Page 1

002

JUULI

ESIMENE ARMASTUS EI KUSTU

CHRISTIE RIDGWAY


Christie Ridgway I Still Do 2009

Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Enterprises II B. V./S.à.r.l.-le. Kaanekujundus pärineb Harlequin Enterprises II B. V./S.à.r.l.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed������������ ����������������� , tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik. Toimetanud Evelin Piip Korrektor Inna Viires © 2009 by Christie Ridgway © 2010 Kirjastus ERSEN ® ja TM litsentseeritud kaubamärgid kuuluvad Harlequin Enterprises Limitedile. Kaubamärgid, mis on tähistatud märgiga ®, on registreeritud Eestis ja/või Siseturu Harmoniseerimise ���� Ametis või mõnes muus riigis. B07211610 ISBN 978-9949-12-938-6

Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee


Esimene peatükk

Ärgates ja pead pöörates tundis Emily Garner põse all

midagi karedat. Padjapüür? Padjapüürid pole karedad. Ta liigutas varbaid, aga see ei õnnestunud eriti. Linad ju ei tohiks takistada varvaste liigutamist. Sügavalt sisse hingates tõdes ta, et tal on ikka veel seljas see eba���� mugav������������������������������������������������� õlapaelteta rinnahoidja, mille oli Izzylt laenanud. See korsetitaoline kaadervärk, mis surub kopsud kokku ja mille all hingates on astmaatiku tunne. Hmm. Ta oli ikka veel täiesti riides. Ja lamas päevatekil, mitte linade vahel. See tähendab, et ta oli õhtul... õhtul! Emily süda võpatas, kui eilse õhtu ja öö varjus toimunud sündmused ta ajudeni jõudsid. Naine ajas silmad pärani ja tõusis voodis istuli. Suletud kardinate tõttu oli hotellitoas hämar. Nende vahelt sisse piiluv päike andis tunnistust, et voodisse heitmisest oli möödunud üsna mitu tundi, pärast seda, kui... Vannitoa uks avanes. Emily süda võpatas taas, kui lävele ilmus tume siluett, taustaks kollakas valgus ja aurupilv nagu eileõhtuses etenduses, mis ümbritses laulutähte, mida nad olid vaadanud, enne kui ta... enne kui nad...


4

Christie Ridgway

Oh issake! “Will?” küsis Emily lämbuval sosinal. Ta surus ühe käe rinnale ja teine liikus veel ühe Izzy garderoobi kuuluvale litritega kaunistatud kleidi pihikule. “Kas... kas...?” “Su parim sõbranna,” kinnitas Isabella Caveletti – Izzy – kähe hääl vannitoast välja astudes. Emily tundis kergendust. “See oli siis ainult unenägu?” küsis ta rumalat lootust hellitades. “Ei,” vastas Izzy kahe voodi vahele astudes. “See juhtus päriselt. Ja tundub, et pärast abiellumist me kustusime kohe ära.” Pärast abiellumist. Emily veeretas suus neid sõnu, kui Izzy tõmbas kardinad akende eest. Päike paistis talle otse näkku, ta pani käed silmade ette ja küsis tusaselt: “Mis meil ometi arus oli?” Nägu varjavate käte tagant ta ei näinud, kuid����� ��������� tunnetas, et Izzy liigub toas ringi. “Meile tundus, et see on hea mõte,” vastas sõbranna. Emily neelas alla lapsiku hädakisa, mis tal keelel oli, sest, taevas hoidku, ta pole enam laps! Ta on kolmekümneaastane. Aga kõik oli alanud ju väga kenasti? Tema ja Izzy olid tähistanud oma kolmekümnendat verstaposti igal aastal septembris aset leidva raamatukogutöötajate kokkutuleku ajal. Pärast kahepäevast viibimist seltskonnas, mis oli sama igav ja tüütu kui aegunud Briti entsüklopeedia, oli Emily nõustunud oma kolledžiaegse


