Issuu on Google+


Victoria Boutenko GREEN SMOOTHIE REVOLUTION: THE RADICAL LEAP TOWARDS NATURAL HEALTH 2009 ESMAKORDSELT EESTI KEELES Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav. Hoiatus: raamatus sisalduv informatsioon pole meditsiinilist laadi. Victoria Boutenko ei soovita töödeldud toitusid ega traditsioonilisi ravivõtteid. Autorid, kirjastajad ja/või levitajad ei vastuta raamatus kirjeldatud elustiili omandamisest tekkinud võimalike negatiivsete tagajärgede eest. Kaane kujundanud Reet Helm Toimetanud Anu Murakas Korrektor Inna Viires © 2009 by Victoria Boutenko. Photo credit: Robert Petetit Photo of Gabrielle Chaves on p. 31: Julia Corbett All rights reserved. © 2013 Kirjastus ERSEN E01251113 ISBN 978-9949-25-317-3 Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee


SISUKORD

EESSÕNA

Rohelise smuuti revolutsioon on alanud

9

ESIMENE OSA TAIMSE TERVENDUSJÕU VABASTAMINE 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Taimede ime 13 Taimed, inimkonna toitumise võtmeelement 17 Esimene roheline smuuti 25 Erinevate taimede kasutamise olulisus smuutides 29 Blenderdamine või mahlaks tegemine 37 Küsimused ja vastused rohelise smuuti kohta 43 Rohelised smuutid lastele 49 Rohelised smuutid lemmikloomadele 53 Rohelise smuuti koostisosade kombineerimine 57 Juhtnööre rohelise smuuti optimaalseks tarbimiseks

TEINE OSA ROHELISE SMUUTI RETSEPTID

Väärt nõuandeid smuuti valmistamiseks 65 Rohelised smuutid algajatele 69 Superrohelised smuutid 85 Hõrgud rohelised smuutid ja supid 93 Rohelised smuutid seiklejaile 109 Rohelised pudingud 119 Rohelised smuutid lastele 131 Rohelised smuutid lemmikloomadele 139 Rohelised smuutid kehahoolduses 141 Rohelise smuuti revolutsioon maailmas 143 LISA 1 Imeline kaalukaotus: näitlik lugu 147 LISA 2 Clent Manich: toitumine rohelistest smuutidest 155 LISA 3 Kuidas toortoidupere toorest sööma hakkas 165 JÄRELSÕNA

TUNNUSTUS AUTORIST

173 175

59


EESSÕNA

ROHELISE SMUUTI REVOLUTSIOON ON ALANUD

ROHELISE SMUUTI REVOLUTSIOON LEIAB ASET JUST NÜÜD, TÄNU SINULE,

minule ja kõikidele teistele inimestele maailmas, kes naudivad seda maitsvat rohelist jooki. Hämmastavaim fakt selle maagilise joogi kohta on aga see, et lisaks superrohelisele värvile ja tervislikkusele maitseb see üllatavalt hästi ning sellesse on lihtne armuda. Olen oma õpitubades ja seminaridel näinud tuhandeid inimesi oma suhtumist muutmas, kui nad esimest korda rohelist smuutit maitsevad. Jälestusest ja hirmujudinatest „rohelise kraami” vastu saab järsku nauding smuuti üllatavalt heast maitsest. Ikka ja jälle kuulen üllatushüüdeid ning näen, kuidas inimesed oma tassid puhtaks limpsivad. Olles üritanud 15 aastat innustada inimesi värskeid puu- ja juurvilju oma menüüsse lisama, meenub mulle, kui raske oli neid veenda rohkem toorest toitu sööma. Aastaid sõitsin 1300 kilomeetrit mööda läänerannikut, et igal nädalal inimestele toore toidu kasulikkusest rääkida. Viisin läbi 10-nädalasi kursusi San Franciscost Seattle’ini välja. Pärast nädalast puhkust alustasin otsast peale. Hoolimata suurtest pingutustest leidis enamik mu õpilastest, et toortoidudieeti on raske järgida. Ent rohelise smuuti saabumisega muutus kõik. Alates hetkest, mil ma 2004. aasta augustis esimese rohelise smuuti valmistasin, on see jook kogunud tohutult populaarsust ilma minupoolse reklaamita. Tänapäeval teatakse rohelisest smuutist rohkem kui toor-


