Issuu on Google+


Richard L. Harris CHE GUEVARA. A BIOGRAPHY 2011 Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav. Kaane kujundanud Reet Helm Foto esikaanel: Joseph Scherschel/Time Life Pictures/Getty Images Toimetanud Jana Kuremägi Korrektor Inna Viires © 2010 by Richard L. Harris. Originally published by Greenwood, an imprint of ABC-CLIO, LLC, Santa Barbara, CA, USA. Translated into and published in the Estonian language by arrangement with ABC-CLIO, LLC. All rights reserved. Käesoleva väljaande ühtegi osa ei tohi reprodutseerida, salvestada otsingusüsteemi ega edastada ükskõik millisel elektroonilisel, mehaanilisel, paljunduse, salvestuse või muul kujul, välja arvatud lühikesed tsitaadid arvustustes, ABC-CLIO, LLC eelneva kirjaliku loata. © 2013 Kirjastus ERSEN E03250413 ISBN 978-9949-25-310-4 Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee


SISUKORD Sissejuhatus: Legendaarse revolutsionääri lugu

9

Kronoloogia: Che Guevara elus aset leidnud sündmused

21

1. peatükk

Guevara elu algusaastad Argentinas

27

2. peatükk

Mootorrattapäevik: Guevara Lõuna-Ameerika odüsseia

45

3. peatükk

Kutse võitlusse Guatemalas ja Mehhikos

67

4. peatükk

El Che: Kangelaslik geriljasõdalane

105

5. peatükk

Che roll Kuuba revolutsioonilises valitsuses

129

6. peatükk

Che panus revolutsioonilisse geriljasõtta

143

7. peatükk

Che imperialismi ja sotsialismiga seotud ideed 157

8. peatükk

Salajane missioon Aafrikas

171

9. peatükk

Che viimane missioon Boliivias

187

10. peatükk Revolutsionääri traagiline surm

203

11. peatükk Che päevik ja kadunud säilmed

221

12. peatükk Che jääv pärand 237 13. peatükk ¡Che Vive! – Che kestev mõju Ladina-Ameerikas 249 Bibliograafia

259

Täiendavad teabeallikad: trüki- ja elektroonilised allikad Autorist

269 275

3


SISSEJUHATUS: LEGENDAARSE REVOLUTSIONÄÄRI LUGU

Ernesto Guevara de la Serna ehk Che Guevara, El Che või lihtsalt Che on ilmselt üks kuulsamaid revolutsionääre maailma ajaloos, kahtlemata möödunud sajandi kuulsaim. Ta pääses 2000. aastal ajakirja Time 20. sajandi saja mõjukaima inimese nimekirja ning Alberto Korda tehtud kuulsat fotot „Guerrillero Heroico” („Kangelaslik geriljavõitleja”) on nimetatud „maailma kuulsaimaks fotoks ja 20. sajandi sümboliks” (BBC News 2001). Tema nimi, aated ja romantiline imago innustavad neid, kes usuvad, et ühiskonnas valitsevast ebaõiglusest ja inimeste ekspluateerimisest saab võitu ainult revolutsiooniliste vahenditega. Harva juhtub, et ühest inimesest saab revolutsiooniliste ideede ja praktika universaalne sümbol. Ka neid, kes Che ideid ei toeta, mõjutab endiselt tema karisma ja revolutsioonilise elu kestev pärand. Temast sai 1960. ja 1970. aastatel läbi maailma tuhisenud muutlike revolutsiooniliste tuulte kehastus. Silmapaistev poliitiliste artiklite autor ja Mehhiko välisminister 2000.–2003. aastani kirjutab 5