Esimene armastus ei kustu

5

toakaaslase ja parima sõbrannaga, et aitab üksluisusest ning et on aeg natuke elu nautida. Ja siis, kaks päeva tagasi, oli ta põrganud teel Jeweled Jungle Hotel & Casino kuulsa basseini äärde kokku Will Daileyga. Nad ei jõudnudki sinna – kohtumine vana sõbraga oli mõlema jaoks piisavalt tormiline. Emily jaoks eriti. Ta langetas käed ja silmitses Izzyt, kellel oli käes Emily mobiiltelefon. “Oh taevake, Iz! Ma ei uskunud, et me nii palju jõime.” Izzy kehitas õlgu. “Piisavalt. Ja seda pärast nelja magamata ööd, kahel esimesel sellepärast, et alustasime liiga hilja, ning kahel järgmisel sellepärast, et meid kostitasid kaks meest, kes olid juba kuu aega tahtnud kellelegi välja teha. Nii et eile õhtu olime kindlasti mõju all.” Mille mõju all? Emily oli osaliselt sentimentaalsete tunnete mõju all. Will oli ta noorepõlvesõber, poiss, keda ta oli armastanud kaheteistkümnendast seitsemeteistkümnenda eluaastani. Peale Izzile antud lubaduse “natuke elu nautida”, rääkimata elevusest, mida ta tundis enne uuele töökohale asumist – ja seda maakonnas, kus Will elab. Kõige selle tõttu oli alkohol Emilyle kergesti pähe hakanud. “Kas see aitab sul mälu taastada?” Izzy ulatas talle mobiiltelefoni. Ekraanil oli foto Emilyst ja Willist. Nad naersid ja hoidsid teineteise ümbert kõvasti kinni. Emily oli ülevoolavalt rõõmus ja Will...


6

Christie Ridgway

Väga täiskasvanu. Vapustavalt kena, laiade õlgade ja rinnaga, rääkimata tugevatest käsivartest, mis hoidsid Emilyt nii lähedal, et naine tundis ta meeldivat lõhna. Emily ohkas oma pilti silmitsedes. “Mul pole loori.” “Kas sa ei mäleta? See oli laenatud. Aga laulatussõrmus on päriselt sinu oma.” Emily langetas pilgu oma vasakule käele. Säravat sõrmust nähes elustusid õhtused sündmused. Pidutsemine, hull idee täita teismelistena antud lubadus – kui nad on kolmekümneaastastena veel vallalised, siis nad abielluvad, ning kui Izzy ja Willi parim sõber Owen olid pakkunud ennast tunnistajaks... tuli neile pähe pöörane mõte, et ka nemad võiksid omavahel abielluda. Mõlemad paarid olid teineteist vastastikku julgustanud. Kabelist tagasi jõudes tahtsid naised minna üles oma ühisesse tuppa, et värskendada ennast pärast alkoholitarbimist, adrenaliinitulva ja sooritatud vägitükki. Mehed – oh taevas, abikaasad! – lubasid oodata baaris. “Ma mõtlesin, et istun ainult korraks voodiservale,” ütles Emily Izzile. Sõbranna noogutas telefoni sulgedes. “Mina samuti. Ma ei leidnud oma huulepulka ja arvasin, et kui sulgen korraks silmad, tuleb meelde, kuhu ma selle panin.” Emily pigistas enda silmad kõvasti kinni. “Hea küll, hea küll. Me oleme väheke pigis, aga jumal taevas näeb, et ma poleks kellegagi meelsamini koos pigis kui sinuga.”


Esimene armastus ei kustu

7

“See pole sama, mis rahustada pahast ühiselamu juhatajat, kui olime unustanud, et meie kord oli valvelauas istuda.” “Ma tean.” Izzy hakkas taas toas ringi kõndima, aga Emily pea tuikas tüütult, ta viskas voodile pikali, sulges silmad ja ütles: “Aga kuule! Asja juures on tore see, et me oleme alati tahtnud olla teineteise pulmas pruutneitsid.” “Aga see ei saa ju päriselt õnnestuda,” hüüdis Izzy vannitoast. “Kuidas me saaksime olla teineteise pruutneitsid? Sina abiellusid eile õhtul esimesena ja mina olin su pruutneitsi, aga sina olid minu pruutneitsiks olles juba proua.” Proua. Proua? Abielunaine? See tundus ebareaalsena. Ja abielus Williga... noh, see oli olnud ju nende lapsepõlveunistus. Kui Emily oli näinud võimalust saada tööd Ponderosa maakonnas Californias, oli ta mõelnud sellele, et Willi kodulinn Paxton asub seal. Ja kui ta hiljem selle koha vastu võttis, ei mõelnud ta kunagi tõsiselt, et nad võiksid Williga kohtuda. Mitte kuigi tõsiselt. Will ei kuulunud ta ellu pärast seitsmeteistkümnendat eluaastat, viimast korda olid nad koos Sierra suvelaagris. Ta veeretas kuldset sõrmust vasaku käe sõrmes. Peale selle, et Will on tuletõrjuja, ei teadnud Emily mehe elust suurt midagi, millega ta oli viimase kolme­ teistkümne aasta jooksul tegelnud. Aga kahel viimasel päeval oli neil olnud piisavalt aega teineteise seltskonda nautida. Nad lamasid basseini ääres, jalutasid