toidudieedist. Ma võin mõnest kohalikust mahlabaarist ning samuti Medfordis Oregonis asuva lennujaama lähedalt kiirtoidurestoranist erinevaid rohelisi smuutisid tellida. Paljud telesaated ja ajakirjad soovitavad rohelisi smuutisid ja kui mu lapsed mind hiljuti kinno viisid, pidin oma toolilt äärepealt maha kukkuma, kui nägin Raudmeest blenderit välja tõmbavat ning endale rohelist smuutit valmistavat. Alates rohelise smuuti leiutamisest olen seda joonud iga päev ning jaganud seda ka teistega. Armastan rohelist smuutit nii väga, et olen otsustanud seda elu lõpuni juua. Kõik mu pereliikmed armastavad smuutit ning paljud mu sõbrad samuti. Kuhu ma ka ei läheks, kõikjalt kuulen rohelise smuuti fännide kohta kogu maailmas. Smuutisid blenderdades, uurimistöid tehes ning fännide kirju lugedes oleme käesolevasse raamatusse kokku pannud parimad retseptid ja põhitõed rohelise smuuti valmistamise ning tarbimise kohta. Ma loodan, et naudid roheliste smuutide maailma avastamist ning leiad siit oma lemmikretseptid, et oma tervist turgutada. Head blenderdamist! Victoria Boutenko


1 TAIMEDE IME

Päikesetõusu imet suudame me hinnata vaid siis, kui oleme pimeduses oodanud. – TUNDMATU AUTOR

IGA KORD, KUI LOEN FOTOSÜNTEESI KOHTA, TEKIB MU IHULE KANANAHK.

Taimed on ainsad elusolendid maailmas, kes suudavad muuta päikesepaiste toiduks, mida võivad tarbida kõik olendid. Roheliste lehtedeta poleks meie planeedil elu. Kõikide taimede eesmärgiks on toota klorofülli. Maksimummääral klorofülli tootmisele pühendunud lehed kasvavad, venivad ja levivad, leides endale kiiresti koha päikese all. Sellepärast peamegi pidevalt niitma, lõikama, pügama ja trimmima meid ümbritsevat muru, põõsaid ja puid. Klorofüll on imeline aine, päikesepaiste vedelal kujul. Klorofüllimolekul on aluseks kõigele, mis eksisteerib meie planeedil süsivesiku kujul. See tähendab, et pole suhkrut, mett, kartulit, spagette, riisi või leiba, mis ei pärineks klorofüllimolekulist. Kogu toidus olev energia tuleb päikeselt. Taimed kasutavad klorofüllist loodud suhkruid targasti. Et neil pole jalgu ja nad ei saa paigalt liikuda, muudavad nad oma viljad magusaks, et meelitada oma seemnete levitamiseks ligi loomi, putukaid, linde ja inimesi. Just sellepärast puuviljad meid nii väga köidavadki. Need on eredavärvilised, magusad ja lõhnavad ahvatlevalt. Suur osa suhkrust suunatakse ka taimejuurtesse. Nagu sa tead, on juured magusad, näiteks porgand, peet, jamss, kartul ja kaalikas. Just sel põhjusel toodetakse suur osa suhkrust juurviljadest. Võib tekkida küsimus, mis mõte on juurte magususel? Keda võiksid need räpased, karvased, peidus olevad juured peibutada?


