Page 1


Jill Stamm, Ph.D. with Paula Spencer Bright from the Start 2008 Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav. Kaane kujundanud Reet Helm Toimetanud Anu Rooseniit Korrektor Mari Mets © 2007 by Dr. Jill Stamm This edition published by arrangement with Gotham Books, a member of Penguin Group (USA) Inc. All rights reserved. © 2011 Kirjastus ERSEN B11226411 ISBN 978-9949-25-078-3

Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee


Sisukord Sellest raamatust: mida beebid tegelikult vajavad – see on tõesti imelihtne Sissejuhatus

9 20

Esimene osa • Kogu tõde aju kohta

29

1 Viis vaimustavat asja, mida iga lapsevanem peaks teadma

tEine osa • Tähelepanu

2 Tähelepanu on esmatähtis: aga miks see on nii 3 4 5 6 7

31 51

oluline 53 Otsa vaatamise aeg: te olete oma beebi esimene mängukann 72 Mänguaeg: mäng on tõsine töö 91 Ekraaniaeg: väikelaps vastakuti tänapäevase maailmaga 109 Aeg maha: mitte midagi tegemine on samuti tähtis 129 Tähelepanu tugevdajad, mis väiksekestele meeldivad 141

kolmas osa • Ühendava sideme loomine

8 Miks on ühendava sideme loomine nii oluline 9 Tundlik hoolitsus: teineteisele häälestumine

153 155 176

3


4

Sünnist saati nutikaks

10 Käte mõju: puudutusvitamiini tutvustamine 11 Lapsehoid: kuidas teha mõistlikke valikuid 12 Sidemeloojad, mida kullakesed eelistavad

194 210 223

neljas osa • Suhtlemine

233 235

13 Miks on suhtlemine nii oluline 14 Igapäevane vestlemine: jumal tänatud, 15 16 17

et see nii odav on! Igapäevane lugemine: dr Seussil oli õigus Igapäevane muusika: müüdid ja faktid Mozartist Suhtlustugevdajad, mida kullakesed eelistavad

246 271 288 300

Järelsõna

317

Tänuavaldus

320

Lisa:

Aju põhiolemus: illustreeritud teejuht Viited koos lühikokkuvõtetega Allikad

322 328 369


Sellest raamatust: mida beebid tegelikult vajavad – see on tõesti imelihtne

I

ga päev kuulen küsimusi, mis toovad selgelt esile vanemate mure oma laste säravat tulevikku kindlustava hoolitsuse pära­st: Kas ma peaksin tõepoolest imikule raamatuid ette lugema? Milliseid mänguasju beebid vajavad? Kas viipekeele õpetamine tõesti tõstab lapse IQ-d? Kuidas peaks lapsehoidja minu kullakest ergutama? Kas peaksin põngerja võõrkeeletundi panema? Kas kõik telesaated on kurjast või ainult mõned? Kas peaksin lastetuppa klassikalist muusikat varuma? Need on üsna uutmoodi mured. Ehkki emad ja isad on alati unistanud laste õnnelikust ja edukast täiskasvanuelust, uskusime enamasti veel üsna hiljuti, et intelligentsus on päritav, ega kulutanud seetõttu ei oma aega ega ressursse iseenda kui lapsevanema rollile lapse mõistuse arendamisel. Lapse võimeid peeti niisiis suures osas ettemääratuiks. Tänapäeval teame midagi muud. Tänu uutele tehnoloogiatele, mis teevad võimalikuks „näha” turvaliselt elava ja töötava aju sisse, teab tänapäevane meditsiinimaailm, et tohutu hulk ajufunktsioone ja võimeid areneb välja pärast sündimist ning et imiku või väikelapse varased kogemused võivad tugevasti mõjutada ta tulevikus avalduvat õppimisvõimet. Iga kahekümne esimesel sajandil elav beebi, ükskõik kas ta on sündinud erivajadusega või on teel Harvardi, väärib vanemaid, kellel on põhijoontes selge ettekujutus, kuidas kasvav aju tegelikult areneb. See on kõikide teiste teadmiste alus, mida meile on pikka aega õpetatud imikute ja väikelaste juures tähele panema, kaasa arvatud füüsilise arengu etapid, sotsiaal-emotsionaalne 5


