Page 1


Richelle Mead FROSTBITE. Vampire Academy, Book 2 2008

Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav.

Kaane kujundanud Reet Helm Toimetanud Anu Rooseniit Korrektor Inna Viires © 2008 by Richelle Mead © 2010 Kirjastus ERSEN

B11211810 ISBN 978-9949-12-940-9

Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee


VA

Proloog

S

urrakse. Aga sageli ärgatakse taas ellu. Uskuge mind, ma tean. Siin, maa peal on üks liik vampiire, kes on sõna otseses mõttes ringi kõndivad surnud. Neid kutsutakse strigoideks ja kui te veel ei näe neist õudusunenägusid, siis varsti hakkate nägema. Nad on tugevad ja kiired ning tapavad halastamatult, kõhklemata. Lisaks on nad veel surematud, mistõttu on neid hullult raske hävitada. On ainult kolm viisi, kuidas seda teha: torgata hõbedast teivas südamesse, raiuda pea maha või põletada. Ühtki neist viisidest ei ole kerge täide viia, aga paremaid mooduseid pole. Aga Maa peal kõnnivad ringi ka head vampiirid. Neid kutsutakse moroideks. Nemad on elus ja neil on uskumatult lahe omadus vallata võluväge kõigis neljas elemendis – maa, õhk, vesi ja tuli. (Tegelikult saab sellega hakkama enamik moroisid – hiljem räägin eranditest lähemalt.) Nad ei kasuta võluväge enam kuigi sageli, millest on tõsiselt kahju. See oleks uskumatult võimas relv, aga moroidel on vankumatu veendumus, et võluväge tuleb kasutada ainult rahumeelselt. See on nende ühiskonnas üks kõige rangemaid reegleid. Tavaliselt on moroid pikad ja saledad ning nad ei talu eriti päikesevalgust. Ent selle puuduse korvavad nende üli­ inimlikud meeled – nägemine, haistmine ja kuulmine. Mõlemat liiki vampiirid vajavad verd. Sellepärast nad ju vampiirid ongi, ma arvan. Aga moroid ei tapa, et verd saada. Selle asemel peavad nad endi ümber inimesi, kes on nõus vabatahtlikult loovutama väikesi koguseid. Need inimesed teevad seda vabatahtli-


4

R ic he l l e M e a d

kult, kuna vampiirihammustus sisaldab endorfiine, mis tekitavad tõeliselt mõnusa tunde, millest võib sõltuvusse sattuda. Ma tean seda isiklikust kogemusest. Neid inimesi kutsutakse toitjateks ja iseenesest on nad vampiirihammustuse sõltlased. Ometi on toitjate pidamine parem kui strigoide moodus, sest nagu te juba võite arvata, nemad tapavad, et verd saada. Ma arvan, et see meeldib neile. Kui moroi tapab verd juues ohvri, muutub too strigoiks. Mõned moroid valivad selle tee teadlikult, loovutades oma võluväe ja moraali surematuse eest. Strigoisid võib luua ka väevõimuga. Kui strigoi joob ohvri verd ja sunnib siis ohvrit vastutasuks jooma strigoi verd, noh... siis ongi uus strigoi olemas. Nii võib ükskõik kellega juhtuda: moroi, inimese või... dampiiriga. Dampiir. Mina olen dampiir. Dampiirid on pooleldi inimesed, pooleldi moroid. Mulle meeldib mõelda, et meis on ühinenud mõlema liigi parimad jooned. Ma olen tugev ja visa nagu inimesed. Ma võin ka päikese käes olla nii palju, kui tahan. Aga moroidele omaselt on mul teravad meeled ja kiired refleksid. Tulemuseks on see, et dampiirid on superhead ihukaitsjad ja enamik meist teebki seda tööd. Meid kutsutakse kaitsjateks. Mind on kogu mu elu treenitud kaitsma moroisid strigoide eest. Mul on terve trobikond eri- ja harjutustunde Püha Vladimiri Akadeemias, mis on erakool moroidele ja dampiiridele. Ma tean, kuidas kasutada mis tahes relvi, ja suudan üsna ägedaid hoope jagada. Olen kolkinud kutte, kes on minust kaks korda suuremad – nii koolis kui ka väljaspool kooli. Ja noh, kutid on peaaegu et ainukesed, keda ma peksan, kuna nendes tundides, kus mina käin, on väga vähe tüdrukuid. Seda sellepärast, et kuigi dampiirid on pärinud kõikvõimalikke suurepäraseid omadusi, on siiski üks asi, mida me ei saa. Dampii-