CHE GUEVARA

Chest nii: „Paljud meist võlgnevad tänapäeval oma väheste meeldivate ja eksistentsi õigustavate joonte eest tänu kuuekümnendatele aastatele ning Che Guevara kehastab seda ajastut... paremini kui keegi teine.” (Castañeda 1997:410) Mis veelgi tähtsam, 1960. aastatel tehtud fotodel olevast Che väljakutsuvast ja karismaatilisest kujust on pärast tema surma 1967. aastal saanud universaalne revolutsiooni ja ühiskonnas valitseva ebaõigluse sümbol praktiliselt kõikjal maailmas (Anderson 1998:xiv). Che kuulus nägu figureerib postritel, reklaamitahvlitel, lippudel, raamatukaantel, ajakirjades, seinamaalidel, veebilehtedel, T-särkidel ja seintel igas maailmanurgas. Tema nägu ja pisut vähemal määral ka nime tunnevad igas vanuses inimesed kõikjal. Miljonid inimesed peavad Che Guevarat kangelaseks legendaarse revolutsioonilise elu ja veendumuste nimel toodud ohvri tõttu. Mees elas oma põhimõtete järgi ning suri nende eest võideldes. Nelikümmend aastat pärast surma austavad teda endiselt rõhutud, noored mässajad, intellektuaalidest radikaalid, ühiskonnaaktivistid, revolutsionäärid, kõikvõimalikud sissid ja rahvusvaheline ülemaailmse õigluse eest võitlev liikumine (peavoolumeedias nimetatakse seda sageli üleilmastumise vastaseks liikumiseks). Teda vihkavad paljud kõrgetel kohtadel olevad isikud ja Kuuba pagulaste kogukonnad, kes on Kuuba sotsialistliku valitsuse vihased vastased ning jälestavad Ched tema rolli eest selles. Che oli nimetatud valitsuse võimule aidanud revolutsioonilise geriljasõja üks silmapaistvamaid juhte ning hiljem rahvusvahelise üldsuse silmis üks kuulsamaid Kuuba uue sotsialistliku valitsuse juhte ja Kuuba stiilis sotsialistliku revolutsiooni ideede levitajaid mujal Ladina-Ameerikas ja maailmas üldiselt. Tänapäeval peetakse teda Ladina-Ameerikas kogu piirkonda puudutava sotsiaalse revolutsiooni „kuulutajaks” (Taibo 1997:10), 6


SISSEJUHATUS

mida paljude ladina-ameeriklaste arvates on praegu vaja sama hädasti kui 1960. aastail, mil Che selle nimel võideldes suri. Võitluse idealistlikud alged peituvad 1800. aastates, mil paljud piirkonna elanikud osalesid mässudes ja revolutsioonides, soovides lõpetada välismaalaste dominatsiooni, kolonialismi, orjust ja rahvuslikku diskrimineerimist (eriti äärmuslikku diskrimineerimist, mis sai osaks Ameerikata afro-latiino kogukonnale ja põlisrahvastele). Ladina-Ameerikas tuntakse üha suuremat huvi tema revolutsiooniliste ideede vastu pideva ühiskonda lõhestava ebaõigluse, suure ebavõrdsuse, vaesuse ja poliitilise korruptsiooni ning jõudu koguvate vasakpoolsete poliitiliste liikumiste ja valitsuste tõttu kõikjal Ladina-Ameerikas. Kasvanud huvi tõttu Che revolutsioonilise elu vastu ning tähistamaks tema 40. surma-aastapäeva (9. oktoober 2007) linastus 2008. aastal Prantsusmaal Cannes’i filmifestivalil tuntud Hollywoodi reþ issööri, stsenaristi ja operaatori Steven Soderberghi kaheosaline eluloofilm „Che”. Guevara 40. surma-aastapäeva 2007. aastal ja 80. sünniaastapäeva 2008. aastal tähistati rahvusvaheliste konverentside ja avalike esinemistega mitmel pool maailmas, eelkõige Ladina-Ameerikas ja Euroopas. Che Guevara teemalised sajad raamatud, tuhanded artiklid, dokumentaalfilmid, Hollywoodi filmid, veebilehed, laulud, luuletused ja kunstiteosed hoiavad legendi elus ning Ched tuntakse seetõttu endiselt kõikjal maailmas. Paljud tema teosed on avaldatud, mitmesse keelde tõlgitud ning neid loevad erinevas vanuses inimesed. Che kuulsus on 1967. aastast, mil ta suri, aina kasvanud ning paljud revolutsioonilised aated, mille nimel ta elas ja suri, on hingelähedased uuele põlvkonnale, 21. sajandi meestele ja naistele kogu maailmas, eriti Ladina-Ameerikas. Che jätkuv poliitiline mõju ja ideaalide tähtsus avalduvad praktiliselt kõikjal tänapäeva Ladina-Ameerikas, eriti sotsialistlikul 7


