Page 1


Sandra Brown The Devil’s Own 2010

Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Enterprises II B. V./S.à.r.l.-le. Kaanekujundus pärineb Harlequin Enterprises II B. V./S.à.r.l.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik. Toimetanud Tõnu Ehasalu Korrektor Inna Viires © 1987 by Sandra Brown © 2010 Kirjastus ERSEN ® ja TM litsentseeritud�������������������������������������� kaubamärgid�������������������������� ������������������������������������� kuuluvad Harlequin ������ Enterprises Limitedile. Kaubamärgid, mis on tähistatud märgiga ®, on registreeritud Eestis ja/või Siseturu Harmoniseerimise Ametis või mõnes muus riigis. B07211110 ISBN 978-9949-12-933-1

Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee


Esimene peatükk Mees oli purjus, järelikult just selline, nagu naine vajas. Naine uuris meest läbi suitsuhämu cantina’s, kus too oma jooki hoides baaripukil istus. Klaas oli mõrane, selle sisu tumedat ebamäärast värvi. Mees ei paistnud klaasi sageli huulile tõstes ümbrust märkavat. Ta istus, põlved laiali, pea kühmus õlgade vahel longus, küünarnukid baarileti rasvasele pinnale toetumas. Tavern oli puupüsti täis sõdureid ja naisi, kes neile ülakorruse tubades meelelahutust pakkusid. Aeglaselt pea kohal tiirlevad krigisevad ventilaatorid ei hajutanud paksu tubakasuitsu. Odavate parfüümide imal lõhn segunes päevade kaupa džunglis olnud meeste kehade higihaisuga. Kõikjal naerdi, kuid meeleolu ei olnud just eriti rõõmus. Sõdurite silmad ei naeratanud. Nende lõbutsemises oli meeleheite hõngu. Nad lõbutsesid samamoodi nagu tegid kõike muudki, vägivaldselt. Enamjaolt olid nad noored – karmid tõredad mehed, kes kõikusid iga päev noateral elu ja surma piiril. Enamik kandis 3


sandra brown

praegu võimul oleva sõjaväelise režiimi armee mundrit. Kuid olid nad siis kohalikud või rahvusvahelised palgasõdurid, kõigi silmad olid sama karmid. Nad olid tulvil kahtlusi. Väsimus varjutas iga muiet. Kerry Bishopile silma jäänud mees polnud erandiks. Välimuselt oli ta pigem ameeriklane kui latiino. Tugevad, esiletungivad biitsepsid kumerdusid mehe käiste all, mis olid käsivarte ümber pingul nagu köied. Mehe pikad, tumedad ja sassis juuksed rippusid üle särgikrae. Osa mehe lõuast, mida Kerry nägi, oli kaetud mitmepäevase habemetüükaga. See võis tulla Kerry plaanile nii kasuks kui ka kahjuks. Kasuks seepärast, et väike habe aitab varjata mehe nägu ja kahjuks seetõttu, et vähesed regulaararmee ohvitserid käisid nii palju päevi habet ajamata. El Presidente pööras karmilt tähelepanu oma ohvitseride korrastatud välimusele. Noh, ta peab igatahes proovima. Siinses seltskonnas on see mees kahtlemata tema parim saak. Mees paistis olevat mitte ainu­lt kõige rohkem purjus, vaid ka kõige halvema kuulsusega – kõhn, näljane ja täiesti põhimõttelage. Kui ta kord kaineks saab, on kahtlemata tegemist kerge saagiga. Aga ei maksa sündmustest ette rutata. Kõigepealt peab ta mehe siit välja saama. Millal see armeeveoki juht, see lohakas sell, kes võtmed hooletult süütesse jättis, jõuab tagasi ja leiab, et võtmed on läinud? Ta võib iga hetk neid otsima tulla. Praegu kolisesid võtmed Kerry särgitaskus iga kord, kui ta liigutas oma jalgu rännakul üle ruumi üksi baarileti ääres joova mehe poole. Kerry põikles kõrvale valju muusika saatel tantsivate paaride eest, tõrjus mõned kohmakad lähenemiskatsed ja pööras silmad ära paarikestelt, kes olid nii kirest haaratud, et polnud vaevunud privaatsust otsima. 4


