaid Eesti muusikakõrgkoole ning rääkis sissesaamise tingimustest. Kui Noorte Muusikute Kool lõpusirgele jõudis, avastasime, et bussini oli peaaegu tund aega. Otsustasime sammud seada juba tuttavasse Viljandi kohvikusse, et nautida veel viimast, juba lemmikuks saanud kakaod vahukoorega. Selleks korraks oligi Noorte Muusikute Kool lõppenud. Lahkudes olid emotsioonid igati positiivsed. Kindlasti tahame minna ka kevadel toimuvale järjekordsele NMK-le.


Missuguseid asju teil veel seal laagris pakuti?

kolisin Kerli juurde, kus olin kuni nende lahkumiseni. Eelviimasel päeval hakkasin asju pakkima ja neid vaikselt oma Kevade koju tagasi viima. Kohale jõudes valdas mind paanika, sest mu telk oli kadunud. Jooksin tagasi Kerli juurde ja hakkasime kohe lahendusi otsima. Helistasime kiiresti teisele Eesti IST-le ja seejärel meie juhile. Selgus, et minu telki pakuti eestlastest külalistele peavarjuks, aga minult polnud keegi küsinud. Nemad korralikud inimesed olid pannud telgi ilusasti kokku ning selle Kerli ja teiste osalejate bussi viinud. Õnneks vaibus paanika ja hakkasime mõtlema, kuidas seda telki tagasi saada. Koha peal ma seda tagasi ei saanudki, sest kõigil läks see meelest ära. Alles Eestisse jõudes tuli meelde, et meie telk kuskil Eestimaal ringi rändab. Õnneks saime selle juba kätte ja kõik on korras, aga esialgne emotsioon oli küll kohutav. Kujutage ise ette, kui lähete ja olete kindlad, et teie telk on olemas ja siis näete, et selle kohal valitseb mõnus tühjus.

Kertu: Näiteks iga all-laagri keskmes oli üks suur sümbol ja atraktiivsem tegevus pakkuda. Näiteks sügise sümboliks oli suur õunakorv ja saime külastada ka planetaariumi. Suve keskmes oli suur päike ja bassein, kus sai suurte mullide sees möllata. Talve all-laagri sümboliks olid hiigelsuured suusad ja tegevuseks pakuti uisutamist. Kevades, täiskasvanute alas, oli hiigelsuur soome saun ja sümboliks tärkav taim. Üleüldise laagriplatsi keskmes sai surfata. Muidugi ei puuduSõpruskond kultuuripäevatseremoonial. Vasakult: Diogo Nuno nud ka tivoli, ainult et see oli Mira, Diogo Moreira, Diogo Borges, Kerli, Mirjam ja Kertu ehitatud puust. Selle külastamine oli omaette kogeAlgus lk 10... oli hollandlaste kohvik oma. mus, sest kõik asjad toimisid Seal käis koguaeg tants ja Kas seal esines ka seisuseinimjõul. trall. Kõik peod kestsid kuni vahesid? kella üheteistkümneni, sest Kerli: Oi issand! Neid asju oli Kertu: Meil, IST-de hulgas, siis algas ametlik öörahu. väga palju. Lisaks kohvikutele küll ei olnud. Kõik olid ja telkidele olid kogu laagri Kerli: Meie, osalejad, ei võrdsed — ikkagi skaudid. keskväljakul veel ronimisteadnud toimuvast praktiliKerli: Ma ka ei märganud. seinad, mille järjekorrad ei selt midagi, sest meie juht Isegi rootsi kuningas oli seal tahtnud kuidagi lõppeda. osales pidevalt koosolekutel oma mees. Muidugi ümbritSamuti oli väljakul üks tohutu ja tavaliselt sattusime oma sesid teda turvad, kuid siiski suur jamboreepood, kus meie laagriplatsile siis, kui tema oli ta teiste seas nagu tavaline ka nö šoppamas käisime. sealt puudus. Aga üks õhtu inimene. Ausalt öeldes olime Samuti oli üheks tõmma teadsin, et toimub väike ulmelises keskkonnas, sest benumbriks suur vaatetorn, disko, sest see oli meie Kerli: Mina kaotasin oma seal olid koos kõik maailma kust avanes vaade kogu laagriplatsi lähedal ja ma vihmakeebi ära. See ei olnud rikkamad skaudid. Oma riiki laagrile. Sinna saime minna kuulsin, kuidas tümakas lihtsalt mingi suvaline promoti ikka väga võimsalt! pika ootamise järel. Sealt möllas. Ma tahtsin nii väga vihmakeep. Selle kinkis meile Meil, eestlastel, polnud peale avanev vaade oli võimas! minna, aga me pidime meie salgajuht Sirli Arumäe lipu praktiliselt mitte midagi. osalema oma naabrite ja sellel on Saarde lipkonna Väga paljud tahtsid meie õhtusöögil, millest kujunes Juhtus seal ka midagi slogan peal. Sain selle küll väikese riigi asju, aga kahjuks kõige kohutavam õhtu terve ebameeldivat? pika küsimise peale kätte, polnud meil neile midagi laagri jooksul – toit oli põhja aga väike hirm tekkis küll Kertu: Mul oli üks tore anda. See oli üks selline kõrbenud ja maitsetu ning südamesse, kui lootus juhtum. Algselt oli minu kurvem noot, meie imelisest magustoiduks pakuti asju, vaikselt kaduma hakkas. eluase Kevade all-laagris, aga kogemusest. mida mina kahjuks ei söö. kuna ma ei saanud selle teise Söömale järgnes peavalu Üks asi oli küll positiivne, et eesti IST-ga hästi läbi, siis tekitav lõkkeõhtu, sest seda meil oli kaasas vähemalt k o rra l da va d i ni m es e d kultuuripäeval jagamiseks pingutasid huumoriga üle ja kaks suurt kilekoti täit Kalevi seetõttu ei tulnud see hästi komme ja kama. välja. Muidugi toimus meie Kertu: Naljakas oli jälgida, et piinarikas lõkkeõhtu sellekui me kama valmistasime, sama disko kõrval ja te ei vaatasid eestlased seda suurt kujuta ette, kuidas ma potti suud maigutades. tahtsin sinna rokkima Muidugi kasutasime me ära minna! See tahe oli lihtsalt iga vaba võimalust, et ise nii meeletu, et ma läksin seda kama manustada. oma juhi käest luba pinnima. Õnneks lubas ta Rääkisite, et teil olid seal mul sinna minna. Sain kätte suured tseremooniad kogu ka Kertu ja Mirjami ning me laagrile. Kas oli ka tavalisi lihtsalt jooksime muusika peo õhtuid? poole. Kui me kohale jõudKertu: Mina teadsin, et iga sime, algas pidulikult õhtu toimus kuskil mingi viimane lugu, mis tekitas koosviibimine. Populaarseim tõsist masendust. Kerli, Kertu, Mirjam ja Sander (teine Eesti IST) tivolis lõbutsemas