6

Sünnist saati nutikaks

areng ja kõne. Lapsevanemana võib vastsündinu aju arengu teadvustamine mõjutada märkimisväärselt teie lapse tulevast akadeemilist edu ja elus hakkama saamist. See raamat aitab teil vahet teha aju varast arengut puudutavate müütide ja faktide vahel ning näitab teile lihtsaid, ent tõhusaid võtteid lapse imetlusväärse kasvava mõistuse eest hoolitsemiseks. ESITEKS: OLGE VALVAS REKLAAMI SUHTES! Mis väikelaste ajusse puutub, siis elame erutavate avastuste ajal. Viimased neuroloogilised uurimused seavad kahtluse alla nii mõnegi varem endastmõistetavaks peetud seisukoha ja aitavad rõhutada teiste olulisust. Teadmisi väikelaste mõistuse kohta ei koguta enam peaasjalikult nende käitumist jälgides või vigastatud aju ja lahkamistulemusi uurides. Nüüdisajal on olemas vapustavaid konkreetseid tõendeid aju tüüparengu kohta. Teadlased on ka ise avastatust hämmastunud, eriti sellest, kui varakult on aju valmis õppima – märksa varem, kui seni on eeldatud. Kahjuks aga pole nende avastuste jõudmisele lapsevanemate ellu järgnenud kiiret, täpset ja tõhusat avastuste rakendamist. Näiteks kajastab meedia tihtilugu esiuudisena iga värsket ajuuurimise tulemust. Võib-olla jäi teile hommikuses Teleuudiste saates silma lõik armastusest ilmajäetud Rumeenia orbudest või märkasite emasid netiklubis arutamas muusika ja intelligentsuse vaheliste seoste üle. Ajakirjad Time ja Newsweek on avaldanud kõmulisi käsitlusi imikute aju teemal. Milline lapsevanem poleks näinud igas beebipoes ja -kataloogis hulgaliselt tooteid, mis tõotavad „luua haaravaid õppimisvõimalusi”, „ergutada kognitiivset arengut” või tagada „aju arendavat tegevust”? Meelelahutuslikust kasvatamisest on saanud 600 miljoni dollariline äri, millest rohkem kui 100 miljonit on pühendatud ainuüksi „arendavate” videote ja DVD-de tootmisele spetsiaalselt imikutele ja väikelastele. Häda on aga selles, et pealkirjad ja tunnuslaused on sageli eksitavad. Paljud tegevused, mida beebidega tavapäraselt ette võtame, ei anna neid tulemusi, mida eeldame. Ja me ei pruugi isegi teada, milline mõju neil tegelikult on. Teame aga, et pered kulutavad neile pingutustele rohkesti raha ja energiat. Samal ajal


Sellest raamatust

7

jäetakse teised vaieldamatult tõendatud soodsad tegevused kõrvale või peetakse neid väheväärtuslikeks, sest lapsevanemad ei taju veel nende tähtsust. Olen kohanud „beebi ajubuumi” suhtes väga erinevaid reaktsioone. Iga ema või isa kohta, keda rõhub kõikide viimaste aju arengut soodustavate trendidega kursisoleku pinge, leidub mõni, kes lülitab end lihtsalt välja, kui kuuleb sõnu nagu „aju-uurimine” või „imikute stimuleerimine”. Teised jälle usuvad endiselt, et „kõik peitub geenides” ja et see, kuidas väikelast koheldakse, eriti midagi ei muudagi. Minult küsitakse sageli: „Hea lasteaed või eelkool on kõige tähtsam, kas pole?” –, mis viitab selgelt populaarsele arvamusele, et õpitakse peamiselt kooliseinte vahel. Kas lapsevanem ala- või üleväärtustab aju arendamise tähtsust või jääb oma seisukohtades kuskile vahepeale, ikka närib teda süütunne: Kas sellest piisab? Kas nii on õige? Mis siis, kui mu laps jääb arengus maha? Öelge mulle, dr. Stamm, mida ma tegelikult peaksin tegema? Vanematele on täpsete ja praktiliste vastuste leidmine olnud üllatavalt keeruline. Vähestel lastearstidel on aega jagada ajuarendamise nõuandeid lisaks toitmist, und ja turvalisust käsitlevatele soovitustele. Beebihooldamise käsiraamatud ei peatu ajuteadusel pikemalt või puudub see teema hoopis. Kuigi leiate kergesti arenemistähiste ning erinevate vanuste ja arenguperioodide eeldatavate oskuste nimekirju, pööratakse neis alati tähelepanu lapses aset leidvatele muutustele, mitte teda mõjutavale keskkonnale. Uudislugudes jätkub vaevu aega ja ruumi eksperimentide selgitamiseks, rääkimata avastuste tõlgendamisest viisil, mis aitaks teil viimastest moenarrustest sotti saada ja otsustada, kuidas tahate aega, raha ja energiat koos lapsega kulutada. Ehkki vanemliku käitumise võtete kohta leidub lõputult soovitusi, pole kaugeltki kättesaadavad olulised selgitused, miks võiksite üht meetodit teisele eelistada. Innustavad müügikirjeldused, mida loete kõigi nende mõistust arendavate mänguasjade ning helide ja värviliste lambikestega potitoolide pealt, on pärit reklaamiagentuuridelt, kes tahavad tooteid müüa, mitte aga neuroloogide sulest, kes on eeskätt kursis just aju funktsioneerimise põhimõtetega.