K ü l m av õe t u d

5

rid ei saa lapsi teiste dampiiridega. Ärge minult küsige, miks. Ega ma mingi geneetik ole. Inimeste ja moroide suhetest sünnib aga alati palju dampiire, sel moel me ilmale tulemegi. Aga viimasel ajal ei juhtu seda just sageli; moroid eelistavad inimestest eemale hoida. Ent ühe veidra geneetilise apsaka tõttu sünnivad moroide ja dampiiride ühtest dampiirilapsed. Tean, tean, see on hullumeelsus. Võiks arvata, et saate lapse, kes on kolm neljandikku vampiir, eks ole? Üldsegi mitte. Pool inimest, pool moroid. Enamik sellistest dampiiridest sünnivad moroi meeste ja dampiiri naiste ühtest. Moroi naised saavad ikka moroibeebisid. Tavaliselt on nii, et moroi mehed teevad dampiirinaistega kõrvalhüppeid ja tõmbavad siis uttu. Tulemuseks on palju dampiiritaridest üksikemasid ja sellepärast saavadki vähestest naistest kaitsjad. Nad keskenduvad pigem oma laste kasvatamisele. Tulemuseks on see, et ainult poistest ja käputäiest tüdrukuist saavad kaitsjad. Kuid need, kes hakkavad moroide kaitsjaks, võtavad oma tööd tõsiselt. Dampiiridele on oluline, et moroid saaksid lapsi. Me peame neid kaitsma. Pealegi see on... noh, see on auküsimus. Strigoid on õelad ja ebaloomulikud olendid. Ei ole õige, et nad varitsevad süütuid. Dampiiridele, keda õpetatakse kaitsjateks, korrutatakse seda juba maast madalast. Strigoid on õelad. Moroisid tuleb kaitsta. Kaitsjad usuvad seda. Mina usun seda. Ja on üks moroi, keda tahan kaitsta üle kõige siin ilmas – minu parim sõber, Lissa. Ta on moroi printsess. Moroidel on kaksteist kuninglikku perekonda ja tema on ainuke, kes on oma, Dragomiride suguvõsast alles jäänud. Kuid peale selle, et Lissa on minu parim sõber, on veel midagi, mis teeb ta eriliseks. Kas mäletate, kui mainisin, et iga moroi valdab üht neljast elemendist? Noh, tuleb välja, et Lissa valdab ühte, mille olemasolust polnud kuni viimase ajani kellelgi aimu: see element on vaim. Aas-


6

R ic he l l e M e a d

taid arvasime, et ta lihtsalt ei suuda oma võluvõimeid välja arendada. Siis hakkasid tema ümber toimuma imelikud asjad. Näiteks, kõigil vampiiridel on võime, mida kutsutakse käsuhääleks ja mis aitab neil oma tahet teistele peale suruda. Strigoidel on käsuhääl eriti tugevasti välja arenenud. Moroidel on see nõrgem, aga ka keelatud kasutada. Ent Lissa käsuhääl on peaaegu sama tugev kui strigoidel. Tal pruugib vaid silmi pilgutada ja inimesed tantsivad tema pilli järgi... Ent see polegi kõige lahedam, mida ta teha oskab. Ütlesin ennist, et kõik surnud ei jää alati surnuks. Noh, mina olen üks sellistest. Ärge muretsege – ma ei ole nagu strigoid. Aga ma olen olnud surnud. (Ma ei soovita proovida.) See juhtus, kui auto, milles sõitsin, libises teelt välja. Õnnetuses surime mina, Lissa vanemad ja ta vend. Ja mingil hetkel selles kaoses, ilma et ta oleks adunud, mida teeb, kasutas Lissa oma vaimujõudu, et mind tagasi tuua. Kaua aega ei teadnud me sellest midagi. Tegelikult ei teadnud me üldse, et vaimu element olemas on. Õnnetuseks selgus, et üks isik siiski teadis vaimu olemasolust enne meid. Viktor Daškov, moroi prints, kes oli suremas, sai teada Lissa võluväest ning otsustas Lissa luku ja riivi taha panna ning teha temast oma isikliku tervendaja – kogu eluks. Kui taipasin, et keegi jälitab Lissat, otsustasin ise tegutseda. Ma murdsin koolist välja ning me põgenesime inimeste sekka. Elu oli lõbus, aga ühtaegu ka närvesööv, sest olime alati jooksus. Meil õnnestus kaks aastat sedasi elada, kuni Akadeemia juhtkond lõpuks meile jälile sai ja mõne kuu eest meid tagasi tiris. Siis tegigi Viktor oma esimese tõsise käigu, röövides Lissa ja piinates teda, kuni tüdruk nõustus Viktori nõudmisi täitma. Seoses sellega võttis Viktor kasutusele üpris äärmuslikud abinõud, pannes mind ja minu mentorit Dimitrit võluväe abiga teineteist