Saatanlik mees

Pärast peaaegu tervet Montericos veedetud aastat poleks miski teda üllatanud. Riik vaevles verise kodusõja valudes ja sõda muudab inimolendid sageli loomadeks. Kuid see, mida ta mõningaid paare siinsamas avalikus kohas tegemas nägi, tõi talle kuuma puna põskedele. Surudes lõualuud kindlalt kokku ja keskendudes üksnes oma siinolemise eesmärgile, lähenes ta baaris istuvale mehele. Mida lähemale ta jõudis, seda enam ta veendus, et mees on just see, keda ta vajab. Lähedalt paistis mees veel hirmuäratavam kui eemalt. Ta ei joonudki õieti, vaid viskas vihaga vedelikku kõrist alla. Ta ei tundnud selle maitset. Ta ei joonud naudingu pärast. Ta polnud siin mõnusasti aega veetmas, vaid et valada välja oma mingil põhjusel tekkinud viha. Võib-olla proovib kustutada mälust mõnd suuremat ärritust? Kas keegi pettis teda mõnes tehingus? Tüssas? Vedas alt? Seda Kerry lootiski. Kui mees on sularahast paljaks tehtud, on ta palju vastuvõtlikum tehingule, mida Kerry talle pakkuda kavatseb. Mehe sõduripükste värvli vahele oli pistetud püstol. Tema reie vastas kabuuris oli pikk hirmus matšeete. Mehe baaripukki embavate jalgade ees seisis kolm presendist kotti. Need olid tema töövahendeid nii täis topitud, et kottide õmblused olid pingul. Kerry judises mõtte juures, millist hävingut võib tekitada mehe isiklik relvavaru. Ilmselt seetõttu ta joobki üksi ja lahkub häirimatult. Niisugustes kohtades puhkesid kuumavereliste ja laskehimuliste meeste vahel sageli kaklused. Kuid keegi ei üritanud vestelda ega tülitada rea viimasel baaripukil istuvat üksiklast. Kerry kahjuks asus see pukk ka kõige kaugemal hoone ainsast väljapääsust. Polnud mingit võimalust tagauksest välja lipsata. Ta peab mehe tagumisest nurgast ukseni toimetama. Et 5


sandra brown

tal õnnestuks meest endaga koos lahkuma meelitada, peab ta olema ülimalt veenev. Seda arvestades hingas ta sügavalt sisse, ületas neid lahutava vahemaa viimase osa ja istus mehe kõrvale baaripukile, mis oli juhuslikult vaba. Mehe profiil oli sama konarlik ja kivine nagu mäeahelik. Polnud näha ainsatki pehmet ega kaastundlikku joont. Meest kõnetades üritas ta sellele mitte mõelda. „Üks jook, seńor?“ Kerry süda kloppis ja suu oli kuiv nagu puuvill. Kuid ta manas näole ahvatleva naeratuse ja pani oma parema käe katseks mehe vasaku käe peale. Ta arvas juba, et mees ei kuulnudki teda. Mees lihtsalt istus ja vahtis oma tühja klaasi. Aga just siis, kui Kerry pidi juba oma palvet kordama, pööras mees kergelt pead ja vaatas Kerry kätt, mis puhkas tema oma peal. Kerry märkas, et mehe käsi on tema omast palju suurem. See oli kummaltki poolt poole tolli jagu laiem ja Kerry sõrmeotsad ulatusid ainult mehe alumiste sõrmenukkideni. Mees kandis käekella. See oli must, suure ümara numbrilauaga ning paljude vidinatega. Sõrmuseid tal polnud. Mees põrnitses nende käsi Kerry meelest terve igaviku, enne kui tema pilk tõusis mööda Kerry käsivart ülespoole, aeglaselt õlani, siis üles ja paremale, näole. Mehe mossis huulte vahel tolknes sigaret. Ta vahtis naist läbi hallikassiniste suitsurõngaste. Kerry oli harjutanud naeratust peegli ees, et olla kindel, et jäljendab õigesti end cantina’des pakkuvaid naisi. Silmad pilukil. Huuled niisked ja veidi paokil. Ta teadis, et peab manama ette selle õige kutsuva naeratuse. Kõik sõltus tema veenvusest. Kuid tal polnud kunagi seda harjutatud kirglikku naeratust tegelikus elus tarvis läinud. Nagu kõik muu tema ajus, haihtus seegi, kui ta esimest korda mehele näkku vaatas. Nüüd avanesid 6