Kirjatarga tänavaristlejad Selles lehes on minu pihtide vahel seitse õpetajat, kellele esitasin küsimuse allolevast valikust ja ainult kolm neist vastas õigesti. Õpetajate lemmiknumber oli 5 ja enamik vastuseid olid kahjuks valed, eriti küsimus trahviühikute kohta. Auris Aleksandrov Küsimused: Sven Salus ja Auris Aleksandrov KÜSIMUSED 1. Kas jalakäija tohib liigelda jalgrattateel? 2. Kui suur on lubatud kiirus õuealal? 3. Kui suur summa on liiklustrahv kaks trahviühikut? 4. Kas juht võib sõitmise ajal kasutada mobiiltelefoni? 5. Kui vanalt saab teha mopeedilube? Küsitlesin arvutiõpeta Sirje Jakobsoni, õppealajuhataja Mari Karonit, aasta lemmikõpetaja Moonika Ringast, saksa keele õpetajat Kätlin Lauri,direktor Erli

Aasametsa, käsitööõpetajat Saima Tõigastit ja huvijuht Laine Ülemaanted. Küsitlesin neid kaks päeva. Esimesel päeval läksin kooli kell 07.20 ja esimesena jõudis kooli Sirje Jakobson, kellele ladusin ümbrikud ette. Õpetaja Sirje valis ümbriku numbriga 3, millel seisis küsimus: ―Kui suur on 2 trahviühikut?‖ Kahjuks ei osanud õpetaja Sirje sellele vastata. Teisena võtsin rajalt maha Erli Aasametsa, kes valis numbri viis. Sellel seisis k ü si m u s: m i t me nda s t eluaastast on võimalik teha mopeedilube? Direktor Erli teadis täpselt, et 14. aastaselt, ja kui ma ütlesin, et see on kõik, vastas ta, et neid oleks võinud rohkem olla.