K ü l m av õe t u d

7

ihaldama. (Temast räägin ma edaspidi.) Viktor kasutas ära asjaolu, et vaim muutis Lissa vaimselt ebastabiilseks. Ent isegi see polnud nii hull kui see, mida Viktor tegi omaenese tütre Nataliega. Ta õhutas tütart strigoiks muutuma, et oma põgenemist varjata. Natalie lõpetas teibaga südames. Kui Viktor pärast seda tabati, ei ilmutanud ta mingit süütunnet oma teo pärast. See paneb mind mõtlema, et isata kasvades ei jäänud ma millestki ilma. Aga nüüd pean kaitsma Lissat nii strigoide kui ka moroide eest. Ainult mõned ametnikud koolis teavad, mida Lissa suudab korda saata, ent olen kindel, et on veel teisigi Viktori-suguseid, kes tahavad teda ära kasutada. Õnneks on mul veel üks relv, mis aitab teda kaitsta. Mingil hetkel, kui ma autoõnnetusest paranesin, sepistas vaim meie vahele psüühilise sideme. (Ehkki see töötab ainult ühtpidi. Lissa ei suuda mind „tunnetada”.) See side aitab mul Lissal silma peal hoida ja teada saada, kui ta hätta satub, ehkki mõnikord on veider tunda teist isikut oma peas. Oleme üsna kindlad, et vaimujõud suudab veel paljusid asju, kuid me ei tea veel, mis need on. Vahepeal püüan olla nii hea kaitsja, kui vähegi saan. Põgenemise tõttu jäin õpingutes maha ja pean lisatundidega kaotatud aja tagasi tegema. Üle kõige siin ilmas tahan Lissat kaitsta. Õnnetuseks on paar asja, mis mu treeningud aeg-ajalt keerukaks muudavad. Esiteks, mõnikord tegutsen mõtlematult. Olen omandanud juba mõningase vilumuse, kuidas seda vältida, aga kui midagi mulle pinda käib, siis kaldun ikka enne hoopi andma ja alles siis vaatama, keda lõin. Kui need, kellest hoolin, on hädas... noh, sellisel juhul tunduvad reeglid olevat soovituslikud. Teine probleem minu elus on Dimitri. Tema tappiski Natalie ja ta on superhea. Ta näeb ka päris kena välja. Noh olgu, rohkem kui päris hea. Ta on kuum – sedasorti kuum, keda nähes jääd keset


8

R ic he l l e M e a d

tänavat seisma ja saad matsti! hoobi mõnelt autolt, aga nagu ma juba mainisin, on ta mu juhendaja. Ning ta on kakskümmend neli. Need on mõlemad põhjused, miks ma poleks tohtinud temasse armuda. Ent tegelikult on kõige tähtsam põhjus see, et meist mõlemast saavad Lissa kaitsjad, kui ta kooli lõpetab. Kui meie Dimit­ riga teineteist takseerime, siis tähendab see seda, et me ei hoolitse Lissa eest. Mul pole õnnestunud Dimitrist üle saada ja olen üsna kindel, et temal on minu suhtes samasugused tunded. Meie suhe oli üsna kuum, kui me allutamisloitsu sunnil teineteist ihaldasime, ja osaliselt teebki see olukorra raskeks. Kui Viktor Lissa röövis, tahtis ta meie tähelepanu kõrvale juhtida ning see tal ka õnnestus. Mina olin valmis oma süütusest loobuma ning Dimitri oli olnud valmis seda võtma. Viimasel minutil õnnestus meil loitsust vabaneda, kuid mälestus noist hetkist püsib ja mõnikord on mul raske võitlusvõtetele keskenduda. Muide, minu nimi on Rose Hathaway. Olen seitsmeteistkümneaastane, treenin, et kaitsta moroisid ning tappa strigoisid, olen armunud täiesti ebasobivasse kutti ja mu parima sõbra veider võluvägi võib ta hulluks ajada.

Külmavõetud. Vampiiride akadeemia, teine raamat  

Külmavõetud. Vampiiride akadeemia, teine raamat

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you