Issuu on Google+


Вадим Зеланд Вершитель реальности 2009 ESMAKORDSELT EESTI KEELES

Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav.

Kaane kujundanud Reet Helm Toimetanud Jana Kuremägi Korrektor Mari Mets

© Лисовский П. П., 2008 All rights reserved. © 2012 Kirjastus ERSEN B11245512 ISBN 978-9949-25-261-9

Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud  www.ebooks.ee


Sisukord Sissejuhatus...............................................................................7 Duaalpeegli reaalsus................................................................10 Programmeerija surm.............................................................18 Peegligalerii............................................................................35 Pendli taltsutamine..................................................................42 Võõras taotlus.........................................................................48 Lihtsalt transurfing..................................................................55 Päikesepüüdjad.......................................................................60 Paradoksaalsed olukorrad........................................................66 Kingitused ja komplimendid...................................................74 Elus köök...............................................................................80 Vaatlejate trollibuss................................................................ 101 Õlle peremees....................................................................... 111 Loomade tapmine................................................................. 118 Absurdi võidukäik................................................................ 127 Pendlite lahing...................................................................... 136 Variantide ruum.................................................................... 141 Jumalate jultumus................................................................. 151 Maagide häbelikkus.............................................................. 159 Reaalsus korda seada............................................................. 167 Igaviku vaikimine................................................................. 172 Unenäo võimuses................................................................. 179 Optimismi koordineerimine................................................. 186 Vaktsiin ebausu vastu............................................................. 192 Kontrasti seaduspärasus.......................................................... 198 Eesmärk ja õigus................................................................... 205 Valvuri karussell.................................................................... 208 Terminite sõnastik................................................................. 215


Sissejuhatus

Austatud lugeja! Nimest hoolimata ei kuulu see raamat üldse mitte fantaasia valdkonda. Igapäevane tõelisus ilmub siin uue ja tundmatuna, mis teeb selle igasugusest müstikast palju imetabasemaks. Te võite veenduda, et meid ümbritsev maailm polegi selline, nagu me oleme harjunud seda nägema. Reaalsusele kogu selle mitmetahulisuse juures on omane selgelt väljendunud peeglisümmeetria. Meie maailma duaalne olemus ilmutab end kõikjal: on vasak ja parem, on ülemine ja alumine, hing ja mõistus, elav ja surnud, must ja valge, tunnetatav ja illusoorne. Dualism põhjustab igavest vastasseisu ja ka maailmavaate kaht suunda – idealismi ja materialismi. Kuid ikkagi, mis on meie maailm tegelikult: kas mehhanistlik süsteem või virtuaalne illusioon? Kui otsida vastust vaid ühes suunas, tekib tohutu hulk vasturääkivusi ja paradokse. Niinimetatud kuldset keskteed ei ole samuti olemas – see on liiga ähmane. Ja kus on sel juhul tõde? Vastuse otsingul läheme mõnevõrra tavatut teed. Vastuseks igale seda tüüpi küsimusele nagu „Mis on reaalsus: see 5


Vadim Zeland

või teine?“ võtame tavatu postulaadi „Nii see kui ka teine“. Tõde ei asu keskel, vaid just mitmepalgelise reaalsuse piiride ristumiskohas. Materiaalse ilmaruumi kõrval on selle peegelpilt – kompimatu ja nähtamatu, kuid samasugune reaalne maailm, mille juuresolek avaldub seletamatutes nähtustes. Nende kahe maailma kokkupuutepunktis ei muutu reaalsus mitte üksnes arusaadavaks, vaid ka – mis on imestama­ panev – juhitavaks. Kuid inimesele on omane laskuda äärmustesse, seepärast inimene, sõltuvalt oma maailmavaatest, püüab otsida oma probleemidele lahendusi kas materiaalse tegelikkuse või metafüüsika sfääris. Rahuldavaid tulemusi ei anna kumbki tee. Inimene on olude võimuses – tema elu „juhtub“ nagu unenägu, mida ta ei suuda mõjutada. On ikkagi olemas üks põhimõtteliselt teistsugune ümbritseva maailmaga koostoimimise viis – transurfing –, millest räägibki see raamat. Transurfingu olemus seisneb selles, et kui võtta teadmiseks duaalse maailma mõlemat poolt ja järgida teatud reegleid, siis on võimalik saavutada juurdepääs sündmuste käigu juhtimisele. Reaalsus lakkab olemast miski inimese suhtes välispidine ja sõltumatu – inimene omandab võime seda oma tahtele allutada. Olete vist juba kuulnud, et mõtte energia ei kao jäljetult,  – see kahtlemata avaldab teatud mõju ümbritsevale tegelikkusele. Kuid kuidas seda energiat kasutada? Miks ei lähe täide meie soovid, vaid realiseeruvad vastupidi just halvimad kartused? Miks soovitu visualiseerimise meetodid vahel toimivad ja vahel mitte? Asi on selles, et on üks puuduv lüli, milleta mis tahes esoteerilistest praktikatest saab tühi ajaraisk. Kuid samas lebab saladuse võti lausa pinna peal ja see on niivõrd lihtne, et seda on raske uskuda. Raamatus on vastus küsimusele, mida 6