Saatanlik mees

omakorda mehe punased huuled, kuid sugugi mitte naise suunas. Kerry ahmis korraks kergelt õhku. Tema ripsmed plaksusid tahtmatult, ta ei teeselnud. Mehe nägu üllatas täielikult. Kerry oli oodanud inetust. Mees nägi üsna hea välja. Naine oli arvanud, et näeb arvukate sõjaretkede inetuid jälgi. Mehel oli aga ainult üks tilluke arm vasaku kulmu kohal. See oli pigem huvitav kui inetu. Mehe näol polnud jõhkruse rasket pitserit, mida Kerry oli oodanud, seal oli ainult mõtlikkus. Ning mehe huuled polnud õhukesed ega tundetult kokku pigistatud, vaid täidlased ja meelad. Mehe pilk polnud tühi, nagu on enamikul neist, kes palga eest tapavad. Mehe pilgus, mille alkohol küll häguseks muutis, põles sisemine tuli, mis oli Kerry meelest rahutukstegevam kui külm ükskõiksuse sädelus. Ka ei haisenud mees higist. Tema pronksikarva nahal läikis küll kerge higikiht, kuid see eritas seebilõhna. Mees oli end äsja pesnud. Surudes maha jahmatust ja värinat – mingil veidral põhjusel hirmutas mehe tavapärase välimuse puudumine Kerryt rohkem kui rahustas –, pidas ta mehe kahtlustavale pilgule vastu. Ta sundis end esitama tundide viisi harjutatud võrgutavat naeratust ja kordas mehe kätt surudes oma palvet. „Lase jalga.“ Mehe järsud sõnad üllatasid Kerryt niivõrd, et ta lausa võpatas ja oleks baaripuki libedalt vinüülkattelt peaaegu maha kukkunud. Mees pööras pea jälle otse ja tõmbas oma käe Kerry käe alt jõnksuga ära, et sigaretti suust võtta. Ta litsus selle ülekuhjatud tuhatoosi. Kerry oli rabatud. Kas ta on siis nii eemaletõukav? Kas palga­ sõduritel ei peaks olema loomalikud himud? Ja kas see aplus ei kehti just eriti nende seksuaalihade puhul? Isad peidavad nende 7


sandra brown

eest oma tütreid, kartes kõige hullemat. Mehed kaitsevad iga hinna eest oma naisi. Nüüd aga, kui Kerry end ühele niisugusele pakkus, käskis too tänamatu tal jalga lasta. Ilmselt näeb Kerry halvem välja, kui ta ise arvab. Ilmselt on džunglis veedetud aasta nõudnud oma lõivu viisidel, millest ta ei ole teadlik. Tõsi küll, tema juuksed on unustanud kuuma õliga töötlemise luksuse. Ripsmetušš ja niisutav näokreem olid tema jaoks olemas mingis teises elus. Aga kui võluv üks naine siis ikka olema peab, et ahvatleda loomaliku seksuaalihaga meest? Kerry kaalus oma võimalusi. Tema plaan oli täiesti hulljulge. Edu oli ebatõenäoline. Ka parimas olukorras oleks see riskantne. See toimib ainult juhul, kui tema „värvatu“ soostub koostööga. Kui mitte, siis on peaaegu võimatu teha seda, mida Kerry täna öösel teha kavatseb. Kerry heitis pilgu üle õla, juureldes, kas ta peaks ehk sellest mehest mõne parema väljavaate kasuks loobuma. Ei. Tema aeg on piiratud ja hakkab otsa saama. See, kes iganes selle veoki välja parkis, võib iga hetk tagasi tulla. Ta võib lasta kõigil cantina’s viibijatel taskud tühjaks raputada, kuni kadunud võtmed on leitud. Tal võivad olla ka varuvõtmed. Mõlemal juhul peab Kerry olema läinud juba ammu enne, kui mees tagasi jõuab. Auto on sama tähtis nagu mees. Kerry pidi selle varastama ja nüüd on õige aeg käes. Pealegi, mõtles ta, see kandidaat on tema esimene ja parim valik. Mees sobib kõigi Kerry plaanidega. Ta on purjus, südametunnistuseta ja ilmselt on tema õnn otsa saanud. „Palun, seńor, üks jook.“ Heites ettevaatuse kõrvale, pani Kerry oma käe mehe reiele surmava matšeete kõrvale. Mees pobises midagi. „Que?“ Kerry kasutas küsimuse sosistamist võimalusena mehele lähemale nihkuda. 8

Saatanlik mees / Sandra Brown  

Saatanlik mees / Sandra Brown

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you