Kolmandana jõudis minuni Mari Karon, kes valis taas numbri 3, ja vastas valesti. Võtkem teadmiseks et 1 trahviühik on 3,83€ ja 2 trahviühikut teeb siis 7,66€. Siis sattus minu hambu õpetaja Kätlin Laur, kes valis samuti ümbriku 3. Ka tema taas ei teadnud vastust. Moonika Ringas valis ümbriku, millel oli number 5, kus oli sama küsimus, mis direktorilgi – ―Kui vanalt saab teha mopeedilube?‖ Kahjuks vastas õpetaja Moonika neljateistkümneaastase asemel kuueteistkümneaastaselt.

aastaselt. Koridori peal juhtusime kokku Laine Ülemaantega, kes valis ka ümbriku viis, ja vastas õigesti. See eksperiment näitas, et õpetajatele meeldib kõige rohkem number/hinne 3 ja 5.

Järgmisena sattus minu juurde õpetaja Saima Tõigast, kes valis ümbriku viis, ja vastas õigesti, et mopeedilube saab teha 14

Pildid: Erakogu


250 km Meie kooli 9.a klassi kirjutas Anne Aasametsa suunamisel programmile ”Euroopa Noored” projekti. Äsja saime teada, et see projekt sai 100% rahastuse.

Marleen Parm

Projekti nimeks on ‖250 km”, mis tuleneb Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi vahemaa pikkusest. Projekti on kaasatud kõik 9. a klassi õpilased ja Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi 9. klass. Meie projekti nõustajaks on klassijuhataja Saima Tõigast ja tuumikgrupi moodustavad Kita-Ly Remmelgas, Marleen Parm, Kenter Kirschbaum ja Sanar Sutt. Projektijuhiks on Daisy Kase. Üllatuslikult olid kohtlajärvekad meelsasti nõus meie sõprusklassiks hakkama ja projektist osa võtma. Projekt ise kestab kuni järgmise aasta augusti lõpuni. Projekti eesmärgiks on aktiveerida noori, arendada rahvustevahelist sallivust ja tolerantsust ning korraldada noortepäraseid kultuuriüritusi. Tegevuseks on noorteürituste korraldamine, filmimine, kakskeelse uusmeedia loomine, filmikooltusel osalemine ja meie filmikatketest ühisfilmi loomine. Alustasime oma tegemistega 1. septembri aktuse filmimisest. Juba paari päeva pärast vahetasime sõprusklasside vahel tutvustavaid slaidimaterjale. Plaanis on veel teha mitmed küsitlused mõlema kooli õpilastega. Samuti filmime oma koolimaja ning kooliüritusi. Ühel ja samal päeval filmime meie kooli vene keele tundi ning Kohtla-Järvel eesti keele tundi. Projekt hõlmab üksteise kodulinnade külastust. Meie lähme oma Kohtla-Järve sõpradele külla aprillis ja meie kooli külastatakse mais.

Kilingi-Nõmme Gümnaasium osaleb kogukonnaprojektis MIMO (Moving In! Moving On!). Auris Aleksandrov

kontakte kogukonnas.

Projekt MIMO tähendab lahtiseletatuna etenduskunstide ja m u u si ka tud en gi te n in g no or te professionaalide liikumist oma kodukogukonna (või mõne muu paiga) noorte juurde, enda kunstikogemuse jagamist põlvkond-kaks noorematega ning tekkiva kontakti pinnalt juba koos e dasi li iku m is t. A ntu d p roj ek ti teostatakse järgmisel õppeaastal kümnes eri paigas üle Eesti: Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keila Kool MTÜ Ardu Huvikeskus Türi Noortekeskus MTÜ Lihula Noorteklubi Puhja Gümnaasium Paide Noortekeskus Vändra Gümnaasium Rapla Vesiroosi Gümnaasium Tarvastu Gümnaasium

2011/2012 õppeaasta vältel viivad Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid Kilingi-Nõmmes iga kuu läbi kaks töötuba ning igal koolivaheajal ühe temaatilise lühilaagri. Eesmärgiks on järgmiseks suveks koos noortega jõuda ühe etenduseni (nt lühike tantsu-, draama- või nukulavastus, video, kontsert, näitus, installatsioon, häppening või mingi vahevorm, mis seob endas kõike mainitut). Kogu ühislooming koondatakse 2012. aasta suvel korraldatavale noortefestivalile. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia spetsialisti eriala üliõpilaste käe all valmib kogu protsessist dokumentaalfilm.

Projekti eesmärgid:

Noorte vaba aja sisustamine läbi tantsu, etenduste, muusika ja muude lavaliste tegevuste.

Luua alus koostööks etenduskunstide professionaalide ja noorte vahel.

Luua noortele võimalus kuuluda loomingulisse gruppi.