CHE GUEVARA

Kuubal, kuid ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Tema revolutsionääri kuvandit kasutab ja paljud tema põhimõtteid on omaks võtnud Zapatista vabastusliikumine Mehhikos, vastvalitud vasakpoolsed riigijuhid ja valitsused Boliivias, Ecuadoris, Nicaraguas ja Venezuelas ning rahvusvaheline ülemaailmse õigluse eest võitlev liikumine, mis koosneb sadadest keskkonnakaitse, naiste ja põlisrahvaste, õiglase kaubanduse ning rahu ja ühiskondliku võrdsuse eest võitlevatest organisatsioonidest kõikjal maailmas. Kuulus revolutsiooniline poliitiline hüüdlause „¡Che vive!” (Che elab!), mida hüüti 1960. ja 1970. aastate alguses sõjavastastel protestimiitingutel ja poliitilistel demonstratsioonidel ning maaliti seintele ja hoonetele kõikjal maailmas, on tänapäeval Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere regioonis sama võimas kui vanasti. Selles raamatus antakse põhjalik ülevaade Che Guevara elu kõigist aspektidest ja ajajärkudest. Raamat on mõeldud lugejaile, kes temast kuigi palju ei tea, ning ka neile, kes pisut midagi teavad, kuid soovivad rohkem teada saada. Autor kirjutab Che elust kronoloogiliselt. Seejuures räägitakse tema elust Argentinas 1930., 1940. ja 1950. aastatel, reisidest Ladina-Ameerikas 1950. aastate alguses, olulisest rollist, mida ta mängis Kuuba evolutsioonis 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses, luhtunud revolutsioonilisest missioonist Aafrikas 1965. aastal, viimasest missioonist Boliivias 1966.–1967. aastani ning surmast 1967. aasta 9. oktoobril. Ühtlasi analüüsitakse Che panust revolutsioonilise sõja ja sotsialismi teooriasse ja praktikasse. Raamatus mainitakse muuhulgas fakti, et Che polnud pelgalt kuulus revolutsionäär ja rahvusvaheline poliitiline figuur, vaid ka talitlusanalüütik, abiteadur, meditsiiniõde laeval, kaubareisija, fotograaf, arst, kirjanik, Kuuba Keskpanga juht, sõjaväekomandör, Kuuba Riikliku Plaanikomitee esimees, tööstusminister ja 8


SISSEJUHATUS

tähtis välissaadik. Raamatus räägitakse põhjalikult ka tema pereelust, asjadest, mis talle meeldisid ja ei meeldinud, iseloomujoontest ja tähtsaimatest inimestest tema elus. Lugejale antakse ühtlasi infot Ladina-Ameerika geograafiast, ajaloost, poliitikast, majandusest ja sotsiaalsetest probleemidest, mis olid Che elu ja pärandi kontekstiks. Autor ei keskendu ainult Che Guevara elule ja surmale, vaid räägib ka Boliivia missiooni päeviku avaldamisest pärast tema surma. Lugu on põnev. Päevik võeti talt ära, kui Boliivia armee ta tabas ja hukkas. Päeviku avaldamise loole järgneb sama haarav lugu sellest, kuidas Che säilmed, mis maeti saladuskatte all, leiti Boliiviast ja viidi Kuubale 1997. aastal – 30 aastat pärast tema surma. Viimastes peatükkides uuritakse, kuidas sotsialistliku Kuuba valitsusjuhid ja rahvas ning uued vasakpoolsed poliitikud, liikumised ja valitsused, kes on viimastel aastatel Ladina-Ameerikas võimule tulnud, austavad endiselt Ched kui revolutsioonilist kangelast. Seega keskenduvad raamatu kaks viimast peatükki Che kestvale poliitilisele pärandile ning tema aadete suurele tänapäevasele poliitilisele mõjule Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere regioonis. Lugejad võiksid läheneda järgnevatel lehekülgedel käsitletavatele teemadele kaastundliku objektiivsusega. Sooviksin sellist suhtumist eelkõige neilt lugejailt, kes on üles kasvanud suhteliselt jõukates ja turvalistes tingimustes ning elavad stabiilsetes ja rahulikes poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes oludes. Erinevalt säärastest lugejaist on enamik inimkonnast üles kasvanud vaesuses ning elab nüüd suhteliselt ebastabiilsetes ja ähvardavates poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes oludes. Seetõttu erinevad nende inimeste soovid, mured ja suhtumine ümbritsevasse maailma suhteliselt turvaliselt ja jõukalt elava vähemuse vaadetest ja püüdlustest. 9