Sissejuhatus

kujutab endast see puuduv lüli. Kui olete saanud võtme, mis avab tee juhitava reaalsuse juurde, avastate enda jaoks maailma, kus kõik võimatu muutub võimalikuks. Raamat on sündinud lugejatega vahetatud kirjade põhjal – nende lugejatega, kes ise on transurfingut proovinud. Kõik nad jutustavad ehtsa imestusega oma elus toimunud uskumatutest muutustest. Enamasti on neid inimesi piinanud probleemid kuhugi haihtunud; uksed, mis seni tundusid lootusetult suletuna, on avanenud; ümbritsevad inimesed on arusaamatutel põhjustel hakanud suhtuma nendesse suurema sümpaatiaga; reaalsus on lausa silmanähtavalt muutnud kuju. Tuleb välja, et mõtted muutuvad täiesti arusaamatul moel tegelikkuseks. Kui tänu sellele raamatule toimub teie esimene tutvus transurfinguga, siis teile võib-olla tundmatute mõistete selgituse leiate terminite sõnastikus. Reaalsuse juhtimise põhimõtete üksikasjalikuma kirjelduse võite leida sarja „Transurfing – reaalsuse juhtimine“ raamatutes „Reaalsuse juhtimine“ ja „Õunad kukuvad taevasse“. Sellest hoolimata, et paljugi, mida te teada saate, näib teile üsna tavatuna, pidage meeles: siin ei ole mingisuguseid väljamõeldisi – kõik on ehtne.


Duaalpeegli reaalsus

Üks kõige tavalisemaid ja samas salapärasemaid fenomene inimese elus on unenägu. Inimene veedab magades kolmandiku oma elust. Kõik, mis toimub inimesega selles piiriseisundis, on seniajani saladuskatte all. Teadusuuringud selles valdkonnas ei selgita kuigi palju. Filosoofid, kes seda nähtumust tõlgendavad, visklevad samuti ühest äärmusest teise. Ühed väidavad, et unenäod on illusioon, teised kinnitavad, et isegi meie elu pole muud kui unenägu. Kummal on õigus? Transurfing kui esoteeriline õpetus läheneb sellele küsimusele teistelt seisukohtadelt. Kas mõistus tõepoolest kujutab oma unenägusid ette? Ühest küljest on unenäos toimuvad sündmused virtuaalsed, kuid teisest küljest tunduvad unenäod nii reaalsetena, et inimene võtab neid iga kord kui tegelikkust. On teada, et unenäos võib vaadelda justkui muust maailmast pärit pilte. Kusjuures on täiesti selge, et näha selliseid asju elus ei ole põhimõtteliselt võimalik. Kui uni on mingi meie aju tekitatud reaalsuse imitatsioon, siis kust tulevad kõik need kujuteldamatud pildid ja sündmustikud? 8