Tugevdada

noorte

Projekti eestvedajad Eestis on: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Von Krahli Teater ja konsultatsioonifirma PW Partners Soome partnerid on: Turu Rakenduskõrgkool ( Turku University of Applied Sciences), kelle kureerimisel käivituvad tegevused Soomes. Soome partnerid on veel: HUMAK (Human istinen Ammattikorkeakoulu), Turu linna noorteamet (City of Turku, Youth Services). Projekti rahastab Kesk-Läänemere INTERREG IV A Programm 2007-2013.

sotsiaalseid

Projekt on meie jaoks esmakordne. Loodame kogu protsessi käigus omandada uusi teadmisi ja huvitavaid kogemusi.

Projektis osalev 6. klass ja reporter Auris Aleksandrov koos tudengitega. Foto: Laine Ülemaante


Kuidas oma keha üles äratada? Triinu Ots

...hommikuvõimlemise abil See on kõige tüüpilisem viis endasse hommikul kiiresti energiat süstida., sest võtab aega vaid 5 minutit. Sarnaneb joogaharjutustega (sirutamine, kaela- ja õlaringid, painutused ja uuesti sirutus), kuid saab ka läbi kiirema nipi. Kui tunned tundide ajal väsimust, aitab ka kõrvade mudimine ja näppudega ninale koputamine.

Nii, kui tunned väsimust kontidesse pugemas, tuleb appi võtta käed ja jalad. Tammudes ühelt jalalt teisele, lööd taktimõõtu ehk metronoomi kaasa. Ja siis plaksutad kätega erinevaid rütme juurde, mis aga pähe tuleb. Ja nii lihtne see ongi!

Ärata oma keha üles...

...rütmika abil See on just Teile, muusikasõbrad.

...jooga abil Lihtsad hommikused joogaharjutused, mis aitavad leida tasakaalu ja selguse igapäevaelus.

Esimese asjana, kui hommikul ärkate ja voodist tõusete, tehke umbes 5 korda randme- ja pahkluuringe. Sisse hingates sirutage end pealaest jalatallani, väljahingates lõdvestuge.


Meie kooli aktiivsed neiud Koolipeal liigub ringi palju tütarlapsi, kellest paljud midagi ei tea. Kirjatark otsustas just meie kooli neidudele tähelepanu pöörata ning tutvustada nende erilisi hobisid. Eva-Liisa Kasela K r i s t ii na

V in kel

Eeskujud: Eeskujuks on mu isa, Ville Vinkel, tänu kellele ma selle alaga tegelen.

17. a

Hobi: Orienteerumine Kaua tegelenud: Orienteerumisega olen tegelenud kõndima hakkamisest alates aga kui a r v u l i s e l t , s i i s 1 3 a a s t a t . Meeldib, kuna alati on võistlustel uus ning huvitav maastik, mitte lihtsalt staadioniring. Üks suur pluss on see, et iga aasta on reis välismaale ning seoses sellega tekib palju uusi tutvusi. Eriti põnev on öine orienteerumine, kus saab suurte pealampidega metsas punkte läbides suure a d r e n a l i i n i l a k s u .

Anett

Hildegard

Laarmann

Saavutused ning eesmärgid: Kõiki ette lugeda ei jõua, aga tähtsamad minu jaoks on: suusaorienteerumises III koht (2011.a, võistkondlik) ning EMV pronks medal. Eesmärgiks on jõuda sellisele tasemele, et suudaksin olla konkurent teistele enda klassi t ü d r u k u t e l e .

17.a

H a n n a - E l i i s e

H o b i : S q u a s h Kaua tegelenud: Ühe hooaja ehk siis squashi mõistes 9 kuud. Tegelen, sest see meeldib mulle ning on hea võimalus end vormis hoida. Samuti ei muutu see igavaks, sest käime tihti võistlustel ning erinevaid mängukaaslasi on palju. Squash laseb mul unustada kõik päevased mured ja keskendude iseendale. Samuti on seltskond super: peame koos sünnipäevi ja tähistame igasuguseid pühasid ja muid üritusi. Tihti toimuvad ka ühised peod Pärnu klubiga. Saavutused ja eesmärgid: Siiamaani on suurim saavutus olnud mai kuus toimunud Eesti juunorite meistrivõistluste 2. koht. Sel hooajal tahan saada Eesti juunorite meistriks.