8

Christie Ridgway

õhtuti, siiberdasid koos Izzy ja Oweniga tantsupõrandatel, kuid ei peatunud kunagi ühegi mänguautomaadi ega hasartmängulaua juures. Näis, et neil pole õnneks peale teineteise midagi vaja. Aga mis neid nüüd ees ootab? Praegu pole muud kui üks suur segadus, mitte ainult sellepärast, et tema ja Izzy olid mehi – oma abikaasasid – alt vedanud, vaid ka seetõttu, et Emily teadis väga hästi, et see pole enam lapselik nali või tudengitemp, vaid täiskasvanud inimeste tegu, millele tuleb nüüd silma vaadata. Kindlasti on ka meestel praegu, kainelt mõeldes, samasugune tunne. Will ja Owen olid mõlemad Paxtoni tuletõrjujad ja Emily kolib nüüd nende naaberlinna, aga Izzy oli töötanud paljudes raamatukogudes üle riigi. Ta isiklikud asjad olid sõprade juures laiali�������������������������� ning��������������������� sõpru leidus tal Californiast Connecticutini, ja Emily polnud kindel, kas tal on oma korterit olnud. Oli raske kujutleda, et Izzy püsiks kuskil pikemalt, rääkimata pere loomisest... Aga mure Izzy tuleviku pärast oli ainult ettekääne, et mitte mõelda sellele, mida enda eluga peale hakata. Tänu jumalale, et ta pole selles jamas üksi. “Ma armastan sind, Iz, ja mul on hea meel, et sa siin oled.” Ta avas silmad ja nägi, et sõbranna seisab oma voodi kõrval, kohver pakitud ja lukk kinni. Tal oli süüdlase nägu peas ja ta pruunid silmad vältisid Emily pilku. Emily kargas taas istuli, jahmunud sõbranna kindlast kavatsusest ta maha jätta. “Isabella Caveletti, mida sa oma arust teed?”


Esimene armastus ei kustu

9

Alati šikil Izzyl oli seljas ilma varrukateta must pükskostüüm ja jalas madalad kingad, mille ninad olid nii teravad, et sobinuks Cupido noolteks. “Ma... ma pean lennukile jõudma. Sa ju tead. Mind oodatakse homme hommikul Massachusettsis. Lawtonis vajatakse mu abi.” “Mina vajan su abi. Me kõik vajame abi. Jumal hoidku, me abiellusime eile õhtul!” “Ma ei saa seda asja praegu arutada,” ütles Izzy näost õhetades. “Mul on töö teha ja... ja...” “Mida Owen sellest arvab? Mida tema peab tegema?” Mida mina pean tegema? Emilyl oli tahtmine nutta, kuid kartis, et laguneb siis hoopis koost. “Küll Owen midagi välja mõtleb. Sa võid anda talle mu mobiilinumbri... aga parem ei. Ütle, et ma helistan talle. Varsti. Kohe, kui selle tööga ühele poole saan. Või järgmisega.” Emily jõllitas sõbrannale otsa. Ta polnud kunagi näinud, et Izzy oleks endast väljas või paanikas, isegi mitte konverentsil, kui grupp vihaseid raamatukoguhoidjaid ründas teda silmatorkava rinnamärgi pärast, kus sõna “Dewey” oli punasega läbi kriipsutatud. Raamatukogutöötajad hoidsid Dewey kümnendsüsteemist kõvemini kinni kui ihnuskoid rahast.* Kui rääkida kinni hoidmisest... kas Izzy käed värisesid? *  Dewey süsteem on saanud nimetuse Melvil Dewey järgi, kes ����������������������������������������������������� jagas������������������������������������������������ raamatud ja muud trükised kümnesse põhikategooriasse.

Esimene armastus ei kustu  

Esimene armastus ei kustu

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you