8

Sünnist saati nutikaks

TÕDE AJU KOHTA: MIDA IMIKUD JA VÄIKELAPSED TEGELIKULT VAJAVAD See raamat aitab teil leevendada muret, kuidas tuua neuroloogia uurimislaborist lastetuppa. Selgitan, kuidas teadlased avastavad uut informatsiooni vastsündinute ja väikelaste kohta, neist teadmistest tulenevaid järeldusi ja seda, kuidas saate neid teaduspõhiseid seisukohti oma lapsega suheldes kasutada. Teadus kinnitab meile, et: 1. Beebide vajadused on lihtsamad, kui arvatakse. 2. Aga neid vajadusi tuleks rahuldada märksa järjepidevamalt ja varem, kui seda sageli teeme. 3. Minu soovitusi lapse hooldamiseks esimesel kolmel eluaastal suudab iga lapsevanem järgida, sõltumata rahalistest võimalustest. 4. Tegelikult on seda sama kerge õppida kui öelda ükskaks-kolm. Esmajoones vajab tark õnnelik imik või väikelaps tähelepanu, sidet ja suhtlemist. Vaadelgem neid väiteid lähemalt: Beebide vajadused on lihtsamad, kui arvatakse. Vahel tõlgendavad vanemad uusimate aju-uuringute tulemusi nii, et kui teha lapsega üha rohkem ja rohkem „õigeid asju”, võib temast saada geenius. Teaduslikud avastused sellele küll ei viita. Andmed ei kinnita seisukohta, et oleks vaja ajuvideoid kuuekuustele, beebide tarkvara aastastele või hiina keele tunde kaheaastastele. Kaugel sellest. Nagu selgub, sõltub väga väikeste laste edukus hoopis vähem „akadeemilistest” teguritest (kuidas seda sõna praegusajal ka mõistetaks alla kolme aasta vanustega seoses) kui sellistest tähtsatest teguritest nagu: kas teie beebi armastab lapsehoidjat, kui sageli loetakse talle unejuttu ja kui palju aega veedate teie ise mobiiltelefoniga rääkides või televiisorit vaadates. Just nii: sülesolemise aeg on olulisem kui sülearvutiga veedetu!


Sellest raamatust

9

Teadus kinnitab, et imiku või väikelapsega on võimalik tegeleda viisil, mis julgustab last paremini ja pikemalt tähelepanu koondama, olema teistega emotsionaalsemalt seotud ning paremini suhtlema – tulevase edu jaoks vaieldamatult tähtsad oskused. On vägagi võimalik, et te juba teete kõike seda. Teid paneb ehk imestama, et mõned soovitused on imelihtsad. Aga ärge järeldage, et kui miski on lihtne, siis pole see tähtis! Tegelikult loob nii mõnigi neuroloogia lihtsamast lihtsam õppetund tervikliku aju tarvis tugeva alusmüüri. Kogu käesolevas raamatus leiduv informatsioon on pärit praegusaja aju-uurimuse põhitõdedest. Tahan aidata teil mõista lihtsaid asju, mida saate teha, lihtsaid asju, mida saate muuta, ja lihtsaid asju, mis on teaduse valguses tõeliselt olulised. Nad vajavad lihtsaid asju järjepidevamalt ja varem, kui me neid sageli pakume. Järjepidev armastav hoolitsus on parim näide elutähtsast lihtsast asjast. Beebid ei vaja pildikaarte, esimesel kolmel eluaastal vajavad nad tegelikult suurepärast pidevat hoolitsust perekonnalt, kes neid armastab ning aitab neil jõudsalt areneda ka eelkoolis ja sealt edasi. See võib kõlada ülemäära tavapäraselt ega tundugi eriti eduga seotud olevat. Kuid on seda siiski. Teatud bioloogilised mõjud tulenevad otseselt sellistest elementaarsetest teguritest nagu kes lapse eest hoolitseb ja kui taibukas see inimene on, samuti sellest, mis lapse elus päev päeva järel aset leiab. Ilma hästi laotud turvalisuse ja tähelepanu alusmüürita võib hilisem klassiruumis õppimine märksa raskemaks osutuda. Lapse õpivõimetele hakati varem tähelepanu pöörama kas eelkoolis või hiljem. Ent 1960. aastail viis varase sekkumise programmide nagu Hea Algus väärtustamine hoogsalt edenema nelja-aastaste eelkoolid. Kuid riiklikes algkoolides on viletsad testitulemused endiselt probleem. Miks pole nii paljud lapsed kooli­küpsed? Kas nad on sünnipäraselt aeglased? Kas neil on madal IQ? Kas põhjus on millestki ilmajäämises? Vaesus? Uurijad on üha enam veendunud, et otsustav tähtsus on sellel, mis toimub enne eelkooli.

Sünnist saati nutikaks  

Sünnist saati nutikaks

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you