Kahro

1 6 . a

H o b i : J a l g p a l l Kaua tegelenud: Jalgpalliga olen tegelenud juba väikesest saadik, aga tõsiselt treeningutes hakkasin k ä i m a 5 a a s t a t t a g a s i . Tegelen, kuna jalgpall hakkas mulle juba väiksena huvi pakkuma. Alati kui oli vaba aeg läksin välja palli taguma. Jalgpall on lihtsalt imeline mäng, eriti väljakul olles kuuldes, kuidas sulle kaasa elatakse. Võistlustel peab keskenduma lihtsalt mängule ning ümbritseva unustama. Samuti saab seal kõik oma pinged välja elada. Eeskujud: Suurimaks eeskujuks on kindlasti maailma parim naisjalgpallur Marta. Eesmärgiks on jõuda samale tasemele kus tema. Lemmik jalgpallivõistkond on ikka oma kodu võistkond Pärnu Jalgpalliklubi ning välismaa klubi Barcelona.

Eeskujud: Treener Aliis Allas

Pille-Riin

M ä g i

14.a

H o b i : R a a m a t u t e l u g e m i n e Kaua tegelenud: umbes 8 aastat Meelib, sest lugemine on mulle nagu mu klassiõele rääkimine, kui on hea lugu siis pidama ei saa. Samuti on see hea ajaviide, kui väljas sajab vihma, elekter on ära või on käimas mõni igav koolitund. ,,Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.―(Sir Richard Steele, 1672 -1729). Lemmikraamat: Otseset lemmikut pole, aga eriliselt head on „Kääbik― J.R.R Tolkien ja ,,Vampiiri päevikud“ L.J. Smith. Pildid: erakogu


Nutitelefon ehk tark mees taskus Olete ehk näinud kooli peal mitmeid inimesi, kes mängivad tundides ning vahetundides puutetundlike telefonidega, kuid mis teeb need telefonid huvitavaks? Kristo Savi

Teist operatsioonisüsteemi, iOS-i võib näha ainult Apple-i toodetel, sest see pole avatud koodiga ning seda võib ainult Apple kasutada. Esimene telefon iOS-iga oli Apple’i iPhone, mis kuulutati välja aastal 2007 ning mis oli selle aja kohta väga innovatiivne ja populaarne. Nüüdseks on väljas iPhone 4S, mis on iPhone’i seeria viies telefon ning mida esitleti oktoobrikuu alguses.

Üks kõige levinum operatsioonisüsteem selles nimistus on Android, mida hakati arendama aastal 2003 ning mille ostis ära Google aastal 2005 esialgsete arendajate käest. Sellest ajast peale on seda rohkesti edasi arendatud ning sellest on saanud üks maailma enimkasutatavaid operatsioonisüsteeme nutitelefonides.

Ning viimane nutitelefonide operatsioonisüsteeme, millest juttu tuleb, on Symbian. Symbiani operatsioonisusteem on enim kasutusel Nokia nutitelefonidel, kuid kahjuks ei ole suutnud Symbian Android-i ja iOS-iga sammu pidada ning on nende varju jäänud. Kui eelmainitud Android ja iOS on põhiliselt kasutuses olnud vaid puutetundlikutel telefonidel, siis Symbian on kasutusel ka paljudel mittepuutetundlikel telefonidel ning on seega ka laialdasemalt levinud.

Neid operatsioonisüsteeme võime leida telefonidel, mida on kujutatud kõrvalolevatel piltidel.

Pildid: Erakogu

K.Ö.F.F — Kirjatarga ÖöFilmiFestival Kristo Savi

29. september toimus koolimajas kirjatarga ööfilmifestival, kus vaatasime filme, sõime ja tundsime elust rõõmu. Ära jõudsime vaadata filmid “Kuninga kõne”, “Pruutneitsid”, “Halb õpetaja” ning “Jääaeg 3”. Üritasime vaadata ka “Paul”-i, kuid olime liiga väsinud ning ei suutnud seda lõpuni vaadata. Seega jäime pärast viite minutit magama. Järgmine päev oli koolipäev ja seetõttu pidime varakult ärkama. See oli vaevanõudev, kuna saime magama alles kell viis hommikul. Eesmärgiks oli olla meediaga kursis ja arutleda filmiteemadel. Ette tuli ka ootamatusi: Rannese madrats läks katki, kõlarite ja helipuldi töölesaamiseks läks kaua aega, kuid Rannese madrats tühjenes jätkuvalt.

Pildid: Diana-Maria Vahtramäe


Uus aula läbi Kirjatarga silmade Tegime Kirjatargaga kooli aulast oma visioonid. Selles numbris näete neist esimest. Tekst ja pilt Eva-Liisa Kasela Uus aula jääks samasse kohta, kus praegu, aga siiski viiksime sisse mõned lihtsad muudatused. Lava kuju muudaksime ümaramaks, mille ees oleks trepp, kust saab lavale ning kus koorilauljad saaksid laulda. Samuti paneksime lavale uued tumerohelised eesriided, mis sobiksid kokku toolidega. Lavapoolse seina värv oleks meelepärane heleroheline, mis jätkub küljeseinte ülemises ning alumises osas. Põranda vahetaks täielikult välja, kuna see on palju üle elanud ning enam käimist ei kannata (eriti kontskingadega). Kindlasti vajaks saali akustika korrigeerimist. Kuna kõlareid hetkel saalis ajutiselt ei ole, lisaksime kaks suurt kõlarit lava mõlemale poolele. Valgustuse poolelt peaksid saalis kindlasti olema ka prožektorid, millest mõned näitaksid värvilist valgust.