TAIMEDE IME

7

On lugematul arvul seeni, mikroobe, amööbe, baktereid ja mikroorganisme, kelle elu sõltub taimejuurte suhkrust. Jeff Lowenfels ja Wayne Lewis heidavad oma raamatus „Teaming with Microbes” veidi valgust sellele, kuivõrd ülerahvastatud see kant on: „Pelgalt teelusikatäis aiamulda sisaldab miljardeid silmale nähtamatuid baktereid, meetrite kaupa seeneniidistikku, mitmeid tuhandeid ainurakseid ja mitukümmend ümarussi.”1 Kõik need mikroorganismid on parajad maiasmokad, tarbides taimejuurte suhkrut ning paljunedes. Nad muudavad orgaanilised ained, näiteks loomakorjused ja taimejäänused, anorgaanilisteks mineraalideks. Mulla viljakus sõltub täielikult mikroorganismide tegevusest. Nendeta on muld lihtsalt tolm. Taimejuured on kaetud tillukeste karvakestega, mida nimetatakse risoidideks. Nende abil imeb taim mullast vett, hankides sel moel ka lahustunud mineraalaineid. Vesi siseneb karvakeste kaudu taimesse, kandes toitaineid kõikidesse taimeosadesse. Toitainete kogumisel on taime eesmärgiks kasvatada seemneid, mis vajavad paljunemiseks piisavalt toitaineid. Esmalt peavad seemned üle elama mitmesugused ilmastikunähtused, näiteks külma, põua, tuule, vihma või kuumalaine. Lisaks tugevale immuunsusele ja võimele üle elada äärmuslikud tingimused, nende hulgas ka võimaluse veeta palju tunde kellegi seedetraktis, peavad seemned ootama kannatlikult, enne kui tekivad idanemiseks sobilikud tingimused. Toitainete rohkus tagab seemne eluea sadadeks, koguni tuhandeteks aastateks. Martha Hunter Shephard kirjeldab oma artiklis ühe Norra seemnepanga kohta seemnete erakordset ellujäämisvõimet: „Pikima elueaga seeme, mida teame, on sorgo. Meil on alust arvata, et selle seeme on teatud tingimustel säilinud umbes 20 000 aastat.”2 Kui seeme on idanenud, vajab see võrsumiseks ja ellujää1

Jeff Lowenfels ja Wayne Lewis „Teaming with Microbes” (Portland, OR, Timber Press, 2006). 2 Martha Hunter Shephard, artikkel „Banking on the Future”, Rhodes Magazine 15 (sügis 2008).


8

ROHELISE SMUUTI REVOLUTSIOON

miseks palju energiat ja toitaineid. Mõnikord on näha, kuidas muruvõrse kasvab läbi paksu asfaldikihi, olles võimeline liigutama kive ja paksu savi. Võrse peab üle elama ka selle, kui suur loom sellele peale astub või seda näksib, mis oleks võimatu, kui seemnetel poleks piisavalt toitaineid. Sellepärast taimed näevadki nii palju vaeva, et toita maa-aluseid mikroorganisme ning nende mineraale tarbida. Taimed alustavad toitainete kogumist juba ammu enne seemnete valmimist. Toitainete kogumiseks ja säilitamiseks pole paremat kohta kui lehed. Selle tõttu on rohelised taimed kõige toitainerikkamaks toiduks planeedil. Nüüd võib tekkida küsimus, kas mitte seemned pole taime toitvaim osa? Ehkki seemned on tõepoolest toitainerikkad, ei taha taimed, et nende „lapsukesi” nahka pistetaks ning kaitsevad neid igasuguste inhibiitorite, alkaloidide ja teiste mürgiste ainetega. Parim aeg taime korjamiseks on enne seemnete valmimist, sest just siis sisaldavad rohelised lehed kõige rohkem toitaineid. Pärast õide puhkemist hakkavad toitained seemnetesse kogunema. Kui seemned on valmis, pole lehtedes enam peaaegu üldse toitaineid. Need muutuvad kollaseks ja pruuniks, kibedaks ja kõvaks ning kukuvad lõpuks maha, et neisse jäänud toitained saaksid uuesti mulda imenduda ning taim järgmise kasvuhooajani puhata.


Rohelise smuuti revolutsioon