Duaalpeegli reaalsus

On hüpotees, et aju ise sünteesib unenägusid ja tajub unes neid pilte samamoodi nagu ärkvel olles. Tegelikult on see kõigest hüpotees. Seni ei ole keegi tõestanud, et kõik toimuks just nii. Transurfingu mudelis on sootuks teistsugune tõlgendus: alateadvus iseseisvalt midagi ette ei kujuta, vaid võtab otseühenduse kogu teavet sisaldava variantide ruumiga. Variantide ruum on teabestruktuur, kus on hoiul kõikvõimalike sündmuste stsenaariumid. Variante on lõpmata palju, nagu on lõputu punkti võimalike paiknemiste arv koordinatsioonivõrgustikul. Seal on kirjas kõik, mis oli, on ja tuleb. Ärge kiirustage skeptilisi järeldusi tegema.Vaadake tähele­ panelikult mõnda eset, siis sulgege silmad ja püüdke seda endale ette kujutada. Isegi kui teil on erakordne visualiseerimisvõime, ei suuda te ikkagi „näha“ seda eset suletud silmi samamoodi nagu avatud silmadega. Kujutlus, mille jäädvustas teie aju, on vaid väga madala kvaliteediga foto. Oletame, et aju säilitab sellist fotot kui neuroniterühma teatud seisundit. Siis kõigi mälus olemasolevate fotode taastekitamiseks neuronitest, hoolimata nende tohutust hulgast, ei piisa. Kui meie mälestused ja unenäod on neuronites talletatu taaselustamine, kui palju neid rakke peaks siis peas olema? Transurfing seletab seda vastuolu nii: neuronid ei ole teabekandjad, nagu bitid arvutis. Aju ei säilita mitte teavet ennast, vaid midagi, mis sarnaneb teabe aadressidega variantide ruumis. Võimalik, et aju on võimeline hoidma eneses mingit piiratud andmete hulka. Kuid isegi olles täiuslik bioloogiline süsteem, ei suuda aju säilitada kõike, mida me oleme valmis oma mälus taaselustama. Seda enam ei suuda aju sünteesida nii täiuslikku virtuaalset reaalsust, nagu on unenägu. Ei maksa end meelitada selliste vähe veenvate argumentidega 9


Vadim Zeland

nagu see, et olles välja lülitunud, omandab aju võime selgelt tajuda pilte, mida ta ette kujutab. Kui seostada tinglikult kõike, mis on psüühikas teadlik, mõistusega, ja seda, mis on seotud alateadvusega, hingega, siis võib öelda, et unenägu on hinge lend variantide ruumis. Hingel on vahetu juurdepääs teabeväljale, kus kõik „stsenaariumid ja dekoratsioonid“ on statsionaarselt hoiul nagu kaadrid filmilindil. Mõistus ei kujutle oma unenägusid – ta tõepoolest näeb neid. Ja see pole üldsegi mitte illusioon, vaid reaalne film sellest, mis võis olla juhtunud minevikus või tulevikus. Unenägudes nähakse kõikvõimalikke reaalseid sündmusi, kuid kuna potentsiaalseid variante on lõpmatult palju, siis ei ole mingit garantiid, et unenäol on mingi seos tegelikkusega. Mis tahes sündmus, mis juhtub meie reaalses maailmas, kujutab endast variantide suure hulga seast ühe variandi realiseerumist. Materiaalne maailm teisaldub variantide lõputus ruumis nagu kaader filmilindil, mille tulemusena ilmubki mateeria ajas liikumise fenomen. Näib, et seda on raske uskuda. Kus asub variantide ruum? Kuidas see üldse võimalik on? Meie kolmemõõtmelise taju seisukohalt on see kõikjal ja samal ajal mitte kusagil. Võib-olla on see nähtava ilmaruumi piiride taga, aga võibolla teie kohvitassis. Igal juhul kolmandas mõõtmes. Ehkki juurdepääs sellele teabeväljale on põhimõtteliselt võimalik. Just sealt on pärit intuitiivsed teadmised ja selgeltnägemine. Mõistus ei ole võimeline looma midagi põhimõtteliselt uut. Ta suudab vaid vanadest klotsitest kokku panna maja uue versiooni. Kõik teaduse avastused ja kunstišedöövrid saab mõistus variantide ruumist hinge vahendusel. Kuid ikkagi, kas unenäo ja reaalsuse vahel on midagi ühist? Kuni me magame, ei tule meil mõttessegi vaadata toimuvat kriitilise pilguga. 10


Reaalsuse teostaja