VISIOON 1

Jussikese seitse klemmi Allikas: Silvi Välja „Jussikese seitse sõpra“ Ümber tegi: Kerli Kore Tekst ja pilt Kerli Kore Päga Jussike alati tiksus mingi omaette pühapäeviti. Lihtsalt üli-fun oli terve päev mingi hullu lolli mängida. Tõmmelda ta üldse ei vinnanud. Jussike tahtis, et 24/7 oleks pühapäev. Ta otsustas trippida pühapäevamaale ja vana käest küsida, et too temaga tšilliks kogu aeg.

Jussike tegi väikest breinworki ja arvas, et kõik päevad asuvad võsa taga, kuhu igal õhtul päike kerra tõmbab, sest iga päev tsoinis päikesevana sealt uue päeva kaasa. Jussike pani kohe jalad tööle ja jõudis megasse metsa. Jussike feilis räigelt, sest sealt ei olnud päikeseklemmi üldse näha. Jussike pani t u rp siga min ek u t, et päikesele järele jõuda. Aga räme võsa ei lõppenud ja Jussike oli täielikult lost nagu. Mingi suvakas tee viis räige sipelgaresidentsi juurde. Nood oli ilgelt ametis oma uste kinni panemisega, sest tõmbas juba vähe pimedaks. „Jou, houmid! Sheerige, kus pühapäevamaa on?― käis Jussike räigelt pinda. „Oleme mingi nagu kõik kohad läbi käinud ja ilgelt

tõmmelnud, aga sellist kräppi me veel nagu kuulnud pole― vastasid sipelgad. „Astu tihase juurest läbi, ta peaks matsu jagama!― Jussike hüppas tihase juurest läbi, kes oma näljarottidele just jorises mingit unekat. „Jou, tihane! Sheeri, kus pühapäevamaa on?― lõugas Jussike. „C’mon, ma olen mingi päev läbi retsilt tõmmelnud, hüppa öökulli juurest läbi, ta mingi haige nohik, jagab raudselt matsu! Nagu tegelt ka!― Jussike põrkas öökulli juurde. „Jou, öökull, sheeri pühapäevamaa staffi!― Öökull oli mingi räiget sleepi päev otsa lasknud ja just nagu oli tal väike weikiweiki: „No jou, houmi! No sa pead mingi retsilt edasi minema. Kõigepealt pead Esmaspäevaga vähe põrkama, aga ta siuke suht chill tüüp, aitab hädast välja.―

Jussike jõudis Esmaspäevamaale ja hakkas kohe hullult põrkama, et vana talle Pühapäevamaast räigelt asju sheeriks. Esmaspäev lasi Jussikese räigelt üle ja pani too mingi ullult rabama ja alles siis näitas, kuhu minema peab. Sama keiss juhtus nagu iga päevaga. Ta pandi nagu retsilt tõmblema igal pool ja tüüp oli nii pussy, et oli räigeks abiks kõigile. Lõpuks, kui ta Pühapäevamaale jõudis, oli kõik nagu retsilt chill ja kena. Mingi räme party läks lahti kohe. Samuti oli Jussikese kõik seitse meiti ka seal, need nädalapäevad, keda ta retsilt helpis nagu. Jussike oli mingi räme sangar ja ull houmi kõigil ja täiega nagu tšillis igal pool ringi. Kui läbu hakkas lõppema, peksti ilge sleep majja. Ja nii juhtus 24/7.