CHE GUEVARA

Seepärast toetavadki nad innukamalt revolutsioonimeelseid juhte ja liikumisi, mis lubavad parandada nende elutingimusi ja olusid kehtiva ühiskondliku korra kukutamise teel. Che elu näitab suurepäraselt, kuidas inimesest saab revolutsionäär – kuidas tingimused ja eluolu teda sellele teele juhtida võivad. Che Guevarast sai revolutsionäär konkreetsete ajalooliste olude, sotsiaalsete tingimuste ja sotsiopsühholoogiliste tegurite koosmõju tulemusena. Sõna „revolutsionäär” toob paljudele silme ette stereotüübi: metsiku pilguga ja habemega äärmuslase, kes tahab fanaatiliselt hävitada kehtiva ühiskondliku korra, hoolimata kaotatud inimeludest ja hävinud varast. Che Guevara polnud selline. Mõistmaks, miks Chest sai revolutsionäär ja miks ta sellena suri, tuleb unustada revolutsionääridega seotud eelarvamused ning uurida hoolikalt tema elu ja maailma. Miks temast sai kuulus revolutsionäär ja miks ta traagiliselt suri revolutsioonimeelse geriljavõitlejana Boliivias 39-aastaselt, mõistame ainult siis, kui uurime hoolikalt selle tähelepanuväärse mehe elu. Mõistmaks, miks inimesed nagu Che Guevara elavad ja surevad revolutsionääridena, peame ühtlasi teadvustama, et peavoolu meedias räägitakse revolutsioonidest, revolutsionääridest, sotsialismist, kommunismist, demokraatiast, vaesusest, partisanidest, terrorismist, Ladina-Ameerikast, imperialismist, USA valitsuse rollist rahvusvahelises poliitikas ja paljudest muudest selles raamatus käsitletavatest teemadest sageli üsna erapoolikult ja eksitavalt (vaata NACLA). Üks peamisi põhjusi, miks meediakäsitlus on erapoolik ja eksitav, on see, et niisuguseid teemasid selgitatakse sageli kultuuriliselt ja poliitiliselt etnotsentrilisest vaatenurgast. Teiste sõnadega, maailma vaadeldakse keskklassi (ja kõrgklassi) Põhja-Ameerika või Euroopa kultuurilisest ja poliitilisest perspektiivist ning teiste ühiskonnaklasside ja kultuuriruumide vaateid ja 10


SISSEJUHATUS

poliitilisi perspektiive esitatakse harva. Pealegi ei anta enamasti täpset ega asjakohast infot poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest või kultuurilistest oludest, milles enamik inimesi LadinaAmeerikas (ja Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias) elab. Lisaks ebatäpsetele reportaaþidele kirjeldatakse sageli valesti ajaloolisi protsesse ja poliitilisi liidreid, sotsiaalseid liikumisi ja poliitilisi sündmusi, keskendudes heal järjel võimulolijate vaatenurgale ja muutuste kartusele, mitte võimust kaugel seisjate ja väheste või olematute privileegidega inimeste vaadetele ja huvidele (vaata NACLA). Seetõttu ei esitatagi kuigi hästi selles olulises regioonis elavate inimeste vägagi erinevaid ja vastakaid arvamusi seoses poliitilise ja majandusliku kõrgklassi, sotsiaalse ebavõrdsuse, revolutsiooni ja revolutsionääride, sotsialismi ja kapitalismi, demokraatia ja oligarhia, sõjaväe ja politsei, vaesuse ja inimeste ebakindluse ning USA valitsuse ja suurte rahvusvaheliste ettevõtete rolliga nende riigis ja piirkonnas üldiselt. Mõistmaks tingimusi, olusid, inimesi ja sündmusi, mis Che elu kujundasid, peab lugeja tundma vähemalt pisutki Ladina-Ameerika ajalugu, poliitikat, majandust, kultuuri ja sotsiaalseid probleeme. Eelkõige peab teadma, et pole üht konkreetset kõiki LadinaAmeerika riike iseloomustavat joont (Harris 2008). Regiooni 20 riiki on väga erinevad.

11


Che Guevara. Elulugu