Kirjatarga uusim beebi– e.l.u.24 Tänapäeval on olemas kõikvõimalikud ajakirjad ja Internetileheküljed, kus saame kursis olla teiste elu murede, rõõmude ja värskete uudistega ning uusimate suundadega moelavadelt. Kirjatark viib sellest sügisest sisse uue rubriigi e.l.u.24– ehe lokaalne uudis 24. Kirjatark õpside silmis halvas valguses. Anett-Hildegard Laarmann

Näljutamine on moes !? Üha rohkem näeme nii koolimajas kui ka tänavapildis noori neiusid ja vahetevahel ka noormehi, kes on nii peenikesed ja kõhnad, et justkui kaoks Foto allikas: Internet ära, kui nad külje keeravad. Mõelgem nüüd korraks, kui palju olete enda sõprusringkonnas kuulnud lauset: „ Oumaigaad! Ma olen paks!― Kindlasti märkate söögivahetunnis neid, kes tõstavad ette vaid ühe kartuli või pool lusikatäit salatit, et see siis nõrkenud näoga alla kugistada. No kammoon, milleks? Loodetavasti olete ikka terviseõpetuse tunnist meelde jätnud, kui palju inimene päevas kilokaloreid ja erinevaid toitaineid vajab. Miks teha endale karuteene ja viia oma organism tasakaalust välja? Inimesed võiksid endale meelde tuletada, et tervislikum on käia regulaarselt trennis, mis tagab superhea enesetunde, ja süüa kolm korralikku toidukorda päevas. Kõige tähtsam on muidugi hommikusöök, et aju tööle hakkaks. Vahepaladena võib haarata ka näiteks puuviljade või müslibatooni järele. e.l.u.24 ütleb - näljutamine ei ole IN, tervis on moes!

On tulnud infot, et õpetajatele ei meeldi Kirjatargas tehtav töö. Pidevalt on klassis kuulda õpetajate poolt halvustavaid kommentaare. Võib tuua näite eesti keele õpetaja poolt dikteeritud etteütlusest: „Koolilehes Kirjatark avaldas retsensiooni nooruk, kel on ladus sulejooks, kuid jääb vajaka kultuuritausta tundmisest..― Meie jaoks on see solvav.Õpetajate poolt on tulnud ka palveid, et Kirjatark ei alustaks kohe aasta alguses, sest muidu tekivad ju jälle tundidest äraküsimised. Õpetajad, mis teil viga on? See on ju vabatahtlik töö, mida teeme enda vabast ajast. Kas oleks siis parem, kui passiksime bussijaamas, suits suus ja pudel seltsiks? Pärast kooli kella kolmest, kui normaalsed õpilased lähevad koju, tuleme meie lehte kokku panema. Paljud inimesed ei tea, et Kirjatarga liikmed on lehe valmimise nimel istunud koolimajas pikkade öötundideni. See kõik on ju vabatahtlik töö, mis arendab meid endid nii eesti keeles kui ka annab sotsiaalseid oskusi inimestega suhtlemisel. Mis saaks siis õpetajatel olla meie arengu vastu? Pedagoogid, palun olge mõistvamad, kui mõnikord peamegi tundidest ära küsima, sest me ei tee seda ju sihilikult.

ˇ Venja Zokin soovitab Mood ja stiil on väga aktuaalsed teemad. Nad käivad meie eluga kaasas ja me puutume nendega kokku igal pool kuhu me ka ei läheks. Ka koolimajas on märgata inimesi, kes proovivad isikupäraselt silma paista. Venja Žokin otsustas kokku panna stiilsed komplektid nii noormeestele kui neiudele, saades inspiratsiooni just õpilastelt meie endi keskelt. Uued, sügisel moelavadele jõudnud komplektid näitavad, et noormehed peaksid riietuma eestimaiselt musta või tumehalli. Eriti stiilipuhtaks peetakse kitsaid teksaseid koos triiksärgi ja pikaninaliste valgete kingadega. Asjale lisab vunki male purse (tõlk. meeste õlakott filmist Hangover), millega on mugav kõik vajalikud asjad stiilselt kaasa võtta. Neiud, kas mõtlete, kuidas paista? Venja soovitab teil edaspidi kanda ülikõrgeid kontsi. Soovitatavalt selliseid, millel on raske püsti püsida.

Parim valik on kindlasti narmastega või metallimitatsiooniga kingad. Sära lisab kindlasti ka tugev meik ja värvidega pole mõtet küll tagasi hoida.Moes on suured ja massiivsed kulinad. Käevõrusid ja kaelakeesid sobib kanda mitmekaupa. Parim valik oleks metalsest materjalist ehted, mis liikudes teeks kilisevat häält .

Tüdrukud, ärge muretsege, ka teie peale on mõeldud. Sügistuuled on puhunud meieni seksikaid, trendikaid ja ülimugavaid kehapaljastavaid suundi. Meie soovitame kanda võimalikult palju pitsi ja mini. Suurepärase koosluse moodustavad korsett ja seelik, mida võiksid täiendada pitssukkade ja kontsakingadega. Aksessuaaridega võite julgelt ümber käia ja siin kehtib küll lause: ―Mida rohkem, seda uhkem!‖

silma

Suur tänu neile õpilastele, kes olid lahkesti nõus Venjale oma riideid laenama!

Pildid: Diana-Maria Vahtramäe


Esimese veerandi horoskoop Horoskoop on astroloogias skeem, mis kujutab planeetide ja teiste taevakehade asendit mingi sündmuse hetkel. Siinkohal toome välja meie lugejate maagilise tuleviku. Vähk (22. juuni – 22. juuli) Rait-Eino Laarmann Jäär (21. märts – 20. aprill) Kuna kuu seis on halb, siis jäärad kalduvad kaotama palju raha. Loobite raha nii vasakule kui ka paremale. Vältida tuleks kindlasti kasiinosid ja loteriipileteid, sest raha kaotavad jäärad igal juhul.

Vähkidel on aeg elus keerata täiesti uus lehekülg ning ette võtta midagi uut. Näiteks hakata tegelema ekstreemspordiga või lihtsalt minna filmipoes ―sodi‖ kasti juurde ja osta mõni karm Steven Seagali film. Lõvi (23. juuli – 22. august)

Sõnn (21. aprill – 20. mai) Vallalistel sõnnidel on suur tõenäosus leida endale elu armastus. Suhetes on sõnnid igati soojad ja hoolivad. On aeg ette võtta midagi romantilist. Kaksikud (21. mai – 21. juuni) Kaksikutel on s oo dne ae g paastu alustami s ek s. S el l e tingib kuu liikumine amburis. Nüüd on ka hea aeg proovida midagi uut ja täiesti eksootilist (jutt ei käi melonist).

Lõvid võivad leida endale uue sõbra, kes on igati truu ja jääb tema ellu pikaks ajaks. Hea aeg on ka mistahes õpinguteks ja enesetäiendamiseks ning hobidega tegelemiseks. Perioodi teisel poolel tunned vajadust midagi suurt suhu võtta. Näiteks hamburgeri. Neitsi (23. august – 22. september) Neitsid unistavad ning on hajameelsemad kui tavaliselt. Oht on kaotada süütus või sattuda varaste ohvriks. Hea periood on ka

religioosseteks või rituaalseteks tegevusteks. Kaalud (23. september – 23. oktoober) Kui käid ringi lahtiste kingapaeltega, võid komistada millegi sellise otsa, mida varem tähele ei pannud. Eemale tuleks hoida ka kuumadest asjadest kuna on suur võimalus, et saad kõrvetada. Skorpion (24. oktoober – 22. november) Liikluses tuleb ette vaadata aga skorpionitel. Kuna Merkuuri seis Neptuuniga on suhteliselt nigel, siis on eriti just autokoolis käivatel skorpionitel oht sattuda ahelavariidesse. Ambur (23. november – 21. detsember) On võimalus, et tuleval perioodil täitub just mõni amburi suur ning pikkisilmi oodatud unistus. Kuu märksõnaks on mardisant ja jäätee.

Sõnaseletusi lapsevanematele: Sõnaseletusi lapsevanematele: tuntuimad väljendid vanematele, kes ei saa aru, mida nende poeg või tütar räägib. Otsustasime kirjutada teile noortesõnastiku. Auris Aleksandrov K — olgu (OK) mt? — Mis teed? chattima — rääkima lühkarid — lühikesed püksid ketsitama nuub — inimene, kes ei saa hakkama pmts — põhimõteliselt sliipi peksma — magama pohhui—täiega suva

Kaljukits (22. detsember – 20. jaanuar) Kaljukitsedel on oht jääda ―sõpradest koolikaaslaste― tünga ohvriks. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga halvasti hakkab vedama just gümnasistidest rebastel. Veevalaja (21. jaanuar – 18. veebruar) Veevalajatel tuleks vältida tuleval perioodil igasuguseid vähegi kahtlasena näivaid tehinguid. On oht sattuda suure pettuse ohvriks. Koolipuhvetis tädilt raha tagasi saades kontrollige iga sent üle, et tegu ei oleks valerahaga. Kalad (19. veebruar – 20. märts) Kuna kalad on vee element, siis on Jupiteri positiivne mõju i n i m k ä i tumisele juba kaugelt näha. Kui näete tänaval hullumeelselt rõõmsa ilmega ringi käivaid inimesi, siis ilmselgelt on tegu kaladega.

Illustratsioonid: Kerli Kore

Ootame Teid kõiki 17. novembril toimuvale balliteemalisele moeshow’le. Materjaliks taaskasutus

dunno — ei tea Ns — Niisama trippima — reisima driftima—autoga fail — ebaõnnestumine rottima — varastama chillima/hängima — (sõpradega) aega veetma

Kirjatark 55  

Oktoober 2011

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you